| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 8-15/25/8929-8 |
| Registreeritud | 23.12.2025 |
| Sünkroonitud | 24.12.2025 |
| Liik | Väljaminev dokument |
| Funktsioon | 8 Nakkushaiguste seire, ennetuse ja tõrje korraldamine |
| Sari | 8-15 Nakkushaiguste seirealased dokumendid (kirjavahetus, juhendid ja uuringud) |
| Toimik | 8-15/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Sotsiaalministeerium, Tervisekassa |
| Saabumis/saatmisviis | Sotsiaalministeerium, Tervisekassa |
| Vastutaja | Olga Sadikova (TA, Peadirektori asetäitja (1) vastutusvaldkond, Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Gripikeskus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Koostaja: Gripikeskus
Respiratoorsete viirusnakkuste ülevaade (seisuga 23.12.2025)
Lühikokkuvõte ja prognoos
Respiratoorsete viiruste levik jätkab kiiret kasvutrendi, mis on peamiselt seotud gripiviiruse
epideemilise levikuga.
Gripiviirused selgelt domineerivad respiratoorsed patogeenid. Teiste viiruste osakaal jääb alla
10% positiivsetest proovidest.
51. nädalal registreeriti 2802 gripijuhtu. Gripi haigestumuse intensiivsust hinnatakse kõrgeks.
Haigestumine kasvas kõikides vanusrühmades. Hospitaliseeritute arv kasvas 43,3%.
Viimasel nädalal suurenes hospitaliseerimiste arv vanemaealiste seas, millega kaasnes
intensiivravi vajaduse suurenemine. Suri viis inimest vanuses 70 aastat ja vanemad.
Selgelt domineerib gripiviirus A(H3N2) uus variant K, millega on seotud haigestumise kiire
kasv.
51. nädalal registreeriti 472 COVID-19 haigusjuhtu. Haigestumus püsib stabiilsel tasemel
väikeste kõikumistega (juurdekasv + 6,5%) .
Haigestumuse kasvu täheldati kõikidest vanusrühmades. Suurim tõus oli täheldatud
vanusrühmas 85 aasta ja vanem (100%).
Haigestumise suurenemine eakate seas võib kaasa tuua hospitaliseerimiste arvu edasise kasvu
ning haiglakoormuse suurenemise.
Tõusutrendi näitab ka RS-viirusega seotud haigestumine.
Respiratoorsete infektsioonide tekitajate (nii bakteriaalsete kui ka viiruslike) leviku kasvu
peamisteks mõjuteguriteks on gripiviiruste ja SARS-CoV-2 sagenenud levik.
Lähiaja prognoos
• Prognooside kohaselt jätkub haigestumuse kasv järgneval nädalal, kuid kasvu tempo
aeglustab.
• Seoses saabuvate pühade ja laste koolivaheaja algusega võiks eeldada, et haigestumise
kiire kasv võib peatuda ning haigestumus stabiliseeruda kõrgel tasemel
• Nii gripi kui ka COVID-19 haigestumise suurenemine eakate seas võib kaasa tuua
hospitaliseerimiste arvu edasise kasvu ning haiglakoormuse suurenemise.
• Tervishoiusüsteemi koormus kasvab, eriti olukorras, kus gripp ja SARS-CoV-2 ja RS-
viirus võivad levida samaaegselt.
• Krooniliste haigustega patsientidel võib akuutne SARS-CoV-2 infektsioon suurendada
hospitaliseerimise vajadust.
Koostaja: Gripikeskus
Detailne ülevaade
Gripp
51. nädalal registreeriti 2802 gripijuhtu, neist 54% olid kuni 14-aastased lapsed. Haigestunute
arv on peaaegu kahekordistunud ning nädalane juurdekasv ulatus 75,4%-ni. Haigestumine kasvas kõikides vanusrühmades. Suurim tõus (üle 30%) esines täiskasvanute,
0–4-aastaste laste ning vanemaealiste inimeste seas. Gripiviiruste levik on laialdane: gripiga seotud haigusjuhte registreeriti kõigis maakondades.
Eesti keskmine grippi haigestumus oli 203,8/100 000 elaniku kohta. Keskmisest kõrgem
haigestumus registreeriti Tartumaal (342/100 000 elaniku kohta) ja Harjumaal ( 255,6/ 100
000 elaniku kohta). Teistes maakondades suuri erinevusi ei olnud ning haigestumus püsis
ligikaudu Eesti keskmisel tasemel.
Gripi haigestumuse intensiivsust hinnatakse kõrgeks.
Laboratoorselt kinnitati 1013 gripiviirust, neist 368 olid A-gripiviirused, viis B-gripiviirus ning
640gripiviirust jäid tüpiseerimata.
Täpsemalt määratleti 53 A-gripiviirust, millest 16 kuulusid A(H1N1)pdm09 ja 37 A(H3N2)
alatüüpi. Selgelt domineerib A(H3N2), millega on seotud haigestumise kiire kasv. Hospitaliseerimine
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest
(29.09.2025) hospitaliseeritud 225 patsienti. Hospitaliseeritute arv kasvas 43,3%.
Lapsed moodustavad 57% kõikidest hospitaliseeritutest.
Eakad patsiendid moodustasid 42% hospitaliseeritutest. Viimasel nädalal suurenes
hospitaliseerimiste arv vanemaealiste seas, millega kaasnes intensiivravi vajaduse
suurenemine. Intensiivravi vajas 12 inimest. Hospitaliseeritute mediaanvanus 77a.
Suri viis inimest vanuses 70 aastat ja vanemad. Gripi vastu vaktsineerimine Vaktsineerimishooaja algusest on Eestis gripi vastu vaktsineeritud kokku 188 718 inimest
ning vaktsineerimisega hõlmatus on 13,9%. Seisuga 22.12.2025 on immuniseerimiskava
järgse vaktsineerimisega hõlmatus üle 65-aastaste seas 27,4% ning kuni 7-aastaste laste seas
12%.
Esialgsed vaktsiini efektiivsuse uuringute andmed (Iirimaa, Ühendkuningriik ja Norra)
näitavad, et vaktsiini efektiivsus (VE) gripiviiruse A(H1N1)pdm09 vastu on madal (kuni
33%), samas kui A(H3N2) tüvede vastu on VE 52–59%, vaatamata domineeriva A(H3N2) K
variandi ringlusele.
Ettevaatust: A(H3N2) Praegused uuringud peegeldavad eelkõige nooremat populatsiooni.VE
võib aja jooksul pärast vaktsineerimist väheneda, kuigi on keeruline eristada kaitse
vähenemist viroloogilistest muutustest hooaja jooksul.
Koostaja: Gripikeskus
COVID-19
51. nädalal registreeriti 472 COVID-19 haigusjuhtu. Haigestumus püsib stabiilsel tasemel
väikeste kõikumistega (juurdekasv 6,5%) .
Viirus levib laialdaselt kõikides maakondades, kuid haigestumuse intensiivsus jääb veel
madalal tasemel.
Haigestumuse kasvu täheldati kõikidest vanusrühmades. Suurim tõus oli täheldatud
vanusrühmas 85 aasta ja vanem (100%).
Üle 60-aastased moodustasid 31% haigete üldarvust.
Hospitaliseerimine
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest COVID-19
põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud 28 patsienti. Hospitaliseeritute mediaanvanus on 80 aastat.
Intensiivravi vajas üks patsient vanuses 60 aastat ja vanem. Surmajuhtumeid registreeriti
kolm, kõik üle 80-aastaste seas.
COVID-19 kaasuva haigusena on hooaja algusest hospitaliseeritud 330 patsienti.
Neid patsiente hospitaliseeriti muudel põhjustel, kuid neil tuvastati ka SARS-CoV-2 viirus
ning COVID-19 oli märgitud kaasuvaks haiguseks. Neist 80% olid 60-aastased ja vanemad.
Surmajuhtumeid registreeriti 38, kõik 75-aastaste ja vanemate seas.
Haigestumise suurenemine eakate seas võib kaasa tuua hospitaliseerimiste arvu edasise kasvu
ning haiglakoormuse suurenemise.
RSV
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest
(29.09.2025) registreeritud 179 RS-viirusega seotud haigusjuhtu, neist 98 (55%) olid 0–7-
aastased lapsed.
Eelmisel nädalal registreeriti 58 haigusjuhtu. RS-viirusega seotud juhtumite arv on
tõusutrendis, võrreldes eelmise nädalaga kasvas haigestunute arv 30%.
Haigestumus püsib veel madalal tasemel.
Kokku on hooaja algusest hospitaliseeritud 50 inimest, neist 42 last vanuses 0–4 aastat ning
neli patsienti vanuses 65 aastat ja vanem.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Ülevaade | 18.12.2025 | 1 | 8-15/25/8929-7 | Väljaminev dokument | ta | Sotsiaalministeerium, Tervisekassa |