Kiri

ÜP-1

ÜP-2 ÜP-3

ÜP-6

ÜP-4

ÜP-5

Kaardileht nr 534 Viljandi

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Kuupäev

Töö nr

Koostas

Kinnitas

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/ +372 668 1011, [email protected]

Hendrik Klaas

Erki Vaguri

12.12.2025

25/5299

Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond

Saarde vald, Pärnu maakond ja

Kahvena loodusala

1 : 10 000

3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 21.03.2025).

2. Plaani koostamisel on kasutatud:

1. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

Märkused:

0 400 m200

Taastamisala piir

Avalikult kasutatav tee või siht

Mitteavalikult kasutatav tee või siht

Ajutine ülepääs ja selle tähisÜP-1

Ligipääsu või raiega seotud riigimaa nimi, piir ja tunnus

Mitteavalikult kasutatava teega seotud eramaa nimi, piir ja tunnus

Raiete ja ligipääsude plaan

Graafiline lisa 11/14

Raietrass

71101:003:0022

Voli-Hendriku

Tedre

Kõpu metskond 20

Tammeoja

92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme tee

61501:001:0680

36001:005:0573

36001:005:9213

71101:003:0014

71101:004:0044

36001:005:9213

Kõpu metskond 20

36001:005:9213

Kõpu metskond 20

Kõpu metskond 20 36001:005:9213

71101:003:0115

Kanaküla metskond 7

Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme tee nr 92

Ta rtu - V ilja

nd i -

Kil ing i-N

õmme t ee nr 92

R iim

a ru te

e n r 7

1 1 0 6 5 1

K an ak

ül a- P üt se

pa n r 7

11 00

32

K an ak

ül a- P üt se

pa n r 7

11 00

32

Taganõmme tee nr 7110132

Taganõmme tee nr 7110132 Sinepimäe ringtee nr 7110118

S in e p im

ä e r in

g te

e n r 7 1 1 0 1 1 8

Jaani tee nr 3600017

Kuli tee nr 3600024

71201:001:0285

Kanaküla-Pütsepa tee 71101:003:0116

92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme tee

71101:003:0116

92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme tee

71101:004:0044

92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme tee

92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme tee

71101:003:0086

92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme tee

71101:003:0086

71101:003:0119

Kanaküla-Pütsepa tee

71101:003:0115

Kanaküla metskond 7

Kõpu metskond 20 36001:005:9213

71101:003:0115

Kanaküla metskond 7

71101:003:0115

Kanaküla metskond 7

71101:003:0115

Kanaküla metskond 7

71101:003:0115

Kanaküla metskond 7

71101:003:0119

Kanaküla-Pütsepa tee

N

71101:003:0022

36001:005:9213

Volli-Hendriku

Kõpu metskond 20

6 0

54

5 3

5 9

61

6 1

5 3

52

48

4 9

59

59

42

43

45

46 47

47

47

48

4 8

48

49

49

4 9

4 9

49

49

4 9

4 9

4 9

4 9

50

5 0

50

50

5 0

5 0

5 0

5 0

50

5 0

5 0

51

51

5 1

5 1

51

51

51

5 1

51

5 1

5 1

5 1

5 1

5 1

51

5 1

5 2

5 2

52

5 2

52

5 2

5 2

52

5 2

5 2

5 2

5 2

52

5 2

52

5 2

5 2

52

5 3

5 3

5 3

5 3

5 3

53

535 3

5 3

53

53

5 3

5 3

5 3

53

5 3

53

54

5 4

5 4

5 4

5 4

5 4

5 4

5 4

54

5 4

5 4

5 4

55

5 5

55

5 5

5 5

5 5

5 5

5 5

5 6

5 6

5 6

5 6

56

57

5 7

5 7

5 7

5 7

5 8

5 8

5 8

5 9

5 9

6 0

6 0

ÜP-6

TM

SE-3

SE-4

SE-5

SE-6

SE-7

SE-12

SE-13

SE-14

SE-8

SE-11

SE-9

SE-10

P 2 6 -4

P30-6

P 2 6 -3

P 2 6 -2

P 2 6 -1

P30-2

P30-5

P30-4

P30-3

P51-20

P51-19

P51-18

P51-17

P51-16

P51-14

P51-15

P51-13

P51-9

P51-8

P51-7

P51-6

P51-5

P51-4

P51-3

P51-2

P 51 -1

P30-1

P 2 8 -2

P 3 3 -4

P 3 3 -3

P 3 3 -2

P 3 3 -1

P 3 3 -5

P 3 4 -1

P 3 4 -2

P 3 4 -3

P 3 4 -4

P 3 4 -5

P 3 4 -6

P 3 4 -7

P 5 0 -1

2

P 5 0 -1

1

P 5 0 -1

0

P 5 0 -9

P 5 0 -8

P 5 0 -7

P 5 0 -6

P 5 0 -5

P 5 0 -4

P 5 0 -3

P 5 0 -2

P 5 0 -1

P51-21

P51-22

P51-24

P52-4

P51-23

P52-2

P52-3

P52-1

P49-7

P49-6

P49-5

P49-4

P49-3

P49-1

P49-8 P47-2

P47-1

P47-3

P47-5

P47-4P47-14

P47-13

P47-15

P47-12

P47-11

P47-10

P47-9

P47-8

P47-7

P51-12

P51-11

P51-10

P49-2

P47-6

P27-1

P27-2

P27-4

P27-3

P27-5

P27-6

P 2 8 -1

P 30-7

P 3 1 -1

P 3 1 -2

P 3 1 -3

P35-1

P35-2

P35-3

P35-4

P35-5

P 3 5 -6

P35-7

P35-8

P35-9

P35-10

P 3 7 -1

P 5 0 -1

5

P35-11

P 4 4 -1

P 4 5 -1

P51-25

P51-26 P51-27

P51-28

P 4 0 -2

P 4 0 -1

P 5 0 -1

4

P 5 0 -1

3

Maapinna samakõrgusjoon, m

Ligipääs taastamisalale

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Taastamisala piir

Eraomandis asuv katastriüksus

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Kuupäev

Töö nr

Koostas

Kinnitas

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/ +372 668 1011, [email protected]

Hendrik Klaas

Erki Vaguri

12.12.2025

25/5299

Graafiline lisa 6/14

0 200 m100

1 : 5000

Kaardileht nr 534 Viljandi

Koprapais

Jalgsild kraavil K-54

Saarde vald, Pärnu maakond

Kahvena loodusala

plaan II

Kavandatavate tegevuste

6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 21.03.2025).

5. Plaani koostamisel on kasutatud:

4. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 09.2025.

2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Likvideeritav kraavivall

Pais (tüüp 1) ja selle tähis

Raietrass

SE-9

ÜP-6

Setteekraan ja selle tähis

Ajutine ülepääs ja selle tähis

P33-5K-33 Kuivenduskraav (selle nimi ja voolusuund)

Pais (tüüp 2) ja selle tähis

Pais (tüüp 3) ja selle tähis

Puhastatav maanteetruup ja selle tähis

Likvideeritav koprapais

Täidetav kuivenduskraav

Kanaküla-Riimaru MPS projektiga hooldatav eesvool

Teekaitsevöönd

Puhastatav maanteekraav

TM

Kanaküla metskond 27

Napsi

Kontore-Matsi

Tedre

92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme tee

92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme tee

Kanaküla metskond 3

Kerema

Sarapuumäe

Kanaküla metskond 2

71101:003:0136

71101:004:0003

71101:004:0012

61501:001:0680

36001:005:0573

71101:004:0044

71101:003:0116

71101:004:0148

71101:004:0050

71101:004:0138

71101:004:0147

36001:005:0390

Kõpu metskond 49

36001:005:9213

Kõpu metskond 20

36001:005:9213

Kõpu metskond 20

71101:003:0115

Kanaküla metskond 7

K-25

K-25

K-26

K -2

7

K -2

8

K -3

0

K-31

K-32

K-33

K-34

K -3

5

K -3

5

K -3

6

K-37

K -3

8

K -3

9

K-40

K -4

1K-42

K -4

3

K-44

K-45

K-46

K -4

7 K -4

7

K-47

K -4

9

K-50

K-50

K-50

K -5

1

K -5

1

K -5

1

K -5

2 K -5

2

K -5

3

K -5

3

K -5

3

K-28

K -3

5 a

K -4

7 a

K -4

7 b

K -4

7 c

K-48

K -4

8 a

K-48b

K-49a

K-31a

turbaaugud

K -5

1

K -5

1

K-54

K-50

K- 35

K -2

9

K-29

71101:003:0115

Kanaküla metskond 7

P49-1

P49-7

N

54

6458000

6458500

6459000

6459500

6460000

6460500

5 7 0 5 0 0

5 7 1 0 0 0

5 7 1 5 0 0

5 7 2 0 0 0

5 7 2 5 0 0

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Hendrik Klaas

OÜ Inseneribüroo STEIGER

[email protected]

Teie 19.11.2025

Meie 18.12.2025 nr 7.1-2/25/5389-4

Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi

taastamise projekti kooskõlastus riigitee 92

maaüksusel ja kaitsevööndis

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi

taastamise ehitusprojekti, mis piirneb riigiteega nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme tee

km 103,61 – 104,06 Pärnu ja Viljandi maakonnas Saarde ja Põhja-Sakala vallas.

Riigitee nr 92 maaüksusel km 104,047 on planeeritud truubi puhastamine ning tee kaitsevööndis

km 103,61 – 104,05 on planeeritud teekraavi ja kraavi K-52 settest ning voolutakistustest

puhastamine, et tagada vete takistamatu vool läbi truubi.

Projekti koostamisel on Transpordiameti 22.04.2025 kirjaga nr 7.1-2/25/5389-2 esitatud nõuetega

arvestatud.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ja

lg 4 ning Transpordiameti põhimääruse KOOSKÕLASTAME OÜ Inseneribüroo STEIGER töö

nr 25/5299 „Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt“ (allkirjastatud

12.12.2025). Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:

1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed ega

selle korrakohast kasutamist. Juhul kui tööde tegemine võib riigiteel liiklejaid ohustada

mistahes viisil, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud

majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele“. Riigiteel liikluskorralduse ajutiseks muutmiseks on vajalik

liikluskorralduse projekt, millele on saadud tee omaniku nõusolek.

2. Riigiteel ehitustehnika maha- ja pealelaadimisel või muul viisil tee ja/või liiklejate

ohustamisel tuleb taotleda asjast huvitatud isikul Transpordiametilt liiklusseaduse § 7² lg 3

kohane liiklusvälise tegevuse luba ning näha ette abinõud teekatte kaitsmiseks. Loa

taotluse vorm on leitav https://www.transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#tood-ja-piirangud-

ma. Vastav taotlus palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele

lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

3. Riigitee nõlvadel sõitmine või manööverdamine ning muul viisil konstruktsioonide ja

rajatiste kahjustamine on keelatud (sh ehitustööde teostamise ajal).

4. Teekraavi ja kraavi K-52 puhastamise käigus ning raietrassi rajamisel tekkinud jäätmeid,

settematerjali jne ei tohi riigitee teemaal ladustada ega planeerida teemaa piires. Tee

kaitsevööndisse jäävate kraavide uuendustööde käigus säilitada kraavi nõlvade korrapärased

kalded.

2 (2)

5. Riigitee olemasolevad teetruubid ning truupide sisse- ja väljavoolu kindlustused peavad

projekti elluviimisel säilima. Teede muldkeha, teede katendi ning muude teerajatiste

kahjustamine ei ole lubatud.

6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja

murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“

kvaliteedinõuetele.

7. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel

näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele

sõitmist.

8. Lubade (ehitusteatis, ehitusluba) menetlusse palume kaasata Transpordiameti (EhS § 36 lg 5,

§ 42 lg 7).

9. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus

Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.

Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.

Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi

ulatuses teostab Transpordiamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud

korras.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: Gr lisa 6 - Kavandatavate tegevuste plaan II

Gr lisa 11 - Raiete ja ligipääsude plaan

Kahvena loodusala veerežiimi taastamise ehitusprojekt 12-12-2025

Ruth Koppel

59127652, [email protected]

Tallinn 2025

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mater reg nr MP0141-00 Töö nr 25/5299

Maaparandusehitise omanik: Riigimetsa Majandamise Keskus

Maaparandusehitise asukoht: Pärnu ja Viljandi maakond, Saarde ja Põhja-Sakala vald

Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi

taastamise ehitusprojekt

Projekti rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projektist "Liikide ja elupaikade

soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine (nr 2021-2027.2.03.23-0006)"

Juhatuse liige: Erki Vaguri

Koostas: Hendrik Klaas

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ..................................................................... 4

1.1 Lähteülesanne ........................................................................................................ 4

1.2 Uurimistööde lähteandmed .................................................................................... 4

1.3 Objekti ja selle lähiümbruse kirjeldus ................................................................... 4

1.4 Taastamistööde eesmärk ........................................................................................ 5

1.5 Kuivenduse eelne taastamisala valgala.................................................................. 5

1.6 Taastamisala valgala ja kuivendamise mõju ......................................................... 6

2. TEHTUD UURIMISTÖÖD ................................................... 7

2.1 Maaparandussüsteemi tehniline seisukord ............................................................ 7

3. KAVANDATUD TEGEVUSED .......................................... 11

3.1 Kavandatud tööd, töökorraldus ja koondmahud .................................................. 11

3.2 Ettevalmistustööd kraavide sulgemiseks ............................................................. 12

3.2.1 Trassiraiete teostamine .................................................................................... 13

3.3 Kraavivallide likvideerimine ja kraavide täitmine .............................................. 14

3.4 Paisude rajamine .................................................................................................. 16

3.5 Kraavisängide ühendamine.................................................................................. 17

3.6 Truupide rekonstrueerimine ................................................................................ 18

4. LIGIPÄÄSUD ........................................................................ 19

5. TAASTAMISTÖÖDE HINNANGULINE MAKSUMUS 20

6. TAASTAMISTÖÖDE MÕJU ANALÜÜS ......................... 21

6.1 Mõju taristule, eramaadele ja tulundusmetsadele ................................................ 21

6.2 Mõju looduskaitselistele väärtustele .................................................................... 22

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 3

TEKSTILISAD

1. Lähteülesanne

2. Kooskõlastused

GRAAFILISED LISAD

1. Uurimistööde plaan I, M 1 : 5 000

2. Uurimistööde plaan II, M 1 : 5 000

3. Valgalade plaan enne taastamist I, M 1 : 5 000

4. Valgalade plaan enne taastamist II, M 1 : 5 000

5. Kavandatavate tegevuste plaan I, M 1 : 5 000

6. Kavandatavate tegevuste plaan II, M 1 : 5 000

7. Maapinna kõrguste ja kavandatavate paisude plaan I, M 1 : 5 000

8. Maapinna kõrguste ja kavandatavate paisude plaan II, M 1 : 5 000

9. Valgalade plaan peale taastamist I, M 1 : 5 000

10. Valgalade plaan peale taastamist II, M 1 : 5 000

11. Raiete ja ligipääsude plaan , M 1 : 10 000

12. Pinnaspaisude ehitusjoonis

13. Truubi ehitusjoonis

14. Truubiotsaku ehitusjoonis

DIGITAALSED LISAD

1. Arvutustabelid

2. Kavandatud tööde elementide shapefailid

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 4

1. SISSEJUHATUS

1.1 Lähteülesanne

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK; aadress Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-

Viru maakond 45403) tellis OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (aadress Männiku tee 104/1,

Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond 11216) Pärnu ja Viljandi maakonnas Saarde ja

Põhja-Sakala vallas asuva Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise uurimistöö

ja ehitusprojekti. Objekti on töös läbivalt nimetatud ka projekt- või taastamisalana.

Taastamistööde lähteülesande (vt tekstilisa 1) kohaselt on Kanaküla ja Supsi külas asuva

taastamisala pindala 407 ha (Pärnumaal 289 ha ning Viljandimaal 118 ha) ning sellele jääva

kraavivõrgu pikkus ligikaudu 28 km. Ala koosneb kahest lahustükist: põhja- ja lõunapoolne.

1.2 Uurimistööde lähteandmed

Uurimistööd on tehtud vastavalt Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt koostatud juhendile

„Märgalade taastamisprojekti näidiskoosseis“, mis on kinnitatud RMK juhatuse esimehe

31.01.2017. a käskkirjaga nr 1-5/37. Uurimistööd on tehtud näidiskoosseisu peatükis 3.3

„Taastamisala kraavid“ ja lähteülesande punktis 3 „Uurida“ esitatud nõuete kohaselt.

Välitööd tehti 2025. aasta juulis. Välitööd tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER töötajad

Hendrik Klaas ja Tauri Põldema, kameraaltööd Hendrik Klaas. Välitöödel tehti situatsiooni

täpsustamiseks topogeodeetiline mõõdistustöö. Mõõdistati GPS vastuvõtjatega

CHCNAV i83 ja Trimble R12i GNSS, kasutades ESTPOSi riikliku GNSS-jaamade võrgu

parandeid reaalajas. Mõõtmistööd tehti kuni 300 m pikkuse intervalliga. Kraavipõhja setete

iseloomu uuriti vähemalt üks kord kraavikilomeetri kohta 0,7 m pikkuse pinnasesondiga, et

selgitada välja turbakihi olemasolu ja iseloomu kraavi põhjas. Ehitustehnikale võimalikke

ligipääse objektile hinnati visuaalselt läbitavuse, kandevõime ja trassiraie vajalikkuse osas.

1.3 Objekti ja selle lähiümbruse kirjeldus

Kahvena taastamisala koosneb kahest lahustükist: lõunapoolne (289 ha) Pärnu maakonnas

Saarde vallas Kanaküla külas ning põhjapoolne (118 ha) Viljandi maakonnas Põhja-Sakala

vallas Supsi külas. Objekt paikneb tervikuna riigimaal, kahel katastriüksusel (vt tabel 1.1).

Lõunapoolse lahustüki loodepiiril paiknevad eramaad Napsi ja Kontore-Matsi

(katastritunnused 71101:004:0003 ja 71101:004:0012). Taastamisalast vahetult lõunas

kulgeb nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme tee (katastritunnus 71101:004:0044).

Tabel 1.1 Taastamisalaga hõlmatud katastriüksused

Tunnus Lähiaadress Omandivorm

36001:005:9213 Kõpu metskond 20 Riigiomand

71101:003:0115 Kanaküla metskond 7

Põhjapoolne lahustükk kattub kogu ulatuses maaparandussüsteemiga Kulli-Selge(TP-595)

(MPS/ehitise kood 6113770020030/002) ning piirneb idast-kagust sama maaparandus-

süsteemi eesvooluga (Riimaru oja (Käänuoja), KKR kood VEE1138300). Põhjapoolsel

lahustükil paikneb ka tuletõrjetiik nr 115KP22030. Lõunapoolse lahustüki läänepiiril kulgeb

maaparandussüsteem Riimaru(TTP-414) (MPS/ehitise kood 6113770020030/001) koos

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 5

sama maaparandussüsteemi eesvooluga (Riimaru oja (Käänuoja), KKR kood VEE1138300).

Taastamistööde kavandamisel tuleb arvestada, et projektalaga külgnevad eesvoolud ning

alast väljapoole jäävad kuivendusvõrgud ja eesvoolud jääksid eesmärgipäraselt toimima.

Taastamisala kattub osaliselt Kahvena looduskaitseala (EELIS kood KLO1000191)

Kahvena sihtkaitsevööndi (EELIS kood KLO1100537) ja Kahvena piiranguvööndiga

(EELIS kood KLO1100604). Kahvena LKA kuulub ka Natura 2000 võrgustikku (Kahvena

loodusala, EELIS Kood RAH0000280) ehk alal asub mitmeid Natura elupaiku ning

kaitsealuste liikide leiukohti. Ala kattub Seruküla metsise püsielupaiga mõjupiirkonnaga.

Tööde planeerimisel ja teostamisel tuleb arvestada kõikide taastamistööde mõjualasse

jäävate kaitsealuste linnuliikide pesitsusperioodidega (sh 01.02 – 30.06 liikumispiiranguga).

Lähim looduslik veekogu on taastamisala piiril kulgev Riimaru oja (Käänuoja).

1.4 Taastamistööde eesmärk

Kahvena raba ja seda ümbritsevad rabastuvad metsad on kuivendusest tugevalt mõjutatud.

Rabas on suurel alal endised laukad kuivaks jäänud. Raba lõunaosas on toimunud turba

kaevandamine. Varem rabastunud metsad kõdusoostuvad. Tulenevalt Kahvena loodusala

kaitsekorralduslikest eesmärkidest on vajalik loodusliku veerežiimi taastamine

kuivenduskraavide sulgemise teel. Veerežiimi taastamine toob kaasa väga olulise siirdesoo-

ja rabametsade 91D0* pindala kasvu ning parandaks praktiliselt kõikide loodusalal esinevate

Natura elupaikade seisundit.

Kahvena loodusalal asuvas Seruküla metsise püsielupaigas olevate märgade metsade

loodusliku veerežiimi taastamine parendab metsise elu- ja mängupaiku. Kuna metsisele

sobivad kogu loodusala soostuvad metsad ja Kahvena raba servad, siis loodusala loodusliku

veerežiimi taastamine tervikuna, on metsise seisukohast enam kui põhjendatud. Samas,

ühegi kaitseväärtusega konflikti ei teki.

1.5 Kuivenduse eelne taastamisala valgala

Projektala kraavivõrgu ajaloo ja kuivendamise eelsete looduslike valgalade kirjeldamisel on

aluseks võetud Maa- ja Ruumiameti kaardiserveri ajaloolised kaardid ning uurimistööde

raames modelleeritud voolukanalite ja valgalade süsteemid (vt graafilised lisad 3 ja 4).

Arvestades taastamisalal ja selle ümbruses asuvate looduslike veekogude ning maapinna

üldise reljeefiga (üldise languga lõunasse-edelasse) on Kahvena taastamisala looduslikuks

eesvooluks selle piiril asuv Riimaru oja, mis suubub Pale jõkke (KKR kood VEE1137700).

Ajalooliste kaartide andmetel (1866. a kolmeverstane kaart) on Kahvena loodusala

taastamisalal kuivendamisega algust tehtud eeldatavalt 19. sajandi esimeses pooles, kui on

Kahvena raba pinna lõunapoolse osa keskele rajatud rabast vett väljajuhtiv kraav K-49.

Kraavivõrku on laiendatud 19. sajandi lõpus, kui on rajatud üksikud täiendavad kraaviharud

rabapinnale, ühtlasi on kraavitust laiendatud taastamisala põhjapoolsele lahustükile.

Tänases mahus on taastamisala kuivendusvõrk väljaehitatud hiljemalt 1970-ndate lõpuks.

Kahvena raba lõunaosas on 1950-ndatel algust tehtud labidaturba kaevandamisega.

Tänaseks on turbaaugud suuremas osas küll säilinud, kuid on kohati täielikult kinnikasvanud

ja mätastunud ning sellest tulenevalt ei pruugi need olla looduses hästi tuvastatavad.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 6

1.6 Taastamisala valgala ja kuivendamise mõju

Taastamisalalt on vesi kraavitusega üldiselt juhitud lühemat teed pidi nendes suundades,

kuhu see on ka looduslikku reljeefi järgides ajalooliselt liikunud ehk looduslikke valgalasid

alale rajatud kuivendusvõrguga taastamisala ja selle ümbruses oluliselt muudetud ei ole, küll

on suurendatud vee äravoolu kiirust ning vähendatud vee viibeaega soos.

Kahvena raba ja seda ümbritsevad rabastuvad metsad on kuivendusest tugevalt mõjutatud.

Kuivendamise tulemusena on Kahvena raba laukad suuremas osas kokku kuivanud.

Kraavide rajamine on oluliselt muutnud ka mulla veerežiimi, mõjutades omakorda

mullaarengu protsesse ning sellega kaasnevalt ka looduslikult levivat taimestikku. Varem

rabastunud metsad on kuivendamisest tingituna asendunud poolkuivendatud kuni tugeva

kuivendusega kõdusoometsadega. Kuivenduse tulemusena on alanenud vegetatsiooni-

perioodi veetasemed. Kuivendatud raba ja soo aladel toimub kuivendamisest tingitud

turbalasundi lagunemine, millega kaasneb suurem kasvuhoonegaaside emissioon.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 7

2. TEHTUD UURIMISTÖÖD

2.1 Maaparandussüsteemi tehniline seisukord

Võrreldes lähteülesandega täpsustus mõõdistusel taastamisala pindalaks 406,92 ha ning

kraavivõrgu kogupikkuseks 29,4 km. Erinevus tuleneb detailsemast geomeetriast ja

amortiseerunud/kinnikasvanud lõikude täpsemast kaardistusest. Kraavivõrk on põhja-

poolsele lahustükile rajatud võrdlemisi korrapäraselt metsa kuivendamiseks, lõunapoolsele

lahustükile, Kahvena raba äärealadele aga korrapäratult turba käsitsi kaevandamiseks ja

eelduslikult ka majandatava metsamaa rajamiseks. Turba kaevandamisel moodustatud

turbaaugud on tänaseks valdavalt kinnikasvanud ja mätastunud. Taastamisalal asuvad

kraavid on valdavalt amortiseerunud (tüüp B) või kinnikasvanud (tüüp C), paremini on

kraavid säilinud ja kohati funktsioneerivad (tüüp A) põhjapoolsel lahustükil. Üksikud

suuremate parameetritega kraavid on säilinud ka raba äärealadel lõunapoolsel lahustükil.

Kõik amortiseerunud ja kinnikasvanud kraavid võivad suurveeperioodidel funktsioneerida.

Kraavid on näidatud graafilistel lisadel 1…4, keskmised parameetrid tabelis 2.1.

Kraavid olid välitöödel valdavalt märjad ning veekihi paksus oli > 0,1 m. Kuivemad olid

mõned amortiseerunud ja kinnikasvanud kraavid K-2, 3, 4, 9, 10, 12, 17, 18, 23, 26, 35, 35a.

Koprategevus tuvastati põhjapoolse tüki kagunurgas ning lõunapoolse tüki edelapiiril.

Paralleelselt kraaviga K-17 on rajatud kopravall, kraavidele K-40 ja 44 koprapaisud.

Projektala pinnase ja mullastiku kirjeldamiseks on kasutatud Maa- ja Ruumiameti

geoloogilist andmestikku, mullastiku kaarti ja välitöödel kogutud sondeerimisandmeid.

Välitöödel uuriti kraavipõhjasetteid võimalusel vähemalt 0,5 m sügavuseni ning sellega

selgitati välja pinnase erimite vahepiiri ilmnemine kraavi põhjas (turvas, mineraal). Kõik

kraavid on taastamisalal rajatud mineraalpinnasesse. Mõne raba äärealadel paiknevate

kuivenduskraavi (K-42, 43, 47a…51) puhul ei olnud kas sügava veetaseme või paksu

turbakihi tõttu võimalik kraavipõhjasetteid fikseerida. Arvestades uurimistööde

alusandmetele on ka need eelduslikult rajatud mineraalpinnasesse. Turbakihi paksus

varieerub alal keskmiselt 0,0…1,4 m vahemikus, olles paksem Kahvena raba keskosas.

Tabel 2.1 Kraavide keskmised parameetrid, kus tüüp A – funktsioneeriv,

B – amortiseerunud ja tüüp C – kinnikasvanud kraav

Jrk

nr Tähis Pikkus, m Laius pealt, m Sügavus, m Tüüp* Märkus

1 K-1 647 5,0 1,2 B vall

2 K-1a 299 2,0 0,6 B vall

3 K-2 320 1,4 0,6 C

4 K-3 230 2,6 0,6 C vall

5 K-4 793 5,0 1,9 B/C vall

6 K-5 381 3,7 0,8 C vall

7 K-6 766 3,4 1,0 C vall

8 K-6a 68 1,3 0,4 C

9 K-7 441 3,5 1,1 A vall

10 K-8 1 028 4,3 1,1 B vall, T-3

11 K-9 63 1,5 0,5 C

12 K-10 120 1,5 0,5 C

13 K-11 628 4,2 1,2 B vall

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 8

Jrk

nr Tähis Pikkus, m Laius pealt, m Sügavus, m Tüüp* Märkus

14 K-12 171 2,3 0,8 C

15 K-13 477 3,3 1,1 B vall

16 K-14 205 3,2 1,3 B

17 K-15 716 4,6 1,4 A vall, T-2

18 K-16 890 5,2 1,1 B vall

19 K-17 1 276 4,0 1,4 B vall, kobras, T-4

20 K-18 200 1,0 0,7 C vall

21 K-19 601 1,3 0,7 C vall

22 K-20 355 1,8 1,0 B vall

23 K-21 148 2,5 0,5 B vall

24 K-22 712 3,8 1,4 B vall, T-1 ja T-5

25 K-23 648 3,0 1,1 B vall

26 K-24 255 1,5 0,7 B vall, kobras

27 K-25 958 3,3 1,0 B/C vall

28 K-26 345 3,4 0,9 C vall

29 K-27 507 5,6 1,1 B/C vall

30 K-28 564 5,0 1,2 B/C vall

31 K-29 291 4,7 1,3 B vall

32 K-30 524 2,6 1,0 C

33 K-31 92 3,4 0,7 C

34 K-31a 60 4,6 0,9 B vall

35 K-32 318 4,0 1,5 B vall

36 K-33 408 5,0 1,1 B vall

37 K-34 372 3,5 0,9 B/C vall

38 K-35 1 163 5,1 2,0 B/C vall

39 K-35a 160 3,4 1,0 C vall

40 K-36 344 4,6 0,9 B vall

41 K-37 109 5,1 0,9 B vall

42 K-38 315 3,8 0,8 B kobras

43 K-39 150 6,1 1,2 C vall

44 K-40 415 3,8 1,0 B vall, kobras

45 K-41 42 3,8 0,9 B vall

46 K-42 126 4,0 1,2 C vall

47 K-43 143 5,3 1,0 C vall

48 K-44 229 4,4 0,9 B vall, kobras

49 K-45 176 4,2 0,8 B vall

50 K-46 270 4,5 1,2 C vall

51 K-47 914 2,2 0,7 C vall, turbaaugud

52 K-47a 106 2,2 0,8 C vall, turbaaugud

53 K-47b 54 1,6 0,5 C vall, turbaaugud

54 K-47c 30 1,3 0,6 C vall, turbaaugud

55 K-48 87 1,6 0,6 C turbaaugud

56 K-48a 54 1,8 0,9 C turbaaugud

57 K-48b 31 0,9 0,8 C vall, turbaaugud

58 K-49 852 4,3 0,9 C vall, turbaaugud

59 K-49a 91 1,7 0,8 C

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 9

Jrk

nr Tähis Pikkus, m Laius pealt, m Sügavus, m Tüüp* Märkus

60 K-50 1 581 2,5 1,1 B vall

61 K-51 2 597 2,8 1,0 B/C vall

62 K-52 691 2,5 0,8 B/C vall

63 K-53 1 661 2,1 0,8 B/C vall

64 K-54 170 1,8 0,6 B/C vall

Kokku 29 438 *tüüp A – funktsioneeriv, tüüp B – amortiseerunud ja tüüp

C – kinnikasvanud kraav

Välitöödel fikseeriti kuivenduskraavide rajamisel kuhjatud kraavivallide asukohad ja

mõõtmed, vallide keskmised parameetrid on näidatud tabelis 2.2. ning asukohad graafilistel

lisadel 1…4. Vallid on eelkõige säilinud suuremate parameetritega kraavidel, kokku ~80%

taastamisalal paiknevatest kraavidest. Kraavivallid on ajapikku valdavalt erodeerunud ja/või

mätastunud ning kohati kasvab nendes võsa ja/või puistu. Taastamisala kraavidel säilinud

kraavivalle saab kasutada kraavisihtidel liikumisel ning kuivenduskraavide sulgemisel.

Tabel 2.2 Kraavivallide keskmised parameetrid, kus A – kõrgus vahemikus 0,1…0,5 m ja

B – kõrgus vahemikus 0,5…1,0 m

Kraav Pikkus, m Laius, m Kõrgus*, m

Parem Vasak Parem Vasak Parem Vasak

K-13 469 - 4 - A -

K-15 684 - 5 - A -

K-16 796 684 3 5 A B

K-17 1 298 - 4 - A -

K-18 - 192 - 4 - A

K-19 - 576 - 5 - A

K-20 340 328 3 4 A A

K-21 140 128 3 3 A A

K-22 685 681 3 3 A A

K-23 621 645 4 4 A A

K-24 - 225 - 4 - A

K-25 - 593 - 6 - A

K-26 - 345 - 5 - A

K-27 504 - 3 - A -

K-28 - 458 4 - B -

K-29 138 146 4 4 B A/B

K-31a - 56 - 4 - B

K-32 317 333 3 4 A A

K-33 405 414 3 4 A A

K-34 339 137 3 5 A A

K-35 731 725 4 4 A A/B

K-35a - 168 - 4 - A

K-36 - 352 - 4 - A

K-37 102 103 4 3 B A

K-39 145 - 4 - B -

K-40 375 - 5 - A/B -

K-41 - 38 - 6 - B

K-42 129 29 5 4 B A

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 10

Kraav Pikkus, m Laius, m Kõrgus*, m

Parem Vasak Parem Vasak Parem Vasak

K-43 50 137 4 5 A B

K-44 236 99 5 4 B A/B

K-45 175 180 4 3 B A

K-46 265 270 5 4 B A

K-47 416 344 3 3 A A

K-47a - 63 - 4 - A

K-47b 53 53 3 3 A A

K-48b - 26 - 4 - A

K-49 - 360 - 4 - A

K-50 1 549 1 519 3 3 A A

K-51 282 578 4 3 A A

K-52 404 416 5 3 A/B A/B

K-53 1 676 1 685 4 3 A A

K-54 49 - 4 - A -

Kokku 17 150 13 520 *A – kõrgus vahemikus 0,1…0,5 m ja B – kõrgus

vahemikus 0,5…1,0 m 30 670

Kahvena taastamisalal asub 6 truupi, mis on rajatud maaparandussüsteemile

Kulli-Selge(TTP-595) (MPS/ehitise kood 6113770020030/002) ning seda läbivale Kulli

teele (tee nr 3600024). Kraavil K-24 asuva truubi T-6 läbimõõtu ei olnud kõrge veetaseme

tõttu võimalik fikseerida. Lisaks asub taastamisala loodenurgas üks hävinenud truup, mis

tuleb rekonstrueerida. Truubid on näidatud graafilistel lisadel 1, 2, 5 ja 6 ning tabelis 2.3.

Tabel 2.3 Taastamisalal asuvad truubid

Rajatis Kraav Märkus

T-1 K-22 Plast, D800

T-2 K-15 Betoon, D700

T-3 K-8 Plast, D1000

T-4 K-17 Betoon, D700

T-5 K-22 Betoon, D700

T-6 K-24 Betoon, D(?)

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 11

3. KAVANDATUD TEGEVUSED

3.1 Kavandatud tööd, töökorraldus ja koondmahud

Kahvena loodusalal loodusliku veerežiimi taastamiseks tuleb teha vajalikus mahus raieid

kraavi- ja ligipääsutrassidel, sulgeda kraavid täitmise teel ja/või pinnaspaisudega ning rajada

taastamistööde teostamiseks ja tööde ehitusaegse mõju minimeerimiseks vajalikud ajutised

rajatised (ülepääsud, setteekraanid). Samuti tuleb taastamisalal asuva tee seisundi

säilitamiseks ühendada kaks teekraavi. Kraavide sulgemiseks on eelistatud meetod nende

täitmine vallist saadava materjaliga, mis annab taastamise eesmärkide saavutamise vaatest

parima võimaliku tulemuse. Pinnaspaisude rajamine on ette nähtud eelkõige

sellistel kuivenduskraavidel, millel ei ole kraavivalli (täitmiseks piisavas mahus) säilinud.

Lisaks, et tagada taastamisalast lõunas kulgeva maantee seisukord, tuleb voolutakistustest ja

settest puhastada sellele rajatud maanteetruup ning teekraav (kraavi K-52 alamjooks).

Tööd on kogu mahus võimalik teha mehhaniseeritult, kasutades selleks oludesse sobivat

väike- või rasketehnikat. Vajadusel tuleb trassiraied teostada käsitsi. Taastamistööd

tuleb teha selliselt, et kahjustused looduslikule pinnasele oleksid minimaalsed.

Taastamisalal asuvad ning seda läbivad mitmed kuivenduskraavid, mille sulgemist ei ole kas

kogu mahus või lõiguti käesoleva ehitusprojektiga ette nähtud. Alal vähemalt osaliselt

säilitatavad ja taastamistöödest mõjutamata jäävad kraavid või kraavilõigud on seotud

ümbritsevate maaparandussüsteemidega ja taastamisalal asuva tulundusmetsa kuivendusega

(K-1, 14, 17, 18, 19, 20, 21, 22), taristu kasutatavuse ja kuivendusega (K-4, 6, 7, 8, 15, 16,

22, 25, 47, 51, 52) või eramaadega (K-28, 28, 31, 31a) (vt graafilised lisad 5 ja 6). Antud

taastamisalale rajatud kuivenduskraavide sulgemisel oleks ebasoodne mõju ümbritsevale

taristule, tulundusmetsale, maaparandussüsteemidele ja eramaade kuivendusvõrkudele.

Kraavi K-17 muldest lääne poole jääb rekonstrueeritav kuivenduskraav (kavandatavate

tegevuste plaanil märgitud K-17a), mis rekonstrueeritakse Kanaküla-Riimaru MPS

projektiga. MPS projekti käigus leitakse lahendus ka Kulli teele truubi rajamiseks,

ühendamaks kuivenduskraavid K-16 ja K-7. Kuna Riimaru oja on kobraste poolt tugevalt

mõjutatud, nähakse MPS projektiga ette ka eesvoolu (Riimaru oja) hooldus- ja puhastustööd.

Taastamistöid ei tohi planeerida peamisele pesitsusajale 01.02 – 31.07, mis katab

lisaks metsisele ja must-toonekurele ka teiste alal pesitsevate lindude pesitsusaja.

Kavandatud tööde ja ehitusmaterjalide koondmahud on esitatud tabelites 3.1 – 3.2 ning tööde

üldkirjeldused on esitatud alljärgnevates peatükkides 3.2 – 3.6 (vt graafilised lisad 5 ja 6).

Tabel 3.1 Kavandatud tööde mahud

Jrk nr Töö nimetus Ühik Maht kokku

1 Raied kuivenduskraavide trassidel jm 21 794

ha 13,31

2 Raied ligipääsudel jm 2 337

ha 1,41

3 Raied paisude asukohas ha 2,36

4 Truupide rekonstrueerimine tk 1

5 Kraavide ühendamine,

kraavi kaevamine jm 11

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 12

Jrk nr Töö nimetus Ühik Maht kokku

6 Kraavivallide likvideerimine

(sh kraavide täitmine)

jm 20 419

tuh m3 16,53

7 Paisude mahamärkimine ja rajamine tk 150

8 Setteekraanide rajamine ja

likvideerimine tk 14

9 Ajutiste ülepääsude rajamine ja

likvideerimine tk 6

10 Maanteetruubi puhastamine tk 1

11 Maanteekraavi puhastamine jm 543

Tabel 3.2 Kavandatud tööde ehitusmaterjalide mahud

Töö nimetus Materjal Ühik Maht kokku

Pinnaspaisude

rajamine Turvas/pinnas m3 1 790

Ajutiste ülepääsude

rajamine

Truubitoru (plast, 600 mm) tk 1

jm 6

Truupide

rekonstrueerimine

Truubitoru (plast, 500 mm) tk 2

jm 10

Täiteliiv m3 2

t 2

Lubjakivikillustik (fr 4/32) m3 3

t 4

Geotekstiil (III profiil) m2 5

Geotekstiil (IV profiil) m2 19

Maakivid ja looduslikud

veerised 20 – 25 cm

m2 5

m3 2

*mahud võivad erineda sõltuvalt kraavi parameetritele paisu rajamise kohas

**mahud võivad erineda vastavalt vajadusele

3.2 Ettevalmistustööd kraavide sulgemiseks

Kraavide täitmiseks vallide likvideerimisel ja/või sulgemiseks pinnaspaisudega tuleb

eelnevalt tagada ligipääs taastamisalale ja suletavatele kraavidele ehk ettevalmistustööde

käigus tuleb ligipääsude loomiseks välja märkida vajalikud raietrassid ning seejärel

teostada raie. Vajadusel, eelneval kokkuleppel tellijaga, tuleb korraldada puidu kokkuvedu.

Enne töödega alustamist tuleb alalt väljavoolavatele kraavidele rajada setteekraanid (kuni

14 tk, vt graafilised lisad 5 ja 6), et vältida setete juhtimist või edasikandumist looduslikesse

vooluveekogudesse ning külgnevatesse kraavivõrkudesse ja maaparandussüsteemidesse.

Setteekraanidena võib kasutada näiteks põhust väikepakke, võrkkottidesse pakendatud

põhku, pilliroo kahlusid või kimpudesse seotud peenikesi pajuoksi, millest lähtuvalt ei ole

konkreetseid setteekraanide rajamiseks vajalike materjalide mahtusid käesoleva projektiga

määratud. Setteekraanid peavad olema rajatud selliselt, et kogu kraavis voolav vesi läbiks

ekraani materjali ning need peavad tõhusalt kinni pidama nii mineraalse kui ka orgaanilise

päritoluga setteid ja heljumit. Kraavis olev vesi ei tohi voolata üle setteekraani.

Töödejärgselt tuleb setteekraanid eemaldada, tehismaterjalid utiliseerida või taaskasutada ja

orgaaniline materjal matta suletava kuivenduskraavi sängi. Setteekraane ei pea rajama

juhul, kui kraav on tööde ajal kuiv ning selle sulgemist on võimalik alustada suudme poolt.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 13

Suletavatele kuivenduskraavidele pääsemiseks tuleb vastavalt kasutatavale tehnikale ja

vajadusele rajada kuni 6 ajutist ülepääsu (vt graafilised lisad 5 ja 6). Ajutised ülepääsud

tuleb rajada vastavalt taastamistööde ajagraafikule ja korralduslikule järjestusele.

Ajutiste ülepääsude rajamiseks kasutada kraavitrassidelt eemaldatud puitmaterjali. Riimaru

oja ületamiseks tuleb ajutise ülepääsu ÜP-6 konstruktsioonis kasutada ≥600 mm

läbimõõduga truupi, et tagada vee takistamatu läbivool ning vältida vee paisutamist sängis.

Lisaks tuleb taastamistööde esimeses etapis settest ning voolutakistustest puhastada Tartu –

Viljandi – Kilingi-Nõmme maanteele rajatud truup ning seda teenindav teekraav (K-52

alamjooks ning maanteega paralleelne lõik), et tagada vete takistamatu vool läbi truubi.

3.2.1 Trassiraiete teostamine

Kahvena loodusalal asuva projektiala puistutes kujundusraieid ei toimu. Taastamistehnikaga

liikumise võimaldamiseks tehakse vaid selleks vajalikud trassiraied.

Trassiraie käigus eemaldatakse ainult see puittaimestik, mis jääb ette tööde teostamiseks.

Puittaimestik on kavandatud likvideerida suletavate kraavide tööde teostamise poolselt

kaldalt 6 m laiuselt, täidetavate kraavide nõlvadelt ning paisude asukohtadest. Trassi

laius tööde teostamise poolsel kaldal peab vastama kraavivalli laiusele, et võimaldada

kogu valli likvideerimine. Vastaskaldalt puittaimestikku ei eemaldata, kui see ei takista

tööde teostamist (nt paisude rajamist). Raietööde teostamisel tuleb vältida lausalist

puittaimestiku eemaldamist, st masinate liikumine tuleb kavandada puude vahele nii, et raie

vajadus oleks väiksem. Selleks on trassiraie ette nähtud kuivenduskraavi servast 15 m

nihutamisruumiga, mille sees valitakse optimaalseim 6 m laiune trass. Säilitada tuleb

võimalikult palju puid ja puude gruppe, mis ei takista tööde teostamist, ning vältida

metsaelupaigatüüpide killustamist ja pikkade sirgete koridoride teket. Säilitada tuleb

üksikud väga vanad puud, suurte õõnsustega puud, lamapuit ja puutüükad ning seisvad

surnud puud. Raie käigus tekkiv puitmaterjal jäetakse osaliselt taastamisalale, kasutades

seda pinnase kandevõime tugevdamiseks ja kraavide täitmiseks paisude vahelistel lõikudel.

Trassiraiete asukohad on näidatud tabelis 3.3 ning graafilistel lisadel 5, 6 ja 11. Raietrasside

mahtude hulka on arvestatud kõik taastamisalasisesed liikumiskoridorid.

Tabel 3.3 Raietööde maksimaalsed mahud

Tähis

Trassi pikkus, m Trassi laius, m Raie paisude

asukohas, m²

Trassi-

raie, ha

Raie

kokku,

ha Parem Vasak Parem Vasak

K-1 652 - 6 - - 0,40 0,40

K-1a 237 - 6 - 405 0,15 0,19

K-3 253 - 6 - - 0,16 0,16

K-4 817 - 6 - 945 0,50 0,59

K-5 400 - 6 - 810 0,24 0,32

K-6 777 - 6 - 1 215 0,47 0,59

K-8 829 28 6 6 - 0,52 0,52

K-10 - 19 - 6 135 0,02 0,03

K-11 630 - 6 - - 0,38 0,38

K-13 479 - 6 - - 0,29 0,29

K-14 184 - 6 - - 0,12 0,12

K-16 204 710 6 6 - 0,55 0,55

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 14

Tähis

Trassi pikkus, m Trassi laius, m Raie paisude

asukohas, m²

Trassi-

raie, ha

Raie

kokku,

ha Parem Vasak Parem Vasak

K-17 318 - 6 - 540 0,20 0,25

K-20 - 87 - 6 - 0,06 0,06

K-22 75 - 6 - - 0,05 0,05

K-23 648 - 6 - - 0,39 0,39

K-25 - 682 - 6 - 0,41 0,41

K-26 - 353 - 6 540 0,22 0,27

K-27 600 - 6 - 810 0,36 0,44

K-28 37 96 6 6 270 0,08 0,11

K-29 - 143 - 6 - 0,09 0,09

K-30 481 - 6 - 945 0,29 0,38

K-31 - 103 - 6 405 0,07 0,11

K-32 - 181 - 6 - 0,11 0,11

K-33 - 239 - 6 675 0,15 0,22

K-34 303 66 6 6 945 0,23 0,32

K-35 441 584 6 6 1 485 0,62 0,77

K-35a - 184 - 6 - 0,12 0,12

K-36 - 316 - 6 - 0,19 0,19

K-37 52 - 6 - 135 0,04 0,05

K-39 - 70 - 6 - 0,05 0,05

K-40 59 136 6 6 270 0,12 0,15

K-41 - 58 - 6 - 0,04 0,04

K-42 137 - 6 - - 0,09 0,09

K-43 - 154 - 6 - 0,10 0,10

K-44 95 - 6 - 135 0,06 0,07

K-45 80 - 6 - 135 0,05 0,06

K-46 281 - 6 - - 0,17 0,17

K-47 290 615 6 6 1 080 0,55 0,66

K-47a - 100 - 6 405 0,06 0,10

K-47b 68 - 6 - 405 0,05 0,09

K-47c 21 - 6 - 135 0,02 0,03

K-49 778 - 6 - 1 755 0,47 0,65

K-50 185 1 387 6 6 4 705 0,95 1,42

K-51 1 626 623 6 6 3 780 1,35 1,73

K-52 - 1 129 - 6 540 0,68 0,73

K-53 1 694 - 6 - - 1,02 1,02

Ligipääsud 2 337 6 - 1,41 1,41

Kokku 13 731 8 063

14,72 17,08 24 131

3.3 Kraavivallide likvideerimine ja kraavide täitmine

Kraavivallide likvideerimine on ette nähtud kõikidel suletavatel kuivenduskraavidel (vt

graafilised lisad 5 ja 6). Taastamisalal säilinud kraavivalle tuleb kasutada taastamistehnikaga

kraavitrassil liikumiseks ning nendesse ladustatud materjali kraavide sulgemiseks – sängi

täitmiseks ja/või paisude rajamiseks. Kraavide täitmine on ette nähtud eelkõige sellistel

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 15

kraavidel, mille parameetrid seda lubavad (vt tabel 3.4 ning graafilised lisad 5…8).

Suuremad kraavid või kraavid, mille kaldal ei ole valli säilinud, tuleb sulgeda paisudega.

Tabel 3.4 Likvideeritavad vallid (sh täidetavad kraavid, mahud arvutatud valli keskmise

kõrguse ~0,2 m korral), kus A – 0,1…0,5 m ja B – 0,5…1,0 m

Kraav Pikkus, m Laius, m Kõrgus, m Maht, m3

Parem Vasak Parem Vasak Parem Vasak Parem Vasak

K-1a 225 - 4 - A - 189 -

K-3 238 - 4 - A - 200 -

K-4 688 - 5 - A/B - 735 -

K-5 378 - 4 - A/B - 318 -

K-6 625 - 4 - A - 527 -

K-8 598 - 5 - A - 639 -

K-11 616 - 4 - A/B - 519 -

K-13 469 - 4 - A - 395 -

K-16 608 684 3 5 A B 376 731

K-23 621 645 4 4 A A 523 544

K-25 - 593 - 6 - A - 767

K-26 - 280 - 5 - A - 299

K-27 393 - 3 - A - 243 -

K-28 - 48 - 4 - B - 40

K-29 - 146 - 4 - A/B - 123

K-32 170 180 3 4 A A 105 151

K-33 229 229 3 4 A A 141 193

K-34 304 94 3 5 A A 188 100

K-35 731 579 4 4 A A/B 616 488

K-35a - 168 - 4 - A - 141

K-36 - 294 - 4 - A - 248

K-37 26 24 4 3 B A 21 14

K-39 75 - 4 - B - 63 -

K-40 73 - 5 - A/B - 78 -

K-41 - 38 - 6 - B - 49

K-42 131 29 5 4 B A 140 24

K-43 50 103 4 5 A B 42 110

K-44 91 - 5 4 B A/B 97 -

K-45 89 77 4 3 B A 75 47

K-46 211 209 5 4 B A 225 176

K-47 147 118 3 3 A A 90 73

K-47a - 63 - 4 - A - 53

K-47b 54 53 3 3 A A 33 32

K-49 306 - 4 - A - 258 -

K-50 1 531 1 507 3 3 A A 947 932

K-51 282 305 4 3 A A 237 188

K-52 309 324 5 3 A/B A/B 330 200

K-53 1 676 1 685 4 3 A A 1 414 1 042

Kokku 11 944 8 475 9 764 6 765

20 419 16 529

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 16

Kraavide täitmiseks tuleb likvideerida kraavi kaldal asuv kraavivall. Valli esinemisel

mõlemal kraavikaldal tuleb avatud trassi vastaskaldal vall likvideerida suuremate puude

vahelt puid raiumata. Kraavi täitmisel võib materjali lisaks koorida ekskavaatoriga kraavi

pervedelt, reljeefi poolest kõrgematelt aladelt (trassilt ja puude vahelt ligikaudu 20 – 30 cm

paksuse kihina, vt joonis 3.1). Täidetud kraav peab külgneva maapinnaga jääma ligikaudu

samale tasapinnale. Täitematerjali kraapimisel ja ammutamisel tuleb vältida materjali

võtmise aukude moodustamist sihtidele. Oluline on jälgida, et materjali võtmisel ja alal

masinaga liikudes ei tekiks ümbritsevas pinnases voolunõvasid. Voolunõvade tekke

vältimiseks võib ca iga 100 m tagant jätta vall meetri-paari pikkusel lõigul koorimata.

Sellised alad toimivad paisuna ning takistavad vee voolamist kooritud alale potentsiaalselt

tekkivas voolunõvas. Kraavide täitmisel võib kasutada ka puukände, juuri ja lamapuitu.

Puitmaterjali kasutamisel peab see olema segamini segatud muu täitepinnasega,

see ei tohi moodustada eraldiseisvat kihti, mille tühimikes võib vee kiire voolamine säilida.

Kuivenduskraavide täitmise tulemusena kaob suletud kraavi kuivendav mõju, millest

lähtuvalt pikeneb vee viibeaeg taastamisalal ning kujunevad kohati uued lokaalsed

valgalad, kus vesi järgib rohkem maapinna looduslikku reljeefi. Suured valgalad ei muutu.

Kraavide täitmisel tuleb kraavi sängi paigutatud pinnast kuni iga 0,5 m paksuse kihi järel

ekskavaatori kopaga tihendada. Täidetud kraavisängi maapealses osas eelistada

huumusrikast materjali võimaldamaks täidetud kuivenduskraavi kiiremat taimestumist ja

seeläbi erosioonikindluse suurenemist. Turbaga täitmisel tuleb taimestikukamar paigutada

pealmise kihina suunaga üles poole, sügavamal võib turvas olla ilma taimestikukamarata.

Joonis 3.1 Kraavivallist ammutatava materjaliga kraavi täitmise tehnoloogiline skeem

3.4 Paisude rajamine

Kraavidele, millel ei ole kraavivalle säilinud või valli ladustatud materjal maht ei ole piisav

selle täitmiseks, tuleb rajada pinnaspaisud. Projekteeritud paisude eesmärk on suurendada

vee viibeaega taastamisalal ning suunata vesi kraavidest ümbritsevale maapinnale, vältides

seejuures ulatuslike üleujutusalade tekkimist. Paisud on planeeritud eelkõige sügavama

turbaga aladele. Mineraalmuldadel või kõduturbaga kasvukohtades paisude rajamine

reeglina vajalik ei ole. Sellistel piirkondades võib lokaalne paisutus tuua kaasa püsiva

maapealse liigvee, mis mõjutab puude ellujäämist. Paisude rajamise tulemusena pikeneb vee

viibeaeg taastamisalal ning kujunevad uued väiksed ja lokaalsed valgalad, kus

vesi järgib rohkem maapinna looduslikku reljeefi. Suured valgalad ei muutu.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 17

Kuivenduskraavidele rajatavad paisud on projekteeritud maapinna ≥0,2 m langu järgi.

Paisud tuleb rajada vallidesse ladustatud materjalist või kohapealsest pinnasest kraavide

ristlõikele raske- või väiketehnikaga. Paisude rajamiseks vajalik materjal (pinnas) tuleb

võimalusel võtta likvideeritavatest kraavivallidest ühe-kahe suurema kaevena. Juhul, kui

paisude rajamise asukohas ei ole valli säilinud või vallis pole piisavalt materjali, tuleb

paisude rajamiseks vajalik pinnas kaevata kraavipervedelt hajutatult, kasutades nn

maleruudustiku meetodit. Materjalivõtu augud peavad jääma rajatava paisu asukohast

vähemalt 3 m kaugusele (vt joonis 3.2). Paisude ehitamisel ei tohi nende konstruktsioonis

kasutada puukände, -juuri ega lamapuitu. Oluline on jälgida, et materjali võtmisel

ei tekiks selliseid voolunõvasid, mis peale paisude rajamist vett nendest mööda juhiks.

Vähendamaks vee koormust pinnaspaisudele, on paisude rajamisel soovitatav paisude-

vahelised lõigud maksimaalses võimalikus ulatuses täita trassilt raadatud puitmaterjaliga.

Joonis 3.2 Paisude rajamise tehnoloogiline skeem

Enne paisu rajamist tuleb paisu asukohas kraavisäng puhastada, koorida pinnas ja

eemaldada sete. Paisu asukohast kooritud taimestikukamar tuleb tõsta kõrvale ja kasutada

hiljem rajatud paisukehandi katmiseks. Paisude ehitamisel tuleb selle konstruktsioonis

kasutatavat pinnast tihendada kuni iga 0,5 m paksuse kihi järel. Paisudel tuleb hari rajada

vähemalt 1,0 m piki kraavi (paisul P49-8 vähemalt 2,0 m piki kraavi). Paisukehand tuleb

rajada külje kaldega 1:1,5. Tüüp 1 paisud tuleb rajada külglaienditega minimaalselt 2 m

kraavi servast, tüüp 2 paisud vähemalt 8 m ja tüüp 3 paisud vähemalt 15 m laienditega.

Juhul, kui ehitusmasinad tekitavad kraavipervedele roopad, peavad paisu laiendid ulatuma

üle roobaste. Juhul, kui kraavi kaldad paiknevad erinevatel kõrgustel, tuleb paisu külglaiend

ehitada vaid madalamale kaldale (eeldusel, et kõrguste erinevus on minimaalselt 0,4 m).

Tabel 3.5 Paisude rajamise koondmahud

Konstruktsioon Materjal Ühik Maht kokku

Tüüp 1 Turvas/pinnas tk 132

m3 1 320

Tüüp 2 Turvas/pinnas tk 7

m3 140

Tüüp 3 Turvas/pinnas tk 11

m3 330

3.5 Kraavisängide ühendamine

Säilitamaks teekraavide K-15 ja K-16 toimimine ka kraavi K-16 osaliselt sulgemisel, tuleb

kraavide teega paralleelsed lõigud omavahel ühendada. Kraavide ühendamiseks tuleb lahti

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 18

kaevata lõik KR-1. Rajatav kraavilõik on näidatud graafilisel lisal 5, mahud tabelis 3.6.

Kraavilõigu kaevamisel tuleb järgida olemasolevaid kraavide põhjakõrgusi ja nõlvakaldeid.

Tabel 3.6 Rajatavate kraavilõikude mahud

Rajatav lõik Kraav Lõigu pikkus, m Väljakaeve maht, m3

KR-1 K-15 ja K-16 11 12

3.6 Truupide rekonstrueerimine

Taastamisala põhjapoolse lahustüki loodenurgas asub hävinenud betoontruup, mis tuleb

taastamistööde käigus rekonstrueerida, et säilitada metsasihi kasutatavus ka tulevikus.

Betoontruup tuleb asendada vähemalt 500 mm läbimõõduga, 10 m pikkuse plasttruubiga.

Truubi rekonstrueerimisel tuleb olemasolev truup välja kaevata ning utiliseerida. Truubitoru

püsivuse tagamiseks tuleb säng puhastada, vajadusel süvendada ning truubialune

kindlustada profiil IV geotekstiili (NGS4) vahele paigutatud killustikukihiga (fr 4/32), mis

moodustavad aluskihi. Aluskihi peale tuleb rajada 5 – 15 cm paksune liivast sängituskiht,

mille peale paigutatakse 500 mm läbimõõduga plasttruubitoru (vt graafilised lisad 13 ja 14).

Paigaldatud truubitoru tuleb katta vähemalt 0,5 m paksuse tagasitäitekihiga, milleks tuleb

kasutada kohapeal ajutiselt väljakaevatud pinnast, taastades olemasolev pinnastee.

Truubiotsakud tuleb sissevoolul kindlustada vähemalt 0,2 m ning väljavoolul vähemalt

0,4 m ulatuses III profiiliga geotekstiilile (NGS3) rajatud kivikindlustusega (20 – 25 cm).

Rekonstrueeritava truubi ehitusjoonised on esitatud graafilistel lisadel 13 ja 14.

Tabel 3.7 Rekonstrueeritav truup

Rajatis Kraav Olemasolev Rajatav

TR-1 K-1 Betoon, D500 Plast, D500, pikkus 10 m

Tabel 3.8 Truubi rekonstrueerimise ehitusmaterjalide mahud

Materjal Ühik Maht kokku

Truubitoru (plast, 500 mm) tk 2

jm 10

Täiteliiv m3 2

t 2

Lubjakivikillustik (fr 4/32) m3 3

t 4

Geotekstiil (III profiil) m2 5

Geotekstiil (IV profiil) m2 19

Maakivid ja looduslikud veerised 20 – 25 cm m2 5

m3 2

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 19

4. LIGIPÄÄSUD

Taastamisalale on hea ligipääs mööda Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme riigiteed nr 92 ning

sellelt lähtuvaid teid Riimaru (nr 7110651), Kalmetu (nr 7110121) ja Kanaküla-Pütsepa (nr

7110032). Taastamisalale viivad lähemale Taganõmme tee (nr 7110132), Sinepimäe ringtee

(nr 7110118), Jaani tee (nr 3600017), Kulli tee (nr 3600024) ning nendega seotud kohalikud

teed ja metsasihid. Sihid on tänaseks valdavalt hooldamata ning vajavad eelnevat raadamist.

Kahvena taastamisala lõunapoolse lahustüki lõunaserva saab ligipääsu korraldada

Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme riigimaanteelt. Tehnika mahalaadimiseks taastamisala

lõunaservas on otstarbekas kasutada Palejõe teed nr 7110103 või kraavi K-49 otsas asuvat

mahasõitu, vajadusel tuleb tehnika maha laadida maanteel. K-47 ja K-52 sihis ei ole

ligipääse kavandatud. Taastamistehnikaga riigimaantee ületamine ja selle mahalaadimisel

maanteele tuleb teha asfaltkatet kaitstes. Soovitatav on kasutada paksusid kummimatte või

muid antud tegevuseks ette nähtud pinnasekaitsematte, mis jaotavad roomikute koormuse

laiali ja väldivad mehaaniliste vigastuste teket riigiteele. Tehnika laadimisega seotud tööd

peavad toimuma madalama liikluskoormuse ajal, rakendades ajutist liikluskorraldust.

Enne taastamistöödega alustamist ja tehnika mahalaadimist maanteel tuleb koostada

ajutise liikluskorralduse liiklusskeem, mis tuleb kooskõlastada Transpordiametiga

(Transpordiameti Lääne- ja Pärnumaa piirkondliku liikluskorraldajaga).

Taastamisalale ligipääsuks kasutatavad teed ja sihid on näidatud graafilistel lisadel 5, 6 ja 11.

Alasiseselt toimub liikumine mööda suletavate kraavide trasse ning metsateid ja -sihte.

Tabel 4.1 Ligipääsude tabel

Ligipääs Pikkus, m Raie vajadus (mahud tabelis 3.3)

Kanaküla-Pütsepa tee 2 620 Ei

Riimaru tee 855 Ei

Taganõmme tee 2 091 Ei

Sinepimäe ringtee 2 417 Ei

Jaani tee 733 Ei

Kulli tee 931 Ei

Metsasiht 1

(kraavile K-46) 1 298 Jah

Metsasiht 2

(kraavile K-49) 12 Jah

Metsasiht 3

(kraavile K-34) 11 Jah

Metsasiht 4

(piki kraavi K-17) 1 075 Ei

Metsasiht 5

(kraavile K-25) 1 595 Ei

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 20

5. TAASTAMISTÖÖDE HINNANGULINE MAKSUMUS

Taastamistöödena käsitletakse raieid, truubi rekonstrueerimist, kraavivallide likvideerimist,

kraavide täitmist, kaevetöid, paisude mahamärkimist ning paisude, setteekraanide ja ajutiste

ülepääsude rajamist ning likvideerimist. Mahtudes ja maksumustes ei ole arvestatud tööde

käigus tekkida võiva prügi jooksva likvideerimisega (sh puidu kokkuveoga). Kahvena

loodusalal veerežiimi taastamise ehitustööde hinnanguline maksumus on esitatud tabelis 5.1.

Tabel 5.1 Taastamistööde hinnanguline maksumus

Jrk

nr

Tööde kirjeldus või kulude

kirjeldus Ühik Kokku

Ühiku

maksumus, € Maksumus, €

1 Raie kraavi trassidel

giljotiini või mootorsaega ha 13,31 2 475 32 942

2 Raie ligipääsu trassidel

giljotiini või mootorsaega ha 1,41 2 475 3 490

3 Raie paisude asukohas ha 2,36 2 475 5 842

4 Truupide rekonstrueerimine tk 1 1 500 1 500

5 Kraavide ühendamine, kraavi

kaevamine m3 12 20 240

6 Kraavivallide likvideerimine

(sh kraavide täitmine) tuh m3 16,53 2 500 41 323

7 Tüüp 1 paisude mahamärkimine

ja rajamine tk 132 150 19 800

8 Tüüp 2 paisude mahamärkimine

ja rajamine tk 7 300 2 100

9 Tüüp 3 paisude mahamärkimine

ja rajamine tk 11 450 4 950

10 Setteekraanide rajamine ja

likvideerimine tk 14 350 4 900

11 Ajutiste ülepääsude rajamine ja

likvideerimine tk 6 750 4 500

12 Maanteetruubi puhastamine tk 1 250 250

13 Maanteekraavi puhastamine jm 543 5 2 715

Taastamistööd kokku, € 124 552

Taastamistööd kokku 25% varuteguriga, € 155 690

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 21

6. TAASTAMISTÖÖDE MÕJU ANALÜÜS

6.1 Mõju taristule, eramaadele ja tulundusmetsadele

Taastamisala lõunaosas paikneb Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme riigimaantee, mille

muldkeha konstruktsioon ja kandevõime sõltuvad otseselt ümbritsevast veerežiimist.

Pinnasevee taseme tõstmine maantee vahetus läheduses ei ole lubatav, kuna see võib

põhjustada muldkeha liigniiskumist, aluspinnase kandevõime vähenemist ning teekatte

ebaühtlast vajumist. Seetõttu on projekteerimisel lähtutud põhimõttest, et taastamistööde

tulemusel ei tohi maantee tehniline seisukord halveneda. Tööde kavandamisel on arvestatud,

et kõik riigiteed teenindavad rajatised säilitaksid oma toimivuse vähemalt senisel tasemel.

Riigiteest põhja pool kavandatud kraavide sulgemisel on pinnasevesi suunatud maapinna

reljeefi arvestades läände ja lõunasse, osaliselt Riimaru oja ja osaliselt maanteetruubi

valgalale. Tööde tulemusena kujuneb lõunas asuva maanteetruubi taga olevaks valgalaks

~1,3 km2 ning 2% päevakeskmiseks kevadiseks maksimaalseks vooluhulgaks Hommiku

metoodika järgi 414 l/s. Samast metoodikast lähtuvalt on 1,0 m diameetriga truubi

maksimaalne lubatud 2% päevakeskmine kevadine vooluhulk 750 – 800 l/s, seega ei ole

põhjust maanteetruubi rekonstrueerimiseks ning olulist mõju riigiteele oodata. Tööde käigus

tuleb maanteetruup ja -kraav puhastada. Projekti rakendamisel ühtlustuvad eesvoolu juhitud

vooluhulgad, millest lähtuvalt väheneb eesvoolu (sh truupi) juhitud suurvee vooluhulk ning

mõnevõrra suureneb, võrreldes tänase situatsiooniga veeseis madalveeperioodidel.

Kahvena loodusalal paiknev taastamisala hõlmab kahte riigi omandis olevat katastriüksust

ning piirneb kahe eraomandis oleva kinnistuga: Kontore-Matsi (katastritunnus

71101:004:0012) ja Napsi (katastritunnus 71101:004:0003). Tööde kavandamisel on

lähtutud põhimõttest, et taastamistööde elluviimine ei tohi avaldada negatiivset mõju

eraomanike majandustegevusele ega vähendada nende kinnistute kasutusväärtust.

Veerežiimi taastamistöödest tulenevad tajutavad mõjud jäävad peamiselt taastamisala

piiresse, ulatudes ka taastamisalast idasse, Kahvena looduskaitsealale (KKR kood

KLO1000191). Projekti rakendamisel ei ole oodata negatiivset mõju eraomandis

olevale varale ega külgnevate maaparandussüsteemide nõuetekohasele toimimisele.

Taastamisala paikneb osaliselt Kahvena looduskaitseala Kahvena piiranguvööndis ning

osaliselt väljaspool kaitseala piire. Kahvena looduskaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on

piiranguvööndis lubatud majandustegevus, eeldusel et see ei kahjusta kaitseala eesmärke ega

elupaikade looduslikku seisundit. Käesoleva taastamisprojekti koostamisel on arvestatud

vajadusega säilitada piiranguvööndis paiknevate majandusmetsade kuivendustingimused

ning vältida tegevusi, mis võiksid takistada lubatud majandustegevuse jätkumist. Seetõttu

ei ole projekti raames kavandatud piiranguvööndisse jäävate olulisemate kuivenduskraavide

K-1, K-14, K-17, K-18, K-19, K-20, K-21, K-22 täielikku või osalist sulgemist.

Nimetatud kraavidel / nende lõikudel on oluline roll alal asuva tulundusmetsa kuivendamisel

ning nende sulgemine võib põhjustada ulatuslike üleujutusalade tekkimist ja kahjustada

metsamajanduslikku kasutust. Lisaks on hinnatud, et kavandatavad taastamistööd ei avalda

negatiivset mõju kaitsealale külgnevatele tulundusmetsadele ega muuda nende veerežiimi.

Taastamisalalt on vesi kraavitusega üldiselt juhitud lühemat teed pidi nendes suundades,

kuhu see on ka looduslikku reljeefi järgides liikunud. Vee viibeaega on märgalakooslustes

ja niisketes metsaelupaigatüüpides kraavitusega oluliselt lühendatud ning looduslike

valgalade piire rajatud kuivenduskraavidega oluliselt taastamisalal ja selle ümbruses

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 22

muudetud ei ole. Kavandatud veerežiimi taastamistööde eesmärk on pikendada rabapinnalt

väljajuhitava vee viibeaega ehk aeglustada taastamisalalt vee välja voolamist. Arvestades

piirkonna maapinna reljeefi, siis taastamistööd suuri valgalasid põhimõtteliselt ei muuda.

Taastamistööde tulemusena ühtlustub raba mikroreljeefis pinnavee hüdroperiood, laugastes

ja lohkudes püsib vesi kauem, vähendades turbalasundi õhuga kokkupuudet, mis omakorda

aeglustab turba lagunemist. Kraavide sulgemisel muutub alal ja külgnevates

kuivendusvõrkudes vooluhulkade karakteristika, väheneb suurvee vooluhulk ning suureneb

veeseis madalveeperioodidel. Töödejärgselt on oodata Kahvena raba ja selle

äärealade intensiivsemat soostumist, Kahvena raba ja rabastuvate metsade ning metsise

elu- ja mängupaikade seisukorra paranemist. Ehitusfaasis on suurim potentsiaalne mõju

lühiajaline hägusus eesvooludes, mis võib kaasneda kraavide sulgemisega. Mõju on

võimalik vältida kavandatud ajutiste setteekraanide rajamisega eesvoolu juhitud kraavides.

6.2 Mõju looduskaitselistele väärtustele

Kavandatud tegevus mõjutab 147,1 ha ulatuses elupaigatüüpi rabad (7110*); 9,4 ha ulatuses

rikutud, kuid taastumisvõimelisi rabasid (7120); 4,6 ha ulatuses siirde- ja õõtsiksoid (7140);

55,6 ha ulatuses siirdesoo-ja rabametsi (91D0*); 1,6 ha ulatuses soostuvaid ja soo-lehtmetsi

(9080*) ning 36,9 ha ulatuses vanu loodusmetsi (9010*). Loodusliku veerežiimi taastamise

tulemusena paraneb eeldatavalt nende elupaigatüüpide seisund. Lisaks võib eeldada nende

elupaigatüüpide laienemist aastakümnete vältel.

EELISe andmetel on alal registreeritud I kategooria kaitsealuse must-toonekure (Ciconia

nigra), II kategooria kaitsealuste metsise (Tetrao urogallus), karvasjalg-kaku (Aegolius

funereus) ja laanerähni (Picoides tridactylus) ning III kategooria kaitsealuste laanepüü

(Tetrastes bonasia), sookure (Grus grus), händkaku (Strix uralensis), musträhni (Dryocopus

martius), hoburästa (Turdus viscivorus), hiireviu (Buteo buteo), hallpea-rähni (Picus canus),

väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), tedre (Lyrurus tetrix), heletildri (Tringa nebularia),

mudatildri (Tringa glareola), õõnetuvi (Columba oenas), rüüdi (Pluvialis apricaria),

hallõgija (Lanius excubitor), sulgja õhiku (Neckera pennata), hariliku kopsusambliku

(Lobaria pulmonaria) ja helleri ebatähtlehiku (Crossocalyx hellerianus) leiukohad. Kuna

puistute struktuuri raietega ei mõjutata, siis ei toimu ka linnustiku ega taimestiku

elpaigatingimustes kiireid ja radikaalseid muutusi. Mõnele liigile võib mõju avalduda

tulevikus, sest ajapikku puistute struktuur muutub märgadele metsadele omaseks.

Alal leidub vääriselupaiku: märgalade männikud ja kaasikud (lahustükkidena kokku

22,5 ha); männikud ja männisegametsad (lahustükkidena 10,3 ha); kuusikud ja kuusesega-

metsad (lahustükkidena 7,4 ha); lepikud (0,8 ha) ning väikesed märgalasaared (0,8 ha).

Loodusliku veerežiimi taastamine mõjub ka vääriselupaikade looduslikkusele positiivselt.

Tabel 6.1 Taastamistööde eeldatav mõju alal esinevatele looduskaitselistele väärtustele

Väärtus Mõju suund Mõju suurus ja

esinemistõenäosus* Kommentaar

Rabad (7010*) positiivne B2

Loodusliku veerežiimi

taastamisel tervendatakse

raba, projekti eesmärk

Rikutud, kuid

taastumisvõimelised

rabad (7120)

positiivne B2 Veerežiimi taastamisel

taastub rabastumine

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kahvena loodusala loodusliku veerežiimi taastamise ehitusprojekt 23

Väärtus Mõju suund Mõju suurus ja

esinemistõenäosus* Kommentaar

Siirde- ja õõtsiksood

(7140) positiivne B2

Kuivenduse jätkumisel

degradeeruks

Must-toonekurg positiivne B2

Stabiliseerib

toitumisveekogudes oleva

vee hulka

Metsis positiivne B2 Elupaik paraneb, projekti

eesmärk

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

positiivne A2

Eeldatavasti säilivad

loodusliku veerežiimi

taastamise järel

Siirdesoo- ja

rabametsad (91D0*) positiivne B2

Loodusliku veerežiimi

taastamine peatab

degradeerumise

Muu kaitsealune

linnustik neutraalne A2

Mõnele liigile võib pika

aja jooksul väene mõju

olla

Muu kaitsealune

taimestik neutraalne A2

Puistute struktuuri ei

muudeta, edasised

muutused on aeglased

Kaitsealused seened

ja samblikud neutraalne A2

Veerežiimi looduslikuks

kujundamine eeldatavasti

märgatavat mõju ei

avaldada

Vääriselupaigad positiivne A2

Vääriselupaikade

veerežiim kujuneb

looduslikuks

*A1 - mõju on nõrk, tõenäosus väike; A2 - mõju on nõrk, tõenäosus suur; B1 - mõju on

tugev, tõenäosus väike; B2 - mõju on tugev, tõenäosus suur.