Viimsi Vesi taotlus veetorustiku paigaldamiseks 11252 Leppneeme tee

Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK rekonstrueerimisprojekt Põhiprojekt Töö nr 3546

Aadress: Leppneeme küla, Viimsi vald

Keskkonnaprojekt OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm mai 2025 3546_PP_VK-3-01_v03_Seletuskiri.doc Lk 1/28

Sisukord

1 ÜLDANDMED ................................................................................................... 3

1.1 Projekteerimistöö piiritlus ............................................................................ 3

1.2 Alusdokumendid ........................................................................................ 3

1.2.1 Lähtematerjalid .................................................................................. 3

1.2.2 Uuringud ........................................................................................... 3

1.2.3 Muud lähtedokumendid: ......................................................................... 3

1.2.4 Normdokumendid ................................................................................. 3

1.2.5 Prioriteedid projekti lugemisel ................................................................. 4

1.2.6 Tootjate, toodete info projektis ............................................................... 5

1.2.7 Täiendavad kriteeriumid ........................................................................ 5

2 Veevarustus .................................................................................................... 5

2.1 Olemasolev veevarustus ............................................................................... 5

2.2 Projekteeritud veevarustus ........................................................................... 5

2.2.1 Nõuded materjalidele ........................................................................... 6

2.2.2 Veetorustiku paigaldusnõuded .................................................................. 8

2.2.3 Veetorustiku sõlmed ............................................................................. 8

2.2.4 Hüdrandid ......................................................................................... 8

3 Kanalisatsioon ................................................................................................. 9

3.1 Olemasolev kanalisatsioon ............................................................................ 9

3.2 Projekteeriutd kanalisatsioon ........................................................................ 9

3.2.1 Nõuded materjalidele .......................................................................... 10

3.2.1 Kanalisatsioonikaevud .......................................................................... 10

3.2.2 Vaakumkanalisatsioon .......................................................................... 11

4 VäliStorustike ehitustööd ................................................................................... 12

4.1 Üldised juhised ja nõuded ehitustööde teostamiseks ............................................ 12

4.2 Üldist .................................................................................................... 12

4.3 Ehitustööd .............................................................................................. 13

4.3.1 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest .............................. 13

4.3.2 Tööde teostamise aeg .......................................................................... 13

4.3.3 Ehitusplatsi ja ümbritseva alade korrashoid ................................................. 13

4.3.4 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine .................................................. 14

4.3.5 Liikluskorralduse ja ohutuse eest vastutav isik ............................................. 14

4.3.6 Liikluse taasavamine ............................................................................ 14

4.3.7 Kõrghaljastuse likvideerimine ................................................................. 15

4.3.8 Ettevalmistustööd ............................................................................... 15

4.3.9 Kaeviku mõõdud ................................................................................. 15

4.3.10 Ehituskaeviku toestamine ...................................................................... 16

4.3.11 Ehituskaevikust väljakaevatud pinnas ........................................................ 16

Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK rekonstrueerimisprojekt Põhiprojekt Töö nr 3546

Aadress: Leppneeme küla, Viimsi vald

Keskkonnaprojekt OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm mai 2025 3546_PP_VK-3-01_v03_Seletuskiri.doc Lk 2/28

4.3.12 Veetõrje ehituskaevikust ....................................................................... 17

4.3.13 Toru aluse, tasanduskihi rajamine ............................................................ 17

4.3.14 Algtäide ........................................................................................... 18

4.3.15 Lõpptäide ......................................................................................... 18

4.3.16 Tagasitäite tihendamine ....................................................................... 18

4.3.17 Torustiku soojustamine ......................................................................... 18

4.3.18 Siibrite (maakraanide) kapede, kaevukaante ja raamide paigaldamine ................. 19

4.3.19 Torustiku rajamine kinnisel meetodil ........................................................ 19

4.3.20 Mahajäetavad torustikud ja kaevud .......................................................... 20

4.3.21 Olemasolevate torustike ja kraavidega arvestamine ....................................... 21

4.3.22 Ehitustööde kvaliteet ........................................................................... 21

4.4 HOONETE JA RAJATISTE KAITSMINE ................................................................. 21

4.4.1 Vajumisvaatlused ................................................................................ 22

4.5 PUUDE JA HALJASALADE KAITSMINE ................................................................ 22

4.5.1 Puujuurte kaitsmine ............................................................................ 22

4.5.2 Ehitusaegne veevarustus ja kanalisatsioon .................................................. 22

4.6 OLEMASOLEVATE JA VAREM VALMISEHITATUD EHITISTE JA RAJATISTEGA ARVESTAMINE ... 23

4.6.1 Elektrikaabli kaitsmine ......................................................................... 23

4.6.2 Sidekaablite kaitsmine.......................................................................... 23

4.7 KATSETUSED JA TEOSTUSJOONISED ................................................................. 24

4.7.1 Survetorude katsetamine ....................................................................... 25

4.7.2 Veetorustike läbipesu ja desinfitseerimine .................................................. 25

4.7.3 Vaakumsüsteemi katsetused ja vastuvõtt .................................................... 25

4.7.4 Tuletõrjehüdrandi kontroll ..................................................................... 25

4.7.5 Teostusmõõdistamine ........................................................................... 26

4.8 TEEKATETE JA HALJASTUSE TAASTAMINE .......................................................... 26

4.8.1 Kasutatud standardid, juhendid ning kriteeriumid ......................................... 26

4.8.2 Katete eemaldamine – üldist .................................................................. 26

4.8.3 Asfaltkatte, Ääre- ja tänavakivide ning haljastuse eemaldamine ........................ 26

4.8.4 Keskkonnanõuded tööde läbiviimisel ......................................................... 26

4.8.5 Nõuded materjalidele .......................................................................... 27

4.9 KESKKONNAKAITSEMEETMED JA JÄÄTMEKAVA JA MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD ................. 27

4.9.1 Üldist .............................................................................................. 27

4.9.2 Jäätmekäitlus .................................................................................... 28

Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK rekonstrueerimisprojekt Põhiprojekt Töö nr 3546

Aadress: Leppneeme küla, Viimsi vald

Keskkonnaprojekt OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm mai 2025 3546_PP_VK-3-01_v03_Seletuskiri.doc Lk 3/28

1 ÜLDANDMED

1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Käesoleva projektiga on teostatud Viimsi vallas, Leppneeme külas Puisniidu ja Karusambla teede

piirkonnas ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni torustike rekonstrueerimine.

Projektiga kaasatud kinnistute loetelu:

• Kõrkja tee ( 89001:003:0685);

• Kõrkja tee lõik 2 (89001:003:0614);

• 11252 Leppneeme tee ( 89001:003:1031);

• Karusambla tee ( 89001:003:0611);

• Puisniidu tee( 89001:003:0653);

• Karusambla tee lõik 2 ( 89001:003:0652);

• Karusambla tee lõik 1 ( 89001:003:0633);

• Karusambla tee 22 (89001:001:0922);

• Karusambla tee 39 (89001:003:1545);

• Karusambla tee 37 (89001:003:1546);

• Karusambla tee 35 (89001:003:1547);

• Karusambla tee 33 (89001:003:1548)

1.2 Alusdokumendid

1.2.1 Lähtematerjalid

Töö koostamiseks on olnud järgmised lähtedokumendid:

• Hanke viitenumber 10461699 „Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK rekonstrueerimisprojekt“

tehniline kirjeldus koos lisadega;

• AS Viimsi Vesi tehnilised nõuded.

1.2.2 Uuringud

• Geodeetiline alusplaan on koostatud detsembris 2024 aastal Inseneribüroo REIB OÜ poolt

„Leppneeme küla, Puisniidu ja Karusambla tee piirkonna ÜVK topo-geodeetilised

uurimistööd” töö nr TT-7008.

1.2.3 Muud lähtedokumendid:

• TOPP Geodeesia OÜ poolt koostatud töö nr GD-24-117 „Leppneeme tee 102-107 piirkond.

Maa-ala plaan tehnovõrkude ja kinnistupiiridega“.

• Tuvar Ehitus OÜ töö nr 7 „Viimsi vallas, Leppneeme külas, Miku I, II, IV, V, Põldmäe II, III ja

Koltse I, II, III maaüksuste detailplaneering“;

• OÜ Hendrikson & Ko töö nr 671/05 „Miku V, Koltse III, Põldmäe III detailplaneering“.

1.2.4 Normdokumendid

Projekteerimisel ja ehitamisel järgitavate seaduste, määruste, normide ja standardite loetelu:

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr.97 Nõuded ehitusprojektile – Riigi Teataja

• Ehitusseadustik - Riigi Teataja

• Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus – Riigi Teataja

• Jäätmeseadus - Riigi Teataja

Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK rekonstrueerimisprojekt Põhiprojekt Töö nr 3546

Aadress: Leppneeme küla, Viimsi vald

Keskkonnaprojekt OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm mai 2025 3546_PP_VK-3-01_v03_Seletuskiri.doc Lk 4/28

• Veeseadus – Riigi Teataja

• Majandus ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013 määrus nr.49 Ehitusmaterjalidele ja - toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord – Riigi Teataja

• Majandus ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr.101 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded – Riigi Teataja

• Majandus- ja taristuministri määrus 14.04.2016 nr 34 Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded - Riigi Teataja

• Kliimaministri määrus nr.57 12.09.2023 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus – Riigi Teataja

• Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr. 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded – Riigi Teataja

• Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord, Viimsi Vallavolikogu määrus nr 19, 13.08.2024 – Riigi Teataja

• Viimsi valla jäätmehoolduseeskiri, Viimsi Vallavolikogu määrus nr 15, 20.09.2022 – Riigi Teataja

• Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri, Viimsi Vallavolikogu määrus nr 8, 08.04.2025 – Riigi Teataja

• Viimsi valla kaevetööde eeskiri, Viimsi Vallavolikogu määrus nr 10, 16.03.2021 – Riigi Teataja

• Viimsi valla teede ajutise sulgemise eeskiri, Viimsi Vallavolikogu määrus nr 1, 27.01.2015 – Riigi Teataja

• Viimsi valla heakorraeeskiri, Viimsi Vallavolikogu määrus nr 6, 18.03.2025 – Riigi Teataja

• EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“

• EVS 843:2016 „Linnatänavad“

• EVS 835:2022 „Hoone veevärk“

• EVS 846:2021 „Hoone kanalisatsioon“

• EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“

• EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“

• EVS 812-6:2012/A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa nr.6: Tuletõrjeveevarustus“

• Hoone 1610tehnosüsteemide RYL2002 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1“

• InfraRYL 2006 „Infrarakentamisen yleiset laaduvaatimukset. Vesihuolto”

• RIL 77-2013 “Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend”

• MAARYL 2010 “Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded . Hoone ehituse pinnasetööd“

• EVS-EN 1610:2015 „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“

• EVS-EN 1091:2000 “Vaakumkanalisatsiooni süsteemid väljaspool hooneid”

• EVS-EN 16932-3:2018 „Äravoolu- ja kanalisatsioonisüsteemid väljaspool hooneid. Pumpamissüsteemid. Osa 3: Vaakumsüsteemid“.

1.2.5 Prioriteedid projekti lugemisel

Projektis on tähtsuse järjekord: 1. seletuskiri, 2. joonised, 3. mahutabelid.

Torustike asendiplaanil ja pikiprofiilil esitatud info lahknevuse korral tuleb lähtuda pikiprofiilist.

Töövõtjal tuleb esmalt põhjalikult tutvuda koostatud projektdokumentatsiooniga.

Töövõtja on kohustatud teavitama teist osapoolt viivitamatult omal algatusel avastatud vigadest,

puudustest ja riskiteguritest ning nende abinõudest, millega saab Hanget edendada ja paremate

tulemuste saavutamist soodustada.

Ehitustööde käigus avastatud projekti ebatäpsused ei anna töövõtjale õigust lisaraha küsimiseks.

Enne materjalide tellimist tuleb üle kontrollida ja veenduda materjalide (kaevud jne) õigsuses ja

sobivuses. Hilisemaid pretensioone ei võeta arvesse.

Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK rekonstrueerimisprojekt Põhiprojekt Töö nr 3546

Aadress: Leppneeme küla, Viimsi vald

Keskkonnaprojekt OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm mai 2025 3546_PP_VK-3-01_v03_Seletuskiri.doc Lk 5/28

1.2.6 Tootjate, toodete info projektis

Kui projektis on osutatud kindlale tootja tootele, siis toote asendamine vähemalt samaväärsega on

lubatud Inseneriga kooskõlastatult.

1.2.7 Täiendavad kriteeriumid

• Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1.8 m toru peale.

• Olemasolevate teadmata kõrgusega survekanalisatsioonitorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1.8 m toru peale.

• Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse sõiduteede all 1,0 m ja väljaspool sõiduteed 0.7 m kaablite peale.

Juhul kui olemasolevad teadmata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel

asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust

ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse selgumist Töövõtja kulul.

2 VEEVARUSTUS

2.1 Olemasolev veevarustus

Projekti piirkonnas on olemasolevad De110-32 veetorustikud Puisniidu ja Karusambla teedel ning

Leppneeme tee ääres on olemasolev De160 veetorustik. Karusambla tee 41-31 (paaritu) kinnistute

piirkonnas kulgevad ühistorustikud kinnistute sees.

Kõikidel asustatud kinnistutel on olemas veeühendused, tühjadel kinnistutel liitumised puuduvad.

2.2 Projekteeritud veevarustus

Käesoleva projekti mahus on ette nähtud olemasolevate Karusambla ja Puisniidu teedel olevate

veetorustike rekonstrueerimine. Uue veetorustiku asukoht on valitud nii, et ehitustööde käigus oleks

tagatud ÜVK teenuse saamine. Kinnistutel Karusambla tee 31-41 (paaritu) kulgev torustik on

tõstetud üldkasutatavele tänava maa-alale.

Olemasolevad liitumised on ette nähtud rekonstrueerida. Lisatud ühisveevärgiga liitumised

kinnistutele Karusambla tee 4,6,8 ja 41.

Olemasolevad tuletõrjehüdrandid on asendatud uuetega. Vee-ettevõte tagab üldjuhul

välistulekustutuseks ühisveevärgi tuletõrjehüdrandist vett koguses kuni 10 l/s.

Karusambla tee 9-13 tupikvõrgule on ette nähtud läbipesukaev.

Magistraalveetorustikule on ette nähtud vahesulgseaded, millega on tagatud peatorustiku sulgemine

kuni 300 m pikkyste lõikudena kui lõigu vahele ei jää rohkem kui 10 tarbijat.

Olemasoleva puurkaevu võimaliku kasutusele võtmise jaoks on ette nähtud plastikust ID1500/D800

veekaev kolme siibriga. Puurkaevu suunas olevatel torustikel siibrid on normaalasendis suletud.

Maantee alla torustikud on ette nähtud paigaldada kinniselt PE100 RC PN10 SDR17 kaitsehülssidesse

rõngasjäikusega SN 17 kN/m2. Hülssidesse on ette nähtud paigaldada PE100 RC PN10 SDR17

survetorustikud rõngasjäikusega SN 17 kN/m2. Ristumisel riigiteega on tagatud minimaalne nõutud

sügavus 1,8 m.

Tänava maa-alal ning Karusambla tee 31-41 (paaritu) kinnistutel kulgevad olemasolevad

veetorustikud on ette nähtud likvideerida. Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad

likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises

Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK rekonstrueerimisprojekt Põhiprojekt Töö nr 3546

Aadress: Leppneeme küla, Viimsi vald

Keskkonnaprojekt OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm mai 2025 3546_PP_VK-3-01_v03_Seletuskiri.doc Lk 6/28

plaanilises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb otstest sulgeda betooniga,

detailid vt Seletuskiri ptk 4.3.20.

Peale projekti ehitustööde valmimist tuleb Ehitisregistrist maha kustutada veevarustus ja

kanalisatsiooni (EHR kood 220555009) rajatise kehandid 1, 2 ja 3.

2.2.1 Nõuded materjalidele

Veetoru materjaliks on PE-100 survetorusid PN10/SDR17, mis vastab EVS-EN 12201 nõuetele.

Kinnisel meetodil rajatava veetorustiku materjaliks on PE-100 RC PN10/SDR17 survetoru, mis vastab

PAS1075 nõuetele.

Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile (kolmikud, ristid). Keelatud on

kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke, samuti on keelatud kasutada ilma plast- või

galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne).

Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike.

PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevisühendusega.

PE torustiku ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega

ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega).

Olemasoleva ja uue toru või armatuuri ühendamine on lubatud lahendada tõmbekindlaid

tolerantsliitmikke kasutades, juhul kui ei ole võimalik tagada põkk- või elekterkeevitamiseks

vajalikke tingimusi.

Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava

epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677.

Seadmekaev on PE100 materjalist ning peab vastama standardile SFS3468 või EVS-EN 13598-2 või

omama vastavat toote ohjet. Kaevu ringjäikus peab olema minimaalselt SN2.

Nõuded siibritele, maakraanidele DN20-DN50

• Surveklass vähemalt PN10.

• Toodetud vastavalt standarditele EN 1171, EN 1074-1 ja -2.

• Hüdrauliliselt testitud vastavalt standardile EN 12266.

• Korpuse ja kaane materjal: tempermalm GGG50.

• Siibri spindli materjal peab olema roostevaba teras. Pressrullitud keere vastavalt standardile

DIN 103.

• Kiilu sees oleva juhtmutri materjal: tsingikaokindel messing CW602N või CW626N ja kaetud

vulkaniseeritud EPDM kummiga.

• mõlemad maakraani pooled peavad olema varustatud HDPE toruotsikutega, pikkusega mitte

alla 200 mm, elekterkeevisühenduse tegemiseks;

• Korpus peab olema kaetud epoksiidvärviga 250 µm, vastavalt standardile DIN 30677-2.

• Muhvi tõmbekindel tihendisüsteem PE torudele:

a) tõmbekindel rõngas atsetaalplastikust;

b) survetihend EPDM kummist mansett-tüüpi profiiliga, O-ring tihendi kasutamine ei ole

lubatud.

• Siibri korpusel peab olema vähemalt järgmine informatsioon:

a) tootja nimi või logo;

b) toote number;

c) nimiläbimõõt DN ja muhvil toru läbimõõt De (mm);

d) surveklass (PN);

e) korpuse materjal.

• Korpuse kaane kinnistuspoldid peavad olema roostevabast terasest (A2) ja kaetud sulavaha või

veekindla korgiga.

Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK rekonstrueerimisprojekt Põhiprojekt Töö nr 3546

Aadress: Leppneeme küla, Viimsi vald

Keskkonnaprojekt OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm mai 2025 3546_PP_VK-3-01_v03_Seletuskiri.doc Lk 7/28

Sulgeseadmed <DN 50:

• surveklass vähemalt PN16;

• korpuse ja kaane materjal: tempermalm GGG40 (EN-GJS-400) või GGG50 (EN-GJS-500);

• sulgeseadme spindli materjal peab olema roostevaba teras;

• kiilu sees olev juhtmutri materjal: tsingikaokindel messing CW602N või CW626N;

• kiil tempermalmist EN-GJS-400. Kiil peab olema kaetud vulkaniseeritud EPDM kummiga;

• korpus peab olema kaetud epoksiidvärviga 250 μm;

• korpuse kaane kinnistuspoldid peavad olema roostevabast terasest (A2) ja kaetud sulavaha või

veekindla korgiga;

• sulgeseadme korpusel peab olema vähemalt järgmine informatsioon:

a) tootja nimi või logo;

b) toote number;

c) nimiläbimõõt (DN);

d) surveklass (PN);

e) korpuse materjal;

f) kummikiilu materjal.

Pöördklapid DN 63-DN 1000:

• Surveklass vähemalt PN10 (kahepoolne ehk peab taluma survet mõlemalt poolt sulgeseadet);

• tüüp: topelt ekstsentriline äärikutega pöördklapp;

• pöördklappi peab olema võimalik juhtida reduktori ja käsirattaga, spindlipikenduse ja

elektriajamiga;

• reduktori kaitseklass: IP 68;

• töökindluse test, mis tagab 2500 töötsüklit (avamine-sulgemine);

• korpus ja klapp: tempermalm EN-GJS 500-7 või EN-GJS-400;

• kaetud epoksiid pulbervärviga min 250 μm;

• võll: roostevaba teras;

• tihenduspinnad: klapil EPDM (tihend peab olema vahetatav) ning korpuses roostevaba teras

X2CrNiMo (316 L);

• poldid: roostevaba teras (A2);

• võlli puks: pronks, CuSn12, CC483K;

• võlli tihendid: O-ring EPDM;

• pöördklapi korpusel peab olema järgmine informatsioon:

a) tootja nimi või logo;

b) nimiläbimõõt (DN);

c) surveklass (PN);

d) korpuse materjal;

e) avamise-sulgemise suund;

• pöördklapi klapil peab olema järgmine informatsioon:

a) nimiläbimõõt (DN);

b) surveklass (PN);

c) klapi materjal.

Sulgeseadmete sõlmedes kasutatav tihend peab olema armeeringuga ning tihend ei tohi olla kokku

volditav. Tihend peab omama vastavat keskkonnaklassi.

Sulgeseadmete spindlipikendused peavad olema galvaniseeritud terasest ning teleskoopilised.

Spindlipikenduse kate peab olema PE plastikust. Spindlipikendused peavad olema ühendatud

malmist fiksaatori abil sulgeseadme külge. Spindel ja spindlipikendus peavad olema tiftiga

ühendatud.

Kaped ehk sulgeseadmete spindlipikenduste luugikomplektid peavad vastama standardile EVS-EN

124. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi, tihendita ja eeltöödeldud

Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK rekonstrueerimisprojekt Põhiprojekt Töö nr 3546

Aadress: Leppneeme küla, Viimsi vald

Keskkonnaprojekt OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm mai 2025 3546_PP_VK-3-01_v03_Seletuskiri.doc Lk 8/28

kontaktpindadega mittekolksuvaid kapesid. Kiviparketi korral kasutada mitteujuvaid kapesid või

projekteerida kape alla betoonist tugirõngas. Kape puhasava peab olema minimaalselt 140 mm.

Poltkinnitustega kape luukide kasutamine on keelatud. Haljasaladel paigaldada kapede alla

tihendatud liivaalusele betoonist tugirõngas. Sulgeseadmete spindlipikenduste kapede kandevõime

peab olema liiklusalal 40 t, väljaspool liiklusala 20 t. Kaped peavad olema malmist. Spindel peab

jääma maapinnast mitte sügavamale kui 15 cm. Kaitsetoru ümbrus peab olema tihendatud liivaga.

Spindlipikendus peab olema tsentreeritud kaitsetoru keskele. Kaitsetoru De 160 mm täisseinaline

spindli kaitsetoru, min SN2 materjalist. Kaitsetoru pikkus on 1 m.

Kape mõõdud peavad vastama allpool toodud joonistel esitatud mõõtudele.

Joonis 1. Kape mõõdud

2.2.2 Veetorustiku paigaldusnõuded

Veetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m toru peale. Ristudes kõrvalmaanteega

veetorustiku minimaalne paigaldamissügavus on 1,8 maapinnast toru peale.

Veetorustiku paigaldamisel lahtisel meetodil tuleb torustiku külge kinnita asukoha määramiseks

1*2,5 mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel või kasutada kaabliga hoiatuslinti.

Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (30…40 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint vastava

kommunikatsiooni nimega.

2.2.3 Veetorustiku sõlmed

Torustike sõlmed on projekteeritud ühtse terviklahendusena. Töövõtja peab arvestama

töökorraldusest tulenevate täiendavate sõlmedega (ajutised ühendused, lõikude erinev ehitusaeg

jmt.), mis projektis ei kajastatu. Töökorraldusest tulenevate lisasõlmede toruarmatuuri hangib,

paigaldab ja demonteerib Töövõtja. Kõik kulud, mis tulenevad lisasõlmedest, kannab Töövõtja.

Olemasolevate torudega ühendamise liitmike mõõtmed ja valik selgitatakse ehitustööde käigus.

Liitmike valik tuleb kooskõlastada Viimsi Vesi AS-iga. Olemasolevate torustikega ühendatavad siibrid

peavad olema äärikutega. Torude ja liidete pimeotsad tuleb sulgeda selleks ettenähtud tehases

valmistatud liitmikega.

2.2.4 Hüdrandid

Tuletõrjehüdrandid tuleb paigaldada vastavalt Siseministri määrusele nr 10 18.02.2021

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,

tingimused ning kord“.

Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK rekonstrueerimisprojekt Põhiprojekt Töö nr 3546

Aadress: Leppneeme küla, Viimsi vald

Keskkonnaprojekt OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm mai 2025 3546_PP_VK-3-01_v03_Seletuskiri.doc Lk 9/28

Maapealsed tuletõrjehüdrandid peavad vastama standardile EVS-EN 14384:2005. Maa-alused

tuletõrjehüdrandid on „E-tüüpi“ soojustatud maa-alused hüdrandid, mis peavad vastama standardile

EVS-EN14339:2005. Paigalduseks valitud hüdrant tuleb eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga.

Hüdrandid peavad olema teleskoopilised, soojustatud ning varustatud tagasilöögiklapi ja

käsisiibriga. Hüdrandi surveklass peab olema PN 10. Hüdrandi ühendustoru ei tohi olla väiksem kui

DN100. Hüdrantide tõusutoru peab olema valmistatud roostevabast terasest. Hüdrandi sulgelemendi

spindlipikendus ei tohi asuda tõusutoru sees.

Paigaldatavate hüdrantide tõusutorud peavad külmumise vältimiseks pärast kasutamist automaatselt

tühjenema (automaatne tühjendusklapp). Tuletõrjehüdrandi isevoolseks tühjenemiseks vajalik

tühjendustorustik (immutustoru) tuleb paigutada killustikpatja fraktsioon 16-32, ja ümbritseda

geotekstiiliga. Drenaažitoru pikkus ja läbimõõt peab olema selline, et see mahutaks kogu hüdrandi

tõusutorus oleva vee. Hüdrantide tõusutoru tühjendustorustikku ei tohi ühendada kanalisatsiooniga.

Maa-alune hüdrant on projekteeritud veetihedasse seadmekaevu. Kaev peab olema silindriline,

siseläbimõõduga vähemalt 1500 mm. Eraldi avaused sisenemiseks ja hüdrandi kasutamiseks.

Sisenemisava luugi minimaalne diameeter on 600 mm. Hüdrandi asetus seadmekaevus peab

võimaldama tühjendusklapi vahetamist. Hüdrandi tühjendustoru ümbrus täita killustikuga

(fraktsioon 4-12) ja ümbritseda filterkangaga. Arvestada, et hüdrantide montaažil kasutatavad

sulgeseadmed peavad vastama sulgeseadmete spetsifikatsioonile. Arvestada, et hüdrantidel peab

olema automaatne kummimembraan tühjendusklapp. Arvestada, et hüdrant peab omama katet,

mida saab, olenemata hüdrandi paiknemisest maa sees, paigaldada maapinna suhtes vertikaalselt

sirgelt.

Hüdrandi numbri väljastab AS Viimsi Vesi.

Tuletõrjehüdrandid tuleb tähistada vastavalt Siseministri nr 10 18.02.2021 „Veevõtukoha rajamise,

katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord ".

Hüdrantide numeratsiooni annab Tellija, siltide asukohad määrab ehitaja koostöös vee-ettevõtja

esindajaga vastavalt määruses toodud nõuetele.

3 KANALISATSIOON

3.1 Olemasolev kanalisatsioon

Projekti piirkonnas on olemasolevad De160 reovee torustikud. Reovesi kogutakse kokku Leppneeme

tee 107a kinnistul olevasse vaakumkaevusse. Karusambla tee 41-31 (paaritu) kinnistute piirkonnas

kulgevad ühistorustikud kinnistute sees.

Kõikidel asustatud kinnistutel on tagatud reovee äravool, tühjadel kinnistutel liitumised puuduvad.

3.2 Projekteeriutd kanalisatsioon

Projekti raames on ette nähtud rajada piirkonda vaakumkanalisatsioon, mis liidetakse kokku

Leppneeme tee ääres oleva süsteemiga. Kinnistutelt voolab isevoolselt reovesi kokku

vaakumkaevudesse ja seejärel pumbatakse see vaakupumbajaama abil eesvoolusse.

Olemasolevad liitumised on ette nähtud rekonstrueerida. Lisatud ühiskanalisatsiooniga liitumised

kinnistutele Karusambla tee 4,6,8 ja 41.

Tänava maa-alal ning Karusambla tee 31-41 (paaritu) kinnistutel kulgevad olemasolevad

reoveetorustikud on ette nähtud likvideerida. Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad

likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises

plaanilises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb otstest sulgeda betooniga,

detailid vt Seletuskiri ptk 4.3.20.

Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK rekonstrueerimisprojekt Põhiprojekt Töö nr 3546

Aadress: Leppneeme küla, Viimsi vald

Keskkonnaprojekt OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm mai 2025 3546_PP_VK-3-01_v03_Seletuskiri.doc Lk 10/28

Peale projekti ehitustööde valmimist tuleb Ehitisregistrist maha kustutada veevarustus ja

kanalisatsiooni (EHR kood 220555009) rajatise kehandid 1, 2 ja 3.

Kõrkja tee juurdepääsu all olev betoonist teetruup tuleb äravahetada De630 PP truubitoru vastu,

truubipäised tuleb kindlustada vastavalt Transpordiameti juhendmaterjalidele - Transpordiamet.

Kõrkja tee ja Karusambla tee mahasõitude alla jäävad kanalisatsioonikaevud tuleb likvideerida

vastavalt seletuskirja ptk-s 4.3.20 toodud juhistele, likvideerimiseks kuluvaid ainult kaevude

ülemised konstruktsioonid.

3.2.1 Nõuded materjalidele

Projekteeritud isevoolse kanalisatsioonitoru materjaliks on PVC klassiga SN8. Kooskõlastatult vee-

ettevõttega on lubatud kasutada siledaseinalist PP materjalist toru. PVC torud peavad vastama

standardile EN 1401, või PP SN8 toru, mis vastab standarditele EVS-EN 1852 ja EVS-EN 13476.

Kinnisel meetodil rajatava torustiku materjaliks on PE-100 RC PN10/SDR17 survetoru, mis vastab

PAS1075 nõuetele.

Vaakumkanalisatsiooni on PE100 SDR17 PN10, mis vastab standardile EN 1091. Standardi tähis peab

olema tootja poolt kantud torule.

Avatud kaevikuga rajatava toru kohale (30-40 cm toru laest) projekteerida hoiatuslint vastava

kommunikatsiooni nimega.

Kanalisatsioonitorustiku minimaalne lubatud maandamissügavus on 1,2 m maapinnast kuni torulaeni.

Ristudes kõrvalmaanteega kanalisatsioonitorustiku minimaalne paigaldamissügavus on 1,5

maapinnast kuni toru laeni.

Kõik torud on esitatud nii spetsifikatsioonis kui joonistel välisläbimõõdu (De) järgi.

3.2.1 Kanalisatsioonikaevud

Kanalisatsioonikaevude läbimõõt peab vastama joonistel või töömahuloendis esitatud väärtustele.

Kanalisatsioonikaevud peavad olema valmistatud PE materjalist, kui pole teisiti spetsifitseeritud,

vastavalt standardile SFS 3468 või EVS-EN 13598-2. Kanalisatsioonikaevude minimaalne ringjäikus

peab olema kuni 4 m sügavusega kaevudel SN2 kN/m² ja sügavamatel SN4 kN/m², teleskooptoru SDR

arv ei tohi olla suurem kui 33.

PE kanalisatsiooni kaevudel peavad olema kaevudel topelt põhjad. Väline põhjaplaat keevitatud

tõusutoru külge nii seest kui väljast. Sisemine põhi voolurenniga. Juhul kui põhjast on ühendusi

rohkem kui 1 sisse ja 1 väljavool, siis tehakse põhjaplaadi keevitus ainult väljast poolt, sisemine

voolurenn keevitatud mõlemalt poolt (välistamaks ka sisemist leket) ja väline põhi ainult väljast.

De 400 ja De 560 kaevudel kasutada põhjadel PE kaevu puhul minimaalselt 15 mm PE plaati.

De 400 ja De 560 kaevudel vooluplaadid peavad olema paigaldatud kalde all ja renni langusel ei tohi

olla astet (voolurenn ja plaat peab olema viidud kokku faaside abil). PE plaatide omavahelisel

ühendusel faasida ekstruuderkeevise kohtadel PE plaadid 45 kraadise nurga alla ja seejärel

keevitada.

Kaevu teleskoobid peavad vastama järgmistele nõuetele:

• Kaevude teleskoobi maksimaalne lubatud pikkus (Lõpliku vertikaalplaneeringu korral) on

800mm ja teleskoop peab ulatuma kaevu sisse minimaalselt 200 mm.

• Teemaale või perspektiivse tee alasse rajatavate kaevude tõusutoru kõrguse juures

arvestada perspektiivse tee vertikaalplaneeringut (teleskoobi lõplik pikkus ei tohi ületada

800 mm).

• De 315 min SN 2 ja seina paksusega 9,7 mm;

Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK rekonstrueerimisprojekt Põhiprojekt Töö nr 3546

Aadress: Leppneeme küla, Viimsi vald

Keskkonnaprojekt OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm mai 2025 3546_PP_VK-3-01_v03_Seletuskiri.doc Lk 11/28

• De 500 min SN 2 ja seina paksusega 15,3 mm;

• De 630 min SN 2 ja seina paksusega 17,1 mm.

Kaevuluugid ja nende raamid (kraed) peavad olema malmist EN-GJL-200 (GG20), luugikomplekt

peab vastama standardile EN124. Luugikomplekti valu täpsus peab vastama standardile ISO8062.

Kontaktpinnad luugi ja korpuse vahel peavad olema samast materjalist. Tihendite ja amortisaatorite

kasutamine ei ole lubatud. Kaevuluuk ei tohi olla lukustuselemendiga. Kiviparketi korral kasutada

mitteujuvaid luugikomplekte või projekteerida luugikomplekti alla betoonist tugirõngas.

Haljasaladel paigaldada kaevuluukide alla tihendatud liivaalusele betoonist tugirõngas.

Luugikomplektide minimaalsed kaalud:

• DN 300 luuk – 15 kg, DN 300 korpus – 19 kg, DN 300 komplekt kokku 35 kg;

• DN 500 luuk – 40 kg, DN 500 korpus – 28 kg, DN 500 komplekt kokku 68 kg;

• DN 600 luuk – 77 kg, DN 600 korpus – 73 kg, DN 600 komplekt kokku 150 kg;

• DN 700 luuk – 72 kg, DN 700 korpus – 78 kg, DN 700 komplekt kokku 150 kg.

Luugikorpus peab olema kinnitatud teleskoobi külge roostevabade (A2) poltidega, läbimõõt min 10

mm. Poltide arv peab olema valitud selliselt, et luuk ei eralduks asfalteerimise ajal teleskoobi

küljest.

Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust.

Isevoolse kanalisatsiooni kaevudel peab olema rennpõhi.

3.2.2 Vaakumkanalisatsioon

Torustike materjal

Vaakumkanalisatsiooni on PE100 SDR17 PN10, mis vastab standardile EN 1091. Standardi tähis peab

olema tootja poolt kantud torule.

Maantee alla torustikud on ette nähtud paigaldada kinniselt PE100 RC PN10 SDR17 kaitsehülssidesse

rõngasjäikusega SN 17 kN/m2. Hülssidesse on ette nähtud paigaldada PE100 RC PN10 SDR17

survetorustikud rõngasjäikusega SN 17 kN/m2. Ristumisel riigiteega on tagatud minimaalne nõutud

sügavus 1,5 m.

Nõuded torustikele

Ühendustorustike läbimõõt on De90, harutorustike läbimõõt De110 ja peatorustike läbimõõt on

De110. Kuni De110 torude omavahelised ühendused teostatakse elekterkeevismuhvidega.

Tõstesektsioon ehk tõus koosneb kahes 450 põkitud või elekterkeevispõlvest, ning neid ühendavast

sirgest torulõigust. Tõstesektsiooni astme kõrgus on 30 cm. Kahe järjestikuse tõstesektsiooni

vaheline lubatud minimaalne kaugus on 6m. Vaakumpeatorustiku iga harutoru peab olema suletav

kummikiilsiibriga. Vaakumtorustik varustada märkelindi ja signaalkaabliga sarnaselt

joogiveetorustikule esitatavatele nõuetele.

Vajalike signaalide saamiseks vaakumpumpla ja vaakumkaevus asuva vaakumklapi vahel

ühendatakse vaakumklapi sensor vaakumpumplas asuva automaatika kontrollpaneeliga.

Kontrollpaneeli ja vaakumklapi sensorite vaheliseks ühenduseks kasutada kaablit NYY 5x1,5 mm2,

kaabli isolatsioon peab vastama klassile IP56. Signaalkaabel paigaldatakse jadamisi, st kaevust

kaevu, De110 kaablikaitsetorusse. Kaablikaitsetoru peab olema seest siledaseinaline.

Uued vaakumklapid tuleb ühildada olemasolevasse SCADA süsteemi.

Kaevud ja seadmed

Vaakumkaevudena kasutada PE De800/630 koos kogumiskambri tühjendusmahutiga min 40 liitrit.

Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK rekonstrueerimisprojekt Põhiprojekt Töö nr 3546

Aadress: Leppneeme küla, Viimsi vald

Keskkonnaprojekt OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm mai 2025 3546_PP_VK-3-01_v03_Seletuskiri.doc Lk 12/28

Vaakumkaev ühendab hoonetest suubuva isevoolse kanalisatsioonitorustiku vaakumsüsteemiga.

Vaakumkaevus asetseb vaakumklapp. Vaakumkaev peab olema veetihe PE plastkaev, läbimõõduga

minimaalselt DN 800 ja minimaalse seinapaksusega 10 mm. Vaakumkaevu suubub/suubuvad reovee

isevoolne/isevoolsed torustik/torustikud (sisendsügavus 1,40-2,40 m) ning väljub vaakumtorustik.

Vaakumkaevust väljuva torustiku läbimõõt peab olema minimaalselt De 90. Vaakumkaevust väljuv

vaakumtorustik peab olema latt-torust Vaakumtorustiku otsa peab olema paigaldatud vaakumklapp,

mille kaudu suunatakse reovesi vaakumtorustikku. Vaakumkaevu sisu peab olema koostatud selliselt,

et vee-ettevõtte tehniline personal saaks teostada vaakumklapi hooldust, st vaakumklapile peab

olema tagatud igalt poolt vähemalt 0,20 m vaba ruum. Samuti peab olema tagatud võimalus

teostada vaakumkaevu ja vaakumkaevu suubuva reovee isevoolse torustiku puhastust. Vaakumkaevu

kaaned peavad tänava piirkonnas olema malmist, kandejõuga vähemalt 40 t, haljasalal betoonist või

plastist. Vaakumklapp peab olema hooldusvaba vähemalt kolme aastase perioodiga, st et ta ei tohi

sisaldada määrdeaineid ega tihendeid, mida peab perioodiliselt vahetama rohkem kui iga kolme

aasta tagant. Vaakumklapp peab olema katsetatud vähemalt 250 000 töötsüklit (korda) ning olema

testi järgselt töökorras. Katsetus peab olema läbi viidud vastavalt kehtivale standardile. Vee-

ettevõttel on õigus nõuda katsetuse kohta tõendi esitamist töövõtjalt. Vaakumklapi komplekti peab

kuuluma kontroller, mis avab vaakumklappi. Vaakumklapi avamisaega peab olema võimalik

kontrolleriga muuta. Vaakumklapi automaatikaandur peab läbi sidekaabli väljastama informatsiooni

tema töötamise tsüklite ja nende pikkuse, temperatuuri, sidevõrgu pinge, avariinivoo ja alarõhu

kohta vaakumpumplas asuvasse kontrollerisse. Vaakumklapp peab töötama ilma elektrita.

Vaakumkaevude tehnilised joonised on toodud Flovac Nordic projekteerimisjuhendis.

4 VÄLISTORUSTIKE EHITUSTÖÖD

4.1 Üldised juhised ja nõuded ehitustööde teostamiseks

Töövõtjal tuleb tööde teostamisel kasutada kvalifitseeritud tööjõudu ja esmalt põhjalikult tutvuda

koostatud projektdokumentatsiooniga.

Töövõtja on kohustatud teavitama teist osapoolt omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest,

puudustest ja riskiteguritest ning nende abinõudest, millega saab Hanget edendada ja paremate

tulemuste saavutamist soodustada.

Ehitustööde käigus avastatud projekti ebatäpsused ei anna töövõtjale õigust lisaraha küsimiseks.

Enne materjalide tellimist tuleb üle kontrollida ja veenduda materjalide (kaevud, pumplad jne)

õigsuses ja sobivuses. Hilisemaid pretensioone ei võeta arvesse.

4.2 Üldist

Veevarustuse välisvõrgu ehitustööd sisaldavad kõiki süsteemi rajamisega seotud toiminguid,

materjalide tarnimist ja ehitustöid alates mahamärkimisest kuni teostusmõõdistuse ja

kontrolltoiminguteni. Tagasitäite tegemisel on töövõtupiiriks taastatava / rajatava katendi

konstruktsiooni alumine pind. Selles ülevalpool olev katendi konstruktsioon kuulub taastamistööde

mahu hulka, mis kuulub samuti Töövõtja tööülesannete hulka.

Tellijale tuleb üle anda töökorras toimivad süsteemid. Vastavalt ehitusseaduse §4 peab Töövõtja

andma tehtud ehitustöödele garantii, et tema tehtud ehitustöö vastab lepingus ette nähtud

kvaliteedile. Garantii kestvuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead kõrvaldab Töövõtja omal kulul

mõistliku aja jooksul. Garantii kestvus peab olema vähemalt 2 aastat arvestades ehitamise

lõppemise päevast kui ei ole teisiti kokku lepitud.

Tööde tegemisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest:

• EVS-EN 1610:2015 „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“

Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK rekonstrueerimisprojekt Põhiprojekt Töö nr 3546

Aadress: Leppneeme küla, Viimsi vald

Keskkonnaprojekt OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm mai 2025 3546_PP_VK-3-01_v03_Seletuskiri.doc Lk 13/28

• RIL 77-2013 „Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“

• RIL 194-1992 „Putkikaivanto-ohje“

• InfraRYL 2006 „Infrarakentamisen yleiset laatuvaatimukset“

• Torutootjate paigaldusjuhised

• Tootjate paigaldusjuhised

• Majandus ja kommunikatsiooniministri määrus 03.08.2015 nr.101 “Tee ehitamise kvaliteedi

nõuded” (RT I, 08.04.2016, 4) – Riigi Teataja

Töövõtja on kohustatud:

• dokumenteerima ehitustööd (ehitustööde päevik, kaetud tööde aktid, töökoosolekute protokollid, teostusjoonised, katsetuste protokollid, toodete vastavussertifikaadid)

• enne kaevetöödega alustamist vajalike kaevelubade hankimine ja trassivaldajate teavitamine.

• jälgida ja täita projekti kooskõlastustes toodud nõudeid, mille kohta leiab informatsiooni kooskõlastuste koondtabelist.

• jäätmete valdajana tagama nõuetekohase jäätmekäitluse.

• ehitustöödel peab järgima kõiki nõudeid , mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8.detsembri määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“.

• tööde piirkond tähistama vastavalt kehtivale korrale

4.3 Ehitustööd

4.3.1 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest

Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse

muudatustest. Samuti tuleb vastav info edastada Tellija poolt määratavatele isikutele kohalikus

omavalitsuses. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja

ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette.

4.3.2 Tööde teostamise aeg

Vastavalt Eesti seadusandlusele loetakse ehitustööd ametlikult lõpetatuks kasutusloa väljastamisega

omavalitsuse poolt vastavalt Ehitusseadusele.

Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahelises lepingus.

4.3.3 Ehitusplatsi ja ümbritseva alade korrashoid

Töövõtja on vastutav Tööde läbiviimise ala kohase korrashoiu eest.

Materjalide ladustamisel kolmandatele isikutele kuuluvatele kinnistutele peab Töövõtjal olema

kinnistuomaniku kirjalik nõusolek, mis tuleb nõudmisel esitada Tellijale või Insenerile.

Materjalid ja varustus tuleb paigutada, ladustada ja virnastada korralikult. Väljakaevatud materjal

ja ehituspraht tuleb ehitusplatsilt koheselt eemaldada; materjale ei tohi tuua ehitusplatsile enne,

kui neid tarvis läheb.

Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning vältima

keskkonna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel moel, vastavalt

jäätmete omadustele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi.

Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK rekonstrueerimisprojekt Põhiprojekt Töö nr 3546

Aadress: Leppneeme küla, Viimsi vald

Keskkonnaprojekt OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm mai 2025 3546_PP_VK-3-01_v03_Seletuskiri.doc Lk 14/28

Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms. mõjul,

peab Töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada Inseneri ja

asjassepuutuvat maaomanikku või teevaldajat rahuldaval moel.

Kaeve- ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad teed ja muud alad

hoida puhtana. Tööde ala tuleb iga tööpäeva lõpus puhastada.

Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist tänavatele tööde alalt lahkuvatelt

täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

Tolmu ja pori vähendamiseks tohib torustike ehitustööde ehitusplatsil või selle vahetus läheduses

tolmavaid puistematerjale (kuiv liiv või kruus) ladustada ainult sellises koguses, mis kasutatakse ära

ühe tööpäeva jooksul.

4.3.4 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine

Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku

kooskõlastuseta on keelatud.

Tööpiirkonna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus ja kommunikatsiooniministri

16.aprill 2003.a määrusele nr 69 ” Liikluskorralduse nõuded teetöödel”.

Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt

vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid

teostavate inimeste elu ja tervist ning vara.

Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest,

ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide

eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega.

Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest

tekkinud kahjude hüvitamise eest.

Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb

paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele

objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne).

4.3.5 Liikluskorralduse ja ohutuse eest vastutav isik

Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku ning kirjalikult

teatama Insenerile ja tee omanikele selle isiku nime ning kontaktandmed. Juhul, kui seda ei ole

tehtud, vastutab liikluskorralduse ja -ohutuse eest Töövõtja Esindaja.

Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud:

• kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;

• puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse liikluskorralduse projektiga;

• esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud liikluskorralduse projekti.

4.3.6 Liikluse taasavamine

Tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui kaevikud on

täies mahus täidetud ja tagatud vähemalt tee minimaalsed ohutud ekspluatatsioonitingimused.

Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse liikluskorralduse ning eemaldama

kõik ajutised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja parandab kõik kahjustused, mis ta on tekitanud

olemasolevatele liikluskorraldusvahenditele (s.h. teekattemärgistus). Juhul, kui liikluseks avatakse

Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK rekonstrueerimisprojekt Põhiprojekt Töö nr 3546

Aadress: Leppneeme küla, Viimsi vald

Keskkonnaprojekt OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm mai 2025 3546_PP_VK-3-01_v03_Seletuskiri.doc Lk 15/28

ajutise kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning ebatasasest teest ja/või teetöödest teavitavad

liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni.

4.3.7 Kõrghaljastuse likvideerimine

Kui kaevetööd on ette nähtud puu(de)le lähemal kui 2 m, siis tuleb puu(d) likvideerida. Puude

likvideerimiseks on vajalik raieluba.

Raieks ja hoolduslõikuseks ei ole vaja luba taotleda:

• alla 8 cm rinnasläbimõõduga puule;

• viljapuule;

• tormiheite, -murru või teistel põhjustel osaliselt või täielikult murdunud ning kohest

likvideerimist nõudvale puule või okstele;

• kuivanud okste ja vesivõsude kõrvaldamiseks.

Puu raie tuleb teostada vastavalt Viimsi Vallavolikugu määrusele nr 19, vastu võetud 13.08.2024

„Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“.

4.3.8 Ettevalmistustööd

Tööde alustamine on võimalik peale loa saamist linnavalitsuse territooriumil kehtestatud alustel ja

korras ning Inseneri nõusolekut.

Rajatise mahamärkimine peab toimuma vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste tööde litsentsi omava

isiku poolt digitaalsete mõõtevahendite abil.

Töövõtja peab enne ehitustööde alustamist fikseerima olemasoleva olukorra ehituseelsete fotode

abil. Fotosid tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusala ja seda ümbritsevate

hoonete, rajatiste, haljastuse jne olukorrast. Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgmiste objektide

fotografeerimisele – teekatted ja äärekivid, tehnovõrkude maapealsed osad, väravad ja hekid,

torustike läheduses asuvate hoonete fassaadid, sillutusribad, välitrepid ja – pandused,

liikluskorraldusvahendid, kõrghaljastus.

4.3.9 Kaeviku mõõdud

Torustike paigaldamisel tuleb jälgida Tootja juhiseid.

Kaeviku ristlõike kuju ja suurus teha vastavalt sellesse paigaldatavate torude ning

pinnaseuuringutest saadud pinnaseomaduste põhjal. Kaevik teha võimalikult kitsas, võttes arvesse

võimalikku tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat

algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Toestamata kaeviku põhja laius on 1,2 m ja vähemalt 0,4

m laiem toru läbimõõdust. Kaevikute põhi tuleb projekteeritud rajatiste põhja kõrgusmärgist teha

madalam nii, et oleks võimalik ettenähtud aluskihtide tegemine. Kaevikul võivad olla laiendused

kaevude/ sõlmede kohal. Kaevude kohale tuleb teha vajalikud laiendused nii, et kaeviku ja kaevu

vahele jääks piisavalt ruumi tagasitäiteks min 400 mm.

Kaevikud peavad olema kavandatud ja kaevandatud viisil, mis tagaks torustike nõuetekohase ja

ohutu paigaldamise. Kaeviku mõõdud on toodud tabelis.

Kaeviku telgjoon ja pealt laius tuleb maha märkida ja protokollida. Vajadusel tuleb kohale seada

ajutised reeperid asukohtadele , kus neid tõenäoliselt ei rikuta.

Pikemate torustike paigaldamiseks peab olema ehituskaevik rajatud minimaalselt sellises pikkuses,

et kaevikusse saaks paigaldada vähemalt kaks toru + 3m ( orienteeruvalt 15m). Lühemate lõikude

kaupa rajamisel kannatab üldjuhul tööde kvaliteet. Lühemate torustike puhul minimaalne kaeviku

pikkus võrdne kaevude vahekaugusega. Ehitamisel külmal ajal tuleb vältida kaeviku põhja ja seinte

jäätumist tehes tööd optimaalse kiirusega ja vajaduse korral kasutada soojustamist. Kaevikud tuleb

varustada sobivate redelitega nii, et tööline ei peaks redelini jõudmiseks liikuma üle 10meetri.

Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK rekonstrueerimisprojekt Põhiprojekt Töö nr 3546

Aadress: Leppneeme küla, Viimsi vald

Keskkonnaprojekt OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm mai 2025 3546_PP_VK-3-01_v03_Seletuskiri.doc Lk 16/28

Tabel 2. Ilma toestuseta kaevikute lubatav nõlvakalle eri niiskusega pinnastes

Süvendi sügavus m

kuni 1,5 kuni 3 kuni 5

Nõlva-

kõrguse ja

aluse suhe

Nõlva

kaldenurk

kraadi

Nõlva

kõrguse ja

aluse suhe

Nõlva

kaldenurk

kraadi

Nõlva

kõrguse ja

aluse suhe

Nõlva

kaldenurk

kraadi

Loomuliku

niiskusega

puistepinnas

4:1 76 1:1 45 1:1,25 38

Niiske liiv- ja

kruuspinnas 2:1 63 1:1 45 1:1 45

Saviliiv 4:1 76 1:0,67 56 1:0,85 50

Liivsavi 1:0 90 4:1 76 2:1 63

Savi 1:0 90 2:1 63 2:1 63

2

630

1 1

Juhindumiseks:

1. Kaeviku ülaserv jätta vähemalt 60 cm ulatuses vabaks pinnasest, ladustavatest materjalidest jms.

2. Kraavkaeviku, sügavusega 1,5m ja enam, põhjalt väljumiseks peavad redelid või trepid olema paigaldatud nii, et nende vahemaa ei ületaks 15 m.

4.3.10 Ehituskaeviku toestamine

Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustatakse Töövõtja poolt sõltuvalt tööde

teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest.

Töövõtjal tuleb ehituskaevik toestada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud.

Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on allpool

põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole piisavalt ruumi.

Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid.

Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda

EVS-EN 1997-1:2005/AC:2009 juhistest. Kaevik tuleb toestada kahepoolse sulundseinaga juhul kui

kaevik on sügavam kui 3,5 m. Kõik kulud, mis on seotud kaevikute toestamisega, on Töövõtja kanda.

4.3.11 Ehituskaevikust väljakaevatud pinnas

Ehituskaevikust väljakaevatav, tagasitäiteks mittekasutatav materjal ja lammutatud ehitiste

materjal tuleb koheselt ära vedada ja ladustada vastavalt Nõmme LOVi jäätmehoolduseeskirjale.

Kaeve- ja ehitustööde ajal reostustunnustega pinnase või pinnasevee ilmnemisel tuleb Töövõtjal

selgitada pinnase- ja veeproovidega reostuse suurus ja koostada koostöös Tellijaga edasine tegevuse

kava. Juhtumist teavitada koheselt KOV esindajat. Seniks peatada reostuse levikut soodustavad

tegevused.puude

Kasutada tuleb veotehnikat, mille koormast veetava materjali pudenemine (mahavoolamine) on

välistatud.

Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK rekonstrueerimisprojekt Põhiprojekt Töö nr 3546

Aadress: Leppneeme küla, Viimsi vald

Keskkonnaprojekt OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm mai 2025 3546_PP_VK-3-01_v03_Seletuskiri.doc Lk 17/28

Ehituskaevikust väljakaevatav pinnas, mis sobib tagasitäiteks (vt.ptk.6.3.15 Lõpptäide), tuleb

ladustada kohapeal. Pinnase vaheladustamise kohad tuleb leida (vahetult enne töödega alustamist)

vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ning kokkuleppele Inseneriga.

Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi, kus suletakse olemasolevad sademevee

voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise.

Kui väljakaevatud materjal on ajutiselt ladustatud murukattele või selle servale, siis pärast tööde

lõpetamist tuleb taastada antud murukatte esialgne olukord.

4.3.12 Veetõrje ehituskaevikust

Ehitusaegne pinnasevee kaevikust eemaldamise lahendus peab garanteerima selle, et

ühiskanalisatsiooni ei satuks liiva ja setteid.

Kaevik tuleb torustiku paigaldamise ajal hoida kuiv pumpamise või nõelfiltrite abil.

Keelatud on pumpamine kaevatud tööpinnale, piirnevale maapinnale või ehitistesse. Keelatud on

ilma vastava loata alaliste kuivatuskraavide süsteemi kasutamine, Kaevikust väljapumbatava vee

juhtimine reovee- või sademevee kanalisatsioonisüsteemi (s.h. kraavidesse) on lubatav ainult

vastava kommunikatsiooni valdaja kirjalikul loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses.

Kaevikust väljapumbatava vee juhtimisel kanalisatsiooni tuleb vett pinnaseosakeste nendesse

süsteemidesse sattumise vältimiseks eelnevalt settemahutis setitada.

Juhul, kui eelnevat nõuet eiratakse, settemahuti on ebapiisava suurusega või seda ei tühjendata

settest piisava sagedusega ning sademevee kanalisatsioonisüsteemi satub pinnaseosakesi sisaldavat

vett, peab Töövõtja omal kulul täies ulatuses puhastama kanalisatsioonisüsteemi, kuhu pinnast

kandus. Puhastamisel lõhutud või muul moel rikutud reovee- või sademevee kanalisatsioonisüsteemi

elemendid (s.h. truubid, kraavipõhjad jne) taastab Töövõtja omal kulul.

Vee väljapumpamisel kraavidesse, haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist

kinnistutele, teedele jne, samuti kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude eiramisest

tekkivad kahjud kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja.

Pumpamise koht tuleb kommunikatsiooni valdajaga (AS Viimsi Vesi) kooskõlastada.

4.3.13 Toru aluse, tasanduskihi rajamine

Toru aluse, tasanduskihi rajamisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude

paigaldusjuhendist RIL 77-2013.

Enne torude paigaldamist tuleb hoolikalt kontrollida toru aluse tasapinna ja kalde vastavust

projektdokumentatsiooniga. Torud tuleb kontrollida ja puhastada. Toru peab toetuma alusele

ühtlaselt kogu toru pikkuses. Muhvide kohale tuleb toru alusesse teha süvend vältimaks toru

toetumist muhvile.

Tasanduskiht tehakse ehituskaeviku põhja. Tasanduskiht peab olema vähemalt 0,4 m laiem kui toru

läbimõõt. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 90% ja tihendamine peab olema tehtud

mehhanismidega kogu kaeviku laiuselt. Tihendustestid tehakse vastavalt Inseneri poolt antud

juhistele.

Sõltuvalt geoloogilistest tingimustest tehakse toru alus, tasanduskiht ehituskaeviku põhja liivast,

mille kihi paksus on vähemalt 150 mm või filterkangasse paigaldatud peenfraktsioonilisest

killustikust, mille kihi paksus on vähemalt 200 mm:

Toru aluse, tasanduskihi materjal:

Toru aluse materjali valikul tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude

paigaldusjuhendist RIL 77-2013.

Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK rekonstrueerimisprojekt Põhiprojekt Töö nr 3546

Aadress: Leppneeme küla, Viimsi vald

Keskkonnaprojekt OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm mai 2025 3546_PP_VK-3-01_v03_Seletuskiri.doc Lk 18/28

Tasanduskiht tehakse liivast, kruusast või peenfraktsioonilisest killustikust.

Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon dmax sõltub

paigaldatava toru väliläbimõõdust De. Kui 200 <= De <= 600 mm, siis dmax = 0,1 De. Kui toru läbimõõt

on väiksem kui De200 mm, siis on suurim lubatud fraktsioon 20 mm. Materjal peab olema

homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui

10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või

kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav.

Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina

kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm.

4.3.14 Algtäide

Algtäite all mõeldakse toru ja kaevu ümber tasanduskihi peal kasutatavat materjali. Algtäide peab

torude puhul ulatuma 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäidet ei tohi torule ja kaevule valada

nii, et see toru või kaevu paigast nihutaks. Esimene täitekiht võib maksimaalselt ulatuda poole toru

kõrguseni. Täide tihendatakse ja surutakse toru külgedele ja alla nii, et täitmise ja tihendamise ajal

toru ei nihkuks paigast ega saaks kahjustada. Ehituskaeviku algtäide tehakse võimalikult võrdsete

kihtidena toru mõlemal poolel ja ka toru pikisuunas. Eriti hoolikalt tuleb tihendada toru alumist

poolt toetav kiht. Torustiku nihkumise ja kerkimise vältimiseks tihendamise ajal tuleb see

ballastida. Toru peal olevat täitekihti võib tihendada mehhanismidega alles siis, kui kihi paksus on

vähemalt 300 mm.

Algtäite materjal on sama, mis toru aluse, tasanduskihi materjal (vt p Toru aluse, tasanduskihi

rajamine).

4.3.15 Lõpptäide

Ehituskaevik tuleb liikluspiirkonnas (kattega sõidu- ja jalakäijate teede all) tagasi täita liivaga,

väljaspool liikluspiirkonda kohapeal väljakaevatud, tagasitäitmiseks ja tihendamiseks sobiva

pinnasega. Juhul kui kaevikust väljakaevatud pinnas on hästi tihendatav ja sobib kasutamiseks

liikluspiirkonnas lõpptäitena, kasutatakse seda, muudel juhtudel tuleb kasutada juurdeveetavat

lõpptäiteks sobivat pinnast. Tihendamine tuleb sooritada kihtide kaupa. Toru ülaservast mõõdetud

1,0 m paksuses lõpptäitekihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäite

ülaosas ei tohi kivide läbimõõt ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Täitematerjal

peab olema mitmekesise teralise koostisega, et täitesse ei jääks tühimikke.

Tagasitäide peab olema selline, et oleks tagatud maapinna endine olukord.

4.3.16 Tagasitäite tihendamine

Ehituskaeviku täitmine ja tihendamine toimub ettevaatlikult ja kihtidena. Toru ümbrus tuleb

tihendada käsitsi. Toruümbruse tagasitäidet võib mehhanismide abil tihendada alles siis, kui toru

peale jääva tagasitäitekihi paksus on vähemalt 300 mm. Tihendatava kihi paksus sõltub tihendamisel

kasutatavast mehhanismist.

Liikluspiirkonnas (teede ja platside all) tuleb tagasitäide tihendada 98 % maksimumtiheduseni

(Proctorini).

4.3.17 Torustiku soojustamine

Kui projekteeritud torustikul ei ole võimalik täita minimaalse rajamissügavuse nõudeid, siis tuleb

torustik soojustada.

Soojustamiseks tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud pinnasesse paigaldamiseks.

Soojustamisel kasutada vahtpolüstüroolist soojustusplaate paksusega 100 mm, mis asetada torust

kuni 0,3 m kõrgusele. Kasutada tuleb soojustusmaterjali, mis on ettenähtud pinnasesse

Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK rekonstrueerimisprojekt Põhiprojekt Töö nr 3546

Aadress: Leppneeme küla, Viimsi vald

Keskkonnaprojekt OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm mai 2025 3546_PP_VK-3-01_v03_Seletuskiri.doc Lk 19/28

paigutamiseks, survetugevus liiklusalal min 400 kN/m² ning väljaspool liiklusala 300 kN/m²,

maksimaalne soojusjuhtivustegur 0,04 W/mK. Isolatsioonitööd tuleb teha vastavalt standardile EVS

860.

Projekteeritud reoveekanalisatsioonitorustik tuleb soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate või

soojusisolatsioonikoorikuid kui paigaldamissügavus on väiksem kui 1,2 m maapinnast toru peale.

Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud kanalisatsioonitorustik soojustada kasutades

soojusisolatsiooniplaate, kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru ülemise servani on väiksem kui

1,2 m.

Projekteeritud veetorustik tuleb soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate, kui

paigaldamissügavus on väiksem kui 1,8 m maapinnast toru peale.

Ristumisel kõrvalmaanteega on kanalisatsioonitorustiku minimaalne paigaldamise sügavus 1,5 m ja

veetorustikul 1,8 m.

Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud veetorustik soojustada kasutades

soojusisolatsiooniplaate, kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru ülemise servani on väiksem kui

1,5 m.

4.3.18 Siibrite (maakraanide) kapede, kaevukaante ja raamide paigaldamine

Siibrite (maakraanide) kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada järgmiselt:

- asfaltkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada teekattega samale tasapinnale;

- kruusa- ja killustikkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 15 cm madalamale

teepinnast;

- betoon-, betoonist sillutuskividega ja loodusliku kiviga kaetud teedel tuleb kape, kaevu

kaas paigaldada 0-5 mm maapinnast allapoole.

Kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada teekattega samale kaldele.

Kaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule.

Tagamaks kaevude veetihedust (eriti kõrge pinnasevee taseme korral), tuleb kaevukaane raami ja

teleskooptoru ühendus teha korrektselt ja veetihedalt.

4.3.19 Torustiku rajamine kinnisel meetodil

Torustike paigaldamist suundpuurimisega tuleb teha nõutavates kohtades vastavalt joonistele.

Töövõtja vastutab torustiku kinnisel meetodil paigaldamise töödega seotud pinnase liikumise seire

eest nii tööalas kui ka külgneval alal, rajatiste ja hoonete ning pinnakatete vigastuste ning kahjuliku

liikumise ärahoidmise eest.

Pinnase sissevajumine torustiku kaevikuta paigaldamise trassil ei tohi tööde tegemise ajal ja pärast

torustiku paigaldamist ületada 0,5 cm.

Puurimisseadmed peavad võimaldama torustiku paigaldamist nii, nagu on näidatud joonistel.

Juhtsüsteem peab võimaldama torustiku paigaldamist 5 cm täpsusega nii vertikaal- kui

horisontaalsuunas. Antud tolerantsidest kõrvalekaldumise korral on Töövõtja kohustatud torustiku

kõrvaldama ja paigaldama uuesti.

Tagasitõmbejõud, mis mõjuvad paigaldatavale torule, ei tohi ületada lubatud tõmbejõudu.

Suundpuurimisel ülejääva puurimislahuse eemaldamise eest vastutab Töövõtja.

Töövõtja on kohus kontrollida projekteerija poolt määratud stardi- ja lõppkaevikute asukohad,

sõltuvalt kasutatavast puurimistehnikast, vajadusel tuleb kaevikute asukohad korrigeerida. NB!

Puurimiskaevikute asukoha korrigeerimine riigitee teemaal ja selle kaitsevööndis ei ole lubatud.

Vajaduse korral tuleb uued puurimiskaevikute asukohad eelnevalt kooskõlastada

Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK rekonstrueerimisprojekt Põhiprojekt Töö nr 3546

Aadress: Leppneeme küla, Viimsi vald

Keskkonnaprojekt OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm mai 2025 3546_PP_VK-3-01_v03_Seletuskiri.doc Lk 20/28

Transpordiametiga. Riigitee maaüksusel ja tee kaitsevööndis on projektist kõrvalekaldumine

keelatud.

Kaevikute asukohad (koos seadmete nagu hüdraulikaseadmed, puurimislahuse mahutite jne

asukohtadega) moodustavad osa kaeveloa taotlusest, mis tuleb enne ehitustööde algust hankida

kohalikust omavalitsusest.

Pärast suundpuurimise teel kaitsetorude (ø200 mm) paigaldamist on võimalik, et puurimistunnelisse

jääb toru ümber tühimik. Selleks, et vältida pinnase vajumist teemaal ning tagada rajatise püsivus,

tühimikud täidetakse voolava ja paisumata süstitava täitematerjaliga:

• Kasutatav tehnoloogia: Tühimikud täidetakse madalsurve injekteerimise meetodil toru ümbrusesse. Täitematerjaliks

kasutatakse tsemendibaasilise suspensiooni või tsemendi-bentoniidi segusid, millel on:

- piisav voolavus, et täita tühimikud,

- madal kokkutõmbumine (sh paisumisvõime),

- mittelagunev koostis.

• Täitmise protseduur:

Pärast toru paigaldamist paigaldatakse vajadusel injektsioonimansett või kasutatakse toruotsa

ümbruses ajutisi avausi. Täitematerjal pumbatakse toru ümbrusse väikese survega, vältides pinnase

tõstmist või pragude teket. Täitmist alustatakse väljapuurimise otsast ning liigeldakse tagasi

alguspunkti suunas, et vältida õhutaskute teket. Täitmist teostatakse pidevalt kuni täismahu

saavutamiseni.

• Kontroll ja ohutus: Tööd tehakse järelevalve all, järgides liiklusohutust ja riigitee aluse stabiilsuse tagamise

põhimõtteid. Vajadusel teostatakse visuaalne või kaudne kontroll täitematerjali liikumise üle (nt

puurimisseadme survemonitooring).

4.3.20 Mahajäetavad torustikud ja kaevud

Torustiku rajamisel ja rekonstrueerimisel kasutusest välja jäävad torustikud ja kaevud tuleb

likvideerida.

Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata.

Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilises asukohas paiknevad kasutusest välja

jäävad torustikud tuleb otstest sulgeda betooniga, veetorude puhul tuleb sulgeda korgi või

pimeäärikuga.

AS Viimsi Vesi torustikuga ei tohi ühendada kinnistul eelnevalt eksisteerinud või ehitatavat, mitte AS

Viimsi Vesi vett sisaldavat veetorustikku.

Vanade kaevude ümberehitamisel tuleb tagada, et kaev oleks veetihe, kaevu luuk ja raam terved

ning kaevu luuk oleks tee tasapinnas.

Kasutusest välja jäävad torustikud likvideerida või sulgeda veekindlalt. Torustikud, mis jäävad

pärast uue süsteemi rajamist tööst välja, tuleb näidata asendiplaanil eraldi tähistatuna

koossüsteemist lahtiühendamise kohtadega. Tööst välja jäävad torustikulõigud tuleb määrata välja

kaevatavaks või veekindlalt suletavaks (DN ≥ 200) vahtbetooni/ savi vms.

Kaevudes tuleb tööst väljalülitatud toruotsad sulgeda veekindlalt. Mahajäetav toru tuleb lõigata läbi

kaevu seina tagant, mahajäetav toru ja ava kaevu seinas tuleb sulgeda veetihedalt. Meetod ja

materjalid kooskõlastada eelnevalt vee-ettevõttega.

Kasutusest välja jäävatel kaevudel tuleb eemaldada ülemine osa (vähemalt 0,5 m maapinnast) ning

kaev tuleb täita ja tihendada vastavalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele. Juhul, kui kaev jääb

Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK rekonstrueerimisprojekt Põhiprojekt Töö nr 3546

Aadress: Leppneeme küla, Viimsi vald

Keskkonnaprojekt OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm mai 2025 3546_PP_VK-3-01_v03_Seletuskiri.doc Lk 21/28

kasutusest välja, kuid seda läbiv torustik jääb kasutusse, tuleb kaev täielikult likvideerida ning selle

alla jääv torustikulõik (k.a. vähemalt 1 m mõlemale poole kaevu) uuendada.

NB! Kaevude likvideerimise järgsel taastamisel tuleb lähtuda antud alale ette nähtud

täiskonstruktsioonist, st tuleb ette näha vajalikus ulatuses täitmist ning rajada liivalus. Maantee

alas kanalisatsioonikaevude likvideerimise kaevikud on toodud katete taastamise asendiplaanil.

Veetorustiku likvideerimisel tuleb töösse jääval magistraaltorustikul vana sadula koht välja lõigata

ja asendada uue toruga. Juhul, kui tegemist on kolmikuga, siis tuleb see välja lõigata ja asendada

vastava toruga.

Enne iga olemasoleva vee- või kanalisatsioonirajatise lammutamist või rekonstrueerimist viiakse

vee-ettevõtte ja projekteerija poolt läbi rajatise ülevaatus ning fikseeritakse kahepoolse aktiga

nende materjalide ja seadmete loetelu, mis tuleb demonteerida ning vee-ettevõttele üle anda,

samuti üleantavate materjalide ja seadmete kogused ning demonteerimiseelne olukord. Juhul, kui

vee-ettevõte ei määra teisiti, kuuluvad demonteerimisele ja üleandmisele kõik demonteeritavate

vee- ja kanalisatsioonisüsteemide osad.

4.3.21 Olemasolevate torustike ja kraavidega arvestamine

Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (kanalisatsioonitorud, sademeveetorud,

truubid, veetorud jms) ja kraavide töötamise peale ehitustööde lõpetamist. Vajadusel tuleb

olemasolevad torustikud asendada uutega.

4.3.22 Ehitustööde kvaliteet

Ehitustööd peavad olema tehtud RIL-77 ja EN 1610 järgi arvestades täiendavalt tootjate

paigaldusjuhendeid.

4.3.22.1 Lubatud tööde paigaldustolerantsid, kui ei ole teisi kokkuleppeid:

• Kanalisatsioonitorude projekteeritud kalde korral > 0,5% lubatud kaevudevaheline kalde

viga 0,15% ja tasemetolerants ± 50mm

• Kanalisatsioonitorude projekteeritud kalde korral 0,3 ÷ 0,5% lubatud kaevudevaheline

kalde viga 0,1% ja tasemetolerants ± 30mm

• Kanalisatsioonitorude projekteeritud kalde korral <0,3% lubatud kaevudevaheline kalde

viga 0,1% ja tasemetolerants ± 20mm

• Kanalisatsioonikaevude vaheline kalle peab olema alati > 0%

• Kaevude, siibrite, hüdrantide paigaldustolerants plaanis ±200mm

• Isevoolne kanalisatsioonitorustik peab kaevust kaevu kulgema sirgelt, lubatud

kõrvalekalle horisontaaltasapinnal 1/300 kaevuvahe kohta

• Veetoru projekteeritud punkti kõrgusmärk ±100mm

• Kanalisatsiooni kaevukaaned peavad jääma betoonkivi pinnast 0 ÷ 5mm madalamal ja

asfaltpinnast 3 ÷ 10mm madalamal ning pinnaskattega alal 50 ÷ 100mm allpool maapinda

ja järgida MKM määruse 3.08.2015 nr.101 lisas nr.2 esitatud nõudeid

• Kaevud tuleb paigaldada vertikaalsesse asendisse ja nende paigaldushälve ei tohi olla

suurem kui 10mm/1m . Kõik kaevud, mis ei rahulda neid tingimusi, tuleb paigaldada

uuesti.

Torude paigaldustöid võib teha üksnes kogenud personal, kelle tööoskusi (kutsetunnistus,

väljaõppetunnistus jne.) tuleb Insenerile tema nõudmisel tõestada.

4.4 HOONETE JA RAJATISTE KAITSMINE

Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste vundamentide kaitsmiseks mistahes

vigastuste tekitamise eest. Ohu vähendamiseks tuleb: kaevikute rajamisel kasutada vähem

Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK rekonstrueerimisprojekt Põhiprojekt Töö nr 3546

Aadress: Leppneeme küla, Viimsi vald

Keskkonnaprojekt OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm mai 2025 3546_PP_VK-3-01_v03_Seletuskiri.doc Lk 22/28

vibratsiooni tekitavaid seadmeid; veevarustuse ja kanalisatsiooni torustikud tuleb paigaldada

võimalikult lühikeste lõikudena ja kaevikuid võimalikult lühikest aega avatuna hoides. Kaevikud

tuleb toestada kasutades selleks sobivaimaid lahendusi.

Hoonete ja rajatiste seisundi fikseerimiseks tuleb enne ehitustööde algust hooned ja rajatised

pildistada ning korraldada vajumisvaatlused.

4.4.1 Vajumisvaatlused

Järelevalve Insineri nõudmisel peab töövõtja tegema hoonetele vajumisvaatlusi, mis asuvad

projekteeritud kaevikust teljele lähemal kui 5 m. Selleks peab sellistele hoonetele nähtaval kohal

tähistama piisaval hulgal kontrollpunkte, mis tuleb mõõdistada enne ehitustööde algust ja peale

ehitustööde lõpetamist (teekatete ja haljasalade taastamist). Vajadusel teha kontrollmõõdistusi

ehitustööde ajal. Esmase kontrollmõõdistuse aruanne peab olema esitatud Järelevalve Insenerile

enne ehitustööde algust, lõplik kontrollmõõdistus esitada koos teostusmõõdistusega.

Nii esmane kui ehitustöödele järgnev kontrollmõõdistus tuleb siduda objektist turvalises kauguses

asuva kõrgusvõrgu reeperiga. Hoone omaniku pretensioonide korral otsustab Järelevalve Insener

vajumisvaatluste tulemuste ja tehtud fotode põhjal ehitustööde mõjust hoonele.

4.5 PUUDE JA HALJASALADE KAITSMINE

Ehitustööde ajal peavad olema puude tüved ja võrad kaitstud võimalike vigastuste tekitamise eest.

Töövõtja ei või ilma ehitusjärelevalve ja kohaliku omavalitsuse esindaja kooskõlastuseta eemaldada,

teisaldada või lõigata maha ühtegi avalikul alal või jalgteedega külgnevat puud. Töövõtja vastutab

kõigi projekti piirkonnas asuvate olemasolevate puude ja haljasalade kaitse eest. Kui

ehitusjärelevalve arvates on mõnda puud või haljasala põhjendamatult vigastatud või kahjustatud,

siis asendab Töövõtja iga vigastatud puu või taastab kahjustatud haljasala.

Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva

pinnasega, rajatakse tugiseinad, millega välditakse juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise

tagajärjel.

Kaevetööga seotud alal piiratakse üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku kaitseala

piiri ajutise piirdeaiaga.

Ehitustööde käigus mahavõetavatele puudele või puude võrade kärpimise vajadusel taotleda

hoolduslõikuse- ja raieluba. Hoolduslõikuse peab teostama arborist.

4.5.1 Puujuurte kaitsmine

Ehitustööde ajal peavad olema puude tüved ja võrad kaitstud võimalike vigastuste tekitamise eest.

Töövõtja ei või ilma ehitusjärelevalve ja kohaliku omavalitsuse esindaja kooskõlastuseta eemaldada,

teisaldada või lõigata maha ühtegi avalikul alal või jalgteedega külgnevat puud. Töövõtja vastutab

kõigi projekti piirkonnas asuvate olemasolevate puude ja haljasalade kaitse eest. Kui

ehitusjärelevalve arvates on mõnda puud või haljasala põhjendamatult vigastatud või kahjustatud,

siis asendab Töövõtja iga vigastatud puu või taastab kahjustatud haljasala.

4.5.2 Ehitusaegne veevarustus ja kanalisatsioon

Töövõtja vastutab kõigi ajutiste rajatiste hankimise (valmistamise) ja paigaldamise eest. Töövõtja

koordineerib ja paigaldab kõik ajutised rajatised vastavalt omavalitsuse või vee-ettevõtte poolt

esitatud nõudmistele ning kohalikele seadustele ja määrustele. Pärast tööde lõppu või kui puudub

edasine vajadus nimetatud ajutise rajatise järele, tuleb rajatis eemaldada ja ehitusplatsil taastada

esialgne kord. Kõik ajutise rajatisega seotud kulud sh paigaldamine, hooldamine,

ümberpaigaldamine ja eemaldamine ning avariitööd katab Töövõtja.

Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK rekonstrueerimisprojekt Põhiprojekt Töö nr 3546

Aadress: Leppneeme küla, Viimsi vald

Keskkonnaprojekt OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm mai 2025 3546_PP_VK-3-01_v03_Seletuskiri.doc Lk 23/28

Töövõtja kohustus on tagada ajutise veevarustus (ehituslikel eesmärkidel, hügieeni otstarbel,

olmevesi, torustike läbipesu ja katsetamine) objektil. Tellija tagab olemasolevast ühisveevärgist

selle tarvis vee ning tasu vee eest ei võta.

Torustike asendamisel või taastamisel on lubatud tavatarbijatel katkestada veega varustamine

ehitustegevusest mõjustatud tööde piirkonnaga külgnevatele kinnistutele maksimaalselt 4 tunni

jooksul. Ettevõtetel ja asutustel, millel on tehnoloogiliselt vajalik katkematu veevarustus, on

lubatud veevarustuse katkestamine ainult ümberühenduste tegemise ajaks, katkestuse aeg ja kestus

tuleb iga ettevõtte või asutuse esindajaga täiendavalt kooskõlastada.

Reovee ärajuhtimise katkestamine on üldjuhul lubatud vaid samal ajal veevarustuse katkestamisega

ning töövõtja peab tagama, et reovee ärajuhtimise katkestamise ajal oleks välistatud üleujutuste

põhjustamine keldrites, keskkonnareostus vms. Töövõtja peab vajadusel tagama reovee ajutise

ärajuhtimise või -pumpamise vee-ettevõtjaga kooskõlastatud meetodil.

Maksimaalselt 1 tunniks on lubatud katkestada reo- ja sajuvee ärajuhtimine. Ehitustööde ajal tuleb

Töövõtjal sobival meetodil vastavad teenused säilitada ning tagada teenuse, kaasaarvatud

veemõõtmine, selline tase, nagu see oli enne ehitustöödega alustamist. Teenuste säilitamise

tehnilised lahendused peavad olema kinnitatud Tellija poolt. Kõikidel sellistel juhtudel tuleb

mõjustatud kinnistuid ning Tellijat kirjalikult teavitada Töövõtja poolt vähemalt 7 päeva enne

teenuste katkestamist.

4.6 OLEMASOLEVATE JA VAREM VALMISEHITATUD EHITISTE JA RAJATISTEGA ARVESTAMINE

Enne töödega alustamist tuleb töövõtjal koostöös võrguvaldajatega rajatiste asukohad täpsustada ja

tähistada. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht ja mõõt teada ning

Töövõtja peab arvestama sellest tulenevate lisakulutustega. Projekteeritud torustike ühendamisel

olemasolevatega tuleb olemasolevate mõõdud ja asukohad täpsustada tööde käigus. Olemasolevate

hoonete/rajatiste läheduses ehitamisel tuleb valida sobiv tehnoloogia ja tehnika, mis neid ei

kahjustaks. Vigastuste tekkimisel tuleb sellest viivitamatult teatada ja viga võimalikult lühikese aja

jooksul likvideerida. Töövõtjal on kohustus need kulud kanda.

Ehitustööde tegemisel liinirajatiste kaitsetsoonis tuleb täita Majandus- ja kommunikatsiooniministri

25.06.2015 määruse nr. 73 nõudeid.

Vt. joonis VK-5-02 – Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem ristumisel projekteeritud torustikuga.

4.6.1 Elektrikaabli kaitsmine

Elektrikaablite kaitsetsooni ulatus on 1m mõlemale poole arvestades äärmisest kaablist. Enne

kaevamistöödega alustamist täpsustada looduses olemasolevate kaablite asukohad kasutades

kaabliotsijat. Töötamine kaablite kaitsetsoonis on lubatud ainult võrguvaldaja kirjaliku tööloa

alusel. Mehhanismide kasutamine elektrikaablite kaitsetsoonis on keelatud. Kaeviku kaevamisel

nähtavale tulevad elektrikaablid kaitsta kahepoolsete kaitsetorudega PVC De110.

4.6.2 Sidekaablite kaitsmine

Sideehitise kaitsevöönd on 1 m sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse

mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 m välimiste tõmmitsate vundamendi

välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 m

vundamendi välisservast.

Sideehitiste kaitsevööndis tegutsemine on lubatud sideehitise omaniku poolt väljastatud

tegutsemisloa alusel. Enne kaevetöödega alustamist tuleb kohale kutsuda sideehitiste järelevalve

esindaja olemasolevate sideehitiste asukohtade ja sügavuste täpsustamiseks ning mahamärkimiseks

looduses. Sideehitise omanikul on õigus nõuda pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis

Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK rekonstrueerimisprojekt Põhiprojekt Töö nr 3546

Aadress: Leppneeme küla, Viimsi vald

Keskkonnaprojekt OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm mai 2025 3546_PP_VK-3-01_v03_Seletuskiri.doc Lk 24/28

tegutsevalt isikult sideehitise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks selle käsitsi

lahtikaevamist.

Tööde teostajal on kohustus kirjalikult kooskõlastada sideehitiste järelevalve esindajaga kõik tööde

käigus ilmnevad sideehitistega seotud ehitusprojekti ja tööde tegemise tingimuste muudatused enne

nende realiseerimist.

Mehhanismide kasutamine kaitsetsoonis on keelatud. Lahtikaevatud sidetrass tuleb kaitsta

vigastuste eest ja turvata parimal võimalikul viisil. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja

nendest üle sõita on keelatud.

Enne kaevetööde algust ja pinnase või teekatete taastamist teemaal teostatakse kaablikanali või

kaitsetorude läbitavuse kontroll ja vajadusel hooldus- või taastamistööd. Tööde teostamiseks

pöörduda sideehitiste järelevalve esindaja poole.

Sideehitiste järelevalve esindaja vahetu järelevalve all tehtavad tööd:

a. projektiga ette nähtud sideehitiste kaitsemeetmete rakendamine

b. käsitsi lahtikaevamine sideehitise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks

c. sideehitisega seotud kaetud tööde ja kaeviku tagasitäitmise teostamine

d. projektist tingitud või muud järelevalve esindaja poolt ettenähtud juhtumid

Enne kaetud tööde akti vormistamist ja sideehitiste katmist kutsutakse kohale sideehitiste

järelevalve esindaja teostatud tööde ülevaatuseks.

Purunenud või muul viisil mittevastavate sideehitiste avastamisel ehitustööde käigus tuleb sellest

teatada sideehitiste järelevalve esindajale, kes korraldab puuduste kõrvaldamise. Omaalgatuslik

sideehitiste ja - ühenduste taastamine ja/või asukohtade muutmine jms ei ole lubatud.

Purunenud sidekaablite muhvühendusi või jätke ei tehta kaablikanalisatsiooni- või

kaablikaitsetorudes, samuti kõvakattega alal, teede või tänavate all.

Sideehitise kahjustamise korral on sideehitise kaitsevööndis tegutsev isik kohustatud:

a. koheselt peatama oma tegevuse ja piiritlema ohutsooni märkelintidega

b. viivitamata teavitama sideehitise kahjustamisest selle omanikku või tema esindajat

c. võtma tarvitusele abinõud sideehitisele edasiste kahjustuste ärahoidmiseks

d. kolmandatele isikutele tekkiva ohu korral teavitama neid võimalikust ohuallikast

Sideehitiste kahjustuste ja vigastuste likvideerimisega seotud kulud kannab nende põhjustamise eest

Töövõtja.

Juhul, kui ehitustööde käigus selgub, et projekteeritud torustike asukohad kattuvad maakaablite või

sidekaablitorustikega tuleb tehnovõrkude ümberpaigutamine, asendamine või kaitsetorusse

paigutamine lahendada kohapeal koostöös ehitusjärelevalve ja tehnovõrkude omanikega või

esindajatega.

Vt. joonis VK-5-03 – Sidekanalisatsioonikaitse.

4.7 KATSETUSED JA TEOSTUSJOONISED

Kõik riiklike ja kohalike õigusaktidega nõutud katsetused, kontrolltoimingud ja inspekteerimised

tuleb viia läbi Töövõtja kulul Viimsi Vesi AS osavõtul. Katsetustest tuleb piisavalt vara ette teatada.

Kui katsetused ebaõnnestusid tuleb Töövõtja kulul need uuesti teha.

Kui Insener nõuab täiendavaid katsetusi ja kontrolltoiminguid, mida ei ole nõutud seadusandluses,

kannab katsetustega seotud kulutused Töövõtja ainult sel juhul, kui kontrolltoimingute tulemusena

ilmneb objekti mittevastavus kehtestatud nõuetele. Sellisel juhul on ka taaskatsetamine kuni

nõutavate tulemuste saavutamiseni Töövõtja kohustus ja toimub tema kulul.

Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK rekonstrueerimisprojekt Põhiprojekt Töö nr 3546

Aadress: Leppneeme küla, Viimsi vald

Keskkonnaprojekt OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm mai 2025 3546_PP_VK-3-01_v03_Seletuskiri.doc Lk 25/28

4.7.1 Survetorude katsetamine

Paigaldatud torustik (s.h. kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad

kinnistuühendused) tuleb katsetada vastavalt EN 805-le. Töövõtja eraldab vajaliku tööjõu, paigaldab

kogu katsetamise seadmestiku ja ankurdab selle nii, et oleks võimalik kõik ettenähtud katsetused

läbi viia.

Plastiktorudele (kõik läbimõõdud) on nõutav kaks katsetust:

Eelkatse: Kestvus enam kui 12 tundi, torustiku nimirõhul, max 0.2 bar rõhukadu tunnis (PVC)

Põhikatse: otsekohe pärast eelkatse lõppu:

• ≤ DN 200 3 tundi

• > DN 200 6 tundi

Proovirõhk : 1,5 kordne torustiku töörõhk, kuid mitte alla 8 bar (PN10 torustiku puhul). Maksimaalne

rõhukadu nagu eelkatsel.

Katsetused tuleb läbi viia veepumba (kompressori) ja survemahuti või mõne muu seadme abil,

millega saab survet tõsta ja hoida nõutud tasemel.

Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud.

Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada nii Töövõtja kui Inseneri poolt.

4.7.2 Veetorustike läbipesu ja desinfitseerimine

Pärast survekatsetust ja enne torustiku kasutuselevõttu tuleb torustik läbi pesta. Töövõtjal tuleb

mõõta läbipesuks kasutatud vee kogus ning kanda selle võtmise ja kanaliseerimise kulud vastavalt

kohaliku vee-ettevõtte hinnakirjale. Läbipesust tuleb Inseneri ja Tellijat vähemalt 3 tööpäeva ette

teavitada.

Läbipesu järgselt võtab Töövõtja (koolitatud ja loaga proovivõtja) torustiku puhtuse tõendamiseks

veeproovi ja tellib akrediteeritud laboratooriumist bakterioloogilise analüüsi. Juhul, kui läbipesuga

ei ole võimalik torustikku puhtaks saada, tuleb kasutada vesi-õhk pesu ja/või desinfitseerimist.

Nõuded nendele toimingutele kehtestab Insener kooskõlastatult Tellijaga. Kõik kulud torustike

läbipesuks ja desinfitseerimiseks katab Töövõtja.

4.7.3 Vaakumsüsteemi katsetused ja vastuvõtt

Vaakumsüsteemi katsetused ja vastuvõtt tuleb teostada vastavalt Euroopa standardile EN 1091:2000

ja EVS-EN 16932-3:2018 Äravoolu- ja kanalisatsioonisüsteemid väljaspool hooneid.

Pumpamissüsteemid. Osa 3: Vaakumsüsteemid. Katsetused tuleb läbi viia minimaalsel vaakumrõhul -

0,65 kuni -0,75 bar. Valminud vaakumreoveesüsteemile peab tagama ilma tõrgeteta töö ja garantii

vähemalt kolmeks aastaks. Sellekohase garantii peab andma tootja seadmetele (vaakumpumplale ja

vaakumkaevudele) ning ehitaja teostatud tööle.

Valminud süsteemi peab vastu võtma ja teostama proovikäivituse tootja esindaja, kes kinnitab, et

teostatud vaakumpumpla vastab tootja poolt sätestatud tingimustele ning annab valminud

süsteemile tootjapoolse kirjaliku garantii.

Garantiiaja jooksul peab töövõtja tagama hooldusmeeskonna reageeringu mitte rohkem kui 48 tunni

jooksul peale vee-ettevõtte poolt teate edastamist. Tootja esindaja peab garantiiperioodil iga 12

kuu jooksul teostama rajatud vaakumsüsteemi ülevaatuse ning teostama vajalikud hooldustööd.

4.7.4 Tuletõrjehüdrandi kontroll

Enne objekti üleandmist tuleb tellida hüdrandi katsetus ja vormistada tuletõrje veevõtukoha

tehnilise seisukorra kontrollimise akt.

Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK rekonstrueerimisprojekt Põhiprojekt Töö nr 3546

Aadress: Leppneeme küla, Viimsi vald

Keskkonnaprojekt OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm mai 2025 3546_PP_VK-3-01_v03_Seletuskiri.doc Lk 26/28

4.7.5 Teostusmõõdistamine

Teostusmõõdistused, joonistel esitatavad andmed ja torustike kujutamine plaanil peavad vastama

Majandus- ja taristuministri määrusele 22.04.2016 nr.34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja AS Viimsi Vesi tehnilistele nõuetele.

4.8 TEEKATETE JA HALJASTUSE TAASTAMINE

4.8.1 Kasutatud standardid, juhendid ning kriteeriumid

• Viimsi valla kaevetööde eeskiri, Viimsi Vallavolikogu määrus nr 10, 16.03.2021

• Teekatendi- ja kaevukonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile

esitatavad nõuded. Tallinna Linnavalitsuse 18.09.19 määrus number 27;

• EVS 614:2022 Teemärgised ja nende kasutamine

4.8.2 Katete eemaldamine – üldist

Tähelepanu! Ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel ja muude sõidukite liiklemisel peab

kindlustama ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse ja vältima ehitusprahi, pinnase,

tolmu ning vee kandumise väljapoole ehitusobjekti piire. Selleks tuleb rajada ehitusobjektile või

selle vahetusse lähedusse rehvide puhastamiseks sobiv hooldusala ning korraldada vajadusel

teehooldetööd. Juhul kui hooldusala asub väljaspool ehitusobjekti tuleb kavandada ja tagada ka

selle ala ehitusjärgne heakorrastamine.

4.8.3 Asfaltkatte, Ääre- ja tänavakivide ning haljastuse eemaldamine

Asfaltkatted tuleb eemaldada freesimise teel, kasutades selleks ettenähtud tehnikat. Eemaldatava

asflatkatte minimaalse laiuse määrab rajatava kaeviku pealtlaius, misjuures tuleb asfaltkate

eemaldada vähemalt 0,5 m kaugusel kaeviku servast. Lisaks kattetaastuse asendiplaanil viidatud

asfaldi taastamisele on Töövõtja kohustatud eemaldama ning hiljem taastama ka selle asfaltkatte,

mis saab Töövõtja tegevuste tõttu kahjustada (praod, vajunud alad jne). Freeslõigete servad peavad

olema võimalikult sirged. Katendi osalisel eemaldamisel (parklates või teedel) on lubatud kasutada

ainult 90°, 45° ja 0° lõikeid, parkla piiride või tee telgjoone suhtes.

Kaeve- ning ehitustöid segavad ääre ja tänavakivid tuleb eemaldada viisil, mis väldib nende

vigastamist ning võimaldab nende hilisemat taaskasutust. Eemaldamise või ehitustööde käigus

kahjustunud ja purunenud äärekivid tuleb kasutusest kõrvaldada ning asendada uutega.

Haljastuse kasvupinnase kiht eemaldatakse selle kogu paksuses ning ulatuses kõikjalt, kus see on

olemas ning eemaldamine on vajalik, et tagada sobivad tingimused projektlahenduse

realiseerimiseks. Kui eemaldatud kasvupinnast kasutatakse hilisemal tagasitäitel haljastuse

taastamiseks, tuleb see ladustada eraldi muust väljakaevatud pinnasest. Ajutiseks

vaheladustamiseks vajalikud kohad tuleb leida ning kooskõlastada Töövõtjal.

4.8.4 Keskkonnanõuded tööde läbiviimisel

Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda.

Käesolevas projektis tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ja projekti ala valdade jäätmekäitlus

eeskirjadest. Kaevetöödel kaevandatavad pinnased tuleb vedada ajutisele ladestus platsile või

eemaldada objektilt. Ajutiste ladestusplatside asukohad objektil ja ära veetava pinnase

ladestuskohad valib töövõtja kooskõlastades need Transpordiameti ja kohaliku omavalitsusega. Kõik

ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises

seisukorras.

Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult

piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt

esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud

Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK rekonstrueerimisprojekt Põhiprojekt Töö nr 3546

Aadress: Leppneeme küla, Viimsi vald

Keskkonnaprojekt OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm mai 2025 3546_PP_VK-3-01_v03_Seletuskiri.doc Lk 27/28

jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise

litsentsi omavatele ettevõtetele.

4.8.5 Nõuded materjalidele

Kattes ja aluses kasutatavatele jämetäitematerjalidele esitatavad nõuded:

• AC 12 surf - vastavalt EVS 901-3:2021 tabel 7 AKÖL <900 (konstruktsioon 1.1)

• AC 12 surf - vastavalt EVS 901-3:2021 tabel 7 AKÖL 900-1499 (100% tardkivi,

konstruktsioon 1.2)

• Killustik (või kruusasegu) fr 0/31,5 - vastavalt TEKN lisa 10 pos 6

• Killustikalus fr 32/63 või fr 4/63 - KKEJ tabel 1 AKÖL 500-3000

TEKN - määrus "Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" (jõustunud 10.08.2015)

KKEJ - "Killustikust katendikihtide ehitamise juhend" Transpordiamet 2022

Nõuded teekonstruktsiooni kihtide tihendamisele:

• Elastsusmoodul mõõdetuna LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tihendatud liivaluse

peal peab olema ≥ 65 MPa.

• Elastsusmoodul mõõdetuna LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tihendatud

killustikaluse peal peab olema ≥ 170 MPa.

• Elastsusmoodul mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tihendatud

killustik- või kruuskattel peab olema ≥ 120 MPa.

• Muldkeha aluspinnas peab olema enne liivakihi paigaldamist olema tihendatud ja peab

olema tagatud tihendustegur ≥ 0,94.

• Liivaluse tihendustegur katendi põhjast kuni 0,4 m sügavuseni peab olema ≥ 0,98.

• Liivaluse tihendustegur katendi põhjast üle 0,4 m sügavusel peab olema ≥ 0,96.

Võimalusel taaskasutada olemasolevaid äärekive. Uute betoonäärekivide puhul peavad need

vastama EVS-EN 1342 nõuetele:

• Vastupidavus külma- ja jäätumisvastaste soolade mõjule - klass 3

• Paindetugevus - klass 1

• Veeimavus - klass 2 (≤6%)

Äärekivid rajada betoonalusele h=6 cm, betooni klass C16/20. Äärekivi alla rajatava killustikaluse

elastsusmoodul peab olema vähemalt 140 MPa mõõdetuna INSPECTOR- või LOADMAN-tüüpi seadmega

4.9 KESKKONNAKAITSEMEETMED JA JÄÄTMEKAVA JA MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD

4.9.1 Üldist

Keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastutab Ehituse Töövõtja

vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab

jäätmete valdaja kelleks on Töövõtja kui ei ole teisiti kokku lepitud.

Kaevetööde tegemisel juhinduda:

• Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva

pinnasega, rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise

tagajärjel.

• Kaevetööga seotud alal piiratakse üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku

kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga.

• Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning kaevetöö

tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil sügavamal kui 1m.

Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK rekonstrueerimisprojekt Põhiprojekt Töö nr 3546

Aadress: Leppneeme küla, Viimsi vald

Keskkonnaprojekt OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm mai 2025 3546_PP_VK-3-01_v03_Seletuskiri.doc Lk 28/28

• Tehnovõrkude paigaldamist segavate üle 4cm läbimõõduga puujuurte läbilõikamine tuleb

otsustada koha järgi. Peenemad juured lõigatakse läbi sirgelt terava lõikevahendiga.

• Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse

kuivamise vältimiseks.

• Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind

viisil, mis välistab pinnase tihenemise.

• Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid KOVi poolt

väljastatud kirjaliku loa alusel.

• Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete

sattumine pinna - ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.

• Kaeve- ja rajamistöödel hoiduda maapinna ja pinnase saastamisest reostusohtlike ainetega

ning reostustunnustega pinnase ilmnemisel võtta sellest pinnaseproov ja piirarvu ületava

reostuse korral asendada reostunud pinnas puhta täitepinnasega. Reostunud pinnase kokku

kogumine ja äravedu tuleb tellida vastavat jäätmeluba omavalt ettevõttelt. Juhtumist

teavitada KOVi esindajat.

4.9.2 Jäätmekäitlus

Ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed tuleb

koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele

ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja kelleks on Töövõtja kui ei

ole teisiti kokku lepitud. Jäätmete äravedajal on nõutav jäätmeluba.

Likvideeritav torustik tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Kemikaalide,

naftasaaduste, asbestiga saastunud pinnase või materjali, maa-aluse mahuti vms leidmisel tuleb

kohe teavitada KOVi esindajat. Reostuskolde likvideerimiseni muu reostuse levikut soodustav

tegevus peatada. Tööde teostamise ajal tagada ligipääs jäätmeveokitele jäätmemahutite

tühjendamiseks.

Viimsi jäätmehoolduseeskirja §33 lg 2 kohaselt tuleb ehitusjäätmete käitlemist puudutav

dokumentatsioon säilitada vähemalt 2 aastat.

Torustike ja kaevude likvideerimisel juhinduda täiendavalt AS Viimsi Vesi nõuetest. AS-ile Viimsi

Vesi kuuluvad likvideeritavate kaevude luugikomplektid ja demonteeritavad sulgeseadmed,

hüdrandid, tagastada AS-ile Viimsi Vesi.

Kui torustik jääb avatud kaevikusse, siis see tuleb eemaldada ja utiliseerida. Väljakaevatav pinnas

kasutatakse üldjuhul täitematerjalina. Muude ehitusjäätmete osas tuleb vormistada jäätmeõiendi

jäätmekäitleja poolt, mis lisada ehitise ülevaatusdokumentidele.

Jäätmekava on toodud eraldi dokumendina (vt. 3546_PP_VK-9-03_jäätmekava).

Koostas: Julia Telitsa

/allkirjastatud digitaalselt/

Kontrollis: Janno Erm

/allkirjastatud digitaalselt/

6.07

S

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X X

X

X

X

X

X

X

X X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X X

X X

X X

X

X

X

X

X X

X X

X X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

VS-2

3.40

0.99

VS-3

4.10

1.49

V 2

VAK-2

3.30

1.12

1.12

VAK-3

4.05

1.40

1.40

K V 1

VK-1

5.95

1)5.20

2)3.95

3)3.95

(800/630)

2.00m

De90

L=9.5m

i=0.222

V 1

VSK-1

5.80

3.45

ID1500

V

1

D

e

1

1

0

L

=

1

9

.

0

m

V

1

D

e

1

1

0

L

=

3

2

.

7

m

VS-4

5.30

3.39

VS-5

5.60

3.59

VAK-4

5.30

2.97

2.97

3.08

VAK-5

5.60

3.39

3.39

VLP-2

5.90

3.97

DN25

VK-2

5.90

1)5.07

2)4.25

(800/630)

1.65m

OTK-1

5.90

4.26

D

e

3

2

L

=

9

. 4

m

VLP-3

5.90

4.07

DN25

D

e

3

2

L

=

9

.

5

m

VK-3

5.90

1)5.15

2)4.33

(800/630)

1.57m

OTK-2

5.95

4.34

De90

L=9.4m

i=0.113

K

V

1

D

e

1

1

0

i

=

0

.

0

0

5

L

=

1

9

.

1

m

VK-4

6.10

1)5.35

2)4.53

(800/630)

1.57m

OTK-3

6.10

4.54

D

e

3

2

L

=

9

. 7

m

VLP-4

6.10

4.27

DN25

VAK-10

5.70

4.12

4.12

4.23

VS-10

5.75

3.74

VS-11

5.85

3.68

V

1

D

e

1

1

0

L

=

2

9

.

1

m

VLP-5

6.00

3.89

DN25

V

1

De160

L=1.0m

i=0.007

VS-9

5.95

4.04

D

e

1

1

0

L

=

1

1

.

8

m

VS-8

6.05

4.14

De110

L=2.6m

VS-7

6.00

3.79

VAK-8

6.00

3.98

3.98

4.09

De110

L=2.5m

VAK-7

6.00

3.87

3.87

3.98

VS-6

6.00

4.09

KK-1

5.95

1)4.30

2)4.30

(400/315)

1.65m

VLP-6

6.00

4.17

DN25

De160

L=1.7m

i=0.007

VK-5

5.85

1)5.10

2)4.29

3)3.89

(800/630)

1.96m

De90

L=3.0m

i=0.268

De32

L=3.3m

VAK-11

5.65

4.18

4.29

4.17

KK-2

6.00

1)3.95

2)4.19

(400/315)

2.05m

De160

L=8.9m

i=0.007

De32

L=7.4m

D

e

1

1

0

L

=

2

6

.

1

m

KK-21

5.80

1)4.44

2)4.44

(400/315)

1.36m

VAK-49

5.85

4.45

4.45

VLP-37

5.80

3.97

DN25

De32

L=2.1m

De40

L=1.5m

De160

L=1.5m

i=0.007

De32

L=4.4m

VK-27

5.75

1)5.18

2)4.36

3)4.36

4)4.36

(800/630)

1.45m

VLP-36

5.75

3.92

DN25

De90

L=2.5m

i=0.294

De32

L=1.6m

K

V

1

K

V

1

K

V

1

K

V

1

K

V

1

VLP-34

5.65

3.82

DN25

VK-26

5.70

1)4.87

2)4.08

(800/630)

1.62m

De32

L=5.4m

De90

L=7.0m

i=0.083

VAK-46

6.05

4.40

4.40

VS-47

5.75

3.89

VAK-48

5.80

4.18

4.18

4.29

VS-12

6.00

3.99

De160

L=2.1m

i=0.038

6.12

1)5.37

2)4.61

(800/630)

1.51m

K

V

1

KK-19

6.10

1)4.61

2)4.68*

(400/315)

1.49m

KK-20

6.15

1)4.59

2)4.62*

(400/315)

1.56m

VK-25

6.05

1)5.30

2)4.55

3)4.55

(800/630)

1.50m

VLP-33

6.20

4.37

DN25

VAK-45

6.05

4.32

4.32

De110

L=5.7m

i=0.002

V

1

V

1

D

e

1

1

0

L

=

3

5

.

6

m

VS-41

6.15

4.24

VS-42

6.05

4.14

VS-43

5.95

4.04

D

e

1

1

0

L

=

1

3

.

8

m

V 1

D e 1 1 0 L = 1 5 . 7 m

D

e

1

1

0

L

=

9

.

7

m

K

V

1

VLP-29

6.50

4.67

DN25

KK-17

6.50

1)4.88

2)5.29

(400/315)

1.62m

KK-16

6.40

1)4.84

2)5.45

(400/315)

1.56m

VAK-40

6.10

4.46

4.57

4.46

VAK-41

6.05

4.44

4.44

VAK-42

5.95

4.42

4.53

4.42

D

e

1

1

0

i =

0

.

0

0

2

L

=

1

3

.

4

m

De110

L=6.4m

De110

L=6.9m

i=0.061

VLP-1

5.95

4.12

DN25

De160

L=1.0m

i=0.007

1

2

3

1

2

1

2

De90

L=9.4m

i=0.115

De90

L=9.6m

i=0.116

De160

L=1.0m

i=0.007

1

2

VLP-35

5.80

3.97

DN25

KK-22

5.80

1)4.37

2)4.45

(400/315)

1.43m

VS-49

5.75

3.91

VS-48

5.80

3.94

De160

L=6.1m

i=0.007

De90

L=5.2m

i=0.164

De160

L=7.9m

i=0.007

De32

L=6.7m

VAK-44

6.05

4.33

4.33

4.44

VS-45

6.05

4.14

VAK-12

6.10

4.28

4.39

4.28

VAK-14

6.20

4.67

4.67

4.78

VS-14

6.20

4.29

De32

L=4.0m

De90

L=5.0m

i=0.117

VLP-7

6.15

4.32

DN25

VS-44

5.90

3.99

VAK-43

5.90

4.40

4.40

De110

L=8.3m

De110

L=8.5m

i=0.002

De32

L=5.9m

De90

L=5.9m

i=0.139

VK-24

6.18

1)5.35

2)4.58

(800/630)

1.60m

VLP-32

6.15

4.32

DN25

PÕ-4

6.25

1)4.93

2)4.93

(2x30 De160)

1.32m

De110

L=5.6m

i=0.002

De110

L=8.7m

KK-18

6.18

1)4.58

2)5.03

(400/315)

1.60m

VLP-31

6.20

4.37

DN25

De32

L=2.6m

De160

L=1.5m

i=0.020

De90

L=2.3m

i=0.335

VK-23

6.15

1)5.32

2)4.55

(800/630)

1.60m

K V 1

D e 1 1 0 i = 0 . 0 0 2 L = 1 8 . 7 m

VS-37

6.55

4.54

De110

L=4.9m

VLP-30

6.40

4.57

DN25

De160

L=4.6m

i=0.020

De32

L=2.9m

VK-22

6.35

1)5.52

2)4.75

3)4.75

(800/630)

1.60m

VAK-38

6.30

4.51

4.51

4.62

De110

L=8.0m

i=0.002

De90

L=1.7m

i=0.536

VS-39

6.35

4.44

VS-40

6.25

4.34

VAK-39

6.25

4.49

4.49

De110

L=10.2m

De160

L=6.7m

i=0.020

De32

L=4.8m

1

2

VAK-47

5.90

4.43

4.13

K

V

1

K

V

1

K

V

1

1

2

3

K

V

1

K

V

1

VAK-9

5.70

4.09

4.09

K

V

1

D e 1 1 0 i = 0 . 0 1 1 L = 2 6 . 1 m

D e 1 1 0 L = 2 5 . 0 m

D e 1 1 0 L = 2 6 . 3 m

1

2

1

2

3

1

2

1

2

1

2

3

1

2

3

4

1

2

1

2

1

2

1

2

1

2

1

2

1

2

1

2

1

2

X

K

V

1

K

V

1

D

e

1

1

0

i

=

0

.

0

0

2

L

=

3

3

.

7

m

De110

L=11.9m

i=0.008

VS-38

6.40

4.39

VAK-36

6.55

4.61

4.61

VAK-37

6.35

4.52

4.52

De110

L=4.5m

i=0.002

K

V

1

D

e

1

1

0

i

=

0

.

0

0

5

L

=

2

5

.

4

m

De110

L=5.7m

i=0.061

VAK-6

5.90

3.74

3.74

K V 1

D e 1 1 0 i = 0 . 0 6 1 L = 2 5 . 8 m

VAK-1

3.35

1.09

1.09

1.09

1

2

1

2

3

1

2

1

2

1

2

3

1

2

3

1

2

D

e

1

1

0

i

=

0

.

0

0

5

L

=

2

0

.

5

m

D

e

1

1

0

i

=

0

.

0

0

2

L

=

1

7

.

0

m

1

2

3

1

2

3

D

e

1

1

0

i

=

0

.

0

0

2

L

=

5

1

.

0

m

1

2

1

2

1

2

3

1

2

1

2

3

1

2

1

2

3

1

2

R i s t u m

i n e L e p p n e e m

e

t e e g a n r . 1 1 2 5 2 2 , 9 0 k m

- l

T o r u s t i k u d p a i g a l d a d a

k i n n i s e l t P E

k a i t s e h ü l s s i d e s s e

TH-1

6.10

4.19

maapealne

De110

L=2.5m

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

VS-47.1

6.40

3.93

D

e

6

3

L

=

1

7

.

6

m

LPS-1

6.35

4.49

De63

L=3.3m

VS-4.1

5.90

4.02

De32

L=2.3m

De50

L=9.2m

VLP-39

5.75

3.92

DN25

De32

L=1.7m

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

VSK-2

6.10

3.64

ID1500

D

e

1

1

0

L

=

1

0

.

4

m

De110

L=4.8m

i=0.002

De110

L=2.0m

i=0.002

VAK-77

6.10

4.28

4.28

1

2

3

K

V

1

1

2

1

2

K

V

1

K

V

1

K

V

1

1

2

3

VAK-78

6.15

4.31

4.31

KSKaev-1

6.10

4.29

4.29

4.29

D

e

1

1

0

L

=

5

7

.

8

m

D

e

1

1

0

i =

0

.

0

0

7

L

=

5

2

.

3

m

De110

L=3.4m

i=0.005

D

e

1

1

0

i =

0

.

0

0

3

L

=

1

4

.

2

m

D

e

1

1

0

i =

0

.

0

0

3

L

=

8

5

.

2

m

1

2

1

2

D

e

6

3

L

=

6

6

.

5

m

1

2

3

De110

L=3.7m

i=0.003

De110

L=3.5m

i=0.003

VKKS-4

5.95

4.42

DN100

De110

L=10.5m

i=0.003

1

2

1

2

1

2

3

1

2

1

2

3

1

2

KSkaev-2

3.35

1.11

1.11

De110

L=1.8m

i=0.009

De110

L=0.8m

i=0.009

De110

L=2.5m

VS-1

3.30

1.29

1

2

3

1

2

V

1

V

1

VKS-6

6.05

3.98

DN100

D

e

1

1

0

L

=

4

1

.

2

m

De110

L=0.7m

3.47

1.85- 1.79

Ø630 PP

D

e

6

3

L

=

3

4

.

9

m

D

e

1

1

0

L

=

2

1

.

3

m

D

e

1

1

0

i

=

0

.

0

0

2

L

=

1

5

.

6

m

D

e

1

1

0

i

=

0

.

0

0

2

L

=

2

7

.

6

m

P E 1 0 0 R C P N

1 0 S D

R 1 7

K a i t s e h ü l s s D

e 2 0 0 L = 2 4 . 9 0 m

P E 1 0 0 R C P N

1 0 S D

R 1 7

K a i t s e h ü l s s D

e 2 0 0 L = 2 4 . 9 0 m

Projekteeritud veetorustiku sõlm

Projekteeritud veetorustiku maakraan

Projekteeritud veetoru läbimõõt; toru pikkus

Projekteeritud kanalisatsioonitoru läbimõõt;

toru lang; toru pikkus

Projekteeritud vaakumkanalisatsiooni kaev

De110L=56.4m

Projekteeritud tuletõrjehüdrant

Projekteeritud kanalisatsioonikaev

De160 i=0,007 L=55.3m

X X X

Likvideeritavad torustikud / objektid

De160 i=0,007 L=55.3m

Kinnistupiir

Olemasolev drenaažitoru

Olemasolev reoveekanalisatsioonitoru

Olemasolev veetorustik

Olemasolev sademevee kanalisatsioon

Olemasolev kanalisatsiooni survetoru

Olemasolev maakütetoru

Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev kõrgepingekaabel

Olemasolev sidekanalisatsioon

Olemasolev sidekaabel

Projekteeritud veetoru läbipesukaev

Projekteeritud veekaev

Projekteeritud vaakumkanalisatsiooni sõlm

Projekteeritud torustike soojustamine

Leppemärgid ja tähised:

K1

Projekteeritud kanalisatsioonitoru (ühistoru)

K11

Projekteeritud kinnistu kanalisatsioonitoru

V1

Projekteeritud ühisveevärgitoru

V11

Projekteeritud kinnistu veevärgitoru

KV1

Projekteeritud vaakumkanalisatsioonitoru

Projekteeritud siiber

Projekteeritud

kommunikatsiooni tähis

Olemasoleva maapinna kõrgusmärk

Siseneva toru põhja kõrgusmärk

Kaevu läbimõõt

Väljuva toru põhja kõrgusmärk

KK-1

42.10

1)39.77

2)39.77

(1100/630)

Projekteeritud veetoru veetoru maakraan (liitumispunkt)

LPS-...

VLP-...

Projekteeritud veetorustiku läbipesukaev

KK-... Projekteeritud kanalisatsiooni vaatluskaev

Projekteeritud veesiibrikaev VSK-...

Projekteeritud veetoru sõlm VS-...

VKS-... Projekteeritud veetorustiku siiber

VAK-... Projekteeritud vaakumkanalisatsiooni sõlm

VK-... Projekteeritud vaakumkanalisatsiooni kaev

Projekteeritud tuletõrjehüdrant TH-...

PÕ-... Projekteeritud kanalisatsiooni põlved

OTK-... Projekteeritud kanalisatsiooni otsakork

VKKS-... Projekteeritud vaakumtorustiku siiber

Projekteeritud vaakumkanalisatsiooni signaalkaabel kaitsetorus

Projekteeritud puurimise stardi- ja lõppkaevik

KSkaev-... Projekteeritud vaakumkanalisatsiooni siibrikaev

V2

Projekteeritud kinniselt rajatav ühisveevärgitoru

Projekteeritud truubitoru

Projekteeritud kaitsehülss

Projekteeritud truubitoru paigaldamise kaevik

Märkused:

1. Joonis on Seletuskirja ja selle lisade lahutamatu osa.

2. Olemasolevate kommunikatsioonide ja maapinna kõrgusmärgid, materjalid

täpsustada enne materjalide ja seadmete tellimist ning enne ehitustöödega

alustamist koha peal.

3. Ehitustööde läbiviimisel järgida olemasolevate kommunikatsioonivaldajate

kooskõlastuse tingimusi.

4. Puud, mis jäävad kaeviku servast lähemale, kui 2m kaitsta ehitustööde ajaks.

5. Joonistel likvideeritavana näidatud olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud

tuleb likvideerida.

6. Tagada olemasoleva tänavaveetorustiku säilimine ja olemasolevate tarbijate

veega varustamine. Ehituse käigus veetorustiku vigastamisel tuleb näha ette selle

taastamine, vajadusel ringitõstmine ja ajutise ehitusaegse veetoru paigaldus.

Olemasoleva veetorustiku asukoht, läbimõõt, materjal ja paigaldussügavus

täpsustada ehituse käigus lahtikaevamisel.

7. Torustiku ja kaevude paigaldamisel jälgida valmistaja juhiseid, LVI-RYL 92,

MaaRYL 2000 ja RIL-1990 kvaliteedinorme.

8. Isevoolse kanalisatsioonitorustike paigalduse minimaalne sügavus maapinnast on

1,2 m (mõõdetuna toru laest), vastasel juhul tuleb torustik soojustada.

9. Veetorustiku paigalduse minimaalne sügavus maapinnast on 1,8m (mõõdetuna

toru laest), vastasel juhul tuleb torustik soojustada.

10. Isevoolsetel torudel on antud toru põhja kõrgusmärk. Survetorudel on antud toru

põhja kõrgusmärk.

11. *-ga kõrgusmärgid ja torude materjalid täpsustada koha peal ehitustööde käigus.

12. Torude pikkused on antud meetrites. Torude pikkused on antud kaevu/sõlme

teljest kaevu/sõlme teljeni ühendusdetailide pikkusi arvestamata.

13. Projekteeritud kommunikatsioonikaevude luugid peavad olema teleskoopkaanega

nii, et saaks nende kõrgust muuta +/-15 cm.

14. Projekteeritud siibrid ja maakraanid tuua teleskoopse spindlipikendusega

maapinnani kape alla.

15. Projekteeritud survetorustikud märgistada spetsiaalse signaalkaabliga.

16. Projekteeritud kanalisatsiooni- ja veetorustiku ristumisel tuleb veetorustik

paigaldada tagades minimaalne lubatud rajamissügavus ning tehnovõrkude

vahelised vähimad kujad.

17. PE-survetorustike paigaldamisel pidada kinni minimaalne lubatud painderaadiuse

nõudest või kasutada vastavaid PE-poognaid.

18. Asendiplaanil toodud kõrgused on EH2000 kõrgussüsteemis.

OÜ KESKKONNAPROJEKT

A: Ringtee 12, 50105 Tartu

T: +372 7305 060

E: [email protected]

Vastutav spetsialist

Projekteeris

Allkiri

Allkiri

Töö nimetus

Joonise nimetus

Töö tellija

Projekti staadium

Mõõtkava

Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialistMuudatuse nr Selgitus

Objekti aadress Töö number

Joonise number

Töö väljaandmise aeg

Joonise digiaadress

MTR reg nr EP10769210-0001

Projekteerija

allkirjastatud

digitaalselt

allkirjastatud

digitaalselt

Janno Erm

Julia Telitsa

Leppneeme küla, Viimsi vald

AS Viimsi Vesi

1:500

3546PP

3546_PP_VK-4-01_v03_plaan.dwg

VK-4-01-01

20.05.2025 Torustike asendiplaan

Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK

rekonstrueerimisprojekt

Kõrkja tee ( 89001:003:0685); Leppneeme tee 107a (89001:003:0675); Kõrkja tee lõik 2

(89001:003:0614); 11252 Leppneeme tee ( 89001:003:1031); Karusambla tee ( 89001:003:0611);

Puisniidu tee( 89001:003:0653); Karusambla tee lõik 2 ( 89001:003:0652); Karusambla tee lõik 1

( 89001:003:0633)

LEHT 1

LEHT 2

6.07

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X X

X X

X X

X

X

X

X

X X

X X

X X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

VAK-46

6.05

4.40

4.40

4.29

VS-16

6.80

4.89

VS-18

6.90

5.00

VS-19

6.85

4.99

VS-18.1

7.05

5.21

V

1

V

1

V

1

V

1

VLP-8

6.80

4.97

DN25

D

e

4

0

L

=

9

.

1

m

De32

L=2.9m

VLP-10

7.00

5.17

DN25

D

e

4

0

L

=

9

.

3

m

De63

L=1.0m

D

e

6

3

L

=

6

0

.

2

m

V

1

V

1

V

1

V

1

X

X

X

X

D

e

3

2

L

=

1

1

.

8

m

VK-6

6.12

1)5.37

2)4.61

(800/630)

1.51m

D

e

1

1

0

L

=

6

7

.

4

m

De32

L=2.8m

K

V

1

K

V

1

K

V

1

K

V

1

D

e

1

1

0

i =

0

.

0

0

5

L

=

6

4

.

8

m

VK-10

6.85

1)6.29

2)5.46

(800/630)

1.39m

VAK-18

6.90

5.29

5.29

5.39

De160

L=1.8m

i=0.077

KK-19

6.10

1)4.61

2)4.68*

(400/315)

1.49m

KK-20

6.15

1)4.59

2)4.62*

(400/315)

1.56m

VK-25

6.05

1)5.30

2)4.55

3)4.55

(800/630)

1.50m

VLP-33

6.20

4.37

DN25

VAK-45

6.05

4.32

4.32

De110

L=5.7m

i=0.002

VLP-16

6.75

4.92

DN25

VK-12

6.80

1)6.05

2)5.18

3)5.18

(800/630)

1.62m

VLP-15

6.75

4.92

DN25

VAK-22

6.75

5.34

5.04

D

e

1

1

0

i =

0

.

0

0

5

L

=

9

.

3

m

VS-21

6.80

4.94

D

e

6

3

L

=

1

1

.

1

m

K V 1

D e 1 1 0 i = 0 . 0 0 7 L = 2 9 . 0 m

V 1

D e 6 3 L = 2 9 . 5 m

KK-6

6.80

1)4.78

2)4.78*

(400/315)

2.02m

VK-13

6.85

1)6.85

2)4.74

(800/630)

2.11m

VS-23.1

6.75

4.92

VLP-17

6.70

4.87

DN25

VS-24.1

6.70

4.87

VS-25.1

6.70

4.87

KK-10

6.70

1)5.15

2)5.15

(400/315)

1.55m

KK-8

6.70

1)5.00

2)5.00

(400/315)

1.70m

KK-7

6.95

1)4.95

2)4.95

3)5.08

(560/500)

2.00m

K

V

1

K

V

1

D

e

1

1

0

i

=

0

.

0

0

7

L

=

4

0

.

6

m

VLP-19

6.95

5.12

DN25

De32

L=7.5m

V

1

V

1

D

e

6

3

L

=

3

6

.

2

m

VLP-13

6.70

4.87

DN25

De32

L=2.3m

VAK-25

7.05

5.58

5.58

5.69

VS-24

7.05

5.19

VS-25

7.05

5.19

VK-14

7.00

1)6.17

2)4.94

(800/630)

2.06m

VK-15

7.20

1)6.45

2)5.09

(800/630)

2.11m

K

V

1

D

e

1

1

0

i

=

0

.

0

0

7

L

=

3

0

.

2

m

VS-26.1

7.26

5.43

VLP-20

7.20

5.37

DN25

KK-11

7.26

1)5.13

2)5.13

3)5.13

(400/315)

2.13m

KK-12

7.02

1)5.30

2)5.33

3)5.30

(400/315)

1.72m

K

V

1

D

e

1

1

0

i

=

0

.

0

0

7

L

=

2

2

.

2

m

V

1

D

e

6

3

L

=

2

3

.

4

m

VS-27.1

7.05

5.22

VLP-21

7.25

5.42

DN25

VS-28

7.65

5.79

V

1

VS-29

7.85

5.99

V 1

D

e

6

3

L

=

4

0

.

4

m

De63 L=44.2m

KK-14

7.90

1)6.49

2)6.81

(400/315)

1.41m

KK-13

7.95

1)6.42

2)6.54

(400/315)

1.53m

VK-17

7.90

1)7.15

2)6.40

3)6.40

(800/630)

1.50m

D

e

6

3

L

=

1

3

.

5

m

VS-29.1

8.35

6.52

VLP-23

7.85

6.02

DN25

VLP-22

8.60

6.77

DN25

De110

L=11.3m

i=0.017

KK-15

7.45

1)5.98

2)6.23

(400/315)

1.47m

K

V

1

K

V

1

D

e

1

1

0

i

=

0

.

0

1

7

L

=

3

7

.

4

m

VS-31

7.30

5.44

V

1

V

1

VLP-26

7.45

5.62

DN25

D

e

6

3

L

=

3

7

.

9

m

VS-35

6.90

4.99

VLP-27

6.85

5.02

DN25

V

1

V

1

D

e

6

3

L

=

3

2

.

6

m

PÕ-1

7.25

1)5.79

2)5.79

(2x30 De160)

1.46m

V

1

V

1

D

e

1

1

0

L

=

3

5

.

6

m

1

2

PÕ-3

6.85

1)5.69

2)5.69

(2x30 De110)

1.16m

VK-20

6.85

1)6.29

2)5.46

(800/630)

1.39m

D

e

6

3

L

=

2

3

.

7

m

De90

L=5.8m

i=0.189

K

V

1

D

e

1

1

0

i

=

0

.

0

0

8

L

=

2

4

.

2

m

De110

L=9.2m

i=0.008

VS-41

6.15

4.24

VS-42

6.05

4.14

VS-43

5.95

4.04

D

e

1

1

0

L

=

1

3

.

8

m

V 1

D e 1 1 0 L = 1 5 . 7 m

D

e

1

1

0

L

=

9

.

7

m

V

1

V

1

D

e

1

1

0

L

=

3

5

.

2

m

V

1

D

e

1

1

0

L

=

1

6

.

0

m

K

V

1

K

V

1

D

e

1

1

0

i

=

0

.

0

0

8

L

=

3

5

.

2

m

VLP-29

6.50

4.67

DN25

KK-17

6.50

1)4.88

2)5.29

(400/315)

1.62m

VAK-40

6.10

4.46

4.57

4.46

VAK-41

6.05

4.44

4.44

VAK-42

5.95

4.42

4.53

4.42

D

e

1

1

0

i =

0

.

0

0

2

L

=

1

3

.

4

m

V

1

D

e

6

3

L

=

2

8

.

5

m

De160

L=6.1m

i=0.007

De90

L=5.2m

i=0.164

De160

L=7.9m

i=0.007

De32

L=6.7m

VAK-44

6.05

4.33

4.33

4.44

VS-45

6.05

4.14

VAK-14

6.20

4.67

4.67

4.78

VS-14

6.20

4.29

De32

L=4.0m

De90

L=5.0m

i=0.117

VLP-7

6.15

4.32

DN25

De90

L=3.7m

i=0.256

VLP-9

7.00

5.17

DN25

De32

L=1.4m

VS-16.1

6.95

5.11

VK-8

7.00

1)6.25

2)5.44

3)5.44

(800/630)

1.56m

De110

L=1.5m

VAK-15

6.80

4.98

4.98

5.09

VAK-16

6.80

4.99

5.10

4.99

De110

L=2.3m

i=0.005

D

e

9

0

i =

0

.

1

0

4

L

=

1

1

.

0

m

VK-7

6.80

1)6.05

2)4.99

(800/630)

1.81m

VS-15

6.80

4.89

VLP-11

7.00

5.17

DN25

De32

L=3.5m

VK-9

7.00

1)6.25

2)5.43

(800/630)

1.57m

De160

L=1.9m

i=0.021

De32

L=2.4m

VLP-12

6.94

5.11

DN25

KK-3

6.94

1)5.47

2)5.47

3)5.47

(400/315)

1.47m

D

e

9

0

i =

0

.

0

8

1

L

=

1

0

.

6

m

VAK-17

6.90

5.27

5.38

5.27

De90

L=1.4m

i=0.636

De110

L=2.2m

i=0.005

VS-20.1

6.80

4.97

KK-5

6.80

1)5.29

2)5.29

(400/315)

1.50m

VLP-14

6.75

4.92

DN25

VK-11

6.75

1)6.00

2)5.25

(800/630)

1.50m

D

e

9

0

i =

0

.

0

4

9

L

=

1

2

.

4

m

De160

L=4.4m

i=0.010

De32

L=4.6m

VAK-20

6.80

5.28

5.39

5.28

VS-20

6.80

4.94

De160

L=10.0m

i=0.007

De32

L=8.6m

De32

L=1.5m

VAK-21

6.80

5.33

5.33

5.44

De90

L=2.1m

i=0.288

De110

L=2.0m

i=0.005

VAK-24

6.90

5.30

5.30

5.41

VS-23

6.90

5.04

VAK-23

6.90

5.24

5.24

VS-22

6.90

5.04

De63

L=11.9m

De110

L=8.2m

i=0.007

De32

L=7.2m

De160

L=5.7m

i=0.007

De32

L=2.5m

De90

L=4.3m

i=0.336

De32

L=2.9m

De90

L=2.1m

i=0.225

VKS-5

7.05

5.19

DN50

De63

L=1.4m

De63

L=3.3m

KK-9

6.95

1)5.10

2)5.10

(400/315)

1.85m

VLP-18

6.95

5.12

DN25

De160

L=7.2m

i=0.007

De160

L=7.8m

i=0.007

De160

L=1.3m

i=0.007

De32

L=2.4m

De32

L=7.6m

VAK-26

7.25

5.79

5.79

5.90

De160

L=5.6m

i=0.007

De32

L=6.7m

De32

L=2.2m

De90

L=3.8m

i=0.144

VS-26

7.25

5.39

VAK-27

7.35

5.95

5.95

De90

L=3.6m

i=0.140

VK-16

7.20

1)6.45

2)5.25

(800/630)

1.95m

VS-27

7.30

5.44

De32

L=1.5m

De32

L=7.2m

De160

L=6.3m

i=0.007

VS-44

5.90

3.99

VAK-43

5.90

4.40

4.40

De110

L=8.3m

De110

L=8.5m

i=0.002

De32

L=5.9m

De90

L=5.9m

i=0.139

6.18

1)5.35

2)4.58

(800/630)

1.60m

6.15

4.32

DN25

De110

L=5.6m

i=0.002

De110

L=8.7m

K V 1

D e 1 1 0 i = 0 . 0 0 2 L = 1 8 . 7 m

VS-37

6.55

4.54

De110

L=4.9m

De110

L=8.0m

i=0.002

De160

L=6.7m

i=0.020

De32

L=4.8m

VS-36

6.80

4.89

VAK-35

6.80

4.89

4.89

VAK-34

6.85

5.01

5.12

5.01

De90

L=3.9m

i=0.314

VK-21

6.90

1)6.34

2)5.51

(800/630)

1.39m

PÕ-2

6.90

1)5.85

2)5.85

(2x30 De110)

1.05m

De32

L=3.1m

VLP-28

6.90

5.07

DN25

VAK-33

6.90

5.08

5.08

5.19

VS-33

6.90

4.99

De32

L=5.8m

De110

L=0.7m

i=0.323

1

2

1

2

1

2

VS-32

7.00

5.14

VAK-32

7.00

5.27

5.27

VS-31.1

7.20

5.37

VLP-25

7.20

5.37

DN25

VK-19

7.20

1)6.63

2)5.81

3)5.81

(800/630)

1.39m

De160

L=8.7m

i=0.020

De32

L=2.8m

De90

L=4.2m

i=0.204

VAK-30

7.30

5.65

5.76

5.65

De32

L=5.8m

VAK-29

7.80

6.30

6.41

6.30

VS-30

7.80

5.94

De90

L=3.6m

i=0.216

De32

L=2.3m

VK-18

7.75

1)7.18

2)6.38

(800/630)

1.37m

VLP-24

7.75

5.92

DN25

De160

L=8.7m

i=0.010

De32

L=5.3m

De160

L=1.4m

i=0.016

De90

L=3.7m

i=0.175

VAK-28

7.90

6.50

6.50

De32

L=3.6m

K

V

1

K

V

1

VAK-19

6.90

5.35

5.05

D

e

1

1

0

i =

0

.

0

0

5

L

=

1

3

.

5

m

D

e

1

1

0

i =

0

.

0

0

5

L

=

4

6

.

6

m

K

V

1

D

e

1

1

0

i

=

0

.

0

1

8

L

=

1

2

.

9

m

D

e

1

1

0

i

=

0

.

0

0

8

L

=

1

8

.

3

m

VAK-31

7.25

5.42

5.42

VAK-47

5.90

4.43

4.13

K

V

1

1

2

1

2

1

2

3

1

2

1

2

1

2

3

1

2

1

2

1

2

3

1

2

1

2

3

1

2

1

2

3

1

2

1

2

1

2

3

1

2

3

1

2

1

2

1

2

1

2

1

2

3

1

2

1

2

1

2

1

2

1

2

1

2

1

2

1

2

KK-23

6.75

1)5.25

(400/315)

1.50m

K

V

1

K

V

1

D

e

1

1

0

i

=

0

.

0

0

2

L

=

3

3

.

7

m

De110

L=11.9m

i=0.008

VS-38

6.40

4.39

VAK-36

6.55

4.61

4.61

VAK-37

6.35

4.52

4.52

De110

L=4.5m

i=0.002

De160

L=2.4m

i=0.007

1

2

1

2

1

2

3

1

2

3

K

V

1

K

V

1

K

V

1

1

2

3

D

e

1

1

0

i =

0

.

0

0

5

L

=

5

8

.

1

m

1

2

3

1

2

3

1

2

1

2

3

1

2

3

1

2

1

2

3

1

2

3

1

2

3

1

2

1

2

1

2

3

1

2

3

1

2

1

2

1

2

1

2

1

2

3

1

2

1

2

3

1

2

1

2

3

1

2

1

2

1

2

PÕ-5

6.70

1)5.60

2)5.60

(1x15 De160)

1.10m

1

2

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

VSK-2

6.10

3.64

ID1500

D

e

1

1

0

L

=

1

0

.

4

m

De110

L=4.8m

i=0.002

i=0.002

VAK-77

6.10

4.28

4.28

1

2

3

K

V

1

1

2

1

2

K

V

1

K

V

1

K

V

1

1

2

3

VAK-78

6.15

4.31

4.31

KSKaev-1

6.10

4.29

4.29

4.29

D

e

1

1

0

L

=

5

7

.

8

m

D

e

1

1

0

i =

0

.

0

0

7

L

=

5

2

.

3

m

De110

L=3.4m

i=0.005

D

e

1

1

0

i =

0

.

0

0

3

L

=

1

4

.

2

m

1

2

3

De110

L=3.5m

i=0.003

VKKS-4

5.95

4.42

DN100

De110

L=10.5m

i=0.003

1

2

1

2

1

2

3

1

2

D

e

1

1

0

i

=

0

.

0

0

8

L

=

1

4

.

0

m

1

2

1

2

1

2

3

1

2

3

VSK-4

6.90

4.59

ID1500

V

1

V

1

V

1

De63

L=2.1m

VSK-5

6.90

4.59

ID1500

1

2

3

1

2

PÕ-7

7.00

1)5.32

2)5.32

(1x45 De110)

1.68m

1

2

De110

L=2.0m

i=0.010

1

23

De110

L=2.8m

TH-3

6.90

4.99

maapealne

De110

L=1.5m

TH-2

6.90

4.99

maapealne

D

e

6

3

L

=

3

4

.

9

m

D

e

1

1

0

L

=

2

1

.

3

m

D

e

1

1

0

i

=

0

.

0

0

2

L

=

1

5

.

6

m

D

e

1

1

0

L

=

5

6

.

0

m

Projekteeritud veetorustiku sõlm

Projekteeritud veetorustiku maakraan

Projekteeritud veetoru läbimõõt; toru pikkus

Projekteeritud kanalisatsioonitoru läbimõõt;

toru lang; toru pikkus

Projekteeritud vaakumkanalisatsiooni kaev

De110L=56.4m

Projekteeritud tuletõrjehüdrant

Projekteeritud kanalisatsioonikaev

De160 i=0,007 L=55.3m

X X X

Likvideeritavad torustikud / objektid

De160 i=0,007 L=55.3m

Kinnistupiir

Olemasolev drenaažitoru

Olemasolev reoveekanalisatsioonitoru

Olemasolev veetorustik

Olemasolev sademevee kanalisatsioon

Olemasolev kanalisatsiooni survetoru

Olemasolev maakütetoru

Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev kõrgepingekaabel

Olemasolev sidekanalisatsioon

Olemasolev sidekaabel

Projekteeritud veetoru läbipesukaev

Projekteeritud veekaev

Projekteeritud vaakumkanalisatsiooni sõlm

Projekteeritud torustike soojustamine

Leppemärgid ja tähised:

K1

Projekteeritud kanalisatsioonitoru (ühistoru)

K11

Projekteeritud kinnistu kanalisatsioonitoru

V1

Projekteeritud ühisveevärgitoru

V11

Projekteeritud kinnistu veevärgitoru

KV1

Projekteeritud vaakumkanalisatsioonitoru

Projekteeritud siiber

Projekteeritud

kommunikatsiooni tähis

Olemasoleva maapinna kõrgusmärk

Siseneva toru põhja kõrgusmärk

Kaevu läbimõõt

Väljuva toru põhja kõrgusmärk

KK-1

42.10

1)39.77

2)39.77

(1100/630)

Projekteeritud veetoru veetoru maakraan (liitumispunkt)

LPS-...

VLP-...

Projekteeritud veetorustiku läbipesukaev

KK-... Projekteeritud kanalisatsiooni vaatluskaev

Projekteeritud veesiibrikaev VSK-...

Projekteeritud veetoru sõlm VS-...

VKS-... Projekteeritud veetorustiku siiber

VAK-... Projekteeritud vaakumkanalisatsiooni sõlm

VK-... Projekteeritud vaakumkanalisatsiooni kaev

Projekteeritud tuletõrjehüdrant TH-...

PÕ-... Projekteeritud kanalisatsiooni põlved

OTK-... Projekteeritud kanalisatsiooni otsakork

VKKS-... Projekteeritud vaakumtorustiku siiber

Projekteeritud vaakumkanalisatsiooni signaalkaabel kaitsetorus

Projekteeritud puurimise stardi- ja lõppkaevik

KSkaev-... Projekteeritud vaakumkanalisatsiooni siibrikaev

V2

Projekteeritud kinniselt rajatav ühisveevärgitoru

Projekteeritud truubitoru

Projekteeritud kaitsehülss

Projekteeritud truubitoru paigaldamise kaevik

Märkused:

1. Joonis on Seletuskirja ja selle lisade lahutamatu osa.

2. Olemasolevate kommunikatsioonide ja maapinna kõrgusmärgid, materjalid

täpsustada enne materjalide ja seadmete tellimist ning enne ehitustöödega

alustamist koha peal.

3. Ehitustööde läbiviimisel järgida olemasolevate kommunikatsioonivaldajate

kooskõlastuse tingimusi.

4. Puud, mis jäävad kaeviku servast lähemale, kui 2m kaitsta ehitustööde ajaks.

5. Joonistel likvideeritavana näidatud olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud

tuleb likvideerida.

6. Tagada olemasoleva tänavaveetorustiku säilimine ja olemasolevate tarbijate

veega varustamine. Ehituse käigus veetorustiku vigastamisel tuleb näha ette selle

taastamine, vajadusel ringitõstmine ja ajutise ehitusaegse veetoru paigaldus.

Olemasoleva veetorustiku asukoht, läbimõõt, materjal ja paigaldussügavus

täpsustada ehituse käigus lahtikaevamisel.

7. Torustiku ja kaevude paigaldamisel jälgida valmistaja juhiseid, LVI-RYL 92,

MaaRYL 2000 ja RIL-1990 kvaliteedinorme.

8. Isevoolse kanalisatsioonitorustike paigalduse minimaalne sügavus maapinnast on

1,2 m (mõõdetuna toru laest), vastasel juhul tuleb torustik soojustada.

9. Veetorustiku paigalduse minimaalne sügavus maapinnast on 1,8m (mõõdetuna

toru laest), vastasel juhul tuleb torustik soojustada.

10. Isevoolsetel torudel on antud toru põhja kõrgusmärk. Survetorudel on antud toru

põhja kõrgusmärk.

11. *-ga kõrgusmärgid ja torude materjalid täpsustada koha peal ehitustööde käigus.

12. Torude pikkused on antud meetrites. Torude pikkused on antud kaevu/sõlme

teljest kaevu/sõlme teljeni ühendusdetailide pikkusi arvestamata.

13. Projekteeritud kommunikatsioonikaevude luugid peavad olema teleskoopkaanega

nii, et saaks nende kõrgust muuta +/-15 cm.

14. Projekteeritud siibrid ja maakraanid tuua teleskoopse spindlipikendusega

maapinnani kape alla.

15. Projekteeritud survetorustikud märgistada spetsiaalse signaalkaabliga.

16. Projekteeritud kanalisatsiooni- ja veetorustiku ristumisel tuleb veetorustik

paigaldada tagades minimaalne lubatud rajamissügavus ning tehnovõrkude

vahelised vähimad kujad.

17. PE-survetorustike paigaldamisel pidada kinni minimaalne lubatud painderaadiuse

nõudest või kasutada vastavaid PE-poognaid.

18. Asendiplaanil toodud kõrgused on EH2000 kõrgussüsteemis.

OÜ KESKKONNAPROJEKT

A: Ringtee 12, 50105 Tartu

T: +372 7305 060

E: [email protected]

Vastutav spetsialist

Projekteeris

Allkiri

Allkiri

Töö nimetus

Joonise nimetus

Töö tellija

Projekti staadium

Mõõtkava

Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialistMuudatuse nr Selgitus

Objekti aadress Töö number

Joonise number

Töö väljaandmise aeg

Joonise digiaadress

MTR reg nr EP10769210-0001

Projekteerija

allkirjastatud

digitaalselt

allkirjastatud

digitaalselt

Janno Erm

Julia Telitsa

Leppneeme küla, Viimsi vald

AS Viimsi Vesi

1:500

3546PP

3546_PP_VK-4-01_v03_plaan.dwg

VK-4-01-02

20.05.2025 Torustike asendiplaan

Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK

rekonstrueerimisprojekt

Kõrkja tee ( 89001:003:0685); Leppneeme tee 107a (89001:003:0675); Kõrkja tee lõik 2

(89001:003:0614); 11252 Leppneeme tee ( 89001:003:1031); Karusambla tee ( 89001:003:0611);

Puisniidu tee( 89001:003:0653); Karusambla tee lõik 2 ( 89001:003:0652); Karusambla tee lõik 1

( 89001:003:0633)

LEHT 1

LEHT 2

6.07

S

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X X

X

X

X

X

X

X

X X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X X

X X

X X

X

X

X

X

X X

X X

X X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

V 2

K V

1

V 1

V

1

V

1

K

V

1

V

1

V

1

K

V

1

K

V

1

K

V

1

K

V

1

K

V

1

K

V

1

V

1

V

1

V 1

K V

1

K

V

1

K

V

1

K

V

1

K

V

1

K

V

1

K

V

1

X

K

V

1

K

V

1

K

V

1

K V

1

R i s t u m

i n e L e p p n e e m

e

t e e g a n r . 1 1 2 5 2 2 , 9 0 k m

- l

T o r u s t i k u d p a i g a l d a d a

k i n n i s e l t P E

k a i t s e h ü l s s i d e s s e

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

K

V

1

K

V

1

K

V

1

K

V

1

V

1

V

1

3.47

1.85- 1.79

Ø630 PP

P E 1 0 0 R C P N

1 0 S D

R 1 7

K a i t s e h ü l s s D

e 2 0 0 L = 2 4 . 9 0 m

P E 1 0 0 R C P N

1 0 S D

R 1 7

K a i t s e h ü l s s D

e 2 0 0 L = 2 4 . 9 0 m

Taastada piirdeaed

Taastada piirdeaed

1

1

2

2

Kaevu likvideerimise kaevik

(0,5m sügav)

Kaevu likvideerimise kaevik

(0,5m sügav)

Leppemärgid:

Projekteeritud asfaltkate taastamine (Konstruktsioon 1.1)

Projekteeritud betoonkivisillutiskate taastamine (Konstruktsioon 2)

Projekteeritud haljasalade murukate taastamine

Projekteeritud killustikkate taastamine (Konstruktsioon 3)

Projekteeritud rajatiste (aiapostid, paekivist

kanal) taastamine

Projekteeritud piirdeaia taastamine

Projekteeritud sillutuskivi äärekivide taastamine

Projekteeritud teepeenra taastamine

Projekteeritud veetorustiku sõlm

Projekteeritud veetorustiku maakraan

Projekteeritud veetoru läbimõõt; toru pikkus

Projekteeritud kanalisatsioonitoru läbimõõt;

toru lang; toru pikkus

Projekteeritud vaakumkanalisatsiooni kaev

De110L=56.4m

Projekteeritud tuletõrjehüdrant

Projekteeritud kanalisatsioonikaev

De160 i=0,007 L=55.3m

X X X

Likvideeritavad torustikud / objektid

De160 i=0,007 L=55.3m

Kinnistupiir

Olemasolev drenaažitoru

Olemasolev reoveekanalisatsioonitoru

Olemasolev veetorustik

Olemasolev sademevee kanalisatsioon

Olemasolev kanalisatsiooni survetoru

Olemasolev maakütetoru

Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev kõrgepingekaabel

Olemasolev sidekanalisatsioon

Olemasolev sidekaabel

Projekteeritud veetoru läbipesukaev

Projekteeritud veekaev

Projekteeritud vaakumkanalisatsiooni sõlm

Projekteeritud torustike soojustamine

K1

Projekteeritud kanalisatsioonitoru (ühistoru)

K11

Projekteeritud kinnistu kanalisatsioonitoru

V1

Projekteeritud ühisveevärgitoru

V11

Projekteeritud kinnistu veevärgitoru

KV1

Projekteeritud vaakumkanalisatsioonitoru

Projekteeritud siiber

Projekteeritud vaakumkanalisatsiooni signaalkaabel kaitsetorus

Projekteeritud puurimise stardi- ja lõppkaevik

V2

Projekteeritud kinniselt rajatav ühisveevärgitoru

Projekteeritud truubitoru

Projekteeritud kaitsehülss

Projekteeritud truubitoru paigaldamise kaevik

Projekteeritud truubitoru kindlustus

Projekteeritud asfaltkate taastamine (Konstruktsioon 1.2)

1.30

0 . 3 0

AC 12 surf 70/100 h= 6 cm

Killustikalus fr 32/63 kiilutud või ridakillustik fr 4/63 h=25 cm

Täiteliiv (keskliiv) h=25 cm

Täide kohalikust, sõidutee alt välja kaevatud liivpinnasest

Tehnovõrgu ümbruse liivast algtäide (vastavalt eriosa projektile)

Liivast/killustikust tasanduskiht (vastavalt eriosa projektile)

Kaeviku põhi

Sõidutee asfaltbetoonkatendi taastamine

(konstruktsioon 1.1)

M1:100

Liivaluse ülekate 0.30

Olemasolevate teeservade

korrastamine. Kasvualus ning murukülv

vastavalt konstruktsioonile 4

Projekteeritud toru

(vt. eriosa projekt)

Märkelint (vt. eriosa projekt)

Kaeviku täpne laius

vastavalt eriosa projektile

3.22*

Asfaltkate koos alusega

taastada kogu tee laiuses

0.50 0.50

Olemasoleva kivisillutis-/killustikkattega

kokkuviimine. Kate ning alus vastavalt

konstruktsioonidele 2 ja 3.

Olemasolev sõidutee kate

Olemasolev maapind

1.30

0 . 3 0

0.30

Projekteeritud toru

(vt. eriosa projekt)

Märkelint (vt. eriosa projekt) Kaeviku täpne laius

vastavalt eriosa projektile

Olemasolev maapind

Kasvualus + murukülv (I klass) h= 15 cm

Tagasitäide väljakaevatud (kivivabast) pinnasest *

Tehnovõrgu ümbruse liivast algtäide (vastavalt eriosa projektile)

Liivast/killustikust tasanduskiht (vastavalt eriosa projektile)

Kaeviku põhi

Haljasalade murukatte taastamine

M1:100

* Tagasitäide tihendada tihendustegurini Kt=0,92. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide

hiljem tihenedes jääks kõrval oleva maapinnaga ühele tasemele

1.30

0 . 3 0

Kivisillutis (kasutada olemasolevaid ülesvõetud sillutiskive)

Paigaldusliiv h= 3 cm

Killustikalus fr 32/63 kiilutud või ridakillustik fr 4/63 h=25 cm

Täiteliiv (keskliiv) h=25 cm

Täide kohalikust, sõidutee alt välja kaevatud liivpinnasest

Tehnovõrgu ümbruse liivast algtäide (vastavalt eriosa projektile)

Liivast/killustikust tasanduskiht (vastavalt eriosa projektile)

Kaeviku põhi

Sõidutee kivisillutiskatendi taastamine

(konstruktsioon 2)

M1:100

Liivaluse ülekate 0.30

Olemasolev sõidutee kate

Projekteeritud toru

(vt. eriosa projekt)

Killustikaluse ülekate 0.30

Märkelint (vt. eriosa projekt)

1.30

0 . 3 0

Killustik (või kruusasegu) fr 0/31,5; segu nr 6 h=12 cm

Killustikalus fr 32/63 kiilutud või ridakillustik fr 4/63 h=25 cm

Täiteliiv (keskliiv) h=25 cm

Täide kohalikust, sõidutee alt välja kaevatud liivpinnasest

Tehnovõrgu ümbruse liivast algtäide (vastavalt eriosa projektile)

Liivast/killustikust tasanduskiht (vastavalt eriosa projektile)

Kaeviku põhi

Sõidutee killustikkatendi taastamine

(konstruktsioon 3)

M1:100

Liivaluse ülekate 0.30

Olemasolev sõidutee kate

Projekteeritud toru

(vt. eriosa projekt)

Killustikaluse ülekate 0.30

Märkelint (vt. eriosa projekt)

Killustikkatte ülekate 0.30

OÜ KESKKONNAPROJEKT

A: Ringtee 12, 50105 Tartu

T: +372 7305 060

E: [email protected]

Vastutav spetsialist

Projekteeris

Allkiri

Allkiri

Töö nimetus

Joonise nimetus

Töö tellija

Projekti staadium

Mõõtkava

Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialistMuudatuse nr Selgitus

Objekti aadress Töö number

Joonise number

Töö väljaandmise aeg

Joonise digiaadress

MTR reg nr EP10769210-0001

Projekteerija

allkirjastatud

digitaalselt

allkirjastatud

digitaalselt

Andri Veskimets

Julia Telitsa

Leppneeme küla, Viimsi vald

AS Viimsi Vesi

1:500

3546PP

3546_PP_VK-4-02_v03_katted.dwg

VK-4-02-01

20.05.2025 Katete taastamise asendiplaan

Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK

rekonstrueerimisprojekt

Kõrkja tee ( 89001:003:0685); Leppneeme tee 107a (89001:003:0675); Kõrkja tee lõik 2

(89001:003:0614); 11252 Leppneeme tee ( 89001:003:1031); Karusambla tee ( 89001:003:0611);

Puisniidu tee( 89001:003:0653); Karusambla tee lõik 2 ( 89001:003:0652); Karusambla tee lõik 1

( 89001:003:0633)

LEHT 1

LEHT 2

MÄRKUSED:

1. Kõik käesoleval joonisel käsitlemata, kuid ehitustöödel kahjustatud katted, äärekivid, haljastus, tehnovõrkude kaevud, kaaned,

kaped ning aiad tuleb taastada või korrastada endisel kujul.

2. Täitepinnase kihtide rajamisel kasutada maksimaalselt olemasolevat materjali.

3. Asfaltbetoonsegu tuleb paigaldada asfaldilaoturiga.

4. Kattes ja aluses kasutatavatele jämetäitematerjalidele esitatavad nõuded:

· AC 12 surf - vastavalt EVS 901-3:2021 tabel 7 AKÖL <900

· Killustik (või kruusasegu) fr 0/31,5 - vastavalt TEKN lisa 10 pos 6

· Killustikalus fr 32/63 või fr 4/63 - KKEJ tabel 1 AKÖL 500-3000

TEKN - määrus "Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" (jõustunud 10.08.2015)

KKEJ - "Killustikust katendikihtide ehitamise juhend" Transpordiamet 2022

5. Nõuded teekonstruktsiooni kihtide tihendamisele:

· Elastsusmoodul mõõdetuna LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tihendatud liivaluse peal peab olema ≥ 65 MPa.

· Elastsusmoodul mõõdetuna LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tihendatud killustikaluse peal peab olema ≥ 170 MPa.

· Elastsusmoodul mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tihendatud killustik- või kruuskattel peab olema

≥ 120 MPa.

· Muldkeha aluspinnas peab olema enne liivakihi paigaldamist olema tihendatud ja peab olema tagatud tihendustegur ≥ 0,94.

· Liivaluse tihendustegur katendi põhjast kuni 0,4 m sügavuseni peab olema ≥ 0,98.

· Liivaluse tihendustegur katendi põhjast üle 0,4 m sügavusel peab olema ≥ 0,96.

6. Võimalusel taaskasutada olemasolevaid äärekive. Uute betoonäärekivide puhul peavad need vastama EVS-EN 1342 nõuetele:

· Vastupidavus külma- ja jäätumisvastaste soolade mõjule - klass 3

· Paindetugevus - klass 1

· Veeimavus - klass 2 (≤6%)

7. Äärekivid rajada betoonalusele h=6 cm, betooni klass C16/20. Äärekivi alla rajatava killustikaluse elastsusmoodul peab olema

vähemalt 140 MPa mõõdetuna INSPECTOR- või LOADMAN-tüüpi seadmega

6.07

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X X

X X

X X

X

X

X

X

X X

X X

X X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

X

X

X

X

K

V

1

K

V

1

K

V

1

K

V

1

K V

1

V 1

K

V

1

K

V

1

V

1

V

1

K

V

1

K

V

1

V

1

V

1

V 1

K

V

1

K

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

K

V

1

V 1

V

1

V

1

V

1

K

V

1

K

V

1

V

1

K V

1

K

V

1

K

V

1

K

V

1

K

V

1

K

V

1

K

V

1

K

V

1

K

V

1

K

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

K

V

1

K

V

1

K

V

1

K

V

1

V

1

V

1

V

1

Taastada piirdeaed

Taastada piirdeaed

Taastada piirdeaed

Taastada piirdeaed

Taastada piirdeaed

Taastada piirdeaed

Taastada piirdeaed

Taastada piirdeaed

1

0

1

0

Leppemärgid:

Projekteeritud asfaltkate taastamine (Konstruktsioon 1.1)

Projekteeritud betoonkivisillutiskate taastamine (Konstruktsioon 2)

Projekteeritud haljasalade murukate taastamine

Projekteeritud killustikkate taastamine (Konstruktsioon 3)

Projekteeritud rajatiste (aiapostid, paekivist

kanal) taastamine

Projekteeritud piirdeaia taastamine

Projekteeritud sillutuskivi äärekivide taastamine

Projekteeritud teepeenra taastamine

Projekteeritud veetorustiku sõlm

Projekteeritud veetorustiku maakraan

Projekteeritud veetoru läbimõõt; toru pikkus

Projekteeritud kanalisatsioonitoru läbimõõt;

toru lang; toru pikkus

Projekteeritud vaakumkanalisatsiooni kaev

De110L=56.4m

Projekteeritud tuletõrjehüdrant

Projekteeritud kanalisatsioonikaev

De160 i=0,007 L=55.3m

X X X

Likvideeritavad torustikud / objektid

De160 i=0,007 L=55.3m

Kinnistupiir

Olemasolev drenaažitoru

Olemasolev reoveekanalisatsioonitoru

Olemasolev veetorustik

Olemasolev sademevee kanalisatsioon

Olemasolev kanalisatsiooni survetoru

Olemasolev maakütetoru

Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev kõrgepingekaabel

Olemasolev sidekanalisatsioon

Olemasolev sidekaabel

Projekteeritud veetoru läbipesukaev

Projekteeritud veekaev

Projekteeritud vaakumkanalisatsiooni sõlm

Projekteeritud torustike soojustamine

K1

Projekteeritud kanalisatsioonitoru (ühistoru)

K11

Projekteeritud kinnistu kanalisatsioonitoru

V1

Projekteeritud ühisveevärgitoru

V11

Projekteeritud kinnistu veevärgitoru

KV1

Projekteeritud vaakumkanalisatsioonitoru

Projekteeritud siiber

Projekteeritud vaakumkanalisatsiooni signaalkaabel kaitsetorus

Projekteeritud puurimise stardi- ja lõppkaevik

V2

Projekteeritud kinniselt rajatav ühisveevärgitoru

Projekteeritud truubitoru

Projekteeritud kaitsehülss

Projekteeritud truubitoru paigaldamise kaevik

Projekteeritud truubitoru kindlustus

Projekteeritud asfaltkate taastamine (Konstruktsioon 1.2)

1.30

0 . 3 0

Killustik (või kruusasegu) fr 0/31,5; segu nr 6 h=12 cm

Killustikalus fr 32/63 kiilutud või ridakillustik fr 4/63 h=25 cm

Täiteliiv (keskliiv) h=25 cm

Täide kohalikust, sõidutee alt välja kaevatud liivpinnasest

Tehnovõrgu ümbruse liivast algtäide (vastavalt eriosa projektile)

Liivast/killustikust tasanduskiht (vastavalt eriosa projektile)

Kaeviku põhi

Sõidutee killustikkatendi taastamine

(konstruktsioon 3)

M1:100

Liivaluse ülekate 0.30

Olemasolev sõidutee kate

Projekteeritud toru

(vt. eriosa projekt)

Killustikaluse ülekate 0.30

Märkelint (vt. eriosa projekt)

Killustikkatte ülekate 0.30

1.30

0 . 3 0

AC 12 surf 70/100 h= 6 cm

Killustikalus fr 32/63 kiilutud või ridakillustik fr 4/63 h=25 cm

Täiteliiv (keskliiv) h=25 cm

Täide kohalikust, sõidutee alt välja kaevatud liivpinnasest

Tehnovõrgu ümbruse liivast algtäide (vastavalt eriosa projektile)

Liivast/killustikust tasanduskiht (vastavalt eriosa projektile)

Kaeviku põhi

Sõidutee asfaltbetoonkatendi taastamine

(konstruktsioon 1.1)

M1:100

Liivaluse ülekate 0.30

Olemasolevate teeservade

korrastamine. Kasvualus ning murukülv

vastavalt konstruktsioonile 4

Projekteeritud toru

(vt. eriosa projekt)

Märkelint (vt. eriosa projekt)

Kaeviku täpne laius

vastavalt eriosa projektile

3.22*

Asfaltkate koos alusega

taastada kogu tee laiuses

0.50 0.50

Olemasoleva kivisillutis-/killustikkattega

kokkuviimine. Kate ning alus vastavalt

konstruktsioonidele 2 ja 3.

Olemasolev sõidutee kate

Olemasolev maapind

1.30

0 . 3 0

Kivisillutis (kasutada olemasolevaid ülesvõetud sillutiskive)

Paigaldusliiv h= 3 cm

Killustikalus fr 32/63 kiilutud või ridakillustik fr 4/63 h=25 cm

Täiteliiv (keskliiv) h=25 cm

Täide kohalikust, sõidutee alt välja kaevatud liivpinnasest

Tehnovõrgu ümbruse liivast algtäide (vastavalt eriosa projektile)

Liivast/killustikust tasanduskiht (vastavalt eriosa projektile)

Kaeviku põhi

Sõidutee kivisillutiskatendi taastamine

(konstruktsioon 2)

M1:100

Liivaluse ülekate 0.30

Olemasolev sõidutee kate

Projekteeritud toru

(vt. eriosa projekt)

Killustikaluse ülekate 0.30

Märkelint (vt. eriosa projekt)

1.30

0 . 3 0

0.30

Projekteeritud toru

(vt. eriosa projekt)

Märkelint (vt. eriosa projekt) Kaeviku täpne laius

vastavalt eriosa projektile

Olemasolev maapind

Kasvualus + murukülv (I klass) h= 15 cm

Tagasitäide väljakaevatud (kivivabast) pinnasest *

Tehnovõrgu ümbruse liivast algtäide (vastavalt eriosa projektile)

Liivast/killustikust tasanduskiht (vastavalt eriosa projektile)

Kaeviku põhi

Haljasalade murukatte taastamine

M1:100

* Tagasitäide tihendada tihendustegurini Kt=0,92. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide

hiljem tihenedes jääks kõrval oleva maapinnaga ühele tasemele

OÜ KESKKONNAPROJEKT

A: Ringtee 12, 50105 Tartu

T: +372 7305 060

E: [email protected]

Vastutav spetsialist

Projekteeris

Allkiri

Allkiri

Töö nimetus

Joonise nimetus

Töö tellija

Projekti staadium

Mõõtkava

Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialistMuudatuse nr Selgitus

Objekti aadress Töö number

Joonise number

Töö väljaandmise aeg

Joonise digiaadress

MTR reg nr EP10769210-0001

Projekteerija

allkirjastatud

digitaalselt

allkirjastatud

digitaalselt

Andri Veskimets

Julia Telitsa

Leppneeme küla, Viimsi vald

AS Viimsi Vesi

1:500

3546PP

3546_PP_VK-4-02_v03_katted.dwg

VK-4-02-02

20.05.2025 Katete taastamise asendiplaan

Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK

rekonstrueerimisprojekt

Kõrkja tee ( 89001:003:0685); Leppneeme tee 107a (89001:003:0675); Kõrkja tee lõik 2

(89001:003:0614); 11252 Leppneeme tee ( 89001:003:1031); Karusambla tee ( 89001:003:0611);

Puisniidu tee( 89001:003:0653); Karusambla tee lõik 2 ( 89001:003:0652); Karusambla tee lõik 1

( 89001:003:0633)

LEHT 1

LEHT 2

MÄRKUSED:

1. Kõik käesoleval joonisel käsitlemata, kuid ehitustöödel kahjustatud katted, äärekivid, haljastus, tehnovõrkude kaevud, kaaned,

kaped ning aiad tuleb taastada või korrastada endisel kujul.

2. Täitepinnase kihtide rajamisel kasutada maksimaalselt olemasolevat materjali.

3. Asfaltbetoonsegu tuleb paigaldada asfaldilaoturiga.

4. Kattes ja aluses kasutatavatele jämetäitematerjalidele esitatavad nõuded:

· AC 12 surf - vastavalt EVS 901-3:2021 tabel 7 AKÖL <900

· Killustik (või kruusasegu) fr 0/31,5 - vastavalt TEKN lisa 10 pos 6

· Killustikalus fr 32/63 või fr 4/63 - KKEJ tabel 1 AKÖL 500-3000

TEKN - määrus "Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" (jõustunud 10.08.2015)

KKEJ - "Killustikust katendikihtide ehitamise juhend" Transpordiamet 2022

5. Nõuded teekonstruktsiooni kihtide tihendamisele:

· Elastsusmoodul mõõdetuna LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tihendatud liivaluse peal peab olema ≥ 65 MPa.

· Elastsusmoodul mõõdetuna LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tihendatud killustikaluse peal peab olema ≥ 170 MPa.

· Elastsusmoodul mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tihendatud killustik- või kruuskattel peab olema

≥ 120 MPa.

· Muldkeha aluspinnas peab olema enne liivakihi paigaldamist olema tihendatud ja peab olema tagatud tihendustegur ≥ 0,94.

· Liivaluse tihendustegur katendi põhjast kuni 0,4 m sügavuseni peab olema ≥ 0,98.

· Liivaluse tihendustegur katendi põhjast üle 0,4 m sügavusel peab olema ≥ 0,96.

6. Võimalusel taaskasutada olemasolevaid äärekive. Uute betoonäärekivide puhul peavad need vastama EVS-EN 1342 nõuetele:

· Vastupidavus külma- ja jäätumisvastaste soolade mõjule - klass 3

· Paindetugevus - klass 1

· Veeimavus - klass 2 (≤6%)

7. Äärekivid rajada betoonalusele h=6 cm, betooni klass C16/20. Äärekivi alla rajatava killustikaluse elastsusmoodul peab olema

vähemalt 140 MPa mõõdetuna INSPECTOR- või LOADMAN-tüüpi seadmega

KV1V2

Konstruktsioon 1.2 AC 12 surf 70/100 (100% tardkivi) h= 6 cm Killustikalus fr 32/63 kiilutud või ridakillustik fr 4/63 h=25 cm Täiteliiv (keskliiv) h=25 cm Täide kohalikust, sõidutee alt välja kaevatud liivpinnasest Truup h=63 cm Liivast tasanduskiht h= 5 cm Ridakillustik fr 4/32 paigaldatud 4. spets. profiili geotekstiili sisse h=15 cm Kohalik täitepinnas (liivpinnas) Soojusisolatsiooniplaat (vastavalt eriosa projektile)

Projekteeritud toru (vt. eriosa projekt)

Erosioonitõkkematt, muld ja murukülv 7cm

Truubipäiste kindlustus

Lõige 1-1 Truubi pikilõige

M1:100

≤1:1,5

≥0.30 ≤1:1,5≥0

.5 0

1:1 ,25

1:1,25

Konstruktsioon 1.2 AC 12 surf 70/100 (100% tardkivi) h= 6 cm Killustikalus fr 32/63 kiilutud või ridakillustik fr 4/63 h=25 cm Täiteliiv (keskliiv) h=25 cm Täide kohalikust, sõidutee alt välja kaevatud liivpinnasest Truup h=63 cm Liivast tasanduskiht h= 5 cm Ridakillustik fr 4/32 paigaldatud 4. spets. profiili geotekstiili sisse h=15 cm Kohalik täitepinnas (liivpinnas) Soojusisolatsiooniplaat (vastavalt eriosa projektile)

Projekteeritud toru (vt. eriosa projekt)

Lõige 2-2 Truubi põiklõige

M1:100

0.60 0.63 0.60 Olemasoleva riigitee teekonstruktsiooni serv

Liivaluse ülekate 0.30

Tehnovõrkude/truubi kaevikuta aladel rajada asfaltbetoonkate uuel killustikalusel

OÜ KESKKONNAPROJEKT A: Ringtee 12, 50105 Tartu T: +372 7305 060 E: [email protected]

Vastutav spetsialist

Projekteeris

Allkiri

Allkiri

Töö nimetus

Joonise nimetus

Töö tellija

Projekti staadium

Mõõtkava

Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialistMuudatuse nr Selgitus

Objekti aadress Töö number

Joonise number

Töö väljaandmise aeg

Joonise digiaadress

MTR reg nr EP10769210-0001

Projekteerija

allkirjastatud digitaalselt

allkirjastatud digitaalselt

Andri Veskimets

Julia Telitsa

Leppneeme küla, Viimsi vald

AS Viimsi Vesi

1:100

3546PP

3546_PP_VK-4-02_v03_katted.dwg

VK-5-05

29.09.2025Truubi ristlõiked

Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK rekonstrueerimisprojekt

Kõrkja tee ( 89001:003:0685); Leppneeme tee 107a (89001:003:0675); Kõrkja tee lõik 2 (89001:003:0614); 11252 Leppneeme tee ( 89001:003:1031); Karusambla tee ( 89001:003:0611); Puisniidu tee( 89001:003:0653); Karusambla tee lõik 2 ( 89001:003:0652); Karusambla tee lõik 1 ( 89001:003:0633)

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Julia Telitsa

OÜ KESKKONNAPROJEKT

[email protected]

Ringtee 12

51013, Tartu, Tartu maakond

Teie 15.09.2025

Meie 13.10.2025 nr 7.1-2/25/11738-6

Leppneeme küla Puisniidu ja Karusambla

tee ÜVK rekonstrueerimisprojekti

kooskõlastamine riigitee nr 11252

maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis

Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud ühisveevärgi- ja vaakumkanalisatsioonitoru

(edaspidi tehnovõrk) paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis:

Ristumine riigiteega nr 11252 Leppneeme tee km 2,90 kinniselt, kaitsetorus ja tehnovõrgu

kulgemine tee kaitsevööndis.

Projekt on koostatud vastavuses Transpordiameti tüüpnõuetele. Tee taastamise osa on koostanud

vastavat pädevust omav diplomeeritud teedeinsener, tase 7, Andri Veskimets (kutsetunnistus

155642).

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3, kooskõlastame OÜ Keskkonnaprojekt töö nr

3546 „Puisniidu ja Karusambla tee ÜVK rekonstrueerimisprojekt“ põhiprojekti staadiumis.

Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:

1. Riigitee nr 11252 Leppneeme tee teelõik km 2,100–2,900 on liiklusohtliku koha likvideerimise

objekt 2035. aastal.

2. Riigitee nr 11252 Leppneeme tee teelõik km 0,000–3,080 oli pindamistööde objekt 2024.

aastal. Tuleb arvestada, et töödele kehtib garantii 3 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast

ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.

3. Tehnovõrgu omanik peab esitama Transpordiametile garantiikirja kehtivusajaga 5 aastat,

milles kirja väljastaja tagab ehitustööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud võimalike

kahjustuste likvideerimise oma kuludega.

4. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga leping riigitee maaüksusele

kasutusõiguse saamiseks. Kasutusõiguse ala kohta luua ruumikuju Maakatastri piiratud

asjaõiguste infosüsteemi (PARI) kaudu aadressil https://pari.kataster.ee ning esitada taotluses

ruumikuju tunnus PARI ID number koos aktiivse jagamislingiga. Taotlus tuleb esitada

Transpordiametile aadressil ([email protected]). Lepingu taotluse vorm asub

www.transpordiamet.ee – Teehoid ja liikluskorraldus – Tee-ehituse juhendid – Riigimaade

kasutus – tehnovõrgud – Riigivara kasutamiseks andmise ja isikliku kasutusõiguse seadmise

taotlus (tehnovõrgud ja rajatised). Sõlmitud leping on aluseks liiklusvälise tegevuse loa

väljastamiseks.

2 (2)

5. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:

5.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud

Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil

[email protected].

5.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 7² lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba.

Taotluse vorm on leitav: https://www.transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#tood-ja-

piirangud-ma. Vastav taotlus palume saata e-posti aadressil [email protected].

Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

6. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid

kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud.

7. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja

murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9

„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.

8. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise, riigitee

juurdepääsuteede nõuetekohase taastamise tööd oleks teostatavad võimalikult lühikese aja

jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist,

tuleb projektikohaste tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides peatada. Katted peavad olema

taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule kasutusloa andmist.

9. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi

ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule

(korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja

kaitsevööndist.

10. Tööde lõpetamisel tuleb Transpordiametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf

ja .dwg (.dgn) formaadis.

11. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.

Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Annika Matson

peaspetsialist

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: Asendiplaan

Katete taastamine

Truubi ristlõike joonis

Maanteega ristumise joonis

Seletuskiri

IKÕ ala plaan

Annika Matson

54620384, [email protected]

TALLINNA NOTAR REELI EELMETS

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU NUMBER

1839

VOLIKIRI

Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Reeli Eelmets, kelle büroo asub

Tallinnas, Tornimäe tn 5, kahekümne seitsmendal oktoobril kahe tuhande kahekümne esimesel

aastal (27.10.2021) ning selles notariaalaktis osaleja on

AS Viimsi Vesi, registrikood 10461699, aadress ja postiaadress Paelille tee 1, Lubja küla, Viimsi

vald, Harju maakond, e-posti aadress [email protected], kelle esindajana tegutseb juhatuse liige

Raul Vanem, isikukood 37206230347.

Raul Vanem’a asukoht on kaugtõestamise ajal tema enda ütluste kohaselt Paelille tee 1, Lubja küla,

Viimsi vald, Harju maakond.

Osaleja annab välja järgneva volituse:

AS Viimsi Vesi volitab Ilona Pärkna’t (isikukood 47511080315)

- esindama volitajat volitaja kasuks isiklike kasutusõiguste ja/või reaalservituutide seadmise

lepingute ja asjaõiguslepingute sõlmimisel, muutmisel ja lõpetamisel tingimustega vastavalt

esindaja äranägemisele;

- esindama volitajat isiklike kasutusõiguste üleandmise/ülevõtmise lepingute sõlmimisel,

muutmisel ja lõpetamisel tingimustega vastavalt esindaja äranägemisele;

- andma nõusolekuid volitaja kasuks isikliku kasutusõigusega ja/või reaalservituudiga koormatud

kinnistute koormamiseks kolmandate isikute õigustega, sealhulgas hoonestusõigusega,

hüpoteegiga, servituutidega ning kinnistu koosseisu kuuluva maatüki ja maatüki olulisteks

osadeks olevate ehitiste suhtes kasutuskorra kokkulepete sõlmimiseks kinnistu omaniku

äranägemisel; ühendamiseks ja jagamiseks kinnistu omaniku äranägemisel, sealhulgas kinnistute

korteriomanditeks jagamiseks;

- andma nõusolekuid/sõlmima kokkuleppeid volitaja kasuks seatud isikliku kasutusõiguse ja/või

reaalservituudi järjekohtade muutmiseks.

Volikiri on kehtiv viis (5) aastat ning on välja antud edasivolitamise õiguseta.

Notar on allakirjutanule selgitanud, et

 Volikirjas peaks märkima ka volikirja alusel tehtava tehingu olulised tingimused (näiteks tehingu

rahaline väärtus, raha tasumise kord jne) ning samuti ohtusid, mis kaasnevad volikirja välja

andmisega ilma tehingu olulisi tingimusi märkimata. Vaatamata sellele soovib volitaja anda välja

käesoleva sisuga volikirja.

 Esindatav võib volituse igal ajal tagasi võtta.

 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 127 lg 3 kohaselt loetakse volitus kehtivaks seni, kuni

volikirja ei ole esindatavale tagasi antud või kehtetuks kuulutatud.

 Volitaja võib esitada notarile avalduse enda väljaantud volikirja kehtetuks kuulutamiseks. Notar

tõestab volitaja volikirja kehtetuks kuulutamise avalduse ja avaldab volikirja kehtetuks

kuulutamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Volikiri muutub kehtetuks kümne (10)

päeva möödumisel teate avaldamisest (Tõestamisseaduse § 371).

Volikiri on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel elektroonilises käibes

ning volitajale kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee (e-teenused › ettevõtjale › õigusabi ›

notariaalsed dokumendid) ja www.notar.ee iseteeninduse portaalis. Notar teeb digitaalsest

originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule.

Volitaja esindaja avaldab, et tema esindusõigus on kehtiv, tema ametiaeg juhatuse liikmena ei ole

möödunud, teda ei ole juhatusest tagasi kutsutud ning tal on kõik õigused käesoleva volikirja

väljastamiseks esindatava nimel.

Notar on volikirja tõestamisel tuvastanud muuhulgas järgmised asjaolud:

* volitaja esindaja isik on tuvastatud PPA andmebaasi alusel videosilla vahendusel ning Veriffi

näotuvastuse abil.

* volitaja esindaja seadusest tulenev esindusõigus notarite elektroonilise infosüsteemi (e-notar)

kaudu notariaalakti tõestamise päeval tehtud äriregistri kehtivate andmete päringu ja volitaja esindaja

notariaalaktis kajastatud avalduse alusel.

Notar on volikirja osalejale videosilla vahendusel ette lugenud, esitanud ekraanil tutvumiseks,

läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks ning seejärel osaleja poolt heaks kiidetud, notari ja osaleja poolt

digitaalselt allkirjastatud.

Notari tasu volikirja tõestamisel 49,20 eurot (notari tasu seaduse § 31 p 3).

Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava tehingu tõestamisel 20,00 eurot (notari tasu seaduse § 2 lg 21). KT

Notari tasu kokku 69,20 eurot.

Käibemaks 20% 13,84 eurot.

Kokku 83,04 eurot.

Raul Vanem

/allkirjastatud digitaalselt/

Tallinna notar Reeli Eelmets /allkirjastatud digitaalselt/