Kooskõlastus

1 657 m² Elamumaa 100% 43201:001:1547

Parkmetsa põik 6

1 687 m² Elamumaa 100% 43201:001:1546

Parkmetsa põik 4

1 717 m² Elamumaa 100% 43201:001:1545

Parkmetsa põik 2

58 578 m² Üldkasutatav maa 100%

43201:001:1548 Parkmetsa

5 104 m² Elamumaa 100% 43201:001:1551

Parkmetsa tee 2

1 597 m² Elamumaa 100% 43201:001:1544

Parkmetsa põik 1

2 129 m² Elamumaa 100% 43201:001:1541

Pähkli tee 2

8 121 m² Elamumaa 100% 43201:001:0069

Eespiiri

70 931 m² Maatulundusmaa 100%

43201:001:0068 Piiri

9 877 m² Transpordimaa 100%

43201:001:1549 Parkmetsa tee

kooritud pind

kooritud pind

pinnase/mullahunnik

pinnase/mullahunnik

pinnase/mullahunnik

mets

mets

kraav

tiik

k r a a v

X=6474350

Y =

6 6

4 4

0 0

X=6474450

Y =

6 6

4 5

0 0

kooritud pind

57.37-57.29

58.30 De560 PP

A

A

A

A

A

A

A

A

57.05 56.97

57.51 57.08

56.69 56.79

56.9157.36

56.8957.24

56.9357.55

56.54

56.9656.39

56.59

56.59

56.67

57.0356.56

56.65

56.70

57.0756.61

56.97

57.32

57.11

57.60

57.34

57.27

57.21

57.69

57.74 57.12 56.81 56.99 57.14

57.18

57.28

5 7 .4

6

57.53 57.71

57.63 57.69

5 7 .9

1

5 7 .8

8

5 7 .6

5

5 7 .1

1

57.78

57.64

56.99

57.37 57.82

57.57

57.16

5 7 .9

0

57.28

5 8 .0

7

5 7 .7

6

5 7 .3

2

58.13 57.26

57.00

57.43 57.79

57.70 57.8757.45

57.2757.18

58.14

57.46

57.64 57.92

57.58

58.24

57.44

5 7 .3

3

5 7 .9

4

5 8 .0

0

5 8 .0

5

5 8 .0

8

5 8 .2

9 5 8 .2

3 5 8 .18

5 8 .0

85 7 .2

65 7 .8

0

58.09

57.21

5 8 .2

3

58.14

5 8 .3

2

5 8 .3

3

5 8 .4

0

58.34

58.29

58.39

58.49

5 7 .4

1

5 8 .0

0

58.52

5 8 .6

6

5 8 .5

8

5 8 .5

3

5 8 .1

5

5 8 .4

5

58.44

5 8 .8

2

5 8 .7

2

5 8 .7

5

5 8 .6

1

5 8 .4

4

A

58.58

58.59

58.36

58.27

58.1658.63

58.33

57.76

57.93

57.76

57.30

58.34

58.61

58.23

58.1257.80

58.66

58.81

58.53

58.19

58.09

57.88

57.97

57.78

58.22

58.74

5 7 .7

2

k ill

kill

56.60

veepind 20.06.2024

58.61

56.98

4

4

4

4

4

4

4

4

Liitumiskilp LK159455

1

N

S

MÄRKUSED:

Planeeringualaks on maaüksused Parkmetsa põik 4 ja Parkmetsa põik 6. Planeeringuala pindalaga on 3 344 m².

Alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Katastriandmed on seisuga 30.10.2025.

2. Aluskaardina on kasutatud Geopunkt OÜ poolt juunis 2024 koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr 24G24).

1.

Planeeritud elektri madalpinge maakaabel

Planeeritud hoonestus (indikatiivne)

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud krundi number

Planeeritud juurdepääs (põhim.)

Likvideeritav katastriüksuse piir

Planeeritud krundi piir

Olemasolev truup

Olemasolev elektrikilp

Olemasolev tänavavalgustuse post

Olemasolev drenaažitorustik Olemasolev sidekanalisatsioon Olemasolev elektri madalpinge maakaabel Olemasolev kanalisatsioonitorustik Olemasolev veetorustik

Olemasolev kraav/tiik

Tõngermaa

Mets

Rohumaa

Üksikpuu (lehtpuu)

Sõidusuunad

Kergliikluse liikumistee

Asfaltkate

pindala ja sihtotstarve Katastriüksuse nimetus, tunnus

Katastriüksuse piir Planeeringuala piir

LEPPEMÄRGID:

1 687 m² Elamumaa 100% 43201:001:1546

Parkmetsa põik 4

EHITUSÕIGUSE TABEL:

Krunt nr 1

üksikelamu maa (EP) Krundi kasutamise sihtotstarve:

500 m² pind:

ehitisealune lubatud suurim

Hoonete

3* krundil:

arv lubatud suurim

Hoonete

3 344 m² Krundi pindala

abihoone 63,00 m elamu 66,50 m

Abs.kõrgus: abihoone 5,0 m

elamu 8,5 m suhteline kõrgus:

maksimaalne lubatud Hoonete

väikehoonena; hoonetele lisaks on lubatud rajatised * Üks abihoone on lubatud ainult ehitusloakohustuseta

1

3,2 m sügavus: suhteline lubatud suurim

Hoonete

RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja

[email protected]

Mob: 5698 3956

Ruum Raamis OÜ

Töö nimetus:

Huvitatud isik:

OÜ Giga Investeeringud

Projektijuht/koostaja:

Jaana Veskimeister

Joonise nimetus:

Töö nr:

026-25

Kuupäev:

25.11.2025

Mõõtkava: Joonise nr:

41:500

PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDE LAHENDUSEGA

Koostamise korraldaja:

Luunja Vallavalitsus

DETAILPLANEERING Parkmetsa põik 4 ja Parkmetsa põik 6 maaüksuste

Põvvatu külas

N

S

RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja

[email protected]

Mob: 5698 3956

Ruum Raamis OÜ

Töö nimetus:

Huvitatud isik:

OÜ Giga Investeeringud

Projektijuht/koostaja:

Jaana Veskimeister

Joonise nimetus:

Töö nr:

026-25

Kuupäev:

20.10.2025

Mõõtkava: Joonise nr:

11:10 000

SITUATSIOONISKEEM

Koostamise korraldaja:

Luunja Vallavalitsus

DETAILPLANEERING

Parkmetsa põik 4 ja Parkmetsa põik 6 maaüksuste

Põvvatu külas

Aluskaardina on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaarti WMS teenusena.

Tugim aante

e nr 45 Tartu-R

äpina -Värsk

a tee

PÕVVATU KÜLA

LOHKVA KÜLA

RÕÕMU KÜLA MURI KÜLA

LEPPEMÄRGID:

Asustusüksuse nimi

Asustusüksuse piir

Planeeringuala

PÕVVATU KÜLA

1 657 m² Elamumaa 100% 43201:001:1547

Parkmetsa põik 6

1 687 m² Elamumaa 100% 43201:001:1546

Parkmetsa põik 4

1 717 m² Elamumaa 100% 43201:001:1545

Parkmetsa põik 2

58 578 m² Üldkasutatav maa 100%

43201:001:1548 Parkmetsa

5 104 m² Elamumaa 100% 43201:001:1551

Parkmetsa tee 2

1 597 m² Elamumaa 100% 43201:001:1544

Parkmetsa põik 1

2 129 m² Elamumaa 100% 43201:001:1541

Pähkli tee 2

8 121 m² Elamumaa 100% 43201:001:0069

Eespiiri

70 931 m² Maatulundusmaa 100%

43201:001:0068 Piiri

9 877 m² Transpordimaa 100%

43201:001:1549 Parkmetsa tee

kooritud pind

kooritud pind

pinnase/mullahunnik

pinnase/mullahunnik

pinnase/mullahunnik

mets

mets

kraav

tiik

k r a a v

X=6474350

Y =

6 6

4 4

0 0

X=6474450

Y =

6 6

4 5

0 0

kooritud pind

57.37-57.29

58.30 De560 PP

A

A

A

A

A

A

A

A

57.05 56.97

57.51 57.08

56.69 56.79

56.9157.36

56.8957.24

56.9357.55

56.54

56.9656.39

56.59

56.59

56.67

57.0356.56

56.65

56.70

57.0756.61

56.97

57.32

57.11

57.60

57.34

57.27

57.21

57.69

57.74 57.12 56.81 56.99 57.14

57.18

57.28

5 7 .4

6

57.53 57.71

57.63 57.69

5 7 .9

1

5 7 .8

8

5 7 .6

5

5 7 .1

1

57.78

57.64

56.99

57.37 57.82

57.57

57.16

5 7 .9

0

57.28

5 8 .0

7

5 7 .7

6

5 7 .3

2

58.13 57.26

57.00

57.43 57.79

57.70 57.8757.45

57.2757.18

58.14

57.46

57.64 57.92

57.58

58.24

57.44

5 7 .3

3

5 7 .9

4

5 8 .0

0

5 8 .0

5

5 8 .0

8

5 8 .2

9 5 8 .2

3 5 8 .18

5 8 .0

85 7 .2

65 7 .8

0

58.09

57.21

5 8 .2

3

58.14

5 8 .3

2

5 8 .3

3

5 8 .4

0

58.34

58.29

58.39

58.49

5 7 .4

1

5 8 .0

0

58.52

5 8 .6

6

5 8 .5

8

5 8 .5

3

5 8 .1

5

5 8 .4

5

58.44

5 8 .8

2

5 8 .7

2

5 8 .7

5

5 8 .6

1

5 8 .4

4

A

58.58

58.59

58.36

58.27

58.1658.63

58.33

57.76

57.93

57.76

57.30

58.34

58.61

58.23

58.1257.80

58.66

58.81

58.53

58.19

58.09

57.88

57.97

57.78

58.22

58.74

5 7 .7

2

k ill

kill

56.60

veepind 20.06.2024

58.61

56.98

1 687 m² Elamumaa 100% 43201:001:1546

Parkmetsa põik 4

Truup

Elektrikilp

Tänavavalgustuse post

Drenaažitorustik Sidekanalisatsioon Elektri madalpinge maakaabel Kanalisatsioonitorustik Veetorustik

Kraav/tiik

Tõngermaa

Mets

Rohumaa

Üksikpuu (lehtpuu)

Sõidusuunad

Kergliikluse liikumistee

Asfaltkate

pindala ja sihtotstarve Katastriüksuse nimetus, tunnus

Katastriüksuse piir Planeeringuala piir

LEPPEMÄRGID:

N

S

MÄRKUSED:

Planeeringualaks on maaüksused Parkmetsa põik 4 ja Parkmetsa põik 6. Planeeringuala pindalaga on 3 344 m².

Alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Katastriandmed on seisuga 30.10.2025. 2. Aluskaardina on kasutatud Geopunkt OÜ poolt juunis 2024 koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr 24G24). 1.

RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja

[email protected]

Mob: 5698 3956

Ruum Raamis OÜ

Töö nimetus:

Huvitatud isik:

OÜ Giga Investeeringud

Projektijuht/koostaja:

Jaana Veskimeister

Joonise nimetus:

Töö nr:

026-25

Kuupäev:

30.10.2025

Mõõtkava: Joonise nr:

31:500

TUGIJOONIS

Koostamise korraldaja:

Luunja Vallavalitsus

DETAILPLANEERING Parkmetsa põik 4 ja Parkmetsa põik 6 maaüksuste

Põvvatu külas

ÜKSIKELAMUD

(end. talu) ELAMUKOMPLEKS AJALOOLINE

(end. talu) ELAMUKOMPLEKS AJALOOLINE

(end. talu) ELAMUKOMPLEKS AJALOOLINE

(end. talud) ELAMUKOMPLEKSID AJALOOLISED

ELAMUD RIDA-

ELAMUD RIDA-

(end. talu) ELAMUKOMPLEKS AJALOOLINE

ÜKSIKELAMUD

ÜKSIKELAMUD

ELAMUD ÜKSIK-

KAKSIKELAMUD

ÜKSIKELAMUD

ÜKSIKELAMUD

ÜKSIKELAMUD KAVANDATAVAD

K A

K S IK

E L A

M U

D

K A

V A

N D

A T A

V A

D

Ü K S IK

E L A

M U

D

K A

V A

N D

A T A

V A

D

detailplaneering

Kronska ja Lamba katastriüksuste

Põvvatu külas

N

S

Aluskaardina on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaarti WMS-teenusena. Katastripiiride kuvamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti WMS-teenust.

KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

LEPPEMÄRGID:

Olemasolev hüdrant

Ehitis(t)e kasutamise otstarve

projekteerimistingimustega täpsustatud Maaüksused, mille osas on kehtivat DP-d katusekalde osas

Kehtiva detailplaneeringu ala

Katastriüksuse piir

Planeeringuala

RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja

[email protected]

Mob: 5698 3956

Ruum Raamis OÜ

Töö nimetus:

Huvitatud isik:

OÜ Giga Investeeringud

Projektijuht/koostaja:

Jaana Veskimeister

Joonise nimetus:

Töö nr:

026-25

Kuupäev:

27.11.2025

Mõõtkava: Joonise nr:

21:5 000

Koostamise korraldaja:

Luunja Vallavalitsus

DETAILPLANEERING

Parkmetsa põik 4 ja Parkmetsa põik 6 maaüksuste

Põvvatu külas

Põvvatu külas Parkmetsa põik 4 ja Parkmetsa põik 6

maaüksuste detailplaneeringu

RUUMILISED ILLUSTRATSIOONID

Põvvatu külas Parkmetsa põik 4 ja

Parkmetsa põik 6 maaüksuste

detailplaneering

SELETUSKIRI JA JOONISED

Töö nr 026-25

PlanID 128772

Versioon 27.11.2025

nr 21004060

Jaana Veskimeister

Projektijuht-planeerija

Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)

Luunja Vallavalitsus

Planeeringu koostamise korraldaja

OÜ Giga Investeeringud

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Ruum Raamis OÜ

Mob: +372 5698 3956

[email protected]

Põvvatu külas Parkmetsa põik 4 ja Parkmetsa põik 6 maaüksuste detailplaneering

Sisukord

SELETUSKIRI ................................................................................................................. 5

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ................................................... 5

2. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS .................................................................. 6

2.1 Planeeringu- ja selle mõjuala kirjeldus ...........................................................................................6

2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele ................................................................7

2.3 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu

eesmärgid. Planeeringulahenduse kaalutlused ja valiku põhjendused .........................................9

3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ..................................................... 9

3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine ............................................................................................9

3.2 Krundi hoonestusala ......................................................................................................................10

3.3 Krundi ehitusõigus ...........................................................................................................................10

3.4 Juurdepääsutee asukoht ja liiklus- ning parkimiskorraldus ........................................................10

3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused......................................10

3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine .......................................................................11

3.7 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ..........................................................................................12

3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ................................................................12

3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus .....................................................................................................12

3.7.3. Soojavarustus ..............................................................................................................................13

3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus ..................................................................................................13

3.8 Tuleohutus .......................................................................................................................................13

3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ..............................................................................14

3.10 Keskkonnatingimuste seadmine.................................................................................................14

3.10.1 Kliimamuutustega arvestamine ...............................................................................................14

3.10.2 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine .................................................................................15

3.10.3 Jäätmed ....................................................................................................................................15

3.10.4 Energiatõhusus ..........................................................................................................................15

3.10.5 Radoon.......................................................................................................................................15

3.10.6 Insolatsioon ................................................................................................................................16

3.10.7 Müra ja vibratsioon ...................................................................................................................16

3.11 Servituudi seadmise vajadus ......................................................................................................17

3.12 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................17

3.12.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ..........................17

3.12.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped .....................................................................................18

KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED .......................... 21

JOONISED JA ILLUSTRATSIOONID ........................................................................... 23

Põvvatu külas Parkmetsa põik 4 ja Parkmetsa põik 6 maaüksuste detailplaneering 5

SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk

Planeeringu koostamisel on aluseks Luunja Vallavolikogu 25.09.2025 otsus nr 1-3/23 „Põvvatu külas Parkmetsa põik 4 ja Parkmetsa põik 6 maaüksuste detailplaneeringu algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine“ ning selle lisaks 1 olevad lähteseisukohad.

Planeeringualaks on Põvvatu külas Parkmetsa põik 4 (43201:001:1546) ja Parkmetsa põik 6 (43201:001:1547) maaüksused. Planeeringuala pindala on 3 344 m².

Planeeringualal kehtib Luunja Vallavolikogu 25.06.2009 otsusega nr 43 kehtestatud “Põvvatu külas Kronska ja Lamba katastriüksuste detailplaneering” (OÜ GEPA MAA- JA EHITUSKORRALDUS töö nr 56, planID 2494). Käesoleva detailplaneeringu eesmärk on kehtiva detailplaneeringu muutmine Parkmetsa põik 4 ja Parkmetsa põik 6 maaüksustel (kehtivas planeeringus krundid nr 80 ja 81). Uue lahendusena soovitakse maaüksused liita ja määrata tekkivale elamumaa krundile ehitusõigus üksikelamu ja abihoonete ehitamiseks. Detailplaneeringuga antakse lahendus ka planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

Lahenduse koostamisel on arvestatud ja asjakohases sisus kasutatud järgmiseid alusdokumente:

⚫ „Luunja valla üldplaneering“ (kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008 määrusega nr 8-1);

⚫ „Tartumaa maakonnaplaneering 2030+" (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1 4/29);

⚫ „Põvvatu külas Kronska ja Lamba katastriüksuste detailplaneering“ (kehtestatud Luunja Vallavolikogu 25.06.2009 otsusega nr 43, planID 2494);

⚫ Planeerimisseadus ning teised Eesti Vabariigis kehtivad käesolevale detailplaneeringule kohalduvad õigusaktid ja standardid.

Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Geopunkt OÜ juunis 2024 koostatud maa-ala topo-geodeetilist alusplaani (töö nr 24G24). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500.

Planeerimisseaduse § 140 lg 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks 1 (vt ka ptk 3.12.2).

Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks loetakse ka planeerimismenetluses sõlmitavad lepingud .

1 Detailplaneeringu osaline muutmine läbi uue detailplaneeringu koostamise on võimalik vaadates koosmõjus

planeerimisseaduse § 140 lõigetes 2, 7 ja 8 sätestatut. Planeerimisseadus § 140 lg 7 sätestab, et detailplaneeringu

muutmiseks tuleb koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes planeerimisseaduses

detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. Teiseks sätestab planeerimisseadus § 140 lg 8, et uue detailplaneeringu

kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatu d detailplaneering kehtetuks. Planeerimisseaduse

§ 140 lõike 2 järgi võib detailplaneeringu tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse

elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist. Vaadates sätteid oma vahelises koosmõjus, tuleb

järeldada, et „sama planeeringuala“ tähistab just seda maa -ala osa, mil le kohta soovitakse koostada uus detailplaneering.

Kui uus detailplaneering kehtestatakse, muutub varasem detailplaneering kattuvas osas kehtetuks. Oluline on , et varem

kehtestatud detailplaneeringust kehtima jääv osa oleks endiselt terviklahendusena elluviidav.

6 Põvvatu külas Parkmetsa põik 4 ja Parkmetsa põik 6 maaüksuste detailplaneering

2. Olemasolev olukord ja analüüs 2.1 Planeeringu- ja selle mõjuala kirjeldus

Planeeringuala asub Luunja vallas Põvvatu külas haarates maaüksused Parkmetsa

põik 4 ja Parkmetsa põik 6. Andmed planeeringualale jäävate maaüksuste kohta on

esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Planeeringualale jäävate maaüksuste andmed

Aadress Katastritunnus Pindala Katastriüksuse sihtotstarve

Parkmetsa põik 4 43201:001:1546 1 687 m² Elamumaa 100%

Parkmetsa põik 6 43201:001:1547 1 657 m² Elamumaa 100%

Parkmetsa põik 4 ja Parkmetsa põik 6 maaüksused on hoonestamata rohumaad, kus osaliselt on kooritud pinnast. Maaüksuste reljeef on tasane, maapinna kõrgused jäävad vahemikku u 56,5-58.0 m/abs (langedes kagu suunas).

Mõlemale maaüksusele on välja ehitatud liitumispunktid elektri (peakaitse á 6 A), side ning vee ja kanalisatsiooniga varustamiseks. Ala läbivad põhja-lõuna (Parkmetsa põik 4) ja ida-lääne (Parkmetsa põik 6) suunaliselt drenaažitorustikud.

Juurdepääs planeeringualale on munitsipaalomandis olevalt avaliku kasutusega Parkmetsa teelt (kt 43201:001:1549), mis planeeringualaga piirnevas lõigus kannab tänavanime Parkmetsa põik. Tegemist on tupiktänavaga, kuhu on rajatud ümberpööramise koht.

Planeeringualaks olevad maaüksused on moodustatud 2009 aastal kehtestatud „Põvvatu külas Kronska ja Lamba katastriüksuste detailplaneeringu“ alusel. Nimetatud detailplaneeringuga on ette nähtud ulatuslik elamupiirkond (vt joonis nr 2) , kuhu on kavandatud üksik-, kaksik- ja ridaelamud. Üksikelamute alal on lubatud kaks hoonet – üks elamu ja üks abihoone. Elamute korruselisus on lubatud kuni kaks, abihoonel üks; kõrgus vastavalt 8,5 m ja 5 m. Katusekalle on ette nähtud 35°-45°. Lubatud välisseinte viimistlusmaterjaliks on kombineerituna kivi, laudvooder, fassaadivineer, klaas, krohv; mittelubatavad välisseinte viimistlusmaterjalid on plastikvooder ja viimistluskatteta betoon; keelatud on ka välisvooderduseta palkmaja. Piirdeaiana on lubatud kuni 1,5 m kõrgune puit- või võrkaed või hekk. Planeeritud kruntide hoonestusalad on määratud valdavalt 4 m krundi piirist. Täisehitus on lubatud kuni 15%.

Planeeringuala lähipiirkond on käesoleva planeeringu koostamise ajal valdavalt hoonestamata. Lähim hoonestatud maaüksus on Pähkli tee 1, kuhu on ehitatud ühekorruseline elamu (kõrgus 7,8 m, katusekalle 22,5 kraadi 2 , ehitisealune pind 177,6 m²; välisviimistluses krohv ja laudvooder).

Hoonestatud on ka planeeringualast ca 150 m kaugusele edelasse jäävad Pähklimetsa tee äärsed maaüksused (Pähklimetsa tee 4, 6, 8, 10 ja 17) , kuhu on ehitatud ühekorruselised lamekatusega ca 4,3 m kõrgused üksikelamud.

Lähipiirkonnas on kavandamisel hooned maaüksustel Parkmetsa põik 1, Pähkli tee 3 ja 4, Tamme tee 25 ja Parkmetsa tee 1, 3, 5, 7, 9, 11, 13 ja 15 (väljastatud projekteerimistingimused nr 2511802/05408). Parkmetsa tee 9, 11, 13 ja 15 maaüksustele kavandatakse kaksikelamuid, teistele maaüksustele üksikelamuid. Projekteerimistingimuste kinnitamisega (Luunja Vallavalitsuse 16.07.2025 korraldus nr 2-4/223) samal ajal on täpsustud ka Luunja Vallavolikogu 25.06.2009 otsusega nr 43 kehtestatud “Kronska ja Lamba maaüksuste detailplaneeringut”, määrates

2 Kehtivat detailplaneeringut on katusekalde osas täpsustatud projekteerimistingimustega nr 2511802/05124 (Luunja

Vallavalitsuse 11.06.2025 korraldus nr 2-4/193) ja määratud kavandatava Pähkli tee 1 üksikelamu katuse kaldenurgaks

vahemik 20-35 kraadi.

Põvvatu külas Parkmetsa põik 4 ja Parkmetsa põik 6 maaüksuste detailplaneering 7

Tamme tee 25, Parkmetsa tee 1, 3, 5, 7, 9, 11, 13 ja 15, Parkmetsa põik 1 ning Pähkli tee 3 ja 4 katastriüksustele kavandatavate hoonete katuse kaldenurgaks 0º - 5º.

Nagu käesoleva planeeringu maaüksused, on ka naabermaaüksuste struktuur ja pindalad moodustunud kehtiva „Põvvatu külas Kronska ja Lamba katastriüksuste detailplaneeringu“ alusel. Maaüksuste kujud ja pindalad on erinevad, st puudub ühtne kruntide pindalade suurusjärk ja kindel struktuur, mida järgida.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel (vaadatud 05.11.2025) ei paikne planeeringu- ja selle mõjualal looduskaitseseaduse § 4 lg 1 tähenduses looduskaitseobjekte. Samuti ei jää alale ja selle lähedusse Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Planeeringualale ja selle lähedusse ei jää ka kultuurimälestisi.

Põhjavesi planeeringualal on nõrgalt kaitstud 3 , mis tähendab, et piirkonnas on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes ja reostusohtlikkuse tase on kõrge.

Olemasolev olukord on nähtav joonisel nr 3; planeeringuala koos kontaktvööndiga on kajastatud joonisel nr 2.

2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele

Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohased kehtivad strateegilised planeerimisdokumendid on „Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“ (2019) ja „Luunja valla üldplaneering“ (2008).

Kuna „Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“ kehtestati hiljem kui kehtiv „Luuna valla üldplaneering“, tuleb strateegiliste planeerimisdokumentide põhimõtetele vastavust vaadata nii kehtiva üldplaneeringu kui maakonnaplaneeringu sümbioosis.

Kehtivate strateegiliste planeerimisdokumentide (maakonnaplaneering ja valla üldplaneering) arengusuunad on välja toodud allpool.

Maakonnaplaneeringu kohaselt (vt skeem 1) jääb planeeringuala tiheasumi laienemisalale ja ca 370 m² suuruses osas Parkmetsa põik 6 maaüksuse edelanurgas rohelise võrgustiku toimimise tagamise alade hulka.

Skeem 1. Väljavõte „Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“ põhijoonisest. Punase kontuuriga

on tähistatud planeeringuala orienteeruv asukoht.

Maakonnaplaneering näeb asustuse arendusaladeks ette olemasolevad tiheasumid koos nende võimaliku laienemisalaga.

3 Maa- ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardirakendus 1: 50 000

8 Põvvatu külas Parkmetsa põik 4 ja Parkmetsa põik 6 maaüksuste detailplaneering

Maakonnaplaneeringus toodu kohaselt tugineb rohelise võrgustiku toimimine suurte looduslike alade (kaitsealad, metsamassiivid, rabad, sood) omavahelisele ühendatusele looduslike ja poollooduslike koridoride abil. Rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks tuleb säilitada rohelist võrgustikku moodustavate maa-alade omavaheline barjäärideta ühendatus.

Maakonnaplaneeringu koostamise ja kehtestamise ajal kehtis juba „Põvvatu külas Kronska ja Lamba katastriüksuste detailplaneering“, mis nägi rohelise võrgustiku toimimise tagamise aladel ette elamuarenduse, sh nägi maakonnaplaneering ise samal kehtival detailplaneeringu alal ette tiheasumi laienemisala.

Kuna planeeringualale ulatub rohelise võrgustiku toimimise tagamise ala serv väga väikeses ulatuses ja osale rohelise võrgustiku alast on juba rajatud elamud, st suurem looduslik ala on juba varasemalt kehtestatud elamupiirkonna detailplaneeringuga killustatud, ei ole teema- ega asjakohane käesoleva planeeringu raames rohelise võrgustikuga arvestamine.

„Luunja valla üldplaneeringu“ kaardi nr 1 „Maakasutus“ kohaselt (vt skeem 2) on planeeringuala maakasutuse juhtotstarve reserveeritud elamumaa ja osaliselt metsamajandusmaa (rohelise võrgustiku toimimise tagamise ala ulatuses).

Skeem 2. Väljavõte „Luunja valla üldplaneeringu“ maakasutuse kaardist nr 1. Planeeringuala

on tähistatud punase kontuuriga.

Üldplaneeringu kaart nr 2 „Ehitustingimused“ kohaselt (vt skeem 3) on tegemist detailplaneeringu koostamise kohustusega alaga hajaasustuses, väärtusliku põllumaaga ja osaliselt kaitsealuse metsmaaga (rohelise võrgustiku toimimise tagamise ala ulatuses) . Üldplaneeringu kaart nr 3 „Keskkonnatingimused“ kohaselt on tegemist planeeritud väärtusliku põllumaaga.

Skeem 3. Väljavõte „Luunja valla üldplaneeringu“ ehitustingimuste kaardist nr 2. Punase

kontuuriga on tähistatud planeeringuala orienteeruv asukoht.

Põvvatu külas Parkmetsa põik 4 ja Parkmetsa põik 6 maaüksuste detailplaneering 9

Üldplaneeringu seletuskirja ptk-s 4 „Detailplaneeringu koostamise kohutusega alade määramine“ tabelis nr 3 „Detailplaneeringu kohutusega alad“ välja toodud alad, mis on tugeva ehitussurve all olevad Tartu linnalähedasemad ning suuremate valla keskasulate lähedased alad, mis ei vasta üldplaneeringu koostamise ajal tiheasustuskriteeriumitele. Nimetatud aladel ei säilitata senist hajaasustust ega hajaasustusele iseloomulikku maastikupilti. Tabelis nr 3 on välja toodud, et sellisteks aladeks on Rõõmu-Viira kõrvalmaantee ja Tartu-Räpina-Värska tugimaantee vaheline ala ning üldplaneeringu kaardil on tähistatud selline ala 5/911. Nimetatud alale jääb ka käesolev planeeringuala.

Kehtiva „Põvvatu külas Kronska ja Lamba katastriüksuste detailplaneeringu“ arendustegevuse tulemusel ei ole alal enam tegemist põllumajandus- ja metsamaaga, mistõttu ei ole üldplaneering täies ulatuses enam ajakohane. Detailplaneeringuga järgitakse üldplaneeringus ette nähtud elamumaa arendust.

Planeeritud lahendus on toodud peatükis 3.

2.3 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused

ning ruumilise arengu eesmärgid. Planeeringulahenduse

kaalutlused ja valiku põhjendused

Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning tehtavad järeldused põhinevad peatükis

2.1 toodud olukorra ülevaatele ja kirjeldusele ning vastavusele liigilt üldisematele

planeeringutele (esitatud peatükis 2.2). Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid ja

analüüsil põhinevad järeldused on kokkuvõtlikult järgmised:

⚫ jätkata kehtivas detailplaneeringus ette nähtud arenguga, st anda alus elamu maa-ala

arendamiseks;

⚫ elamu maa-alal näha ette kehtivas detailplaneeringus kavandatud kasutusviis, st

üksikelamu ehitus;

⚫ kavandada lahendus varem kehtestatud detailplaneeringu põhimõtteid järgides

(hoonestusala kaugus krundi piiridest, hoonete kõrgus, täisehitus, välisviimistlus, tehniline

taristu, juurdepääs, piirdeaia nõuded) samal ajal arvestades kehtivas

detailplaneeringus juba tehtud muudatusi lähipiirkonnas (katusekalle).

Planeeringulahenduse valiku kaalutlused ja põhjendused:

⚫ elamukrundi moodustamisel (maaüksuste liitmisel) ei minda vastuollu kehtiva piirkonna

senise krundistruktuuriga, kuna elamupiirkonna maaüksuste kujud ja pindalad on

erinevad, st puudub ühtne kruntide pindalade suurusjärk ja kindel struktuur, mida

järgida;

⚫ piirkonna ühtse arhitektuurse välisilme kujundamise jätkamiseks on katusekalle

määratud arvestades lähipiirkonda kavandatavatele hoonetele määratud kallet (kas

0°-5° või 20°-35°).

3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK

3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine

Detailplaneeringu lahendusega liidetakse Parkmetsa põik 4 ja Parkmetsa põik 6

maaüksused kokku üheks krundiks (nr 1) pindalaga 3 344 m².

Krundi moodustamine ja pindala on nähtav joonisel nr 4. Planeeritud krundi alusel

moodustatava katastriüksuse pindala võib täpsustuda piiride märkimisel loodusesse

katastrimõõdistamise käigus.

10 Põvvatu külas Parkmetsa põik 4 ja Parkmetsa põik 6 maaüksuste detailplaneering

3.2 Krundi hoonestusala

Krundile määratud hoonestusala (4 m krundi piirist) on krundi osa, mille piires tuleb

rajada ehitusõigusega lubatud hooned ja võimalikud rajatised.

Krundile määratud hoonestusala on antud suurem kui hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind, mis võimaldab projekteerimise käigus vabamalt valida hoonestuse

paiknemist ja kuju ning soovi korral kavandada vabaehitust.

Hoonestusala sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 4.

3.3 Krundi ehitusõigus

Planeeritud krundi ehitusõigus on toodud joonisel nr 4 tabelis.

Ehitusõiguse kohaselt nähakse krundil ette üksikelamu (ehitise kasutamise otstarbe

kood 11101) ja kuni kahe abihoone (ehitise kasutamise otstarbe kood 12744)

ehitamine, sealjuures on üks abihoone lubatud ainult väikehoonena (kuni 5 m kõrguse

ja kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga).

Lisaks ehitusõiguses toodud hoonestusele on lubatud rajatised (nt välibassein, laste

mängumaja, prügikonteinerite varjualune jmt), mille arv ei ole piiratud, aga

kavandamisel peab arvestama, et lahendus moodustaks arhitektuurse ja ruumilise

terviku.

Planeeritud hoonete suurim lubatud kõrgus (kuni 8,5 m) on planeeritud maapinnast,

mis on ligikaudu 58,00 m/abs (vt ptk 3.6). Kui hoonealust pinda soovitakse tõsta

(lubatud on kuni 0,5 m), tuleb see lugeda hoone kõrguse hulka ja sel juhul on suurim

lubatud harjakõrgus kuni 8,0 m.

Ehitusõigusega lubatud hoonestus, sh võimalikud rajatised tuleb püstitada

hoonestusala piirides.

Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve 4 on 100% üksikelamu maa (EP) ja sellele

vastav katastriüksuse sihtotstarve on 100% elamumaa5.

3.4 Juurdepääsutee asukoht ja liiklus- ning parkimiskorraldus

Juurdepääs planeeritud elamukrundile on ette nähtud Parkmetsa tee maaüksuselt

(Parkmetsa põik tänavalt) sobivas asukohas.

Parkimine tuleb lahendada krundi siseselt nähes ette vähemalt kolm parkimiskohta6, st

parkimine tee maa-alal on keelatud. Parkimiskohtade lahendus antakse

projekteerimise käigus, kui on teada hoonestuse paiknemine.

3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud

tingimused

Arhitektuursete tingimuste määramisel on arvestatud, et hoonestus peab kandma

endas piirkonda sobiva hoonestuse põhimõtteid ja arhitektuurseid suundumusi .

4 Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud vastavalt ruumilise planeerimise leppemärkidele 2013 5 Maakatastriseaduse § 181 lg 1 6 Linnatänavate standard EVS 843:2016, tabel 9.2

Põvvatu külas Parkmetsa põik 4 ja Parkmetsa põik 6 maaüksuste detailplaneering 11

Olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded:

⚫ Arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline ning keskkonna

arhitektuurset kvaliteeti parandav;

⚫ Korruselisus: elamul kuni kaks, abihoonetel üks; lubatud on ka üks maa-alune korrus;

⚫ Katusetüüp: elamul kas lamekatus või kaldkatuse tüübid, abihoonetel vaba*;

⚫ Katusekalded: elamul kas 0-5 kraadi või 20-35 kraadi, abihoonetel vaba*;

⚫ Katusekattematerjalid: katusetüübile sobiv;

⚫ Välisviimistlusmaterjalid*: kombineerituna kivi, laudvooder, fassaadivineer, klaas, krohv.

Keelatud on plastikvooder, viimistluskatteta betoon, välisvooderduseta palkmaja;

⚫ Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata, kuid hoonestus peab asetsema Parkmetsa tee

(Parkmetsa põik tänava) suhtes risti või paralleelselt, eraldiseisvad abihooned peavad

asuma elamust taga pool;

⚫ +/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus arvestusega, et sokli kõrgus on kuni

60 cm.

*Ühe krundi elamukompleksi kuuluvad hooned peavad omavahel stiililt sobima

(moodustama arhitektuurse terviku).

Projekteerimisel on soovitatav näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi.

Paneelide paigaldamine on lubatud nii hoonete katustele kui seina tasapinnale.

Hoonete külge kavandatavad päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse

terviklahendusse (paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks

arhitektuursetest elementidest).

3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine

Planeeringualal puittaimestik puudub, mistõttu on planeeringu elluviimise ühe olulise osana vajalik krundil ette näha uushaljastus.

Arvestades kliimamuutustest põhjustatud sademete hulga suurenemist (ekstreemsete sademete sageduse kasvu) ja suviseid tihenevaid põuaperioode, tuleb hoonestusest, parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad haljastada, et tagada hea õhukvaliteet ning anda võimalus sademevee hajutamiseks. Projekteerimisel tuleb ette näha asukohad ka varju andvale kõrghaljastusele minimaalselt 20% ulatuses krundi pindalast (arvestada täiskasvanud puude liitunud võradest, viljapuud loetakse kõrghaljastuse hulka).

Krundisisene uushaljastus lahendatakse vastavalt krundi omaniku soovile. Soovitatav on kasutada kodumaiseid ja piirkonnas levinud puu, põõsa ja püsikute liike. Haljastuse rajamisega vältida invasiivsete liikide teket. Haljastuse kavandamisel tuleb arvestada tehnovõrkude- ja rajatiste asukohtadega.

Elamukrunt on lubatud piirata kõikidest külgedest kuni 1,5 m kõrguse puit - või võrkaiaga või hekiga. Naabermaaüksusega ühise piirdeaia lahendus tuleb kooskõlastada vastava piirinaabriga.

Krundi maapinda tuleb eeldatavalt tõsta ca kuni 1 m võrra, st vähemalt piirneva tänavamaa (sõidutee) kõrguseni. Eeldatav maapinna absoluutkõrgus on 57,70- 58,00 m. Täpne maapinna kõrgus määrata projekteerimisel. Maapinda on lubatud tõsta ka hoonealustes osades kuni 0,5 m. Põhjendatud juhul ja kooskõlas omavalitsusega on lubatud eeltoodust erinevad lahendused.

Sademe- ja liigvee lahenduseks on lubatud kuni 100 m² (veepeegli pindala) suuruse tiigi rajamine ning krundipiiridele kraavide/nõvade ehitus (vt ka ptk 3.7.1).

12 Põvvatu külas Parkmetsa põik 4 ja Parkmetsa põik 6 maaüksuste detailplaneering

Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus. Vertikaalplaneerimisel ja dreenide likvideerimise korral (vt ptk 3.7.1) tuleb arvestada, et sademe- ja võimalik liigvesi ei valguks naabermaaüksustele ning tee alale.

3.7 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad

Detailplaneeringu alal puuduvad tehnovõrkude ühendused, kuid välja on ehitatud elektri, vee, kanalisatsiooni ja side liitumispunktid nii Parkmetsa põik 4 kui Parkmetsa põik 6 maaüksusele. Projekteerimisel otsustatakse, millistest rajatud liitumispunktidest varustus välja ehitatakse.

3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi

Vee ja kanalisatsiooniga liitumiseks on olemas liitumisvalmidus (rajatud torustikud piirneval tänavamaal ja liitumispunktid seniste Parkmetsa põik 4 ja Parkmetsa põik 6 maaüksuste piiril). Projekteerimisel valida sobiv liitumiskoht. Kasutusest välja jäävad liitumispunktid tuleb likvideerida tänavatorustiku juurest hargnemiskohast.

Piirkonnas ei ole ühissademeveesüsteemi välja ehitatud. Samas on tegemist endise põllumaaga, mis varasemalt kuulus maaparandussüsteemi alasse. Seetõttu läbivad planeeringuala drenaažitorustikud põhjast lõunasse ja edasi läänest itta. Piirkonnas esineb liigvee probleemi, mistõttu on sademevee ja drenaažisüsteemi rajamine oluline.

Kõik dreenid, mis algavad planeeringualalt, on soovitatav likvideerida. Samuti on soovitatav likvideerida ka kõik planeeringualast põhjapoole jäävad dreenid, kuna vesi liigub põhjast lõunasse ja liigvesi hakkab kogunema sinna, kus katkestus on tehtud. Ainult planeeringuala piires tehtava katkestuse korral on eeldada liigvee kogunemist planeeringualale.

Sademe- ja liigvee lahenduseks on lubatud kuni 100 m² (veepeegli pindala) suuruse tiigi rajamine ning krundipiiridele kraavide/nõvade ehitus, mille vesi suunata kas rajatavasse või Parkmetsa tee 2 maaüksusel asuvasse olemasolevasse tiiki. Vajadusel tuleb rajada drenaaž, mille vesi on võimalik samuti suunata rajatavasse või Parkmetsa tee 2 maaüksusel asuvasse olemasolevasse tiiki.

Sademevett on soovitatav ka kokku koguda ja taaskasutada (nt kastmisveeks).

Sademevee juhtimine naabermaaüksustele, reoveekanalisatsiooni ja teemaale on keelatud.

3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus

Elektrivarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused

nr 507184 (välja antud 24.11.2025, kehtivad kuni 24.11.2027).

Planeeritud krundi elektrivarustus on ette nähtud olemasoleva võrgu baasil

olemasolevast liitumiskilbist LK159455. Peakaitsme suurendamiseks on vajalik esitada

asjakohane taotlus.

Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed tee muldkeha piires ei ole lubatud. Samuti

ei ole üldjuhul lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite

kaitsevööndisse.

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana.

Põvvatu külas Parkmetsa põik 4 ja Parkmetsa põik 6 maaüksuste detailplaneering 13

Välisvalgustus

Avaliku kasutusega tänavamaal on tänavavalgustus olemas.

Planeeritud krundi sisese välise valgustuse projekteerimisel näha ette võimalikult

energiasäästlikud lahendused, säilitada maksimaalselt pimeda taeva vaadeldavus ja

tekitada minimaalne häiring elusloodusele ja elanikele (nt kasutada n-ö sooja

valgustust, ülevalt alla suunatud valgustust, valgustusandureid; kui on vajadus öisel

ajal valgustuse kasutamiseks, reguleerida see minimaalsele võimsusele).

3.7.3. Soojavarustus

Planeeringuala ei asu kaugküttepiirkonnas ja soojavarustus on ette nähtud lokaalsena.

Kasutada tuleb süsteeme, mis oleksid keskkonnasäästlikud. Võimalikud

küttelahendused on vedel- või tahkeküte ja soojuspumbad, sh maaküte, ning

taastuvenergia või muud projekteerimise ajal võimalikud lahendused. Täpne lahendus

tuleb anda projekteerimise käigus. Soovitatavalt näha ette erinevad kombinatsioonid,

et tagada toasoe ka nt elektrikatkestuste ajal.

Maaküttelahenduse valikul tuleb arvestada põhjaveevarude ja nende kvaliteedi

hoidmiskohustusega. Maakütte kavandamisel arvestada, et horisontaalse kollektori

alal ei ole võimalik kavandada sügavale ulatuvate juurtega kõrghaljastust. Kollektori

minimaalne kaugus krundi piirist on 2 m.

3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus

Sideühenduseks on olemas liitumisvalmidus (rajatud sidevõrk piirneval tänavamaal

seniste Parkmetsa põik 4 ja Parkmetsa põik 6 maaüksuste piirini) . Projekteerimisel valida

sobiv liitumiskoht. Säilitada tuleb tänavamaale jääv(ad) sideehitis(ed). Mittevajaliku

liitumispunkti eramaale jääva osa võib demonteerida.

Sideühendus on võimalik ka mobiilsidega.

3.8 Tuleohutus

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutuse seaduse,

siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord.

Planeeritud ehitise kasutamise otstarbe alusel jääb planeeritud hoonestus määruse nr

17 lisa 1 alusel I kasutusviisi alla (elamud).

Määruse nr 10 kohane vajalik veevooluhulk veevõtukohas on 10 l/s 3 tunni jooksul

(tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormuse 0-600 MJ/m² korral ja kui ei kasutata

automaatset tulekustutussüsteemi).

Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m

kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust ning

tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel.

Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid.

Nõuetele vastav hüdrant nr 4060 asub Parkmetsa teel planeeringualast ca 100 m

kaugusel (vt joonis 2).

14 Põvvatu külas Parkmetsa põik 4 ja Parkmetsa põik 6 maaüksuste detailplaneering

Operatiivsõiduki juurdepääs on tagatud avaliku kasutusega Parkmetsa teelt

(Parkmetsa põik tänavalt). Parkmetsa põik tänav on tupiktänav, rajatud on

ümberpööramise koht.

Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja

nõuetega.

3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused

Kuritegevuse riskide vähendamisel on arvestatud standardi EVS 809-1:2002

põhimõtteid.

Tihe ja sõbralik läbikäimine naabritega aitab ära hoida kuriteohirmu, mistõttu on

soovitatav liituda naabrivalvega. Naabrivalve on suunatud piirkondadele, kus

elanikud soovivad oma naabruskonnas vähendada kogukonna toel kuritegevust.

Hoonete ümbruses kasutada liikumisanduriga valgusteid. Soovitatav on kasutada ka

videovalvet.

Eramaa (õueala) selge eristamine on võimalik piirdeaia/haljaspiirde rajamisega.

Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).

Hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.

3.10 Keskkonnatingimuste seadmine

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia

keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset

keskkonnamõju kui järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja maaüksuse igakordsed

omanikud peavad rangelt kinni seadusega sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest.

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on

eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu- ja selle

mõjualaga.

3.10.1 Kliimamuutustega arvestamine

Prognooside alusel on 21. sajandi jooksul oodata järgmisi kliimamuutusi:

temperatuuritõus, sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide

sagenemine 7 . Seetõttu tuleb meil kliimamuutuste mõjuga kohanemise vajadusega

arvestada ning projekteerimisel tähelepanu pöörata mh sademevee ärajuhtimise ja

haljastuse temaatikale. Temperatuuritõusuga kaasnev kuumalainete sagenemine on

üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuumalained

võimenduvad eeskätt soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (nt

asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa

päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad õhku.

Planeeringualale kavandatava elukoha puhul on head võimalused kliimamuutustega

toime tulekuks, kuna liigselt suuri kõvakattega pindu, sh katusepindu ei kavandata,

kavandatava hoonestuse ehitisealune pind on maaüksuse suurust arvestades

optimaalne, st hoonestusest jääb vabaks piisav roheala, millel on võimalik eeldatavalt

hästi toime tulla ka valingvihmadega. Hoonestuse ümbruses tuleb istutada varju

andvat kõrghaljastust, lubatud on ka tiigi rajamine. Kõrghaljastuse asukoha puhul

tuleb hinnata tormiriske, st ohutut kaugust hoonetest ja rajatistest. Lähipiirkonnas

puuduvad veekogud, mis võiksid põhjustada üleujutuse riski, kuid piirkonnas on liigvee

7 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

Põvvatu külas Parkmetsa põik 4 ja Parkmetsa põik 6 maaüksuste detailplaneering 15

risk, mistõttu tuleb tähelepanu pöörata vertikaalplaneerimisele ja endise

põllumajanduspiirkonna jaoks rajatud dreenide likvideerimise korral drenaaži- ja

sademevee lahendusele.

3.10.2 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine

Planeeringuala asub Maa- ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse kohaselt nõrgalt kaitstud alal, st reostusohtlikkuse tase on kõrge. Veevarustus ja reoveelahendus on ette nähtud ühisvee ja -kanalisatsooniga. Kui peetakse kinni planeeringus ette nähtust ja kehtivatest õigusaktidest, ei ohusta kavandatav tegevus põhja- ega pinnavee seisundit.

3.10.3 Jäätmed

Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja „Luunja valla jäätmehoolduseeskirjale“. Krundil tekkivad jäätmed tuleb koguda suletavatesse konteineritesse. Jäätmekonteinerid paigutada varjualuse alla või jäätemajja. Ehitusjäätmed tuleb samuti käidelda vastavalt kehtivatele nõuetele ja valla jäätmehoolduseeskirjale.

3.10.4 Energiatõhusus

Energiatõhususe nõuded on toodud direktiivides, energiamajanduse korralduse seaduses, ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“.

Elamute projekteerimisel pöörata tähelepanu energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele ning näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks.

Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit) kasutamine. Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk-s 3.5.

3.10.5 Radoon

Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti

Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi 8 kohaselt on Rõõmu

küla piirkonna radoonirisk kõrge või väga kõrge. Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse

nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord

ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisas 1 on Luunja

vald nimetatud kõrgendatud radooniriskiga alana.

EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“ alusel tuleb teha pinnase radoonitaseme mõõtmisi hoone ehitusprojekti

koostamisel ja vajadusel rakendada radoonikaitse meetmeid. Eestis on siseruumide

õhu radoonisisaldus reguleeritud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019

määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi

ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava

efektiivdoosi viitetase“, mis on samas õiguslikult siduvam dokument kui standard.

Standard kirjeldab head praktikat, kuidas soovitud tulemuseni jõuda.

8https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

16 Põvvatu külas Parkmetsa põik 4 ja Parkmetsa põik 6 maaüksuste detailplaneering

Ruumides, kus inimesed viibivad igapäevaselt, tuleb tagada nõuetele vastav ruumide

õhu radoonisisaldus (arvestada kehtivate asjakohaste määruste standardiga).

Kuna radoon ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud, siis selliste ruumide rajamisel, kus

inimesed viibivad pikemat aega, on vajalik teostada radoonitaseme mõõtmised ja

vajadusel näha ette radoonitõkke meetmed. Siseruumides tuleb tagada nõuetele

vastav keskkond vastavalt EVS-s 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

3.10.6 Insolatsioon

Juhendi9 kohaselt peab insolatsiooni kestus olema tagatud ajavahemikus 22. aprillist

kuni 22. augustini. Arvestuse ühik on üks päev. Lubatav kõrvalekalle insolatsiooni

kestuse arvutamisel on +/- 5 minutit.

Planeeritud üksikelamu krundi suurus ja hoonestusala ulatus ning naaberhoonete

kaugus võimaldab tagada normatiivse insolatsiooni päevas. Projekteerimisel lähtuda

insolatsiooni kestvuse arvutamise juhendist ja EVS-EN 17037:2019+A1:2021

„Päevavalgus hoonetes“.

3.10.7 Müra ja vibratsioon

Planeeritud hoonestuse kavandamisel, projekteerimisel ja rajamisel tuleb lähtuda

kehtivatest normdokumentidest.

Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtuda atmosfääriõhu kaitse seaduse

alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

nõuetest. Planeeringuala (elamumaa) tuleb määruse kohaselt müra hindamisel

lugeda II kategooria alaks (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste

ning elamu maa-alad), kus liiklusmüra piirväärtus päeval on 60 dB ja 55 dB öösel;

sihtväärtus 55 dB päeval ja 50 dB öösel.

Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr

42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid“ esitatud piirnorme ehk eluruumides 40 dB päeval

ning magamisruumides 30 dB öösel. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid

lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ .

Parkmetsa tee (Parkmetsa põik tänava) liikluskoormus on väga madal ja teelt lähtuv

müra ei ole elamutele probleemiks. Varasemalt planeeritud kahe majapidamise

asemel kavandatakse ühte, st varasema lahendusega võrreldes väheneb lisanduv

liiklus ühe majapidamise võrra. Ümbritsev situatsioon ei eelda planeeritud elamukrundil

välisõhus liiklusmüra piiramise meetmete rakendamist. Planeeringuga ei kavandata

ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamist .

Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on

kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja

sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ .

Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni piirväärtused on kehtestatud

sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ .

Õhusaaste ei ole piirkonna liikluskoormuse juures probleemiks, sama võimaliku

vibratsiooniga, mida võib esineda harva (nt raskeveokite korral). Olemasolevalt on

9 https://ekel.ee/images/Insolatsiooni_kestuse_arvutamise_juhend_16.04.2020.pdf

Põvvatu külas Parkmetsa põik 4 ja Parkmetsa põik 6 maaüksuste detailplaneering 17

tegemist juba kõvakattega teega ja planeeringuala asub tupiktänava lõpus, kus

puudub läbiv liiklus.

Uute hoonete kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata ka hoonete tehnoseadmetest

tingitud müra normtasemete tagamisele (eelkõige öisel ajal). Hoonele

tehnoseadmete paigaldamisel (nt jahutus- ja ventilatsiooniseadmed vms) peab

seadme paigaldaja (omanik) tagama müraolukorra vastavuse keskkonnaministri

määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ toodud normatiividele. Hoonest väljapoole

jäävate tehnoseadmete (nt ventilatsiooniseadmed või küttesüsteemid)

paigutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et seadmete avad oleks suunatud

naaberalade eluhoonetest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete valikul on soovitatav

eelistada madala müratasemega seadmeid. Vajadusel tuleb tehnoseadmete ümber

rajada hoone arhitektuuriga sobivad lokaalsed müraekraanid või müra-

summutuskastid.

Ehitustegevus tuleb korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja

kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm

ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustööde toimumisel võib ilmneda

müra ja tolmamine, mida saab leevendada vastavaid töövõtteid ja järgmisi nõudeid

kasutades:

⚫ Müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus

kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu,

nädalavahetus);

⚫ Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide

langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada

lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning

vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;

⚫ Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus

21.00-07.00 ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra

piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00;

⚫ Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.

⚫ Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse

väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.

3.11 Servituudi seadmise vajadus

Servituudi seadmise vajadus eeldatavalt puudub. Juhul, kui sademe- või liigvee

juhtimine toimub naabermaaüksusele, tuleb selleks seada servituut planeeringuala

krundi kasuks.

Tehnovõrkudele kehtivad isiklikud kasutusõigused kaitsevööndi ulatuses.

3.12 Planeeringu elluviimine

3.12.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine

Hoonete ja rajatiste ehitamise ning kasutamisega kaasneb loodusvarade (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid) kasutus, kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see eeldatavalt nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Soovitatav on võimalusel lähtuda ringmajanduse printsiipidest (rakendada ehitusmaterjalide kordus-, taas- ja uuskasutust).

Detailplaneeringu lahendusega kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too kaasa

veetarbimist mahus, mis võiks oluliselt mõjutada põhjaveevaru suurust ja seeläbi

18 Põvvatu külas Parkmetsa põik 4 ja Parkmetsa põik 6 maaüksuste detailplaneering

põhjustada olulist keskkonnamõju. Kuna tegemist on varasemalt planeeritud

elamupiirkonnaga ja tehniline taristu on hoonestamata maaüksuste piirideni välja

ehitatud, saab eeldada, et veetarbe osas on vee-ettevõtja vajaliku kogusega

arvestanud. Planeeringulahenduse eesmärgi kohaselt väheneb omakorda veetarve

varasema lahendusega võrreldes ühe majapidamise võrra. Detailplaneeringu

lahendusega kavandatav tegevus, kui peetakse kinni kehtivatest nõuetest, ei avalda

ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele.

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid

häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda

kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate

mõjudega ning arvestades tegevuse väikest mahtu, ei ole ehitustööde korrektsel

korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Piirkonna välisõhu kvaliteet on

eelduslikult hea. Arvestades planeeritavat mahtu, ei kaasne lahenduse

realiseerimisega olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ülenormatiivse välisõhu

saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist. Samuti ei ole

eeldada olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju või mõju tervisele.

Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse ära ehitusprojekti koostamisel.

Lokaalküte oli kavandatud ka kehtivas detailplaneeringus. Käesoleva planeeringu

eesmärgi kohaselt väheneb lokaalküttel olevate majapidamiste arv ühe võrra kehtiva

detailplaneeringuga võrreldes.

Positiivse mõjuna saab välja tuua seni tühjalt seisvate maaüksuste hoonestamise ühe

elamukompleksiga, st väheneb varem planeeritud maakasutuse intensiivsus.

Arendustegevuse elluviimine on samuti positiivse mõjuga, kuna aitab kaasa

elamupiirkonna terviklikule valmimisele.

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel planeeringualal ja lähinaabruses mälestised

puuduvad, seega mõju kultuuriväärtustele planeeringulahenduse realiseerimisel

puudub.

Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist

looduskeskkonnale, kuna planeeringualal ja selle mõjualas puuduvad kõrge

loodusväärtusega alad või objektid. Planeeringuga on sätestatud uushaljastuse, sh

kõrghaljastuse istutamise kohustus. Uushaljastamisel on antud soovitus teha seda

piirkonnas levinud looduslike liikidega ja viljapuudega. Nimetatud nõuded aitavad

tagada kliimamuutustega kohanemist ja luua elurikkust.

Majanduslikud mõjud on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isiku

finantsiliste võimalustega, st võimekusega lahendus ellu viia. Kohalikule omavalitsusele

planeeringu elluviimisega kohustusi, ka hilisemaid, ei kaasne.

3.12.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped

Planeeringualal kehtib Luunja Vallavolikogu 25.06.2009 otsusega nr 43 kehtestatud “Põvvatu külas Kronska ja Lamba katastriüksuste detailplaneering” (OÜ GEPA MAA- JA EHITUSKORRALDUS töö nr 56, planID 2494). Planeerimisseaduse § 140 lg 8 kohaselt muutub peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist “Põvvatu külas Kronska ja Lamba katastriüksuste detailplaneering” planeeringuala kattuvas ulatuses kehtetuks (vt skeem 4).

Põvvatu külas Parkmetsa põik 4 ja Parkmetsa põik 6 maaüksuste detailplaneering 19

Skeem 4. Lilla tooniga on tähistatud Luunja Vallavolikogu 25.06.2009 otsusega nr 43 kehtestatud

“Põvvatu külas Kronska ja Lamba katastriüksuste detailplaneeringu” ala, mis jääb kehtima

peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist. Punase tooniga on tähistatud käesolev

planeeringuala.

Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad ehitised ei kahjustaks naabermaaüksuste kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitatakse vastavas õigusaktis ette nähtud korras.

Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorraldusliku toimingu teostamisel ja ehitusprojekti(de) koostamisel. Kõik edasised tegevused planeeringualal tuleb teostada vastavalt ehitusseadustikule ja teistele kehtivatele õigusaktidele ning heale projekteerimistavale.

Planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud isik on kohustatud kandma katastriüksuse moodustamise kulud ja välja ehitama kõik detailplaneeringus ette nähtud rajatised.

Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise etapid):

1. Planeeringukohase krundi alusel katastriüksuse moodustamine. Katastriüksus peab olema moodustatud enne esimese hoone püstitamiseks ehitusloa taotlemist.

2. Hoonestuse ja/või selle teenindamiseks vajaliku taristu projekteerimine.

3. Servituutide (sh isiklike kasutusõiguste) seadmine, kui selle vajadus nähakse ette projekteerimisel. Kanded kinnistusraamatusse tuleb teha enne ehitistele ehituslubade väljastamist.

4. Projekteeritud lahenduse välja ehitamine (kasutuslubade saamine).

Põvvatu külas Parkmetsa põik 4 ja Parkmetsa põik 6 maaüksuste detailplaneering 21

KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA

KOOSKÕLASTUSED

Vt eraldi fail

„MD302_parkmetsa_poik_4_6_dp_kooskolastuste_arvamuste_koondtabel“.

Põvvatu külas Parkmetsa põik 4 ja Parkmetsa põik 6 maaüksuste detailplaneering 23

JOONISED JA ILLUSTRATSIOONID

1. Situatsiooniskeem M 1 : 10 000

2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1 : 5 000

3. Tugijoonis M 1 : 500

4. Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega M 1 : 500

5. Ruumilised illustratsioonid

Digitaalselt esitatud joonised ja illustratsioonid on eraldi failidena.