DP Pärtlimetsa ja Pärtlipõllu algatamise teade

DP Pärtlimetsa ja Pärtlipõllu algatamise teade.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ANDRE SEPP 37110250256 2020-12-21 13:47:14

2020.12.08 DP Pärtlimetsa ja Pärtlipõllu KSH eelhinnang.pdf

Raasiku vallas, Kulli külas, Pärtlimetsa ja Pärtlipõllu

katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Koostaja: Raasiku Vallavalitsus

planeeringute spetsialist: Krista Erg-Scacchetti

keskkonnaspetsialist: Katrin Vene

Koostatud: November 2020

Täiendatud vastavalt asjaomaste asutuste märkustele: 8. detsember 2020

2 / 12

Sisukord 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................ 3

2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ................................................................................... 3

3. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentiga .......................................................... 3

3.1. Harju maakonnaplaneering 2030 + .............................................................................. 3

3.2. Raasiku valla üldplaneering ......................................................................................... 3

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ......................................................................................... 4

4.1. Geoloogia ja hüdroloogia ............................................................................................ 4

4.1.1. Pinnakate ................................................................................................................ 4

4.1.2. Aluspõhi ................................................................................................................. 4

4.1.3. Hüdrogeoloogia ...................................................................................................... 4

4.1.4. Põhjavee tase ja liikumise suund ............................................................................... 4

4.1.5. Põhjavee kaitstus ..................................................................................................... 5

4.1.6. Geodeetilised punktid .............................................................................................. 5

4.1.7. Ehitusgeoloogilised uuringud ................................................................................... 5

4.1.8. Maavarad ............................................................................................................... 5

4.1.9. Radoon .................................................................................................................. 5

4.2. Taimestik ja loomastik ................................................................................................. 5

4.3. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik ................................................. 6

4.4. Muinsuskaitse .............................................................................................................. 6

4.5. Jääkreostus ................................................................................................................... 6

5. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju ................................................................................ 6

5.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele ................. 6

5.2. Mõju rohealadele, ulukitele ......................................................................................... 7

5.3. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 7

5.4. Müra, vibratsioon ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus ............................................. 7

5.5. Jäätmekäitlus ja energiamahukus ................................................................................ 8

5.6. Mõju kultuuriväärtusele ............................................................................................... 8

5.7. Mõju maavarade kättesaadavusele, loodusvarade kasutus .......................................... 8

5.8. Valgus .......................................................................................................................... 8

5.9. Mõju temperatuurile, sademetele, tuulele .................................................................... 8

5.10. Avariiolukorrad ........................................................................................................ 8

5.11. Mõju inimese tervisele ja heaolule .......................................................................... 8

5.12. Kumulatiivsed mõjud ............................................................................................... 9

5.13. Piiriülene mõju ......................................................................................................... 9

5.14.Mõju suurus ja ruumiline ulatus ..................................................................................... 9

1. Asjaomaste asutuste seisukohad ......................................................................................... 9

2. Kokkuvõte ........................................................................................................................ 11

3 / 12

1. Sissejuhatus

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikud OÜ Baurexi ja OÜ Lavka on esitanud 16. juulil

2020. a. taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Raasiku vallas, Kulli külas

Pärtlimetsa (registriosa 3306250; katastritunnus 65101:001:0115; pindala 34130 m2;

sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ja Pärtlipõllu (registriosa 5628402; katastritunnus

65101:001:0116; pindala 38866 m2; sihtotstarve maatulundusmaa 100%) katastriüksustel ja

lähialal. Planeeringuala suurus on ca 7,8 ha.

Detailplaneeringuga kavandatakse elurajooni arendamist.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)

§ 33 lõike 2 punktile 4 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise

vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega

kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Tuginedes KeHJS § 6 lõike 2 punktile 10 ja KeHJS

§ 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktile 2 tuleb KSH algatamise

vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui tegemist on KeHJS § 6 lõikes 1 ning

määruses nr 224 nimetamata juhul elurajooni arendamisega.

KeHJS § 33 lõigete 3-6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu elluviimisega

kaasneva KSH vajalikkus otsustatakse, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumidest ning KeHJS § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Kavandatakse maksimaalselt kahekorruseliste elamutega elurajooni rajamist. Sellega kaasneb

muu hulgas teede ja tehnovõrkude välja ehitamine. Kruntide arv ja vajalik taristu selgub

planeerimisprotsessi käigus ning peab vastama Raasiku valla üldplaneeringust tulenevatele

tingimustele.

3. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentiga

3.1. Harju maakonnaplaneering 2030 +

Kavandatav tegevus on vastavuses Harju maakonnaplaneeringuga. Kavandatakse kompaktset

elamuala, arvestades olemasolevat infrastruktuuri ning väljakujunenud asulat.

3.2. Raasiku valla üldplaneering

Kavandatav tegevus on vastavuses Raasiku valla üldplaneeringuga, mis näeb kõnealustel

kruntidel ette elamurajooni rajamist. Tegemist on tiheasustusalaga, millel on tänu raudteele hea

ühendus valla ja maakonna keskustega ning igapäevaeluks vajalike teenustega.

4 / 12

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

4.1. Geoloogia ja hüdroloogia

4.1.1. Pinnakate

Hilis-Pleistotseenis mandriliustike liikumise või sulamise tulemusel moodustunud pinnavorm:

Oos: glatsiofluviaalsetest setetest koosnev seljaku või vallilaadne positiivne pinnavorm. Kõige

ülemise pinnakatte kihi (v.a muld) litoloogiline iseloomustus: Kruus; urdsete valdava osiste

läbimõõduga 2...64 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50% sette

mahust. Kõige ülemise pinnakatte kihi (v.a muld) stratigraafilis-geneetiline iseloomustus:

Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setted. Indeks: Q1jrVr_fg. ärva kihistu Võrtsjärve

alamkihistu glatsiofluviaalsed setted (veerised ja munakad, kruus, liiv). Vastavalt trassi

uuringule nr 30769 on tegemist moreentasandikuga (muld, liiv, saviliivmoreen).

4.1.2. Aluspõhi

Aluspõhja avamused (Kõige ülemised (maapinnal või vahetult pinnakatte all paiknevad)

aluspõhja üksused (kihistud). Vanust iseloomustavad indeksid): Viivikonna kihistu (indeks:

O3vv), Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu detriitne savikas lubjakivi kukersiidi

vahekihtidega.

4.1.3. Hüdrogeoloogia

Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi isohüps. Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi survepinna

samakõrgusjooned, kõrgusega merepinnast (EH2000). Kõrgus 40(m). Piirkond, kus maapinnalt

esimese põhjavee veekihi/veekompleksi üldraua sisaldus ületab 1,0 mg/l. Karbonaatsete

kivimite veekompleks_2, Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-

Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega 0,1...0,5 ls-

1m-1. Vastavalt trassi uuringule nr 30769 on pinnasevee tase 01.09.2006: Süg.min: 2.8

süg.max: 3 abs.min: 38.55 abs.max: 41.05.

4.1.4. Põhjavee tase ja liikumise suund

Suures plaanis peaks liikuma põhjavesi Raasiku vallas suunal kagust loodesse või põhja suunal.

Samas jääb planeeringuala asukohta, millest põhjas märgitud põhjavee tasemeks 40 ja edelas

35. Ka samakõrgusjooned näitavad edelasuunalist kallakut. Üldjuhul eeldatakse, et põhjavesi

liigub samas suunas maapinna loomuliku kaldega ning antud juhul toetab seda ka põhjavee

tasemete erinevus planeeringuala lähipiirkonnas. Seega võiks veehaarete ja

kanalisatsioonirajatistele asukohti valides arvestada põhjavee liikumise suunaga põhjast/kirdest

edelasse.

Seoses pinnase tõstmisega Pärtlimetsa kinnistul on naaberkinnistute omanikud 2019. aastal

täheldanud liigvee probleemi.

5 / 12

4.1.5. Põhjavee kaitstus

Nõrgalt kaitstud ala. Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud

maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.

4.1.6. Geodeetilised punktid

Planeeringualal ei ole geodeetilisi punkte. Lähim punkt nimega 7892 asub kõrvalkinnistul

(https://gpa.maaamet.ee/?refnr_id=227003).

4.1.7. Ehitusgeoloogilised uuringud

Kavandataval elamualal ei ole ehitusgeoloogilisi uuringuid läbi viidud. Planeeringuala idapiiril

kulgeval teel on läbi viidud trassi uuring nr 32486 „Lagedi-Aruküla-Peningi mnt (T-11300) km

0,0-8,1 ja Lagedi-Kostivere mnt (T-11302) km 0,0-

1,6“(https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=32486). Planeeringualast lõuna pool

on läbi viidud trassi uuring nr 30769 „Trassid Pärtli Mü Kulli küla Raasiku vald

Harjumaa“ (https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=30769).

4.1.8. Maavarad

Kruusalasundi leviala (Kulli). Geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu käigus

väljaeraldatud kruusalasundi ala, mis ei ole registreeritud keskkonnaregistris ja mille kvaliteet

ja kvantiteet lubab eeldada maavaravaru olemasolu. Kasuliku kihi moodustab üksikute

veeristega kruusliiv. Leviala on seotud 7 km pikkuse glatsiofluviaalse radiaalse ahelikuga.

Vallide kõrgus on ca 2 m. Kruusa ja veeriste sisaldus on tõenäoliselt väiksem kui Seli maardla-

alal levivates oosisetetes.

4.1.9. Radoon

Eesti Geoloogiateenistuse koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi

(https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f

6dcd) kohaselt asub planeeringuala kõrge radooniriskiga pinnasel (50-100 kBq/m3). Eesti

Geoloogiakeskuse 2008. a. koostatud Harjumaa pinnase radooniriski kaardi

(https://www.envir.ee/sites/default/files/harjumaa_radoonikaart.pdf) kohaselt asub

planeeringuala normaalse kuni kõrge radoonisisaldusega pinnasel (30-150 kBq/m3).

Radoonisisalduse ja ohutusmeetmete täpsustamiseks on vaja planeeringualal läbi viia radooni

mõõtmine.

4.2. Taimestik ja loomastik

Pärtlimetsa kinnistut on kasutatud pinnase ladustamiseks. Kõrghaljastus on vaid osaliselt

säilunud kinnistu piiride lähedal (eriliigiline võsa, haab, lepp, sarapuu) kuid suurem osa

krundist on haljastuseta. Ka olemasolevatest puudest on paljud kahjustatud. Pärtlimetsa

kinnistult on varasemalt leitud karuputke, kuid seda on sealt hävitatud.

Pärtlipõllu katastriüksus on olnud kasutusel põlluna ning sellel on vaid üksikud puud ühes

6 / 12

krundi servas. Põllul kasvab valdavalt ristik.

Planeeringualast põhja suunas, pärast raudtee ülesõitu, on Eesti riigimaanteede loomaohtlikkus

2009-2018 kaardile märgitud kolm liiklusõnnetust metskitsedega. Planeeringualal on loomade

tegutsemise jälgi ning radasid. Sellest, ning Kulli küla ümbritsevast rohevõrgustikust võib

eeldada, et piirkonnas liigub erinevaid loomi, sh suurulukeid.

4.3. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik

Planeeringualal ega selle vahetus läheduses pole kaitstavaid loodusobjekte, vääriselupaiku ega

Natura 2000 võrgustiku kaitsealasid.

Vastavalt Raasiku valla üldplaneeringule on Kulli külakeskus põhimõtteliselt ümbritsetud

rohevõrgustiku aladest. Planeeringuala, kuhu on kavandatud elurajoon ei asu rohevõrgustikus.

4.4. Muinsuskaitse

Planeeringuala ei asu muinsuskaitsealal ning puuduvad muinsuskaitsealused objektid.

Pärandkultuuri objektid puuduvad.

Planeeringualast lõunas asuval naaberkrundil asub pärandkultuuri objekt: Kulli kuivati (reg. Nr:

653:KUI:001). Tegemist on hästi säilunud maakivist lahusrehe hoonega

(https://eelis.ee/default.aspx?state=2;-

294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=-1932231918).

4.5. Jääkreostus

Kulli külas ei ole registreeritud ühtegi keskkonnaohtlikku objekti.

11. novembril 2020. a. tehtud planeeringuala vaatlusel oli peaaegu kogu planeeringuala ulatuses

ning kõrvalkinnistutel, eriti kraavide ligidal, tunda reovee haisu. Selle päritolu pole hetkel teada,

kuid vajab välja selgitamist. Selle päritolu, kestvus või juhuslikkus pole hetkel teada, kuid vajab

välja selgitamist. Võimaliku reostuse olemasolu, ulatus ja leevendusmeetmed on vaja koostöös

valla keskkonna- ja järelevalvespetsialistidega ning asjaomaste ametitega välja selgitada ning

lahendada.

Seoses Pärtlimetsa kinnistul 2018-2019 aastal toimunud kaevise ja jäätmete ladustamise nõuete

rikkumise ning pinnase tõstmise probleemidega (kinnistule ladustati lubatust suuremas koguses

ja lubatust erinevaid jäätmeliike, viidi läbi haldusmenetluse toiming, tehti ettekirjutus, rakendati

sunniraha, ei pikendatud jäätmekäitleja registreerimistõendit) ning planeeringu vaatluse ajal

märgatud lõhnahäiringuga on vaja Keskkonnaameti ja Terviseametiga konsulteerida pinnase

uuringute vajaduse osas. Praeguseks on menetlus lõpetatud, olukord paranenud ning nähtavaid

rikkumisi ei ole.

5. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

5.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele

7 / 12

Mõju kaitsealustele loodusobjektidele puudub.

5.2. Mõju rohealadele, ulukitele

Ulukite liikumine läbi Kulli külakeskuse tõenäoliselt väheneb, sest asustus muutub tihedamaks

ning rajatakse piirdeaedu. Raasiku valla üldplaneeringu järgi on rohevõrgustik sisuliselt ümber

Kulli külakeskuse ning kavandatav tegevus ei häiriks selle toimimist. Planeeringuala on

suhteliselt raudtee ülesõidu juures, kus oleks tegelikult liikluse turvalisuse huvides hea ulukid

eemale peletada. Kompaktsem ja tihedam krundistruktuur suunaks ulukid tõenäolisemalt

liikuma külakeskusest ringiga mööda, rohevõrgustikuks määratud aladele ja hoiaks ära

olukordi, kus loom satub hoonetest ümbritsetud soppi. Ulukite turvalisust silmas pidades peaks

planeeringualal keelama teravate otstega metallist piirdeaedade rajamise.

Tüüpilises aedlinnas on ühest küljest eeldatav rohelus, kõrghaljastus ja liigirikkus

kultuurtaimede näol, kuid samas loomuliku liigirikkuse vähenemine seoses ehitustegevusega ja

murupindade rajamisega. Pärtlipõllu kinnistu on olnud kasutusel põlluna. Pärtlimetsa kinnistut

on suures osas kasutatud pinnase ladustamiseks ning kõrghaljastus on säilinud kitsa ribana

krundi piiride läheduses. Aedade rajamisega suureneb planeeringuala bioloogiline

mitmekesisus.

5.3. Mõju põhja- ja pinnaveele

Põhjaveele eeldatavat mõju ei ole, kui järgitakse seadusest tulenevaid nõudeid. Kõikide

tegevuste läbiviimise käigus peab arvestama, et tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega

piirkonnaga, mille reostamist tuleb vältida.

Joogivesi lahendataks olemasolevate puurkaevude baasil, uusi puurkaeve ei kavandata ning

seega eeldatavasti põhjavee reostusoht ei suurene.

Planeeringu koostamise käigus on soovitatav arutada ja püüda leida koos valla vee-ettevõttega

reovee käitluseks selline lahendus, millega ei kaasneks igal krundil lokaalset mahutit ning

sellest tulenevalt vähendada reostusohtu. Ühise suurema reoveepuhasti loomine on aga

praeguste teadmiste juures nii ebatõenäoline, et KSH eelhinnang ei käsitle antud teemat

detailsemalt. Kui selle objekti rajamine peaks reaalselt päevakorda tulema, peab uuesti kaaluma

lisauuringute, KMH või KSH läbiviimist.

5.4. Müra, vibratsioon ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus

Ehitamise ajal on tavalisest suurem müra, vibratsiooni ja võimalik, et ka muid õhusaaste vorme,

kuid need ei tohi ületada seaduses lubatud piire. Kiirguse osas ei ole muutusi ette näha.

Planeeringu koostamise käigus peab tegema radooni mõõtmise pinnasest, et välja selgitada

vajalikud kaitsemeetmed eluruumides radooniohutu keskkonna tagamiseks. Kuna

planeeringuala on vähem kui 100m kaugusel raudteest, tuleb teha planeeringu koostamise

käigus müra- ja vibratsiooni mõõtmine ning võtta tarvitusele vajalikud leevendusmeetmed

tervisekaitsenõuete täitmiseks. Kanalisatsioonirajatised ei tohi tekitada lõhnahäiringuid.

8 / 12

5.5. Jäätmekäitlus ja energiamahukus

Kõik ehitamise ning hoonete kasutamise ajal tekkinud jäätmed tuleb käidelda vastavalt

kehtivatele seadustele ning Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete teke nii ehitamise,

kui ka hoonete kasutamise ajal suureneb. Energiakulu antud piirkonnas suureneb

elektritarbimise ja kütte mõjul. Väga saastavad kütteliigid on vaja planeeringuga välistada.

5.6. Mõju kultuuriväärtusele

Mõju puudub.

5.7. Mõju maavarade kättesaadavusele, loodusvarade kasutus

Maatulundusmaa muudetakse elamumaaks, seega kaob põllumajanduse võimalus. Samas

võimaldab kompaktsete tiheasustusalade loomine hoida põllumaid kasutuses haja-asustuses ja

seega suuremas plaanis optimeerida looduvarade kasutust.

5.8. Valgus

Elurajooni ja tänavavalgustuse rajamisega tekib juurde valgusreostust, kuid detailplaneeringuga

on võimalik määrata tingimusi selle mõjude minimaalsena hoidmiseks (lambivarjud,

reguleerimine, valgustemperatuur).

5.9. Mõju temperatuurile, sademetele, tuulele

Olulist mõju ilmastikuoludele ei ole ette näha. Raasiku valla üldplaneeringu põhimõtteid

järgides on vaja kõrghaljastust säilitada võimalikult palju ning pakkuda sellega kaitset muu

hulgas ka ilmastikuolude ja nende muutumise eest. Kõnealusel planeeringualal aga eriti

kõrghaljastust pole ning selle rajamise võiks planeeringuga ette näha. Kõrghaljastuse

rajamisega väheneks planeeringualal tuulisus ning temperatuuri kõikumine. Asfalteeritud tänav

omab kumulatiivset mõju temperatuurile aga kuna tegemist on aedlinnakuga, siis ei ole see

tõenäoliselt tuntav muutus ning kõrghaljastus hoiab ära soojasaare efekti.

5.10. Avariiolukorrad

Kavandatav ei sisalda tavapärasest ehitustööst ohtlikumaid tegevusi. Planeeringu käigus

lahendatakse tuleohutuse küsimused nagu päästeautode ligipääs ja tuletõrjevee kättesaadavus.

Tupiktänavate loomist võimalusel välditakse. Ehitustegevuse käigus ega hoonete kasutuse

käigus ei tohi tekitada keskkonnareostust. Tööde käigus on vaja arvestada, et tegemist on

nõrgalt kaitstud põhjavee alaga ning tuleb rakendada meetmeid põhjavee kaitseks.

5.11. Mõju inimese tervisele ja heaolule

Üldiselt selle piirkonna elanike heaolu peaks kasvama, sest neile tekib parem infrastruktuur,

suureneb kogukond ning tõuseb turvatunne. Uutele elanikele peaks valmima meeldivalt

maalähedane, kuid heas logistilises asukohas asuv tervislik ja turvaline elukeskkond. Naabruses

elavate inimestele mõjub negatiivselt ehitusmüra, kuid see peab jääma normide piiridesse ning

9 / 12

on ajutine. Tööde käigus peab hoolikalt jälgima põhjavee kvaliteedi kaitsemeetmeid.

5.12. Kumulatiivsed mõjud

Osaliselt on tegemist linnastumisele iseloomuliku arenguga. Teiselt poolt on uued elanikud

tõenäoliselt paljuski tihedalt seotud töökohtadega Tallinnas, mis tähendab pendelrännet.

Raasiku valda on viimastel aastatel kolinud peresid, kes soovivad elada looduslikus piirkonnas

pealinna läheduses, kuid ei jaksa osta kinnisvara pealinna vahetus läheduses. Kuna

planeeringuala kõrval on raudteejaam, mugava ja kiire ühendusega Tallinnaga, siis osa elanikke

valib tõenäoliselt rongi kasutuse, mis on keskkonnasäästlikum ja kiirem. Teised jällegi

suurendavad linnast maale kolimisega oma ökoloogilist jalajälge. Pikas perspektiivis, kui Kulli

küla kasvab, tekib sellesse ka töökohti ning teenuseid juurde ning väheneb vajadus

pendelrändeks. Kumulatiivse mõjuna võib käsitleda ka seda, et kui kavandatakse piisavalt uusi

elupindasid kompaktselt tiheasustusse, siis selle võrra võiks väheneda arendussurve

hajaasustusse, mida on soovitatav hoida looduslähedasena. Ka omavalitsuse teenuste ja

hooldustööde osutamine on tiheasustuses ökonoomsem, kui hajaasustuses.

5.13. Piiriülene mõju

Mõju puudub.

5.14.Mõju suurus ja ruumiline ulatus

Kavandatud tegevuse täideviimine muudab pöördumatult ja täielikult planeeringuala, sest

praegusest põllumaast saab tiheasustusega elurajoon. Planeeringualast väljapoole ulatuvad

mõjud on küla tasandil ning kohaliku omavalitsuse tasandil elanikkonna suurenemine,

liikluskoormuse ja teenuste tarbimise ja vajaduse suurenemine. Kulli küla mõistes on tegu suure

mõjuga, sest planeeringuala on võrreldes juba väljakujunenud külakeskuse suurusega

tähelepanuväärne. Eeldatavasti suureneb rongiliiklejate arv ja autoliiklus Aruküla-Kulli-Tallinn

suunal, kuid mitte märgataval määral. Kulli küla mõistes on tegemist suure muutusega, valla

tasandil on tegemist keskmise muutusega ning maakonna ning riigi tasandil jääb muutus

märkamatuks.

1. Asjaomaste asutuste seisukohad

Vastavalt sissejuhatuses välja toodule, on vaja küsida KSH eelhinnangu kohta asjaomaste

asutuste seisukohta. Kuna planeeringualal ei ole muinsuskaitsealuseid objekte, siis ei küsita

arvamust Muinsuskaitseametilt. Ka keskkonnakaitselisi objekte piirkonnas eeldatavasti ei ole,

kuid selle kinnitamiseks ning muude keskkonnaalaste aspektide koosmõju osas on vaja küsida

Keskkonnaameti seisukohta.

Keskkonnaamet andis oma 08.12.2020 nr 6-5/20/19308-2 kirjas seisukoha:

Keskkonnaamet tutvus esitatud materjalidega ning on seisukohal, et arvestades planeeringuala

asukohta, kavandatavat tegevust ning asjaolu, et elamurajooni arendamisel ei kaasne eeldatavalt

olulist keskkonnamõju, ei ole KSH algatamine eeldatavalt vajalik. Samas tuleb

10 / 12

Keskkonnaameti hinnangul detailplaneeringu koostamise käigus kindlasti läbi viia pinnase

uuringud, et välja selgitada võimalik pinnasereostuse esinemine (täpsemalt vt kirja punkti 5

Samuti vajab enne otsuse tegemist KSH eelhinnang järgnevate ettepanekute alusel täiendamist.

Keskkonnaamet palub arvestada järgnevate ettepanekutega:

1. KSH eelhinnangus on kirjutatud, et kuna KSH eelhinnangu koostamise ajal esines Maa ameti

kaardirakenduste töös tõrkeid, vajab kohalik omavalitsus Keskkonna ameti kinnitust, kas

planeeringualal ei asu looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid objekte. Eesti Looduse

Infosüsteemi (andmetele tuginedes ei ole kinnistutel Pärtlimetsa ja Pärtlipõllu kaitstavaid

loodusobjekte. (täiendus sisse viidud)

2. KSH eelhinnangu p s 5.10 „Avariiolukorrad“ on kirjutatud, et „ Tööde käigus on vaja

rõhutada, et tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga .“ Keskkonnaamet palub teksti

korrigeerida. Tööde käigus on vaja arvestada, et tegemist on nõrgalt kaitstud põhjavee alaga

ning tuleb rakendada meetmeid põhjavee kaitseks. (parandatud)

3. KSH eelhinnangu p s 5.11 „Mõju inimese tervisele ja heaolule“ tuleks arvestada ka sellega,

et uue arendusala rajamisel (täitetöödel) tuleb tagada, et vertikaalplaneerimise tulemusena ei

valguks sademeveed naaberkinnistutele ning põhjus taks seal üleujutusi ja liigniiskuse

probleeme. KSH eelhinnangu p s 5.3 on kirjutatud reoveekäitluse lahendamisest, kuid täielikult

on käsitlemata, kuidas lahendatakse veevarustus ning millised mõjud sellega võivad kaasneda.

(täiendatud)

5. Pärtlimetsa kinnistul on tuvastatud jäätmetega maa ala täitmise nõuete rikkumised. KSH

eelhinnangu p s 4.5 on kirjutatud , et detailplaneeringu alal on märgatud lõhnahäiringuid ning

vajadusel tuleb läbi viia pinnase uuringud. Detailplaneeringu ala asub nõrgalt kaitstud

põhjaveega piirkonnas. Detailplaneeringuga kavandatakse elurajooni rajamist.

Keskkonnaameti hinnangul tuleb planeeringu koostamise käigus läbi viia pinnase uuringud

ning analüüsida , kas planeeringuala pinnas vastab keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr

26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” lisas toodud ohtlike ainete piirväärtustele

elamumaal. (uuringu vajadus planeeringu lähteseisukohtadesse sisse viidud)

6. Otsuse eelnõus on kirjutatud: Seega KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole

vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus.

Eelhinnangus on välja toodud, missuguste meetmetega tuleb arvestada detailplaneeringu

koostamisel.“ Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et KSH eelhinnangus vajaks kokkuvõttev osa

täiendamist nende meetmetega, mida kindlasti tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada.

Hetkel ei ole kokkuvõtvas osas meetmeid eraldi välja toodud (kuigi eelhinnangus on käsitletud

radooniuuringu vajadust, pinnase uuringut jm teemasid ), mistõttu on keeruline aru saada, mida

planeeringu koostamisel arvestada tuleb. (täiendatud)

7. Keskkonnaamet palub veenduda, et KSH eelhinnang on koostatud vastavalt KeHJS § 33 lg

3-5 esitatud kriteeriumidele. Keskkonnaamet palub täiendada eelhinnangut KeHJS § 33 lg 5 p

3 nõutud infoga. Esitatud KSH eelhinnangus ei ole esitatud infot mõju suuruse ja ruumilise

11 / 12

ulatuse , sealhulgas geograafilise ala ja eeldatavalt mõjutatava elanikkonna kohta. (täiendatud

punktiga 5.14.)

8. Lähteseisukohtade lk 2 p 1.7 „PIIRANGUD“ vajab täiendamist. Maa ameti kitsenduste

kaardirakenduse andmetel ulatub Pärtlipõllu kinnistule u 5 m ulatuses puurkaevu ( PRK0023

933 ) sanitaarkaitseala. Sanitaarkaitsealast tulenevate piirangutega tuleb arvestada

planeeringulahenduse koostamisel. (info on olemas)

9. Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 Planeeringute koostamisel koostöö tegemise

kord ja planeeringute kooskõlastamise alused (edaspidi määrus nr 133) § 2 lg 2 kohaselt teeb

planeerimisalase tegevuse korraldaja koostööd ja kooskõlastab planeeringu asutustega, kelle

valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub, vastavalt määruse § s 3 sätestatule.

Määruse nr 133 § 3 p 2 k ohaselt tuleb planeering kooskõlastada Keskkonnaametiga, kui

planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, välja arvatud punktis 3

nimetatud juhtudel, samuti kui planeeringualal asub kaitseala, hoiuala, püsielupaik, kaitstava

looduse üksik objekt või selle kaitsevöönd või ala, mille suhtes on Keskkonnaministeerium

algatanud kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise

menetluse. Määruse nr 133 § 2 lg 3 annab võimaluse põhjendatud juhul teha koostööd ja

kooskõlastada planeering ka §-s 3 nimetamata juhtudel, kuid sellisel juhul tuleb

kooskõlastamise vajadust põhjendada ning selgitada selle asjakohasust ning kuulumist vastava

asutuse valitsemisalasse või tegevusvaldkonda. Lähteseisukohtade p i 2.4 „Nõutavad

detailplaneeringu kooskõlastused“ palub Keskkonnaamet täiendada ning lisada põhjused, miks

konkreetne planeering vajab Keskkonnaametiga kooskõlastamist, sest määruse nr 133 § 3 lg s

2 sätestatud kooskõlastamise vajadust Pärtlimetsa ja Pärtlipõllu kinnistuste ja lähiala

detailplaneeringuga ei kaasne. (täiendatud)

2. Kokkuvõte

Raasiku vallavalitsus ei näe käesoleva info põhjal vajadust Pärtlimetsa ja Pärtlipõllu kinnistutel

kavandatava tegevuse puhul KSH läbiviimist. Keskkonnameetmed on võimalik välja töötada

detailplaneeringu koostamise käigus ning vajadusel erialaspetsialiste kaasates ning üksikuid

lisauuringuid läbi viies.

Meetmed, mida kindlasti tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada:

1. Radooniriski uuring radoonikaitsemeetmete väljaselgitamiseks.

2. Müra ja vibratsiooni uuring tervisekaitsemeetmete väljaselgitamiseks.

3. Pinnaseuuring ohtlike ainete sisalduste piirväärtustele vastavuse kohta elamumaal.

4. Rakendada meetmeid nõrgalt kaitstud põhjavee kaitseks.

5. Vertikaalplaneerimise tulemusel välistada liigniiskuse probleemide tekitamine

planeeringualal ning selle naabruses.

6. Karuputke taimede leidmisel tuleb need nõuetekohaselt hävitada.

7. Piirdeaedade kavandamisel arvestada rohevõrgustiku lähedusega. Ulukite turvalisust

silmas pidades peaks planeeringualal keelama teravate otstega metallist piirdeaedade

rajamise.

12 / 12

8. Planeeringu koostamise käigus on soovitatav arutada ja püüda leida koos valla vee-

ettevõttega reovee käitluseks selline lahendus, millega ei kaasneks igal krundil lokaalset

mahutit ning sellest tulenevalt vähendada reostusohtu.

9. Detailplaneeringuga määrata tingimusi valgusreostuse mõjude minimaalsena

hoidmiseks (lambivarjud, reguleerimine, valgustemperatuur).

2020.12.08 DP Pärtlimetsa ja Pärtlipõllu algatamise otsus nr 47 ja lähteseisukohad.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TIINA RÜHKA 45702250222 2020-12-10 12:39:20

8.12.2020 otsuse nr 47 Lisa 1 Pärtlipõllu_Pärtlimetsa_lähteseisukohad.pdf

Lk 1 / 7

Lisa 1

Kinnitatud

Raasiku Vallavolikogu

8. detsembri 2020. a.

otsusega nr 47

LÄHTESEISUKOHAD

Raasiku vallas, Kulli külas, Pärtlimetsa ja Pärtlipõllu katastriüksuste ja lähiala

detailplaneeringu koostamiseks

ÜLDOSA

Detailplaneeringuga kavandatakse elurajooni arendamist. Detailplaneeringu eesmärgiks on

jagada praegu maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksused elamumaa katastriüksusteks

(lisaks elamute teenindamiseks vajalikud transpordi, toomis- ja ühiskondliku kasutusega

katastriüksused, mis selguvad planeeringu koostamise käigus), määrata ehitusõigus ja

hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja määrata vajalikud servituudid,

liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus koos

lähialaga on ligikaudu 7.8 ha. Maaüksuse osas ei ole varem detailplaneeringuid kehtestatud.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga.

Joonis 1 Planeeringuala. Maa-ameti X-GIS 2

Lk 2 / 7

1. OLEMASOLEV OLUKORD

1.1. ASUKOHT

1.1.1. Planeeritav ala asub Raasiku vallas, Kulli külas, Pärtlimetsa ja Pärtlipõllu

katastriüksustel. Planeeringuala piirneb põhja suunast munitsipaalomandis oleva

Väikekoha tee katastriüksusega, millel asub Kulli suvila tee (tee nr 6510001) ning

üle selle tee on riigi omandis olev Lasse katastriüksus. Planeeringuala vahetus

läheduses põhja/kirde suunal asub Tallinn-Tapa raudtee (Heinapõllu tee 11 //

Tallinn-Tapa 122,9-128,1 km), raudtee ristumine maanteega ning Kulli

raudteejaam. Planeeringuala piirneb kirde/ida suunas riigi omandis maanteega

(11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee), millest üle tee on Vana-Tõniste

katastriüksus. Lagedi-Aruküla-Peningi tee ääres on bussipeatus ning sealt kuni

raudteejaamani välja ehitatud kõnnitee. Kagu suunas on piirinaabriteks Põllu tee

10, 12 ja 14. Lõuna suunas piirneb planeeringuala munitsipaalomandis oleva Pärtli

teega, millest üle tee on Pistriku vkt 2, 1 ja 28 ning Heina katastriüksus. Lääne

suunas piirneb planeeringuala Majasoku katastriüksusega.

1.2. KATASTRIÜKSUSED

1.2.1. Pärtlimetsa (registriosa 3306250; katastritunnus 65101:001:0115; pindala

34130 m2; sihtotstarve maatulundusmaa 100%)

1.2.2. Pärtlipõllu (registriosa 5628402; katastritunnus 65101:001:0116; pindala 38866

m2; sihtotstarve maatulundusmaa 100%)

1.3. LÄHIALA

1.3.1. Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja

tehnovõrkude planeerimiseks.

1.4. PLANEERINGU ALA

1.4.1. Planeeringu ala moodustab Pärtlimetsa ja Pärtlipõllu katastriüksused ja lähiala.

1.4.2. Planeeringu ala suurus on ligikaudu 7.8 ha.

1.5. HOONESTUS

1.5.1. Hooneid ei ole.

1.6. TEHNOVÕRGUD

1.6.1. ELEKTER – Kinnistuid läbib elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Kulli

II:ARU (väline tunnus: K215824345)

1.6.2. VESI – Pärtlipõllu katastriüksuse lõunapoolse nurga juurde ulatub Pistriku vkt-

d teenindav Raven OÜ valduses veevõrk, mis on ühendatud puurkaevu

PRK0022553.

1.6.3. KANALISATSIOON – puudub. Piirkond on üldplaneeringu järgi hõlmatud

kavandatavasse reoveekogumisalasse aga lähiaastatel tõenäoliselt liitumise

võimalust ei teki.

1.6.4. SIDE – puudub

1.7. PIIRANGUD

Piirangu alus Kood riiklikust

registrist

Piirangu ulatus

Elektripaigaldise kaitsevöönd: elektriõhuliin 1-

20 kV (Keskpingeliin) Kulli II:ARU

K215824345 10 m mõlemal pool liini

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd: Lagedi-

Aruküla-Peningi tee. (Raasiku valda jääva

riigitee kaitsevöönd on 30 m lai. Juhul kui

maantee läbib asulat, siis loetakse asula piires

tee kaitsevööndi laiuseks 10 m.)

11300 10 m mõlemal pool

äärmise sõiduraja

välimisest servast.

Lk 3 / 7

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd: Kulli

suvila tee

6510001 10 m mõlemal pool

äärmise sõiduraja

välimisest servast.

Veehaarde sanitaarkaitseala PRK0023933 R=50 m

*Olenevalt planeeringu lahendusest võib olla

vajalik arvestada lähedal asuva laiarööpmelise

raudtee kaitsevööndiga

4073724,

6259749

30 m äärmise rööpme

teljest

2. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS

2.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA MUUD

ALUSMATERJALID

2.1.1. Varasemalt samale alale kehtestatud detailplaneeringuid ei ole. Arvestama peab

planeeringualaga külgnevate kehtivate ja koostamisel olevate

detailplaneeringutega, et tagada elamualade sujuv üleminek ja ühtne teede

võrgustik.

2.1.2. Raasiku valla üldplaneering

2.1.3. Harju maakonnaplaneering 2030+

2.1.4. Eesti Vabariigis kehtivad normid ja standardid

2.2. NÕUTAVAD GEODEETILISED MÕÕDISTUSED JA UURINGUD

2.2.1. Geodeetiline mõõdistus tehnovõrkude ja kinnistute piiridega mõõtkavas M

1:500 kogu planeeringuala ulatuses.

2.2.2. Radooniriski uuring radoonikaitse meetmete väljaselgitamiseks.

2.2.3. Müra ja vibratsiooni uuring tervisekaitsemeetmete väljaselgitamiseks.

2.2.4. Seoses Pärtlimetsa kinnistul 2018. aastal toimunud kaevise ja jäätmete

ladustamise probleemidega (tehti ettekirjutus, rakendati sunniraha, ei pikendatud

jäätmekäitleja registreerimistõendit) ning planeeringu vaatluse ajal märgatud

lõhnahäiringuga on vaja läbi viia pinnase uuringud ning analüüsida, kas

planeeringuala pinnas vastab keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26

„Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” lisas toodud ohtlike ainete

piirväärtustele elamumaal.

2.2.5. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute täpne nimekiri ja ulatus

selguvad detailplaneeringu koostamise käigus, koostöös pädevate asutustega.

2.2.6. Uuringu tulemused ja kaitsemeetmed peavad kajastuma detailplaneeringus.

Uuringute tulemused tuleb planeeringulahenduse väljatöötamisel arvesse võtta.

2.3. NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED

2.3.1. Päästeamet

2.3.2. Terviseamet

2.3.3. Keskkonnaamet – seoses varasemate keskkonnahäiringutega ning tundliku

piirkonna suures mahus muutmisega

2.3.4. Maanteeamet

2.3.5. *vajaduse ilmnemisel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

2.3.6. Elektrilevi OÜ

2.3.7. Raven OÜ

3. NÕUDED MAA-ALA PLANEERIMISEKS

3.1. ÜLDNÕUDED

3.1.1. Koostada detailplaneering mõõtkavas M 1:500. Planeeringus määrata

moodustavate kruntide piirid, kruntide ehitusõigus ja lubatud ehitusalad,

hoonestustingimused, maakasutuse sihtotstarve, haljastus, juurdepääs,

Lk 4 / 7

tänavavalgustus. Kruntide moodustamine ja ehitusõigus anda detailplaneeringu

põhijoonisel tabeli kujul. Detailplaneering vormistada vastavalt Riigihalduse

ministri 17.10.2019 vastu võetud määrusele “Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“.

3.1.2. Detailplaneeringu koosseisus anda kontaktvööndi analüüs krundistruktuuri ja

hoonestustiheduse kohta joonisel ja seletuskirjas.

3.1.3. Krunte teenindav taristu ja teed peavad olema välja ehitatud enne hoonete

ehitamist. Planeeringus peab olema selge ja üheselt mõistetav elluviimise kava,

milles on järjestatud planeeringu elluviimise etapid, konkreetsed kohustused,

vastutajad ning rahastajad. Tegevuskava peab kindlustama selle, et rahalised

kohustused seoses planeeringu elluviimisega ei langeks kohalikule omavalitsusele

ega ebaproportsionaalselt suurelt moodustatavate elamukruntide järgmistele

omanikele. Moodustavate elamukruntide järgmistele omanikele peab garanteerima

toimiva ühiskasutatava infrastruktuuri ning teed kuni kruntide piirideni ning

välistama võimaluse, et nad jäävad oma ehitusõiguse realiseerimises kellestki

teisest sõltuma.

3.2. KRUNDIJAOTUS

3.2.1. Moodustada elamumaa sihtotstarbega krundid. Neid teenindavate teede ja

tehnovõrkude jaoks moodustada vastavate vajalike sihtotstarvetega krundid.

3.2.2. Elamumaa kruntide minimaalne suurus on 2500 m2.

3.2.3. Kruntidel lubatud täisehitusprotsendi määramisel lähtuda piirkondlikust tavast.

3.2.4. Uute tänavate kavandamisel arvestada teemaa laiuseks 18 m. Reserveerida

piisavalt ruumi standarditele vastava kahesuunalise sõidutee, kõnniteede ning

hooldusalade rajamiseks isegi siis, kui planeering ei näe ette nende kohe

maksimaalses laiuses välja ehitamist.

3.2.5. Määrata ehitiste absoluutsed kõrgused.

3.2.6. Kui krundile kavandatakse paarismaja, siis planeerida krundi kuju selliselt, et

kui see mõtteliselt pooleks jagada, tekiks kaks mõistliku kujuga osa.

3.3. HOONESTUS

3.3.1. Määrata hoonestusala ja hoonete paiknemine krundil, arvestada sealjuures

kehivate piirangutega, olemasoleva kõrghaljastusega, krundile juurdepääsudega ja

ilmakaartega.

3.3.2. Antud detailplaneeringu alal on lubatud üksik- ja kaksikelamud, eluhoone max

kõrgus 10 m, max korruselisus 2, eluhoone max ehitusalune pind nii üksik- kui ka

kaksikelamu puhul 240 m2.

3.3.3. Igale krundile võib ehitada ühe eluhoone ja kuni kaks abihoonet. Abihoone võib

olla eluhoonega kokku ehitatud.

3.3.4. Iga elamuüksuse juurde planeerida krundi siseselt vähemalt kaks parkimiskohta.

3.3.5. Välisviimistluses on välistatud imiteerivad materjalid, plastik, ümarpalk,

madalakvaliteetne laudis.

3.3.6. Kõikidel hoonetel kasutada kaasaegset arhitektuuri, vältida väikeseid aknaruute.

3.3.7. Ehitusprojekti mahus esitada koos põhihoone projektiga abihoone projekt.

Abihoone välisilme peab olema kooskõlas põhihoone välisilmega.

3.4. HALJASTUS JA HEAKORD

3.4.1. Planeeringuala peab ära koristama ja jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele

ja Raasiku valla jäätmehoolduskorrale.

3.4.2. Välja ehitada planeeringuala teenindavad jäätmete liigiti kogumise rajatised

vastavalt jäätmeseadusele ja Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale.

3.4.3. Raietöödeks peab taotlema Raasiku vallalt raieluba.

Lk 5 / 7

3.4.4. Krunte on lubatud piirata kuni 1,6 m kõrguse vähemalt 50% ulatuses läbipaistva

taraga, mis peab moodustama visuaalselt tänava lõikes terviku. Läbipaistmatu tara

kõrgus on max 1,4 m.

3.4.5. Tarade planeerimisel arvestada, et need peavad olema sobivad kinni pidama nii

väikese-, kui ka suurekasvulisi koeri.

3.4.6. Kinnistute tänavapoolsetel piiridel on lubatud maksimaalselt piirdeaiaga sama

kõrged hekid. Kinnistute vahelistel piiridel on lubatud ka kõrgemad hekid.

3.4.7. Hekid ja muu haljastus ei tohi tekitada piiratud nähtavusega ristmikke.

3.5. TURVALISUS

3.5.1. Vältida pimedate nurgataguste loomist.

3.5.2. Soovitav on luua naabrivalve piirkond, kuid et seda teha, on vaja soodustada

avaliku ruumi planeerimisel naabrite vahelist suhtlust.

3.5.3. Aadressisiltide ja muude viitade süsteem peab olema ühtse stiiliga ja piisavalt

suuremõõtmeline, et tagada päästetöötajate kiire orienteerumine.

3.6. JÄTKUSUUTLIK ARENG JA HEAOLUÜHISKOND

3.6.1. Hooneid ja avalikke alasid planeerides võtta arvesse erinevate

ühiskonnagruppide vajadusi.

3.6.2. Esimene korrus ja kinnistusisesed liikumisteed lahendatakse ehitusprojektis

eelistatavalt takistusteta liikumise põhimõtetel.

3.6.3. Kavandada ja välja ehitada planeeringuala teenindav ühiskondlik ala, kus on

muu hulgas laste mänguväljak. Kui väikelastele mõeldud väljak on autotee

läheduses, peab see olema madala aiaga piiratud.

3.7. TEED

3.7.1. Juurdepääs planeerida Kulli suvila teelt ja Pärtli teelt. Lagedi-Aruküla-Peningi

maanteele uusi mahasõite mitte kavandada.

3.7.2. Vältida tupikteede loomist.

3.7.3. Garanteerida ligipääs ja manööverdamisruum suurtele prügiveo- ja

päästeautodele.

3.7.4. Määrata ligipääsude jaoks vajalikud kitsendused ja servituudid.

3.7.5. Detailplaneeringu joonistele tuleb kanda nähtavuskolmnurgad.

3.7.6. Reserveerida piisavalt ruumi standarditele vastava kahesuunalise sõidutee,

kõnniteede ning hooldusalade rajamiseks isegi siis, kui planeering ei näe ette nende

kohe maksimaalses laiuses välja ehitamist.

3.7.7. Üldplaneering näeb ette kergliiklusteede rajamist Lagedi-Aruküla-Peningi

maantee kõrvale ning Kulli suvila teele. Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb

täpsustada, kummale poole sõiduteed on kergliiklusteede rajamine Kulli suvila teel

mõistlikum.

3.7.8. Planeerida ja välja ehitada kergliiklusteede võrgustik nii, et praegustele

ümberkaudsetele elanikele ning planeeringualale elama asuvatele inimestele oleks

mugav ja turvaline läbi planeeringuala rongijaama ja bussipeatuse juurde liikuda.

3.7.9. Teed ja taristu peab välja ehitama enne elamukruntide ühe kaupa müümist.

3.8. TEHNOVÕRGUD

3.8.1. Anda tehnovõrkude koondplaan koos uute tehnovõrkude äranäitamisega

kooskõlastatult tehnovõrkude valdajatega. Koondplaani alusplaanina kasutada

vormistatud detailplaneeringu põhijoonist.

3.8.2. Määrata tehnovõrkude jaoks vajalikud servituudid ja kitsendused.

Olemasolevate ja vajalike servituutide seadmise kohta esitada tabel.

3.8.3. Tehnilised tingimused taotleb tellija või projekteerija võrguvaldajatelt.

3.8.4. Enne eluhoonetele ehituslubade väljastamist peavad olema neid hooneid

teenindavad tehnovõrgud kuni vastavate kruntide piirideni välja ehitatud.

Lk 6 / 7

3.8.5. ELEKTER

3.8.5.1. Olemasolev ja planeeritav elektriühendus selgitada välja koostöös

Elektrilevi OÜ-ga.

3.8.6. VALGUSTUS

3.8.6.1. Avalikku ruumi kavandada tänavavalgustus.

3.8.6.2. Võtta kasutusele maksimaalselt võimalikke meetmeid valgusreostuse

ärahoidmiseks ning tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks.

3.8.6.3. Tänavavalgustus planeerida pigem madalate postidega, kasutada

valgusvihku suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud.

3.8.6.4. Kasutada ökonoomseid LED-lampe valgustemperatuuriga 3000-4000 K.

Vältida sinist tooni valgusallikaid.

3.8.6.5. Kaaluda võimalust kasutada valgustite reguleerimiseks näiteks liikumis-

ja valgustugevuse andureid.

3.8.7. VESI

3.8.7.1. Liituda ühisveevärgiga. Kui see ei ole võimalik, siis lahendada veega

varustatus võimalikult vähese arvu uute puurkaevude rajamisega.

3.8.7.2. Lahendada tuletõrje veevarustus vastavalt standardile EVS 812-

6:2012+A1+A2.

3.8.8. KANALISATSIOON

3.8.8.1. Piirkond on üldplaneeringu järgi hõlmatud kavandatavasse

reoveekogumisalasse aga lähiaastatel tõenäoliselt valla poolt liitumise

võimalust ei teki. Kuna planeeringuala on suur ning kogu Kulli külal on

probleem ühisveevärgi puudumisega, siis tuleb arutada Raven OÜ-ga, kas

oleks võimalik leida koostöös lahendus suuremat piirkonda teenindava

reoveepuhasti ehitamiseks.

3.8.8.2. 11.novembril 2020 tehtud planeeringuala vaatlusel oli peaaegu kogu

planeeringuala ulatuses ning kõrvalkinnistutel, eriti kraavide ligidal, tunda

reovee haisu. Selle päritolu, kestvus või juhuslikkus pole hetkel teada, kuid

vajab välja selgitamist. Võimaliku reostuse olemasolu, ulatus ja

leevendusmeetmed on vaja koostöös valla keskkonna- ja

järelevalvespetsialistidega ning asjaomaste ametitega välja selgitada ning

lahendada.

3.8.8.3. Kanalisatsiooni lokaalselt lahendamise korral võtta arvesse, et tegemist

on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga, millest tulenevalt on imbväljakute

rajamine välistatud. Lekkekindlad mahutid on lubatud, biopuhasti sobivust

saab kaaluda olenevalt konkreetsest asukohast.

3.8.8.4. Sademeveekanalisatsioon lahendada krundisiseselt. Sademevee

naaberkruntidele suunamine ning maantee kraavidesse on keelatud.

3.8.8.5. Vertikaalplaneeringu koostamisse kaasata diplomeeritud

hüdrotehnikainsener, et välistada naaberkruntidel ning planeeringualas

liigniiskusega seotud probleeme.

3.8.9. SIDE

3.8.9.1. Võimalusel planeerida liitumine kaabliga. Kui kaabliga ühendus pole

võimalik, siis lahendada mobiilside baasil.

4. NÕUTAV DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS

4.1. Detailplaneering esitada planeerimisseaduses kehtestatud mahus juhindudes teistest

seadustest ning vara ja maaomandit reguleerivatest õigusaktidest.

Lk 7 / 7

4.2. Detailplaneeringu seletuskirjas anda planeeringu vajaduse põhjendus. Kirjeldada,

milliseks võivad kujuneda detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad

majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale.

4.3. Esitada detailplaneeringu elluviimise tegevuskava.

4.4. Joonistest esitada:

4.4.1. situatsiooniskeem,

4.4.2. tugiplaan kehtival topogeodeetilisel alusplaanil koos naaberkinnistute piiridega

mõõdetuna vähemalt 10 m planeeringualast väljaspool

4.4.3. fotod olemasolevast situatsioonist,

4.4.4. põhijoonis 1:500,

4.4.5. tehnovõrkude plaan 1:500, tehnovõrkude skeemid liitumispunktideni,

4.4.6. kavandatavat keskkonda illustreeriv materjal.

4.5. Detailplaneeringu eskiislahendus esitada digitaalselt .pdf-formaadis vallavalitsusele

kooskõlastamiseks.

4.6. Detailplaneeringu vastuvõtmiseks ning avalikustamise läbiviimiseks esitada

paberkandjal ühes eksemplaris värviline köide ja kokku murdmata detailplaneeringu

põhijoonis.

4.7. Kehtestamisel esitada detailplaneering Raasiku Vallavalitsusele järgnevalt:

4.7.1. Detailplaneeringu köide paberkandjal kolmes eksemplaris.

4.7.2. Digitaalselt allkirjastatult ning failid kokkupakkimata:

4.7.2.1. seletuskiri .doc- ja .pdf formaadis,

4.7.2.2. joonised .dwg- ja .pdf formaadis.

5. LÄHTESEISUKOHTADE KEHTIVUS

Lähteseisukohad kehtivad kolm aastat.

Valla Vk otsus nr 47 Detailplaneeringu algatamine Kulli_Pärtlimetsa ja Pärtlipõllu.pdf

OTSUS

Aruküla 8. detsember 2020. a nr 47

Raasiku vallas, Kulli külas, Pärtlimetsa ja Pärtlipõllu katastriüksuste ja lähiala

detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikud OÜ Baurexi ja OÜ Lavka on esitanud 16. juulil

2020. a. taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Raasiku vallas, Kulli külas

Pärtlimetsa (registriosa 3306250; katastritunnus 65101:001:0115; pindala 34130 m2;

sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ja Pärtlipõllu (registriosa 5628402; katastritunnus

65101:001:0116; pindala 38866 m2; sihtotstarve maatulundusmaa 100%) katastriüksustel ja

lähialal.

Detailplaneeringuga kavandatakse elurajooni arendamist. Detailplaneeringu eesmärgiks on

jagada praegu maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksused elamumaa katastriüksusteks

(lisaks elamute teenindamiseks vajalikud transpordi, tootmis- ja ühiskondliku kasutusega

katastriüksused, mis selguvad planeeringu koostamise käigus), määrata ehitusõigus ja

hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja määrata vajalikud servituudid,

liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus koos

lähialaga on ligikaudu 7,8 ha.

Maaüksuse osas ei ole varem detailplaneeringuid kehtestatud. Detailplaneeringu koostamise

eesmärk on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga.