2 (3)
Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,
ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava
projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10), võib osutuda vajalikuks kaasata
planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).
3. Planeeringus tuleb arvestada ka riigitee nr 12 km 31,770 ristmiku läheduses olevate teiste
ristumiskohtadega ning analüüsida ristmiku ohutu lahenduse võimalusi (sh vajadusel
ristmiku asukoha nihutamist). Planeeringus analüüsida ka võimalikke ühistranspordi
ühendamise võimalusi ning vajadusel näha ette ühistranspordi peatused (sh ühendused
ühistranspordi peatustega.
4. Kohalikul omavalitsusel palume korraldada olemasolevate eratee(-de) avaliku kasutuse
määramine, transpordimaa planeerimine ja teeregistrisse kandmine vastavalt
ehitusseadustikule, et tagada juurdepääs planeeringualale ja sellega külgnevatele
kinnistutele.
5. Tulenevalt võimalikust olulisest mõjust riigiteele kaalub Transpordiamet liiklusohutusele
avalduva mõju hindamise korraldamise vajalikkust planeerimise ja kooskõlastamise
staadiumis, tagamaks planeeritava olukorra liiklusohutus. Huvitatud isik tasub seotud
kulud.
6. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas
tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
7. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
8. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus
siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega.
9. Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh
väljapool planeeringuala. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg- jalgrattatee eraldada
sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda normide tabelist 7.5.
jalg- ja jalgrattateede vajaduse kavandamisel lähtuda üldplaneeringus toodu
kergliiklusteede võrgustikuga. Planeeringus näha ette ohutute teeületuskohtade
kavandamine.
10. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala
määramine“ kohased nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid
takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72
lg 2).
11. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba
ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude
paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid
tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil.
12. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning
nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada
(alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
13. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
14. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele
uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3 soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit
tee teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.
15. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala,
parkla jms.
16. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.