Kiri

A r h i t e k t u u r i b ü r o o N A F T A O Ü Tallinn, Nõmme, Sõbra tn 24B, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] reg.nr: 10222546 MTR: EP10222546-0001

Vaida aleviku Madara, Vana-Vaida tee 15 ja Hoidla tee 1 kinnistute

ja lähiala detailplaneering, kovID DP1175 Tellija:

Ojamäe OÜ Aadress:

HARJU maakond, RAE vald,

Jüri alevik, Metsa tn 3-16, 75301

Töö nr.

OM0121 Staadium

DPE

22.12.2025

Planeerija:

Madis Karu Projektijuht:

Madis Karu

Vastutav spetsialist:

Madis Karu Huvitatud isik:

Ojamäe OÜ

2 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

Sisukord 1. Seletuskiri 1. Detailplaneeringu alused ja lähtedokumendid 4 1.1. Planeerijad 5 2. Detailplaneeringu eesmärk ja põhjendus 5 3. Praegune olukord 6 3.1. Piirangud 7 4. Teostatud uuringud 8 4.1. Ehitusgeoloogilised tingimused 8 4.1.1. Põhjavesi 9 4.1.2. Vundeerimissoovitused ja lähteandmed vundeerimiseks 9 4.2. Liiklusuuring 9 4.2.1. Liiklusloendused 9 4.2.2. Ühistransport 10 4.2.3. Jalgratta- ja jalgsiliiklus 10 4.2.4. Liiklusprognoosi tulemused 11 4.3. Müra hinnangu kokkuvõte 11 4.4. Haljastuse inventuur 12 5. Kontaktvöönd 12 6. Planeering ja ehitusõigus 15 6.1. Arhitektuurivõistluse tulemus 15 6.1.1. Asula eripära arvestava asustuse planeerimine 15 6.1.2. Inimtegevusest lähtuva kahju piiramiseks rakendatavad abinõud 16 6.2. Planeerimispõhimõtted 16 6.2.1. Planeerimislahendus - teed, kinnistud, hoonestusalad 17 6.2.2. Vastavus kõrgematele planeeringutele 17 6.2.3. Muud rajatised ja väikevormid 18 6.3. Ehitusõigus 19 7. Liiklus ja parkimine 20 7.1. Liiklusuuringu liiklusalased ettepanekud 20 7.2. Liikluslahendus 21 8. Heakorrastus ja haljastus 23 8.1. Välialade lahendused 24 8.2. Raietööd ja kõrghaljastuse kaitse 25 9. Vertikaalplaneerimine 26 10. Planeeritava ala bilanss 26 11. Keskkonnakaitse nõuded 26 11.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevated keskkonnamõjud 27 11.2. Radooniohjemeetmed 28 12. Nõuded kuritegevuse vältimiseks 29 13. Tuleohutusnõuded 29 14. Tervisekaitsenõuded 30 15. Elektrivarustus 30 16. Sidevarustus 30 17. Veevarustus ja kanalisatsioon 30 17.1. Sademevee käitlemine 31 18. Soojusvarustus 32 18.1. Kasutatud alusdokumendid: 32 18.2. Küttevarustuslahenduse valikuvõimalused 32 18.3. Vaida aleviku kaugküttevõrgu olukord 32 18.4. Planeeringus kaalutud küttevarustuslahenduste võrdlus 33 18.5. Lahendus 1, kaugküttevõrguga liitumine 33 18.6. Lahendus 2, maaküte ja -jahutus ning päikesepaneelid 34 18.7. Lahenduste võrdlus 34 18.8. Planeeringulahendus 35 19. Planeeringu elluviimine, arendusetapid 35

2. Joonised 1. Asukohaskeem 01 M 1:2000

2. Tugiplaan 02 M 1:500

3. Kontaktvööndi skeem 03 M 1:1100

4. Põhijoonis 04 M 1:500

5. Tehnovõrkude plaan 05 M 1:500

3. Lisad ja tehnilised tingimused 1. Huvitatud isiku korraldatud kutsetega arhitektuurikonkursi võidutöö

Raadius Arhitektid OÜ koostatud piirkonna arhitektuurse idee visualiseering

2. Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ 16.08.2021 koostatud "Harju maakond, Rae vald,

Vaida alevik, Madara kinnistu topo-geodeetilised uurimustööd, töö nr TT-6052";

3. LEMMA OÜ 10.10.2022 koostatud "Vaida aleviku Madara kinnistu, Hoidla tee 1 kinnistu ja Vana-Vaida tee 15

kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang";

4. Arborgreen OÜ 27.09.2022 koostatud "Dendroloogiline inventeerimine Rae valla, Vaida aleviku Madara, Vana-

Vaida tee 15 ja Hoidla tee 1 kinnistutel";

3 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

5. Inseneribüroo Stratum 20.09.2022 koostatud " Vaida aleviku Madara kinnistu, Hoidla tee 1 kinnistu ja Vana-Vaida

tee 15 kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu liiklusuuring";

6. Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ 08.09.2022 koostatud "Ehitusgeoloogilise uurimistöö

aruanne, Madara maaüksus, Harju maakond, Rae vald, Vaida alevik, töö nr GE-3129";

7. AS ELVESO 25.10.2022. väljastatud tehnilised tingimused detailplaneeringu koostamiseks nr. SO-TT-007/22;

8. Telia Eesti AS 19.10.2022. väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 37328742;

9. AS ELVESO 13.10.2022. väljastatud tehnilised tingimused nr VK-TT 124 ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga

ühendamiseks;

10. Elektrilevi OÜ 23.09.2022. väljastatud tehnilised tingimused nr 426573 elektrivarustuse planeerimiseks;

4 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

1. SELETUSKIRI 1. Detailplaneeringu alused ja lähtedokumendid

Käesoleva detailplaneeringu koostamise aluseks on:

0) Rae Vallavalitsuse 29.04.2025 korraldus nr 617, "Vaida alevik Madara, Vana-Vaida tee 15 ja

Hoidla tee kinnistute ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamine";

1) Rae Vallavalitsuse 07.06.2022 korraldus nr 843, "Vaida aleviku Madara, Vana-Vaida tee 15

ja Hoidla tee 1 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja

lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmine";

2) Ojamäe OÜ-ga sõlmitud töövõtuleping nr. OM_0121_DP;

3) huvitatud isiku korraldatud kutsetega arhitektuurikonkursi võidutöö: Raadius Arhitektid OÜ

koostatud piirkonna arhitektuurse idee visualiseering;

4) Rae valla üldplaneering;

5) Harju maakonnaplaneering 2030+

6) Planeerimisseadus, Looduskaitseseadus, Ehitusseadustik, Asjaõigusseadus;

7) Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määrus nr 11, "Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel

Rae vallas";

8) Rae Vallavalitsuse 30.08.2022 määrus nr 18, "Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku

ala haljastuse nõuded";

9) Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 13, „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste

alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord”;

10) Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava

aastateks 2024-2035;

11) Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 14, “Detailplaneeringute koostamise ning

vormistamise juhend“;

12) Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50, „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“;

13) Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded

(keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32);

14) Rae valla arengukava muutmine ja vastuvõtmine (Rae Vallavolikogu 19.11.2024 määrus nr

51);

15) Rae valla jäätmehoolduseeskiri (Rae Vallavolikogu 15.06.2021 määrus nr 73);

16) Rae valla rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise

kokkuleppimise kord (Rae Vallavalitsuse 25.10.2022 määrus nr 23);

17) Rae Vallavalitsuse 12.01.2016 korraldusega nr 24 kehtestatud Vana-Vaida tee 15 kinnistu ja

lähiala detailplaneering.

18) kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringud;

19) muud asjakohased õigusaktid, standardid, normatiivid.

Detailplaneeringu koostamisel on juhindutud Eesti Vabariigis planeerimist ning vara ja

maaomandit reguleerivatest seadustest ja õigusaktidest.

5 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

Vastavalt DP lähteülesande (korraldus nr 843, 07.06.2022, p.4.2.1) on arendaja korraldanud

kutsutud arhitektuurivõistluse, et leida parim lahendus piirkonna ruumilise terviklahenduse

saamiseks ja sobivaima hoonestustüübi leidmiseks. Konkursi võidutöö täpsema lahenduse ja DP-

ga integreerimise kirjeldus on antud käesoleva seletuskirja p.6 ja alapunktides.

Detailplaneeringu kovID on DP1175.

1.1. Planeerijad

Planeeringu koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Rae Vallavalitsus, reg. nr.

75026106, Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, Harju maakond, 75301, https://rae.ee/kontaktid-yld

Planeeringu koostaja on Arhitektuuribüroo Nafta OÜ, reg. nr. 10222546, MTR EP10222546-0001,

Sõbra tn 24b, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10920. Planeerija Madis Karu, madis@ab-

nafta.ee, +3725281979, Eesti Kunstiakadeemia diplom MK000180, arhitektuuri ja linnaplaneerimise

magister, 2010.

DP illustratsiooni ja arhitektuurse eskiisi koostaja on Raadius Arhitektid OÜ, reg nr. 14290361, MTR

EEP004029, Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Parda tn 12, 10151. Arhitektid Kaspar

Stroom, +37256927772, [email protected] ja Hanna-Loore Õunpuu, +37253544775,

[email protected].

DP haljastuse osa koostaja on Pruuli Plant Projects OÜ, reg. nr. 16448470, Jõgeva maakond,

Põltsamaa vald, Pauastvere küla, Kaasiku, 48017, haljastusarhitekt Miina Pruuli +37253264085,

[email protected].

2. Detailplaneeringu eesmärk ja põhjendus

Detailplaneeringuga lahendatakse planeeringuala kruntideks jaotamine, krundi hoonestusala

määramine, krundi ehitusõiguse määramine, detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste

toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele

juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine, ehitise ehituslike tingimuste määramine, ehitise

arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine, liikluskorralduse põhimõtete määramine,

haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, kuritegevuse riski vähendavate tingimuste

määramine, müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi

tagavate nõuete seadmine, maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine, servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks

teeks määramise vajaduse märkimine, eraõigusliku isiku kinnisasjal asuva kavandatava puhkeala

avalikult kasutatavaks alaks määramise vajaduse märkimine.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeringualale kavandada elamumaa

sihtotstarbeline krunt ja üldkasutatava maa sihtotstarbeline krunt. Elamumaa krundile

planeeritakse kompaktse põhiplaaniga kortermajad ning määratakse ehitusõigus ja

hoonestustingimused, lahendatakse juurdepääsud, tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013. otsusega nr

462 „Rae valla üldplaneeringu kehtestamine“, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on

6 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

osaliselt perspektiivne elamumaa, osaliselt perspektiivne keskusemaa, osaliselt perspektiivne

ühiskondlike hoonete maa ja osaliselt perspektiivne haljasala ja parkmetsamaa.

Detailplaneeringu koostamisega luuakse võimalus Vaida aleviku tuumikala (mis on piiratud Vana-

Vaida teega, Hoidla teega ja Saare teega) lõunaosasse olemasoleva võsastunud ja kasutuseta

ala asemele kompaktse maa-asula tehiskeskkonda sobituva ruumiliselt läbimõeldud ja

arhitektuurselt kõrgetasemelise ning aleviku südamikku sobituva elukeskkonna rajamise

võimaldamine, mis aitab kaasa aleviku keskosa teenuste säilimisele tänu kasvavale rahvastikule

asulas.

DP-ga määratakse Hoidla tee 1 ja Madara kinnistule hoonestusõigus, lahendatakse Vana-Vaida

tee 15 kinnistu heakorrastus, lahendatakse kinnistute tehnovõrkudega varustamine,

juurdepääsud, rekreatsioonialad ning jalgsi ja kergliiklusvahenditega liikuvuse taristu.

Madara ja Hoidla tee 1 kinnistud liidetakse üheks elamumaa krundiks, kuhu planeeritakse kokku

kuus kolmekorruselist kortermaja, abihooneid planeeritakse üks. Hoonete arvu hulka arvestatakse

ka ehitusloakohustuseta hooned.

Vana-Vaida tee 15 kinnistu lõunapoolne osa, kus hetkel paikneb lisaks isetekkelisele haljastusele

ka inimtekkeline kõrge ja järsunõlvaline küngas, on kavas käesoleva DP-ga lahendada tervele

alevikule kasutatava rekreatsioonialana. Ettepanek Vana-Vaida tee 15 kinnistu heakorrastamata

lõunaosa liitmiseks Hoidla tee 1 ja Madara kinnistute planeeringualaga on esitatud Rae

vallavalitsuse, Vaida põhikooli ja kohaliku kogukonna poolt, täpsemalt on Vana-Vaida tee 15

kinnistu lõunaosa planeeringuga liitmist käsitletud DP seletuskirja p.12. "Nõuded kuritegevuse

vältimiseks."

3. Praegune olukord

Planeeritav ala asub Vaida aleviku lõunaosas. Detailplaneeringuga hõlmatavad kinnistud:

1. Madara katastriüksus suurusega 42996 m2, katastritunnus 65301:001:4340, registriosa nr

8331150, sihtotstarve 100% maatulundusmaa;

2. osa Vana-Vaida tee 15 katastriüksusest suurusega 54031 m2, katastritunnus 65301:001:3375,

registriosa nr 14617302, sihtotstarve 100% ühiskondlike ehitiste maa;

3. Hoidla tee 1 katastriüksus suurusega 2047 m2, katastritunnus 65303:003:0389, registriosa nr

8908002, sihtotstarve 100% maatulundusmaa;

Planeeritav ala asub kõrvalmaanteest nr 11155 "Vaida tee" (kohaliku nimega "Vana-Vaida tee")

idas ja põhjas, kõrvalmaanteest nr 11202 "Vaida - Urge" (kohaliku nimega "Hoidla tee") läänes.

Madara kinnistul on idaosas noor lehtpuusalu, mis ulatub Hoidla tee 1 kinnistu loodeossa. Vana-

Vaida tee 15 kinnistu paikneb Vana-Vaida teest idas, planeeringuga on hõlmatud ~1/3 kinnistust,

lõunapoolne osa ~60 m laiuse ribana.

Juurdepääsud Madara kinnistule luuakse lõunast Vana-Vaida teelt ja idast Hoidla teelt.

Reljeefilt on maa-ala pigem tasane, Vana-Vaida tee 15 kinnistu lõunaosas paikneb enamasti

järsunõlvaline inimtekkeline küngas, mille lauget läänenõlva saab kasutada hetkel kelgumäena.

Detailplaneeringu alast vahetult idas ja kagus asuvad järgmised kinnistud:

7 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

1. 65303:003:0245 on 11202 Vaida-Urge tee, transpordimaa 100%, pindala 29721 m2, ulatub

kuni Vaida aleviku põhjaosani välja

2. 65303:003:0387 on 11202 Vaida-Urge tee, transpordimaa 100%, pindala 1441 m2

3. 65303:003:0414 on 11202 Vaida-Urge tee, transpordimaa 100%, pindala 1817 m2

4. 65303:003:0386 on 11202 Vaida-Urge tee, transpordimaa 100%, pindala 6134 m2

5. 65303:003:0391 on 11202 Vaida-Urge tee, transpordimaa 100%, pindala 45 m2

Käesolevas planeeringus ei nähta ette nende kinnistute struktuuri loodusliku ja tehisliku olukorraga

korrelatsiooni viimist. Hilisemas perspektiivis on sobilik eraldi detailplaneeringuga lahendada kogu

Hoidla tee ja Vana-Vaida tee ristumiskoha ümbrus, kuna tulevase DP alasse peaks olema

hõlmatud ka Vana-Vaida teest lõunasse jäävad alad.

3.1. Piirangud

Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 korraldusega nr 1.1-

4/78) olulisi konkreetseid maakasutuspiiranguid DP alale ei sea. Vaida alevik on määratletud

kohaliku keskusena.

Alal kehtib Rae valla üldplaneering. Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud

Rae valla üldplaneeringu kohaselt on tegu alaga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks

on määratud osaliselt perspektiivne elamumaa, osaliselt perspektiivne keskusemaa, osaliselt

perspektiivne ühiskondlike hoonete maa ja osaliselt perspektiivne haljasala parkmetsamaa.

Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava

aastateks 2024-2035 kohaselt asub planeeringuala ühisveevärgi ja kanalisatsiooni piirkonnas, mille

vee-ettevõtjaks on määratud AS ELVESO.

Detailplaneeringuala asub osaliselt endisel maaparandusalal. Planeeritav ala külgneb

maaparandusehitise reguleeriva võrguga HIIE-1-2 (maaparandussüsteemi kood: 4108920020050).

Lähim pinnavee objekt on ca 180 m kaugusel lõunas asuv kuivenduskraav (K-1), mille eesvool on

alla 10 km2. Kuivenduskraav on osa maaparandussüsteemist HIIE-1-2.

Planeeritavale alale jääb puurkaevu PRK0001644 sanitaarkaitseala raadiusega 50 m.

Sanitaarkaitsealal keelatud asjakohased tegevused on toodud veeseaduse §127 lõigetes 1-2,

§129 lõikes 7, §151 lõigetes 1-3.

Kinnistud asuvad pinnase radooniriski kaardi järgi madala radooniriskiga piirkonnas (10-30 kBq/m3).

Radooniohjemeetmed vaata käesoleva seletuskirja p. 6.3.2.

Kinnistu paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alaks loetakse

ala, kus põhjaveekihil lasub 2 - 10 meetri paksune moreenikiht või kuni kahe meetri paksune savi-

või liivsavikiht või 20 - 40 meetri paksune liiva- või kruusakiht. Nõrgalt kaitstud põhjaveealadel võib

hajutatult immutada kuni 10 m3 ööpäevas bioloogilist puhastatud heitvett. Vastavalt teostatud

geoloogilisele uuringule pinnases liigniiskust ei esine, suurte sadude ja sulavete ajal on võimalik

lühiajaline ülavee kogunemine halbade filtratsiooniomadustega moreenile.

Kinnistute ida-, lõuna- ja lääneservades paikneb Vana-Vaida teest, Hoidla teest ja 3. Vaida

ühendusteest tulenevad teekaitsevööndid 30 m, samuti Vana-Vaida teest ja Hoidla teest

8 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

tulenevad tänava kaitsevööndid 10 m. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee kaitsevöönd DP

alale ei ulatu.

Madara ja Vana-Vaida tee 15 kinnistut läbiv keskpinge õhuliin kaitsevööndiga 10+10 m on kavas

likvideerida ja asendada sobivas asukohas oleva maakaabliga, likvideerimiseks ja maakaabliga

asendamiseks koostada eraldi projekt peale DP kehtestamist.

Vana-Vaida tee 15 kinnistul paikneb madalpinge õhuliin, mis teenindab Vana-Vaida tee 17

kinnistut, madalpinge õhuliini kaitsevöönd on 2+2 m. Vana-Vaida tee 15 kinnistul paiknevad

mitmed madalpinge kaablid, nende kaitsevöönd on 1+1 m. Madara kinnistu põhjaosa läbib

Hoidla tee 9 asuva viilhalli toiteks madalpinge maakaabel kaitsevööndiga 1+1 m.

Vana-Vaida tee 15 kinnistu idaservas asub ELASA kaablikanalisatsioon kaitsevööndiga 1+1 m.

Vana-Vaida tee 15, Madara, Hoidla tee 1 ja 11202 Vaida - Urge tee (65303:003:0391) kinnistul

paiknevad AS Elvesole kuuluvad vee- ja kanalisatsioonitorustikud: veetorustik kaitsevööndiga 2+2

m, survekanalisatsioonitorustik kaitsevööndiga 2+2; isevoolne kanalisatsioonitorustik

kaitsevööndiga 2.5+2.5 m. Mainitud torustikud paiknevad valdavalt Vana-Vaida tee ja Hoidla tee

ääres. Vana-Vaida tee 15 kinnistul on ka kaks hüljatud veetoru, millele kaitsevööndit ei määrata.

Kruntidele ulatuvad piirangud (kaitsevööndid) on kantud planeeritava ala plaanile ja ehitusõiguse

tabelisse (vt 04 “Põhijoonis”).

4. Teostatud uuringud

Käesoleva detailplaneeringu koostamiseks on teostatud järgmised uuringud (DP lisad 2 - 6):

1) Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ 16.08.2021 koostatud "Harju

maakond, Rae vald, Vaida alevik, Madara kinnistu topo-geodeetilised uurimustööd, töö nr

TT-6052";

2) LEMMA OÜ 10.10.2022 koostatud "Vaida aleviku Madara kinnistu, Hoidla tee 1 kinnistu ja

Vana-Vaida tee 15 kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang";

3) Arborgreen OÜ 27.09.2022 koostatud "Dendroloogiline inventeerimine Rae valla, Vaida

aleviku Madara, Vana-Vaida tee 15 ja Hoidla tee 1 kinnistutel";

4) Inseneribüroo Stratum 20.09.2022 koostatud " Vaida aleviku Madara kinnistu, Hoidla tee 1

kinnistu ja Vana-Vaida tee 15 kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu liiklusuuring";

5) Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ 08.09.2022 koostatud

"Ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne, Madara maaüksus, Harju maakond, Rae vald, Vaida

alevik, töö nr GE-3129".

Käesoleva DP seletuskirjas on allpool esitatud olulisimad lõigud uuringutest.

4.1. Ehitusgeoloogilised tingimused

Uurimispiirkond jääb geoloogilise ehituse järgi kergelt lainjale moreentasandikule. Pinnakattes on

esindatud muld ja liustikuline moreen. Maa-ala oli varem kasutusel põllumaana, seetõttu on

mullakihi paksus mõnel pool suhteliselt suur. Aluspõhja moodustab siin Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku

Rägavere kihistu lubjakivi. Piirkond on tasase reljeefiga, mille üldine kallakus on läände (Pirita jõe

suunas). Maapinna absoluutkõrgused uuringupunktides on vahemikus 45.15 ... 46.55 m.

9 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

Maa-ala geoloogilised kihistused ülalt alla:

Kiht 1. Muld. Uuringuala on kaetud 0.2 ... 0.8 m paksuse kasvukihiga. Tegemist on mittedreeniva

kihiga.

KIHT 2. Savimöllmoreen järgneb mullakihile, absoluutkõrgusel 44.75 ... 46.35 m. Moreen on

sortimata või halvasti sorditud mandrijäätekkeline pinnas, mis koosneb saueosakestest

kruusa ja veeristeni ning võib sisaldada ka rahne / lubjakivi lahmakaid. Moreenikiht on

3.25 ... 8.3 m paksune, sitke kuni kõva konsistentsiga ning kruusa ja veeriste sisaldus on

visuaalsel hinnangul enamasti 25 ... 35%. Löökpenetreerimisel on löökide arv 20 cm

läbimiseks kihis vahemikus 3 ... 70, keskmiselt 28 lööki, vastav dünaamiline takistus (qd)

2.11 ... 38.57 MPa, keskmiselt 16.6 MPa. Tegemist on külmaohtliku mittedreeniva kihiga.

KIHT 3. Murenenud lubjakivi. Puuraugu PA-12 piirkonnas on aluspõhja ülemine osa 0.5 m

paksuselt murenenud. Kiht ilmus maapinnast 3.6 m sügavusel, absoluutkõrgusel 41.7 m.

KIHT 4. Lubjakivi avati puuraukudes maapinnast 4.1 ... 8.6 m sügavusel, absoluutkõrgusel 36.9 ...

41.25 m. Aluspõhi on kesktugev kuni tugev kaljupinnas.

4.1.1. Põhjavesi

Vabapinnaline põhjaveekiht Kvaternaarisetetes toitub sademetest ja on veepideme puudumise

tõttu hüdrauliliselt ühendatud aluspõhja lubjakivis oleva Ordoviitsiumi põhjaveega. Pinnasevee

ehk põhjavee esimese veekihi tase registreeriti uurimistööde ajal (31.08.2021.) peale veetaseme

stabiliseerumist hoonete puuraukudes maapinnast 1.5 ... 3.1 m sügavusel. Hüdrogeoloogiliste

kaartide andmetel lasub alal Silur-Ordoviitsiumi veelademe tase absoluutkõrgusel ca 40 m.

Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi (MA 2017-003) tabeli L1.T1. niiskuspaikkonna

määrangul kuulub uuringupiirkond valdavalt 2. niiskuspaikkonda.

4.1.2. Vundeerimissoovitused ja lähteandmed vundeerimiseks

Ehitusgeoloogilised tingimused krundil on head. Projekteeritavate hoonete vundeerimiseks sobib

madalvundament. Vundeerimissügavusele jääb heade geotehniliste omadustega moreen.

Moreenpinnaste normatiivne (keskmine maksimaalne) külmumissügavus piirkonnas on 1.2 m.

Teede puhul tuleb silmas pidada, et moreen on külmakerkeline pinnas.

4.2. Liiklusuuring

Liiklusuuringu kokkuvõttes on öeldud: Madara DP alale ette nähtud objektid (kortermajad) võib

rajada kasutades olemasolevat teedevõrku. Riigiteede rekonstrueerimine ei ole vajalik. Vajalik on

rajada juurdepääsud DP alale, selleks sobib Transpordiameti mahasõit tüüp I 6.0 m laiuse

asfaltkattega.

4.2.1. Liiklusloendused

Töö raames teostati käsiloendus kõrvalmaanteede 11202 "Vaida-Urge" (kohalik nimetus "Hoidla

tee") ja 11155 "Vaida tee" (kohalik nimetus "Vana-Vaida tee") ristmikul (hommikune, lõunane ja

õhtune tippaeg) ning automaatloendus teedel 11202 ja 11155 lõigetes:

10 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

• tee 11202 Vaida – Urge km 2.53;

• tee 11155 Vaida tee km 0.35.

Ristmiku suurim summaarne liiklussagedus 92 a/h oli hommikusel tipptunnil, õhtusel tipptunnil oli

summaarne liiklussagedus 81 a/h ja lõunasel tipptunnil 43 a/h.

Teeregistri andmetel oli 2021. aastal teel 11202 aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 690

autot ööpäevas ja teel 11155 350 autot ööpäevas.

Tee 11202 liiklust iseloomustab suur suunaline erinevus hommikusel ja õhtusel tipptunnil. Õhtusel

tipptunnil sõidetakse rohkem tee 11155 (Vana-Vaida tee) kaudu, kuna selle ääres on kohalik Coop

kauplus, Vaida lasteaed ja Vaida põhikool. Oluline on see, et kahe juurdepääsuga Madara DP

lahenduse puhul on tee 11155 Vaida aleviku keskosa liiklus teatud määral väiksem. Need, kellel ei

ole vaja õhtul koju tulles kauplust külastada ning koolist-lasteaiast läbi mina, saavad sõita koju

mööda teed 11202.

4.2.2. Ühistransport

DP alale lähim peatus (370 m) on „Vaida põhikool“, kuid see teenindab peamiselt kooliõpilasi

(liinid R3 ja R5 ja 138). Siiski on tööpäeviti hommikusel ajal võimalik sõita Tallinna (2 väljumist).

Suurema väljumiste arvuga on peatus „Vaida“, mis asub Madara DP ala keskpunktist 850 meetri

kaugusel. Peatusest „Vaida“ on tööpäeviti 28 väljumist, kusjuures hommikusel tippajal on Tallinna

suunas 5 väljumist ning õhtusel tippajal 3 Tallinna suunalt saabumist. Seega on võimalus

ühistranspordiga Tallinnasse sõita olemas ning selle kasutamine sõltub sellest, kus asuvad sihtkohad

Tallinnas. Ümberistumise vajaduse korral on suurem tõenäosus, et igapäevasõitudeks kasutatakse

sõiduautot, sest ajaline kaotus ühistransporti kasutades kujuneb liiga suureks.

Ühistranspordi kasutamise võimalused Rae valla keskuste vahel on järgmised:

Vaida - Jüri, päevas enam kui kümme väljumist (bussiliinid 105, 130, 131, 134, 138)

Vaida - Peetri, päevas enam kui kümme väljumist (bussiliinid 105, 130, 131, 134, 138)

Vaida - Lagedi, otseliinid puuduvad, ümberistumine Ülemiste jaamas

Vaida - Järveküla, otseliinid puuduvad, ümberistumine Ülemiste jaamas

Kokkuvõtvalt ühistranspordi osas on esmatasandil ühendus Tallinnaga olemas, kuid igapäevasteks

liikumisteks kasutatakse eeldatavasti suuremas osas sõiduautot. Sellega on arvestatud Madara DP

ala liiklusprognoosi koostamisel.

4.2.3. Jalgratta- ja jalgsiliiklus

DP alalt on jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimalused olemas Vaida aleviku sees. Jalgratta

tavapärasesse teeninduspiirkonda (kuni 5 km) jääb ka Patika, kuid eraldi jalgrattateed Vaida ja

Patika vahel ei ole. Jalgrattaga (sh. elektritõuksid, elektrirattad) pääsuks Jürisse on otstarbekas

kasutada Jüri - Vaida kõrvalmaanteed, mis on Vaida - Pajupea teest Golfi teeni ~2.4 km pikkusel

lõigul ilma jalg- ja jalgrattateedeta, ent on samas suhteliselt hõreda autoliiklusega.

Kuigi DP aluseks olnud liiklusuuringus ei ole prognoositud jalgsi ja jalgrattaga liikumist, siis võib

oletada, et tänu Vaida aleviku kompaktsusele ja olemasolevatele hästitoimivatele jalg- ja

jalgrattateede võrgustikule suureneb oluliselt jalgsi ja jalgrattaga liiklejate arv Vaida alevikus.

11 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

4.2.4. Liiklusprognoosi tulemused

Arvutused on teostatud kolmele ristmikule, millest riigiteede ristmik on olemasolev ning

juurdepääsuristmikud perspektiivsed Madara DP realiseerimisel:

• riigiteede 11202 ja 11155 ristmik;

• riigitee 11202 ja suurema parkla juurdepääsu ristmik;

• riigitee 11155 ja väiksema parkla juurdepääsu ristmik.

Ristmikute liikluse olukorra hindamiseks on kasutatud teenindustasemeid A...F (vastavalt EVS

843:2016 Linnatänavad). Teenindustasemed A ja B tähendavad sujuvat ja ilma oluliste

ooteaegadeta liiklust (ooteajad kuni 15 sekundit), teenindustasemed C ja D tähendavad

kõrvaltee suundadel teatud ooteaegasid (keskmine ooteaeg tipptunnil 15-35 sekundit) ning

teenindustasemed E ja F on pikema ooteajaga (üle 35 sekundi). Liiklusuuringus toodud ristmike

läbilaskvusarvutused näitavad, et Madara DP ala objektide lisamisel koos teede 11155 ja 11202

baasprognoosiga on kõikide ristmikute teenindustasemed A ning seda suure läbilaskevõime

varuga (ristmike reservläbilaskevõime on >964 a/h).

4.3. Müra hinnangu kokkuvõte

Mürahinnangus on esitatud müra modelleerimise tulemusena mürakaardid päevase ja öise aja

kohta olemasoleva (2022. a) liiklussageduse korral, perspektiivse (2042. a) liiklussageduse korral

koos käesoleva detailplaneeringuga ning perspektiivse (2024. a) liiklussageduse korral ilma

käesoleva detailplaneeringuta. Koostati ka tootmisala müramodelleering.

Peamiste müraallikatena käsitletakse käesolevas mürahinnangus DP alast lõuna suunda jäävat

Vaida kõrvalmaanteed nr 11155, ida suunda jäävat Vaida - Urge kõrvalmaanteed nr 11202 ja

lääne suunda jäävaid 3. Vaida ühendusteed nr 1137 ja Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa

põhimaanteed nr 2 ning põhja suunda jääv tootmisala.

Mürahinnangus on Vaida kõrvalmaantee nr 11155 ja Vaida–Urge kõrvalmaantee nr 11202

liiklussageduste osas lähtutud Inseneribüroo Stratum 2022. a koostatud projektist nr 2022-T091

„Vaida aleviku Madara kinnistu, Hoidla tee 1 kinnistu ja Vana-Vaida tee 15 kinnistu osa ja lähiala

detailplaneeringu liiklusuuring“. Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa põhimaantee nr 2 (20.960 - 26.038

km) ja 3.Vaida ühendustee nr 1137 (0 - 0.822 km) liiklussageduste puhul on lähtutud

transpordiameti liiklussageduste andmetest.

Tööstusmüra osas lähtuti Euroopa Komisjoni juhenddokumendis WG-AEN välja töötatud

soovituslike tootmismüra emissiooniandmeid.

Käesolevas mürahinnangus on planeeringualast põhja suunda jäävat tootmisala (Hoidla tee 9

kinnistut) käsitletud kergetööstusalana. Müra modelleerimisel arvestatud, et tegemist on

kergetööstuse aladega ehk aladele rakendatakse müraemissiooni Lw=60 dB/m2 päevaajal 16 h

vältel.

Mürahinnagus esitatud modelleerimiste järgi on olemasolevad ja perspektiivsed müratasemed

madalamad kui määrusega nr 71 kehtestatud liiklus- ja tööstusmüra piirväärtused, seega ei ole

tarvis leevendavaid meetmeid rakendada.

12 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooni-

nõuded. Kaitse müra eest” toodud nõudeid ja rakendada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr

42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid” nõudeid.

4.4. Haljastuse inventuur

Dendroloogiline inventeerimine viidi läbi territooriumil 2022. aasta suvel. Määrati puude ja

põõsaste liigiline koosseis. Märgiti ära kuivanud, tuulte poolt murtud ja haiguste poolt kahjustatud

puud, mis tuleks eemaldada. Hinnati puittaimede seisundit, mille põhjal anti soovituslikud

hooldusvõtted.

Puudele anti väärtushinnang, mille aluseks on võetud viieastmeline skaala „Puude haljastuslike

väärtuste hindamise skaala”. Plaanil on olulised puud märgitud rohelisega, väheväärtuslikud

puud, põõsad ja puude grupid märgitud kollasega ja likvideeritavad puud, põõsad ja

puudegrupid pruuniga. Inventeeritaval alal ei leidu I-II väärtusklassi puid.

Vaida aleviku Madara, Vana-Vaida tee 15 ja Hoidla tee 1 kinnistute inventeerimise tulemusena

selgus, et antud kinnistutel kasvab kokku 12 eri liiki puittaimi. Kinnistute puittaimestik koosneb

üksikpuudest ja ühest suuremast puudegrupist. Välitööde käigus hinnati ära 115 dendroloogilist

objekti.

Vana-Vaida tee 15 kinnistul olev puittaimestik omab märksa kõrgemat haljastuslikku väärtust kui

Madara kinnistul. Koolipoolsel küljel olevatest üksipuudest koosnev puude rivi on maa-alal kõige

paremas seisus ja peamiselt on seal III väärtusklassi kuuluvad harilikud vahtrad ja saared, neid

tuleks võimalusel kindlasti säilitada. Kinnistu Vana-Vaida 15 teepoolses ääres kasvavad rivis

mitmed eri liiki puid. Kooli poolses otsas kasvavad kuused, vahtrad ja saared on üldselt heas

seisukorras ning need tuleks säilitada. Kuivanud ning üraski kahjustusega kuused tuleks kindlasti

raiuda, et vältida teiste kuuskede välja langemist.

Haljastusuuringu järgi ei kasva Madara ja Hoidla tee 1kinnistul ei kasva ühtegi I, II ja III väärtusklassi

kuuluvaid puid. Madara ja Hoidla tee 1 kinnistul kasvavad peamiselt remmelgad. Puud on

peamiselt alla 8 cm diameetriga ja kasvavad maa-alal ühe suure puude grupina (nö. võsa).

Kõrghaljastuslikult neil väärtust pole.

Haljastuse hinnangus on antud soovitus terveid puid võimalusel säilitada, kuna nad annavad üldist

kõrghaljastuslikku rohemassi ja on mingil määral ka Tartu maanteelt tuleva müra tõkkeks.

5. Kontaktvöönd

Kontaktvööndi ulatus on vastavalt DP lähteülesandele kogu Vaida alevik, osaliselt Suuresta ja

osaliselt Vaidasoo küla. Suuresta külast on kontaktvööndi alasse hõlmatud Saare teest kuni ~600

m põhja poole jäävad alad, kus paiknevad Saarevõsa ja Saarepõllu teede äärsed äri- ja

tootmismaa kinnistud, mis on DP koostamise ajal hoonestamata, ning Tallinn - Tartu - Võru -

Luhamaa maanteest lääneedelasse jäävad alad, kus paiknevad kõrvalmaanteele Vaida - Urge

tee viivad rambid.

13 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

Vaidasoo küla Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maanteest lääneedelasse jäävad kontaktvööndiga

hõlmatud alad on Pirita jõest idas. Palvemaja tee ja Ojapõllu tee ääres paiknevad äri- ja

tootmismaa kinnistud, mis on DP koostamise ajal hoonestamata. Alal on ka mõned üksikud

talukohad. Jalakäijatel on pääs Vaida alevikust alale üle Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa

maanteed ületava jalakäijate silla, autoliiklus vaid Vaida - Urge tee rampide kaudu,

hädavajadusel ka kohalikke kruusakattega teid pidi Aruvalla kaudu.

Saare teest põhja poole ja Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maanteest lääneedelasse jäävad alad

käesoleva DP mõttes ruumilist mõju omavad vähesel määral, potentsiaalsed uued elanikud

võivad kaasa tuua varasemalt loodud äri- ja tootmismaade kinnistute arendamiseks stiimuleid,

võivad tekkida uued kohalikud töökohad lähipiirkonda.

Hoidla teest itta ja Vana-Vaida teest lõunasse jäävad kontaktvööndi alad Vaidasoo küla maadel

on valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega ja kasutusel põllumaadena. Alal on paarkümmend

hajali paiknevat talukohta, tihedamalt on neid Vaidasoo küla keskosas (kontaktvööndi ala

kaguosas) ja Vaida alevikust vahetult lõunas, Tartu maantee servas.

Vaida aleviku piiridest väljajäävate kontaktvööndi alade kohta võib kokkuvõtteks öelda, et nende

puhul on tegu valdavalt maapiirkonna ja hajaasustusega aladega, millel on planeeritava ala

suhtes linnalähedase keskuse loodusliku tagamaa roll, pakkudes avaraid looduslikke ja

poollooduslikke kooslusi, pigem vaatlemiseks kui viibimiseks, kuna põllumaad on valdavalt

kasutuses ja Pirita jõgi läänes ja Pikavere soo idas ei soosi lähialade metsade kasutamist

rekreatsioonialadena.

Vaida alevik, mis on täielikult hõlmatud kontaktvööndi alasse, on jaotatav järgmisteks eriilmelisteks

piirkondadeks:

1. Saare teest põhjaloode poole jäävad alad;

2. Vana-Vaida teest lääne poole kuni Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maanteeni jäävad alad;

3. Saare tee, Vana-Vaida tee, Hoidla tee ja Piibelehe tänava vahele jäävad alad;

4. Vana-Vaida tee, Hoidla tee, Rukkilille tänava ja Piibelehe tänava vahele jäävad alad;

5. Rukkilille tänava, Vana-Vaida tee ja Hoidla tee vahelise ala Vaida koolist põhja poole jääv

ala, Vaida aiandi ala;

6. Rukkilille tänava, Vana-Vaida tee ja Hoidla tee vahelise ala Vaida koolist lõuna poole jääv

ala, kus paikneb ka käesoleva planeeringuga hõlmatud ala;

Piirkonnas 1 on lääne pool mitmed üksikelamute krundid Saarepargi tee ja Saarepargi põik tee

ääres, ida pool on Golfi tee ääres mõned tootmishooned. Vaida - Urge tee rampide ja liiklussõlme

tõttu ei ole piirkond 1 väga hästi Vaida aleviku keskosaga integreeritud, ent juurdepääsud on tänu

jalgratta- ja jalgteedele siiski head. Hoonestus piirkonnas on kompaktne ja eriilmeline, kinnistute

struktuur pigem kirju.

Piirkonnas 2 on lääneedela piiriks Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maantee äärne müratõkkesein

pisut enam kui 1.0 km pikkuselt. Piirkonnas on mitmeid üksikelamuid ja ka maa-asulatele

iseloomulikke väikseid tüüprojektide järgi ehitatud kortermaju. Siin asub ka Vaida lasteaed

Pillerpall. Hoonestus piirkonnas on joondunud pigem Vana-Vaida tee äärde. Hoonestus piirkonnas

on eriilmeline, kinnistute struktuur pigem korrapäratu.

14 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

Piirkonnas 3 on dominandiks Hoidla tee äärde jääv aianduskoperatiivide ala. Tuuliku tee, mis

piirkonda 3 ~põhja-lõunasuunaliselt läbib, on valdavalt palistatud uute üksikelamutega.

Eeldatavasti lähiajal toimub areng Hoidla tee poolses servas, samuti on potentsiaali piirkonna

loodeosas, mis on alevikku peamisel sisenemisteel sobilik äri- ja teenindusettevõtete rajamiseks.

Piirkond 4 on Vaida aleviku kõige tihedamini asustatud ala, idaosas on 3 viiekorruselist kortermaja

ja 2 kolmekorruselist kortermaja. Kortermajadest läänes on ~60 m laiune Rukkilille tee 7 kinnistu, mis

on kasutusel aiamaana, misjärel järgnevad kolme- ja kahekorruselised kortermajad. Maa-asulale

iseloomulikkus ja kõrghaljastuse osakaal kasvavad piirkonnas 4 lääne suunas.

Piirkonnas 5 paikneb idas Hoidla tee ääres Elveso katlamaja. Vana-Vaida tee ääres on

raamatukogu, kauplus. Piirkond 5 loodeosa võib lugeda Vaida aleviku keskuseks. Piirkond 5

lõunaosas on endine aiand mitmete endiste kasvuhoonetega. Aiandi alal on potentsiaali

pakkuda rohket täiendust aleviku keskosale uue ja läbimõeldud hoonestusega, mille ümber on

aleviku keskossa sobituvad avalikud alad ja rohke kõrghaljastus. Hetkel on piirkond pigem

tühermaa.

Piirkond 6 kätkeb endas Vana-Vaida tee ääres Vaida põhikooli koos staadioniga (ala keskosas)

ja Hoidla tee ääres Hoidla tee 9 kinnistul asub Vaida aleviku suurima ehitisealuse pinnaga hoone.

Koolihoonest kagusse jääb pinnasekuhi, mida kasutatakse kelgumäena, Madara kinnistul on tihe

noor puudesalu. Piirkondade 5 ja 6 ulatuses kasvab Vana-Vaida tee ääres kuuskede rivi.

Lähemalt on kontaktvööndi alal vaadeldud ja analüüsitud arhitektuurse ilme, avaliku ruumi ja

haljastuse osas planeeritavat ala ja tema naaberkinnistuid, sealhulgas ka teisel pool Vana-Vaida

teed olevaid üksikelamukinnistuid (kontaktvööndi joonisel tumedama sinise joonega piiratud ala).

Planeeringuala lähiala on valdavalt detailplaneeringutega katmata, ainus DP on Vana-Vaida tee

15 ja lähiala kehtestatud detailplaneering.

Analüüsitaval alal on elamumaa, maatulundusmaa, tootmismaa ja ühiskondlike ehitiste maa

kinnistuid enam-vähem võrdsel pinnal. Teed on transpordimaa sihtotstarbega, osa teedest on

sihtotstarbeta maad. Analüüsitaval alal on maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud pigem ala

kaguservas, elamumaa sihtotstarbega on kinnistud ala edela- ja loodeservas, tootmismaa kinnistu

on ala kirdenurgas ja ala keskel puurkaevu teenindusalal.

Kinnistud on alal valdavalt keerulise kujuga, suuruseliselt laialt varieeruvad.

Vana-Vaida teest läänes ja lõunas olevad elamumaa kinnistud on pigem hoonestatud,

abihooneid reeglina enam kui 1. Maatulundusmaad on reeglina hoonestamata.

Arhitektuursete mahtude poolest seostub planeeritav hoonestus pigem aleviku keskosas (Rukkilille

ja Piibelehe tänavate läheduses, eelpool kirjeldatud piirkond 4 lääneosas) olevate väiksemate

korterelamutega.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Vaida alevik on eriilmeline ja mitmetahuline, ühtset joont mille järgi

tuleks joonduda, et mitte kaotada aleviku eripära, ei ole. Koostatav detailplaneering on oma

lahenduselt erinev vahetus läheduses oleva ruumilise olukorraga võrreldes, ent planeeringuga

loodav uus ruum sobitub aleviku keskkonda, võimaldab aleviku lõunaosa tühermaa asendada

alevikule sobiva looduslähedase tehiskeskkonnaga ja annab võimaluse ühtlasemaks üleminekuks

keskuse alalt looduskeskkonda.

15 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

6. Planeering ja ehitusõigus

Planeerimisel on uue elukeskkonna loomisel lähtutud järgmisest:

1. sotsiaalsed aspektid – hea elukeskkond; mõistlikud, madalad ja kontrollitavad kulud;

hoonete tervislik sisekliima; terviklikult lahendatud ühiskasutusega haljasalad koos liikumis- ja

mängualadega;

2. keskkonnaaspektid – taastuvenergia kasutamise võimalused; madalad ja kontrollitavad

energiakulud; mitmekesine haljastus ja avalik ruum;

3. majanduslikud aspektid – mõistlikud ja ratsionaalsed arenduskulud; mõistlikud ja

ratsionaalsed majandamiskulud.

Kvaliteetse ja kaasaegse planeeringulahendusega on eelpoolloetletud aspektid arvesse võetud

ja on loodud meeldiv elukeskkond, kus on tasakaalus asula varem väljakujunenud ilme ja lähiala

looduskeskkond.

6.1. Arhitektuurivõistluse tulemus

Välja valitud arhitektuurne lahendus eristus alternatiivsetest eeskätt hoonete ja parkimisalade

paigutuse poolest. Pakutud lahenduse näol tekib suur ja paindliku kasutusega õueala, kus

autodega liikumist ei toimu ning parkimine (ka jäätmeautode sõit jms) on paigutatud

planeeringuala äärde võimalikult kompaktselt ning liigendatult. Selline lahendus seab esimesele

kohale elanikud ja loob vaikses õueruumis võimalused erinevateks tegevusteks kõikidele

vanusegruppidele.

Hoonete vahele tekkinud vabavormiline haljasalade geomeetria ja maastikuarhitektuurne

lahendus mõjub kui lilleaed. Samuti läbivad ala jalg- ja jalgrattateed, mis on avatud ka kõigile

teistele ümberkaudsetele elanikele, eesmärgiga rikastada eristuva ja kõrgetasemelise

arhitektuuriga tervet piirkonda.

Kortermajade mahuline ja väline arhitektuur toetab hästi planeeringulist kontseptsiooni. Hooned

on otstarbekate mõõtmetega ja kompaktse põhiplaaniga, mis võimaldab hõlpsasti hooneid alale

kaootiliselt paigutada. Seeläbi suhestuvad hooned hästi looklevate välialade lahendusega.

Selline hoonete paigutus aitab vältida n-ö korduvate fassaadide mulje teket ja pakub ruumiliselt

põnevamaid vaateid kui ühe suure hoone rajamine krundile. Arhitektuurselt räägib kaootiliselt

paigutatud ja kompaktse põhiplaaniga majade rajamise kasuks energiatõhusa siseruumi teke.

Esimese korruse korteritele on ette nähtud terrassid, mis koos hoonete puidust välisviimistlusega

soosivad inimsõbraliku ja aedlinliku miljöö tekkimist.

6.1.1. Asula eripära arvestava asustuse planeerimine

Uus hoonestus planeeritavatel maaüksustel arvestab lähialal olemasoleva elu- ja

looduskeskkonnaga. Uus hoonestus on ette nähtud projekteerida silmapaistva ja looduslähedase

vormikeelega. Hoonete projekteerimisel on nõutud kinnistu (reljeef, haljastus), lähinaabrite ja

piirkonna miljööga sobivusega arvestamist. Planeeritav hoonestus võib erineda lähiala

16 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

hoonestustavast, kuna planeeritakse kompaktne, väliskeskkonnaga hästisuhestuv ja ajaliselt

lühikese perioodi jooksul valmiv ala.

Vältimaks olemasolevate teede äärde hoonestuse "müüride" teket, mis välistaksid võimaluse

seostada kinnistusisesed rekreatsioonialad ja jalgratta- ja jalgteed orgaaniliselt aleviku

võrgustikega, on välditud planeeringulahendust, kus planeeritav hoonestus kujundaks selgelt välja

tänavaruumi, paiknedes põhiteede ääres ning elamualade siseosas paikneksid rekreatsioonialad.

Selle asemel on kavandatud kompaktsete mahtudena hoonestusühikud näiliselt

vabaplaneeringulise paigutusega, planeeritava hoonestuse vahel oleks paremini maa-asulasse

sobivalt looduskeskkonda sulanduvad rekreatsioonialad, seetõttu ka kohustuslikku ehitusjoont ei

määrata. Tänavaruumi kujundamiseks istutatakse liiklusmüra vähendav kõrghaljastus kinnistu

teepoolsetesse servadesse.

6.1.2. Inimtegevusest lähtuva kahju piiramiseks rakendatavad abinõud

Olmeprügi käitlemine ja äravedu lahendatakse vastavalt Rae valla jäätmekäitluseeskirjadele. Kui

ehitusprojektis paigutatakse jäätmekonteiner(id) lähemale kui 3 meetrit naaberkinnistu piirist, on

tarvilik naabri kooskõlastus.

Olmeprügi kogutakse elamumaa krundi juurdepääsuteede lähedusse planeeritud sorteeritud

jäätmete varjualustesse (sillutatud alusel jäätmekonteinerite varjualused erinevat tüüpi

olmejäätmete konteineritega).

Nähakse ette sorteeritud jäätmete kogumiseks varjualused, mis on ette nähtud kõvakattega ning

sinna peab mahtuma vähemalt 4 erinevat konteinerit (segaolmejäätmed (20 03 01);

biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08); paber ja kartong (20 01 01); segapakendid (15

01 06, planeerida on vajalik vähemalt üks tagatisrahata pakendijäätmete kogumiskoht)).

Ehitusprojektidega tuleb tagada prügikonteineritele prügiveosõiduki võimalikult lihtne

liikluskorralduslik ligipääs, järgides Rae valla jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja

kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes.

Jäätmekonteinerite varjualuste võimalik asukoht on näidatud illustratiivselt põhijoonisel.

Veekäitluse keskkonnakaitselised tingimused vaata käesoleva seletuskirja p. 11. ja 16.

Käesoleva planeeringuga ei seata rangemaid nõudeid kavandatavate hoonete

energiatõhususele kui hoonete projekteerimise ajal kehtivas seadusandluses on nõutud.

6.2. Planeerimispõhimõtted

Alal kehtib üldplaneeringu nõue, mis sätestab, et detailplaneeringualal, millega nähakse ette

rohkem kui 5 elamumaa krunti, tuleb minimaalset 15% detailplaneeringu alast jätta

üldkasutatavaks haljasala ja parkmetsa maaks, kuhu saab rajada laste mänguväljakuid,

palliplatse vms; planeeringuga moodustatakse 1 elamumaa krunt. Madara ja Hoidla tee 1

kinnistud liidetakse, krundile määratakse ehitusõigused ja juurdepääsud avalikult teelt,

planeeritavatele jalgratta- ja jalgteedele ja rekreatsioonialadele määratakse avalik kasutus. Jalg-

ja jalgrattateede pindala on kokku 3307 m2, lisaks nähakse ette veel parkmetsa alasid vähemalt

17 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

~8000 m2 ulatuses, seega avalikult kasutatava haljasala ja parkmetsa maa pind on vähemalt 15%

kogu pos 1 krundi pinnast (enam kui 6756 m2).

Kinnistute avalike alade majandamise kord on kirjeldatud käesoleva seletuskirja p.19 "Planeeringu

elluviimine".

Krundile pos 01 määratakse 100% elamumaa sihtotstarve.

Lisaks Madara ja Hoidla tee 1 kinnistutele rajatavate avalikult kasutatavatele aladele nähakse

ette Vana-Vaida tee 15 kinnistule arendaja poolt rajatav rekreatsiooniala ja avalik haljasala

(korrastatav haljaspuhver elamualade ja ühiskondlike ehitiste maa vahel), mis lahendatakse

käesolevas planeeringus selliselt, et planeeritavate korterelamute avalikud alad (kinnistute sisesed

jalgratta- ja jalgteed ja rekreatsioonialad, laste mänguväljakud, palliplatsid jms) oleks orgaaniliselt

liidetud aleviku rekreatsioonitaristuga ning jalgratta- ja jalgteede struktuuriga.

Planeeritavast alast väljapoole rajatakse ~40 m pikkuselt jalgratta- ja jalgtee ühendamaks

planeeritavale alale planeeritud jalgratta- ja jalgteed Hoidla tee ja Vana-Vaida tee ristmikuga.

6.2.1. Planeerimislahendus - teed, kinnistud, hoonestusalad

Uute hoonestusalade paigutamisel on arvestatud tellija ja Rae valla soovide ja olemasoleva

olukorraga. Hooneid on lubatud ehitada hoonestusaladele. Hoonestusalad jäävad krundi piiridest

4.0 m kaugusele ja arvestavad teekaitsevöönditega ja Vana-Vaida tee 17 kinnistul paikneva

puurkaevu kaitsevööndiga.

Teekaitsevööndisse planeeritud ehitised on parkimisplatsid ja tehnovõrgud, teekaitsevööndisse ei

planeerita hoonestust ega rekreatsioonialasid. Kinnistut läbivad ebasobivas asukohas

tehnovõrgud tõstetakse ringi, õhuliinid asendatakse maakaablitega sobivas asukohas.

Pääsud kinnistule, hoonete ja rajatiste soovituslik paiknemine on näidatud joonisel 04 “Põhijoonis”.

6.2.2. Vastavus kõrgematele planeeringutele

Detailplaneering ei sisalda kontaktvööndi alal koostatavate planeeringute muutmise

ettepanekuid. Detailplaneering vastab valdavalt kehtivale Rae valla üldplaneeringule,

põhjendused erinemiseks ja kvaliteetset ruumiloomet tagavate lahenduste kirjeldused on esitatud

allpool.

Erinevused üldplaneeringust:

1. Νõue parkimiskohtade arv korteri kohta 2 parkimiskohta. Käesoleva DP liikluse ja parkimise

peatükis on kirjeldatud põhjendused, miks on eelistatud parkimiskohtade arvutamisel

kasutada standardit EVS 843:2016, kus keskmine parkimiskohtade arv korteri kohta on 1.6.

Väiksem parkimiskohtade arv soosib alternatiivsete liikuvuslahenduste kasutamist ja elavdab

kohalikku kogukonda – jala või jalgrattaga aleviku poe külastamine aitab kohaliku

elukeskkonna arengule paremini kaasa kui autoga pealinna sõitmise harjumuse

kultiveerimine. Samuti on Vaida põhikool kohe naaberkinnistul, mistõttu tulevastel elanikel

puudub valdavalt vajadus laste kooli sõidutamiseks.

2. Kergliiklusteed Vana-Vaida tee ja Hoidla tee ääres. Tagamaks peamised liikumissuunad

Vaida aleviku keskusest Vana-Vaida tee ja Hoidla tee ristmikuni ning Hoidla tee äärde

18 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

jäävate elamute juurest Vana-Vaida tee ja Hoidla tee ristmikuni, on planeeringualale

kavandatud jalg- ja jalgrattateed valdavalt planeeringuala siseselt, mis võimaldab tagada

liikuvuse jätkuvuse alale ja alalt välja, samas pakkudes jalgsi ja jalgrattaga liiklejaile

mugavamat ligipääsu planeeritavate hoonete juurde ning võimalust liikuda kaugemal

autoliiklusest tekitatud mürast. Antud lahendus vastab üldplaneeringu mõttele ja pakub

otstarbekamat väliruumi kasutusvõimalust.

3. Nõue üks põhihoone kinnistu kohta. Planeeringuala on lahendatud kompleksselt ja

punktmahtudena käsitletavad kortermajad on paigutatud DP alale võimalikult ühtlaselt, et

oleks tagatud hoonetevahelised maksimaalsed distantsid (privaatsus), päikesevalgus ja

kaugused autoteedest, väiksem arv juurdepääse avalikelt teedelt, võimalus planeerida

parklad ühistena ja DP ala servadesse. Planeeritavad kuus kortermaja on aleviku maa-asula

ilmega oluliselt paremini sobituvad kui näiteks üks hiigelsuur kortermaja. Kortermajade arv

kinnistute kohta käesolevas detailplaneeringus on kuus. Sellise lahenduse puhul on oluliselt

lihtsam planeeringuala arendada etapiliselt, jaotada jäätmekäitlustaristut, parkimisplatse,

juurdepääsuteid, DP ala siseseid kergliiklusteid, haljastust, rekreatsioonialasid ja laste

mänguväljakuid võrrelduna näiteks kuue eraldi kinnistuga lahenduse puhul. Samuti on

avalike alade kasutuse jms notariaalseid kokkuleppeid oluliselt hõlpsam sõlmida ja vajadusel

hiljem täiendada/täpsustada kui kuue erineva kinnistuga lahenduse puhul. Ühe kinnistu ja

ühe hiigelsuure kortermajaga lahenduse puhul oleks keerukas luua aleviku ilmega

suhestuvana piisavalt liigendatud ühte hoonet, mis tagaks samaväärsena väiksemate

hoonetega koduse tunde. Ülisuure kortermaja linkimine välialadega on oluliselt keerukam

lahendada ja samaväärselt hubase avaliku ruumi loomiseks vajalikud kulutused on

ebamõistlikud.

Sama põhjendus kehtib ka Vana-Vaida tee 15 krundil planeeritava alaga hõlmatud osas –

ühe põhihoone puhul peaks koolihoonet vajadusel mitmes etapis laiendama, mis ühel

hetkel tekitaks aleviku ruumilisse situatsiooni sobimatu mahu.

Üldplaneeringu graafilise osa muutmiseks ei ole koostatud muutmist kajastavat kaardiväljavõtet,

kuna tegemist ei ole graafilise osa muudatusega. Tegemist ei ole üldplaneeringut muutva

detailplaneeringuga.

6.2.3. Muud rajatised ja väikevormid

Hooneprojektide koosseisus tuleb koostada kruntidele heakorrastusprojekt, mille järgi rajatakse uus

haljastus, jalgratta- ja jalgteed, tänavavalgustus, rekreatsioonialad. Piirdeaedade rajamine ei ole

lubatud, lubatud on piirata vaid väikelastele planeeritud mänguväljakuid. Väikelaste

mänguväljakute piirdeaedade lubatud asukohad antakse heakorrastusprojektis. Lubatud on

võrkaiad või osaliselt läbipaistvad puitaiad, mis ei tohi olla kõrgemad kui 1.5 meetrit. Keelatud on

läbipaistmatute plankpiirete rajamine, samuti ei tohi rajada teravate otstega piiret, kuhu võivad

metsloomad kinni jääda. Piirdeaia lahendus peab sobituma elamute arhitektuurilahendusega ja

vastama piirkonna piirdeaiatavadele, väravad ei tohi avaneda tänava poole.

19 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

Vana-Vaida tee 15 krundi planeeringuga hõlmatud osasse on ette nähtud olemasoleva

inimtekkelise künka kohandamine kelgumäeks, väliklass koos varjualusega ja pinkidega künka

nõlval, neli istumisala (arvestada ka liikumispuuetega inimeste vajadusega), jõulinnak koos

jõumasinate ja vajalike varjualustega, laste mänguväljak atraktsioonidega erinevatele

vanusegruppidele (sealhulgas ronimis- ja turnimisatraktsioonidega). Atraktsioonide arv Vana-

Vaida tee 15 kinnistule ette nähtud laste mänguväljakul on vähemalt kahekümneneljale lapsele

sobival arvul. Rekreatsiooniala projekteerimisel analüüsida ala kasutajate ohutust, sealhulgas

inimtekkelise künka kelgumäekskujundamisel liulaskmise ala ulatust, määrata liulaskjate ja

mänguväljaku-istumisala kasutajate ohutuse tagamiseks tingimused, näiteks ala ääres vastukalle

vms. Kelgumäe täpne kuju ja vertikaalplaneering lahendatakse projekteerimise käigus selliselt, et

kelgutamise trajektoori ja istumisala eraldi olemine ja mõlema kasutajate ohutus on tagatud.

6.3. Ehitusõigus

Hoidla tee 1 ja Madara kinnistute liitmisel tekkival krundi on lubatud maksimaalne ehitistealune

pind 9600 m2. Eelistada võimalikult väikese ja kompakstete mahtudega hooneid, et sobituda

aleviku miljööga ja vältida suurte katusepindade kahjulikke mõjusid (suurenevad sajuvete

immutusvajadused, võimalikud soojussaared).

Hoonestusala piires võib ehitada planeeritavatele elamumaa kinnistutele kuni kuus

kolmekorruselist korterelamut.

Korterelamute koormusindeks on 1/300 (elamumaa sihtotstarbega kinnistu pindala on 45043 m2,

kuni 150 korterit).

Korterelamud on ette nähtud kolmekorruselised ja kuni ühe maa-aluse korrusega. Katusekalded

on vahemikus 0°…45°, elamute kõrgus max 10.0 m, sügavus max 3.0 m; mõõdetuna hoonet

ümbritsevast keskmisest maapinnast.

Hoonete sokli kõrgus ja hoonete esimese korruse põrandapinna absoluutkõrgus määrata

arhitektuurse projektiga, ent mitte kõrgem kui +50 cm planeeritavast pinnase kõrgusest hoonete

ümber.

Abihoonetena ei käsitleta jalgrataste, lapsevankrite ja muude kergliiklusvahendite varjualuseid

ega jäätmete varjualuseid, juhul kui nende välisseinte läbipaistvus on enam kui 50%, välisseinte

(metallvõred, hõre laudis vms materjalide kombinatsioon) konstruktsioon ja viimistlus peab olema

ohutu (mitte turnitav) ja piisavalt tugev, et hoiustatav oleks kaitstud. Eelpoolloetletud varjualuseid

on lubatud rajada kuni 10 tk, kõrgusega kuni 4.0 m ja nende ehitisealune pind tohib olla kuni 40

m2 / tükk ja kokku kuni 400 m2. Varjualused peavad paiknema hoonestusalas.

Hoonete projekteerimisel tuleb jälgida nende sobivust väljakujunenud miljööga piirkonda.

Välisilmelt peavad olema hooned otstarbeka ja pigem tagasihoidliku looduslähedase

vormikeelega, historitsistlike (enam kui 120 aasta vanuste) ja järeleaimavate stiilide ja ehisdetailide

kasutamine ei ole lubatud.

Välisviimistluseks on lubatud kasutada järgmisi materjale - peamisena puitu (laudis), millega

kombineerida valikuliselt looduskivi, tellist ja/või krohvi. Katusekatetena kasutada rullmaterjali,

laudist, muru või plekki. Imiteerivate materjalide kasutamine välisviimistluses ei ole lubatud.

20 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

Tehnoseadmed on soovitav integreerida hoone arhitektuuriga, varjata või paigutada hoone

mahtu, v.a hoone visuaalset terviklikust vähe mõjutavad tehnoseadmed. Korteritele näha ette

panipaigad hoonete mahus. Suured hoonemahud liigendada horisontaalselt ja vertikaalselt.

Projekteerida lapsevankrite ja rataste hoiuruumid igapäevaselt mugavalt kasutatavana,

eelistatult õuest otsepääsuga. Tagada tänava tasapinnalt ligipääs hoonesse, arvestades liikumis-

ja nägemispuudega inimeste erivajadusi ning kõigi vanuserühmadega. Soovitav on

projekteerimisel määrata üldised põhimõtted avalikku ruumi ehitatavate terrasside piirkonda

haljastuse kavandamiseks.

Välisviimistlusmaterjalide nõuded kehtivad nii korterelamutele kui ka varjualustele. Varjualused ja

väikelaste mänguväljakute piirdeaiad peavad sobituma korterelamute arhitektuuriga.

Hoonete eskiisprojektid tuleb kooskõlastada Rae valla arhitektiga.

Vana-Vaida tee 15 kinnistu osa, mis kuulub planeeringualasse, on planeeritud järgmiselt:

planeeringuga hõlmatud alale on määratud ehitusõigus ühele kuni kolmekorruselisele

ühiskondlikule hoonele kõrgusega kuni 12.0 m. Planeeringu koostamise ajal ei ole täpsemalt teada

Vana-Vaida tee 15 kinnistu planeeritavale osale hoonestuse vajadust, mistõttu põhijoonisele ei ole

võimaliku hoonestuse illustratsiooni näidatud. Kui kunagi peaks vallal/koolil tekkima vajadus

kinnistu osa hoonestada, siis käesolev DP seda võimaldab. Vana-Vaida tee 15 kinnistu käesolevas

planeeringus käsitletavale osale on näidatud pinnasekuhja kujundamine kelgumäeks, väliklass

koos varjualusega ja pinkidega künka nõlval, neli istumisala (arvestada ka liikumispuuetega

inimeste vajadusega), jõulinnak koos vajalike varjualustega, laste mänguväljak atraktsioonidega

erinevatele vanusegruppidele. Atraktsioonide arv Vana-Vaida tee 15 kinnistule ette nähtud laste

mänguväljakul on vähemalt kahekümne neljale lapsele sobival arvul.

Vana-Vaida tee 15 rekreatsioonialal tuleb lahendada haljastus, kergliiklusteed jms terviklahenduse

saavutamiseks. Lisaks peab olema rekreatsioonialal lahendatud välisvalgustus ning muu

väliinventar (näiteks pingid, prügikastid jne).

7. Liiklus ja parkimine

Juurdepääsud sõiduautodele planeeritavale krundile pääsuks luuakse riigi kõrvalmaanteedelt nr

11155 "Vaida tee" ja 11202 "Vaida - Urge". Juurdepääsud rajatakse, arvestada

nähtavuskolmnurkadega, nähtavuskolmnurgad on näidatud joonisel 04 "Põhijoonis". Olemasolev

juurdepääs Madara kinnistule "Vaida - Urge" teelt (km 2.613) likvideeritakse.

Elamumaa krundile planeeritud jalgratta- ja jalgteed liidetakse aleviku jalgratta- ja jalgteede

võrgustikuga, neile eraldi krunte ei moodustata. Põhijoonisel on eraldi tähistatud ala läbivad ja

Vaida alevikku ning lähiala külasid teenindavad jalgratta- ja jalgteede osad.

Parkimine on lahendatud planeeritavatel kruntidel.

7.1. Liiklusuuringu liiklusalased ettepanekud

1. Teega 11202 külgnevale suuremale parklale (150 kohta) ei ole vaja kahte juurdepääsu.

Piisab ühest reguleerimata lihtristmikust, lisaradasid ei ole vaja. Ühe juurdepääsuristmiku

21 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

asukoht võiks olla olemasolevast juurdepääsust (tee 11202 km 2.613) ligikaudu 60 meetrit

põhja pool (tee 11202 km 2.550).

Ettepanekuga on osaliselt arvestatud, kuna planeeringulahendust on oluliselt muudetud võrreldes

esialgse, liiklusuuringu aluseks olnud planeeringulahendusega. Tee 11202 poole on ette nähtud

kaks juurdepääsu lihtristmikega, ilma lisaradadeta, uued juurdepääsud on olemasolevas

juurdepääsust ~70 ja ~125 m põhja pool.

2. Madara DP alal suuremas parklas vältida pikkade sirgete tekkimist, joonisel on need üle 100

meetri pikkused. Parkla osad tuleks liigendada nii, et pikim sirge lõik ei ületaks 40 - 50 meetrit.

See on vajalik parklas sõidukite kiiruse madalal hoidmiseks.

Ettepanekuga on arvestatud. Parklaid ei ole küll oluliselt liigendatud ent parklatesse tuleb

ehitusprojektides ette näha meetmed sõidukiiruste madalal hoidmiseks (künnised, haljasaladega

parkimiskohtade vaheliste teede kitsendamised.

3. Parkimiskohad näha ette 2.7 meetri laiustena (autode gabariidid aina kasvavad!).

Ettepanekuga ei ole arvestatud. Parklad projekteerida võimalikult väikesele pinnale, et

vähendada sillutatud aladelt tulevate sajuvete immutamisega kaasnevaid probleeme.

4. Transpordiameti kirjas Rae vallavalitsusele (13.05.2022 nr 7.2-2/22/9548-2) punktis 1 toodud

nõue teele 11202 juurdepääsu mitte planeerida ei ole põhjendatud. Hetkel on juurdepääs

(tee 11202 km 2.613) olemas. Normide kohane nähtavus on tagatud (suure varuga).

Juurdepääsuristmiku läbilaskvusarvutus näitab ristmiku teenindustasemeks A aastal 2042.

Juurdepääsuristmiku asukoht on kooskõlas juhendis „Juhis ristmike vahekauguse ja

nähtavusala määramine, Transpordiamet 2021“ toodud nõuetega (minimaalne kaugus

ristmikust >100 meetrit). Madara DP põhijoonisel toodud lahendus kahe parklaga võimaldab

liiklust hajutada ning teatud määral ka vähendab Vaida alevikku läbiva tee 11155 lõigu

liiklust (lõigul on kauplus, lasteaed ja kool).

Ettepanekuga on arvestatud. Parklatesse on ette nähtud juurdepääsud ka teelt 11202 (Vaida -

Urge tee, kohalik nimetus Hoidla tee).

5. Madara DP põhijoonisele lisada nähtavuskolmnurgad (25 m juurdepääsul ja 105 m peateel).

Ettepanekuga on arvestatud, nähtavuskolmnurgad on näidatud põhijoonisel.

6. Vaida alevikus peab liiklusmärgid 571/572 ümber paigutama tiheasutusala piirile ehk

kohtadesse, kus keskkond muutub maakeskkonnast alevikuks. Ettepanek asula alguse/lõpu

märkida ja 40 km/h piirkiirusega lõikude kohta on esitatud liiklusuuringu pildil 9. Kui tulevikus

tee 11202 Vaida alevikuga külgnev lõik rekonstrueeritakse ning see saab eraldiseisva

jalgratta- ja jalgtee, võib teel 11202 piirkiiruse 40 km/h märgid ära võtta, kehtima jääb asula

piirkiirus (50 km/h) ja liikluskorraldus.

Ettepanekuga on arvestatud, DP-s tehakse ettepanek Hoidla teel liiklusmärkide asukohtade

muutmiseks.

7.2. Liikluslahendus

Rae valla üldplaneeringus toodud parkimiskohtade arv - 2 parkimiskohta korteri kohta - tooks

kaasa 150 korteri planeerimise puhul minimaalse nõutud parkimiskohtade arvu suurenemise 60

22 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

koha võrra, iga koha ruumivajadus on vähemalt 21.9 m2, 60 koha puhul suureneks parklate pind

~1320 m2 võrra. Seda suurenemist on hinnatud käesolevas DP-s liiga suureks nõudmiseks järgmistel

põhjendustel:

1. Suureneks sillutatavate alade pindala.

2. Suureneks võimalike soojussaarte pindala.

3. Samavõrra suureneks ka vajadus sajuvete immutusalade jaoks.

4. Samavõrra väheneks haljasalade pind, kuhu oleks võimalik istutada mürakaitsehaljastust.

5. Suurema parkimisnormatiivi rakendamisel kasvab vajadus jaotada erinevate

liikluskorraldusvahenditega parklaid, et sirgete lõikude pikkused ei ületaks 50 m (et kiirused

parklates oleksid madalad).

Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt EVS 846:2016 Linnatänavad. Projekteeritud

elamute parkimisnormatiiv alal: 1.5 kohta / 1-2 toaline korter; 3- või enamatoaline korter 1.7 kohta

(normatiivsete parkimiskohtade arvutus: eeldatav 1-2-toaliste korterite arv 75 tk, eeldatav 3-

toaliste korterite arv 75 tk >> 75*1.5+75*1.7=240). Planeeringualale on ette nähtud kokku kuni 240

sõiduautode parkimiskohta, lisaks jalgrataste parklad EVS 846:2016 nõuet ületavalt – iga korteri

kohta vähemalt 0.5 jalgratta parkimiskohta asemel on kavandatud 2 jalgratta parkimiskohta iga

kavandatava korteri kohta, neist pooled on kavandatud hoonete panipaikadesse, pooled

jalgrataste varjualuste alla. Parklatesse näha ette ka laadimispunktid elektriautodele, üks

laadimispunkt 20 auto kohta.

Parkimiskohad planeerida ja projekteerida vastavalt Linnatänavate standardile (EVS 843:2016):

 Minimaalne parkimiskoha laius on 2.6 meetrit, kui manööverdusruumi on 7.5 meetrit.

 Minimaalne parkimiskoha laius on 2.7 meetrit, kui manööverdusruumi on 7.0 meetrit.

Selleks, et tagada kortermajade vahelisel alal turvaline keskkond lastele ja võimalikud suured

rekreatsiooni- ja haljasalad, siis parkimisalad on ette nähtud rajada Hoidla tee ja Vana-Vaida tee

lähedale, planeeritavatest korterelamutest võimalikult kaugele. Parkimine on lahendatud

liigendatult haljastusega ja erinevate sillutusviisidega, et vältida suuri lagedaid parkimisalasid ja

hoida autode liikumiskiirused parklates madalatena. Parkimisalade liigendamisel kõrghaljastusega

nähakse ette kõrg- ja madalhaljastuse istutamine. Kõrghaljastus aitab vähendada tekkivate

soojussaarte negatiivset mõju. Liigendamata tohib olla kuni 20 parkimiskohta (reas). Parklad

varustada õli- ja liivapüüduritega.

Parklate sissesõitudele ei ole lubatud tõkkepuud. Juurdepääsuteed parklatest hooneteni peavad

olema sobivad tuletõrjetranspordile ja kolimisveokitele, seda nii kandevõime kui ka

pöörderaadiuste ja ümberpööramisvõimaluste osas, juurdepääsuteed hooneteni on põhijoonisel

eraldi tähistatud. Tagada loogilised jalgsikäigu ühendused parklate ja hoonete vahel.

Planeeringuala sisesed jalgratta- ja jalgteed peavad olema lahendatud vastavalt Ettevõtlus- ja

tehnoloogiaministri 29.05.2018. määrusele nr 28. "Puudega inimeste erivajadustest tulenevad

nõuded ehitisele". Alevikku teenindavad jalgratta- ja jalgteed näha ette vähemalt 3.0 m laiad,

hoonete ja parklatevahelised vähemalt 2.5 m laiad. Vajalik on tagada kõikidest planeeritavatest

hoonetest sobilikud ja otsesed pääsud parklatesse ning suundadele Vaida aleviku keskus, Hoidla

tee ja Vana-Vaida tee ristmik, Hoidla tee põhjasuund, pääs Vana-Vaida tee 15 planeeritavale

23 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

rekreatsioonialale ja õuesõppeklassi, pääs Vaida jalakäijate sillale üle Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

maantee.

Kõikidele Madara ja Hoidla tee 1 kinnistutele loodavatele jalgratta- ja jalgteedele määratakse

avalik kasutus, v.a ainult korterelamute teenindamiseks mõeldud teedele.

Vana-Vaida tee 15 kinnistule loodava rekreatsiooniala parkimiskorraldus lahendatakse kinnistul

olemasoleva parklaga, asukoht olemasoleva koolihoone ja Vana-Vaida tee vahelisel alal.

Vaida alevikus peab liiklusmärgid 571/572 ümber paigutama tiheasutusala piirile ehk kohtadesse,

kus keskkond muutub maakeskkonnast alevikuks. Ettepanek asula alguse/lõpu märkide ja 40 km/h

piirkiirusega lõikude kohta on esitatud liiklusuuringu pildil 9. Kui tulevikus tee 11202 Vaida alevikuga

külgnev lõik rekonstrueeritakse ning see saab eraldiseisva jalgratta- ja jalgtee, võib teel 11202

piirkiiruse 40 km/h märgid ära võtta, kehtima jääb asula piirkiirus (50 km/h) ja liikluskorraldus.

8. Heakorrastus ja haljastus

Vastavalt koostatud dendroloogilisele uuringule paiknevad planeeringualal III, IV ja V väärtusklassi

puud, I väärtusklassi (väga väärtuslik) ja II väärtusklassi (väärtuslik) puid planeeringualal ei esine.

Planeeringulahenduses nähakse ette IV ja V väärtusklassi puude likvideerimine vajadusel, III

väärtusklassi puude säilitamine. Samuti nähakse ette, et säilib Vana-Vaida tee äärne kuusehekk

(enamasti IV ja V klassi puud), kuuseheki noorendamist käesoleva DP-ga ette ei nähta.

Haljastusprojekti koostamisse tuleb kaasata maastikuarhitekt ning ala tuleb lahendada tervikuna.

Koostada eraldi projekt haljastuse ja väikevormide kohta, jalgratta- ja jalgteed liidestada asula

olemasolevate teedega. Haljastuse puhul näha ette rohu-, puhma-, põõsa- ja puurinnete

omavaheline kombineerimine, et haljastus oleks vaheldusrikas, eriilmeline ja õues viibimist

soodustav. Vastavalt ÜP-le näha ette elamumaa krundi iga 300 m2 kohta vähemalt 1 puu, mille

täiskasvamise kõrgus on min 6 m, uusistutuse istikute minimaalne kõrgus on vähemalt 3.5 m.

Käesoleva detailplaneeringu mahus ei määrata istutusobjektide loetelu peale eelmainitud

üldplaneeringu nõude. Terrasside äärde mitte kavandada piiretena mõjuvaid hekke.

Elupuuhekke mitte kavandada.

Haljastuse liigilise koosseisu määramisel eelistada kodumaiseid liike, mis on külmakindlad, taluvad

hästi liiklusest tulenevat saastet ja häiringuid (lumekoristus, soolamine, pügamine jms) ja vajavad

vähest hooldus. Haljastuse valikul vältida monokultuurilist muru ja elupuuhekke. Haljastusprojektis

näha ette ka tänavate ja teede haljastuspõhimõtted, arvestada tuleb vastavate

istutuspiirangutega. Sõiduteede äärde näha ette puuderivi, mis võib olla kombineeritud

põõsastega, arvestada külgnähtavusaladega ja nähtavuskolmnurkadega. Jalgratta- ja

jalgteede äärne haljastus peab olema vaheldusrikas ja soosima turvalist keskkonda.

Rekreatsioonialade ja mänguväljakute ümbruse haljastus peab pakkuma varju.

Rohurinde kavandamisel näha ette erinevate rohttaimedega elurikkuse saarte rajamine, et

murualad oleks vaheldusrikkad ja väheneks muruniitmise vajadusega alade pind.

Sademevee immutusalade haljastamisel kasutada liigniiskust eelistavaid puid ja põõsaid.

Parklate liigendamisel haljastusega arvestada, et valitud liikide juurestik ei hakkaks lõhkuma sillutist.

24 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

Haljastusprojektiga määrata ka kogukonnaaedade asukohad ja kujundusvõtted; anda juhised ja

lahendused haljasmassi komposteerimiseks ja taaskasutuseks.

Planeeringu elluviimisel teostatavate haljastustööde käigus kasutatavate istikute ja nende

käitlemise nõuded on kirjeldatud Rae Vallavalitsuse 30.08.2022 määruses nr 18 “Haljastuse

hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded”, ptk 3, §8 - 17, planeeringualale või

selle osale koostatava haljastusprojekti koostamisel tuleb eelpoolmainitud määruse nõuetega

arvestada.

Rekreatsiooniala kujundamiseks tuleb kaasata projekteerimisstaadiumis maastikuarhitekt.

8.1. Välialade lahendused

Hoonete vahelise ühiskasutuses oleva avaliku ruumi kohta koostada planeeritavate hoonete

ehitusprojektide koosseisus koos haljastusprojektiga puhkekohtade, jalgratta- ja jalgteede,

spordiplatside, mänguväljakute jms projekt. Mänguväljakud planeerida arvestades erinevaid

vanusegruppe. Väliinventari loetelu kooskõlastada vallaarhitektiga hoonete eskiisprojektide

koosseisus, arvestades, et iga viie planeeritava korteri kohta rajada vähemalt üks atraktsioon või

rekreatsioonivõimalus. Avalike alade projektis lahendada rekreatsioonialade hooldamise ja

kasutamise tingimused.

Laste tegevusalade rajamiseks koostada eraldi projektiosa hooneprojekti koosseisus. Lisaks

istepinkidele, jäätmeurnidele jms toetavale taristule peab olema mänguväljakul vähemalt üks

atraktsioon või tegevus planeeritava hoone viie korteri kohta (võivad olla kombineeritud, näiteks

ühel raamil olev redel ja nöörredel on kaks atraktsiooni). Enam kui kahele lapsele mõeldud

atraktsioonide puhul lugeda üksiku atraktsiooni arvuks kasutavate laste arv (näiteks nööridest

ronimispüramiid kuuele lapsele = kuus tinglikku atraktsiooni). Kinnistutele kavandatakse alad

noorematele lastele (0-8) ja vanematele lastele (8-12) eraldi, paiknemise ettepanekud näidatud

põhijoonisel. Väikelaste alale nähakse ette kiiged 2 tk, vedrukiiged 2 tk ja liivaala või liivakast, kuhu

mahub kuni 6 last korraga, suuremate laste alale nähakse ette kiiged 2 tk, väike linnak või

turnimismoodustis pehmel alusel. Hooneprojektides on lubatud sobilikud asendused,

võimaldamaks kinnistule kavandatud atraktsioonidel mängida korraga ~7-l lapsel.

Lisaks lastele mõeldud tegevusaladele tuleb funktsionaalselt mitmekülgse väliruumi loomiseks

korterelamu õue- ja üldkasutatavatel aladel kujundada alad ka teistele sihtrühmadele (noored,

täiskasvanud, eakad, erivajadustega inimesed) ja nende vajadustega arvestada. Erinevatele

elanikkonnarühmadele õue- ja üldkasutatavate alade loomisel ja kujundamisel arvestada

sobivuse ja ligipääsetavuse osas universaaldisaini põhimõtteid ja lahendusi. Täpne lahendus anda

planeeritava hoone kohta koostatava ehitusprojekti koosseisus.

Planeeritava ala servadesse planeeritud jalg- ja jalgrattateede äärde nähakse ette nelja

puhkepingi paigaldamine, igaühel ka prügiurn ja sillutatud tasku ratastooliga parkimiseks.

Atraktsioonide, puhkepinkide jms vundamendid teha võimalusel mitte sügavamad kui 30 cm, et

vältida konflikte maaküttetorustikega. Avalike alade võimaliku lahenduse illustratsioon on antud

DP põhijoonisel.

25 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

8.2. Raietööd ja kõrghaljastuse kaitse

Raietöödel ja kõrghaljastuse kaitsel arvestada Rae vallavolikogu 18.10.2022 määrust nr 11,

"Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas".

Kruntidel tuleb vajalikud alad võsast ja surnud/ohtlikest puudest puhastada. Eelistatavalt mitte

likvideerida ühtegi elujõulist haljastuspuud, neid on soovituslik vajadusel ümber istutada.

Kõrghaljastuse likvideerimist ja asendusistutust kajastada hoonete kohta koostatavate projektide

koosseisus vastavalt kohaliku omavalitsuse määrustele - raie vastavalt Rae valla Raieloa andmise

korrale, üksikpuude kaupa. Vastavalt Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määruse nr 11 § 5 lg 3 p 2

kohaselt, kui ehitustegevuse käigus ei ole võimalik vältida III väärtusklassi kõrghaljastuse raiet, siis

tuleb asendusistutuse määramisel lähtuda asjaolust, et III väärtusklassi kõrghaljastuse raiel tuleb

iga raiutava puu asemel istutada 2 samaväärset liigiehtsat puu istikut – planeeringus ei ole ette

nähtud III väärtusklassi kõrghaljastuse raiet.

Ehituse ajaks tuleb säilitatavate puude tüvesid, võrasid ja ka juuri kaitsta. Tüvede umber

paigaldada laudadest kaitsekilbid, mille kõrgus peab olema selline, et välditud oleks võimalikud

vigastused kopa ja muude sarnaste töömasinate tõstekõrgusel (~4 meetrit). Laudise all kasutada

pehmendusi. Laudis peab olema paigaldatud viisil, mis väldib selle nihkumise kontaktil

ehitusmehhanismidega. Puude all ei tohi sõita masinatega, kuna see põhjustab pinnase liigset

tihenemist ja juurte purunemist. Kui masinatega liikumine puude all on vältimatu, peab enne

rajama masinatele killustikaluse, mis kannab nende raskust ilma kasvupinnast oluliselt mõjutamata.

Võrade kaitse seisneb okste kaitsmises ehitusmehhanismide ja masinate poolt tekitavate

vigastuste eest. Madalale langevad oksad tuleb rihmade abil kõrgemale tõsta, kuid tuleb vältida

nende murdumist. Kuivanud oksad tuleb tööde käigus likvideerida. Puudele on lubatud teha

kujunduslõikust. Kõik okste ja kujunduslõikusega seonduvad tööd teostada vastava spetsialisti

poolt.

Puude puhul tuleb arvestada puude võrastiku olemasoluga ja selle juurdekasvuga ning puu

juurestikuga.

Vastavalt Rae valla heakorraeeskirja §2: juurekaitsevöönd on puude ja põõsaste juurte

kaitsevöönd, mis võrdub võraprojektsiooniga maapinnal ja lisaks 1.5 m võraprojektsiooni

raadiusest väljapoole.

Puujuurte kaitsetsooni määramiseks võib erijuhtudel kasutada järgmisi valemeid:

1. kaitsetsooni läbimõõt võrdub võra läbimõõt meetrites pluss 2 meetrit;

2. kaitsetsooni raadius meetrites võrdub tüve läbimõõt sentimeetrites korda 0.12;

3. normaalseks peetakse suurte puude puhul tüve ümber 4 x 4 m vaba pinda;

4. normaalseks kasvuks vajavad puujuured vähemalt 3 m laiust tihendamata mullaga ala, kus

ei tohi asuda maa-aluseid tehnovõrke;

5. rahvusvaheliselt tunnustatud kasvuruum puujuurtele on: suured puud vähemalt 10 m3,

väikesed puud vähemalt 6 m3, soovitatav on jätta suurtele puudele kasvuruumi 15 ... 20 m3,

piir on kuni 75 m3, millest veelgi suurem kasvuruum ei oma juurte jaoks enam erilist tähtsust;

6. optimaalne vihmale/õhule avatud ala puu all tüve ümber on 1.8 m või enam, vähim 1.2 m;

7. puu tüvele lähemal kui 2.5 m maa-aluseid trasse ei kaevata;

26 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

8. üle nelja sentimeetrise läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda.

Raietööd teostada enne ehitustöödega alustamist, raietöödel tuleb arvestada lindude

pesitsusajaga (pesitsusrahu periood on 15.04 – 30.06). Puude ja põõsaste raie puhul arvestada

looduskaitseseaduse § 55 lõikest 61 punktidest 1 ja 2 tulenevate piirangutega: keelatud on

looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade

kõrvaldamine, tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (v.a seadusest

tulenevatel erisustel).

9. Vertikaalplaneerimine

Vertikaalplaneerimisega juhtida sademeveed katustelt ja kõvakattega pindadelt hoonetest

eemale ja immutada pinnasesse. Vältida sademevete valgumist naaberkruntidele, krundi

maapinda ei tohi tõsta kõrgemale naaberkinnistute pinnast. Hoonete 0.00 ettepanek vt. joonis 04

“Põhijoonis”. Planeeritud kõrgusmärke vajadusel korrigeerida vastavalt geoloogilistele uuringutele

ja teeprojektile. Olemasolevat maapinda võib tõsta maksimaalselt 0.5 m hoonestusala piires, ent

tagamaks keskkonnasäästu, on soovitav ehitiste alt ülejääva pinnase jäätmetena transportimise

asemel kasutada ülejäävat pinnast planeeringualal haljasalade ja rekreatsioonialade reljeefi

mitmekesistamiseks, haljasaladel taaskasutatava pinnase kõrguse tõstmisele piirangut ei seata,

täpne lahendus koos pinnasemahtude äranäitamisega anda haljastusprojektis.

Vastavalt geoloogilisele uuringule on pinnasevee esimese veekihi tase maapinnast 1.5 – 3.1 m

sügavusel, vesi liigub savimöllmoreeni liivakamates vahekihtides, põhjavee liikumine on vastavalt

maapinna langusele, suurte sadude ja sulavete ajal on võimalik lühiajaline ülavee kogunemine

halbade filtratsiooni omadustega moreenile. Kuna pinnasevesi asub suhteliselt sügaval, siis

sademevete vastuvõtmiseks on pinnaseolud soodsad. Planeeringus on kavandatud

sademeveeimmutuse alad, kuhu on võimalik suunata valingvihmade ajal tekkinud

sademeveehulk (hoonete katustelt, sillutatud aladelt). Sademeveeuputuse alade asukohad ja

suurused lahendatakse hoonete projektide koosseisus vertikaalplaneeringu osas. Riigiteede alustel

maadel olevatesse kraavidesse kinnistute sajuvett ei suunata.

10. Planeeritava ala bilanss

1. Planeeritav ala 6.4 ha

2. Elamumaa 100% 45043 m2

3. Suletud brutopind (plan. elamud) <19200 m2

4. Elamute arv 6 korterelamut

5. Parkimiskohti 240

6. Avaliku kasutusega alad >6757 m2 (Madara ja Hoidla tee 1 kinnistutel)

7. Korterelamute koormusindeks 300 (150 korterit, 45043 m2 elamumaad)

11. Keskkonnakaitse nõuded

Kinnistule kruntide planeerimisel, neile hoonestusalade määramisel ning hoonete, tehnovõrkude

ja muude rajatiste soovituslike asukohtade valimisel on lähtutud vajadusest võimalikult vähe

27 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

kahjustada olemasolevat looduskeskkonda. Ehitatavatele korterelamutele luuakse ühendused

aleviku tehnovõrkudega. Planeeritavate hoonete ehitamise järel ala heakorrastatakse ja

haljastatakse (eelistatavalt kodumaiste, tehiskeskkonda ja intensiivset inimtegevust hästitaluvate

liikidega).

Kruntide valdajad peavad järgima Rae valla jäätmehoolduseeskirja ja sõlmima lepingu

jäätmekäitlusettevõttega. Korterelamutes peab elanikele olema võimaldatud vähemalt järgmiste

jäätmete liigiti kogumine ja äravedu (sulgudes jäätmekood): segaolmejäätmed (20 03 01);

biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08); paber ja kartong (20 01 01); segapakendid (15

01 06) piirkondades, kus pakendiettevõtjad või taaskasutusorganisatsioonid või jäätmevedaja

seda teenust korteriühistutele võimaldavad.

Jäätmed koguda sorteeritult konteineritesse, mis paigutada kruntide sissesõiduteede lähedale

varjualustesse.

Ehitusaegsete jäätmete käitlemine lahendada planeeritavate hoonete kohta koostatavate

projektide koosseisus, kus näha ette meetmed tekkivate jäätmekoguste vähendamiseks ja

taaskasutuse ettevalmistamiseks, näha ette meetmed prahi leviku piiramiseks, näha ette

ehitusjäätmete konteinerite ja kuhjade alad ja viisid nende ohutuks teenindamiseks, näha ette

meetmed pinnase jäätmetega reostuse vältimiseks.

Sissepääsuteed ja parkimisplatsid sillutada. Vertikaalplaneerimisega juhtida sademeveed

katustelt ja kõvakattega pindadelt hoonetest eemale ja immutada pinnasesse.

Planeeritavate hoonete kasutusaegse õhukvaliteedi tasemete väärtuste tagamiseks (vastavalt

keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi

muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“), on kavandatud teede ja tänavate äärde

kõrghaljastus, planeeritavatele hoonetele on ette nähtud soojusvahetitega sundventilatsiooni

ehitamine koos õhu filtreerimisega. Planeeritavate hoonete küttelahenduse osas (käesoleva

seletuskirja p.18) on kirjeldatud taastuvate kütteliikide kasutamine hoonete kütteks, mistõttu

õhukvaliteeti on hõlpsam tagada, kuna Vaida katlamaja (planeeritavast alast ca 450 m kaugusel

põhja suunas asub AS-ile ELVESO kuuluv katlamaja, millele on väljastatud paikse heiteallika käitaja

registreering nr. PHRR/334649) heitkoguste määr ei suurene.

Soojussaarte mõju vähendamiseks kavandatud meetmed on peamiselt kirjeldatud käesoleva

seletuskirja p.7 "Liiklus ja parkimine" ning p.8 "Haljastus", kus on ette nähtud parklate jaotamine

kõrghaljastusega väiksemateks osadeks. Suurte soojussaarte tekke vältimist toetab ka hoonete

arhitektuurne lahendus – kompaktsete hoonete katused on pigem väikesed.

Planeeritava tegevuse elluviimiseks ei ole vaja taodelda keskkonnalubasid. Kavandatav tegevus

ei vaja vee erikasutusluba, ei kavandata maavarade kaevandamist, ei kavandata jäätmete

ümbertöötlemist ega lõppladestuskoha loomist, ei kavandata saasteainete viimist paiksest

saasteallikast õhku, ei kavandata uue kiirgusallika loomist.

11.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevated keskkonnamõjud

Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine on kohustuslik.

28 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

Antud detailplaneeringu korral liidetakse maatulundusmaa kinnistud üheks krundiks, millele

määratakse ehitusõigus ja elamumaa 100% sihtotstarve; olemasoeval ühiskondlike hoonete maa

krundil säilib ühiskondlike hoonete maa sihtotstarve. Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha

planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne

eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra,

vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju

ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu,

kultuuripärandit ega vara.

Planeeringu koostamise käigus kaaluti läbi võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise

meetmed või nende korral käitumise lahendused; nähti ette radooniohjemeetmed; selgitati välja

kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ning sellest tulenevalt nähti

ette haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja

insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad

a) majanduslikud mõjud:

Piirkonna majanduslikule arengule aitab detailplaneeringus kavandatu elluviimine kaasa, uute

elanikega suureneb kohaliku ettevõtluse võimalik tulubaas, uute elanike alevikku kolimisel on

tõenäoline, et lähialale luuakse uusi ettevõtteid nii uute elanike töökohtadena kui ka teenuste

tagamiseks.

b) sotsiaalsed mõjud:

Detailplaneeringus kavandatu elluviimine on lähipiirkonnas sotsiaalselt positiivse mõjuga,

kavandatud rekreatsioonialade avalik kasutus vähendab alevikus sotsiaalset segregatsiooni. Uute

kortermajade loomisega aleviku lõunaossa nihkub aleviku mõtteline keskosa rohkem kooli poole.

Uute kortermajade rajamisega kasvavad alevikus olemasoleva lasteaia, kooli, raamatukogu ja

muude avalike teenuste tarbijaskond, mistõttu on võimalik osutada kogu aleviku ja lähiala külade

elanikkonnale kvaliteetsemaid avalikke teenuseid.

c) kultuurilised mõjud:

Detailplaneeringus kavandatu elluviimine ei too endaga eeldatavalt kaasa lähialal negatiivseid

kultuurilisi mõjusid, planeeringu elluviimine ei kahjusta Rae vallas paiknevate

kultuuripärandiobjektide väärtust.

d) mõju looduskeskkonnale:

Detailplaneeringus kavandatu elluviimine ei too endaga kaasa looduskeskkonna kahjustumist,

kinnistute kasutuselevõtt korterelamute rajamiseks ei halvenda lähiala looduskeskkonna olukorda.

11.2. Radooniohjemeetmed

Kinnistud asuvad pinnase radooniriski kaardi järgi madala radooniriskiga piirkonnas (10-30 kBq/m3).

Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks:

hea ehituskvaliteet, tarindite radoonikindlad lahendused, nõuetekohased ventilatsiooni

lahendused. Soovitatav on tihendada ja hermetiseerida kõik torude ja kaablite läbiviigud

29 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb

tihendada nii hülsi ja seina liitekoht kui ka toru või kaabli ning hülsi vahe.

Siseruumides tuleb tagada radooni ohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Hoone ruumiõhu radooni

tase peab vastama Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määruses nr 19 „Hoone

ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast

gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ toodud normidele.

12. Nõuded kuritegevuse vältimiseks

Projekteerimisel on lähtutud EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja

arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine” nõuetest.

Planeeritava ala suurim kuritegevusrisk on hetkel korrastamata Vana-Vaida tee 15 kinnistu

lõunaosa, mis on osaliselt võsastunud ja tänu kõrgele pinnasekuhjale on kirdeosas avalikelt teedelt

juhusliku mööduja jaoks halvasti vaadeldav. Looduslikud eeldused annavad seal soodsad

võimalused näiteks noortekampade ja/või asotsiaalse kontingendi kogunemistele.

Planeeritud korterelamute ala paremaks sidumiseks Vaida alevikuga nähakse käesolevas

detailplaneeringus ette tingimused Vana-Vaida tee 15 kinnistu lõunaosa heakorrastamiseks, et

olemasolev tühermaa ei oleks takistuseks loodava elukeskkonna ja aleviku olemasoleva

heakorrastatud tänavaruumi vahel. Loodavad valgustatud jalgratta- ja jalgteed, haljas- ja

rekreatsioonialad (välijõusaal varjualustega, istumisalad, õuesõppeklass / külaplatsi lava koos

istepinkidega, laste mänguväljak, kelgumägi) annavad võimaluse kogukonnatunde tekkimiseks

turvalises keskkonnas, likvideeritakse võimalikud noortekampade vms elemendi redutamispaigad.

Hoonete projekteerimisel näha ette abinõud, mis vähendaksid kuritegevuse riski (näit. akende ja

uste konstruktsioon ja lukustus). Hoonete välisvalgustuseks näha ette turvaautomaatikal töötavad

välisvalgustid. Kuritegevuse vältimiseks mõeldud välisvalgustid peavad olema varustatud

liikumisanduritega ja olema tundlikkusega, mis reageerib inimestele ja suurtele loomadele, et

vältida liigset valgusreostust looduslikus piirkonnas. Valgustuse paigutusel arvestada läheduses

paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist, vajadusel näha ette

leevendavaid meetmeid. Leevendusmeetmete rakendamisel ehitusprojektide lähtuda

standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021/AC:2022 "Päevavalgus hoonetes".

13. Tuleohutusnõuded

Detailplaneering on koostatud vastavuses Siseministri 30.03.2017. määrusele nr. 17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded“. Hoonete vähim lubatud tulepüsivusklass on TP3.

Tänavatel olemasolevate hüdrantide paiknemine võimaldab tagada kustutusvee olemasolu 10

L/sek 3 h jooksul, planeeritav hoonestus jääb olemasolevate hüdrantide 100 m teenindusraadiuste

alalt osaliselt välja, hoonestuse katmiseks tulekustutusvee teenindusaladega täielikult rajatakse

planeeritavale alale kaks uut hüdranti, planeeritavate hüdrantide asukohad koos

teenindusaladega R100 m on näidatud põhijoonisel. Hüdrantide asukohtade valikul on

30 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

arvestatud, et päästetööde ohutuse tagamiseks ei tohi lähimad hooned olla hüdrantidele

lähemal kui 30 m, vastava raadiusega alad on samuti näidatud põhijoonisel.

Loodavad juurdepääsuteed parkimisaladelt hoonete vahetusse lähedusse peavad vastama

standardile EVS 812-7:2018 ja siseministri määrusele nr 17: tee laius peab olema vähemalt 3.5 m ja

tee otsas peab olema päästetehnikale ümberpööramise plats.

14. Tervisekaitsenõuded

Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vastavalt teostatud mürauuringule on alal

liiklusmüra ja tootmismüra alla määrusega nr 71 kehtestatud liiklus- ja tööstusmüra piirväärtustest,

müra leevendavad meetmed näha ette planeeritavate hoonete ehitusprojektides.

Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need ei oleks suunatud teiste elamute poole.

Tehnoseadmete müratasemed ei tohi elamualadel ületada keskkonnaministri 16.12.2016

määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada

KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei

ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

15. Elektrivarustus

Käesoleva detailplaneeringu projektiga käsitletavate elektripaigaldiste arvutuslik võimsus on: 6 tk,

3 x 200A (kortermajad) + 3 tk 32A (elektriautode laadimispunktid). Vana-Vaida tee 15 kinnistule

kavandatud rekreatsiooniala ja õuesõppeklassi tarbijate elektrivarustus lahendada koolihoone

kaudu. Kinnistute elektrienergiaga varustamiseks nähakse ette 0.4 kV maakaablitega toiteliinid

alates Madara kinnistu põhjaossa planeeritavast alajaamast.

16. Sidevarustus

Elasa kaablikanalisatsioon asub Vana-Vaida tee 15 kinnistu lääneservas. Projekteeritavate

hoonete sidevarustus lahendatakse sidevõrku laiendades planeeritavate hooneteni, täpne

lahendus anda projekteeritavate hoone ehitusprojekti koosseisus. Kinnistusisene sidevõrk

lahendada operaatorineutraalse sidetaristu baasil, mis peab olema teenusvalmidusega ning

võimaldama tarbijal liitumist vähemalt viie erineva sideoperaatoriga.

17. Veevarustus ja kanalisatsioon

Planeeringu koostamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

torustikud asuvad Vana-Vaida tee ääres. Planeeritavate hoonete vee- ja

kanalisatsiooniühendused lahendatakse vastavalt kohaliku vee-ettevõtte liitumistingimustele.

31 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

Prognoositud vooluhulgad elamumaa krundi kohta:

Vesivarustus: 150 x 0.7 = 105 m3/ööp

Kanalisatsioon: 150 x 0.7 = 105 m3/ööp

Välisvõrgud:

Vee ja kanalisatsioonitorustike kohta koostatakse eraldi projekt peale DP kehtestamist.

17.1. Sademevee käitlemine

Parklate rajamisel ja sademevete ärajuhtimisel tuleb lähtuda standardist EVS 843:2016

„Linnatänavad“ ja EVS 848:2021 „Va ̈liskanalisatsioonivo ̃rk“. Sademevee minimeerimise osa peab

vastama veeseaduse §129 lo ̃igetes 1 - 3 toodud po ̃himo ̃tetele ning Rae valla ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2024-2035 peatükis 9.3

toodud põhimõtetele. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019

määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja

jahutusvee suublasse juhtimise kohta, no ̃uetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused“. Soovitav on kasutada edasisel haljastuse ja

sademeveekäitluslahenduste projekteerimisel juhendmaterjali "Looduslähedased

sademeveesüsteemid: Eesti kliimasse sobivad sademeveelahendused".

Planeeritud hoonete korterite arvule (kortereid kuni 150, sellest kuni 75 ühe- kuni kahetoalist korterit

ja kuni 75 kolme- või enamatoalist korterit, parkimiskohtade vajadusega vastavalt 1.5 ja 1.7 kohta

korterile) kogu planeeritaval alal on kuni 240 parkimiskohta sõiduautodele, ühe parkimiskoha

kohta vajaminev pind on 2.60 x 8.5 = 22.1 m2, kokku vaja parklatele vähemalt 4597 m2 pinda, lisaks

sissesõiduteed ja manööverdamisalad. Enam kui 25-kohalised parklad on vaja varustada liiva- ja

mudapüüduritega. Parklad liigendada kõrg- ja madalhaljastusega väiksemateks aladeks, et

sajuvetel oleks võimalik voolata sillutatud aladelt haljastatud immutusaladele. Täpsem parklate

suuruse ja parkimiskorralduse info on antud käesoleva seletuskirja p. 7 "Liiklus ja parkimine".

jalgratta- ja jalgteede pind on ~0.5 ha, sajuvete kogus ~40 L/s. Jalgratta- ja jalgteedelt tulevad

sajuveed juhitakse teede kõrval pinnasesse, max kogus ~432 m3.

Parklatel kogupindalaga ~0.5 ha sajuvete kogus on ~35 L/s. Kortermajade ja varjualuste katuste

pindala kokku on kavandatud hoonete arhitektuurse lahenduse puhul ~0.5 ha, sajuvete kogus ~35

L/s. 3-tunnise valingvihma puhul on kanaliseeritav sajuvete kogus parklatelt ~378 m3, hoonete

katustelt ~378 m3. Kokku on kanaliseeritavate sajuvete maksimaalne kogus ~760 m3.

Planeeritavale alale on ette nähtud kokku ~2600 m2 sademevee immutusalasid (täpne lahendus

anda haljastusprojektis ja sademeveetorustike / immutusalade projektides) koos rohkelt vett

tarbiva kõrghaljastusega, mis võimaldavad vältida planeeritava ala liigniiskeks muutumist ja

teede ääres olevatesse kraavidesse sademevete juhtimist.

Jalgratta- ja jalgteede ja katuste pinda käsitletakse antud DP-s "puhta" sademevee aladena,

parklate pinda "musta" sademevee alana. Planeeritavate hoonete projektide koosseisus

lahendada ka sademevee käitlemine selliselt, et puhta ja reostunud sademevee segunemine

oleks välditud. Jalgratta- ja jalgteede puhul on ette nähtud nende rajamine selliselt, et võimalikult

32 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

palju sajuvett imbub otse läbi teekatte, kaotamata siiski teekatte omadusi ja talvise lumekoristuse

võimalusi.

Sademevete äravoolu reguleerimiseks ja sademevee immutamise/puhastamiseks vajalike

rajatiste ruumivajadusega on planeerimisel arvestatud, sademevete rahustusalad on näidatud

põhijoonisel.

Hoonete kohta koostatavates projektides lahendada vertikaalplaneerimine ning sademe- ja

drenaaživee kõrvaldamine kruntidelt eesvooluni (eesvooluks on kinnistu servades olemasolevad

kraavid, kuhu sademevesi jõuab läbi immutusalade pinnaseveena). Tänu teede ääres olevatele

kraavidele on välistatud vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele.

Transiitvee ärajuhtimise vajadusega piirkonnad planeeringualal puuduvad. Vertikaalplaneerimise

nõuded on täpsemalt kirjeldatud käesoleva seletuskirja p. 9 "Vertikaalplaneerimine".

18. Soojusvarustus

18.1. Kasutatud alusdokumendid:

Seadused: Planeerimisseadus; Ehitusseadustik; Kaugkütteseadus; Energiamajanduse korralduse

seadus1. Määrused: Energiamajanduse arengukava aastani 2030; Kliimapoliitika põhialused

aastani 2050. Rae valla määrused: Rae valla kliima- ja energiakava; Rae valla

kaugküttepiirkondade piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord,

kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja soojusettevõtjate arenduskohustus; Rae valla

soojusmajanduse arengukava (aastateks 2016 – 2026). Tehnilised tingimused: AS ELVESO

väljastatud tehnilised tingimused detailplaneeringu koostamiseks SO-TT-007/22.

18.2. Küttevarustuslahenduse valikuvõimalused

Vastavalt Planeerimisseadusele tuleb planeerimisel võimaluse korral eelistada

keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist.

Vastavalt Kaugkütteseadusele tohib kaugküttepiirkonnas ehitise soojusega varustamisel kasutada

muud viisi, kui on kaugküte kohaliku omavalitsuse volikogu määratud tingimustel ja korras.

Erandiks, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada

muud kütteviisi kui kaugküte, on ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse

kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat.

18.3. Vaida aleviku kaugküttevõrgu olukord

ASi ELVESO hallatava Vaida kaugküttevõrgu pikkus on 1727 m ja soojaga varustatakse 18 hoonet.

2021. aastal oli soojuse tarbimine 2486 MWh. Kaugküttevõrgu üldine tehniline seisukord on hea,

kaugküttevõrgu torustik on täies ulatuses maa-alustes eelisoleeritud torudes ja 2021. aasta

soojuskadu oli 12.2%. Biokütuse osatähtsus väljastatava soojuse tootmisel 2021. aastal 97.9%.

Kohalike taastuvate energiaallikate (peamiselt biomass) osakaal soojusvarustuses kasvab ja peab

jätkuvalt kasvama. Kaugküttes olevad hooned on põhiliselt renoveeritud, kuid täiendavate

meetmete rakendamine võib vähendada soojuse tarbimist umbes 10% võrra. Soojuse hind

33 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

tarbijatele koos käibemaksuga (2024. aastal 22%) on Vaida kaugküttevõrgus 82.26 €/MWh.

Võrdluseks on näiteks Jüri piirkonnas kaugkütte hind 72.64 €/MWh koos käibemaksuga.

Vastavalt Rae valla soojusmajanduse arengukavale 2016 – 2026 on olukord Vaida

kaugküttesüsteemis vastuoluline. Heade näitajatena on välja toodud väga heas seisukorras ja

madalate soojuskadudega kaugküttevõrk, väga heas seisukorras kaasaegsed tarbijate

soojussõlmed ja biokütuse osatähtsus väljastatava soojuse tootmisel keskmiselt 99%. Kehvade

näitajatena on esile toodud erakordselt kõrged püsikulud (ca 60% kogukuludest) ja katlamaja

madal kasutegur, mistõttu soojuse hind on suhteliselt kõrgel (koos käibemaksuga 82.26 €/MWh).

Seejuures soojuse kõrge hinna peapõhjusena Rae valla soojusmajanduse arengukavaa

(aastateks 2016 – 2026) välja toodud just püsikulude kõrge tase.

18.4. Planeeringus kaalutud küttevarustuslahenduste võrdlus

Käesoleva planeeringu soojavarustuse lahendamisel on võrreldud kohaliku kaugküttevõrguga

liitumist ja alternatiivsete kütteliikide kasutamist.

Vastavalt Rae Vallavolikogu 19.03.2013. a määrusele nr 100 "Rae valla kaugküttepiirkondade

piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised

kvaliteedinõuded ja soojusettevõtjate arenduskohustus" asub planeeritav ala

kaugküttepiirkonnas.

Kaugküttevõrguga liitumise alternatiivina saab vastavalt Rae Vallavolikogu määruse nr 100

väljatoodud erisustele näha ette planeeritava hoonestuse soojusega varustamiseks

maaküttesüsteemide ja päikesepaneelide paigaldamise ja nende omavahelise koostöö, mis

tagab paneeritava hoonestuse soojusega varustamise kütusevabadest taastuvatest allikatest.

Soojusvarustuse erinevad lahendused, mille mõju ja asjakohasust kaaluti, on:

1. kaugküte Vaida aleviku katlamajast aadressil Hoidla tee 21;

2. maaküttesoojuspumbad kombineerituna elektrit tootvate päikesepaneelidega.

18.5. Lahendus 1, kaugküttevõrguga liitumine

Kaugküttevõrgu kasutamisel oleks negatiivseks aspektiks katlamaja kaugus planeeritavast uuest

hoonestusest: vajalik on rajada katlamajast planeeritavale alale kavandatud hoonete

soojussõlmedeni ~1000 m uut kaugküttetrassi, mis moodustab umbes 58% kogu Vaida aleviku

hetkel olemasolevast kaugküttetorustiku pikkusest ja hakkaks teenindama vaid planeeritavale

alale kavandatud kortermaju. Uus kaugküttetrass oleks aleviku elanikele tänu võrreldavalt

suuremale suhtelisele tarbimisele (MWh/m2) üldkulude kasvu tõttu koormaks ja praegusega

võrreldes rahaliseks lisakuluks. Samuti ei ole teada, kas katlamaja praegune võimsusreserv

võimaldab lisanduva küttekoormuse tagamist. Kaugkütte rajamisel on vajadus paigutada trassid

kas Hoidla tee kinnistule või tulla Hoidla tee servast läbi Vana-Vaida tee 13, Hoidla tee 13, Hoidla

tee 9, Hoidla tee 7, Hoidla tee 9a kinnistute – antud lahendus toob kaasa trasside servituutide

seadmise vajadused soojatrassi valdaja (AS ELVESO) kasuks.

34 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

Kaugküttevõrgu ehitamise kulud on 1 044 694€ + km. Hind sisaldab hoonete soojussõlmesid,

geodeetilisi töid, servituutide seadmise töid, projekteerimistöid, katendite taastamise töid,

kaugküttetrassi ehitamise kulu 990 jm ulatuses. Määramatu komponent on Hoidla tee katlamaja

võimsusvaru ja selle võimalik suurendamise vajadus.

18.6. Lahendus 2, maaküte ja -jahutus ning päikesepaneelid

Kortermajade soojusvarustuse planeerimisel maaküttetorustike ja -seadmetega ning nende

kombineerimisega elektrit tootvate päikesepaneelidega hoonete katustel ja võimalusel ka

parklate varjualuste katustel vähendab päikesepaneelide kasutus soojussaarte mõju, mis

omakorda leevendab hoonete jahutusvajadust. Maaküttekontuuride kahes kihis paigutamisel on

võimalik vähendada maaküttekontuuriga hõlmatava ala pinda, päikesepaneelide abil on

võimalik päikesevalguse rohkel aastaajal akumuleerida soojusenergiat maapinda ja ühtlasi

vältida külmadel aastaaegadel seeläbi igikeltsa teket. Lisajahutusmoodulite kasutamisel saab

samuti akumuleerida jääksoojust: kuumadel päevadel jahutab maaküttesüsteem siseruume,

jääksoojus aga suunatakse hoiule maapinda kuni järgmise talveni.

Tavakonditsioneeriga võrreldes vajab selline jahutussüsteem minimaalseid paigalduskulutusi ja on

väikeste käituskuludega. Maaküttesoojuspumbad kombineerituna elektrit tootvate

päikesepaneelidega annavad seega suurema keskkonnasäästu võrrelduna

kaugküttelahendusega.

Maaküttesüsteemide, soojussõlmede ja elektrit tootvate päikesepaneelide (20 kW iga

planeeritava kortermaja katusel) paigalduse hind kokku on 540 000€ + km.

18.7. Lahenduste võrdlus

Kütusevaba küttelahenduse kasutamisel ei teki CO2 jäätmeid, negatiivseid mõjusid keskkonnale

ekspluatatsioonil ei teki.

Küttelahenduste rajamise hinnavõrdlus (maaküte + päikesepaneelid 540 000€ + km <> kaugküte

1 044 694€ + km) toob välja, et kütusevaba alternatiivküttega lahenduse kasutamine on peaaegu

2 korda soodsam võrreldes asulas oleva kaugküttevõrguga liitumisega. Samuti oleks kütusevaba

alternatiivküttega lahenduse kasutamine keskkonda säästvam ja kohalikule kogukonnale vähem

koormav, kuna arendusega ei kaasneks Vaida aleviku küttetrasside amortisatsioonikulude

märgatavat kasvu praegustele tarbijatele. Sotsiaalsest ja investeeringu efektiivsuse aspektist

vaadelduna oleks kaugküttevõrguga liitumine seega koormavam lahendus nii aleviku

praegustele kui ka arendusala tulevastele elanikele.

Kütusevaba küttelahenduse korral on majanduslik mõju elanikkonnale oluliselt väiksem tänu

päikesepaneelide kasutamisele. Varustuskindluse poolest on kütusevaba küttelahenduse

kasutamine mõnevõrra riskivabam – ei sõltu katlamaja kütuse tarnekindlusest ega

katelde/torustike hooldustööde vajadustest.

Kaugküttevõrguga liitumisel on ehitusaegne ebamugavus kohalikele elanikele suurem tänu

vajadusel korraldada ümber liiklust kaugküttevõrgu rajamise ajal. Maaküttetorustiku

paigaldamisel on mõju arendusala sisene.

35 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

Eelnevale tuginedes ei ole käesolevas detailplaneeringus ette nähtud kaugküttevõrguga liitumist.

18.8. Planeeringulahendus

Maasoojussüsteemi projekteerimisel hinnata, milline süsteem (horisontaalne-, vertikaalne või

kombineeritud) on antud asukohas kavandatavatele hoonetele sobivaim. Vertikaalse

maasoojussüsteemi puhul on lubatud kasutada kinnist süsteemi. Maaküttesüsteemi

projekteerimisel pöörata tähelepanu olemasolevatele puurkaevudele, hüdrogeoloogilistele

tingimustele ja põhjavee liikumise suunale, näha ette meetmed põhjavee reostumise vältimiseks.

Käesoleva DP-ga on ette nähtud horisontaalse maaküttetorustiku rajamise võimalus, torustiku ala

näidatud põhijoonisel (küttesüsteem peab olema naaberkinnistust vähemalt 2 m kaugusel ja ei

tohi ulatuda tehnovõrkude kaitsevöönditesse). Säilitatavate puude puhul tuleb tähelepanu

pöörata juurekaitsevöönditele (võraprojektsioon maapinnal ja lisaks 1.5 m võraprojektsiooni

raadiusest väljapoole), tagada tuleb p. 8 kirjeldatud haljastusnõude täitmine (kõrghaljastust ei saa

rajada küttetorustiku peale). Planeeritavate hoonete maakütteseadmete väliskontuurid võivad

vajadusel ulatuda üle kinnistu piiride arenduse sisestel aladel. Sellise lahenduse vajadusel seatakse

vastavad servituudid hoonete ehitusloa menetluses. Maakütte kontuurid ei tohi meelevaldselt

ristuda teiste võrguvaldajate trassidega, välja arvatud peatrassid üksikutes kohtades.

Soojuspuuraukude rajamine peab vastama keskkonnaministri 09.07.2015 määrusele nr 43.

Päikesepaneele on lubatud paigaldada hoonete ja varjualuste katustele, eelistatavalt tänavalt

vaadeldes varjatud katusetahkudele. Päikesepaneelide paigaldamisel arvestada, et

naaberkinnistutel ei tekiks ebamugavaid päikese peegeldustega alasid.

Kütteliikidena ei kavandata otseelektrikütet, vedelkütust ega küttegaasi, tahketest kütteainetest

vältida kivi- ja pruunsütt, põlevkivi jms saastavaid kütteaineid.

Õhksoojuspumpade kasutamist ei keelata, ent seda ka ei soosita, planeeritavate hoonete

fassaadidele õhksoojuspumpade välisosasid paigaldada ei tohi. Tuuleenergia kasutamist ette ei

nähta.

Planeeringuga ei piirata tulevastel elanikel puuküttekaminate paigaldamist.

19. Planeeringu elluviimine, arendusetapid

Planeering on kavas ellu viia neljas etapis. Esimeses etapis rajatakse Vana-Vaida tee 15 kinnistule

avalike alade taristu. Teine kuni neljas etapp oleks loodavale krundile pos 01 arendamiseks

vajalikud tegevused, arvestades iga korterelamut kuuest vabas järjekorras paarikaupa läänest ida

suunas. Etapid 2 kuni 4 hõlmavad endas ka vajalikke tegevusi teiste arendusetappide aladel, mis

on tarvilikud antud etapi arendustegevuste liidestamiseks aleviku avalike alade ja teedega ning

varasemalt elluviidud arendusetappidega. Taristuprojektide mahus on vajalik näidata taristu

etapiviisilise rajamise võimalikkus. Avalike alade taristu kortermajade ümbruses on vaja rajada

etapiti seetõttu, et ehitamistegevus võib rikkuda varemehitatud avalike alade taristut. Etappide

piiride ettepanekud on näidatud põhijoonisel.

Planeerimisseaduse § 140 lg 8 alusel muutub käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel Rae

Vallavalitsuse 12.01.2016. korraldusega nr. 24. kehtestatud Vana-Vaida tee 15 kinnistu ja lähiala

36 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

detailplaneering (DP number (kovID) DP0874) kehtetuks joonisel 05 „Vana-Vaida tee 15 kinnistu ja

lähiala DP kehtetuks muutuva ala joonis“ näidatud ulatuses.

Rae Vallavalitsus ja detailplaneeringust huvitatud isik sõlmisid halduslepingu, millega lepiti kokku

detailplaneeringukohaste rajatiste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning

sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamise kohustused ja kasutamise tingimused.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku

huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks

naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi

(kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele

osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Käesolev

detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Rae vallavalitsusele kohustust planeeritud jalgratta- ja

jalgteede, riigimaanteedelt mahasõitude ja nendega seonduvate rajatiste ning tehnorajatiste

väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks.

Planeeringus kavandatud jalgratta- ja jalgteede koos tänavavalgustusega ja muu

planeeringualal oleva avaliku ala ja sinna rajatud taristu projekteerimine ja rajamine on arendaja

kohustus.

Planeeringuga loodavale krundile pos 1 rajatavate avalike alade ja sinna rajatuva taristu edasine

hooldus, korrashoid ja remont, jalgratta- ja jalgteede äärse tänavavalgustuse elektrikäit,

korrashoid ja elektrikulu on kinnistuomanike kohustus, mujal planeeringualal Rae Vallavalitsuse

kohustus.

Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima planeeritava krundi omanik. Krundi

omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Projekteerimise

käigus tuleb täpsustada hoonete asukohad, juurdepääsuteed ja parkimisalad, haljastuslahendus

ning tehnovõrkude täpne paiknemine krundil. Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub krundi

omanik. Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik ühendused tehnovõrkudega

vastavalt hoonete täpsele paigutusele hoonestusalas. Planeeringu elluviimiseks peavad kõik

planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis

kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Elektriühenduse

loomisel tehakse koostööd Elektrilevi OÜ-ga, kes projekteerib ja rajab elektri madalpingekaablid

ise. Elektriliinidele tuleb seada servituudid tööprojekti koostamise ajal. Kõik riigitee kaitsevööndis

kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku

saamiseks.

Kinnistul määratakse avalikku kasutusse valgustatud jalgratta- ja jalgteed ja muud põhijoonisel

avalikku kasutusse määratavad alad, välja arvatud ainult korterelamute teenindamiseks mõeldud

teed. Kinnistul määratakse avalikku kasutusse ka põhijoonisel Rae valla kasuks määratud

servituudiala ettepanek Hoidla tee 9 krundi servas. Mainitud servituudialal on Rae vallal õigus

rajada soovi korral jalg- ja jalgrattatee lõik.

37 22.12.2025

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

Kinnistul avalikku kasutusse määratavate alade ja rajatiste avalikku kasutusse määramise notari-

ja muud kulud tasub detailplaneeringust huvitatud isik. Avalikel aladel keelatud tegevused on

kirjeldatud Korrakaitseseaduses.

Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on vajalik teostada järgmised tegevused allpooltoodud

järjekorras saavutamaks detailplaneeringus sätestatut:

1. maakorralduslike toimingute teostamine, servituutide ja avaliku kasutusega alade

määramine. Planeeritud tehnovõrkudele, mis asuvad transpordimaal, on vajalik seada isiklik

kasutusõigus nende omanike (AS ELVESO, Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS) ja transpordimaa

omaniku Transpordiameti vahel. Tehnovõrkude servituudid ja/või isikliku kasutusõiguse

notariaalsed lepingud sõlmitakse tehnovõrkude projekteerimise järgselt projekti

realiseerimise staadiumis;

2. kinnistuväliste tehnovõrkude, rajatiste ja teede tehniliste tingimuste hankimine, projektide

koostamine koos vajalike kaasnevate lisauuringute teostamisega, vajadusel;

3. ehituslubade väljastamine Rae Vallavalitsuse poolt tehnovõrkude, rajatiste ja teede

ehitamiseks, vajadusel;

4. uute planeeritud tehnovõrkude ja teede ehitamise lõpetamine ja kasutuslubade

väljastamine Rae Vallavalitsuse poolt, vajadusel;

5. avaliku ruumi väljaehitamine vastavalt halduslepingus kokku lepitule, arvestades

ehitusetappe (Vana-Vaida tee 15 kinnistule avaliku ruumi rajamine saab toimuda vaid

esimese etapis);

6. hoonetele ja rajatistele ehituslubade väljastamine. Arendaja on kohustatud tagama, et

detailplaneeringuga ettenähtud kruntidele hoonete ehitamiseks ei esitata Vallale ehitusloa

taotlusi enne, kui on täidetud halduslepingu punktides 3.1 ja 3.2 sätestatud kohustused ning

Taristule ja Avalikule ruumile on kasutusload väljastatud;

7. enne mistahes hoonele kasutusloa väljastamist peavad olema nõuetekohased

ristumiskohad riigiteedega välja ehitatud ja likvideeritavad ristumiskohad likvideeritud;

8. hoonetele ja rajatistele kasutuslubade väljastamine.

Korterelamutele ei väljastata enne ehitus- ega kasutuslubasid (arvestades ehitusetappe), kui

detailplaneeringukohased rajatised, sealhulgas avalikuks kasutamiseks mõeldud rajatised/alad

on välja ehitatud ja kasutatavad.

Arendaja loob ühe korteriühistu krundi kohta. Avalike alade halduskulud (loodava krundi siseste

avalikus kasutuses olevate jalgratta- ja jalgteede ja muude avalike alade hooldamiseks,

puhastamiseks, valgustamiseks, lumekoristustuseks ja muudeks korrashoidu tagavateks

tegevusteks vajalikud kulud), jagatakse proportsionaalselt vastavalt korteriühistu kasutuses

olevate hoonete pindaladele, ehk kulud jagunevad kõigi arendusalale loodavate korterite vahel

võrdselt.

Rae vallal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda planeeringualal ehitusloa

andmisest, kui huvitatud isik ei ole määratud tähtajaks täitnud planeerimisseaduse § 131 lõikes 2

kohaselt võetud kohustusi.

Antud joonis on autorikaitse objekt ja kuulub Arhitektuuribüroo Nafta OÜ-le. Joonist ei ole lubatud kasutada, paljundada ega loovutada kolmandatele isikutele ilma Arhitektuuribüroo Nafta OÜ kirjaliku loata!

A0

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ: Reg. nr 10222546, GSM +3725281979, www.ab-nafta.ee, [email protected], Sõbra tn 24b, Nõmme linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond, 10920. MTR EP10222546-0001

TELLIJA

TELLIJA AADRESS

TELLIJA ESINDAJA

KINNISTU OMANIK

OMANIKU AADRESS

OMANIKU ESINDAJA

PROJEKTI JUHT

PROJEKTI AUTOR

ARHITEKT

JOONESTAJA

PROJEKT

AADRESS

LEPING NR.

KUUPÄEV

JOONIS

TÖÖ NR.

MÕÕT

STAADIUM

LEHT NR.

UUSEHITIS JUURDEEHITUS

ÜMBEREHITUS REKONSTRUEERIMINE

LAMMUTAMINE TEHNOSÜST. MUUTMINE

Madis Karu Veiko Koppe

Madis Karu Madis Karu

Ojamäe OÜ

Rando Ottel, Kristo Peerna Metsa tn 3, Jüri a, Rae v, Harju mk

Ojamäe OÜ Metsa tn 3, Jüri a, Rae v, Harju mk

Rando Ottel, Kristo Peerna #Project ID

28.10.2025

OM0121

1:500, 1:100

DPE

05

Madara kinnistu ja lähiala detailplaneering

Madara, Vaida a, Rae v, Harju mk

Põhijoonis

P144

P44

R 50.0

LP E

LP V01,02

LP S01

Palkidest istmed

LP K01,02

LP K03,04

LP K05,06

LP V03,04

LP V05

LP V06

65303:003:0394 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee

65303:003:0342 Paju

65303:003:0386 11202 Vaida-Urge tee

65303:003:0372 11155 Vaida tee

65303:003:0414 11202 Vaida-Urge tee

65303:003:0387 11202 Vaida-Urge tee

65303:003:0428 Vana-Vaida tee 50

65303:003:0335 Vana-Vaida tee 40

65301:001:3375 Vana-Vaida tee 15

65303:003:0708 Vana-Inno

65303:003:0709 Vana-Inno

65301:001:4333 Tuulepealse

65301:001:4339 Sirbi

65301:001:4340 Madara

65301:001:4043 Pajuveere

65301:001:5654 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee

65301:001:5670 Hoidla tee 9a

65301:001:5525 Vana-Inno

65301:001:5616 Vana-Vaida tee L2

65301:001:5630 Vana-Vaida tee L1

65303:003:0085 Hoidla tee 7

65303:003:0051 Vana-Vaida tee 38

65303:003:0108 Hoidla tee 9

65303:003:0672 Vana-Vaida tee 17

65303:003:0412 11202 Vaida-Urge tee

65303:003:0409 Tõnise

65303:003:0484 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee

65303:003:0391 11202 Vaida-Urge tee

65303:003:0389 Hoidla tee 1

x= 6572050

y= 556100

x= 6571950

y= 556250

x= 6571900

y= 555950

x= 6571800

y= 555850

x= 6571750

y= 556100

x= 6572050

y= 556200

Va na

-Va id

a tee

Ela sa

Elasa

Elasa

H

Viilhall

H

Viilhall

H

Viilhall

A

A

A

A

kraav

kraav

kra a

v

kra a

v

kill

bet plaat

A

A

H Veetöötlusjaam

bet

bet

m ittetöötav

m itte

tö ö

ta v

m itt

e tö

ö ta

v

Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)

Vaida II:ARU

Elektrilevi OÜ

kraav

kraav

kraav

kra a

v

kra a

v

kraav

A

A

A A

A

A

A

45.94

46.14

45.75

45.95 46.07

45.62

45.42

45.20

44.97

45.03 45.09 44.96

44.89

44.72 44.74

44.77

45.04

45.05

45.59

44.90

TP

TP

TP

TP

TP

TP

46.61

46.55

46.48 46.42

46.56

46.59

46.53 46.42

46.51

46.57

46.52 46.45

46.45

46.48

46.53

46.46 46.40

46.47

46.56 46.50

46.38

46.37

TP

46.39

46.32

46.23

46.14

46.24

46.20

46.11

46.06

46.05 46.15

46.09

45.99

45.87

46.05

46.05

45.93

45.87

46.07

46.01

46.17

45.86

45.82 45.93

45.92

45.81

45.79

45.89

45.79

45.85 45.94

45.96

46.11

46.01

45.89

45.98 46.12 46.27

46.33

46.18

46.01

46.04

46.22 46.36

46.11 46.28

46.43

45.57

45.33 45.60

45.04

45.57

45.56

45.54

45.19

45.57

44.94

45.05

45.13

45.13 45.36

45.74

45.87

45.73

45.57

45.44

45.44

45.41

45.60

45.63

45.75

45.90

45.64

46.11

46.07 46.43

46.34

46.76

46.53

46.77

46.55

46.58

46.54

46.53

46.76

46.02

46.08

46.30

46.25

46.47

46.58 46.63

46.66

4 6.

70 4

6. 61

4 6.

92

4 6.

88

47.03 46.92

46.08

46.12

46.18

46.12

46.14

46.25

46.32 46.21

46.27 46.24

46.24

46.28

46.31

4 6.

29

46.38

46.46 46.40

46.36

46.24 46.27

46.32

46.25

46.02

46.09

46.04 45.99

45.90

45.97 45.90

45.83

45.90

45.86 45.81 45.76

45.83

45.88

45.80

45.61 4 5.

62

45.88

45.94

45.90 45.85 46.08

46.14

46.18

46.11 46.35

46.40

46.35 46.31 46.60

46.64

46.55

46.95

46.84

46.76

47.02

46.92

46.51

46.64

46.16

46.15 46.31 46.04

46.00

45.42

45.40

45.19

45.16

46.23

46.35

46.13

46.15

46.26

46.19

46.00

46.11

46.27

46.35

46.37

46.28

46.40

46.37

46.50

46.56

46.58

46.45

46.36

46.34

46.16

46.13

46.35

46.42

46.63

46.56

46.68

46.91

46.89

46.56

46.33

46.17

46.26

46.12

45.97 45.82

46.08

46.15

46.15

46.39

46.55

46.59

46.17

46.22

46.22

46.06

45.92

45.87

45.71

45.37

45.03

45.25

45.63

45.84

45.97

45.95

46.01

46.04

45.70

45.61

45.64

45.78

45.58

45.39

45.12

45.02

44.97

45.22

45.41

45.58

45.61

45.54

45.55

45.53

45.50

45.58

45.70

45.64

45.66

45.28

45.40

45.38

45.27

45.22

45.27

45.08

45.09

45.00

45.04

45.03

44.85 44.89

44.94

A

A

A

A

A

A

pumpla

45.90

45.68

45.70

45.74

45.73

45.91

46.18

TP

TP TP

Vana-Vaida tee

Vana-Vaida tee

Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)

Vaida II:ARU

Elektrilevi OÜ

H o

id la

tee

H oid

la tee

45.51

45.55

45.78 45.13

46.09

45.52 45.24

45.84

45.38 45.27

45.89

45.59 45.23

45.72

45.53 45.28

45.61

45.92

45.79

45.59 45.05

46.12

45.51

46.30

45 .92

45.90

46.39

Vare

47.00

47.04

47.23

47.05

47.41

47.38

46.77

46.61

46.51

47.05

46.75

45.79

45.77

45.50

47.82

47.71

46.52

46.23

46.03 46.77

47.71

47.51

46.97

46.86

46.91

46.71

46.97

47.27

47.34

45.92

45.92 45.79

45.83

pinnas

45.42

TP TP

TP

45.97 45.91

49.93

50.99

50.27

48.93

45.97 45.98 46.14 46.45

Ø 110PE

Ø 110PE

Ø110PE

Ø110PE

Ø 110PE

Ø 110PE

Ø32PE

Ø 50

PE

Ø 50PE

Ø110PE

Ø110PE

Ø110PE

Ø 32

PE

Ø110PE Ø110PE

Ø110PE

Ø 110PE

Ø 50

PE

Ø50PE

Ø 32PE

Ø 110PE

Ø 110PE

Ø 110PE

Ø 110PE

Ø 110PE

Ø110PE

Ø110PE

Ø 110PE

Ø110PE

Ø110PEØ110PE

Ø110PE

Ø110PEØ110PE

Ø 110PE

Ø 11

0P E

Ø110PE

Ø 110PE

Ø 110PE

44.43

46.01

46.34

46.38

44.57

46.07

46.36

44.59

45.91

44.78

45.86

46.20

44.71

45.53

46.11

44.66

45.58

45.93

44.74

45.34

45.81

44.75

45.29

45.71

44.65

45.05

45.80

44.56

44.91

45.98

44.83

45.17 44.96

45.40

46.39

45.03

45.95

46.34

46.61

46.21

45.92

46.83 45.04

46.69

45.11

46.54 46.63

45.21

46.20

46.42

45.74

45.61

45.02

46.35

kraav

kraav

kraav

kraav kraav

kraav

kraav

kraav

kraav

46.34

46.06

46.27

46.25

45.76

45.74

46.28

46.20

46.89

47.29

47.54

48.42

48.31

48.72

50.08

50.85

49.88

49.81

50.52

50.01

50.99

50.97

50.91

49.25

47.89

47.07

46.36

46.04

45.90

45.82

45.67

45.72

45.88

45.87

45.94

45.96

46.76

46.84

46.78

46.86

46.83

46.83

46.92 46.90

46.79

46.55

46.80

46.98

46.62 46.72

46.62

46.50

46.30

46.43

46.65

46.48

46.41

kra a

v

46.45

46.47 46.12

m ittetöötav

45.77

45.88

45.93

45.89

46.14

46.07

46.01

46.08

46.04

46.28

kraav A

A

1.2

0.8

0.4

46.32

46.33

4 6.

35

45.04-44.97 46.61

Ø600 Plast

44.90-44.86 46.64

Ø600 Plast

44.97-44.93 46.20

Ø400 Plast

45.43-45.38 45.83

Ø300 Plast

looduses leidmata

44.16-44.11 46.28

Ø600 Plast

43.95-43.76 46.05

Ø600 Plast

44.15-44.06 45.86

Ø400 Plast 1.0

45.85

46.11 45.97

x= 6572000

y= 556050

x= 6571900

y= 555900

46.00

45.95

44.30

44.14

45.74

45.75

45.74

45.87

44.05

44.03

45.95 45.89

45.87 45.92

46.01

45.99

45.95

44.26

44.13

44.21

46.00

44.22 44.34

48.74

48.22

48.04

47.01

46.61

50.22

KO O

L

PERSPEKTIIV N

E

LA STEA

ED

1

2

4

5 6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17 18

19

20 21

22 23

24

25 26 27

28

29 30 31

32 33

34

35

36

37

38

39

40

41

42 44

45

46

47 48

49

50

51 52

53 54 55 56 57

58 59

60 61 62 63

64 6566

67

68

69

70 71

72 73

74 75

76 77

78

79

115

80 82

81 83

84

85 86

87

43

8889

90

91 92

93 94

95

96 97

98 99

100 101

102

103 104

105 106

107 108

109 110

111

P52

jalgrattad 25 tk

etapp 1

etapp 2

112

113 114

jalgrattad 25 tk

ja lg

ra tta

d 25 tk

ja lg

ra tta

d 25 tk

ja lg

ra tta

d 25 tk

ja lg

ra tta

d 25 tk

jäätm ete

varjualune

jäätmete

varjualune

etapp 3

etapp 4

Koolihoone olemasolev parkla hakkab teenindama ka rajatavat rekreatsiooniala

Koolihoone olemasolev parkla hakkab teenindama ka rajatavat rekreatsiooniala

126.5 m2

P P240 0

01

45043 m2

EK 100%

10.0 3 / -1 9600

9600 6 / 1

02

54031 m2

Üh 100%

12.0 3 / – 1600

1600 1 / 6

22.7

20.3

8. 6

24.3

4.0 4.0

50.0

4.0 4.0

4.0

4.0

4.0

15.5

4.0

4.0

4.0

55.5

52.5

42.3

87.5

53.6

82.2

Varjualune

Laste mänguväljak

Laste mänguväljak

Jõulinnak

Istumise ala

Istumise ala

Istumise ala

Väliklass Katusealune

3

15 atraktsiooni vanemad

lapsed

15 atraktsiooni nooremad

lapsed

4.01.0 3.0 2.5

0.5 0.5

JALG- JA JALGRATTATEE HALJASALAHALJASALA

JALG- JA JALGRATTATEE

W1.1 W1.1

Ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarve Planeeritavad jalgratta - ja jalgteed, 2.5 m laiad

Ümberkujundatav küngas

Kehtestatav hoonestusala

Pääsud planeeritavatesse hoonetesse

Planeeritavad hooned, illustratiivne asukoht

Kehtestatav elamumaa sihtotstarve

Puurkaevu kaitsevöönd

Tehnovõrkude kaitsevööndid

Planeeritav hüdrant, hüdrandi vähim kaugus hooneteni R30 m, teenindusala R100 m

Planeeritava ala piir

Planeeritavad parkimiskohad

Võimalikud sademeveeimmutusalad Kavandatav mänguväljak

Kavandatav jõulinnakIlutaimed või -põõsad

Planeeritav kõrghaljastus, istiku miinimumkõrgus 3.5 m

Olemasolev maantee kaitsevöönd

Maantee kaitsevööndi ettepanek 10 m Loodaval elamumaa 100% sihtotstarbega kinnistul (pos 1) määrakse loodav rekreatsioonitaristu avalikku kasutusse, avaliku kasutusega ala pind on kokku vähemalt 6757 m2 (15%). Eraldi üldkasutatava maa kinnistut ei looda.

Planeeritavad maaküttetorustike alad

Planeeritavad jalgratta - ja jalgteed, 3.0 m laiad, määratakse avalikku kasutusse

Kiiruspiirangu 50 km/h muutmise ettepanek

Planeeritav reoveekanalisatsioonitorustik

Planeeritav veetorustik

Planeeritav sidekanalisatsioon

Planeeritav elektrikanalisatsioon

Planeeritavad jäätmete varjualusedjäätmete varjualune Istumisalad

Parkmetsa maa, avalik kasutusPlaneeritavad varjualused, illustratiivne asukoht Arendusetappide piiride soovitusliku asukohad

Planeeritav abihoone, illustratiivne asukoht

Servituudiala ettepanek Rae valla kasuks, kergliiklustee rajamiseks ja avalik kasutus

Pos

Kinnistu pind

sihtotstarve

hoone H Korruseid

maapealne / / maa-alune

maa-alune pind

maapealne pind hooneid

abihooneid

Märkused: Joonisel esitatud hoonete kujud ja asukohad ning kinnistusisesed planeeritavad jalgratta- ja jalgteed, rekreatsioonialad ja tehnovõrgud on illustratiivsed ja lahendatakse hoonete projektide koosseisus. Maaküttetorustiku paiknemine ja kõrghaljastus lahendatakse hoonete projekteerimise käigus maastikuarhitekti ja tehnovõrkude projekteerija koostöös selliselt, et maaküttetorustike aladele puid ei istutata. Tabelis tärniga märgitud ehitusõigused kehtivad Vana-Vaida tee 15 kinnistu planeeringuga hõlmatavas osas

pos nr

krundi aadress / aadressi

ettepanek

krundi plan. pind m2

max ehitiste alune

pind m2

Hoonete max korrus; max kõrgus

Hooneid krundil

KE - korterelamu A - abihoone

H - muu hoone

Maa sihtotstarve ja osakaalu %:

DP liikide kaupa / katastriüksuse liikide kaupa

max maapealne

suletud brutopind

min. tule- püsi- vus

parkimiskohti, normatiivne / kavandatud

a rh

ite kt

u u

ri- jm

. n õ

u d

e d

ki ts

e n

- d

u se

d

1 Vana- Vaida tee 19

45043 9600

(sh. 80 m2

abihoonele)

3 / -1; 10 m / -3 m

6KE+1A EK100%

Elamumaa 100% 19200 TP3

240.0max

/ 240max

KRUNTIDE EHITUSÕIGUSED, KITSENDUSED NING ARHITEKTUURSED NÕUDED

Välisilmelt peavad olema hooned otstarbeka ja atraktiivse vormikeelega, historitsistlike ja järeleaimavate (enam kui 120 aasta vanuste) stiilide ja ehisdetailide kasutamine ei ole lubatud. Asukoha eripära arvestades soositakse projekteeritavate hoonete väljapaistva vormikeele kasutamist. Välisviimistluseks on lubatud kasutada järgmisi materjale: peamiselt puitu (laudis, vineer), millega võib kombineerida valikuliselt kivi, tellist või krohvi. Katusekatetena kasutada rullmaterjali, laudist, muru, kivi või plekki. Välisviimistlusmaterjalide nõuded kehtivad nii põhi- kui ka abihoonetele. Krunte ei piirata aiaga. Abihoonete ehitisealune pind võib olla kuni 80 m2. Korterelamutes kokku tohib olla kuni 150 korterit – kinnistute koormusindeks on 300 m2/korter. Katusekalded on vahemikus 0°…45°. Hoonete sokli kõrgus ja hoonete esimese korruse põrandapinna absoluutkõrgus määrata arhitektuurse projektiga, ent mitte kõrgem kui +50 cm planeeritavast pinnase kõrgusest hoonete ümber. Krundi iga 300 m2 kohta vähemalt 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on min 6 m. Läbivate teede äärde rajada puudealleed. Joonisel märgitud parkimisalad sisaldavad lisakohti jagamismajandusautodele.

Rae valla üldplaneering, teekaitsevöönd 30 m / 10 m, keskpinge õhuliini kaitsevöönd 10+10 m, puurkaevu kaitsevöönd R50 m, madalpinge maakaabli kaitsevöönd 1+1 m, veetorustiku kaitsevöönd 2+2 m, kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2+2 m või 2.5 + 2.5 m, survekanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 1+1 m, sajuveekanalisatsiooni kaitsevöönd 1+1 m

Abihoonete max korrus; max kõrgus

1; 5 m

2 54031 1600* 3 / -1;

10 m / -3 m* 1H* 4800* TP3*1; 5 m

Vana- -Vaida tee 15

40.0max

/ 42max

Üh100% Ühiskondlike ehitiste

maa 100%

Maakasutuse bilansi koondtabel: Vana-Vaida tee 19 loodav kinnistu: 45043 m2 100% elamumaa 100% (korterelamu maa 85%, parkmetsa maa 15%)

Madara olemasolev kinnistu: 42996 m2 95.5% maatulundusmaa 100% Hoidla tee 1 olemasolev kinnistu: 2047 m2 4.5% maatulundusmaa 100%

pos nr

krundi aadress

krundi plan. sihtotstarve

krundi plan. suurus m2

moodustatakse kinnistutest nr.

lahutatavad ja liidetavad osad

osade senine sihtotstarve

märkused

ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS

01 Madara

45043EK3 85% + HM 15%

+42996 M100% Uue kinnistu aadressi ettepanek on Vana-Vaida tee 19Hoidla tee 1 65303:003:0389 +2047 M100%

65301:001:4340

Antud joonis on autorikaitse objekt ja kuulub Arhitektuuribüroo Nafta OÜ-le. Joonist ei ole lubatud kasutada, paljundada ega loovutada kolmandatele isikutele ilma Arhitektuuribüroo Nafta OÜ kirjaliku loata!

A0

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ: Reg. nr 10222546, GSM +3725281979, www.ab-nafta.ee, [email protected], Sõbra tn 24b, Nõmme linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond, 10920. MTR EP10222546-0001

TELLIJA

TELLIJA AADRESS

TELLIJA ESINDAJA

KINNISTU OMANIK

OMANIKU AADRESS

OMANIKU ESINDAJA

PROJEKTI JUHT

PROJEKTI AUTOR

ARHITEKT

JOONESTAJA

PROJEKT

AADRESS

LEPING NR.

KUUPÄEV

JOONIS

TÖÖ NR.

MÕÕT

STAADIUM

LEHT NR.

UUSEHITIS JUURDEEHITUS

ÜMBEREHITUS REKONSTRUEERIMINE

LAMMUTAMINE TEHNOSÜST. MUUTMINE

Madis Karu Veiko Koppe

Madis Karu Madis Karu

Ojamäe OÜ

Rando Ottel, Kristo Peerna Metsa tn 3, Jüri a, Rae v, Harju mk

Ojamäe OÜ Metsa tn 3, Jüri a, Rae v, Harju mk

Rando Ottel, Kristo Peerna #Project ID

28.10.2025

OM0121

1:500, 1:100

DPE

06

Madara kinnistu ja lähiala detailplaneering

Madara, Vaida a, Rae v, Harju mk

Tehnovõrgud

P144

P44

LP E

LP V01,02

LP S01

Palkidest istmed

LP K01,02

LP K03,04

LP K05,06

LP V03,04

LP V05

LP V06

65303:003:0394 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee

65303:003:0342 Paju

65303:003:0386 11202 Vaida-Urge tee

65303:003:0372 11155 Vaida tee

65303:003:0414 11202 Vaida-Urge tee

65303:003:0387 11202 Vaida-Urge tee

65303:003:0428 Vana-Vaida tee 50

65303:003:0335 Vana-Vaida tee 40

65301:001:3375 Vana-Vaida tee 15

65303:003:0708 Vana-Inno

65303:003:0709 Vana-Inno

65301:001:4333 Tuulepealse

65301:001:4339 Sirbi

65301:001:4340 Madara

65301:001:4043 Pajuveere

65301:001:5654 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee

65301:001:5670 Hoidla tee 9a

65301:001:5525 Vana-Inno

65301:001:5616 Vana-Vaida tee L2

65301:001:5630 Vana-Vaida tee L1

65303:003:0085 Hoidla tee 7

65303:003:0051 Vana-Vaida tee 38

65303:003:0108 Hoidla tee 9

65303:003:0672 Vana-Vaida tee 17

65303:003:0412 11202 Vaida-Urge tee

65303:003:0409 Tõnise

65303:003:0484 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee

65303:003:0391 11202 Vaida-Urge tee

65303:003:0389 Hoidla tee 1

x= 6572050

y= 556100

x= 6571950

y= 556250

x= 6571900

y= 555950

x= 6571800

y= 555850

x= 6571750

y= 556100

x= 6572050

y= 556200

Va na

-Va id

a tee

Ela sa

Elasa

Elasa

H

Viilhall

H

Viilhall

H

Viilhall

A

A

A

A

kraav

kraav

kra a

v

kra a

v

kill

bet plaat

A

A

H Veetöötlusjaam

bet

bet

m ittetöötav

m itte

tö ö

ta v

m itt

e tö

ö ta

v

Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)

Vaida II:ARU

Elektrilevi OÜ

kraav

kraav

kraav

kra a

v

kra a

v

kraav

A

A

A A

A

A

A

TP

TP

TP

TP

TP

TP

TP

A

A

A

A

A

A

pumpla

TP

TP TP

Vana-Vaida tee

Vana-Vaida tee

Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)

Vaida II:ARU

Elektrilevi OÜ

H o

id la

tee

H oid

la tee

Vare

pinnas

TP TP

TP

Ø 110PE

Ø 110PE

Ø110PE

Ø110PE

Ø 110PE

Ø 110PE

Ø32PE

Ø 50

PE

Ø 50PE

Ø110PE

Ø110PE

Ø110PE

Ø 32

PE

Ø110PE Ø110PE

Ø110PE

Ø 110PE

Ø 50

PE

Ø50PE

Ø 32PE

Ø 110PE

Ø 110PE

Ø 110PE

Ø 110PE

Ø 110PE

Ø110PE

Ø110PE

Ø 110PE

Ø110PE

Ø110PEØ110PE

Ø110PE

Ø110PEØ110PE

Ø 110PE

Ø 11

0P E

Ø110PE

Ø 110PE

Ø 110PE

kraav

kraav

kraav

kraav kraav

kraav

kraav

kraav

kraav

kra a

v

m ittetöötav

kraav A

A

45.04-44.97 46.61

Ø600 Plast

44.90-44.86 46.64

Ø600 Plast

44.97-44.93 46.20

Ø400 Plast

45.43-45.38 45.83

Ø300 Plast

looduses leidmata

44.16-44.11 46.28

Ø600 Plast

43.95-43.76 46.05

Ø600 Plast

44.15-44.06 45.86

Ø400 Plast

x= 6572000

y= 556050

x= 6571900

y= 555900

KO O

L

PERSPEKTIIV N

E

LA STEA

ED

P52

jalgrattad 25 tk

jalgrattad 25 tk

ja lg

ra tta

d 25 tk

ja lg

ra tta

d 25 tk

ja lg

ra tta

d 25 tk

ja lg

ra tta

d 25 tk

jäätm ete

varjualune

jäätmete

varjualune

Koolihoone olemasolev parkla hakkab teenindama ka rajatavat rekreatsiooniala

Koolihoone olemasolev parkla hakkab teenindama ka rajatavat rekreatsiooniala

126.5 m2

P P240 0

01

45043 m2

EK 100%

10.0 3 / -1 9600

9600 6 / 1

02

54031 m2

Üh 100%

12.0 3 / – 1600

1600 1 / 6

22 724

20 299 8 5 54

Varjualune

Laste mänguväljak

Laste mänguväljak

Jõulinnak

Istumise ala

Istumise ala

Istumise ala

Väliklass Katusealune

4.01.0 3.0 2.5

0.5 0.5

JALG- JA JALGRATTATEE HALJASALAHALJASALA

JALG- JA JALGRATTATEE

W1.1 W1.1

Ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarve Planeeritavad jalgratta - ja jalgteed, 2.5 m laiad

Ümberkujundatav küngas

Hoonestusala

Pääsud planeeritavatesse hoonetesse

Planeeritavad hooned, illustratiivne asukoht

Puurkaevu kaitsevöönd

Tehnovõrkude kaitsevööndid

Planeeritav hüdrant, hüdrandi vähim kaugus hooneteni R30 m, teenindusala R100 m

Planeeritava ala piir

Planeeritavad parkimiskohad

Võimalikud sademeveeimmutusalad Kavandatav mänguväljak

Kavandatav jõulinnakIlutaimed või -põõsad

Planeeritav kõrghaljastus, istiku miinimumkõrgus 3.5 m

Olemasolev maantee kaitsevöönd

Maantee kaitsevööndi ettepanek 10 m Loodaval elamumaa 100% sihtotstarbega kinnistul (pos 1) määrakse loodav rekreatsioonitaristu avalikku kasutusse, avaliku kasutusega ala pind on kokku vähemalt 6757 m2 (15%). Eraldi üldkasutatava maa kinnistut ei looda.

Planeeritavad maaküttetorustike alad

Planeeritavad jalgratta - ja jalgteed, 3.0 m laiad, määratakse avalikku kasutusse

Kiiruspiirangu 50 km/h muutmise ettepanek

Planeeritav reoveekanalisatsioonitorustik

Planeeritav veetorustik

Planeeritav sidekanalisatsioon

Planeeritav elektrikanalisatsioon

Planeeritavad jäätmete varjualused Istumisalad

Parkmetsa maa, avalik kasutusPlaneeritavad varjualused, illustratiivne asukoht

jäätmete varjualune

Servituudiala ettepanek Rae valla kasuks, kergliiklustee rajamiseks ja avalik kasutus

Pos

Kinnistu pind

sihtotstarve

hoone H Korruseid

maapealne / / maa-alune

maa-alune pind

maapealne pind hooneid

abihooneid

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rae Vallavalitsus

[email protected]

Aruküla tee 9

75301, Harju maakond, Rae vald,

Jüri alevik

Teie 04.11.2025 nr 6-1/7228

Meie 22.12.2025 nr 7.2-2/25/9548-7

Vaida alevik Madara, Vana-Vaida tee 15 ja

Hoidla tee 1 kinnistute ja lähiala

detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Harju maakonnas Rae vallas Vaida alevikus Vaida

alevik Madara, Vana-Vaida tee 15 ja Hoidla tee 1 kinnistute ja lähiala detailplaneeringule

(katastritunnused vastavalt 65301:001:4340; 65301:001:3375; 65303:003:0389; edaspidi

planeering). Planeering on algatatud Rae Vallavalitsuse 07.06.2022 korraldusega nr 843.

Planeeringuga määratakse planeeringuala kruntideks jaotamine, hoonestusala ja ehitusõigus,

vajalike tehnovõrkude ja juurdepääsuteede võimalik asukoht, ehitus- ja arhitektuurinõuded,

liiklus-, haljastus- ja keskkonnatingimused ning servituutide ja avaliku kasutuse vajadus.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) ning

kliimaministri 27.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid), jätame

kooskõlastamata Arhitektuuribüroo Nafta OÜ töö OM0121 „Vaida aleviku Madara, Vana-Vaida

tee 15 ja Hoidla tee 1 kinnistute ja lähiala detailplaneering, kovID DP1175“ järgmiste vastuolude

tõttu.

Oleme väljastanud seisukohad planeeringu koostamiseks 13.05.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/95482

(edaspidi seisukohad), millega on osaliselt arvestatud, kuid korrigeerimist/täpsustamist vajavad

järgmised punktid. Juhime tähelepanu, et esitatud märkuste loetelu ei ole lõplik ning oluliste

puuduste kõrvaldamisel võib selguda, et kavandatud lahendus ei ole enam sobilik ega elluviidav.

PlanS § 126 lg 1 p 7 alusel on planeeringu ülesandeks koostada terviklik liikluskorralduslik

lahendus.

1. Seisukohtade kirja p 1 oleme esitanud nõude, et juurdepääsud planeeringualale tuleb tagada

riigiteelt nr 11155 Vaida tee ning täiendavaid juurdepääse riigiteelt nr 11202 Vaida-Urge

tee mitte planeerida. Samuti on nõutud normidele mittevastavate ristumiskohtade

likvideerimise kavandamist.

Planeeringu seletuskirja p 7 Liiklus ja parkimine on öeldud, et juurdepääsud sõiduautodele

planeeritavale krundile pääsuks luuakse riigi kõrvalmaanteedelt nr 11155 "Vaida tee" ja

11202 "Vaida-Urge" ning olemasolev Madara kinnistu (katastritunnus 65301:001:4340)

olemasolev juurdepääs riigitee km 2,612 likvideeritakse.

2 (10)

Planeeringu seletuskirja p 7.1 Liiklusuuringu liiklusalased ettepanekud on märgitud, et riigitee

nr 11202 Vaida-Urge teelt on kavandatud kaks uut juurdepääsu olemasolevast Madara kinnistu

juurepääsust riigitee km 2,613 ligikaudu 70,0 m ja ca 125,0 m põhja suunas s.o riigitee km

2,543 ja km 2,488 (vt joonis 1).

Joonis 1. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti teeregistrist

Oluline on siinkohal asjaolu, et uute ristmike kavandamisel on Transpordiametil kohustus

lähtuda kehtivatest normidest, kus liiklussagedus on otseselt seotud ristmike minimaalsete

vahekaugustega. Selgitame, et nimetatud riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklus on 840

autot ja kehtib kiiruspiirang 70 km/h. Normide lisa 1 tabel 17 kohaselt peab riigitee selles

lõigus ristmike vähim omavaheline vahekaugus olema 100 m. Ristmike omavahelise kauguse

määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kaugust arvestatakse ühe ristmiku lõpp-punktist (nt

pöördkõver) järgmise ristmiku alguspunktini.

Teeregistri andmetel paikneb riigitee 11202 Vaida-Urge tee km 2,461 Hoidla tee 9 kinnistu

(katastritunnus 65303:003:0108) juurdepääs ning km 2,612 Madara kinnistu (katastritunnus

65301:001:4340) juurdepääs. Planeeringu materjalide kohaselt on olemasolevate

ristumiskohtade ja uute kavandatavate ristumiskohtade riigitee km 2,543 ja km 2,488

omavaheline kaugus vastuolus normides esitatud miinimumnõuetega (vt joonis 2).

3 (10)

Joonis 2. Väljavõte planeeringu põhijoonisest

Tulenevalt vastuolust normides esitatud nõuetega, ei saa me esitatud lahendusega nõustuda.

Lisaks ei ole planeeringu põhijooniselt üheselt tuvastatav, et riigitee km 2,612 paiknev

Madara kinnistu (katastritunnus 65301:001:4340) juurdepääs on kavandatud likvideerida.

Seega esineb vastuolu planeeringu seletuskirja ja põhijoonise vahel. Põhijoonisel tuleb

kõnealuse ristumiskoha likvideerimine selgelt kajastada, lisada vastav tingmärk ning selle

selgitus.

Vastuolu ilmneb ka seletuskirja p 7.1 Liiklusuuringu liiklusalased ettepanekud, kus on

öeldud, et meie seisukohtade p 1 ei ole arvestatud põhjendusel, et riigitee km 2,612 paiknev

Madara kinnistu (katastritunnus 65301:001:4340) juurdepääs on olemas ning sellelt on

tagatud normide kohane nähtavus. Jääb arusaamatuks, kas olemasolev juurdepääs

likvideeritakse või kavandatakse see edaspidi kasutusele võtta.

Palume korrigeerida vastuolu planeeringulahenduses.

2. Planeeringu seletuskirja kohaselt on riigitee nr 11202 Vaida-Urge tee äärde kavandatud

parkla mahuga 150 parkimiskohta, kuid planeeringu põhijooniselt ei ole 150 parkimiskoha

kavandamine tuvastatav. Riigiteega nr 11202 külgnevas parklas ei ole põhijoonise kohaselt

4 (10)

kavandatud 150 parkimiskohta.

Planeeringulahendus peab olema üheselt arusaadav ja kooskõlas seletuskirja ja jooniste

vahel. Palume viia seletuskiri ja põhijoonis vastavusse ning näidata parkimiskohtade

tegelik arv ja paiknemine selgelt ka joonistel.

3. Planeeringu seletuskirja p 4.2 Liiklusuuring ei selgu, millisele mahasõidu osale 6,0 m laius

viitab ja kuidas see vastab tüüplahendusele I. Palume seletuskirjas täpsustada mahasõidu

parameetrid selliselt, et oleks üheselt arusaadav lahenduse vastavus Transpordiameti

nõuetele ja tüüplahendusele I.

Transpordiameti mahasõidu tüüplahendus I on näidatud joonisel 3.

Joonis 3. Väljavõte mahasõidu tüüp I lahendusest

4. Seisukohtade p 3 kohaselt on riigitee kaitsevöönd planeeringu põhijoonisele kantud, kuid

kaitsevööndi ulatust ei ole näidatud korrektselt.

Selgitame, et riigitee kaitsevööndi ulatus on reguleeritud EhS § 71 alusel, mille kohaselt

on maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30

meetrit. Planeeringu põhijoonisel on kaitsevööndi mõõt antud kinnistu piirist, mitte

riigitee katte äärmise sõiduraja välimisest servast (vt joonis 4).

Joonis 4. Väljavõte planeeringu põhijoonisest

5 (10)

Palume korrigeerida põhijoonist selliselt, et riigitee kaitsevööndi ulatus oleks mõõdistatud

ja esitatud EhS § 71 kohaselt, lähtudes riigitee katte äärmise sõiduraja välimisest servast.

5. Planeeringu põhijoonisele on kantud ja tingmärkide loetelus kirjeldatud, et

Selgitame, et riigitee kaitsevööndi ulatus on määratud EhS § 71 lg 2 alusel, mistõttu ei ole

võimalik kaitsevööndi laiust planeeringuga tehtud ettepaneku alusel muuta. Riigitee

kaitsevööndi ulatuse muutmine (suurendamine või vähendamine on võimalik vaid

kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu raames ning seaduses sätestatud tingimustel.

6. Seisukohtade kirja p 6 oleme esitanud nõude, et jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb

kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse määramisel tuleb

lähtuda normide lisa 1 tabelist 41. Samuti tuleb planeeringulahenduses näha ette sobivad

ja ohutud teeületuskohad peamiste liikumis- ja tõmbepunktide vahel.

Planeeringu põhijoonisel oleme tuvastanud olukordi, mis vajavad selgitamist või

korrigeerimist. Esmased tähelepanekud on järgmised.

- Kavandatav kergliiklustee on näidatud kulgemas üle olemasoleva alajaama hoone, mis

ei ole tehniliselt ega ruumiliselt teostatav.

- Lisaks ei ole joonisel piisavalt kajastatud olemasolev olukord, sh puuduvad nt teekatte

liigid ja markeering, mistõttu ei ole võimalik hinnata kavandatava lahenduse seotust

olemasoleva taristuga (vt joonis 5).

Joonis 5. Väljavõtted planeeringu põhijoonisest ja teevideost

- Lisaks juhime tähelepanu, et planeeringu põhijoonisel näidatud kergliiklusteed on

toodud riigitee äärde, kuid edasiselt ei vii see lahendus loogiliselt ega funktsionaalselt

6 (10)

kuhugi (vt joonised 6,7). Kavandatud kergliiklustee katkeb ning ei ole seotud

olemasoleva ega kavandatava kergliiklusteede võrguga, mistõttu ei ole tagatud

kergliiklejatele järjepidev ja ohutu liikumistee.

Joonis 6. Väljavõtted planeeringu põhijoonisest ja teevideost

Joonis 7. Väljavõtted planeeringu põhijoonisest ja teevideost

- Meie hinnangul planeeringu põhijoonisel näidatud kergliiklusteede lahendust piisavalt

analüüsitud. Lahenduses esineb mitmeid puudusi (nt erinevad kaugused riigiteest,

7 (10)

ebaselged teeületuskohad, nö „lahtised otsad“ jms).

Oleme oma seisukohtade kirja p 2 märkinud, et korrektse ruumivajaduse hindamiseks

(paika panemiseks), ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse

põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) tuleb

planeeringu koostamisse kaasata teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

Oluline on arvestada, et planeering on ehitustegevuse elluviimiseks, mistõttu on

edasiste vaidluste ära hoidmiseks vajalik paika panna täpne ruumivajadus.

Sobiva kergliiklusteede lahenduse (k.a teeületuskohtade) leidmiseks juhinduda

kergliiklustaristu kavandamise juhendi nõuetest (edaspidi juhend) ning tagada

lahenduse järjepidevus, ohutus ja seotus olemasoleva ning kavandatava taristuga.

7. Planeeringu materjale tuleb täpsustada vastavalt hetkel kehtivatele normidele

(kliimaministri määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“; vt seisukohtade p 8). Palume

planeeringu joonisele kanda ning seletuskirjas selgelt kirjeldada kõikide ristumiskohtade

(kui ristumiskohtade asukohad on teada) nähtavuskolmnurkade parameetrite väärtused.

8. Planeeringu põhijoonisel on välja toodud ja tingmärkide loetelus selgitatud, et planeeringu

lahendusega tehakse ettepanek kiiruspiirangu muutmise ettepanek 70 km/h-lt 50 km/h-ni.

Kuna me ei nõustu riigiteele nr 11202 Vaida-Urge teele täiendavate ristmike

kavandamisega (läbiv liiklus, normide kohaldamine), siis ei ole meie hinnangul kiiruse

vähendamine õigustatud. Palume eemaldada põhijoonisel näidatud tingmärk koos selle

selgitusega (vt joonis 8).

Joonis 8. Väljavõtted planeeringu põhijoonisest

PlanS § 126 lg 1 p 4 alusel on planeeringu ülesandeks tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha

määramine.

9. Planeeringuga on kavandatud riigitee alusele maale mitmed tehnovõrgud. Planeeritav

veetorustiku ja reoveekanalisatsioonitorustiku -V2- ja -K2- liitumispunktid on kavandatud

riigitee alusele maale (vt joonis 9).

Joonis 9. Väljavõtted planeeringu tehnovõrkude joonisest

Samuti planeeritav elektrikanalisatsioon -W2- ja selle liitumispunkt (vt joonis 10).

8 (10)

Joonis 10. Väljavõtted planeeringu tehnovõrkude joonisest

Selgitame, et EhS § 92 lg 1 alusel on tee rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või

loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud

liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Arvestades, et

planeeringuga kavandatud tehnovõrgud ei ole eelpool nimetatud rajatised, mis on vajalikud

tee toimimiseks ning riigitee alune maa on peaaegu täielikult riigitee rajatistega kaetud, ei

näe Transpordiamet võimalust tehnovõrkude rajamiseks piki riigiteed riigitee alusele

maale. Palume tehnovõrkudele leida uus asukoht.

Lisaks ei ole selgelt arusaadav, kuidas toimub planeeritavasidekanalisatsiooni -S2-

liitumine (vt joonis 11).

Joonis 11. Väljavõte planeeringu tehnovõrkude joonisest

Planeeritav sidekanalisatsioon -S2- tuleb riigitee kraavist välja tõsta (vt joonis 11).

Joonis 12. Väljavõte planeeringu tehnovõrkude joonisest

Tehnovõrkude joonise 13 väljavõttelt ei selgu, kuhu läheb edasi planeeritav

sidekanalisatsioon.

Joonis 13. Väljavõte planeeringu tehnovõrkude joonisest

9 (10)

Tehnovõrkude joonisel näidatud tingmärgil -WW2- puudub selgitus, kas tegemist on

olemasoleva või planeeritava trassiga (vt joonis 14).

Joonis 14. Väljavõte planeeringu tehnovõrkude joonisest

10. Sademevee lahendust tehnovõrkude jooniselt ei nähtu. Seletuskirja p 9

Vertikaalplaneerimine on öeldud, et juhtida sademeveed katustelt ja kõvakattega pindadelt

hoonetest eemale ja immutada pinnasesse.

Planeeringuga kavandatud riigiteede äärsete parkimisalade (P144, P44 ja P52) sademevee

lahenduse kavandamisel tuleb arvestada parkimisalade suurt pindala ja sellest tulenevat

sademevee hulka ning võimalikku reostuskoormust. Üksnes sademevete pinnasesse

immutamine ei ole sellise mahuga parkimisalade puhul piisav. Sademeveed tuleb juhtida

ja vajadusel puhastada (sh õli- ja settepüüdurid) sobivate lahendustega, mis tagavad ohutu

ja kontrollitud äravoolu.

Seletuskirja p 17.1 Sademevee käitlemine on öeldud, et:

Vastavalt EhS § 72 lg 1 p 5 ja § 70 lg 2 p 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi

muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast

kasutamist. Selgitame, et riigitee kraavid on riigitee konstruktsiooni osa ja on ette nähtud

vee ärajuhtimiseks teekattelt, muldkehast ja nõlvadelt ning peavad tagama riigitee

toimimise ja püsivuse. Kraavid ei ole rajatud maaparanduslikel eesmärkidel ning need ei

ole maaparandusobjektide (arendatavate kinnistute) kuivendamisel immutusaladeks,

eesvooluks, kraaviks ega veejuhtmeks, mille kaudu juhitakse vett maaparandussüsteemi

eesvoolu. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist on sademevee juhtimine

riigitee alusele maaüksusele keelatud.

Kuna kinnistutel on piisavalt ruumi, tuleb sademevee probleem lahendada planeeringuala

piires (koguda, immutada).

11. Meie seisukohtade kirja p 11 toodud nõude kohaselt tuleb planeeringus määrata

ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused

(istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne

planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

Planeeringu seletuskirja p 19 Planeeringu elluviimine, arendusetapid on antud selgitus, et

10 (10)

Planeeringu seletuskirja kõnelaust punkti korrigeerida ning lisada meie seisukohtade p 11

toodud tingimus. Enne teedevõrgu ehitamist ei ole võimalik tagada arendusala hoonete

ehitamiseks ohutut juurdepääsu. Vastavalt EhS § 8 peab ehitamine ja ehitamisega seonduv

muu tegevus olema ohutu ega tohi põhjustada ohtu inimestele, varale ega keskkonnale.

12. Seisukohtade kirja p 12 lisada planeeringu materjalidesse: Transpordiamet ei võta PlanS

§ 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

13. Seisukohtade kirja p 14 joonistele tuleb kanda planeeritud objektide kaugused riigitee katte

servast, sh hoonestusala, parkla jms.

14. Seletuskirja p 4.3 Müra hinnangu kokkuvõte- kasutatud kehtetu määrus.

15. Planeeringu seletuskirja lisada meie seisukohtade kirja p 16 toodud nõue, et tee omanik ei

võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

16. Planeeringu seletuskirja lisada meie seisukohtade kirja p 17 toodud nõue, et kõik riigitee

kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha

ümberehituse korral ning tehnovõrkude kavandamiseks riigitee alusele maale tuleb EhS §

99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt nõuded projekti koostamiseks.

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale

korrigeerimist Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa:

- Lisa 1. DP1175_seletuskiri

- Lisa 2. DP1175_pohijoonis

- Lisa 3. DP1175_tehnovorgud

Jana Prost

5792 4753, [email protected]