Harjumaa Rae vald Vaida alevik Madara, Vana-Vaida tee 15 ja Hoidla tee 1 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine


Vaida aleviku Madara, Vana-Vaida tee 15 ja Hoidla tee 1 kinnistute ja lähiala detailplaneering, kovID DP1175

Tellija:
Ojamäe OÜ
Aadress:
HARJU maakond, RAE vald,
Jüri alevik, Metsa tn 3-16, 75301


Töö nr.
OM0121
Staadium
DPE
18.03.2026
Planeerija:
Madis Karu
Projektijuht:
Madis Karu

Vastutav spetsialist:
Madis Karu
Huvitatud isik:
Ojamäe OÜ
Sisukord
1. Seletuskiri
1. Detailplaneeringu alused ja lähtedokumendid 4
1.1. Planeerijad 5
2. Detailplaneeringu eesmärk ja põhjendus 5
3. Praegune olukord 6
3.1. Piirangud 7
4. Teostatud uuringud 8
4.1. Ehitusgeoloogilised tingimused 8
4.1.1. Põhjavesi 9
4.1.2. Vundeerimissoovitused ja lähteandmed vundeerimiseks 9
4.2. Liiklusuuring 9
4.2.1. Liiklusloendused 9
4.2.2. Ühistransport 10
4.2.3. Jalgratta- ja jalgsiliiklus 10
4.2.4. Liiklusprognoosi tulemused 11
4.3. Müra hinnangu kokkuvõte 11
4.4. Haljastuse inventuur 12
5. Kontaktvöönd 12
6. Planeering ja ehitusõigus 15
6.1. Arhitektuurivõistluse tulemus 15
6.1.1. Asula eripära arvestava asustuse planeerimine 15
6.1.2. Inimtegevusest lähtuva kahju piiramiseks rakendatavad abinõud 16
6.2. Planeerimispõhimõtted 16
6.2.1. Planeerimislahendus - teed, kinnistud, hoonestusalad 17
6.2.2. Vastavus kõrgematele planeeringutele 17
6.2.3. Muud rajatised ja väikevormid 18
6.3. Ehitusõigus 19
7. Liiklus ja parkimine 20
7.1. Liiklusuuringu liiklusalased ettepanekud 20
7.2. Liikluslahendus 21
8. Heakorrastus ja haljastus 23
8.1. Välialade lahendused 24
8.2. Raietööd ja kõrghaljastuse kaitse 25
9. Vertikaalplaneerimine 26
10. Planeeritava ala bilanss 26
11. Keskkonnakaitse nõuded 26
11.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevated keskkonnamõjud 27
11.2. Radooniohjemeetmed 28
12. Nõuded kuritegevuse vältimiseks 29
13. Tuleohutusnõuded 29
14. Tervisekaitsenõuded 30
15. Elektrivarustus 30
16. Sidevarustus 30
17. Veevarustus ja kanalisatsioon 30
17.1. Sademevee käitlemine 31
18. Soojusvarustus 32
18.1. Kasutatud alusdokumendid: 32
18.2. Küttevarustuslahenduse valikuvõimalused 32
18.3. Vaida aleviku kaugküttevõrgu olukord 32
18.4. Planeeringus kaalutud küttevarustuslahenduste võrdlus 33
18.5. Lahendus 1, kaugküttevõrguga liitumine 33
18.6. Lahendus 2, maaküte ja -jahutus ning päikesepaneelid 34
18.7. Lahenduste võrdlus 34
18.8. Planeeringulahendus 35
19. Planeeringu elluviimine, arendusetapid 35

2. Joonised
1. Asukohaskeem 01 M 1:2000
2. Tugiplaan 02 M 1:500
3. Kontaktvööndi skeem 03 M 1:1100
4. Põhijoonis 04 M 1:500
5. Tehnovõrkude plaan 05 M 1:500

3. Lisad ja tehnilised tingimused
1. Huvitatud isiku korraldatud kutsetega arhitektuurikonkursi võidutöö
Raadius Arhitektid OÜ koostatud piirkonna arhitektuurse idee visualiseering
2. Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ 16.08.2021 koostatud "Harju maakond, Rae vald, Vaida alevik, Madara kinnistu topo-geodeetilised uurimustööd, töö nr TT-6052";
3. LEMMA OÜ 10.10.2022 koostatud "Vaida aleviku Madara kinnistu, Hoidla tee 1 kinnistu ja Vana-Vaida tee 15 kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang";
4. Arborgreen OÜ 27.09.2022 koostatud "Dendroloogiline inventeerimine Rae valla, Vaida aleviku Madara, Vana-Vaida tee 15 ja Hoidla tee 1 kinnistutel";
5. Inseneribüroo Stratum 20.09.2022 koostatud " Vaida aleviku Madara kinnistu, Hoidla tee 1 kinnistu ja Vana-Vaida tee 15 kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu liiklusuuring";
6. Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ 08.09.2022 koostatud "Ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne, Madara maaüksus, Harju maakond, Rae vald, Vaida alevik, töö nr GE-3129";
7. AS ELVESO 25.10.2022. väljastatud tehnilised tingimused detailplaneeringu koostamiseks nr. SO-TT-007/22;
8. Telia Eesti AS 19.10.2022. väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 37328742;
9. AS ELVESO 13.10.2022. väljastatud tehnilised tingimused nr VK-TT 124 ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamiseks;
10. Elektrilevi OÜ 23.09.2022. väljastatud tehnilised tingimused nr 426573 elektrivarustuse planeerimiseks;
1. SELETUSKIRI
1. Detailplaneeringu alused ja lähtedokumendid
Käesoleva detailplaneeringu koostamise aluseks on:
0) Rae Vallavalitsuse 29.04.2025 korraldus nr 617, "Vaida alevik Madara, Vana-Vaida tee 15 ja Hoidla tee kinnistute ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamine";
1) Rae Vallavalitsuse 07.06.2022 korraldus nr 843, "Vaida aleviku Madara, Vana-Vaida tee 15 ja Hoidla tee 1 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine";
2) Ojamäe OÜ-ga sõlmitud töövõtuleping nr. OM_0121_DP;
3) huvitatud isiku korraldatud kutsetega arhitektuurikonkursi võidutöö: Raadius Arhitektid OÜ koostatud piirkonna arhitektuurse idee visualiseering;
4) Rae valla üldplaneering;
5) Harju maakonnaplaneering 2030+
6) Planeerimisseadus, Looduskaitseseadus, Ehitusseadustik, Asjaõigusseadus;
7) Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määrus nr 11, "Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas";
8) Rae Vallavalitsuse 30.08.2022 määrus nr 18, "Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded";
9) Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 13, „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord”;
10) Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2024-2035;
11) Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 14, “Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend“;
12) Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50, „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;
13) Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded (keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32);
14) Rae valla arengukava muutmine ja vastuvõtmine (Rae Vallavolikogu 19.11.2024 määrus nr 51);
15) Rae valla jäätmehoolduseeskiri (Rae Vallavolikogu 15.06.2021 määrus nr 73);
16) Rae valla rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord (Rae Vallavalitsuse 25.10.2022 määrus nr 23);
17) Rae Vallavalitsuse 12.01.2016 korraldusega nr 24 kehtestatud Vana-Vaida tee 15 kinnistu ja lähiala detailplaneering.
18) kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringud;
19) muud asjakohased õigusaktid, standardid, normatiivid.
Detailplaneeringu koostamisel on juhindutud Eesti Vabariigis planeerimist ning vara ja maaomandit reguleerivatest seadustest ja õigusaktidest.
Vastavalt DP lähteülesande (korraldus nr 843, 07.06.2022, p.4.2.1) on arendaja korraldanud kutsutud arhitektuurivõistluse, et leida parim lahendus piirkonna ruumilise terviklahenduse saamiseks ja sobivaima hoonestustüübi leidmiseks. Konkursi võidutöö täpsema lahenduse ja DP-ga integreerimise kirjeldus on antud käesoleva seletuskirja p.6 ja alapunktides.
Detailplaneeringu kovID on DP1175.

1.1. Planeerijad
Planeeringu koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Rae Vallavalitsus, reg. nr. 75026106, Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, Harju maakond, 75301, https://rae.ee/kontaktid-yld
Planeeringu koostaja on Arhitektuuribüroo Nafta OÜ, reg. nr. 10222546, MTR EP10222546-0001, Sõbra tn 24b, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10920. Planeerija Madis Karu, [email protected], +3725281979, Eesti Kunstiakadeemia diplom MK000180, arhitektuuri ja linnaplaneerimise magister, 2010.
DP illustratsiooni ja arhitektuurse eskiisi koostaja on Raadius Arhitektid OÜ, reg nr. 14290361, MTR EEP004029, Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Parda tn 12, 10151. Arhitektid Kaspar Stroom, +37256927772, [email protected] ja Hanna-Loore Õunpuu, +37253544775, [email protected].
DP haljastuse osa koostaja on Pruuli Plant Projects OÜ, reg. nr. 16448470, Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Pauastvere küla, Kaasiku, 48017, haljastusarhitekt Miina Pruuli +37253264085, [email protected].

2. Detailplaneeringu eesmärk ja põhjendus
Detailplaneeringuga lahendatakse planeeringuala kruntideks jaotamine, krundi hoonestusala määramine, krundi ehitusõiguse määramine, detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine, ehitise ehituslike tingimuste määramine, ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine, liikluskorralduse põhimõtete määramine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine, müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine, maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine, servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine, eraõigusliku isiku kinnisasjal asuva kavandatava puhkeala avalikult kasutatavaks alaks määramise vajaduse märkimine.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeringualale kavandada elamumaa sihtotstarbeline krunt ja üldkasutatava maa sihtotstarbeline krunt. Elamumaa krundile planeeritakse kompaktse põhiplaaniga kortermajad ning määratakse ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendatakse juurdepääsud, tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013. otsusega nr 462 „Rae valla üldplaneeringu kehtestamine“, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on osaliselt perspektiivne elamumaa, osaliselt perspektiivne keskusemaa, osaliselt perspektiivne ühiskondlike hoonete maa ja osaliselt perspektiivne haljasala ja parkmetsamaa.
Detailplaneeringu koostamisega luuakse võimalus Vaida aleviku tuumikala (mis on piiratud Vana-Vaida teega, Hoidla teega ja Saare teega) lõunaosasse olemasoleva võsastunud ja kasutuseta ala asemele kompaktse maa-asula tehiskeskkonda sobituva ruumiliselt läbimõeldud ja arhitektuurselt kõrgetasemelise ning aleviku südamikku sobituva elukeskkonna rajamise võimaldamine, mis aitab kaasa aleviku keskosa teenuste säilimisele tänu kasvavale rahvastikule asulas.
DP-ga määratakse Hoidla tee 1 ja Madara kinnistule hoonestusõigus, lahendatakse Vana-Vaida tee 15 kinnistu heakorrastus, lahendatakse kinnistute tehnovõrkudega varustamine, juurdepääsud, rekreatsioonialad ning jalgsi ja kergliiklusvahenditega liikuvuse taristu.
Madara ja Hoidla tee 1 kinnistud liidetakse üheks elamumaa krundiks, kuhu planeeritakse kokku kuus kolmekorruselist kortermaja, abihooneid planeeritakse üks. Hoonete arvu hulka arvestatakse ka ehitusloakohustuseta hooned.
Vana-Vaida tee 15 kinnistu lõunapoolne osa, kus hetkel paikneb lisaks isetekkelisele haljastusele ka inimtekkeline kõrge ja järsunõlvaline küngas, on kavas käesoleva DP-ga lahendada tervele alevikule kasutatava rekreatsioonialana. Ettepanek Vana-Vaida tee 15 kinnistu heakorrastamata lõunaosa liitmiseks Hoidla tee 1 ja Madara kinnistute planeeringualaga on esitatud Rae vallavalitsuse, Vaida põhikooli ja kohaliku kogukonna poolt, täpsemalt on Vana-Vaida tee 15 kinnistu lõunaosa planeeringuga liitmist käsitletud DP seletuskirja p.12. "Nõuded kuritegevuse vältimiseks."

3. Praegune olukord
Planeeritav ala asub Vaida aleviku lõunaosas. Detailplaneeringuga hõlmatavad kinnistud:
1. Madara katastriüksus suurusega 42996 m2, katastritunnus 65301:001:4340, registriosa nr 8331150, sihtotstarve 100% maatulundusmaa;
2. osa Vana-Vaida tee 15 katastriüksusest suurusega 54031 m2, katastritunnus 65301:001:3375, registriosa nr 14617302, sihtotstarve 100% ühiskondlike ehitiste maa;
3. Hoidla tee 1 katastriüksus suurusega 2047 m2, katastritunnus 65303:003:0389, registriosa nr 8908002, sihtotstarve 100% maatulundusmaa;
Planeeritav ala asub kõrvalmaanteest nr 11155 "Vaida tee" (kohaliku nimega "Vana-Vaida tee") idas ja põhjas, kõrvalmaanteest nr 11202 "Vaida - Urge" (kohaliku nimega "Hoidla tee") läänes. Madara kinnistul on idaosas noor lehtpuusalu, mis ulatub Hoidla tee 1 kinnistu loodeossa. Vana-Vaida tee 15 kinnistu paikneb Vana-Vaida teest idas, planeeringuga on hõlmatud ~1/3 kinnistust, lõunapoolne osa ~60 m laiuse ribana.
Juurdepääsud Madara kinnistule luuakse lõunast Vana-Vaida teelt ja idast Hoidla teelt.
Reljeefilt on maa-ala pigem tasane, Vana-Vaida tee 15 kinnistu lõunaosas paikneb enamasti järsunõlvaline inimtekkeline küngas, mille lauget läänenõlva saab kasutada hetkel kelgumäena.
Detailplaneeringu alast vahetult idas ja kagus asuvad järgmised kinnistud:
1. 65303:003:0245 on 11202 Vaida-Urge tee, transpordimaa 100%, pindala 29721 m2, ulatub kuni Vaida aleviku põhjaosani välja
2. 65303:003:0387 on 11202 Vaida-Urge tee, transpordimaa 100%, pindala 1441 m2
3. 65303:003:0414 on 11202 Vaida-Urge tee, transpordimaa 100%, pindala 1817 m2
4. 65303:003:0386 on 11202 Vaida-Urge tee, transpordimaa 100%, pindala 6134 m2
5. 65303:003:0391 on 11202 Vaida-Urge tee, transpordimaa 100%, pindala 45 m2
Käesolevas planeeringus ei nähta ette nende kinnistute struktuuri loodusliku ja tehisliku olukorraga korrelatsiooni viimist. Hilisemas perspektiivis on sobilik eraldi detailplaneeringuga lahendada kogu Hoidla tee ja Vana-Vaida tee ristumiskoha ümbrus, kuna tulevase DP alasse peaks olema hõlmatud ka Vana-Vaida teest lõunasse jäävad alad.

3.1. Piirangud
Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 korraldusega nr 1.1-4/78) olulisi konkreetseid maakasutuspiiranguid DP alale ei sea. Vaida alevik on määratletud kohaliku keskusena.
Alal kehtib Rae valla üldplaneering. Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringu kohaselt on tegu alaga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud osaliselt perspektiivne elamumaa, osaliselt perspektiivne keskusemaa, osaliselt perspektiivne ühiskondlike hoonete maa ja osaliselt perspektiivne haljasala parkmetsamaa.
Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2024-2035 kohaselt asub planeeringuala ühisveevärgi ja kanalisatsiooni piirkonnas, mille vee-ettevõtjaks on määratud AS ELVESO.
Detailplaneeringuala asub osaliselt endisel maaparandusalal. Planeeritav ala külgneb maaparandusehitise reguleeriva võrguga HIIE-1-2 (maaparandussüsteemi kood: 4108920020050).
Lähim pinnavee objekt on ca 180 m kaugusel lõunas asuv kuivenduskraav (K-1), mille eesvool on alla 10 km2. Kuivenduskraav on osa maaparandussüsteemist HIIE-1-2.
Planeeritavale alale jääb puurkaevu PRK0001644 sanitaarkaitseala raadiusega 50 m. Sanitaarkaitsealal keelatud asjakohased tegevused on toodud veeseaduse §127 lõigetes 1-2, §129 lõikes 7, §151 lõigetes 1-3.
Kinnistud asuvad pinnase radooniriski kaardi järgi madala radooniriskiga piirkonnas (10-30 kBq/m3). Radooniohjemeetmed vaata käesoleva seletuskirja p. 6.3.2.
Kinnistu paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alaks loetakse ala, kus põhjaveekihil lasub 2 - 10 meetri paksune moreenikiht või kuni kahe meetri paksune savi- või liivsavikiht või 20 - 40 meetri paksune liiva- või kruusakiht. Nõrgalt kaitstud põhjaveealadel võib hajutatult immutada kuni 10 m3 ööpäevas bioloogilist puhastatud heitvett. Vastavalt teostatud geoloogilisele uuringule pinnases liigniiskust ei esine, suurte sadude ja sulavete ajal on võimalik lühiajaline ülavee kogunemine halbade filtratsiooniomadustega moreenile.
Kinnistute ida-, lõuna- ja lääneservades paikneb Vana-Vaida teest, Hoidla teest ja 3. Vaida ühendusteest tulenevad teekaitsevööndid 30 m, samuti Vana-Vaida teest ja Hoidla teest tulenevad tänava kaitsevööndid 10 m. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee kaitsevöönd DP alale ei ulatu.
Madara ja Vana-Vaida tee 15 kinnistut läbiv keskpinge õhuliin kaitsevööndiga 10+10 m on kavas likvideerida ja asendada sobivas asukohas oleva maakaabliga, likvideerimiseks ja maakaabliga asendamiseks koostada eraldi projekt peale DP kehtestamist.
Vana-Vaida tee 15 kinnistul paikneb madalpinge õhuliin, mis teenindab Vana-Vaida tee 17 kinnistut, madalpinge õhuliini kaitsevöönd on 2+2 m. Vana-Vaida tee 15 kinnistul paiknevad mitmed madalpinge kaablid, nende kaitsevöönd on 1+1 m. Madara kinnistu põhjaosa läbib Hoidla tee 9 asuva viilhalli toiteks madalpinge maakaabel kaitsevööndiga 1+1 m.
Vana-Vaida tee 15 kinnistu idaservas asub ELASA kaablikanalisatsioon kaitsevööndiga 1+1 m.
Vana-Vaida tee 15, Madara, Hoidla tee 1 ja 11202 Vaida - Urge tee (65303:003:0391) kinnistul paiknevad AS Elvesole kuuluvad vee- ja kanalisatsioonitorustikud: veetorustik kaitsevööndiga 2+2 m, survekanalisatsioonitorustik kaitsevööndiga 2+2; isevoolne kanalisatsioonitorustik kaitsevööndiga 2.5+2.5 m. Mainitud torustikud paiknevad valdavalt Vana-Vaida tee ja Hoidla tee ääres. Vana-Vaida tee 15 kinnistul on ka kaks hüljatud veetoru, millele kaitsevööndit ei määrata.
Kruntidele ulatuvad piirangud (kaitsevööndid) on kantud planeeritava ala plaanile ja ehitusõiguse tabelisse (vt 04 “Põhijoonis”).

4. Teostatud uuringud
Käesoleva detailplaneeringu koostamiseks on teostatud järgmised uuringud (DP lisad 2 - 6):
1) Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ 16.08.2021 koostatud "Harju maakond, Rae vald, Vaida alevik, Madara kinnistu topo-geodeetilised uurimustööd, töö nr TT-6052";
2) LEMMA OÜ 10.10.2022 koostatud "Vaida aleviku Madara kinnistu, Hoidla tee 1 kinnistu ja Vana-Vaida tee 15 kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang";
3) Arborgreen OÜ 27.09.2022 koostatud "Dendroloogiline inventeerimine Rae valla, Vaida aleviku Madara, Vana-Vaida tee 15 ja Hoidla tee 1 kinnistutel";
4) Inseneribüroo Stratum 20.09.2022 koostatud " Vaida aleviku Madara kinnistu, Hoidla tee 1 kinnistu ja Vana-Vaida tee 15 kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu liiklusuuring";
5) Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ 08.09.2022 koostatud "Ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne, Madara maaüksus, Harju maakond, Rae vald, Vaida alevik, töö nr GE-3129".
Käesoleva DP seletuskirjas on allpool esitatud olulisimad lõigud uuringutest.

4.1. Ehitusgeoloogilised tingimused
Uurimispiirkond jääb geoloogilise ehituse järgi kergelt lainjale moreentasandikule. Pinnakattes on esindatud muld ja liustikuline moreen. Maa-ala oli varem kasutusel põllumaana, seetõttu on mullakihi paksus mõnel pool suhteliselt suur. Aluspõhja moodustab siin Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Rägavere kihistu lubjakivi. Piirkond on tasase reljeefiga, mille üldine kallakus on läände (Pirita jõe suunas). Maapinna absoluutkõrgused uuringupunktides on vahemikus 45.15 ... 46.55 m.
Maa-ala geoloogilised kihistused ülalt alla:
Kiht 1. Muld. Uuringuala on kaetud 0.2 ... 0.8 m paksuse kasvukihiga. Tegemist on mittedreeniva kihiga.
KIHT 2. Savimöllmoreen järgneb mullakihile, absoluutkõrgusel 44.75 ... 46.35 m. Moreen on sortimata või halvasti sorditud mandrijäätekkeline pinnas, mis koosneb saueosakestest kruusa ja veeristeni ning võib sisaldada ka rahne / lubjakivi lahmakaid. Moreenikiht on 3.25 ... 8.3 m paksune, sitke kuni kõva konsistentsiga ning kruusa ja veeriste sisaldus on visuaalsel hinnangul enamasti 25 ... 35%. Löökpenetreerimisel on löökide arv 20 cm läbimiseks kihis vahemikus 3 ... 70, keskmiselt 28 lööki, vastav dünaamiline takistus (qd) 2.11 ... 38.57 MPa, keskmiselt 16.6 MPa. Tegemist on külmaohtliku mittedreeniva kihiga.
KIHT 3. Murenenud lubjakivi. Puuraugu PA-12 piirkonnas on aluspõhja ülemine osa 0.5 m paksuselt murenenud. Kiht ilmus maapinnast 3.6 m sügavusel, absoluutkõrgusel 41.7 m.
KIHT 4. Lubjakivi avati puuraukudes maapinnast 4.1 ... 8.6 m sügavusel, absoluutkõrgusel 36.9 ... 41.25 m. Aluspõhi on kesktugev kuni tugev kaljupinnas.

4.1.1. Põhjavesi
Vabapinnaline põhjaveekiht Kvaternaarisetetes toitub sademetest ja on veepideme puudumise tõttu hüdrauliliselt ühendatud aluspõhja lubjakivis oleva Ordoviitsiumi põhjaveega. Pinnasevee ehk põhjavee esimese veekihi tase registreeriti uurimistööde ajal (31.08.2021.) peale veetaseme stabiliseerumist hoonete puuraukudes maapinnast 1.5 ... 3.1 m sügavusel. Hüdrogeoloogiliste kaartide andmetel lasub alal Silur-Ordoviitsiumi veelademe tase absoluutkõrgusel ca 40 m. Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi (MA 2017-003) tabeli L1.T1. niiskuspaikkonna määrangul kuulub uuringupiirkond valdavalt 2. niiskuspaikkonda.

4.1.2. Vundeerimissoovitused ja lähteandmed vundeerimiseks
Ehitusgeoloogilised tingimused krundil on head. Projekteeritavate hoonete vundeerimiseks sobib madalvundament. Vundeerimissügavusele jääb heade geotehniliste omadustega moreen. Moreenpinnaste normatiivne (keskmine maksimaalne) külmumissügavus piirkonnas on 1.2 m. Teede puhul tuleb silmas pidada, et moreen on külmakerkeline pinnas.

4.2. Liiklusuuring
Liiklusuuringu kokkuvõttes on öeldud: Madara DP alale ette nähtud objektid (kortermajad) võib rajada kasutades olemasolevat teedevõrku. Riigiteede rekonstrueerimine ei ole vajalik. Vajalik on rajada juurdepääsud DP alale, selleks sobib Transpordiameti mahasõit tüüp I 6.0 m laiuse asfaltkattega (6.0 m on asfaltkatte laius mahasõidu tee osal, tüüplahenduse joonisel tähisega b).

4.2.1. Liiklusloendused
Töö raames teostati käsiloendus kõrvalmaanteede 11202 "Vaida-Urge" (kohalik nimetus "Hoidla tee") ja 11155 "Vaida tee" (kohalik nimetus "Vana-Vaida tee") ristmikul (hommikune, lõunane ja õhtune tippaeg) ning automaatloendus teedel 11202 ja 11155 lõigetes:
• tee 11202 Vaida – Urge km 2.53;
• tee 11155 Vaida tee km 0.35.
Ristmiku suurim summaarne liiklussagedus 92 a/h oli hommikusel tipptunnil, õhtusel tipptunnil oli summaarne liiklussagedus 81 a/h ja lõunasel tipptunnil 43 a/h.
Teeregistri andmetel oli 2021. aastal teel 11202 aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 690 autot ööpäevas ja teel 11155 350 autot ööpäevas.
Tee 11202 liiklust iseloomustab suur suunaline erinevus hommikusel ja õhtusel tipptunnil. Õhtusel tipptunnil sõidetakse rohkem tee 11155 (Vana-Vaida tee) kaudu, kuna selle ääres on kohalik Coop kauplus, Vaida lasteaed ja Vaida põhikool. Oluline on see, et kahe juurdepääsuga Madara DP lahenduse puhul on tee 11155 Vaida aleviku keskosa liiklus teatud määral väiksem. Need, kellel ei ole vaja õhtul koju tulles kauplust külastada ning koolist-lasteaiast läbi mina, saavad sõita koju mööda teed 11202.

4.2.2. Ühistransport
DP alale lähim peatus (370 m) on „Vaida põhikool“, kuid see teenindab peamiselt kooliõpilasi (liinid R3 ja R5 ja 138). Siiski on tööpäeviti hommikusel ajal võimalik sõita Tallinna (2 väljumist). Suurema väljumiste arvuga on peatus „Vaida“, mis asub Madara DP ala keskpunktist 850 meetri kaugusel. Peatusest „Vaida“ on tööpäeviti 28 väljumist, kusjuures hommikusel tippajal on Tallinna suunas 5 väljumist ning õhtusel tippajal 3 Tallinna suunalt saabumist. Seega on võimalus ühistranspordiga Tallinnasse sõita olemas ning selle kasutamine sõltub sellest, kus asuvad sihtkohad Tallinnas. Ümberistumise vajaduse korral on suurem tõenäosus, et igapäevasõitudeks kasutatakse sõiduautot, sest ajaline kaotus ühistransporti kasutades kujuneb liiga suureks.
Ühistranspordi kasutamise võimalused Rae valla keskuste vahel on järgmised:
Vaida - Jüri, päevas enam kui kümme väljumist (bussiliinid 105, 130, 131, 134, 138)
Vaida - Peetri, päevas enam kui kümme väljumist (bussiliinid 105, 130, 131, 134, 138)
Vaida - Lagedi, otseliinid puuduvad, ümberistumine Ülemiste jaamas
Vaida - Järveküla, otseliinid puuduvad, ümberistumine Ülemiste jaamas
Kokkuvõtvalt ühistranspordi osas on esmatasandil ühendus Tallinnaga olemas, kuid igapäevasteks liikumisteks kasutatakse eeldatavasti suuremas osas sõiduautot. Sellega on arvestatud Madara DP ala liiklusprognoosi koostamisel.

4.2.3. Jalgratta- ja jalgsiliiklus
DP alalt on jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimalused olemas Vaida aleviku sees. Jalgratta tavapärasesse teeninduspiirkonda (kuni 5 km) jääb ka Patika, kuid eraldi jalgrattateed Vaida ja Patika vahel ei ole. Jalgrattaga (sh. elektritõuksid, elektrirattad) pääsuks Jürisse on otstarbekas kasutada Jüri - Vaida kõrvalmaanteed, mis on Vaida - Pajupea teest Golfi teeni ~2.4 km pikkusel lõigul ilma jalg- ja jalgrattateedeta, ent on samas suhteliselt hõreda autoliiklusega.
Kuigi DP aluseks olnud liiklusuuringus ei ole prognoositud jalgsi ja jalgrattaga liikumist, siis võib oletada, et tänu Vaida aleviku kompaktsusele ja olemasolevatele hästitoimivatele jalg- ja jalgrattateede võrgustikule suureneb oluliselt jalgsi ja jalgrattaga liiklejate arv Vaida alevikus.

4.2.4. Liiklusprognoosi tulemused
Arvutused on teostatud kolmele ristmikule, millest riigiteede ristmik on olemasolev ning juurdepääsuristmikud perspektiivsed Madara DP realiseerimisel:
• riigiteede 11202 ja 11155 ristmik;
• riigitee 11202 ja suurema parkla juurdepääsu ristmik;
• riigitee 11155 ja väiksema parkla juurdepääsu ristmik.
Ristmikute liikluse olukorra hindamiseks on kasutatud teenindustasemeid A...F (vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad). Teenindustasemed A ja B tähendavad sujuvat ja ilma oluliste ooteaegadeta liiklust (ooteajad kuni 15 sekundit), teenindustasemed C ja D tähendavad kõrvaltee suundadel teatud ooteaegasid (keskmine ooteaeg tipptunnil 15-35 sekundit) ning teenindustasemed E ja F on pikema ooteajaga (üle 35 sekundi). Liiklusuuringus toodud ristmike läbilaskvusarvutused näitavad, et Madara DP ala objektide lisamisel koos teede 11155 ja 11202 baasprognoosiga on kõikide ristmikute teenindustasemed A ning seda suure läbilaskevõime varuga (ristmike reservläbilaskevõime on >964 a/h).

4.3. Müra hinnangu kokkuvõte
Mürahinnangus on esitatud müra modelleerimise tulemusena mürakaardid päevase ja öise aja kohta olemasoleva (2022. a) liiklussageduse korral, perspektiivse (2042. a) liiklussageduse korral koos käesoleva detailplaneeringuga ning perspektiivse (2024. a) liiklussageduse korral ilma käesoleva detailplaneeringuta. Koostati ka tootmisala müramodelleering.
Peamiste müraallikatena käsitletakse käesolevas mürahinnangus DP alast lõuna suunda jäävat Vaida kõrvalmaanteed nr 11155, ida suunda jäävat Vaida - Urge kõrvalmaanteed nr 11202 ja lääne suunda jäävaid 3. Vaida ühendusteed nr 1137 ja Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa põhimaanteed nr 2 ning põhja suunda jääv tootmisala.
Mürahinnangus on Vaida kõrvalmaantee nr 11155 ja Vaida–Urge kõrvalmaantee nr 11202 liiklussageduste osas lähtutud Inseneribüroo Stratum 2022. a koostatud projektist nr 2022-T091 „Vaida aleviku Madara kinnistu, Hoidla tee 1 kinnistu ja Vana-Vaida tee 15 kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu liiklusuuring“. Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa põhimaantee nr 2 (20.960 - 26.038 km) ja 3.Vaida ühendustee nr 1137 (0 - 0.822 km) liiklussageduste puhul on lähtutud transpordiameti liiklussageduste andmetest.
Tööstusmüra osas lähtuti Euroopa Komisjoni juhenddokumendis WG-AEN välja töötatud soovituslike tootmismüra emissiooniandmeid.
Käesolevas mürahinnangus on planeeringualast põhja suunda jäävat tootmisala (Hoidla tee 9 kinnistut) käsitletud kergetööstusalana. Müra modelleerimisel arvestatud, et tegemist on kergetööstuse aladega ehk aladele rakendatakse müraemissiooni Lw=60 dB/m2 päevaajal 16 h vältel.
Mürahinnagus esitatud modelleerimiste järgi on olemasolevad ja perspektiivsed müratasemed madalamad kui keskkonnaministri määrusega nr 71 "V älisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" kehtestatud liiklus- ja tööstusmüra piirväärtused, seega ei ole tarvis leevendavaid meetmeid rakendada.
Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooni-nõuded. Kaitse müra eest” toodud nõudeid ja rakendada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” nõudeid.

4.4. Haljastuse inventuur
Dendroloogiline inventeerimine viidi läbi territooriumil 2022. aasta suvel. Määrati puude ja põõsaste liigiline koosseis. Märgiti ära kuivanud, tuulte poolt murtud ja haiguste poolt kahjustatud puud, mis tuleks eemaldada. Hinnati puittaimede seisundit, mille põhjal anti soovituslikud hooldusvõtted.
Puudele anti väärtushinnang, mille aluseks on võetud viieastmeline skaala „Puude haljastuslike väärtuste hindamise skaala”. Plaanil on olulised puud märgitud rohelisega, väheväärtuslikud puud, põõsad ja puude grupid märgitud kollasega ja likvideeritavad puud, põõsad ja puudegrupid pruuniga. Inventeeritaval alal ei leidu I-II väärtusklassi puid.
Vaida aleviku Madara, Vana-Vaida tee 15 ja Hoidla tee 1 kinnistute inventeerimise tulemusena selgus, et antud kinnistutel kasvab kokku 12 eri liiki puittaimi. Kinnistute puittaimestik koosneb üksikpuudest ja ühest suuremast puudegrupist. Välitööde käigus hinnati ära 115 dendroloogilist objekti.
Vana-Vaida tee 15 kinnistul olev puittaimestik omab märksa kõrgemat haljastuslikku väärtust kui Madara kinnistul. Koolipoolsel küljel olevatest üksipuudest koosnev puude rivi on maa-alal kõige paremas seisus ja peamiselt on seal III väärtusklassi kuuluvad harilikud vahtrad ja saared, neid tuleks võimalusel kindlasti säilitada. Kinnistu Vana-Vaida 15 teepoolses ääres kasvavad rivis mitmed eri liiki puid. Kooli poolses otsas kasvavad kuused, vahtrad ja saared on üldselt heas seisukorras ning need tuleks säilitada. Kuivanud ning üraski kahjustusega kuused tuleks kindlasti raiuda, et vältida teiste kuuskede välja langemist.
Haljastusuuringu järgi ei kasva Madara ja Hoidla tee 1kinnistul ei kasva ühtegi I, II ja III väärtusklassi kuuluvaid puid. Madara ja Hoidla tee 1 kinnistul kasvavad peamiselt remmelgad. Puud on peamiselt alla 8 cm diameetriga ja kasvavad maa-alal ühe suure puude grupina (nö. võsa). Kõrghaljastuslikult neil väärtust pole.
Haljastuse hinnangus on antud soovitus terveid puid võimalusel säilitada, kuna nad annavad üldist kõrghaljastuslikku rohemassi ja on mingil määral ka Tartu maanteelt tuleva müra tõkkeks.

5. Kontaktvöönd
Kontaktvööndi ulatus on vastavalt DP lähteülesandele kogu Vaida alevik, osaliselt Suuresta ja osaliselt Vaidasoo küla. Suuresta külast on kontaktvööndi alasse hõlmatud Saare teest kuni ~600 m põhja poole jäävad alad, kus paiknevad Saarevõsa ja Saarepõllu teede äärsed äri- ja tootmismaa kinnistud, mis on DP koostamise ajal hoonestamata, ning Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maanteest lääneedelasse jäävad alad, kus paiknevad kõrvalmaanteele Vaida - Urge tee viivad rambid.
Vaidasoo küla Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maanteest lääneedelasse jäävad kontaktvööndiga hõlmatud alad on Pirita jõest idas. Palvemaja tee ja Ojapõllu tee ääres paiknevad äri- ja tootmismaa kinnistud, mis on DP koostamise ajal hoonestamata. Alal on ka mõned üksikud talukohad. Jalakäijatel on pääs Vaida alevikust alale üle Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maanteed ületava jalakäijate silla, autoliiklus vaid Vaida - Urge tee rampide kaudu, hädavajadusel ka kohalikke kruusakattega teid pidi Aruvalla kaudu.
Saare teest põhja poole ja Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maanteest lääneedelasse jäävad alad käesoleva DP mõttes ruumilist mõju omavad vähesel määral, potentsiaalsed uued elanikud võivad kaasa tuua varasemalt loodud äri- ja tootmismaade kinnistute arendamiseks stiimuleid, võivad tekkida uued kohalikud töökohad lähipiirkonda.
Hoidla teest itta ja Vana-Vaida teest lõunasse jäävad kontaktvööndi alad Vaidasoo küla maadel on valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega ja kasutusel põllumaadena. Alal on paarkümmend hajali paiknevat talukohta, tihedamalt on neid Vaidasoo küla keskosas (kontaktvööndi ala kaguosas) ja Vaida alevikust vahetult lõunas, Tartu maantee servas.
Vaida aleviku piiridest väljajäävate kontaktvööndi alade kohta võib kokkuvõtteks öelda, et nende puhul on tegu valdavalt maapiirkonna ja hajaasustusega aladega, millel on planeeritava ala suhtes linnalähedase keskuse loodusliku tagamaa roll, pakkudes avaraid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, pigem vaatlemiseks kui viibimiseks, kuna põllumaad on valdavalt kasutuses ja Pirita jõgi läänes ja Pikavere soo idas ei soosi lähialade metsade kasutamist rekreatsioonialadena.
Vaida alevik, mis on täielikult hõlmatud kontaktvööndi alasse, on jaotatav järgmisteks eriilmelisteks piirkondadeks:
1. Saare teest põhjaloode poole jäävad alad;
2. Vana-Vaida teest lääne poole kuni Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maanteeni jäävad alad;
3. Saare tee, Vana-Vaida tee, Hoidla tee ja Piibelehe tänava vahele jäävad alad;
4. Vana-Vaida tee, Hoidla tee, Rukkilille tänava ja Piibelehe tänava vahele jäävad alad;
5. Rukkilille tänava, Vana-Vaida tee ja Hoidla tee vahelise ala Vaida koolist põhja poole jääv ala, Vaida aiandi ala;
6. Rukkilille tänava, Vana-Vaida tee ja Hoidla tee vahelise ala Vaida koolist lõuna poole jääv ala, kus paikneb ka käesoleva planeeringuga hõlmatud ala;
Piirkonnas 1 on lääne pool mitmed üksikelamute krundid Saarepargi tee ja Saarepargi põik tee ääres, ida pool on Golfi tee ääres mõned tootmishooned. Vaida - Urge tee rampide ja liiklussõlme tõttu ei ole piirkond 1 väga hästi Vaida aleviku keskosaga integreeritud, ent juurdepääsud on tänu jalgratta- ja jalgteedele siiski head. Hoonestus piirkonnas on kompaktne ja eriilmeline, kinnistute struktuur pigem kirju.
Piirkonnas 2 on lääneedela piiriks Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maantee äärne müratõkkesein pisut enam kui 1.0 km pikkuselt. Piirkonnas on mitmeid üksikelamuid ja ka maa-asulatele iseloomulikke väikseid tüüprojektide järgi ehitatud kortermaju. Siin asub ka Vaida lasteaed Pillerpall. Hoonestus piirkonnas on joondunud pigem Vana-Vaida tee äärde. Hoonestus piirkonnas on eriilmeline, kinnistute struktuur pigem korrapäratu.
Piirkonnas 3 on dominandiks Hoidla tee äärde jääv aianduskoperatiivide ala. Tuuliku tee, mis piirkonda 3 ~põhja-lõunasuunaliselt läbib, on valdavalt palistatud uute üksikelamutega. Eeldatavasti lähiajal toimub areng Hoidla tee poolses servas, samuti on potentsiaali piirkonna loodeosas, mis on alevikku peamisel sisenemisteel sobilik äri- ja teenindusettevõtete rajamiseks.
Piirkond 4 on Vaida aleviku kõige tihedamini asustatud ala, idaosas on 3 viiekorruselist kortermaja ja 2 kolmekorruselist kortermaja. Kortermajadest läänes on ~60 m laiune Rukkilille tee 7 kinnistu, mis on kasutusel aiamaana, misjärel järgnevad kolme- ja kahekorruselised kortermajad. Maa-asulale iseloomulikkus ja kõrghaljastuse osakaal kasvavad piirkonnas 4 lääne suunas.
Piirkonnas 5 paikneb idas Hoidla tee ääres Elveso katlamaja. Vana-Vaida tee ääres on raamatukogu, kauplus. Piirkond 5 loodeosa võib lugeda Vaida aleviku keskuseks. Piirkond 5 lõunaosas on endine aiand mitmete endiste kasvuhoonetega. Aiandi alal on potentsiaali pakkuda rohket täiendust aleviku keskosale uue ja läbimõeldud hoonestusega, mille ümber on aleviku keskossa sobituvad avalikud alad ja rohke kõrghaljastus. Hetkel on piirkond pigem tühermaa.
Piirkond 6 kätkeb endas Vana-Vaida tee ääres Vaida põhikooli koos staadioniga (ala keskosas) ja Hoidla tee ääres Hoidla tee 9 kinnistul asub Vaida aleviku suurima ehitisealuse pinnaga hoone. Koolihoonest kagusse jääb pinnasekuhi, mida kasutatakse kelgumäena, Madara kinnistul on tihe noor puudesalu. Piirkondade 5 ja 6 ulatuses kasvab Vana-Vaida tee ääres kuuskede rivi.
Lähemalt on kontaktvööndi alal vaadeldud ja analüüsitud arhitektuurse ilme, avaliku ruumi ja haljastuse osas planeeritavat ala ja tema naaberkinnistuid, sealhulgas ka teisel pool Vana-Vaida teed olevaid üksikelamukinnistuid (kontaktvööndi joonisel tumedama sinise joonega piiratud ala). Planeeringuala lähiala on valdavalt detailplaneeringutega katmata, ainus DP on Vana-Vaida tee 15 ja lähiala kehtestatud detailplaneering.
Analüüsitaval alal on elamumaa, maatulundusmaa, tootmismaa ja ühiskondlike ehitiste maa kinnistuid enam-vähem võrdsel pinnal. Teed on transpordimaa sihtotstarbega, osa teedest on sihtotstarbeta maad. Analüüsitaval alal on maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud pigem ala kaguservas, elamumaa sihtotstarbega on kinnistud ala edela- ja loodeservas, tootmismaa kinnistu on ala kirdenurgas ja ala keskel puurkaevu teenindusalal.
Kinnistud on alal valdavalt keerulise kujuga, suuruseliselt laialt varieeruvad.
Vana-Vaida teest läänes ja lõunas olevad elamumaa kinnistud on pigem hoonestatud, abihooneid reeglina enam kui 1. Maatulundusmaad on reeglina hoonestamata.
Arhitektuursete mahtude poolest seostub planeeritav hoonestus pigem aleviku keskosas (Rukkilille ja Piibelehe tänavate läheduses, eelpool kirjeldatud piirkond 4 lääneosas) olevate väiksemate korterelamutega.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Vaida alevik on eriilmeline ja mitmetahuline, ühtset joont mille järgi tuleks joonduda, et mitte kaotada aleviku eripära, ei ole. Koostatav detailplaneering on oma lahenduselt erinev vahetus läheduses oleva ruumilise olukorraga võrreldes, ent planeeringuga loodav uus ruum sobitub aleviku keskkonda, võimaldab aleviku lõunaosa tühermaa asendada alevikule sobiva looduslähedase tehiskeskkonnaga ja annab võimaluse ühtlasemaks üleminekuks keskuse alalt looduskeskkonda.

6. Planeering ja ehitusõigus
Planeerimisel on uue elukeskkonna loomisel lähtutud järgmisest:
1. sotsiaalsed aspektid – hea elukeskkond; mõistlikud, madalad ja kontrollitavad kulud; hoonete tervislik sisekliima; terviklikult lahendatud ühiskasutusega haljasalad koos liikumis- ja mängualadega;
2. keskkonnaaspektid – taastuvenergia kasutamise võimalused; madalad ja kontrollitavad energiakulud; mitmekesine haljastus ja avalik ruum;
3. majanduslikud aspektid – mõistlikud ja ratsionaalsed arenduskulud; mõistlikud ja ratsionaalsed majandamiskulud.
Kvaliteetse ja kaasaegse planeeringulahendusega on eelpoolloetletud aspektid arvesse võetud ja on loodud meeldiv elukeskkond, kus on tasakaalus asula varem väljakujunenud ilme ja lähiala looduskeskkond.

6.1. Arhitektuurivõistluse tulemus
Välja valitud arhitektuurne lahendus eristus alternatiivsetest eeskätt hoonete ja parkimisalade paigutuse poolest. Pakutud lahenduse näol tekib suur ja paindliku kasutusega õueala, kus autodega liikumist ei toimu ning parkimine (ka jäätmeautode sõit jms) on paigutatud planeeringuala äärde võimalikult kompaktselt ning liigendatult. Selline lahendus seab esimesele kohale elanikud ja loob vaikses õueruumis võimalused erinevateks tegevusteks kõikidele vanusegruppidele.
Hoonete vahele tekkinud vabavormiline haljasalade geomeetria ja maastikuarhitektuurne lahendus mõjub kui lilleaed. Samuti läbivad ala jalg- ja jalgrattateed, mis on avatud ka kõigile teistele ümberkaudsetele elanikele, eesmärgiga rikastada eristuva ja kõrgetasemelise arhitektuuriga tervet piirkonda.
Kortermajade mahuline ja väline arhitektuur toetab hästi planeeringulist kontseptsiooni. Hooned on otstarbekate mõõtmetega ja kompaktse põhiplaaniga, mis võimaldab hõlpsasti hooneid alale kaootiliselt paigutada. Seeläbi suhestuvad hooned hästi looklevate välialade lahendusega. Selline hoonete paigutus aitab vältida n-ö korduvate fassaadide mulje teket ja pakub ruumiliselt põnevamaid vaateid kui ühe suure hoone rajamine krundile. Arhitektuurselt räägib kaootiliselt paigutatud ja kompaktse põhiplaaniga majade rajamise kasuks energiatõhusa siseruumi teke. Esimese korruse korteritele on ette nähtud terrassid, mis koos hoonete puidust välisviimistlusega soosivad inimsõbraliku ja aedlinliku miljöö tekkimist.

6.1.1. Asula eripära arvestava asustuse planeerimine
Uus hoonestus planeeritavatel maaüksustel arvestab lähialal olemasoleva elu- ja looduskeskkonnaga. Uus hoonestus on ette nähtud projekteerida silmapaistva ja looduslähedase vormikeelega. Hoonete projekteerimisel on nõutud kinnistu (reljeef, haljastus), lähinaabrite ja piirkonna miljööga sobivusega arvestamist. Planeeritav hoonestus võib erineda lähiala hoonestustavast, kuna planeeritakse kompaktne, väliskeskkonnaga hästisuhestuv ja ajaliselt lühikese perioodi jooksul valmiv ala.
Vältimaks olemasolevate teede äärde hoonestuse "müüride" teket, mis välistaksid võimaluse seostada kinnistusisesed rekreatsioonialad ja jalgratta- ja jalgteed orgaaniliselt aleviku võrgustikega, on välditud planeeringulahendust, kus planeeritav hoonestus kujundaks selgelt välja tänavaruumi, paiknedes põhiteede ääres ning elamualade siseosas paikneksid rekreatsioonialad. Selle asemel on kavandatud kompaktsete mahtudena hoonestusühikud näiliselt vabaplaneeringulise paigutusega, planeeritava hoonestuse vahel oleks paremini maa-asulasse sobivalt looduskeskkonda sulanduvad rekreatsioonialad, seetõttu ka kohustuslikku ehitusjoont ei määrata. Tänavaruumi kujundamiseks istutatakse liiklusmüra vähendav kõrghaljastus kinnistu teepoolsetesse servadesse.

6.1.2. Inimtegevusest lähtuva kahju piiramiseks rakendatavad abinõud
Olmeprügi käitlemine ja äravedu lahendatakse vastavalt Rae valla jäätmekäitluseeskirjadele. Kui ehitusprojektis paigutatakse jäätmekonteiner(id) lähemale kui 3 meetrit naaberkinnistu piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus.
Olmeprügi kogutakse elamumaa krundi juurdepääsuteede lähedusse planeeritud sorteeritud jäätmete varjualustesse (sillutatud alusel jäätmekonteinerite varjualused erinevat tüüpi olmejäätmete konteineritega).
Nähakse ette sorteeritud jäätmete kogumiseks varjualused, mis on ette nähtud kõvakattega ning sinna peab mahtuma vähemalt 4 erinevat konteinerit (segaolmejäätmed (20 03 01); biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08); paber ja kartong (20 01 01); segapakendid (15 01 06, planeerida on vajalik vähemalt üks tagatisrahata pakendijäätmete kogumiskoht)).
Ehitusprojektidega tuleb tagada prügikonteineritele prügiveosõiduki võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Rae valla jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes.
Jäätmekonteinerite varjualuste võimalik asukoht on näidatud illustratiivselt põhijoonisel.
Veekäitluse keskkonnakaitselised tingimused vaata käesoleva seletuskirja p. 11. ja 16.
Käesoleva planeeringuga ei seata rangemaid nõudeid kavandatavate hoonete energiatõhususele kui hoonete projekteerimise ajal kehtivas seadusandluses on nõutud.

6.2. Planeerimispõhimõtted
Alal kehtib üldplaneeringu nõue, mis sätestab, et detailplaneeringualal, millega nähakse ette rohkem kui 5 elamumaa krunti, tuleb minimaalset 15% detailplaneeringu alast jätta üldkasutatavaks haljasala ja parkmetsa maaks, kuhu saab rajada laste mänguväljakuid, palliplatse vms; planeeringuga moodustatakse 1 elamumaa krunt. Madara ja Hoidla tee 1 kinnistud liidetakse, krundile määratakse ehitusõigused ja juurdepääsud avalikult teelt, planeeritavatele jalgratta- ja jalgteedele ja rekreatsioonialadele määratakse avalik kasutus. Jalg- ja jalgrattateede pindala on kokku 3307 m2, lisaks nähakse ette veel parkmetsa alasid vähemalt ~8000 m2 ulatuses, seega avalikult kasutatava haljasala ja parkmetsa maa pind on vähemalt 15% kogu pos 1 krundi pinnast (enam kui 6756 m2).
Kinnistute avalike alade majandamise kord on kirjeldatud käesoleva seletuskirja p.19 "Planeeringu elluviimine".
Krundile pos 01 määratakse 100% elamumaa sihtotstarve.
Lisaks Madara ja Hoidla tee 1 kinnistutele rajatavate avalikult kasutatavatele aladele nähakse ette Vana-Vaida tee 15 kinnistule arendaja poolt rajatav rekreatsiooniala ja avalik haljasala (korrastatav haljaspuhver elamualade ja ühiskondlike ehitiste maa vahel), mis lahendatakse käesolevas planeeringus selliselt, et planeeritavate korterelamute avalikud alad (kinnistute sisesed jalgratta- ja jalgteed ja rekreatsioonialad, laste mänguväljakud, palliplatsid jms) oleks orgaaniliselt liidetud aleviku rekreatsioonitaristuga ning jalgratta- ja jalgteede struktuuriga.
Planeeritavast alast väljapoole rajatakse ~40 m pikkuselt jalgratta- ja jalgtee ühendamaks planeeritavale alale planeeritud jalgratta- ja jalgteed Hoidla tee ja Vana-Vaida tee ristmikuga.

6.2.1. Planeerimislahendus - teed, kinnistud, hoonestusalad
Uute hoonestusalade paigutamisel on arvestatud tellija ja Rae valla soovide ja olemasoleva olukorraga. Hooneid on lubatud ehitada hoonestusaladele. Hoonestusalad jäävad krundi piiridest 4.0 m kaugusele ja arvestavad teekaitsevöönditega ja Vana-Vaida tee 17 kinnistul paikneva puurkaevu kaitsevööndiga.
Teekaitsevööndisse planeeritud ehitised on parkimisplatsid ja tehnovõrgud, teekaitsevööndisse ei planeerita hoonestust ega rekreatsioonialasid. Kinnistut läbivad ebasobivas asukohas tehnovõrgud tõstetakse ringi, õhuliinid asendatakse maakaablitega sobivas asukohas.
Pääsud kinnistule, hoonete ja rajatiste soovituslik paiknemine on näidatud joonisel 04 “Põhijoonis”.

6.2.2. Vastavus kõrgematele planeeringutele
Detailplaneering ei sisalda kontaktvööndi alal koostatavate planeeringute muutmise ettepanekuid. Detailplaneering vastab valdavalt kehtivale Rae valla üldplaneeringule, põhjendused erinemiseks ja kvaliteetset ruumiloomet tagavate lahenduste kirjeldused on esitatud allpool.
Erinevused üldplaneeringust:
1. Νõue parkimiskohtade arv korteri kohta 2 parkimiskohta. Käesoleva DP liikluse ja parkimise peatükis on kirjeldatud põhjendused, miks on eelistatud parkimiskohtade arvutamisel kasutada standardit EVS 843:2016, kus keskmine parkimiskohtade arv korteri kohta on 1.6. Väiksem parkimiskohtade arv soosib alternatiivsete liikuvuslahenduste kasutamist ja elavdab kohalikku kogukonda – jala või jalgrattaga aleviku poe külastamine aitab kohaliku elukeskkonna arengule paremini kaasa kui autoga pealinna sõitmise harjumuse kultiveerimine. Samuti on Vaida põhikool kohe naaberkinnistul, mistõttu tulevastel elanikel puudub valdavalt vajadus laste kooli sõidutamiseks.
2. Kergliiklusteed Vana-Vaida tee ja Hoidla tee ääres. Tagamaks peamised liikumissuunad Vaida aleviku keskusest Vana-Vaida tee ja Hoidla tee ristmikuni ning Hoidla tee äärde jäävate elamute juurest Vana-Vaida tee ja Hoidla tee ristmikuni, on planeeringualale kavandatud jalg- ja jalgrattateed valdavalt planeeringuala siseselt, mis võimaldab tagada liikuvuse jätkuvuse alale ja alalt välja, samas pakkudes jalgsi ja jalgrattaga liiklejaile mugavamat ligipääsu planeeritavate hoonete juurde ning võimalust liikuda kaugemal autoliiklusest tekitatud mürast. Antud lahendus vastab üldplaneeringu mõttele ja pakub otstarbekamat väliruumi kasutusvõimalust.
3. Nõue üks põhihoone kinnistu kohta. Planeeringuala on lahendatud kompleksselt ja punktmahtudena käsitletavad kortermajad on paigutatud DP alale võimalikult ühtlaselt, et oleks tagatud hoonetevahelised maksimaalsed distantsid (privaatsus), päikesevalgus ja kaugused autoteedest, väiksem arv juurdepääse avalikelt teedelt, võimalus planeerida parklad ühistena ja DP ala servadesse. Planeeritavad kuus kortermaja on aleviku maa-asula ilmega oluliselt paremini sobituvad kui näiteks üks hiigelsuur kortermaja. Kortermajade arv kinnistute kohta käesolevas detailplaneeringus on kuus. Sellise lahenduse puhul on oluliselt lihtsam planeeringuala arendada etapiliselt, jaotada jäätmekäitlustaristut, parkimisplatse, juurdepääsuteid, DP ala siseseid kergliiklusteid, haljastust, rekreatsioonialasid ja laste mänguväljakuid võrrelduna näiteks kuue eraldi kinnistuga lahenduse puhul. Samuti on avalike alade kasutuse jms notariaalseid kokkuleppeid oluliselt hõlpsam sõlmida ja vajadusel hiljem täiendada/täpsustada kui kuue erineva kinnistuga lahenduse puhul. Ühe kinnistu ja ühe hiigelsuure kortermajaga lahenduse puhul oleks keerukas luua aleviku ilmega suhestuvana piisavalt liigendatud ühte hoonet, mis tagaks samaväärsena väiksemate hoonetega koduse tunde. Ülisuure kortermaja linkimine välialadega on oluliselt keerukam lahendada ja samaväärselt hubase avaliku ruumi loomiseks vajalikud kulutused on ebamõistlikud.
Sama põhjendus kehtib ka Vana-Vaida tee 15 krundil planeeritava alaga hõlmatud osas – ühe põhihoone puhul peaks koolihoonet vajadusel mitmes etapis laiendama, mis ühel hetkel tekitaks aleviku ruumilisse situatsiooni sobimatu mahu.

Üldplaneeringu graafilise osa muutmiseks ei ole koostatud muutmist kajastavat kaardiväljavõtet, kuna tegemist ei ole graafilise osa muudatusega. Tegemist ei ole üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

6.2.3. Muud rajatised ja väikevormid
Hooneprojektide koosseisus tuleb koostada kruntidele heakorrastusprojekt, mille järgi rajatakse uus haljastus, jalgratta- ja jalgteed, tänavavalgustus, rekreatsioonialad. Piirdeaedade rajamine ei ole lubatud, lubatud on piirata vaid väikelastele planeeritud mänguväljakuid. Väikelaste mänguväljakute piirdeaedade lubatud asukohad antakse heakorrastusprojektis. Lubatud on võrkaiad või osaliselt läbipaistvad puitaiad, mis ei tohi olla kõrgemad kui 1.5 meetrit. Keelatud on läbipaistmatute plankpiirete rajamine, samuti ei tohi rajada teravate otstega piiret, kuhu võivad metsloomad kinni jääda. Piirdeaia lahendus peab sobituma elamute arhitektuurilahendusega ja vastama piirkonna piirdeaiatavadele, väravad ei tohi avaneda tänava poole.
Vana-Vaida tee 15 krundi planeeringuga hõlmatud osasse on ette nähtud olemasoleva inimtekkelise künka kohandamine kelgumäeks, väliklass koos varjualusega ja pinkidega künka nõlval, neli istumisala (arvestada ka liikumispuuetega inimeste vajadusega), jõulinnak koos jõumasinate ja vajalike varjualustega, laste mänguväljak atraktsioonidega erinevatele vanusegruppidele (sealhulgas ronimis- ja turnimisatraktsioonidega). Atraktsioonide arv Vana-Vaida tee 15 kinnistule ette nähtud laste mänguväljakul on vähemalt kahekümneneljale lapsele sobival arvul. Rekreatsiooniala projekteerimisel analüüsida ala kasutajate ohutust, sealhulgas inimtekkelise künka kelgumäekskujundamisel liulaskmise ala ulatust, määrata liulaskjate ja mänguväljaku-istumisala kasutajate ohutuse tagamiseks tingimused, näiteks ala ääres vastukalle vms. Kelgumäe täpne kuju ja vertikaalplaneering lahendatakse projekteerimise käigus selliselt, et kelgutamise trajektoori ja istumisala eraldi olemine ja mõlema kasutajate ohutus on tagatud.

6.3. Ehitusõigus
Hoidla tee 1 ja Madara kinnistute liitmisel tekkival krundi on lubatud maksimaalne ehitistealune pind 9600 m2. Eelistada võimalikult väikese ja kompakstete mahtudega hooneid, et sobituda aleviku miljööga ja vältida suurte katusepindade kahjulikke mõjusid (suurenevad sajuvete immutusvajadused, võimalikud soojussaared).
Hoonestusala piires võib ehitada planeeritavatele elamumaa kinnistutele kuni kuus kolmekorruselist korterelamut.
Korterelamute koormusindeks on 1/300 (elamumaa sihtotstarbega kinnistu pindala on 45043 m2, kuni 150 korterit).
Korterelamud on ette nähtud kolmekorruselised ja kuni ühe maa-aluse korrusega. Katusekalded on vahemikus 0°…45°, elamute kõrgus max 10.0 m, sügavus max 3.0 m; mõõdetuna hoonet ümbritsevast keskmisest maapinnast.
Hoonete sokli kõrgus ja hoonete esimese korruse põrandapinna absoluutkõrgus määrata arhitektuurse projektiga, ent mitte kõrgem kui +50 cm planeeritavast pinnase kõrgusest hoonete ümber.
Abihoonetena ei käsitleta jalgrataste, lapsevankrite ja muude kergliiklusvahendite varjualuseid ega jäätmete varjualuseid, juhul kui nende välisseinte läbipaistvus on enam kui 50%, välisseinte (metallvõred, hõre laudis vms materjalide kombinatsioon) konstruktsioon ja viimistlus peab olema ohutu (mitte turnitav) ja piisavalt tugev, et hoiustatav oleks kaitstud. Eelpoolloetletud varjualuseid on lubatud rajada kuni 10 tk, kõrgusega kuni 4.0 m ja nende ehitisealune pind tohib olla kuni 40 m2 / tükk ja kokku kuni 400 m2. Varjualused peavad paiknema hoonestusalas.
Hoonete projekteerimisel tuleb jälgida nende sobivust väljakujunenud miljööga piirkonda. Välisilmelt peavad olema hooned otstarbeka ja pigem tagasihoidliku looduslähedase vormikeelega, historitsistlike (enam kui 120 aasta vanuste) ja järeleaimavate stiilide ja ehisdetailide kasutamine ei ole lubatud.
Välisviimistluseks on lubatud kasutada järgmisi materjale - peamisena puitu (laudis), millega kombineerida valikuliselt looduskivi, tellist ja/või krohvi. Katusekatetena kasutada rullmaterjali, laudist, muru või plekki. Imiteerivate materjalide kasutamine välisviimistluses ei ole lubatud. Tehnoseadmed on soovitav integreerida hoone arhitektuuriga, varjata või paigutada hoone mahtu, v.a hoone visuaalset terviklikust vähe mõjutavad tehnoseadmed. Korteritele näha ette panipaigad hoonete mahus. Suured hoonemahud liigendada horisontaalselt ja vertikaalselt. Projekteerida lapsevankrite ja rataste hoiuruumid igapäevaselt mugavalt kasutatavana, eelistatult õuest otsepääsuga. Tagada tänava tasapinnalt ligipääs hoonesse, arvestades liikumis- ja nägemispuudega inimeste erivajadusi ning kõigi vanuserühmadega. Soovitav on projekteerimisel määrata üldised põhimõtted avalikku ruumi ehitatavate terrasside piirkonda haljastuse kavandamiseks.
Välisviimistlusmaterjalide nõuded kehtivad nii korterelamutele kui ka varjualustele. Varjualused ja väikelaste mänguväljakute piirdeaiad peavad sobituma korterelamute arhitektuuriga.
Hoonete eskiisprojektid tuleb kooskõlastada Rae valla arhitektiga.
Vana-Vaida tee 15 kinnistu osa, mis kuulub planeeringualasse, on planeeritud järgmiselt: planeeringuga hõlmatud alale on määratud ehitusõigus ühele kuni kolmekorruselisele ühiskondlikule hoonele kõrgusega kuni 12.0 m. Planeeringu koostamise ajal ei ole täpsemalt teada Vana-Vaida tee 15 kinnistu planeeritavale osale hoonestuse vajadust, mistõttu põhijoonisele ei ole võimaliku hoonestuse illustratsiooni näidatud. Kui kunagi peaks vallal/koolil tekkima vajadus kinnistu osa hoonestada, siis käesolev DP seda võimaldab. Vana-Vaida tee 15 kinnistu käesolevas planeeringus käsitletavale osale on näidatud pinnasekuhja kujundamine kelgumäeks, väliklass koos varjualusega ja pinkidega künka nõlval, neli istumisala (arvestada ka liikumispuuetega inimeste vajadusega), jõulinnak koos vajalike varjualustega, laste mänguväljak atraktsioonidega erinevatele vanusegruppidele. Atraktsioonide arv Vana-Vaida tee 15 kinnistule ette nähtud laste mänguväljakul on vähemalt kahekümne neljale lapsele sobival arvul.
Vana-Vaida tee 15 rekreatsioonialal tuleb lahendada haljastus, kergliiklusteed jms terviklahenduse saavutamiseks. Lisaks peab olema rekreatsioonialal lahendatud välisvalgustus ning muu väliinventar (näiteks pingid, prügikastid jne).

7. Liiklus ja parkimine
Juurdepääsud sõiduautodele planeeritavale krundile pääsuks luuakse riigi kõrvalmaanteedelt nr 11155 "Vaida tee" ja 11202 "Vaida - Urge". Juurdepääsud Vaida teele rajatakse, arvestada nähtavuskolmnurkadega, nähtavuskolmnurgad on näidatud joonisel 04 "Põhijoonis". Olemasolev juurdepääs Madara kinnistule "Vaida - Urge" teelt (km 2.613) rekonstrueeritakse.
Elamumaa krundile planeeritud jalgratta- ja jalgteed liidetakse aleviku jalgratta- ja jalgteede võrgustikuga, neile eraldi krunte ei moodustata. Põhijoonisel on eraldi tähistatud ala läbivad ja Vaida alevikku ning lähiala külasid teenindavad jalgratta- ja jalgteede osad.
Parkimine on lahendatud planeeritavatel kruntidel.

7.1. Liiklusuuringu liiklusalased ettepanekud
1. Teega 11202 külgnevale suuremale parklale (150 kohta) ei ole vaja kahte juurdepääsu. Piisab ühest reguleerimata lihtristmikust, lisaradasid ei ole vaja. Ühe juurdepääsuristmiku asukoht võiks olla olemasolevast juurdepääsust (tee 11202 km 2.613) ligikaudu 60 meetrit põhja pool (tee 11202 km 2.550).
DP 2020. aasta versioon oli liiklusuuringu koostamise aluseks ja ei ole enam Vaida-Urge tee äärse parkla lahenduse osas relevantne. Tee 11202 poole on 96-kohalisele parklale ette nähtud üks juurdepääs lihtristmikuga, ilma lisaradadeta, kasutatakse olemasolevat juurdepääsu (km 2.613), täpne juurdepääsu lahendus antakse teeprojektis.
2. Madara DP alal suuremas parklas vältida pikkade sirgete tekkimist, joonisel on need üle 100 meetri pikkused. Parkla osad tuleks liigendada nii, et pikim sirge lõik ei ületaks 40 - 50 meetrit. See on vajalik parklas sõidukite kiiruse madalal hoidmiseks.
Ettepanekuga on arvestatud. Parklaid ei ole küll oluliselt liigendatud ent parklatesse tuleb ehitusprojektides ette näha meetmed sõidukiiruste madalal hoidmiseks (künnised, haljasaladega parkimiskohtade vaheliste teede kitsendamised.
3. Parkimiskohad näha ette 2.7 meetri laiustena (autode gabariidid aina kasvavad!).
Ettepanekuga ei ole arvestatud. Parklad projekteerida võimalikult väikesele pinnale, et vähendada sillutatud aladelt tulevate sajuvete immutamisega kaasnevaid probleeme.
4. Transpordiameti kirjas Rae vallavalitsusele (13.05.2022 nr 7.2-2/22/9548-2) punktis 1 toodud nõue teele 11202 juurdepääsu mitte planeerida ei ole põhjendatud. Hetkel on juurdepääs (tee 11202 km 2.613) olemas. Normide kohane nähtavus on tagatud (suure varuga). Juurdepääsuristmiku läbilaskvusarvutus näitab ristmiku teenindustasemeks A aastal 2042. Juurdepääsuristmiku asukoht on kooskõlas juhendis „Juhis ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine, Transpordiamet 2021“ toodud nõuetega (minimaalne kaugus ristmikust >100 meetrit). Madara DP põhijoonisel toodud lahendus kahe parklaga võimaldab liiklust hajutada ning teatud määral ka vähendab Vaida alevikku läbiva tee 11155 lõigu liiklust (lõigul on kauplus, lasteaed ja kool).
Ettepanek ei ole käesoleva DP versiooni lahendust arvestades enam relevantne. Parklasse on ette nähtud juurdepääs teelt 11202 (Vaida - Urge tee, kohalik nimetus Hoidla tee), kasutades selleks olemasolevat juurdepääsu (km 2.613).
5. Madara DP põhijoonisele lisada nähtavuskolmnurgad (25 m juurdepääsul ja 105 m peateel).
Ettepanekuga on arvestatud, nähtavuskolmnurgad on näidatud põhijoonisel.
6. Vaida alevikus peab liiklusmärgid 571/572 ümber paigutama tiheasutusala piirile ehk kohtadesse, kus keskkond muutub maakeskkonnast alevikuks. Ettepanek asula alguse/lõpu märkida ja 40 km/h piirkiirusega lõikude kohta on esitatud liiklusuuringu pildil 9. Kui tulevikus tee 11202 Vaida alevikuga külgnev lõik rekonstrueeritakse ning see saab eraldiseisva jalgratta- ja jalgtee, võib teel 11202 piirkiiruse 40 km/h märgid ära võtta, kehtima jääb asula piirkiirus (50 km/h) ja liikluskorraldus.
Ettepanekuga ei ole arvestatud.

7.2. Liikluslahendus
Rae valla üldplaneeringus toodud parkimiskohtade arv - 2 parkimiskohta korteri kohta - tooks kaasa 150 korteri planeerimise puhul minimaalse nõutud parkimiskohtade arvu suurenemise 60 koha võrra, iga koha ruumivajadus on vähemalt 21.9 m2, 60 koha puhul suureneks parklate pind ~1320 m2 võrra. Seda suurenemist on hinnatud käesolevas DP-s liiga suureks nõudmiseks järgmistel põhjendustel:
1. Suureneks sillutatavate alade pindala.
2. Suureneks võimalike soojussaarte pindala.
3. Samavõrra suureneks ka vajadus sajuvete immutusalade jaoks.
4. Samavõrra väheneks haljasalade pind, kuhu oleks võimalik istutada mürakaitsehaljastust.
5. Suurema parkimisnormatiivi rakendamisel kasvab vajadus jaotada erinevate liikluskorraldusvahenditega parklaid, et sirgete lõikude pikkused ei ületaks 50 m (et kiirused parklates oleksid madalad).
Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt EVS 846:2016 Linnatänavad. Projekteeritud elamute parkimisnormatiiv alal: 1.5 kohta / 1-2 toaline korter; 3- või enamatoaline korter 1.7 kohta (normatiivsete parkimiskohtade arvutus: eeldatav 1-2-toaliste korterite arv 75 tk, eeldatav 3-toaliste korterite arv 75 tk >> 75*1.5+75*1.7=240). Planeeringualale on ette nähtud kokku kuni 240 sõiduautode parkimiskohta, lisaks jalgrataste parklad EVS 846:2016 nõuet ületavalt – iga korteri kohta vähemalt 0.5 jalgratta parkimiskohta asemel on kavandatud 2 jalgratta parkimiskohta iga kavandatava korteri kohta, neist pooled on kavandatud hoonete panipaikadesse, pooled jalgrataste varjualuste alla. Parklatesse näha ette ka laadimispunktid elektriautodele, üks laadimispunkt 20 auto kohta.
Parkimiskohad planeerida ja projekteerida vastavalt Linnatänavate standardile (EVS 843:2016):
• Minimaalne parkimiskoha laius on 2.6 meetrit, kui manööverdusruumi on 7.5 meetrit.
• Minimaalne parkimiskoha laius on 2.7 meetrit, kui manööverdusruumi on 7.0 meetrit.
Selleks, et tagada kortermajade vahelisel alal turvaline keskkond lastele ja võimalikud suured rekreatsiooni- ja haljasalad, siis parkimisalad on ette nähtud rajada Hoidla tee ja Vana-Vaida tee lähedale, planeeritavatest korterelamutest võimalikult kaugele. Parkimine on lahendatud liigendatult haljastusega ja erinevate sillutusviisidega, et vältida suuri lagedaid parkimisalasid ja hoida autode liikumiskiirused parklates madalatena. Parkimisalade liigendamisel kõrghaljastusega nähakse ette kõrg- ja madalhaljastuse istutamine. Kõrghaljastus aitab vähendada tekkivate soojussaarte negatiivset mõju. Liigendamata tohib olla kuni 20 parkimiskohta (reas). Parklad varustada õli- ja liivapüüduritega.
Parklate sissesõitudele ei ole lubatud tõkkepuud. Juurdepääsuteed parklatest hooneteni peavad olema sobivad tuletõrjetranspordile ja kolimisveokitele, seda nii kandevõime kui ka pöörderaadiuste ja ümberpööramisvõimaluste osas, juurdepääsuteed hooneteni on põhijoonisel eraldi tähistatud. Tagada loogilised jalgsikäigu ühendused parklate ja hoonete vahel.
Planeeringuala sisesed jalgratta- ja jalgteed peavad olema lahendatud vastavalt Ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 29.05.2018. määrusele nr 28. "Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele". Alevikku teenindavad jalgratta- ja jalgteed näha ette vähemalt 3.0 m laiad, hoonete ja parklatevahelised vähemalt 2.5 m laiad. Vajalik on tagada kõikidest planeeritavatest hoonetest sobilikud ja otsesed pääsud parklatesse ning suundadele Vaida aleviku keskus, Hoidla tee ja Vana-Vaida tee ristmik, Hoidla tee põhjasuund, pääs Vana-Vaida tee 15 planeeritavale rekreatsioonialale ja õuesõppeklassi, pääs Vaida jalakäijate sillale üle Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee.
Kõikidele Madara ja Hoidla tee 1 kinnistutele loodavatele jalgratta- ja jalgteedele määratakse avalik kasutus, v.a ainult korterelamute teenindamiseks mõeldud teedele.
Vana-Vaida tee 15 kinnistule loodava rekreatsiooniala parkimiskorraldus lahendatakse kinnistul olemasoleva parklaga, asukoht olemasoleva koolihoone ja Vana-Vaida tee vahelisel alal.
Nähtavuskolmnurgad Vana-Vaida teel on tuletatud järgmistest tabeliväärtustest: projektkiirus 40 km/h, lahenduse tase "Rahuldav", ristmiku tüüpskeem "A", ristmiku liikluskord "Anna teed", sõiduki tüüp "Sõiduauto", tee laius vastavalt peatee laiusele ristmikul: haarade pikkused 80 m.
Nähtavuskolmnurgad Hoidla teel on tuletatud järgmistest tabeliväärtustest: projektkiirus 80 km/h, lahenduse tase "Rahuldav", ristmiku tüüpskeem "A", ristmiku liikluskord "Anna teed", sõiduki tüüp "Sõiduauto", tee laius vastavalt peatee laiusele ristmikul: haarade pikkused 170 m (vasak) ja 260 m (parem).
Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks ega planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral ning tehnovõrkude kavandamiseks riigitee alusele maale tuleb EhS §99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt nõuded projekti koostamiseks.

8. Heakorrastus ja haljastus
Vastavalt koostatud dendroloogilisele uuringule paiknevad planeeringualal III, IV ja V väärtusklassi puud, I väärtusklassi (väga väärtuslik) ja II väärtusklassi (väärtuslik) puid planeeringualal ei esine. Planeeringulahenduses nähakse ette IV ja V väärtusklassi puude likvideerimine vajadusel, III väärtusklassi puude säilitamine. Samuti nähakse ette, et säilib Vana-Vaida tee äärne kuusehekk (enamasti IV ja V klassi puud), kuuseheki noorendamist käesoleva DP-ga ette ei nähta.
Haljastusprojekti koostamisse tuleb kaasata maastikuarhitekt ning ala tuleb lahendada tervikuna. Koostada eraldi projekt haljastuse ja väikevormide kohta, jalgratta- ja jalgteed liidestada asula olemasolevate teedega. Haljastuse puhul näha ette rohu-, puhma-, põõsa- ja puurinnete omavaheline kombineerimine, et haljastus oleks vaheldusrikas, eriilmeline ja õues viibimist soodustav. Vastavalt ÜP-le näha ette elamumaa krundi iga 300 m2 kohta vähemalt 1 puu, mille täiskasvamise kõrgus on min 6 m, uusistutuse istikute minimaalne kõrgus on vähemalt 3.5 m. Käesoleva detailplaneeringu mahus ei määrata istutusobjektide loetelu peale eelmainitud üldplaneeringu nõude. Terrasside äärde mitte kavandada piiretena mõjuvaid hekke. Elupuuhekke mitte kavandada.
Haljastuse liigilise koosseisu määramisel eelistada kodumaiseid liike, mis on külmakindlad, taluvad hästi liiklusest tulenevat saastet ja häiringuid (lumekoristus, soolamine, pügamine jms) ja vajavad vähest hooldus. Haljastuse valikul vältida monokultuurilist muru ja elupuuhekke. Haljastusprojektis näha ette ka tänavate ja teede haljastuspõhimõtted, arvestada tuleb vastavate istutuspiirangutega. Sõiduteede äärde näha ette puuderivi, mis võib olla kombineeritud põõsastega, arvestada külgnähtavusaladega ja nähtavuskolmnurkadega. Jalgratta- ja jalgteede äärne haljastus peab olema vaheldusrikas ja soosima turvalist keskkonda. Rekreatsioonialade ja mänguväljakute ümbruse haljastus peab pakkuma varju.
Rohurinde kavandamisel näha ette erinevate rohttaimedega elurikkuse saarte rajamine, et murualad oleks vaheldusrikkad ja väheneks muruniitmise vajadusega alade pind.
Sademevee immutusalade haljastamisel kasutada liigniiskust eelistavaid puid ja põõsaid.
Parklate liigendamisel haljastusega arvestada, et valitud liikide juurestik ei hakkaks lõhkuma sillutist.
Haljastusprojektiga määrata ka kogukonnaaedade asukohad ja kujundusvõtted; anda juhised ja lahendused haljasmassi komposteerimiseks ja taaskasutuseks.
Planeeringu elluviimisel teostatavate haljastustööde käigus kasutatavate istikute ja nende käitlemise nõuded on kirjeldatud Rae Vallavalitsuse 30.08.2022 määruses nr 18 “Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded”, ptk 3, §8 - 17, planeeringualale või selle osale koostatava haljastusprojekti koostamisel tuleb eelpoolmainitud määruse nõuetega arvestada.
Rekreatsiooniala kujundamiseks tuleb kaasata projekteerimisstaadiumis maastikuarhitekt.

8.1. Välialade lahendused
Hoonete vahelise ühiskasutuses oleva avaliku ruumi kohta koostada planeeritavate hoonete ehitusprojektide koosseisus koos haljastusprojektiga puhkekohtade, jalgratta- ja jalgteede, spordiplatside, mänguväljakute jms projekt. Mänguväljakud planeerida arvestades erinevaid vanusegruppe. Väliinventari loetelu kooskõlastada vallaarhitektiga hoonete eskiisprojektide koosseisus, arvestades, et iga viie planeeritava korteri kohta rajada vähemalt üks atraktsioon või rekreatsioonivõimalus. Avalike alade projektis lahendada rekreatsioonialade hooldamise ja kasutamise tingimused.
Laste tegevusalade rajamiseks koostada eraldi projektiosa hooneprojekti koosseisus. Lisaks istepinkidele, jäätmeurnidele jms toetavale taristule peab olema mänguväljakul vähemalt üks atraktsioon või tegevus planeeritava hoone viie korteri kohta (võivad olla kombineeritud, näiteks ühel raamil olev redel ja nöörredel on kaks atraktsiooni). Enam kui kahele lapsele mõeldud atraktsioonide puhul lugeda üksiku atraktsiooni arvuks kasutavate laste arv (näiteks nööridest ronimispüramiid kuuele lapsele = kuus tinglikku atraktsiooni). Kinnistutele kavandatakse alad noorematele lastele (0-8) ja vanematele lastele (8-12) eraldi, paiknemise ettepanekud näidatud põhijoonisel. Väikelaste alale nähakse ette kiiged 2 tk, vedrukiiged 2 tk ja liivaala või liivakast, kuhu mahub kuni 6 last korraga, suuremate laste alale nähakse ette kiiged 2 tk, väike linnak või turnimismoodustis pehmel alusel. Hooneprojektides on lubatud sobilikud asendused, võimaldamaks kinnistule kavandatud atraktsioonidel mängida korraga ~7-l lapsel.
Lisaks lastele mõeldud tegevusaladele tuleb funktsionaalselt mitmekülgse väliruumi loomiseks korterelamu õue- ja üldkasutatavatel aladel kujundada alad ka teistele sihtrühmadele (noored, täiskasvanud, eakad, erivajadustega inimesed) ja nende vajadustega arvestada. Erinevatele elanikkonnarühmadele õue- ja üldkasutatavate alade loomisel ja kujundamisel arvestada sobivuse ja ligipääsetavuse osas universaaldisaini põhimõtteid ja lahendusi. Täpne lahendus anda planeeritava hoone kohta koostatava ehitusprojekti koosseisus.
Planeeritava ala servadesse planeeritud jalg- ja jalgrattateede äärde nähakse ette nelja puhkepingi paigaldamine, igaühel ka prügiurn ja sillutatud tasku ratastooliga parkimiseks.
Atraktsioonide, puhkepinkide jms vundamendid teha võimalusel mitte sügavamad kui 30 cm, et vältida konflikte maaküttetorustikega. Avalike alade võimaliku lahenduse illustratsioon on antud DP põhijoonisel.

8.2. Raietööd ja kõrghaljastuse kaitse
Raietöödel ja kõrghaljastuse kaitsel arvestada Rae vallavolikogu 18.10.2022 määrust nr 11, "Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas".
Kruntidel tuleb vajalikud alad võsast ja surnud/ohtlikest puudest puhastada. Eelistatavalt mitte likvideerida ühtegi elujõulist haljastuspuud, neid on soovituslik vajadusel ümber istutada. Kõrghaljastuse likvideerimist ja asendusistutust kajastada hoonete kohta koostatavate projektide koosseisus vastavalt kohaliku omavalitsuse määrustele - raie vastavalt Rae valla Raieloa andmise korrale, üksikpuude kaupa. Vastavalt Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määruse nr 11 § 5 lg 3 p 2 kohaselt, kui ehitustegevuse käigus ei ole võimalik vältida III väärtusklassi kõrghaljastuse raiet, siis tuleb asendusistutuse määramisel lähtuda asjaolust, et III väärtusklassi kõrghaljastuse raiel tuleb iga raiutava puu asemel istutada 2 samaväärset liigiehtsat puu istikut – planeeringus ei ole ette nähtud III väärtusklassi kõrghaljastuse raiet.
Ehituse ajaks tuleb säilitatavate puude tüvesid, võrasid ja ka juuri kaitsta. Tüvede umber paigaldada laudadest kaitsekilbid, mille kõrgus peab olema selline, et välditud oleks võimalikud vigastused kopa ja muude sarnaste töömasinate tõstekõrgusel (~4 meetrit). Laudise all kasutada pehmendusi. Laudis peab olema paigaldatud viisil, mis väldib selle nihkumise kontaktil ehitusmehhanismidega. Puude all ei tohi sõita masinatega, kuna see põhjustab pinnase liigset tihenemist ja juurte purunemist. Kui masinatega liikumine puude all on vältimatu, peab enne rajama masinatele killustikaluse, mis kannab nende raskust ilma kasvupinnast oluliselt mõjutamata. Võrade kaitse seisneb okste kaitsmises ehitusmehhanismide ja masinate poolt tekitavate vigastuste eest. Madalale langevad oksad tuleb rihmade abil kõrgemale tõsta, kuid tuleb vältida nende murdumist. Kuivanud oksad tuleb tööde käigus likvideerida. Puudele on lubatud teha kujunduslõikust. Kõik okste ja kujunduslõikusega seonduvad tööd teostada vastava spetsialisti poolt.
Puude puhul tuleb arvestada puude võrastiku olemasoluga ja selle juurdekasvuga ning puu juurestikuga.
Vastavalt Rae valla heakorraeeskirja §2: juurekaitsevöönd on puude ja põõsaste juurte kaitsevöönd, mis võrdub võraprojektsiooniga maapinnal ja lisaks 1.5 m võraprojektsiooni raadiusest väljapoole.
Puujuurte kaitsetsooni määramiseks võib erijuhtudel kasutada järgmisi valemeid:
1. kaitsetsooni läbimõõt võrdub võra läbimõõt meetrites pluss 2 meetrit;
2. kaitsetsooni raadius meetrites võrdub tüve läbimõõt sentimeetrites korda 0.12;
3. normaalseks peetakse suurte puude puhul tüve ümber 4 x 4 m vaba pinda;
4. normaalseks kasvuks vajavad puujuured vähemalt 3 m laiust tihendamata mullaga ala, kus ei tohi asuda maa-aluseid tehnovõrke;
5. rahvusvaheliselt tunnustatud kasvuruum puujuurtele on: suured puud vähemalt 10 m3, väikesed puud vähemalt 6 m3, soovitatav on jätta suurtele puudele kasvuruumi 15 ... 20 m3, piir on kuni 75 m3, millest veelgi suurem kasvuruum ei oma juurte jaoks enam erilist tähtsust;
6. optimaalne vihmale/õhule avatud ala puu all tüve ümber on 1.8 m või enam, vähim 1.2 m;
7. puu tüvele lähemal kui 2.5 m maa-aluseid trasse ei kaevata;
8. üle nelja sentimeetrise läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda.
Raietööd teostada enne ehitustöödega alustamist, raietöödel tuleb arvestada lindude pesitsusajaga (pesitsusrahu periood on 15.03 – 31.07). Puude ja põõsaste raie puhul arvestada looduskaitseseaduse § 55 lõikest 61 punktidest 1 ja 2 tulenevate piirangutega: keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (v.a seadusest tulenevatel erisustel).

9. Vertikaalplaneerimine
Vertikaalplaneerimisega juhtida sademeveed katustelt ja kõvakattega pindadelt hoonetest eemale ja immutada pinnasesse. Vältida sademevete valgumist naaberkruntidele, krundi maapinda ei tohi tõsta kõrgemale naaberkinnistute pinnast. Sademeveed tuleb juhtida ja vajadusel puhastada (sh õli- ja settepüüdurid) sobivate lahendustega, mis tagavad ohutu ja kontrollitud äravoolu ja immutamise planeeritaval krundil.
Vastavalt geoloogilisele uuringule on pinnasevee esimese veekihi tase maapinnast 1.5 – 3.1 m sügavusel, vesi liigub savimöllmoreeni liivakamates vahekihtides, põhjavee liikumine on vastavalt maapinna langusele, suurte sadude ja sulavete ajal on võimalik lühiajaline ülavee kogunemine halbade filtratsiooni omadustega moreenile. Kuna pinnasevesi asub suhteliselt sügaval, siis sademevete vastuvõtmiseks on pinnaseolud soodsad. Planeeringus on kavandatud sademeveeimmutuse alad, kuhu on võimalik suunata valingvihmade ajal tekkinud sademeveehulk (hoonete katustelt, sillutatud aladelt). Sademeveeimmutuse alade asukohad ja suurused lahendatakse hoonete projektide koosseisus vertikaalplaneeringu osas. Riigiteede alustel maadel olevatesse kraavidesse planeeritava ala sajuvett ei suunata.
Hoonete 0.00 ettepanek vt. joonis 04 “Põhijoonis”. Planeeritud kõrgusmärke vajadusel korrigeerida vastavalt geoloogilistele uuringutele ja teeprojektile. Olemasolevat maapinda võib tõsta maksimaalselt 0.5 m hoonestusala piires, ent tagamaks keskkonnasäästu, on soovitav ehitiste alt ülejääva pinnase jäätmetena transportimise asemel kasutada ülejäävat pinnast planeeringualal haljasalade ja rekreatsioonialade reljeefi mitmekesistamiseks, haljasaladel taaskasutatava pinnase kõrguse tõstmisele piirangut ei seata, täpne lahendus koos pinnasemahtude äranäitamisega anda haljastusprojektis.

10. Planeeritava ala bilanss
1. Planeeritav ala 6.4 ha
2. Elamumaa 100% 45043 m2
3. Suletud brutopind (plan. elamud) <19200 m2
4. Elamute arv 6 korterelamut
5. Parkimiskohti 240
6. Avaliku kasutusega alad >6757 m2 (Madara ja Hoidla tee 1 kinnistutel)
7. Korterelamute koormusindeks 300 (150 korterit, 45043 m2 elamumaad)

11. Keskkonnakaitse nõuded
Kinnistule kruntide planeerimisel, neile hoonestusalade määramisel ning hoonete, tehnovõrkude ja muude rajatiste soovituslike asukohtade valimisel on lähtutud vajadusest võimalikult vähe kahjustada olemasolevat looduskeskkonda. Ehitatavatele korterelamutele luuakse ühendused aleviku tehnovõrkudega. Planeeritavate hoonete ehitamise järel ala heakorrastatakse ja haljastatakse (eelistatavalt kodumaiste, tehiskeskkonda ja intensiivset inimtegevust hästitaluvate liikidega).
Kruntide valdajad peavad järgima Rae valla jäätmehoolduseeskirja ja sõlmima lepingu jäätmekäitlusettevõttega. Korterelamutes peab elanikele olema võimaldatud vähemalt järgmiste jäätmete liigiti kogumine ja äravedu (sulgudes jäätmekood): segaolmejäätmed (20 03 01); biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08); paber ja kartong (20 01 01); segapakendid (15 01 06) piirkondades, kus pakendiettevõtjad või taaskasutusorganisatsioonid või jäätmevedaja seda teenust korteriühistutele võimaldavad.
Jäätmed koguda sorteeritult konteineritesse, mis paigutada kruntide sissesõiduteede lähedale varjualustesse.
Ehitusaegsete jäätmete käitlemine lahendada planeeritavate hoonete kohta koostatavate projektide koosseisus, kus näha ette meetmed tekkivate jäätmekoguste vähendamiseks ja taaskasutuse ettevalmistamiseks, näha ette meetmed prahi leviku piiramiseks, näha ette ehitusjäätmete konteinerite ja kuhjade alad ja viisid nende ohutuks teenindamiseks, näha ette meetmed pinnase jäätmetega reostuse vältimiseks.
Sissepääsuteed ja parkimisplatsid sillutada. Vertikaalplaneerimisega juhtida sademeveed katustelt ja kõvakattega pindadelt hoonetest eemale ja immutada pinnasesse.
Planeeritavate hoonete kasutusaegse õhukvaliteedi tasemete väärtuste tagamiseks (vastavalt keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“), on kavandatud teede ja tänavate äärde kõrghaljastus, planeeritavatele hoonetele on ette nähtud soojusvahetitega sundventilatsiooni ehitamine koos õhu filtreerimisega. Planeeritavate hoonete küttelahenduse osas (käesoleva seletuskirja p.18) on kirjeldatud taastuvate kütteliikide kasutamine hoonete kütteks, mistõttu õhukvaliteeti on hõlpsam tagada, kuna Vaida katlamaja (planeeritavast alast ca 450 m kaugusel põhja suunas asub AS-ile ELVESO kuuluv katlamaja, millele on väljastatud paikse heiteallika käitaja registreering nr. PHRR/334649) heitkoguste määr ei suurene.
Soojussaarte mõju vähendamiseks kavandatud meetmed on peamiselt kirjeldatud käesoleva seletuskirja p.7 "Liiklus ja parkimine" ning p.8 "Haljastus", kus on ette nähtud parklate jaotamine kõrghaljastusega väiksemateks osadeks. Suurte soojussaarte tekke vältimist toetab ka hoonete arhitektuurne lahendus – kompaktsete hoonete katused on pigem väikesed.
Planeeritava tegevuse elluviimiseks ei ole vaja taodelda keskkonnalubasid. Kavandatav tegevus ei vaja vee erikasutusluba, ei kavandata maavarade kaevandamist, ei kavandata jäätmete ümbertöötlemist ega lõppladestuskoha loomist, ei kavandata saasteainete viimist paiksest saasteallikast õhku, ei kavandata uue kiirgusallika loomist.

11.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevated keskkonnamõjud
Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine on kohustuslik.
Antud detailplaneeringu korral liidetakse maatulundusmaa kinnistud üheks krundiks, millele määratakse ehitusõigus ja elamumaa 100% sihtotstarve; olemasoeval ühiskondlike hoonete maa krundil säilib ühiskondlike hoonete maa sihtotstarve. Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara.
Planeeringu koostamise käigus kaaluti läbi võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused; nähti ette radooniohjemeetmed; selgitati välja kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ning sellest tulenevalt nähti ette haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad nõuded.
Detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad
a) majanduslikud mõjud:
Piirkonna majanduslikule arengule aitab detailplaneeringus kavandatu elluviimine kaasa, uute elanikega suureneb kohaliku ettevõtluse võimalik tulubaas, uute elanike alevikku kolimisel on tõenäoline, et lähialale luuakse uusi ettevõtteid nii uute elanike töökohtadena kui ka teenuste tagamiseks.
b) sotsiaalsed mõjud:
Detailplaneeringus kavandatu elluviimine on lähipiirkonnas sotsiaalselt positiivse mõjuga, kavandatud rekreatsioonialade avalik kasutus vähendab alevikus sotsiaalset segregatsiooni. Uute kortermajade loomisega aleviku lõunaossa nihkub aleviku mõtteline keskosa rohkem kooli poole. Uute kortermajade rajamisega kasvavad alevikus olemasoleva lasteaia, kooli, raamatukogu ja muude avalike teenuste tarbijaskond, mistõttu on võimalik osutada kogu aleviku ja lähiala külade elanikkonnale kvaliteetsemaid avalikke teenuseid.
c) kultuurilised mõjud:
Detailplaneeringus kavandatu elluviimine ei too endaga eeldatavalt kaasa lähialal negatiivseid kultuurilisi mõjusid, planeeringu elluviimine ei kahjusta Rae vallas paiknevate kultuuripärandiobjektide väärtust.
d) mõju looduskeskkonnale:
Detailplaneeringus kavandatu elluviimine ei too endaga kaasa looduskeskkonna kahjustumist, kinnistute kasutuselevõtt korterelamute rajamiseks ei halvenda lähiala looduskeskkonna olukorda.

11.2. Radooniohjemeetmed
Kinnistud asuvad pinnase radooniriski kaardi järgi madala radooniriskiga piirkonnas (10-30 kBq/m3). Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, tarindite radoonikindlad lahendused, nõuetekohased ventilatsiooni lahendused. Soovitatav on tihendada ja hermetiseerida kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht kui ka toru või kaabli ning hülsi vahe.
Siseruumides tuleb tagada radooni ohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Hoone ruumiõhu radooni tase peab vastama Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määruses nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ toodud normidele.

12. Nõuded kuritegevuse vältimiseks
Projekteerimisel on lähtutud EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine” nõuetest.
Planeeritava ala suurim kuritegevusrisk on hetkel korrastamata Vana-Vaida tee 15 kinnistu lõunaosa, mis on osaliselt võsastunud ja tänu kõrgele pinnasekuhjale on kirdeosas avalikelt teedelt juhusliku mööduja jaoks halvasti vaadeldav. Looduslikud eeldused annavad seal soodsad võimalused näiteks noortekampade ja/või asotsiaalse kontingendi kogunemistele.
Planeeritud korterelamute ala paremaks sidumiseks Vaida alevikuga nähakse käesolevas detailplaneeringus ette tingimused Vana-Vaida tee 15 kinnistu lõunaosa heakorrastamiseks, et olemasolev tühermaa ei oleks takistuseks loodava elukeskkonna ja aleviku olemasoleva heakorrastatud tänavaruumi vahel. Loodavad valgustatud jalgratta- ja jalgteed, haljas- ja rekreatsioonialad (välijõusaal varjualustega, istumisalad, õuesõppeklass / külaplatsi lava koos istepinkidega, laste mänguväljak, kelgumägi) annavad võimaluse kogukonnatunde tekkimiseks turvalises keskkonnas, likvideeritakse võimalikud noortekampade vms elemendi redutamispaigad.
Hoonete projekteerimisel näha ette abinõud, mis vähendaksid kuritegevuse riski (näit. akende ja uste konstruktsioon ja lukustus). Hoonete välisvalgustuseks näha ette turvaautomaatikal töötavad välisvalgustid. Kuritegevuse vältimiseks mõeldud välisvalgustid peavad olema varustatud liikumisanduritega ja olema tundlikkusega, mis reageerib inimestele ja suurtele loomadele, et vältida liigset valgusreostust looduslikus piirkonnas. Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist, vajadusel näha ette leevendavaid meetmeid. Leevendusmeetmete rakendamisel ehitusprojektide lähtuda standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021/AC:2022 "Päevavalgus hoonetes".

13. Tuleohutusnõuded
Detailplaneering on koostatud vastavuses Siseministri 30.03.2017. määrusele nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Hoonete vähim lubatud tulepüsivusklass on TP3.
Tänavatel olemasolevate hüdrantide paiknemine võimaldab tagada kustutusvee olemasolu 10 L/sek 3 h jooksul, planeeritav hoonestus jääb olemasolevate hüdrantide 100 m teenindusraadiuste alalt osaliselt välja, hoonestuse katmiseks tulekustutusvee teenindusaladega täielikult rajatakse planeeritavale alale kaks uut hüdranti, planeeritavate hüdrantide asukohad koos teenindusaladega R100 m on näidatud põhijoonisel. Hüdrantide asukohtade valikul on arvestatud, et päästetööde ohutuse tagamiseks ei tohi lähimad hooned olla hüdrantidele lähemal kui 30 m, vastava raadiusega alad on samuti näidatud põhijoonisel.
Loodavad juurdepääsuteed parkimisaladelt hoonete vahetusse lähedusse peavad vastama standardile EVS 812-7:2018 ja siseministri määrusele nr 17: tee laius peab olema vähemalt 3.5 m ja tee otsas peab olema päästetehnikale ümberpööramise plats.

14. Tervisekaitsenõuded
Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vastavalt teostatud mürauuringule on alal liiklusmüra ja tootmismüra alla määrusega nr 71 kehtestatud liiklus- ja tööstusmüra piirväärtustest, müra leevendavad meetmed näha ette planeeritavate hoonete ehitusprojektides.
Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need ei oleks suunatud teiste elamute poole. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi elamualadel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

15. Elektrivarustus
Käesoleva detailplaneeringu projektiga käsitletavate elektripaigaldiste arvutuslik võimsus on: 6 tk, 3 x 200A (kortermajad) + 3 tk 32A (elektriautode laadimispunktid). Vana-Vaida tee 15 kinnistule kavandatud rekreatsiooniala ja õuesõppeklassi tarbijate elektrivarustus lahendada koolihoone kaudu. Kinnistute elektrienergiaga varustamiseks nähakse ette 0.4 kV maakaablitega toiteliinid alates Madara kinnistu põhjaossa planeeritavast alajaamast.

16. Sidevarustus
Elasa kaablikanalisatsioon asub Vana-Vaida tee 15 kinnistu lääneservas. Projekteeritavate hoonete sidevarustus lahendatakse sidevõrku laiendades planeeritavate hooneteni, täpne lahendus anda projekteeritavate hoone ehitusprojekti koosseisus. Kinnistusisene sidevõrk lahendada operaatorineutraalse sidetaristu baasil, mis peab olema teenusvalmidusega ning võimaldama tarbijal liitumist vähemalt viie erineva sideoperaatoriga.

17. Veevarustus ja kanalisatsioon
Planeeringu koostamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud asuvad Vana-Vaida tee ääres. Planeeritavate hoonete vee- ja kanalisatsiooniühendused lahendatakse vastavalt kohaliku vee-ettevõtte liitumistingimustele.

Prognoositud vooluhulgad elamumaa krundi kohta:
Vesivarustus: 150 x 0.7 = 105 m3/ööp
Kanalisatsioon: 150 x 0.7 = 105 m3/ööp

Välisvõrgud:
Vee ja kanalisatsioonitorustike kohta koostatakse eraldi projekt peale DP kehtestamist.

17.1. Sademevee käitlemine
Parklate rajamisel ja sademevete ärajuhtimisel tuleb lähtuda standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ja EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“. Sademevee minimeerimise osa peab vastama veeseaduse §129 lõigetes 1 - 3 toodud põhimõtetele ning Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2024-2035 peatükis 9.3 toodud põhimõtetele. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. Soovitav on kasutada edasisel haljastuse ja sademeveekäitluslahenduste projekteerimisel juhendmaterjali "Looduslähedased sademeveesüsteemid: Eesti kliimasse sobivad sademeveelahendused".
Planeeritud hoonete korterite arvule (kortereid kuni 150, sellest kuni 75 ühe- kuni kahetoalist korterit ja kuni 75 kolme- või enamatoalist korterit, parkimiskohtade vajadusega vastavalt 1.5 ja 1.7 kohta korterile) kogu planeeritaval alal on kuni 240 parkimiskohta sõiduautodele, ühe parkimiskoha kohta vajaminev pind on 2.60 x 8.5 = 22.1 m2, kokku vaja parklatele vähemalt 4597 m2 pinda, lisaks sissesõiduteed ja manööverdamisalad. Enam kui 25-kohalised parklad on vaja varustada õli-, liiva- ja mudapüüduritega. Parklad liigendada kõrg- ja madalhaljastusega väiksemateks aladeks, et sajuvetel oleks võimalik voolata sillutatud aladelt haljastatud immutusaladele. Täpsem parklate suuruse ja parkimiskorralduse info on antud käesoleva seletuskirja p. 7 "Liiklus ja parkimine".
Jalgratta- ja jalgteede pind on ~0.5 ha, sajuvete kogus ~40 L/s. Jalgratta- ja jalgteedelt tulevad sajuveed juhitakse teede kõrval pinnasesse, max kogus ~432 m3.
Parklatel kogupindalaga ~0.5 ha sajuvete kogus on ~35 L/s. Kortermajade ja varjualuste katuste pindala kokku on kavandatud hoonete arhitektuurse lahenduse puhul ~0.5 ha, sajuvete kogus ~35 L/s. 3-tunnise valingvihma puhul on kanaliseeritav sajuvete kogus parklatelt ~378 m3, hoonete katustelt ~378 m3. Kokku on kanaliseeritavate sajuvete maksimaalne kogus ~760 m3. Planeeritavale alale on ette nähtud kokku ~2600 m2 sademevee immutusalasid (täpne lahendus anda haljastusprojektis ja sademeveetorustike / immutusalade projektides) koos rohkelt vett tarbiva kõrghaljastusega, mis võimaldavad vältida planeeritava ala liigniiskeks muutumist ja tagada, et teede ääres olevatesse kraavidesse planeeritava ala sademevese ei valgu.
Jalgratta- ja jalgteede ja katuste pinda käsitletakse antud DP-s "puhta" sademevee aladena, parklate pinda "musta" sademevee alana. Planeeritavate hoonete projektide koosseisus lahendada ka sademevee käitlemine selliselt, et puhta ja reostunud sademevee segunemine oleks välditud. Jalgratta- ja jalgteede puhul on ette nähtud nende rajamine selliselt, et võimalikult palju sajuvett imbub otse läbi teekatte, kaotamata siiski teekatte omadusi ja talvise lumekoristuse võimalusi.
Sademevete äravoolu reguleerimiseks ja sademevee immutamise/puhastamiseks vajalike rajatiste ruumivajadusega on planeerimisel arvestatud, sademevete rahustus- ja immutusalad on näidatud põhijoonisel ja tehnovõrkude joonisel.
Hoonete kohta koostatavates projektides lahendada vertikaalplaneerimine ning sademe- ja drenaaživee immutamine kruntidel. Tänu teede ääres olevatele kraavidele on välistatud vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele. Transiitvee ärajuhtimise vajadusega piirkonnad planeeringualal puuduvad. Vertikaalplaneerimise nõuded on täpsemalt kirjeldatud käesoleva seletuskirja p. 9 "Vertikaalplaneerimine".

18. Soojusvarustus
18.1. Kasutatud alusdokumendid:
Seadused: Planeerimisseadus; Ehitusseadustik; Kaugkütteseadus; Energiamajanduse korralduse seadus1. Määrused: Energiamajanduse arengukava aastani 2030; Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Rae valla määrused: Rae valla kliima- ja energiakava; Rae valla kaugküttepiirkondade piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja soojusettevõtjate arenduskohustus; Rae valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2016 – 2026). Tehnilised tingimused: AS ELVESO väljastatud tehnilised tingimused detailplaneeringu koostamiseks SO-TT-007/22.

18.2. Küttevarustuslahenduse valikuvõimalused
Vastavalt Planeerimisseadusele tuleb planeerimisel võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist.
Vastavalt Kaugkütteseadusele tohib kaugküttepiirkonnas ehitise soojusega varustamisel kasutada muud viisi, kui on kaugküte kohaliku omavalitsuse volikogu määratud tingimustel ja korras. Erandiks, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat.

18.3. Vaida aleviku kaugküttevõrgu olukord
ASi ELVESO hallatava Vaida kaugküttevõrgu pikkus on 1727 m ja soojaga varustatakse 18 hoonet. 2021. aastal oli soojuse tarbimine 2486 MWh. Kaugküttevõrgu üldine tehniline seisukord on hea, kaugküttevõrgu torustik on täies ulatuses maa-alustes eelisoleeritud torudes ja 2021. aasta soojuskadu oli 12.2%. Biokütuse osatähtsus väljastatava soojuse tootmisel 2021. aastal 97.9%. Kohalike taastuvate energiaallikate (peamiselt biomass) osakaal soojusvarustuses kasvab ja peab jätkuvalt kasvama. Kaugküttes olevad hooned on põhiliselt renoveeritud, kuid täiendavate meetmete rakendamine võib vähendada soojuse tarbimist umbes 10% võrra. Soojuse hind tarbijatele koos käibemaksuga (2024. aastal 22%) on Vaida kaugküttevõrgus 82.26 €/MWh. Võrdluseks on näiteks Jüri piirkonnas kaugkütte hind 72.64 €/MWh koos käibemaksuga.
Vastavalt Rae valla soojusmajanduse arengukavale 2016 – 2026 on olukord Vaida kaugküttesüsteemis vastuoluline. Heade näitajatena on välja toodud väga heas seisukorras ja madalate soojuskadudega kaugküttevõrk, väga heas seisukorras kaasaegsed tarbijate soojussõlmed ja biokütuse osatähtsus väljastatava soojuse tootmisel keskmiselt 99%. Kehvade näitajatena on esile toodud erakordselt kõrged püsikulud (ca 60% kogukuludest) ja katlamaja madal kasutegur, mistõttu soojuse hind on suhteliselt kõrgel (koos käibemaksuga 82.26 €/MWh). Seejuures soojuse kõrge hinna peapõhjusena Rae valla soojusmajanduse arengukavaa (aastateks 2016 – 2026) välja toodud just püsikulude kõrge tase.

18.4. Planeeringus kaalutud küttevarustuslahenduste võrdlus
Käesoleva planeeringu soojavarustuse lahendamisel on võrreldud kohaliku kaugküttevõrguga liitumist ja alternatiivsete kütteliikide kasutamist.
Vastavalt Rae Vallavolikogu 19.03.2013. a määrusele nr 100 "Rae valla kaugküttepiirkondade piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja soojusettevõtjate arenduskohustus" asub planeeritav ala kaugküttepiirkonnas.
Kaugküttevõrguga liitumise alternatiivina saab vastavalt Rae Vallavolikogu määruse nr 100 väljatoodud erisustele näha ette planeeritava hoonestuse soojusega varustamiseks maaküttesüsteemide ja päikesepaneelide paigaldamise ja nende omavahelise koostöö, mis tagab paneeritava hoonestuse soojusega varustamise kütusevabadest taastuvatest allikatest.

Soojusvarustuse erinevad lahendused, mille mõju ja asjakohasust kaaluti, on:
1. kaugküte Vaida aleviku katlamajast aadressil Hoidla tee 21;
2. maaküttesoojuspumbad kombineerituna elektrit tootvate päikesepaneelidega.

18.5. Lahendus 1, kaugküttevõrguga liitumine
Kaugküttevõrgu kasutamisel oleks negatiivseks aspektiks katlamaja kaugus planeeritavast uuest hoonestusest: vajalik on rajada katlamajast planeeritavale alale kavandatud hoonete soojussõlmedeni ~1000 m uut kaugküttetrassi, mis moodustab umbes 58% kogu Vaida aleviku hetkel olemasolevast kaugküttetorustiku pikkusest ja hakkaks teenindama vaid planeeritavale alale kavandatud kortermaju. Uus kaugküttetrass oleks aleviku elanikele tänu võrreldavalt suuremale suhtelisele tarbimisele (MWh/m2) üldkulude kasvu tõttu koormaks ja praegusega võrreldes rahaliseks lisakuluks. Samuti ei ole teada, kas katlamaja praegune võimsusreserv võimaldab lisanduva küttekoormuse tagamist. Kaugkütte rajamisel on vajadus paigutada trassid kas Hoidla tee kinnistule või tulla Hoidla tee servast läbi Vana-Vaida tee 13, Hoidla tee 13, Hoidla tee 9, Hoidla tee 7, Hoidla tee 9a kinnistute – antud lahendus toob kaasa trasside servituutide seadmise vajadused soojatrassi valdaja (AS ELVESO) kasuks.
Kaugküttevõrgu ehitamise kulud on 1 044 694€ + km. Hind sisaldab hoonete soojussõlmesid, geodeetilisi töid, servituutide seadmise töid, projekteerimistöid, katendite taastamise töid, kaugküttetrassi ehitamise kulu 990 jm ulatuses. Määramatu komponent on Hoidla tee katlamaja võimsusvaru ja selle võimalik suurendamise vajadus.

18.6. Lahendus 2, maaküte ja -jahutus ning päikesepaneelid
Kortermajade soojusvarustuse planeerimisel maaküttetorustike ja -seadmetega ning nende kombineerimisega elektrit tootvate päikesepaneelidega hoonete katustel ja võimalusel ka parklate varjualuste katustel vähendab päikesepaneelide kasutus soojussaarte mõju, mis omakorda leevendab hoonete jahutusvajadust. Maaküttekontuuride kahes kihis paigutamisel on võimalik vähendada maaküttekontuuriga hõlmatava ala pinda, päikesepaneelide abil on võimalik päikesevalguse rohkel aastaajal akumuleerida soojusenergiat maapinda ja ühtlasi vältida külmadel aastaaegadel seeläbi igikeltsa teket. Lisajahutusmoodulite kasutamisel saab samuti akumuleerida jääksoojust: kuumadel päevadel jahutab maaküttesüsteem siseruume, jääksoojus aga suunatakse hoiule maapinda kuni järgmise talveni.
Tavakonditsioneeriga võrreldes vajab selline jahutussüsteem minimaalseid paigalduskulutusi ja on väikeste käituskuludega. Maaküttesoojuspumbad kombineerituna elektrit tootvate päikesepaneelidega annavad seega suurema keskkonnasäästu võrrelduna kaugküttelahendusega.
Maaküttesüsteemide, soojussõlmede ja elektrit tootvate päikesepaneelide (20 kW iga planeeritava kortermaja katusel) paigalduse hind kokku on 540 000€ + km.

18.7. Lahenduste võrdlus
Kütusevaba küttelahenduse kasutamisel ei teki CO2 jäätmeid, negatiivseid mõjusid keskkonnale ekspluatatsioonil ei teki.
Küttelahenduste rajamise hinnavõrdlus (maaküte + päikesepaneelid 540 000€ + km <> kaugküte 1 044 694€ + km) toob välja, et kütusevaba alternatiivküttega lahenduse kasutamine on peaaegu 2 korda soodsam võrreldes asulas oleva kaugküttevõrguga liitumisega. Samuti oleks kütusevaba alternatiivküttega lahenduse kasutamine keskkonda säästvam ja kohalikule kogukonnale vähem koormav, kuna arendusega ei kaasneks Vaida aleviku küttetrasside amortisatsioonikulude märgatavat kasvu praegustele tarbijatele. Sotsiaalsest ja investeeringu efektiivsuse aspektist vaadelduna oleks kaugküttevõrguga liitumine seega koormavam lahendus nii aleviku praegustele kui ka arendusala tulevastele elanikele.
Kütusevaba küttelahenduse korral on majanduslik mõju elanikkonnale oluliselt väiksem tänu päikesepaneelide kasutamisele. Varustuskindluse poolest on kütusevaba küttelahenduse kasutamine mõnevõrra riskivabam – ei sõltu katlamaja kütuse tarnekindlusest ega katelde/torustike hooldustööde vajadustest.
Kaugküttevõrguga liitumisel on ehitusaegne ebamugavus kohalikele elanikele suurem tänu vajadusel korraldada ümber liiklust kaugküttevõrgu rajamise ajal. Maaküttetorustiku paigaldamisel on mõju arendusala sisene.
Eelnevale tuginedes ei ole käesolevas detailplaneeringus ette nähtud kaugküttevõrguga liitumist.

18.8. Planeeringulahendus
Maasoojussüsteemi projekteerimisel hinnata, milline süsteem (horisontaalne-, vertikaalne või kombineeritud) on antud asukohas kavandatavatele hoonetele sobivaim. Vertikaalse maasoojussüsteemi puhul on lubatud kasutada kinnist süsteemi. Maaküttesüsteemi projekteerimisel pöörata tähelepanu olemasolevatele puurkaevudele, hüdrogeoloogilistele tingimustele ja põhjavee liikumise suunale, näha ette meetmed põhjavee reostumise vältimiseks.
Käesoleva DP-ga on ette nähtud horisontaalse maaküttetorustiku rajamise võimalus, torustiku ala näidatud põhijoonisel (küttesüsteem peab olema naaberkinnistust vähemalt 2 m kaugusel ja ei tohi ulatuda tehnovõrkude kaitsevöönditesse). Säilitatavate puude puhul tuleb tähelepanu pöörata juurekaitsevöönditele (võraprojektsioon maapinnal ja lisaks 1.5 m võraprojektsiooni raadiusest väljapoole), tagada tuleb p. 8 kirjeldatud haljastusnõude täitmine (kõrghaljastust ei saa rajada küttetorustiku peale). Planeeritavate hoonete maakütteseadmete väliskontuurid võivad vajadusel ulatuda üle kinnistu piiride arenduse sisestel aladel. Sellise lahenduse vajadusel seatakse vastavad servituudid hoonete ehitusloa menetluses. Maakütte kontuurid ei tohi meelevaldselt ristuda teiste võrguvaldajate trassidega, välja arvatud peatrassid üksikutes kohtades.
Soojuspuuraukude rajamine peab vastama keskkonnaministri 09.07.2015 määrusele nr 43.
Päikesepaneele on lubatud paigaldada hoonete ja varjualuste katustele, eelistatavalt tänavalt vaadeldes varjatud katusetahkudele. Päikesepaneelide paigaldamisel arvestada, et naaberkinnistutel ei tekiks ebamugavaid päikese peegeldustega alasid.
Kütteliikidena ei kavandata otseelektrikütet, vedelkütust ega küttegaasi, tahketest kütteainetest vältida kivi- ja pruunsütt, põlevkivi jms saastavaid kütteaineid.
Õhksoojuspumpade kasutamist ei keelata, ent seda ka ei soosita, planeeritavate hoonete fassaadidele õhksoojuspumpade välisosasid paigaldada ei tohi. Tuuleenergia kasutamist ette ei nähta.
Planeeringuga ei piirata tulevastel elanikel puuküttekaminate paigaldamist.

19. Planeeringu elluviimine, arendusetapid
Planeering on kavas ellu viia neljas etapis. Esimeses etapis rajatakse Vana-Vaida tee 15 kinnistule avalike alade taristu. Teine kuni neljas etapp oleks loodavale krundile pos 01 arendamiseks vajalikud tegevused, arvestades iga korterelamut kuuest vabas järjekorras paarikaupa läänest ida suunas. Etapid 2 kuni 4 hõlmavad endas ka vajalikke tegevusi teiste arendusetappide aladel, mis on tarvilikud antud etapi arendustegevuste liidestamiseks aleviku avalike alade ja teedega ning varasemalt elluviidud arendusetappidega. Taristuprojektide mahus on vajalik näidata taristu etapiviisilise rajamise võimalikkus. Avalike alade taristu kortermajade ümbruses on vaja rajada etapiti seetõttu, et ehitamistegevus võib rikkuda varemehitatud avalike alade taristut. Etappide piiride ettepanekud on näidatud põhijoonisel.
Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist, arvestades teede ehitamisel eelpooltoodud arendusetappe ja vajadust hoonete ehitamisega mitte rikkuda varemehitatud taristut.
Planeerimisseaduse § 140 lg 8 alusel muutub käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel Rae Vallavalitsuse 12.01.2016. korraldusega nr. 24. kehtestatud Vana-Vaida tee 15 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP number (kovID) DP0874) kehtetuks joonisel 05 „Vana-Vaida tee 15 kinnistu ja lähiala DP kehtetuks muutuva ala joonis“ näidatud ulatuses.
Rae Vallavalitsus ja detailplaneeringust huvitatud isik sõlmisid halduslepingu, millega lepiti kokku detailplaneeringukohaste rajatiste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamise kohustused ja kasutamise tingimused.
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Rae vallavalitsusele kohustust planeeritud jalgratta- ja jalgteede, riigimaanteedelt mahasõitude ja nendega seonduvate rajatiste ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks.
Planeeringus kavandatud jalgratta- ja jalgteede koos tänavavalgustusega ja muu planeeringualal oleva avaliku ala ja sinna rajatud taristu projekteerimine ja rajamine on arendaja kohustus.
Planeeringuga loodavale krundile pos 1 rajatavate avalike alade ja sinna rajatuva taristu edasine hooldus, korrashoid ja remont, jalgratta- ja jalgteede äärse tänavavalgustuse elektrikäit, korrashoid ja elektrikulu on kinnistuomanike kohustus, mujal planeeringualal Rae Vallavalitsuse kohustus.
Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima planeeritava krundi omanik. Krundi omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Projekteerimise käigus tuleb täpsustada hoonete asukohad, juurdepääsuteed ja parkimisalad, haljastuslahendus ning tehnovõrkude täpne paiknemine krundil. Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub krundi omanik. Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik ühendused tehnovõrkudega vastavalt hoonete täpsele paigutusele hoonestusalas. Planeeringu elluviimiseks peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Elektriühenduse loomisel tehakse koostööd Elektrilevi OÜ-ga, kes projekteerib ja rajab elektri madalpingekaablid ise. Elektriliinidele tuleb seada servituudid tööprojekti koostamise ajal. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Kinnistul määratakse avalikku kasutusse valgustatud jalgratta- ja jalgteed ja muud põhijoonisel avalikku kasutusse määratavad alad, välja arvatud ainult korterelamute teenindamiseks mõeldud teed. Kinnistul määratakse avalikku kasutusse ka põhijoonisel Rae valla kasuks määratud servituudiala ettepanek Hoidla tee 9 krundi servas. Mainitud servituudialal on Rae vallal õigus rajada soovi korral jalg- ja jalgrattatee lõik.
Kinnistul avalikku kasutusse määratavate alade ja rajatiste avalikku kasutusse määramise notari- ja muud kulud tasub detailplaneeringust huvitatud isik. Avalikel aladel keelatud tegevused on kirjeldatud Korrakaitseseaduses.
Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on vajalik teostada järgmised tegevused allpooltoodud järjekorras saavutamaks detailplaneeringus sätestatut:
1. maakorralduslike toimingute teostamine, servituutide ja avaliku kasutusega alade määramine. Planeeritud tehnovõrkudele, mis asuvad transpordimaal, on vajalik seada isiklik kasutusõigus nende omanike (AS ELVESO, Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS) ja transpordimaa omaniku Transpordiameti vahel. Tehnovõrkude servituudid ja/või isikliku kasutusõiguse notariaalsed lepingud sõlmitakse tehnovõrkude projekteerimise järgselt projekti realiseerimise staadiumis;
2. kinnistuväliste tehnovõrkude, rajatiste ja teede tehniliste tingimuste hankimine, projektide koostamine koos vajalike kaasnevate lisauuringute teostamisega, vajadusel;
3. ehituslubade väljastamine Rae Vallavalitsuse poolt tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitamiseks, vajadusel;
4. uute planeeritud tehnovõrkude ja teede ehitamise lõpetamine ja kasutuslubade väljastamine Rae Vallavalitsuse poolt, vajadusel;
5. avaliku ruumi väljaehitamine vastavalt halduslepingus kokku lepitule, arvestades ehitusetappe (Vana-Vaida tee 15 kinnistule avaliku ruumi rajamine saab toimuda vaid esimese etapis);
6. hoonetele ja rajatistele ehituslubade väljastamine. Arendaja on kohustatud tagama, et detailplaneeringuga ettenähtud kruntidele hoonete ehitamiseks ei esitata Vallale ehitusloa taotlusi enne, kui on täidetud halduslepingu punktides 3.1 ja 3.2 sätestatud kohustused ning Taristule ja Avalikule ruumile on kasutusload väljastatud;
7. enne mistahes hoonele kasutusloa väljastamist peavad olema nõuetekohased ristumiskohad riigiteedega välja ehitatud ja likvideeritavad ristumiskohad likvideeritud;
8. hoonetele ja rajatistele kasutuslubade väljastamine.
Korterelamutele ei väljastata enne ehitus- ega kasutuslubasid (arvestades ehitusetappe), kui detailplaneeringukohased rajatised, sealhulgas avalikuks kasutamiseks mõeldud rajatised/alad on välja ehitatud ja kasutatavad.
Arendaja loob ühe korteriühistu krundi kohta. Avalike alade halduskulud (loodava krundi siseste avalikus kasutuses olevate jalgratta- ja jalgteede ja muude avalike alade hooldamiseks, puhastamiseks, valgustamiseks, lumekoristustuseks ja muudeks korrashoidu tagavateks tegevusteks vajalikud kulud), jagatakse proportsionaalselt vastavalt korteriühistu kasutuses olevate hoonete pindaladele, ehk kulud jagunevad kõigi arendusalale loodavate korterite vahel võrdselt.
Rae vallal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui huvitatud isik ei ole määratud tähtajaks täitnud planeerimisseaduse § 131 lõikes 2 kohaselt võetud kohustusi.

Vastuskiri Madara DP märkustele (TRAM 22.12.2025 kiri nr 7.2-2/25/9548-7)

1. Seisukohtade kirja p 1 oleme esitanud nõude, et juurdepääsud planeeringualale tuleb tagada riigiteelt nr 11155 Vaida tee ning täiendavaid juurdepääse riigiteelt nr 11202 Vaida-Urge tee mitte planeerida. Samuti on nõutud normidele mittevastavate ristumiskohtade likvideerimise kavandamist. Planeeringu seletuskirja p 7 Liiklus ja parkimine on öeldud, et juurdepääsud sõiduautodele planeeritavale krundile pääsuks luuakse riigi kõrvalmaanteedelt nr 11155 "Vaida tee" ja 11202 "Vaida-Urge" ning olemasolev Madara kinnistu (katastritunnus 65301:001:4340) olemasolev juurdepääs riigitee km 2,612 likvideeritakse. Planeeringu seletuskirja p 7.1 Liiklusuuringu liiklusalased ettepanekud on märgitud, et riigitee nr 11202 Vaida-Urge teelt on kavandatud kaks uut juurdepääsu olemasolevast Madara kinnistu juurepääsust riigitee km 2,613 ligikaudu 70,0 m ja ca 125,0 m põhja suunas s.o riigitee km 2,543 ja km 2,488 (vt joonis 1). Oluline on siinkohal asjaolu, et uute ristmike kavandamisel on Transpordiametil kohustus lähtuda kehtivatest normidest, kus liiklussagedus on otseselt seotud ristmike minimaalsete vahekaugustega. Selgitame, et nimetatud riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklus on 840 autot ja kehtib kiiruspiirang 70 km/h. Normide lisa 1 tabel 17 kohaselt peab riigitee selles lõigus ristmike vähim omavaheline vahekaugus olema 100 m. Ristmike omavahelise kauguse määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kaugust arvestatakse ühe ristmiku lõpp-punktist (nt pöördkõver) järgmise ristmiku alguspunktini. Teeregistri andmetel paikneb riigitee 11202 Vaida-Urge tee km 2,461 Hoidla tee 9 kinnistu (katastritunnus 65303:003:0108) juurdepääs ning km 2,612 Madara kinnistu (katastritunnus 65301:001:4340) juurdepääs. Planeeringu materjalide kohaselt on olemasolevate ristumiskohtade ja uute kavandatavate ristumiskohtade riigitee km 2,543 ja km 2,488omavaheline kaugus vastuolus normides esitatud miinimumnõuetega. Tulenevalt vastuolust normides esitatud nõuetega, ei saa me esitatud lahendusega nõustuda. Lisaks ei ole planeeringu põhijooniselt üheselt tuvastatav, et riigitee km 2,612 paiknev Madara kinnistu (katastritunnus 65301:001:4340) juurdepääs on kavandatud likvideerida. Seega esineb vastuolu planeeringu seletuskirja ja põhijoonise vahel. Põhijoonisel tuleb kõnealuse ristumiskoha likvideerimine selgelt kajastada, lisada vastav tingmärk ning selle selgitus. Vastuolu ilmneb ka seletuskirja p 7.1 Liiklusuuringu liiklusalased ettepanekud, kus on öeldud, et meie seisukohtade p 1 ei ole arvestatud põhjendusel, et riigitee km 2,612 paiknev Madara kinnistu (katastritunnus 65301:001:4340) juurdepääs on olemas ning sellelt on tagatud normide kohane nähtavus. Jääb arusaamatuks, kas olemasolev juurdepääs likvideeritakse või kavandatakse see edaspidi kasutusele võtta. Palume korrigeerida vastuolu planeeringulahenduses.
Planeeringus muudetud Hoidla tee serva planeeritud parkla ja juurdepääsu lahendus selliselt, et saab kasutada olemasolevat 2.613 km juurdepääsu (rekonstrueeritakse) ja uusi juurdepääse Hoidla teele ei planeerita.
2. Planeeringu seletuskirja kohaselt on riigitee nr 11202 Vaida-Urge tee äärde kavandatud parkla mahuga 150 parkimiskohta, kuid planeeringu põhijooniselt ei ole 150 parkimiskoha kavandamine tuvastatav. Riigiteega nr 11202 külgnevas parklas ei ole põhijoonise kohaselt kavandatud 150 parkimiskohta. Planeeringulahendus peab olema üheselt arusaadav ja kooskõlas seletuskirja ja jooniste vahel. Palume viia seletuskiri ja põhijoonis vastavusse ning näidata parkimiskohtade tegelik arv ja paiknemine selgelt ka joonistel.
Korrigeeritud seletuskirja p.7.1, kus on selgemalt välja toodud, et liiklusuuringu aluseks olnud DP eskiisi versioon on käesolevaks hetkeks aegunud ja uues lahenduses on parkimiskohtade arv 96, nii seletuskirja kui joonisel.
3. Planeeringu seletuskirja p 4.2 Liiklusuuring ei selgu, millisele mahasõidu osale 6,0 m laius viitab ja kuidas see vastab tüüplahendusele I. Palume seletuskirjas täpsustada mahasõidu parameetrid selliselt, et oleks üheselt arusaadav lahenduse vastavus Transpordiameti nõuetele ja tüüplahendusele I.
Täiendatud seletuskirja p.4.2.
4. Seisukohtade p 3 kohaselt on riigitee kaitsevöönd planeeringu põhijoonisele kantud, kuid kaitsevööndi ulatust ei ole näidatud korrektselt. Selgitame, et riigitee kaitsevööndi ulatus on reguleeritud EhS § 71 alusel, mille kohaselt on maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 meetrit. Planeeringu põhijoonisel on kaitsevööndi mõõt antud kinnistu piirist, mitte riigitee katte äärmise sõiduraja välimisest servast. Palume korrigeerida põhijoonist selliselt, et riigitee kaitsevööndi ulatus oleks mõõdistatud ja esitatud EhS § 71 kohaselt, lähtudes riigitee katte äärmise sõiduraja välimisest servast.
Joonised korrigeeritud, mõõdud näidatud teekatendi servast. Teede kaitsevööndid võetud Maa-ameti kaardiserverist kohtades, kus topoalust ei ole mõõdistatud, mujal näidatud teekatendi servast 30 m kaugusel (või 10 m kohtades, kus kehtib 10 m teekaitsevöönd).
5. Planeeringu põhijoonisele on kantud ja tingmärkide loetelus kirjeldatud maantee kaitsevööndi ettepanek 10 m. Selgitame, et riigitee kaitsevööndi ulatus on määratud EhS § 71 lg 2 alusel, mistõttu ei ole võimalik kaitsevööndi laiust planeeringuga tehtud ettepaneku alusel muuta. Riigitee kaitsevööndi ulatuse muutmine (suurendamine või vähendamine on võimalik vaid kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu raames ning seaduses sätestatud tingimustel.
Kaitsevööndi muutmise ettepanek eemaldatud DP-st.
6. Seisukohtade kirja p 6 oleme esitanud nõude, et jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse määramisel tuleb lähtuda normide lisa 1 tabelist 41. Samuti tuleb planeeringulahenduses näha ette sobivad ja ohutud teeületuskohad peamiste liikumis- ja tõmbepunktide vahel. Planeeringu põhijoonisel oleme tuvastanud olukordi, mis vajavad selgitamist või korrigeerimist. Esmased tähelepanekud on järgmised. Kavandatav kergliiklustee on näidatud kulgemas üle olemasoleva alajaama hoone, mis ei ole tehniliselt ega ruumiliselt teostatav. Lisaks ei ole joonisel piisavalt kajastatud olemasolev olukord, sh puuduvad nt teekatte liigid ja markeering, mistõttu ei ole võimalik hinnata kavandatava lahenduse seotustolemasoleva taristuga. Lisaks juhime tähelepanu, et planeeringu põhijoonisel näidatud kergliiklusteed on toodud riigitee äärde, kuid edasiselt ei vii see lahendus loogiliselt ega funktsionaalselt kuhugi. Kavandatud kergliiklustee katkeb ning ei ole seotud olemasoleva ega kavandatava kergliiklusteede võrguga, mistõttu ei ole tagatud kergliiklejatele järjepidev ja ohutu liikumistee. Meie hinnangul planeeringu põhijoonisel näidatud kergliiklusteede lahendust piisavalt analüüsitud. Lahenduses esineb mitmeid puudusi (nt erinevad kaugused riigiteest, ebaselged teeületuskohad, nö „lahtised otsad“ jms). Oleme oma seisukohtade kirja p 2 märkinud, et korrektse ruumivajaduse hindamiseks (paika panemiseks), ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) tuleb planeeringu koostamisse kaasata teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6). Oluline on arvestada, et planeering on ehitustegevuse elluviimiseks, mistõttu on edasiste vaidluste ära hoidmiseks vajalik paika panna täpne ruumivajadus. Sobiva kergliiklusteede lahenduse (k.a teeületuskohtade) leidmiseks juhinduda kergliiklustaristu kavandamise juhendi nõuetest (edaspidi juhend) ning tagada lahenduse järjepidevus, ohutus ja seotus olemasoleva ning kavandatava taristuga.
Viidatud link ei tööta, TRAM kodulehelt ei ole võimalik antud juhendit 29.01.2026 sesiuga leida. Kergliiklusteede lahendus täiendatud, et oleks võimalik liikuda alalt loodesse, läände (sillale), lõunasse, kagusse ja põhjakirdesse. Alajaamast tee mööda viidud.
7. Planeeringu materjale tuleb täpsustada vastavalt hetkel kehtivatele normidele (kliimaministri määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“; vt seisukohtade p 8). Palume planeeringu joonisele kanda ning seletuskirjas selgelt kirjeldada kõikide ristumiskohtade (kui ristumiskohtade asukohad on teada) nähtavuskolmnurkade parameetrite väärtused.
Põhijoonise märkustesse lisatud nähtavuskolmnurkade andmed.
8. Planeeringu põhijoonisel on välja toodud ja tingmärkide loetelus selgitatud, et planeeringu lahendusega tehakse ettepanek kiiruspiirangu muutmise ettepanek 70 km/h-lt 50 km/h-ni. Kuna me ei nõustu riigiteele nr 11202 Vaida-Urge teele täiendavate ristmike kavandamisega (läbiv liiklus, normide kohaldamine), siis ei ole meie hinnangul kiiruse vähendamine õigustatud. Palume eemaldada põhijoonisel näidatud tingmärk koos selle selgitusega.
Tingmärk eemaldatud.
9. PlanS § 126 lg 1 p 4 alusel on planeeringu ülesandeks tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine. Planeeringuga on kavandatud riigitee alusele maale mitmed tehnovõrgud. Planeeritav veetorustiku ja reoveekanalisatsioonitorustiku -V2- ja -K2- liitumispunktid on kavandatud riigitee alusele maale. Samuti planeeritav elektrikanalisatsioon -W2- ja selle liitumispunkt. Selgitame, et EhS § 92 lg 1 alusel on tee rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Arvestades, et planeeringuga kavandatud tehnovõrgud ei ole eelpool nimetatud rajatised, mis on vajalikud tee toimimiseks ning riigitee alune maa on peaaegu täielikult riigitee rajatistega kaetud, ei näe Transpordiamet võimalust tehnovõrkude rajamiseks piki riigiteed riigitee alusele maale. Palume tehnovõrkudele leida uus asukoht. Lisaks ei ole selgelt arusaadav, kuidas toimub planeeritavasidekanalisatsiooni -S2- liitumine. Planeeritav sidekanalisatsioon -S2- tuleb riigitee kraavist välja tõsta. Tehnovõrkude joonise väljavõttelt ei selgu, kuhu läheb edasi planeeritav sidekanalisatsioon. Tehnovõrkude joonisel näidatud tingmärgil -WW2- puudub selgitus, kas tegemist on olemasoleva või planeeritava trassiga.
Tehnovõrkude osa täiendatud, liitumispunktid olemasolevate trassidega viidud transpordimaalt ära, ent trassilõigud transpordimaal olevatest trassidest kuni liitumispunktideni rajatakse siiski tranpordimaale.
10. Sademevee lahendust tehnovõrkude jooniselt ei nähtu. Seletuskirja p 9 Vertikaalplaneerimine on öeldud, et juhtida sademeveed katustelt ja kõvakattega pindadelt hoonetest eemale ja immutada pinnasesse. Planeeringuga kavandatud riigiteede äärsete parkimisalade (P144, P44 ja P52) sademevee lahenduse kavandamisel tuleb arvestada parkimisalade suurt pindala ja sellest tulenevat sademevee hulka ning võimalikku reostuskoormust. Üksnes sademevete pinnasesse immutamine ei ole sellise mahuga parkimisalade puhul piisav. Sademeveed tuleb juhtida ja vajadusel puhastada (sh õli- ja settepüüdurid) sobivate lahendustega, mis tagavad ohutu ja kontrollitud äravoolu. Seletuskirja p 17.1 Sademevee käitlemine on öeldud, et: Vastavalt EhS § 72 lg 1 p 5 ja § 70 lg 2 p 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Selgitame, et riigitee kraavid on riigitee konstruktsiooni osa ja on ette nähtud vee ärajuhtimiseks teekattelt, muldkehast ja nõlvadelt ning peavad tagama riigitee toimimise ja püsivuse. Kraavid ei ole rajatud maaparanduslikel eesmärkidel ning need ei ole maaparandusobjektide (arendatavate kinnistute) kuivendamisel immutusaladeks, eesvooluks, kraaviks ega veejuhtmeks, mille kaudu juhitakse vett maaparandussüsteemi eesvoolu. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist on sademevee juhtimine riigitee alusele maaüksusele keelatud. Kuna kinnistutel on piisavalt ruumi, tuleb sademevee probleem lahendada planeeringuala piires (koguda, immutada).
11. Sademevee immutatakse Madara katastriüksusel, immutasalade asukohad näidatud põhijoonisel ja tehnovõrkude joonisel.
1. Meie seisukohtade kirja p 11 toodud nõude kohaselt tuleb planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Planeeringu seletuskirja p 19 Planeeringu elluviimine, arendusetapid on antud selgitus, et "enne mistahes hoonele kasutusloa väljastamist peavad olema nõuetekohased ristumiskohad riigiteedega välja ehitatud ja likvideeritavad ristumiskohad likvideeritud;" Planeeringu seletuskirja kõnealust punkti korrigeerida ning lisada meie seisukohtade p 11 toodud tingimus. Enne teedevõrgu ehitamist ei ole võimalik tagada arendusala hoonete ehitamiseks ohutut juurdepääsu. Vastavalt EhS § 8 peab ehitamine ja ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu ega tohi põhjustada ohtu inimestele, varale ega keskkonnale.
Seletuskirja p. 17 parandatud.
12. Seisukohtade kirja p 12 lisada planeeringu materjalidesse: Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Lisatud p. 17.
13. Seisukohtade kirja p 14 joonistele tuleb kanda planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala, parkla jms.
Mõõdud lisatud.
14. Seletuskirja p 4.3 Müra hinnangu kokkuvõte- kasutatud kehtetu määrus.
Parandatud.
15. Planeeringu seletuskirja lisada meie seisukohtade kirja p 16 toodud nõue, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
Lisatud.
16. Planeeringu seletuskirja lisada meie seisukohtade kirja p 17 toodud nõue, et kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral ning tehnovõrkude kavandamiseks riigitee alusele maale tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt nõuded projekti koostamiseks.
Lisatud.


Vaida aleviku Madara, Vana-Vaida tee 15 ja Hoidla tee 1 kinnistute ja lähiala detailplaneering, kovID DP1175

Tellija:
Ojamäe OÜ
Aadress:
HARJU maakond, RAE vald,
Jüri alevik, Metsa tn 3-16, 75301


Töö nr.
OM0121
Staadium
DPE
18.03.2026
Planeerija:
Madis Karu
Projektijuht:
Madis Karu

Vastutav spetsialist:
Madis Karu
Huvitatud isik:
Ojamäe OÜ
Sisukord
1. Seletuskiri
1. Detailplaneeringu alused ja lähtedokumendid 4
1.1. Planeerijad 5
2. Detailplaneeringu eesmärk ja põhjendus 5
3. Praegune olukord 6
3.1. Piirangud 7
4. Teostatud uuringud 8
4.1. Ehitusgeoloogilised tingimused 8
4.1.1. Põhjavesi 9
4.1.2. Vundeerimissoovitused ja lähteandmed vundeerimiseks 9
4.2. Liiklusuuring 9
4.2.1. Liiklusloendused 9
4.2.2. Ühistransport 10
4.2.3. Jalgratta- ja jalgsiliiklus 10
4.2.4. Liiklusprognoosi tulemused 11
4.3. Müra hinnangu kokkuvõte 11
4.4. Haljastuse inventuur 12
5. Kontaktvöönd 12
6. Planeering ja ehitusõigus 15
6.1. Arhitektuurivõistluse tulemus 15
6.1.1. Asula eripära arvestava asustuse planeerimine 15
6.1.2. Inimtegevusest lähtuva kahju piiramiseks rakendatavad abinõud 16
6.2. Planeerimispõhimõtted 16
6.2.1. Planeerimislahendus - teed, kinnistud, hoonestusalad 17
6.2.2. Vastavus kõrgematele planeeringutele 17
6.2.3. Muud rajatised ja väikevormid 18
6.3. Ehitusõigus 19
7. Liiklus ja parkimine 20
7.1. Liiklusuuringu liiklusalased ettepanekud 20
7.2. Liikluslahendus 21
8. Heakorrastus ja haljastus 23
8.1. Välialade lahendused 24
8.2. Raietööd ja kõrghaljastuse kaitse 25
9. Vertikaalplaneerimine 26
10. Planeeritava ala bilanss 26
11. Keskkonnakaitse nõuded 26
11.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevated keskkonnamõjud 27
11.2. Radooniohjemeetmed 28
12. Nõuded kuritegevuse vältimiseks 29
13. Tuleohutusnõuded 29
14. Tervisekaitsenõuded 30
15. Elektrivarustus 30
16. Sidevarustus 30
17. Veevarustus ja kanalisatsioon 30
17.1. Sademevee käitlemine 31
18. Soojusvarustus 32
18.1. Kasutatud alusdokumendid: 32
18.2. Küttevarustuslahenduse valikuvõimalused 32
18.3. Vaida aleviku kaugküttevõrgu olukord 32
18.4. Planeeringus kaalutud küttevarustuslahenduste võrdlus 33
18.5. Lahendus 1, kaugküttevõrguga liitumine 33
18.6. Lahendus 2, maaküte ja -jahutus ning päikesepaneelid 34
18.7. Lahenduste võrdlus 34
18.8. Planeeringulahendus 35
19. Planeeringu elluviimine, arendusetapid 35

2. Joonised
1. Asukohaskeem 01 M 1:2000
2. Tugiplaan 02 M 1:500
3. Kontaktvööndi skeem 03 M 1:1100
4. Põhijoonis 04 M 1:500
5. Tehnovõrkude plaan 05 M 1:500

3. Lisad ja tehnilised tingimused
1. Huvitatud isiku korraldatud kutsetega arhitektuurikonkursi võidutöö
Raadius Arhitektid OÜ koostatud piirkonna arhitektuurse idee visualiseering
2. Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ 16.08.2021 koostatud "Harju maakond, Rae vald, Vaida alevik, Madara kinnistu topo-geodeetilised uurimustööd, töö nr TT-6052";
3. LEMMA OÜ 10.10.2022 koostatud "Vaida aleviku Madara kinnistu, Hoidla tee 1 kinnistu ja Vana-Vaida tee 15 kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang";
4. Arborgreen OÜ 27.09.2022 koostatud "Dendroloogiline inventeerimine Rae valla, Vaida aleviku Madara, Vana-Vaida tee 15 ja Hoidla tee 1 kinnistutel";
5. Inseneribüroo Stratum 20.09.2022 koostatud " Vaida aleviku Madara kinnistu, Hoidla tee 1 kinnistu ja Vana-Vaida tee 15 kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu liiklusuuring";
6. Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ 08.09.2022 koostatud "Ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne, Madara maaüksus, Harju maakond, Rae vald, Vaida alevik, töö nr GE-3129";
7. AS ELVESO 25.10.2022. väljastatud tehnilised tingimused detailplaneeringu koostamiseks nr. SO-TT-007/22;
8. Telia Eesti AS 19.10.2022. väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 37328742;
9. AS ELVESO 13.10.2022. väljastatud tehnilised tingimused nr VK-TT 124 ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamiseks;
10. Elektrilevi OÜ 23.09.2022. väljastatud tehnilised tingimused nr 426573 elektrivarustuse planeerimiseks;
1. SELETUSKIRI
1. Detailplaneeringu alused ja lähtedokumendid
Käesoleva detailplaneeringu koostamise aluseks on:
0) Rae Vallavalitsuse 29.04.2025 korraldus nr 617, "Vaida alevik Madara, Vana-Vaida tee 15 ja Hoidla tee kinnistute ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamine";
1) Rae Vallavalitsuse 07.06.2022 korraldus nr 843, "Vaida aleviku Madara, Vana-Vaida tee 15 ja Hoidla tee 1 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine";
2) Ojamäe OÜ-ga sõlmitud töövõtuleping nr. OM_0121_DP;
3) huvitatud isiku korraldatud kutsetega arhitektuurikonkursi võidutöö: Raadius Arhitektid OÜ koostatud piirkonna arhitektuurse idee visualiseering;
4) Rae valla üldplaneering;
5) Harju maakonnaplaneering 2030+
6) Planeerimisseadus, Looduskaitseseadus, Ehitusseadustik, Asjaõigusseadus;
7) Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määrus nr 11, "Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas";
8) Rae Vallavalitsuse 30.08.2022 määrus nr 18, "Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded";
9) Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 13, „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord”;
10) Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2024-2035;
11) Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 14, “Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend“;
12) Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50, „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;
13) Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded (keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32);
14) Rae valla arengukava muutmine ja vastuvõtmine (Rae Vallavolikogu 19.11.2024 määrus nr 51);
15) Rae valla jäätmehoolduseeskiri (Rae Vallavolikogu 15.06.2021 määrus nr 73);
16) Rae valla rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord (Rae Vallavalitsuse 25.10.2022 määrus nr 23);
17) Rae Vallavalitsuse 12.01.2016 korraldusega nr 24 kehtestatud Vana-Vaida tee 15 kinnistu ja lähiala detailplaneering.
18) kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringud;
19) muud asjakohased õigusaktid, standardid, normatiivid.
Detailplaneeringu koostamisel on juhindutud Eesti Vabariigis planeerimist ning vara ja maaomandit reguleerivatest seadustest ja õigusaktidest.
Vastavalt DP lähteülesande (korraldus nr 843, 07.06.2022, p.4.2.1) on arendaja korraldanud kutsutud arhitektuurivõistluse, et leida parim lahendus piirkonna ruumilise terviklahenduse saamiseks ja sobivaima hoonestustüübi leidmiseks. Konkursi võidutöö täpsema lahenduse ja DP-ga integreerimise kirjeldus on antud käesoleva seletuskirja p.6 ja alapunktides.
Detailplaneeringu kovID on DP1175.

1.1. Planeerijad
Planeeringu koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Rae Vallavalitsus, reg. nr. 75026106, Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, Harju maakond, 75301, https://rae.ee/kontaktid-yld
Planeeringu koostaja on Arhitektuuribüroo Nafta OÜ, reg. nr. 10222546, MTR EP10222546-0001, Sõbra tn 24b, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10920. Planeerija Madis Karu, [email protected], +3725281979, Eesti Kunstiakadeemia diplom MK000180, arhitektuuri ja linnaplaneerimise magister, 2010.
DP illustratsiooni ja arhitektuurse eskiisi koostaja on Raadius Arhitektid OÜ, reg nr. 14290361, MTR EEP004029, Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Parda tn 12, 10151. Arhitektid Kaspar Stroom, +37256927772, [email protected] ja Hanna-Loore Õunpuu, +37253544775, [email protected].
DP haljastuse osa koostaja on Pruuli Plant Projects OÜ, reg. nr. 16448470, Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Pauastvere küla, Kaasiku, 48017, haljastusarhitekt Miina Pruuli +37253264085, [email protected].

2. Detailplaneeringu eesmärk ja põhjendus
Detailplaneeringuga lahendatakse planeeringuala kruntideks jaotamine, krundi hoonestusala määramine, krundi ehitusõiguse määramine, detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine, ehitise ehituslike tingimuste määramine, ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine, liikluskorralduse põhimõtete määramine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine, müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine, maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine, servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine, eraõigusliku isiku kinnisasjal asuva kavandatava puhkeala avalikult kasutatavaks alaks määramise vajaduse märkimine.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeringualale kavandada elamumaa sihtotstarbeline krunt ja üldkasutatava maa sihtotstarbeline krunt. Elamumaa krundile planeeritakse kompaktse põhiplaaniga kortermajad ning määratakse ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendatakse juurdepääsud, tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013. otsusega nr 462 „Rae valla üldplaneeringu kehtestamine“, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on osaliselt perspektiivne elamumaa, osaliselt perspektiivne keskusemaa, osaliselt perspektiivne ühiskondlike hoonete maa ja osaliselt perspektiivne haljasala ja parkmetsamaa.
Detailplaneeringu koostamisega luuakse võimalus Vaida aleviku tuumikala (mis on piiratud Vana-Vaida teega, Hoidla teega ja Saare teega) lõunaosasse olemasoleva võsastunud ja kasutuseta ala asemele kompaktse maa-asula tehiskeskkonda sobituva ruumiliselt läbimõeldud ja arhitektuurselt kõrgetasemelise ning aleviku südamikku sobituva elukeskkonna rajamise võimaldamine, mis aitab kaasa aleviku keskosa teenuste säilimisele tänu kasvavale rahvastikule asulas.
DP-ga määratakse Hoidla tee 1 ja Madara kinnistule hoonestusõigus, lahendatakse Vana-Vaida tee 15 kinnistu heakorrastus, lahendatakse kinnistute tehnovõrkudega varustamine, juurdepääsud, rekreatsioonialad ning jalgsi ja kergliiklusvahenditega liikuvuse taristu.
Madara ja Hoidla tee 1 kinnistud liidetakse üheks elamumaa krundiks, kuhu planeeritakse kokku kuus kolmekorruselist kortermaja, abihooneid planeeritakse üks. Hoonete arvu hulka arvestatakse ka ehitusloakohustuseta hooned.
Vana-Vaida tee 15 kinnistu lõunapoolne osa, kus hetkel paikneb lisaks isetekkelisele haljastusele ka inimtekkeline kõrge ja järsunõlvaline küngas, on kavas käesoleva DP-ga lahendada tervele alevikule kasutatava rekreatsioonialana. Ettepanek Vana-Vaida tee 15 kinnistu heakorrastamata lõunaosa liitmiseks Hoidla tee 1 ja Madara kinnistute planeeringualaga on esitatud Rae vallavalitsuse, Vaida põhikooli ja kohaliku kogukonna poolt, täpsemalt on Vana-Vaida tee 15 kinnistu lõunaosa planeeringuga liitmist käsitletud DP seletuskirja p.12. "Nõuded kuritegevuse vältimiseks."

3. Praegune olukord
Planeeritav ala asub Vaida aleviku lõunaosas. Detailplaneeringuga hõlmatavad kinnistud:
1. Madara katastriüksus suurusega 42996 m2, katastritunnus 65301:001:4340, registriosa nr 8331150, sihtotstarve 100% maatulundusmaa;
2. osa Vana-Vaida tee 15 katastriüksusest suurusega 54031 m2, katastritunnus 65301:001:3375, registriosa nr 14617302, sihtotstarve 100% ühiskondlike ehitiste maa;
3. Hoidla tee 1 katastriüksus suurusega 2047 m2, katastritunnus 65303:003:0389, registriosa nr 8908002, sihtotstarve 100% maatulundusmaa;
Planeeritav ala asub kõrvalmaanteest nr 11155 "Vaida tee" (kohaliku nimega "Vana-Vaida tee") idas ja põhjas, kõrvalmaanteest nr 11202 "Vaida - Urge" (kohaliku nimega "Hoidla tee") läänes. Madara kinnistul on idaosas noor lehtpuusalu, mis ulatub Hoidla tee 1 kinnistu loodeossa. Vana-Vaida tee 15 kinnistu paikneb Vana-Vaida teest idas, planeeringuga on hõlmatud ~1/3 kinnistust, lõunapoolne osa ~60 m laiuse ribana.
Juurdepääsud Madara kinnistule luuakse lõunast Vana-Vaida teelt ja idast Hoidla teelt.
Reljeefilt on maa-ala pigem tasane, Vana-Vaida tee 15 kinnistu lõunaosas paikneb enamasti järsunõlvaline inimtekkeline küngas, mille lauget läänenõlva saab kasutada hetkel kelgumäena.
Detailplaneeringu alast vahetult idas ja kagus asuvad järgmised kinnistud:
1. 65303:003:0245 on 11202 Vaida-Urge tee, transpordimaa 100%, pindala 29721 m2, ulatub kuni Vaida aleviku põhjaosani välja
2. 65303:003:0387 on 11202 Vaida-Urge tee, transpordimaa 100%, pindala 1441 m2
3. 65303:003:0414 on 11202 Vaida-Urge tee, transpordimaa 100%, pindala 1817 m2
4. 65303:003:0386 on 11202 Vaida-Urge tee, transpordimaa 100%, pindala 6134 m2
5. 65303:003:0391 on 11202 Vaida-Urge tee, transpordimaa 100%, pindala 45 m2
Käesolevas planeeringus ei nähta ette nende kinnistute struktuuri loodusliku ja tehisliku olukorraga korrelatsiooni viimist. Hilisemas perspektiivis on sobilik eraldi detailplaneeringuga lahendada kogu Hoidla tee ja Vana-Vaida tee ristumiskoha ümbrus, kuna tulevase DP alasse peaks olema hõlmatud ka Vana-Vaida teest lõunasse jäävad alad.

3.1. Piirangud
Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 korraldusega nr 1.1-4/78) olulisi konkreetseid maakasutuspiiranguid DP alale ei sea. Vaida alevik on määratletud kohaliku keskusena.
Alal kehtib Rae valla üldplaneering. Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringu kohaselt on tegu alaga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud osaliselt perspektiivne elamumaa, osaliselt perspektiivne keskusemaa, osaliselt perspektiivne ühiskondlike hoonete maa ja osaliselt perspektiivne haljasala parkmetsamaa.
Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2024-2035 kohaselt asub planeeringuala ühisveevärgi ja kanalisatsiooni piirkonnas, mille vee-ettevõtjaks on määratud AS ELVESO.
Detailplaneeringuala asub osaliselt endisel maaparandusalal. Planeeritav ala külgneb maaparandusehitise reguleeriva võrguga HIIE-1-2 (maaparandussüsteemi kood: 4108920020050).
Lähim pinnavee objekt on ca 180 m kaugusel lõunas asuv kuivenduskraav (K-1), mille eesvool on alla 10 km2. Kuivenduskraav on osa maaparandussüsteemist HIIE-1-2.
Planeeritavale alale jääb puurkaevu PRK0001644 sanitaarkaitseala raadiusega 50 m. Sanitaarkaitsealal keelatud asjakohased tegevused on toodud veeseaduse §127 lõigetes 1-2, §129 lõikes 7, §151 lõigetes 1-3.
Kinnistud asuvad pinnase radooniriski kaardi järgi madala radooniriskiga piirkonnas (10-30 kBq/m3). Radooniohjemeetmed vaata käesoleva seletuskirja p. 6.3.2.
Kinnistu paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alaks loetakse ala, kus põhjaveekihil lasub 2 - 10 meetri paksune moreenikiht või kuni kahe meetri paksune savi- või liivsavikiht või 20 - 40 meetri paksune liiva- või kruusakiht. Nõrgalt kaitstud põhjaveealadel võib hajutatult immutada kuni 10 m3 ööpäevas bioloogilist puhastatud heitvett. Vastavalt teostatud geoloogilisele uuringule pinnases liigniiskust ei esine, suurte sadude ja sulavete ajal on võimalik lühiajaline ülavee kogunemine halbade filtratsiooniomadustega moreenile.
Kinnistute ida-, lõuna- ja lääneservades paikneb Vana-Vaida teest, Hoidla teest ja 3. Vaida ühendusteest tulenevad teekaitsevööndid 30 m, samuti Vana-Vaida teest ja Hoidla teest tulenevad tänava kaitsevööndid 10 m. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee kaitsevöönd DP alale ei ulatu.
Madara ja Vana-Vaida tee 15 kinnistut läbiv keskpinge õhuliin kaitsevööndiga 10+10 m on kavas likvideerida ja asendada sobivas asukohas oleva maakaabliga, likvideerimiseks ja maakaabliga asendamiseks koostada eraldi projekt peale DP kehtestamist.
Vana-Vaida tee 15 kinnistul paikneb madalpinge õhuliin, mis teenindab Vana-Vaida tee 17 kinnistut, madalpinge õhuliini kaitsevöönd on 2+2 m. Vana-Vaida tee 15 kinnistul paiknevad mitmed madalpinge kaablid, nende kaitsevöönd on 1+1 m. Madara kinnistu põhjaosa läbib Hoidla tee 9 asuva viilhalli toiteks madalpinge maakaabel kaitsevööndiga 1+1 m.
Vana-Vaida tee 15 kinnistu idaservas asub ELASA kaablikanalisatsioon kaitsevööndiga 1+1 m.
Vana-Vaida tee 15, Madara, Hoidla tee 1 ja 11202 Vaida - Urge tee (65303:003:0391) kinnistul paiknevad AS Elvesole kuuluvad vee- ja kanalisatsioonitorustikud: veetorustik kaitsevööndiga 2+2 m, survekanalisatsioonitorustik kaitsevööndiga 2+2; isevoolne kanalisatsioonitorustik kaitsevööndiga 2.5+2.5 m. Mainitud torustikud paiknevad valdavalt Vana-Vaida tee ja Hoidla tee ääres. Vana-Vaida tee 15 kinnistul on ka kaks hüljatud veetoru, millele kaitsevööndit ei määrata.
Kruntidele ulatuvad piirangud (kaitsevööndid) on kantud planeeritava ala plaanile ja ehitusõiguse tabelisse (vt 04 “Põhijoonis”).

4. Teostatud uuringud
Käesoleva detailplaneeringu koostamiseks on teostatud järgmised uuringud (DP lisad 2 - 6):
1) Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ 16.08.2021 koostatud "Harju maakond, Rae vald, Vaida alevik, Madara kinnistu topo-geodeetilised uurimustööd, töö nr TT-6052";
2) LEMMA OÜ 10.10.2022 koostatud "Vaida aleviku Madara kinnistu, Hoidla tee 1 kinnistu ja Vana-Vaida tee 15 kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang";
3) Arborgreen OÜ 27.09.2022 koostatud "Dendroloogiline inventeerimine Rae valla, Vaida aleviku Madara, Vana-Vaida tee 15 ja Hoidla tee 1 kinnistutel";
4) Inseneribüroo Stratum 20.09.2022 koostatud " Vaida aleviku Madara kinnistu, Hoidla tee 1 kinnistu ja Vana-Vaida tee 15 kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu liiklusuuring";
5) Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ 08.09.2022 koostatud "Ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne, Madara maaüksus, Harju maakond, Rae vald, Vaida alevik, töö nr GE-3129".
Käesoleva DP seletuskirjas on allpool esitatud olulisimad lõigud uuringutest.

4.1. Ehitusgeoloogilised tingimused
Uurimispiirkond jääb geoloogilise ehituse järgi kergelt lainjale moreentasandikule. Pinnakattes on esindatud muld ja liustikuline moreen. Maa-ala oli varem kasutusel põllumaana, seetõttu on mullakihi paksus mõnel pool suhteliselt suur. Aluspõhja moodustab siin Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Rägavere kihistu lubjakivi. Piirkond on tasase reljeefiga, mille üldine kallakus on läände (Pirita jõe suunas). Maapinna absoluutkõrgused uuringupunktides on vahemikus 45.15 ... 46.55 m.
Maa-ala geoloogilised kihistused ülalt alla:
Kiht 1. Muld. Uuringuala on kaetud 0.2 ... 0.8 m paksuse kasvukihiga. Tegemist on mittedreeniva kihiga.
KIHT 2. Savimöllmoreen järgneb mullakihile, absoluutkõrgusel 44.75 ... 46.35 m. Moreen on sortimata või halvasti sorditud mandrijäätekkeline pinnas, mis koosneb saueosakestest kruusa ja veeristeni ning võib sisaldada ka rahne / lubjakivi lahmakaid. Moreenikiht on 3.25 ... 8.3 m paksune, sitke kuni kõva konsistentsiga ning kruusa ja veeriste sisaldus on visuaalsel hinnangul enamasti 25 ... 35%. Löökpenetreerimisel on löökide arv 20 cm läbimiseks kihis vahemikus 3 ... 70, keskmiselt 28 lööki, vastav dünaamiline takistus (qd) 2.11 ... 38.57 MPa, keskmiselt 16.6 MPa. Tegemist on külmaohtliku mittedreeniva kihiga.
KIHT 3. Murenenud lubjakivi. Puuraugu PA-12 piirkonnas on aluspõhja ülemine osa 0.5 m paksuselt murenenud. Kiht ilmus maapinnast 3.6 m sügavusel, absoluutkõrgusel 41.7 m.
KIHT 4. Lubjakivi avati puuraukudes maapinnast 4.1 ... 8.6 m sügavusel, absoluutkõrgusel 36.9 ... 41.25 m. Aluspõhi on kesktugev kuni tugev kaljupinnas.

4.1.1. Põhjavesi
Vabapinnaline põhjaveekiht Kvaternaarisetetes toitub sademetest ja on veepideme puudumise tõttu hüdrauliliselt ühendatud aluspõhja lubjakivis oleva Ordoviitsiumi põhjaveega. Pinnasevee ehk põhjavee esimese veekihi tase registreeriti uurimistööde ajal (31.08.2021.) peale veetaseme stabiliseerumist hoonete puuraukudes maapinnast 1.5 ... 3.1 m sügavusel. Hüdrogeoloogiliste kaartide andmetel lasub alal Silur-Ordoviitsiumi veelademe tase absoluutkõrgusel ca 40 m. Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi (MA 2017-003) tabeli L1.T1. niiskuspaikkonna määrangul kuulub uuringupiirkond valdavalt 2. niiskuspaikkonda.

4.1.2. Vundeerimissoovitused ja lähteandmed vundeerimiseks
Ehitusgeoloogilised tingimused krundil on head. Projekteeritavate hoonete vundeerimiseks sobib madalvundament. Vundeerimissügavusele jääb heade geotehniliste omadustega moreen. Moreenpinnaste normatiivne (keskmine maksimaalne) külmumissügavus piirkonnas on 1.2 m. Teede puhul tuleb silmas pidada, et moreen on külmakerkeline pinnas.

4.2. Liiklusuuring
Liiklusuuringu kokkuvõttes on öeldud: Madara DP alale ette nähtud objektid (kortermajad) võib rajada kasutades olemasolevat teedevõrku. Riigiteede rekonstrueerimine ei ole vajalik. Vajalik on rajada juurdepääsud DP alale, selleks sobib Transpordiameti mahasõit tüüp I 6.0 m laiuse asfaltkattega (6.0 m on asfaltkatte laius mahasõidu tee osal, tüüplahenduse joonisel tähisega b).

4.2.1. Liiklusloendused
Töö raames teostati käsiloendus kõrvalmaanteede 11202 "Vaida-Urge" (kohalik nimetus "Hoidla tee") ja 11155 "Vaida tee" (kohalik nimetus "Vana-Vaida tee") ristmikul (hommikune, lõunane ja õhtune tippaeg) ning automaatloendus teedel 11202 ja 11155 lõigetes:
• tee 11202 Vaida – Urge km 2.53;
• tee 11155 Vaida tee km 0.35.
Ristmiku suurim summaarne liiklussagedus 92 a/h oli hommikusel tipptunnil, õhtusel tipptunnil oli summaarne liiklussagedus 81 a/h ja lõunasel tipptunnil 43 a/h.
Teeregistri andmetel oli 2021. aastal teel 11202 aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 690 autot ööpäevas ja teel 11155 350 autot ööpäevas.
Tee 11202 liiklust iseloomustab suur suunaline erinevus hommikusel ja õhtusel tipptunnil. Õhtusel tipptunnil sõidetakse rohkem tee 11155 (Vana-Vaida tee) kaudu, kuna selle ääres on kohalik Coop kauplus, Vaida lasteaed ja Vaida põhikool. Oluline on see, et kahe juurdepääsuga Madara DP lahenduse puhul on tee 11155 Vaida aleviku keskosa liiklus teatud määral väiksem. Need, kellel ei ole vaja õhtul koju tulles kauplust külastada ning koolist-lasteaiast läbi mina, saavad sõita koju mööda teed 11202.

4.2.2. Ühistransport
DP alale lähim peatus (370 m) on „Vaida põhikool“, kuid see teenindab peamiselt kooliõpilasi (liinid R3 ja R5 ja 138). Siiski on tööpäeviti hommikusel ajal võimalik sõita Tallinna (2 väljumist). Suurema väljumiste arvuga on peatus „Vaida“, mis asub Madara DP ala keskpunktist 850 meetri kaugusel. Peatusest „Vaida“ on tööpäeviti 28 väljumist, kusjuures hommikusel tippajal on Tallinna suunas 5 väljumist ning õhtusel tippajal 3 Tallinna suunalt saabumist. Seega on võimalus ühistranspordiga Tallinnasse sõita olemas ning selle kasutamine sõltub sellest, kus asuvad sihtkohad Tallinnas. Ümberistumise vajaduse korral on suurem tõenäosus, et igapäevasõitudeks kasutatakse sõiduautot, sest ajaline kaotus ühistransporti kasutades kujuneb liiga suureks.
Ühistranspordi kasutamise võimalused Rae valla keskuste vahel on järgmised:
Vaida - Jüri, päevas enam kui kümme väljumist (bussiliinid 105, 130, 131, 134, 138)
Vaida - Peetri, päevas enam kui kümme väljumist (bussiliinid 105, 130, 131, 134, 138)
Vaida - Lagedi, otseliinid puuduvad, ümberistumine Ülemiste jaamas
Vaida - Järveküla, otseliinid puuduvad, ümberistumine Ülemiste jaamas
Kokkuvõtvalt ühistranspordi osas on esmatasandil ühendus Tallinnaga olemas, kuid igapäevasteks liikumisteks kasutatakse eeldatavasti suuremas osas sõiduautot. Sellega on arvestatud Madara DP ala liiklusprognoosi koostamisel.

4.2.3. Jalgratta- ja jalgsiliiklus
DP alalt on jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimalused olemas Vaida aleviku sees. Jalgratta tavapärasesse teeninduspiirkonda (kuni 5 km) jääb ka Patika, kuid eraldi jalgrattateed Vaida ja Patika vahel ei ole. Jalgrattaga (sh. elektritõuksid, elektrirattad) pääsuks Jürisse on otstarbekas kasutada Jüri - Vaida kõrvalmaanteed, mis on Vaida - Pajupea teest Golfi teeni ~2.4 km pikkusel lõigul ilma jalg- ja jalgrattateedeta, ent on samas suhteliselt hõreda autoliiklusega.
Kuigi DP aluseks olnud liiklusuuringus ei ole prognoositud jalgsi ja jalgrattaga liikumist, siis võib oletada, et tänu Vaida aleviku kompaktsusele ja olemasolevatele hästitoimivatele jalg- ja jalgrattateede võrgustikule suureneb oluliselt jalgsi ja jalgrattaga liiklejate arv Vaida alevikus.

4.2.4. Liiklusprognoosi tulemused
Arvutused on teostatud kolmele ristmikule, millest riigiteede ristmik on olemasolev ning juurdepääsuristmikud perspektiivsed Madara DP realiseerimisel:
• riigiteede 11202 ja 11155 ristmik;
• riigitee 11202 ja suurema parkla juurdepääsu ristmik;
• riigitee 11155 ja väiksema parkla juurdepääsu ristmik.
Ristmikute liikluse olukorra hindamiseks on kasutatud teenindustasemeid A...F (vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad). Teenindustasemed A ja B tähendavad sujuvat ja ilma oluliste ooteaegadeta liiklust (ooteajad kuni 15 sekundit), teenindustasemed C ja D tähendavad kõrvaltee suundadel teatud ooteaegasid (keskmine ooteaeg tipptunnil 15-35 sekundit) ning teenindustasemed E ja F on pikema ooteajaga (üle 35 sekundi). Liiklusuuringus toodud ristmike läbilaskvusarvutused näitavad, et Madara DP ala objektide lisamisel koos teede 11155 ja 11202 baasprognoosiga on kõikide ristmikute teenindustasemed A ning seda suure läbilaskevõime varuga (ristmike reservläbilaskevõime on >964 a/h).

4.3. Müra hinnangu kokkuvõte
Mürahinnangus on esitatud müra modelleerimise tulemusena mürakaardid päevase ja öise aja kohta olemasoleva (2022. a) liiklussageduse korral, perspektiivse (2042. a) liiklussageduse korral koos käesoleva detailplaneeringuga ning perspektiivse (2024. a) liiklussageduse korral ilma käesoleva detailplaneeringuta. Koostati ka tootmisala müramodelleering.
Peamiste müraallikatena käsitletakse käesolevas mürahinnangus DP alast lõuna suunda jäävat Vaida kõrvalmaanteed nr 11155, ida suunda jäävat Vaida - Urge kõrvalmaanteed nr 11202 ja lääne suunda jäävaid 3. Vaida ühendusteed nr 1137 ja Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa põhimaanteed nr 2 ning põhja suunda jääv tootmisala.
Mürahinnangus on Vaida kõrvalmaantee nr 11155 ja Vaida–Urge kõrvalmaantee nr 11202 liiklussageduste osas lähtutud Inseneribüroo Stratum 2022. a koostatud projektist nr 2022-T091 „Vaida aleviku Madara kinnistu, Hoidla tee 1 kinnistu ja Vana-Vaida tee 15 kinnistu osa ja lähiala detailplaneeringu liiklusuuring“. Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa põhimaantee nr 2 (20.960 - 26.038 km) ja 3.Vaida ühendustee nr 1137 (0 - 0.822 km) liiklussageduste puhul on lähtutud transpordiameti liiklussageduste andmetest.
Tööstusmüra osas lähtuti Euroopa Komisjoni juhenddokumendis WG-AEN välja töötatud soovituslike tootmismüra emissiooniandmeid.
Käesolevas mürahinnangus on planeeringualast põhja suunda jäävat tootmisala (Hoidla tee 9 kinnistut) käsitletud kergetööstusalana. Müra modelleerimisel arvestatud, et tegemist on kergetööstuse aladega ehk aladele rakendatakse müraemissiooni Lw=60 dB/m2 päevaajal 16 h vältel.
Mürahinnagus esitatud modelleerimiste järgi on olemasolevad ja perspektiivsed müratasemed madalamad kui keskkonnaministri määrusega nr 71 "V älisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" kehtestatud liiklus- ja tööstusmüra piirväärtused, seega ei ole tarvis leevendavaid meetmeid rakendada.
Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooni-nõuded. Kaitse müra eest” toodud nõudeid ja rakendada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” nõudeid.

4.4. Haljastuse inventuur
Dendroloogiline inventeerimine viidi läbi territooriumil 2022. aasta suvel. Määrati puude ja põõsaste liigiline koosseis. Märgiti ära kuivanud, tuulte poolt murtud ja haiguste poolt kahjustatud puud, mis tuleks eemaldada. Hinnati puittaimede seisundit, mille põhjal anti soovituslikud hooldusvõtted.
Puudele anti väärtushinnang, mille aluseks on võetud viieastmeline skaala „Puude haljastuslike väärtuste hindamise skaala”. Plaanil on olulised puud märgitud rohelisega, väheväärtuslikud puud, põõsad ja puude grupid märgitud kollasega ja likvideeritavad puud, põõsad ja puudegrupid pruuniga. Inventeeritaval alal ei leidu I-II väärtusklassi puid.
Vaida aleviku Madara, Vana-Vaida tee 15 ja Hoidla tee 1 kinnistute inventeerimise tulemusena selgus, et antud kinnistutel kasvab kokku 12 eri liiki puittaimi. Kinnistute puittaimestik koosneb üksikpuudest ja ühest suuremast puudegrupist. Välitööde käigus hinnati ära 115 dendroloogilist objekti.
Vana-Vaida tee 15 kinnistul olev puittaimestik omab märksa kõrgemat haljastuslikku väärtust kui Madara kinnistul. Koolipoolsel küljel olevatest üksipuudest koosnev puude rivi on maa-alal kõige paremas seisus ja peamiselt on seal III väärtusklassi kuuluvad harilikud vahtrad ja saared, neid tuleks võimalusel kindlasti säilitada. Kinnistu Vana-Vaida 15 teepoolses ääres kasvavad rivis mitmed eri liiki puid. Kooli poolses otsas kasvavad kuused, vahtrad ja saared on üldselt heas seisukorras ning need tuleks säilitada. Kuivanud ning üraski kahjustusega kuused tuleks kindlasti raiuda, et vältida teiste kuuskede välja langemist.
Haljastusuuringu järgi ei kasva Madara ja Hoidla tee 1kinnistul ei kasva ühtegi I, II ja III väärtusklassi kuuluvaid puid. Madara ja Hoidla tee 1 kinnistul kasvavad peamiselt remmelgad. Puud on peamiselt alla 8 cm diameetriga ja kasvavad maa-alal ühe suure puude grupina (nö. võsa). Kõrghaljastuslikult neil väärtust pole.
Haljastuse hinnangus on antud soovitus terveid puid võimalusel säilitada, kuna nad annavad üldist kõrghaljastuslikku rohemassi ja on mingil määral ka Tartu maanteelt tuleva müra tõkkeks.

5. Kontaktvöönd
Kontaktvööndi ulatus on vastavalt DP lähteülesandele kogu Vaida alevik, osaliselt Suuresta ja osaliselt Vaidasoo küla. Suuresta külast on kontaktvööndi alasse hõlmatud Saare teest kuni ~600 m põhja poole jäävad alad, kus paiknevad Saarevõsa ja Saarepõllu teede äärsed äri- ja tootmismaa kinnistud, mis on DP koostamise ajal hoonestamata, ning Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maanteest lääneedelasse jäävad alad, kus paiknevad kõrvalmaanteele Vaida - Urge tee viivad rambid.
Vaidasoo küla Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maanteest lääneedelasse jäävad kontaktvööndiga hõlmatud alad on Pirita jõest idas. Palvemaja tee ja Ojapõllu tee ääres paiknevad äri- ja tootmismaa kinnistud, mis on DP koostamise ajal hoonestamata. Alal on ka mõned üksikud talukohad. Jalakäijatel on pääs Vaida alevikust alale üle Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maanteed ületava jalakäijate silla, autoliiklus vaid Vaida - Urge tee rampide kaudu, hädavajadusel ka kohalikke kruusakattega teid pidi Aruvalla kaudu.
Saare teest põhja poole ja Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maanteest lääneedelasse jäävad alad käesoleva DP mõttes ruumilist mõju omavad vähesel määral, potentsiaalsed uued elanikud võivad kaasa tuua varasemalt loodud äri- ja tootmismaade kinnistute arendamiseks stiimuleid, võivad tekkida uued kohalikud töökohad lähipiirkonda.
Hoidla teest itta ja Vana-Vaida teest lõunasse jäävad kontaktvööndi alad Vaidasoo küla maadel on valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega ja kasutusel põllumaadena. Alal on paarkümmend hajali paiknevat talukohta, tihedamalt on neid Vaidasoo küla keskosas (kontaktvööndi ala kaguosas) ja Vaida alevikust vahetult lõunas, Tartu maantee servas.
Vaida aleviku piiridest väljajäävate kontaktvööndi alade kohta võib kokkuvõtteks öelda, et nende puhul on tegu valdavalt maapiirkonna ja hajaasustusega aladega, millel on planeeritava ala suhtes linnalähedase keskuse loodusliku tagamaa roll, pakkudes avaraid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, pigem vaatlemiseks kui viibimiseks, kuna põllumaad on valdavalt kasutuses ja Pirita jõgi läänes ja Pikavere soo idas ei soosi lähialade metsade kasutamist rekreatsioonialadena.
Vaida alevik, mis on täielikult hõlmatud kontaktvööndi alasse, on jaotatav järgmisteks eriilmelisteks piirkondadeks:
1. Saare teest põhjaloode poole jäävad alad;
2. Vana-Vaida teest lääne poole kuni Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maanteeni jäävad alad;
3. Saare tee, Vana-Vaida tee, Hoidla tee ja Piibelehe tänava vahele jäävad alad;
4. Vana-Vaida tee, Hoidla tee, Rukkilille tänava ja Piibelehe tänava vahele jäävad alad;
5. Rukkilille tänava, Vana-Vaida tee ja Hoidla tee vahelise ala Vaida koolist põhja poole jääv ala, Vaida aiandi ala;
6. Rukkilille tänava, Vana-Vaida tee ja Hoidla tee vahelise ala Vaida koolist lõuna poole jääv ala, kus paikneb ka käesoleva planeeringuga hõlmatud ala;
Piirkonnas 1 on lääne pool mitmed üksikelamute krundid Saarepargi tee ja Saarepargi põik tee ääres, ida pool on Golfi tee ääres mõned tootmishooned. Vaida - Urge tee rampide ja liiklussõlme tõttu ei ole piirkond 1 väga hästi Vaida aleviku keskosaga integreeritud, ent juurdepääsud on tänu jalgratta- ja jalgteedele siiski head. Hoonestus piirkonnas on kompaktne ja eriilmeline, kinnistute struktuur pigem kirju.
Piirkonnas 2 on lääneedela piiriks Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maantee äärne müratõkkesein pisut enam kui 1.0 km pikkuselt. Piirkonnas on mitmeid üksikelamuid ja ka maa-asulatele iseloomulikke väikseid tüüprojektide järgi ehitatud kortermaju. Siin asub ka Vaida lasteaed Pillerpall. Hoonestus piirkonnas on joondunud pigem Vana-Vaida tee äärde. Hoonestus piirkonnas on eriilmeline, kinnistute struktuur pigem korrapäratu.
Piirkonnas 3 on dominandiks Hoidla tee äärde jääv aianduskoperatiivide ala. Tuuliku tee, mis piirkonda 3 ~põhja-lõunasuunaliselt läbib, on valdavalt palistatud uute üksikelamutega. Eeldatavasti lähiajal toimub areng Hoidla tee poolses servas, samuti on potentsiaali piirkonna loodeosas, mis on alevikku peamisel sisenemisteel sobilik äri- ja teenindusettevõtete rajamiseks.
Piirkond 4 on Vaida aleviku kõige tihedamini asustatud ala, idaosas on 3 viiekorruselist kortermaja ja 2 kolmekorruselist kortermaja. Kortermajadest läänes on ~60 m laiune Rukkilille tee 7 kinnistu, mis on kasutusel aiamaana, misjärel järgnevad kolme- ja kahekorruselised kortermajad. Maa-asulale iseloomulikkus ja kõrghaljastuse osakaal kasvavad piirkonnas 4 lääne suunas.
Piirkonnas 5 paikneb idas Hoidla tee ääres Elveso katlamaja. Vana-Vaida tee ääres on raamatukogu, kauplus. Piirkond 5 loodeosa võib lugeda Vaida aleviku keskuseks. Piirkond 5 lõunaosas on endine aiand mitmete endiste kasvuhoonetega. Aiandi alal on potentsiaali pakkuda rohket täiendust aleviku keskosale uue ja läbimõeldud hoonestusega, mille ümber on aleviku keskossa sobituvad avalikud alad ja rohke kõrghaljastus. Hetkel on piirkond pigem tühermaa.
Piirkond 6 kätkeb endas Vana-Vaida tee ääres Vaida põhikooli koos staadioniga (ala keskosas) ja Hoidla tee ääres Hoidla tee 9 kinnistul asub Vaida aleviku suurima ehitisealuse pinnaga hoone. Koolihoonest kagusse jääb pinnasekuhi, mida kasutatakse kelgumäena, Madara kinnistul on tihe noor puudesalu. Piirkondade 5 ja 6 ulatuses kasvab Vana-Vaida tee ääres kuuskede rivi.
Lähemalt on kontaktvööndi alal vaadeldud ja analüüsitud arhitektuurse ilme, avaliku ruumi ja haljastuse osas planeeritavat ala ja tema naaberkinnistuid, sealhulgas ka teisel pool Vana-Vaida teed olevaid üksikelamukinnistuid (kontaktvööndi joonisel tumedama sinise joonega piiratud ala). Planeeringuala lähiala on valdavalt detailplaneeringutega katmata, ainus DP on Vana-Vaida tee 15 ja lähiala kehtestatud detailplaneering.
Analüüsitaval alal on elamumaa, maatulundusmaa, tootmismaa ja ühiskondlike ehitiste maa kinnistuid enam-vähem võrdsel pinnal. Teed on transpordimaa sihtotstarbega, osa teedest on sihtotstarbeta maad. Analüüsitaval alal on maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud pigem ala kaguservas, elamumaa sihtotstarbega on kinnistud ala edela- ja loodeservas, tootmismaa kinnistu on ala kirdenurgas ja ala keskel puurkaevu teenindusalal.
Kinnistud on alal valdavalt keerulise kujuga, suuruseliselt laialt varieeruvad.
Vana-Vaida teest läänes ja lõunas olevad elamumaa kinnistud on pigem hoonestatud, abihooneid reeglina enam kui 1. Maatulundusmaad on reeglina hoonestamata.
Arhitektuursete mahtude poolest seostub planeeritav hoonestus pigem aleviku keskosas (Rukkilille ja Piibelehe tänavate läheduses, eelpool kirjeldatud piirkond 4 lääneosas) olevate väiksemate korterelamutega.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Vaida alevik on eriilmeline ja mitmetahuline, ühtset joont mille järgi tuleks joonduda, et mitte kaotada aleviku eripära, ei ole. Koostatav detailplaneering on oma lahenduselt erinev vahetus läheduses oleva ruumilise olukorraga võrreldes, ent planeeringuga loodav uus ruum sobitub aleviku keskkonda, võimaldab aleviku lõunaosa tühermaa asendada alevikule sobiva looduslähedase tehiskeskkonnaga ja annab võimaluse ühtlasemaks üleminekuks keskuse alalt looduskeskkonda.

6. Planeering ja ehitusõigus
Planeerimisel on uue elukeskkonna loomisel lähtutud järgmisest:
1. sotsiaalsed aspektid – hea elukeskkond; mõistlikud, madalad ja kontrollitavad kulud; hoonete tervislik sisekliima; terviklikult lahendatud ühiskasutusega haljasalad koos liikumis- ja mängualadega;
2. keskkonnaaspektid – taastuvenergia kasutamise võimalused; madalad ja kontrollitavad energiakulud; mitmekesine haljastus ja avalik ruum;
3. majanduslikud aspektid – mõistlikud ja ratsionaalsed arenduskulud; mõistlikud ja ratsionaalsed majandamiskulud.
Kvaliteetse ja kaasaegse planeeringulahendusega on eelpoolloetletud aspektid arvesse võetud ja on loodud meeldiv elukeskkond, kus on tasakaalus asula varem väljakujunenud ilme ja lähiala looduskeskkond.

6.1. Arhitektuurivõistluse tulemus
Välja valitud arhitektuurne lahendus eristus alternatiivsetest eeskätt hoonete ja parkimisalade paigutuse poolest. Pakutud lahenduse näol tekib suur ja paindliku kasutusega õueala, kus autodega liikumist ei toimu ning parkimine (ka jäätmeautode sõit jms) on paigutatud planeeringuala äärde võimalikult kompaktselt ning liigendatult. Selline lahendus seab esimesele kohale elanikud ja loob vaikses õueruumis võimalused erinevateks tegevusteks kõikidele vanusegruppidele.
Hoonete vahele tekkinud vabavormiline haljasalade geomeetria ja maastikuarhitektuurne lahendus mõjub kui lilleaed. Samuti läbivad ala jalg- ja jalgrattateed, mis on avatud ka kõigile teistele ümberkaudsetele elanikele, eesmärgiga rikastada eristuva ja kõrgetasemelise arhitektuuriga tervet piirkonda.
Kortermajade mahuline ja väline arhitektuur toetab hästi planeeringulist kontseptsiooni. Hooned on otstarbekate mõõtmetega ja kompaktse põhiplaaniga, mis võimaldab hõlpsasti hooneid alale kaootiliselt paigutada. Seeläbi suhestuvad hooned hästi looklevate välialade lahendusega. Selline hoonete paigutus aitab vältida n-ö korduvate fassaadide mulje teket ja pakub ruumiliselt põnevamaid vaateid kui ühe suure hoone rajamine krundile. Arhitektuurselt räägib kaootiliselt paigutatud ja kompaktse põhiplaaniga majade rajamise kasuks energiatõhusa siseruumi teke. Esimese korruse korteritele on ette nähtud terrassid, mis koos hoonete puidust välisviimistlusega soosivad inimsõbraliku ja aedlinliku miljöö tekkimist.

6.1.1. Asula eripära arvestava asustuse planeerimine
Uus hoonestus planeeritavatel maaüksustel arvestab lähialal olemasoleva elu- ja looduskeskkonnaga. Uus hoonestus on ette nähtud projekteerida silmapaistva ja looduslähedase vormikeelega. Hoonete projekteerimisel on nõutud kinnistu (reljeef, haljastus), lähinaabrite ja piirkonna miljööga sobivusega arvestamist. Planeeritav hoonestus võib erineda lähiala hoonestustavast, kuna planeeritakse kompaktne, väliskeskkonnaga hästisuhestuv ja ajaliselt lühikese perioodi jooksul valmiv ala.
Vältimaks olemasolevate teede äärde hoonestuse "müüride" teket, mis välistaksid võimaluse seostada kinnistusisesed rekreatsioonialad ja jalgratta- ja jalgteed orgaaniliselt aleviku võrgustikega, on välditud planeeringulahendust, kus planeeritav hoonestus kujundaks selgelt välja tänavaruumi, paiknedes põhiteede ääres ning elamualade siseosas paikneksid rekreatsioonialad. Selle asemel on kavandatud kompaktsete mahtudena hoonestusühikud näiliselt vabaplaneeringulise paigutusega, planeeritava hoonestuse vahel oleks paremini maa-asulasse sobivalt looduskeskkonda sulanduvad rekreatsioonialad, seetõttu ka kohustuslikku ehitusjoont ei määrata. Tänavaruumi kujundamiseks istutatakse liiklusmüra vähendav kõrghaljastus kinnistu teepoolsetesse servadesse.

6.1.2. Inimtegevusest lähtuva kahju piiramiseks rakendatavad abinõud
Olmeprügi käitlemine ja äravedu lahendatakse vastavalt Rae valla jäätmekäitluseeskirjadele. Kui ehitusprojektis paigutatakse jäätmekonteiner(id) lähemale kui 3 meetrit naaberkinnistu piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus.
Olmeprügi kogutakse elamumaa krundi juurdepääsuteede lähedusse planeeritud sorteeritud jäätmete varjualustesse (sillutatud alusel jäätmekonteinerite varjualused erinevat tüüpi olmejäätmete konteineritega).
Nähakse ette sorteeritud jäätmete kogumiseks varjualused, mis on ette nähtud kõvakattega ning sinna peab mahtuma vähemalt 4 erinevat konteinerit (segaolmejäätmed (20 03 01); biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08); paber ja kartong (20 01 01); segapakendid (15 01 06, planeerida on vajalik vähemalt üks tagatisrahata pakendijäätmete kogumiskoht)).
Ehitusprojektidega tuleb tagada prügikonteineritele prügiveosõiduki võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Rae valla jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes.
Jäätmekonteinerite varjualuste võimalik asukoht on näidatud illustratiivselt põhijoonisel.
Veekäitluse keskkonnakaitselised tingimused vaata käesoleva seletuskirja p. 11. ja 16.
Käesoleva planeeringuga ei seata rangemaid nõudeid kavandatavate hoonete energiatõhususele kui hoonete projekteerimise ajal kehtivas seadusandluses on nõutud.

6.2. Planeerimispõhimõtted
Alal kehtib üldplaneeringu nõue, mis sätestab, et detailplaneeringualal, millega nähakse ette rohkem kui 5 elamumaa krunti, tuleb minimaalset 15% detailplaneeringu alast jätta üldkasutatavaks haljasala ja parkmetsa maaks, kuhu saab rajada laste mänguväljakuid, palliplatse vms; planeeringuga moodustatakse 1 elamumaa krunt. Madara ja Hoidla tee 1 kinnistud liidetakse, krundile määratakse ehitusõigused ja juurdepääsud avalikult teelt, planeeritavatele jalgratta- ja jalgteedele ja rekreatsioonialadele määratakse avalik kasutus. Jalg- ja jalgrattateede pindala on kokku 3307 m2, lisaks nähakse ette veel parkmetsa alasid vähemalt ~8000 m2 ulatuses, seega avalikult kasutatava haljasala ja parkmetsa maa pind on vähemalt 15% kogu pos 1 krundi pinnast (enam kui 6756 m2).
Kinnistute avalike alade majandamise kord on kirjeldatud käesoleva seletuskirja p.19 "Planeeringu elluviimine".
Krundile pos 01 määratakse 100% elamumaa sihtotstarve.
Lisaks Madara ja Hoidla tee 1 kinnistutele rajatavate avalikult kasutatavatele aladele nähakse ette Vana-Vaida tee 15 kinnistule arendaja poolt rajatav rekreatsiooniala ja avalik haljasala (korrastatav haljaspuhver elamualade ja ühiskondlike ehitiste maa vahel), mis lahendatakse käesolevas planeeringus selliselt, et planeeritavate korterelamute avalikud alad (kinnistute sisesed jalgratta- ja jalgteed ja rekreatsioonialad, laste mänguväljakud, palliplatsid jms) oleks orgaaniliselt liidetud aleviku rekreatsioonitaristuga ning jalgratta- ja jalgteede struktuuriga.
Planeeritavast alast väljapoole rajatakse ~40 m pikkuselt jalgratta- ja jalgtee ühendamaks planeeritavale alale planeeritud jalgratta- ja jalgteed Hoidla tee ja Vana-Vaida tee ristmikuga.

6.2.1. Planeerimislahendus - teed, kinnistud, hoonestusalad
Uute hoonestusalade paigutamisel on arvestatud tellija ja Rae valla soovide ja olemasoleva olukorraga. Hooneid on lubatud ehitada hoonestusaladele. Hoonestusalad jäävad krundi piiridest 4.0 m kaugusele ja arvestavad teekaitsevöönditega ja Vana-Vaida tee 17 kinnistul paikneva puurkaevu kaitsevööndiga.
Teekaitsevööndisse planeeritud ehitised on parkimisplatsid ja tehnovõrgud, teekaitsevööndisse ei planeerita hoonestust ega rekreatsioonialasid. Kinnistut läbivad ebasobivas asukohas tehnovõrgud tõstetakse ringi, õhuliinid asendatakse maakaablitega sobivas asukohas.
Pääsud kinnistule, hoonete ja rajatiste soovituslik paiknemine on näidatud joonisel 04 “Põhijoonis”.

6.2.2. Vastavus kõrgematele planeeringutele
Detailplaneering ei sisalda kontaktvööndi alal koostatavate planeeringute muutmise ettepanekuid. Detailplaneering vastab valdavalt kehtivale Rae valla üldplaneeringule, põhjendused erinemiseks ja kvaliteetset ruumiloomet tagavate lahenduste kirjeldused on esitatud allpool.
Erinevused üldplaneeringust:
1. Νõue parkimiskohtade arv korteri kohta 2 parkimiskohta. Käesoleva DP liikluse ja parkimise peatükis on kirjeldatud põhjendused, miks on eelistatud parkimiskohtade arvutamisel kasutada standardit EVS 843:2016, kus keskmine parkimiskohtade arv korteri kohta on 1.6. Väiksem parkimiskohtade arv soosib alternatiivsete liikuvuslahenduste kasutamist ja elavdab kohalikku kogukonda – jala või jalgrattaga aleviku poe külastamine aitab kohaliku elukeskkonna arengule paremini kaasa kui autoga pealinna sõitmise harjumuse kultiveerimine. Samuti on Vaida põhikool kohe naaberkinnistul, mistõttu tulevastel elanikel puudub valdavalt vajadus laste kooli sõidutamiseks.
2. Kergliiklusteed Vana-Vaida tee ja Hoidla tee ääres. Tagamaks peamised liikumissuunad Vaida aleviku keskusest Vana-Vaida tee ja Hoidla tee ristmikuni ning Hoidla tee äärde jäävate elamute juurest Vana-Vaida tee ja Hoidla tee ristmikuni, on planeeringualale kavandatud jalg- ja jalgrattateed valdavalt planeeringuala siseselt, mis võimaldab tagada liikuvuse jätkuvuse alale ja alalt välja, samas pakkudes jalgsi ja jalgrattaga liiklejaile mugavamat ligipääsu planeeritavate hoonete juurde ning võimalust liikuda kaugemal autoliiklusest tekitatud mürast. Antud lahendus vastab üldplaneeringu mõttele ja pakub otstarbekamat väliruumi kasutusvõimalust.
3. Nõue üks põhihoone kinnistu kohta. Planeeringuala on lahendatud kompleksselt ja punktmahtudena käsitletavad kortermajad on paigutatud DP alale võimalikult ühtlaselt, et oleks tagatud hoonetevahelised maksimaalsed distantsid (privaatsus), päikesevalgus ja kaugused autoteedest, väiksem arv juurdepääse avalikelt teedelt, võimalus planeerida parklad ühistena ja DP ala servadesse. Planeeritavad kuus kortermaja on aleviku maa-asula ilmega oluliselt paremini sobituvad kui näiteks üks hiigelsuur kortermaja. Kortermajade arv kinnistute kohta käesolevas detailplaneeringus on kuus. Sellise lahenduse puhul on oluliselt lihtsam planeeringuala arendada etapiliselt, jaotada jäätmekäitlustaristut, parkimisplatse, juurdepääsuteid, DP ala siseseid kergliiklusteid, haljastust, rekreatsioonialasid ja laste mänguväljakuid võrrelduna näiteks kuue eraldi kinnistuga lahenduse puhul. Samuti on avalike alade kasutuse jms notariaalseid kokkuleppeid oluliselt hõlpsam sõlmida ja vajadusel hiljem täiendada/täpsustada kui kuue erineva kinnistuga lahenduse puhul. Ühe kinnistu ja ühe hiigelsuure kortermajaga lahenduse puhul oleks keerukas luua aleviku ilmega suhestuvana piisavalt liigendatud ühte hoonet, mis tagaks samaväärsena väiksemate hoonetega koduse tunde. Ülisuure kortermaja linkimine välialadega on oluliselt keerukam lahendada ja samaväärselt hubase avaliku ruumi loomiseks vajalikud kulutused on ebamõistlikud.
Sama põhjendus kehtib ka Vana-Vaida tee 15 krundil planeeritava alaga hõlmatud osas – ühe põhihoone puhul peaks koolihoonet vajadusel mitmes etapis laiendama, mis ühel hetkel tekitaks aleviku ruumilisse situatsiooni sobimatu mahu.

Üldplaneeringu graafilise osa muutmiseks ei ole koostatud muutmist kajastavat kaardiväljavõtet, kuna tegemist ei ole graafilise osa muudatusega. Tegemist ei ole üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

6.2.3. Muud rajatised ja väikevormid
Hooneprojektide koosseisus tuleb koostada kruntidele heakorrastusprojekt, mille järgi rajatakse uus haljastus, jalgratta- ja jalgteed, tänavavalgustus, rekreatsioonialad. Piirdeaedade rajamine ei ole lubatud, lubatud on piirata vaid väikelastele planeeritud mänguväljakuid. Väikelaste mänguväljakute piirdeaedade lubatud asukohad antakse heakorrastusprojektis. Lubatud on võrkaiad või osaliselt läbipaistvad puitaiad, mis ei tohi olla kõrgemad kui 1.5 meetrit. Keelatud on läbipaistmatute plankpiirete rajamine, samuti ei tohi rajada teravate otstega piiret, kuhu võivad metsloomad kinni jääda. Piirdeaia lahendus peab sobituma elamute arhitektuurilahendusega ja vastama piirkonna piirdeaiatavadele, väravad ei tohi avaneda tänava poole.
Vana-Vaida tee 15 krundi planeeringuga hõlmatud osasse on ette nähtud olemasoleva inimtekkelise künka kohandamine kelgumäeks, väliklass koos varjualusega ja pinkidega künka nõlval, neli istumisala (arvestada ka liikumispuuetega inimeste vajadusega), jõulinnak koos jõumasinate ja vajalike varjualustega, laste mänguväljak atraktsioonidega erinevatele vanusegruppidele (sealhulgas ronimis- ja turnimisatraktsioonidega). Atraktsioonide arv Vana-Vaida tee 15 kinnistule ette nähtud laste mänguväljakul on vähemalt kahekümneneljale lapsele sobival arvul. Rekreatsiooniala projekteerimisel analüüsida ala kasutajate ohutust, sealhulgas inimtekkelise künka kelgumäekskujundamisel liulaskmise ala ulatust, määrata liulaskjate ja mänguväljaku-istumisala kasutajate ohutuse tagamiseks tingimused, näiteks ala ääres vastukalle vms. Kelgumäe täpne kuju ja vertikaalplaneering lahendatakse projekteerimise käigus selliselt, et kelgutamise trajektoori ja istumisala eraldi olemine ja mõlema kasutajate ohutus on tagatud.

6.3. Ehitusõigus
Hoidla tee 1 ja Madara kinnistute liitmisel tekkival krundi on lubatud maksimaalne ehitistealune pind 9600 m2. Eelistada võimalikult väikese ja kompakstete mahtudega hooneid, et sobituda aleviku miljööga ja vältida suurte katusepindade kahjulikke mõjusid (suurenevad sajuvete immutusvajadused, võimalikud soojussaared).
Hoonestusala piires võib ehitada planeeritavatele elamumaa kinnistutele kuni kuus kolmekorruselist korterelamut.
Korterelamute koormusindeks on 1/300 (elamumaa sihtotstarbega kinnistu pindala on 45043 m2, kuni 150 korterit).
Korterelamud on ette nähtud kolmekorruselised ja kuni ühe maa-aluse korrusega. Katusekalded on vahemikus 0°…45°, elamute kõrgus max 10.0 m, sügavus max 3.0 m; mõõdetuna hoonet ümbritsevast keskmisest maapinnast.
Hoonete sokli kõrgus ja hoonete esimese korruse põrandapinna absoluutkõrgus määrata arhitektuurse projektiga, ent mitte kõrgem kui +50 cm planeeritavast pinnase kõrgusest hoonete ümber.
Abihoonetena ei käsitleta jalgrataste, lapsevankrite ja muude kergliiklusvahendite varjualuseid ega jäätmete varjualuseid, juhul kui nende välisseinte läbipaistvus on enam kui 50%, välisseinte (metallvõred, hõre laudis vms materjalide kombinatsioon) konstruktsioon ja viimistlus peab olema ohutu (mitte turnitav) ja piisavalt tugev, et hoiustatav oleks kaitstud. Eelpoolloetletud varjualuseid on lubatud rajada kuni 10 tk, kõrgusega kuni 4.0 m ja nende ehitisealune pind tohib olla kuni 40 m2 / tükk ja kokku kuni 400 m2. Varjualused peavad paiknema hoonestusalas.
Hoonete projekteerimisel tuleb jälgida nende sobivust väljakujunenud miljööga piirkonda. Välisilmelt peavad olema hooned otstarbeka ja pigem tagasihoidliku looduslähedase vormikeelega, historitsistlike (enam kui 120 aasta vanuste) ja järeleaimavate stiilide ja ehisdetailide kasutamine ei ole lubatud.
Välisviimistluseks on lubatud kasutada järgmisi materjale - peamisena puitu (laudis), millega kombineerida valikuliselt looduskivi, tellist ja/või krohvi. Katusekatetena kasutada rullmaterjali, laudist, muru või plekki. Imiteerivate materjalide kasutamine välisviimistluses ei ole lubatud. Tehnoseadmed on soovitav integreerida hoone arhitektuuriga, varjata või paigutada hoone mahtu, v.a hoone visuaalset terviklikust vähe mõjutavad tehnoseadmed. Korteritele näha ette panipaigad hoonete mahus. Suured hoonemahud liigendada horisontaalselt ja vertikaalselt. Projekteerida lapsevankrite ja rataste hoiuruumid igapäevaselt mugavalt kasutatavana, eelistatult õuest otsepääsuga. Tagada tänava tasapinnalt ligipääs hoonesse, arvestades liikumis- ja nägemispuudega inimeste erivajadusi ning kõigi vanuserühmadega. Soovitav on projekteerimisel määrata üldised põhimõtted avalikku ruumi ehitatavate terrasside piirkonda haljastuse kavandamiseks.
Välisviimistlusmaterjalide nõuded kehtivad nii korterelamutele kui ka varjualustele. Varjualused ja väikelaste mänguväljakute piirdeaiad peavad sobituma korterelamute arhitektuuriga.
Hoonete eskiisprojektid tuleb kooskõlastada Rae valla arhitektiga.
Vana-Vaida tee 15 kinnistu osa, mis kuulub planeeringualasse, on planeeritud järgmiselt: planeeringuga hõlmatud alale on määratud ehitusõigus ühele kuni kolmekorruselisele ühiskondlikule hoonele kõrgusega kuni 12.0 m. Planeeringu koostamise ajal ei ole täpsemalt teada Vana-Vaida tee 15 kinnistu planeeritavale osale hoonestuse vajadust, mistõttu põhijoonisele ei ole võimaliku hoonestuse illustratsiooni näidatud. Kui kunagi peaks vallal/koolil tekkima vajadus kinnistu osa hoonestada, siis käesolev DP seda võimaldab. Vana-Vaida tee 15 kinnistu käesolevas planeeringus käsitletavale osale on näidatud pinnasekuhja kujundamine kelgumäeks, väliklass koos varjualusega ja pinkidega künka nõlval, neli istumisala (arvestada ka liikumispuuetega inimeste vajadusega), jõulinnak koos vajalike varjualustega, laste mänguväljak atraktsioonidega erinevatele vanusegruppidele. Atraktsioonide arv Vana-Vaida tee 15 kinnistule ette nähtud laste mänguväljakul on vähemalt kahekümne neljale lapsele sobival arvul.
Vana-Vaida tee 15 rekreatsioonialal tuleb lahendada haljastus, kergliiklusteed jms terviklahenduse saavutamiseks. Lisaks peab olema rekreatsioonialal lahendatud välisvalgustus ning muu väliinventar (näiteks pingid, prügikastid jne).

7. Liiklus ja parkimine
Juurdepääsud sõiduautodele planeeritavale krundile pääsuks luuakse riigi kõrvalmaanteedelt nr 11155 "Vaida tee" ja 11202 "Vaida - Urge". Juurdepääsud Vaida teele rajatakse, arvestada nähtavuskolmnurkadega, nähtavuskolmnurgad on näidatud joonisel 04 "Põhijoonis". Olemasolev juurdepääs Madara kinnistule "Vaida - Urge" teelt (km 2.613) rekonstrueeritakse.
Elamumaa krundile planeeritud jalgratta- ja jalgteed liidetakse aleviku jalgratta- ja jalgteede võrgustikuga, neile eraldi krunte ei moodustata. Põhijoonisel on eraldi tähistatud ala läbivad ja Vaida alevikku ning lähiala külasid teenindavad jalgratta- ja jalgteede osad.
Parkimine on lahendatud planeeritavatel kruntidel.

7.1. Liiklusuuringu liiklusalased ettepanekud
1. Teega 11202 külgnevale suuremale parklale (150 kohta) ei ole vaja kahte juurdepääsu. Piisab ühest reguleerimata lihtristmikust, lisaradasid ei ole vaja. Ühe juurdepääsuristmiku asukoht võiks olla olemasolevast juurdepääsust (tee 11202 km 2.613) ligikaudu 60 meetrit põhja pool (tee 11202 km 2.550).
DP 2020. aasta versioon oli liiklusuuringu koostamise aluseks ja ei ole enam Vaida-Urge tee äärse parkla lahenduse osas relevantne. Tee 11202 poole on 96-kohalisele parklale ette nähtud üks juurdepääs lihtristmikuga, ilma lisaradadeta, kasutatakse olemasolevat juurdepääsu (km 2.613), täpne juurdepääsu lahendus antakse teeprojektis.
2. Madara DP alal suuremas parklas vältida pikkade sirgete tekkimist, joonisel on need üle 100 meetri pikkused. Parkla osad tuleks liigendada nii, et pikim sirge lõik ei ületaks 40 - 50 meetrit. See on vajalik parklas sõidukite kiiruse madalal hoidmiseks.
Ettepanekuga on arvestatud. Parklaid ei ole küll oluliselt liigendatud ent parklatesse tuleb ehitusprojektides ette näha meetmed sõidukiiruste madalal hoidmiseks (künnised, haljasaladega parkimiskohtade vaheliste teede kitsendamised.
3. Parkimiskohad näha ette 2.7 meetri laiustena (autode gabariidid aina kasvavad!).
Ettepanekuga ei ole arvestatud. Parklad projekteerida võimalikult väikesele pinnale, et vähendada sillutatud aladelt tulevate sajuvete immutamisega kaasnevaid probleeme.
4. Transpordiameti kirjas Rae vallavalitsusele (13.05.2022 nr 7.2-2/22/9548-2) punktis 1 toodud nõue teele 11202 juurdepääsu mitte planeerida ei ole põhjendatud. Hetkel on juurdepääs (tee 11202 km 2.613) olemas. Normide kohane nähtavus on tagatud (suure varuga). Juurdepääsuristmiku läbilaskvusarvutus näitab ristmiku teenindustasemeks A aastal 2042. Juurdepääsuristmiku asukoht on kooskõlas juhendis „Juhis ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine, Transpordiamet 2021“ toodud nõuetega (minimaalne kaugus ristmikust >100 meetrit). Madara DP põhijoonisel toodud lahendus kahe parklaga võimaldab liiklust hajutada ning teatud määral ka vähendab Vaida alevikku läbiva tee 11155 lõigu liiklust (lõigul on kauplus, lasteaed ja kool).
Ettepanek ei ole käesoleva DP versiooni lahendust arvestades enam relevantne. Parklasse on ette nähtud juurdepääs teelt 11202 (Vaida - Urge tee, kohalik nimetus Hoidla tee), kasutades selleks olemasolevat juurdepääsu (km 2.613).
5. Madara DP põhijoonisele lisada nähtavuskolmnurgad (25 m juurdepääsul ja 105 m peateel).
Ettepanekuga on arvestatud, nähtavuskolmnurgad on näidatud põhijoonisel.
6. Vaida alevikus peab liiklusmärgid 571/572 ümber paigutama tiheasutusala piirile ehk kohtadesse, kus keskkond muutub maakeskkonnast alevikuks. Ettepanek asula alguse/lõpu märkida ja 40 km/h piirkiirusega lõikude kohta on esitatud liiklusuuringu pildil 9. Kui tulevikus tee 11202 Vaida alevikuga külgnev lõik rekonstrueeritakse ning see saab eraldiseisva jalgratta- ja jalgtee, võib teel 11202 piirkiiruse 40 km/h märgid ära võtta, kehtima jääb asula piirkiirus (50 km/h) ja liikluskorraldus.
Ettepanekuga ei ole arvestatud.

7.2. Liikluslahendus
Rae valla üldplaneeringus toodud parkimiskohtade arv - 2 parkimiskohta korteri kohta - tooks kaasa 150 korteri planeerimise puhul minimaalse nõutud parkimiskohtade arvu suurenemise 60 koha võrra, iga koha ruumivajadus on vähemalt 21.9 m2, 60 koha puhul suureneks parklate pind ~1320 m2 võrra. Seda suurenemist on hinnatud käesolevas DP-s liiga suureks nõudmiseks järgmistel põhjendustel:
1. Suureneks sillutatavate alade pindala.
2. Suureneks võimalike soojussaarte pindala.
3. Samavõrra suureneks ka vajadus sajuvete immutusalade jaoks.
4. Samavõrra väheneks haljasalade pind, kuhu oleks võimalik istutada mürakaitsehaljastust.
5. Suurema parkimisnormatiivi rakendamisel kasvab vajadus jaotada erinevate liikluskorraldusvahenditega parklaid, et sirgete lõikude pikkused ei ületaks 50 m (et kiirused parklates oleksid madalad).
Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt EVS 846:2016 Linnatänavad. Projekteeritud elamute parkimisnormatiiv alal: 1.5 kohta / 1-2 toaline korter; 3- või enamatoaline korter 1.7 kohta (normatiivsete parkimiskohtade arvutus: eeldatav 1-2-toaliste korterite arv 75 tk, eeldatav 3-toaliste korterite arv 75 tk >> 75*1.5+75*1.7=240). Planeeringualale on ette nähtud kokku kuni 240 sõiduautode parkimiskohta, lisaks jalgrataste parklad EVS 846:2016 nõuet ületavalt – iga korteri kohta vähemalt 0.5 jalgratta parkimiskohta asemel on kavandatud 2 jalgratta parkimiskohta iga kavandatava korteri kohta, neist pooled on kavandatud hoonete panipaikadesse, pooled jalgrataste varjualuste alla. Parklatesse näha ette ka laadimispunktid elektriautodele, üks laadimispunkt 20 auto kohta.
Parkimiskohad planeerida ja projekteerida vastavalt Linnatänavate standardile (EVS 843:2016):
• Minimaalne parkimiskoha laius on 2.6 meetrit, kui manööverdusruumi on 7.5 meetrit.
• Minimaalne parkimiskoha laius on 2.7 meetrit, kui manööverdusruumi on 7.0 meetrit.
Selleks, et tagada kortermajade vahelisel alal turvaline keskkond lastele ja võimalikud suured rekreatsiooni- ja haljasalad, siis parkimisalad on ette nähtud rajada Hoidla tee ja Vana-Vaida tee lähedale, planeeritavatest korterelamutest võimalikult kaugele. Parkimine on lahendatud liigendatult haljastusega ja erinevate sillutusviisidega, et vältida suuri lagedaid parkimisalasid ja hoida autode liikumiskiirused parklates madalatena. Parkimisalade liigendamisel kõrghaljastusega nähakse ette kõrg- ja madalhaljastuse istutamine. Kõrghaljastus aitab vähendada tekkivate soojussaarte negatiivset mõju. Liigendamata tohib olla kuni 20 parkimiskohta (reas). Parklad varustada õli- ja liivapüüduritega.
Parklate sissesõitudele ei ole lubatud tõkkepuud. Juurdepääsuteed parklatest hooneteni peavad olema sobivad tuletõrjetranspordile ja kolimisveokitele, seda nii kandevõime kui ka pöörderaadiuste ja ümberpööramisvõimaluste osas, juurdepääsuteed hooneteni on põhijoonisel eraldi tähistatud. Tagada loogilised jalgsikäigu ühendused parklate ja hoonete vahel.
Planeeringuala sisesed jalgratta- ja jalgteed peavad olema lahendatud vastavalt Ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 29.05.2018. määrusele nr 28. "Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele". Alevikku teenindavad jalgratta- ja jalgteed näha ette vähemalt 3.0 m laiad, hoonete ja parklatevahelised vähemalt 2.5 m laiad. Vajalik on tagada kõikidest planeeritavatest hoonetest sobilikud ja otsesed pääsud parklatesse ning suundadele Vaida aleviku keskus, Hoidla tee ja Vana-Vaida tee ristmik, Hoidla tee põhjasuund, pääs Vana-Vaida tee 15 planeeritavale rekreatsioonialale ja õuesõppeklassi, pääs Vaida jalakäijate sillale üle Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee.
Kõikidele Madara ja Hoidla tee 1 kinnistutele loodavatele jalgratta- ja jalgteedele määratakse avalik kasutus, v.a ainult korterelamute teenindamiseks mõeldud teedele.
Vana-Vaida tee 15 kinnistule loodava rekreatsiooniala parkimiskorraldus lahendatakse kinnistul olemasoleva parklaga, asukoht olemasoleva koolihoone ja Vana-Vaida tee vahelisel alal.
Nähtavuskolmnurgad Vana-Vaida teel on tuletatud järgmistest tabeliväärtustest: projektkiirus 40 km/h, lahenduse tase "Rahuldav", ristmiku tüüpskeem "A", ristmiku liikluskord "Anna teed", sõiduki tüüp "Sõiduauto", tee laius vastavalt peatee laiusele ristmikul: haarade pikkused 80 m.
Nähtavuskolmnurgad Hoidla teel on tuletatud järgmistest tabeliväärtustest: projektkiirus 80 km/h, lahenduse tase "Rahuldav", ristmiku tüüpskeem "A", ristmiku liikluskord "Anna teed", sõiduki tüüp "Sõiduauto", tee laius vastavalt peatee laiusele ristmikul: haarade pikkused 170 m (vasak) ja 260 m (parem).
Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks ega planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral ning tehnovõrkude kavandamiseks riigitee alusele maale tuleb EhS §99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt nõuded projekti koostamiseks.

8. Heakorrastus ja haljastus
Vastavalt koostatud dendroloogilisele uuringule paiknevad planeeringualal III, IV ja V väärtusklassi puud, I väärtusklassi (väga väärtuslik) ja II väärtusklassi (väärtuslik) puid planeeringualal ei esine. Planeeringulahenduses nähakse ette IV ja V väärtusklassi puude likvideerimine vajadusel, III väärtusklassi puude säilitamine. Samuti nähakse ette, et säilib Vana-Vaida tee äärne kuusehekk (enamasti IV ja V klassi puud), kuuseheki noorendamist käesoleva DP-ga ette ei nähta.
Haljastusprojekti koostamisse tuleb kaasata maastikuarhitekt ning ala tuleb lahendada tervikuna. Koostada eraldi projekt haljastuse ja väikevormide kohta, jalgratta- ja jalgteed liidestada asula olemasolevate teedega. Haljastuse puhul näha ette rohu-, puhma-, põõsa- ja puurinnete omavaheline kombineerimine, et haljastus oleks vaheldusrikas, eriilmeline ja õues viibimist soodustav. Vastavalt ÜP-le näha ette elamumaa krundi iga 300 m2 kohta vähemalt 1 puu, mille täiskasvamise kõrgus on min 6 m, uusistutuse istikute minimaalne kõrgus on vähemalt 3.5 m. Käesoleva detailplaneeringu mahus ei määrata istutusobjektide loetelu peale eelmainitud üldplaneeringu nõude. Terrasside äärde mitte kavandada piiretena mõjuvaid hekke. Elupuuhekke mitte kavandada.
Haljastuse liigilise koosseisu määramisel eelistada kodumaiseid liike, mis on külmakindlad, taluvad hästi liiklusest tulenevat saastet ja häiringuid (lumekoristus, soolamine, pügamine jms) ja vajavad vähest hooldus. Haljastuse valikul vältida monokultuurilist muru ja elupuuhekke. Haljastusprojektis näha ette ka tänavate ja teede haljastuspõhimõtted, arvestada tuleb vastavate istutuspiirangutega. Sõiduteede äärde näha ette puuderivi, mis võib olla kombineeritud põõsastega, arvestada külgnähtavusaladega ja nähtavuskolmnurkadega. Jalgratta- ja jalgteede äärne haljastus peab olema vaheldusrikas ja soosima turvalist keskkonda. Rekreatsioonialade ja mänguväljakute ümbruse haljastus peab pakkuma varju.
Rohurinde kavandamisel näha ette erinevate rohttaimedega elurikkuse saarte rajamine, et murualad oleks vaheldusrikkad ja väheneks muruniitmise vajadusega alade pind.
Sademevee immutusalade haljastamisel kasutada liigniiskust eelistavaid puid ja põõsaid.
Parklate liigendamisel haljastusega arvestada, et valitud liikide juurestik ei hakkaks lõhkuma sillutist.
Haljastusprojektiga määrata ka kogukonnaaedade asukohad ja kujundusvõtted; anda juhised ja lahendused haljasmassi komposteerimiseks ja taaskasutuseks.
Planeeringu elluviimisel teostatavate haljastustööde käigus kasutatavate istikute ja nende käitlemise nõuded on kirjeldatud Rae Vallavalitsuse 30.08.2022 määruses nr 18 “Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded”, ptk 3, §8 - 17, planeeringualale või selle osale koostatava haljastusprojekti koostamisel tuleb eelpoolmainitud määruse nõuetega arvestada.
Rekreatsiooniala kujundamiseks tuleb kaasata projekteerimisstaadiumis maastikuarhitekt.

8.1. Välialade lahendused
Hoonete vahelise ühiskasutuses oleva avaliku ruumi kohta koostada planeeritavate hoonete ehitusprojektide koosseisus koos haljastusprojektiga puhkekohtade, jalgratta- ja jalgteede, spordiplatside, mänguväljakute jms projekt. Mänguväljakud planeerida arvestades erinevaid vanusegruppe. Väliinventari loetelu kooskõlastada vallaarhitektiga hoonete eskiisprojektide koosseisus, arvestades, et iga viie planeeritava korteri kohta rajada vähemalt üks atraktsioon või rekreatsioonivõimalus. Avalike alade projektis lahendada rekreatsioonialade hooldamise ja kasutamise tingimused.
Laste tegevusalade rajamiseks koostada eraldi projektiosa hooneprojekti koosseisus. Lisaks istepinkidele, jäätmeurnidele jms toetavale taristule peab olema mänguväljakul vähemalt üks atraktsioon või tegevus planeeritava hoone viie korteri kohta (võivad olla kombineeritud, näiteks ühel raamil olev redel ja nöörredel on kaks atraktsiooni). Enam kui kahele lapsele mõeldud atraktsioonide puhul lugeda üksiku atraktsiooni arvuks kasutavate laste arv (näiteks nööridest ronimispüramiid kuuele lapsele = kuus tinglikku atraktsiooni). Kinnistutele kavandatakse alad noorematele lastele (0-8) ja vanematele lastele (8-12) eraldi, paiknemise ettepanekud näidatud põhijoonisel. Väikelaste alale nähakse ette kiiged 2 tk, vedrukiiged 2 tk ja liivaala või liivakast, kuhu mahub kuni 6 last korraga, suuremate laste alale nähakse ette kiiged 2 tk, väike linnak või turnimismoodustis pehmel alusel. Hooneprojektides on lubatud sobilikud asendused, võimaldamaks kinnistule kavandatud atraktsioonidel mängida korraga ~7-l lapsel.
Lisaks lastele mõeldud tegevusaladele tuleb funktsionaalselt mitmekülgse väliruumi loomiseks korterelamu õue- ja üldkasutatavatel aladel kujundada alad ka teistele sihtrühmadele (noored, täiskasvanud, eakad, erivajadustega inimesed) ja nende vajadustega arvestada. Erinevatele elanikkonnarühmadele õue- ja üldkasutatavate alade loomisel ja kujundamisel arvestada sobivuse ja ligipääsetavuse osas universaaldisaini põhimõtteid ja lahendusi. Täpne lahendus anda planeeritava hoone kohta koostatava ehitusprojekti koosseisus.
Planeeritava ala servadesse planeeritud jalg- ja jalgrattateede äärde nähakse ette nelja puhkepingi paigaldamine, igaühel ka prügiurn ja sillutatud tasku ratastooliga parkimiseks.
Atraktsioonide, puhkepinkide jms vundamendid teha võimalusel mitte sügavamad kui 30 cm, et vältida konflikte maaküttetorustikega. Avalike alade võimaliku lahenduse illustratsioon on antud DP põhijoonisel.

8.2. Raietööd ja kõrghaljastuse kaitse
Raietöödel ja kõrghaljastuse kaitsel arvestada Rae vallavolikogu 18.10.2022 määrust nr 11, "Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas".
Kruntidel tuleb vajalikud alad võsast ja surnud/ohtlikest puudest puhastada. Eelistatavalt mitte likvideerida ühtegi elujõulist haljastuspuud, neid on soovituslik vajadusel ümber istutada. Kõrghaljastuse likvideerimist ja asendusistutust kajastada hoonete kohta koostatavate projektide koosseisus vastavalt kohaliku omavalitsuse määrustele - raie vastavalt Rae valla Raieloa andmise korrale, üksikpuude kaupa. Vastavalt Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määruse nr 11 § 5 lg 3 p 2 kohaselt, kui ehitustegevuse käigus ei ole võimalik vältida III väärtusklassi kõrghaljastuse raiet, siis tuleb asendusistutuse määramisel lähtuda asjaolust, et III väärtusklassi kõrghaljastuse raiel tuleb iga raiutava puu asemel istutada 2 samaväärset liigiehtsat puu istikut – planeeringus ei ole ette nähtud III väärtusklassi kõrghaljastuse raiet.
Ehituse ajaks tuleb säilitatavate puude tüvesid, võrasid ja ka juuri kaitsta. Tüvede umber paigaldada laudadest kaitsekilbid, mille kõrgus peab olema selline, et välditud oleks võimalikud vigastused kopa ja muude sarnaste töömasinate tõstekõrgusel (~4 meetrit). Laudise all kasutada pehmendusi. Laudis peab olema paigaldatud viisil, mis väldib selle nihkumise kontaktil ehitusmehhanismidega. Puude all ei tohi sõita masinatega, kuna see põhjustab pinnase liigset tihenemist ja juurte purunemist. Kui masinatega liikumine puude all on vältimatu, peab enne rajama masinatele killustikaluse, mis kannab nende raskust ilma kasvupinnast oluliselt mõjutamata. Võrade kaitse seisneb okste kaitsmises ehitusmehhanismide ja masinate poolt tekitavate vigastuste eest. Madalale langevad oksad tuleb rihmade abil kõrgemale tõsta, kuid tuleb vältida nende murdumist. Kuivanud oksad tuleb tööde käigus likvideerida. Puudele on lubatud teha kujunduslõikust. Kõik okste ja kujunduslõikusega seonduvad tööd teostada vastava spetsialisti poolt.
Puude puhul tuleb arvestada puude võrastiku olemasoluga ja selle juurdekasvuga ning puu juurestikuga.
Vastavalt Rae valla heakorraeeskirja §2: juurekaitsevöönd on puude ja põõsaste juurte kaitsevöönd, mis võrdub võraprojektsiooniga maapinnal ja lisaks 1.5 m võraprojektsiooni raadiusest väljapoole.
Puujuurte kaitsetsooni määramiseks võib erijuhtudel kasutada järgmisi valemeid:
1. kaitsetsooni läbimõõt võrdub võra läbimõõt meetrites pluss 2 meetrit;
2. kaitsetsooni raadius meetrites võrdub tüve läbimõõt sentimeetrites korda 0.12;
3. normaalseks peetakse suurte puude puhul tüve ümber 4 x 4 m vaba pinda;
4. normaalseks kasvuks vajavad puujuured vähemalt 3 m laiust tihendamata mullaga ala, kus ei tohi asuda maa-aluseid tehnovõrke;
5. rahvusvaheliselt tunnustatud kasvuruum puujuurtele on: suured puud vähemalt 10 m3, väikesed puud vähemalt 6 m3, soovitatav on jätta suurtele puudele kasvuruumi 15 ... 20 m3, piir on kuni 75 m3, millest veelgi suurem kasvuruum ei oma juurte jaoks enam erilist tähtsust;
6. optimaalne vihmale/õhule avatud ala puu all tüve ümber on 1.8 m või enam, vähim 1.2 m;
7. puu tüvele lähemal kui 2.5 m maa-aluseid trasse ei kaevata;
8. üle nelja sentimeetrise läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda.
Raietööd teostada enne ehitustöödega alustamist, raietöödel tuleb arvestada lindude pesitsusajaga (pesitsusrahu periood on 15.03 – 31.07). Puude ja põõsaste raie puhul arvestada looduskaitseseaduse § 55 lõikest 61 punktidest 1 ja 2 tulenevate piirangutega: keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (v.a seadusest tulenevatel erisustel).

9. Vertikaalplaneerimine
Vertikaalplaneerimisega juhtida sademeveed katustelt ja kõvakattega pindadelt hoonetest eemale ja immutada pinnasesse. Vältida sademevete valgumist naaberkruntidele, krundi maapinda ei tohi tõsta kõrgemale naaberkinnistute pinnast. Sademeveed tuleb juhtida ja vajadusel puhastada (sh õli- ja settepüüdurid) sobivate lahendustega, mis tagavad ohutu ja kontrollitud äravoolu ja immutamise planeeritaval krundil.
Vastavalt geoloogilisele uuringule on pinnasevee esimese veekihi tase maapinnast 1.5 – 3.1 m sügavusel, vesi liigub savimöllmoreeni liivakamates vahekihtides, põhjavee liikumine on vastavalt maapinna langusele, suurte sadude ja sulavete ajal on võimalik lühiajaline ülavee kogunemine halbade filtratsiooni omadustega moreenile. Kuna pinnasevesi asub suhteliselt sügaval, siis sademevete vastuvõtmiseks on pinnaseolud soodsad. Planeeringus on kavandatud sademeveeimmutuse alad, kuhu on võimalik suunata valingvihmade ajal tekkinud sademeveehulk (hoonete katustelt, sillutatud aladelt). Sademeveeimmutuse alade asukohad ja suurused lahendatakse hoonete projektide koosseisus vertikaalplaneeringu osas. Riigiteede alustel maadel olevatesse kraavidesse planeeritava ala sajuvett ei suunata.
Hoonete 0.00 ettepanek vt. joonis 04 “Põhijoonis”. Planeeritud kõrgusmärke vajadusel korrigeerida vastavalt geoloogilistele uuringutele ja teeprojektile. Olemasolevat maapinda võib tõsta maksimaalselt 0.5 m hoonestusala piires, ent tagamaks keskkonnasäästu, on soovitav ehitiste alt ülejääva pinnase jäätmetena transportimise asemel kasutada ülejäävat pinnast planeeringualal haljasalade ja rekreatsioonialade reljeefi mitmekesistamiseks, haljasaladel taaskasutatava pinnase kõrguse tõstmisele piirangut ei seata, täpne lahendus koos pinnasemahtude äranäitamisega anda haljastusprojektis.

10. Planeeritava ala bilanss
1. Planeeritav ala 6.4 ha
2. Elamumaa 100% 45043 m2
3. Suletud brutopind (plan. elamud) <19200 m2
4. Elamute arv 6 korterelamut
5. Parkimiskohti 240
6. Avaliku kasutusega alad >6757 m2 (Madara ja Hoidla tee 1 kinnistutel)
7. Korterelamute koormusindeks 300 (150 korterit, 45043 m2 elamumaad)

11. Keskkonnakaitse nõuded
Kinnistule kruntide planeerimisel, neile hoonestusalade määramisel ning hoonete, tehnovõrkude ja muude rajatiste soovituslike asukohtade valimisel on lähtutud vajadusest võimalikult vähe kahjustada olemasolevat looduskeskkonda. Ehitatavatele korterelamutele luuakse ühendused aleviku tehnovõrkudega. Planeeritavate hoonete ehitamise järel ala heakorrastatakse ja haljastatakse (eelistatavalt kodumaiste, tehiskeskkonda ja intensiivset inimtegevust hästitaluvate liikidega).
Kruntide valdajad peavad järgima Rae valla jäätmehoolduseeskirja ja sõlmima lepingu jäätmekäitlusettevõttega. Korterelamutes peab elanikele olema võimaldatud vähemalt järgmiste jäätmete liigiti kogumine ja äravedu (sulgudes jäätmekood): segaolmejäätmed (20 03 01); biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08); paber ja kartong (20 01 01); segapakendid (15 01 06) piirkondades, kus pakendiettevõtjad või taaskasutusorganisatsioonid või jäätmevedaja seda teenust korteriühistutele võimaldavad.
Jäätmed koguda sorteeritult konteineritesse, mis paigutada kruntide sissesõiduteede lähedale varjualustesse.
Ehitusaegsete jäätmete käitlemine lahendada planeeritavate hoonete kohta koostatavate projektide koosseisus, kus näha ette meetmed tekkivate jäätmekoguste vähendamiseks ja taaskasutuse ettevalmistamiseks, näha ette meetmed prahi leviku piiramiseks, näha ette ehitusjäätmete konteinerite ja kuhjade alad ja viisid nende ohutuks teenindamiseks, näha ette meetmed pinnase jäätmetega reostuse vältimiseks.
Sissepääsuteed ja parkimisplatsid sillutada. Vertikaalplaneerimisega juhtida sademeveed katustelt ja kõvakattega pindadelt hoonetest eemale ja immutada pinnasesse.
Planeeritavate hoonete kasutusaegse õhukvaliteedi tasemete väärtuste tagamiseks (vastavalt keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“), on kavandatud teede ja tänavate äärde kõrghaljastus, planeeritavatele hoonetele on ette nähtud soojusvahetitega sundventilatsiooni ehitamine koos õhu filtreerimisega. Planeeritavate hoonete küttelahenduse osas (käesoleva seletuskirja p.18) on kirjeldatud taastuvate kütteliikide kasutamine hoonete kütteks, mistõttu õhukvaliteeti on hõlpsam tagada, kuna Vaida katlamaja (planeeritavast alast ca 450 m kaugusel põhja suunas asub AS-ile ELVESO kuuluv katlamaja, millele on väljastatud paikse heiteallika käitaja registreering nr. PHRR/334649) heitkoguste määr ei suurene.
Soojussaarte mõju vähendamiseks kavandatud meetmed on peamiselt kirjeldatud käesoleva seletuskirja p.7 "Liiklus ja parkimine" ning p.8 "Haljastus", kus on ette nähtud parklate jaotamine kõrghaljastusega väiksemateks osadeks. Suurte soojussaarte tekke vältimist toetab ka hoonete arhitektuurne lahendus – kompaktsete hoonete katused on pigem väikesed.
Planeeritava tegevuse elluviimiseks ei ole vaja taodelda keskkonnalubasid. Kavandatav tegevus ei vaja vee erikasutusluba, ei kavandata maavarade kaevandamist, ei kavandata jäätmete ümbertöötlemist ega lõppladestuskoha loomist, ei kavandata saasteainete viimist paiksest saasteallikast õhku, ei kavandata uue kiirgusallika loomist.

11.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevated keskkonnamõjud
Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine on kohustuslik.
Antud detailplaneeringu korral liidetakse maatulundusmaa kinnistud üheks krundiks, millele määratakse ehitusõigus ja elamumaa 100% sihtotstarve; olemasoeval ühiskondlike hoonete maa krundil säilib ühiskondlike hoonete maa sihtotstarve. Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara.
Planeeringu koostamise käigus kaaluti läbi võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused; nähti ette radooniohjemeetmed; selgitati välja kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ning sellest tulenevalt nähti ette haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad nõuded.
Detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad
a) majanduslikud mõjud:
Piirkonna majanduslikule arengule aitab detailplaneeringus kavandatu elluviimine kaasa, uute elanikega suureneb kohaliku ettevõtluse võimalik tulubaas, uute elanike alevikku kolimisel on tõenäoline, et lähialale luuakse uusi ettevõtteid nii uute elanike töökohtadena kui ka teenuste tagamiseks.
b) sotsiaalsed mõjud:
Detailplaneeringus kavandatu elluviimine on lähipiirkonnas sotsiaalselt positiivse mõjuga, kavandatud rekreatsioonialade avalik kasutus vähendab alevikus sotsiaalset segregatsiooni. Uute kortermajade loomisega aleviku lõunaossa nihkub aleviku mõtteline keskosa rohkem kooli poole. Uute kortermajade rajamisega kasvavad alevikus olemasoleva lasteaia, kooli, raamatukogu ja muude avalike teenuste tarbijaskond, mistõttu on võimalik osutada kogu aleviku ja lähiala külade elanikkonnale kvaliteetsemaid avalikke teenuseid.
c) kultuurilised mõjud:
Detailplaneeringus kavandatu elluviimine ei too endaga eeldatavalt kaasa lähialal negatiivseid kultuurilisi mõjusid, planeeringu elluviimine ei kahjusta Rae vallas paiknevate kultuuripärandiobjektide väärtust.
d) mõju looduskeskkonnale:
Detailplaneeringus kavandatu elluviimine ei too endaga kaasa looduskeskkonna kahjustumist, kinnistute kasutuselevõtt korterelamute rajamiseks ei halvenda lähiala looduskeskkonna olukorda.

11.2. Radooniohjemeetmed
Kinnistud asuvad pinnase radooniriski kaardi järgi madala radooniriskiga piirkonnas (10-30 kBq/m3). Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, tarindite radoonikindlad lahendused, nõuetekohased ventilatsiooni lahendused. Soovitatav on tihendada ja hermetiseerida kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht kui ka toru või kaabli ning hülsi vahe.
Siseruumides tuleb tagada radooni ohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Hoone ruumiõhu radooni tase peab vastama Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määruses nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ toodud normidele.

12. Nõuded kuritegevuse vältimiseks
Projekteerimisel on lähtutud EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine” nõuetest.
Planeeritava ala suurim kuritegevusrisk on hetkel korrastamata Vana-Vaida tee 15 kinnistu lõunaosa, mis on osaliselt võsastunud ja tänu kõrgele pinnasekuhjale on kirdeosas avalikelt teedelt juhusliku mööduja jaoks halvasti vaadeldav. Looduslikud eeldused annavad seal soodsad võimalused näiteks noortekampade ja/või asotsiaalse kontingendi kogunemistele.
Planeeritud korterelamute ala paremaks sidumiseks Vaida alevikuga nähakse käesolevas detailplaneeringus ette tingimused Vana-Vaida tee 15 kinnistu lõunaosa heakorrastamiseks, et olemasolev tühermaa ei oleks takistuseks loodava elukeskkonna ja aleviku olemasoleva heakorrastatud tänavaruumi vahel. Loodavad valgustatud jalgratta- ja jalgteed, haljas- ja rekreatsioonialad (välijõusaal varjualustega, istumisalad, õuesõppeklass / külaplatsi lava koos istepinkidega, laste mänguväljak, kelgumägi) annavad võimaluse kogukonnatunde tekkimiseks turvalises keskkonnas, likvideeritakse võimalikud noortekampade vms elemendi redutamispaigad.
Hoonete projekteerimisel näha ette abinõud, mis vähendaksid kuritegevuse riski (näit. akende ja uste konstruktsioon ja lukustus). Hoonete välisvalgustuseks näha ette turvaautomaatikal töötavad välisvalgustid. Kuritegevuse vältimiseks mõeldud välisvalgustid peavad olema varustatud liikumisanduritega ja olema tundlikkusega, mis reageerib inimestele ja suurtele loomadele, et vältida liigset valgusreostust looduslikus piirkonnas. Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist, vajadusel näha ette leevendavaid meetmeid. Leevendusmeetmete rakendamisel ehitusprojektide lähtuda standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021/AC:2022 "Päevavalgus hoonetes".

13. Tuleohutusnõuded
Detailplaneering on koostatud vastavuses Siseministri 30.03.2017. määrusele nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Hoonete vähim lubatud tulepüsivusklass on TP3.
Tänavatel olemasolevate hüdrantide paiknemine võimaldab tagada kustutusvee olemasolu 10 L/sek 3 h jooksul, planeeritav hoonestus jääb olemasolevate hüdrantide 100 m teenindusraadiuste alalt osaliselt välja, hoonestuse katmiseks tulekustutusvee teenindusaladega täielikult rajatakse planeeritavale alale kaks uut hüdranti, planeeritavate hüdrantide asukohad koos teenindusaladega R100 m on näidatud põhijoonisel. Hüdrantide asukohtade valikul on arvestatud, et päästetööde ohutuse tagamiseks ei tohi lähimad hooned olla hüdrantidele lähemal kui 30 m, vastava raadiusega alad on samuti näidatud põhijoonisel.
Loodavad juurdepääsuteed parkimisaladelt hoonete vahetusse lähedusse peavad vastama standardile EVS 812-7:2018 ja siseministri määrusele nr 17: tee laius peab olema vähemalt 3.5 m ja tee otsas peab olema päästetehnikale ümberpööramise plats.

14. Tervisekaitsenõuded
Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vastavalt teostatud mürauuringule on alal liiklusmüra ja tootmismüra alla määrusega nr 71 kehtestatud liiklus- ja tööstusmüra piirväärtustest, müra leevendavad meetmed näha ette planeeritavate hoonete ehitusprojektides.
Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need ei oleks suunatud teiste elamute poole. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi elamualadel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

15. Elektrivarustus
Käesoleva detailplaneeringu projektiga käsitletavate elektripaigaldiste arvutuslik võimsus on: 6 tk, 3 x 200A (kortermajad) + 3 tk 32A (elektriautode laadimispunktid). Vana-Vaida tee 15 kinnistule kavandatud rekreatsiooniala ja õuesõppeklassi tarbijate elektrivarustus lahendada koolihoone kaudu. Kinnistute elektrienergiaga varustamiseks nähakse ette 0.4 kV maakaablitega toiteliinid alates Madara kinnistu põhjaossa planeeritavast alajaamast.

16. Sidevarustus
Elasa kaablikanalisatsioon asub Vana-Vaida tee 15 kinnistu lääneservas. Projekteeritavate hoonete sidevarustus lahendatakse sidevõrku laiendades planeeritavate hooneteni, täpne lahendus anda projekteeritavate hoone ehitusprojekti koosseisus. Kinnistusisene sidevõrk lahendada operaatorineutraalse sidetaristu baasil, mis peab olema teenusvalmidusega ning võimaldama tarbijal liitumist vähemalt viie erineva sideoperaatoriga.

17. Veevarustus ja kanalisatsioon
Planeeringu koostamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud asuvad Vana-Vaida tee ääres. Planeeritavate hoonete vee- ja kanalisatsiooniühendused lahendatakse vastavalt kohaliku vee-ettevõtte liitumistingimustele.

Prognoositud vooluhulgad elamumaa krundi kohta:
Vesivarustus: 150 x 0.7 = 105 m3/ööp
Kanalisatsioon: 150 x 0.7 = 105 m3/ööp

Välisvõrgud:
Vee ja kanalisatsioonitorustike kohta koostatakse eraldi projekt peale DP kehtestamist.

17.1. Sademevee käitlemine
Parklate rajamisel ja sademevete ärajuhtimisel tuleb lähtuda standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ja EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“. Sademevee minimeerimise osa peab vastama veeseaduse §129 lõigetes 1 - 3 toodud põhimõtetele ning Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2024-2035 peatükis 9.3 toodud põhimõtetele. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. Soovitav on kasutada edasisel haljastuse ja sademeveekäitluslahenduste projekteerimisel juhendmaterjali "Looduslähedased sademeveesüsteemid: Eesti kliimasse sobivad sademeveelahendused".
Planeeritud hoonete korterite arvule (kortereid kuni 150, sellest kuni 75 ühe- kuni kahetoalist korterit ja kuni 75 kolme- või enamatoalist korterit, parkimiskohtade vajadusega vastavalt 1.5 ja 1.7 kohta korterile) kogu planeeritaval alal on kuni 240 parkimiskohta sõiduautodele, ühe parkimiskoha kohta vajaminev pind on 2.60 x 8.5 = 22.1 m2, kokku vaja parklatele vähemalt 4597 m2 pinda, lisaks sissesõiduteed ja manööverdamisalad. Enam kui 25-kohalised parklad on vaja varustada õli-, liiva- ja mudapüüduritega. Parklad liigendada kõrg- ja madalhaljastusega väiksemateks aladeks, et sajuvetel oleks võimalik voolata sillutatud aladelt haljastatud immutusaladele. Täpsem parklate suuruse ja parkimiskorralduse info on antud käesoleva seletuskirja p. 7 "Liiklus ja parkimine".
Jalgratta- ja jalgteede pind on ~0.5 ha, sajuvete kogus ~40 L/s. Jalgratta- ja jalgteedelt tulevad sajuveed juhitakse teede kõrval pinnasesse, max kogus ~432 m3.
Parklatel kogupindalaga ~0.5 ha sajuvete kogus on ~35 L/s. Kortermajade ja varjualuste katuste pindala kokku on kavandatud hoonete arhitektuurse lahenduse puhul ~0.5 ha, sajuvete kogus ~35 L/s. 3-tunnise valingvihma puhul on kanaliseeritav sajuvete kogus parklatelt ~378 m3, hoonete katustelt ~378 m3. Kokku on kanaliseeritavate sajuvete maksimaalne kogus ~760 m3. Planeeritavale alale on ette nähtud kokku ~2600 m2 sademevee immutusalasid (täpne lahendus anda haljastusprojektis ja sademeveetorustike / immutusalade projektides) koos rohkelt vett tarbiva kõrghaljastusega, mis võimaldavad vältida planeeritava ala liigniiskeks muutumist ja tagada, et teede ääres olevatesse kraavidesse planeeritava ala sademevese ei valgu.
Jalgratta- ja jalgteede ja katuste pinda käsitletakse antud DP-s "puhta" sademevee aladena, parklate pinda "musta" sademevee alana. Planeeritavate hoonete projektide koosseisus lahendada ka sademevee käitlemine selliselt, et puhta ja reostunud sademevee segunemine oleks välditud. Jalgratta- ja jalgteede puhul on ette nähtud nende rajamine selliselt, et võimalikult palju sajuvett imbub otse läbi teekatte, kaotamata siiski teekatte omadusi ja talvise lumekoristuse võimalusi.
Sademevete äravoolu reguleerimiseks ja sademevee immutamise/puhastamiseks vajalike rajatiste ruumivajadusega on planeerimisel arvestatud, sademevete rahustus- ja immutusalad on näidatud põhijoonisel ja tehnovõrkude joonisel.
Hoonete kohta koostatavates projektides lahendada vertikaalplaneerimine ning sademe- ja drenaaživee immutamine kruntidel. Tänu teede ääres olevatele kraavidele on välistatud vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele. Transiitvee ärajuhtimise vajadusega piirkonnad planeeringualal puuduvad. Vertikaalplaneerimise nõuded on täpsemalt kirjeldatud käesoleva seletuskirja p. 9 "Vertikaalplaneerimine".

18. Soojusvarustus
18.1. Kasutatud alusdokumendid:
Seadused: Planeerimisseadus; Ehitusseadustik; Kaugkütteseadus; Energiamajanduse korralduse seadus1. Määrused: Energiamajanduse arengukava aastani 2030; Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Rae valla määrused: Rae valla kliima- ja energiakava; Rae valla kaugküttepiirkondade piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja soojusettevõtjate arenduskohustus; Rae valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2016 – 2026). Tehnilised tingimused: AS ELVESO väljastatud tehnilised tingimused detailplaneeringu koostamiseks SO-TT-007/22.

18.2. Küttevarustuslahenduse valikuvõimalused
Vastavalt Planeerimisseadusele tuleb planeerimisel võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist.
Vastavalt Kaugkütteseadusele tohib kaugküttepiirkonnas ehitise soojusega varustamisel kasutada muud viisi, kui on kaugküte kohaliku omavalitsuse volikogu määratud tingimustel ja korras. Erandiks, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat.

18.3. Vaida aleviku kaugküttevõrgu olukord
ASi ELVESO hallatava Vaida kaugküttevõrgu pikkus on 1727 m ja soojaga varustatakse 18 hoonet. 2021. aastal oli soojuse tarbimine 2486 MWh. Kaugküttevõrgu üldine tehniline seisukord on hea, kaugküttevõrgu torustik on täies ulatuses maa-alustes eelisoleeritud torudes ja 2021. aasta soojuskadu oli 12.2%. Biokütuse osatähtsus väljastatava soojuse tootmisel 2021. aastal 97.9%. Kohalike taastuvate energiaallikate (peamiselt biomass) osakaal soojusvarustuses kasvab ja peab jätkuvalt kasvama. Kaugküttes olevad hooned on põhiliselt renoveeritud, kuid täiendavate meetmete rakendamine võib vähendada soojuse tarbimist umbes 10% võrra. Soojuse hind tarbijatele koos käibemaksuga (2024. aastal 22%) on Vaida kaugküttevõrgus 82.26 €/MWh. Võrdluseks on näiteks Jüri piirkonnas kaugkütte hind 72.64 €/MWh koos käibemaksuga.
Vastavalt Rae valla soojusmajanduse arengukavale 2016 – 2026 on olukord Vaida kaugküttesüsteemis vastuoluline. Heade näitajatena on välja toodud väga heas seisukorras ja madalate soojuskadudega kaugküttevõrk, väga heas seisukorras kaasaegsed tarbijate soojussõlmed ja biokütuse osatähtsus väljastatava soojuse tootmisel keskmiselt 99%. Kehvade näitajatena on esile toodud erakordselt kõrged püsikulud (ca 60% kogukuludest) ja katlamaja madal kasutegur, mistõttu soojuse hind on suhteliselt kõrgel (koos käibemaksuga 82.26 €/MWh). Seejuures soojuse kõrge hinna peapõhjusena Rae valla soojusmajanduse arengukavaa (aastateks 2016 – 2026) välja toodud just püsikulude kõrge tase.

18.4. Planeeringus kaalutud küttevarustuslahenduste võrdlus
Käesoleva planeeringu soojavarustuse lahendamisel on võrreldud kohaliku kaugküttevõrguga liitumist ja alternatiivsete kütteliikide kasutamist.
Vastavalt Rae Vallavolikogu 19.03.2013. a määrusele nr 100 "Rae valla kaugküttepiirkondade piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja soojusettevõtjate arenduskohustus" asub planeeritav ala kaugküttepiirkonnas.
Kaugküttevõrguga liitumise alternatiivina saab vastavalt Rae Vallavolikogu määruse nr 100 väljatoodud erisustele näha ette planeeritava hoonestuse soojusega varustamiseks maaküttesüsteemide ja päikesepaneelide paigaldamise ja nende omavahelise koostöö, mis tagab paneeritava hoonestuse soojusega varustamise kütusevabadest taastuvatest allikatest.

Soojusvarustuse erinevad lahendused, mille mõju ja asjakohasust kaaluti, on:
1. kaugküte Vaida aleviku katlamajast aadressil Hoidla tee 21;
2. maaküttesoojuspumbad kombineerituna elektrit tootvate päikesepaneelidega.

18.5. Lahendus 1, kaugküttevõrguga liitumine
Kaugküttevõrgu kasutamisel oleks negatiivseks aspektiks katlamaja kaugus planeeritavast uuest hoonestusest: vajalik on rajada katlamajast planeeritavale alale kavandatud hoonete soojussõlmedeni ~1000 m uut kaugküttetrassi, mis moodustab umbes 58% kogu Vaida aleviku hetkel olemasolevast kaugküttetorustiku pikkusest ja hakkaks teenindama vaid planeeritavale alale kavandatud kortermaju. Uus kaugküttetrass oleks aleviku elanikele tänu võrreldavalt suuremale suhtelisele tarbimisele (MWh/m2) üldkulude kasvu tõttu koormaks ja praegusega võrreldes rahaliseks lisakuluks. Samuti ei ole teada, kas katlamaja praegune võimsusreserv võimaldab lisanduva küttekoormuse tagamist. Kaugkütte rajamisel on vajadus paigutada trassid kas Hoidla tee kinnistule või tulla Hoidla tee servast läbi Vana-Vaida tee 13, Hoidla tee 13, Hoidla tee 9, Hoidla tee 7, Hoidla tee 9a kinnistute – antud lahendus toob kaasa trasside servituutide seadmise vajadused soojatrassi valdaja (AS ELVESO) kasuks.
Kaugküttevõrgu ehitamise kulud on 1 044 694€ + km. Hind sisaldab hoonete soojussõlmesid, geodeetilisi töid, servituutide seadmise töid, projekteerimistöid, katendite taastamise töid, kaugküttetrassi ehitamise kulu 990 jm ulatuses. Määramatu komponent on Hoidla tee katlamaja võimsusvaru ja selle võimalik suurendamise vajadus.

18.6. Lahendus 2, maaküte ja -jahutus ning päikesepaneelid
Kortermajade soojusvarustuse planeerimisel maaküttetorustike ja -seadmetega ning nende kombineerimisega elektrit tootvate päikesepaneelidega hoonete katustel ja võimalusel ka parklate varjualuste katustel vähendab päikesepaneelide kasutus soojussaarte mõju, mis omakorda leevendab hoonete jahutusvajadust. Maaküttekontuuride kahes kihis paigutamisel on võimalik vähendada maaküttekontuuriga hõlmatava ala pinda, päikesepaneelide abil on võimalik päikesevalguse rohkel aastaajal akumuleerida soojusenergiat maapinda ja ühtlasi vältida külmadel aastaaegadel seeläbi igikeltsa teket. Lisajahutusmoodulite kasutamisel saab samuti akumuleerida jääksoojust: kuumadel päevadel jahutab maaküttesüsteem siseruume, jääksoojus aga suunatakse hoiule maapinda kuni järgmise talveni.
Tavakonditsioneeriga võrreldes vajab selline jahutussüsteem minimaalseid paigalduskulutusi ja on väikeste käituskuludega. Maaküttesoojuspumbad kombineerituna elektrit tootvate päikesepaneelidega annavad seega suurema keskkonnasäästu võrrelduna kaugküttelahendusega.
Maaküttesüsteemide, soojussõlmede ja elektrit tootvate päikesepaneelide (20 kW iga planeeritava kortermaja katusel) paigalduse hind kokku on 540 000€ + km.

18.7. Lahenduste võrdlus
Kütusevaba küttelahenduse kasutamisel ei teki CO2 jäätmeid, negatiivseid mõjusid keskkonnale ekspluatatsioonil ei teki.
Küttelahenduste rajamise hinnavõrdlus (maaküte + päikesepaneelid 540 000€ + km <> kaugküte 1 044 694€ + km) toob välja, et kütusevaba alternatiivküttega lahenduse kasutamine on peaaegu 2 korda soodsam võrreldes asulas oleva kaugküttevõrguga liitumisega. Samuti oleks kütusevaba alternatiivküttega lahenduse kasutamine keskkonda säästvam ja kohalikule kogukonnale vähem koormav, kuna arendusega ei kaasneks Vaida aleviku küttetrasside amortisatsioonikulude märgatavat kasvu praegustele tarbijatele. Sotsiaalsest ja investeeringu efektiivsuse aspektist vaadelduna oleks kaugküttevõrguga liitumine seega koormavam lahendus nii aleviku praegustele kui ka arendusala tulevastele elanikele.
Kütusevaba küttelahenduse korral on majanduslik mõju elanikkonnale oluliselt väiksem tänu päikesepaneelide kasutamisele. Varustuskindluse poolest on kütusevaba küttelahenduse kasutamine mõnevõrra riskivabam – ei sõltu katlamaja kütuse tarnekindlusest ega katelde/torustike hooldustööde vajadustest.
Kaugküttevõrguga liitumisel on ehitusaegne ebamugavus kohalikele elanikele suurem tänu vajadusel korraldada ümber liiklust kaugküttevõrgu rajamise ajal. Maaküttetorustiku paigaldamisel on mõju arendusala sisene.
Eelnevale tuginedes ei ole käesolevas detailplaneeringus ette nähtud kaugküttevõrguga liitumist.

18.8. Planeeringulahendus
Maasoojussüsteemi projekteerimisel hinnata, milline süsteem (horisontaalne-, vertikaalne või kombineeritud) on antud asukohas kavandatavatele hoonetele sobivaim. Vertikaalse maasoojussüsteemi puhul on lubatud kasutada kinnist süsteemi. Maaküttesüsteemi projekteerimisel pöörata tähelepanu olemasolevatele puurkaevudele, hüdrogeoloogilistele tingimustele ja põhjavee liikumise suunale, näha ette meetmed põhjavee reostumise vältimiseks.
Käesoleva DP-ga on ette nähtud horisontaalse maaküttetorustiku rajamise võimalus, torustiku ala näidatud põhijoonisel (küttesüsteem peab olema naaberkinnistust vähemalt 2 m kaugusel ja ei tohi ulatuda tehnovõrkude kaitsevöönditesse). Säilitatavate puude puhul tuleb tähelepanu pöörata juurekaitsevöönditele (võraprojektsioon maapinnal ja lisaks 1.5 m võraprojektsiooni raadiusest väljapoole), tagada tuleb p. 8 kirjeldatud haljastusnõude täitmine (kõrghaljastust ei saa rajada küttetorustiku peale). Planeeritavate hoonete maakütteseadmete väliskontuurid võivad vajadusel ulatuda üle kinnistu piiride arenduse sisestel aladel. Sellise lahenduse vajadusel seatakse vastavad servituudid hoonete ehitusloa menetluses. Maakütte kontuurid ei tohi meelevaldselt ristuda teiste võrguvaldajate trassidega, välja arvatud peatrassid üksikutes kohtades.
Soojuspuuraukude rajamine peab vastama keskkonnaministri 09.07.2015 määrusele nr 43.
Päikesepaneele on lubatud paigaldada hoonete ja varjualuste katustele, eelistatavalt tänavalt vaadeldes varjatud katusetahkudele. Päikesepaneelide paigaldamisel arvestada, et naaberkinnistutel ei tekiks ebamugavaid päikese peegeldustega alasid.
Kütteliikidena ei kavandata otseelektrikütet, vedelkütust ega küttegaasi, tahketest kütteainetest vältida kivi- ja pruunsütt, põlevkivi jms saastavaid kütteaineid.
Õhksoojuspumpade kasutamist ei keelata, ent seda ka ei soosita, planeeritavate hoonete fassaadidele õhksoojuspumpade välisosasid paigaldada ei tohi. Tuuleenergia kasutamist ette ei nähta.
Planeeringuga ei piirata tulevastel elanikel puuküttekaminate paigaldamist.

19. Planeeringu elluviimine, arendusetapid
Planeering on kavas ellu viia neljas etapis. Esimeses etapis rajatakse Vana-Vaida tee 15 kinnistule avalike alade taristu. Teine kuni neljas etapp oleks loodavale krundile pos 01 arendamiseks vajalikud tegevused, arvestades iga korterelamut kuuest vabas järjekorras paarikaupa läänest ida suunas. Etapid 2 kuni 4 hõlmavad endas ka vajalikke tegevusi teiste arendusetappide aladel, mis on tarvilikud antud etapi arendustegevuste liidestamiseks aleviku avalike alade ja teedega ning varasemalt elluviidud arendusetappidega. Taristuprojektide mahus on vajalik näidata taristu etapiviisilise rajamise võimalikkus. Avalike alade taristu kortermajade ümbruses on vaja rajada etapiti seetõttu, et ehitamistegevus võib rikkuda varemehitatud avalike alade taristut. Etappide piiride ettepanekud on näidatud põhijoonisel.
Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist, arvestades teede ehitamisel eelpooltoodud arendusetappe ja vajadust hoonete ehitamisega mitte rikkuda varemehitatud taristut.
Planeerimisseaduse § 140 lg 8 alusel muutub käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel Rae Vallavalitsuse 12.01.2016. korraldusega nr. 24. kehtestatud Vana-Vaida tee 15 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP number (kovID) DP0874) kehtetuks joonisel 05 „Vana-Vaida tee 15 kinnistu ja lähiala DP kehtetuks muutuva ala joonis“ näidatud ulatuses.
Rae Vallavalitsus ja detailplaneeringust huvitatud isik sõlmisid halduslepingu, millega lepiti kokku detailplaneeringukohaste rajatiste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamise kohustused ja kasutamise tingimused.
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Rae vallavalitsusele kohustust planeeritud jalgratta- ja jalgteede, riigimaanteedelt mahasõitude ja nendega seonduvate rajatiste ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks.
Planeeringus kavandatud jalgratta- ja jalgteede koos tänavavalgustusega ja muu planeeringualal oleva avaliku ala ja sinna rajatud taristu projekteerimine ja rajamine on arendaja kohustus.
Planeeringuga loodavale krundile pos 1 rajatavate avalike alade ja sinna rajatuva taristu edasine hooldus, korrashoid ja remont, jalgratta- ja jalgteede äärse tänavavalgustuse elektrikäit, korrashoid ja elektrikulu on kinnistuomanike kohustus, mujal planeeringualal Rae Vallavalitsuse kohustus.
Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima planeeritava krundi omanik. Krundi omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Projekteerimise käigus tuleb täpsustada hoonete asukohad, juurdepääsuteed ja parkimisalad, haljastuslahendus ning tehnovõrkude täpne paiknemine krundil. Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub krundi omanik. Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik ühendused tehnovõrkudega vastavalt hoonete täpsele paigutusele hoonestusalas. Planeeringu elluviimiseks peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Elektriühenduse loomisel tehakse koostööd Elektrilevi OÜ-ga, kes projekteerib ja rajab elektri madalpingekaablid ise. Elektriliinidele tuleb seada servituudid tööprojekti koostamise ajal. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Kinnistul määratakse avalikku kasutusse valgustatud jalgratta- ja jalgteed ja muud põhijoonisel avalikku kasutusse määratavad alad, välja arvatud ainult korterelamute teenindamiseks mõeldud teed. Kinnistul määratakse avalikku kasutusse ka põhijoonisel Rae valla kasuks määratud servituudiala ettepanek Hoidla tee 9 krundi servas. Mainitud servituudialal on Rae vallal õigus rajada soovi korral jalg- ja jalgrattatee lõik.
Kinnistul avalikku kasutusse määratavate alade ja rajatiste avalikku kasutusse määramise notari- ja muud kulud tasub detailplaneeringust huvitatud isik. Avalikel aladel keelatud tegevused on kirjeldatud Korrakaitseseaduses.
Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on vajalik teostada järgmised tegevused allpooltoodud järjekorras saavutamaks detailplaneeringus sätestatut:
1. maakorralduslike toimingute teostamine, servituutide ja avaliku kasutusega alade määramine. Planeeritud tehnovõrkudele, mis asuvad transpordimaal, on vajalik seada isiklik kasutusõigus nende omanike (AS ELVESO, Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS) ja transpordimaa omaniku Transpordiameti vahel. Tehnovõrkude servituudid ja/või isikliku kasutusõiguse notariaalsed lepingud sõlmitakse tehnovõrkude projekteerimise järgselt projekti realiseerimise staadiumis;
2. kinnistuväliste tehnovõrkude, rajatiste ja teede tehniliste tingimuste hankimine, projektide koostamine koos vajalike kaasnevate lisauuringute teostamisega, vajadusel;
3. ehituslubade väljastamine Rae Vallavalitsuse poolt tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitamiseks, vajadusel;
4. uute planeeritud tehnovõrkude ja teede ehitamise lõpetamine ja kasutuslubade väljastamine Rae Vallavalitsuse poolt, vajadusel;
5. avaliku ruumi väljaehitamine vastavalt halduslepingus kokku lepitule, arvestades ehitusetappe (Vana-Vaida tee 15 kinnistule avaliku ruumi rajamine saab toimuda vaid esimese etapis);
6. hoonetele ja rajatistele ehituslubade väljastamine. Arendaja on kohustatud tagama, et detailplaneeringuga ettenähtud kruntidele hoonete ehitamiseks ei esitata Vallale ehitusloa taotlusi enne, kui on täidetud halduslepingu punktides 3.1 ja 3.2 sätestatud kohustused ning Taristule ja Avalikule ruumile on kasutusload väljastatud;
7. enne mistahes hoonele kasutusloa väljastamist peavad olema nõuetekohased ristumiskohad riigiteedega välja ehitatud ja likvideeritavad ristumiskohad likvideeritud;
8. hoonetele ja rajatistele kasutuslubade väljastamine.
Korterelamutele ei väljastata enne ehitus- ega kasutuslubasid (arvestades ehitusetappe), kui detailplaneeringukohased rajatised, sealhulgas avalikuks kasutamiseks mõeldud rajatised/alad on välja ehitatud ja kasutatavad.
Arendaja loob ühe korteriühistu krundi kohta. Avalike alade halduskulud (loodava krundi siseste avalikus kasutuses olevate jalgratta- ja jalgteede ja muude avalike alade hooldamiseks, puhastamiseks, valgustamiseks, lumekoristustuseks ja muudeks korrashoidu tagavateks tegevusteks vajalikud kulud), jagatakse proportsionaalselt vastavalt korteriühistu kasutuses olevate hoonete pindaladele, ehk kulud jagunevad kõigi arendusalale loodavate korterite vahel võrdselt.
Rae vallal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui huvitatud isik ei ole määratud tähtajaks täitnud planeerimisseaduse § 131 lõikes 2 kohaselt võetud kohustusi.

Vastuskiri Madara DP märkustele (TRAM 22.12.2025 kiri nr 7.2-2/25/9548-7)

1. Seisukohtade kirja p 1 oleme esitanud nõude, et juurdepääsud planeeringualale tuleb tagada riigiteelt nr 11155 Vaida tee ning täiendavaid juurdepääse riigiteelt nr 11202 Vaida-Urge tee mitte planeerida. Samuti on nõutud normidele mittevastavate ristumiskohtade likvideerimise kavandamist. Planeeringu seletuskirja p 7 Liiklus ja parkimine on öeldud, et juurdepääsud sõiduautodele planeeritavale krundile pääsuks luuakse riigi kõrvalmaanteedelt nr 11155 "Vaida tee" ja 11202 "Vaida-Urge" ning olemasolev Madara kinnistu (katastritunnus 65301:001:4340) olemasolev juurdepääs riigitee km 2,612 likvideeritakse. Planeeringu seletuskirja p 7.1 Liiklusuuringu liiklusalased ettepanekud on märgitud, et riigitee nr 11202 Vaida-Urge teelt on kavandatud kaks uut juurdepääsu olemasolevast Madara kinnistu juurepääsust riigitee km 2,613 ligikaudu 70,0 m ja ca 125,0 m põhja suunas s.o riigitee km 2,543 ja km 2,488 (vt joonis 1). Oluline on siinkohal asjaolu, et uute ristmike kavandamisel on Transpordiametil kohustus lähtuda kehtivatest normidest, kus liiklussagedus on otseselt seotud ristmike minimaalsete vahekaugustega. Selgitame, et nimetatud riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklus on 840 autot ja kehtib kiiruspiirang 70 km/h. Normide lisa 1 tabel 17 kohaselt peab riigitee selles lõigus ristmike vähim omavaheline vahekaugus olema 100 m. Ristmike omavahelise kauguse määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kaugust arvestatakse ühe ristmiku lõpp-punktist (nt pöördkõver) järgmise ristmiku alguspunktini. Teeregistri andmetel paikneb riigitee 11202 Vaida-Urge tee km 2,461 Hoidla tee 9 kinnistu (katastritunnus 65303:003:0108) juurdepääs ning km 2,612 Madara kinnistu (katastritunnus 65301:001:4340) juurdepääs. Planeeringu materjalide kohaselt on olemasolevate ristumiskohtade ja uute kavandatavate ristumiskohtade riigitee km 2,543 ja km 2,488omavaheline kaugus vastuolus normides esitatud miinimumnõuetega. Tulenevalt vastuolust normides esitatud nõuetega, ei saa me esitatud lahendusega nõustuda. Lisaks ei ole planeeringu põhijooniselt üheselt tuvastatav, et riigitee km 2,612 paiknev Madara kinnistu (katastritunnus 65301:001:4340) juurdepääs on kavandatud likvideerida. Seega esineb vastuolu planeeringu seletuskirja ja põhijoonise vahel. Põhijoonisel tuleb kõnealuse ristumiskoha likvideerimine selgelt kajastada, lisada vastav tingmärk ning selle selgitus. Vastuolu ilmneb ka seletuskirja p 7.1 Liiklusuuringu liiklusalased ettepanekud, kus on öeldud, et meie seisukohtade p 1 ei ole arvestatud põhjendusel, et riigitee km 2,612 paiknev Madara kinnistu (katastritunnus 65301:001:4340) juurdepääs on olemas ning sellelt on tagatud normide kohane nähtavus. Jääb arusaamatuks, kas olemasolev juurdepääs likvideeritakse või kavandatakse see edaspidi kasutusele võtta. Palume korrigeerida vastuolu planeeringulahenduses.
Planeeringus muudetud Hoidla tee serva planeeritud parkla ja juurdepääsu lahendus selliselt, et saab kasutada olemasolevat 2.613 km juurdepääsu (rekonstrueeritakse) ja uusi juurdepääse Hoidla teele ei planeerita.
2. Planeeringu seletuskirja kohaselt on riigitee nr 11202 Vaida-Urge tee äärde kavandatud parkla mahuga 150 parkimiskohta, kuid planeeringu põhijooniselt ei ole 150 parkimiskoha kavandamine tuvastatav. Riigiteega nr 11202 külgnevas parklas ei ole põhijoonise kohaselt kavandatud 150 parkimiskohta. Planeeringulahendus peab olema üheselt arusaadav ja kooskõlas seletuskirja ja jooniste vahel. Palume viia seletuskiri ja põhijoonis vastavusse ning näidata parkimiskohtade tegelik arv ja paiknemine selgelt ka joonistel.
Korrigeeritud seletuskirja p.7.1, kus on selgemalt välja toodud, et liiklusuuringu aluseks olnud DP eskiisi versioon on käesolevaks hetkeks aegunud ja uues lahenduses on parkimiskohtade arv 96, nii seletuskirja kui joonisel.
3. Planeeringu seletuskirja p 4.2 Liiklusuuring ei selgu, millisele mahasõidu osale 6,0 m laius viitab ja kuidas see vastab tüüplahendusele I. Palume seletuskirjas täpsustada mahasõidu parameetrid selliselt, et oleks üheselt arusaadav lahenduse vastavus Transpordiameti nõuetele ja tüüplahendusele I.
Täiendatud seletuskirja p.4.2.
4. Seisukohtade p 3 kohaselt on riigitee kaitsevöönd planeeringu põhijoonisele kantud, kuid kaitsevööndi ulatust ei ole näidatud korrektselt. Selgitame, et riigitee kaitsevööndi ulatus on reguleeritud EhS § 71 alusel, mille kohaselt on maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 meetrit. Planeeringu põhijoonisel on kaitsevööndi mõõt antud kinnistu piirist, mitte riigitee katte äärmise sõiduraja välimisest servast. Palume korrigeerida põhijoonist selliselt, et riigitee kaitsevööndi ulatus oleks mõõdistatud ja esitatud EhS § 71 kohaselt, lähtudes riigitee katte äärmise sõiduraja välimisest servast.
Joonised korrigeeritud, mõõdud näidatud teekatendi servast. Teede kaitsevööndid võetud Maa-ameti kaardiserverist kohtades, kus topoalust ei ole mõõdistatud, mujal näidatud teekatendi servast 30 m kaugusel (või 10 m kohtades, kus kehtib 10 m teekaitsevöönd).
5. Planeeringu põhijoonisele on kantud ja tingmärkide loetelus kirjeldatud maantee kaitsevööndi ettepanek 10 m. Selgitame, et riigitee kaitsevööndi ulatus on määratud EhS § 71 lg 2 alusel, mistõttu ei ole võimalik kaitsevööndi laiust planeeringuga tehtud ettepaneku alusel muuta. Riigitee kaitsevööndi ulatuse muutmine (suurendamine või vähendamine on võimalik vaid kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu raames ning seaduses sätestatud tingimustel.
Kaitsevööndi muutmise ettepanek eemaldatud DP-st.
6. Seisukohtade kirja p 6 oleme esitanud nõude, et jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse määramisel tuleb lähtuda normide lisa 1 tabelist 41. Samuti tuleb planeeringulahenduses näha ette sobivad ja ohutud teeületuskohad peamiste liikumis- ja tõmbepunktide vahel. Planeeringu põhijoonisel oleme tuvastanud olukordi, mis vajavad selgitamist või korrigeerimist. Esmased tähelepanekud on järgmised. Kavandatav kergliiklustee on näidatud kulgemas üle olemasoleva alajaama hoone, mis ei ole tehniliselt ega ruumiliselt teostatav. Lisaks ei ole joonisel piisavalt kajastatud olemasolev olukord, sh puuduvad nt teekatte liigid ja markeering, mistõttu ei ole võimalik hinnata kavandatava lahenduse seotustolemasoleva taristuga. Lisaks juhime tähelepanu, et planeeringu põhijoonisel näidatud kergliiklusteed on toodud riigitee äärde, kuid edasiselt ei vii see lahendus loogiliselt ega funktsionaalselt kuhugi. Kavandatud kergliiklustee katkeb ning ei ole seotud olemasoleva ega kavandatava kergliiklusteede võrguga, mistõttu ei ole tagatud kergliiklejatele järjepidev ja ohutu liikumistee. Meie hinnangul planeeringu põhijoonisel näidatud kergliiklusteede lahendust piisavalt analüüsitud. Lahenduses esineb mitmeid puudusi (nt erinevad kaugused riigiteest, ebaselged teeületuskohad, nö „lahtised otsad“ jms). Oleme oma seisukohtade kirja p 2 märkinud, et korrektse ruumivajaduse hindamiseks (paika panemiseks), ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) tuleb planeeringu koostamisse kaasata teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6). Oluline on arvestada, et planeering on ehitustegevuse elluviimiseks, mistõttu on edasiste vaidluste ära hoidmiseks vajalik paika panna täpne ruumivajadus. Sobiva kergliiklusteede lahenduse (k.a teeületuskohtade) leidmiseks juhinduda kergliiklustaristu kavandamise juhendi nõuetest (edaspidi juhend) ning tagada lahenduse järjepidevus, ohutus ja seotus olemasoleva ning kavandatava taristuga.
Viidatud link ei tööta, TRAM kodulehelt ei ole võimalik antud juhendit 29.01.2026 sesiuga leida. Kergliiklusteede lahendus täiendatud, et oleks võimalik liikuda alalt loodesse, läände (sillale), lõunasse, kagusse ja põhjakirdesse. Alajaamast tee mööda viidud.
7. Planeeringu materjale tuleb täpsustada vastavalt hetkel kehtivatele normidele (kliimaministri määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“; vt seisukohtade p 8). Palume planeeringu joonisele kanda ning seletuskirjas selgelt kirjeldada kõikide ristumiskohtade (kui ristumiskohtade asukohad on teada) nähtavuskolmnurkade parameetrite väärtused.
Põhijoonise märkustesse lisatud nähtavuskolmnurkade andmed.
8. Planeeringu põhijoonisel on välja toodud ja tingmärkide loetelus selgitatud, et planeeringu lahendusega tehakse ettepanek kiiruspiirangu muutmise ettepanek 70 km/h-lt 50 km/h-ni. Kuna me ei nõustu riigiteele nr 11202 Vaida-Urge teele täiendavate ristmike kavandamisega (läbiv liiklus, normide kohaldamine), siis ei ole meie hinnangul kiiruse vähendamine õigustatud. Palume eemaldada põhijoonisel näidatud tingmärk koos selle selgitusega.
Tingmärk eemaldatud.
9. PlanS § 126 lg 1 p 4 alusel on planeeringu ülesandeks tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine. Planeeringuga on kavandatud riigitee alusele maale mitmed tehnovõrgud. Planeeritav veetorustiku ja reoveekanalisatsioonitorustiku -V2- ja -K2- liitumispunktid on kavandatud riigitee alusele maale. Samuti planeeritav elektrikanalisatsioon -W2- ja selle liitumispunkt. Selgitame, et EhS § 92 lg 1 alusel on tee rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Arvestades, et planeeringuga kavandatud tehnovõrgud ei ole eelpool nimetatud rajatised, mis on vajalikud tee toimimiseks ning riigitee alune maa on peaaegu täielikult riigitee rajatistega kaetud, ei näe Transpordiamet võimalust tehnovõrkude rajamiseks piki riigiteed riigitee alusele maale. Palume tehnovõrkudele leida uus asukoht. Lisaks ei ole selgelt arusaadav, kuidas toimub planeeritavasidekanalisatsiooni -S2- liitumine. Planeeritav sidekanalisatsioon -S2- tuleb riigitee kraavist välja tõsta. Tehnovõrkude joonise väljavõttelt ei selgu, kuhu läheb edasi planeeritav sidekanalisatsioon. Tehnovõrkude joonisel näidatud tingmärgil -WW2- puudub selgitus, kas tegemist on olemasoleva või planeeritava trassiga.
Tehnovõrkude osa täiendatud, liitumispunktid olemasolevate trassidega viidud transpordimaalt ära, ent trassilõigud transpordimaal olevatest trassidest kuni liitumispunktideni rajatakse siiski tranpordimaale.
10. Sademevee lahendust tehnovõrkude jooniselt ei nähtu. Seletuskirja p 9 Vertikaalplaneerimine on öeldud, et juhtida sademeveed katustelt ja kõvakattega pindadelt hoonetest eemale ja immutada pinnasesse. Planeeringuga kavandatud riigiteede äärsete parkimisalade (P144, P44 ja P52) sademevee lahenduse kavandamisel tuleb arvestada parkimisalade suurt pindala ja sellest tulenevat sademevee hulka ning võimalikku reostuskoormust. Üksnes sademevete pinnasesse immutamine ei ole sellise mahuga parkimisalade puhul piisav. Sademeveed tuleb juhtida ja vajadusel puhastada (sh õli- ja settepüüdurid) sobivate lahendustega, mis tagavad ohutu ja kontrollitud äravoolu. Seletuskirja p 17.1 Sademevee käitlemine on öeldud, et: Vastavalt EhS § 72 lg 1 p 5 ja § 70 lg 2 p 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Selgitame, et riigitee kraavid on riigitee konstruktsiooni osa ja on ette nähtud vee ärajuhtimiseks teekattelt, muldkehast ja nõlvadelt ning peavad tagama riigitee toimimise ja püsivuse. Kraavid ei ole rajatud maaparanduslikel eesmärkidel ning need ei ole maaparandusobjektide (arendatavate kinnistute) kuivendamisel immutusaladeks, eesvooluks, kraaviks ega veejuhtmeks, mille kaudu juhitakse vett maaparandussüsteemi eesvoolu. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist on sademevee juhtimine riigitee alusele maaüksusele keelatud. Kuna kinnistutel on piisavalt ruumi, tuleb sademevee probleem lahendada planeeringuala piires (koguda, immutada).
11. Sademevee immutatakse Madara katastriüksusel, immutasalade asukohad näidatud põhijoonisel ja tehnovõrkude joonisel.
1. Meie seisukohtade kirja p 11 toodud nõude kohaselt tuleb planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Planeeringu seletuskirja p 19 Planeeringu elluviimine, arendusetapid on antud selgitus, et "enne mistahes hoonele kasutusloa väljastamist peavad olema nõuetekohased ristumiskohad riigiteedega välja ehitatud ja likvideeritavad ristumiskohad likvideeritud;" Planeeringu seletuskirja kõnealust punkti korrigeerida ning lisada meie seisukohtade p 11 toodud tingimus. Enne teedevõrgu ehitamist ei ole võimalik tagada arendusala hoonete ehitamiseks ohutut juurdepääsu. Vastavalt EhS § 8 peab ehitamine ja ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu ega tohi põhjustada ohtu inimestele, varale ega keskkonnale.
Seletuskirja p. 17 parandatud.
12. Seisukohtade kirja p 12 lisada planeeringu materjalidesse: Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Lisatud p. 17.
13. Seisukohtade kirja p 14 joonistele tuleb kanda planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala, parkla jms.
Mõõdud lisatud.
14. Seletuskirja p 4.3 Müra hinnangu kokkuvõte- kasutatud kehtetu määrus.
Parandatud.
15. Planeeringu seletuskirja lisada meie seisukohtade kirja p 16 toodud nõue, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
Lisatud.
16. Planeeringu seletuskirja lisada meie seisukohtade kirja p 17 toodud nõue, et kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral ning tehnovõrkude kavandamiseks riigitee alusele maale tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt nõuded projekti koostamiseks.
Lisatud.