Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

1

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Lisa 1

Andmepäringute koosseis ja andmete liikumine

Uuringus on vaja pärida erinevatest registritest andmeid ja ühendada need isikupõhiselt. Selleks esitab uuringu läbiviija (Tartu Ülikool) koostöös tellijaga (poliitikaväljundi tellija Rahandusministeerium, lepingu järgne tellija SA Eesti Teadusagentuur (ETAg)) andmepäringu Rahvastikuregistrile.

Rahvastikuregister koostab andmete sidumiseks vajalikud andmebaasid ehk isikukoodide ja genereeritud unikaalse koodidega andmebaasi (edaspidi andmestik 1) ja välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu eripärasid (sageli puuduv isikukood) arvestava andmete sidumiseks vajalik andmestiku, mis sisaldab genereeritud unikaalseid koode, isikukoodi, inimese sünnikuupäeva ja nime (andmestik 2). Rahvastikuregister saadab andmete sidumiseks vajaliku andmebaasi (andmestik 1) krüpteeritult teiste andmepäringusse kaasatud registrite volitatud töötlejatele. Erandiks on välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu volitatud töötleja, kellele saadetakse andmestik 2.

Teised registrid lisavad Rahvastikuregistri saadetud andmete sidumiseks vajalikule andmebaasile nende registrist päritavad andmed, eemaldades isikukoodid (lühiajalise töötamise registri puhul ka nimed ja sünnikuupäevad) ja jättes alles genereeritud unikaalsed koodid. Seejärel saadavad kõik registripidajad andmefailid Tartu Ülikoolile, kes seob kõikidelt registritelt saadud andmefailid, mille tulemusena loodud andmebaas on kvantitatiivanalüüsi aluseks. Kuna analüüsi teostamiseks on vaja Rahvastikuregistrist ka muid andmeid peale andmete sidumiseks vajalike andmestike, siis nende andmetega viib Rahvastikuregister läbi sama protseduuri, mis teised registrid.

Registrite vahel muud andmevahetust peale Rahvastikuregistrist teistele registritele saadetavate andmete sidumiseks vajalike andmebaaside (andmestik 1 ja andmestik 2) liikumise ei toimu. Töö teostajale isiku otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid (isikukood, nimi) ei edastata. Töö tellijale edastatakse vaid lõpparuanne.

Joonis 1. Andmete liikumine registrite vahel ja nende jõudmine TÜ-ni

Rahvastikuregister(R R)

Esimene andmestik ehk võtme andmestik, kus on isikukood ja

anonümiseeritud ID

RR saadab võtme krüpteeritud kujul teistele registritele

Teised registrid lisavad soovitud andmed juurde ja eemaldavad

isikukoodi

Kõik registrid saadavad anonümiseeritud andmestiku

krüpteeritud kujul TÜ-le

TÜ ühendab andmestikud anonümiseeritud ID alusel

Teine andmestik ehk RRist soovitud andmed anonümiseeritud kujul

RR saadab selle otse TÜ-le koos anonümiseeritud ID-dega, aga

ilma isikukooditeta

2

Sellist andmete ühendamise lahendust on varasemalt korduvalt kasutatud. Näiteks võib siin tuua Riigikogu Arenguseire keskuse poolt tellitud uuringu „Tööga seotud sotsiaalkaitse mudelid ja nende sobivus alternatiivsete tööturu arengute korral Eestis“ (AKI luba antud 31.05.2018, otsuse number nr 2.2.-1/18/22) või käesoleva uuringuga sarnaselt ETAgI poolt RITAst rahastatud uuringu „Muutuvast tööturust ja kasvavast rändest tulenevad võimalused ja väljakutsed haridus --, tööturu ja sotsiaalsüsteemis" (AKI luba antud 29.11.2018, otsuse nr 2.2 1/18/45, luba taotles konsortsiumi liige Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR).

Andmete päringud registrite kaupa

Need andmed edastatakse TÜ-le umbisikustatult st. isikukoodid on eemaldatud ja iga valimiisik on tähistatud unikaalse koodiga (vastab Rahvastikuregistri edastatud valimiisikute andmebaasi koodile isiku kohta).

1. Rahvastikuregister (Siseministeerium)

 Ajaperiood: 01.2016 – andmete väljavõtte hetkel viimane seis

 Valikukriteerium: kõik 2016. aasta jaanuari seisuga vähemalt 15-aastased ja 2020. aasta 1. novembri seisuga kuni 75-aastased inimesed

 Andmete ajaline täpsus – kuine

 Agregeerituse tase: indiviidi tasemel

 Tunnused

 Andmestik 1 (võtme dokument, mis saadetakse teistele registritele, väljaarvatud Välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu):

 Anonümiseeritud ID  isikukood

 Andmestik 2 (võtme dokument, mis saadetakse Välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogule):

 Anonümiseeritud ID  isikukood  Nimi  Sünnikuupäev

 Andmestik 3 (analüüsis kasutatavad andmed, mis saadetakse töö teostajale):  Anonümiseeritud ID  Sünniaeg  Surmaaeg  Sugu  Kodakondsus  Kõrgeim omandatud haridustase  Elukoht omavalitsuse tasandil  Kõrgeim omandatud haridus

2. Elamislubade ja töölubade register (Politsei- ja Piirivalveamet)

 Ajaperiood: 01.2016 – andmete väljavõtte hetkel viimane seis

 Valikukriteerium: Väljavõte Rahvastikuregistri saadetud andmestikus (andmestik 1) olevatest inimestest

 Andmete ajaline täpsus – kuine

 Agregeerituse tase: indiviidi tasemel

 Tunnused:

 Anonümiseeritud ID

 Eestis viibimise alus

 Elamisloa taotlemise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise andmed  Kõige esimese elamisloa väljastamise alus ja aeg kehtivuse lõppemise aeg ja kehtetuks

tunnistamise aeg  Kõigi perioodil 01.01.2016 – (väljavõtte tegemise aeg) isikule väljastatud elamislubade

väljastamise alus ja aeg kehtivuse lõppemise aeg ja kehtetuks tunnistamise aeg

 Elamisloa taotleja kodakondsus

 Elukoha aadress omavalitsuse täpsusega

 Töökoha aadress omavalitsuse täpsusega

3

 Elamisõiguse kehtivusaeg

 Haridus taotluse esitamise ajal

3. Välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu (Politsei- ja Piirivalveamet)

Lisaks eelpool loetletud andmekogudele on uuringu läbiviimiseks vaja andmeid ka Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogust (LTR), mille vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. Selle andmekogu eripära seisneb aga selles, et sinna ei kanta üldjuhul inimese isikukoodi. Seetõttu pole võimalik selle andmekogu andmeid ka isikukood alusel siduda. Seetõttu tuleb kasutada teisi tunnuseid – nimi ja sünnikuupäev. LTR-i andmete sidumine käib seetõttu järgmise mehhanismi alusel:

 Rahvastikuregister saadab LTR-i modifitseeritud RR I andmebaasi, millele sisaldub lisaks pseudoisikukoodile inimese nimi ja sünnikuupäev (nimetame selle RR Ia andmebaasiks).

 LTR lisab nime ja sünnikuupäeval alusel RR I andmebaasi oma andmed, kustutab isiku nime ja sünnikuupäeva (jättes alles pseudoisikukoodi) ning edastab selle uuringu läbiviijatele.

 Ajaperiood: 01.2016 – andmete väljavõtte hetkel viimane seis

 Valikukriteerium: Väljavõte Rahvastikuregistri saadetud andmestikus (andmestik 2) olevatest inimestest

 Andmete ajaline täpsus – kuine

 Agregeerituse tase: indiviidi tasemel

 Tunnused:  Anonümiseeritud ID  Eestis viibimise alus  Kontaktaadress omavalitsuse täpsusega  Töökoha aadress  Tööandja põhitegevusala (EMTAK koodi alusel)  Töökoha nimetus, millel välismaalane tööle asub  Töötamise liik vastavalt välismaalaste seaduses sätestatud alusele;

 Töötamise eest makstava brutotöötasu suurus  Töötamise planeeritav algus- ja lõpuaeg  Haridus taotluse esitamise ajal (kui on olemas)

4. Maksukohustuslaste register (Eesti Maksu- ja Tolliamet)

 Ajaperiood: 01.2016 – andmete väljavõtte hetkel viimane seis

 Valikukriteerium: Väljavõte Rahvastikuregistri saadetud andmestikus (andmestik 1) olevatest inimestest

 Andmete ajaline täpsus – kuine

 Agregeerituse tase: indiviidi tasemel

 Tunnused (indiviid):

 Anonümiseeritud ID

 Tööandja anonümiseeritud ID

 Kodakondsus

 Sugu

 Vanus

 Tööandja põhitegevusala (EMTAK koodi alusel)

 Töökoha asukoht omavalitsuse täpsusega

 Ametinimetus

 Isiku (bruto) sissetuleku kogusumma tululiikide lõikes

 Tööleping

 ATS

 võlaõiguslik leping (käsundusleping + töövõtuleping)

 juhtimis-, kontrollorgani liige

4

 muu

 Isikule tema haigestumise tõttu tööandja poolt deklareeritud töövõimetushüvitis

 Tunnused (ettevõte):

 Tööandja anonümiseeritud ID (isiku anonümiseeritud ID ja tööandja ID ei pea olema kokkuviidavad, ehk siis võib olla teise võtme alusel anonümiseeritud ID, kui indiviidi andmete juures esitatav tööandja ID)

 Deklareeritud käive

 Deklareeritud tööjõukulu

 Deklaratsiooni kohane töötajate arv

 Deklareeritud ettevõtte tulumaks (võimalused eristada dividenditulu või sellelt makstud tulumaks)

5. Tööotsijate ja tööturuteenuste riiklik register (Eesti Töötukassa)

 Ajaperiood: 01.2016 – andmete väljavõtte hetkel viimane seis

 Valikukriteerium: Väljavõte Rahvastikuregistri saadetud andmestikus (andmestik 1) olevatest inimestest

 Andmete ajaline täpsus – kuine

 Agregeerituse tase: indiviidi tasemel

 Tunnused: o Anonümiseeritud ID o Töötasu hüvitise saamise kuupäevad o Töötasu hüvitise kuine määr o Registreeritud töötuna arveloleku kuupäevad o Töötutoetuse saamise kuupäevad o Töötutoetuse päevamäär o Töövõime (osaline, puuduv) (kõik kirjed)

 Algus  Lõpp  Protsent

o Töövõimetoetuse summa

6. Töötuskindlustuse andmekogu (Eesti Töötukassa)

 Ajaperiood: 01.2016 – andmete väljavõtte hetkel viimane seis

 Valikukriteerium: Väljavõte Rahvastikuregistri saadetud andmestikus (andmestik 1) olevatest inimestest

 Andmete ajaline täpsus – kuine

 Agregeerituse tase: indiviidi tasemel

 Tunnused o Anonümiseeritud ID o Töötuskindlustushüvitise saamise algus- ja lõppkuupäevad o Töötuskindlustushüvitise päevamäär esimesel sajal päeval o Töötuskindlustushüvitise päevamäär 100+ päeval

7. Sotsiaalkaitse infosüsteem (Sotsiaalkindlustusamet)

 Ajaperiood: 01.2017 – andmete väljavõtte hetkel viimane seis

 Valikukriteerium: Väljavõte Rahvastikuregistri saadetud andmestikus (andmestik 1) olevatest inimestest

 Andmete ajaline täpsus – kuine

 Agregeerituse tase: indiviidi tasemel

5

 Tunnused: o Anonümiseeritud ID o Töövõimetus (kõik kirjed)

 Algus  Lõpp  Protsent

o Puude raskusaste  Keskmine, raske või sügav  Puude raskusastme tuvastamise päev

8. Eesti Hariduse Infosüsteem (Haridus- ja Teadusministeerium)

- Ajaperiood: 01.2016 – andmete väljavõtte hetkel viimane seis - Valikukriteerium: Väljavõte Rahvastikuregistri saadetud andmestikus (andmestik 1) olevatest

inimestes - Agregeerituse tase: indiviidi tasemel - Tunnused:

o Anonümiseeritud ID o Isiku kõrgeim omandatud haridustase (ISCED2011 klassifikaatori järgi ja iga kalendriaasta

lõpu seisuga (2020. aasta andmed viimane teadaolev info)) o Isiku kesk-/kõrg-/kutsehariduse (ISCED2011 klassifikaatori järgi) õpingutele sisseastumise

aeg o Isiku kesk-/kõrg-/kutsehariduse (ISCED2011 klassifikaatori järgi) õpingute katkestamine või

õppepuhkuste kasutamine (kõik sündmused, kuu täpsusega)

1

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Lisa 1

Andmepäringute koosseis ja andmete liikumine

Uuringus on vaja pärida erinevatest registritest andmeid ja ühendada need isikupõhiselt. Selleks esitab uuringu läbiviija (Tartu Ülikool) koostöös tellijaga (poliitikaväljundi tellija Rahandusministeerium, lepingu järgne tellija SA Eesti Teadusagentuur (ETAg)) andmepäringu Rahvastikuregistrile.

Rahvastikuregister koostab andmete sidumiseks vajalikud andmebaasid ehk isikukoodide ja genereeritud unikaalse koodidega andmebaasi (edaspidi andmestik 1) ja välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu eripärasid (sageli puuduv isikukood) arvestava andmete sidumiseks vajalik andmestiku, mis sisaldab genereeritud unikaalseid koode, isikukoodi, inimese sünnikuupäeva ja nime (andmestik 2). Rahvastikuregister saadab andmete sidumiseks vajaliku andmebaasi (andmestik 1) krüpteeritult teiste andmepäringusse kaasatud registrite volitatud töötlejatele. Erandiks on välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu volitatud töötleja, kellele saadetakse andmestik 2.

Teised registrid lisavad Rahvastikuregistri saadetud andmete sidumiseks vajalikule andmebaasile nende registrist päritavad andmed, eemaldades isikukoodid (lühiajalise töötamise registri puhul ka nimed ja sünnikuupäevad) ja jättes alles genereeritud unikaalsed koodid. Seejärel saadavad kõik registripidajad andmefailid Tartu Ülikoolile, kes seob kõikidelt registritelt saadud andmefailid, mille tulemusena loodud andmebaas on kvantitatiivanalüüsi aluseks. Kuna analüüsi teostamiseks on vaja Rahvastikuregistrist ka muid andmeid peale andmete sidumiseks vajalike andmestike, siis nende andmetega viib Rahvastikuregister läbi sama protseduuri, mis teised registrid.

Registrite vahel muud andmevahetust peale Rahvastikuregistrist teistele registritele saadetavate andmete sidumiseks vajalike andmebaaside (andmestik 1 ja andmestik 2) liikumise ei toimu. Töö teostajale isiku otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid (isikukood, nimi) ei edastata. Töö tellijale edastatakse vaid lõpparuanne.

Joonis 1. Andmete liikumine registrite vahel ja nende jõudmine TÜ-ni

Rahvastikuregister(R R)

Esimene andmestik ehk võtme andmestik, kus on isikukood ja

anonümiseeritud ID

RR saadab võtme krüpteeritud kujul teistele registritele

Teised registrid lisavad soovitud andmed juurde ja eemaldavad

isikukoodi

Kõik registrid saadavad anonümiseeritud andmestiku

krüpteeritud kujul TÜ-le

TÜ ühendab andmestikud anonümiseeritud ID alusel

Teine andmestik ehk RRist soovitud andmed anonümiseeritud kujul

RR saadab selle otse TÜ-le koos anonümiseeritud ID-dega, aga

ilma isikukooditeta

2

Sellist andmete ühendamise lahendust on varasemalt korduvalt kasutatud. Näiteks võib siin tuua Riigikogu Arenguseire keskuse poolt tellitud uuringu „Tööga seotud sotsiaalkaitse mudelid ja nende sobivus alternatiivsete tööturu arengute korral Eestis“ (AKI luba antud 31.05.2018, otsuse number nr 2.2.-1/18/22) või käesoleva uuringuga sarnaselt ETAgI poolt RITAst rahastatud uuringu „Muutuvast tööturust ja kasvavast rändest tulenevad võimalused ja väljakutsed haridus --, tööturu ja sotsiaalsüsteemis" (AKI luba antud 29.11.2018, otsuse nr 2.2 1/18/45, luba taotles konsortsiumi liige Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR).

Andmete päringud registrite kaupa

Need andmed edastatakse TÜ-le umbisikustatult st. isikukoodid on eemaldatud ja iga valimiisik on tähistatud unikaalse koodiga (vastab Rahvastikuregistri edastatud valimiisikute andmebaasi koodile isiku kohta).

1. Rahvastikuregister (Siseministeerium)

 Ajaperiood: 01.2016 – andmete väljavõtte hetkel viimane seis

 Valikukriteerium: kõik 2016. aasta jaanuari seisuga vähemalt 15-aastased ja 2020. aasta 1. novembri seisuga kuni 75-aastased inimesed

 Andmete ajaline täpsus – kuine

 Agregeerituse tase: indiviidi tasemel

 Tunnused

 Andmestik 1 (võtme dokument, mis saadetakse teistele registritele, väljaarvatud Välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu):

 Anonümiseeritud ID  isikukood

 Andmestik 2 (võtme dokument, mis saadetakse Välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogule):

 Anonümiseeritud ID  isikukood  Nimi  Sünnikuupäev

 Andmestik 3 (analüüsis kasutatavad andmed, mis saadetakse töö teostajale):  Anonümiseeritud ID  Sünniaeg  Surmaaeg  Sugu  Kodakondsus  Kõrgeim omandatud haridustase  Elukoht omavalitsuse tasandil  Kõrgeim omandatud haridus

2. Elamislubade ja töölubade register (Politsei- ja Piirivalveamet)

 Ajaperiood: 01.2016 – andmete väljavõtte hetkel viimane seis

 Valikukriteerium: Väljavõte Rahvastikuregistri saadetud andmestikus (andmestik 1) olevatest inimestest

 Andmete ajaline täpsus – kuine

 Agregeerituse tase: indiviidi tasemel

 Tunnused:

 Anonümiseeritud ID

 Eestis viibimise alus

 Elamisloa taotlemise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise andmed  Kõige esimese elamisloa väljastamise alus ja aeg kehtivuse lõppemise aeg ja kehtetuks

tunnistamise aeg  Kõigi perioodil 01.01.2016 – (väljavõtte tegemise aeg) isikule väljastatud elamislubade

väljastamise alus ja aeg kehtivuse lõppemise aeg ja kehtetuks tunnistamise aeg

 Elamisloa taotleja kodakondsus

 Elukoha aadress omavalitsuse täpsusega

 Töökoha aadress omavalitsuse täpsusega

3

 Elamisõiguse kehtivusaeg

 Haridus taotluse esitamise ajal

3. Välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu (Politsei- ja Piirivalveamet)

Lisaks eelpool loetletud andmekogudele on uuringu läbiviimiseks vaja andmeid ka Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogust (LTR), mille vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. Selle andmekogu eripära seisneb aga selles, et sinna ei kanta üldjuhul inimese isikukoodi. Seetõttu pole võimalik selle andmekogu andmeid ka isikukood alusel siduda. Seetõttu tuleb kasutada teisi tunnuseid – nimi ja sünnikuupäev. LTR-i andmete sidumine käib seetõttu järgmise mehhanismi alusel:

 Rahvastikuregister saadab LTR-i modifitseeritud RR I andmebaasi, millele sisaldub lisaks pseudoisikukoodile inimese nimi ja sünnikuupäev (nimetame selle RR Ia andmebaasiks).

 LTR lisab nime ja sünnikuupäeval alusel RR I andmebaasi oma andmed, kustutab isiku nime ja sünnikuupäeva (jättes alles pseudoisikukoodi) ning edastab selle uuringu läbiviijatele.

 Ajaperiood: 01.2016 – andmete väljavõtte hetkel viimane seis

 Valikukriteerium: Väljavõte Rahvastikuregistri saadetud andmestikus (andmestik 2) olevatest inimestest

 Andmete ajaline täpsus – kuine

 Agregeerituse tase: indiviidi tasemel

 Tunnused:  Anonümiseeritud ID  Eestis viibimise alus  Kontaktaadress omavalitsuse täpsusega  Töökoha aadress  Tööandja põhitegevusala (EMTAK koodi alusel)  Töökoha nimetus, millel välismaalane tööle asub  Töötamise liik vastavalt välismaalaste seaduses sätestatud alusele;

 Töötamise eest makstava brutotöötasu suurus  Töötamise planeeritav algus- ja lõpuaeg  Haridus taotluse esitamise ajal (kui on olemas)

4. Maksukohustuslaste register (Eesti Maksu- ja Tolliamet)

 Ajaperiood: 01.2016 – andmete väljavõtte hetkel viimane seis

 Valikukriteerium: Väljavõte Rahvastikuregistri saadetud andmestikus (andmestik 1) olevatest inimestest

 Andmete ajaline täpsus – kuine

 Agregeerituse tase: indiviidi tasemel

 Tunnused (indiviid):

 Anonümiseeritud ID

 Tööandja anonümiseeritud ID

 Kodakondsus

 Sugu

 Vanus

 Tööandja põhitegevusala (EMTAK koodi alusel)

 Töökoha asukoht omavalitsuse täpsusega

 Ametinimetus

 Isiku (bruto) sissetuleku kogusumma tululiikide lõikes

 Tööleping

 ATS

 võlaõiguslik leping (käsundusleping + töövõtuleping)

 juhtimis-, kontrollorgani liige

4

 muu

 Isikule tema haigestumise tõttu tööandja poolt deklareeritud töövõimetushüvitis

 Tunnused (ettevõte):

 Tööandja anonümiseeritud ID (isiku anonümiseeritud ID ja tööandja ID ei pea olema kokkuviidavad, ehk siis võib olla teise võtme alusel anonümiseeritud ID, kui indiviidi andmete juures esitatav tööandja ID)

 Deklareeritud käive

 Deklareeritud tööjõukulu

 Deklaratsiooni kohane töötajate arv

 Deklareeritud ettevõtte tulumaks (võimalused eristada dividenditulu või sellelt makstud tulumaks)

5. Tööotsijate ja tööturuteenuste riiklik register (Eesti Töötukassa)

 Ajaperiood: 01.2016 – andmete väljavõtte hetkel viimane seis

 Valikukriteerium: Väljavõte Rahvastikuregistri saadetud andmestikus (andmestik 1) olevatest inimestest

 Andmete ajaline täpsus – kuine

 Agregeerituse tase: indiviidi tasemel

 Tunnused: o Anonümiseeritud ID o Töötasu hüvitise saamise kuupäevad o Töötasu hüvitise kuine määr o Registreeritud töötuna arveloleku kuupäevad o Töötutoetuse saamise kuupäevad o Töötutoetuse päevamäär o Töövõime (osaline, puuduv) (kõik kirjed)

 Algus  Lõpp  Protsent

o Töövõimetoetuse summa

6. Töötuskindlustuse andmekogu (Eesti Töötukassa)

 Ajaperiood: 01.2016 – andmete väljavõtte hetkel viimane seis

 Valikukriteerium: Väljavõte Rahvastikuregistri saadetud andmestikus (andmestik 1) olevatest inimestest

 Andmete ajaline täpsus – kuine

 Agregeerituse tase: indiviidi tasemel

 Tunnused o Anonümiseeritud ID o Töötuskindlustushüvitise saamise algus- ja lõppkuupäevad o Töötuskindlustushüvitise päevamäär esimesel sajal päeval o Töötuskindlustushüvitise päevamäär 100+ päeval

7. Sotsiaalkaitse infosüsteem (Sotsiaalkindlustusamet)

 Ajaperiood: 01.2017 – andmete väljavõtte hetkel viimane seis

 Valikukriteerium: Väljavõte Rahvastikuregistri saadetud andmestikus (andmestik 1) olevatest inimestest

 Andmete ajaline täpsus – kuine

 Agregeerituse tase: indiviidi tasemel

5

 Tunnused: o Anonümiseeritud ID o Töövõimetus (kõik kirjed)

 Algus  Lõpp  Protsent

o Puude raskusaste  Keskmine, raske või sügav  Puude raskusastme tuvastamise päev

8. Eesti Hariduse Infosüsteem (Haridus- ja Teadusministeerium)

- Ajaperiood: 01.2016 – andmete väljavõtte hetkel viimane seis - Valikukriteerium: Väljavõte Rahvastikuregistri saadetud andmestikus (andmestik 1) olevatest

inimestes - Agregeerituse tase: indiviidi tasemel - Tunnused:

o Anonümiseeritud ID o Isiku kõrgeim omandatud haridustase (ISCED2011 klassifikaatori järgi ja iga kalendriaasta

lõpu seisuga (2020. aasta andmed viimane teadaolev info)) o Isiku kesk-/kõrg-/kutsehariduse (ISCED2011 klassifikaatori järgi) õpingutele sisseastumise

aeg o Isiku kesk-/kõrg-/kutsehariduse (ISCED2011 klassifikaatori järgi) õpingute katkestamine või

õppepuhkuste kasutamine (kõik sündmused, kuu täpsusega)

VALDKONDLIKU TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TUGEVDAMISE PROGRAMMI (RITA) TEGEVUSE 1

„STRATEEGILISE TA TEGEVUSE TOETAMINE“ UURINGU LÄHTEÜLESANNE

Uurimisteema

„COVID-19-ga seotud tegevuspiirangute sotsiaalse ja majandusliku mõju ning riigi kriisimeetmete tõhususe hindamine elanikkonna sotsiaalmajandusliku heaolu maksimeerimiseks.“

Lahendatavad probleemid

Koroonaviiruse pandeemiaga seoses kehtestatud tegevuspiirangutel ja kontrollmeetmetel on oluline sotsiaalne ning majanduslik mõju. Tänaseks on nende mõju iseloom ja ulatus ebaselge ning samuti on täna keeruline sotsiaalset ja majanduslikku mõju prognoosida ning seetõttu ka negatiivset mõju vähendada. Riigid on koroonakriisi leevendamiseks ette näinud mitmeid kriisileevendusmeetmeid, nende tõhusus ja tulemuslikkus on alles selgumas. Olenemata suurest määramatusest tuleb aga teha poliitikaotsuseid, milleks riigi analüütikutel puudub vajalik teadmistepõhine sisend:

1. Puudub regulaarne ja tihe diskussioon teadlaste, analüütikute ja poliitikakujundajate vahel, et teha informeeritud, teadmistepõhiseid otsuseid.

2. Erinevaid andmeid on palju, kuid need on hajutatud ja omavahel seostamata, avaldamine on pika viitajaga või juurdepääsupiirangutega, mistõttu on raskendatud ka tervikpildi saamine kriisi sotsiaalsest ja majanduslikust mõjust.

3. Puudub analüüs, metoodika ja tööriistad kriisileevendusmeetmete mõju hindamiseks ja uute tõhusate meetmete arendamiseks.

4. Ei ole teada, millised on parimad strateegilised valikud majanduse taastamiseks ja uuele kasvule suunamiseks pärast kriisi lõppu.

5. Puudub adekvaatne rahvusvaheline võrdlus erinevates riikides rakendatud meetmete ja nende tõhususe suhtes sotsiaalmajanduslike eesmärkide saavutamisel.

Eesmärk

Uuringu tellimine tuleneb vajadusest saada aktuaalset teadmistepõhist sisendit koroonaviiruse pandeemiast tingitud kriisi ning selle leevendamiseks välja töötatud lühiajaliste ja pikaajaliste kriisileevendusmeetmete mõju hindamiseks. Uuring pakub analüütilist tuge kriisi lahendamiseks tehtavatele otsustele, analüüsib majandustegevuse piirangute mõju levikut majanduses ja erinevates sotsiaalsetes gruppides ning võimaldab valmistuda järgmisteks võimalikeks kriisilaineteks.

Uuringu eesmärgid on:

• Analüüsida koroonakriisi mõju Eesti majandusele ja sotsiaaldemograafilistele gruppidele detailsemalt ning võrrelda seda teiste ELi riikidega.

• Võrrelda erinevate riikide (EE, LV, LT, FI, SE, SI, IE…) poliitikameetmeid ja nende seost riigi sotsiaalmajandusliku käekäiguga.

• Kõrvutada kõrgel teaduslikul tasemel esitatud (konsensuslikke) majanduspoliitilisi soovitusi Eestis ja teistes riikides rakendatud poliitikatega.

• Analüüsida, millised on maksimaalse sotsiaalmajandusliku mõjuga kriisileevendusmeetmed, mis aitaksid säilitada pikaajaliste eesmärkide täitmise - tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvu.

• Saada kvaliteetset algmaterjali poliitikakujunduseks.

Uuringu käsitlusala täpsustus:

1. Uuringuga ei käsitleta: ● rahapoliitikat; ● viiruse epidemioloogiat, tervishoiupoliitikat ja kriisi mõjusid rahvatervisele; ● keskkonnamõju.

2. Osaliselt käsitletakse majanduse mikrotasandit:

● ettevõtete käekäiku mikrotasemel ja spetsiifilisi sektoripõhiseid meetmeid kaasatake uuringusse vaid vastavalt vajadusele uurimisküsimuste lahendamisel. Mikrotasandi võtab põhjalikumalt fookusesse Rahandusministeeriumi poolt tellitud ja CITISe poolt teostatav RITA2 uuring.

Muud teemade välistused selguvad jooksvalt, pakkujal on võimalus teha oma ettepanekud uuringu käsitluse välistuste ja kaasamise osas.

Kuna olukord ja tulevikuperspektiivid muutuvad kiiresti ning määramatus on suur, juhitakse uuringuprotsessi soovituslikult agiilse projektijuhtimise põhimõttel. Pakkuja esitab oma nägemuse uuringu läbiviimise protsessist pakkumuses. Tellija esialgne nägemus uuringuprotsessist on järgmine:

● Sõnastatud on uuringu üldine eesmärk, kuid uuringu lähteülesandes välja toodud uurimisülesanded võivad täpsustuda uuringu läbiviimise kestel vastavalt kujunenud olukorrale ja vajadusele.

● Uurimismeeskond on peamiselt nõustaja ja eksperdi rollis, et tellijal oleks võimalik kasutada oma töös võimalikult aktuaalset ja teadmistepõhist sisendit.

Uurimisülesanded ja -küsimused

Lähteülesandes on välja toodud esialgne nägemus uurimisproblemaatikast, st allpool toodud küsimused on näidisküsimused, mis sõnastatakse uurimisküsimusteks kogu protsessi vältel. Hetkeolukorda ja määramatust silmas pidades võib esialgsed uurimisküsimused liigitada nelja gruppi:

1. Rahvusvahelise võrdlusega ja sünteesiga seotud uurimisülesanded.

1.1. Süstematiseerida, analüüsida ja sünteesida võrdluskõlblike ELi ja OECD riikide majanduspoliitilisi meetmeid (lühiajalisi ja pikaajalisi meetmeid1) ning anda esialgsed hinnangud meetmete tõhususele.

1.2. Analüüsida, kuidas on riigid rakendanud täiendavaid sotsiaalse kaitse meetmeid, arvestades juba kehtivaid automaatseid stabilisaatoreid,

sh välja tuua, milline on vaadeldud riigis diskreetsete meetmete ja automaatsete stabilisaatorite vahekord (sh eristada pikemaajalisi ja ajutisi muudatusi).

1.3. Analüüsida ekspertide, nt majandusteadlaste esialgseid hinnanguid erinevate meetmete oletatavale tõhususele.

1.4. Võrrelda Eestis ning teistes riikides kehtestatud kriisileevendusmeetmeid ning analüüsida, millised meetmed oleksid rakendatavad ja kasulikud Eestile (nt töötuks

1 Analüüsitavad lühi- ja pikaajalised meetmed valitakse välja tellija ja pakkuja koostöös uuringuprotsessi kestel.

jäänud sihtrühmade tööhõivesse viimise meetmed). Mis oleks nende meetmete Eestis rakendamise eeltingimused, piirangud või takistused?

2. Sotsiaalmajanduslikule mõjule keskenduvad uurimisküsimused ja -ülesanded

Tagasivaade ja hetkeolukord:

2.1. Kuidas on kriis mõjutanud Eesti tööturgu, hõivestruktuuri ja erinevate sotsiaaldemograafiliste gruppide, nii hõivatute kui töötute toimetulekut (sissetulek, asendussissetulek)?

a. Milline on kriisileevendusmeetme (nt töötasu hüvitise skeem) mõju tööturul osalemisele, töötusriski (sh koondamisriski) suurenemisele ning majanduslikule toimetulekule (sissetulekutele)?

b. Kuidas on kriisileevendusmeetmed täiendanud olemasolevat sotsiaalse kaitse süsteemi?

Tulevikuvaade:

2.2. Millistes sektorites võivad pakutavad kriisileevendusmeetmed muuta töötuse olukorda pika-ajalisemaks?

2.3. Milliseks kujuneb vanemaealiste tööturul püsimine?

2.4. Kuivõrd saab kriisi tagajärjel mõjutatud pendeltööränne ja välistööjõu vajadus? Mis mahus see taastub ja mis orienteerub siseturule ümber?

2.5. Millised on objektiivsed ja subjektiivsed takistused tarbimisele, investeeringutele, töökohtade loomisele? (depressiivne välisnõudlus v Eesti erasektori säästumäära tõus…); Kuidas neid ületada?

3. Majandusmõjule keskenduvad uurimisküsimused

Tagasivaade ja hetkeolukord:

3.1. Kuidas kriis areneb(s) ja kuivõrd erinevad kriisileevendusmeetmed toetasid majandusstruktuuri säilimist, tööandjaid tegevuse säilitamisel jne)?

3.2. Kuidas ja kui kiiresti võivad majandusprobleemid levida esimeses laines kannatada saanud sektoritest laiemalt ülejäänud majandusse?

3.3. Kas ja millistes sektorites mõjutas kriis lisandväärtuse kasvu positiivselt?

Tulevikuvaade:

3.4. Kuidas võib kriis mõjutada Eesti majanduse struktuuri ja pikaajalist kasvupotentsiaali?

3.5. Mis kujuneb kriitilisemaks, kas välismõjud või meie enda kriisileevendusmeetmed?

3.6. Kuivõrd toimub siseturule või ekspordile keskendunud taastumine?

3.7. Kuivõrd omavad tähtsust nõudlus- või pakkumispoolsed tegurid Eesti majanduse taastumisel? Milline on Eestisiseste ja välismaiste (tootmise ja tarbimise) piirangute mõju majandustegevusele, nende vahekord, kuidas nad teineteist võimendavad või täiendavad? (näiteks välisturist ei tule siia, aga samas Eesti turist jätab ka oma raha Eestisse)

3.9. Kas senini välistööjõudu kasutanud sektorite tööjõuvajadus on struktuurne ning kuivõrd leevendab seda kohaliku töötuse kasv?

4. Riigi rollile ja poliitikasoovitustele keskenduvad uurimisülesanded, -küsimused (kuni 10 aasta

plaanis jätkusuutlikud).

4.1. Kuidas soodustada võimalikult kiiret tööhõive ja majanduskasvu taastumist?

4.2. Kuidas ja milliste lahenduste abil soodustada tööturul vähem konkurentsivõimelisemate (ja kõige hiljem hõivesse jõudvate) sihtrühmade hõivesse liikumist?

4.3. Kuidas hoida töötuid (eriti hiljem hõivesse jõudvaid) majanduse ja hõive taastumiseni aktiivsete ja konkurentsivõimelistena?

4.4. Kuidas aidata kaasa sisetarbimise ja ekspordi taastumisele?

4.5. Millised kriisileevendusmeetmed võimaldavad maksimeerida sotsiaalmajanduslikku heaolu? Kellele need meetmed peaksid olema suunatud, kuivõrd tuleks suunata riigi raha majandusse läbi inimeste või läbi ettevõtluse, ning milline võiks olla võimalike meetmete optimaalne proportsioon, maht?

4.6. Anda eksperthinnang kriisimeetmete võimalikule pikemaajalisele mõjule tuginedes

teiste riikide kogemusele, teaduskirjandusele. Täpsemad mõjuvaldkonnad ning

hinnangu detailsus lepitakse kokku tellija ja pakkuja arutelu tulemusena.

4.7. Kuidas suurendada sotsiaalkaitsesüsteemi paindlikkust, et tulevikukriisides edukamalt toime tulla?

4.8. Kuidas peaksid Eesti poliitikakujundajad suhtuma eelarvedefitsiiti ja sedakaudu riigivõla kasvu? Kui suures ulatuses võiks riigivõla kasv olla hästi põhjendatud, arvestades kriisi olemust ja Eesti madalat võlataset? Kuidas võlataset juhitakse erinevates riikides (EE, LV, LT, FI, SE, SI, IE…) ja mida on sellest Eestil õppida?

Uuringu vastavus TA erandi kriteeriumitele

Tellitav teenus vastab teadus-arendustegevuse definitsioonile ning viiele põhialusele:

• Tellitav teenus on uudne ja loominguline, kuna 2020. aasta kevade eriolukorra ulatus on Eesti ja ka teiste riikide jaoks uudne, st uudne on uuringu kontekst. Uuring tegeleb probleemidega, mis on väga komplekssed ja millele ei ole seni lahenduse leidmine vajalik olnud. Koroonakriis on oma olemuselt ainulaadne, mistõttu pole olemas ka kasutatavaid mõju hindamise mudeleid. Teenuse käigus selgub uus teadmine või töötatakse välja uus metoodika koroonaviiruse pandeemiast tingitud kriisi ning selle leevendamiseks välja töötatud lühiajaliste ja pikaajaliste kriisileevendusmeetmete mõju hindamiseks.

• Teenust iseloomustab ettemääramatus, lõpptulemus ei ole ette teada, sealjuures ei ole teada, kas piisavalt täpsete hindamismeetodite väljatöötamine õnnestub, ning analüüs võimaldab välja töötada soovitused, mis võimaldavad leevendada praeguse kriisi negatiivset mõju või paremini juhtida tulevikukriise.

• Teenus on süstemaatiline, tegevus dokumenteeritakse ning mõju hindamise tulemused ja metoodika antakse tellijale üle.

• Tellitav teenus on ülekantav ja/või korratav, kuna loodav metoodika ja tulemused on laialdaselt kasutatavad koroonapandeemiast tingitud kriisi analüüsimiseks, tulevikukriiside juhtimiseks. Seega on tagatud teadmiste siirdamise võimalus teistesse valdkondadesse.

• Teenuse pakkuja annab ETAg-ile uuringu tulemuste kasutamiseks tasuta lihtlitsentsi koos tulemusi rakendatavatele ministeeriumitele all-litsentsi andmise õigusega. Teenuse pakkuja on kohustatud andma uuringu tulemuste kasutamise õiguse kolmandatele isikutele õiglastel ja mõistlikel turutingimustel. Kõiki uuringu tulemusi,

millega ei kaasne intellektuaalomandi õigusi, võib avaldamise kaudu laialdaselt levitada.

• Uuringu käigus kogutud andmed tehakse valdkonnale ja konkreetsele andmetüübile omaseid praktikaid järgides võimalikult kiiresti ja laiale auditooriumile kättesaadavaks nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt. Uuringu käigus kogutud algandmed antakse üle huvitatud ministeeriumitele.

Tehnilised nõuded

Nõuded pakkujale Konkursil võivad osaleda interdistsiplinaarsed konsortsiumid (edaspidi: konsortsiumid), kuhu kuuluvad esindajad vähemalt kahe erineva teadus- ja arendusasutuse (avaliku, eraõigusliku asutuse või ülikooli vähemalt kahe erineva TA alamvaldkonna2) uurimisrühmast. Konsortsiumis osalev uurimisrühm ei või samaaegselt sama konkursi raames osaleda teise konsortsiumi koosseisus. Uuringu kestus ja eelarve Uuringu kestus on kuni 18 kuud ja uuringu eelarve koos käibemaksuga on kuni 450 000 eurot. Taotlusvooru tähtajad Konkursi taotlusvoor korraldatakse Eesti teadusinfosüsteemis (edaspidi: ETIS). Konkursil osaleda soovivad konsortsiumid annavad oma osalemissoovist teada Eesti Teadusagentuuri (edaspidi: ETAg) programmi RITA vanemkonsultandile Sigrid Otsale aadressil [email protected], mille järel võimaldab ETAg ligipääsu ETIS-e taotlusvormile. Uuringuettepanek tuleb esitada eesti keeles. Konkurss jääb avatuks kuni 3. septembrini 2020. Juhtpartner ja konsortsiumi juht Konsortsiumi liikmed peavad endi seast valima juhtpartneri (juriidiline isik), kes esindab konsortsiumi uuringuettepaneku esitamisel, osaleb uuringu täitmises peatöövõtjana ning kellega ETAg (edaspidi ka: tellija) sõlmib teenuse osutamise lepingu. Konsortsiumi juhil (füüsiline isik) peab olema doktorikraad või eelnev töökogemus samaväärsete laiapõhjalise temaatikaga interdistsiplinaarsete uuringute/projektide läbiviimises ja juhtimises. Meeskond ja uurimisrühm Konsortsiumi juht peab projekti elluviimiseks kokku panema meeskonna, mis koosneb vähemalt kahe erineva TA asutuse uurimisrühmast. Konsortsiumi juht määrab projektijuhi, kes vastutab uurimisrühma(de) liikmete omavahelise suhtlemise, uuringu ajakavast kinnipidamise, tellijaga suhtlemise ning korrektse dokumentatsiooni eest ning tema kaudu toimub suhtlemine tellija ja tööde läbiviija vahel. Projektijuhil peab olema seonduval alal kõrgharidus, soovitavalt teaduskraad ning eelnev töökogemus sarnase sisu ja ajakavaga projektide juhtimise alal. Uurimisrühmade juhid peavad olema doktorikraadiga või 5-aastase teadustöö kogemusega ning soovitavalt avaldanud viimase 5 aasta jooksul avaldanud 3 uuringu teemaga seonduvad teadusartiklit. Uuringuettepanekus tuleb välja tuua uurimisrühmade koosseisu kirjeldus koos rollide jaotuse ja töökoormusega projektis tööpakettide kaupa (uurimisrühma põhiliikmete kohta esitatakse CV või viide ETISes asuvale CV-le). Konsortsiumi meeskonnast peab soovitavalt 30% olema doktorikraadiga inimesi, kes on viimase 5 aasta jooksul sotsiaalteaduse valdkonnas avaldanud teadusartikleid. Meeskonda peavad kuuluma eksperdid, kes katavad kõiki uurimisküsimustes nimetatud teemasid. Soovituslik on kaasata konsortsiumi meeskonda kraadiõppureid.

2 Haridus- ja teadusministri määrus nr 86 “Teadus- ja arendusvaldkondade loetelu”, leitav aadressilt

https://www.riigiteataja.ee/akt/105022019012

Uuringu elluviimisse on lubatud kaasata alltöövõtjatena eksperte (juriidilised või füüsilised isikud) väljastpoolt konsortsiumi, st isikuid, kes ei ole konsortsiumi liikmed ega meeskonnaliikmed. Juhul, kui uuringu elluviimisel on plaanis kasutada selliseid alltöövõtjaid , tuleb uuringuettepaneku koosseisus esitada alltöövõtjate nimed ja registrikoodid/isikukoodid, alltöövõtjate kvalifikatsioon ja pädevused, alltöövõtjate poolt projektis osutatavad teenused, eeldatav tööde maht ja maksumus... Uuringuettepanek ja lisadokumendid Uuringuettepanekus tuleb esitada:

1. pakkumuse eelarve; kus on kirjeldatud uuringus osalevate töötajate (nii põhitäitjate kui ka üliõpilaste) koormused ja töötasukulud;

2. pakkuja arusaam sisulisest uuringuprobleemist ja sellest lähtuvalt püstitatud uurimisülesannetest;

3. pakutava uurimismetoodika kirjeldus ja põhjendatus; 4. pakkuja nägemus andmevajadusest ning andmestike sidumisest; 5. pakkuja nägemus uuringuprotsessi toimimisest (protsessi etapid, töökorralduslikud

ettepanekud jms), uuringu läbiviimise aja- ja tegevuskava kvartalite kaupa Gantti graafikuna; riskide maandamise plaan, mis kajastab lisaks sisulise töö riskidele ka konsortsiumi töö koordineerimisega seotud riske.

6. konsortsiumi kirjeldus, uuringumeeskonna pädevuse kirjeldus, allhankijate ülevaade. 7. kommunikatsiooniplaan (koos ajakavaga), mis kirjeldab, kuidas plaanitakse uuringu käigus

huvigruppidega suhelda ning tulemusi laiemale avalikkusele ja huvigruppidele levitada;

Uuringuettepanek tuleb vormistada ühtseks tervikuks koos eelkirjeldatud osadega. Konsortsium peab tegema koostööd Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga. Projekti juhtkomisjon ja aruandlus Konsortsiumi juhtpartner moodustab projekti jälgimiseks projekti juhtkomisjoni, mille koosseisu kuuluvad peale konsortsiumi esindajate ka ETAg-i, Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindaja(d). Projekti juhtkomisjon kohtub regulaarselt, kas füüsiliselt või virtuaalselt, et valideerida nii probleemipüstitust, uurimisülesandeid kui ka nende lahendamiseks kasutatavaid metoodikaid. Juhtkomisjonis tehakse ülevaade senistest analüüsi tulemustest ning püstitatakse eesmärgid järgmisteks vaheetappideks. Projekti juhtkomisjoni ülesanne on tagada, et projekti tegevused vastavad lähteülesandele ning uuringuettepanekus toodud eesmärkidele ja ajakavale ning jälgida, et eelarve oleks kasutatud eesmärgipäraselt. Konsortsium esitab juhtkomisjonile kvartaalselt kirjaliku kokkuvõtte projekti sisulise töö käigust ja vahetulemuste saavutamisest Exceli vormis, mille töötab välja ETAg. Projekti juhtkomisjon kiidab kvartaalse aruande alusel heaks projekti progressi ja eelarve kasutamise. Pärast seda, kui juhtkomisjon on selle heaks kiitnud ja konsortsium on soovitatud parandused arvesse võtnud, esitab konsortsiumi juht kvartaalse aruande ETAg-ile ETIS-es ning pärast ETIS-es aruande aktsepteerimist esitatakse ka arve. Makseid tehakse kord kvartalis arve alusel. Lõpparuande mustand esitatakse peale juhtkomisjoni kinnitamist ETAg-ile 1 kuu enne projekti lõppu. ETAg-il on õigus 2 nädala jooksul teha lõpparuande kohta parandus- või täiendusettepanekuid. Konsortsiumi juhtpartner esitab lõpparuande hiljemalt 1 kuu pärast projekti lõppu. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande heaks kiitmist.

Oodatav tulemus/väljundid

Uuringu tulemuste abil on võimalik saada tervikpilt kriisi arengust ja mõjust ning prognoosida piirangute ja nende leevendamise mõjusid käesoleva kriisi näitel. Uuring annab ametnikele, poliitikutele ja avalikkusele parema teadlikkuse kriisi olemusest, mõjudest, erinevate poliitikavalikute tõhususest ja Eesti majanduse tulevikuväljavaadetest. Uuringu tulemit saab kasutada tulevaste võimalike kriiside juhtimisel.

Järgnevalt on välja toodud oodatavad väljundid uurimisülesannete plokkide lõikes:

• Rahvusvahelise võrdlusega ja sünteesiga seotud uurimisülesannete väljund/

lisandväärtus:

Väljundina ei nähta meetmete kirjeldavat ülevaadet, vaid sünteesi. Uuringust saadav peamine lisandväärtus:

• süstematiseeritud ja sünteesitud andmestikud;

• teadmistepõhine põhjalik võrdlus Eesti ja rahvusvahelistest meetmetest, koos

eksperthinnangutega;

• sisend teistes riikides rakendatud meetmete sobivusest Eesti kontekstis;

• tõendatud sisend poliitikakujundamiseks ja tulevikukriiside lahendamiseks Eestis.

• Sotsiaalmajanduslikule mõjule keskenduvate uurimisküsimuste ja –ülesannete väljund/lisandväärtus:

• analüütikutele tarvilik tervikpilt sotsiaalmajanduslikust olukorrast, tööturu, hõivestruktuuri olukorrast;

• analüüs objektiivsetest ja subjektiivsetest takistustes sotsiaalmajandusliku arengu tagamisel;

• erinevatest kasutatud, täiendatud ja juurde kogutud andmetest ühendatud ja hästi kasutatav andmestik;

• ettepanekud seiremetoodika väljatöötamiseks, et tagada regulaarne statistikaseire kriisijuhtimiseks;

• tagasivaate ning hetkeolukorra analüüs ning tulevikku vaatav prognoos, eksperthinnangud, mida saab kasutada sisendina poliitikaotsuste tegemisel;

• Majandusmõjule keskenduvate uurimisküsimuste väljund/lisandväärtus:

• sektoripõhine tervikpilt kriisi majandusmõjust;

• tervikpilt olemasolevatest andmetest; erinevatest kasutatud, täiendatud ja juurde kogutud andmetest, ühendatud ja hästi kasutatav ja uuenev andmestik;

• ettepanekud seiremetoodika väljatöötamiseks, et tagada regulaarne statistikaseire kriisijuhtimiseks.

• tagasivaate ning hetkeolukorra analüüs ning tulevikku vaatav prognoos, eksperthinnangud, mida saab kasutada sisendina poliitikaotsuste tegemisel.

• Riigi rollile ja poliitikasoovitustele keskenduvate uurimisküsimuste väljund/lisandväärtus

(kuni 10 aasta plaanis jätkusuutlikud).

• teadmistepõhine, aktuaalne sisend poliitikaotsuste tegemisel, mis on jätkusuutlik 10 aasta perspektiivis;

• teadlaste kaasamine oluliste poliitikaküsimuste lahendamisse;

• tõenduspõhised kriisi leevendusmeetmed ning väljumisstrateegiad, mis võimaldaksid optimaalsete kuludega maksimeerida erinevate elanikkonna gruppide sotsiaalmajanduslikku heaolu;

• sisend sünteesi põhjal välja toodud negatiivsetest meetmetest, mida tulevikus pigem vältida;

• soovitused õiguslike lahenduste osas, kuidas muuta vajalikud andmed kättesaadavaks analüütikutele;

• valmisolek järgmisteks kriisilaineteks.

Alljärgnevalt on esitatud tellija esialgne nägemus töö üleandmise soovituslikust formaadist (pakkuja võib esitada oma nägemuse töökorraldusest):

• Uuringu keskmes on regulaarselt toimuvad analüütilised seminarid teadlaste ning ministeeriumi analüütikute vahel.

• Analüütilisi seminare viiakse läbi regulaarselt vastavalt vajadusele 1-2 kuu tagant. Seminarides antakse ülevaade lahendatud uurimisprobleemistikest, viiakse sellele tuginedes läbi arutelu ning püstitatakse täpsem ülesandepüstitus järgmiseks seminariks. Esimene seminar toimub mõni kuu pärast uuringu algust ning esimesel seminaril antakse ülevaade olemasoleva kirjanduse ja hetkeolukorra statistika põhjal.

• Uuringu kestel toimub lisaks soovituslikult 2 avalikku seminari: 1) vaheseminar, kus tutvustatakse vahetulemusi, vajadusel valideeritakse tulemusi teiste käimasolevate RITA1 projektidega, millel on seos või kokkupuude planeeritava uuringuga; 2) lõpuseminar, mis keskendub teemale: mida kriisist õppisime, mida kaasa võtta tulevikku?

• Tööde käigus antakse analüütikutele üle kõik süstematiseeritud andmestikud, andmemudelid jm tööriistad, mida saab kasutada kriisi ja leevendusmeetmete mõju monitoorimiseks ning prognoosimiseks. Töö tulemusena valmivad analüütilised töötulemid/faktilehed, andmestikud, andmemudelid, mida tutvustatakse ja valideeritakse regulaarsetel tööseminaridel koostöös juhtkomisjoniga. Valminud töötulemid koondatakse töö lõppedes ühte kogumikku, millele lisatakse katuspeatükk, mis keskendub küsimusele, mida koroonakriisist õppida ning silmas pidada tulevikukriiside juhtimisel. Töö tulemusi kasutatakse sisendina kriisi ja selle leevendusmeetmete mõju hindamisel ning vajadusel uute meetmete väljatöötamisel.

Lähteülesandel on järgnevad lisad: Lisa 1. uuringuettepanekute hindamis- ja valikumenetluse juhend;

Lisa 2. hindamiskriteeriumid.

Lisa 1.

Valdkondliku teadus- ja arendustegevusetugevdamise (RITA)

tegevuse 1 „STRATEEGILISE TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TOETAMINE“

uuringuettepanekute hindamis- ja valikumenetluse juhend

EESMÄRK, KÄSITLUSALA, VASTUTUS

Käesoleva dokumendi eesmärk on kehtestada struktuuritoetuste perioodil 2014-2020 esitatud rakendusuuringute ettepanekute hindamiseks hindamis- ja valikumenetluse juhend „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse (TA) tugevdamine (RITA)“ tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ raames.

Rakendusuuringute ettepanekute hindamine toimub lähtuvalt „Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) toetuse andmise tingimuste (edaspidi RITA TAT) punktist 6.1.4.93.

Uuringuettepanekuid hindab ekspertide hindamispaneel (edaspidi hindamispaneel), kaasates vajadusel sõltumatuid eksperte.

Eespool nimetatud hindajad juhinduvad oma töös:

1) RITA TAT-st;

2) RITA tegevuse 1 ekspertide hindamispaneeli töökorrast;

3) käesolevast juhendist. Juhendi täitmise eest vastutavad SA Eesti Teadusagentuur (edaspidi ETAg), hindamispaneeli liikmed ja sõltumatud eksperdid.

TEGEVUSE KIRJELDUS

1. ÜLDSÄTTED 1.1. Uuringuettepanek esitatakse elektrooniliselt läbi Eesti Teadusinfosüsteemi (edaspidi ETIS)

taotlusvooru väljakuulutamisel nimetatud tähtaja jooksul. Uuringuettepanekute menetlemise korraldab ETAg.

1.2. Enne uuringuettepaneku hindamist kontrollib ETAg nii konsortsiumi (edaspidi taotleja) kui ka uuringuettepaneku nõuetele vastavust, lähtudes lähteülesandes sätestatud tingimustest.

1.3. Kui uuringuettepanekus esineb ebatäpsusi (esitamata on kohustuslikke lisadokumente, muid tehnilisi aspekte täpsustamata), informeerib ETAg sellest viivitamatult taotlejat, andes kuni 5 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Kui nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldata, on ETAg-il õigus lõpetada uuringuettepaneku menetlemine ja uuringuettepanek nõuetele mittevastavaks tunnistada. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlejate nõuetele vastavad uuringuettepanekud suunab ETAg hindamisse.

1.4. Taotleja ja/või uuringuettepaneku nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral ETAg uuringuettepanekut sisuliselt hindama ei hakka.

1.5. Hindamistulemuste põhjal rahuldamisele kuuluvate uuringuettepanekute kohta tehakse uuringuettepaneku rahuldamise otsus.

2. HINDAMINE 2.1. Rakendusuuringute uuringuettepanekuid hindab ekspertide hindamispaneel, kaasates

sõltumatuid eksperte.

3 http://www.etag.ee/rahastamine/programmid/rita/ kehtivad toetuse andmise tingimused lehe alaosas.

2.2. ETAg tagab hindamispaneeli ja sõltumatute ekspertide tehnilise teenindamise, s.h valmistab ette hindamiseks vajalikud materjalid, sõlmib hindamispaneeli liikmete ning ekspertidega lepingud ja konfidentsiaalsuse deklaratsioonid, kutsub kokku ja protokollib koosolekud.

2.3. Hindamise raames loodud ja saadud dokumentatsiooni säilitatakse ETAg-is vastavalt asutuses kehtestatud protseduurireeglitele.

2.4. Hindamisele pääsevad ainult nõuetele vastavaks tunnistatud uuringuettepanekud. 2.5. Hindamispaneeli töövormiks on koosolek. 2.6. Hindamispaneeli moodustab ETAg RITA TAT punkti 6.1.4.10 alusel. Hindamispaneelidesse

kuuluvad eksperdid, konkursi teema väljapakkunud ministeeriumi(te) esindaja(d) ning ETAg-i hindamisnõukogu esindaja.

2.7. Hindamispaneelile määratakse juht, kelle ülesandeks on hindamispaneeli koosolekute juhtimine. Hindamispaneeli juhi puudumisel juhib koosolekut tema määratud asendaja.

2.8. Hindamispaneel on otsustuspädev, kui koosolekul osaleb vähemalt 60% hindamispaneeli liikmetest. Otsused (sh uuringuettepanekute alakriteeriumite lõplikud hinded) võetakse vastu võimalusel konsensuslikult, kuid kui see pole võimalik, siis lihthäälte enamusega. Häälte võrdse jagunemise korral saab määravaks paneeli juhi hääl.

2.9. Hindamispaneeli koosolekud toimuvad kas füüsiliselt või videosilla vahendusel. Koosolekul osalemist pole lubatud asendada kirjaliku arvamuse avaldamise või muu kirjaliku menetlusprotsessiga.

2.10. ETAg-i töötaja(d) osaleb hindamispaneeli koosolekul eelkõige teabe jagamise ja selgituste andmise eesmärgil ning protokollijana. ETAg-i esindaja(te)l hindamispaneelis hääleõigust ei ole.

2.11. ETAg koostöös ETAg-i hindamisnõukogu esindajaga valib uuringuettepaneku retsenseerimiseks sõltumatud eksperdid. Sõltumatuks eksperdiks võib olla rahvusvaheliselt tunnustatud oma eriala ekspert Eestist või mõnest teisest riigist. Sõltumatud eksperdid täidavad iga nende poolt hinnatava uuringuettepaneku kohta retsensioonivormi ETIS-es. Eksperdid allkirjastavad huvide konflikti välistamiseks ja konfidentsiaalsuse kinnitamiseks sõltumatuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsiooni.

2.12. Kõik hindamispaneeli liikmed loevad kõik uuringuettepanekud läbi. 2.13. Hindamispaneeli juht määrab iga uuringuettepaneku konkursi jaoks raportööri, kelle

ülesandeks on hindamispaneelile ekspertide retsensioonidest kokkuvõtte (koondretsensiooni) tegemine. Lõpphinnangu ETISes vormistab ja kinnitab hindamispaneeli töös osalev ETAg-i hindamisnõukogu esindaja.

2.14. Vastavalt RITA TATi punktile 6.1.4.9. hinnatakse rakendusuuringu ettepanekuid kahe kriteeriumi suhtes:

1) uuringu sotsiaalmajanduslik ja ühiskondlik relevantsus; 2) uuringu teaduslik tase.

2.15. Eksperdid peavad oma retsensioonid esitama ETIS-es vastavalt ETAgi esindaja ja hindaja

vahelisele kokkuleppele. Hindeid tuleb anda iga alakriteeriumi lõikes 0.5 punkti täpsusega. Hinnanguid tuleb põhjendada.

2.16. Raportööri koondretsensiooni ning teiste paneeli liikmete individuaalsete hinnangute ära kuulamise järel otsustab hindamispaneel koosolekul uuringuettepaneku kriteeriumite ja nende alakriteerumite hinded. Alakriteeriumi hinne ei ole paneeliliikmete antud hinnete aritmeetiline keskmine, vaid paneeliliikmete konsensuslik otsus. Juhul, kui konsensust ei saavutata, tehakse otsused lihthäälte enamusega ning häälte võrdse jagunemise puhul on otsustavaks paneeli juhi hääl. Kriteeriumite hinded arvutatakse matemaatiliselt vastavalt TATi punktis 6.1.4.9 toodud osakaaludele.

2.17. Hindamispaneel teeb pärast raportööri ära kuulamist, arutelu, alakriteeriumite ja kriteeriumite lõikes antavate hinnete ja hinnangute andmist ETAg-ile järgmised ettepanekud:

1) lävendit mitte ületanud uuringuettepanekuid mitte rahastada, 2) lävendi ületanud uuringuettepanekut rahastada vastavalt pingereale või 3) seada rahastamiseks lisatingimusi.

2.18. ETAg koostab koosolekust protokolli, mille allkirjastavad hindamispaneeli juht ja protokollija.

2.19. Mõlema kriteeriumi lävend on 3.5 punkti.

3. RAHASTAMISOTSUSE TEGEMINE 3.1. ETAg arvutab mõlema hindamiskriteeriumi hinnete põhjal koondhinde, sealjuures esimese

kriteeriumi osakaal on 60 % ja teise kriteeriumi osakaal 40% koondhindest. 3.2. Kummagi kriteeriumi hinnete alusel koostatud pingeridade põhjal moodustatakse lävendi

ületanud uuringuettepanekute lõplik pingerida. 3.3. Iga uuringuteema kohta rahastatakse vähemalt ühte projekti, mis on ületanud mõlema

kriteeriumi osas lävendi ning mis on vastava uuringuteema projektide pingereas kõrgeima punktisummaga. Kui mõne uuringuteema osas pole ühtegi sellist ettepanekut, siis see uuringuteema jääb rahastamata.

3.4. Uue konkursi korraldamise otsustab ETAg. 3.5. Võrdse koondhindega ettepanekute puhul rahastatakse uuringuettepanek, millel on

kõrgem esimese kriteeriumi hinne. 3.6. Kui ka esimese kriteeriumi hinne on mõlemal projektil võrdne, siis selgitatakse võitja välja

liisuheitmise tulemusena.

4. HINDAMISPANEELI LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 4.1. Kohustused: 4.1.1. Hindamises osalevad hindamispaneeli liikmed peavad vastama perioodi 2014-2020

struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimustele. 4.1.2. Hindamispaneeli liikmed on kohustatud allkirjastama huvide konflikti välistamiseks ja

konfidentsiaalsuse kinnitamiseks sõltumatuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsiooni. 4.1.3. Hindamises osalevad hindamispaneeli liikmed peavad kõik uuringuettepanekud läbi

lugema. 4.1.4. Hindamispaneeli liikmed on kohustatud koheselt peale uuringuettepanekute kättesaamist

teavitama sõltumatu hinnangu andmist takistavatest asjaoludest (nt. huvide konflikt) ETAg-it.

4.2. Õigused: 4.2.1. Hindamispaneeli liikmetel on õigus saada tasu uuringuettepanekute hindamise ja

hindamispaneeli koosolekul osalemise eest. 4.2.2. Hindamispaneeli liikmetel on õigus vajadusel küsida ETAg-i käest lisateavet esitatud

uuringuettepanekute kohta.

5. HINDAMISKRITEERIUMITE KIRJELDUS 5.1. Uuringuettepanekut hinnatakse toetuse andmise tingimuste punktis 6.1.4.9. välja toodud

hindamiskriteeriumite ja alakriteeriumite põhjal. Korraldatavad konkursid on teemaspetsiifilised ja seetõttu kasutatakse iga teema puhul individuaalset lähenemist. Kriteeriumid, alakriteeriumid ja nende osakaalud uuringuettepanekute hindamiseks põhinevad lisas 2 toodud tabelil.

5.2. Uuringuettepanekut hinnatakse valikukriteeriumide lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Alakriteeriumite piires võib hindeid anda sammuga 0.5 punkti. Numbrilise skaala väärtushinnangud on järgmised:

1) „mitterahuldav“ (1) 2) „rahuldav“ (2) 3) „hea“ (3) 4) „väga hea“ (4) 5) „suurepärane“ (5).

5.3. Hinnanguid tuleb põhjendada.

VIITED

„Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA)“ toetuse andmise tingimused

Lisa 2.

RITA tegevuse 1 üldised hindamiskriteeriumid TATi punkt 6.1.4.9. alusel

Kriteerium ja selle kaal Alakriteeriumi kirjeldus Alakriteeriumi kaal kriteeriumist

Kriteerium 1

Uuringu sotsiaalmajanduslik ning ühiskondlik relevantsus (60%)

KRITEERIUMI LÄVEND

3,5 punkti

Uuringu mõju RITA eesmärkide ning riiklike strateegiate ja arengukavade ellu rakendamisele;

uuringu vastavus lähteülesandes toodud eesmärkidele ning lähteülesandes tõstatatud probleemide lahendamisele 60%

Panus sotsiaalmajanduslike ja ühiskondlike probleemide lahendamisele

Vastavus nutika spetsialiseerumise raamistikule, kus asjakohane

Uuringu tulemuste levitamise ja rakendamise plaan ning tutvustamine ühiskonnale

30%

Oodatav panus teadlaste järelkasvu tagamisse riigile olulistes valdkondades 10%

Uuringu mõju läbivatele teemadele

Kriteerium 2

Uuringu teaduslik tase (40%)

KRITEERIUMI LÄVEND

3,5 punkti

Konsortsiumi suutlikkus uuringut ellu viia

30% Senise uurimistöö teaduslik tase, uurimisrühmade juhtide ja põhitäitjate eelneva teadustöö tulemused

Taristu piisavus

Kavandatava uuringu metoodika, teaduslik tase ja põhjendatus

40%

Eelarve ja ajakava põhjendatus ja realistlikkus

30%

Hinnete kirjeldused4

I hindamiskriteerium

Kriteerium 1

Uuringu sotsiaalmajanduslik ning ühiskondlik relevantsus;

60%

1.1

-Uuringu mõju RITA eesmärkide ning riiklike strateegiate ja arengukavade ellu rakendamisele; uuringu vastavus lähteülesandes toodud eesmärkidele ning lähteülesandes tõstatatud probleemide lahendamisele

-Panus sotsiaalmajanduslike ja ühiskondlike probleemide lahendamisele; vastavus nutika spetsialiseerumise raamistikule, kus asjakohane;

Osakaal I kriteeriumist 60%

-Uuringu mõju RITA eesmärkide ning riiklike strateegiate ja arengukavade ellu rakendamisele; uuringu vastavus lähteülesandes toodud eesmärkidele ning lähteülesandes tõstatatud probleemide lahendamisele

„5“ Uuring lahendab väga otseselt ja selgelt lähteülesandes toodud probleemid ja eesmärgid, on otseselt, tugevasti ja selgelt seotud RITA eesmärkide, riiklike strateegiate ja arengukavadega ning toob parimal võimalikul moel välja uuringu seosed erinevate strateegiate ja arengukavadega, mille koostamisel või rakendamisel on uuringut võimalik kasutada.

„4“ Uuring lahendab hästi lähteülesandes toodud probleemid ja eesmärgid, on otseselt seotud RITA eesmärkide, riiklike strateegiate ja arengukavadega ning toob selgelt välja uuringu seosed erinevate strateegiate ja arengukavadega, mille koostamisel või rakendamisel on uuringut võimalik kasutada.

„3“ Uuring lahendab piisavalt selgelt lähteülesandes toodud probleemid ja eesmärgid, on piisavalt selgelt seotud RITA eesmärkide, riiklike strateegiate ja arengukavadega ning toob pigem selgelt välja uuringu seosed erinevate strateegiate ja arengukavadega, mille koostamisel või rakendamisel on uuringut võimalik kasutada, samas võib esineda teatud küsitavusi seoste asjakohasuse kohta.

„2“ Uuringu vastavus lähteülesandes toodud probleemide ja eesmärkide lahendamisega on kaheldav, seotus RITA eesmärkide, riiklike strateegiate ja arengukavadega on nõrk ning pigem ei too selgelt välja uuringu seoseid erinevate strateegiate ja arengukavadega, mille koostamisel või rakendamisel oleks uuringut võimalik kasutada.

„1“ Uuring ei ole seotud lähteülesandes toodud probleemide ja eesmärkide lahendamisega, seotus RITA eesmärkide, riiklike strateegiate ja arengukavadega on ebaselge, samuti on ebaselge, kas ja millise strateegia või arengukava koostamisel või rakendamisel oleks uuringut võimalik kasutada.

-Panus sotsiaalmajanduslike ja ühiskondlike probleemide lahendamisele; vastavus nutika spetsialiseerumise raamistikule, kus asjakohane

„5“ Uuringu panus sotsiaal-majanduslike ja ühiskondlike, eelkõige keskkonda ja tervist puudutavate probleemide lahendamisesse on väga suur ja väga oluline, uuring on väga innovaatiline5. Uuring

4 Hinnete lõplikud kirjeldused kujundatakse vajadusel väljakuulutatava konkursi teemaspetsiifilisemaks. 5 Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus, §2, punkt 5: innovatsioon – uute ideede ja teadmiste

kasutamine uudsete lahenduste rakendamiseks, mis hõlmab toodete ja teenuste väljatöötamist ning uuendamist (tooteinnovatsioon); vastavate turgude hõivamist ja laiendamist (turuinnovatsioon); uute tootmis-, tarne- ja

toob selgelt ja väga hästi põhjendatult välja erinevad aspektid, kuidas ta mõjutab ühiskonda, majandust, keskkonda ning tervist ja kuidas on tulemused riigi jaoks rakenduslikud. Samuti on see uuring väga hästi seostatud nutika spetsialiseerumise eesmärkidega, kus asjakohane.

„4“ Uuringu panus sotsiaal-majanduslike ja ühiskondlike, eelkõige keskkonda ja tervist puudutavate probleemide lahendamisesse on suur ja oluline, uuring on innovaatiline. Uuring toob hästi välja erinevad aspektid, kuidas ta mõjutab ühiskonda, majandust, keskkonda ning tervist ja kuidas on tulemused riigi jaoks rakenduslikud. Samuti on see uuring hästi seostatud nutika spetsialiseerumise eesmärkidega, kus asjakohane.

„3“ Uuringu panus sotsiaal-majanduslike ja ühiskondlike, eelkõige keskkonda ja tervist puudutavate probleemide lahendamisesse on pigem suur ja pigem oluline, uuring sisaldab mõningaid innovaatilisi aspekte. Uuring pigem toob välja erinevad aspektid, kuidas ta mõjutab ühiskonda, majandust, keskkonda ning tervist ja kuidas on tulemused riigi jaoks rakenduslikud. Samuti on see uuring piisavalt seostatud nutika spetsialiseerumise eesmärkidega, kus asjakohane.

„2“ Uuringu panus sotsiaal-majanduslike ja ühiskondlike, eelkõige keskkonda ja tervist puudutavate probleemide lahendamisesse on pigem väike ja pigem ebaoluline, uuringu innovaatilisus on kaheldav. On kaheldav, kas uuring toob välja erinevad aspektid, kuidas ta mõjutab ühiskonda, majandust, keskkonda ning tervist ja kuidas on tulemused riigi jaoks rakenduslikud. Samuti on kaheldav, kui hästi on see teema seostatud nutika spetsialiseerumise eesmärkidega, kus asjakohane.

„1“ Uuringu panus sotsiaal-majanduslike ja ühiskondlike, eelkõige keskkonda ja tervist puudutavate probleemide lahendamisesse on väike ja ebaoluline, uuringus puudub innovaatilisus. Uuring ei too välja erinevaid aspekte, kuidas ta mõjutab ühiskonda, majandust, keskkonda ning tervist ja kuidas on tulemused riigi jaoks rakenduslikud. Samuti puudub seos nutika spetsialiseerumise eesmärkidega.

1.2

-Uuringu tulemuste levitamise ja rakendamise plaan ning tutvustamine ühiskonnale

Osakaal I kriteeriumist 30%

„5“ Uuringu tulemused on väga selged ja väga hästi rakendatavad. Tulemuste rakendamise plaan on väga hästi koostatud ja väga hästi teostatav, väga realistlik, kaasates kõiki vajalikke osapooli. Välja on pakutud erinevad stsenaariumid tulemuste levitamiseks: näiteks konverentsidel osalemine, juhendmaterjalide koostamine, koolituste koostamine, infopäevad jne, teema kajastatus ajakirjanduses, kaasa arvatud rahvusvahelises teaduskirjanduses, kus kohane. Väljapakutu võimaldab väga hästi tulemusi levitada ja ühiskonnale tutvustada.

„4“ Uuringu tulemused on hästi välja toodud ja hästi rakendatavad. Tulemuste rakendamise plaan on väga hästi koostatud ja hästi teostatav, realistlik, kaasates enamusi vajalikke osapooli. Välja on pakutud erinevad stsenaariumid tulemuste levitamiseks: näiteks konverentsidel osalemine, juhendmaterjalide koostamine, koolituste koostamine, infopäevad jne, teema kajastatus ajakirjanduses, kaasa arvatud rahvusvahelises teaduskirjanduses, kus kohane. Väljapakutu võimaldab hästi tulemusi levitada ja ühiskonnale tutvustada.

„3“ Uuringu tulemused on mõistetavad ja rakendatavad. Tulemuste rakendamise plaan on teostatav, kuigi võib esineda teatud kaheldavusi või on mõne olulise osapoole kaasatus nõrk. Välja on pakutud erinevad stsenaariumid tulemuste levitamiseks: näiteks konverentsidel osalemine, juhendmaterjalide koostamine, koolituste koostamine, infopäevad jne, teema kajastatus ajakirjanduses, kaasa arvatud rahvusvahelises teaduskirjanduses, kus kohane. Väljapakutu võimaldab piisavalt tulemusi levitada ja ühiskonnale tutvustada.

müügimeetodite loomist ning juurutamist (protsessiinnovatsioon); uuendusi juhtimises ja töökorralduses (organisatsiooniinnovatsioon) ning töötingimuste ja personali oskuste arendamist (personaliinnovatsioon)

„2“ Uuringu tulemused on pigem ebapiisavalt välja toodud ja pigem ei ole rakendatavad. Tulemuste rakendamise plaan on koostatud pigem puudulikult ja pigem on kesiselt teostatav. Paljud olulised osapooled on rakendusplaanist väljas. Välja pakutud stsenaariumid tulemuste levitamiseks võimaldavad piiratud ulatuses tulemusi levitada ja ühiskonnale tutvustada.

„1“ Uuringu tulemused on segaselt sõnastatud. Tulemuste rakendamise plaan puudub või on teostamatu. Väljapakutud stsenaariumid ei võimalda tulemusi piisavalt levitada ega ühiskonnale tutvustada.

1.3

-Oodatav panus teadlaste järelkasvu tagamisse riigile olulistes valdkondades; uuringu mõju läbivatele teemadele

Osakaal I kriteeriumist 10%

„5“ Uuringut läbiviiva töörühma vanuseline struktuur on väga hästi optimeeritud. Väga hästi on kaasatud akadeemilise karjäärimudeli erinevad tasemed. Uuringusse on kaasatud väga hea ja väga hästi põhjendatud magistrantide ja doktorantide kombinatsioon.

Uuringu mõju läbivatele teemadele on väga selge.

„4“ Uuringut läbiviiva töörühma vanuseline struktuur on hästi optimeeritud. Hästi on kaasatud akadeemilise karjäärimudeli erinevad tasemed. Uuringusse on kaasatud hea ja hästi põhjendatud magistrantide ja doktorantide kombinatsioon.

Uuringu mõju läbivatele teemadele on selge.

„3“ Uuringut läbiviiva töörühma vanuseline struktuur on piisavalt läbimõeldud. Kaasatud on piisavalt akadeemilise karjäärimudeli erinevaid tasemeid. Uuringusse on kaasatud piisavalt nii magistrante kui ka doktorante.

Uuringu mõju läbivatele teemadele on piisav.

„2“ Uuringut läbiviiva töörühma vanuseline struktuur on kohati läbimõtlemata. Akadeemilise karjäärimudeli erinevad tasemed ei ole tasakaalus. Uuring kaasab väga vähe magistrante või doktorante, kuigi see oleks vajalik ja võimalik.

Uuringu mõju läbivatele teemadele on ebaselge.

„1“ Uuringut läbiviiva töörühma vanuseline struktuur ei ole läbimõeldud. Esindatud ei ole akadeemilise karjäärimudeli kõiki tasemeid. Uuring ei kaasa magistrante ega doktorante, kuigi see oleks vajalik ja võimalik.

Uuringu mõju läbivatele teemadele puudub.

II hindamiskriteerium

Kriteerium 2

Uuringu teaduslik tase

40%

2.1

-Konsortsiumi suutlikkus uuringut ellu viia,

-Senise uurimistöö teaduslik tase, uurimisrühmade juhtide ja põhitäitjate eelneva teadustöö tulemused ja

-Taristu piisavus

Osakaal II kriteeriumist 30%

-Konsortsiumi suutlikkus uuringut ellu viia

„5“ Konsortsium on komplekteeritud suurepäraselt, kõik vajalikud kompetentsid uuringu läbiviimiseks on väga hästi esindatud ja sellega on loodud kõik eeldused uuring suurepäraselt ellu viia.

„4“ Konsortsium on komplekteeritud hästi ja kõik vajalikud kompetentsid uuringu läbiviimiseks on hästi esindatud ja sellega on loodud head eeldused uuring hästi ellu viia.

„3“ Konsortsium on komplekteeritud piisavalt, vajalikud kompetentsid uuringu läbiviimiseks on enamasti olemas ja sellega on loodud eeldused uuring läbi viia.

„2“ Konsortsiumi komplekteeritus jätab soovida, vajalikud kompetentsid uuringu läbiviimiseks on puudulikud ja uuringu edukas läbiviimine on küsitav.

„1“ Konsortsiumil puudub suutlikkus uuringut ellu viia.

-Senise uurimistöö teaduslik tase, uurimisrühmade juhtide ja põhitäitjate eelneva teadustöö tulemused

„5“ Konsortsiumi kuulub üks või mitu inimest, kelle teadustulemused uuringuga seotud valdkondades on silmapaistval tasemel. Konsortsiumi partnerite seas on uurimisgruppe, kellel on eelnev korduv koostöö kogemus. Üks või mitu konsortsiumi partnerit on eelnevalt olnud üliedukad erinevate projektide, uurimistoetuste või rahvusvahelise rahastamise taotlemisel ja väga paljude projektide või uurimistoetuste juhtimisel/haldamisel.

„4“ Konsortsiumi kuulub üks või mitu inimest, kelle teadustulemused uuringuga seotud valdkondades on tunnustatud. Konsortsiumi partnerite seas on uurimisgruppe, kes on varem vähemalt korra koostööd teinud. Üks või mitu konsortsiumi partnerit on eelnevalt olnud edukad erinevate projektide, uurimistoetuste või rahvusvahelise rahastamise taotlemisel ja paljude projektide või uurimistoetuste juhtimisel/haldamisel.

„3“ Konsortsiumi kuulub üks või mitu inimest, kelle teadustulemused uuringuga seotud valdkondades on nähtavad. Konsortsiumi partnerite seas on uurimisgrupid, kes varem koostööd teinud ei ole, aga taotluse põhjal on alust oletada, et nad on koostööks suutelised. Konsortsiumi partneritel on olnud vähe projekte või uurimistoetusi või rahvusvahelist rahastust. Konsortsiumil on mõningane projektide või uurimistoetuste juhtimise/haldamise kogemus.

„2“ Konsortsiumi partnerite teadustulemused uuringuga seotud valdkondades on kesised. Konsortsiumi partnerite seas on uurimisgrupid, kes varem koostööd teinud ei ole. Taotlusest nähtub, et nende koostöövõimekus on väike. Konsortsiumi partneritel on olnud väga vähe projekte või uurimistoetusi. Konsortsiumi võimekus oma seniste kogemuste ja oskuste baasil projekti ellu viia on väike.

„1“ Konsortsiumi partneritel ei ole sellealaseid teadustulemusi. Konsortsiumi partnerid ei ole varem koostööd teinud. Partnerite koostöövõimekus on puudulik. Konsortsiumi partneritel ei ole olnud varasemaid projekte ega uurimistoetusi. Konsortsiumi võimekus projekti ellu viia on väga väike.

-Taristu piisavus

Tingi- muslik

Teema täitmine ei eelda vastava taristu olemasolu

Tingi- muslik

Teema täitmine eeldab vastava taristu olemasolu

„5“ Taristu uuringu elluviimiseks on tipptasemel ja uuringu tegemiseks igati vastav.

„3“ Taristu on osaliselt olemas, kuid uuringu tegemiseks piisav.

„1“ Uuringu elluviimiseks taristu puudub ja seda ei ole võimalik ka rentida ega osta.

2.2

-Kavandatava uuringu metoodika, teaduslik tase ja põhjendatus

Osakaal II kriteeriumist 40%

„5“ Metoodika on väga innovatiivne, väga kaasaegne, parim võimalik viis lähteülesandes seatud probleemide lahendamiseks. Välja pakutud probleemilahendused on silmapaistvad, selged, asjakohased ja põhjendatud. Uurimisküsimused ja hüpoteesid on väga hästi välja toodud ja suurepäraselt põhjendatud. Välja pakutud metoodika vastab väga täpselt sellele, mida lähteülesandes oodatakse.

„4“ Metoodika kasutab innovatiivseid aspekte, metoodika on kaasaegne, väga sobilik lähteülesandes seatud probleemide lahendamiseks. Välja pakutud probleemilahendused on väga head, selged, asjakohased ja põhjendatud. Uurimisküsimused ja hüpoteesid on hästi välja toodud ja hästi põhjendatud. Välja pakutud metoodika vastab täpselt sellele, mida lähteülesandes oodatakse.

„3“ Metoodika on sobilik lähteülesandes seatud probleemide lahendamiseks. Välja pakutud probleemilahendused on pigem head, asjakohased ja põhjendatud. Uurimisküsimused ja hüpoteesid on piisavalt välja toodud ja põhjendatud. Välja pakutud metoodika vastab suures osas sellele, mida lähteülesandes oodatakse.

„2“ Metoodika on lähteülesandes seatud probleemide lahendamiseks pigem ebasobiv. Välja pakutud probleemilahendused on ebaselged, ei ole asjakohased ega põhjendatud. Uurimisküsimused ja hüpoteesid on mõnevõrra ebatäpsed ja korralikult põhjendamata. Välja pakutud metoodika pigem ei vasta sellele, mida lähteülesandes oodatakse.

„1“ Metoodika on ebasobiv lähteülesandes seatud probleemide lahendamiseks. Ei ole võimalik aru saada, kuidas valitud metoodika lähteülesandes toodud probleeme lahendab.

Uurimisküsimused on ebaselgelt sõnastatud.

2.3

-Eelarve, tööprotsessi ja ajakava põhjendatus ja realistlikkus

Osakaal II kriteeriumist 30%

„5“ Projekti eelarve, ettepanek tööprotsessi korraldamisele ja ajakava on suurepäraselt koostatud, väga realistlikud, eelarve suurepäraselt optimeeritud ning kulutõhus, tegevus- ja ajakava võimaldavad väga hästi ning agiilselt saavutada lähteülesandes toodud eesmärgid.

„4“ Projekti eelarve, ettepanek tööprotsessi korraldamisele ja ajakava on väga hästi koostatud, realistlikud, eelarve väga hästi optimeeritud ning tegevus- ja ajakava võimaldavad hästi ning agiilselt saavutada lähteülesandes toodud eesmärgid.

„3“ Projekti eelarve, ettepanek tööprotsessi korraldamisele ja ajakava on selged, üldjoontes realistlikud, eelarve optimaalne ning tegevusja ajakava võimaldavad agiilselt saavutada lähteülesandes toodud eesmärgid.

„2“ Projekti eelarve, ettepanek tööprotsessi korraldamisele ja ajakava on ebapiisavalt läbi mõeldud, kohati ebarealistlikud, eelarve optimeerimata ning tegevus- ja ajakava sobilikkus lähteülesandes toodud eesmärkide saavutamiseks ning projekti agiilseks juhtimiseks küsitav.

„1“ „1“ Projekti eelarve, ettepanek tööprotsessi korraldamisele ja ajakava projekti elluviimiseks on ebarealistlikud, eelarve on tasakaalust väljas ja tegevuste ning ajakava ei võimalda lähteülesandes toodud eesmärkide saavutamist ega projekti agiilset juhtimist.

COVID-19ga seotud tegevuspiirangute sotsiaalse ja majandusliku mõju ja riigi kriisimeetmete tõhususe hindamine elanikkonna sotsiaalmajandusliku

heaolu maksimeerimiseks

RITA: Strateegilise TA tegevuse toetamine

Uuringupakkumine

UURINGUETTEPANEK JA LISADOKUMENDID

Pakkumuse esitajad: Tartu Ülikool

Poliitikauuringute Keskus PRAXIS

Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR

Tartu-Tallinn 2020

2

Sisukord

1. Pakkuja arusaam sisulisest uuringuprobleemist ja sellest lähtuvalt püstitatud uurimisülesannetest ... 3

2. Pakutava uurimismetoodika kirjeldus ja põhjendatus ........................................................................... 6

3. Pakkuja nägemus andmevajadusest ning andmestike sidumisest ......................................................... 9

4. Pakkuja nägemus uuringuprotsessi toimimisest ..................................................................................10

4.1 Juhtkomisjon ................................................................................................................................10

4.2 Agiilne uuringu tellimise protsess ................................................................................................11

5. Konsortsiumi kirjeldus ..........................................................................................................................11

6. Pakkumuse eelarve ...............................................................................................................................13

7. Tegevus- ja ajakava ...............................................................................................................................14

8. Kommunikatsiooniplaan .......................................................................................................................15

9. Riskide maandamise plaan ...................................................................................................................16

3

1. Pakkuja arusaam sisulisest uuringuprobleemist ja sellest lähtuvalt püstitatud

uurimisülesannetest

2019. aasta lõpus Wuhanist alguse saanud COVID-19 viiruse puhang mõjutab majandust kogu maailmas,

seda nii läbi otseste (inimeste haigestumisest tulenevad mõjud) kui kaudsete (riikide poolsed meetmed

viiruse leviku piiramiseks) mõjude.

Uuringu eesmärgiks on saada ajakohast ja kvaliteetset sisendit koroonaviiruse pandeemiast tingitud kriisi

ning selle leevendamiseks välja töötatud lühi- ja pikaajaliste kriisileevendusmeetmete mõju hindamiseks.

Seega on uuringu fookuses nii viiruse leviku otsesed kui kaudsed mõjud ning riikide meetmed nende

leevendamiseks.

Vastavalt tellija soovile keskendub uuring majanduslikele mõjudele.

Kriisi mõjud majandusele ja sotsiaaldemograafilistele gruppidele

Teaduskirjanduses on kirjeldatud erinevaid kanaleid, mille kaudu COVID-19 pandeemia ja viiruse leviku

takistamiseks kasutatavad meetmed majandusaktiivsust mõjutavad. Välja võib tuua kriisi lühiajalisi mõjusid

ning pikemaajalisi mõjusid, mis seonduvad majanduse tootliku potentsiaali langusega.

Vahetute lühiajaliste mõjudena võib välja tuua järgmisi:

 suremus, haigestumus ja sellega seonduvad lähedaste hoolduskohustused vähendavad tööjõu

pakkumist ja tootlikkust (Beine et al 2020);1

 ettevõtete tegevuse piiramine või ajutine sulgemine, mis vähendab nende käivet, lisandväärtust

ja kasumit (Mulligan 2020,2 Céspedes et al 20203);

 töötamisega seonduv haigestumise risk. Sellele võivad tööjõu pakkumise vähendamisega

reageerida üksikisikud (Eichenbaum et al 2020),4 samuti võib väheneda tööjõunõudlus, kui

töötamist piirab ettevõte või riiklikult kehtestatud meede. Mõistagi ei ole need mõjud jagunenud

majanduses ühtlaselt ja mõju töötajatele erineb tegevusalade, ettevõtete ja töötajate

karakteristikute lõikes. Béland et al (2020) toovad USA näitel välja, et kõrgema kaugtöö osakaaluga

ametialadel on COVID-19 mõju olnud väiksem, suurema inimkontaktiga ametialadel suurem.5

Yasenov (2020) leiab, et suurema tõenäosusega töötavad madalama haridustasemega, noored

ning immigrandid ametikohtadel, mis ei võimalda kodus töötamist.6 Alstadsæter et al (2020)

toovad Norra näitel välja, et kriis tabab ebaproportsionaalselt raskelt finantsiliselt haavatavamat

osa elanikkonnast, sh väikelaste vanemaid;7

 häired tarneahelates, mille kaudu majandusmõjud kanduvad teistesse riikidesse (tootmissisendite

impordi häired takistavad tootmist ja eksporti). Tänapäeva majandus kujutab endast tööandjate,

tootjate, tarbijate, laenajate jm osapoolte tihedalt seotud võrgustikku, mille osapooled on tugevalt

1 Beine, M., Bertoli, S., Chen, S., D’Ambrosio, C., Docquier, F., Dupuy, A., Fusco, A., Girardi, S., Haas, T., Islam, N. and Koulovatianos, C., 2020. Economic effects of Covid-19 in Luxembourg. URL: https://www. liser. lu/documents/RECOVID/RECOVid_working-note_full-1. pdf. 2 Mulligan, C. B. (2020). Economic Activity and the Value of Medical Innovation during a Pandemic. NBER Working Paper No. 27060. National Bureau of Economic Research. https://doi.org/10.3386/w27060 3 Céspedes, L. F., Chang, R., & Velasco, A. (2020). The Macroeconomics of a Pandemic: A Minimalist Model. NBER Working Paper No. 27228. National Bureau of Economic Research. https://doi.org/10.3386/w27228 4 Eichenbaum, M. S., Rebelo, S. and Trabandt, M.: 2020, The Macroeconomics of Epidemics. NBER Working Paper 26882. 5 Béland, L.-P., Brodeur, A., & Wright, T. (2020c). The Short-Term Economic Consequences of Covid-19: Exposure to Disease, Remote Work and Government Response. IZA Discussion Paper No. 13159. Institute of Labor Economics. http://ftp.iza.org/dp13159.pdf 6 Yasenov, V. I. (2020). Who Can Work from Home? IZA Discussion Paper No. 13197. Institute of Labor Economics. http://ftp.iza.org/dp13197.pdf 7 Alstadsæter, A., Bratsberg, B., Eielsen, G., Kopczuk, W., Markussen, S., Raaum, O., & Røed, K. (2020). The First Weeks of the Coronavirus Crisis: Who Got Hit, When and Why? Evidence from Norway. NBER Working Paper No. 27131. National Bureau of Economic Research. https://doi.org/10.3386/w27131

4

spetsialiseerunud ning mistõttu häired tarneahelates toovad kaasa mõjude kaskaadi (Gourinchas

2020);8

 üksikisikute käitumismustrite muutumine reaktsioonina pandeemiale, nt kuna kasvab

ettevaatusmotiivil säästmine või kuna väheneb tarbekaupade tarbimine tulenevalt tajutavast

nakatumisriskist tarbimise korral (Baker et al 2020, Eichenbaum et al 2020). Sealjuures tuleb

arvestada, et need mõjud ei vähenda tarbimist ühtlaselt kogu majanduses: erinevatel kaupadel on

erinevad asenduselastsused (Krueger et al 2020), samuti erinevad kaubad ja teenused nende

tarbimisega seotud nakatumisriski poolest (Bodenstein et al 2020). Indiviidid ja majapidamised

püüavad asendada riskantsemate kaupade ja teenuste tarbimist vähemriskantsetega; see aitab

vähendada tarbimise varieeruvust ajas, kuid toob kaasa majandusaktiivsuse ümberjaotumise

majanduses.

Võimalikud pikemaajalised mõjud:

 Kapitaliolemi (nii füüsilise kui inimkapitali) kasvu aeglustumine (investeeringute ärajäämise või

edasilükkumise tõttu) (Beine et al 2020).9

 Inimkapitali vähenemine nii väiksem töökogemuse (), hariduse kvaliteedi languse või õpilaste

koolist suurem väljalangemise tulemusel (Maailmapank 2020; ÜRO 2020).

 Pikaajalised muutused üksikisikute ajaeelistustes ja riskialtisuses (Beine and Dupuy 2020)10

 Globaliseerumisel põhineva majandusmudeli kollaps (Beine et al 2020).

 Valitsussektori võla teenindamise kulude kasv tulenevalt laenukoormuse kasvust kriisi ajal.

Finants- ja võlakriisi riski suurenemine juhul, kui suur arv ettevõtteid läheb samaaegselt pankrotti,

järgneb panganduskriis, mis võib üle minna riigivõlakriisiks, mille tulemusena on võimalik

globaalne majandussurutis ja -stagnatsioon (Fornaro ja Worlf 2020).11

Riigipoolne sekkumine

Nii Eesti kui teised riigid taipasid juba kriisi algfaasis, et COVID-19 leviku vastastel meetmetel on tugev mõju

nii viiruse levikust enim mõjutatud sektorite ettevõtete ja töötajate majanduslikule käekäigule kui

majandusele laiemalt. Kasutusse võeti erinevaid meetmeid selle mõju leevendamiseks, seda nii riikide kui

riikide ühenduste tasandil.

Vast kõige ulatuslikum ja kõige laiemat kõlapind leidev sekkumiskava on Euroopa Liidu poolt 21. juulil vastu

võetud 1,8 triljoni eurone taastekava12, mis annab laiaulatuslikku toetust investeeringuteks,

võtmesektorite, tehnoloogiate ja väärtusahelate arenguks, likviidsuse tagamiseks, aga ka valmistumiseks

tulevasteks kriisideks. Käesoleva uuringu jaoks on aga selle raames väljapakutavad sekkumised enamasti

liialt üldised.

Kuna taastekava võeti vastu kriisi küllaltki hilises faasis, siis olid liikmesriigid selleks ajaks välja töötanud ka

oma riigispetsiifilised meetmed (loomulikult on COVID-19 leviku tõkestamise piirangute mõju

leevendamiseks meetmeid kasutusele võetud ka riikides väljapool Euroopa Liitu). Sekkumisi on erinevates

valdkondades ning mitmed organisatsioonid on tegelenud aktiivselt nende kaardistamisega:

 World Tourism Organization13: Regulaarselt uuendatav andmebaas 220 riigi andmetega

turismisektori ja majanduse elavdamiseks rakendatud meetmete kohta. Andmekorje fookus on

8 Gourinchas, P.-O. (2020). Flattening the pandemic and recession curves. Mitigating the COVID Economic Crisis: Act Fast and Do Whatever. http://vietstudies.net/kinhte/COVIDEconomicCrisis.pdf#page=38 9 Beine, M., Bertoli, S., Chen, S., D’Ambrosio, C., Docquier, F., Dupuy, A., Fusco, A., Girardi, S., Haas, T., Islam, N. and Koulovatianos, C., 2020. Economic effects of Covid-19 in Luxembourg. URL: https://www. liser. lu/documents/RECOVID/RECOVid_working-note_full-1. pdf. 10 Beine, M. and Dupuy, A. (2020). Covid-19 might affect the economic recovery and the long-run economic stance through its impact on individual preferences. Forum, Avril. 11 Fornaro, L. and Worlf, M. (2020). Coronavirus and macroeconomic policy. VoxEU, March. 12 https://ec.europa.eu/info/live-work-travel-eu/health/coronavirus-response/recovery-plan-europe_en 13 WTO (2020) COVID-19: Measures to Support Travel and Tourism [https://www.unwto.org/covid-19-measures-to-support-travel-tourism]

5

turismil ja reisimisel, kuid reaalselt kogutakse infot oluliselt laiemalt, sisaldades infot ka selliste

sekkumiste kohta, mis aitavad kõiki majanduse subjekte.

 Price Waterhouse Coopers14: PWC andmebaas katab samuti ligi kahtesadat maailma riiki ning

keskendub eeskätt COVID-19 mõju leevendamiseks kasutusele võetud maksumuudatustele, tuues

välja nende kõrval ka muud olulisemad meetmed.

 Rahvusvaheline tööorganisatsioon15: ILO andmebaas katab 188 riiki ja territooriumi ning

keskendub detailsemalt nendele meetmetele, mis on seotud tööpoliitikaga.

See loetelu ei ole kindlasti ammendav, oma andmebaasid COVID-19 mõjude leevendamise meetmete

kohta ka teistel rahvusvahelise haardega organisatsioonidel (nt KPMG, Deloitte). Nende andmebaaside

esmaanalüüs näitab, et rakendatud meetmed on küllaltki mitmekesised, ulatudes maksuametipoolsetest

maksupuhkustest, amortisatsiooni arvestamise erirežiimidest, ajutiselt kehtestatud madalamatest

maksumääradest erinevat tüüpi palgatoetuste ja spetsiifilistes valdkondades (nt turism) rakendatavate

nõudluse stimuleerimise või lausa lausalise nõudluse stimuleerimise meetmeteni välja. Andmebaase

aluseks võttes peaks olema võimalik koostada hea ülevaade Eesti jaoks huvitavamatest meetmetest, mille

detaile saab vajaduse korral täpsustada neid rakendavate riikide valitsusasutuste kodulehekülgedelt

kättesaadava informatsiooni või andmepäringuga.

Oluliselt keerulisem on öelda, millised meetmed töötavad ja millised mitte. Toetusmeetmeid on

rakendatud alles lühikest aega ning kvaliteetseid kvantitatiivsed mõjuhinnanguid, saati veel mõju-

hinnangute kokkuvõtteid tänaseks läbi viidud ei ole. Seega tuleb paljulubavamate meetmete välja-

sõelumisel tugineda pigem eksperthinnangutele meetmete toimivuse kohta. Samas pole välistatud, et

projekti elluviimise ajal mõned mõjuhinnangud siiski avaldatakse. Seega tuleks projekti kestel selliste

uuringute osas silmad lahti hoida.

Protseduurilised väljakutsed uuringu läbiviimisel

Käesolev kriis on taasiseseisvunud Eesti ajaloos mitmes mõttes erakordne. Kui varasemad majanduskriisid

on olnud pigem ühelainelised, kus kriisi akuutsele faasile järgneb aeglasem või kiirem taastumisprotsess,

siis COVID-19 puhangud võivad aset leida mitmes laines ning nii lainete arv, nende tekkimise aeg kui

puhangu intensiivsus ei ole lihtsalt ette ennustatavad. Vaatamata sellele, et käesoleva projekti elluviimise

periood on poolteist aastat, tuleb selle läbiviimisel meeles pidada, et olukord võib kiiresti muutuda ning

sellest tulenevalt võivad uurimisküsimused samuti muutuda või täieneda.

Seetõttu on väga oluline, et uuringu tellija ja töö läbiviijate vaheline koostööprotsess võimaldaks uuringu-

meeskonnal olla tellijale kiiresti reageerivaks partneriks, tagades samas, et pikemat ettevalmistust/

metoodilist arendust nõudvad küsimused saavad samuti vastatud.

14 PWC (2020) Navigate Tax, Legal and Economic Measures in response to COVID-19 [https://www.pwc.com/gx/en/services/tax/navigate- the-tax-measures-in-response-to-Covid-19.html] 15 ILO (2020) COVID-19 and the world of work - Country policy responses [https://www.ilo.org/global/topics/coronavirus/country- responses/lang--tr/index.htm#UN]

6

2. Pakutava uurimismetoodika kirjeldus ja põhjendatus

Uuringu lähteülesandes on toodud palju uurimisküsimusi mistõttu on nendele vastamiseks vaja

mitmekesist metoodilist tööriistakasti. Uurimismetoodikas plaanime kombineerida erinevaid

kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid meetodeid. See on võimalik vaid seetõttu, et konsortsium koosneb

pikaajalise analüüside läbiviimise kogemusega meeskonnast.

Uurimisettepanekus pakutud metoodika alustalaks on maksude-toetuste mikrosimulatsiooni-mudeliga

EUROMOD integreeritud sektoraalne makromajanduse simulatsioonimudel. See võimaldab läbi mängida

kriisistsenaariumide mõju erinevate sotsiaalmajanduslike gruppide käekäigule ning teisalt hinnata,

milliseks kujuneb nende gruppide käekäik siis, kui rakendatakse erinevaid COVID-19 kriisi mõjusid

leevendavaid meetmeid. Muuhulgas saame me simuleerida kirjanduse ülevaatest selgunud teistes

riikides hästi töötanud sekkumismeetmete mõju Eesti sotsiaaldemograafiliste gruppide käekäigule.

Pakkuja hinnangul on sellise analüüsi tulemused suure väärtusega täiendavate sekkumismeetmete

kavandamisel. Samas on oluline rõhutada, et uuringuülesanne sisaldab ka selliseid uurimisküsimusi, millele

vastuste leidmiseks tuleb kasutada ka teisi uurimismeetodeid.

Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt uurimismeetodeid (täpne ülevaade uurimismetoodikast, sh tööpakettide

jaotuses, on leitav uurimismetoodika dokumendist „RITA C-19 Majandus – Uurimismetoodika.pdf“):

 Kirjanduse ülevaade

Kirjanduse ülevaate eesmärk on koguda olemasolevatel uuringutel ja analüüsidel põhinev teadmine

COVID-19 kriisi mõjust sotsiaaldemograafilistele rühmadele, st esmaselt on keskmes meetmete mõju

inimestele. Seejuures hinnatakse nii kirjanduse analüüsis, intervjuudes kui ka kvantitatiivanalüüsis eraldi

nii kriisi kui kriisimeetmete mõju soolisele võrdõiguslikkusele, puuetega inimestele ja rahvusvähemustele

kui peamistele haavatavamatele rühmadele. Näiteks analüüsitakse lähemalt olukorda, kus kriisi ajal tõusis

kodus püsimise soovituse ajal perevägivalla kuriteoteadete arv, ent perevägivalla ohvrite haavatavasse

olukorda panekut ei tasandanud ükski meede. Samuti hinnatakse rakendatud poliitikameetmete seost

majanduse ja sotsiaalmajandusliku käekäiguga riigi tasandil.

Kuna teaduspublikatsioonides ilmuvad uuringutulemused pika viiteajaga, siis peame kirjanduse ülevaates

mõistlikuks esmaselt keskenduda nii rahvusvaheliste organisatsioonide läbiviidud meetmete kaardistustele

ja nende analüüsidele (nt Eurofound, Maailmapank, OECD, ÜRO organisatsioonid, Eestis ka Arenguseire

Keskuse igakuine kokkuvõte maailma mõttekodade hinnangutest koroonaviiruse mõjust) kui ka veel

avaldamata kvaliteetsele teaduskirjandusele.

Kirjanduse ülevaate läbiviimisel arvestatakse, et projekti käigus COVID-19 teemaline kirjandus pidevalt

uueneb. Seega viiakse kirjanduse ülevaade läbi projekti alguses, et saada üldpilt ning vajadusel

kirjandusülevaadet projekti käigus täiendatakse (vt pikemalt alapeatükk „agiilne uuringu tellimise

protsess“.

 Välisekspertide poolt nende koduriigis rakendatavate meetmete efektiivsusele antud

hinnangute analüüs ja süntees

Teiste riikide COVID-19 olukorrast ning seal rakendatavatest meetmetest ja nende efektiivsusest

majanduse ja erinevate sotsiaaldemograafiliste gruppide käekäigu mõjutamisel on eelretsenseeritavate

analüüside puudumisel keeruline adekvaatset ülevaadet saada. Seetõttu plaanitakse analüüsi

läbiviimisesse kaasata välisriikide eksperdid. Välisriikide ekspertide leidmisel tuginetakse Euroopa

Sotsiaalpoliitika võrgustiku ja EUROMODi võrgustiku kontaktidele. Ekspertidelt soovitakse saada infot ja

hinnanguid nende koduriigis seoses COVID-19 tõkestamise meetmete mõju leevendamiseks rakendatud

meetmete, nende mõjukanalite, edukuse ja koguefektiivsuse kohta.

7

Ekspertarvamust on plaanis koguda seitsme riigi meetmete kohta. Riigi lepitakse tellijaga kokku, pakkuja

hinnangul võiks valik põhineda sellele, et riigis rakendatakse huvipakkuvat meedet ning et seda meedet ei

rakendata vaid ühes riigis (see võimaldaks hinnata meetmete toimivust erinevates keskkondades).

 Makromudeli ehitamine

Tagamaks epidemioloogiliste ja sotsiaalmajanduslike prognooside kooskõla tulevaste viiruselainete mõju

hindamisel, siis ehitatakse käesoleva projekti raames simulatsioonimudel, mis kombineerib

epidemioloogilise mudeli SIR (Susceptible-Infectious-Recovered) majanduse mudeliga. Mudelite

kombineerimine võimaldab hinnata erinevate kriisimeetmete mõju korraga nii inimeste tervisele kui ka

majandusnäitajatele. Näiteks saab simuleerida erinevate majandusharude sulgemisstrateegiate mõju

tervisele ja harude kogukäibele, hõivele ja SKPle.

COVID-19ga seotud tegevuspiirangute sotsiaalse ja majandusliku mõju ja riigi kriisimeetmete tõhususe

hindamisel ehitatakse simulatsioonimudel, mis arvestab Eesti omapäraga – väike ja avatud majandus, mis

ei sõltu mitte vaid oma riigisisestest piirangutest, vaid ka peamiste väliskaubanduspartnerite

rakendatavatest meetmetest. Et rakendatud kriisimeetmed on kas universaalsed (nt Töötukassa

töötasuhüvitis), haruspetsiifilised (nt Kredexi, EASi ja MESi toetused) või ettevõttespetsiifilised (nt valitsuse

otsusega määratud meetmed majanduses olulisi seoseid omavatele ettevõtetele Tallink ja Porto Franco),

siis võtab mudel arvesse ka majandusharudevahelisi seoseid.

Loodava mudeli puhul on tegemist eelkõige tööriistaga, mis võimaldab simuleerida ja analüüsida

haigestumise, piirangute ning majandusmeetmete lühiajalist mõju tootmismahule, tööhõivele ja

lisandväärtusele. Inimeste haigestumine mõjutab nii pakkumise poolt (läbi hõive) kui ka nõudluse poolt

(läbi vähenenud tarbimise). Nõudlust vähendavad ka impordi- ja ekspordipartnerite poolsed piirangud.

Haigestumise määrad sõltuvad seatud piirangutest majandusharudele.

 Makromudeli integreerimine mikrosimulatsioonmudeliga EUROMOD

EUROMOD16 on rahvusvaheliselt kasutatav maksude-toetuste mikrosimulatsiooni-mudel, mida mh kasutab

Euroopa Semestri raames Euroopa Komisjon. EUROMODi on sisse ehitatud 27 ELi riigi maksude ja toetuste

süsteemid, mida riigid (sh Eestis Praxis) täiendavad praegu ka COVID-19-meetmega. EUROMODi

standardversioon kasutab sisendandmetena EU-SILC leibkondade küsitlusandmeid, mis Eesti puhul

põhinevad omakorda Eesti Sotsiaaluuringul (ESU). EUROMODi mudeliga saab analüüsida erinevate

poliitikameetmete esimest järku mõjusid (st enne kui inimesed muudavad oma tööjõupakkumist, tarbimist,

säästmist uute poliitikameetmete mõjul) leibkondade sissetulekutele, inimeste töötamise stiimulitele,

tulude ebavõrdsusele, vaesuse määrale ja riigieelarvele. Eesti EUROMODi osamudelit on viimasel

kümnendil arendanud mõttekoda Praxis, kes on ühtlase uuringupakkumuses parter.

EUROMOD standardversioon koosneb kolmest peamisest osast: (1) mikroandmebaas, mille

lähteandmetena kasutatakse ESU mikroandmeid, mis omakorda täiendavad agregeeritumal kujul olevat

EU-SILC andmestikku; (2) maksude ja sotsiaaltoetuste poliitikareeglid ehk on kajastatud viimasel kümnendil

toimunud poliitika- ja maksumuudatused ning sotsiaaltoetuste skeemid; (3) tehnilised programmifailid

mudeli tööprotsessi juhtimiseks. Selle töö raames saadakse EUROMODi sisendid sektoraalsest

simulatsioonimudelist läbi sotsiaaldemograafiliste ja sektoraalsete tunnuste.

EUROMODi abil on mh võimalik täiendavalt võrrelda Eestis ning teistes võrdluskõlblikes riikides

kehtestatud kriisileevendusmeetmeid ning analüüsida, millised neist oleksid rakendatavad ja kasulikud

Eestile.

16 Sutherland & Figari 2013; Masso, M., Paulus, A., Piirits, M., Kadarik, I. (2019). EUROMOD Country Report: Estonia 2016-2019.

8

 Registriandmete analüüs

Täiendavalt viiakse läbi analüüs registriandmetega, mille tulemused on ühelt poolt sisendiks

simulatsioonimudelitesse ja teisalt võimaldavad hinnata kriisi lühiajalisi mõju. Registriandmete analüüs

eeldab erinevate ametkondade registrite sidumist ning selleks registreeritakse isikuandmete töötlemine

Andmekaitse Inspektsioonis (AKI). Andmete ühendamise ja analüüsimise aluseks on isikuandmete kaitse

seadus (IKS) § 6 („Isikuandmete töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks“).

Seega taotleb pakkuja uuringu luba AKI-lt, kes kontrollib andmete kaitseks vajalike meetmete kasutusele

võtmist. Pakkuja meeskonnaliikmetel on hiljutistest analüüsidest mitmeid kogemusi väljatöötatud

metoodika registritelt terve rahvastiku mikroandmete pärimise, AKIga suhtlemise ja hilisema andmete

töötlemisega.

Registriandmete analüüsi käigus on plaanis ühendada ja kasutada Politsei- ja Piirivalveameti (välismaalase

lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu ning elamislubade ja töölubade registri), Maksu-ja

Tolliameti ja Rahvastikuregistri andmeid.

Politsei-ja Piirivalveameti (PPA) ning Maksu-ja Tolliameti (EMTA) andmete sidumisel on võimalik näiteks

majandustegevusalade lõikes, hinnata kui palju on välistööjõudu majandustegevuses kasutatud ning kuidas

on see kriisi jooksul muutunud. Seega saab registriandmete abil vaadata, mil määral suudetakse kriisi ajal

välistöötajaid kohalikega asendada. 2020. aasta andmeid kõrvutatakse eelneva viie aasta andmetega ning

projekti käigus tehakse registritele kaks või kolm samasisulist päringut viimaste andmete saamiseks, et

hinnata viiruskriisi võimalikke pikemaajalisi arenguid. Pakkuja üldine nägemus andmevajadusest ning

andmestike sidumisest on kirjeldatud järgmises peatükis (ptk 3).

 Intervjueerimine

Kuigi COVID-19 mõju analüüsi keskmes on peamiselt kvantitatiivsed meetodid ja kirjanduse ülevaade, siis

tuleb arvestada võimaliku vajadusega täpsustada uurimisküsimusi intervjuudega. Samuti on vaja

valideerida teiste riikide poliitikameetmete kohasust Eesti kontekstis, mh nende meetmete Eestis

rakendamise eeltingimusi, piiranguid või takistusi. Selleks viiakse läbi individuaal- ja vajadusel

grupiintervjuud ettevõtete ja poliitikakujundajatega (mh näiteks Töötukassa ja ministeeriumite

esindajatega). Ettevõtete valikul arvestatakse, et oleks esindatud nii kriisis rohkem kui vähem samas

sektoris mõjutatud ettevõtted. Intervjuudel palutakse ekspertidelt hinnanguid, miks ja kuidas töötasid

senised meetmed ning millised on väljapakutud, ent veel mitte rakendatud meetmete eeldatavad mõjud.

Kokku viiakse läbi kuni 25 intervjuud, kuid nende tegemise täpne aeg ja iseloom sõltuvad otseselt nii

viiruskriisi edasisest käigust kui ka kvantitatiivse mudeliga vastatavatest uurimisküsimustest.

9

3. Pakkuja nägemus andmevajadusest ning andmestike sidumisest

Uurimisküsimustele vastamine eeldab erinevate ametkondade registrite sidumist, selleks registreeritakse

isikuandmete töötlemine Andmekaitse Inspektsioonis (AKI). Andmete ühendamise ja analüüsimise aluseks

on isikuandmete kaitse seadus (IKS) § 6 („Isikuandmete töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku

statistika vajadusteks“). Seega taotleb Pakkuja uuringu luba AKI-lt, kes kontrollib andmete kaitseks vajalike

meetmete kasutusele võtmist. Pakkuja meeskonnaliikmetel on hiljutistest analüüsidest mitmeid kogemusi

väljatöötatud metoodika registritelt terve rahvastiku mikroandmete pärimise, AKIga suhtlemise ja hilisema

andmete töötlemisega.

Registriandmete analüüsi käigus on plaanis ühendada ja kasutada järgnevate registrite andmeid (järgnev

loetelu pole siiski lõplik ning võib vastavalt uurimisküsimuste muutumisele ka täieneda):

 Politsei-ja Piirivalveamet:

o Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu (esialgne tunnuste

loetelu): välismaalase kodakondsus; sugu, sünniaeg; Eestis viibimise alus; kontaktaadress;

töökoha aadress; tööandja põhitegevusala; töötamise eest makstava brutotöötasu

suurus; töötamise planeeritav algus ja lõpuaeg.

o Elamislubade ja töölubade register (esialgne tunnuste loetelu): elamisloa taotleja

kodakondsus; rahvus; elamisloa taotlemise alus; elukoha aadress; töökoha aadress;

töötamise algus- ja lõppkuupäevad; lepingu liik; põhitegevusala; brutotöötasu suurus;

elamisõiguse kehtivusaeg.

 Maksu-ja Tolliamet:

o Esialgne tunnuste nimekiri: sugu, sünniaeg, kodakondsus, tööandja põhitegevusala,

töökoha asukoht, Isiku (bruto) sissetuleku kogusumma tululiikide lõikes (tööleping, ATS,

võlaõiguslik leping, juhtimis- ja kontrollorgani liige, muu)

 Rahvastikuregister:

o Esialgne tunnuste nimekiri: elukoha omavalitsus.

Andmete sidumise protsess on järgmine:

1. Registrite andmete sidumiseks palume Rahvastikuregistril koostada kahte andmevälja (isiku

isikukood ja pseudoisikukood) sisaldav andmestik) sisaldav andmestik (edaspidi

pseudoisikukoodide andmestik). Pseudoisikukoodide andmestikku uuringu läbiviijatele ei

edastata.

2. Rahvastikuregister saadab pseudoisikukoodide andmestiku krüpteeritult iga registri volitatud

töötlejale. Registrid, millest andmeid päritakse, on loetletud eespool.

3. Teised registrid lisavad rahvastikuregistri saadetud andmebaasile (pseudoisikukoodide andmestik)

päritavad andmed, jättes alles genereeritud unikaalsed pseudokoodid ning eemaldavad

isikukoodid. Sama lähenemist kasutab ka rahvastikuregister ise selleks, et edastada töö

teostajatele andmed elukoha omavalitsuse kohta.

4. Seejärel saadavad kõik registripidajad andmefailid töö läbiviijale.

Nagu eelnevalt mainitud on konsortsiumil on sellist laadi päringute läbiviimisel kogemus olemas – ühe

näitena võib siin kohal tuua projekti RITA1/01-03 "Rändesõltuvus ja lõimumise väljakutsed Eesti riigile,

tööandjatele, kogukondadele ja haridusele (1.01.2018−31.12.2020)", mille käigus ühendati andmeid

selleks, et kalibreerida rände tulukulumudelit.

10

4. Pakkuja nägemus uuringuprotsessi toimimisest

Uuringu erinevad etapid on omavahel tihedalt seotud. Samuti on oluline, et kõigi alateemade puhul on tagatud

ühtne ja kiire reageerimisvõime võimalikele tellija poolt uuringu käigus tõusetuvatele uurimisülesannetele.

Seetõttu otsustati käesolevas uuringus üldlevinud lähenemisest, kus igal partneril on oma tööpakett ning tal on

selle realiseerimisel küllaltki suur autonoomsus, hoiduda ning liikuda edasi segameeskondadega. Konsortsiumi

kõigil partneritel on kogemus rahvusvaheliste praktikate kaardistamisel, erineva tasemega sekkumismeetmete

(terviklikust strateegiadokumendist konkreetse meetmeni välja) mõjude hindamisel, registriandmete ühenda-

misel ja analüüsimisel ning erinevate simulatsiooni makromudelite ehitamisel. Ka pakkumises on igal partneril

oma esindajad kõigi tööpakettide uurimisküsimuste lahendamisel. Muuhulgas on sellise lähenemise eeliseks, et

kolme organisatsooni ressurss on kasutada kõigi uurimisküsimuste lahendamisel ning see võimaldab kergemini

leida aega tellijapoolsete lisaülesannete lahendamiseks.

Konsortsium teeb tihedat koostööd tellija ja huvitatud osapooltega.

Tööpakettide (TP) jaotus on alljärgnev:

TP1: Rahvusvahelise kogemuse analüüs ja süntees

Tööpaketti juhib A. Michelson, Ph.D Praxis-est. TP eesmärgiks luua teadmine erinevates riikides rakendatud

COVID-19 leviku tõkestamise meetmete majandusliku ja sotsiaalmajandusliku mõju leevendamisele suunatud

sekkumiste ning nende efektiivsuse kohta. Seda teadmist kasutatakse Eesti jaoks sobilike poliitikameetmete

välja pakkumiseks.

TP2: Sotsiaalne ja demograafiline mõju

Tööpaketti juhib S. Anspal, Ph.D CentAR-ist. TP eesmärgiks on kriisi mõju analüüs Eesti tööturule ja erinevate

sotsiaaldemograafilistele gruppidele. Välja töötatakse seiremetoodika, mis võimaldaks langetada kriisi juhtimisel

hästi informeeritud otsuseid. Töötatakse välja poliitikasoovitused.

TP3: Majandusmõju

Tööpaketti juhib L. Uusküla, Ph.D TÜ-st. TP eesmärgiks on sektoripõhine tervikpilt kriisi majandusmõjust,

poliitikaotsuseid toetava seiremetoodika väljatöötamine ning poliitikasoovituste tegemine.

TP4: Juhtimine

Tööpaketti juhib konsortsiumi juht R. Eamets TÜ-st. Projektijuht on J. Järve CentAR-ist ja tegevusi koordineerib

K. Nõmmela TÜ-st. Tööpakett tagab kõikide tööpakettide koordineeritud koostöö ja igapäevase suhtluse tellija

ja seotud osapooltega. Eesmärk on tagada uuringu metoodiline terviklikkus, tulemuste kvaliteet, ajakavast

kinnipidamine ning projekti üldine sujuv toimimine.

Selle tööpaketi vastutada on ka agiilse analüüsiprotsessi juhtimine ehk selle tagamine, et tellija poolt jooksvalt

üles kerkivad uurimisülesanded saaksid võimalikult kiirelt vastatud.

4.1 Juhtkomisjon

Uuringu probleemipüsituse, tegevuste ja tulemuste valideerimiseks moodustatakse uuringu juhtkomisjon.

Juhtkomisjoni kuuluvad konsortsiumi esindajad ning ETAg-i, Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindaja(d). Uuringu juhtkomisjon kohtub

regulaarselt vähemalt kord kvartalis, kas füüsiliselt, virtuaalselt või e-koosolekutena. Juhtkomisjoni

kohtumisel teevad uurimisrühmad ülevaated senistest analüüsi tulemustest ning püstitatakse eesmärgid

järgmisteks vaheetappideks. Tulenevalt olukorrast tehakse ettepanekuid uurimisülesannete täiendamiseks

või muutmiseks.

Juhtkomisjoni tagab, et uuringu tegevused vastavad lähteülesandes ja uuringuettepanekus seatud

eesmärkidele ja ajakavale ning jälgib, et eelarve oleks kasutatud eesmärgipäraselt. Konsortsium esitab

11

juhtkomisjonile kinnitamiseks kvartaalsed aruanded uuringu sisulise töö käigust ja vahetulemuste

saavutamisest.

4.2 Agiilne uuringu tellimise protsess

Tööpaketid on jagatud kõigi kolme organisatsiooni vahel ehk nii Tartu Ülikool, Praxis kui ka CentAR osalevad

iga paketi sisutöö tegemises. Uuringuettepaneku pakkuja on uuringu võimalikku muutlikku iseloomu

arvestades kavandanud agiilse analüüsi reservi, et lahendada tellija poolt projekti käigus üles kerkivaid

täiendavaid uurimisülesandeid tööpakettides 1 – 3. Seejuures tagab kolme partneri kaasatus kõigis

tööpakettides, et jooksvate küsimuste tekkimisel oleks nende teostamine võimalikult kiire ning paindlik ka

olemasolevat töö järku arvestades.

Operatiivsete uurimisküsimuste ja väiksemate ülesannete arutamiseks moodustakse eraldi töörühm, mis

koosneb konsortsiumi partnerite ning tellija(te) esindajatest. Nimetatud töörühm kohtuks virtuaalselt või

füüsiliselt igakuiselt, et arutada võimalikke viiruskriisi arengust tulenevaid uusi kerkinud uurimisküsimusi.

Juhul kui tellijal uusi uurimisküsimusi arutada ei ole, ei pea igakuine kohtumine toimuma.

Tellija ettepanekul võivad töörühma inimesed projekti käigus vahetuda, et tagada laiahaardeline võimalike

uute teemade kaetus. Vastava perioodi jooksvate uurimusküsimuste sisu ja metoodika lepitakse poolte

vahel kokku ning selle alusel esitab pakkuja omapoolse töömahu hinnangu tundides. Pakkujal oleks töö

alustamiseks aega kolm nädalat pärast uue uurimisküsimuse analüüsis kokku leppimist. Terve projekti

peale on jooksvate ülesannete mahuks planeeritud 40 000 €.

5. Konsortsiumi kirjeldus

Uuringupakkumise esitavad Tartu Ülikool (TÜ, juhtpartner), Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Eesti

Rakendusuuringute Keskus CentAR. TÜ-st osalevad uuringus sotsiaalteaduste valdkonnast majandusteaduskond

ja Johan Skytte poliitikauuringute instituut (IT mõju-uuringute keskus CITIS). Konsortsiumi partnerite ühendatud

kompetents katab uuringu teemad ja tänu uurimisvaldkonna juhtivate teadlaste kaasamisele on tagatud

pikaajalise kogemuse ja teadmiste ühendamine uuringu eesmärkide saavutamiseks.

Tartu Ülikoolis toimub teadusel põhinev õppetöö meditsiinist filosoofiani ning geneetikast informaatikani. Tartu

Ülikoolis on 4 valdkonda: humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, sotsiaalteaduste valdkond,

meditsiiniteaduste valdkond ning loodus- ja täppisteaduste valdkond. Eesti juhtiva teadus- ja õppekeskusena

edendab Tartu Ülikool Eesti rahvuskultuuri ning kujundab Eesti hariduse ja teaduse rahvusvahelist mainet. Tartu

Ülikool kuulub maailma 1% kõige viidatuima ülikooli ja teadusasutuse hulka 9 teadusvaldkonnas. Üle poole Eesti

doktoritöödest kaitstakse Tartu ülikoolis ja üle poole Eesti teaduspublikatsioonidest avaldatakse Tartu Ülikooli

teadlaste poolt.

Tartu Ülikooli majandusteaduskond on majandus-, juhtimis- ja ettevõtlusalase hariduse pakkuja Eestis,

millel on tihe koostöö ülikooli sees ja väljaspool õigusteaduse, politoloogia, psühholoogia, haridusteaduse ja

paljude teiste kolleegide ning üliõpilastega. Lisaks on teaduskonnal läbi ettevõtlusõppe tihe koostöö ülikooli

ettevõtlus- ja innovatsioonikeskusega, mis koordineerib koostööd ettevõtetega ning arendab ettevõtlikkust

ülikoolis laiemalt ja ning edendab ettevõtlusharidust Eestis. TÜ majandusteaduskonna teadlastel on Eesti

majanduspoliitika kujundamisel kaalukas nõuandja roll. Lisaks osaleb teaduskonna esindajad erinevates

otsustus- ja nõustamiskogudes, nt Eesti Panga nõukogus.

Johan Skytte poliitikauuringute instituudi IT mõju-uuringute keskus CITIS on 2015. aastal asutatud

integreeritud õppe- ja uurimiskeskus, mille eesmärk on kasutada erinevate Eesti avalike e-teenuste (nt e-

valimised, mobiilne parkimine, e-tervis, digitaalne ID, e-residentsus, jne) suurandmeid, et hinnata nende

teenuste majanduslikku, poliitilist ja sotsiaalset mõju. CITIS keskendub kvantitatiivsetele uurimismeetoditele

ja ökonomeetrilisele modelleerimisele. Keskuse meeskond hindab mõõtmist, täpsust ja kõrgeid teaduslikke

standardeid. Lisaks panustavad CITISe teadlased uute kursuste loomisega ja erinevate õppetegevuste kaudu

12

uue analüütikute ja teadlaste põlvkonna väljakujunemisesse, aidates seejuures mõista ja parandada seda,

kuidas avalikud e-teenused mõjutavad riigi igapäevast toimimist. Eestist saadud õppetunnid on omakorda

abiks avalike e-teenuste rahvusvahelisel reklaamimisel ja arendamisel. Lisaks uurimis- ja õpetamistegevusele

soovib CITIS-e meeskond panustada e-riigi arengusse, luues ja testides uute e-teenuste prototüüpe, mis

tuginevad olemasolevate andmete ristkasutusele.

Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis on kodanikualgatuslik, sõltumatu ja avalikes huvides tegutsev

mõttekoda. Praxis loodi 2000. aastal ning on nüüdseks arenenud Kesk- ja Ida-Euroopa üheks suurimaks

sotsiaal-majanduslike teemade mõttekojaks. Praxis viib uuringuid ellu ennekõike viies fookusvaldkonnas –

(a) haridus; (b) majandus; (c) kodanikuühiskond ja riigivalitsemine; (d) tervis; (e) töö- ja sotsiaalelu. Iga

valdkonna uurimiseks on Praxises oma ala ekspertanalüütikutest koosnevad uurimismeeskonnad, kokku

töötab mõttekojas üle 30 oma ala eksperdi. Tulenevalt avalike probleemide üha läbipõimunumast ja

mitmetahulisemast olemusest rakendab Praxis teemadeülest lähenemist, pannes kokku

interdistsiplinaarseid uurimismeeskondi. Praxis panustab sellesse, et ühiskondlik arutelu oleks sisukas,

edasiviiv ning looks laiema kaasamõtlejate ringi. Praxis on oma töövaldkondades toeks ka koolituste ja

nõuandmisega.

Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR on 2007. aastal rakendusuuringute teostamiseks loodud

ettevõte. CentAR teostab uuringuid nii era- kui avalikus sektoris, keskendudes peamiselt tööturu-, sotsiaal-

ja hariduse, aga ka transpordi ja ettevõtluse valdkonna analüüsidele. CentARi peamiseks tugevuseks on lai

analüüsimeetodite arsenal, mis võimaldab eriilmelistele analüüsiprobleemidele leida sobiliku metoodilise

lahenduse. CentARi põhiliseks tegevuseks on rakendusuuringute teostamine alates uuringu metoodika

kavandamisest ning lõpetades tulemuste analüüsimise ja esitlemisega. Üheks tugevaimaks küljeks on

kvantitatiivsete mõjuhinnangute metoodikate kavandamine ja andmeanalüüs, samas tegeletakse ka

andmekorje ja kvalitatiivsete uuringute läbiviimisega. Lisaks rakendusuuringutele tegeleb CentAR

konsultatsiooniteenuste osutamise ja analüüsioskuste koolitusete läbiviimisega.

13

6. Pakkumuse eelarve

Järgnevalt on toodud uuringuettepaneku kogueelarve (tabel 1). Täpsem ülevaade uuringuettepaneku

eelarvest on leitav ETISes esitatud taotlusest, sh partnerite jaotuses ja koos kuluridade selgitustega.

Tabel 1. Uuringupakkumuse eelarve, €

Planeeritud kulud I aasta II aasta Summa

Põhitäitjate töötasud koos kõigi riiklike maksudega, maksetega ja seadusest tulenevate hüvitistega

156 546,00 79 477,20 236 023,20

Muude töötajate töötasu koos kõigi riiklike maksudega, maksetega ja seadusest tulenevate hüvitistega

29 837,40 12 844,80 42 682,20

Lähetused: majutuskulud, sõidukulud, päevarahad 1470,00 610,00 2080,00

Ürituste korraldamine ja teavituskulud 10 100,00 1900,00 12 000,00

Aparatuuri ja/või seadmete kulu 0,00 0,00 0,00

Alltöövõtt 0,00 0,00 0,00

Muud kulud (reserv) 10 000,00 30 000,00 40 000,00

Kaudsed kulud (15% tööjõukuludelt) 27 957,51 13 848,30 41 805,81

Käibemaks (20%) 47 182,18 27 736,07 74 918,25

KOKKU kogu projekt (koos km-ga) 283 093,09 166 416,37 449 509,46

7. Tegevus- ja ajakava

Järgnevalt on toodud uuringu läbiviimise tegevus- ja ajakava kvartalite kaupa Gantti graafikuna (tabel 2).

Tabel 2. Uuringu tegevus- ja ajakava

Vastutav partner

Tegevuse algus

Tegevuse lõpp

Kestus kvartalites

I projektiaasta II projektiaasta

I kv II kv III kv IV kv V kv VI kv

nov 2020 - jaan 2021

veebr 2021 - aprill 2021

mai 2021 - juuli 2021

aug 2021 - okt 2021

nov 2021 - jaan 2022

veebr 2022 - aprill 2022

1 TP 1 - Rahvusvahelise kogemuse analüüs ja süntees

1.1 Teiste riikide COVID-19 poliitikameetmete kaardistus ja tõhususe analüüs

Poliitika- uuringute

Keskus Praxis

11.2020 01.2022 5 x x x x x

1.2 Soovitused tööhõive ja majanduskasvu taastamiseks 02.2021 04.2022 5 x x x x x

2 TP 2 - Sotsiaalne ja demograafiline mõju

2.1 Viiruskriisi mõju sotsiaaldemograafilistele rühmadele ja tööturule Eesti

Rakendus- uuringute

Keskus CentAR

11.2020 04.2022 6 x x x x x x

2.2 Kriisileevendusmeetmete sobitumine Eesti sotsiaalse kaitse süsteemi ja nende mõju sotsiaaldemograafilistele gruppidele

11.2020 04.2022 6 x x x x x x

2.3 Soovitused tööhõive ja majanduskasvu taastamiseks 02.2021 04.2022 5 x x x x x

3 TP 3 - Majandusmõju

3.1 Kriisi ja sellest taastumise areng

Tartu Ülikool

11.2020 04.2022 6 x x x x x x

3.2 Kriisi mõjukanalite ja kriisivastaste meetmete mõju simuleerimine ja analüüs

11.2020 04.2022 6 x x x x x x

3.3 Soovitused majanduskasvu taastamiseks 02.2021 04.2022 5 x x x x x

4 TP 4 - Juhtimine

4.1 Uuringu tegevuste koordineerimine, eelarve ja aruandlusega tegelemine, koosolekute ja muu suhtluse korraldamine, jmt Tartu Ülikool

11.2020 04.2022 6 x x x x x x

4.2 Juhtkomisjoni koosolek 11.2020 04.2022 6 x x x x x x

* Projekti algus sõltub lepingu sõlmimise ajast. Juhul, kui leping sõlmitakse hiljem kui oktoober 2020, lükkub projekti ajakava vastavalt edasi.

15

8. Kommunikatsiooniplaan

Tabelis 3 on toodud uuringu kommunikatsiooniplaan, mis kirjeldab, kuidas plaanitakse uuringu käigus huvigruppidega suhelda ning tulemusi laiemale avalikkusele ja

huvigruppidele levitada. Kommunikatsiooniplaan täieneb vastavalt uuringutegevustele.

Tabel 3. Kommunikatsiooniplaan

Tegevused I kv

nov 2020 – jaan 2021

Sihtrühmad II kv – III kv

veebr 2021 – juuli 2021

Sihtrühmad IV kv – V kv aug 2021 – jaan 2022

Sihtrühmad V kv

veebr 2022 – aprill 2022

Sihtrühmad

Juhtkomisjoni koosolekud

Tulemuste esitlus ja tegevuste arutelu. Toimub üks kord kvartalis.

Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsioonimini steeriumi, Rahandusministeeriumi ja ETAg-i esindajad.

Tulemuste esitlus ja tegevuste arutelu. Toimub üks kord kvartalis.

Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsioonimini steeriumi, Rahandusministeeriumi ja ETAg-i esindajad.

Tulemuste esitlus ja tegevuste arutelu. Toimub üks kord kvartalis.

Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsioonimini steeriumi, Rahandusministeeriumi ja ETAg-i esindajad.

Tulemuste esitlus ja tegevuste arutelu. Toimub üks kord kvartalis.

Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsioonimini steeriumi, Rahandusministeeriumi ja ETAg-i esindajad.

Koduleht Tulemuste esitlus, info värskendamine.

Teemast huvitatud osapooled, kes infot otsivad.

Tulemuste esitlus, info värskendamine.

Teemast huvitatud osapooled, kes infot otsivad.

Tulemuste esitlus, info värskendamine.

Teemast huvitatud osapooled, kes infot otsivad.

Tulemuste esitlus, info värskendamine.

Teemast huvitatud osapooled, kes infot otsivad.

Analüütilised seminarid

Kirjanduse ja hetkeolukorra ülevaade ning arutelu.

Teadlased, poliitikakujundajad, ametnikud ja analüütikud.

Tulemuste esitlus ja arutelu.

Teadlased, poliitikakujundajad, ametnikud ja analüütikud.

Tulemuste esitlus ja arutelu.

Teadlased, poliitikakujundajad, ametnikud ja analüütikud.

Tulemuste esitlus ja arutelu.

Teadlased, poliitikakujundajad, ametnikud ja analüütikud.

Vahe- ja lõpuseminar

Vahetulemuste tutvustamine ja valideerimine.

Teadlased, ametnikud, teemast huvitatud osapooled.

Lõpptulemuste tutvustamine.

Teadlased, ametnikud, huvitatud osapooled, laiem avalikkus.

Suhtlus meediaga

Meediasuhtlus vastavalt vajadusele.

Laiem avalikkus, teemast huvitatud osapooled, meediakanalite jälgijad.

Meediasuhtlus vastavalt vajadusele.

Laiem avalikkus, teemast huvitatud osapooled, meediakanalite jälgijad.

Meediasuhtlus vastavalt vajadusele.

Laiem avalikkus, teemast huvitatud osapooled, meediakanalite jälgijad.

Meediasuhtlus vastavalt vajadusele.

Laiem avalikkus, teemast huvitatud osapooled, meediakanalite jälgijad.

Uuringu raames toimuvad intervjuud, arutelud, jmt

Uurimistegevust e raames toimuvad intervjuud, arutelud, jmt.

Uuringutegevustesse kaasatud sihtrühmad ja eksperdid.

Uurimistegevust e raames toimuvad intervjuud, arutelud, jmt.

Uuringutegevustesse kaasatud sihtrühmad ja eksperdid.

Uurimistegevust e raames toimuvad intervjuud, arutelud, jmt.

Uuringutegevustesse kaasatud sihtrühmad ja eksperdid.

Uurimistegevust e raames toimuvad intervjuud, arutelud, jmt.

Uuringutegevustesse kaasatud sihtrühmad ja eksperdid.

16

9. Riskide maandamise plaan

Järgnevalt on kirjeldatud uuringu läbiviimisega seotud riske koos avaldumise tõenäosuse, riski olulisuse, mõju uuringu tulemustele, maandamise meetmete ja

vastutajaga. Tabelis 4 on toodud nii konsortsiumi töö koordineerimise kui sisulise tööga seotud riske.

Tabel 4. Riskide maandamise plaan

Riski kirjeldus Avaldumise tõenäosus

Riski olulisus

Mõju uuringu tulemustele Maandamise meetmed

ja võimalused Vastutaja

Uuringu juhtimisprotsessiga seotud riskid

Uuringu läbiviijate ja tellija erinev arusaam oodatavatest tulemustest.

Madal Kõrge Uuringu eesmärgid

saavad täidetud vaid osaliselt.

Uuringu protsess on kavandatud selliselt, et toimub pidev ja regulaarne suhtlus töö läbiviijate ja tellija vahel. Selleks korraldatakse regulaarselt juhtkomisjoni kohtumisi, kus arutatakse tegevusi ja tulemusi. Samuti toimub pidev vajaduspõhine suhtlus tellija esindajate ja uurimisrühmade vahel e-kirjade ja telefonide vahendusel.

Konsortsiumi juht

Uuringu ajakava muutumine seoses mõne tegevuse viibimisega.

Keskmine Keskmine Uuringu planeeritud

tegevused lükkuvad edasi.

Uuringu ajakava koostamisel on arvestatud ajavaruga, nt AKI lubade taotlemise, andmete koondamisel, jmt. Uurimisrühmad on kavandanud piisavalt suurena, et oleks inimressurssi tööde õigeaegseks lõpetamiseks ka juhul, kui mõne tegevus elluviimine võtab ettenägematutel asjaoludel kavandatust rohkem aega.

Projektijuht, uurimisrühmade

juhid

Uuringu käigus kerkivad esile ettenägematud piirangud, mis takistavad tulemuste saavutamist.

Keskmine Keskmine

Planeeritud tegevused võivad olla häiritud, oodatud tulemuste

saavutamine raskendatud.

Uuringu läbiviimisel kasutavad uurimisrühmad teaduslikult tõestatud ja praktiliselt varasemalt läbi viidud metoodikaid, mis aitavad saavutada seatud eesmärkide täitmine. Ettenägematute olukordade esinemisel konsulteerib konsortsiumi juht koheselt tellija ja juhtkomisjoni liikmetega vajadusel tegevuste ümberplaneerimiseks. Kõik muudatusotsused võetakse vastu juhtkomisjonis.

Konsortsiumi juht

Oodatud tulemuste ja järelduste ebapiisav tõenduspõhisus.

Madal Kõrge

Oodatud tulemuste ebapiisav tõenduspõhisus

muudavad uuringu lõpptulemused

ebausaldusväärseteks.

Lahenduste väljatöötamisel teevad tihedat koostöös kõik uurimisrühmad, tänu millele on tagatud erinev varasema kompetentsi ja teadmiste põimimine uuringutulemuste saavutamiseks. Samuti kasutatakse oodatavate tulemuste saavutamiseks erinevaid teaduslikult tõestatud andmeallikaid ja meetodeid, mis võimaldavad võrrelda erinevatel meetoditel/allikatest pärinevat infot ja tulemuste kooskõla.

Uurimisrühmade juhid

17

Riski kirjeldus Avaldumise tõenäosus

Riski olulisus

Mõju uuringu tulemustele Maandamise meetmed

ja võimalused Vastutaja

Uurimisrühma põhitäitja lahkub pikemaks ajaks või jäädavalt töölt ja/või uuringust või haigestub.

Keskmine Keskmine Uuringu läbiviimine etteantud ajaraamis

satub ohtu.

Uurimisrühmad on komplekteeritud piisavalt suurtena, et haigestumise korral saavad teised põhitäitjat asendada. Iga põhitäitja on arvestanud osalemisega uuringus ning uurimisrühmadel on võimalik suurendada teiste liikmete töökoormust uuringus või kaasata täiendavaid täitjaid juhul, kui mõni liige peaks haigestuma või lahkuma.

Projektijuht, uurimisrühmade

juhid

Ebapiisav kommunikatsioon partnerite vahel ja/või tellijaga.

Madal Kõrge

Ebapiisav infovahetus takistab seatud

eesmärkide saavutamist ja seab ohtu uuringu

ajakava.

Uuringu läbiviijad seavad eesmärgiks pideva ja tõhusa kommunikatsiooni nii tellija kui partnerite vahel. Info vahetuse tõhustamiseks viiakse läbi kohtumised meeskonnasiseselt, samuti regulaarsed kohtumised juhtkomisjoni ja seotud ministeeriumide esindajatega.

Projektijuht

Viiruskriisi ootamatu pöörde tõttu muutub suur osa uurimisprobleemide sisust.

Keskmine Kõrge

Uurimisprobleemide muutmisel on vajalik

muuta ka valitud metoodikat ja tegevusi, mis ei pruugi mahtuda

uuringu tegevus- ja ajakavva.

Uuring on planeeritud selliselt, et uute asjaolude ilmnemisel seoses viiruskriisiga, on uurimisrühmad valmis planeeritud reservi arvelt tegema täiendavaid lisatöid. Kui uurimisprobleemid peaksid suures osas muutuma on vajalik tegevuste muutused kokku leppida tellija ja juhtkomisjoniga, muutes ja vajadusel eemaldades seni planeeritud tegevusi. Uurimisrühmadel peab jääma võimalus sel juhul ka meeskondade uuesti komplekteerimiseks ja tegevuste sisseostuks.

Konsortsiumi juht

Tulenevalt viiruskriisi arengust on takistatud uuringutegevuste läbiviimises inimeste füüsilised kohtumised.

Kõrge Madal Uurimistegevuste

läbiviimine on raskendatud või viibib.

Juhul kui riigis rakendatakse taas isolatsiooninõuet, tuleb uurimistegevuste valimisel planeeritust enam kasutada virtuaalseid lahendusi (intervjuude, analüütiliste seminaride, juhtkomisjoni kohtumiste jmt läbiviimisel). Konsortsiumi liikmetel on samalaadne kogemus kevadisest ajast ja partneritel on olemas vajalik tarkvara virtuaalsete kohtumiste läbiviimiseks.

Konsortsiumi juht,

projektijuht, uurimisrühmade

juhid

Uurimismeetoditega seotud riskid

Registriandmete sidumine viibib andmeomanike kõrge töökoormuse tõttu.

Keskmine Keskmine Uuringu tulemused

lükkuvad edasi.

Kasutatakse mitmeid meetmeid - varasem kokkupuude registritega, kust andmeid päritakse, võimaldab algusest peale formuleerida päringud, milles on vähe vigu. Samuti püütakse päringud vormistada selliselt, et andmeomanikel on võimalik kasutada varasemaid päringuskripte nendele vastamiseks.

Uurimisrühmade juhid

18

Riski kirjeldus Avaldumise tõenäosus

Riski olulisus

Mõju uuringu tulemustele Maandamise meetmed

ja võimalused Vastutaja

Registriandmete sidumist takistavad andmekaitsega seotud küsimused.

Keskmine Keskmine

Andmepäringuid tuleb ümber formuleerida, uuringu tulemused

lükkuvad edasi. Mõned uurimisküsimused võivad

jääda vastuseta.

Andmeväljad, mida ei ole varasemalt andmeomanikelt päritud, kooskõlastatakse enne nende päringusse lisamist andmeomaniku ja AKIga. Väljad, mille lisamiseks luba ei saada jäätakse juba enne ametliku päringu lisamist päringust välja. Kaalutakse võimalust kasutada mikroandmete asemel agregeeritud andmeid, kus andmekaitse küsimusi ei teki.

Uurimisrühmade juhid

COVID-19 leviku piiramise meetmete sotsiaalmajanduslike mõjude vähendamiseks kasutusele võetud meetmete efektiivust pole teaduslikel meetoditel veel hinnatud.

Kõrge Kõrge

Rahvusvaheline meetmete kaardistus ei

võimalda efektiivseid meetmeid välja tuua.

Efektiivsuse hindamisel tuginetakse madalama kvaliteeditasemega allikatele ja meetoditele. Eelretsenseeritud ajakirjades avaldatud hinnangute puudumisel kasutatakse artiklite eelversioone (workingpaper), mille metoodikavalikusse suhtutakse kriitiliselt. Uuringumeeskonna hea akadeemiline ettevalmistus aitab seda riski maandada. Artiklite esmaversioonide puudumisel kasutatakse ekspertide hinnanguid rakendatavatele meetmetele.

Uurimisrühmade juhid

Ekspertide teadmised ei ole piisavad, et meetmete efektiivsust adekvaatselt hinnata.

Kõrge Kõrge

Hinnangud meetmete efektiivsusele on ekslikud

- efektiivseks liigitatud meetmed võivad olla

ebaefektiivsed ja vastupidi.

Ekspertide valikul eelistatakse kõrgema akadeemilise kraadi ja valdkonna kogemusega eksperte. Lisaks sellele kasutatakse välisriigi meetme hindamisel selle sama riigi eksperti, hoolitsedes seeläbi selle eest, et eksperdil on meetme hindamisel olemas hinnatava riigi meetmestiku üldisem kontekstitunnetus.

Uurimisrühmade juhid

Tellijal tekib uuringu käigus täiendavaid uurimisküsimusi, mille lahendamiseks ei ole ressursse planeeritud.

Keskmine Keskmine Täiendavad

uurimisküsimused jäävad vastamata.

Uuringu käigus tekkivate küsimuste ressursivajaduse lahendamiseks on reserveeritud eraldi eelarve (40 000 eurot). Lisaks sellele on läbi mõeldud agiilne analüüsiprotsess, ehk protseduur selleks, kuidas jooksvaid ülesandeid tööplaani võetakse.

Projektijuht

EUROMOD on suuremahuline ja keeruline simulatsioonimudel, mille oskamatul kasutamisel on lihtne teha vigu.

Madal Kõrge

EUROMODi simulatsiooni tulemused on ekslikud ja

hindavad valesti nt sotsiaal-demograafiliste gruppide sissetulekuid, nende jaotust või kulu

eelarvele.

Eestis on EUROMODi kasutamisel kõige pikem institutsionaalne kompetents Praxisel, mis on ka üheks konsortsiumi partneriks. Uurimismeeskonna käsutuses on parim võimalik teadmine mudel kasutamiseks, ehk see risk on maandatud konsortsiumipartnerite valikuga.

Projektijuht

19

Riski kirjeldus Avaldumise tõenäosus

Riski olulisus

Mõju uuringu tulemustele Maandamise meetmed

ja võimalused Vastutaja

Makromudelite ehitamise kompetents on Eestis küllaltki piiratud ja see võib mõjutada analüüsi kvaliteeti.

Keskmine Kõrge

Loodav sektoraalne makromudel ei võimalda adekvaatselt simuleerida

stsenaariume, mis tellijale huvi pakuvad - tulemused

on ekslikud.

Ka seda riski on maandatud konsortsiumipartnerite ja meeskonnaliikmete valikuga. Institutsionaalselt on Tartu Ülikooli majandusteaduskonnal pikaajaline makromudelite uurimise kogemus. Lenno Uusküla (TP3 juht) on tegelenud selliste mudelitega Eesti Pangas, Andres Võrk Tartu Ülikoolis. Nende poolt meeskonda toodav makromudelite alane erialateadmine aitab seda riski oluliselt maandada.

Projektijuht

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Sotsiaal- ja töövaldkonna ajutine uuringute

ja analüüside eetikakomitee

Taotlus isikuandmete töötlemiseks

teadusuuringus Seoses kevadel alanud koroonaviiruse pandeemiaga korraldas Eesti Teadusagentuur (ETAg) ideekorje, milliseid teadusuuringuid oleks olukorra mõistmiseks ning leevendamiseks Eestis vaja teha ja kuhu kolm ministeeriumit (Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium) esitasid ühise uuringuvajadusena COVID-19ga seotud majandusmõjude ning nende pehmendamiseks mõeldud poliitikameetmete tõhususe hindamise teema. ETAg kuulutas vastava uuringu läbiviimiseks välja konkursi, mille võitis kolme uurimisasutuse (Tartu Ülikool, Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR) konsortsium. Uuringut rahastatakse RITA programmist, selle ametlik tellija ja rahastaja on ETAg, kuid sisuline ettevalmistus (uuringu lähteülesanne, uurimisküsimused ja rakenduslikud eesmärgid) ning uuringu sisuline jälgimine on nimetatud kolmest ministeeriumist koosneva juhtrühma vastutusel, mida esindab Rahandusministeerium. Tegemist on esimese põhjaliku COVID19 sotsiaalmajanduslikke mõjusid käsitleva uuringuga, millel tulemused on oluliseks sisendiks poliitikakujundamisse kolme ministeeriumi haldusalas. Uuringu tulemused on oluliseks sisendiks olemasolevate COVID19 kriisi sotsiaalmajanduslikke mõjusid leevendavate meetmete disaini kohendamiseks ja uute meetmete väljatöötamiseks, seda nii epideemia praeguse faasi kui võimalike tulevikus saabuvate sarnaste kriisidega võitlemiseks. COVID19 epideemia kulgu arvesse võttes on kindlasti oluline rõhutada ka seda, et vajame poliitikakujundajatena uuringu tulemusi kiiresti, seetõttu palume teil menetleda käesolevale kirjale lisatud loataotlust nii ruttu kui võimalik. Lugupidamisega,

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Veiko Tali

kantsler

Lisad:

1. Lisa 1. Andmekaitse inspektsioonile esitatud andmete töötlemise loa taotlus

Meie 25.11.2020 nr 1.1-13/8199-1

2

2. Lisa 2. Andmekaitse inspektsioonile esitatud andmete töötlemise loa taotluse lisa -

andmekoosseis

3. Lisa 3. Uuringu lähteülesanne

4. Lisa 4. Konsortsiumi poolt esitatud pakkumus

Madis Aben 6113506

[email protected]