Riigitee 11345 Rahula-Saku tee kaitsevööndis jalgratta- ja jalgtee projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamine märkusega

130 x 1

5 m

80 x

15 m

Kõrv alm

aa nte

e n r 1

13 45

Rah ula

-Saku te

e SIRGE L=8.6 0+08.6

R=60.0

R=60.0 0+99.4

SIRGE L=1.3

SIRGE L=1.3 1+00.7

Eelkõver L=52.1

Eelkõver L=52.1 3+95.0

SIRGE L=428.2

R=300.0 3+42.9

Eelkõver L=52.1

Eelkõver L=52.1 1+52.8

R=300.0

KÕRVALM AANTE

E KAITS EVÖÖND 30

M

PÕHIMAANTEE KAITSEVÖÖND 50 M

KÕRVALMAANTEE KAITSEVÖÖND 30 M

Olemasolevad trosspiirde ankrud eemaldada, 2 tk Paigaldada uus trosspiirde lõik, L= 80 m

Projekteeritud piirdekatkestus Vastavalt tõkkepuude lahendusele kavandada ka piirde katkestus (piirdeankrud jm vajalik)

Põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla

PÕHIMAANTEE KAITSEVÖÖND 50 M

KÕRVALM AANTE

E KAITS EVÖÖND 30

M

75 x 25 m

25 x

45 m

LJK

1W1 .1

1W1 .1

1W1 .1

1W1 .1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W1.1 1W1

.1

1W 1.1

1W1.1 1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1

1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1

1W11W11W11W11W11W11W11W1

1W 1

1W 1

PA28

PA11

PA10 PA9 PA8

PA29

PA14

PA13

PA12

PA30

PA18

PA17 PA16 PA15

PA31

PA32

PA33

PA22

PA21 PA20 PA19

PA35

PA36

Projekteeritud piire ühendada oleva piirdega

Proj piirdeankur

Paigaldada tugimaanteede ristumisel vajalikud suunaviidad

Siia ümber tõsta viidad olevalt likvideeritavalt Kanama ristmikult ja olevalt Rahula ristmikult.

1

2

3

01

L 6.5 m

Paigaldada peegel kinnistu juurdepääsult nähtavuse parendamiseks

120

120

70

Kiirusmuuteraja parameetrid: Põhitee projektkiirus 120 km/h Rambi/ pöörde projektkiirus 20 km/h Kiilu pikkus: 95 m Kiirusmuuterja pikkus: 190 m

Kiirusmuuteraja parameetrid: Põhitee projektkiirus 120 km/h Põimumisala pikkus: 935 m

Olemaolev eelviit ümber tõsta

40.30

40.30

40.40

40.40

40.50

40.50

40.5040.6040.60

40.60

40.70

40.70

40.70

40.80

40. 90

41. 00

41. 10

41. 20

41 .30

41.30

41. 30

41. 40

41.40

41.40

41.50

41 .50

41.60

41 .6041.60

41. 60

41.60

41.60

41.60

41.60

41.60

41 .60

40.00

40.00

40.10

40.10

40.20

40.20

40.30

40.30

40.40 40.40

40.40

40.50

40.5040.50

40.60

40.60 40.60

40.70

40.80

40.90

41.00

41.10

41 .10

41.10 41.20

41 .20

41.20

41.30

41.30

41 .30

41 .40

41.40

41.40

PK 0+00

PK 0+50

PK 1+00

PK 1+50

PK 2+00

PK 2+50

PK 3+00

PK 3+50

PK 4+00

PK 4+50

PK 5+00

PK 5+50

121 x 3 m

121 x 3 m

80x3m

120 x 3 m

120 x 3 m 120 x 3 m

Proj truup DN 400 L=14.5; i=1.0% Hsv=39.80; Hvv=39.65

Proj truup DN 400 L=9.5; i=1.0%

Hsv=40.89; Hvv=40.79

TmA

VaPVaPVaPVaPVaPVaP

VaP

VaPVaP

VaPVaP

VaP

VaPVaP

VaPVaP

VaP

VaPVaP

VaP

VaP

VaP

VaP

VaP

VaP

VaP

VaP

VaP

VaP

VaP

VaP

VaP

VaP

VaP

VaP

VaP

VaP

VaP

VaP

VaP

VaP

VaP

TmATmA

TmATmA

TmATmATmA

TmA

TmA

TmATmA

TmA

TmATmA

TmATmA

TmATmA

TmA

TmA

TmATmATmATmA

TmA

TmA

TmA

TmATmA

TmA

TmA

TmA

TmA

TmA

TmA

TmA

TmA

TmA

TmA

TmA

TmA

TmA

TmA

TmA

TmA

TmA

TmA

Projekteeritud müratõkkesein nr 2 L= 148 m, H= 3,0 mProjekteeritud müratõkkesein nr 1

L= 121 m, H= 3,0 m

Olemasolev jalgtee ühendus likvideerida: - betoonplaadid üles võtta, taastada kasvupinnase ja muruga - piirde ankrud likvideerida, 2 tk - piirde otsad vajalikus ulatuse ümber tõsta ning taastada ühtse piirde lõiguna

PP staadiumis kavandada liiklussaar kiirusmuuterdade eraldamiseks

km 19,48 olemasolev VMS infotabloo

km 19,56 olemasolevad VSL märgid

km 20 olemasolev VSL+VWS märk

KM 19,94 TÖÖMAHTUDE PIIR PÕHIMAANTEEL NR 4

PK 0+00 TÖÖMAHTUDE PIIR JALGRATTA- JA JALGTEEL TÖÖ NR 21082-2

PK 0+00 TÖÖMAHTUDE PIIR KOGUJATEEL TÖÖ NR 21081-1

41.09

Proj truup DN 500 L=16.8; i=1.0% Hsv=40.00; Hvv=39.83

0+00

0+25

0+35

3.00 3.00

7.00

2.50

2.5 0

4.46 4.49

R15.00

R15.00

3.50

1.00 2.30

3.50 2.47

3.50

1.00

8

9

41.49

41.58

10

Olemasolev drenaaži väljavool põhimaantee muldes km 19,83 tuleb säilitada või vajadusel taastada.

N

S W

E

Töö nimetus ja osa

Reg kood: 12432118 Tiigi 78, 50410 Tartu [email protected] www.roadplan.ee

Töö nr Joonise nr Staadium Mõõtkava Kuupäev

Geoalus Autor: Töö nr: Koordinaadid: Kõrgused:

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Joonise nimetus

Objekti asukoht

21081-1 (MA18894)

Riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,81 Kanama ristmiku ja km 19,85 Rahula tagasipöördekoha likvideerimise ning

kogujatee ehitus

Eelprojekt 01.11.20233.1

Asendiplaan PK 0+00 - PK 5+00

1:1000

Projektijuht

Projektijuhi abi

Projekteerija

-

Edgar Berman

Erkko Teder

Priidu Kooskora

-

REIB OÜ TT-6134 L-EST97 EH2000

Harju maakond, Saku vald Saue küla ja Rahula küla, Saue vald Jõgisoo küla

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Juubelitammede tee 15

Saku alevik, Saku vald, 75501,

Harju maakond

Teie 29.02.2024

Meie 12.03.2024 nr 7.1-2/24/3511-2

Riigitee 11345 Rahula-Saku tee kaitsevööndis

jalgratta- ja jalgtee projekteerimistingimuste

eelnõu kooskõlastamine märkusega

Olete esitanud Transpordiametile arvamuse avaldamiseks Harju maakonnas Saku vallas Rahula

külas riigitee nr 11345 Rahula-Saku tee km 0,13-1.23 kaitsevööndiga kattuvale maa-alale ning

osaliselt riigitee alusele maale kavandatava Saue-Rahula vahelise valgustatud jalgratta- ja jalgtee

(edaspidi JJT) projekteerimistingimuste eelnõu (menetlus nr 412173).

Vastavalt projekteerimistingimustele ulatub projektala muuhulgas riigitee alusele maaüksusele

11345 Rahula-Saku tee (katastritunnus 71801:003:1098).

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid), esitame § 99 lg 3

alusel nõuded JJT projekti koostamiseks ning § 70 lg 3 alusel kooskõlastame

projekteerimistingimuste eelnõu tingimusel, et eelnõud täiendatakse alltoodud nõuetega

haldusaktile.

1. Koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja

taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“

2. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses asustusega ühele poole riigiteed ning vältida

põhjendamatuid ristumisi riigiteega.

3. Projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise

ja valgustuse projekteerimise pädevus.

4. Juhinduda kehtivatest normdokumentidest ja Transpordiameti juhenditest.

5. JJT ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole riigitee alust maad.

Saame anda riigitee aluse maa kasutusse vaid nendes teelõikudes, kus see pole vajalik riigitee

toimivuse tagamiseks (nt teekatte laiendamiseks maantee klassile vastavale ristlõikele).

6. JJT projekteerimisel riigitee alusele maale tuleb projekti koosseisus esitada isikliku

kasutusõiguse (IKÕ) plaanid või krundijaotuskavad riigitee aluse maa võõrandamiseks.

Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JJT ja/või tehnovõrgu

rajamiseks/hooldamiseks (side- ja elektripaigaldised vms) ning esitada projekti koosseisus

2 (4)

eraldi kaustades. JJT IKÕ plaanide koostamiseks vt juhist ameti kodulehel. Tehnovõrkude IKÕ

plaanide koostamiseks vt juhendi lisa 6.

7. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

7.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“.

7.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.

Veeviimarid mõõdistada vähemalt ulatuses, mis on vajalik toimiva sademevee

ärajuhtimise lahendamiseks kuni eelvooluni.

7.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

7.4. Mõõdistada riigitee olemasolevad veeviimarid (kraavid, truubid jne) ning hinnata truupide

seisukorda. Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja.

7.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

8. Kui JJT projekteeritakse erandkorras riigitee muldele, siis tuleb teostada geoloogilised

uuringud riigitee muldkeha kohta vastavalt Majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusele

nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“. Puurimine teostada

südamikpuurimisega, puuri läbimõõt vähemalt 112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee

muldes puurida vähemalt 50 m (võid valida ka 25-100 m) tagant läbi kõigi tee

konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti

ja turvast arvestamata so kokku muld + 0,5 m). Uuringute tulemusena saadud pinnaste

iseloomustused nimetuste, plastsus- ja filtratsiooninäitajate ja niiskuspiirkondadega kanda

seletuskirja ja JJT pikiprofiilile.

9. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja

valgustusprojektidega.

Informeerime, et Transpordiameti tellimisel on koostatud eelprojektid:

- „Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 18,81 Kanama ristmiku ja km 19,85 Rahula

tagasipöördekoha likvideerimise ning kogujatee ehitus“ (Roadplan OÜ, töö nr 21081-1)

- „11425 Kanama-Saku tee ja 11345 Rahula-Saku tee vaheline jalgratta- ja jalgtee“ (Roadplan

OÜ, töö nr 21081-2). Lisa - asendiplaan PK 0+00-PK 5+00.

10. Tiitellehel esitada JJT projekteeritud lõigu sidumine riigitee kilometraažiga (tee nr, nimetus,

asukoha km).

11. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada

riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

12. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega nii, et moodustuks

terviklik teedevõrk.

13. JJT poolsuse valikuks analüüsida, kummal pool riigiteed on rohkem soovijaid JJT

kasutamiseks nüüd ja tulevikus (planeeringud). Poolsuse valiku üheks kriteeriumiks on ka

põhimõte, et JJT ei vahetaks korduvalt tee poolt (vältida riigitee korduvat ületamist).

14. JJT eraldada riigiteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda

kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4.

15. JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on Transpordiameti igakordne

kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja kokkulepet (EhS § 99 lg 3 alusel). Madalama

projekteerimistaseme kasutamine või JJT projekteerimine sõidutee muldesse lühikestel

lõikudel (äärekivi/põrkepiirdega lahend) on põhjendatav füüsilise takistusega (olemasolev

hoonestus).

16. Projekteerida ohutud JJT teeületuskohad.

17. Riigiteega ristumisel tagada normide põhimõtetele vastav nähtavuskolmnurk. Kavandada

nähtavust piiravate takistuste (metsa, võsa, heki, aia vms) likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

3 (4)

18. Uusi normide p 5.2.1. põhimõtetele vastavaid ristumiskohti võib kavandada üksnes

põhjendatult ja kokkuleppel Transpordiametiga. Olevad ja uued ristumiskohad tähistada eri

värvi tingmärkidega. Uute ristumiskohtade loetelu koos põhjendustega lisada seletuskirjale.

19. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine.

Lisada materjalidele esitatavad minimaalsed nõuded.

20. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu

piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata projekteeritud tee-

elementide kaugused sõidutee teljest.

21. Projekteerida JJT liikluskorraldus, mis peab koos riigitee liikluskorraldusega moodustama

terviklahenduse. Joonisel näidata teel olemasolevad, töö käigus likvideeritavad ja

projekteeritud uued liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel

lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhendist“.

22. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis.

Lahendus peab tagama vee piki- ja põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede

katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud

veeviimarid. Selgitada välja ja arvestada tööde maa-alal võimalike kevadiste ja sügiseste

üleujutustega.

23. JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused.

Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale sõiduteele langeda heledust rohkem kui

Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavaid

maksimaalseid heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee

valgustamine teevalgustusega või kombineeritult.

24. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele

langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks, et sõiduteele ei jõua JJT

valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise

protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015.

25. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201-

1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad

valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi.

26. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi.

Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel normide lisa 1 tabelist 10 ja EVS 843 joonistest 5.2-

5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada

teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed

(liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid).

27. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab arvestama

projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel liiklusohutuse

parandamisega tuginedes normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus.

28. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja

külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale

lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus). Spetsiaalse optikaga valgustusega

ülekäigurajale eelnevale ja järgnevale sõidutee alale tuleb asulas 50 km/h alas projekteerida

sõidutee valgustus ca 50 m ulatuses ja 90 km/h alas ca 80-90 m ulatuses.

29. Esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende

valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga.

Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus:

29.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud

vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt

valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi);

29.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv

valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli

pikkus.

30. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number, võimsus,

4 (4)

masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast;

toitekaablite iseloomulikud näitajad.

31. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Eelneva kokkuleppe alusel lähtuda

tehnovõrkude projekteerimisel riigiteealusele maale normide peatükist 12 „Tehnovõrk“,

Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ ning

lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest.

32. Näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, veeviimarid

jms) taastamine ja korrastamine.

33. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja

ametkondadega.

34. Erandjuhtudel, kus on vajadus JJT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, võib olla vajalik tellida

projektile ekspertiis ning ehitamine peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga.

Palume arvestada, et KOV tellimisel ehitatud JJT ja valgustus jääb KOV omandiks ja

hooldamisele, sõltumata asukohast ja ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava JJT ja

valgustuse projekteerimise, maade omandamise, ehitamise ja omanikujärelevalve kulud kannab

KOV.

Transpordiamet ei tee põhiprojektide ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest.

Seetõttu soovitame tellida ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele

nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. Ekspertiis tellida Transpordiametilt heakskiidu saanud

lahendusele enne projekti kooskõlastamist/ projektile nõusoleku andmist.

Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused –

pdf või ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99

lg 3 alusel kooskõlastamiseks [email protected] .

Oleme valmis vajadusel osalema projektkoosolekul tehniliste lahenduste arutelul.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat allkirjastamise

kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: asendiplaan PK 0+00 - PK 5+00

Merike Joonsaar

58627078, [email protected]