Kooskõlastuse kohta info küsimine (Kaaskiri Päästeametile detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine (Laagri aleviku keskusala DP)

Saue Vallavalitsus Registrikood 77000430 ak EE021700017001821116 Luminor Bank Kütise 8 / Saue linn / Saue vald / 76505 Harju maakond / EESTI ak EE097700771000592478 LHV Pank tel +372 679 0180 / [email protected] / www.sauevald.ee ak EE532200001120155821 Swedbank ak EE781010220028782015 SEB Pank

Päästeamet

Põhja päästekeskus

[email protected]

16.03.2022 nr 5-1/1/2021-19

Detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine

Saue Vallavalitsus edastab Päästeameti Põhja päästekeskusele kooskõlastamiseks menetluses

oleva Saue vallas Laagri aleviku keskusala detailplaneeringu (koostaja Skepast&Puhkim OÜ, töö

nr 2019-0075).

Saue Vallavalitsus algatas 16.12.2020. aasta korraldusega nr 1295 Laagri aleviku keskusala ja

lähiala detailplaneeringu koostamise ja jättis sama korraldusega keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata. Detailplaneeringu koostamise põhieesmärgiks on korterelamute ning äri-

ja segafunktsiooniga (sotsiaalmaa ning äri- ja tootmismaa) kvartali kavandamine. Planeeringuga

on lahendatakse juurdepääsud, parkimine ning kruntide tehnovarustus ning on määratud

haljastuse ja heakorrastuse nõuded. Planeeringuala jääb Laagri keskusalale, Pääsküla jõe,

Juuliku-Tabasalu maantee, Veskitammi, Hoiu, Vae tänavate vahelisele maa-alale.

Detailplaneeringuala hõlmab Laagri aleviku keskosa ning tegemist on ca 27 ha suuruse maa-

alaga, kus suurem osa territooriumist on hõivatud (ettevõttele AS Sagro) kuuluvate

kasvuhoonete ja tootmishoonetega. Kasvuhooned on amortiseerunud ja kuuluvad

lammutamisele.

Detailplaneeringu koostaja Skepast&Puhkim OÜ edastab Teile planeeringu materjalid

kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maili Metsaots

planeeringute peaspetsialist

Lisa: detailplaneeringu algatamise korraldus nr 1295.

Maili Metsaots

+ 372 53019887 [email protected]

KORRALDUS

Saue linn 16. detsember 2020 nr 1295 Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine I. Taotluse sisu Saue Vallavalitsusele on esitanud Laagri Kinnisvara OÜ taotluse koos eskiisettepanekuga detailplaneeringu algatamiseks Laagri alevikus asuvate Hoiu tn 1, 1a, 1b, 3, 5, 5b, 8a, 8b, 10, 10a, 10b, 10c, 12, 12a, 14, 16, 18, Vae tn 2, 2a, 2b, 2c, 3, 3a, 3b, 3c, 4a, 5, 5a, L5, 6a, Keldri tn 1, 8, 5 ja Kuuse põik 40, Veskitammi tn 4 ja 8 kinnistutel, põhieesmärgiga korterelamute ning äri- ja segafunktsiooniga (sotsiaalmaa ning äri- ja tootmismaa) kvartali kavandamiseks. II. Kinnistute asukoha kirjeldus, kontaktvöönd ja olemasolev olukord Planeeringuala jääb Laagri keskusalale, Pääsküla jõe, Juuliku-Tabasalu maantee, Veskitammi, Hoiu, Vae tänavate vahelisele maa-alale. Detailplaneeringuala hõlmab Laagri aleviku keskosa ning tegemist on ca 27 ha suuruse maa-alaga, kus suurem osa territooriumist on hõivatud (ettevõttele AS Sagro) kuuluvate kasvuhoonete ja tootmishoonetega. Kasvuhooned on amortiseerunud ja kuuluvad lammutamisele. Olemasolev tootmishoonete ala lääneosas säilib. Planeeringu koosseisu on kaasatud ka Veskitammi tn 4 ja 8 kinnistud, kus paiknevad ühiskondlikud hooned (Laagi halduskeskus, raamatukogu ja Saue valla Kultuurikeskus). Planeeringuala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne piirkond, kus paiknevad nii elamud, kui ka äri- ja tootmishooneid, st hoonestus väga mitmekesine. III. Detailplaneeringu koostamise eesmärk Arendaja on koostöös vallavalitsusega valmis saanud esialgse eskiisi. Visiooni järgi arendatakse maa-ala korterelamute alaks koos ärikvartaliga, millest kujuneb Laagri aleviku uus keskus. Detailplaneeringuga hõlmatav maa-ala arendatakse osaliselt korterelamualaks ja planeeringuala kirdeosas Laagri aleviku väljakujunenud keskuses äri- ja segafunktsiooniga kvartaliks. Planeeringualal nähakse ette ka ühiskondlikke ja puhkeotstarbelisi funktsioone. Detailplaneeringu eesmärk on vastavate kinnistute moodustamine, ehitusõiguse määramine, ühiskondlike alade ja heakorra tagamise põhimõtete kirjeldamine, liikluslahenduste väljatöötamine ja vastava ruumivajaduse määramine. IV. Visioon planeeringu elluviimiseks Planeeringu elluviimine on kavas etapiviisiliselt. Arenduse väljaehitamise ajakava on umbes 10 aastat.

 Esimeses etapis on kavas realiseerida 2,7 ha suurune korterelamuala koos selle juurde kuuluva infrastruktuuri ehitusega tänastel Hoiu tn 1, 1a, 1b ja 3 asuvatel kinnistutel. Samuti puhastada Kandle tiik ning ümber ehitada Hoiu ja Vae tänavate vaheline ristmik vastavalt detailplaneeringu koostamise käigus teostatava liiklusuuringu (sh liiklusloendus, ristmike läbilaskevõime jmt) tulemustele.

2 (10)

 Teises etapis realiseeritakse 1,9 ha suurune korterelamuala Hoiu tn 10 ja 10a asuvatel kinnistutel koos kompaktse haljasalaga ning jalakäijate sild üle Pääsküla jõe. Samuti ehitatakse välja bussipeatuste asukohad ning Hoiu tn kergliiklustee tunnel.

 Kolmandas ja neljandas etapis arendatakse välja 1,5 ha ja 0,7 ha suurune korterelamuala, mis hõlmab täna kinnistuid Hoiu tn 10b ja 10c ning Vae tn 2a (osaliselt) ja 2b. Samuti uute kortermajade juurdepääsutee Keldri tn kaudu Juuliku- Tabasalu teele ja väljasõit Veskitammi ringristmikule.

 Viiendas ja kuuendas etapis on kavas arendada äri- ja/või tootmisalasid tänastel Vae tn 2, 2a, 3, 3a, 3b, 3c, 5, 5a ja Kuuse põik 40 kinnistutel, kuhu tekiks tänapäevane äritänav.

 Seitsmendas etapis on kavas realiseerida 1,4 ha suurune korterelamuala Hoiu tn 5 ja 5b asuvatel kinnistutel.

 Kaheksandas etapis on kavas arendada ärimaad Vae tn 2 ja sellest läänes asuval maa- alal.

Korterelamute kavandamine on eelkõige põhjendatud asukohast. Arvestades maa-ala paiknemist Laagri keskuses, on äri- ja tootmishoonete asemele korterelamute kavandamine põhjendatum. Sellest tulenevalt on mõistlik antud piirkonda ette näha tihedam hoonestus, võrreldes praeguse maa-ala maakasutusega (äri- tootmismaa). Korterelamute kavandamine maa-alale on loogilises seoses ning jätkuks naabruses paiknevatele korterelamute piirkonnale. Detailplaneeringuga kavandavatele üldkasutatavatele rajatistele lisanduvad puhke- ja spordirajatised elamukvartalite sees (täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel). Detailplaneeringuga kavandatakse ühtlasi kompaktne haljasala koos laste mängu- ja/või spordiväljakuga, kvartalisisene haljasala ning olulised kergliiklusteed. Hoiu teele on planeeritud perspektiivne bussipeatus. Keskuse maa-ala ärimaa kinnistutel on kavas maapealne täisehitus kuni 60% (täisehituse protsent täpsustatakse planeeringu koostamise käigus), parkimine nähakse ette maa-ala (Vae tn ida suunal, ehk kinnistud Vae 3, 3a, 3b, 3c, 5, 5a ja Kuuse põik 40 alas), hoonetel kuni 5 korrust. Hoonestustihedus määratakse detailplaneeringu menetluse staadiumis. Planeeringualale on ettenähtud ka ca 2 ha suurune ühiskondlike ehitiste maa, kuhu planeeringu visiooni kohaselt on tulevikus võimalik ehitada vastavalt vajadusele, kas lasteaed või kool. Samuti on ette nähtud uue tankla asukoht Hoiu tn 16 ja 18 kinnituste lõunapoolsel alal. Korterelamu aladele on kavandatud kokku ca 700 eluruumi ja ca 1050 parkimiskohta (1,5 parkimiskohta korteri kohta, täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel), parkimine lahendatakse maapealse parkimisena kombineeritult kinnistute sees ja tänavamaal (täpsustub planeeringu koostamisel). Planeeritavad korterelamud võivad olla kuni 5-korruselised (kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 20 m). Arendaja kohustub kortermajade ja ärihoonete juurde rajama piisavas koguses hoiu- ja/või parkimisvõimalusi kergliiklusvahenditele (jalgrattad, tõukerattad, erinevad elektriliikurid jne). Visiooni kohaselt kavandatakse ärialadele nt kauplused, kohvikud, söögikohad, meelelahutus ja teeninduseasutused sh ka ruumid kõikvõimalike avalike teenuste pakkumiseks. Lõplik lahendus luuakse keskuse täpsema kavandamise käigus kaasates nii kohaliku kogukonna esindajaid kui erinevate valdkondade tippspetsialiste. Rajatavate ärihoonete ülemistele korrustele on planeeritud kaasaegsed büroopinnad. Antud keskuse ala on plaanis avada igast küljest ning ühendada põhja ja ida suunast valla tänases keskuse oleva kõrghaljastusega rohealaga ning samuti Saue valla Kultuurikeskuse ja kauplusega. Detailplaneeringualal on kohustus liituda kaugküttesüsteemiga. Laagri alevikus on moodustatud kaugküttepiirkond (vastavalt Saue Vallavolikogu 29.10.2015. aasta määrusega nr 22 „Kaugküttepiirkonna määramine Saue vallas Laagri alevikus“. Detailplaneeringuala küll ei jää kaugküttepiirkonda tulenevalt alal paiknevate tootmishoonete iseloomust, kuid uue elamu- ja ärihoonestuse rajamise tõttu on vajalik kütte tagamine taastuval kütusel toimiva kaugküttega, mille tingimuste täpsustamiseks sõlmitakse arendajaga lisakokkulepe enne detailplaneeringu või selle osa vastuvõtmist.

3 (10)

V. Taotluse vastavus üldplaneeringutele ja arengukavale Täna kehtiva Saue valla üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks määratud tootmis- ja ärimaa. Maakasutuse juhtotstarbe määramisel oli aluseks võetud olemasolev maakasutus, kuna maa-alal paiknevad AS Sagrole kuuluvad kasvuhooned koos tootmishoonetega. Saue valla üldplaneeringu seletuskiri (lk 10 punkt 4.4) sätestab: uue hoonestuse rajamisel tiheasustusega alale tuleb arvestada põhimõttega, et mitme krundi kavandamisel peab üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve moodustama vähemalt 65% planeeritavast alast. Seega kõrvalotstarve võib moodustada kuni 35% planeeritavast alast. Detailplaneeringuga kavandatakse elamumaa sihtotstarvet üldplaneeringu järgsel äri- ja tootmismaa juhtotstarbega alal ca 30% ulatuses (planeeringuala pindala on ca 27 ha, elamumaa kvartalite kogupindala ca 8,2 ha), seega on üldplaneeringus sätestatud nõue täidetud.

Täna on menetluses Saue valla uus üldplaneering (Saue Vallavolikogu algatas 22. veebruari 2018 otsusega nr 20 Saue valla üldplaneeringu koostamise ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise), mis määratleb valla ruumilise arengu eesmärgid järgnevateks aastateks ning selle kohaselt on kõnealusel maa-alal määratud juhtotstarbeks keskusala maa. Üldplaneeringu seletuskirja punkt 4.4.1. iseloomustab keskuse maa juhtotstarvet mitmekesisuse ning erinevate kasutamisvõimalustega avatud avaliku ruumi olemasolu. Keskuse maal võivad tihendatult asuda korterelamud, äri- ja avalikud hooned ning muud keskusesse sobivad hooned, samuti avalikud haljasalad ja pargid ning keskust teenindavad ja keskkonda sobituvad rajatised (tänavad, jalgratta- ja jalgteed, parklad, mänguväljakud jms). Üldplaneeringu seletuskirja punkt 4.4. kohaselt tiheasutusalal uute rida- ja korterelamukruntide kavandamisel peab koormusindeks (planeeritava ala pindala suhe korterite arvu) planeeritavat ala kui tervikut arvestades üldjuhul olema 400-800, suurenedes asula keskusest äärealade suunas. Üldplaneeringu seletuskirja punkt 4.4.1. kohaselt keskuse maa koormusindeks peab üldjuhul olema vähemalt 200. Piirdeaedade rajamine üldjuhul ei ole lubatud. Detailplaneeringute koostamisel tuleb arvestada, et kui planeeritaval alal puudub olemasolev ning säilitatav hoonestus, siis tuleb eskiisi kujul lahendada planeeritava ala sidumine ülejäänud keskusega. Eskiisis tuleb tervikliku nägemusena esitada kavandatavad hoonestusmahud, sidus tänavavõrgustik ja liikluskorraldus (sh jalg- ja jalgrattateed, parkimine, ühendused peamiste keskust teenindavate avalikke ja erateenuseid pakkuvate hoonetega), avalikud haljasalad ja pargid. Eskiis tuleb illustreerida asjakohaste 3D vaadetega. Eelistatud arendustegevus sellel alal on suunatud mitmekesise elukeskkonna arendamisele ning kombineeritud sihtotstarvete rakendamisele eelkõige elukondliku ja ärilise kinnisvara suunas. Keskusemaa juhtotstarbe määramine võimaldab kiiremini ja paindlikumalt kavandada keskuse alale sobivaid funktsioone, nagu äri, teenindus, elamine, meelelahutus jne. Laagri alevikus moodustab keskusemaa raudtee, Pääsküla jõe ja Juuliku-Tabasalu maantee vaheline maa-ala. Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt oli alustatud juba Laagri keskuse ala terviklikku planeerimist. Koostatud oli esialgne Laagri keskusala funktsionaalse tsoneerimise eskiis, mida tutvustati ka Laagri alevikus toimunud üldplaneeringu eelnõu avalikul arutelul. Planeerimisseaduse § 74 lõike 4 kohaselt on üldplaneeringu koostamisel kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH eesmärgiks on keskkonnakaalutlustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning seeläbi sotsiaal- ja looduskeskkonna mõjusid arvestava tasakaalustatud lahenduse leidmine. Saue valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande punkt 8.1 Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale, sh elanike heaolule sätestab järgmist: Saue linna ja Laagri aleviku keskustes ei ole rangelt eristatud erinevaid juhtotstarbeid, vaid alad on määratud keskuse maaks, kus on lubatud elamute, äri- ja avalike hoonete ehitamine. Maa-alade segakasutus on linnalise iseloomuga asulakeskustes asjakohane, võimaldades luua aktiivses ja mitmekesises kasutuses ruumi.

4 (10)

Teiseks on mõlemad piirkonnad üsna suures ulatuses juba välja kujunenud või välja kujunemas (juba kehtestatud detailplaneeringud). Nimetatud lähenemine on oluline ka turvalise elukeskkonna loomise aspektidest. Mitmekesine maakasutus elavdab piirkonna kasutamist. Elav kasutus vähendab omakorda kuriteohirmu. Oluline on nii keskusalade kui elamupiirkondade arendamisel planeerida funktsionaalne jalgteede ja rohealade võrgustik koos laste mänguväljakute jms objektidega, mis tagaks avalike alade aktiivse kasutuse eri vanuserühmade poolt. Erinevate elanike rühmade tasakaalustatud omavaheline ühildamine piirkonnas vähendab kõigi kuriteoliikide ohtu ja seega ka kuriteohirmu. Planeeringuala piirneb Pääsküla jõega ning veekogude kaitse on reguleeritud läbi veeseaduse ja selle rakendusaktide. Vajalik on veekaitsenõuete range rakendamine ja järelevalve tegevuste ellu viimisel. KSH aruande punkt 8.2 Mõju pinnaveele ja põhjaveele, sätestab veekogudega piirnevate hoonestusalade puhul on valdavalt tegu juba olemasoleva asustusega, uusi elu- või tootmisalasid üldjuhul veekogudega piirnevalt reserveeritud ei ole. Pinnaveekogude (jõgede ja järvede) piiranguvööndid on lisaks määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega aladeks. Suurima surve all olevaks võib lugeda Laagri aleviku keskuse maad ning Alliku ja Hüüru piirkonna elamualasid läbivat Pääsküla jõge. Laagri keskusala funktsionaalse tsoneerimise eskiis, mis paigutab hoonestusalad sarnasele kaugusele tänasel päeval välja kujunenud ehitusjoonele ning jõeäärne ala on säilitatud jalgradadega avalikus kasutuses rohealana, kuhu võiks paigutada nt mänguväljakuid jms. Kirjeldatud lahenduse rakendumine võimaldaks eeldatavalt vältida olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid ning esile tõsta positiivseid mõjusid. Selleks, et minimeerida ehituskeeluvööndi vähendamisega kaasnevaid negatiivseid ja suurendada positiivseid mõjusid, soovitab KSH ekspert kokkuvõttes lähtuda alljärgnevatest põhimõtetest.

 Seni hoonestamata aladel (Laagri sillast läänes) tuleks jõe vahetuid kontaktalasid käsitleda avalikus kasutuses rohealadena. Ehituskeeluvööndi vähendamise tulemusel laienenud ehitusala jõepoolsel küljel peaks olema võimalik eelkõige avalikus kasutuses ja puhkeotstarbeliste rajatiste ehitamine (nt jõepromenaad koos seonduva inventariga vms).

 Soovitav on teostada eelnimetatud aladel terviklik maastikuarhitektuurne lahendus, milles täpsustatakse roheala-puhkeala vöönd ja lubatud ehitusjoon uutele hoonetele.

 Hoonete rajamisel tuleb säilitada olemasolevaid ja luua uusi juurdepääse jõeni.  Vältida tuleb jõekallaste reljeefi olulist ümberkujundamist.  Lammimuldade esinemisala käsitleda kui üleujutusala, v.a juhul kui üleujutusala ulatus

täpsustatakse detailplaneeringu etapis vastava eksperthinnangu alusel. Üleujutusala ulatuse määramisel tuleks seejuures arvestada ka kliimamuutuste võimaliku mõjuga.

Üldplaneeringu seletuskirja eelnõus on täiendavalt märgitud, et üldplaneeringuga vähendatakse (vastavalt looduskaitseseaduse § 40) Pääsküla jõe ehituskeeluvööndit 10 meetrini Laagri aleviku piires alates Kaselaane peakraavi suubumiskohast kuni Juuliku- Tabasalu riigimaantee sillani. Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu kohaselt on juba ajalooliselt Laagri aleviku asustus paiknenud jõe läheduses (sh nii elamud kui ka abihooned). Kavandatava keskuse maa juhtotstarbe alal on tulenevalt avalikust huvist lammutamisele minevate kasvuhoonete piirkonnas otstarbekas jõeäärsele alale ehitada mitmesuguseid avaliku huviga ehitisi (sh vaba aja veetmise rajatised, perspektiivne kooli ja/või lasteaiahoone, Laagri halduskeskuse laiendus vms). Korterelamuid vähendatud ehituskeeluvööndi alale ei kavandata. Saue Vallavolikogu võttis 29. oktoobri 2020 otsusega nr 50 vastu ja suunas avalikustamisele uue koostamisel oleva Saue valla üldplaneeringu. Uues koostavas üldplaneeringus on maa-ala kavandatud keskuse maaks. Keskuse maa juhtotstarvet iseloomustab mitmekesisus ning erinevate kasutamisvõimalustega avatud avaliku ruumi olemasolu. Riigikohus on möönnud kohaliku omavalitsuse üksuse võimalust võtta õigusaktidega lubatud piirides kaalumise teostamisel arvesse ka üldplaneeringu tööversioonis väljendatud

5 (10)

arengueesmärke ja tugineda selles dokumendis esitatud põhjendustele (vt Riigikohtu 20.03.2014 otsus nr 3-3-1-87-13, p 12; 08.08.2016 otsus nr 3-3-1-88-15, p 23), st detailplaneeringu algatamine on kooskõlas Saue valla arengukavaga aastateks 2018-2030 (vastu võetud Saue Vallavolikogu 26.08.2020 määrusega nr 24). Uue arengukava aluseks võeti seniste omavalitsusüksuste strateegiad, eesmärgid ja tegevused ning ühinemisleping. Arengukava esimeses osas on kajastatud Saue valla peamised arengueeldused ja väljakutsed, sealhulgas ruumilise arengu ja rahvastiku lühiülevaated. Arengukava punktis 1. “Saue valla peamised arengueeldused ja väljakutsed“ on märgitud, et Saue valla ruumilise planeeringu eesmärke, planeerimise üldpõhimõtteid ja eelistatud praktikaid kajastatakse valla üldplaneeringus ja selle seletuskirjas. Planeerimisel lähtutakse terviklikest lahendustest, näiteks uuselamurajoone planeeritakse koos avaliku infrastruktuuri, mänguväljakute ja muu sinna juurde kuuluvaga. Uute arenduspiirkondade puhul arvestatakse, et avalik ruum, teed, tänavavalgustus ning haljasalad lähevad valla omandisse ning vald võtab üle nende hoolduskohustuse. Tiheasustusaladel võtab vallale kuuluv kommunaalettevõte üle ühisveevärgi ja kanalisatsiooni võrgud ning pakub elanikele vee- ja kanalisatsiooniteenust. Arendusaladel, kus kavandatakse rohkem kui viis elamuühikut peab arendaja arvestama vajadusega osaleda rahalise panusega avaliku ruumi ja sotsiaalse taristu väljaarendamises. Linnalise piirkonna (ca 13 700 elanikku) moodustavad Saue linn, Laagri alevik ja nendega piirnevad Koidu ning Alliku külad. Alliku küla Vääna jõest lõunapoole jääv osa on linnapiirkonnaga vähem seotud ning jääb seega pigem Saue ümbruse kandi koosseisu. Linnalises piirkonnas on oluline kasvupotentsiaal, seda nii keskustes asuvate uute kortermajade arendusprojektide näol kui ka keskuste äärtesse jäävate väiksemate arenduste näol. Pikemas perspektiivis võib soodsate arengute toel tekkida ligi 20 000 elanikuga kasvukolmnurk Laagri alevik – Saue linn – Saku alevik. Linnalisse piirkonda on koondunud suur osa valla territooriumil paiknevatest töökohtadest, eeskätt töötleva tööstuse, kaubanduse ja teeninduse valdkondades. V. Sõlmitud kokkulepped ja arendaja kohustused Vastavalt Saue Vallavalitsuse ja arendaja vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele (sõlmitud 1. oktoobril 2020. aastal kokkuleppe (nr 12-2/541/2020) koos lisadega, kaasneb arendajal kehtestatud planeeringu elluviimisega kohustus omadest vahenditest välja ehitada kogu detailplaneeringu järgne tehniline infrastruktuur ja avalik ruum ning detailplaneeringuga avalikuks kasutuseks määratud avaliku ruumi kinnistute tasuta võõrandamine vallale. Enne detailplaneeringu või selle osa vastuvõtmisele esitamist sõlmivad pooled vajadusel omavahel täiendavalt kokkuleppe lahutamatu lisakokkuleppe detailplaneeringu realiseerimisega, sh detailplaneeringu etappide kohase infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta ning vara tasuta võõrandamise kohta. VI. Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine Saue Vallavalitsus on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkust kaalunud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi (KeHJS) § 33 lõigetest 3-6 esitatud nõuetest ja kriteeriumitest ning jõudnud tulemusele, et planeeringuga ette nähtud tegevused ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Antud juhul ei kavandata detailplaneeringuga tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud oluliste keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga planeeritakse detailplaneeringuga tegevust, mis kuulub muu tegevuse alla, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju ja seda nii KeHJS § 6 lõike 2 punktide 10 (infrastruktuuri ehitamine ja kasutamine) ja 22 (muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju) kui ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 2 alusel. Määruse nr 224 § 13 p 2 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ning koostada KSH eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse elamurajooni ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamist. Lähtudes KeHJS §-st 33 lõikest 2 punktist 4, peab otsustaja (st Saue Vallavalitsus) andma eelhinnangu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju olulisuse kohta.

6 (10)

Laagri aleviku keskusala detailplaneeringu kohta on koostatud (koostaja Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019_0075, koostatud 14.10.2020) teabe andmiseks KSH eelhinnangu aruanne. Käesoleva töö eesmärk on teabe andmine keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostamiseks Saue vallas Laagri aleviku keskosa detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele, mis on käesoleva korralduse lahutamatu osa. Detailplaneeringuga kavandatakse korterelamuid ning äri- ja segafunktsiooniga (sotsiaalmaa ning äri- ja tootmismaa) kvartalit. Aruande koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §-st 2¹, 2² ja 6¹ ning keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 “Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Eelhinnangu koostamisel lähtuti ka juhendist „Eelhindamine. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“. Aruande koostamisel on lähtutud järgmistest määratlustest (KeHJS-e § 21 ja § 22):

 keskkonnamõju on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale;

 keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Aruande koostamise aluseks on detailplaneeringu joonis “Funktsionaalse tsoneerimise eskiis detailplaneeringu algatamise taotluse juurde“ (Skepast&Puhkim OÜ, 05.10.2020) ning arendajalt saadud teave detailplaneeringu iseloomu ja sisu kohta. Silmas on peetud, et detailplaneeringu koostamisel lähtutakse seadusandlusest, asjakohastest planeeringu- ja arengudokumentidest ja planeerimise heast tavast. Kõigi loetletud alusmaterjalide koostamisel on muuhulgas lähtutud säästva arengu põhimõtetest, keskkonnakaitse vajadusest ning vajadusel on neile koostatud keskkonnamõju strateegiline hindamine. Loetletud põhimõtete jälgimine aitab vältida olulist keskkonnamõju põhjustava planeeringulahenduse väljatöötamist. Planeeringu kavandatud tegevused viiakse ellu etapiviisiliselt vastavalt omaniku vajadustele ja võimalustele. Planeeringuala on suures osas hoonestatud, tegemist on ca 27 ha suuruse maa- alaga Laagri aleviku keskosas, kus enamus territooriumist on täna Laagri Kinnisvara OÜ-le kuuluvate kasvuhoonetega hõivatud. Kasvuhooned on amortiseerunud ja kuuluvad lammutamisele. Eelhinnangus on antud hinnang keskkonnamõju olulisusele ja ebasoodsa mõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimaluste kohta. Kavandatava tegevuse otsese või kaudse olulise keskkonnamõju tekkimise võimaluste hindamisel arvestati mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust ning mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust. Vastav analüüs ja keskkonnamõju hinnang on antud mõjuallikate ja mõjutatavate keskkonnaelementide kaupa aruande peatükkides. Alljärgnevalt on esitatud kokkuvõte tehtud analüüsist:

 Planeeringuala praegust maakasutuse sihtotstarvet ja maastiku ilmset muudetakse suures osas, kuna enamus tootmismaad asendatakse korterelamualadega, samuti nähakse ette ühiskondlike ehitiste ala ning ärimaad. Eesmärk on alast arendada mitmekülgse kasutusega heakorrastatud ja turvaline rohealaga linnaruum.

 Planeeringu elluviimine on kavandatud etapiviisiliselt, st et piirkonnas toimuvad muutused ilmnevad pikema aja jooksul. Elamualade täismahus realiseerimise korral lisandub piirkonda ca 700 eluruumi (hinnanguliselt 2000 elanikku), millel on positiivne mõju valla eelarvele, kuid samas suurendab märkimisväärselt piirkonna liikluskoormust. Seetõttu on väga oluline, et planeeringuga luuakse mitmekülgsed, ohutud ja mugavad võimalused tervislikeks liikumisviisideks ja autotranspordi asemel ühistranspordi eelistamiseks – et võimalikult palju igapäevaeluks olulisi avalikke ja vaba aja veetmise teenuseid (haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, kultuur, sport jm) oleks piirkonnas kättesaadavad. Arvestades, et juba täna on Veskitammi tn liikluskoormus suur ning planeeringu elluviimine toob piirkonnas kaasa olulise

7 (10)

liikluskoormuse tõusu, siis tuleks liikluskorraldusega (autoliiklus, ühistransport, kergliiklus) planeeringu koostamise käigus põhjalikult tegeleda. Planeeringu raames koostatavas liiklusuuringus mh analüüsida mõju kohalikele elanikele seoses juurdepääsuteede asukohtade muutumisega, st kuidas inimesed tulevikus hakkavad valla keskusesse või muudesse tõmbekeskustesse liikuma, samuti anda hinnang kiire abi (kiirabi, päästeautod jmt) juurdepääsude võimaluse muutumise kohta.

 Detailplaneering ja ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada koostatava Saue valla üldplaneeringus määratud tingimust rakendada keskuse maa juhtotstarbega alal kavandatavatele uutele elamutele II müra normkategooriat. Arvestada, et märkimisväärne liikluskoormuse kasv toob kaasa ka müratase ja õhusaaste suurenemise.

 Planeeritud ehitiste ja rajatiste ehitamisega ei kaasne eeldatavasti ülemäärast müra ja õhusaastet. Soovitav on vältida mürarikkaid tegevusi õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäevadel. Detailplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks määruses toodud müra normtasemeid. Normkategooriate ületamise kahtluse korral tuleb koostada mürauuring ning kavandada vajalikud leevendusmeetmed.

 Detailplaneeringu koostamisel järgida koostatavas Saue valla üldplaneeringus sätestatud tingimusi haljastusele, sh soovitatav on kõrghaljastuse säilitamiseks läbi viia dendroloogiline uuring ning seada kõrghaljastusele täiendavad nõuded lähtudes asukoha eripärast.

 Detailplaneeringualal on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Vältida tuleb reostuse sattumist põhja- ja pinnavette ning pinnasesse. Kruntide piirkonnad, kus sõltuvalt tegevuse iseloomust võib tekkida reostust (nt parklad, teed jms) on soovitav katta kõvakattega. Üldplaneeringu kohaselt tuleb planeeringualal alal liituda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Eeltoodust lähtudes ei ole ette näha kavandatavate tegevustega kaasnevat olulist negatiivset mõju, mis kujutaks ohtu inimese tervisele.

 Oluline mõju põhjaveele puudub, kui ehituse käigus kasutatakse töökorras ehitusmasinaid.

 Detailplaneeringualale kavandatakse asukoht uue tankla rajamiseks. Tankla nõuetekohasel rajamisel ja käitamisel ei kaasne olulist keskkonnakahju ega kahju inimese tervisele. Juhul, kui tanklas hoiustatakse kütust künniskogusest suuremas koguses, siis on tegemist ohukategooriaga ettevõttega. Kemikaaliseaduse § 32 lg 4 kohaselt tuleb ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jääva maakasutuse planeerimisel või sinna ehitise kavandamisel esitada detailplaneering Päästeametile kooskõlastamiseks. Päästeamet võtab planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamisel aluseks metoodika „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“ ning hindab, kas dokumendid vastavad kemikaaliseaduse § 32 lõike 5 nõuetele – hinnatakse, kas maakasutuse planeerimisel ja ehitise projekteerimisel on arvestatud kemikaaliseaduse § 32 lõikes 1 nõutud asjaoludega.

 Sademevee ärajuhtimise lahenduse väljatöötamisel arvestada käesoleva aruande punktis 2.4 nimetatud soovitusi ja nõudeid.

 Planeeringuala valgustus tuleb kavandada (projekteerida) nii, et valgustamisega ei kaasneks valgusreostust.

 Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja Saue valla jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki.

 Detailplaneeringu koostamisel on soovitatav võimalusel arvestada planeeringualal asuvate 20. sajandi arhitektuuri-objektidega (kultuurimaja Veskitammi 8 kinnistul; haldushoone Hoiu 3 ja 3b kinnistutel).

 Kavandatav tegevus ei avalda tõenäoliselt mõju kaitstavatele loodusobjektidele, kuna neid planeeringualal ega lähiümbruses ei ole registreeritud. Kavandatav tegevus ei

8 (10)

avalda mõju Natura 2000 aladele, kuna need asuvad planeeringualast piisavalt kaugel (üle 5 km).

 Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid eeldatavasti mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

 Ehitustöödel kasutatavad ehitusmasinad peavad olema tehniliselt korras ja nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, et reostus ei satuks vette ja pinnasesse.

 Iga planeeringualale lisanduva suuremahulise tegevuse korral on vajalik hinnata kumulatiivset mõju juba varem kavandatud tegevustega.

 Planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12 kohaselt on detailplaneeringu üheks ülesandeks ka müra- vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine. Otsustaja peab hiljemalt ennem detailplaneeringu vastuvõtmist kaaluma, kas keskkonnatingimused on planeeringu nõuetega piisavalt hästi tagatud, et mitte põhjustada lähinaabritele olulisi häiringuid.

Kokkuvõtteks on eelhinnangus välja toodud, et planeeringuga kavandavate kõigi elamualade reaalne välja arendamine toob kaasa tugeva surve nii piirkonna teedevõrgustikule (igapäevane pendelränne), kui muudele infrastruktuuridele (sh nt vee- ja kanalisatsioonivõrk), samuti avalike teenuste pakkumisele (sh lasteaia- ja koolikohad), mistõttu on kindlasti tegemist piirkonda oluliselt mõjutava arendustegevusega. Võimalike negatiivsete mõjude ärahoidmiseks või vähendamiseks tuleb planeeringu koostamisel eelnevalt nimetatud aspekte põhjalikult kirjeldada, tuues välja ka positiivsed aspektid (nt kavandatava kergliiklusteede võrgustik jmt). Tähtis on, et kavandatav arendustegevus ei halvendaks tänast olukorda piirkonnas (sh elanike liikumisvõimalused, kiirabi kohale jõudmine, päästeoperatsioonide läbiviimine jmt). Võttes aluseks Skepast&Puhkim OÜ (töö nr 2019_0075) poolt koostatud teabe andmiseks KSH eelhinnangu aruanne ja menetluses oleva Saue valla uue üldplaneeringu ja selle juurde koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande, mis määratleb valla ruumilise arengu eesmärgid järgnevateks aastateks, siis Saue Vallavalitsuse seisukohalt puudub oluline keskkonnamõju ning tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest pole vajadust eraldi läbi viia keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet. Kaalumisel on ka arvesse võetud, et täna kehtiva üldplaneeringu kohaselt on maakasutuse juhtotstarbeks määratud äri- ja tootmismaa ning elamualade kavandamine äri- ja tootmisaladele on tunduvalt väiksema keskkonnamõjude ja –riskidega, kui äri- ja tootmishoonete kavandamine. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei sisalda keskkonnaohtlike tegevusi ning keskkonnaohtlike objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid oodata ei ole. Võimalikud negatiivsed mõjurid on valdavalt ehitusaegsed ning pärast ehitustegevuse lõppu kaovad. Samuti ei ületata eeldatavalt õigusaktides kehtestatud lubatud piirväärtusi ega looduse taluvusvõimet. Võttes kasutusele vastavad meetmed on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ning vähendada miinimumini õnnetuste ilmnemise võimalust ehitusajal. Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületata kavandatava tegevusega eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi, ega seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. Saue Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos korralduse lisadega (Lisa 1 Aruanne: Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks. Lisa 2 Laagri aleviku keskusala eskiisettepanek, Lisa 3 Laagri aleviku keskusala eskiis (etapiviisiline väljaehitamine). Keskkonnaamet andis oma 01.12.2020. aasta kirjaga nr 6-5/20/18391-2

9 (10)

seisukoha, et lähtudes esitatud materjalidest ja teadaolevast informatsioonist on Keskkonnaamet seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas. Keskkonnaamet tõi oma kirjas välja mõned tähelepanekud ja märkused, millega on antud korralduses ja Laagri aleviku keskusala detailplaneeringu kohta on koostatud (koostaja Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019_0075, koostatud 14.10.2020) teabe andmiseks KSH eelhinnangu aruandes arvestatud. Detailplaneeringu: − koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Saue Vallavalitsus (aadress Kütise 8, Saue linn, Saue vald, 76505, Harjumaa); − koostaja on Skepast&Puhkim (aadress Laki põik 2, Tallinn, 12915, Harjumaa). Arvestades eeltoodut ning käesoleva korralduse lahutamatuks lisaks oleva Skepast&Puhkim OÜ (töö nr 2019_0075) poolt koostatud teabe andmiseks KSH eelhinnangu aruanne ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 124 lõiked 1-4 ja lõike 10, § 128 lõiked 1 ja 5-7, § 139 lõike 2, haldusmenetluse seaduse § 43 lõike 2 ja § 72 lõike 2, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktid 10 ja 22, lõige 4, § 33 lõike 2 punkti 4 ja lõiked 3-6, § 35 lõiked 3 ja 5-7, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹ ” § 13 punkti 2, Saue Vallavolikogu 25. jaanuari 2018. aasta määruse nr 9 “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallas“ § 4 punktid 1 ja 2, § 5 punktid 1, 8-10, Saue valla üldplaneering (kehtestatud Saue Vallavolikogu 29. novembri 2012. aasta otsusega nr 89), Saue Vallavolikogu 29. oktoobri 2020. aasta otsusega nr 50 vastu võetud Saue valla üldplaneering, Saue Vallavalitsuse ja arendaja vahel 1. oktoobril 2020. aastal sõlmitud kokkuleppe (nr 12-2/541/2020) koos lisadega ja eskiisettepanekuga detailplaneeringu realiseerimisega sh. infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta ning vara tasuta võõrandamise kohta ning võttes arvesse kinnistute omaniku (Laagri Kinnisvara OÜ) taotlus, annab Saue Vallavalitsus alljärgneva k o r r a l d u s e :

1. Algatada Harju maakonnas Saue vallas Laagri alevikus Laagri aleviku keskusala (Hoiu tn 1, 1a, 1b, 3, 5, 5b, 8a, 8b, 10, 10a, 10b, 10c, 12, 12a, 14, 16, 18, Vae tn 2, 2a, 2b, 2c, 3, 3a, 3b, 3c, 4a, 5, 5a, L5, 6a, Keldri tn 1, 8, 5 ja Kuuse põik 40, Veskitammi tn 4 ja 8) kinnistute ja lähiala detailplaneering, põhieesmärgiga korterelamute ning äri- ja segafunktsiooniga (sotsiaalmaa ning äri- ja tootmismaa) kvartali kavandamiseks. Ühtlasi määratakse detailplaneeringus üldised maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

2. Detailplaneeringu koostamisel arvestada täna kehtiva ja koostamisel oleva Saue valla üldplaneeringute nõuetega ning järgmiste lisanõuetega:

2.1 detailplaneeringualal on vajalik prognoosida liikluskoormust Hoiu tänaval, Vae tänaval ja Veskitammi tänaval, milleks on vajalik tellida liikluskorralduse analüüs. Koostada liiklusuuring kogu detailplaneeringualale, kus on kajastatud ülevaade tänasest ja perspektiivsest liiklussagedustest, liikluskooseisust, koormussagedustest ja ristmike läbilaskvusest. Vastavalt uuringutulemustele projekteerida ristmike tüübid, sh ringristmike diameeter jms;

2.2 elamuhoonestuse tihedus detailplaneeringualal tervikuna ei tohi ületada koormusindeksit 200, st planeeritava ala pindala suhe korterite arvu korral peab üldjuhul olema vähemalt 200 m² ning arvestuslik korterite arv kokku mitte üle 700;

2.3 planeeritavad korterelamud võivad olla kuni 5-korruselised (kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 20 m);

10 (10)

2.4 korterelamute kavandamisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehituslaadiga ja sobivusega ümbritsevasse keskkonda. Korterelamute juurde tuleb rajada madal- ja kõrghaljastus ning autoparklad ja kõnniteed koos LED tehnoloogilise valgustusega. Korterelamute juurde ei või kavandada piirdeaedu ega abihooneid;

2.5 korterelamumaa krundisisesed teed ja kõnniteed ning autoparklad peavad olema asfaltbetoon (soovitavalt 45% graniit AC surf segu) või sillutiskivikattega. Vähemalt kahe kortermaja kohta tuleb arvestuslikult kavandada üks mänguväljak. Lisaks kavandada avalikud parkimisalad (soovitavalt mänguväljakute juurde). Planeeritavate korterelamute juurde autoparklate kavandamisel arvestatakse ka külalisparkimiskohtadega;

2.6 detailplaneeringu lahendusega tuleb kavandada jalgsi liikumiseks sobiv avalik ruum (haljasalad, pargid, mänguväljakud, jalg- ja kergteed, avatud õuealad, ühiskondlike ehitiste maa jms) vähemalt 20% ulatuses algatamise hetkel Arendajale kuuluvast ja planeeritavast maa-alast. Krundipinna määramisel võetakse arvesse lisaks konkreetsele eluruumi kajastavale krundile ka Arendaja poolt väljaehitamisele kuuluv avaliku ruumi krundi suurus, sh ühiskondlike ehitiste maa. Parkimiskohtade kavandamise arvestuses lähtutakse põhimõttest 1,5 kohta elamuühiku kohta, millest arvestuslikult üks parkimiskoht planeeringuala korteri kohta on arendajal õigus personaalse kasutuskorra alusel võõrandada. Arvestuslikult 0,5 parkimiskohta korteri kohta jäävad avalikku kasutusse (nn külaliskohad), võimalik on parkimiskohtade ristkasutus äri ja ühiskondlike hoonete läheduses;

2.7 planeeringualale kavandada Avaliku ruumi (sotsiaalmaa krundid), millest üks krunt kavandada lasteaia/kooli püstitamiseks;

2.8 vesivarustus, sadevesi ja kanalisatsioon lahendada vastavalt piirkonna vee-ettevõtja AS Kovek poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel;

2.9 kooskõlastuste vajaduse määrab Saue Vallavalitsus esitatud eskiislahenduse alusel; 2.10 kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada;

2.11 detailplaneeringu algatamine tähendab, et planeeringu koostamisele tuleb asuda. 3. Jätta Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline

hindamine algatamata, kuna eelhinnangu põhjal (lisa 1) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.

4. Saue Vallavalitsuse planeeringute spetsialistil või teda asendaval isikul avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul korralduse jõustumisest teade detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta.

5. Saue Vallavalitsuse planeeringute peaspetsialistil või teda asendaval isikul teavitada detailplaneeringu algatamisest ajalehtedes Eesti Päevaleht ja Saue Valdur, Saue valla veebilehel ning väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6. Saue Vallavalitsusel on õigus lõpetada algatatud detailplaneeringu menetlus ning tunnistada kehtetuks käesolev korraldus, kui hiljemalt kahe aasta jooksul alates korralduse vastuvõtmisest ei ole detailplaneeringu algatamist taotlenud isik või muu detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud isik esitanud Saue Vallavalitsusele detailplaneeringu vastuvõtmiseks vajalikku dokumentatsiooni.

7. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et vallavalitsus detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga (planeeringu vastuvõtmine või kehtestamine).

8. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Laisk (allkirjastatud digitaalselt) vallavanem Kirsti Saar

vallasekretär

Töö number 2019_0075

Tellija Laagri Kinnisvara OÜ

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn

Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Kuupäev 14.10.2020

Laagri aleviku keskosa

detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks Aruanne

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

2 / 25

Versioon 1

Kuupäev 14.10.2020

Koostanud: Veronika Verš, keskkonnaekspert

Marko Lauri, GIS spetsialist

Ingo Valgma, hüdrogeoloog

Aide Kaar, keskkonnaekspert (litsents KMH0123)

Projekti nr 2019-0075

Esikaane foto Maa-ameti kaldaerofoto (20190418_ID2080114)

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki põik 2

12919 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-mail [email protected]

www.skpk.ee

www.skpk.ee

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

3 / 25

Sisukord

1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 4

2. KAVANDATAV TEGEVUS ..................................................................................... 5

2.1. Tegevuse iseloom ja maht ..................................................................................... 5

2.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega ................................................................. 7

2.2.1. Saue valla üldplaneering ....................................................................................... 7 2.2.1. Arengukavad ....................................................................................................... 8 2.2.2. Detailplaneeringud ............................................................................................... 9

2.3. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon ............................................................................. 10

2.4. Sademevee käitlemine ........................................................................................ 11

2.5. Ressursside kasutamine ja tegevuse energiakasutus .............................................. 12

2.6. Tegevusega kaasnevad tegurid ............................................................................ 12

2.7. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine .................................................................. 13

2.8. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ............................. 14

2.9. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht .................... 14

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND .................... 15

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused15

3.2. Alal esinevad loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ........... 16

3.3. Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime ......................................................... 16

3.3.1. Asustus ja rahvaarv ............................................................................................ 16 3.3.2. Põhjavesi .......................................................................................................... 16 3.3.3. Pinnaveekogud ja kaldad ..................................................................................... 17 3.3.4. Pinnavormid, maastikud ja metsad ....................................................................... 18 3.3.5. Puhkeala- ja võimalused ning kalda ehituskeeluvööndi vähendamine ........................ 19 3.3.6. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad ....................................................... 19 3.3.7. Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada .......... 19 3.3.8. Tiheasutusega alad ............................................................................................. 19 3.3.9. Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega objektid ja alad ........................................... 19

3.4. Võimalik oluline mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ..................... 20

3.5. Piiriülese mõju võimalikkus.................................................................................. 21

3.6. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega ................................................................................. 22

4. HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE JA EBASOODSA MÕJU ENNETAMISE,

VÄLTIMISE, VÄHENDAMISE JA LEEVENDAMISE VÕIMALUSED ......................... 23

5. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................... 25

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

4 / 25

1. Sissejuhatus

Käesoleva töö eesmärk on teabe andmine keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu

koostamiseks Saue vallas Laagri aleviku keskosa detailplaneeringuga (DP) kavandatavale

tegevusele. Detailplaneeringuga kavandatakse korterelamuid ning äri- ja segafunktsiooniga

(sotsiaalmaa ning äri- ja tootmismaa) kvartalit.

Aruande koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS)1 §-st 61 ja § 33 lg 2-5 ning keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu

sisu täpsustatud nõuded“2. Eelhinnangu koostamisel lähtuti ka juhendist „Eelhindamine. KMH/KSH

eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“3.

Aruande koostamisel on lähtutud järgmistest määratlustest (KeHJS-e § 21 ja § 22):

 keskkonnamõju on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele

ja heaolule, kultuuripärandile või varale;

 keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara.

Aruande koostamise aluseks on DP joonis „Funktsionaalse tsoneerimise eskiis DP algatamise taotluse

juurde“ (Skepast&Puhkim OÜ, 05.10.2020) ning arendajalt saadud teave DP iseloomu ja sisu kohta.

Silmas on peetud, et:

 DP koostamisel lähtutakse seadusandlusest, asjakohastest planeeringu- ja arengudokumentidest

ja planeerimise heast tavast. Kõigi loetletud alusmaterjalide koostamisel on muuhulgas lähtutud

säästva arengu põhimõtetest, keskkonnakaitse vajadusest ning vajadusel on neile koostatud

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Loetletud põhimõtete jälgimine aitab vältida olulist

keskkonnamõju põhjustava planeeringulahenduse väljatöötamist.

 DP-ga kavandatud tegevused viiakse ellu etapiviisiliselt vastavalt omaniku vajadustele ja

võimalustele.

 DP-ga ala on suures osas hoonestatud, tegemist on ca 27 ha suuruse maa-alaga Laagri aleviku

keskosas, kus enamus territooriumist on täna Laagri Kinnisvara OÜ-le kuuluvate kasvuhoonetega

hõivatud. Kasvuhooned on amortiseerunud ja kuuluvad lammutamisele.

Laagri aleviku keskosa DP elluviimine ei ole seotud Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

üle võtmisega. DP on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. DP alusel koostatakse ehitusprojekt, mis

on aluseks ehitusloa väljastamisel. DP näol on tegemist Laagri keskuse ala tervikliku planeerimisega,

millega on juba arvestatud koostatavas Saue valla üldplaneeringus (ÜP). Asjakohaseid keskkonna-

aspekte analüüsitakse nii ÜP kui DP koostamisel, seega keskkonnakaalutlustega arvestatakse

planeerimise erinevatel tasemetel.

Käesolevas töös käsitletakse DP-ga kavandatava tegevuse eeldatavalt negatiivset ja positiivset mõju

omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitusi negatiivse mõju vältimise või vähendamise osas.

DP alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei ole teadaolevalt seotud keskkonnaprobleeme.

Käesolevat dokumenti on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KSH algatamise vajalikkuse

hindamisel. Otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne

otsuse tegemist tuleb küsida (DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal) seisukohta

kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

1 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017045?leiaKehtiv 2 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 3 Koostaja: Riin Kutsar, Tallinn 2015:

https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/KMH/eelhindamise_juhend_0307.pdf

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

5 / 25

2. Kavandatav tegevus

2.1. Tegevuse iseloom ja maht

Planeeringu visiooni kohaselt arendatakse detailplaneeringuga (DP) hõlmatav maa-ala osaliselt

korterelamualaks ja planeeringuala kirdeosas Laagri aleviku väljakujunenud keskuses äri- ja

segafunktsiooniga kvartaliks. Olemasolev tootmishoonete ala DP lääneosas säilib. Planeeringualal

nähakse ette ka ühiskondlikke ja puhkeotstarbelisi funktsioone vastavalt huvitatud isiku ja kohaliku

omavalitsuse vahelistele kokkulepetele (Joonis 1Error! Reference source not found.).

DP eesmärk on vastavate kinnistute moodustamine, ehitusõiguse määramine, ühiskondlike alade ja

heakorra tagamise põhimõtete kirjeldamine, liikluslahenduste väljatöötamine ja vastava

ruumivajaduse määramine.

DP ala hõlmab järgmisi kinnistuid: Hoiu tn 1, 1a, 1b, 3, 5, 5b, 8a, 8b, 10, 10a, 10b, 10c, 12, 12a,

14, 16, 18, Vae tn 2, 2a, 2b, 2c, 3, 3a, 3b, 3c, 4a, 5, 5a, L5, 6a, Keldri tn 1, 8, 5, Veskitammi tn 4

ja 8 ning Kuuse põik 40. Tegemist on ca 27 ha suuruse maa-alaga Laagri aleviku keskosas, kus

suurem osa territooriumist on täna Laagri Kinnisvara OÜ-le kuuluvate kasvuhoonetega hõivatud.

Kasvuhooned on amortiseerunud ja kuuluvad lammutamisele (Joonis 2).

Joonis 1. DP-ga kavandatav tegevus. Funktsionaalse tsoneerimise eskiis DP algatamise

taotluse juurde

Planeeringu elluviimine on kavas etapiviisiliselt. Arenduse väljaehitamise ajakava on umbes 10

aastat.

Esimeses etapis on kavas realiseerida 2,7 ha suurune korterelamuala koos selle juurde kuuluva

infrastruktuuri ehitusega tänastel Hoiu tn 1, 1a, 1b ja 3 asuvatel kinnistutel. Samuti puhastada

Kandle tiik ning ümber ehitada Hoiu ja Vae tänavate vaheline ristmik vastavalt DP koostamise käigus

teostatava liiklusuuringu (sh liiklusloendus, ristmike läbilaskevõime jmt) tulemustele.

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

6 / 25

Teises etapis realiseeritakse 1,9 ha suurune korterelamuala Hoiu tn 10 ja 10a asuvatel kinnistutel

koos kompaktse haljasalaga ning jalakäijate sild üle Pääsküla jõe. Samuti ehitatakse väla

bussipeatuste asukohad ning Hoiu tn kergliiklustee tunnel.

Kolmandas ja neljandas etapis arendatakse välja 1,5 ha ja 0,7 ha suurune korterelamuala, mis

hõlmab täna kinnistuid Hoiu tn 10b ja 10c ning Vae tn 2a (osaliselt) ja 2b. Samuti uute kortermajade

juurdepääsutee Keldri tn kaudu Juuliku-Tabasalu teele ja väljasõit Veskitammi ringristmikule.

Viiendas ja kuuendas etapis on kavas arendada äri- ja/või tootmisalasid tänastel Vae tn 2, 2a, 3, 3a,

3b, 3c, 5, 5a ja Kuuse põik 40 kinnistutel, kuhu tekiks tänapäevane äritänav. Seitsmendas etapis on

kavas realiseerida 1,4 ha suurune korterelamuala Hoiu tn 5 ja 5b asuvatel kinnistutel. Kaheksandas

etapis on kavas arendada ärimaad Vae tn 2 ja sellest läänes asuval maa-alal.

Korterelamu aladele on kavandatud kokku ca 700 eluruumi ja ca 1050 parkimiskohta

(1,5 parkimiskohta korteri kohta, täpsustatakse DP koostamisel), parkimine lahendatakse maapealse

parkimisena kombineeritult kinnistuste sees ja tänavamaal (täpsustub DP koostamisel).

Planeeritavad korterelamud võivad olla kuni 5-korruselised (kõrgusega maapinnast katuseharjani

kuni 20 m).

DP eskiisil näidatud üldkasutatavatele rajatistele lisanduvad puhke- ja spordirajatised

elamukvartalite sees (täpsustatakse DP koostamisel). DP-ga kavandatakse ühtlasi kompaktne

haljasala koos laste mängu- ja/või spordiväljakuga, kvartalisisene haljasala ning olulised

kergliiklusteed. Hoiu teele on planeeritud perspektiivne bussipeatus.

Keskuse ala ärimaa kinnistutel on kavas maapealne täisehitus kuni 60%, parkimine nähakse ette

maa-all (Vae tn ida suunal, ehk kinnistud Vae 3, 3a, 3b, 3c, 5, 5a ja Kuuse põik 40 alas), hoonetel

kuni 5 korrust. Hoonestustihedus määratakse DP edasises staadiumis.

Planeeringualal on ettenähtud ka 2 ha suurune ühiskondlike ehitiste maa, kuhu DP visiooni kohaselt

on tulevikus võimalik ehitada vastavalt vajadusele, kas lasteaed või kool. Samuti on ette nähtud uue

tankla asukoht Hoiu tn 16 ja 18 kinnituste lõunapoolsel alal.

Joonis 2. Vaade DP alale, Maa-ameti kaldaerofoto (20110512_ID9450)

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

7 / 25

2.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

2.2.1. Saue valla üldplaneering

Saue valla üldplaneering on kehtestatud Saue Vallavolikogu 29.11.2012 otsusega nr 89.

Üldplaneeringu joonise kohaselt on planeeringuala määratletud valdavalt tootmis- ja ärimaana.4

Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud järgmised põhimõtted, millega tuleb arvestada uue

hoonestuse rajamisel tiheasustusega alale:

- uutel elamualadel eelistada üldjuhul madaltihedat hoonestust, lisaks elamutele kavandada

ka avalike ja erateenuste osutamiseks vajalik maa;

- äri- ja tootmismaa ning elamumaa eraldamiseks on üldjuhul vajalik 20-50 m laiune

kõrghaljastusala;

- elamumaa juhtotstarbega aladel peab jalgsi liikumiseks sobiv avalik ruum (avalike ja

erateenuste osutamise alad, haljasalad, pargid, mänguväljakud, kergliiklusteed, avatud

õuealad jms) moodustama vähemalt 20% planeeritavast alast;

- uute rida- ja korterelamukruntide koormusindeks (krundipinna suhe korterite arvu) peab

üldjuhul olema 400-800, suurenedes asula keskusest äärealade suunas. Korterelamud

võivad olla kuni 5-korruselised;

- korterelamumaa haljasalapinnast peab vähemalt ¼ moodustama kõrghaljastus ja vähemalt

¼ kõrgpõõsastikud.

Pärast 2017. aastal Saue valla ühinemist Saue linna ning Kernu ja Nissi vallaga, algatati uue valla

üldplaneeringu (ÜP) koostamine (22.02.2018 otsus nr 20). Uue üldplaneeringu koostamise eesmärk

on ühtlustada endiste Saue, Kernu ja Nissi valdade ning Saue linna ühinemisel tekkinud Saue valla

ruumilised arengusuunad ja -põhimõtted järgnevateks aastateks. Käesoleva DP ala on koostatavas

ÜP-s määratud keskuse maa juhtotstarbega (ÜP põhilahenduse joonis, Skepast&Puhkim OÜ,

06.10.2020) (Joonis 3)5.

Koostatava ÜP seletuskirja eelnõu kohaselt iseloomustab keskuse maa juhtotstarvet mitmekesisus

ning erinevate kasutamisvõimalustega avatud avaliku ruumi olemasolu. Keskuse maal võivad

tihendatult asuda korterelamud, äri- ja avalikud hooned ning muud keskusesse sobivad hooned,

samuti avalikud haljasalad ja pargid ning keskust teenindavad ja keskkonda sobituvad rajatised

(tänavad, jalgratta- ja jalgteed, parklad, mänguväljakud jms). Keskuse maa koormusindeks peab

üldjuhul olema vähemalt 200. Piirdeaedade rajamine üldjuhul ei ole lubatud. Pere- ja ridaelamumaad

võib vajadusel kaasotstarbena kasutada eelkõige keskuse maa äärealadel. Detailplaneeringute

koostamisel tuleb arvestada, et kui planeeritaval alal puudub olemasolev ning säilitatav hoonestus,

siis tuleb DP eskiisi kujul lahendada planeeritava ala sidumine ülejäänud keskusega. DP ekiisis tuleb

tervikliku nägemusena esitada kavandatavad hoonestusmahud, sidus tänavavõrgustik ja

liikluskorraldus (sh jalg- ja jalgrattateed, parkimine, ühendused peamiste keskust teenindavate

avalikke ja erateenuseid pakkuvate hoonetega), avalikud haljasalad ja pargid. Eskiis tuleb

illustreerida asjakohaste 3D vaadetega.

ÜP seletuskirja eelnõus on täiendavalt märgitud, et ÜP-ga vähendatakse (vastavalt looduskaitse-

seaduse § 40) Pääsküla jõe ehituskeeluvööndit 10 meetrini Laagri aleviku piires alates Kaselaane

peakraavi suubumiskohast kuni Juuliku-Tabasalu riigimaantee sillani. ÜP seletuskirja eelnõu kohaselt

on juba ajalooliselt Laagri aleviku asustus paiknenud jõe läheduses (sh nii elamud kui ka abihooned).

Kavandatava keskuse maa juhtotstarbe alal on tulenevalt avalikust huvist lammutamisele minevate

kasvuhoonete piirkonnas otstarbekas jõeäärsele alale ehitada mitmesuguseid avaliku huviga ehitisi

(sh vaba aja veetmise rajatised, perspektiivne kooli ja/või lasteaiahoone, vallamaja laiendus vms).

4 https://sauevald.ee/uldplaneeringud-uldinfo 5 https://sauevald.ee/koostatav-uldplaneering

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

8 / 25

Korterelamuid vähendatud ehituskeeluvööndi alale ei kavandata. Keskkonnakaitseliselt on kogu

aleviku kanaliseerimisega viidud jõevee reostusrisk miinimumi.

Joonis 3. Väljavõte koostatava Saue valla üldplaneeringu joonisest DP ala piirkonnas

2.2.1. Arengukavad

Laagri aleviku keskosa DP tuleb koostada kooskõlas kõikide seonduvate arengukavadega6.

Saue valla arengukava 2020-2030

Arengukavas märgitakse, et Saue valla ruumilise planeeringu eesmärke, planeerimise üldpõhimõtteid

ja eelistatud praktikaid kajastatakse valla üldplaneeringus ja selle seletuskirjas. Planeerimisel

lähtutakse terviklikest lahendustest, näiteks uuselamurajoone planeeritakse koos avaliku

infrastruktuuri, mänguväljakute ja muu sinna juurde kuuluvaga. Uute arenduspiirkondade puhul

arvestatakse, et avalik ruum, teed, tänavavalgustus ning haljasalad lähevad valla omandisse ning

vald võtab üle nende hoolduskohustuse. Tiheasustusaladel võtab vallale kuuluv kommunaalettevõte

üle ühisveevärgi ja kanalisatsiooni võrgud ning pakub elanikele vee- ja kanalisatsiooniteenust.

Arendusaladel, kus kavandatakse rohkem kui viis elamuühikut peab arendaja arvestama vajadusega

osaleda rahalise panusega avaliku ruumi ja sotsiaalse taristu väljaarendamises.

Samuti on arengukavas märgitud, et linnalises piirkonnas on oluline kasvupotentsiaal, seda nii

keskustes asuvate uute kortermajade arendusprojektide näol kui ka keskuste äärtesse jäävate

väiksemate arenduste näol. Pikemas perspektiivis võib soodsate arengute toel tekkida ligi 20 000

elanikuga kasvukolmnurk Laagri alevik – Saue linn – Saku alevik. Linnalisse piirkonda on koondunud

suur osa valla territooriumil paiknevatest töökohtadest, eeskätt töötleva tööstuse, kaubanduse ja

teeninduse valdkondades.

6 https://sauevald.ee/arengukavad

Laagri aleviku

keskosa DP ala

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

9 / 25

Arengukava koostamisel on arvestatud ühtlasi Laagri aleviku keskosa DP realiseerimisel ca 500 uue

eluaseme lisandumisega valda. DP elluviimisel moodustub DP alast kaasaegne heakorrastatud

linnaruum, mis aitab kaasa arengukavas püsitatud puhta elukeskkonna eesmärgi saavutamisele.

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK) aastateks 2018-2029 on

kinnitatud Saue Vallavolikogu 30.08.2018 määrusega nr 44. ÜVK-d on käsitletud käesoleva aruande

ptk-des 2.3 ja 2.4.

2.2.2. Detailplaneeringud

Maa-ameti planeeringute kaardirakenduse kohaselt piirnevad Laagri aleviku keskosa DP alaga

järgmised detailplaneeringud, millega arvestatakse DP koostamisel (Tabel 1, Joonis 4).

Tabel 1. DP alaga piirnevad detailplaneeringud

DP nimetus DP ala,

ha

DP eesmärk DP

kehtesta-

mise kpv

Märkus

Vae tn 4

kinnistu ja

lähiala

1,3 Kinnistu kruntimine, maasihtotstarbe

osaline muutmine, äri- ja

transpordimaaks, ehitusõiguse määramine.

20.06.2017

Kehtiv

Koru I, Koru V, Koru IV ja

Laagri alajaama

kinnistute

96,5 Juuliku-Tabasalu maantee ja liiklussõlmede määramine, ehitusõiguse

seadmine ning maa sihtotstarbe osaline

muutmine elamu-, äri-, tootmis- ja

liiklusmaaks.

28.01.2010 Osaliselt kehtiv. ÜP muutev.

DP välispiirist on välja arvatud

Koruserva kinnistu ja lähiala DP

osa ja Koru tn 11, 13 ja 19

kinnistute ja lähiala DP osa, ning

Koru põik 2 ja 4 kinnistute ja

lähiala DP osa.

Veskitammi tn

10 kinnistu ja

sellega piirneva

reformimata

riigimaa ja lähiala

0,5 Seada Veskitammi tn 10 kinnistule

ehitusõigus kauplusehoone rajamiseks.

22.03.2011 Kehtiv

Veskitammi tänava,

Pääsküla jõe,

Männimetsa

põigi ja Kõltsari

2/III kinnistu

2,2 Selgitada välja ehitusvõimalused mänguplatsi rajamiseks, määrata

kinnistule ehitusõigus, lahendada

heakorrastus, haljastus ja

tehnovõrkudega varustamine.

28.06.2009 ÜP muutev, kehtiv.

Kuuse põik 36

kinnistu ja

sellega piirneva

reformimata

maa-ala

1,5 Ehitusõiguse ja hoonestustingimuste

määramine kahe hoone rajamiseks

garaažibokside tarbeks. Kinnistuga

piirnevale reformimata maal paiknevale

olemasolevale teele moodustada

transpordimaa krunt, mis taotletakse munitsipaalomandisse.

24.07.2012 Osaliselt kehtiv. DP välispiirist on

välja arvatud 24.05.2017

kehtetuks tunnistatud pos 1 osa.

Vae tn, Kuuse

põik ja Iltre tee

vahelise maa-

ala ja lähiala

1,4 Kinnistute kruntimine neljaks

elamumaa krundiks, ehitusõiguse

määramine nelja kuni kolme maapealse

korrusega korterelamute rajamiseks.

17.10.2017 Osaliselt kehtiv.

DP välispiirist on välja arvatud

Iltre tee, Kuuse põik ja Redise

tänava vahelise maa-ala DP osa.

Redise, Vae,

Kuuse põik ja

Kuuse tn

vahelise kvartali

5,1 Kinnistute kruntimine ja ehitusõiguse

määramine korterelamute rajamiseks.

10.10.2005 Osaliselt kehtiv. DP välispiirist on

välja arvatud Vae tn, Kuuse põik

ja Iltre tee vahelise maa-ala DP,

DP välispiirist on välja arvatud

Iltre tee, Kuuse põik ja Redise

tänava vahelise maa-ala DP osa.

Porvali 1 ja 2

kinnistute ja

lähiala

0,9 Kinnistute kruntimine, maasihtotstarbe

muutmine elamu- ja transpordimaaks

ning ehitusõiguse määramine ridaelamute püstitamiseks.

17.07.2019 Kehtiv

Kärbi 2 kinnistu

ja lähiala

0,8 Maa sihtotstarbe muutmine

tootmismaaks ning ehitusõiguse ulatuse

ja hoonestustingimuste määramine kuni

kahe tootmishoone rajamiseks.

17.12.2013 Kehtiv

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

10 / 25

Joonis 4. DP alaga piirnevad detailplaneeringud. Allikas: Maa-amet

2.3. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 (ÜVK) kohaselt on

Laagri aleviku kanalisatsioonitorustike tehniline seisukord hea ja täiendavaid investeeringuid seetõttu

lähiaastatel ei planeerita. Laagri piirkonna kanalisatsioonisüsteemis töötab 27 reoveepumplat. Laagri

tegevuspiirkonna reovesi juhitakse AS Tallinna Vesi hallatavasse ühiskanalisatsiooni. Laagri alevikus

on probleemiks asjaolu, et kanalisatsiooniga mitteliitunud elanikud kasutavad reoveekäitlemiseks

kogumiskaeve, mis on valdavalt vanad ning võivad põhjustada keskkonnareostust.7

Saue valla üldplaneering sätestab, et tiheasustusaladel on nõutud liitumine ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga. Ühiskanalisatsiooniga liitumine võimaldab vältida kontrollimatut koormust nii

pinnaveekogudele (võimalikud otselasud veekokku) kui kaitsta põhjavett reostuse eest (võimalikud

lekked individuaalsetest kogumiskaevudest vms).8 Valla ÜVK kohaselt on teostatud veemajandus-

projektidega kõigile piirkonna elanikele loodud tingimused ühiskanalisatsiooniga liitumiseks. ÜVKs

on ühtlasi märgitud, et Laagri alevikus puudub purgimissõlm, vahetus läheduses paikneb Pääsküla

purgimissõlm.

7 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 8 Saue valla üldplaneeringu KSH aruanne. Eelnõu seisuga 02.10.2020. ELLE OÜ

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

11 / 25

2.4. Sademevee käitlemine

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 (ÜVK) kohaselt on

SA KIK keskkonnaprogrammi raames teostatud mitmeid projekte, mille tulemusena on Laagri

sadeveekanalisatsiooni ulatus ja seisukord paranenud. Veskitammi tänaval kuulub sadevee-

kanalisatsioon AS-le Kovek. AS Kovek on 2012. aastal omandanud ka AS-le Sagro9 kuulunud

sadeveekanalisatsiooni torustiku Laagri alevikus. Veskitammi tänava sademeveed juhitakse Pääsküla

jõkke, paigaldatud on õlipüüdurid. Tulenevalt Ühtekuuluvusfondi ning siseriikliku keskkonna-

programmi veemajandusprojektidega rajatud taristu heast seisukorrast ei kavandata Laagri alevikus

lähiaastatel uusi suuremahulisi investeeringuprojekte.10

Koostatava Saue valla ÜP KSH aruande kohaselt tuleb sademeveekäitluse juures eelistada

looduslikke veesidumismeetmeid (immutamine pinnasesse, puhastuslodud, jms). Kus võimalik ja

asjakohane, tuleks sademevee kogumine lahendada osaliselt või terviklikult läbi kraavide, vältides

sademeveetorustiku rajamist. Nimetatud lahendusi on võimalik kasutada olukordades, kus

sademevesi ei ole reostunud (nt elamualadel). Looduslähedased meetmed aitavad paremini vastu

võtta sademete tippkoormust, mis on eriti oluline kliimamuutustega kohanemise kontekstis

(eeldatavalt sageneb tulevikus äärmuslike ilmastikutingimuste esinemine). Samuti toetavad need

ökoloogilisi protsesse, nagu näiteks põhjavee toitumine. Suurematel hoonestatavatel aladel on

otstarbekas kujundada olemasolevad ja/või rajatavad sademevee- ja maaparanduskraavid alasid

liigendavateks sini-rohekoridorideks, st kraavide äärde tuleks jätta ka haljastatud puhvervöönd.

Vastavad vööndid saavad pakkuda mitmeid funktsioone – lisaks eelnimetatud sademeveekoormuse

vastu võtmisele ja üleujutuste vältimisele, saab sellistesse koridoridesse luua liikumisradasid

jalakäijatele, pakkuda miljööväärtust elanikele, toetada bioloogilist mitmekesisust jms. Vastavate

koridoride asukohtade määratlemine võib toimuda detailplaneerimise tasemel, kuna lisaks

maastikust sõltuvatele eeldustele (asukoha reljeef, olemasolev pinnaveevõrk jm), tuleb lähtuda ka

detailplaneeringu tasemel täpsustuvast maakasutusest (nt jalakäijate käiguteede sobiv kulgemine).11

Eesti Standardis EVS 848:2013 „Väliskanalisatsioonivõrk“ on toodud HELCOM’i soovitused, mille sisu

koosneb põhimõtteliselt kahest eesmärgist: asulate reostuskoormuse vähendamine sademevee

nõuetekohase ärajuhtimise teel ning õlisisalduse piiramine sademevees. Standardiga reguleeritakse

hoonevälist, nii kinnistutel paiknevat kui ka ühiskanalisatsioonivõrku. Standardis on toodud

sademevee käitlemislahendused prioriteetsuse järjekorras:

 Kui pinnase iseloom, sademevee kvaliteet, õigusaktid ja muud asjaolud seda lubavad,

immutatakse sademevesi või vähemalt osa sellest samal alal, kus see tekib.

 Kui sademevett ei saa immutada, tuleb võimalusel tekkekohas äravoolu aeglustada, viivitada

(viibeaega pikendada) enne selle ära juhtimist.

 Kui sademevett ei saa immutada või selle viibeaega tekkekohas pikendada, tuleb sademevesi

juhtida edasi tõkestava ja viivitava immutussüsteemiga, nt kraavide, lohkude jms kaudu, kus

vesi saab imbuda pinnasesse, seda takistab taimestik ja vesi saab aurustuda.

 Kui kraavide abil ei saa vett edasi juhtida, siis juhitakse vesi edasi toruga, rakendades

vajadusel enne suublasse juhtimist aeglustust (tiigid), puhastust.

 Kui ka viimast ei saa rakendada, siis viimase lahendusena suunatakse sademevesi

lahkvoolsesse ühiskanalisatsioonivõrku.

DP visiooni kohaselt ehitatakse sademevee ärajuhtimiseks välja sademevee kanalisatsioon.

Sademevett kogutakse liikluspindadelt ja parklatest ning juhitakse kanalisatsiooniga Pääsküla jõkke.

Eluhoonete katustelt tulenev sademevesi kogutakse võimalusel samuti sadeveekanalisatsiooni, kuna

paese pinnase tõttu on immutamine raskendatud. Äri- ja ühiskondlike hoonete katustelt tulev

9 Käesoleva aruande koostaja märkus: Täna Laagri Kinnisvara OÜ omandis 10 Saue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 11 Saue valla üldplaneeringu KSH aruanne. Eelnõu seisuga 02.10.2020. ELLE OÜ

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

12 / 25

vihmavesi juhitakse samuti sadeveekanalisatsiooni. Vajalike puhastusseadmete, õli- ja liivapüüdurite

jmt põhimõtteline kirjeldus tuuakse ära DP seletuskirjas ning täpsustatakse ehitusprojektidega.

Veeseaduse § 129 kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad

sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Veeseaduse § 129 lõike 3

kohaselt sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid,

viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda

eelkõige maastikukujunduse kaudu, vältides sademevee reostumist, ei käsitleta sademevee

suublasse juhtimisena veeseaduse mõistes.

Kokku kogutud sademevee juhtimiseks suublasse tuleb taotleda veeluba. Suublasse juhitav

sademevesi peab vastama veeseaduse alusel kehtestatud sademevee saasteainesisalduse

piirväärtustele ja veeloaga või kompleksloaga määratud heitkogustele (veeseadus § 129 lõige 4).

Sademevee saasteainesisalduse piirväärtused ja suubla juhtimise ning seirenõuded on kehtestatud

keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,

kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise

meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.

2.5. Ressursside kasutamine ja tegevuse energiakasutus

Vastavalt Maa-ameti maardlate rakendusele ei ole antud alal registrisse kantud maavara.

Planeeringuala moodustavad enamjaolt olemasolevad tootmismaad, kus suures osas asuvad

amortiseerunud ning lammutamist vajavad kasvuhooned. Planeeringuala lähedusse jääb Pääsküla

jõgi. Jõe ja DP ala vahelise alal moodustab peamiselt looduslik rohumaa (maatulundusmaa

sihtotstarbega kinnistud) ning mõned elamumaa sihtotstarbega kinnistud. Jõekallastel esineb ka

kõrghaljastust. Koostatava Saue valla ÜP kohaselt jõe äärsetele aladele elamuid ehitada ei ole

lubatud.

Kavandatav tegevus toob kaasa maakasutuse muutusi, kuna alale planeeritakse korterelamuid ning

äri- ja segafunktsiooniga (sotsiaalmaa ning äri- ja tootmismaa) kvartalit. Eeldavalt toimub

maakasutuse intensiivistumine.

Planeeringu eelviimine eeldab olemasolevate kasvuhoonete likvideerimist ning lammutamisjäätmete

nõuetekohast käitlemist.

Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid

tõenäoliselt mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju. Ressursse tarnitakse

autotranspordiga mööda olemasolevaid teid ja mööda tehnovõrkusid. Täpne energiakasutuseks

vajalike ressursside maht selgub ehitusprojektide koostamisel. DP realiseerimisel on osade

energiaressursside vajadus lühiajaline (s.o ehitusperioodil) ning osade (nt elekter, küte) vajadus

pidev ja pikaajaline.

Planeeritavate hoonete vee- ja soojavarustus kavandatakse vastavalt Saue vallas kehtivale korrale

ja tingimustele. Planeeringu elluviimine on kavandatud etapiviisiliselt. Planeeringu elluviimiseks

vajalike ressursside hinnanguline maht ei ole käesolevas etapis teada ning see selgub DP ja

ehitusprojektide koostamisel.

2.6. Tegevusega kaasnevad tegurid

Alale planeeritakse korterelamuid ning äri- ja segafunktsiooniga (sotsiaalmaa ning äri- ja

tootmismaa) kvartalit. DP koostamise käigus nähakse ette kavandatavate hoonete vee-, sooja- ja

elektrivarustus, samuti sademevee ärajuhtimine, tänavavalgustuse rajamine, parkimise

korraldamine, liikluslahenduse korraldamine jmt.

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

13 / 25

Müra võib kaasneda ehitusperioodil (müratase sõltub ehitustehnoloogiast ja kasutatavatest

ehitusmasinatest), kuid see ei erine tavapärasest ehitusmürast. Ehitamine põhjustab tavaelust

kõrgemat mürataset, mis on ajutine ja mööduv. Samuti võib ehituse ajal esineda ajutist vibratsiooni

(sõltub ehitustehnoloogiast), kuid see jääb eeldatavasti ühe kinnistu piiridesse. Ehitamise ajal tuleb

kinni pidada öistest lubatud müratasemetest. Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–

7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset, mis elamumaa puhul on 45 dB.12 Ei ole

tõenäoline, et ehitamisega kaasneb oluline negatiivne mõju (müranormide ületamine). Öiseid

müratekitavaid ehitustöid tuleks vältida ning kuna piirkonnas asuvad ka elamud, siis võimalusel mitte

kavandada müratekitavaid ehitustöid ka õhtusele ajale ja puhkepäevadele.

DP alale kavandavate korterelamute ja säilivate tootmisalade vahele tuleb ette näha kompaktsed

haljasalad, vähendamaks tootmisalalt tulenevaid võimalikke häiringuid (nt müra, tolm, vaated vm)

elamualadele.

DP realiseerumisel lisandub piirkonda täiendav märkimisväärne liikluskoormus (ca 700 eluruumi ja

1050 parkimiskohta), ning sellega kaasneb suurenev müratase ja õhusaaste. Kuna elamualade

väljaehitamine on kavandatud etapiviisiliselt, siis liikluskoormus, müratase ja õhusaaste piirkonnas

kasvab pikema aja jooksul, mitte hüppeliselt. Liikluslahenduse väljatöötamise aluseks on DP raames

koostatav põhjalik liiklusuuring, mis sisaldab liiklusloendust ja -prognoosi, ristmike läbilaskevõimet

jmt.

DP realiseerimisega kaasneb planeeritava maa-ala (korterelamute ja mänguväljakute ümbrus,

ettevõtete territooriumide) ja juurdepääsutee tehislik valgustamine. Valgustus tuleb kavandada

(projekteerida) nii, et valgustamisega ei kaasneks valgusreostust. Kavandatav tänavavalgustus on

vajalik elanike heaolu ja turvalisuse tagamiseks.

2.7. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine

DP alusel kavandatavate hoonete ja rajatiste ehitamise (ehitusaegne mõju) käigus tekivad valdavalt

tavapärased ehitusjäätmed. Tekkivate jäätmete liik ja kogus ei ole teada. Ohtlike jäätmete teke on

tõenäoliselt minimaalne ja võib peamiselt kaasneda avariiolukorras, kui ehitusmasinatest võib

lekkida kütust või määrdeaimeid. Ehitustegevuse käigus tekkivad ohtlikud, suuremõõtmelised ja

muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud jäätmekäitlejale (2021. aastast osutab

korraldatud jäätmeveo teenust kogu Saue vallas AS Ragn-Sells). Kohalikul omavalitsusel (Saue

Vallavalitsusel) on õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist.

Kuna DP alale kavandatakse ca 700 uut eluruumi, siis suureneb ka piirkonnas tekkivate

(sega)olmejäätmete hulk (kasutusaegne mõju). Keskkonnaagentuuri andmete13 kohaselt tekkis

Eestis aastatel 2000-2018 ühe elaniku kohta keskmiselt 344 kg olmejäätmeid, kusjuures üldine trend

näitas langust. Seega võib hinnanguliselt öelda, et ca 2000 uut elanikku tähendab kokku keskmiselt

ca 600 t olmejäätmeid aastas arvestades langeva trendi jätkumist.

Segaolmejäätmete võimalikult suures ulatuses taaskasutamise kindlustamiseks tuleb neid sortida

tekkekohas ja seejärel liigiti koguda vastavalt keskkonnaministri 16.01.2007 määrusele nr 4

„Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“14. Lääne-Harjumaa

jäätmekavas 2015-2020 on seatud olmejäätmete osas eesmärgiks aastaks 2020 võtta ringlusesse

50% olmejäätmete kogumassist. Samas märgitakse, et olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu

täitmine on keeruline. Selleks on vaja oluliselt suurendada olmejäätmetes sisalduvate biolagunevate

jäätmete, mis moodustavad olmejäätmetest ca 30% ning paber ja kartong jäätmete (ca 13%

12 Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” Lisa 1; eRT:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1211/2201/6027/KKM_m71_Lisa1.pdf# 13 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/esita-andmed/jaatmed/keskkonnanaitajad 14 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/119122015005?leiaKehtiv

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

14 / 25

olmejäätmetest) liigiti kogumist ja ringlusse suunamist. Suure osa olmejäätmetest moodustavad ka

plastjäätmed – ca 18%.

Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja Saue valla

jäätmehoolduseeskirja (vastu võetud Saue Vallavolikogu 26.09.2019 määrusega nr 31) nõudeid, siis

olulist negatiivset keskkonnamõju kavandatava tegevusega ei kaasne.

2.8. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

DP staadiumis ei kavandata selliseid objekte ega tegevusi, mis võiksid endaga kaasa tuua selliseid

avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või kahju inimeste tervisele.

DP realiseerimisega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate

poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad on

tehniliselt korras ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike

kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, et reostus ei satuks vette ja

pinnasesse.

Ala tuletõrjeveevarustus tuleb lahendada koostatava DP-ga ning ehitusprojektis näha ette vajalikud

tulekustutus- ja valvesüsteemid. Laagri aleviku tuletõrje veevarustus on lahendatud hüdrantidega

ringveevõrguna. Tänavahüdrandid on paigaldatud ka Koidu elamupiirkonnas. Laagri alevikus paikneb

Tsentraal 2 ja Kuuse tn veetöötlusjaamade juures kummaski kaks veereservuaari 2x125 m3 ning

Sillaku puurkaev-pumpla juures kolm 50 m3-list veereservuaari.15

2.9. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht

Maa-ameti kaardirakenduse andmetel ohtlikke ettevõtteid piirkonnas ei asu. Lähim ohtlik ettevõte

on Pärnu mnt ääres paiknev Alexela tankla, mis asub DP alast vähemalt ca 600 m kaugusel ja mille

ohuala käesoleva DP alani ei ulatu.

DP alale on ettenähtud uus tankla (Hoiu tn 16 ja 18 kinnistute lõunaserva). Juhul, kui tanklas

hoiustatakse kütust künniskogusest suuremas koguses, siis on tegemist ohukategooriaga

ettevõttega. Kemikaaliseaduse § 32 lg 4 kohaselt tuleb ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga

ettevõtte ohualasse jääva maakasutuse planeerimisel või sinna ehitise kavandamisel esitada

detailplaneering Päästeametile kooskõlastamiseks. Päästeamet võtab planeeringute ja

ehitusprojektide kooskõlastamisel aluseks metoodika „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja

ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“ ning hindab, kas dokumendid vastavad

kemikaaliseaduse § 32 lõike 5 nõuetele – hinnatakse, kas maakasutuse planeerimisel ja ehitise

projekteerimisel on arvestatud kemikaaliseaduse § 32 lõikes 1 nõutud asjaoludega.

Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohtu tõenäoliselt ei esine.

DP realiseerimine ei soodusta õnnetuste ja/või avariiolukordade teket. Hoonete ja rajatiste ehitamisel

ja tehnovõrkude rajamisel ning kasutamisel tuleb lähtuda kehtivatest ohutusnõuetest.

15 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

15 / 25

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav

keskkond

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Planeeringuala asub Saue vallas Laagri alevikus ja hõlmab järgmisi kinnistuid: Hoiu tn 1, 1a, 1b, 3,

5, 5b, 8a, 8b, 10, 10a, 10b, 10c, 12, 12a, 14, 16, 18, Vae tn 2, 2a, 2b, 2c, 3, 3a, 3b, 3c, 4a, 5, 5a,

L5, 6a, Keldri tn 1, 8, 5, Veskitammi tn 4 ja 8 ning Kuuse põik 40 (Joonis 5). Valdavalt on tegemist

toomismaa sihtotstarbega kinnistutega. DP alal asub elamumaa sihtotstarbega Hoiu 12 kinnistu.

Planeeringuala suurus on ca 27 ha, millest suurema osa hõlmavad täna Laagri Kinnisvara OÜ-le

kuuluvad kasvuhooned, kus on köögivilju (tomatid, kurgid jm) kasvatatud üle 25 aasta. Ettevõtte

tegevusalad on veel köögiviljataimede kasvatamine, lillede ja lilletaimede kasvatamine ning

köögivilja töötlemine ja hoiustamine. Kasvuhoonete soojusvarustuseks on ettevõttel oma

gaasikütusel töötav katlamaja.

DP ala piirkonnas asub ka Laagri aleviku kaugkütte tarbijaid soojusega varustav katlamaja (aadressil

Vae tn 6), mis rajati 2003. aastal, töötab maagaasil ja kuulub Adven AS-le.

Planeeringuala hõlmab mh valla omandisse kuuluvat vana vallamaja ja Laagri kultuurikeskust

(ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega Veskitammi tn 4 ja 8 kinnistud).

Joonis 5. DP alal asuvad kinnistud. Allikas: Maa-amet

Maakasutuse täpsem lahendus, hoonete ja rajatiste asukohad ja mahud selguvad detailplaneeringu

koostamisel.

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

16 / 25

3.2. Alal esinevad loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja

taastumisvõime

Kavandatav tegevus toob kaasa maakasutuse ja maastikupildi muutusi, kuna alale planeeritakse

korterelamuid ning äri- ja segafunktsiooniga (sotsiaalmaa ning äri- ja tootmismaa) kvartalit.

Eeldavalt muutub ka maakasutus intensiivsemaks.

Mõju mullastikule/pinnasele on tõenäoliselt võrdlemisi suur, kuna alale kavandatakse mitmesuguseid

hooneid koos parklatega. Ehitusaegsed mõjud on siiski lokaalsed, piirdudes tõenäoliselt DP alaga.

Kavandatav tegevus ei põhjusta märkimisväärset reostumise riski kui ehituse käigus kasutatakse

töökorras ehitusmasinaid.

Käsitletavas piirkonnas puuduvad arvele võetud maavarad. Ehitiste ehituseks kasutatakse

loodusvarasid mahus, mis ei too eeldatavasti kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju.

Laagri keskuse alal, kus peaks olulisele kohale seadma kõrge kvaliteediga avaliku ruumi ja miljöö,

on soovitav kõrghaljastuse säilitamiseks läbi viia dendroloogiline uuring. Juhul, kui tegevuse ellu

viimisel on vältimatu miljöölt või ökoloogiliselt väärtuslike puude likvideerimine, tuleks teostada

asendusistutus, võttes arvesse nii haljastuslikke kui ökoloogilisi aspekte.16

Planeeringu alal ei esine täna looduskaitselisi väärtusi. Planeeringu realiseerimisel nähakse

planeeringualal ette kompaktsed ja kvartalisisesed haljasalad, mis tõstavad piirkonnas loodusliku

mitmekesisuse väärtust.

Planeeringualast lähimad kaitstavate liikide leiukohad asuvad planeeringualast piisaval kaugusel, et

kavandatava tegevuse mõju nendeni eeldatavasti ei ulatu.

3.3. Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime

3.3.1. Asustus ja rahvaarv

Tänane Saue vald moodustati 24.10.2017, kui ühinesid Saue linn ning Kernu, Nissi ja Saue

vald. Saue valla kodulehe andmetel oli 01.01.2020 seisuga Laagri aleviku elanike arv 5580, Saue

vallas kokku 23 024 ja valla suurimas keskuses, Saue linnas, 5762. Tegemist on Eesti mandriosa

rahvarohkeima vallaga, mille pindala on ligikaudu 630 km2. Valda iseloomustab mitmekesine

asustusstruktuur: siin on linnalisi asumeid ja hajaasustust. Valda läbivad mitmed tähtsad

transiitteed: Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Haapsalu maantee ning Tallinna-Turba ja Tallinna-Paldiski

raudtee.17

DP täismahus realiseerumisel (ca 700 uut eluruumi ehk hinnanguliselt 2000 uut elanikku) võib Laagri

aleviku elanike arv kasvada üle 35%. Laagri aleviku keskosa arendamisega seotud elanike arvu

kasvuga on arvestatud nii Saue valla arengukava kui valla uue üldplaneeringu koostamisel. Elanike

arvu kasv toob kaasa täiendavate maksude laekumise valla eelarvesse. Seega kavandataval

tegevusel on positiivne mõju kohaliku omavalitsuse tuludele.

3.3.2. Põhjavesi

Põhjavesi on DP alal nõrgalt kaitstud. Lubjakivi on kaetud kuni 5 m paksuse jõesetete, peenliiva või

moreeni kihiga (Joonis 6).

16 Saue valla üldplaneeringu KSH aruanne. Eelnõu seisuga 02.10.2020. ELLE OÜ 17 Saue valla koduleht, 07.10.2020

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

17 / 25

Aluspõhi koosneb ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu Aluvere, Pagari ja Madise kihistiku

savikast lubjakivist ja merglist. Põhjavee tase on alal nelja meetri sügavusel. Põhjavesi voolab loode

suunas järgides maapinna kõrgust (37,5 m kuni 35 m) ja Pääsküla jõe langu.

Joonis 6. Põhjavee kaitstus DP ala piirkonnas18

Laagri aleviku veevarustuses kasutatakse O-Cm ja Cm-V veekompleksi põhjavett. Pärast 2015-2016

aastatel teostatud veemajandusprojekte vastab tarbijale jõudev joogivesi kõigile veekvaliteedile

kehtestatud nõuetele.19 Laagri aleviku põhjaveevaru on kinnitatud Laagri põhjaveemaardlas 500

m3/d O-C veekihis ja 1500 m3/d C-V veekihis kuni 2030. aastani.20 C-V vett kasutatakse kuni mahus

623 m3/d. Vaba põhjavee kogus on 847 m3/d.21 DP alal asub üks 40 m sügavune puurkaev nr 774,

mis kuulub Sagro AS-le22. Kaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 m. 23 Lisaks lõikub ala 188 m sügavuse

puurkaevu nr 50124 ja 70,8 m sügavuse puurkaevu nr 85225 50 m sanitaarkaitsealaga (Joonis 7).

3.3.3. Pinnaveekogud ja kaldad

Pinna- ja põhjavesi on vastastikuses seoses, kuna veelahkme aladel infiltreeruv vihmavesi jõuab

jõgedesse peamiselt maapinnalähedasest põhjaveekihist, mida jõed dreenivad.

18 Põhjavee kaitstus. Geoloogiline baaskaart 1:50 000. Maa-amet 12.10.2020 19 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 20 Keskkonnaministri 06.04.2006 käskkiri nr 396 21 2018. aasta põhjaveevaru bilanss. Keskkonnaagentuur 2019 22 Käesoleva aruande koostaja märkus: Täna Laagri Kinnisvara OÜ omandis 23 Keskkonnaregister https://otsi.eelis.ee/PRK0000774 24 Keskkonnaregister https://otsi.eelis.ee/PRK0000501 25 Keskkonnaregister https://otsi.eelis.ee/PRK0000825

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

18 / 25

Pääsküla jõgi (VEE1095500) on 13,6 km pikkune, 41,2 km2 suuruse valgalaga avalikult kasutatav

veekogu26, mille koondseisund on „kesine“. Koormuse põhjus on hajukoormus sademeveest ning

paisud ja tõkestusrajatised. Hajukoormuse vähendamiseks on vajalik lahendada oluliste

taristuobjektide sademevee nõuetekohase kogumine ja puhastamine (settetiigid, liiva- ja õlipüüdurid

vm)27. Pääsküla jõe kaldast 4 m kauguseni ulatub kallasrada, 10 m kalda veekaitsevöönd, 50 m kalda

ehituskeeluvöönd ja 100 m kaugusele kalda piiranguvöönd (Joonis 7). Kõik vööndid lõikuvad

planeeringualaga.

DP alale jääb Kandle tiik (VEE2005740), mille kaldast 10 m kaugusele ulatub kalda veekaitsevöönd,

25 m ehituskeeluvöönd ja 50 m piiranguvöönd.

Joonis 7. Planeeringualal esinevad veekaitselised kitsendused. Maa-amet (12.10.2020)

3.3.4. Pinnavormid, maastikud ja metsad

Reljeef on DP alal tasane, langedes loode suunas 37,5 meetrilt kuni 35 meetrini.

Mullakaardi alusel levivad Pääsküla jõe kaldal osaliselt lammi-gleimullad. Lammimullad esinevad

veekogude üleujutusaladel, kus toimub perioodiline tulvaveega üleujutus ning heljuvate setete

kuhjumine. Peale üleujutuse avaldab lammimuldade kujunemisele mõju ka põhjavee sügavus ja selle

kõikumine.28

Planeeringualal metsa ei asu. Kõrghaljastust esineb planeeringualal kirde- (Kultuurimaja park,

Pääsküla jõeäärne ala) ja lääneosas (planeeritava ühiskondlike ehitiste ala piirkond ja Kandle tiigi

ümbrus). Ülejäänud DP alal esineb kõrghaljastust minimaalselt. DP alal asuvad peamiselt tootmis-

ja ärihooned, sh suurema osa alast hõlmavad amortiseerunud kasvuhooned.

26 Keskkonnaregister http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=VEE1095500&mount=view 27 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 28 Saue valla üldplaneeringu KSH aruanne. Eelnõu seisuga 02.10.2020. ELLE OÜ

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

19 / 25

3.3.5. Puhkeala- ja võimalused ning kalda ehituskeeluvööndi vähendamine

DP alale kavandatakse mitmekesist maakasutust, mis elavdab piirkonna kasutamist. Elav kasutus

vähendab omakorda kuriteohirmu. Oluline on nii keskusalade kui elamupiirkondade arendamisel

planeerida funktsionaalne jalgteede ja rohealade võrgustik koos laste mänguväljakute jms

objektidega, mis tagaks avalike alade aktiivse kasutuse eri vanuserühmade poolt. Erinevate elanike

rühmade tasakaalustatud omavaheline ühildamine piirkonnas vähendab kõigi kuriteoliikide ohtu ja

seega ka kuriteohirmu.29

DP alaga piirneva Pääsküla jõe põhjakaldal asuvad avalikus kasutuses vaba aja veetmise rajatised.

Jõe lõunakallas on osaliselt põllumaa, osaliselt kas lage või puudega haljasala. Seega on kalda-alad

tänasel päeval säilinud osaliselt veel looduslähedasena30. DP-ga ei ole kavandatud elamuid kehtiva

50 m ega koostatava ÜP-ga vähendatava 10 m ehituskeeluvööndi alale.

Koostatava ÜP KSH aruandes tuuakse seoses ehituskeeluvööndi vähendamisega välja, et käesolev

DP eskiis paigutab hoonestusalad sarnasele kaugusele tänasel päeval välja kujunenud ehitusjoonele

ning jõeäärne ala on säilitatud jalgradadega avalikus kasutuses rohealana, kuhu võiks paigutada nt

mänguväljakuid jms. Kirjeldatud lahenduse rakendumine võimaldaks eeldatavalt vältida olulisi

negatiivseid keskkonnamõjusid ning esile tõsta positiivseid mõjusid.

DP-ga kavandatakse korterelamute keskele kompaktne haljasala koos laste mängu- ja/või

spordiväljakuga. DP joonisel on näidatud ka kavandatavate kortermajade vahelt haljasalal kulgev

perspektiivne täiendav ühendus (oluline kergliiklustee) üle Pääsküla jõe, mis võimaldab kiiret ja

mugavat ligipääsu jõe põhjakaldal asuvatele vaba aja veetmise rajatistele.

ÜP kohaseid rohekoridore ega rohealasid planeeringu alal ei asu.

3.3.6. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad

EELIS andmebaasi kohaselt (seisuga 07.10.2020) DP alal ja selle lähipiirkonnas kaitstavaid

loodusobjekte ei asu. Lähim kaitstava liigi (kanakull, Accipiter gentilis, II kaitsekategooria) leiukoht

asub DP alast vähemalt 800 m kaugusel. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele tõenäoliselt puudub.

Samuti ei asu DP alal ega selle mõjupiirkonnas Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Lähim

Natura 2000 ala (Vääna-Posti loodusala, EE0010175) asub DP alast rohkem kui 5 km kaugusel.

Kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 aladele puudub.

3.3.7. Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada

Planeeringualal ja selle lähiümbruses ei ole teada alasid, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on

ületatud või võidakse ületada.

3.3.8. Tiheasutusega alad

Laagri aleviku puhul on tegemist tiheasustusalaga. DP-ga kavandatakse ala terviklikku lahendust

kaasaegsele elukeskkonnale, mis soosiks ala ööpäevaringset kasutust (elukohad, töökohad,

mänguväljakud, haridusasutus) ja vähendaks pendelrännet.

3.3.9. Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega objektid ja alad

Kultuuriministeeriumi tellimusel on üle-eestiliselt kaardistatud silmapaistvamad 20. sajandi

arhitektuuri näited. Projekti eesmärk oli välja selgitada 20. sajandi arhitektuuri paremik ning seda

29 Saue valla üldplaneeringu KSH aruanne. Eelnõu seisuga 02.10.2020. ELLE OÜ 30 Saue valla üldplaneeringu KSH aruanne. Eelnõu seisuga 02.10.2020. ELLE OÜ

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

20 / 25

väärtustada ja kaitsta.31 Projekti raames koostatud andmebaasi32 on kantud ka kaks Laagri alevikku

jäävat hoonet (Tabel 2).

Tabel 2. DP alal asuvad 20. saj arhitektuuriobjektid

Nr Nimetus Aadress Dateering Seisukord Miljööala

299 Haldushoone Laagris Hoiu 3 ja 3b nõukogude rahuldav Ei

308 Kultuurimaja Laagris Veskitammi 8 nõukogude hea ei

Kuigi nimetatud hooned ei ole riikliku kaitse all, on soovitatav DP koostamisel võimalusel nendega

arvestada.

Muid arheoloogilise ega kultuurilise väärtusega alasid ja objekte planeeringualal ning selle ümbruses

ei ole registreeritud.

3.4. Võimalik oluline mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale

Detailplaneeringu elluviimine aitab kaasa Saue valla arengukavas püstitatud puhta elukeskkonna

eesmärgi saavutamisele, kujundades piirkonnast kaasaegse heakorrastatud linnaruumi, millel oleks

ööpäevaringe aktiivne kasutus eri vanuserühmade poolt (eluasemed, töökohad, mänguväljakud,

tervislikke liikumisviise soosiv jalg- ja jalgrattateede ning rohealade võrgustik). Mitmekülgne

maakasutus elavdab ala kasutust, vähendab kuriteoohtu ja tõstab elanike turvatunnet. Sellel on

omakorda positiivne mõju elanike heaolule ning tervisele.

Uute elamualade kavandamisel on oluline tagada peamiste teenuste kättesaadavus piirkonnas –

töökohad, lasteaed, kool, ühistransport, kauplused jne). Planeeritavatest korterelamutest ca 0,5-1

km kaugusel asub põhikoolina tegutsev Laagri kool. Uute eluasemete paiknemine kooli läheduses

aitab kaasa Saue valla arengukavas püstitatud kodulähedase põhihariduse eesmärgi saavutamisele.

Laagri alevikus asuvatest neljast lasteaiast kolm (Laagri, Veskitammi ja Tuleviku) asuvad DP alast

ca 300-600 m kaugusel. DP alale on ühtlasi ette nähtud ühiskondlike ehitiste maa, kuhu DP visiooni

kohaselt on võimalik ehitada tulevikus lasteaed või kool. DP ala läheduses asuvad ka Laagri

Spordihoone ja tennisekeskus ning Rahvaspordiklubi Kuuse, kus saab osaleda pallimängudes ja

rühmatreeningutes ning käia jõusaalis. DP ala vahetus läheduses on olemas toidukauplus

(Comarket). Laagri alevikus asub ka perearstikeskus. DP alale jäävas kultuurimajas pakutakse

tegevust igale vanusele (nii beebidele, õpilastele kui täiskasvanutele – võimlemine, muusika- ja

lauluringid, rahva- ja seltskonnatants, loodus- ja teadusring jmt). Kultuurikeskuses korraldatakse

mh erinevaid kultuurisündmusi, koolitusi, kunstinäitusi, seminare, koosolekuid ja koosviibimisi.

Suuremaid üritusi korraldatakse kultuurikeskuse õuel ja Jõekääru pargis.33 Eeltoodust võib järeldada,

et piirkonnas on juba täna peamised teenused ka elanikkonna kasvades kättesaadavad ning DP-ga

luuakse juurde täiendavaid võimalusi.

DP kohaselt säilib planeeringuala lääneosas asuv olemasolev tootmismaa. Elamumaa ja tootmismaa

vahele tuleb koostatava Saue valla ÜP kohaselt kavandada 30-50 m laiune kõrghaljastusala.

Tiheasustusega alal, kus puudub kõrghaljastus, on üldjuhul kõrghaljastuse rajamise arvestuslik

miinimumnorm kuni 1500 m2 suuruse krundi kohta 1 puu, kuni 2000 m2 12 krundi kohta 2 puud,

suurema krundi kohta 3 või enam puud. Korterelamumaa haljasalapinnast peab üldjuhul vähemalt

¼ moodustama kõrghaljastus ja kõrgpõõsastikud. DP koostamisel on soovitatav seada

kõrghaljastusele täiendavad nõuded lähtudes asukoha eripärast. Kõrghaljastus aitab vähendada

tootmisalalt tulenevaid võimalikke häiringuid (nt müra, tolm, vaated vm) elanikele, mis võib

mõjutada nende heaolu ja tervist.

31 Saue valla üldplaneeringu KSH aruanne. Eelnõu seisuga 02.10.2020. ELLE OÜ 32 Kultuurimälestiste riiklik register (https://register.muinas.ee/) 33 https://sauevald.ee/

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

21 / 25

DP-ga kavandatakse planeeringuala kirde osa arendada moodsaks äritänavaks, millega tõenäoliselt

kaasneb ka positiivne mõju elanikkonnale, kuna piirkonda luuakse eeldatavalt uusi töökohti.

Lisanduvate töökohtade iseloom ja arv ei ole käesoleva aruande koostamise ajal teada.

Koostatava Saue valla ÜP KSH aruande kohaselt saab Pääsküla jõge näha kui olulist Laagri aleviku

elukeskkonna ja miljöö rikastajat. Jõekaldad ja sinna tänaseks päevaks juba ehitatud puhkerajatised

on täna praktiliselt ainus avaliku kasutuse suunitlusega roheala Laagri keskuses. Kaldapromenaadi

põhimõtteline pikendamine ja selle seotus ühiskondlike hoonetega või muud avalikud alad saaks luua

Laagri alevikus elanikkonnale täiendavat väärtust. DP-ga on elamualade vahele kavandatud

spordi/mänguväljakud ning kavandatavate elamualade vahelt haljasalal kulgev perspektiivne

täiendav ühendus (oluline kergliiklustee) üle Pääsküla jõe. Nimetatud ühendustee (jalakäijate sild)

on ette nähtud ka koostatava ÜP-ga. Seega loob DP piirkonda täiendavaid võimalusi vaba aja

veetmiseks, millel on positiivne mõju elanike tervisele ja heaolule.

DP elamualade täismahus realiseerimisel lisandub piirkonda ca 700 eluruumi, mille jaoks luuakse ca

1050 parkimiskohta. DP alale nähakse ette ka bussipeatuste asukohad, võimaldades autotranspordi

asemel eelistada ühistranspordi kasutust. Ühistranspordi kasutust kesklinna suunal soosib ka

lähedusse jääv Urda rongipeatus. DP-ga kavandatakse jalg- ja jalgrattateede võrgustik, mis

võimaldab piirkonnas asuvate teenuste kasutamisel eelistada autotranspordi asemel tervislikumaid

liikumisviise. Samas tuleb DP koostamisel arvestada juba täna Veskitammi tänava (tee nr 11401

Laagri Harku teelõigul Veskitammi/Pärnu mnt raudtee ülesõidust kuni Vae tn ringristmikuni) suure

liikluskoormusega – 5583 liiklusvahendit (lv) ööpäevas, mis on 368 lv/päevasel, 212 lv/õhtusel ja 42

lv/öisel ajal34. Seega tuleb DP koostamisel põhjalikult analüüsida märkimisväärselt kasvava

liikluskoormuse ning sellega seoses mürataseme ja õhusaaste suurenemisega seonduvaid mõjusid.

Oluline on, et kavandatavad arendused ei tooks kaasa kohalikele elanikele tänase olukorra

halvenemist. DP raames koostatavas liiklusuuringus on soovitatav mh analüüsida mõju kohalikele

elanikele seoses juurdepääsuteede asukohtade muutumisega, st kuidas inimesed tulevikus hakkavad

valla keskusesse või muudesse tõmbekeskustesse liikuma, samuti anda hinnang kiire abi (kiirabi,

päästeautod jmt) juurdepääsude võimaluse muutumise kohta.

DP ja ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada koostatava Saue valla üldplaneeringus35 määratud

tingimust rakendada keskuse maa juhtotstarbega alal kavandatavatele uutele elamutele II müra

normkategooriat. DP koostamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

ja tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks määruses toodud müra normtasemeid.

Normkategooriate ületamise kahtluse korral tuleb koostada mürauuring ning kavandada vajalikud

leevendusmeetmed.

Planeeringuala piirkonnas asub mitmeid elamuid ning seetõttu võib DP alale kavandavate hoonete ja

seonduvate rajatiste ehitustegevus põhjustada kohalikele elanikele ajutisi ja pöörduvaid häiringuid

(ehitustegevus ning liikuvad veokid ja ehitusmasinad). Mürarikkaid tegevusi on soovitatav vältida

õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäevadel. Tolmu leviku vähendamiseks on soovitav tolmavat

ehitusmaterjali kuival perioodil niisutada.

Valla ÜP kohustab DP alal ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise. Valla ÜVK järgi vastab

piirkonna joogivesi kõigile veekvaliteedile kehtestatud nõuetele. Eeldades, et DP koostatakse

nõuetekohaselt, siis pinna- ja põhjavee reostusrisk on viidud miinimumi, mistõttu ei ole ka ette näha

kavandatavate tegevustega kaasnevat olulist negatiivset mõju, mis kujutaks ohtu inimese tervisele.

3.5. Piiriülese mõju võimalikkus

Arvestades planeeringuala asukohta, seost teiste asjassepuutuvate strateegilise planeerimise

dokumentidega, eeldatavalt mõjutatavat keskkonda ning teisi analoogseid planeeringuid ja nende

34 Saue valla välisõhu mürakaart. Akukon Eesti OÜ (06.01.2020) https://sauevald.ee/valisohu-murakaart 35 https://sauevald.ee/koostatav-uldplaneering

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

22 / 25

KSH-sid või keskkonnamõju eelhinnanguid, siis ei ole tõenäoline, et käsitletava DP-ga kavandatava

tegevusega võiks kaasneda piiriülene keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi

keskkonnaseisundile.

3.6. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega

Planeeringualal toimub täna peamiselt tootmistegevus, alal asuvad ka mitmed ühiskondlikud hooned

(kultuurimaja, raamatukogu) ja alaga piirnevad mitmed elamud. DP elluviimisel suureneb

elamualade osakaal piirkonnas, mis tähendab ka liikluskoormuse märkimisväärset kasvu ning

nõudluse suurenemist erinevate teenuste järele. Arvestades, et tegemist on areneva linnaruumiga,

võib planeeringu elluviimisega kaasnevaid muudatusi piikonnas pigem pidada positiivseks, eeldusel,

et DP koostamisel analüüsitakse põhjalikult seonduvaid võimalikke mõjusid ja vajadusel nähakse

ette täiendavad leevendusmeetmeid ning tegevusi viiakse ellu lähtudes kehtivatest normidest.

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

23 / 25

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele ja ebasoodsa

mõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja

leevendamise võimalused

Kavandatava tegevuse otsese või kaudse olulise keskkonnamõju tekkimise võimaluste hindamisel

arvestati mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust ning mõju tugevust, kestust,

sagedust ja pöörduvust. Vastav analüüs ja keskkonnamõju hinnang on antud mõjuallikate ja

mõjutatavate keskkonnaelementide kaupa käesoleva aruande peatükkides 2 kuni 3. Alljärgnevalt on

esitatud kokkuvõte tehtud analüüsist.

 Planeeringuala praegust maakasutuse sihtotstarvet ja maastiku ilmset muudetakse suures

osas, kuna enamus tootmismaad asendatakse korterelamualadega, samuti nähakse ette

ühiskondlike ehitiste ala ning ärimaad. Eesmärk on alast arendada mitmekülgse kasutusega

heakorrastatud ja turvaline rohealaga linnaruum.

 Planeeringu elluviimine on kavandatud etapiviisiliselt, st et piirkonnas toimuvad muutused

ilmnevad pikema aja jooksul. Elamualade täismahus realiseerimise korral lisandub piirkonda

ca 700 eluruumi (hinnanguliselt 2000 elanikku), millel on positiivne mõju valla eelarvele,

kuid samas suurendab märkimisväärselt piirkonna liikluskoormust. Seetõttu on väga oluline,

et planeeringuga luuakse mitmekülgsed, ohutud ja mugavad võimalused tervislikeks

liikumisviisideks ja autotranspordi asemel ühistranspordi eelistamiseks – et võimalikult palju

igapäevaeluks olulisi avalikke ja vaba aja veetmise teenuseid (haridus, tervishoid,

sotsiaalhoolekanne, kultuur, sport jm) oleks piirkonnas kättesaadavad. Arvestades, et juba

täna on Veskitammi tn liikluskoormus suur ning DP elluviimine toob piirkonnas kaasa olulise

liikluskoormuse tõusu, siis tuleks liikluskorraldusega (autoliiklus, ühistransport, kergliiklus)

DP koostamise käigus põhjalikult tegeleda. DP raames koostatavas liiklusuuringus mh

analüüsida mõju kohalikele elanikele seoses juurdepääsuteede asukohtade muutumisega, st

kuidas inimesed tulevikus hakkavad valla keskusesse või muudesse tõmbekeskustesse

liikuma, samuti anda hinnang kiire abi (kiirabi, päästeautod jmt) juurdepääsude võimaluse

muutumise kohta.

 DP ja ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada koostatava Saue valla üldplaneeringus

määratud tingimust rakendada keskuse maa juhtotstarbega alal kavandatavatele uutele

elamutele II müra normkategooriat. Arvestada, et märkimisväärne liikluskoormuse kasv toob

kaasa ka müratase ja õhusaaste suurenemise.

 Planeeritud ehitiste ja rajatiste ehitamisega ei kaasne eeldatavasti ülemäärast müra ja

õhusaastet. Soovitav on vältida mürarikkaid tegevusi õhtusel ja öisel ajal ning

puhkepäevadel. DP koostamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ ja tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks määruses toodud

müra normtasemeid. Normkategooriate ületamise kahtluse korral tuleb koostada mürauuring

ning kavandada vajalikud leevendusmeetmed.

 DP koostamisel järgida koostatavas Saue valla ÜP-s sätestatud tingimusi haljastusele, sh

soovitatav on kõrghaljastuse säilitamiseks läbi viia dendroloogiline uuring ning seada

kõrghaljastusele täiendavad nõuded lähtudes asukoha eripärast.

 DP alal on põhjavesi närgalt kaitstud. Vältida tuleb reostuse sattumist põhja- ja pinnavette

ning pinnasesse. Kruntide piirkonnad, kus sõltuvalt tegevuse iseloomust võib tekkida

reostust (nt parklad, teed jms) on soovitav katta kõvakattega. ÜP kohaselt tuleb DP alal

liituda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Eeltoodust lähtudes ei ole ette näha kavandatavate

tegevustega kaasnevat olulist negatiivset mõju, mis kujutaks ohtu inimese tervisele.

 Oluline mõju põhjaveele puudub, kui ehituse käigus kasutatakse töökorras ehitusmasinaid.

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

24 / 25

 DP alale kavandatakse asukoht uue tankla rajamiseks. Tankla nõuetekohasel rajamisel ja

käitamisel ei kaasne olulist keskkonnakahju ega kahju inimese tervisele. Juhul, kui tanklas

hoiustatakse kütust künniskogusest suuremas koguses, siis on tegemist ohukategooriaga

ettevõttega. Kemikaaliseaduse § 32 lg 4 kohaselt tuleb ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse

ohuga ettevõtte ohualasse jääva maakasutuse planeerimisel või sinna ehitise kavandamisel

esitada detailplaneering Päästeametile kooskõlastamiseks. Päästeamet võtab planeeringute

ja ehitusprojektide kooskõlastamisel aluseks metoodika „Kemikaaliseaduse kohase

planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“ ning hindab, kas

dokumendid vastavad kemikaaliseaduse § 32 lõike 5 nõuetele – hinnatakse, kas

maakasutuse planeerimisel ja ehitise projekteerimisel on arvestatud kemikaaliseaduse § 32

lõikes 1 nõutud asjaoludega.

 Sademevee ärajuhtimise lahenduse väljatöötamisel arvestada käesoleva aruande ptk-s 2.4

nimetatud soovitusi ja nõudeid.

 Planeeringuala valgustus tuleb kavandada (projekteerida) nii, et valgustamisega ei kaasneks

valgusreostust.

 Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja Saue valla

jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki.

 DP koostamisel on soovitatav võimalusel arvestada DP alal asuvate 20. sajandi arhitektuuri-

objektidega (kultuurimaja Veskitammi 8 kinnistul; haldushoone Hoiu 3 ja 3b kinnistutel).

 Kavandatav tegevus ei avalda tõenäoliselt mõju kaitstavatele loodusobjektidele, kuna neid

DP alal ega lähiümbruses ei ole registreeritud.

 Kavandatav tegevus ei avalda mõju Natura 2000 aladele, kuna need asuvad planeeringualast

piisavalt kaugel (üle 5 km).

 Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele,

kuid eeldatavasti mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

 Ehitustöödel kasutatavad ehitusmasinad peavad olema tehniliselt korras ja nõuetekohaselt

hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks

lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, et reostus ei satuks vette ja pinnasesse.

 Iga DP alale lisanduva suuremahulise tegevuse korral on vajalik hinnata kumulatiivset mõju

juba varem kavandatud tegevustega.

 PlanS § 126 lg 1 p 12 kohaselt on DP üheks ülesandeks ka müra- vibratsiooni-, saasteriski-

ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine. Otsustaja

peab hiljemalt ennem DP vastuvõtmist kaaluma, kas keskkonnatingimused on planeeringu

nõuetega piisavalt hästi tagatud, et mitte põhjustada lähinaabritele olulisi häiringuid.

Kokkuvõtteks võib öelda, et DP-ga kavandavate kõigi elamualade reaalne välja arendamine toob

kaasa tugeva surve nii piirkonna teedevõrgustikule (igapäevane pendelränne), kui muudele

infrastruktuuridele (sh nt vee- ja kanalisatsioonivõrk), samuti avalike teenuste pakkumisele

(sh lasteaia- ja koolikohad), mistõttu on kindlasti tegemist piirkonda oluliselt mõjutava

arendustegevusega. Võimalike negatiivsete mõjude ärahoidmiseks või vähendamiseks tuleb DP

koostamisel eelnevalt nimetatud aspekte põhjalikult kirjeldada, tuues välja ka positiivsed

aspektid (nt kavandatava kergliiklusteede võrgustik jmt). Tähtis on, et kavandatav

arendustegevus ei halvendaks tänast olukorda piirkonnas (sh elanike liikumisvõimalused, kiirabi

kohale jõudmine, päästeoperatsioonide läbiviimine jmt).

Laagri aleviku keskosa detailplaneering. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Aruanne

25 / 25

5. Kasutatud materjalid

 Maa-ameti X-GIS kaardirakendused (maainfo, looduskaitse ja Natura 2000, kitsendused,

kultuurimälestised, pärandkultuur, maavarad, detailplaneeringud, ohtlikud ettevõtted jm)

 Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)

 Eelhindamine. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Riin Kutsar, 2015

 Keskkonnaagentuur

 Keskkonnaregister

 Kultuurimälestiste riiklik register

 Lääne-Harjumaa jäätmekava 2015-2020

 Põhjavee kaitstus. Geoloogiline baaskaart 1:50 000

 Saue valla koduleht

 Saue valla arengukava 2020-2030

 Saue valla jäätmehoolduseeskiri

 Saue valla üldplaneering (nii kehtestatud, kui koostamisel olevad materjalid)

 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

 Seonduvad õigusaktid: Elektrooniline Riigi Teataja (eRT)

GSPublisherEngine 0.8.100.100

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki 34 12915 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 Faks. +372 664 5818 [email protected]

Joonise nimetus

Tellija

Staadium

Faks. Tel.

Projektijuht

Planeerija

Planeerija

Planeerija

0,7ha

1,4ha 2,7ha

1,9ha

2,0ha

1,5ha

persp. parempöörde

võimalusega mahasõit

persp. kergliikluse tunnel

persp. sild

persp. bussitaskute

paiknemise piirkond

persp. ringristmik (lahendus ja asukoht täpsustub vast. liikluse analüüsile)

väljasõit Veskitammi ringristmikule

50m

10 m

50 m

10m

10m (e

ep an ek )

persp. ümberehitatav ristmik (lahendatakse vast. l i ikluse analüüsile)

oluline kergliiklustee

min 2m lai kõnnitee + eraldatud ra arada

ülekäik jagatud ruumi põhimõ ega

TANKLA

Üh

Ä

Ä/T

EK

EK

EK

EK

EK

EK

EK

Ä(P)

Ä(P)

Ä

EK(P)

Ä täisehitus (maapealne) kuni 60%

kuni 5 korrust parkimine maa all

p e r s p e k i vne

v e s k i t a m m i

h o i u

va e

k u u s e p õ i k

ke ldr i

Ä

Ä

Ä/Üh

I

II

III

IV

V, VI

Ä/Üh

VII

VIII

planeeritav korterelamuala ja elluviimise etapi nr

planeeritav äri- ja/või tootmisala ja elluviimise etapi nr

planeeritav kompaktne haljasala / kvartalisisene haljasala

perspek ivne korterelamuala (ei lahendata käesolevas töös)

perspek ivne äriala (ei lahendata käesolevas töös)

üldkasutatava laste- ja/või spordiväljaku võimalik asukoht

perspek ivselt võimalikud teed ja tänavad

perspek ivselt võimalikud täiendavad ühendused

planeeringu ala pi ir i e epanek

olemasolev korterelamuala

planeeritav ühiskondlike ehitste maa

tänavamaa laiusega kuni 13.5m

oleamasolev ärimaa (ei käsitleta)

planeeritav äri- ja ühiskondlike ehitste maa (vahekord täpsustatakse planeeringuga )Ä/Üh

kontaktvööndi piir i e epanek

T INGMÄRGID:

planeeringu elluviimise etapi nr

EK

Ä

EK (P)

Ä (P)

EK

Ü h

Ä

I

V

II

näiteid Tallinna Ra astrateegiast 2018-2028

Laagri aleviku keskosa detailplaneering

Funktsionaalse tsoneerimise eskiis algatamise taotluse juurde

Ivan Gavrilov

Ivan Gavrilov

AS Sagro 10028465 Vae tn 2, Laagri alevik Saue vald, Harjumaa

Eskiis

05.10.2020

1:3000 2019_0075

DP-01

FUNKTSIONAALSE TSONEERIMISE ESKI IS 1 :3000

Märkused: - EK aladele on kavandatud 700 eluruumi - planeeringuala koormusindeks min 200 - parkimine EK aladel lahendatakse maapealse parkimisena, kombineeritult kinnistute sees ja tänavamaal (täpsustub planeeringu koostamise käigus) - EK alade teenindamiseks kavandatakse min 1050 parkimiskohta (1 ,5pk/korter) - EK aladel korruselisus kuni 5 - joonisel näidatud üldkasutatavatele raja stele l isanduvad puhke- ja spordiraja sed  elamukvartalite sees (täpsustatakse planeeringuga)

- keskuse ala ärimaa (Ä ) kinnistutel maapealne täisehitus kuni 60% , parkimine maa-all (koos maa-aluse osaga täisehitus kuni 80%), korruselisus kuni 5 . Hoonestus hedus  määratakse  planeer ingu  edasises staadiumis

GSPublisherEngine 0.9.100.100

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki 34 12915 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 Faks. +372 664 5818 [email protected]

Joonise nimetus

Tellija

Staadium

Faks. Tel.

Projektijuht

Planeerija

Planeerija

Planeerija

0,7ha

1,4ha 2,7ha

1,9ha

2,0ha

1,5ha

persp. parempöörde

võimalusega mahasõit

persp. kergliikluse tunnel

persp. sild

persp. bussitaskute

paiknemise piirkond

persp. ringristmik (lahendus ja asukoht täpsustub vast. liikluse analüüsile)

väljasõit Veskitammi ringristmikule

50m

10 m

50 m

10m

10m (e

ep an ek )

persp. ümberehitatav ristmik (lahendatakse vast. l i ikluse analüüsile)

TANKLA

Üh

Ä

Ä/T

EK

EK

EK

EK

EK

EK

EK

Ä(P)

Ä(P)

Ä

EK(P)

Ä täisehitus (maapealne) kuni 60%

kuni 5 korrust parkimine maa all

p e r s p e k i vne

v e s k i t a m m i

h o i u

va e

k u u s e p õ i k

ke ldr i

Ä

Ä

Ä/Üh

I

II

III

IV

V, VI

Ä/Üh

VII

VIII

persp. sild (II etapp)

tunnel (II etapp)

persp. bussitaskute paiknemise piirkond (II etapp) ; I etapp)

igi korrastamine ja puhastamine: I etapp

persp. parempöörde

võimalusega mahasõit

(III-IV etapp)

väljasõit Veskitammi ringristmikule (III-IV etapp)

Laagri aleviku keskosa detailplaneering

Arenduse ja taristu väljaehitamise etapil isuse skeem

Ivan Gavrilov

Ivan Gavrilov

AS Sagro 10028465 Vae tn 2, Laagri alevik Saue vald, Harjumaa

Eskiis

15.09.2020

1:3000 2019_0075

DP-03

ARENDUSE JA TARISTU VÄLJAEHITAMISE ETAPILISUS 1:3000

ETAPIDE TINGMÄRGID :

I etapp

II etapp

III-IV etapp

V-VI etapp

VII etapp

planeeringu ala pi ir i e epanek

Põhja päästekeskus / Erika 3 / 10416 Tallinn / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee /

Registrikood 70000585

Maili Metsaots Saue Vallavalitsus

[email protected]

Teie 11.04.2022 nr 5-1/1/2021-19 Meie 20.04.2022 nr 7.2-3.1/2090-2

Laagri aleviku keskusala DP KSH

eelhinnang

Austatud Maili Metsaots

Päästeameti Põhja päästekeskusel puuduvad ettepanekud ning märkused Laagri aleviku keskusala detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelhinnangule.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Martin Õunapuu Ohutusjärelevalve büroo inspektor Põhja päästekeskus

+372 53325972 [email protected]

72701:005:0614 Veskitammi tn 4

72701:005:0192

Möldre

72701:005:0214

Rahaveski

72701:001:0949

Vae tn 2c

72701:001:1131

Mündiveski

72701:005:0215

Lumeveski

72701:005:0296

Vae tn 2a

72701:005:0732

Jõekääru park

72701:005:0297

Vae tn 2

72701:005:0651

11401 Laagri-Harku tee

72601:001:0795

11401 Laagri-Harku tee L7

72701:005:0748

Veskitammi tn 8

72701:005:0719

Vae tänav

72701:005:0445

Vae tn 3a

72701:005:0444

Vae tn 3b 72701:005:0449

Vae tn 3c

72701:001:0969

Redise tn 2a

72701:005:0309

Veskitammi tn 10

72701:005:0761

Veskitammi tn 10a

72701:005:0298

Vae tn 2b

72701:005:2540 Vae tn 6

72701:005:0294

Vae tn 6a

72701:005:0293 Vae tn 6b

72701:001:2123

Vae tänav L4

72701:005:0292 Hoiu tn 4

72701:001:1324 Hoiu tn 6

72601:001:0633

Keldri tänav L4

72701:005:0745

Keldri tn 13

72701:005:2820

Keldri tn 15

72701:005:0169 Keldri tn 6

72701:001:1104

Koru tn 21a

72701:001:1091

Koru

72701:005:0498 Hoiu tn 14

72701:005:0715 Keldri tänav L2

72701:005:0495

Keldri tn 5

72601:001:1114

Keldri tn 7

72701:005:0497 Keldri tn 8

72701:001:2121

Vae tn 4

72701:001:2122

Vae tn 4a

72701:001:2124

Vae tänav L5

72701:005:0719

Vae tänav

72701:005:0447

Vae tn 5

72701:005:0662

Hoiu tn 3c

72701:005:0182

Hoiu tn 5a

72701:005:0189

Hoiu tn 5b

72601:001:0977

Päikese tn 7

72601:001:0979

Päikese tn 7a 72701:005:0717

Katmiku tänav

72701:005:0487

Vae tänav L1

72701:005:0479

Vae tn 18

72701:005:0299

Hoiu tn 1a

72601:001:1136

Hoiu tänav L3

72701:005:0663

Hoiu tn 3a

72701:005:0646

Hoiu tn 5

72701:005:0721

Hoiu tänav

72701:005:0487

Vae tänav L1

72701:005:0719

Vae tänav

72701:005:0303

Hoiu tn 1

72701:005:0577

Vae tn 15

72701:005:0578

Vae tn 17

72701:005:0478

Vae tn 14

72701:005:0487

Vae tänav L1

72701:005:0593

Kuuse põik L5

72701:005:0713

Kuuse põik L2

72601:001:0625

Iltre tn 1

72601:001:0240

Iltre tn 2

72601:001:0242

Vae tn 11

72701:005:0712

Kuuse põik L1 72701:005:0452

Kuuse põik 46

72701:005:0453

Kuuse põik 44

72701:005:0454

Kuuse põik 42

72701:001:1345

Kuuse põik L7

72701:005:0776

Kuuse põik L6 72701:001:2116

Kuuse põik 30

72701:001:2115

Kuuse põik 36

72701:005:0456

Kuuse põik 40

72701:005:0074

Redise tn 6

72701:005:0446

Vae tn 3

72701:001:0969

Redise tn 2a

72701:001:1344

Kuuse põik 38

72601:001:0241

Kuuse põik L9

72701:005:0755

11184 Alliku-Laagri-Hüüru tee

72701:001:1020

Juuliku - Tabasalu tee L6

72601:001:1587

Juuliku - Tabasalu tee L5

72701:001:1019

Hoiu tn 18

72701:005:0755

11184 Alliku-Laagri-Hüüru tee

72701:001:1062

Juuliku - Tabasalu tee L7

72701:001:1043

Juuliku - Tabasalu tee L8

72701:005:0605

Keldri tn 1

72701:005:0744

Koru tänav L4

72601:001:1343

Koru tänav L26

72701:001:1045

Juuliku - Tabasalu tee L10

72701:001:1117

Juuliku - Tabasalu tee L11

72701:001:0932

Keldri tn 3

72701:005:0756

Laagri-Saue tee T5

72701:005:0737

11184 Alliku-Laagri-Hüüru tee

72701:005:0499

Hoiu tn 16

72701:001:2057

Koru pumbamaja

72701:001:2056

Laagri-Hüüru kergtee L1

72701:001:2114

Koru

72701:001:1061

Juuliku - Tabasalu tee L18

72601:001:0978

Päikese tn 9

72701:005:0266

Hoiu tn 7a

72701:005:0282

Hoiu tn 7

72701:001:0971

Hoiu tänav L1

72701:005:2600

Hoiu tn 9

72601:001:1588

Hoiu tn 9a

72701:005:0755

11184 Alliku-Laagri-Hüüru tee

72701:001:1088

Koru tänav L6

72701:005:0496

Hoiu tn 12 72701:005:0645

Hoiu tn 12a

72701:005:0289

Hoiu tn 10

72701:005:0291

Hoiu tn 10a

72701:005:0304

Hoiu tn 10c

72701:005:0305

Hoiu tn 10b

72701:005:0288

Hoiu tn 8b

72701:005:0287

Hoiu tn 872701:005:0286

Hoiu tn 8a

72701:001:1325

Hoiu tänav L2

72701:005:0302

Hoiu tn 3

72701:005:0604

Hoiu tn 3b

72701:005:0301

Hoiu tn 1b

72601:001:0238

Vae tn 13 72601:001:0239

Iltre tn 4

72601:001:0626

Iltre tänav

72701:005:0591

Lahe

72701:005:0486

Vae tn 28

72701:005:0485

Vae tn 26

72601:001:0628

Iltre tn 3

72701:005:0576

Iltre tn 6

72701:005:0581

Iltre tn 8

72701:005:0582

Iltre tn 10

72701:005:0589

Valliku

72601:001:0629

Iltre tn 9

72601:001:0624

Iltre tn 11

72601:001:0623

Redise tn 16

72601:001:0620

Iltre tänav L2

72601:001:0622

Redise tn 18

72601:001:0627

Iltre tn 5

72701:005:0586

Iltre tn 7

72701:005:0448

Vae tn 5a

72701:005:0451

Kuuse põik 48

Viia kokku olemasoleva teega või AS Teede Tehnokeskuse projekti lahendusega nr 107/05 „Juuliku-Tabasalu ühendustee eelprojekt".

Viia kokku Vae tn olemasoleva katendiga

Viia kokku Vae tn olemasoleva katendiga

Viia kokku Kuuse põigu olemasoleva katendiga

Viia kokku Katmiku tn olemasoleva katendiga

P39

P50

P31

P17

P56 P56

P32

P58

P54

P55

P31

P68

P25

P57

P58

P31

28

Plan. kergliikluse tunneli asukoht ja tehn. lahendus täpsustada ehitusprojektis

Plan.pargi ala lahendus on illustratiivne, vt täpsemalt Lisa "Pargi eskiis"

Ühendada olemasoleva ringristmikuga, ringristmiku ümberehitamist ei planeerita

Terrasside ehitamine lubatud kuni tiigi kaldani

Plan. kergliikluse sild

võimalik ühendus perspektiivse jõepromenaadiga

KANDLE TIIK

PÄ ÄS

KÜ LA

J Õ

G I

EHITUSKEELUVÖÖND 50M

EHITUSKEELUVÖÖND 50M

EHITUSKEELUVÖÖND 50M

P31

P62

Perspektiivne mahasõit lahendada vastava ehitusprojektiga

Näidatud ringristmiku ruumivajadus, täpne lahendus anda ehitusprojektiga

Viia kokku olemasoleva juurdepääsuteega

945a

945a

BUSBUS

Viia kokku Vae tn olemasoleva katendiga

Viia kokku Vae tn olemasoleva katendiga

1

2

3

4

5

14

13

6

7

8

9

10

11

12

1617

18

19

20

21

22

24

25

26

27

28

29

32

30

31

33

34

35

36

40

39

37

15 38

23

41

5KE

5KE

5KE 5KE

5KE 5KE

5KE

5KE

5KE

5KE

5KE

5KE

5KE 5KE

5KE

2KE

5BT

3AH

5KE

5BB5KE

5KE

5KE

5KE

5KE

5KE

5KE

5KE

5KE

Ristmik lahendada koos POS 16 ehitusprojektiga

42

43

5KE

Viia kokku olemasoleva Veskitammi tn kõnniteega

Piknikuala Piknikuala

P20

P6 P45

P12

P47

P33

P8

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

XXXX

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

V1 V1

V1 V1

V1

V1

V1

V1

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X X X

X

X

X X

X X

X X

X

X XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

X X X

X

X

X

X

X

X

X

X X

X

X X X

X

X X

X

X

X

X

X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X

X X

X X

X X

X X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X

X

X X

X X

X

X X

X

X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X

V1

K1

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X X

X X

X X

X

X X X X

X

X X

X X X X X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

XXX

X X

X X

X X

X X X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

XXXXXXX

X X

X X

X X

X X

X X

X X

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1 KS1

OLEMASOLEV HOIU I REOVEEPUMPLA KUJA 20 M

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

OLEMASOLEV HOIU II REOVEEPUMPLA KUJA 20 M

K1

X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X

X X

X X

X X

X

X X

XXXXXXXXX

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

K1 K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1

K1 K1

K1 K1

K2

PLANEERITAV REOVEEPUMPLA ca max 10 m³/h

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1

V1

V1

V1 V1

V1 V1

V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

X X

K1 K1

K2

K1 K1

K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1

K1 K1

K2V1

K1

PLANEERITAV REOVEEPUMPLA ca max 13 m³/h

V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

K1 K1

K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1

K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1

K1

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

XXX XXXXXXX

KS 1

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1

V1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1

V1

V1

V1

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X

X X

X

X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X

X X

X X

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2

K2 K2

K2

1) 31.20

K2 K2

K2

X X X X X X X X X X

ÜHENDUS OL.OLEVA 300BET SADEMEVEEKOLLEKTORIGA

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2

K2 K2

K2 K2

K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2

XXXXXXXXXXXX

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

XXXXXX

X X X X X X

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX X

X X

X X

X X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

K1

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X

X

X

X

X

X

X X X X X X X X X X X X X

X X

X X X X X X X X

X X

X

X X

X

X X

X X

X X

X X

XXXXXXXXXXXXXXXX

X XX

K1 K1 K1 K1

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

XXXXXXXX

X X

X

ÜHENDUS OL.OLEVA VEETORUSTIKUGA

ÜHENDUS OL.OLEVA VEETORUSTIKUGA

ÜMBERÜHENDUS KÕRGUSTIKUD ANDMED TÄPSUSTADA

K2 K2

K2 K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2 K2

K2

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X

X X X X X X X X X X X X X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X X X X X X X X X X X XX

X

X

X

X

X X X X

X

X X

X X X X X X

X X

XX X X

X X

X X

X X

X

X X

X

X X X X

X

XXXXXXXXXXXXXXXXX

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2

K2

K2

K2

XXXX

X X

X X

X X

X X

MÖÖDAVOOLUGA I-KLASSI ÕLIPÜÜDUR (VAJADUSEL)

LIIVA-MUDAPÜÜDUR (VAJADUSEL)

ÜMBERÜHENDUS OL.OLEVA VEETORUSTIKUGA

X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

XXX

ÜHENDUSED PLANEERITUD SADEMEVEEKANALISATSIOONIGA

X X

X X

X

X

X

X X

X X

X

X

X X

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

ÜHENDUS OL.OLEVA SURVEKANALISATSIOONIGA

KRUNT POS22 VÕIMALIK KANALISATSIOONI LIITUMISPUNKT

X X

X X

X X

X

X X X X X X X X X X X X X X X

X

X

PLANEERITUD KUIVHÜDRANT

V1

V1

V1

K1 K1

K1

K1

K1

K1

K1

NUMB: 1-2 ST ÜH1

BRANCH

T-type [top] PR

CONNECTION

Connection to existing pipeline

Reducer

Carbon steel

ÜH2 ST

BRANCH

T-type [top] PR

CONNECTION

Connection to existing pipeline

BRANCH

T-type [top] PR

BLIND

Standard

BRANCH+Reducer

T-type [top] PR

BLIND

Standard

BRANCH

T-type [top] PR

BLIND

Standard

BLIND

Standard

BLIND

Standard

BLIND

Standard

BLIND

Standard

BLIND

Standard

BLIND

Standard

BLIND

Standard

BLIND

Standard

BLIND

Standard

BLIND

Standard

BLIND

Standard

BLIND

Standard

BRANCH

T-type [top] PR

BRANCH

T-type [top] PR

BRANCH

T-type [top] PR

BRANCH

T-type [top] PR

BRANCH

T-type [top] PR

BRANCH

T-type [top] PR

BRANCH

T-type [top] PR

BRANCH

T-type [top] PR

BRANCH

T-type [top] PR

BRANCH

T-type [top] PR

BRANCH+Reducer

T-type [top] PR

BLIND

Standard

PLANEERITAV HOONESTUSALA (MAAPEALNE)

MOODUSTATAV KRUNT

PLANEERITAV AVALIK PARGIALA

RUUMIKASUTUS

PLANEERINGUALA PIIR

5KE PLANEERITAVA KORTERELAMU ILLUSTRATIIVNE ASUKOHT JA KORRUSELISUS

PLANEERITAV KAITSEHALJASTUS

PLANEERITAV VÕI OSALISELT REKONSTRUEERITAV SÕIDUTEE *1

PLANEERITAV KERGLIIKLUSTEE / KÕNNITEE

PLANEERITAV JÄÄTMETE KOGUMISKONTEINERI(TE) OR. ASUKOHT*7

JUURDEPÄÄS KINNISTULE (ORIENTEERUV ASUKOHT)

PERSPEKTIIVNE TÄNAVAMAA (EI LAHENDATA KÄESOLEVAS PLANEERINGUS)

VÕIMALIK MÄNGU- JA SPORDIVÄLJAKU ASUKOHT KORTERELAMU KRUNDIL

PLANEERITAVA ÄRI- JA TEENUSTE KESKUSE (BT) JA BÜROOHOONE (BB) ILLUSTRATIIVNE ASUKOHT JA KORRUSELISUS

5BT PLANEERITAVA HARIDUSASUTUSE HOONE ILLUSTRATIIVNE ASUKOHT JA KORRUSELISUS3AH

ELAMUKVARTALI PIIR JA NUMBER (I kuni V)

PLANEERITAVA ÜLEKÄIGURAJA PÕHIMÕTTELINE ASUKOHT

MUU OLEMASOLEV VÕI PERSPEKTIIVNE KERGLIIKLUSE TEE/ALA

MUU PERSPEKTIIVNE TÄNAV (EI LAHENDATA KÄESOLEVAS PLANEERINGUS)*1

AJUTINE KRUNT

AVALIKULT KASUTATAVA PARKLA SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA MAA-ALA

BUSSIPEATUSE VÕIMALIK ASUKOHT KOOS BUSSITASKUGA

AVALIKULT KASUTATAVA KERGLIIKLUSTEE JAOKS SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA MAA-ALA

AVALIKU TEE KAITSEVÖÖND VAST. SAUE VALLA ÜLDPLANEERINGULE

K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 PLANEERITAV KANALISATSIOONITORUSTIK

PLANEERITAV SURVEKANALISATSIOON

PLANEERITAV VEETORUSTIK

PLANEERITAV HÜDRANT

PLANEERITAV REOVEEPUMPLA

PLANEERITAV SADEMEVEETORUSTIK

OLEMASOLEV HÜDRANT

PLANEERITAV TÄNAVAVALGUSTUSE KAABLIKORIDOR

PLANEERITAV TRAFOALAJAAM

PLANEERITAV HOONE LIITUMISKILP

PLANEERITAV MP KAABLIKORIDOR (SAGRO ELEKTER)

PLANEERITAV SIDEKANALISATSIOON

PLANEERITAV KAUGKÜTTETORUSTIK (PEALEVOOL ALL, TAGASIVOOL ÜLEVAL)

PLANEERITUD A-KATEGOORIA GAASITORUSTIK

Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneering Tehnovõrkude koondplaan

M 1:1000

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]

Joonise nimetus

Korraldaja:

Staadium

Huvitatud isik:

06.12.2021 DP-05

Tehnovõrkude koondplaan

Planeerija

S. KivistikPlaneerija

Ainar HärmPlaneerija

Ivan GavrilovProjektijuht

Põhilahendus 1:1000 2019-0075

[email protected] +372 53481668

OÜ Laagri Kinnisvara

[email protected] 6790180 Eesti 76505 Saue linn Kütise tn 8 Saue vallavalitsus

Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneering

Märkused: 1. Kõik teede ja ristmike lahendused täpsustuvad teede projekteerimise käigus 2. Korterite arvu võib muuta kortermajade kruntide ja kvartalite vahel +/-5% , kuid korterite arv korterelamute alas ei tohi olla suurem kui 700 korterit 3. Parkimiskohti on arvestatud 1,5 kohta korteri kohta, millest 1 koht korteri kohta rajatakse korterelamu krundile ning 0,5 kohta eraldi krundil asuvasse või servituudiga määratud avaliku kasutusega parklasse. 4. Haljastusprotsent arvestatakse kvartalite kaupa 5. Igas kortermajade kvartalis ei tohi olla 5. korruse pinda rohkem, kui 60% kvartali korterelamute ehitisealusest pinnast 6. POS 4, 23, 24, 26, 27 maa-alune hoonestusala võrdub maapealse hoonestusalaga 7. Jäätmete konteinerite asukohad on illustratiivsed ja kuuluvad täpsustamsele ehitusprojektis

Arhitektuur-ehituslikud tingimused: · Katusekalle: lamekatus

· Planeeritavad korterelamud võivad olla kuni 5-korruselised (kõrgusega maapinnast hoone kõrgeima punktini kuni 20 m);

· Minimaalne vahekaugus korterelamute maapealsete osade vahel on 15m

· Välisviimistluses kasutada väärtuslikke ehitusmaterjale, näiteks tellist, betooni, termotöödeldud puitu, klaasi, komposiitplaate vm kaasaegseid ning kvaliteetseid materjale, mis sobivad piirkonda. Tööstusliku ilmega materjale, nagu nt sandwich-paneelid, on lubatud kasutada äri- ja tootmishoonete mitteesinduslikel fassaadidel. Välistatud on imiteerivad materjalid, plastik, ümarpalk, madalakvaliteetne laudis;

· Hoonete fassaadid võivad aga ei pea asetsema tänava lõikes sirget joont mööda. Hoone asukoha ja orientatsiooi kavandamisel lähtuda detailplaneeringu lisaks olevast arhitektuursest visioonist;

· Piirdeaedade rajamine ei ole lubatud, v.a. ühiskondlike ehitiste krundil ja vajadusel tootmismaal

· Hoonetel kasutatavad taastuvenergiasüsteemid paigutada võimalikult varjatult

SJ

S J

2K

P-8 P-8

4K 4K

P-6

P-8

P-8

P-6

P-10

3K

3K

P-7

P-7

P-10

P-7 P-7

3K 3K

72701:005:0614

Veskitammi tn 4

72701:005:0192

Möldre

72701:005:0214

Rahaveski

72701:001:0949

Vae tn 2c

72701:001:1131

Mündiveski

72701:005:0215

Lumeveski

72701:005:0296

Vae tn 2a

72701:005:0732

Jõekääru park

72701:005:0297

Vae tn 2

72701:005:0651

11401 Laagri-Harku tee

72601:001:0795

11401 Laagri-Harku tee L7

72701:005:0748

Veskitammi tn 8

72701:005:0719

Vae tänav

72701:005:0445

Vae tn 3a

72701:005:0444

Vae tn 3b

72701:005:0449

Vae tn 3c

72701:001:0969

Redise tn 2a

72701:005:0309

Veskitammi tn 10

72701:005:0761

Veskitammi tn 10a

72701:005:0298

Vae tn 2b

72701:005:2540

Vae tn 6

72701:005:0294

Vae tn 6a

72701:005:0293

Vae tn 6b

72701:001:2123

Vae tänav L4

72701:005:0292

Hoiu tn 4

72701:001:1324

Hoiu tn 6

72601:001:0633

Keldri tänav L4

72701:005:0745

Keldri tn 13

72701:005:2820

Keldri tn 15

72701:005:0169

Keldri tn 6

72701:001:1104

Koru tn 21a

72701:001:1091

Koru

72701:005:0498

Hoiu tn 14

72701:005:0715

Keldri tänav L2

72701:005:0495

Keldri tn 5

72601:001:1114

Keldri tn 7

72701:005:0497

Keldri tn 8

72701:001:2121

Vae tn 4

72701:001:2122

Vae tn 4a

72701:001:2124

Vae tänav L5

72701:005:0719

Vae tänav

72701:005:0447

Vae tn 5

72701:005:0662

Hoiu tn 3c

72701:005:0182

Hoiu tn 5a

72701:005:0189

Hoiu tn 5b

72601:001:0977

Päikese tn 7

72601:001:0979

Päikese tn 7a

72701:005:0717

Katmiku tänav

72701:005:0487

Vae tänav L1

72701:005:0479

Vae tn 18

72701:005:0299

Hoiu tn 1a

72601:001:1136

Hoiu tänav L3

72701:005:0663

Hoiu tn 3a

72701:005:0646

Hoiu tn 5

72701:005:0721

Hoiu tänav

72701:005:0487

Vae tänav L1

72701:005:0719

Vae tänav

72701:005:0303

Hoiu tn 1

72701:005:0577

Vae tn 15

72701:005:0578

Vae tn 17

72701:005:0478

Vae tn 14

72701:005:0487

Vae tänav L1

72701:005:0593

Kuuse põik L5

72701:005:0713

Kuuse põik L2

72601:001:0625

Iltre tn 1

72601:001:0240

Iltre tn 2

72601:001:0242

Vae tn 11

72701:005:0712

Kuuse põik L1

72701:005:0452

Kuuse põik 46

72701:005:0453

Kuuse põik 44

72701:005:0454

Kuuse põik 42

72701:001:1345

Kuuse põik L7

72701:005:0776

Kuuse põik L6

72701:001:2116

Kuuse põik 30

72701:001:2115

Kuuse põik 36

72701:005:0456

Kuuse põik 40

72701:005:0074

Redise tn 6

72701:005:0446

Vae tn 3

72701:001:0969

Redise tn 2a

72701:001:1344

Kuuse põik 38

72601:001:0241

Kuuse põik L9

72701:005:0755

11184 Alliku-Laagri-Hüüru tee

72701:001:1020

Juuliku - Tabasalu tee L6

72601:001:1587

Juuliku - Tabasalu tee L5

72701:001:1019

Hoiu tn 18

72701:005:0755

11184 Alliku-Laagri-Hüüru tee

72701:001:1062

Juuliku - Tabasalu tee L7

72701:001:1043

Juuliku - Tabasalu tee L8

72701:005:0605

Keldri tn 1

72701:005:0744

Koru tänav L4

72601:001:1343

Koru tänav L26

72701:001:1045

Juuliku - Tabasalu tee L10

72701:001:1117

Juuliku - Tabasalu tee L11

72701:001:0932

Keldri tn 3

72701:005:0756

Laagri-Saue tee T5

72701:005:0737

11184 Alliku-Laagri-Hüüru tee

72701:005:0499

Hoiu tn 16

72701:001:2057

Koru pumbamaja

72701:001:2056

Laagri-Hüüru kergtee L1

72701:001:2114

Koru

72701:001:1061

Juuliku - Tabasalu tee L18

72601:001:0978

Päikese tn 9

72701:005:0266

Hoiu tn 7a

72701:005:0282

Hoiu tn 7

72701:001:0971

Hoiu tänav L1

72701:005:2600

Hoiu tn 9

72601:001:1588

Hoiu tn 9a

72701:005:0755

11184 Alliku-Laagri-Hüüru tee

72701:001:1088

Koru tänav L6

72701:005:0496

Hoiu tn 12

72701:005:0645

Hoiu tn 12a

72701:005:0289

Hoiu tn 10

72701:005:0291

Hoiu tn 10a

72701:005:0304

Hoiu tn 10c

72701:005:0305

Hoiu tn 10b

72701:005:0288

Hoiu tn 8b

72701:005:0287

Hoiu tn 8

72701:005:0286

Hoiu tn 8a

72701:001:1325

Hoiu tänav L2

72701:005:0302

Hoiu tn 3

72701:005:0604

Hoiu tn 3b

72701:005:0301

Hoiu tn 1b

72601:001:0238

Vae tn 13

72601:001:0239

Iltre tn 4

72601:001:0626

Iltre tänav

72701:005:0591

Lahe

72701:005:0486

Vae tn 28

72701:005:0485

Vae tn 26

72601:001:0628

Iltre tn 3

72701:005:0576

Iltre tn 6

72701:005:0581

Iltre tn 8

72701:005:0582

Iltre tn 10

72701:005:0589

Valliku

72601:001:0629

Iltre tn 9

72601:001:0624

Iltre tn 11

72601:001:0623

Redise tn 16

72601:001:0620

Iltre tänav L2

72601:001:0622

Redise tn 18

72601:001:0627

Iltre tn 5

72701:005:0586

Iltre tn 7

72701:005:0448

Vae tn 5a

72701:005:0451

Kuuse põik 48

Piknikuala Piknikuala

Viia kokku olemasoleva teega või

AS Teede Tehnokeskuse projekti lahendusega

nr 107/05 „Juuliku-Tabasalu ühendustee eelprojekt".

Viia kokku Vae tn

olemasoleva katendiga

Viia kokku Vae tn

olemasoleva katendiga

Viia kokku Kuuse põigu

olemasoleva katendiga

Viia kokku Katmiku tn

olemasoleva katendiga

28

Plan. kergliikluse tunneli asukoht, teostatavus

ja tehn. lahendus täpsustada ehitusprojektis

Plan.pargi ala lahendus on illustratiivne,

vt täpsemalt Lisa "Pargi eskiis"

Ühendada olemasoleva ringristmikuga,

ringristmiku ümberehitamist ei planeerita

Terrasside ehitamine lubatud kuni tiigi kaldani

Planeeritav kergliikluse sild

võimalik ühendus perspektiivse jõepromenaadiga

K

A

N

D

L

E

T

I

I

K

P

Ä

Ä

S

K

Ü

L

A

J

Õ

G

I

E

H

I

T

U

S

K

E

E

L

U

V

Ö

Ö

N

D

5

0

M

E

H

I T

U

S

K

E

E

L

U

V

Ö

Ö

N

D

5

0

M

Perspektiivne mahasõit

lahendada vastava ehitusprojektiga

Näidatud ringristmiku ruumivajadus,

täpne lahendus anda ehitusprojektiga

Viia kokku olemasoleva juurdepääsuteega

945a

945a

BUSBUS

I. KVARTAL

III. KVARTAL

IV. KVARTAL

V. KVARTAL

V. KVARTAL

II. KVARTAL

IV. KVARTAL

I. KVARTAL

III. KVARTAL

II. KVARTAL

Viia kokku Vae tn

olemasoleva katendiga

Viia kokku Vae tn

olemasoleva katendiga

5966

1300 2

EK100

20

5

4578

1300 2

EK100

20

5

5363

1400 2

EK100

20/-4

5/-1

4379

1500 2

EK100

20/-4

5/-1

3160

700 1

EK100

20

5

4368

850 1

EK100

20

5

1933

600 1

EK100

20

5

8741

1800 3

EK100

20

5

5684

1200 2

EK100

20

5

5781

1200 2

EK100

20

5

5812

1200 2

EK100

20

5

2885

800 1

EK100

20

5

6313

1200 2

EK100

20

5

7487

1800 3

EK100

20

5

22535

14500 4

BT100

22/-4

5/-1

20170

1000 -

HP100

5/-5

0/-1

1933

1000 -

HP100

5/-5

0/-1

2125

- -

HP100

-

-

7474

- -

HP100

-

-

847

- -

HP100

-

-

19747

3000 3

AH100

20

3/-1

24302

12000 4

BB≥50/TH≤50

20/-4

4/-1

4154

1200 2

LB100

9

2

5325

2000 1

PK50/BB50

20/-4

5/-1

11771

- -

LT100

-

-

1283

- -

LT100

-

-

1579

- -

LT100

-

-

3904

- -

LT100

-

-

1389

- -

LT100

-

-

2551

- -

LT100

-

-

3597

- -

LT100

-

-

2628

- -

LT100

-

-

5152

- -

LT100

-

-

111

- -

TH100

-

-

407

- -

TH100

-

-

1663

- -

LT100

-

-

4518

2000 2

BB100

22/-4

5/-1

1145

- -

LT100

-

-

444

- -

LT100

-

-

1

2

3

4

5

14

13

6

7

8

9

10

11

12

1617

18

19

20

21

22

24

25

26

27

28

29

32

30

31

33

34

35

36

40

39

37

15

38

23

41

L1

L1

24.0

24.0

32.6

30.9

15.9

16.2

25.3

26.0

15.0

15.0

5KE

5KE

5KE

5KE

5KE

5KE

5KE

5KE

5KE

5KE

5KE

5KE

5KE

5KE

2KE

5BT

3AH

5KE

5BB

5KE

5KE

5KE

5KE

5KE

5KE

5KE

5KE

5KE

2126

1060 1

BB≥50/TH≤50

20/-4

4/-1

Ristmik lahendada koos POS 16

ehitusprojektiga

kortereid: 62 pk: 63

kortereid: 31 pk: 31

pk: 59

kortereid: 17 pk: 23

kortereid: 67 pk: 80

kortereid: 56 pk: 92

kortereid: 56 pk: 89

kortereid: 31

pk: 45

kortereid: 56

pk: 99

kortereid: 58

pk: 88

pk: 58

pk: erikalkulatsioon

pk: eriklalkulatsioon

pk: erikalkulatsioon

pk: 47

pk: 33

pk: 5

kortereid: 39

kortereid: 56

pk: 92

kortereid: 62

pk: 107

kortereid: 48

pk: 50

pk: erikalkulatsioon

pk: erikalkulatsioon

kortereid: 61

pk: 73

4797

1600 1

PK50/BB50

20/-4

5/-1

pk: erikalkulatsioon

1678

- -

LT100

-

-

782

- -

LT100

-

-

42

43

pk: 67

5KE

Viia kokku olemasoleva Veskitammi tn kõnniteega

33.2

5KE

Ühendus täpsustada vast.

Hoiu 3c DP lahendusele

Ühendus täpsustada vast.

Hoiu 3c DP lahendusele

K-PROJEKT töö nt 21027:

Koru kinnistu DP

H O

IU T

N E

H IT

U S

J O

O N

H O

IU T

N E

H IT

U S

J O

O N

Viia kokku Kuuse põik

L5 kõnniteega

OÜ Skepast&Puhkim töö nt 2021_0042:

Hoiu tn 3c DP algatamise ettepanek

I. KVARTAL

PLANEERITAV HOONESTUSALA

(MAAPEALNE)

MOODUSTATAV KRUNT

PLANEERITAV AVALIK PARGIALA

RUUMIKASUTUS

PLANEERINGUALA PIIR

5KE

PLANEERITAVA KORTERELAMU ILLUSTRATIIVNE

ASUKOHT JA KORRUSELISUS

PLANEERITAV KAITSEHALJASTUS

PLANEERITAV VÕI OSALISELT REKONSTRUEERITAV

SÕIDUTEE

*1

PLANEERITAV KERGLIIKLUSTEE / KÕNNITEE

PLANEERITAV JÄÄTMETE KOGUMISKONTEINERI(TE)

OR. ASUKOHT

*7

JUURDEPÄÄS KINNISTULE (ORIENTEERUV

ASUKOHT)

PERSPEKTIIVNE TÄNAVAMAA (EI LAHENDATA

KÄESOLEVAS PLANEERINGUS)

VÕIMALIK MÄNGU- JA SPORDIVÄLJAKU ASUKOHT

KORTERELAMU KRUNDIL

PLANEERITAVA ÄRI- JA TEENUSTE KESKUSE (BT)

JA BÜROOHOONE (BB) ILLUSTRATIIVNE ASUKOHT

JA KORRUSELISUS

5BT

PLANEERITAVA HARIDUSASUTUSE HOONE

ILLUSTRATIIVNE ASUKOHT JA KORRUSELISUS

3AH

ELAMUKVARTALI PIIR JA NUMBER (I kuni V)

PLANEERITAVA ÜLEKÄIGURAJA PÕHIMÕTTELINE

ASUKOHT

MUU OLEMASOLEV VÕI PERSPEKTIIVNE

KERGLIIKLUSE TEE/ALA

MUU PERSPEKTIIVNE TÄNAV (EI LAHENDATA

KÄESOLEVAS PLANEERINGUS)

*1

AJUTINE KRUNT

AVALIKULT KASUTATAVA PARKLA SERVITUUDI

SEADMISE VAJADUSEGA MAA-ALA

BUSSIPEATUSE VÕIMALIK ASUKOHT KOOS

BUSSITASKUGA

AVALIKULT KASUTATAVA KERGLIIKLUSTEE JAOKS

SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA MAA-ALA

AVALIKU TEE KAITSEVÖÖND VAST.

SAUE VALLA ÜLDPLANEERINGULE

POS NR

MAA SIHTOTSTARVE DP LIIGI JÄRGI

HOONETE ARV (PEAHOONE+ABIHOONED)

KRUNDI PINDALA, M2

MAX EHITISEALUNE PIND, M2

HOONETE MAX KÕRGUS, M

PEAHOONE MAX KORRUSELISUS

PARKIMISKOHTADE ARV KRUNDIL

KORTERITE ORIENTEERUV ARV KRUNDIL (OLEMASOLUL) 4661

1500 1

EK100

20/-4

5/-1

4

kortereid: 62

pk: 62

Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneering

Põhijoonis

M 1:1000

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija

Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2

12915 Tallinn

EESTI

Tel. +372 664 5808

[email protected]

Joonise nimetus

Korraldaja:

Staadium

Huvitatud isik:

24.01.2022

DP-05

Põhijoonis

Planeerija

Planeerija

Ainar HärmPlaneerija

Ivan GavrilovProjektijuht

Põhilahendus

1:1000

2019-0075

[email protected]

+372 53481668

OÜ Laagri Kinnisvara

[email protected]

6790180

Eesti

76505 Saue linn

Kütise tn 8

Saue vallavalitsus

Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneering

Märkused: 1. Kõik teede ja ristmike lahendused täpsustuvad teede projekteerimise käigus 2. Korterite arvu võib muuta kortermajade kruntide ja kvartalite vahel +/-5% , kuid korterite arv korterelamute alas ei tohi olla suurem kui 700 korterit 3. Parkimiskohti on arvestatud 1,5 kohta korteri kohta, millest 1 koht korteri kohta rajatakse korterelamu krundile

ning 0,5 kohta eraldi krundil asuvasse või servituudiga määratud avaliku kasutusega parklasse, mis ei pea olema

vastava hoonega sama krundi piires. 4. Parkimise korraldamisel tuleb ette näha maa-alune ja/või hoonealune parkimine min 50% ulatuses hoonealusest pinnast kvartali kohta. 5. POS 16 parkimist võib korraldada maa peal, maa all, parkimismajas, hoone katusel ja kombineeritult. 4. Haljastusprotsent arvestatakse kvartalite kaupa 5. Igas kortermajade kvartalis ei tohi olla 5. korruse pinda rohkem, kui 60% kvartali korterelamute ehitisealusest pinnast 6. POS 4, 15, 16, 22, 23, 24, 26, 27 maa-alune hoonestusala võrdub maapealse hoonestusalaga 7. Jäätmete konteinerite asukohad on illustratiivsed ja kuuluvad täpsustamsele ehitusprojektis

Kitsendused / Piirangud / Märkused

POS 17 ehitusõigus kehtiv vaid tunneli rajamiseks

Arhitektuur-ehituslikud tingimused: · Katusekalle: lamekatus

· Planeeritavad korterelamud võivad olla kuni 5-korruselised (kõrgusega maapinnast hoone kõrgeima punktini kuni 20 m);

· Minimaalne vahekaugus korterelamute maapealsete osade vahel on 15m

· Välisviimistluses kasutada väärtuslikke ehitusmaterjale, näiteks tellist, betooni, termotöödeldud puitu, klaasi, komposiitplaate vm kaasaegseid ning kvaliteetseid materjale, mis sobivad piirkonda. Tööstusliku ilmega materjale, nagu nt sandwich-paneelid, on lubatud kasutada äri- ja tootmishoonete mitteesinduslikel fassaadidel. Välistatud on imiteerivad materjalid, plastik, ümarpalk, madalakvaliteetne laudis;

· Hoonete fassaadid võivad aga ei pea asetsema tänava lõikes sirget joont mööda. Hoone asukoha ja orientatsiooi kavandamisel lähtuda detailplaneeringu lisaks olevast arhitektuursest visioonist;

· Piirdeaedade rajamine ei ole lubatud, v.a. ühiskondlike ehitiste krundil ja vajadusel tootmismaal

· Hoonetel kasutatavad taastuvenergiasüsteemid paigutada võimalikult varjatult

POS 18ehitusõigus kehtiv vaid tunneli rajamiseks

Töö number 2019-0075

Korraldaja Saue Vallavalitsus, Kütise tn 8

76505 Saue linn

e-post: [email protected]

Konsultant

Huvitatud isik

Skepast&Puhkim OÜ

Laki 34, 12915 Tallinn

Telefon: 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Laagri Kinnisvara OÜ

Seisund

Kuupäev

Põhilahendus

25.01.2022

Laagri aleviku keskusala ja lähiala

detailplaneering

2 / 22

Algatamine

Eelnõu avalik väljapanek

21.12.2020

…

Vastuvõtmine …

Avalik väljapanek

Kehtestamine

…

…

3 / 22

I SELETUSKIRI

SISUKORD

1. PLANEERINGU LÄHTEINFO ............................................................................. 6

2. OLEMASOLEV OLUKORD ................................................................................. 7

2.1. Kontaktvöönd .................................................................................................. 8

2.2. Kohalikud kitsendused ....................................................................................... 8

3. PLANEERINGULAHENDUS............................................................................... 9

3.1. Üldlahendus .................................................................................................... 9

3.2. Vastavus üldplaneeringule ............................................................................... 10

3.3. Ehitusõigus ja kruntimine ................................................................................ 10

3.4. Kuni 20m2 ehitisealuse pinnaga ja kuni 5m kõrgete väikeehitiste püstitamine ........... 12

3.5. Hoonele ja rajatistele esitatavad esitatavad nõuded ............................................. 12

3.6. Teede, liikluse ja parkimise üldpõhimõtted .......................................................... 12

3.7. Haljastus ja heakord ....................................................................................... 14

3.8. Jäätmekäitlus ................................................................................................ 14

3.9. Servituudid ................................................................................................... 15

3.10. Tuleohutusnõuded .......................................................................................... 15

3.11. Keskkonnakaitse abinõud................................................................................. 15

3.12. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed ........................................................... 16

4. TEHNOVÕRGUD ........................................................................................... 17

4.1. Üldinfo ......................................................................................................... 17

4.2. Veevarustus .................................................................................................. 17

4.3. Tuletõrje veevarustus...................................................................................... 17

4.4. Kanalisatsioonisüsteem ................................................................................... 18

4.5. Sademeveekanalisatsioon ................................................................................ 18

4.6. Sidevarustus ................................................................................................. 19

4.7. Elektrivarustus ............................................................................................... 19

4.8. Gaasivarustus ................................................................................................ 20

4.9. Soojusvarustus .............................................................................................. 21

5. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ........................................................................ 22

5.1. Etapiviisiline väljaehitamine ............................................................................. 22

5.2. Sõlmitud kokkulepped ja arendaja kohustused .................................................... 22

5.3. Servituutide seadmine ..................................................................................... 22

II JOONISED

DP-01 Situatsiooniskeem

DP-02 Väljavõte üldplaneeringu maakasutuse kaardilt

DP-03 Kontaktvööndi skeem

DP-04 Tugiplaan

DP-05 Põhijoonis

DP-06 Tehnovõrkude koondplaan

4 / 22

III LISAD

1. Tehnilised tingimused

2. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

3. Liiklusuuring

4. 3D illustratsioon (koostaja AB Korrus)

5. Laagri keskosa detailplaneeringu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni mõju analüüs

6. Arhitektuurne ideekavand (koostaja AB Korrus)

7. Pargi kujunduse ideekavand (koostaja Skepast&Puhkim OÜ)

8. Arenduse ja taristu väljaehitamise etapilisuse skeem

9. Haldusleping detailplaneeringu koostamise korraldamise osalise üleandmise kohta ja

kokkulepped detailplaneeringu realiseerimisega, sh infrastruktuuri väljaehitamisega

kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta ning vara tasuta võõrandamise

kohta

10. Tsoneerimise eskiis (algatamise taotluse lisa)

IV MENETLUSDOKUMENDID

V KOOSKÕLASTUSED JA ARVAMUSED

5 / 22

Planeeringu osapooled

Detailplaneering koostatakse Saue Vallavalitsuse, Laagri Kinnisvara OÜ ja Skepast&Puhkim OÜ

koostöös.

Koostaja:

Skepast&Puhkim OÜ

Ivan Gavrilov Projektijuht, detailplaneeringute üksuse juht

Korraldaja:

Saue Valalvalitsus

Huvitatud isik:

Laagri Kinnisvara OÜ

Kaupo Koitla Juhatuse liige

Tehnovõrkude osade koostajad:

Elektrivarustus ja valgustus Stanislav Timirbulatov, NSWE OÜ

Sidevarustus

Vee- ja kanalisatsioonivarustus Svetlana Kivistik, Skepast&Puhkim OÜ

Gaasivarustus Aleksandr Ledvanov, Heatconsult OÜ

Soojusvarustus

6 / 22

1. Planeeringu lähteinfo

Eesmärk

Arendaja on koostöös vallavalitsusega valmis saanud esialgse eskiisi. Visiooni järgi arendatakse maa-

ala korterelamute alaks koos ärikvartaliga, millest kujuneb Laagri aleviku uus keskus.

Detailplaneeringuga hõlmatav maa-ala arendatakse osaliselt korterelamualaks ja planeeringuala

kirdeosas Laagri aleviku väljakujunenud keskuses äri- ja segafunktsiooniga kvartaliks.

Planeeringualal nähakse ette ka ühiskondlikke ja puhkeotstarbelisi funktsioone. Detailplaneeringu

eesmärk on vastavate kruntide moodustamine, ehitusõiguse määramine, ühiskondlike alade ja

heakorra tagamise põhimõtete kirjeldamine, liikluslahenduste väljatöötamine ja vastava

ruumivajaduse määramine.

Ülesanded

Planeeringu ülesanded vastavalt detailplaneeringu algatamise otsusele ja lähteseisukohtadele on

järgmised:

• Vajalike alusuuringute läbiviimine

• Krundijaotuskava koostamine, ehitusõiguse ja ehituslike tingimuste määramine

• Tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine

• Parkimise korraldamine ja juurdepääsude ning liikluskorralduse määramine

• Haljastuse ja heakorra lahenduse põhimõtete määramine

• Servituutide vajaduse ja ulatuse määramine

Planeeringu koostamise alused

• Saue Vallavalitsuse 16.12.2020 korraldus nr 1295 Laagri aleviku keskusala ja lähiala

detailplaneeringu algatamiseks ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmiseks

• Planeerimisseaduse § 124 lõiked 1-4 ja lg 10; § 125 lg 1 p 1; § 126; § 127; § 128;

• Saue valla üldplaneering;

• Harju maakonnaplaneering 2030+;

• Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks (koostaja Skepast&Puhkim OÜ, töö nr

2019_0075, koostatud 14.10.2020)

• Planeeringu alusinfona on kasutatud 2020. aastal koostatud topo-geodeetilist mõõdistust,

koostaja Aamos Atlas OÜ

7 / 22

2. Olemasolev olukord

Tegemist on ca 27 ha suuruse maa-alaga Laagri aleviku keskosas, kus suurem osa maast on kunagi

AS-le Sagro kuulunud kasvuhoonetega hõivatud territoorium. Planeeritava ala katastriüksused on

valdavas osas täna Laagri Kinnisvara OÜ omandis. Kasvuhooned on amortiseerunud ja

kuuluvad lammutamisele. Planeeringu visiooni kohaselt arendatakse maa-ala korterelamualaks koos

ärikvartaliga planeeringuala kirdeosas, millest kujuneb Laagri aleviku keskus. Olemasolev

tootmishoone ala lääneosas säilib. Planeeringualal nähakse ette ka ühiskondlikke ja puhkeotstarbelisi

funktsioone vastavalt huvitatud isiku ja kohaliku omavalitsuse vahelistele kokkulepetele.

Tabel 1. Planeeringuala kinnistud.

Katastriüksus Katastri tunnus Pindala, m2 Sihtotstarve

Hoiu tn 3 72701:005:0302 2810 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 1a 72701:005:0299 15069 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 10 72701:005:0289 10432 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 1 72701:005:0303 17430 Tootmismaa 100%

Vae tn 2a 72701:005:0296 19374 Tootmismaa 100%

Vae tn 2 72701:005:0297 2287 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 10a 72701:005:0291 25752 Tootmismaa 100%

Vae tn 2b 72701:005:0298 2372 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 8a 72701:005:0286 1435 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 8b 72701:005:0288 5049 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 10c 72701:005:0304 16674 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 10b 72701:005:0305 830 Tootmismaa 100%

Vae tn 3b 72701:005:0444 1502 Tootmismaa 100%

Vae tn 3c 72701:005:0449 3541 Tootmismaa 100%

Kuuse põik 40 72701:005:0456 7439 Tootmismaa 100%

Vae tn 3 72701:005:0446 6010 Tootmismaa 100%

Vae tn 3a 72701:005:0445 2881 Tootmismaa 100%

Vae tn 5a 72701:005:0448 1072 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 5b 72701:005:0189 1942 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 14 72701:005:0498 16625 Tootmismaa 100%

Keldri tn 8 72701:005:0497 6146 Tootmismaa 100%

Keldri tn 5 72701:005:0495 2126 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 16 72701:005:0499 12838 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 12 72701:005:0496 2295 Elamumaa 100%

Hoiu tn 18 72701:001:1019 1917 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 12a 72701:005:0645 2043 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 5 72701:005:0646 11329 Tootmismaa 100%

Vae tn 4a 72701:001:2122 4212 Tootmismaa 50% / Ärimaa 50%

Vae tn L5 72701:001:2124 542 Transpordimaa 100%

Vae tn 2c 72701:001:0949 845 Tootmismaa 100%

Vae tn 5 72701:005:0447 1768 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 1b 72701:005:0301 187 Tootmismaa 100%

Keldri tn 1 72701:005:0605 111 Tootmismaa 100%

Vae tn 6a 72701:005:0294 407 Tootmismaa 100%

8 / 22

Katastriüksus Katastri tunnus Pindala, m2 Sihtotstarve

Veskitammi tn 4 72701:005:0614 5198 Ühiskondlike ehitiste maa 100%

Veskitammi tn 8 72701:005:0748 5325 Ühiskondlike ehitiste maa 100%

Joonis 01. Vaade DP alale, olemasolev olukord, Maa-ameti kaldaerofoto (20110512_ID9450)

2.1. Kontaktvöönd

Planeeringuala asub Laagri aleviku lääneosas, vahetult väljakujunenud keskuse kõrval.

Kontaktvööndis on valdavalt elukondliku ja tööstusliku funktsiooniga objektid. Ala dominantseteks

piiravateks objektideks on Tabasalu – Juuliku maantee läänes ja Pääsküla jõgi põhjas. Tähtsaimad

tänavad alal on Veskitammi, Hoiu ja Vae. Kontaktvööndis on välja kujunenud tihe tänavavõrk.

Planeeringualal kuulub tänavavõrk arendamisele.

Planeeringualalt linnulennult ca 400 m kaugusele jääb Urda raudteepeatus. Kogu ala iseloomustavad

head ühendused Tallinnaga. Planeeringuala piirneb peaaegu vahetult Nõmme linnaosaga.

2.2. Kohalikud kitsendused

Planeeringuala läbivad või sellele ulatuvad järgmised kitsendused:

• Pääsküla jõe kalda veekaitselised piirangud

• Olemasolevate puurkaevude sanitaarkaitsealad

• Avalikult kasutatava tee kaitsevööndid maanteega külgneval alal

• Olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndid

9 / 22

3. Planeeringulahendus

Planeeringulahenduse välja töötamisel on arvestatud eelkõige järgmiste põhiprintsiipidega:

- Sidus tänavavõrk ja umbtänavate vältimine

- Kogu planeeringuala liikluse prognoosimine tervikuna ja vastav ristmike dimensioneerimine

- Koormusindeks üldjuhul min 200 kogu planeeringualast arvutatuna

- Arvestamine piirkonnas väljakujunenud ehituslaadiga ja planeeritavate hoonete sobivusega

ümbritsevasse keskkonda

- Kompaktse pargiala planeerimine ala sees

- Kergliikluse soodustamine

3.1. Üldlahendus

Planeeringuala jääb looduskauni Pääsküla jõe ja raudtee vahetusse lähedusse. Planeeringuga

soovitakse luua nende objektide kasutamist soosivad võimalused põhimõttel, et liikumine puhke- ja

virgestusmaana arendatava jõeääre ja raudteepeatuste vahel oleks võimalikult mugav eelkõige jala

või rattaga liiklejale, kuid pidades silmas autode liikumise ja parkimise võimalusi. Selleks luuakse nii

sidus tänavavõrk parkimisalade ja kõnniteedega kui ka tänavaäärseid kõnniteid dubleeriv

kergliiklusteede võrgustik kvartalite sees, autoliiklusest võimalikult eraldatuna.

Tänavavõrgu kavandamisel lähtutakse olemasolevate tänavatelgede loogilisest pikendamisest.

Oluliseks tingimuseks on tupiktänavate vältimine.

Kvartalite struktuur ja suurus lähtub sidusa tänavavõrgu lahendusest ja olemasolevast olukorrast.

Korterelamute kvartalites on kuni 9 hoonet olenevalt kvartali suurusest. Kogu elamumaal

arvestatakse kuni 700 loodava eluruumiga, koormusindeksi näitajaks jääb üldjuhul minimaalselt 200

planeeritavatest elamumaast,üldmaast ja ühiskondlike ehitiste maast arvutatuna1 .

Planeeringu visiooni koostamisel on arvestatud 700 eluruumi ja minimaalselt 1,5 parkimiskohaga

eluruumi kohta, millest 1 koht korteri kohta rajatakse korterelamu krundile ning 0,5 kohta eraldi

krundil asuvasse või servituudiga määratud avaliku kasutusega parklasse, mis ei pea olema vastava

hoonega sama krundi piires. Korterelamute projekteerimise käigus on vastavad lahendused võimalik

täpsustada ja loovutada servituudiga kaetud parkimiskohad munitsipaalomandisse. Kokku on kogu

planeeritaval alal kuni 1075 parkimiskohta eluruumide tarbeks, sh kuni 368 avalikult kasutatavat.

Parkimise kavandamisel kasutatakse erinevaid lahendusi – parkimine tänavamaal, parkimine

osaliselt 1. korruse mahus, parkimine poolmaa-alusel soklikorrusel. Parkimise kavandamisel on

püütud maksimaalselt autovabana hoida eelkõige elamukvartalisisesed alad, kus jääb rohkem ruumi

rohelusele ja puhke- ning spordiobjektidele.

Tulenevalt Laagri aleviku kiirest arengust ja inimeste arvu kasvust suureneb ühtlasi ka vajadus

erineva funktsiooniga pindade järele. Planeeringuala idaosa on kavandatud multifunktsionaalne äri-

ja teenuste keskus kõikvõimalike teenuste, kaubanduse, meelelahutuse pakkumiseks ning vaba aja

veetmise alaks, kus parkimine kuni 950 autole on lahendatud kombineeritult maapealse ja maa-

aluse parkimisega ja/või parkimisega hoone katusel ja/või parkimismajas nii, et oleks tagatud jalgsi

ja rattaga liiklejate ohutu ja mugav liikumine kogu kvartali piires.

Antud keskusesse tekkiks erinevate hoonete vahele nn „Laagri plats“ – ala kus saaksid toimuda

turud, avalikud üritused, väiksemad kontserdid jne. „Laagri plats“ ehitatakse välja koos kaasaegse

väljakumööbli, väikevormide, kõnniteedega ja tehnovõrkudega planeeritavate ürituste läbiviimiseks.

1 Halduslepingu p3.2.11 - krundipinna määramisel võetakse arvesse lisaks konkreetsele eluruumi kajastavale

krundile ka Arendaja poolt väljaehitamisele kuuluv avaliku ruumi krundi suurus, sh ühiskondlike ehitiste maa

10 / 22

Platsiga vahetus naabruses on sellest põhjas olev valla kultuurikeskus koos selle juures oleva

väljaehitatud avaliku ruumiga.

Antud ärialade esimesel ja teisel korrusel paikneksid kauplused, kohvikud, söögikohad, meelelahutus

ja teeninduseasutused sh ka ruumid kõikvõimalike avalike teenuste pakkumiseks. Lõplik lahendus

luuakse keskuse täpsema kavandamise käigus. Rajatavate hoonete ülemistele korrustele on

planeeritud kaasaegsed büroopinnad ja majutusfunktsioon.

Antud keskuse ala on plaanis avada igast küljest ning ühendada põhja ja ida suunast valla tänases

keskuse oleva kõrghaljastusega rohealaga ja oluliste ühiskondlike objektidega.

Planeeringuala keskse elemendina on kavandatud pargiala, mis täidab nii rekreatiivset funktsiooni,

kui ka tagab kergliikluse võrgustiku sidususe ja eraldatuse autoteedest.

Ala lääneosas on kavandatud ühiskondlike hoonete krunt tulevase lasteaia-kooli ehitamiseks.

Ala läänepoolne serv vahetult maantee ääres säilib tootmisalana, kus jätkab tegevust olemasolev

tootmishoone. Tootmishoonega hõlmatud olemasolvad katastriüksused liidetakse üheks krundiks

maakasutuse sihtotstarbega min 50% Ärimaa ja kuni 50% Tootmimaa, mis võimaldab tulevikus

rajada krundile äriotstarbelisi hooneid.

Lisaobjektidena kavandatakse alale teenindushoone-tankla vahetult aleviku sissesõidu juures ja uus

ärihoone Keldri tn 5 kinnistul.

3.2. Vastavus üldplaneeringule

Vastavalt Saue valla üldplaneeringule (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40),

mis määratleb valla ruumilise arengu eesmärgid järgnevateks aastateks, on kõnealusel maa-alal

määratud juhtotstarbeks keskusala maa, kus koormusindeks peab üldjuhul olema vähemalt 200.

Koostatav detailplaneering on kooskõlas Saue valla kehtiva üldplaneeringu ja ruumilise arengu

eesmärkidega.

3.3. Ehitusõigus ja kruntimine

Ehitusõigust antakse kokku 14 planeeritavale korterelamu krundile, 1 ühiskondlike hoonete krundile

perspektiivse kooli või lasteaia ehitamiseks, 5 ärimaa ja ärimaa/tootmismaa krundile, 2 hetkel valla

omandis olevale ühiskondlike hoonete maa ja ärimaa krundile ja 2 üldkasutatava maa krundile

(persp. kergliikluse tunneli rajamiseks). Lisaks sellele moodustatakse uued tänavamaa ja

üldkasutatava maa krundid ja korrastatakse katastriüksuse piirid olemasolevate ja säilivate hoonete

juures.

Ehitusõiguse näitajad: vt Põhijoonis.

Kruntide moodustamise ettepanek on toodud tabelis 2 “Kruntide moodustamise ettepanek”.

Tabel 2. Kruntide moodustamise ettepanek

Pos nr

Krundi plan suurus, m2

Maa sihtotstarve vast. detailplaneeringu liigile:

Maa sihtotstarve vast. katastriüksuse liigile:

1 5966 EK100 E100

2 4578 EK100 E100

3 5363 EK100 E100

4 4379 EK100 E100

11 / 22

5 3160 EK100 E100

6 8741 EK100 E100

7 5684 EK100 E100

8 5781 EK100 E100

9 5812 EK100 E100

10 2885 EK100 E100

11 6313 EK100 E100

12 7487 EK100 E100

13 1933 EK100 E100

14 4368 EK100 E100

15 4518 BB100 Ä100

16 22535 BT100 Ä100

17 20170 HP100 Üh100

18 1933 HP100 ÜM100

19 2125 HP100 ÜM100

20 7474 HP100 Üh100

21 847 HP100 Üh100

22 19747 AH100 Üh100

23 2126 BB≥50/TH≤50 Ä≥50/T≤50

24 24302 BB≥50/TH≤50 Ä≥50/T≤50

25 4154 LB100 Ä100

26 4797 PK50/BB50 Üh50/Ä50

27 5325 PK50/BB50 Üh50/Ä50

28 11771 LT100 L100

29 1283 LT100 L100

30 3904 LT100 L100

31 1389 LT100 L100

32 1579 LT100 L100

33 2551 LT100 L100

34 3597 LT100 L100

35 2628 LT100 L100

36 5152 LT100 L100

37 1663 LT100 L100

38 1145 LT100 L100

39 407 TH100 T100

40 111 TH100 T100

41 444 LT100 L100

12 / 22

42 1678 LT100 L100

43 782 LT100 L100

3.4. Kuni 20m2 ehitisealuse pinnaga ja kuni 5m kõrgete väikeehitiste

püstitamine

Lisaks põhihoonetele on korterelamukruntidel lubatud püstitada iga korterelamu kohta kuni 2 ehitist

ehitisealuse pinnaga 0…20m2 ja kuni 5m kõrge Ehitusseadustikus ettenähtud korras ka väljapoole

hoonestusalast (v.a. kaitsehaljastuse alal), kuid sellised hooned ja rajatised peavad olema põhihoone

funktsiooni toetavad, nagu nt ühine pergola, katusealune jalgrattaparkla vms. Nimetatud rajatised

ja hooned tuleb kavandada arhitektuurselt ja mahuliselt sidusatena põhihoonega ja kooskõlastada

kohaliku omavalitsusega.

3.5. Hoonele ja rajatistele esitatavad esitatavad nõuded

Ehitiste projekteerimisel tuleb arvesse võtta järgnevaid nõudeid ja põhimõtteid:

• Katusekalle: lamekatus

• Planeeritavad korterelamud võivad olla kuni 5-korruselised (kõrgusega maapinnast hoone kõrgeima punktini kuni 20 m);

• Minimaalne vahekaugus korterelamute vahel on 15m

• Välisviimistluses kasutada väärtuslikke ehitusmaterjale, näiteks tellist, betooni, termotöödeldud puitu, klaasi, komposiitplaate vm kaasaegseid ning kvaliteetseid materjale, mis sobivad piirkonda. Tööstusliku ilmega materjale, nagu nt sandwich-paneelid, on lubatud kasutada äri- ja tootmishoonete mitteesinduslikel fassaadidel. Välistatud on imiteerivad materjalid, plastik, ümarpalk, madalakvaliteetne laudis;

• Hoonete fassaadid võivad aga ei pea asetsema tänava lõikes sirget joont mööda. Hoone asukoha ja orientatsiooni kavandamisel lähtuda detailplaneeringu lisaks olevast arhitektuursest visioonist;

• Piirdeaedade rajamine ei ole lubatud, v.a. ühiskondlike ehitiste krundil ja vajadusel

tootmismaal

• Hoonetel kasutatavad taastuvenergiasüsteemid paigutada võimalikult varjatult

3.6. Teede, liikluse ja parkimise üldpõhimõtted

Sõidukite (sh teenindava transpordi) peajuurdepääs planeeritavatele aladele on kavandatud Laagi

alevikus Vae ja Hoiu tänavatelt. Selleks planeeritakse ümber ehitada Hoiu tänav ning Hoiu ja Vae

ristumisele rajatakse ringristmik.

Hoiu tänavale seatakse piirkiiruseks 40 km/h. Sisetänavate teede piirkiiruseks on 40 km/h.

Hoiu ja Vae tn ringristmik on lahendatud 4-harulise ringristmikuga. Siseringi läbimõõduks 16,0 m ja

ning kitsenduseks 2,0m. Kõikidele harudele on projekteeritud jalakäijate ülekäigurajad ning jalgteed.

Hoiu tänavale kavandatud bussipeatused ning eraldatud vasakpöörderajad. Hoiu tänava sõiduradade

laius on 3,0m. Kõnniteede laius on planeeringus kavandatud 3,0m. Hoiu tänava lõpus taastatakse

vana 2,0 m laiune jalgtee. Hoiu tänavale on kavandatud kaks 2,5m laiust ja 10,0m pikkusega

eraldussaarega ülekäigurada.

13 / 22

Planeeringus on arvestatud ja kontrollitud ristumiste nähtavused jooniste visuaalsel vaatlusel.

Vae tänava olemasolevalt ringristmikult lisatakse uus haru, et tagada ligipääs kvartalile. Hoiu

tänavast põhjapoole jäävale alale on planeeritud veokite sissesõidu keeld. Sinna on lubatud siseneda

pürgiveokil ning päästemasinatele. Kvartalites kavandada järgmistes projekteerimise staadiumites

liiklusrahustuse meetmeid. Liiklustrahustav meede tuleb kavandata enne Vae tn ringristmikku.

Sisekvartali sees oleva ristmiku juurde on kavandatud šikaan kiiruse ohjeldamiseks.

Hoiu tänava ja pargi kõrval oleva tänava ristumisel on ettenähtud vasakpöörde keeld Hoiu tänavalt

sisekvartalisse.

Sisekvartali tänavad on kavandatud 6,0 laiused. Tänavate ristumisel on planeeritud 8,0m ja 15,0m

pöörderaadiuseid.

Planeeritava ala sees on kavandatud rajada neli kvartalisisest tänavat, mis teenindavad kõiki krunte.

Kõik planeeritavad tänavad on kavandatud avaliku kasutusega ja kuuluvad üleandmiseks

munitsipaalomandisse, seega tuleb ehitusprojektis ette näha avalike tänavate vastavus standardile

EVS 843:2016.

Kahest erinevast tänavast ligipääsetavates parklates tuleb soovimatut transiitiiklust takistada

liikluskorralduslike vahenditega.

Planeeringuala lääneosas arvestatakse AS Teede Tehnokeskus projektiga nr 107/05 „Juuliku –

Tabasalu ühendustee eelprojekt“, millest lähtuvalt tuleb projekteerimise staadiumis selgeks teha

nimetatud töö lõppvariandist tulenev ruumivajadus. Planeeringu koostamise hetkel on nimetatud

projekti realiseerimise tähtaeg lahtine, seega detailplaneeringu realiseerimisel arvestatakse

võimalikult maksimaalselt nimetatud projekti lahendusega, kuid tänavate ehitusprojektide

koostamisel ja Juuliku-Tabasalu maantee projekti edasisel täpsustamisel tuleb lahendada Hoiu tn 14,

16 ja 18 ning Keldri tn 5 kinnistute juurdepääsud, tagades seejuures katkematuid

juurdepääsuvõimalusi olemasolevale tootmishoonele.

Korterelamumaa krundisisesed teed ja kõnniteed ning autoparklad peavad olema asfaltbetoon

(soovitavalt 45% graniit AC surf segu) või sillutiskivikattega. Mitte kasutada murukivi, kuna see

põhjustab liikumisraskusi abivahenditega liiklejatele.

Kuna tegemist on kompaktse aleviku tiheasustusalale planeeritava elamurajooniga, siis on

kvaliteetsed kergliiklejatele mõeldud ühendused kriitilise tähtsusega. Planeeringulahenduses on

kajastatud autoliiklusest võimalikult palju eraldatud kergliiklusteede võrgustik. Kergliiklustee (sh

kõnnitee) minimaalne laius on 2,5 m, soovitatav 3 m, kergliikluse magistraalsuundadel on tee laius

4 m.

Teede ja parklate projekteerimisel tuleb arvestada hooldussõidukite ja päästetehnika juurdepääsu

vajadusega alale.

Planeeringulahendusega on kavandatud jalgsi liikumiseks sobiv avalik ruum (haljasalad, pargid,

mänguväljakud, jalg- ja kergteed, avatud õuealad, ühiskondlike ehitiste maa jms) vähemalt 20%

ulatuses algatamise hetkel Arendajale kuuluvast ja planeeritavast maa-alast. Krundipinna

määramisel võetakse arvesse lisaks konkreetsele eluruumi kajastavale krundile ka Arendaja poolt

väljaehitamisele kuuluv avaliku ruumi krundi suurus, sh ühiskondlike ehitiste maa. Parkimiskohtade

kavandamise arvestuses lähtutakse põhimõttest 1,5 kohta elamuühiku kohta, millest arvestuslikult

üks parkimiskoht planeeringuala korteri kohta on arendajal õigus personaalse kasutuskorra alusel

võõrandada. Arvestuslikult 0,5 parkimiskohta korteri kohta jäävad avalikku kasutusse (nn

külaliskohad), võimalik on parkimiskohtade ristkasutus äri ja ühiskondlike hoonete läheduses.

Avalikult kasutatavad parkimiskohad ei pea asuma hoonega sama krundi piires.

Parkimise korraldamisel tuleb ette näha maa-alune ja/või hoonealune parkimine min 50% ulatuses

hoonealusest pinnast kvartali kohta.

POS 16, 23, 24, 25, 26, 27 rajatavate hoonete parkimise maht tuleb erikalkulatsiooniga täpsustada

ehitusprojekti koostamise staadiumis. POS 16 ärihoone parkimis korraldamiseks võib kasutada

14 / 22

maapealset, maa-alust, hoonesisest (põhihoone mahus ja/või parkimismajas) ja katusepealset

parkimist ning nende kombinatsioone.

Korterelamute ehitusprojektis tuleb näha ette maja sees ühine tänavatasapinnal asuv hoiuruum

jalgrataste, lapsevankrite jms hoidmiseks. Vastav hoiuruum peab olema ligipääsetav ilma treppideta.

Kuna piirkond üldiselt soosib jalgrattaga liiklemist, tuleb pöörata tähelepanu projekteeritavate

hoonete ligipääsetavusele jalgrattaga ja selle parkimisvõimalustele, samuti tänavate ja

kergliiklusteede katenditele. Jalgratta parkimiskohad peavad võimaldama raamist lukustamist ja

võimalusel paiknema kaetult.

Põhijoonisel kajastatud teede ja parkimise lahendus on illustratiivne ning lahendatakse edasise

projekteerimise käigus. Ka parkimiskohtade arvu tuleb projekteerimise faasis täpsustada. Kui

projekteerime etappis nähakse ette detailplaneeringus näidatust väiksema parkimisvajadusega

hooneid, siis ei ole hoone arendajal kohustust ehitada välja detailplaneeringus ettenähtud

parkimiskohtade arvu.

Detailplaneeringuga ei kavandata täiendavaid ristumiskohti riigiteedele.

3.7. Haljastus ja heakord

ÜP kohaseid rohekoridore ega rohealasid planeeringu alal ei asu.

Planeeringualal ei ole metsa. Kõrghaljastust esineb planeeringualal kirde- (Kultuurimaja park,

Pääsküla jõeäärne ala) ja lääneosas (planeeritava ühiskondlike ehitiste ala piirkond ja Kandle tiigi

ümbrus). Ülejäänud DP alal esineb kõrghaljastust minimaalselt. DP alal asuvad peamiselt tootmis-

ja ärihooned, sh suurema osa alast hõlmavad amortiseerunud kasvuhooned.

DP alaga piirneva Pääsküla jõe põhjakaldal asuvad avalikus kasutuses vaba aja veetmise rajatised.

Jõe lõunakallas on osaliselt põllumaa, osaliselt kas lage või puudega haljasala. Seega on kalda-alad

tänasel päeval säilinud osaliselt veel looduslähedasena . DP-ga ei ole kavandatud elamuid kehtiva 50

m ega koostatava ÜP-ga vähendatava 10 m ehituskeeluvööndi alale.

DP eelnõu paigutab hoonestusalad Pääsküla jõe ehituskeelivööndist sarnasele kaugusele tänasel

päeval välja kujunenud ehitusjoonele ning jõeäärne ala on säilitatud jalgradadega avalikus kasutuses

rohealana, kuhu võiks perspektiivis paigutada nt mänguväljakuid jms (ei ole planeeringuala piires).

Kirjeldatud lahenduse rakendumine võimaldaks eeldatavalt vältida olulisi negatiivseid

keskkonnamõjusid ning esile tõsta positiivseid mõjusid.

Haljastuse kavandamisel arvestada hoonete, tehnovõrkude- ja rajatiste asukohtadega ning eelistada

linnakeskkonda sobivaid ja saastele vastupidavaid liike. Haljastuse projekteerimisel tagada puudele

ja taimedele vajalikud kasvutingimused arvestades hoonest ja olemasolevast kõrghaljastusest

tulenevate võimalike mõjutustega kasvuruumi osas.

Jalakäijate liikumistrajektooridele paigaldada avalikuks kasutamiseks prügikastid ja pingid.

Soovitatavad on kahe jaotusega prügikastid (pakendid, segaolmejäätmed).

Vähemalt 2 korterelamu kohta tuleb arvestuslikult kavandada üks mänguväljak. Võimalikud

indikatiivsed asukohad on näidatud põhijoonisel.

3.8. Jäätmekäitlus

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Jäätmeseadusest ja Saue valla jäätmehoolduseeskirjast. Vastavalt

Jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide

kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Põhijoonisele on märgitud igal krundil

jäätmete kogumise ja sorteerimise konteinerite põhimõtteline asukoht, mida tuleb täpsustada

ehitusprojektis. Prügiaedikute rajamine on keelatud. Korterelamute kruntidel tuleb kasutada

15 / 22

poolmaa-aluseid suure mahutavusega jäätmekonteinereid. Jäätmete kogumise asukoht paigutada

hea juurdepääsuga asukohta, kuid selliselt, et see ei rikuks üldist visuaalset vaadet.

Ohtlikud jäätmed koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse.

Lisaks sellele võib planeeringuala varustada jäätmete liigiti kogumise üldkasutatavate konteineritega

ühiskondlike ehitiste, ühistranspordipeatuste läheduses jne.

3.9. Servituudid

Servituutide seadmise vajadusega alad on näidatud põhijoonisel. Nendeks on:

- Avaliku kasutusega parklad eraomandisse jäävate kruntide piires

- Avaliku kasutusega kergliiklustee servituut kruntidel POS 22 ja 23

3.10. Tuleohutusnõuded

Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt

siseministri 30.03.2017. a määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“ vm projekteerimise hetkel kehtivatele tuleohutuse normidele.

Korterelamud ja ärikeskuse hoonestus kuuluvad valdavalt minimaalselt tulepüsivusklassi TP2, mis

kuulub täpsustamisele ehitusprojektis.

Ühiskondliku hoone tulepüsivusklass tuleb täpsustada ehitusprojekti koostamise käigus.

Väliskustutusvee varustuse planeerimisel on arvestatud TP1 tulepüsivusklassi kuuluva hoonega, kus

tuletõkkesektiooni piirpindala on kuni 1600 m2 ja ehitis ei ole kaitstud AKS-ga.

Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs

ettenähtud päästevahenditega.

Ehitusprojektis piirata korterelamute tuletõkkesektsioonid piirpindalaga 800 m2.

Planeeringuala väliskustutusvee varustust lahendatakse ühisveevärgile rajatavate hüdrantidega.

Hüdrandid on näidatud tehnovõrkude koondplaanil. Tulekahju normvooluhulk peab olema tagatud

vastavalt normile - arvestada üldjuhul normvooluhulgaga 10l/s, arvestusliku tulekahju kestvusega

3t, ühiskondlike hoonete krundil tagada 25l/s tulekahju kestvusega 3t.

Tootmishoonete ja tankla tuleohutuse ja väliskustutusvee varustuse nõuded täpsustada asjakohase

standardi alusel ehitiste projekteerimise faasis.

Hoonete sisemine tuletõrjeveevarustus ning täpsemad tuleohutusnõuded lahendatakse hoone

projekteerimise staadiumis.

3.11. Keskkonnakaitse abinõud

EELIS andmebaasi kohaselt (seisuga 07.10.2020) DP alal ja selle lähipiirkonnas kaitstavaid

loodusobjekte ei asu. Lähim kaitstava liigi (kanakull, Accipiter gentilis, II kaitsekategooria) leiukoht

asub DP alast vähemalt 800 m kaugusel. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele tõenäoliselt puudub.

Samuti ei asu DP alal ega selle mõjupiirkonnas Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Lähim

Natura 2000 ala (Vääna-Posti loodusala, EE0010175) asub DP alast rohkem kui 5 km kaugusel.

Kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 aladele puudub.

Keskkonnamüra ja vibratsiooni hindamist ei ole läbi viidud ja vastav vajadus ei ole tänaseks

tuvastatud.

16 / 22

Radoonioht eelduslikult puudub, kuna vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse Harjumaa radoonikaardile

asub planeeringuala normaalse radoonisisaldusega pinnase piirkonnas. Maa-aluste korrustega

hoonetes ja ühiskondlikes hoonetes on soovitatav arvestada EVS 840:2017 punkt 6 ja 8 juhiseid,

tihendada ja hermetiseerida kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse

tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui

ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Soovitatav on ka hermetiseerida olemasolevates hoonetes põrandas

olevad praod ja vuugid.

Meetmed, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet ja

nõuetekohane ventilatsioon, tarindite radoonikindlad lahendused (näiteks radoonitorustik).

Planeeringus kavandatud tegevusega kaasneda võivad negatiivsed mõjud on valdavalt seotud

ehitustegevuse ja puude raiega. Nende ulatus piirneb planeeritava ala ning selle vahetu lähialaga,

kuhu võib levida ehitustegevusest ja ehitustehnika liikumisest tulenev vibratsioon, müra ja tolm.

Nimetatud häiringud võivad kaasa tuua ebamugavusi piirkonna elanikele ning takistusi liikluses.

Nimetatud häiringud on ajutised ning ei ole ette näha ohtu inimeste tervisele või varale. Ehitustööde

kavandamisel tuleb tööohutuse plaanis kavandada ja kirjeldada ehitusplatsi vahetusse naabrusesse

levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud ning ehitustegevusega kaasnevate

jäätmete veo korraldust.

Planeeringualal toimub täna peamiselt tootmistegevus, alal asuvad ka mitmed ühiskondlikud hooned

(kultuurimaja, raamatukogu) ja alaga piirnevad mitmed elamud. DP elluviimisel suureneb

elamualade osakaal piirkonnas, mis tähendab ka liikluskoormuse märkimisväärset kasvu ning

nõudluse suurenemist erinevate teenuste järele. Arvestades, et tegemist on areneva linnaruumiga,

võib planeeringu elluviimisega kaasnevaid muudatusi piikonnas pigem pidada positiivseks, eeldusel,

et DP koostamisel analüüsitakse põhjalikult seonduvaid võimalikke mõjusid ja vajadusel nähakse

ette täiendavad leevendusmeetmeid ning tegevusi viiakse ellu lähtudes kehtivatest normidest.

3.12. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed

Planeeritava ala turvalisuse tagamiseks vajalikud meetmed:

• hoonete ümber, parkimisaladele, avalikele aladele ja juurdepääsuteedele rajada välisvalgustus;

• hoonete peasissepääsud rajada võimalusel avalikult kasutatavate tänavate suunas;

• kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale;

• luua atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur, tänavaruum jm avaliku ruumi elemendid;

• tagada planeeritava ala korrashoid;

• kasutada süttimatust materjalist prügikonteinereid

Kuritegevuse ennetamise meetmete osas on lähtutud normatiivist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

17 / 22

4. Tehnovõrgud

4.1. Üldinfo

Tehnovõrkude lahendus on koostaud lähtuvalt võrguoperaatorite tehnilistest tingimustest,

planeeritava hoonestuse vajadusetest ja olemasolevast olukorrast. Detailplaneeringuga on

põhimõtteliselt lahendatud veevarustus, tuletõrje veevarustus, reovee kanalisatsioon, sadevee

käitlemine, elektri-, side-, gaasi- ja küttevarustus. Lahendus kuulub täpsustamisele ehitusprojektide

koostamise staadiumis.

4.2. Veevarustus

Detailplaneeringu veevarustuse ja kanalisatsiooni osa lahenduse aluseks on AS Kovek 14.12.2020

välja antud „Tehnilised eeltingimused Laagri alevikus Hoiu tn 1, 1A, 1b, 3, 5, 5B, 8a, 8b, 10, 10A,

10b, 10C, 12, 12A, Vae tn 2, 2A, 2B, 3, 3A, 3B, 3c, 4a, 5, 5b, Kuuse põik 40, Keldri tn 8, Veskitammi

tn 4, 8 kinnistute kavandatava arenduse kohta ÜVK (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni) osa

koostamiseks“.

Planeeringualal on vee-, kanalisatsiooni-, sademeveekanalisatsiooni- ja drenaažitorustikud ning

reoveepumplad. Uute ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni liitumispunktide rajamiseks on

planeeritud osaliselt kasutada olemasolevaid kaeve ja torustikke.

Kasutusest väljajäävad vee- ja kanalisatsioonitorustikud tuleb likvideerida vahetult hargnemisel

töösse jäävatest torudest.

Planeeringuala veevarustus on tagatud Koru veetöötlusjaama baasil. Vastavalt OÜ Kiirvool koostatud

„Laagri keskosa detailplaneeringu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni mõju analüüs“ on

veetöötlusjaamast rajatud magistraaltorustik De160 mm suudab tagada planeeringualale vajaliku

vooluhulga nii normaaltarbimise juures kui tuletõrje olukorras.

Planeeritavale alale rajatava hoonekompleksi ööpäevane veevajadus on kuni 221 m³/d.

Planeeritud kruntidele veevarustuse tagamiseks on ette nähtud uued veetorustikud Vae-Päikese

tänavate piirkonnas. Kruntidel Pos 22 ja 11 on ette nähtud olemasolevate veetorustike ringi tõstmine

planeeritud tänava koridori. Likvideeritavate hoonete veevarustuse torustikud likvideeritakse.

Igale kinnistule nähakse ette veeühendus ringistatud torustikust ja liitumispunkt, mis paigaldatakse

0,5–1,0 m krundi piirist väljapoole. Liitumispunktiks on sulgarmatuur (maakraan või maasiiber)

DN25 kuni DN100 mm, mis varustatakse pikendatud spindli ja kapega.

Tehnovõrkude joonisel on näidatud veevarustus trasside põhimõtteline asukoht. Torude täpsed

asukohad, läbimõõdud ja kruntide veesisendid täpsustatakse ning määratakse edasise

projekteerimise käigus, võttes aluseks kinnistute arvutusliku veetarbimise.

Planeeritud veetorustike sügavus on minimaalselt 1,8 m torustiku peale.

4.3. Tuletõrje veevarustus

Piirkonna tuletõrjeveevarustus on lahendatud maapealsete tuletõrjehüdrantide baasil.

Planeeringuala välistulekustutusvee vajadus on kinnistul POS 22 (kool-lasteaed) 25 l/s 3 tunni

jooksul, mujal 10 l/s 3 tunni jooksul (EVS 812-6:2012). Vastavalt AS Kovek tehnilistele tingimustele

on olemasolevatest tänava hüdrantidest tagatud maksimaalselt 10 l/s. Puuduva koguse tagamiseks

on planeeritud kinnistule POS 22 haljasalale maa-alune tuletõrjevee mahuti aktiivse mahuga 162 m³

ja kuivhüdrant koos survestuskaevuga. Mahuti täitmine on ette nähtud olmeveevõrgust.

18 / 22

Lisaks on planeeritud 4 uut tuletõrjehüdranti.

Tulekustutusvee vooluhulgad täpsustatakse edasiste projekteerimise etappide käigus.

Sisetulekustutusvee vooluhulgad täpsustatakse siseosade tööprojektidega.

4.4. Kanalisatsioonisüsteem

Planeeritava ala reoveekanalisatsiooni eelvooluks on olemasolevad ühiskanalisatsiooni torustikud

Vae ja Hoiu tänavatel. Hoiu ja Päikese tänavate vahel planeeritud kruntide POS 1-5 kanalisatsiooni

süsteemi eelvooluks jääb olemasolev De160 kanalisatsiooni kollektor Vae tänaval ja sealt edasi Vae

reoveepumpla. Hoiu tänavast põhja suunas jäävate kruntide POS 6-12, 22 reovett tuleb kokku

koguda planeeritavasse reoveepumplasse ja pumbata Vae-Veskitamme kollektorisse. Igale

moodustavale kinnistule on ette nähtud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt 0,5–1,0 m krundi piirist

väljapoole. Kinnistu POS 22 läbiv olemasolev survekanalisatsiooni torustik on ette nähtud ümber

tõsta planeeritud tänava koridori.

Planeeritava ala ööpäevane reovee kanalisatsiooni vooluhulk on kuni 332 m³/d (eeldusel, et

infiltratsioon on 50% tarbimisest).

Likvideeritavate hoonete kanalisatsioonitorustikud likvideeritakse.

Reovee ülepumpamiseks on ette nähtud rajada kaks uut reoveepumplat, mille vooluhulk on üle 10

m3/d ja kuja 20m.

Tehnovõrkude joonisel on näidatud kanalisatsioonitorustike põhimõtteline asukoht. Torude täpsed

asukohad, läbimõõdud ja kruntide liitumispunktid täpsustatakse ja määratakse ehitusprojekti käigus

võttes aluseks kinnistult arvutuslikult tekkiva reovee vooluhulga.

Drenaaživee ja sademevee juhtimine kanalisatsiooni on keelatud.

Hoonete maa-alusel korrusel paiknevate parklate pesuveed tuleb juhtida kanalisatsiooni.

4.5. Sademeveekanalisatsioon

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Kinnistute sademevete juhtimine

olmereoveekanalisatsiooni ei ole lubatud.

Planeeringuala sademevee eelvooluks on Kandle tiik ja Pääsküla jõgi.

Kruntidele POS 1-5, 13, 14 on ette nähtud rajada sademeveekanalisatsiooni kollektor väljalasuga

Kandle tiiki. Enne tiiki juhtimist tuleb kasutada kompaktsed maa-alused sademevee

puhastusseadmed – möödavooluga õlipüüdur ja liiva-mudapüüdur. Igale planeeritud krundile on ette

nähtud liitumispunkt planeeritud sademeveekanalisatsiooniga, liitumiskaev 0,5–1,0 m väljapool

kinnistu piiri. Tiiki juhitav arvutuslik vooluhulk on ca 168 l/s.

Planeeringuala kõrval Keldri 13 ja 15 kinnistutel paikneb olemasolev Ø200 asb sademevee väljalask

Pääsküla jõkke. Selle väljalasu kaudu on jõkke juhitud sademevesi Kandle tiigist ning Vae, Kuuse,

Kuuse põik ja Hoiu tänavate sademevesi. Planeeringu alalt lisanduvate suurte sademevee kogustega

seoses vajab olemasolev sademeveekollektor ja väljalask rekonstrueerimist. Väljalasu arvutuslik

läbilaskevõime peab olema orienteeruvalt 652 l/s. Autoparklate reostusohtlik sademevesi tuleb

puhastada enne ühisvõrku suunamist lokaalses puhastusseadmes ning parkimiskorruste

põrandapesuvesi juhtida reoveekanalisatsiooni.

Täpne sademeveelahendus, sademeveekoormuste vähendamise meetmed ja täpsustatud

vooluhulgad antakse edasiste projekteerimise etappide käigus ning lahendatakse koos

vertikaalplaneeringuga.

19 / 22

4.6. Sidevarustus

Kruntide sidevarustuse lahenduse aluseks on Telia Eesti Aktsiaseltsi 30.12.2020 väljastatud

telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 34686644.

Detailplaneeringu alal paiknevad ja sellega piirnevad Telia Eesti AS-le kuuluvad liinirajatised. Vae

tänaval, Hoiu tänaval ja Keldri tänaval paiknevad Telia Eesti AS liinirajatised.

Planeeritud kruntide sidevarustus on lahendatud lähtuvana maa-alal olemasolevast

sidekanalisatsioonist. Uue hoonestuse planeerimisel on transpordimaa kruntidele ette nähtud

asukohad liinirajatiste rajamiseks. Igale krundile on ette nähtud liitumispunkt. Telekommunikatsiooni

liinrajatiste planeerimisel on arvestatud tingimusega planeerida need avaliku kasutuse sihtotstarbega

maadele.

Elion Ettevõtted Aktsiaseltsile kuuluvate liinirajatiste väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste

kaitseks ja isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine toimuvad Tellija kulul, vastavalt „

Asjaõigusseaduse Rakendusseadusele § 15”.

Väljastatud telekommunikatsioonialaste tehniliste tingimustega ei võta Elion Ettevõtted Aktsiaselts

endale kohustust omandada hoonestaja poolt ehitatavad liinirajatised ostu teel.

Tingimused ehitusprojekti koostamiseks:

Tööprojekti tehnilistes tingimustes määrata Elion Ettevõtted Aktsiaseltsi poolt sidekaablite maht ja

sidekaablite paigaldamine.

Ehitusprojekti staadiumis on igale hoonele ette nähtud rajada individuaalne sisestus.

Sidekanalisatsioon on soovitav ehitada näiteks OPTO tüüpi PVC torudest. Sidekanalisatsiooni

paigaldussügavus sõidutee all on minimaalselt 1,0 m, väljaspool sõiduteed 0,7 m.

Krundisisene osa lahendada elamu tööprojekti koosseisus omanike vahenditest.Tööde teostamine

Telia Eesti Aktsiaseltsi sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia Eesti

AS kaablijärelvalve allüksusega.

4.7. Elektrivarustus

Kuna planeeritav ala jääb SAGRO ELEKTER OÜ turupiirkonda, siis on detailplaneeringu projekti

elektrivarustuse osa lahenduse aluseks SAGRO ELEKTER OÜ 15.10.2020. a välja antud tehnilised

tingimused nr. TT01/20 ja TT01/20-2.

Elektrikoormuste tabel kvartalite järgi

KV

NIMETUS

ARVUTUSLIK ELEKTRIKOORMUS,

Pa/Ia

(kW/A) Alajaamad

1 2 3 5

I KORTERELAMUD 500/760 «Klaaskasvuhoone» *)

II KORTERELAMUD 350/530 PLANEERITAV

III KORTERELAMUD 300/460 «Kasvuhoone» *)

IV KORTERELAMUD 145/220 «Olme» *)

V KORTERELAMUD 145/220 PLANEERITAV (II kv)

PLANEERITAVA ALA

TARBIJAD KOKKU

(KOOS ERIAEGSUSEGA)

1350/2250

20 / 22

*) Renoveerida alajaama 0,4 kV jaotuspaneelid.

**) Vajadusel renoveerida alajaama 0,4 kV jaotuspaneelid.

Objektide 0,4 kV elektrivarustus on ette nähtud peamiselt olemasolevate alajaamade baasil.

II ja V kvartalite 0,4 kV elektrivarustuseks ehitatakse II kvartali ehitamise käigus uus alajaam,

olemasolevate Kombinaadi I, Kombinaadi II ja Kombinaadi III alajaamade asemele.

Alajaama keskpinge elektrivarustuseks kasutatakse olemasolevad keskpinge maakaabelliinid.

Pos 25 alla jääv «Teemandi» alajaam tõstetakse ümber, alajaama elektrivarustuse keskpinge kaablid

ja tarbijate madalpinge kaablid (27608, 16811) pikendatakse. Ümbertõstetavast alajaama baasil

lahendatakse ka Pos 25 krundi elektrivarustus.

Pos 22 krundi elektrivarustus lahendatakse «Saeveski» alajaama baasil.

Madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena, tarbijate ühendamiseks paigaldatakse transiit-

sisestuskilbid ja kahetariifse arvestussüsteemiga mõõtekilbid.

Tänavavalgustuse projekteerimise aluseks on Saue valla tehnilised tingimused väljastatud

12.11.2020 ja SAGRO ELEKTER OÜ 15.10.2020. a välja antud tehnilised tingimused nr. TT01/20.

Tänavalõikude valgustuseks on ette nähtud LED lampidega valgustid. Valgustid paigaldatakse

metallpostidele. Valgustitele näha ette lambi kaupa distantsilt juhitavus (nn tark valgusti) või tehase

poolne min 2 astmeline eelhäälestus (80/60 %).

Kogu valgustuse projekteerimine peab arvestama Kard Männil-I koostatud “Laagri aleviku

kujunduskava”, mille valgustuse temaatika on mustad valgustuspostid. Pargialadel ja

mänguväljakutel peaks olema kasutatud silindrilisi poste koonuspostide asemel. Pargialadel

võimalusel kasutada madalamad (4m) postid ja kaaluda ka valgustuse kombineerimist koos nn

pollarvalgustitega (näiteks mänguväljakute juures).

Postide vahekaugused tulenevad projekteerija valgusarvutustest. Parkla valgustamiseks valida

valgustid, mille optika on mõeldud just parklate valgustamiseks.

Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse maakaabelliinidena. Toitekaablid paigaldada pinnasesse ja

plastist kaitsetorusse. Paigaldatava kaabli sügavus sõidutee all vähemalt 1m haljasala 0,7m.

Käesolev lahendus on koostatud detailplaneeringu mahus vajaliku täpsusega. Planeeritavate hoonete

liitumiskilpide asukohad täpsustatakse tööprojektide mahus (arvestades objektide arhitektuuriga).

Konkreetsete objektide elektrivarustus (ka alajaamade projekteerimine) toimub võrgu valdajatelt

taotletud tehniliste tingimuste alusel.

4.8. Gaasivarustus

Käesoleva tööga lahendatakse Keldri tänav 5 ja Hoiu tänav 14 / 16 kinnistute gaasivarustus

detailplaneeringu mahus.

Gaasivarustus on lahendatud Aktsiaseltsi Gaasivõrk 11.11.2021 väljastatud tehniliste tingimuste nr

3-5/357-21 alusel.

Planeeritavates hoonetes on ette nähtud kasutada maagaasi tööstuse jaoks.

Planeeritavatele hoonetele pos nr 23 aadressiga Keldri tn 5 ja pos nr 24 aadressiga Hoiu tn 14 / 16

on planeeritud uus gaasitorustik, hargnemisega olemasolevast gaasitorustikust, mis läbib kinnistuid

Keldri tn 6 ja Hoiu tn 14.

21 / 22

Gaasitorustik planeeritakse maa-alusena plastikust gaasitorudest paigaldussügavusega vähemalt 0,8

m maapinnast toru peale. Ristumisel sõiduteega gaasitoru planeeritakse paigaldada kaitsehülssi.

Planeeritava torustiku koormused ja läbimõõdud täpsustatakse tööprojektiga.

4.9. Soojusvarustus

Käesoleva tööga lahendatakse Hoiu tn 1, 1a, 3, 10, 10a, 10b, 10c, Vae tn 2a, 2b kinnistute

soojavarustus detailplaneeringu mahus.

Planeeritav ala kuulub Aktsiaseltsi Adven Eesti kaugkütte piirkonda ning soojavarustus on lahendatud

Aktsiaseltsi Adven Eesti 14.10.2020 väljastatud tehniliste tingimuste nr 3-11 alusel.

Planeeritava hoonete soojusvarustuseks on ette nähtud teha hargnemised olemasolevast

soojustorustikust Vae tänaval 6 ja Vae tänaval 2a. Planeeritava soojatarbimise tagamiseks on ette

nähtud ühendada olemasolev soojatorustik uute torustikega. Detailplaneeringuga nähakse ette

sõltumatu soojuskoormuse ühendusskeem läbi automatiseeritud soojussõlme. Planeeritud kruntidele

on ette nähtud teha üks liitumispunkt krundi piiril.

Planeeritava maa-ala hoonete soojusvõrguga liitumine on ette nähtud teha hoonete esimesel korrusel

ja lahendatakse tööprojektis, sõltuvalt hoonete konstruktsioonist ja soojussõlmede asukohtadest.

Maa-alune planeeritav soojustorustik on ette nähtud II isolatsiooni klassi eelisoleeritud

signaaltraatidega kaugkütte torudega.

Planeeritava torustiku koormused ja läbimõõdud täpsustatakse tööprojekti staadiumis.

22 / 22

5. Planeeringu elluviimine

Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edaspidise maakasutuse ja on aluseks

ehitusprojektide koostamiseks.

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele.

Kui planeeringulahendust ei ole 5 aasta jooksul ellu viima asutud, on omavalitsusel õigus planeering

kehtetuks tunnistada.

Avalike rajatiste ja infrastruktuuride väljaehitamine toimub asjast huvitatud osapoolte kokkuleppel.

Koostöö käigus pannakse paika avalike rajatiste ja infrastruktuuride rajamise maht ja finantseerimise

tingimused.

Tehnovõrkude rajamine toimub kinnistu omaniku, omavalitsuse ja tehnovõrkude valdaja koostöös.

Servituudilepingud sõlmitakse vastavalt asjaosaliste kokkulepetele.

5.1. Etapiviisiline väljaehitamine

Detailplaneering realiseeritakse etapiviisiliselt (7 etappi) vastavalt algatamise otsuse juures olevale

lisale 3. Etappide järjestust, piire ja mahte on võimalik muuta kokkuleppel Saue Vallavalitsusega,

eeldusel, et on täidetud vastava etapiga seotud infrastruktuuri väljaehitamisega ja selle üleandmise

ning vara tasuta vallale võõrandamisega seotud kohustused.

Täpsemalt vt Lisa „Arenduse ja taristu väljaehitamise etapilisuse skeem“

5.2. Sõlmitud kokkulepped ja arendaja kohustused

Vastavalt Saue Vallavalitsuse ja arendaja vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele (sõlmitud 1.

oktoobril 2020. aastal kokkuleppe (nr 12-2/541/2020) koos lisadega, kaasneb arendajal kehtestatud

planeeringu elluviimisega kohustus omadest vahenditest välja ehitada kogu detailplaneeringu järgne

tehniline infrastruktuur ja avalik ruum ning detailplaneeringuga avalikuks kasutuseks määratud

avaliku ruumi kinnistute tasuta võõrandamine vallale. Enne detailplaneeringu või selle osa

vastuvõtmisele esitamist sõlmivad pooled vajadusel omavahel täiendavalt kokkuleppe lahutamatu

lisakokkuleppe detailplaneeringu realiseerimisega, sh detailplaneeringu etappide kohase

infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta ning vara tasuta

võõrandamise kohta.

Nimetatud kokkulepe on käesoleva planeeringu kohustuslik lisa. Täpsemalt vt Lisa „Haldusleping

detailplaneeringu koostamise korraldamise osalise üleandmise kohta ja kokkulepped

detailplaneeringu realiseerimisega, sh infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kohustuste ja

nende üleandmise kohta ning vara tasuta võõrandamise kohta“.

5.3. Servituutide seadmine

Avalikku kasutusse jääva taristu (parklad, kergliiklustee) servituudi seadmise vajaduse korral tuleb

vastavad servituudialad seada ehitusloa taotluse menetlemise käigus, kuna nimetatud lahendused

võivad ehitusprojektides täpsustuda ja muutuda võrreldes põhijoonisel toodud lahendusega.

Tehnovõrkude servituutide seadmise vajadus tuleb täpsustada ehitusprojektiga.