Laagri aleviku keskusala DP kooskõlastamata jätmine

2019_0075_DP-05_Pohijoonis_20220616.pdf

G-10,0

G-12,0

4.0

2.0

2. 0

12.0

4.0

53 +0

0

54 +0

0

55 +0

0 56

+0 0

57 +0

0 58

+0 0

59 +0

0

56+93,53R=870 A=302

57+98,53A=302 R=ì

72701:005:0614 Veskitammi tn 4

72701:005:0192

Möldre

72701:005:0214

Rahaveski

72701:001:0949

Vae tn 2c

72701:001:1131

Mündiveski

72701:005:0215

Lumeveski

72701:005:0296

Vae tn 2a

72701:005:0732

Jõekääru park

72701:005:0297

Vae tn 2

72701:005:0651

11401 Laagri-Harku tee

72601:001:0795

11401 Laagri-Harku tee L7

72701:005:0748

Veskitammi tn 8

72701:005:0719

Vae tänav

72701:005:0445

Vae tn 3a

72701:005:0444

Vae tn 3b 72701:005:0449

Vae tn 3c

72701:001:0969

Redise tn 2a

72701:005:0309

Veskitammi tn 10

72701:005:0761

Veskitammi tn 10a

72701:005:0298

Vae tn 2b

72701:005:2540 Vae tn 6

72701:005:0294

Vae tn 6a

72701:005:0293 Vae tn 6b

72701:001:2123

Vae tänav L4

72701:005:0292 Hoiu tn 4

72701:001:1324 Hoiu tn 6

72601:001:0633

Keldri tänav L4

72701:005:0745

Keldri tn 13

72701:005:2820

Keldri tn 15

72701:005:0169 Keldri tn 6

72701:001:1104

Koru tn 21a

72701:001:1091

Koru

72701:005:0498 Hoiu tn 14

72701:005:0715 Keldri tänav L2

72701:005:0495

Keldri tn 5

72601:001:1114

Keldri tn 7

72701:005:0497 Keldri tn 8

72701:001:2121

Vae tn 4

72701:001:2122

Vae tn 4a

72701:001:2124

Vae tänav L5

72701:005:0719

Vae tänav

72701:005:0447

Vae tn 5

72701:005:0662

Hoiu tn 3c

72701:005:0182

Hoiu tn 5a

72701:005:0189

Hoiu tn 5b

72601:001:0977

Päikese tn 7

72601:001:0979

Päikese tn 7a 72701:005:0717

Katmiku tänav

72701:005:0487

Vae tänav L1

72701:005:0479

Vae tn 18

72701:005:0299

Hoiu tn 1a

72601:001:1136

Hoiu tänav L3

72701:005:0663

Hoiu tn 3a

72701:005:0646

Hoiu tn 5

72701:005:0721

Hoiu tänav

72701:005:0487

Vae tänav L1

72701:005:0719

Vae tänav

72701:005:0303

Hoiu tn 1

72701:005:0577

Vae tn 15

72701:005:0578

Vae tn 17

72701:005:0478

Vae tn 14

72701:005:0487

Vae tänav L1

72701:005:0593

Kuuse põik L5

72701:005:0713

Kuuse põik L2

72601:001:0625

Iltre tn 1

72601:001:0240

Iltre tn 2

72601:001:0242

Vae tn 11

72701:005:0712

Kuuse põik L1 72701:005:0452

Kuuse põik 46

72701:005:0453

Kuuse põik 44

72701:005:0454

Kuuse põik 42

72701:001:1345

Kuuse põik L7

72701:005:0776

Kuuse põik L6 72701:001:2116

Kuuse põik 30

72701:001:2115

Kuuse põik 36

72701:005:0456

Kuuse põik 40

72701:005:0074

Redise tn 6

72701:005:0446

Vae tn 3

72701:001:0969

Redise tn 2a

72701:001:1344

Kuuse põik 38

72601:001:0241

Kuuse põik L9

72701:005:0755

11184 Alliku-Laagri-Hüüru tee

72701:001:1020

Juuliku - Tabasalu tee L6

72601:001:1587

Juuliku - Tabasalu tee L5

72701:001:1019

Hoiu tn 18

72701:005:0755

11184 Alliku-Laagri-Hüüru tee

72701:001:1062

Juuliku - Tabasalu tee L7

72701:001:1043

Juuliku - Tabasalu tee L8

72701:005:0605

Keldri tn 1

72701:005:0744

Koru tänav L4

72601:001:1343

Koru tänav L26

72701:001:1045

Juuliku - Tabasalu tee L10

72701:001:1117

Juuliku - Tabasalu tee L11

72701:001:0932

Keldri tn 3

72701:005:0756

Laagri-Saue tee T5

72701:005:0737

11184 Alliku-Laagri-Hüüru tee

72701:005:0499

Hoiu tn 16

72701:001:2057

Koru pumbamaja

72701:001:2056

Laagri-Hüüru kergtee L1

72701:001:2114

Koru

72701:001:1061

Juuliku - Tabasalu tee L18

72601:001:0978

Päikese tn 9

72701:005:0266

Hoiu tn 7a

72701:005:0282

Hoiu tn 7

72701:001:0971

Hoiu tänav L1

72701:005:2600

Hoiu tn 9

72601:001:1588

Hoiu tn 9a

72701:005:0755

11184 Alliku-Laagri-Hüüru tee

72701:001:1088

Koru tänav L6

72701:005:0496

Hoiu tn 12 72701:005:0645

Hoiu tn 12a

72701:005:0289

Hoiu tn 10

72701:005:0291

Hoiu tn 10a

72701:005:0304

Hoiu tn 10c

72701:005:0305

Hoiu tn 10b

72701:005:0288

Hoiu tn 8b

72701:005:0287

Hoiu tn 872701:005:0286

Hoiu tn 8a

72701:001:1325

Hoiu tänav L2

72701:005:0302

Hoiu tn 3

72701:005:0604

Hoiu tn 3b

72701:005:0301

Hoiu tn 1b

72601:001:0238

Vae tn 13 72601:001:0239

Iltre tn 4

72601:001:0626

Iltre tänav

72701:005:0591

Lahe

72701:005:0486

Vae tn 28

72701:005:0485

Vae tn 26

72601:001:0628

Iltre tn 3

72701:005:0576

Iltre tn 6

72701:005:0581

Iltre tn 8

72701:005:0582

Iltre tn 10

72701:005:0589

Valliku

72601:001:0629

Iltre tn 9

72601:001:0624

Iltre tn 11

72601:001:0623

Redise tn 16

72601:001:0620

Iltre tänav L2

72601:001:0622

Redise tn 18

72601:001:0627

Iltre tn 5

72701:005:0586

Iltre tn 7

72701:005:0448

Vae tn 5a

72701:005:0451

Kuuse põik 48

SJ

S J

2K

P-8 P-8

4K 4K

P-6

P-8

P-6

P-10

3K

P-7

P-10

P-7 P-7

3K 3K

Piknikuala Piknikuala

Viia kokku olemasoleva teega või AS Teede Tehnokeskuse projekti lahendusega nr 107/05 „Juuliku-Tabasalu ühendustee eelprojekt".

Viia kokku Vae tn olemasoleva katendiga

Viia kokku Kuuse põigu olemasoleva katendiga

Viia kokku Katmiku tn olemasoleva katendiga

28

Plan. kergliikluse tunneli asukoht, teostatavus ja tehn. lahendus täpsustada ehitusprojektis

Plan.pargi ala lahendus on illustratiivne, vt täpsemalt Lisa "Pargi eskiis"

Ühendada olemasoleva ringristmikuga, ringristmiku ümberehitamist ei planeerita

Terrasside ehitamine lubatud kuni tiigi kaldani

Planeeritav kergliikluse sild (arendaja poolt rajatav)

võimalik ühendus perspektiivse jõepromenaadiga

KANDLE TIIK

PÄ ÄS

KÜ LA

J Õ

G I

EHITUSKEELUVÖÖND 50M

Perspektiivne mahasõit lahendada vastava ehitusprojektiga

Näidatud ringristmiku ruumivajadus, täpne lahendus anda ehitusprojektiga

Viia kokku Juuliku-Tabasalu teega projekteeritava jalgteega

945a

I. KVARTAL

III. KVARTAL

IV. KVARTAL

V. KVARTAL

II. KVARTAL

IV. KVARTAL

I. KVARTAL

III. KVARTAL

II. KVARTAL

Viia kokku Vae tn olemasoleva katendiga

5847 1300 2 EK100

20/-4 5/-1

4617 1500 2 EK100

20/-4 5/-1

2736 700 1

EK100 20/-4

5/-1

4368 850 1

EK100 20/-4

5/-1

1933 600 1

EK100 20/-4

5/-1

8741 1800 3 EK100

20/-4 5/-1

5684 1200 2 EK100

20/-4 5/-1

5781 1200 2 EK100

20/-4 5/-1

5812 1200 2 EK100

20/-4 5/-1

2885 800 1

EK100 20/-4

5/-1

6313 1200 2 EK100

20/-4 5/-1

7487 1800 3 EK100

20/-4 5/-1

22535 14500 4 BT100

22/-4 5/-120106

1000 - HP100

5/-5 0/-1

1933 1000 -

HP100 5/-5

0/-1

2125 - -

HP100 - -

7474 - -

HP100 - -

785 - -

HP100 - -

19747 3000 3 AH100

20 3/-1

24302 12000 4

BB≥50/TH≤50 20/-4

4/-1

4154 1000 2 LB100

9 2

5325 2000 1

PK50/BB50 20/-4

5/-1

11771 - -

LT100 - -

1283 - -

LT100 - -

1566 - -

LT100 - -

4222 - -

LT100 - -

1389 - -

LT100 - -

2551 - -

LT100 - -

3597 - -

LT100 - -

2628 - -

LT100 - -

5278 - -

LT100 - -

111 - -

TH100 - -

407 - -

TH100 - -

1752 - -

LT100 - -

4518 2000 2 BB100

22/-4 5/-1

1145 - -

LT100 - -

261 - -

LT100 - -

1

4

5

14

13

6

7

8

9

10

11

12

16

18

19

20

21

22

24

25

26

27

28

29

32

30

31

33

34

35

36

40

39

37

15 38

23

48

L1

24.0 24.0

32.6

30.9

15.9 16.2

25.3

26.0

15.0

5KE

5KE 5KE

5KE

2KE

5BT

3AH

5KE

5BB5KE

5KE

2037 1060 1

BB≥50/TH≤50 20/-4

4/-1

Ristmik lahendada koos POS 16 ehitusprojektiga

kortereid: 62 pk: 63

kortereid: 31 pk: 31

pk: 59

kortereid: 17 pk: 23

kortereid: 67 pk: 80

kortereid: 56 pk: 92

kortereid: 56 pk: 89

kortereid: 31 pk: 45

kortereid: 56 pk: 99

kortereid: 58 pk: 88

pk: 58

pk: erikalkulatsioon

pk: eriklalkulatsioon

pk: erikalkulatsioon

pk: 47

pk: 33

pk: 5

kortereid: 39

kortereid: 56 pk: 92

kortereid: 62 pk: 107

pk: erikalkulatsioon

pk: erikalkulatsioon (min 450)

4797 1600 1

PK50/BB50 20/-4

5/-1 pk: erikalkulatsioon

pk: 675KE

Viia kokku olemasoleva Veskitammi tn kõnniteega

33.2

5KE

Ühendus täpsustada vast. Hoiu 3c DP lahendusele

K-PROJEKT töö nt 21027: Koru kinnistu DP

HOIU TN EHITUSJOON

Viia kokku Kuuse põik L5 kõnniteega

OÜ Skepast&Puhkim töö nt 2021_0042: Hoiu tn 3c DP algatamise ettepanek

4517 1300 2 EK100

20/-4 5/-1

5KE

5KE 5K

E kortereid: 48 pk: 58

kortereid: 61 pk: 73 5004

1400 2 EK100

20/-4 5/-1

5KE

2

3

421 - -

LK100 - -

44

12 - -

LK100 - -

52

456 - -

LK100 - -

51

55 - -

LT100 - -

47

1678 - -

LT100 - -

41

243 - -

LT100 - -

44 159 - -

LT100 - -

214 - -

LT100 - -

46 45

54 - -

LT100 - -

43

58 - -

LT100 - -

42

160 - -

LT100 - -

49

23 - -

LT100 - -

50

17

BUSBUS

I. KVARTAL

PLANEERITAV HOONESTUSALA (MAAPEALNE)

MOODUSTATAV KRUNT

PLANEERITAV AVALIK PARGIALA

RUUMIKASUTUS

PLANEERINGUALA PIIR

5KE PLANEERITAVA KORTERELAMU ILLUSTRATIIVNE ASUKOHT JA KORRUSELISUS

PLANEERITAV KAITSEHALJASTUS

PLANEERITAV VÕI OSALISELT REKONSTRUEERITAV SÕIDUTEE *2

PLANEERITAV KERGLIIKLUSTEE / KÕNNITEE

PLANEERITAV JÄÄTMETE KOGUMISKONTEINERI(TE) OR. ASUKOHT*10

JUURDEPÄÄS KINNISTULE (ORIENTEERUV ASUKOHT)

PERSPEKTIIVNE TÄNAVAMAA (EI LAHENDATA KÄESOLEVAS PLANEERINGUS)

VÕIMALIK MÄNGU- JA SPORDIVÄLJAKU ASUKOHT KORTERELAMU KRUNDIL

PLANEERITAVA ÄRI- JA TEENUSTE KESKUSE (BT) JA BÜROOHOONE (BB) ILLUSTRATIIVNE ASUKOHT JA KORRUSELISUS

5BT PLANEERITAVA HARIDUSASUTUSE HOONE ILLUSTRATIIVNE ASUKOHT JA KORRUSELISUS3AH

ELAMUKVARTALI PIIR JA NUMBER (I kuni V)

PLANEERITAVA ÜLEKÄIGURAJA PÕHIMÕTTELINE ASUKOHT

MUU OLEMASOLEV VÕI PERSPEKTIIVNE KERGLIIKLUSE TEE/ALA

MUU PERSPEKTIIVNE TÄNAV (EI LAHENDATA KÄESOLEVAS PLANEERINGUS)*2

AJUTINE KRUNT

AVALIKULT KASUTATAVA PARKLA SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA MAA-ALA

BUSSIPEATUSE VÕIMALIK ASUKOHT KOOS BUSSITASKUGA

AVALIKULT KASUTATAVA KERGLIIKLUSTEE JAOKS SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA MAA-ALA

AVALIKU TEE KAITSEVÖÖND VAST. SAUE VALLA ÜLDPLANEERINGULE

PLANEERITAV ÜLDMAA (AVALIKUD PARGIALAD JMS)HP

LIKVIDEERITAV OBJEKT

JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

PLANEERITAV HOONESTUSALA (MAA-ALUNE)

4661 1500 1 EK100

20/-4 5/-1

4

kortereid: 62 pk: 62

POS NR

MAA SIHTOTSTARVE DP LIIGI JÄRGI

HOONETE ARV (PEAHOONE+ABIHOONED)

KRUNDI PINDALA, M2

MAX EHITISEALUNE PIND, M2

HOONETE MAX KÕRGUS, M

PEAHOONE MAX KORRUSELISUS

PARKIMISKOHTADE ARV KRUNDIL

KORTERITE ORIENTEERUV ARV KRUNDIL (OLEMASOLUL)

Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneering Põhijoonis

M 1:1000

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]

Joonise nimetus

Korraldaja:

Staadium

Huvitatud isik:

16.06.2022 DP-05

Põhijoonis

Planeerija

Evelin KuusikPlaneerija

Ainar HärmPlaneerija

Ivan GavrilovProjektijuht

Põhilahendus 1:1000 2019-0075

[email protected] +372 53481668

OÜ Laagri Kinnisvara

[email protected] 6790180 Eesti 76505 Saue linn Kütise tn 8 Saue vallavalitsus

Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneering

Märkused: 1. Joonisele on kantud AS Teede Tehnokeskus poolt koostatud projekti nr 107/05 „Juuliku-Tabasalu ühendustee eelprojekt"

(edastatud Transpordiameti 04.02.2021 lähteseisukohtadega nr 7.1-2/21/141-3). Selle realiseerumise korral tuleb Keldri tänavale kavandatud jalgtee kokku viia Juuliku-Tabasalu tee projektis projekteeritud jalgteega ning seada Hoiu tn 14 ja 16 maaüksustele servituut juurdepääsuks Hoiu tänavale.

2. Kõik teede ja ristmike lahendused täpsustuvad teede projekteerimise käigus 3. Korterite arvu võib muuta kortermajade kruntide ja kvartalite vahel +/-5% , kuid korterite arv korterelamute alas ei tohi olla

suurem kui 700 korterit 4. Parkimiskohti on arvestatud 1,5 kohta korteri kohta, millest 1 koht korteri kohta rajatakse korterelamu krundile ning

0,5 kohta eraldi krundil asuvasse või servituudiga määratud avaliku kasutusega parklasse, mis ei pea olema vastava hoonega sama krundi piires.

5. Parkimise korraldamisel tuleb ette näha maa-alune ja/või hoonealune parkimine min 50% ulatuses hoonealusest pinnast kvartali kohta.

6. POS 16 parkimist võib korraldada maa peal, maa all, parkimismajas, hoone katusel ja kombineeritult. Kui brutomaht on väiksem kui 45000 m2, tuleb ehitusprojektis lahendada parkimisvajadus 1pk/100m2 bruto ja ei ole kohustust rajada 450 kohta.

7. Haljastusprotsent arvestatakse kvartalite kaupa 8. Igas kortermajade kvartalis ei tohi olla 5. korruse pinda rohkem, kui 60% kvartali korterelamute ehitisealusest pinnast 9. POS 4, 15, 16, 22, 23, 24, 26, 27 maa-alune hoonestusala võrdub maapealse hoonestusalaga 10. Jäätmete konteinerite asukohad on illustratiivsed ja kuuluvad täpsustamsele ehitusprojektis

Kitsendused / Piirangud / Märkused

POS 16 parkimisvajadus: vt märkus 5

Arhitektuur-ehituslikud tingimused: · Katusekalle: lamekatus

· Planeeritavad korterelamud võivad olla kuni 5-korruselised (kõrgusega maapinnast hoone kõrgeima punktini kuni 20 m);

· Minimaalne vahekaugus korterelamute maapealsete osade vahel on 15 m

· Välisviimistluses kasutada väärtuslikke ehitusmaterjale, näiteks tellist, betooni, termotöödeldud puitu, klaasi, komposiitplaate vm kaasaegseid ning kvaliteetseid materjale, mis sobivad piirkonda. Tööstusliku ilmega materjale, nagu nt sandwich-paneelid, on lubatud kasutada äri- ja tootmishoonete mitteesinduslikel fassaadidel. Välistatud on imiteerivad materjalid, plastik, ümarpalk, madalakvaliteetne laudis;

· Hoonete fassaadid võivad aga ei pea asetsema tänava lõikes sirget joont mööda. Hoone asukoha ja orientatsiooi kavandamisel lähtuda detailplaneeringu lisaks olevast arhitektuursest visioonist;

· Piirdeaedade rajamine ei ole lubatud, v.a. ühiskondlike ehitiste krundil ja vajadusel tootmismaal

· Hoonetel kasutatavad taastuvenergiasüsteemid paigutada võimalikult varjatult

POS 18ehitusõigus kehtiv vaid tunneli rajamiseks

POS 17 ehitusõigus kehtiv vaid tunneli rajamiseks

2019_0075_DP-06_Tehnovorkude-koondplaan_20220616.pdf

P31

72701:005:0614 Veskitammi tn 4

72701:005:0192

Möldre

72701:005:0214

Rahaveski

72701:001:0949

Vae tn 2c

72701:001:1131

Mündiveski

72701:005:0215

Lumeveski

72701:005:0296

Vae tn 2a

72701:005:0732

Jõekääru park

72701:005:0297

Vae tn 2

72701:005:0651

11401 Laagri-Harku tee

72601:001:0795

11401 Laagri-Harku tee L7

72701:005:0748

Veskitammi tn 8

72701:005:0719

Vae tänav

72701:005:0445

Vae tn 3a

72701:005:0444

Vae tn 3b 72701:005:0449

Vae tn 3c

72701:001:0969

Redise tn 2a

72701:005:0309

Veskitammi tn 10

72701:005:0761

Veskitammi tn 10a

72701:005:0298

Vae tn 2b

72701:005:2540 Vae tn 6

72701:005:0294

Vae tn 6a

72701:005:0293 Vae tn 6b

72701:001:2123

Vae tänav L4

72701:005:0292 Hoiu tn 4

72701:001:1324 Hoiu tn 6

72601:001:0633

Keldri tänav L4

72701:005:0745

Keldri tn 13

72701:005:2820

Keldri tn 15

72701:005:0169 Keldri tn 6

72701:001:1104

Koru tn 21a

72701:001:1091

Koru

72701:005:0498 Hoiu tn 14

72701:005:0715 Keldri tänav L2

72701:005:0495

Keldri tn 5

72601:001:1114

Keldri tn 7

72701:005:0497 Keldri tn 8

72701:001:2121

Vae tn 4

72701:001:2122

Vae tn 4a

72701:001:2124

Vae tänav L5

72701:005:0719

Vae tänav

72701:005:0447

Vae tn 5

72701:005:0662

Hoiu tn 3c

72701:005:0182

Hoiu tn 5a

72701:005:0189

Hoiu tn 5b

72601:001:0977

Päikese tn 7

72601:001:0979

Päikese tn 7a 72701:005:0717

Katmiku tänav

72701:005:0487

Vae tänav L1

72701:005:0479

Vae tn 18

72701:005:0299

Hoiu tn 1a

72601:001:1136

Hoiu tänav L3

72701:005:0663

Hoiu tn 3a

72701:005:0646

Hoiu tn 5

72701:005:0721

Hoiu tänav

72701:005:0487

Vae tänav L1

72701:005:0719

Vae tänav

72701:005:0303

Hoiu tn 1

72701:005:0577

Vae tn 15

72701:005:0578

Vae tn 17

72701:005:0478

Vae tn 14

72701:005:0487

Vae tänav L1

72701:005:0593

Kuuse põik L5

72701:005:0713

Kuuse põik L2

72601:001:0625

Iltre tn 1

72601:001:0240

Iltre tn 2

72601:001:0242

Vae tn 11

72701:005:0712

Kuuse põik L1 72701:005:0452

Kuuse põik 46

72701:005:0453

Kuuse põik 44

72701:005:0454

Kuuse põik 42

72701:001:1345

Kuuse põik L7

72701:005:0776

Kuuse põik L6 72701:001:2116

Kuuse põik 30

72701:001:2115

Kuuse põik 36

72701:005:0456

Kuuse põik 40

72701:005:0074

Redise tn 6

72701:005:0446

Vae tn 3

72701:001:0969

Redise tn 2a

72701:001:1344

Kuuse põik 38

72601:001:0241

Kuuse põik L9

72701:005:0755

11184 Alliku-Laagri-Hüüru tee

72701:001:1020

Juuliku - Tabasalu tee L6

72601:001:1587

Juuliku - Tabasalu tee L5

72701:001:1019

Hoiu tn 18

72701:005:0755

11184 Alliku-Laagri-Hüüru tee

72701:001:1062

Juuliku - Tabasalu tee L7

72701:001:1043

Juuliku - Tabasalu tee L8

72701:005:0605

Keldri tn 1

72701:005:0744

Koru tänav L4

72601:001:1343

Koru tänav L26

72701:001:1045

Juuliku - Tabasalu tee L10

72701:001:1117

Juuliku - Tabasalu tee L11

72701:001:0932

Keldri tn 3

72701:005:0756

Laagri-Saue tee T5

72701:005:0737

11184 Alliku-Laagri-Hüüru tee

72701:005:0499

Hoiu tn 16

72701:001:2057

Koru pumbamaja

72701:001:2056

Laagri-Hüüru kergtee L1

72701:001:2114

Koru

72701:001:1061

Juuliku - Tabasalu tee L18

72601:001:0978

Päikese tn 9

72701:005:0266

Hoiu tn 7a

72701:005:0282

Hoiu tn 7

72701:001:0971

Hoiu tänav L1

72701:005:2600

Hoiu tn 9

72601:001:1588

Hoiu tn 9a

72701:005:0755

11184 Alliku-Laagri-Hüüru tee

72701:001:1088

Koru tänav L6

72701:005:0496

Hoiu tn 12 72701:005:0645

Hoiu tn 12a

72701:005:0289

Hoiu tn 10

72701:005:0291

Hoiu tn 10a

72701:005:0304

Hoiu tn 10c

72701:005:0305

Hoiu tn 10b

72701:005:0288

Hoiu tn 8b

72701:005:0287

Hoiu tn 872701:005:0286

Hoiu tn 8a

72701:001:1325

Hoiu tänav L2

72701:005:0302

Hoiu tn 3

72701:005:0604

Hoiu tn 3b

72701:005:0301

Hoiu tn 1b

72601:001:0238

Vae tn 13 72601:001:0239

Iltre tn 4

72601:001:0626

Iltre tänav

72701:005:0591

Lahe

72701:005:0486

Vae tn 28

72701:005:0485

Vae tn 26

72601:001:0628

Iltre tn 3

72701:005:0576

Iltre tn 6

72701:005:0581

Iltre tn 8

72701:005:0582

Iltre tn 10

72701:005:0589

Valliku

72601:001:0629

Iltre tn 9

72601:001:0624

Iltre tn 11

72601:001:0623

Redise tn 16

72601:001:0620

Iltre tänav L2

72601:001:0622

Redise tn 18

72601:001:0627

Iltre tn 5

72701:005:0586

Iltre tn 7

72701:005:0448

Vae tn 5a

72701:005:0451

Kuuse põik 48

Piknikuala Piknikuala

Viia kokku olemasoleva teega või AS Teede Tehnokeskuse projekti lahendusega nr 107/05 „Juuliku-Tabasalu ühendustee eelprojekt".

Viia kokku Vae tn olemasoleva katendiga

Viia kokku Kuuse põigu olemasoleva katendiga

Viia kokku Katmiku tn olemasoleva katendiga

P39

P31

P17

P56 P56

P32

P58

P54

P55

P31

P68

P57

P58

28

Plan. kergliikluse tunneli asukoht, teostatavus ja tehn. lahendus täpsustada ehitusprojektis

Plan.pargi ala lahendus on illustratiivne, vt täpsemalt Lisa "Pargi eskiis"

Ühendada olemasoleva ringristmikuga, ringristmiku ümberehitamist ei planeerita

Terrasside ehitamine lubatud kuni tiigi kaldani

Planeeritav kergliikluse sild (arendaja poolt rajatav)

võimalik ühendus perspektiivse jõepromenaadiga

KANDLE TIIK

PÄ ÄS

KÜ LA

J Õ

G I

EHITUSKEELUVÖÖND 50M

P62

Perspektiivne mahasõit lahendada vastava ehitusprojektiga

Näidatud ringristmiku ruumivajadus, täpne lahendus anda ehitusprojektiga

Viia kokku Juuliku-Tabasalu teega projekteeritava jalgteega

945a

Viia kokku Vae tn olemasoleva katendiga

1

4

5

14

13

6

7

8

9

10

11

12

16

18

19

20

21

22

24

25

26

27

28

29

32

30

31

33

34

35

36

40

39

37

15 38

23

48

5KE

5KE 5KE

5KE

2KE

5BT

3AH

5KE

5BB5KE

5KE

Ristmik lahendada koos POS 16 ehitusprojektiga

5KE

Viia kokku olemasoleva Veskitammi tn kõnniteega

5KE

Ühendus täpsustada vast. Hoiu 3c DP lahendusele

K-PROJEKT töö nt 21027: Koru kinnistu DP

Viia kokku Kuuse põik L5 kõnniteega

P50

P25

P31

5KE

5KE 5K

E

5KE

2

3

44

52

51

4741 44

46 45

43

42

49

50

17

BUSBUS

NUMB: 1-2 ST ÜH1

ÜH2 ST

BRANCH

T-type [top] PR

CONNECTION

Connection to existing pipeline

BRANCH

T-type [top] PR

BLIND

Standard

BRANCH+Reducer

T-type [top] PR

BLIND

Standard

BRANCH

T-type [top] PR

BLIND

Standard

BLIND

Standard

BLIND

Standard

BLIND

Standard

BLIND

Standard

BLIND

Standard

BLIND

Standard

BLIND

Standard

BLIND

Standard

BLIND

Standard

BLIND

Standard

BRANCH

T-type [top] PR

BRANCH

T-type [top] PR

BRANCH

T-type [top] PR

BRANCH

T-type [top] PR

BRANCH

T-type [top] PR

BRANCH

T-type [top] PR

BRANCH+Reducer

T-type [top] PR

BRANCH

T-type [top] PR

BLIND

Standard

BRANCH+Reducer

T-type [top] PR

BEND

Default construct

BRANCH

T-type [top] PR

BRANCH

T-type [top] PR

BLIND

Standard

BLIND

Standard

BEND

Default construct

V1 V1

V1

X X

XXXX

X X

X

V1 V1

V1

X

X X

X

X X X

X

X X

X

X XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

X X X

X

X X

X

X X X

X

X X

X

X X

X

X X

X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X

X X

X X X

X X

X

X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X

X

X X

X

X X

X

X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X

V1

K1

X X

X

X X

X

X X X X

X X

X X X X X X

X X

XXX

X X

X X X X

X X

XXXXXXX

X X

OLEMASOLEV HOIU I REOVEEPUMPLA KUJA 20 M

X X

X X X X

X X

OLEMASOLEV HOIU II REOVEEPUMPLA KUJA 20 M

X X

X

X X

XXXXXXXXX

X X

K1 K1

K1

K1 K1

K1

KS1 KS1

KS1

K1 K1

K2

PLANEERITAV REOVEEPUMPLA ca max 10 m³/h

V1 V1

V1

V1 V1

V1

V1 V1

X X

K1 K1

K2

K1 K1

K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1

K1 K1

K1

K2 K2

V1 V1

K1

PLANEERITAV REOVEEPUMPLA ca max 13 m³/h

V1

V1 V1

K1 K1

K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1

K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1

K1

X X

X

XXX XXXXXXX

KS 1

KS1 KS1

KS1

KS1 KS1

KS1

K1 K1

K1

V1

X X

X

X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X

X X

X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X

X X

X

X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X

X X

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX X X

X X

K2

K2 K2

K2

K2 K2

K2

1) 31.20

K2 K2

K2

X X X X X X X X X X

ÜHENDUS OL.OLEVA 300BET SADEMEVEEKOLLEKTORIGA

K2 K2

K2

XXXXXXXXXXXX

X X

XXXXXX

X X X X X X

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX X

X X

X

K1

X X

X

X X

X

X X

X

X X X X X X X X X X X X X

X X

X X X X X X X X

X X

X

X X

X

X X

XXXXXXXXXXXXXXXX

X XX

K1 K1 K1 K1

X X

X

XXXXXXXX

X X

X

ÜHENDUS OL.OLEVA VEETORUSTIKUGA

ÜMBERÜHENDUS KÕRGUSTIKUD ANDMED TÄPSUSTADA

K2 K2

K2

K2 K2

K2

X

X X

X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X

X X X X X X X X X X X X X X

X X

X

X X

X X X X X X X X X X X X XX

X

X X X X

X

X X

X X X X X X

X X

XX X X

X X

X

X X

X

X X X X

X

XXXXXXXXXXXXXXXXX

K2 K2

K2

K2 K2

K2

K2 K2

K2

XXXX

X X

MÖÖDAVOOLUGA I-KLASSI ÕLIPÜÜDUR

LIIVA-MUDAPÜÜDUR

ÜMBERÜHENDUS OL.OLEVA VEETORUSTIKUGA

X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X

X X

XXX

ÜHENDUSED PLANEERITUD SADEMEVEEKANALISATSIOONIGA

X X

X

X X

X

X X

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

X X

ÜHENDUS OL.OLEVA SURVEKANALISATSIOONIGA

KRUNT POS22 VÕIMALIK KANALISATSIOONI LIITUMISPUNKT

X X

X

X X X X X X X X X X X X X X X

X

PLANEERITUD KUIVHÜDRANT

V1

K1 K1

K1

KS 1

KS1 KS1

K1

K2K1 K1

V1

V1 V1

K1

V1 V1

K1 K1

K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1

K1 K1

K1

X X

X

X K2

X X X X X X X X X X X X X X X

X X X X X X X

X X X X X

K1 K1

K2V1

K1 K1 V1

K2

K1

K1 K1

K1K1K1K1K1K1K1K1K1K1

K2 K2

K2

K2 K2

K2

K2 K2

K2

X X

X

K1K1K1K1K1K1K1K1

K1K1K1K1K1K1K1K1K1K1X X X X X X X X X X X X X X X X X X

X X X X X X X X

V1

V1 V1

X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X

PLANEERITAV HOONESTUSALA (MAAPEALNE)

MOODUSTATAV KRUNT

PLANEERITAV AVALIK PARGIALA

RUUMIKASUTUS

PLANEERINGUALA PIIR

5KE PLANEERITAVA KORTERELAMU ILLUSTRATIIVNE ASUKOHT JA KORRUSELISUS

PLANEERITAV KAITSEHALJASTUS

PLANEERITAV VÕI OSALISELT REKONSTRUEERITAV SÕIDUTEE *1

PLANEERITAV KERGLIIKLUSTEE / KÕNNITEE

PLANEERITAV JÄÄTMETE KOGUMISKONTEINERI(TE) OR. ASUKOHT*7

JUURDEPÄÄS KINNISTULE (ORIENTEERUV ASUKOHT)

PERSPEKTIIVNE TÄNAVAMAA (EI LAHENDATA KÄESOLEVAS PLANEERINGUS)

VÕIMALIK MÄNGU- JA SPORDIVÄLJAKU ASUKOHT KORTERELAMU KRUNDIL

PLANEERITAVA ÄRI- JA TEENUSTE KESKUSE (BT) JA BÜROOHOONE (BB) ILLUSTRATIIVNE ASUKOHT JA KORRUSELISUS

5BT PLANEERITAVA HARIDUSASUTUSE HOONE ILLUSTRATIIVNE ASUKOHT JA KORRUSELISUS3AH

ELAMUKVARTALI PIIR JA NUMBER (I kuni V)

PLANEERITAVA ÜLEKÄIGURAJA PÕHIMÕTTELINE ASUKOHT

MUU OLEMASOLEV VÕI PERSPEKTIIVNE KERGLIIKLUSE TEE/ALA

MUU PERSPEKTIIVNE TÄNAV (EI LAHENDATA KÄESOLEVAS PLANEERINGUS)*1

AJUTINE KRUNT

AVALIKULT KASUTATAVA PARKLA SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA MAA-ALA

BUSSIPEATUSE VÕIMALIK ASUKOHT KOOS BUSSITASKUGA

AVALIKULT KASUTATAVA KERGLIIKLUSTEE JAOKS SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA MAA-ALA

AVALIKU TEE KAITSEVÖÖND VAST. SAUE VALLA ÜLDPLANEERINGULE

K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 PLANEERITAV KANALISATSIOONITORUSTIK

PLANEERITAV SURVEKANALISATSIOON

PLANEERITAV VEETORUSTIK

PLANEERITAV HÜDRANT

PLANEERITAV REOVEEPUMPLA

PLANEERITAV SADEMEVEETORUSTIK

OLEMASOLEV HÜDRANT

PLANEERITAV KAUGKÜTTETORUSTIK (PEALEVOOL ALL, TAGASIVOOL ÜLEVAL)

PLANEERITUD B-KATEGOORIA GAASITORUSTIK

TELIA EESTI AS SEADMEKONTEINERI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITAV TÄNAVAVALGUSTUSE KAABLIKORIDOR

PLANEERITAV TRAFOALAJAAM

LIKVIDEERITAV KP KAABELLIIN

LIKVIDEERITAV MP KAABELLIIN

PLANEERITAV MP KAABLIKORIDOR (SAGRO ELEKTER)

PLANEERITAV SIDEKANALISATSIOON

PLANEERITAV KP KAABLIKORIDOR (SAGRO ELEKTER)

OL.OLEV REKONSTRUEERITAV SIDEKANALISATSIOON

PLANEERITAV KP KAABLIKORIDOR (ELEKTRILEVI)

SEATUD ISIKLIK KASUTUSÕIGUS

Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneering Tehnovõrkude koondplaan

M 1:1000

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]

Joonise nimetus

Korraldaja:

Staadium

Huvitatud isik:

16.06.2022 DP-06

Tehnovõrkude koondplaan

Planeerija

S. KivistikPlaneerija

Ainar HärmPlaneerija

Ivan GavrilovProjektijuht

Põhilahendus 1:1000 2019-0075

[email protected] +372 53481668

OÜ Laagri Kinnisvara

[email protected] 6790180 Eesti 76505 Saue linn Kütise tn 8 Saue vallavalitsus

Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneering

Märkused: 1. Vae tn 2 hoone ja seal asuva sidesõlme lammutamisel lahendada sidesõlme ja -trasside ümbertõstmine koostöös Telia Eesti AS-ga. Täpsem tehniline lahendus koostatakse ehitusprojekti käigus ja kooskõlastatakse Telia Eesti AS-ga. _

E-kiri.pdf

Saatja: Martin Õunapuu <[email protected]> Saadetud: 17.06.2022 09:52

Adressaat: PÄA Põhja <[email protected]> Teema: FW: Laagri aleviku keskusala DP kooskõlastamata jätmine

Manused: image001.png; image002.png; image003.png; image004.png; 2019_0075_DP- 06_Tehnovorkude-koondplaan_20220616.pdf; 2019_0075_DP-05_Pohijoonis_20220616.pdf; Laagri-keskusala-pohilahendus-SK_20220616.pdf

Tere Palun registreerida ning suunata täitmiseks mulle Martin Õunapuu ohutusjärelevalve büroo inspektor tel: +372 53325972 [email protected] PÄÄSTEAMET Erika 3 | 10416 Tallinn www.rescue.ee http://www.facebook.com/paasteamet

From: Ivan Gavrilov <[email protected]>

Sent: Thursday, June 16, 2022 3:59 PM To: Martin Õunapuu <[email protected]> Cc: Maili Metsaots <[email protected]>; Evelin Kuusik <[email protected]> Subject: RE: Laagri aleviku keskusala DP kooskõlastamata jätmine

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Tere, Martin, Kuna olete meie VK insenerile Svetlana Kivistikule vastanud, et parandatud lahendus sobib, esitame Teile uuesti DP materjalid ametliku kooskõlastuse saamiseks. Palun andke teada, kui soovite, et materjalid esitatakse läbi KOVi. Manuses on põhijoonis, TV koondplaan ja seletuskiri. DWG failid on leitavad serverist:

Päästeametile Ivan Gavrilov Detailplaneeringute üksuse juht Planeeringute osakond

Skepast&Puhkim OÜ Mob +372 5031352 [email protected]

Laagri-keskusala-pohilahendus-SK_20220616.pdf

Töö number 2019-0075

Korraldaja Saue Vallavalitsus, Kütise tn 8

76505 Saue linn

e-post: [email protected]

Konsultant

Huvitatud isik

Skepast&Puhkim OÜ

Laki 34, 12915 Tallinn

Telefon: 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Laagri Kinnisvara OÜ

Seisund

Kuupäev

Põhilahendus

07.06.2022

Laagri aleviku keskusala ja lähiala

detailplaneering

2 / 24

Algatamine

Eelnõu avalik väljapanek

21.12.2020

…

Vastuvõtmine …

Avalik väljapanek

Kehtestamine

…

3 / 24

I SELETUSKIRI

SISUKORD

1. PLANEERINGU LÄHTEINFO ................................................................................ 6

2. OLEMASOLEV OLUKORD .................................................................................... 7

2.1. Kontaktvöönd ...................................................................................................... 8

2.2. Kohalikud kitsendused .......................................................................................... 8

3. PLANEERINGULAHENDUS .................................................................................. 9

3.1. Üldlahendus ........................................................................................................ 9

3.2. Vastavus üldplaneeringule ................................................................................... 10

3.3. Ehitusõigus ja kruntimine .................................................................................... 10

3.4. Kuni 20m2 ehitisealuse pinnaga ja kuni 5m kõrgete väikeehitiste püstitamine ............ 12

3.5. Hoonetele ja rajatistele esitatavad esitatavad nõuded ............................................. 12

3.6. Teede, liikluse ja parkimise üldpõhimõtted ............................................................ 13

3.7. Haljastus ja heakord ........................................................................................... 14

3.8. Jäätmekäitlus .................................................................................................... 15

3.9. Servituudid........................................................................................................ 15

3.10. Tuleohutusnõuded .............................................................................................. 16

3.11. Keskkonnakaitse abinõud .................................................................................... 16

3.12. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed ............................................................. 17

4. TEHNOVÕRGUD ............................................................................................... 18

4.1. Üldinfo .............................................................................................................. 18

4.2. Veevarustus ...................................................................................................... 18

4.3. Puurkaevud ....................................................................................................... 18

4.4. Tuletõrje veevarustus ......................................................................................... 19

4.5. Kanalisatsioonisüsteem ....................................................................................... 19

4.6. Sademeveekanalisatsioon ................................................................................... 19

4.7. Sidevarustus ..................................................................................................... 18

4.8. Elektrivarustus ................................................................................................... 20

4.9. Gaasivarustus .................................................................................................... 22

4.10. Soojusvarustus .................................................................................................. 22

5. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ........................................................................... 24

5.1. Etapiviisiline väljaehitamine ................................................................................. 24

5.2. Sõlmitud kokkulepped ja arendaja kohustused ....................................................... 24

5.3. Servituutide seadmine ........................................................................................ 24

II JOONISED

DP-01 Situatsiooniskeem

DP-02 Väljavõte üldplaneeringu maakasutuse kaardilt

DP-03 Kontaktvööndi skeem

DP-04 Tugiplaan

DP-05 Põhijoonis

DP-06 Tehnovõrkude koondplaan

4 / 24

III LISAD

1. Tehnilised tingimused

2. Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

3. Liiklusuuring

4. 3D illustratsioon (koostaja AB Korrus)

5. Laagri keskosa detailplaneeringu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni mõju analüüs

6. Arhitektuurne ideekavand (koostaja AB Korrus)

7. Pargi kujunduse ideekavand (koostaja Skepast&Puhkim OÜ)

8. Arenduse ja taristu väljaehitamise etapilisuse skeem

9. Haldusleping detailplaneeringu koostamise korraldamise osalise üleandmise kohta ja

kokkulepped detailplaneeringu realiseerimisega, sh infrastruktuuri väljaehitamisega

kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta ning vara tasuta võõrandamise

kohta

10. Tsoneerimise eskiis (algatamise taotluse lisa)

IV MENETLUSDOKUMENDID

V KOOSKÕLASTUSED JA ARVAMUSED

5 / 24

Planeeringu osapooled

Detailplaneering koostatakse Saue Vallavalitsuse, Laagri Kinnisvara OÜ ja Skepast&Puhkim OÜ

koostöös.

Koostaja:

Skepast&Puhkim OÜ

Ivan Gavrilov Projektijuht, detailplaneeringute üksuse juht

Korraldaja:

Saue Valalvalitsus

Huvitatud isik:

Laagri Kinnisvara OÜ

Kaupo Koitla Juhatuse liige

Tehnovõrkude osade koostajad:

Elektrivarustus ja valgustus Stanislav Timirbulatov, NSWE OÜ

Sidevarustus

Vee- ja kanalisatsioonivarustus Svetlana Kivistik, Skepast&Puhkim OÜ

Gaasivarustus Aleksandr Ledvanov, Heatconsult OÜ

Soojusvarustus

6 / 24

1. Planeeringu lähteinfo

Eesmärk

Arendaja on koostöös vallavalitsusega valmis saanud esialgse eskiisi. Visiooni järgi arendatakse maa-

ala korterelamute alaks koos ärikvartaliga, millest kujuneb Laagri aleviku uus keskus.

Detailplaneeringuga hõlmatav maa-ala arendatakse osaliselt korterelamualaks ja planeeringuala

kirdeosas Laagri aleviku väljakujunenud keskuses äri- ja segafunktsiooniga kvartaliks.

Planeeringualal nähakse ette ka ühiskondlikke ja puhkeotstarbelisi funktsioone. Detailplaneeringu

eesmärk on vastavate kruntide moodustamine, ehitusõiguse määramine, ühiskondlike alade ja

heakorra tagamise põhimõtete kirjeldamine, liikluslahenduste väljatöötamine ja vastava

ruumivajaduse määramine.

Ülesanded

Planeeringu ülesanded vastavalt detailplaneeringu algatamise otsusele ja lähteseisukohtadele on

järgmised:

• Vajalike alusuuringute läbiviimine

• Krundijaotuskava koostamine, ehitusõiguse ja ehituslike tingimuste määramine

• Tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine

• Parkimise korraldamine ja juurdepääsude ning liikluskorralduse määramine

• Haljastuse ja heakorra lahenduse põhimõtete määramine

• Servituutide vajaduse ja ulatuse määramine

Planeeringu koostamise alused

• Saue Vallavalitsuse 16.12.2020 korraldus nr 1295 Laagri aleviku keskusala ja lähiala

detailplaneeringu algatamiseks ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmiseks

• Planeerimisseaduse § 124 lõiked 1-4 ja lg 10; § 125 lg 1 p 1; § 126; § 127; § 128;

• Saue valla üldplaneering;

• Harju maakonnaplaneering 2030+;

• Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks (koostaja Skepast&Puhkim OÜ, töö nr

2019_0075, koostatud 14.10.2020)

• Planeeringu alusinfona on kasutatud 2020. aastal koostatud topo-geodeetilist mõõdistust,

koostaja Aamos Atlas OÜ

7 / 24

2. Olemasolev olukord

Tegemist on ca 27 ha suuruse maa-alaga Laagri aleviku keskosas, kus suurem osa maast on kunagi

AS-le Sagro kuulunud kasvuhoonetega hõivatud territoorium. Planeeritava ala katastriüksused on

valdavas osas täna Laagri Kinnisvara OÜ omandis. Kasvuhooned on amortiseerunud ja

kuuluvad lammutamisele. Planeeringu visiooni kohaselt arendatakse maa-ala korterelamualaks koos

ärikvartaliga planeeringuala kirdeosas, millest kujuneb Laagri aleviku keskus. Olemasolev

tootmishoone ala lääneosas säilib. Planeeringualal nähakse ette ka ühiskondlikke ja puhkeotstarbelisi

funktsioone vastavalt huvitatud isiku ja kohaliku omavalitsuse vahelistele kokkulepetele.

Tabel 1. Planeeringuala kinnistud.

Katastriüksus Katastri tunnus Pindala, m2 Sihtotstarve

Hoiu tn 3 72701:005:0302 2810 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 1a 72701:005:0299 15069 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 10 72701:005:0289 10432 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 1 72701:005:0303 17430 Tootmismaa 100%

Vae tn 2a 72701:005:0296 19374 Tootmismaa 100%

Vae tn 2 72701:005:0297 2287 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 10a 72701:005:0291 25752 Tootmismaa 100%

Vae tn 2b 72701:005:0298 2372 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 8a 72701:005:0286 1435 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 8b 72701:005:0288 5049 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 10c 72701:005:0304 16674 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 10b 72701:005:0305 830 Tootmismaa 100%

Vae tn 3b 72701:005:0444 1502 Tootmismaa 100%

Vae tn 3c 72701:005:0449 3541 Tootmismaa 100%

Kuuse põik 40 72701:005:0456 7439 Tootmismaa 100%

Vae tn 3 72701:005:0446 6010 Tootmismaa 100%

Vae tn 3a 72701:005:0445 2881 Tootmismaa 100%

Vae tn 5a 72701:005:0448 1072 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 5b 72701:005:0189 1942 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 14 72701:005:0498 16625 Tootmismaa 100%

Keldri tn 8 72701:005:0497 6146 Tootmismaa 100%

Keldri tn 5 72701:005:0495 2126 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 16 72701:005:0499 12838 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 12 72701:005:0496 2295 Elamumaa 100%

Hoiu tn 18 72701:001:1019 1917 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 12a 72701:005:0645 2043 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 5 72701:005:0646 11329 Tootmismaa 100%

Vae tn 4a 72701:001:2122 4212 Tootmismaa 50% / Ärimaa 50%

Vae tn L5 72701:001:2124 542 Transpordimaa 100%

Vae tn 2c 72701:001:0949 845 Tootmismaa 100%

Vae tn 5 72701:005:0447 1768 Tootmismaa 100%

Hoiu tn 1b 72701:005:0301 187 Tootmismaa 100%

Keldri tn 1 72701:005:0605 111 Tootmismaa 100%

Vae tn 6a 72701:005:0294 407 Tootmismaa 100%

8 / 24

Katastriüksus Katastri tunnus Pindala, m2 Sihtotstarve

Veskitammi tn 4 72701:005:0614 5198 Ühiskondlike ehitiste maa 100%

Veskitammi tn 8 72701:005:0748 5325 Ühiskondlike ehitiste maa 100%

Joonis 01. Vaade DP alale, olemasolev olukord, Maa-ameti kaldaerofoto (20110512_ID9450)

2.1. Kontaktvöönd

Planeeringuala asub Laagri aleviku lääneosas, vahetult väljakujunenud keskuse kõrval.

Kontaktvööndis on valdavalt elukondliku ja tööstusliku funktsiooniga objektid. Ala dominantseteks

piiravateks objektideks on Tabasalu – Juuliku maantee läänes ja Pääsküla jõgi põhjas. Tähtsaimad

tänavad alal on Veskitammi, Hoiu ja Vae. Kontaktvööndis on välja kujunenud tihe tänavavõrk.

Planeeringualal kuulub tänavavõrk arendamisele.

Planeeringualalt linnulennult ca 400 m kaugusele jääb Urda raudteepeatus. Kogu ala iseloomustavad

head ühendused Tallinnaga. Planeeringuala piirneb peaaegu vahetult Nõmme linnaosaga.

2.2. Kohalikud kitsendused

Planeeringuala läbivad või sellele ulatuvad järgmised kitsendused:

• Pääsküla jõe kalda veekaitselised piirangud

• Olemasolevate puurkaevude sanitaarkaitsealad

• Avalikult kasutatava tee kaitsevööndid maanteega külgneval alal

• Olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndid

9 / 24

3. Planeeringulahendus

Planeeringulahenduse välja töötamisel on arvestatud eelkõige järgmiste põhiprintsiipidega:

- Sidus tänavavõrk ja umbtänavate vältimine

- Kogu planeeringuala liikluse prognoosimine tervikuna ja vastav ristmike dimensioneerimine

- Koormusindeks üldjuhul min 200 kogu planeeringualast arvutatuna

- Arvestamine piirkonnas väljakujunenud ehituslaadiga ja planeeritavate hoonete sobivusega

ümbritsevasse keskkonda

- Kompaktse pargiala planeerimine ala sees

- Kergliikluse soodustamine

3.1. Üldlahendus

Planeeringuala jääb looduskauni Pääsküla jõe ja raudtee vahetusse lähedusse. Planeeringuga

soovitakse luua nende objektide kasutamist soosivad võimalused põhimõttel, et liikumine puhke- ja

virgestusmaana arendatava jõeääre ja raudteepeatuste vahel oleks võimalikult mugav eelkõige jala

või rattaga liiklejale, kuid pidades silmas autode liikumise ja parkimise võimalusi. Selleks luuakse nii

sidus tänavavõrk parkimisalade ja kõnniteedega kui ka tänavaäärseid kõnniteid dubleeriv

kergliiklusteede võrgustik kvartalite sees, autoliiklusest võimalikult eraldatuna.

Tänavavõrgu kavandamisel lähtutakse olemasolevate tänavatelgede loogilisest pikendamisest.

Oluliseks tingimuseks on tupiktänavate vältimine.

Kvartalite struktuur ja suurus lähtub sidusa tänavavõrgu lahendusest ja olemasolevast olukorrast.

Korterelamute kvartalites on kuni 9 hoonet olenevalt kvartali suurusest. Kogu elamumaal

arvestatakse kuni 700 loodava eluruumiga, koormusindeksi näitajaks jääb üldjuhul minimaalselt 200

planeeritavatest elamumaast,üldmaast ja ühiskondlike ehitiste maast arvutatuna1 .

Planeeringu visiooni koostamisel on arvestatud 700 eluruumi ja minimaalselt 1,5 parkimiskohaga

eluruumi kohta, millest 1 koht korteri kohta rajatakse korterelamu krundile ning 0,5 kohta eraldi

krundil asuvasse või servituudiga määratud avaliku kasutusega parklasse, mis ei pea olema vastava

hoonega sama krundi piires. Korterelamute projekteerimise käigus on vastavad lahendused võimalik

täpsustada ja loovutada servituudiga kaetud parkimiskohad munitsipaalomandisse. Kokku on kogu

planeeritaval alal kuni 1075 parkimiskohta eluruumide tarbeks, sh kuni 368 avalikult kasutatavat.

Parkimise kavandamisel kasutatakse erinevaid lahendusi – parkimine tänavamaal, parkimine

osaliselt 1. korruse mahus, parkimine poolmaa-alusel soklikorrusel. Parkimise kavandamisel on

püütud maksimaalselt autovabana hoida eelkõige elamukvartalisisesed alad, kus jääb rohkem ruumi

rohelusele ja puhke- ning spordiobjektidele.

Tulenevalt Laagri aleviku kiirest arengust ja inimeste arvu kasvust suureneb ühtlasi ka vajadus

erineva funktsiooniga pindade järele. Planeeringuala idaosa on kavandatud multifunktsionaalne äri-

ja teenuste keskus kõikvõimalike teenuste, kaubanduse, meelelahutuse pakkumiseks ning vaba aja

veetmise alaks, kus parkimine kuni 950 autole on lahendatud kombineeritult maapealse ja maa-

aluse parkimisega ja/või parkimisega hoone katusel ja/või parkimismajas nii, et oleks tagatud jalgsi

ja rattaga liiklejate ohutu ja mugav liikumine kogu kvartali piires.

Antud keskusesse tekkiks erinevate hoonete vahele nn „Laagri plats“ – ala kus saaksid toimuda

turud, avalikud üritused, väiksemad kontserdid jne. „Laagri plats“ ehitatakse välja koos kaasaegse

väljakumööbli, väikevormide, kõnniteedega ja tehnovõrkudega planeeritavate ürituste läbiviimiseks.

1 Halduslepingu p3.2.11 - krundipinna määramisel võetakse arvesse lisaks konkreetsele eluruumi kajastavale

krundile ka Arendaja poolt väljaehitamisele kuuluv avaliku ruumi krundi suurus, sh ühiskondlike ehitiste maa

10 / 24

Platsiga vahetus naabruses on sellest põhjas olev valla kultuurikeskus koos selle juures oleva

väljaehitatud avaliku ruumiga.

Antud ärialade esimesel ja teisel korrusel paikneksid kauplused, kohvikud, söögikohad, meelelahutus

ja teeninduseasutused sh ka ruumid kõikvõimalike avalike teenuste pakkumiseks. Lõplik lahendus

luuakse keskuse täpsema kavandamise käigus. Rajatavate hoonete ülemistele korrustele on

planeeritud kaasaegsed büroopinnad ja majutusfunktsioon.

Antud keskuse ala on plaanis avada igast küljest ning ühendada põhja ja ida suunast valla tänases

keskuse oleva kõrghaljastusega rohealaga ja oluliste ühiskondlike objektidega.

Planeeringuala keskse elemendina on kavandatud pargiala, mis täidab nii rekreatiivset funktsiooni,

kui ka tagab kergliikluse võrgustiku sidususe ja eraldatuse autoteedest.

Ala lääneosas on kavandatud ühiskondlike hoonete krunt tulevase lasteaia-kooli ehitamiseks.

Ala läänepoolne serv vahetult maantee ääres säilib tootmisalana, kus jätkab tegevust olemasolev

tootmishoone. Tootmishoonega hõlmatud olemasolvad katastriüksused liidetakse üheks krundiks

maakasutuse sihtotstarbega min 50% Ärimaa ja kuni 50% Tootmimaa, mis võimaldab tulevikus

rajada krundile äriotstarbelisi hooneid.

Lisaobjektidena kavandatakse alale teenindushoone-tankla vahetult aleviku sissesõidu juures ja uus

ärihoone Keldri tn 5 kinnistul.

3.2. Vastavus üldplaneeringule

Vastavalt Saue valla üldplaneeringule (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40),

mis määratleb valla ruumilise arengu eesmärgid järgnevateks aastateks, on kõnealusel maa-alal

määratud juhtotstarbeks keskusala maa, kus koormusindeks peab üldjuhul olema vähemalt 200.

Koostatav detailplaneering on kooskõlas Saue valla kehtiva üldplaneeringu ja ruumilise arengu

eesmärkidega.

3.3. Ehitusõigus ja kruntimine

Ehitusõigust antakse kokku 14 planeeritavale korterelamu krundile, 1 ühiskondlike hoonete krundile

perspektiivse kooli või lasteaia ehitamiseks, 5 ärimaa ja ärimaa/tootmismaa krundile, 2 hetkel valla

omandis olevale ühiskondlike hoonete maa ja ärimaa krundile ja 2 üldkasutatava maa krundile

(persp. kergliikluse tunneli rajamiseks). Lisaks sellele moodustatakse uued tänavamaa ja

üldkasutatava maa krundid ja korrastatakse katastriüksuse piirid olemasolevate ja säilivate hoonete

juures.

Detailplaneeringuga on antud võimalus elamu- ja ärimaa kruntidele rajada maa-alune hoonestus (-1)

korrus.

Ehitusõiguse näitajad: vt Põhijoonis.

Kruntide moodustamise ettepanek on toodud tabelis 2 “Kruntide moodustamise ettepanek”.

Tabel 2. Kruntide moodustamise ettepanek

Pos

nr

Krundi plan

suurus, m2

Maa sihtotstarve vast.

detailplaneeringu liigile:

Maa sihtotstarve vast.

katastriüksuse liigile:

1 5847 EK100 E100

2 4517 EK100 E100

3 5004 EK100 E100

11 / 24

4 4617 EK100 E100

5 2736 EK100 E100

6 8741 EK100 E100

7 5684 EK100 E100

8 5781 EK100 E100

9 5812 EK100 E100

10 2885 EK100 E100

11 6313 EK100 E100

12 7487 EK100 E100

13 1933 EK100 E100

14 4368 EK100 E100

15 4518 BB100 Ä100

16 22535 BT100 Ä100

17 20106 HP100 Üh100

18 1933 HP100 ÜM100

19 2125 HP100 ÜM100

20 7474 HP100 Üh100

21 785 HP100 Üh100

22 19747 AH100 Üh100

23 2037 BB≥50/TH≤50 Ä≥50/T≤50

24 24302 BB≥50/TH≤50 Ä≥50/T≤50

25 4154 LB100 Ä100

26 4797 PK50/BB50 Üh50/Ä50

27 5325 PK50/BB50 Üh50/Ä50

28 11771 LT100 L100

29 1283 LT100 L100

30 4222 LT100 L100

31 1389 LT100 L100

32 1566 LT100 L100

33 2551 LT100 L100

34 3597 LT100 L100

35 2628 LT100 L100

36 5278 LT100 L100

37 1752 LT100 L100

38 1145 LT100 L100

39 407 TH100 T100

40 111 TH100 T100

12 / 24

41 444 LT100 L100

42 58 LT100 L100

43 54 LT100 L100

44 243 LT100 L100

45 159 LT100 L100

46 214 LT100 L100

47 55 LT100 L100

48 261 LT100 L100

49 160 LT100 L100

50 23 LT100 L100

51 256 LK100 L100

52 12 LK100 L100

3.4. Kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrgete väikeehitiste

püstitamine

Lisaks põhihoonetele on korterelamukruntidel lubatud püstitada iga korterelamu kohta kuni 2 ehitist

ehitisealuse pinnaga 0…20 m2 ja kuni 5 m kõrge Ehitusseadustikus ettenähtud korras ka väljapoole

hoonestusalast (v.a. kaitsehaljastuse alal), kuid sellised hooned ja rajatised peavad olema põhihoone

funktsiooni toetavad, nagu nt ühine pergola, katusealune jalgrattaparkla vms. Nimetatud rajatised

ja hooned tuleb kavandada arhitektuurselt ja mahuliselt sidusatena põhihoonega ja kooskõlastada

kohaliku omavalitsusega.

3.5. Hoonetele ja rajatistele esitatavad esitatavad nõuded

Ehitiste projekteerimisel tuleb arvesse võtta järgnevaid nõudeid ja põhimõtteid:

• Katusekalle: lamekatus

• Planeeritavad korterelamud võivad olla kuni 5-korruselised (kõrgusega maapinnast hoone kõrgeima punktini kuni 20 m);

• Minimaalne vahekaugus korterelamute vahel on 15 m

• Välisviimistluses kasutada väärtuslikke ehitusmaterjale, näiteks tellist, betooni, termotöödeldud puitu, klaasi, komposiitplaate vm kaasaegseid ning kvaliteetseid materjale, mis sobivad piirkonda. Tööstusliku ilmega materjale, nagu nt sandwich-paneelid, on lubatud

kasutada äri- ja tootmishoonete mitteesinduslikel fassaadidel. Välistatud on imiteerivad materjalid, plastik, ümarpalk, madalakvaliteetne laudis;

• Hoonete fassaadid võivad aga ei pea asetsema tänava lõikes sirget joont mööda. Hoone asukoha ja orientatsiooni kavandamisel lähtuda detailplaneeringu lisaks olevast arhitektuursest visioonist;

• Piirdeaedade rajamine ei ole lubatud, v.a. ühiskondlike ehitiste krundil ja vajadusel

tootmismaal

• Hoonetel kasutatavad taastuvenergiasüsteemid paigutada võimalikult varjatult

13 / 24

3.6. Teede, liikluse ja parkimise üldpõhimõtted

Sõidukite (sh teenindava transpordi) peajuurdepääs planeeritavatele aladele on kavandatud Laagri

alevikus Vae ja Hoiu tänavatelt. Selleks planeeritakse ümber ehitada Hoiu tänav ning Hoiu ja Vae

ristumisele rajatakse ringristmik.

Hoiu tänavale seatakse piirkiiruseks 40 km/h. Sisetänavate teede piirkiiruseks on 40 km/h.

Hoiu ja Vae tn ringristmik on lahendatud 4-harulise ringristmikuga. Siseringi läbimõõduks 16,0 m ja

ning kitsenduseks 2,0 m. Kõikidele harudele on projekteeritud jalakäijate ülekäigurajad ning

jalgteed.

Hoiu tänavale kavandatud bussipeatused ning eraldatud vasakpöörderajad. Hoiu tänava sõiduradade

laius on 3,0 m. Kõnniteede laius on planeeringus kavandatud 3,0 m. Hoiu tänava lõpus taastatakse

vana 2,0 m laiune jalgtee. Hoiu tänavale on kavandatud kaks 2,5 m laiust ja 10,0 m pikkusega

eraldussaarega ülekäigurada.

Planeeringus on arvestatud ja kontrollitud ristumiste nähtavused jooniste visuaalsel vaatlusel.

Vae tänava olemasolevalt ringristmikult lisatakse uus haru, et tagada ligipääs kvartalile. Hoiu

tänavast põhjapoole jäävale alale on planeeritud veokite sissesõidu keeld. Sinna on lubatud siseneda

pürgiveokil ning päästemasinatele. Kvartalites kavandada järgmistes projekteerimise staadiumites

liiklusrahustuse meetmeid. Liiklustrahustav meede tuleb kavandata enne Vae tn ringristmikku.

Sisekvartali sees oleva ristmiku juurde on kavandatud šikaan kiiruse ohjeldamiseks.

Hoiu tänava ja pargi kõrval oleva tänava ristumisel on ettenähtud vasakpöörde keeld Hoiu tänavalt

sisekvartalisse.

Sisekvartali tänavad on kavandatud 6,0 laiused. Tänavate ristumisel on planeeritud 8,0m ja 15,0m

pöörderaadiuseid.

Planeeritava ala sees on kavandatud rajada neli kvartalisisest tänavat, mis teenindavad kõiki krunte.

Kõik planeeritavad tänavad on kavandatud avaliku kasutusega ja kuuluvad üleandmiseks

munitsipaalomandisse, seega tuleb ehitusprojektis ette näha avalike tänavate vastavus standardile

EVS 843:2016.

Kahest erinevast tänavast ligipääsetavates parklates tuleb soovimatut transiitiiklust takistada

liikluskorralduslike vahenditega.

Planeeringuala lääneosas arvestatakse AS Teede Tehnokeskus projektiga nr 107/05 „Juuliku –

Tabasalu ühendustee eelprojekt“, millest lähtuvalt tuleb projekteerimise staadiumis selgeks teha

nimetatud töö lõppvariandist tulenev ruumivajadus. Planeeringu koostamise hetkel on nimetatud

projekti realiseerimise tähtaeg lahtine, seega detailplaneeringu realiseerimisel arvestatakse

võimalikult maksimaalselt nimetatud projekti lahendusega, mistõttu tänavate ehitusprojektide

koostamisel ja Juuliku-Tabasalu maantee projekti edasisel täpsustamisel tuleb lahendada Hoiu tn 14,

16 ja 18 ning Keldri tn 5 kinnistute juurdepääsud, tagades seejuures katkematuid

juurdepääsuvõimalusi olemasolevale tootmishoonele. Perspektiivse võimalusena on võimalik ette

näha juurdepääsusevrituudi vajadus läbi Hoiu tn 14 ja 16 kinnistute.

Perspektiivse Juuliku-Tabasalu maantee ehitamise käigus tekkivad kõik kulud, mis on seotud Keldri

tn 1 kinnistul asuva alajaama teisaldamisega ning Hoiu tn 14 ja 16 kinnistutel asuva hoone osalise

lammutamise ja ümberehtamisega on maantee ehitamisest huvitatud osapoole kanda. Samuti on

maantee ehitamisest huvitatud isiku kanda kõik kulud mis on seotud uute Keldri tänava ning Hoiu tn

14 ja 16 kinnistute ligipääsude/teede rajamisega.

Korterelamumaa krundisisesed teed ja kõnniteed ning autoparklad peavad olema asfaltbetoon

(soovitavalt 45% graniit AC surf segu) või sillutiskivikattega. Mitte kasutada murukivi, kuna see

põhjustab liikumisraskusi abivahenditega liiklejatele.

Kuna tegemist on kompaktse aleviku tiheasustusalale planeeritava elamurajooniga, siis on

kvaliteetsed kergliiklejatele mõeldud ühendused kriitilise tähtsusega. Planeeringulahenduses on

14 / 24

kajastatud autoliiklusest võimalikult palju eraldatud kergliiklusteede võrgustik. Kergliiklustee (sh

kõnnitee) minimaalne laius on 2,5 m, soovitatav 3 m, kergliikluse magistraalsuundadel on tee laius

4 m.

Teede ja parklate projekteerimisel tuleb arvestada hooldussõidukite ja päästetehnika juurdepääsu

vajadusega alale.

Planeeringulahendusega on kavandatud jalgsi liikumiseks sobiv avalik ruum (haljasalad, pargid,

mänguväljakud, jalg- ja kergteed, avatud õuealad, ühiskondlike ehitiste maa jms) vähemalt 20%

ulatuses algatamise hetkel Arendajale kuuluvast ja planeeritavast maa-alast. Krundipinna

määramisel võetakse arvesse lisaks konkreetsele eluruumi kajastavale krundile ka Arendaja poolt

väljaehitamisele kuuluv avaliku ruumi krundi suurus, sh ühiskondlike ehitiste maa. Parkimiskohtade

kavandamise arvestuses lähtutakse põhimõttest 1,5 kohta elamuühiku kohta, millest arvestuslikult

üks parkimiskoht planeeringuala korteri kohta on arendajal õigus personaalse kasutuskorra alusel

võõrandada. Arvestuslikult 0,5 parkimiskohta korteri kohta jäävad avalikku kasutusse (nn

külaliskohad), võimalik on parkimiskohtade ristkasutus äri ja ühiskondlike hoonete läheduses.

Avalikult kasutatavad parkimiskohad ei pea asuma hoonega sama krundi piires.

Parkimise korraldamisel tuleb ette näha maa-alune ja/või hoonealune parkimine min 50% ulatuses

hoonealusest pinnast kvartali kohta.

POS 16, 23, 24, 25, 26, 27 rajatavate hoonete parkimise maht tuleb erikalkulatsiooniga täpsustada

ehitusprojekti koostamise staadiumis.

POS 16 ärihoone minimaalne parkimisvajadus on 450 kohta ning selle parkimise korraldamiseks võib

kasutada maapealset, maa-alust, hoonesisest (põhihoone mahus ja/või parkimismajas) ja

katusepealset parkimist ning nende kombinatsioone. Kui POS 16 hoonestuse suletud brutopind on

väiksem kui 45000 m2, ei ole kohustust rajada 450 parkimiskohta ja parkimiskohtade arv tuleb

ehitusprojektis määrata normatiiviga 1pk/100 m2 bruto.

Kõik parklad tuleb lahendada ehitusprojektiga (koos vastava hoonega või eraldiseisvalt) ja projektis

arvestada vajadusega liigendada parklad kõrghaljastusega vältimaks suuri katkematuid kõva kattega

platse.

Korterelamute ehitusprojektis tuleb näha ette maja sees ühine tänavatasapinnal asuv hoiuruum

jalgrataste, lapsevankrite jms hoidmiseks. Vastav hoiuruum peab olema ligipääsetav ilma treppideta.

Kuna piirkond üldiselt soosib jalgrattaga liiklemist, tuleb pöörata tähelepanu projekteeritavate

hoonete ligipääsetavusele jalgrattaga ja selle parkimisvõimalustele, samuti tänavate ja

kergliiklusteede katenditele. Jalgratta parkimiskohad peavad võimaldama raamist lukustamist ja

võimalusel paiknema kaetult.

Põhijoonisel kajastatud teede ja parkimise lahendus on illustratiivne ning lahendatakse edasise

projekteerimise käigus. Ka parkimiskohtade arvu tuleb projekteerimise faasis täpsustada. Kui

projekteerime etappis nähakse ette detailplaneeringus näidatust väiksema parkimisvajadusega

hooneid, siis ei ole hoone arendajal kohustust ehitada välja detailplaneeringus ettenähtud

parkimiskohtade arvu.

Detailplaneeringuga ei kavandata täiendavaid ristumiskohti riigiteedele.

3.7. Haljastus ja heakord

ÜP kohaseid rohekoridore ega rohealasid planeeringu alal ei asu.

Planeeringualal ei ole metsa. Kõrghaljastust esineb planeeringualal kirde- (Kultuurimaja park,

Pääsküla jõeäärne ala) ja lääneosas (planeeritava ühiskondlike ehitiste ala piirkond ja Kandle tiigi

ümbrus). Ülejäänud DP alal esineb kõrghaljastust minimaalselt. DP alal asuvad peamiselt tootmis-

ja ärihooned, sh suurema osa alast hõlmavad amortiseerunud kasvuhooned.

15 / 24

DP alaga piirneva Pääsküla jõe põhjakaldal asuvad avalikus kasutuses vaba aja veetmise rajatised.

Jõe lõunakallas on osaliselt põllumaa, osaliselt kas lage või puudega haljasala. Seega on kalda-alad

tänasel päeval säilinud osaliselt veel looduslähedasena . DP-ga ei ole kavandatud elamuid kehtiva 50

m ega koostatava ÜP-ga vähendatava 10 m ehituskeeluvööndi alale.

DP paigutab hoonestusalad Pääsküla jõe ehituskeelivööndist sarnasele kaugusele tänasel päeval välja

kujunenud ehitusjoonele ning jõeäärne ala on säilitatud jalgradadega avalikus kasutuses rohealana,

kuhu võiks perspektiivis paigutada nt mänguväljakuid jms (ei ole planeeringuala piires). Kirjeldatud

lahenduse rakendumine võimaldaks eeldatavalt vältida olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid ning

esile tõsta positiivseid mõjusid.

Haljastuse kavandamisel arvestada hoonete, tehnovõrkude- ja rajatiste asukohtadega ning eelistada

linnakeskkonda sobivaid ja saastele vastupidavaid liike. Haljastuse projekteerimisel tagada puudele

ja taimedele vajalikud kasvutingimused arvestades hoonest ja olemasolevast kõrghaljastusest

tulenevate võimalike mõjutustega kasvuruumi osas.

Kõik parklad tuleb lahendada ehitusprojektiga (koos vastava hoonega või eraldiseisvalt) ja projektis

arvestada vajadusega liigendada parklad kõrghaljastusega vältimaks suuri katkematuid kõva kattega

platse.

Kõikide ehitusprojektide (sh avaliku taristu puhul) koostamisse peab olema kaasatud

maastikuarhitekt. Projektidega tuleb täiendada põhijoonisel näidatud haljastust, järgides põhimõttet,

et kortermajade vahele ja teede äärde (arvestades trassidega) tuleb kavandada privaatsust ja

turvatunnet tõstev kõrghaljastus.

Jalakäijate liikumistrajektooridele paigaldada avalikuks kasutamiseks prügikastid ja pingid.

Soovitatavad on kahe jaotusega prügikastid (pakendid, segaolmejäätmed).

Vähemalt 2 korterelamu kohta tuleb arvestuslikult kavandada üks mänguväljak. Võimalikud

indikatiivsed asukohad on näidatud põhijoonisel.

3.8. Jäätmekäitlus

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Jäätmeseadusest ja Saue valla jäätmehoolduseeskirjast. Vastavalt

Jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide

kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Põhijoonisele on märgitud igal krundil

jäätmete kogumise ja sorteerimise konteinerite põhimõtteline asukoht, mida tuleb täpsustada

ehitusprojektis. Prügiaedikute rajamine on keelatud. Korterelamute kruntidel tuleb kasutada

poolmaa-aluseid suure mahutavusega jäätmekonteinereid. Jäätmete kogumise asukoht paigutada

hea juurdepääsuga asukohta, kuid selliselt, et see ei rikuks üldist visuaalset vaadet.

Ohtlikud jäätmed koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse.

Lisaks sellele võib planeeringuala varustada jäätmete liigiti kogumise üldkasutatavate konteineritega

ühiskondlike ehitiste, ühistranspordipeatuste läheduses jne.

3.9. Servituudid

Servituutide seadmise vajadusega alad on näidatud põhijoonisel. Nendeks on:

- Avaliku kasutusega parklad eraomandisse jäävate kruntide piires

- Avaliku kasutusega kergliiklustee servituut kruntidel POS 22 ja 23

16 / 24

3.10. Tuleohutusnõuded

Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt

siseministri 30.03.2017. a määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“ vm projekteerimise hetkel kehtivatele tuleohutuse normidele.

Korterelamud ja ärikeskuse hoonestus kuuluvad valdavalt minimaalselt tulepüsivusklassi TP2, mis

kuulub täpsustamisele ehitusprojektis.

Ühiskondliku hoone tulepüsivusklass tuleb täpsustada ehitusprojekti koostamise käigus.

Väliskustutusvee varustuse planeerimisel on arvestatud TP1 tulepüsivusklassi kuuluva hoonega, kus

tuletõkkesektiooni piirpindala on kuni 1600 m2 ja ehitis ei ole kaitstud AKS-ga.

Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs

ettenähtud päästevahenditega.

Planeeringuala väliskustutusvee varustust lahendatakse ühisveevärgile rajatavate hüdrantidega.

Hüdrandid on näidatud tehnovõrkude koondplaanil. Tulekahju normvooluhulk peab olema tagatud

vastavalt normile - arvestada üldjuhul normvooluhulgaga 10 l/s, arvestusliku tulekahju kestvusega

3 h, ühiskondlike hoonete krundil tagada 25 l/s tulekahju kestvusega 3 h.

Tootmishoonete ja tankla tuleohutuse ja väliskustutusvee varustuse nõuded täpsustada asjakohase

standardi alusel ehitiste projekteerimise faasis.

Hoonete sisemine tuletõrjeveevarustus ning täpsemad tuleohutusnõuded lahendatakse hoone

projekteerimise staadiumis.

3.11. Keskkonnakaitse abinõud

EELIS andmebaasi kohaselt (seisuga 07.10.2020) DP alal ja selle lähipiirkonnas kaitstavaid

loodusobjekte ei asu. Lähim kaitstava liigi (kanakull, Accipiter gentilis, II kaitsekategooria) leiukoht

asub DP alast vähemalt 800 m kaugusel. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele tõenäoliselt puudub.

Samuti ei asu DP alal ega selle mõjupiirkonnas Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Lähim

Natura 2000 ala (Vääna-Posti loodusala, EE0010175) asub DP alast rohkem kui 5 km kaugusel.

Kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 aladele puudub.

Keskkonnamüra ja vibratsiooni hindamist ei ole läbi viidud ja vastav vajadus ei ole tänaseks

tuvastatud.

Radoonioht eelduslikult puudub, kuna vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse Harjumaa radoonikaardile

asub planeeringuala normaalse radoonisisaldusega pinnase piirkonnas. Maa-aluste korrustega

hoonetes ja ühiskondlikes hoonetes on soovitatav arvestada EVS 840:2017 punkt 6 ja 8 juhiseid,

tihendada ja hermetiseerida kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse

tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui

ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Soovitatav on ka hermetiseerida olemasolevates hoonetes põrandas

olevad praod ja vuugid.

Meetmed, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet ja

nõuetekohane ventilatsioon, tarindite radoonikindlad lahendused (näiteks radoonitorustik).

Planeeringus kavandatud tegevusega kaasneda võivad negatiivsed mõjud on valdavalt seotud

ehitustegevuse ja puude raiega. Nende ulatus piirneb planeeritava ala ning selle vahetu lähialaga,

kuhu võib levida ehitustegevusest ja ehitustehnika liikumisest tulenev vibratsioon, müra ja tolm.

Nimetatud häiringud võivad kaasa tuua ebamugavusi piirkonna elanikele ning takistusi liikluses.

Nimetatud häiringud on ajutised ning ei ole ette näha ohtu inimeste tervisele või varale. Ehitustööde

kavandamisel tuleb tööohutuse plaanis kavandada ja kirjeldada ehitusplatsi vahetusse naabrusesse

levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud ning ehitustegevusega kaasnevate

jäätmete veo korraldust.

17 / 24

Planeeringualal toimub täna peamiselt tootmistegevus, alal asuvad ka mitmed ühiskondlikud hooned

(kultuurimaja, raamatukogu) ja alaga piirnevad mitmed elamud. DP elluviimisel suureneb

elamualade osakaal piirkonnas, mis tähendab ka liikluskoormuse märkimisväärset kasvu ning

nõudluse suurenemist erinevate teenuste järele. Arvestades, et tegemist on areneva linnaruumiga,

võib planeeringu elluviimisega kaasnevaid muudatusi piikonnas pigem pidada positiivseks, eeldusel,

et DP koostamisel analüüsitakse põhjalikult seonduvaid võimalikke mõjusid ja vajadusel nähakse

ette täiendavad leevendusmeetmeid ning tegevusi viiakse ellu lähtudes kehtivatest normidest.

3.12. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed

Planeeritava ala turvalisuse tagamiseks vajalikud meetmed:

• hoonete ümber, parkimisaladele, avalikele aladele ja juurdepääsuteedele rajada välisvalgustus;

• hoonete peasissepääsud rajada võimalusel avalikult kasutatavate tänavate suunas;

• kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale;

• luua atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur, tänavaruum jm avaliku ruumi elemendid;

• tagada planeeritava ala korrashoid;

• kasutada süttimatust materjalist prügikonteinereid

Kuritegevuse ennetamise meetmete osas on lähtutud normatiivist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

18 / 24

4. Tehnovõrgud

4.1. Üldinfo

Tehnovõrkude lahendus on koostaud lähtuvalt võrguoperaatorite tehnilistest tingimustest,

planeeritava hoonestuse vajadusetest ja olemasolevast olukorrast. Detailplaneeringuga on

põhimõtteliselt lahendatud veevarustus, tuletõrje veevarustus, reovee kanalisatsioon, sadevee

käitlemine, elektri-, side-, gaasi- ja küttevarustus. Lahendus kuulub täpsustamisele ehitusprojektide

koostamise staadiumis.

4.2. Veevarustus

Detailplaneeringu veevarustuse ja kanalisatsiooni osa lahenduse aluseks on AS Kovek 14.12.2020

välja antud „Tehnilised eeltingimused Laagri alevikus Hoiu tn 1, 1A, 1b, 3, 5, 5B, 8a, 8b, 10, 10A,

10b, 10C, 12, 12A, Vae tn 2, 2A, 2B, 3, 3A, 3B, 3c, 4a, 5, 5b, Kuuse põik 40, Keldri tn 8, Veskitammi

tn 4, 8 kinnistute kavandatava arenduse kohta ÜVK (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni) osa

koostamiseks“.

Planeeringualal on vee-, kanalisatsiooni-, sademeveekanalisatsiooni- ja drenaažitorustikud ning

reoveepumplad. Uute ühisveevarustuse ja - kanalisatsiooni liitumispunktide rajamiseks on

planeeritud osaliselt kasutada olemasolevaid kaeve ja torustikke.

Kasutusest väljajäävad vee- ja kanalisatsioonitorustikud tuleb likvideerida vahetult hargnemisel

töösse jäävatest torudest.

Tehnovõrkude joonistel näidatud olemasolevate torustike ümbertõstmisel kannab kõik sellega seotud

kulud arendaja.

Detailplaneeringu ala töid on planeeritud realiseerida etappide kaupa. Tehnovõrkude seisukohalt

jäävad esimesse etappi sisse Vae ja Päikese tänav ehk rajatakse kommunikatsioonid kruntide Pos 1,

2, 3, 4, 5, 13, 14 tarbeks. Ülejäänud maht jääb teise etappi sisse.

Planeeringuala veevarustus on tagatud Koru veetöötlusjaama baasil. Vastavalt OÜ Kiirvool koostatud

„Laagri keskosa detailplaneeringu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni mõju analüüs“ on

veetöötlusjaamast rajatud magistraaltorustik De160 mm suudab tagada planeeringualale vajaliku

vooluhulga nii normaaltarbimise juures kui tuletõrje olukorras.

Planeeritavale alale rajatava hoonekompleksi ööpäevane veevajadus on kuni 221 m³/d.

Planeeritud kruntidele veevarustuse tagamiseks on ette nähtud uued veetorustikud Vae-Päikese

tänavate piirkonnas. Kruntidel Pos 22 ja 11 on ette nähtud olemasolevate veetorustike ringi tõstmine

planeeritud tänava koridori. Likvideeritavate hoonete veevarustuse torustikud likvideeritakse.

Igale kinnistule nähakse ette veeühendus ringistatud torustikust ja liitumispunkt, mis paigaldatakse

0,5–1,0 m krundi piirist väljapoole. Liitumispunktiks on sulgarmatuur (maakraan või maasiiber)

DN25 kuni DN100 mm, mis varustatakse pikendatud spindli ja kapega.

Tehnovõrkude joonisel on näidatud veevarustus trasside põhimõtteline asukoht. Torude täpsed

asukohad, läbimõõdud ja kruntide veesisendid täpsustatakse ning määratakse edasise

projekteerimise käigus, võttes aluseks kinnistute arvutusliku veetarbimise.

Planeeritud veetorustike sügavus on minimaalselt 1,8 m torustiku peale.

19 / 24

4.3. Puurkaevud

Planeeringuga lahendataval alal Hoiu 12a ja Rabaveski katastriüksustel asuvad puurkaevud kuuluvad

likvideerimisele. Likvideerimine tuleb lahendada vastava projektiga.

4.4. Tuletõrje veevarustus

Piirkonna tuletõrjeveevarustus on lahendatud maapealsete tuletõrjehüdrantide baasil. Vastavalt

siseministri määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ on määratud piirkonnale tuletõrje

vooluhulk 10 l/s. Vajalik välistuletõrjevee kogus saadakse olemasolevatest hüdrantidest. Lisaks on

planeeritud 2 uut tuletõrjehüdranti. Uute hüdrantide asukoha valikul on arvestatud, et veevõtukoht

peab paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel. Kuna piirkonna olemasolevate

tuletõrjehüdrantidega pole võimalik igal pool tagada vahekaugust 30 meeetrit ehitisest, siis

päästeoperatsiooni käigus saab kasutada ka kõrvalolevaid hüdrante, tingimusel, et hüdrant paikneb

ehitise sissepääsust kuni 200 meetri kaugusel.

Tulekustutusvee vooluhulgad täpsustatakse edasiste projekteerimise etappide käigus.

Sisetulekustutusvee vooluhulgad täpsustatakse siseosade tööprojektidega.

4.5. Kanalisatsioonisüsteem

Planeeritava ala reoveekanalisatsiooni eelvooluks on olemasolevad ühiskanalisatsiooni torustikud

Vae ja Hoiu tänavatel. Hoiu ja Päikese tänavate vahel planeeritud kruntide POS 1-5 kanalisatsiooni

süsteemi eelvooluks jääb olemasolev De160 kanalisatsiooni kollektor Vae tänaval ja sealt edasi Vae

reoveepumpla. Vae reoveepumpla tuleb asendada uue maa-aluse kahe pumbaga plastpumpla vastu.

Hoiu tänavast põhja suunas jäävate kruntide POS 6-12, 22 reovett tuleb kokku koguda

planeeritavasse reoveepumplasse ja pumbata Vae-Veskitamme kollektorisse. Kuna kollekori kohta

puudub usaldusväärne teostusjoonis, siis tuleb teostada videouuring alates Vae tn 2 kaevust ~200jm

ning täpsustada toru rekonstrueerimise vajadus. Igale moodustavale kinnistule on ette nähtud

reoveekanalisatsiooni liitumispunkt 0,5–1,0 m krundi piirist väljapoole. Kinnistu POS 22 läbiv

olemasolev survekanalisatsiooni torustik on ette nähtud ümber tõsta planeeritud tänava koridori.

Planeeritava ala ööpäevane reovee kanalisatsiooni vooluhulk on kuni 332 m³/d (eeldusel, et

infiltratsioon on 50% tarbimisest).

Likvideeritavate hoonete kanalisatsioonitorustikud likvideeritakse.

Reovee ülepumpamiseks on ette nähtud rajada kaks uut reoveepumplat, mille vooluhulk on üle 10

m3/d ja kuja 20m.

Tehnovõrkude joonisel on näidatud kanalisatsioonitorustike põhimõtteline asukoht. Torude täpsed

asukohad, läbimõõdud ja kruntide liitumispunktid täpsustatakse ja määratakse ehitusprojekti käigus

võttes aluseks kinnistult arvutuslikult tekkiva reovee vooluhulga.

Drenaaživee ja sademevee juhtimine kanalisatsiooni on keelatud.

Hoonete maa-alusel korrusel paiknevate parklate pesuveed tuleb pärast lokaalset puhastamist

juhtida kinnistusisesesse reoveekanalisatsiooni.

4.6. Sademeveekanalisatsioon

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Kinnistute sademevete juhtimine

olmereoveekanalisatsiooni ei ole lubatud.

20 / 24

Planeeringuala sademevee eelvooluks on Kandle tiik ja Pääsküla jõgi.

Kruntidele POS 1-5, 14 on ette nähtud rajada sademeveekanalisatsiooni kollektor väljalasuga Kandle

tiiki. Enne tiiki juhtimist tuleb kasutada kompaktsed maa-alused sademevee puhastusseadmed –

möödavooluga õlipüüdur ja liiva-mudapüüdur. Igale planeeritud krundile on ette nähtud liitumispunkt

planeeritud sademeveekanalisatsiooniga, liitumiskaev 0,5–1,0 m väljapool kinnistu piiri. Tiiki juhitav

arvutuslik vooluhulk on ca 168 l/s.

Planeeringuala kõrval Keldri 13 ja 15 kinnistutel paikneb olemasolev Ø200 asb sademevee väljalask

Pääsküla jõkke. Selle väljalasu kaudu on jõkke juhitud sademevesi Kandle tiigist ning Vae, Kuuse,

Kuuse põik ja Hoiu tänavate sademevesi. Planeeringu alalt lisanduvate suurte sademevee kogustega

seoses vajab olemasolev sademeveekollektor ja väljalask rekonstrueerimist. Väljalasu arvutuslik

läbilaskevõime peab olema orienteeruvalt 652 l/s. Autoparklate reostusohtlik sademevesi tuleb

puhastada enne ühisvõrku suunamist lokaalses puhastusseadmes ning parkimiskorruste

põrandapesuvesi juhtida reoveekanalisatsiooni.

Katuselt sademevesi kogutakse kokku ja suunatakse planeeritud sademeveetorustikku. Kinnistute

parklate sademeveed hajutatakse ja immutatakse maksimaalselt oma kinnistu haljasaladel.

Täpne sademeveelahendus, sademeveekoormuste vähendamise meetmed ja täpsustatud

vooluhulgad antakse edasiste projekteerimise etappide käigus ning lahendatakse koos

vertikaalplaneeringuga.

Suletud parklate heitvesi juhitakse pärast lokaalset puhastamist kinnistu sisesesse

reoveekanalisatsiooni.

4.7. Sidevarustus

Kruntide sidevarustuse lahenduse aluseks on Telia Eesti Aktsiaseltsi 30.12.2020 väljastatud

telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 34686644.

Detailplaneeringu alal paiknevad ja sellega piirnevad Telia Eesti AS-le kuuluvad liinirajatised. Vae

tänaval, Hoiu tänaval ja Keldri tänaval paiknevad Telia Eesti AS liinirajatised.

Planeeritud kruntide sidevarustus on lahendatud lähtuvana maa-alal olemasolevast

sidekanalisatsioonist. Uue hoonestuse planeerimisel on transpordimaa kruntidele ette nähtud

asukohad liinirajatiste rajamiseks. Igale krundile on ette nähtud liitumispunkt. Telekommunikatsiooni

liinrajatiste planeerimisel on arvestatud tingimusega planeerida need avaliku kasutuse sihtotstarbega

maadele.

Telia Eesti AS-le kuuluvate liinirajatiste väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja

isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine toimuvad Tellija kulul, vastavalt „

Asjaõigusseaduse Rakendusseadusele § 15”. Väljastatud telekommunikatsioonialaste tehniliste

tingimustega ei võta Telia Eesti AS endale kohustust omandada hoonestaja poolt ehitatavad

liinirajatised ostu teel.

Tingimused ehitusprojekti koostamiseks:

Tööprojekti tehnilistes tingimustes määrata Telia Eesti AS poolt sidekaablite maht ja sidekaablite

paigaldamine. Ehitusprojekti staadiumis on igale hoonele ette nähtud rajada individuaalne sisestus.

Sidekanalisatsioon on soovitav ehitada näiteks OPTO tüüpi PVC torudest. Sidekanalisatsiooni

paigaldussügavus sõidutee all on minimaalselt 1,0 m, väljaspool sõiduteed 0,7 m.

Krundisisene osa lahendada elamu tööprojekti koosseisus omanike vahenditest.

21 / 24

Ehitusprojektis tuleb näha ette hoonestuse ja tunneli alasse jäävale Telia sidekaevude ümbertõstmise

ja vajadusel asendusrajatised kaablikanalisatsioonile. Olemasolevad sidekaevud ei tohi jääda

sõidutee alla. Haljasribadel, ohtussaartel jms paiknemine ei ole keelatud. Tunneli ehitamisel tagada

säilitavate kommunikatsioonide kaitset vigastamisest.

Vae 2 hoones paikneb oluline sidesõlm. Hoone lammutamise/ümberehitamise käigus tuleb sidesõlm

tõsta ajutisse konteinerisse, mille võimalik asukoht on näidatud tehnovõrkude koondplaanil. Vae tn

2 hoone ja seal asuva sidesõlme lammutamisel lahendada sidesõlme ja -trasside ümbertõstmine

koostöös Telia Eesti AS-ga. Täpsem tehniline lahendus koostatakse ehitusprojekti käigus ja

kooskõlastatakse Telia Eesti AS-ga.

Tööde teostamine Telia Eesti Aktsiaseltsi sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda

kooskõlastatult Telia Eesti AS kaablijärelvalve allüksusega.

4.8. Elektrivarustus

Kuna planeeritav ala jääb SAGRO ELEKTER OÜ turupiirkonda, siis on detailplaneeringu projekti

elektrivarustuse osa lahenduse aluseks SAGRO ELEKTER OÜ 15.10.2020. a välja antud tehnilised

tingimused nr. TT01/20 ja TT01/20-2.

Elektrikoormuste tabel kvartalite järgi

KV

NIMETUS

ARVUTUSLIK ELEKTRIKOORMUS,

Pa/Ia

(kW/A) Alajaamad

1 2 3 5

I KORTERELAMUD 500/760 «Klaaskasvuhoone» *)

II KORTERELAMUD 350/530 PLANEERITAV

III KORTERELAMUD 300/460 «Kasvuhoone» *)

IV KORTERELAMUD 145/220 «Olme» *)

V KORTERELAMUD 145/220 PLANEERITAV (II kv)

PLANEERITAVA ALA

TARBIJAD KOKKU

(KOOS ERIAEGSUSEGA)

1350/2250

*) Renoveerida alajaama 0,4 kV jaotuspaneelid.

**) Vajadusel renoveerida alajaama 0,4 kV jaotuspaneelid.

Objektide 0,4 kV elektrivarustus on ette nähtud peamiselt olemasolevate alajaamade baasil.

II ja V kvartalite 0,4 kV elektrivarustuseks ehitatakse II kvartali ehitamise käigus uus alajaam,

olemasolevate Kombinaadi I, Kombinaadi II ja Kombinaadi III alajaamade asemele.

Alajaama keskpinge elektrivarustuseks kasutatakse olemasolevad keskpinge maakaabelliinid.

Pos 25 alla jääv «Teemandi» alajaam tõstetakse ümber, alajaama elektrivarustuse keskpinge kaablid

ja tarbijate madalpinge kaablid (27608, 16811) pikendatakse. Ümbertõstetavast alajaama baasil

lahendatakse ka Pos 25 krundi elektrivarustus.

Pos 22 krundi elektrivarustus lahendatakse «Saeveski» alajaama baasil.

22 / 24

Planeeritavast võrgust lahendatakse ka olemasolevate Hoiu 3a (32 A) ja Hoiu 5a (100 A) hoonete

elektrivarustus.

Madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena, tarbijate ühendamiseks paigaldatakse transiit-

sisestuskilbid ja kahetariifse arvestussüsteemiga mõõtekilbid.

Tänavavalgustuse projekteerimise aluseks on Saue valla tehnilised tingimused väljastatud

12.11.2020 ja SAGRO ELEKTER OÜ 15.10.2020. a välja antud tehnilised tingimused nr. TT01/20.

Tänavalõikude valgustuseks on ette nähtud LED lampidega valgustid. Valgustid paigaldatakse

metallpostidele. Valgustitele näha ette lambi kaupa distantsilt juhitavus (nn tark valgusti) või tehase

poolne min 2 astmeline eelhäälestus (80/60 %).

Kogu valgustuse projekteerimine peab arvestama Kard Männil-I koostatud “Laagri aleviku

kujunduskava”, mille valgustuse temaatika on mustad valgustuspostid. Pargialadel ja

mänguväljakutel peaks olema kasutatud silindrilisi poste koonuspostide asemel. Pargialadel

võimalusel kasutada madalamad (4m) postid ja kaaluda ka valgustuse kombineerimist koos nn

pollarvalgustitega (näiteks mänguväljakute juures).

Postide vahekaugused tulenevad projekteerija valgusarvutustest. Parkla valgustamiseks valida

valgustid, mille optika on mõeldud just parklate valgustamiseks.

Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse maakaabelliinidena. Toitekaablid paigaldada pinnasesse ja

plastist kaitsetorusse. Paigaldatava kaabli sügavus sõidutee all vähemalt 1m haljasala 0,7m.

Käesolev lahendus on koostatud detailplaneeringu mahus vajaliku täpsusega. Planeeritavate hoonete

liitumiskilpide asukohad täpsustatakse tööprojektide mahus (arvestades objektide arhitektuuriga).

Konkreetsete objektide elektrivarustus (ka alajaamade projekteerimine) toimub võrgu valdajatelt

taotletud tehniliste tingimuste alusel.

4.9. Gaasivarustus

Käesoleva tööga lahendatakse Keldri tänav 5 ja Hoiu tänav 14 / 16 kinnistute gaasivarustus

detailplaneeringu mahus.

Gaasivarustus on lahendatud Aktsiaseltsi Gaasivõrk 11.11.2021 väljastatud tehniliste tingimuste nr

3-5/357-21 alusel.

Planeeritavates hoonetes on ette nähtud kasutada maagaasi tööstuse jaoks.

Planeeritavatele hoonetele pos nr 23 aadressiga Keldri tn 5 ja pos nr 24 aadressiga Hoiu tn 14 / 16

on planeeritud uus gaasitorustik, hargnemisega olemasolevast gaasitorustikust, mis on ette nähtud

ringi tõsta pos 37 Keldri tänav L2 tänavamaale.

Gaasitorustik planeeritakse maa-alusena plastikust gaasitorudest paigaldussügavusega vähemalt

0,8 m maapinnast toru peale. Ristumisel sõiduteega gaasitoru planeeritakse paigaldada kaitsehülssi.

Planeeritava torustiku koormused ja läbimõõdud täpsustatakse tööprojektiga.

Projekteerimise staadiumis taotleda AS Gaasivõrku poolt täiendavad tehnilised tingimused.

4.10. Soojusvarustus

Käesoleva tööga lahendatakse Hoiu tn 1, 1a, 3, 10, 10a, 10b, 10c, Vae tn 2a, 2b kinnistute

soojavarustus detailplaneeringu mahus.

23 / 24

Planeeritav ala kuulub Aktsiaseltsi Adven Eesti kaugkütte piirkonda ning soojavarustus on lahendatud

Aktsiaseltsi Adven Eesti 14.10.2020 väljastatud tehniliste tingimuste nr 3-11 alusel.

Planeeritava hoonete soojusvarustuseks on ette nähtud teha hargnemised olemasolevast

soojustorustikust Vae tänaval 6 ja Vae tänaval 2a. Planeeritava soojatarbimise tagamiseks on ette

nähtud ühendada olemasolev soojatorustik uute torustikega. Detailplaneeringuga nähakse ette

sõltumatu soojuskoormuse ühendusskeem läbi automatiseeritud soojussõlme. Planeeritud kruntidele

on ette nähtud teha üks liitumispunkt krundi piiril.

Planeeritava maa-ala hoonete soojusvõrguga liitumine on ette nähtud teha hoonete esimesel korrusel

ja lahendatakse tööprojektis, sõltuvalt hoonete konstruktsioonist ja soojussõlmede asukohtadest.

Maa-alune planeeritav soojustorustik on ette nähtud II isolatsiooni klassi eelisoleeritud

signaaltraatidega kaugkütte torudega.

Planeeritava torustiku koormused ja läbimõõdud täpsustatakse tööprojekti staadiumis.

24 / 24

5. Planeeringu elluviimine

Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edaspidise maakasutuse ja on aluseks

ehitusprojektide koostamiseks.

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele.

Kui planeeringulahendust ei ole 5 aasta jooksul ellu viima asutud, on omavalitsusel õigus planeering

kehtetuks tunnistada.

Avalike rajatiste ja infrastruktuuride väljaehitamine toimub asjast huvitatud osapoolte kokkuleppel.

Koostöö käigus pannakse paika avalike rajatiste ja infrastruktuuride rajamise maht ja finantseerimise

tingimused.

Tehnovõrkude rajamine toimub kinnistu omaniku, omavalitsuse ja tehnovõrkude valdaja koostöös.

Servituudilepingud sõlmitakse vastavalt asjaosaliste kokkulepetele.

5.1. Etapiviisiline väljaehitamine

Detailplaneering realiseeritakse etapiviisiliselt (7 etappi) vastavalt algatamise otsuse juures olevale

lisale 3. Etappide järjestust, piire ja mahte on võimalik muuta kokkuleppel Saue Vallavalitsusega,

eeldusel, et on täidetud vastava etapiga seotud infrastruktuuri väljaehitamisega ja selle üleandmise

ning vara tasuta vallale võõrandamisega seotud kohustused.

Täpsemalt vt Lisa „Arenduse ja taristu väljaehitamise etapilisuse skeem“

5.2. Sõlmitud kokkulepped ja arendaja kohustused

Vastavalt Saue Vallavalitsuse ja arendaja vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele (sõlmitud 1.

oktoobril 2020. aastal kokkuleppe (nr 12-2/541/2020) koos lisadega, kaasneb arendajal kehtestatud

planeeringu elluviimisega kohustus omadest vahenditest välja ehitada kogu detailplaneeringu järgne

tehniline infrastruktuur ja avalik ruum ning detailplaneeringuga avalikuks kasutuseks määratud

avaliku ruumi kinnistute tasuta võõrandamine vallale. Enne detailplaneeringu või selle osa

vastuvõtmisele esitamist sõlmivad pooled vajadusel omavahel täiendavalt kokkuleppe lahutamatu

lisakokkuleppe detailplaneeringu realiseerimisega, sh detailplaneeringu etappide kohase

infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta ning vara tasuta

võõrandamise kohta.

Nimetatud kokkulepe on käesoleva planeeringu kohustuslik lisa. Täpsemalt vt Lisa „Haldusleping

detailplaneeringu koostamise korraldamise osalise üleandmise kohta ja kokkulepped

detailplaneeringu realiseerimisega, sh infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kohustuste ja

nende üleandmise kohta ning vara tasuta võõrandamise kohta“.

5.3. Servituutide seadmine

Avalikku kasutusse jääva taristu (parklad, kergliiklustee) servituudi seadmise vajaduse korral tuleb

vastavad servituudialad seada ehitusloa taotluse menetlemise käigus, kuna nimetatud lahendused

võivad ehitusprojektides täpsustuda ja muutuda võrreldes põhijoonisel toodud lahendusega.

Tehnovõrkude valdajate kasuks seatavate servituutide põhimõtteline vajadus on näidatud joonistel

DP-07.1 ja DP-07.2. Täpsed servituudialad tuleb määrata vastavalt võrkude ehitusprojekti järgsele

lahendusele.

image001.png

image002.png

image003.png

image004.png

Dokumendiregister	Päästeamet
Viit	7.2-3.1/2090-5
Registreeritud	17.06.2022
Sünkroonitud	26.03.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine
Sari	7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus
Toimik	7.2-3.1
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Saue Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Saue Vallavalitsus
Vastutaja	Martin Õunapuu (Põhja päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo)
Originaal	Ava uues aknas

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneeringu kehtestamisest teavitamine	21.03.2024	5	7.2-3.1/1689-1	Sissetulev kiri	paa	Saue Vallavalitsus
Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise otsusest teavitamine	08.12.2022	474	7.2-3.1/2090-8	Sissetulev kiri	paa	Saue Vallavalitsus
Laagri aleviku osalise DP osaline kehtetuks tunnistamine Pärnu mnt 570 kinnistu osas ja PT eelnõu teade	14.10.2022	529	7.2-3.1/2090-7	Sissetulev kiri	paa	Saue Vallavalitsus
Laagri aleviku keskusala DP kooskõlastamine	04.07.2022	631	7.2-3.1/2090-6	Väljaminev kiri	paa	Saue Vallavalitsus, Skepast&Puhkim OÜ
Laagri aleviku keskusala DP kooskõlastamata jätmine	30.05.2022	666	7.2-3.1/2090-4	Väljaminev kiri	paa	Saue Vallavalitsus
Kooskõlastuse kohta info küsimine (Kaaskiri Päästeametile detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine (Laagri aleviku keskusala DP)	19.05.2022	677	7.2-3.1/2090-3	Sissetulev kiri	paa	Saue Vallavalitsus
Laagri aleviku keskusala DP KSH eelhinnang	20.04.2022	706	7.2-3.1/2090-2	Väljaminev kiri	paa	Saue Vallavalitsus
Kaaskiri Päästeametile detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine (Laagri aleviku keskusala DP)	11.04.2022	715	7.2-3.1/2090-1	Sissetulev kiri	paa	Saue Vallavalitsus
Detailplaneeringu algatamisest teavitamine (Laagri keskusala DP)	06.01.2021	1175	7.2-3.1/101-1	Sissetulev kiri	paa	Saue Vallavalitsus

Laagri aleviku keskusala DP kooskõlastamata jätmine

Failid

Seosed