Tiigi tn 9 Viiratsi alevik detailplaneering ametitele

VILJANDI VALLAVALITSUS

Kauba tn 9 5303 5482 Registrikood 75038606

Viljandi linn [email protected] EE231010302005452008 SEB Pank

71020 Viljandimaa www.viljandivald.ee EE062200221029282691 Swedbank

Päästeamet

[email protected] 30.01.2024 nr 7-2/158-11

Tiigi tn 9 detailplaneeringu kooskõlastamine

Planeerimisseaduse § 133 lg 1 alusel esitame Teile kooskõlastamiseks Viiratsi alevikus Tiigi tn 9

maaüksuse detailplaneeringu, mis algatati Viljandi Vallavalitsuse 12.09.2023 korraldusega nr 423.

Detailplaneeringu eesmärk on 1214 m2 suurusele korruselamumaale püstitada korterelamu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Paistu

ehitusosakonna juht

Lisa: Tiigi tn 9 detailplaneering

Merilin Merirand

planeeringuspetsialist

[email protected]

5301 4621

MÄRKUSED 1. Nõuded hoonete paiknemisele ja ehitiste arhitektuurilised ja kujnduslikud nõuded vt. Seletuskiri punkt 7; 2. Koordinaadid L-Est97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.

L

E

E

EL

T

E

S 0-25 0

p1/korter

EK 83,00 3 /-1

510 2

POS 1 1214 m2

0- 25

0

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE, KINNISTU PIIR

p1/korter PARKIMISKOHTADE ARV KRUNDIL (koht / korteri kohta)

LUBATUD sihtotstarve detailplaneeringu liikides Lubatud kõrgus

abs. korruste arv +/-

hoonete ehitisealune

pind

hoonete lubatud arv

krundil

OLEMASOLEV PUU

PLANEERINGUALA KRUNDI PIIR

POS 1 KRUNDI TUNNUS

OLEMASOLEV/PROJEKTEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERINGUALA KRUNDI HOONESTUSALA/ KOHUSTUSLIK EHITUSJOON

HOONE PÕHIMAHU SUUND / LUBATUD KATUSEKALDE NURK 0-200

OLEMASOLEVA HOONE TULEOHUTUSKUJA 8m ULATUS PLANEERINGUALA KRUNDIL

PARKLA ALA VÕIMALIK ASUKOHT

SÕIDUSUUNAD

ALA KRUNDIL, KUHU EI TOHI EHITADA HOONEID

EK SIHTOTSTARVE KORTERELAMU MAA

E L

KATASTRI SIHTOTSTARVE ELAMUMAA

KATASTRI SIHTOTSTARVE TRANSPORDIMAA

T KATASTRI SIHTOTSTARVE TOOTMISMAA

S KATASTRI SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARBETA MAA

TINGMÄRGID

02

02 KK 23.01.2024 Tehnovõrkude informatsioon esitatud lisatud joonisel JN200. Lisatud kohustuslik ehitusjoon. Visualiseeritud ala kuhu ei või ehitada hooneid.

Vers. Muutja Kuupäev Kirjeldus

Osa-grupp-jrk.nr.

Mõõt

Registrikood 12267932 MTR EEP002408

Töö nr

Tellija

Tallinna 58, 71018 Viljandi

Joonise nimetusStaadium Kerner Capital OÜ

Asukoht Tiigi tn 9, Viiratsi alevik, Viljandi vald,

Viljandimaa

2023-09-14

JN100Põhijoonis

1:50009.11.2023

DP

Versioon

Kinnistu Tiigi tn 9, Viiratsi DETAILPLANEERING (kovID DP343)

Käesolevat joonist ei ole lubatud kasutada osaliselt või muudetud kujul ilma Projektikoda OÜ nõusolekuta

Planeeringu nimetus

Kalle KadalippPlaneerija

DP koostamise korraldaja Viljandi Vallavalitsus

Olemasolev liitumispunkt ühisveevärgiga

Olemasolev liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga

Olemasolev liitumispunkt sidevõrguga sidekaev VRT33

Planeeritud liitumiskilbi võimalik asukoht

Planeeritud kaugküttetorustiku asukoht

L

E

E

EL

T

E

S

POS 1 1214 m2

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE, KINNISTU PIIR

OLEMASOLEV PUU

PLANEERINGUALA KRUNDI PIIR

POS 1 KRUNDI TUNNUS

OLEMASOLEV/PROJEKTEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERINGUALA KRUNDI HOONESTUSALA

OLEMASOLEV VEETORU

OLEMASOLEV KANALISATSIOON

OLEMASOLEV MADALPINGE ÕHULIIN

OLEMASOLEV SIDELIIN

PARKLA ALA VÕIMALIK ASUKOHT

LAMMUTATAV EHITIS / OBJEKT

OLEMASOLEV SIDEKAABEL

SÕIDUSUUNAD

PLANEERITUD MADALPINGE-KAABEL

PLANEERITUD SIDELIIN

PLANEERITUD KAUGKÜTTE TORUSTIK

PLANEERITUD SADEMEVEEKANALISATSIOON

EK SIHTOTSTARVE KORTERELAMU MAA

E L

KATASTRI SIHTOTSTARVE ELAMUMAA

KATASTRI SIHTOTSTARVE TRANSPORDIMAA

T KATASTRI SIHTOTSTARVE TOOTMISMAA

S KATASTRI SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARBETA MAA

TINGMÄRGID

Vers. Muutja Kuupäev Kirjeldus

Osa-grupp-jrk.nr.

Mõõt

Planeeringu nimetus

Registrikood 12267932 MTR EEP002408

Töö nr

Tellija

Tallinna 58, 71018 Viljandi

Kalle Kadalipp

Joonise nimetusStaadium

Planeerija

Kerner Capital OÜ

Asukoht Tiigi tn 9, Viiratsi alevik, Viljandi vald,

Viljandimaa

2023-09-14

JN200Tehnovõrkude plaan

1:50009.11.2023

DP

Versioon 01

Kinnistu Tiigi tn 9, Viiratsi DETAILPLANEERING (kovID DP343)

Käesolevat joonist ei ole lubatud kasutada osaliselt või muudetud kujul ilma Projektikoda OÜ nõusolekuta

DP koostamise korraldaja Viljandi Vallavalitsus

Viljandi, november 2023

Viiratsis kinnistu Tiigi tn 9

DETAILPLANEERING

(kovID DP343)

Koostamise korraldaja: Viljandi Vallavalitsus

Huvitatud isik Kerner Capital OÜ

Registrikood 16205069

Sakala tn 50, Viiratsi alevik, Viljandi vald, 70104 Viljandimaa

Kontaktisik: Markus Kerner [email protected]

Koostaja Projektikoda OÜ

registrikood 12267932

MTR reg nr EEP002408

Tallinna 58, 71018 Viljandi

Töö nr 2023-09-14

Versioon V03 27.01.2024

Planeerija Kalle Kadalipp

Volitatud arhitekt 7 (kutsetunnistus 166917)

[email protected]

+372 511 4378

2/16

Tiigi tn 9 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-09-14

DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS

SELETUSKIRI

1 ÜLDOSA, DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .............................................. 4 1.1 Üldosa .................................................................................................................................... 4

1.2 Algatamise korraldus ............................................................................................................. 4

1.3 Geodeesia ............................................................................................................................... 6

1.4 Üldplaneering ............................................................................................................................. 6

1.4.1 Planeeringualal kehtiv üldplaneering .................................................................................. 6

1.4.2 Koostatav Viljandi valla üldplaneering ............................................................................... 6 1.5 Kehtivad detailplaneeringud .................................................................................................. 7

2 RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ...................................................................................... 7 3 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA KIRJELDUS ..................................................... 7 4 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜSIL PÕHINEVAD JÄRELDUSED. 8 6 KRUNDI HOONESTUSALA ..................................................................................................... 8

7 KRUNDI EHITUSÕIGUS ........................................................................................................... 8 7.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed ............................................................................................ 8

7.2 Hoonete suurim lubatud arv .................................................................................................. 8

7.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind ............................................................................ 8

7.4 Hoone lubatud maksimaalne kõrgus ...................................................................................... 9

7.5 Hoonete lubatud sügavus ....................................................................................................... 9

8 HOONETE EHITUSLIKUD TINGIMUSED ............................................................................ 9

9 EHITISTE ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD TINGIMUSED ........................ 9 10 LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED .............................................................................. 10

10.2 Krundile pääs ................................................................................................................... 10

10.3 Parkimine ja krundisisene liikluskorraldus ...................................................................... 10

11 HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED ....................................................... 10 11.1 Haljastus ........................................................................................................................... 10

11.2 Heakorrastus, PRÜGI KOGUMINE ................................................................................ 11

12 EHITISTEVAHELISED KUJAD. TULEOHUTUSE TAGAMINE ......................................... 11 13 TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE PAIKNEMINE ............................................................ 11

13.1 Olemasolevad tehnovõrgud ja –rajatised ......................................................................... 11

13.2 Veevarustus ...................................................................................................................... 11

13.3 Tuletõrje veevarustus ....................................................................................................... 12

13.4 Heitvee kanalisatsioon ..................................................................................................... 12

13.5 Sademevee ärajuhtimine .................................................................................................. 12

13.6 Elektrivarustus ................................................................................................................. 12

13.7 Sidevarustus ..................................................................................................................... 13

13.8 Soojavarustus ................................................................................................................... 13

14 KESKKONNATINGIMUSTE TAGAMISE NÕUDED ........................................................... 14 14.1 Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamine ......................... 14

14.2 Müra ja vibratsioon .......................................................................................................... 14

3/16

Tiigi tn 9 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-09-14

14.3 Välisõhu kvaliteet ............................................................................................................ 14

14.4 Radoonioht ....................................................................................................................... 15

14.5 Insolatsioonitingimused ................................................................................................... 15

14.6 Energiatõhusus ................................................................................................................ 15

15 LOODUSOBJEKTIDE KAITSE JA NENDE KAITSEVÖÖNDID ......................................... 15 16 SERVITUUTIDE SEADMINE JA EHITISE KAITSEVÖÖNDIST TULENEVAD

KINNISOMANDI KITSENDUSED ................................................................................................. 15 16.1 Ehitise kaitsevööndist tulenevad kinnisomandi kitsendused ........................................... 15

16.1.1 Üldised nõuded ......................................................................................................... 15 16.1.2 Tehnovõrkude kitsendused ....................................................................................... 16

16.2 Ohualad ............................................................................................................................ 16

17 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED.................................................. 16

18 PLANEERINGU ELLUVIIMINE ............................................................................................. 16

JOONISED:

1. Põhijoonis JN100 M 1:500

2. Tehnovõrkude plaan JN200 M 1:500

LISAD:

1. ML105 Situatsiooniskeem M 1:3000

2. ML106 Tugiplaan M 1:500

3. ML100 Fotod asukohast

4. RI100 Illustreeriv joonis

5. ML100 Tehnovõrkude paiknemise skeem

6. MD201 Viljandi Vallavalitsuse 12.09.2023 korraldus nr. 423 „Tiigi tn 9

detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“;

7. UU103 W Vara OÜ töö nr GD23148, 23. August 2023 „Viljandi vald, Viiratsi

alevik, Tiigi tn 9 (89201:002:0045) geodeetiline alusplaan“, Viljandis, 2023. a.

8. ML100 Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 460803

9. ML100 Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr

38327869

10. ML100 Adven Eesti AS detailplaneeringu koostamise tingimused nr DP106-23

4/16

Tiigi tn 9 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-09-14

SELETUSKIRI

1 ÜLDOSA, DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

1.1 ÜLDOSA

Viljandi Vallavalitsus algatas 12.09.2023 korraldusega nr 423 detailplaneeringu Viiratsi alevikus

Tiigi tn 9 katastriüksustel (katastritunnus 89201:002:0045). Detailplaneeringuala suurus on 1214 m2.

Planeeringuala katastriüksuse sihtotstarve on elamumaa 100%.

Planeeringualale jääva kinnistu omanik on Kerner Capital OÜ.

Detailplaneeringu koostamise tingis tellija soov püstitada krundile 18 korteriga kortermaja.

Planeeringu koosseis on määratud vastavuses PlanS §-ga 126 ja detailplaneeringu algatamise

korraldusega.

Vastavalt Planeerimisseaduse § 3 (2) „Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud

seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.“

Planeeringut illustreeriva lahenduse järgimine projekteerimisel ei ole kohustuslik.

1.2 ALGATAMISE KORRALDUS Detailplaneering on algatatud Viljandi Vallavalitsuse 12.09.2023 korraldusega nr 423 (lisa 5).

Algatamisel seati järgmised lähteseisukohad:

1. Ehitusõigus

1.1 Krundi kasutamise sihtotstarve Korruselamumaa (EK)

1.2 Hoonete suurim lubatud arv krundil 2, sh 1 elamu

1.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

krundil

Määrata detailplaneeringuga.

1.4 Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus krundil 5 korrust. Määrata detailplaneeringus

meetrites maapinnast ja

absoluutkõrgusega.

1.5 Hoonete suurim lubatud sügavus krundil Tingimusi ei seata.

3. Muud nõuded

2.1 Detailplaneeringu ülesanded Detailplaneeringuga tuleb lahendada

planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktides

1 kuni 9, 11, 12 ja 17 sätestatud ülesanded.

2.2 Uuringute vajadus Vajalik maa-ala geodeetiline mõõdistamine.

2.3 Planeeringuala kruntideks jaotamine Kruntideks jagamine ei ole lubatud.

2.4 Hoonestusalad Määrata detailplaneeringuga. Tiigi tänava

ääres lähtuda olemasolevast ehitusjoonest.

5/16

Tiigi tn 9 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-09-14

2.5 Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused Määrata detailplaneeringuga.

2.6 Tehniline taristu Näidata joonisel liitumispunktid.

Olemasolevate tehnovõrkude

liitumiskohtade muutmisel tuleb

detailplaneeringu koostamiseks taotleda

võrgu valdaja tehnilised tingimused.

Väljastatavad tehnilised tingimused tuleb

esitada detailplaneeringu lisade hulgas.

2.7 Liikluskorraldus Määrata detailplaneeringuga. Juurdepääs

planeeringualale Tiigi tänavalt.

2.8 Haljastus ja heakord Määrata detailplaneeringuga.

2.9 Krundi piirded Piirdeaedade/hekkide vajadus käsitleda

detailplaneeringuga. Avaliku tee poole ei või

kavandada läbipaistmatut piiret ja piire ei

või olla kõrgem, kui 1,5m.

2.10 Servituudi seadmise vajadus Määrata detailplaneeringuga.

2.11 Detailplaneeringu eelnõu/eskiisi koostamise

vajadus

Detailplaneeringu eelnõu koostamine ei

kohustuslik, kui detailplaneeringu

koostamisel lähtutakse väljastatud

lähteseiskohtadest.

2.12 Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamises

ja vastuvõtmise otsuse tegemiseks

Detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse

tegemiseks tuleb detailplaneering esitada

Viljandi Vallavalitsusele digitaalselt,

elektrooniliselt *.pdf formaadis ja ühes

eksemplaris paberil. Digitaalsed

vorminõuete failid tuleb esitada enne

detailplaneeringu kehtestamist.

3 Ajakava. Kaasamine ja koostöö

3.1 Detailplaneeringu koostamise eeldatav

ajakava.

Detailplaneering koostatakse eeldatavalt

2023 – 2025 aasta jooksul.

Kui detailplaneeringut ei esitata

omavalitsusele vastuvõtmiseks kahe aasta

jooksul planeeringu algatamisest arvates, siis

peab planeeringu koostamisest huvitatud isik

esitama omavalitsusele taotluse

lähteseiskohtade muutmise või täiendamise

vajaduse väljaselgitamiseks.

3.2 Koostöö valitsusasutustega Detailplaneering koostatakse koostöös

Päästeametiga.

Täiendavalt kaasatakse ametkondi, kui

detailplaneeringu sisust nähtuvalt tekib

selleks vajadus.

6/16

Tiigi tn 9 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-09-14

3.3 Kaasatavad isikud Planeeringu koostamisse kaasatakse:

* töö sisust nähtuvalt tehnovõrkude

omanikud, kelle taristuga liitumisühendust

kavandatakse või muudetakse;

* katastriüksuse 89201:002:0067 (Tiigi 7)

omanikud;

* Teised isikud planeerimisseaduse § 127

lõigetes 2 ja 3 sätestatud alustel, kes selleks

soovi avaldavad või kelle huve võib

planeering puudutada, kui see selgub

planeeringu koostamise käigus.

1.3 GEODEESIA Planeeringu koostamisel on geodeetilise alusena kasutatud W Vara OÜ töö nr GD23148 „Viljandi

vald, Viiratsi alevik, Tiigi tn 9 (89201:002:0045) geodeetiline alusplaan“, Viljandis, 2023.

1.4 ÜLDPLANEERING 1.4.1 PLANEERINGUALAL KEHTIV ÜLDPLANEERING Planeeringualal kehtib Viiratsi Vallavolikogu 30.03.2007 määrusega nr 5, „Üldplaneeringu

kehtestamine“ kehtestatud üldplaneering (ENTEC AS töö nr 641/05).

Viiratsi valla üldplaneeringu kaardi järgi on planeeringuala põhisihtotstarbeks (juhtotstarbeks) EK

Korterelamu maa.

Skeem 1 Väljavõte Viiratsi valla üldplaneeringu kaardist

1.4.2 KOOSTATAV VILJANDI VALLA ÜLDPLANEERING Käesoleva detailplaneeringu koostamise ajal on koostamisel Viljandi valla üldplaneering.

Üldplaneeringu koostamine on algatatud Viljandi vallavolikogu poolt 25.04.2018 otsusega nr 69.

7/16

Tiigi tn 9 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-09-14

Koostatav üldplaneering on vastu võetud Viljandi vallavolikogu 30.12.2020 otsusega nr 1-3/319.

Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 29.01.2021 kuni 28.02.2021.

Koostatav Viljandi valla üldplaneering ei ole käesoleva detailplaneeringu koostamisel kehtivaks

õiguslikuks aluseks, kuid näitab kavatsust perspektiivse maakasutustotstarbe ja -tingimuste osas.

Koostatava üldplaneeringu versioonis 29.01.2021 on käesoleva detailplaneeringu planeeringuala

juhtotstarveteks planeeritud korterelamu maa (EK).

Skeem 2. Väljavõte Viljandi valla üldplaneeringu kaardist (Joonis 2.3 Maakasutus. Jämejala,

Viiratsi, Vana-Võidu, Saarepeedi, Pärsti piirkond)

Arvestades kehtiva ja koostamisel oleva üldplaneeringu lahendust on detailplaneeringuga

kavandatav vastavuses Viljandi valla ruumilise arengu eesmärkidega.

1.5 KEHTIVAD DETAILPLANEERINGUD Planeeringualal ja selle lähiümbruses kehtivad detailplaneeringud puuduvad.

2 RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on krundile Tiigi tn 9 ehitusõiguse, hoonestusala ning

arhitektuursete nõuete määramine kortermaja ning seda teenindavate ehitiste püstitamiseks

juhindudes järgmistest ruumilise arengu peamistest eesmärkidest:

• Luua eeldused kasutajasõbraliku elukeskkonna ja piirkonna väärtusi kandva ruumilise

struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades

olemasolevad väärtused

• Lahendada korruselamu parkimisvajadus nii, et see ei häiriks liiklusvoogu Tiigi tänaval ega

tekitaks konflikte naabritega.

• Vältida korruselamu negatiivset mõju looduskeskkonnale

3 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA KIRJELDUS Planeeringuala hõlmab katastriüksuse Tiigi tn 9 (kat 89201:002:0045) maa-ala.

Detailplaneeringuala suurus on 1214 m2.

8/16

Tiigi tn 9 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-09-14

Planeeritav ala on olemasolevana hoonestatud kahekorruselise korterelamu ja selle teenindamiseks

(küttepuude hoidmiseks) mõeldud kuuriga. Ala, külgneb põhjast ja idast haljasmaaga. Kaugemale

haljasmaa taha jäävad Sõpruse puiestee ja Ehitajate tee äärde 3 ja 5 korruselised korterelamud

Lääne loodekaarest külgneb planeeringuala suuremahulise kahekorruselise (teise korruse

moodustab väljaehitatud viilkatuse alune) punastest keraamilisest tellistest korterelamu ja selle

amortiseerunud puidust abihoonega.

Lõunast piirneb planeeringuala Tiigi tänavaga ja sellest teisele poole jäävate garaažikompleksi

hoonetega. Ala on reljeefilt väikese langusega lääne suunal. Ala on avatud kaugvaadetele Sõpruse

ja Tiigi tänavatelt planeeeringualast idas.

4 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜSIL PÕHINEVAD JÄRELDUSED. Planeeritavale alale korterelamu rajamine on loogiliseks jätkuks piirkonnas olemasolevale

korterelamutele. Hoone kõrguse valikul tuleb arvestada kinnistul Tiigi tn 7 asuva elamu

olemasoleva mahuga tekitamata ebaproportsionaalset üleminekut tänavafrondis. Krundile hoone(te)

kavandamisel arvestada kaugvaadete avanemisega planeeritavale alale iga suunalt

6 KRUNDI HOONESTUSALA Hoonestusala on planeeringuga määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega

lubatud hooneid.

Hoonestusala piire võivad ületada hoonete ehitisealuse pinna hulka mitte arvestatavad osad

tingimusel, et on tagatud tuleohutuse nõuded va. hoonestusala ja Vana-Võidu tee vahelisel krundi

osal, kus on keelatud määratud hoonestusala piiri ületav ehitustegevus. Projekteeritavad maa-alused

ja maapealsed rajatised võivad asuda hoonestusalalt väljas.

Krundile ehitatav(ad) hoone(d) peavad asuma käesolevas planeeringus joonisel „JN100 Põhijoonis“

määratud hoonestusalal. Hoonestusalasse võib rajada teid/platse, rajatisi ja istutada haljastust, puid

ning põõsaid. Hoonestusala hoonestamine ei ole kohustuslik.

7 KRUNDI EHITUSÕIGUS

7.1 KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBED Käesoleva detailplaneeringuga määratud „krundi kasutamise sihtotstarve“ määrab, millisel otstarbel

võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise lubatud sihtotstarbeks on

määratud EK – Korterelamumaa.

7.2 HOONETE SUURIM LUBATUD ARV Planeeringus määratud „Hoonete suurim lubatud arv“ on eraldiseisvate hoonete maksimaalselt

lubatud arv krundil.

Hoonete suurim lubatud arv planeeringuga määratud krundil on kokku .2 eraldiseisvat hoonet

(põhihoone ja abihoone).

7.3 HOONETE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND Planeeringus määratud „Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind“ on defineeritud Majandus- ja

taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 §-s 19, mille järgselt on see hoone maapealse osa aluse pinna

ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal.

Pindala hulka ei arvata hoone küljes olevat:

• vihmaveesüsteemi;

• päikesekaitsevarjestust;

• terrassi;

• kaldteed ning treppi;

• valguskasti;

9/16

Tiigi tn 9 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-09-14

• vundamendi taldmikku;

• tehnosüsteemi ja -seadme osa;

• liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale

mittetoetuvat varikatust;

• kuni ühe meetri laiust katuseräästast;

• hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.

Käesoleva detailplaneeringuga on määratud maksimaalseks lubatud hoonete ehitisealuseks pinnaks

510m2 mis moodustab 42 % krundi pindalast.

7.4 HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS Planeeringus määratud “Hoone lubatud maksimaalne kõrgus” on riiklikus kõrgussüsteemis määratud

kõrgusarv hoone kõrgeima tarindi kõrgeima punktini, võtmata arvesse kohalikke väiksemaid

süvendeid ja kõrgendusi. Hoonel paiknevat tehnoseadet ja -süsteemi ning selle osa, sealhulgas

korstnat, antenni ning välireklaami ja muud taolist ehitise kõrguse hulka ei arvestata.

Peahoone lubatud maksimaalne kõrgus (EH2000) krundil on 83,00 m. Abihoonete kõrguse

kriteeriumiks on mahuline sobivus piirkonda. Mahulise sobivuse otsustajaks on kohalik

omavalitsus. Abihoone hoonestusalal maksimaalne kõrgus (EH2000) on 75,00 m.

7.5 HOONETE LUBATUD SÜGAVUS Planeeringualale rajatavate hoonete lubatud sügavus on kuni 4 m planeeritud maapinnast.

8 HOONETE EHITUSLIKUD TINGIMUSED Planeeritavale alale rajatavad hooned peavad kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise

nõuetele ja ning ehitamise ning olemasolu vältel olema ohutud.

Hoonete tuleohutusklassile planeeringuga kohustuslikku miinimumnõuet ei määrata. Hoonete

tuleohutusklass ja tuletõkkesektsioonideks jagamine määrata ehitusprojektis.

Hoonete ehitamise perioodil ehitamisega seotud mürarikkaid töid ei tohi teostada puhkepäevadel ja

tööpäevadel väljaspool tavapärast tööaega (8:00 kuni 18:00).

Ehitamise ajal tuleb rakendada meetmed olemasoleva ehitusprojektiga määratava säilitatava

kõrghaljastuse kaitsmiseks. Samuti tagada kasutusvajalike kommunikatsioonide jätkuv toimimine ja

vajadusel nende ehituseaegne kaitse.

9 EHITISTE ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD TINGIMUSED Detailplaneeringuga määratud arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused on:

• Välisviimistlusmaterjalidele ja nende värvitoonidele erinõudeid ei seata. Soovitus on

kasutada fassaadilahenduses naaberhoone tonaalsuses keraamilist tellist või selle motiivi;

• Hooned tuleb projekteerida hoonestusalale järgides hoonestusalal seatud kõrguslikke

piiranguid (vt punkt 7.4)

• Peahoone (korruselamu) tuleb projekteerida põhimahuga Tiigi tänavaga külgnevana

väljakujunenud ehitusjoonele, mis on planeeringus määratud kui kohustuslik ehitusjoon.

Planeeringuala siseterritooriumile jääv hoonemaht võib olla risti kohustusliku ehitusjoonega

Hoone kõrvalmahtudel ja väikestel hoonedetailidel võib kasutada ka muud lahendusega

sobivat suunda;

• Korruselamu lubatud korruselisus on 3 korrust ja keldrikorrus; Abihoone lubataud

korruselisus on 1 maapealne korrus ja keldrikorrus

• Hoonete katusekalle on lubatud: 0-25⁰.

10/16

Tiigi tn 9 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-09-14

• Krundile võib rajada piirdeaia (ja/või heki), mille kõrgus ei ületa 1,5 m. Tiigi tänava poolses

küljes on lubatud piirde ulatus kuni kavandatava korterelamu peamahu ehitusjooneni. Tiigi

tänavaga külgnevana piirdeaia rajamine ei ole lubatud.

10 LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED

10.2 KRUNDILE PÄÄS

Planeeringu alaga külgnev Tiigi tänav on kahesuunalise liiklusega. Tänava liikluskoormus on

suhteliselt väike, teenindades valdavalt üksnes piirkonna elanikke.

Tiigi tänava maa-alal ei ole planeeritud olemasoleva liikluskorralduse muudatusi va. krundile

pääsuks olemasoleva läbi kinnistu Tiigi tn 7 juurdepääsust loobumine ja uue krundile juurdepääsu

rajamine planeeringuala kagupiiriga külgnevaks. Juurdepääsu täpne asukoht ja lahendus

täpsustatakse ehitusprojektiga.

Värava(te) asukoht (piirde rajamisel) määrata ehitusprojektiga.

10.3 PARKIMINE JA KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS

Detailplaneeringuga on määratud:

• Parkimisnormatiivi täitmine tuleb korraldada krundi maa-alal. Tänava avalikule maa-alale

krundiga seotud parkimise või peatumiskohtade kavandamine normatiivi täitmiseks ei ole

lubatud;

• Krundile on seatud parkimisnõudena 1 parkimiskoht ehitatava korteri kohta. Kohalik

omavalitsus võib teha mööndusi parkimiskohtade arvu nõudes, kui hoonesse elamusse

kavandatakse väikese pinnaga korterid.

• Parkimisnormatiivi nõude täitmise lahendus anda ehitusprojektiga. Parkimisnormatiivi

nõude täitjaks loetakse ka kohta projekteeritavas garaažis või varjualuses või esimese

korruse tasandil hoonealusena;

• Krundisisese liikluskorralduse ja parkimise lahendus esitada ehitusprojektis;

11 HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED

11.1 HALJASTUS Planeeritav ala on olemasolevana olulise kõrghaljastuseta kahe hoonega hoonestatud ala. Ala

kagupiiril kasvab krundil üksik keskvanuses kuusk ja lehtpuu põõsas ning kirdepiiril krundi idaosas

marjapõõsad. Olemasoleva haljastuse säilitamise/likvideerimise kohustust detailplaneeringuga ei

seata.

Hetkel üldplaneeringuna kehtivaViiratsi valla üldplaneeringu tabel 8 järgselt on seatud nõue Viiratsi

alevis korruselamumaa krundil haljastuse osakaaluks 20 %. Arvestades planeeringuala väiksust ja

asukohta haljasmaadega külgnevana loetakse arvesse võetavaks haljastuseks konteinerhaljastut,

murukivi haljastust, parkla ala liigendamist kõrghaljastusega jms . Krundi haljastuse lahendus

esitada ehitusprojekti koosseisus.

Kavandatava korterelamu peamahu ja Tiigi tänava vahelisele alale ei ole lubatud piirdeaia rajamine.

Alale võib kavandada madalhaljastust ja lillepeenraid.

11/16

Tiigi tn 9 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-09-14

11.2 HEAKORRASTUS, PRÜGI KOGUMINE • Krundile sissesõit ja parkimiseks planeeritud ala teostada kasutamisel tolmu mittetekitava

katendiga.

• Jäätmete kogumine krundil peab olema vastavuses jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja nende

rakendusaktides ning Viljandi valla jäätmehoolduseeskirjas ja Viljandi valla jäätmekavas

toodud nõuetega. Kogumiskonteinerite asukohad paigutada juurdepääsutee lähedusse, nende

täpne asukoht määrata ehitusprojektis.

12 EHITISTEVAHELISED KUJAD. TULEOHUTUSE TAGAMINE Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist

majanduslikku või ühiskondlikku kahju.

Ehitiste tuleohutuse kavandamisel ja ehitiste vaheliste tuleohutuskujade määramisel juhinduda

Siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17, “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ” ja standardisarja

EVS 812 nõuetest, mille järgi minimaalne lubatud vahekaugus hoonestamisel tuletõkkemeetmeid

kavandamata on naaberkinnistute hoonetest 8 m.

Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Rakendavad meetmed ja

nende ulatus määrata ehitusprojektiga kaasates lahendusse ka olemasolevad hooned nende

säilitamisel planeeringus näidatud tuleohutuskuja ulatuses.

Planeeritaval alal määratud hoonestusala jääb olemasolevatest hoonetest kaugemale kui 8 m.

Minimaalset nõutavat tuleohutusklassist TP3 suuremat tuleohutusklassi ei ole planeeringuga

nõutavana määratud. Hoone tuleohutusklass määrata ehitusprojektiga.

Krundil põlevmaterjali ladustamisel tuleb juhinduda Tuleohutuse seadusest ja Siseministri

02.09.2010 määrusest nr.44, „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded”

Vastavalt Siseministri 02.09.2010 määrusele nr.44:

“§3 Põlevmaterjali ladustamine ehitise välisseina ja krundi välispiiri läheduses

(1) Põlevmaterjali ladustamine ehitise välisseina või krundi välispiiri läheduses ei tohi tekitada

tuleohtu ega raskendada päästetööde teostamise võimalikkust, sealhulgas päästemeeskondade

ligipääsu.

(2) Põlevmaterjali ladustamise koht on hoonest, milles püsivalt viibivad inimesed, ohutus kauguses.

Kui ohutu kaugus ei ole tõendatud muul usaldusväärsel viisil, loetakse ohutuks kauguseks süttiva

pinnakihiga hoone või mis tahes tulepüsivusega hoone välisseinast olevast ukse-, akna- või muust

avast vähemalt 4 meetrit.

(3) Mootorsõidukite parkimisega ehitise läheduses ei või tekitada tuleohtu ehitisele, takistada

evakuatsiooni ega raskendada päästetööde teostamise võimalikkust, sealhulgas päästemeeskondade

ligipääsemist.

13 TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE PAIKNEMINE

13.1 OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD JA –RAJATISED Olemasolevad tehnorajatised on näidatud detailplaneeringu joonistel Põhijoonis JN100 ja Tugiplaan

ML106. Planeeringualal asuvad teistele isikutele kuuluvatest tehnovõrkudest Telia Eesti AS-le

kuuluv side maakaabel, Elektrilevi OÜ-le kuuluv madalpinge õhuliin ja AS-le Viljandi Veevärk

ühisveevärgi torustik kuni liitumiskraanini.

13.2 VEEVARUSTUS Olemasolevana on planeeringuala veevarustus tagatud AS Viljandi Veevärk ühisveevärgi torustikust

Tiigi tänaval liitumispunktiga krundil selle edelapiiril. Veevarustuse mahu laiendamiseks üle

olemasoleva lepingu mahu, taotleda vajadusel tehnilised tingimused ja lahendus kooskõlastada AS-

ga Viljandi Veevärk.

12/16

Tiigi tn 9 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-09-14

13.3 TULETÕRJE VEEVARUSTUS Planeeringualale lähimad hüdrantkaevud asuvad Tiigi tänaval: HK1-11, kaugus planeeringualast ca

80 m, ning H1-12, kaugus planeeringualast ca 120 m ning Ehitajate teel HK 355 kaugus

planeeringualast ca85 m. Planeeringualast ca 300 m kaugusel asub Viiratsi paisjärv, mille ääres

Sakala tänaval asub Päästeameti veevõtukoht.

13.4 HEITVEE KANALISATSIOON Olemasolevana on planeeringuala reovee ärajuhtimine tagatud Tiigi tänaval asuva AS Viljandi

Veevärk ühiskanalisatsiooni torustiku kaudu liitumispunktiga krundi edelapiiril.

Heitvee koguste suurendamiseks üle olemasoleva liitumislepinguga seatud mahu taotleda vajadusel

tehnilised tingimused ja lahendus kooskõlastada AS-ga Viljandi Veevärk

13.5 SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE Planeeringuala lähipiirkonnas sademeveekanalisatsiooni torustik puudub ja selle ehitamist

lähiaastatel piirkonda ei ole kavandatud. Piirkonna ala on langusega läände Viiratsi paisjärve suunal.

Tiigi tn äärde on rajatud tänavast madalamale jäävad sademevee kogumisalad või kraavid koos

truupidega külgnevatele kruntidele mahasõidutee asukohtades.

Hoone(te) katuselt ja platsidelt kogunev sademevesi hajutada ja immutada maksimaalselt krundi

haljasmaal ja suunata krundile rajatavatesse sademevee kompensatsiooni koguritesse, kust näha ette

ülevool teisele poole Tiigi tänavat selle äärde jäävale murualale, kust toimub piirkonna sademevee

valgumine Viiratsi paisjärve suunal.

Soovitav on rakendada platside katendina sademevett pinnasesse imbuda laskvat lahendust (näiteks

murukivi)

Krundi maapinna planeerimisel on keelatud sademevee tahtlik suunamine naaberkinnistutele ja tee

maa-alale.

13.6 ELEKTRIVARUSTUS Planeeritaval kinnistul on olemasolevana liitumine elektrivõrguga õhukaabelliiniga läbi

naaberkinnistu Tiigi tn 7.

Elektrilevi OÜ väljastatud tehniliste tingimustega nr 460803 detailplaneeringuks on seatud

järgmised nõuded:

1. Tiigi tn 9, Viiratsi alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond planeeringuala kinnistute

elektrivarustus lahendatakse olemasoleva 0,4 kV õhuliini baasil. Olemasoleva alajaama

Soojussõlme:(Viljandi) õhuliini fiidri F4 mastilt M4 näha ette uus 0,4 kV maakaabelliin. Objektide

elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid.

Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse.

Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Kui detailplaneeringuga nähakse ette masti

M4 demonteerimine, siis näha liitumiskilbi toide ette sama fiidri mastilt M5.

2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga.

3. Kinnistul asuvad madalpinge õhuliini , mille ümberehitamist võib detailplaneeringuga ette näha.

Võrgu ümberehituseks tuleb sõlmida Elektrilevi OÜ-ga võrgu lisateenuse leping. Teenustasu

sisaldab kõigi vajalike tööde maksumust.

4. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi

katastriüksusi mitte moodustada.

6. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi

kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.

9. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.

Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite

trasside servituudi alad.

13/16

Tiigi tn 9 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-09-14

Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb

esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.

10. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus,

sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.

Planeeringuga määratud hoonestusalal Elektrilevi OÜ nõusolekuta igasugune ehitamine elektriliini

kaitsevööndis on keelatud.

Elektriliini võimalik asukoht olemasolevast alajaamast Soojussõlme:(Viljandi) kuni krundiga

külgnevale maa-alale liitumiskilbi asukohta on näidatud tehnovõrkude lahenduse skeemil.

13.7 SIDEVARUSTUS Olemasolevana on planeeritav ala sidevarustus tagatud vask sidekaabliga teisele pool Tiigi tänavat

jäävast Telia Eesti AS sideehitise sidekaevust VRT33. Vastavalt Telia Eesti AS

telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr 38327869 tuleb planeerida

sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus lähtuvana samast sidekaevust VRT33, Vastavalt

vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatte all

1 m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale.

Uute ehitiste kavandamisel ja välja ehitamisel näha ette meetmed ja tööd olemasolevate Telia eesti

liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivusehitustööde käigus.

Vajadusel uute sideühenduste loomiseks või oluliseks muutmiseks taotleda tööprojekti koostamisel

täiendavad tehnilised tingimused.

13.8 SOOJAVARUSTUS Vastavuses hetkel kehtiva Viiratsi valla üldplaneeringu ja Viljandi Vallavolikogu 20.05.2015

määrusega nr 74, „Kaugküttepiirkonna määramine“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/406062015005)

seatuna kuulub planeeritava kinnistu maa-ala Viiratsi alevi kaugküttepiirkonda. Vastava viidatud

määruse § 3 reguleerib võrguga liitumise tingimused ja korra

§ 3. Võrguga liitumise tingimused ja kord

(1) Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas

asuvatele isikutele, kelle omandis, kaasomandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava

või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi

lõikes 4 määratud juhtudel.

(2) Isikud, kes kaugküttepiirkonna määruse jõustumise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole

kohustatud liituma võrguga.

(3) Võrguga liitumine toimub Kaugkütteseadusega sätestatud korras.

(4) Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste

soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on:

1) ajutised ehitised;

2) ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus küttele ja ventilatsioonile

kokku on alla 40 kW;

3) ehitised, mille soojuskoormus küttele ja ventilatsioonile kokku planeeritava

kaugküttevõrgu trassi jooksva meetri kohta on väiksem kui 1,5 kW või planeeritav tarbimise

maht on alla 1,5 MWh/m aastas;

4) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku

ühendamine seaks ohtu seniste soojustarbijate varustuskindluse;

5) ehitised, mille puhul kütteks kasutatakse kütusevabasid taastuvaid allikaid, milleks on

päikeseenergia ja sellest muundatud soojusenergia, tuuleenergia ja sellest muundatud

soojusenergia, maasoojus ja sellest muundatud soojusenergia, kasutades selleks

taastuvallikaist valmistatud elektrienergiat, hoones kasutatud ja sealt (ventilatsiooni,

kanalisatsiooni jms kaudu) eralduv soojus ja sellest muundatud soojusenergia, kasutades

selleks taastuvallikaist muundatud elektrienergiat.

14/16

Tiigi tn 9 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-09-14

Planeeringuala kaugküttepiirkonna soojavõrku opereerib Adven Eesti AS, kes on väljastanud

06.11.2023 kirjaga nr 3-8 detailplaneeringu koostamise tingimused nr.DP 106-23.

Tingimused on lisatud planeeringule lisana LISA 10. Tingimuste järgselt paikneb ühenduspunkt olemasoleva soojatorustikuga Ehitajate tn 1 kinnistu

maa-alal, Kavandatava torustiku asukohale määratakse võrgu servituudi vajadusega ala piki

torustikku torustiku teljest 2,5 m mõlemale poole ühenduspunktist tarbimiskoha välisseinani.

Kaugküttevõrguga liitumiseks tuleb esitada võrguettevõtja vormil liitumistaotlus koos

soojuskoormuse arvutustega. Pärast liitumislepingu sõlmimist ja enne Võrgu ehitamist sõlmivad

Võrguettevõtja ning kinnistu omanik isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu Võrgu ehitamiseks,

omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja katkematuks kasutamiseks.

14 KESKKONNATINGIMUSTE TAGAMISE NÕUDED

14.1 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATUD TEGEVUSTE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Vastavalt detailplaneeringu algatamise korraldusele ei ole detailplaneeringu koostamisel

keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine nõutav, kuna detailplaneering koostatakse

kooskõlas üldplaneeringuga ja planeeringuga ei kavandata tegevust, mis keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus. Kavandatava

tegevusega ja detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt vahetu või kaudne mõju, mis

võib ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada

ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara

14.2 MÜRA JA VIBRATSIOON Müra tasemed on normeeritud standardis EVS 842, „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra

eest“ ja sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes

ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Mürataseme mõõtmisel

rakendada määruses kirjeldatud mõõtmise meetodeid. Hoone(te) ehitusprojekti koostamisel tuleb

arvestada seatud nõuetega.

Piirkonna mürahäiringute vähendamiseks rakendada planeeringu alal järgmisi meetmeid:

• Hoonetest väljapoole jäävad tehnoloogilised ja tehnoseadmed (nt ventilatsiooniseadmed,

generaator või küttesüsteemid) paigutada selliselt, et oleks tagatud nende tekitatava

müranivoo jäämine lubatud piiridesse või kasutada täiendavaid meetmeid

mürasummutamiseks;

• vältida mürarikkaid tegevusi tavapärase tööaja välisel ajal.

Vibratsiooni hindamisel tuleb lähtuda sotsiaalministri 17.05.2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“

kehtestatud nõuetest.

Liiklusest tingitud vibratsioon planeeringualal jääb eeldatavalt normatiivide piiresse. Planeeritud

hoonete puhul piisab nõuetekohase vibratsiooni taseme tagamiseks tavapäraste vibratsiooni levikut

takistavate ehituslike meetmete rakendamisest. Vibratsiooni levikut takistab massiivsete

konstruktsioonide kasutamine.

14.3 VÄLISÕHU KVALITEET Planeeringuala arendamisel lisanduv liikluskoormus on väike ning sellega ei kaasne õhukvaliteedi

piirväärtuste lähedast saastetaset.

Planeeringualale kavandatud tegevused ei mõjuta välisõhu kvaliteeti märgatavalt.

15/16

Tiigi tn 9 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-09-14

14.4 RADOONIOHT Eesti Geoloogiakeskuse Eesti esialgse radooniriski levilate kaardi (2004) kohaselt jääb

planeeringuala piirkonda, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid.

Hoonete siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Vajadusel rakendada meetmeid vastavalt

EVS 840:2017, „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

14.5 INSOLATSIOONITINGIMUSED Insolatsioonitingimusi (piisava loomuliku valguse, sh päikesevalguse olemasolu) normeerib Euroopa

standard EVS-EN 17037:2019 "Päevavalgus hoonetes" ja Eesti standard EVS 894, „Loomulik

valgustus elu- ja bürooruumides“. Standardi kohaselt tuleb detailplaneeringu staadiumis elamute

asukoht ja hoonete asetus valida selliselt, et eluruumides oleks kindlustatud vähemalt kolmetunnine

katkematu insolatsioon (otsese päikesevalguse pääsemine ruumi) päevas ajavahemikul 22. aprillist

kuni 22 augustini.

Planeeritud hoonestusalad paiknevad hoonestamata maa-alal insolatsiooni tagamise võimalus on

detailplaneeringu koostamise ajal kontrollitud programmiga Archicad 26.

14.6 ENERGIATÕHUSUS Sõltuvalt planeeringualale rajatava(te) hoone(te) kasutusotstarbest tuleb nende projekteerimisel

rakendada energiatõhususe nõudeid, mis on seatud Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

11.12.2018 määrusega nr 63, „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.

15 LOODUSOBJEKTIDE KAITSE JA NENDE KAITSEVÖÖNDID Keskkonnaregistri kohaselt puuduvad planeeringualal looduskaitseseaduse § 4 lõikes 1 nimetatud

olemasolevad või kavandatavad kaitstavad loodusobjektid või keskkonnaregistri maardlate nimistus

olevad maardlad.

16 SERVITUUTIDE SEADMINE JA EHITISE KAITSEVÖÖNDIST TULENEVAD KINNISOMANDI KITSENDUSED

16.1 EHITISE KAITSEVÖÖNDIST TULENEVAD KINNISOMANDI KITSENDUSED 16.1.1 Üldised nõuded Üldised nõuded ehitise kaitsevööndile on kirjeldatud Ehitusseadustiku 8. peatükis.

Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja

omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel

tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks.

Kaitsevööndis on keelatud:

1) ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist;

2) ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast;

3) takistada ehitisele juurdepääsu;

4) takistada ehitise hooldamist, sealhulgas kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest tulenevast

ohust teavitavate tähiste paigaldamist;

5) takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis, mis ei ohusta ehitist;

6) muud seaduses sätestatud tegevused.

Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku

nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Nõusoleku andmise eest ei või kaitsevööndiga ehitise

omanik võtta tasu ega nõuda selliste lisapiirangute kehtestamist, mis ei seondu ohutusega. Ehitise

omanik ei või nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on

õigus nõuda, et kaitsevööndis tegutsev isik on kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu järelevalve all.

Kaitsevööndiga ehitise omanikul on kohustus:

1) tegutseda kinnisasja omaniku õigusi vähimal võimalikul viisil riivaval moel;

2) arvestada oma õiguste teostamisel kinnisasja omaniku õigustatud huviga, sealhulgas teavitada

maaomanikku ehitus- ja remonditööde tegemisest mõistliku aja jooksul enne tööde alustamist;

16/16

Tiigi tn 9 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-09-14

3) tagada kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks tehtud tööde ajal kinnisasja korrashoid ning tööde

lõppedes taastada kinnisasjal endine olukord, välja arvatud kui endise olukorra taastamine oleks

vastuolus kaitsevööndis kehtivate piirangutega.

16.1.2 Tehnovõrkude kitsendused Tehnovõrkudele rakendatakse kitsendust kaitsevööndi ulatuses. Ehitise kaitsevööndi ulatus on

määratud Majandus ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ ja Keskkonnaministri

16.12.2006 määrusega nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“.

Olemasolevatele ja planeeritud tehnorajatistele (nagu näiteks teenusepakkuja elektriliin ja sideliin)

kohaldatakse servituudi ala kaitsevööndi ulatuses.

16.2 OHUALAD Käesoleva detailplaneeringuga hõlmatud maa-alale ei ulatu ohtlikest käitistest, ettevõtetest

lähtuvaid määratud ohualasid.

17 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste osas lähtuda standardist EVS 809-1:2002 Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine.

Projekteerimisel rakendada keskkonna turvalisuse tõstmiseks järgmisi meetmeid:

• Üldkasutatavalt maa-alalt krundi territooriumile ja hoone(te)sse pääsud ning parklad

projekteerida võimalikult avatuna, hästi jälgitavana;

• Parkimisalad ja sissepääsud projekteerida välisvalgustusega;

• Hoonete varustatus turvaseadmetega näha ette vajalikul tasemel;

• Üldkasutataval maa-alal kasutada vastupidavaid, süttimatuid ja kuritegevusele

mittekutsuvaid konstruktsioone ja ehitusmaterjale;

• Tagada keskkonna korrashoid.

18 PLANEERINGU ELLUVIIMINE Planeeringuala kinnistute omanikel on võimalus planeeritud maakasutuse ja ehitusõiguse

realiseerimiseks detailplaneeringus sätestatud tingimustel ajal, mil neil tekib selleks tahe.

Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahju.

Planeeringu elluviimise eelduseks on vajalikuks osutuvate servituutide seadmine.

Koostas

Kalle Kadalipp

Volitatud arhitekt 7, kutsetunnistus 166917