Kiri

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: Avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

Kuupäev: 24/08/2023

A WORLD ELECTRIFIED BY RENEWABLE ENERGY

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

2

Hoiatus ja oluline märkus

Kõik selle dokumendiga seotud intellektuaalse omandi õigused kuuluvad Aker Offshore Wind Europe GmbH-le. Selle

dokumendi sisu kopeerimine, jaotus või muul viisil kasutamine (sealhulgas fotode, illustratsioonide ja muu taolisena) ei ole

lubatud ilma Aker Offshore Wind Europe GmbH kirjaliku loata, välja arvatud seaduslike nõuete täitmise korral, ainult selleks

ettenähtud mahus (näiteks õigus tsiteerida), välja arvatud juhul, kui luba on spetsiifiliselt märgitud.

Pildid/kujutised Dokumendis on esitatud erinevaid pilte ja kujutisi. Neid on kasutatud oluliste kontseptsioonide illustreerimiseks või päriselu

näidetena. Kujutise osade suhteline suurus, formaat ja kaugus võib olla moonutatud või võimendatud ülejäänud kujutise

suhtes spetsiifilise infrastruktuuri kontseptsiooni rõhutamise eesmärgil. Lugeja peaks vältima kujutistest tekkida võivaid

väärarusaamu, mis kalduvad kõrvale kujutise originaalkavatsusest.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

3

Sisukord

1 Sissejuhatus 4

1.1 Hoonestusloa menetluse algatamine kooskõlas Eesti ehitusseadustikuga ................................................................. 4

1.2 Mainstream Renewable Power .................................................................................................................................. 4

1.3 Kontaktteave ............................................................................................................................................................. 5

1.4 Keskkonnaalased, sotsiaalsed ja valitsemiskohustused .............................................................................................. 5

1.5 Üldine süsteemi kirjeldus........................................................................................................................................... 6

1.6 Mereala kasutamise planeeritud tegevuste vastavus Eesti 2035 riiklikule arengukavale ............................................ 8

1.7 Tehnilised spetsifikatsioonid ja projekti kavandamise piirid ....................................................................................... 8

1.8 Dokumendi ülesehitus ............................................................................................................................................... 9

1.8.1 Täiendav informatsioon konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamiseks 10

2 Tehniline teave ehitusseadustiku kohaselt 11

2.1 Avaliku veekogu ala ja ehitiste kasutusotstarve ....................................................................................................... 11

2.2 Suurim kõrgus ja sügavus ning peamised tehnilised andmed ................................................................................... 13

2.2.1 Elektrituulik ja vundament 13

2.2.2 Avamere alajaam 15

2.2.3 Vesiniku tootmine 16

2.3 Planeeritud ehitiste arv projektialal ja ehitistealune pindala.................................................................................... 16

2.3.1 Tuuleturbiin ja vundament 17

2.3.2 Avamere alajaam 17

2.3.3 Vesiniku tootmine 18

2.3.4 Uhtumiskaitse 18

2.4 Projektiala asukoht ja suurus ................................................................................................................................... 19

2.5 Kavandatavad uuringud ja analüüsid ....................................................................................................................... 21

2.5.1 Globaalne Arenduse Standard 21

2.5.2 Esialgsed uuringud ja analüüsid 22

2.5.3 Keskkonna-, sotsiaal- ja sotsiaalmajanduslikud uuringud 23

2.6 Hoonestusloa taotletav tähtaeg .............................................................................................................................. 25

2.6.1 Loa taotlus ja saamine, planeerimine, projekteerimine ja disain 26

2.6.2 Tootmine, ehitus ja paigaldus 26

2.6.3 Käitusfaas 27

2.6.4 Kasutusest kõrvaldamise faas 27

2.7 Finantseerimisvahendid .......................................................................................................................................... 28

2.7.1 Kompetents ja kogemus 28

2.7.2 Projekti rahastusplaan 34

2.7.3 Äriplaan 34

2.7.4 Sotsiaalne ja majanduslik kasu Eesti riigile 36

Lisad 41

Lühendite nimekiri 42

Jooniste nimekiri 43

Tabelite nimekiri 43

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

4

1 Sissejuhatus

1.1 Hoonestusloa menetluse algatamine kooskõlas Eesti ehitusseadustikuga Mainstream Renewable Power (Mainstream) taotleb luba avamere tuulepargi ja võimaliku vesinikujaama ehitamiseks,

käitamiseks ja lammutamiseks Eesti merealale. Kavandatav avamere tuulepark asub Liivi 2 alal, mis on Eesti mereala

planeeringu (MAP) kohaselt ala Liivi lahes, mis on sobilik tuuleenergia arendamiseks. Liivi 2 ala on ~114.5 km2 suurune, vee

sügavusega ~25-44 m. Kavandatava tuulepargi planeeritud koguvõimsuseks on 1100 MW.

Kavandatav avamere tuulepark toetab Eesti riikliku energia- ja kliimakava (REKK 2030) eesmärki suurendada järk-järgult

taastuvenergiaallikate kasutamist kõigis tarbimise sektorites, täpsemalt 65% kogu kodumajapidamiste energiatarbest ja 100%

kogu elektritarbimisest aastaks 20301, ning luua mitmekesisem energiaportfell. Tuulepargil on potentsiaali luua Eesti

majanduse tugevdamiseks tööstustoodangut ja kohalikke töökohti ning varustada Eesti kodusid ja ettevõtteid odava

taastuvelektri ja/või rohelise vesinikuga, tugevdades energia mitmekesistamist ja energiajulgeolekut Eestis ning kogu

Läänemere regioonis. Hoonestusloa taotlus Liivi 2 alale kinnitab Mainstreami pühendumust taastuvenergiale üleminekul, mis

on kooskõlas nii Pariisi kliimakokkuleppe kui ka Mainstreami planeedi suutlikkuspiiridega, mis on defineeritud Stockholm

Resilience Centeri poolt. Mainstreami eesmärk on olla eestvedaja ausale ja kaasavale energiale üleminekul, viies ellu

konkurentsivõimelisi projekte, mis loovad töökohti ja annavad lisandväärtust kohalikele kogukondadele. Positiivse Planeedi

(Planet Positive) sertifikaadiga ettevõttena vähendab Mainstream heitmeid ja keskkonnamõjusid kõigis enda projektides ning

kaasab kliima ja looduse suhtes positiivseid lahendusi. Mainstreami strateegia on olla juhtiv jõud avamere tuuleparkide

industrialiseerimises. Selles projektis on Mainstreami arendusplaani osaks arendamine, ehitus ja käitamine.

1.2 Mainstream Renewable Power Mainstream Renewable Power on juhtiv ainult taastuvenergiale keskendunud ettevõte, mis on esindatud oma ülemaailmse

projektide portfelliga (enam kui 20,8 GW) üle Euroopa, Ladina-Ameerikas, Aafrikas ning Aasia ja Vaikse Ookeani piirkonnas.

Mainstreamis töötab enam kui 600 inimest üle nelja kontinendi. Mainstream on praeguseks kaasanud üle 3 miljardi euro

projektide rahastust. Ettevõte arendab tööstuslikul tasemel maismaa tuuleparkide ja päikeseparkide projekte üle maailma ning

lisaks arendab gigavati suuruseid avamere tuuleparke Vietnamis, Lõuna-Koreas, Norras, Iirimaal, Ühendkuningriigis, Rootsis ja

Austraalias. Mainstreami missioon on luua jätkusuutlik tulevik, mis põhineb puhtal rohelisel energial, ning ettevõte on

pühendunud taastuvenergia ja teiste heitmeid vähendavate ja/või jätkusuutlike eluviiside edendamise tehnoloogiate

arendamisele.

2021. aasta mais omandas Norra ettevõte Aker Horizons enamusosaluse Mainstreamis ning 2022. aasta aprillis liitus Jaapani

ettevõtte Mitsui & Co. Ltd Aker Horizoniga pikaajalise strateegilise investorina. Läbi Aker Horizoni osaluse sai Mainstream

ligipääsu Aker Grupi võrreldamatule avamere tehnilisele võimekusele ja rahastusvõimekusele. 2022. aasta novembris ühines

Mainstream Aker Offshore Windiga, maailmatasemel tehnilise võimekusega ettevõttega, mis keskendus süvamere

tuuleparkide arendamisele, olles välja arenenud Aker Solutionsist. Ühinemise hetkel oli nii Aker Offshore Windi kui ka

Mainstreami enamusosalus Aker Horizonil. Aker Offshore Windiga ühinemisel kasvas Mainstreami avamere üksus üle 100

avamere tuuleparkidele pühendunud professionaalini, mis kinnistas Mainstreami Avamere Tippkeskuse kasvu, täiendades juba

niigi tugevat teostatud arenduste portfelli. Mainstream ühendab parima oma taastuvenergia arenduse teerajaja pärandist,

maailmatasemel arenduse ja rahastuse kogemusest, Aker Grupi kõrgetasemelisest avamere tehnilisest ekspertiisist ja Mitsui

suurest kogemusest energiasektori ning globaalsete strateegiliste liitudega. Täiendavalt omab ettevõte eelisõigusi

rahastatavale ujuvvundamentide tehnoloogiale läbi Principle Power omamise.

1 Interneti allikas: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/281b911d-03da-4187-872d-a21502955d02/energiamajanduse-korralduse-seaduse-muutmise-seaduse-

eelnou-656-se-iii (28.06.2023)

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

5

Mainstream arendab hetkel ujuvaid meretuuleparke Šotimaal (1,8 GW), Lõuna-Koreas (1,2 GW) ja põhja fikseeritud

meretuuleparke Vietnamis (1,4 GW). Hiljuti on Mainstream ja Hexiconi Rootsi ühisettevõte Freja Offshore esitanud kaks

meretuulepargi litsentsi taotlust Läänemere lõunaosas ja Skagerraki väinas asuvate kuni 2,5 GW Mareld ujuva tuulepargi ja

kuni 2 GW Cirrus põhja fikseeritud tuulepargi arendamiseks.

1.3 Kontaktteave

Taotleja Aker Offshore Wind Europe GmbH

Tegevdirektor Holger Matthiesen

Registrijärgne asukoht ja number Hamburg, Saksamaa HRB 172077

Kontaktisik Romana Hartke

1.4 Keskkonnaalased, sotsiaalsed ja valitsemiskohustused Kliimaväljakutse on oma olemuselt energiaalane väljakutse, mis tuleb lahendada taastuvenergialahenduste kasutuselevõtu

kiirendamise ja mahu suurendamisega. Energiasektor annab kolm neljandikku ülemaailmsetest heitkogustest ja peab meie

ühiste kliimaeesmärkide saavutamiseks tegema kiire pöörde. Selles kontekstis etendab Mainstream olulist rolli

taastuvenergia tootmise arendamisel, pakkudes juurdepääsu puhtale, rohelisele energiale. Rohkem kui 20,8 GW projektide ja

tulevikuväljavaadetega aitab Mainstream kaasa roheenergia pöördele kooskõlas riiklike, Euroopa ja ülemaailmsete

strateegiatega, mis seavad energiaarendusel esikohale jätkusuutliku tehnoloogia.

Me usume, et selge, jätkusuutlik ja vastutustundlik lähenemine keskkonnale, sotsiaalvaldkonnale ja valitsemisele

(environmental, social and corporate governance ehk ESG) suurendab ettevõtte usaldusväärsust ja atraktiivsust ning

kindlustab ettevõtte tuleviku regulatsioonide ja aktsiate avaliku esmaemissiooni (IPO) nõuete suhtes. Kliima ja looduse

suhtes positiivsed lahendused on kõigi meie projektide osaks eesmärgiga saavutada konkurentsivõimekus läbi jätkusuutliku

juhtimise ja muuta jätkusuutlik innovatsioon konkurentsieeliseks. ESG-pühendumus on täielikult integreeritud ettevõtte

strateegiasse, tegevusse ja huvigruppidega suhtlusesse. Mainstreami kogu ESG-pühendumus on leitav Globaalse

Jätkusuutlikkuse Poliitikas (Global Sustainability Policy ehk GSP), mis on internetis kättesaadav2, kuid alljärgnevalt on

kirjeldatud valik peamistest põhimõtetest.

Mainstream on pühendunud arenemisele Planeet Positiivse (Planet Positive) ettevõttena, teostades projekte, mis on üle

nullemissiooni3 eesmärkidega ja panustavad bioloogilise mitmekesisuse tõstmiseks aastaks 2030. Muu hulgas sisaldab see

esiteks seda, et Mainstreami tegevused ja investeeringud on kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppega. Teiseks on keskkonna ja

bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine, säilitamine ja taastamine, nagu defineeritud vältimise hierarhias, bioloogilise

mitmekesisuse võtmepühendumus ettevõtte Globaalse Jätkusuutlikkuse Poliitikas (Global Sustainability Policy „GSP”).

Mainstream töötab selle nimel, et vältida tegutsemist bioloogilise mitmekesisuse suhtes tundlikel aladel või nende lähedal

ning vältida mõju ohustatud liikidele. Kolmandaks on Mainstreami eesmärgiks nulljäätmed jäätmejaamadesse, mis tagatakse

läbi jäätmeid tekitavate materjalide vältimise, vähendamise, taastöötluse ja taaskasutuse kogu väärtusahela ulatuses. Samuti

panustab Mainstream maa ja mere ökosüsteemi teenuste jätkusuutlikku kasutusse, minimeerides keskkonnamõjusid ja

püüeldes positiivse loodushoiu poole (netokasv) läbi sobivate kompensatsiooni- või asendusmeetmete kasutamise

jääkmõjude esinemise korral.

2

Taastuvenergiale ülemineku elluviimine (interneti allikas: https://www.mainstreamrp.com/wp-content/uploads/2023/04/Mainstream-Renewable-Power-Sustainability-Report-

2022.pdf?utm_source=website&utm_medium=internal-link&utm_campaign=sustainability-report-2022 (04.07.2023) 3 Üle nullemissiooni on termin, mis viitab vältimise hierarhia esimesele eesmärgile kõigepealt vähendada füüsilisi emissioone maksimaalses ulatuses enne teaduspõhiste

kõrgetasemeliste asenduste kaalumist raskesti välditavate emissioonide suhtes.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

6

Läbi Globaalse Jätkusuutlikkuse Poliitika (GSP), on Mainstream pühendunud kaasava ja jätkusuutliku tööstuse ja

infrastruktuuri arendamisele riikides, kus me tegutseme. Mainstream tunneb vastutust mõjutada ühiskonda positiivselt ja

püüab tagada, et kohalikud kogukonnad saavad tegevustest kasu. Kohalike kogukondade usaldus ja toetus on tegevuslitsentsi

saamise aluseks ja Mainstream pingutab, et säilitada avatud dialoogi kogu projekti arendustsükli vältel. Mainstream

identifitseerib ja kaitseb kultuuripärimust, tagades, et kõigis meie projektides kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud

meetodeid kultuuripärimuse kaitsel, väliuuringutel ja dokumenteerimisel. Täiendavalt pingutab Mainstream, et ehitada

usalduslikud suhted ja tagada pikaajaliselt sotsiaalsed väärtused meie projektides ja tegevustes. Ettevõte püüab edendada

õiglasele ja kaasavale energiale üleminekut, kaasates kohalikud kogukonnad ja tagades minimaalsed sotsiaalsed tagatised4.

Mainstream on pühendunud globaalse taastuvenergiale ülemineku juhtimisele jätkusuutlikul meetodil, projektide

arendamisele vastavalt parimatele rahvusvahelistele meetoditele ja ESG standarditele ning Mainstreami Globaalse Arenduse

Standardile (Global Development Standard ehk GDS). Mainstreami GDS kaubamärk on ettevõttesisene standard, mis suunab

kõigi ettevõtte projektide arendamist ja mille eesmärgiks on kaotada riskid igas arenguetapis. GDS koosneb reast

protsessidest ja otsustusväravatest, mida iga projekt peab edasi liikumiseks läbima. See sisaldab kõiki arendusalasid, alates

insenertegevustest, töökeskkonna ja tervise ohutusest kuni kohaliku kogukonna kaasamiseni. Seda mõõdetakse mitme

rahvusvahelise standardi võrdluses, nagu Ekvaatori Põhimõtted ja IFC Keskkonna ja Sotsiaalsed Standardid, ning on kooskõlas

ÜRO eesmärkide ja põhimõtetega ning inimõiguste ja Maailmapanga grupi suunistega keskkonnale ja töökeskkonna

ohutusele. Mainstream eelistab jätkusuutlikku sooritust tarnijate valikul, kes peavad vastama meie käitumiskoodeksi

ootustele. Head juhtimissüsteemid tagavad majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse mõju saavutamise vahendid, jälgides

riske ja identifitseerides uusi võimalusi.

Osana Globaalsest Jätkusuutlikkuse Poliitikast (GSP), pühendub ettevõte uute teaduspõhiste teadmiste arendamisele, uute

tehnoloogiate turule toomisele, digitaliseerimisvõimaluste kasutamisele ja strateegiliste partnerluste loomisele, et parendada

jätkusuutlikkust kogu meretuuleparkide väärusahelas. Läbi on viidud ja viiakse läbi mitmeid uurimisprojekte ning ettevõte on

investeerinud teaduspõhistesse algatustesse – nagu näiteks ProGRess5 (tiibade taaskäitlemine), Nextwind6 (digitaalne kaksik

andmeanalüüsis, et vähendada keskkonnamõju), VisAvis7 (lindude rände ja tuuleenergia väljakutsete uurimine) ja MARCO8

(kooseksisteerimine) –, mille eesmärgiks on meretuuleparkide sektori edendamine. 2023. aastal investeeris Mainstream

sellisesse arendus- ja uurimistegevusse 2,7 miljonit EUR ja täiendavalt toetas uurimus- ja arendusprojekte nõustavas rollis.

1.5 Üldine süsteemi kirjeldus Alljärgnevalt on loetletud Liivi 2 avamere tuulepargi süsteemi osad:

1. kolme labaga avamere horisontaalteljel tuuleturbiin (Horizontal Axis Wind Turbine ehk HAWT),

2. põhja fikseeritud vundamendid,

3. sektsioonidevahelised merekaablid turbiinide vahel ja alajaamaga ühenduses,

4. põhja fikseeritud avamere alajaam tuulepargi alal,

5. avamere alajaama ekspordikaabel maismaa ühenduspunkti(de)ni,

6. maismaa alajaam,

7. õhuliinid,

4 Minimaalsed sotsiaalsed tagatised tähendab OECD rahvusvaheliste ettevõtete suuniste ja ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtete järgimist, sealjuures järgides

põhimõtteid ja õigusi, mis on määratud rahvusvahelise tööorganisatsiooni deklaratsioonis aluspõhimõtete ja -õiguste kohta tööl ning selle järgimismehhanismi kaheksas aluspõhimõttes ning rahvusvahelist inimõiguste deklaratsiooni. Täiendavalt me tunnustame ÜRO Lapse õiguste konventsiooni ja ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni ning meie kohustusi nendele vastavalt. 5 Interneti allikas: https://www.mainstreamrp.com/news/consortium-led-by-aker-offshore-wind-secures-blade-recycling-pilot-project-funding/ (28.06.2023) 6 Interneti allikas: https://www.mainstreamrp.com/wp-content/uploads/2023/04/Mainstream-Renewable-Power-Sustainability-Report-

2022.pdf?utm_source=website&utm_medium=internal-link&utm_campaign=sustainability-report-2022 (28.06.2023) 7 Interneti allikas: https://www.nina.no/english/Sustainable-society/Renewable-energy/VisAviS (28.06.2023) 8 Interneti allikas: https://www.dnvgl.it/news/dnv-to-lead-research-project-to-strengthen-marine-and-offshore-wind-coexistence-planning-237122 (28.06.2023)

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

7

8. valikuliselt: vesiniku tootmisplatvorm(id).

Vt joonisel 1 kujutatud põhja kinnitatud ja ülekandesüsteemi ühendatud avamere tuulepargi illustratsiooni selle

põhikomponentide, ekspordikaabli ja maismaa asutusega. Kavandatava tuulepargi ekspordikaablid ja maismaa (trafo)

alajaamad asuvad väljaspool Liivi 2 ala ja seega vajavad täiendavat luba väljaspool käesolevat hoonestusloa taotlust.

1. Tuulegeneraator 2. Fikseeritud vundament (näidisena sõrestikvundament)

3. Sektsioonidevahelised kaablid (turbiinide vahel ja kuni

alajaamani) 4. Avamere alajaam (fikseeritud vundamendiga)

5. Ekspordikaabel9 6. Maismaa alajaam 10

7. Õhuliinid11 Joonis 1. Fikseeritud vundamentidega avamere tuulepargi illustratsioon

Järgnev on joonisel 1 esitatud komponentide üldine kirjeldus:

1. Tuuleturbiin (Wind Turbine Generator ehk WTG) paigaldatakse põhja fikseeritud vundamendi peale. Elektri tootmine

toimub WTG-s turbiini labade pöörlema paneku kaudu, kasutades tuule kineetilist energiat. Avamere tuulepargi

turbiinid on tavaliselt oluliselt suuremad kui maismaa tuulepargis.

2. Põhja fikseeritud vundamendid on konstruktsioonid, mis toetavad turbiine suhteliselt madalal sügavusel ja on

paigaldatud otse pinnasesse. On võimalik kasutada erinevaid fikseeritud vundamenditüüpe sõltuvalt ala tingimustest.

3. Sektsioonidevahelised kaablid on merealused kaablid, mis transpordivad toodetud elektrit igast turbiinist avamere

alajaama. Mitu turbiini võib olla ühendatud samas kaabliringis, enne kui viimane ringi kaabel transpordib kogu ringi

turbiinide elektri avamere alajaama. Sektsioonidevahelised kaablid süvendatakse alati võimaluse korral merepõhja.

4. Avamere alajaam on ehitis, mis kogub tuulepargi poolt toodetud elektrienergia sektsioonidevahelistest kaablitest.

Avamere alajaam paikneb tuuleturbiinidele sarnasel vundamendil. See platvorm sisaldab endas komponente, mis on

vajalikud elektrienergia muundamiseks, et muuta see sobilikuks ekspordikaabli kaudu transpordi jaoks.

5. Ekspordikaabel (-kaablid) transpordib elektrienergia avamere alajaamast maismaa alajaama ja kus võimalik, on

süvendatud merepõhja.

6. Maismaa alajaam(ad) saavad elektrienergia ekspordikaabli(te) kaudu. Maismaa alajaam(ad), sarnaselt avamere

alajaamale, muundavad elektrienergia sobilikuks edasiseks transpordiks, näiteks õhuliinide kaudu riiklikku elektrivõrku.

9 Mainitud arusaadavuse eesmärgil kuid vajab eraldi avaldust maismaaühenduskoha asukoha määramisel. 10 Väljaspool käesolevat hoonestusloa taotlust. 11 Väljaspool käesolevat hoonestusloa taotlust.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

8

1.6 Mereala kasutamise planeeritud tegevuste vastavus Eesti 2035 riiklikule arengukavale Käesolevaga on hinnatud mereala kasutamise planeeritud tegevuste vastavust Eesti 2035 arengukava eelistustele ja

Mainstreami eesmärk on kõigi viie Eesti 2035 strateegilise eesmärgi12 täitmine Eesti Liivi 2 ala avamere tuulepargi arenduse,

ehituse ja käitamise käigus.

#1 Eesmärk: Eesti inimene on arukas, tegus ja tervist hoidev – Mainstream täidab selle eesmärgi, kaasates Eesti tööjõudu

Eesti Liivi 2 alal avamere tuulepargi arenduses, ehituses ja käitamises.

#2 Eesmärk: Ühiskond. Eesti ühiskond on avatud, hooliv ja koostöömeelne – Mainstream täidab selle eesmärgi läbi

kommunikatsiooni ja kohalike kogukondade kaasamise Eesti Liivi 2 ala avamere tuulepargi arenduses, ehituses ja käitamises.

#3 Eesmärk: Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik – Mainstream täidab selle eesmärgi läbi väljaspool

Harju maakonda tehtud investeeringute Eesti Liivi 2 ala avamere tuulepargi arendusse, ehitusse ja käitamisse (sealhulgas

investeeringud uurimis- ja arendusprojektidesse).

#4 Eesmärk: Eesti elukeskkond on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne – Mainstream täidab selle eesmärgi Eesti

Liivi 2 ala avamere tuulepargi arenduses, ehituses ja käitamises läbi peatükis 2.5 kirjeldatud meetmete.

#5 Eesmärk: Eesti riigivalitsemine on uuendusmeelne, usaldusväärne ja mitmekesine – Mainstream täidab selle eesmärgi,

luues kohaliku ettevõtte üksuse Eesti Liivi 2 ala avamere tuulepargi arenduseks, ehituseks ja käitamiseks ning kohalike

kogukondade kaasamiseks.

Tasub märkida, et riiklike arengukavade(13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21) eesmärgid ja vastavate asutuste (keskkonnakaitse,

merekasutuse, innovatsiooni ja rahvusliku julgeoleku valdkonna) seisukohad on arvesse võetud kui riigi eelistused.

1.7 Tehnilised spetsifikatsioonid ja projekti kavandamise piirid Tegevused, nagu planeerimine, lubade taotlemine, ala uuringud ja avamere tuulepargi kavandamine, on ulatuslikud ja

kestavad mitmeid aastaid. Samal ajal areneb avamere tuuletööstus ja innovaatiline tehnoloogia kiiresti edasi. Näide sellest on

turbiinide suurus (MW ja rootori läbimõõt), nagu esitatud joonisel 2, mis on viimaste aastate jooksul oluliselt kasvanud.

Seega, kuna ehitusloa taotluse avaldus tuleb üldiselt esitada mitu aastat enne ehitustegevust, ei ole lõplike tuulepargi osade

määramine, nagu turbiini mudel ja varustus, teostatav ehitusloa taotluse faasis.

Nende tehnilisest ebakindlusest tulenevate projekti kontseptsiooni määratlemise raskuste adresseerimiseks loa taotluse

faasis on muutunud avamere tuuletööstuses tavapraktikaks projekti kavandamise piiride (Project Design Envelope ehk PDE)

määratlemine. PDE lähenemine kirjeldab projekti kontseptsiooni suurimate (ja väikseimate) parameetrite seadmise kaudu,

võimaldades tegevuste edenemist paralleelselt ja iteratiivselt, mille tulemuseks on kõige efektiivsem ja jätkusuutlikum

tulemus suurima positiivse mõjuga kliimale, majandusele ja keskkonnale. Kui projekti parameetrid jäävad PDE ja

keskkonnamõju hinnangu (Environmental Impact Assessment ehk EIA) piirangute raamidesse, on õigustatud põhjenduste

korral samaväärsed või väiksemad parameetrid lubatud kõigi väljastatud lubade tingimuste piirides. Juhul kui on esitatud

valik võimalusi (näiteks turbiini mudel või vundament), hinnatakse igal juhtumil EIA-s kõige kahjustavamat valikut. PDE

12

„Aluspõhimõtted ja sihid“, interneti allikas: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid (04.06.2023) 13 ”Säästev Eesti 21”, interneti allikas: https://www.riigikantselei.ee/media/280/download (28.06.2023) 14 “Eesti 2035”, interneti allikas: https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia (28.06.2023) 15 “Eesti 2030+”, interneti allikas: https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/yrp/ (28.06.2023) 16 “Riiklik energia- ja kliimakava 2030”, interneti allikas: https://mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/energiamajandus/energia-ja-kliimakava (28.06.2023) 17 “Kliimapoliitika põhialused aastani 2050”, interneti allikas: https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050 (28.06.2023)

18 “Kliimamuutustega kohanemise arengukava”, interneti allikas: https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava (28.06.2023) 19 “Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030”, interneti allikas: https://kliimaministeerium.ee/ministeerium-kontakt-uudised/strateegia (28.06.2023) 20 “Energiamajanduse arengukava”, interneti allikas: https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/energiamajandus/energiamajanduse-arengukava (28.06.2023) 21 “Eesti merendusstrateegia”

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

9

tehnilise spetsifikatsiooni oletused põhinevad Mainstreami kogemusel ja tihedal koostööl turbiini tootjate ning tööstusega

üldiselt.

Joonis 2. Turbiini suuruste ajaloolise ja eeldatava tuleviku illustratsioon

1.8 Dokumendi ülesehitus See dokument kirjeldab Mainstreami poolt välja pakutud plaani avamere tuulepargi rajamiseks Eesti riikliku mereala

planeeringu22 Liivi 2 alas. Dokumendis esitatud informatsioon on kooskõlas Eesti ehitusseadustiku23 § 1133 lg 2, § 1133 lg 3 ja §

1139 lg 2, kasutades PDE lähenemist (nagu kirjeldatud peatükis 1.7).

Vastavalt ehitusseadustiku § 1133 lg 2 peab hoonestusloa taotlus sisaldama järgnevat informatsiooni:

1. ehitise kasutamise otstarve,

2. ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed,

3. ehitiste arv koormataval alal ning ehitisealune pindala,

4. avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites,

5. avaliku veekogu elektrijaamaga koormamise puhul elektrijaama potentsiaalne võimsus ja põhivõrguettevõtja

tehnilised tingimused põhivõrguga liitumise kohta, välja arvatud juhul kui hoonestusloa taotlejaks on

põhivõrguettevõtja,

6. esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja kavatseb hoonestusloa andmise

otsustamiseks teha,

7. hoonestusloa taotletav kestus,

8. äri- ja mittetulundusühingu puhul kinnitus, et äriregistrile või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile

esitatud andmed äriühingu osanike või aktsionäride, mittetulundusühingu liikmete ning tegelike kasusaajate kohta

on täielikud ja tõesed,

9. teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja

hilisemat kasutamist,

10. pädeva asutuse nõudmisel muud asjakohased hoonestusloa taotlemisega seonduvad andmed ja dokumendid,

11. teave innovatsioonialadele kavandatava tehnoloogia uudsuse kohta.

Ülalmainitud informatsioon on esitatud kronoloogiliselt taotluse peatükis 1.8.1, v. a järgnevad punktid:

- lisa 1 – põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused (§ 1133 lg 2 p 5),

- lisa 2 – ehitusseadustiku § 1133 lg 3 nõutud täiendavad dokumendid,

22 Interneti allikas: https://mereala.hendrikson.ee/kaardirakendus.html (28.06.2023) 23

Interneti allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023002 (28.06.2023)

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

10

- lisa 3 – taotlust täiendav konfidentsiaalne informatsioon,

- lisa 4 – kinnitus äriühingu aktsionäride ja tegelike kasusaajate andmete tõesuse kohta (§ 1133 lg 2 p 8),

- lisad 5, 6 ja 7 – Mainstreami auditeeritud majandustulemused viimase kolme aasta kohta (2020, 2021 ja 2022).

- Teavet kavandatava tehnoloogia uudsuse kohta (§ 1133 lg 2 p 11) ei esitata, kuna see ei ole Liivi 2 ala puhul

asjakohane.

Järgnevas peatükis 1.8.1 on esitatud ülevaade, kus on käesolevas dokumendis kajastatud ehitusseadustiku § 1139 lg 2

punkte.

Mõnesid komponente mainitakse või adresseeritakse käesolevas dokumendis pealiskaudselt tuulepargist tervikliku vaate

saamiseks, kuid neid ei kirjeldata detailselt, kuna need ei asu tuulepargi alal ning vajavad eraldiseisvat loa taotlus protsessi ja

konsultatsiooni. Need sisaldavad ekspordikaablit ja/või vesiniku torustikku elektrienergia ja/või vesiniku maismaale

transportimiseks, maabumisala, maismaa alajaama ja võimalikku maismaa vesiniku tootmisjaama.

1.8.1 Täiendav informatsioon konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamiseks Vastavalt ehitusseadustiku § 1139 lg 2 hinnatakse konkureerivad taotlused pädeva asutuse poolt vastavalt täiendavatele

punktidele, lisaks § 1133 lg 2 sätestatule. Neid punkte on kirjeldatud läbi kogu taotluse, kuid selguse mõttes on tabelis 1

esitatud igale punktile vastavad peatükid.

Tabel 1. Pädeva asutuse poolt hinnatavate punktide ülevaade

§ 1139 lg 2

Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamine

Vastav peatükk

1) asjaomase asutuse arvamus -.-

2) planeeringutes toodud suunised ja tingimused Peatükid 1.1, 2.2, 2.3, 2.4

3) keskkonnakaalutlused Peatükk 2.5

4) hoonestusloa taotleja majandustegevuse sisu Peatükid 2.1, 2.6, 2.7.3

5) hoonestusloa taotleja majandusvõimekus Peatükk 2.7

6) riigi majanduslik kasu Peatükk 2.7 (2.7.4)

7) avaliku veekogu alale ehitise püstitamise ja ehitise

kasutamise tähtaeg

Peatükk 2.6

8) projekti sotsiaalne kasu Peatükk 2.7 (2.7.4)

9) avaliku veekogu ala kasutamise otstarve Peatükid 1.1, 2.1

10) vastavus riigi arengudokumentidest lähtuvatele

eesmärkidele

Peatükk 1.6

11) riigi eelistus avaliku veekogu ala kasutamisel -.-

12) planeeringus määratletud innovatsioonialale

kavandatava tehnoloogia uudsus

Ei ole käsitletud tulenevalt ebaasjakohasusest Liivi 2 alal

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

11

2 Tehniline teave ehitusseadustiku kohaselt

2.1 Avaliku veekogu ala ja ehitiste kasutusotstarve See peatükk kirjeldab avaliku veekogu ala ja ehitiste kasutusotstarvet vastavalt ehitusseadustiku § 1133 lg 2 p 1.

Tulenevalt aastatepikkusest kogemusest tuuleparkide arendamisel, ehitusel ja käitamisel usume, et Mainstream saab olla

tugev ja usaldusväärne partner Eesti toetamiseks energiaeesmärkide saavutamiseks kooskõlas Eesti riikliku energia- ja

kliimakavaga (REKK 2030). Mainstream püüab panustada tööhõive suurendamisesse, luua uusi töökohti, teha koostööd

kohalike huvigruppide ja teadusasutustega ning kasutada konkurentsivõimelist kohalikku tarneahelat suurimal võimalikul

määral. Näide väga asjakohasest teenusest, on kohalik hästi arenenud ja ulatuslik kogemus digitaliseerimises ja IT

tehnoloogiates, mida Mainstream saaks kasutada Eesti kogukonnas tuulepargi hooldus ja käitusprogrammide optimeerimisel.

Mainstream teeb ettepaneku rajada avamere tuulepark koguvõimsusega kuni 1100 MW taastuvenergiat Eesti merealale Liivi

lahes, täpsemalt Liivi 2 alale. Seega on tuulepark ka oluline samm rohepöördes ja Euroopa Liidu poolt määratud eesmärkide

täitmisel.

Mainstream kaalub mitut stsenaariumi Liivi 2 alal tuuleturbiinide toodetud elektri jaoks. Üks stsenaarium on avamere tuule

toodetud elektrienergia tarnimine otse võrku. See stsenaarium sisaldab kas radiaalühendust Eestisse või eksporti

naaberriikidesse (nn selgroog). Teine stsenaarium on kasutada toodetud elektrit energia salvestamiseks. Energia

salvestamine võib toimuda nii maismaa kui ka avamere vesiniku tootmisjaamades. Mõlemal puhul on tänapäeva tehnoloogiat

ja vähest kaugust maismaast arvestades eeldatavalt kõige tõenäolisem Liivi 2 alale maismaa lahendus. Viimaseks

Mainstreami poolt kaalutud stsenaariumiks on nende kahe stsenaariumi kombinatsioon – eksportida nii elektrone (elektrit)

kui ka molekule (vesinik). Kõigi mainitud stsenaariumite puhul võib tuulepark olla osaliselt või täiesti ühendatud külgnevate

tuuleparkidega. Käesolevas peatükis on esitatud ülevaatlik stsenaariumite kirjeldus, kuid lõplik turustuslahendus määratakse

hilisemas staadiumis, kuna see sõltub turu võimalustest, tehniliste lahenduste küpsusest, võrguühenduse majanduslikest

võimalustest ja selliste lahenduste kättesaadavusest, nagu Läänemere võrkudevaheline ühendus24 ja Euroopa vesiniku

selgroog (EHB) 25.

Otse võrku elektri tarnimise stsenaariumi korral ühendatakse turbiinid avamere alajaamaga sektsioonisiseste kaablite kaudu.

Elekter transporditakse siis lõplikku sihtkohta ekspordikaabli(te) kaudu. Eestiga radiaalühenduse lahenduse illustratsioonid

on esitatud lisas 2. Naaberriikidesse ekspordi või nn selgroo lahenduse puhul peab ekspordikaabli marsruudi analüüsi läbi

viima siis, kui sihtkohad on määratud.

Stsenaarium, kus elektrienergia täielikult vesinikuks konverteeritakse, on kõige tõenäolisem nn selgroo lahenduse saadavuse

korral. Osalise ja täieliku vesiniku tootmise kontseptsioon järgib samu põhimõtteid.

Stsenaariumi puhul, kus tuulepark on osaliselt ühendatud vesiniku tootmisjaama ja/või akupargiga, panustavad need võrgu

tasakaalu säilitamisse, salvestades energiat kõrge elektri tootmise või madala nõudluse/pakkumise tasakaalu aegadel ja

annavad energiat madala elektri tootmise või kõrge nõudluse ajal.

Vesiniku tootmisel (maismaa/avamere) on vajalikud sellised komponendid, nagu elektrolüüs (PEM või leeliseline), trafo,

alaldi, vee magesti ja kompressor (CH2 jaoks). Ülevaade vesiniku tootmisjaama komponentidest on esitatud joonisel 3.

Vesiniku tootmise korral töödeldakse see tavaliselt edasi kokku surutud vesinikuks (CH2) või vedelaks vesinikuks (LH2) või

24

Integreeritud Balti Avamere Tuulevõrgustiku areng: Baltic InteGrid, interneti allikas: https://interreg-baltic.eu/project/baltic-integrid/ (18.07.2023) 25

Euroopa vesiniku selgroo kaardid | EHB Euroopa Vesiniku Selgroog, interneti allikas: https://www.ehb.eu/ (17.07.2023)

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

12

lisaks muudetuna ammoniaagiks (NH3) Haber-Bosch protsessi26 kaudu. Eelistatud vesiniku või vesinikukandja seisund sõltub

sellistest teguritest, nagu lõplik kasutusviis (elektri salvestus või laevakütus), salvestusperioodi pikkus, transpordi viis jm.

Vesiniku tootmise käigus tekivad kõrvalsaadustena sool ja hapnik, mis võivad pikas perspektiivis mõjuda positiivselt

Läänemere madala soolsuse ja hapnikutaseme tõstmiseks.

Joonis 3. Vesiniku tootmise komponentide ülevaade

Liivi 2 alal vesiniku tootmisel võib sobilik olla nii koondatud kui ka hajutatud vesiniku tootmine. Koondatud avamere vesiniku

tootmine tähendab, et vesiniku tootmiseks vajalikud komponendid paiknevad ühis(t)el avamere platvormi(de)l tuulepargi

alal. Seega transporditakse toodetud elekter sektsioonidevaheliste kaablite kaudu avamere alajaama, kust see suundub

vesiniku tootmisplatvormi(de)le. Mõnel juhul võib olla sobiv koondatud vesiniku tootmisplatvormi(de) ühendamine avamere

alajaama platvormi(de)ga nii, et on ainult üks ühine platvorm.

Hajutatud vesiniku tootmise puhul toodetakse vesinik eraldiseisvalt tuuleturbiinis. Seega paigutatakse vesiniku tootmise

komponendid turbiinivundamentidele või gondlisse. Hajutatud vesiniku tootmine võib vajada olulist muutust turbiini

vundamentidele, kuid vajadus eraldiseisva vesiniku tootmisplatvormi(de) järele kaob ära.

Maismaa vesiniku tootmise puhul transporditakse elekter sektsioonidevaheliste kaablite kaudu tuulepargist avamere

alajaama, läbi ekspordikaablite maismaa alajaama, kust see siis transporditakse maismaa vesiniku tootmisjaama. Maismaa

tootmine võimaldab leeliselise elektrolüüsi seadmete kasutamist, millel on hetkel kõrgem efektiivsus ja väiksem

alginvesteeringu kulu. Nende suurus ja kaal on samas pea kaks korda suurem PEM elektrolüüsi seadmetest. Maismaa

vesiniku tootmise korral peab uurima neid kahte süsteemi, et aru saada sotsiaalsetest, keskkonna- ja majandusmõjudest.

Täiendavalt tuleb esitada eraldiseisev ehitusloa taotlus tootmisüksuse jaoks vajaliku ala saamiseks ning seega ei ole maismaa

vesiniku tootmist käesolevas taotluses edaspidi käsitletud.

Samad põhimõtted kehtivad energiasalvestusel akudesse. Avamere energiasalvestuse puhul tuleb akud paigutada

platvormidele ja tõenäolisema maismaal energiasalvesti puhul tuleb ehitada mitmed üksused akude paigutamise jaoks.

Hetkel kõige laialdasemat kasutust leidev aku salvestussüsteem kasutab liitiumioon akusid. Sellegipoolest on saadaval

26

Haber-Bosch protsess on ammoniaagi sünteesimise protsess vesinikust ja lämmastikust, kus õhus sisalduv lämmastik segatakse vesinikuga väga suure rõhu ja kõrge temperatuuri

tingimustes, interneti allikas: https://www.britannica.com/technology/Haber-Bosch-process (18.07.2023)

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

13

mitmed tehnoloogiad, mida peab kaaluma, kui akudesse salvestamine on osa müügistruktuurist. Maismaa akupargi üksus

vajab samuti eraldiseisvat loa taotluse protsessi ja seega siin seda edaspidi ei käsitleta.

2.2 Suurim kõrgus ja sügavus ning peamised tehnilised andmed See peatükk kirjeldab Mainstreami poolt pakutud avamere tuulepargi elementide suurimat ehituskõrgust ja -sügavust ning

muid olulisi tehnilisi andmeid kooskõlas ehitusseadustiku § 1133 lg 2 p 2.

Andmed on esitatud tuuleturbiinide ja nende vundamentide, avamere alajaama ja võimalike vesiniku tootmisplatvormide

kohta. Kaablid on kirjeldatud peatükis 2.3. Siinkohal on käsitletud koondatud vesinikutootmist, nagu kirjeldatud peatükis 2.1.

Nagu varasemalt selgitatud, siis tuulepargi ehituse täpne ulatus selgub peale ehitusloa saamist ja peatükis 2.5 kirjeldatud

vajalike uuringute teostamist. Seega on järgnevate alapeatükkide tehnilised kirjeldused esitatud vastavuses PDE-ga.

2.2.1 Elektrituulik ja vundament

Tehniline informatsioon tuulepargi elektrituulikute jaoks on antud kahe näitena nagu esitatud tabelis 2. Näide 1 sisaldab

suurimat alale paigaldatavate turbiinide arvu ja näide 2 suurimat turbiini nimivõimsust. Seega on vastavalt kõrgeim turbiini

nimivõimsus 30 MW ja suurim turbiinide arv 75. Sellele lisaks esitatud informatsiooni peaks tõlgendama antud näidete

maksimaalsete parameetritena.

Tabel 2. Tuuleturbiinide tehniline informatsioon

Parameeter Näide 1 (tänapäeva

tehnoloogia)

Näide 2 (võimalik

tulevikutehnoloogia)

Maksimaalne tuuleturbiini nimivõimsus [MW] 15 30

Maksimaalne rootori läbimõõt [m] 240 320

Kaugus laba tipust keskmise merevee tasemeni

(vabaparras) [m]

25-35 25-35

Suurim tiivikurummu kõrgus [m] 155 195

Suurim kogukõrgus üle keskmise merevee taseme [m] 270 350

Suurim tuulepargi võimsus [MW] 1100 1100

Suurim turbiinide arv 75 35

Tabeli 2 näites 2 esitatud turbiin näitab 30 MW turbiini maksimaalseid mõõtmeid, mis on esitatud avalduse ülemise piiri

määramiseks. Lõplik tehnoloogia valik, ülesehitus ja vundamendi valik teostatakse tuuleenergia arenduse suuniste ja

tingimuste kohaselt, nagu määratletud Eesti mereala planeeringu peatükis 5.6.5 ja KMH kohaselt, nagu kirjeldatud peatükis

2.5.3. Joonis 4 illustreerib tuuleturbiini, kus on defineeritud rootori läbimõõt, kaugus laba tipust keskmise merevee tasemeni

ja kogukõrgus.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

14

Joonis 4. Avamere tuuleturbiini parameetrite illustratsioon

Liivi 2 ala veesügavus on ~25-44 m ja seega on vundamentide valikus sõrestikvundamendid (nii 3 ja 4 jalaga kui ka kolmhark),

monovaiad ja gravitatsioonivundamendid, nagu illustreeritud joonisel 5. Arvestades veesügavust ja hetkel saadaolevaid

andmeid pinnasetingimuste kohta, on asjakohane kombinatsioon erinevatest vundamenditüüpidest.

Merejää aladele paigutatavate avamere tuuleturbiinide ja platvormide jaoks on olemas erinevaid vundamendidisaine. Jää

poolt tekitatud koormuseid tuuleturbiine ja alajaamu toetavatele vundamentidele analüüsitakse lähemalt ja võetakse

projekteerimisel arvesse.

Joonis 5. Avamere tuuleturbiinide põhja fikseeritud vundamentide illustratsioon

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

15

2.2.2 Avamere alajaam Tabelis 3 on esitatud avamere alajaama põhimõõtmed ja tehniline teave. Joonisel 6 on näha avamere alajaama illustratsiooni.

Avamere alajaam on vajalik kõigi müügitsenaariumite korral ja see planeeritakse Liivi 2 alale.

Tabel 3. Avamere alajaama tehniline informatsioon

Avamere alajaam

Parameeter Väärtus

Suurim avamere alajaamade arv 1

Suurim võimsus platvormi kohta [MW] 1 100

Alajaama vundamenditüüp Sõrestik või vai

Suurim kõrgus keskmisest merevee tasemest (Medium Sea Level ehk

MSL) konstruktsiooni tipuni [m] 75

Vundamendi süvise suurim sügavus (sõltub vundamenditüübist) [m] 80

Joonis 6. Avamere alajaama ja selle sõrestikvundamendi illustratsioon

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

16

2.2.3 Vesiniku tootmine Aastase vesinikutootmise kogus sõltub mitmest tegurist, nagu tuulepargis toodetud elektrienergia kogus, elektrolüüsi

tehnoloogia ja vesinikutootejaama efektiivsus. Olgugi, et hetkel ei ole need tegurid defineeritud, on esialgse prognoosi

kohaselt, arvestades tuulepargi ja vesinikujaama kohta tehtud oletusi, keskmine aastane toodang 90 000 tonni, nagu esitatud

tabelis 4.

Tabel 4. Paigaldatava elektrolüüdi võimsus ja aastane vesinikutoodang

Elektrolüüdi võimsus ja vesinikutoodang

Parameeter Väärtus

Vesinikujaama paigaldatud elektrolüüdi võimsus [MW] 1200

Prognoositud aastane vesinikutoodang [tonnes] 90 000

2.2.3.1 Avamere vesinikutootmise platvorm

Tabelis 5 on esitatud avamere vesinikutootmise platvormi(de) tehniline informatsioon. Platvorm(id) on asjakohased ainult

stsenaariumi kohaselt, kus toodetud elektrit kasutatakse täielikult või osaliselt vesiniku tootmiseks avamerel. Vesiniku

tootmise platvorm paigaldatakse Liivi 2 alale. Avamere alajaama ja avamere vesiniku tootmise platvormi vundamendi

tunnused on sarnased, nagu näidatud joonisel 6. Erinevused on komponentides, ehitisealuses pinnas, kõrguses, platvormide

kaalus ja ohutusnõuetes ning regulatsioonides.

Tabel 5. Tehniline informatsioon vesiniku tootmise platvormi(de) kohta

Avamere vesinikutootmise platvormid

Suurim avamere vesinikutootmise platvormide arv 3

Suurim vesiniku tootmisvõimsus platvormi kohta [MW] 400

Vesinikutootmise platvormi vundamenditüüp Sõrestik või vai

Suurim kõrgus keskmisest merevee tasemest konstruktsiooni

tipuni [m]

85

Vundamendi süvise suurim sügavus (sõltub

vundamenditüübist) [m]

80

2.3 Planeeritud ehitiste arv projektialal ja ehitistealune pindala Kooskõlas ehitusseadustiku § 1133 lg 2 p 3 esitatakse planeeritud ehitiste arv projektialal ja ehitistealune pindala.

Lõplik paiknemine ja ehitiste arv oleneb mitmest tegurist. Tuulepark projekteeritakse nii, et see maksimeerib aastase energia

netotoodangu (Annual Energy Production ehk AEP) ning minimeerib keskkonnamõjud ja maksimeerib tuuleturbiinide eluea.

Muud paigutust mõjutavad projekteerimistingimused on aluspinna omadused, kaabli paigutus ning muud keskkonnast või

inimtegevusest tulenevad piirangud või võrguühenduse piirangud.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

17

Järgnevad tabelid (tabel 6, tabel 7, tabel 8) esitavad tuuleturbiinide, avamere alajaama, sektsioonidevaheliste kaablite,

ekspordikaablite, võimalike avamere vesinikutootmisjaama(de) ja vesinikutorude arvu ja ehitistealuse pindala vastavalt Liivi 2

ala PDE-le. Kõik mõõtmed on esitatud ilma uhtumiskaitseta. On oluline märkida, et esitatud ehitistealune pindala on

valminud ehitiste kohta käitusfaasis ja on suurem näiteks paigaldustegevuse käigus.

2.3.1 Tuuleturbiin ja vundament

Tabelis 6 esitatud tuuleturbiini vundamendi mõõtmed põhinevad suurimal välja pakutud turbiinitüübil, seega 30 MW turbiini

kohta. Sõrestikvundamendi mõõtmed jäävad vaivundamendi ja gravitatsioonivundamendi mõõtmete piiresse ja on seega

alljärgnevas tabelis esitatud mõõtmete vahemikus.

Tabel 6. Tuuleturbiini vundamentide arv ja pindala

Parameetrid Vaivundament Gravitatsioonivundament

Suurim arv fikseeritud vundamente (välja arvatud avamere

vesinikutootmise ja alajaama platvormide vundamendid)

75

Ehitisealune pind vundamendi kohta merepinnal [m2] 113 120

Ehitisealune pind vundamendi kohta merepõhjas [m2] 255 2828

Vundamendisüvise suurim sügavus [m] 5527 10

2.3.2 Avamere alajaam Tabelis 7 esitatud parameetrid põhinevad vahelduvvoolu kõrgepinge (High Voltage Alternating Current ehk HVAC)

tehnoloogial. Avamere alajaama ehitisealune pind on esitatud sõrestikvundamendi kohta, mis on kõige tõenäolisem

kasutatav vundamenditüüp.

27

Sõrestikvundamendi suurim vundamendisüvendi sügavus võib olla kuni 70 m.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

18

Tabel 7. Avamere alajaamade ja kaablite arv ja pindala

Avamere alajaam ja kaablid

Suurim avamere alajaamade arv 1

Alajaama ehitisealune pindala (platvorm) [m2] 8 000

Alajaama ehitisealune pindala merepinnal

(sõrestikvundament) [m2]

2 500

Alajaama ehitisealune pindala merepõhjas

(sõrestikvundament) [m2]

3 000

Sektsioonidevaheliste kaablite suurim arv 80

Ekspordikaablite suurim arv 4

Suurim sektorivaheliste kaablite ja ekspordikaablite

süvistussügavus [m]

3

Suurim sektorivaheliste kaablite ja ekspordikaablite läbimõõt

(VV kaablid) [mm]

Ø300

2.3.3 Vesiniku tootmine

Avamerel vesiniku tootmise puhul transporditakse vesinik maismaale (või nn selgroogu) läbi vesinikutorude. Igalt vesiniku

tootmisplatvormilt (maksimaalselt 3) tuleb üks toru, mis koondatakse enne maismaale suundumist kokku ühte torusse.

Avamere vesinikutootmise platvormi mõõtmed on esitatud sõrestikvundamendi kohta, mis on kõige tõenäolisem kasutatav

vundamenditüüp.

Tabel 8. Avamere vesinikutootmise platvormide ning torude arv ja pindala

Avamere vesinikutootmise platvormid ja vesiniku torud

Suurim avamere vesiniku platvormide arv 3

Suurim vesiniku platvormi ehitisealune pindala (platvorm) [m2] 8500

Suurim vesiniku platvormi ehitisealune pindala merepinnal

(sõrestikvundament) [m2]

3000

Suurim vesiniku platvormi ehitisealune pindala merepõhjas

(sõrestikvundament) [m2]

3500

Suurim torude arv vesinikutootmise platvormidelt 3

Suurim vesiniku toru läbimõõt toru kohta platvormilt [cm] Ø40

2.3.4 Uhtumiskaitse Avamere tuuleturbiinide ja erinevate platvormide vundamendid võivad vajada uhtumiskaitset. Uhtumine on pinnase või

setete erosioon konstruktsioonide ümber tulenevalt vee voolukiiruse suurenemisest selliste tõkete läheduses. Uhtumiskaitse

võib endas sisaldada kivisid või betoonist nõlvakaitset vundamendi ümber kaitsebarjääri ehitamiseks, et säilitada

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

19

vundamendi stabiilsus ja vältida uhtumise teket. Uhtumise teke sõltub asukoha setete ja hoovuste tüübist ja uhtumise teket

ennustav täpsem analüüs teostatakse spetsiifilisele asukohale. Uhtumiskaitse ehitisealune pind on erinev sõltuvalt

vundamenditüübist ja alal olevatest hoovustest.

2.4 Projektiala asukoht ja suurus Kooskõlas ehitusseadustiku § 1133 lg 2 p 4 esitatakse avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus

ruutmeetrites.

Kavandatava meretuulepargi projekti ala ehk Liivi 2 ala asub Eesti territoriaalvetes Eesti mereala planeeringu tuuleenergia

arendusalas. Kogu ehitusloa taotluse poolt käsitletav projektiala on ~114.5 km2 ja vee sügavus alal on orienteeruvalt 25-44 m

keskmisest merevee tasemest. Ala asub umbes 20 km Saaremaa saarest lõunas ja 90 km Pärnust läänes, nagu näidatud

joonisel 7.

Vastavalt Eesti mereala planeeringule ja TTJA poolt esitatud suunistele ei ole Liivi 2 ala jaoks nõutud puhverala loomist, kuna

Liivi 1 ja Liivi 2 alad on Liivi lahe piirkonnas ainukesed alad konkureerivate taotluste protsessis ja kahe ala vahel on juba 2 km

suurune puhvertsoon ning tänasel päeval ei ole Liivi 2 alast 2 km raadiuses ühtegi tuuleparki.

Kogu ala (projektiala) koordinaadid on esitatud tabelis 9.

Joonis 7. Avamere tuulepargi projektiala Liivi lahe tuuleparkide piirjoontes

10 11

14-44

45

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

20

Tabel 9. Tuulepargi projektiala Liivi 2 ala koordinaadid (koordinaadisüsteem: 1997 Eesti koordinaadisüsteem)

Punk X Y

1 453590 6420582

2 451092 6421720

3 448075 6423546

4 447361 6425689

5 447976 6428427

6 445581 6433492

7 445203 6434291

8 442337 6434393

9 438560 6434526

10 432857 6434726

11 432926 6434133

12 438579 6428744

13 448686 6419107

14 448687 6419108

15 448766 6419148

16 449026 6419277

17 449213 6419365

18 449440 6419467

19 449494 6419490

20 449600 6419540

21 449696 6419583

22 449868 6419659

23 449964 6419699

24 450089 6419751

25 450193 6419792

26 450388 6419866

27 450548 6419924

28 450652 6419961

29 450786 6420007

30 450964 6420066

31 451182 6420135

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

21

32 451285 6420165

33 451682 6420274

34 451877 6420321

35 452097 6420371

36 452208 6420394

37 452345 6420421

38 452475 6420445

39 452600 6420467

40 452731 6420487

41 452826 6420501

42 453000 6420523

43 453093 6420535

44 453214 6420548

45 453308 6420557

2.5 Kavandatavad uuringud ja analüüsid See peatükk kirjeldab välja pakutud ehitusloa taotluse protsessis vajalikke uuringuid kooskõlas ehitusseadustiku § 1133 lg 2 p

6.

2.5.1 Globaalne Arenduse Standard Mainstreami Globaalne Arenduse Standard (Global Development Standard ehk GDS) nõuab, et kõikide projektide jaoks

teostatakse keskkonnamõjude hinnang (KMH) ning kirjeldab informatsiooni ulatust, mida on vaja koguda, et projektikavandi

olulised negatiivsed mõjud oleks minimeeritud ja et see oleks kooskõlas vastavate keskkonnaalaste regulatsioonidega.

Globaalne Arenduse Standard (GDS) nõuab ka, et Mainstreami KMH oleks kooskõlas Ekvaatori Põhimõtetega (The Equator

Principles), IFC Keskkonna ja Sotsiaalsete Standarditega ning Maailmapanga grupi suunistega keskkonnale ja töökeskkonna

ohutusele, tagaks kohalikud nõuded ja piirangud ning oleks kooskõlas kohaliku seadusandluse ja taastuvenergia suunistega

kõigis KMH alades. Globaalne Arenduse Standard (GDS) nõuab aladel, kus olemasolevad või tuleviku arendused võivad

omada negatiivset mõju, summeerivat mõjuanalüüsi vastavalt Maailmapanga grupi summerivale mõjuanalüüsile ja -

juhtimisele: Suunised Erasektorile Arenevatel Turgudel. KMH järgib parimat tava, mis muu hulgas sisaldab arenduse otseste

ja kaudsete mõjude hindamist. KMH koostatakse põhjalikult, kaaludes tingimusi ja suuniseid Eesti mereala planeeringu

seletuskirja peatükis 5.6.5 (Tuuleenergeetika suunised ja tingimused).

Esialgsetel uuringutel lähtub Mainstream ehitusseadustikust ja ehitusseadustikku muutvast määrusest ning taastuvenergia

kasutuselevõtmise kiirendamise eelnõust. Uuringute liik ja vajadus määratakse KMH programmi käigus koostöös

huvigruppidega. Me kaasame kohaliku omavalitsuse ja vajadusel kohaliku advokaadibüroo, et defineerida Eesti

seadusandluses nõutud keskkonnaalaste uuringute nimekiri. KMH ulatuse ja läbiviimise nõuete efektiivseks tagamiseks

kaasatakse kohalikud konsultandid tulenevalt nende kohalikust ekspertiisist ja teadmistest, tagades nii parim võimalik

lähenemine. Huvigruppide ja kohalike asjakohaste ekspertidega konsultatsiooni käigus arendab Mainstream detailse

uuringuprogrammi, et koguda olemasolev alusinformatsioon ja tuvastada, kus on tarvis täiendavaid uuringuid. Selliste

uuringute ja analüüside lõplik ulatus kinnitatakse, konsulteerides Eesti ametiasutustega. Mainstream on pühendunud läbi

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

22

viima kõik vastavate asutuste poolt põhjendatud ja nõutud uuringud, nagu näiteks potentsiaalsed uuringud, mis on loetletud

ehitusseadustiku § 1134 lg 3.

Nii palju kui mõistlikult võimalik, paigutatakse eksporditorud ja -kaablid üksteise lähedale, et vähendada nende mõju ja

arenduse ehitisealust pinda. Mainstream teeb ekspordimarsruutide lõpliku valiku elektriülekandesüsteemide kontseptsiooni

asukohtasid ja Eesti mereala planeeringu peatüki 5.6.6 suuniseid ja tingimusi põhjalikult kaaludes. Hetkel kaalutakse veel

mitmeid erinevaid tuuleturbiinide toodetud elektri müügistsenaariume – otse võrku müümine, vesiniku tootmine või nende

kombinatsioon –, kuid ekspordimarsruudid kaasatakse KMH-s selles ulatuses, kus ehitustegevus kuulub Mainstreami

vastutusalasse.

2.5.2 Esialgsed uuringud ja analüüsid Ala on määratud tuuleenergia arenduse alaks Eesti mereala planeeringus (MAP). MAP küll ei asenda vajadust laiaulatuslike

asukohapõhiste keskkonna alusandmete järele KMH jaoks ükskõik millise arenduse korral alal, kuid annab kasuliku

informatsiooni, millele baseeruda esialgsete uuringute ja analüüside ulatuse koostamisel. Hoonestusloa taotluse seisukohalt

kirjeldab peatükk 2.5.3 vastavaid uuringuid ja analüüse, mis on vajalikud ehitusloa taotluse menetluse jaoks kooskõlas

ehitusseadustiku § 1133 lg 2 p 6. Praeguses varajases faasis on kirjeldus alles esialgne ning täpsustatakse arenduse hilisemas

järgus ulatuse defineerimise ja huvigruppide dialoogi käigus, mis on kirjeldatud peatükis 2.5.1.

Esialgne tuuleenergia arendusala nr 1 suurust vähendati ornitoloogilise mõju vähendamiseks ning alles jäänud ala on

väiksema ornitoloogilise tundlikkusega. Ala nr 1 väldib ka kõige olulisemaid lindude puhke- ja rändealasid. Sellest tingituna

pakub MAP, et riiklikus perspektiivis ei esine olulist negatiivset sotsiaalmajanduslikku mõju ornitoloogiale. Arenduse ala

sisaldab ka rahvusliku tähtsusega laevatranspordi koridori ja on vähendatud, et tagada ohutu õhuliikluse koridor. MAP

ennustab, et puudub oluline negatiivne mõju õhuliiklusele või laevandusele, kuid need jäävad siiski olulisteks huvigruppideks.

MAP tõstatab, et tuuleenergia arendamine võib omada olulist rolli sotsiaalmajandusliku innovatsiooni tekkimiseks ja

muutmiseks ning pakub võimalusi töökohtade loomiseks, näiteks läbi sünergiate, nagu mereala kooskasutamine ja seda

toetava tööstuse arendamine (koorikloomad, vesiviljelus jne). Arvestades kaugust rannikust, ei oodata, et tuuleenergia

arendusala müra omaks mõju rannikuvaatlejatele või rannakaluritele, mistõttu puudub neile ka sotsiaalmajanduslik mõju.

Energiatootmise ehitustegevus mõjutab merepõhja ja merevee omadusi, kuid MAP ei näe ette, et see omaks

sotsiaalmajanduslikku mõju. MAP juhib tähelepanu võimalikule sotsiaalmajanduslikule mõjule regionaalses perspektiivis

kalanduses, kuna ala kasutatakse hetkel kalapüügiks. Kalurid, nii traalpüüdjad kui ka rannakalurid, moodustavad olulise

huvigrupi. Nagu on näitlikustatud Norras kasutatud lähenemises, Mainstream pühendub sise- ja välisuuringutele ja

keskendub huvigruppide varajasele kaasamisele, et paremini mõista projektiala ja kohalike kogukondade soove, et saaks

edasi minna lahendusega, mis on vastuvõetav kõikidele osapooltele. Norras viis tihe dialoog kalandusorganisatsioonidega

Mainstreami kaasautorluseni raamatus „Dreiebok“, mis on avaldatud Offshore Norge poolt koostöös Fiskebåti ja Norges

Fisharlagiga kui juhend parimaks praktikaks suurte konfliktide vältimiseks avamere tuuleparkide ja kalanduse vahel.

Kui lõunapiirjoon välja jätta, asub ala väljaspool 11 km maastiku puhvertsooni ja ei ole seega oodata, et omaks olulist

visuaalset mõju rannikult vaatlejale. Mainstream kaalub Eesti mereala planeeringu peatükki 5.6.5. Tuuleenergeetika suunised

ja tingimused visuaalse mõju osas ning järgib muid asjakohaseid planeeringudokumente maastiku ja visuaalsete mõjude

hindamisega seoses. Ruhnu põhjatipu osadel aladel on väärtuslikud maastikud, mis on selle ala arendamisest kõige rohkem

mõjutatud.

Tuginedes Mainstreami varasemale kogemusele avamere tuulepargi rajamisel vajalike uuringutega, Läänemere

merekeskkonnakaitse komisjoni kaudu saadaolevale informatsioonile, erinevate huvigruppide tagasisidele ja Eesti MAP-ile,

võib olla vajalik viia läbi peatükis 2.5.3 nimetatud uuringud. Avalikult kättesaadavat informatsiooni on kasutatud erinevate

olemasolevate uuringute leidmiseks ja vajadusel hinnatakse seda täiendavalt KMH käigus.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

23

2.5.3 Keskkonna-, sotsiaal- ja sotsiaalmajanduslikud uuringud Taimestik ja loomastik ning elupaikade klassifikatsioon

Uuringud planeeringu alal, kaabli- ja toruteedel ning kaabli maabumisalal olemasoleva põhjaelustiku ja elupaikade

kaardistamiseks viiakse läbi parima praktika kohaselt ning kooskõlas kohaliku seadusandluse nõuetega. Praeguseks teostatud

lauauuringute põhjal mõistame, et rannikuvetes on tuvastatud 92 põhjaelustiku liiki. Peamisteks selgrootuteks on söödav

rannakarp, balti lamekarp ja substraatidele kinnitunud vääneljalalised. Lülijalgsete perekond moodustab kuni 59%

põhjaelustiku liikidest Eesti rannikul. 28 Kaks peamist mereimetajat, keda leidub Eesti rannikul, on viigerhüljes ja hallhüljes.

Viigerhülgeid leidub peamiselt maismaa läheduses Väinamerel ja Liivi lahes. Hallhüljeste kohta ei ole teostatud sellist

kauguuringut, nagu viigerhüljeste kohta, aga teadaolevalt on see liik inimtegevusega kergemini kohanev. 29 Tulenevalt Eesti

rannikuvete madalast soolsusest leidub seal väike kogus eri kalaliike, kuid suure arvu kaladega (30 merekala liiki, 10 siirdekala

liiki, 20 mageveekala liiki). Sügavamas vees (>15 meetri sügavus) puuduvad kudemiseks sobilikud tingimused. Kalade jaoks

olulisemad alad on rannikulähedastes madalates vetes.30

Vaalaliste leidumist arenduse alal ja kaablikoridorides uuritakse täiendavate meetoditega, nagu vaalaliste häälitsuste

salvestamine ja imetajate vaatlusuuringud. Muu meretaimestiku, -loomastiku ja elupaikade liigitamist saab teostada

traditsiooniliste meetoditega, nagu allveevideo dokumenteerimine ja kvantitatiivsete proovide kogumine või kasutades

parendatud autonoomsete veealuste sõidukite tehnoloogiat, kus võimalik. Me tagame, et peamine mereelustik planktonist,

põhja lõikheinaliste ja vaalalisteni on liigitatud.

Kaks uuringut31 on vaadelnud merelindude leidumist ja käitumismustreid Eesti rannikul. Nendes leiti, et 48% merivardi, 25%

auli ja 20-22% vaeraste rändetee asurkonnast kasutab Eesti rannikut rändepeatusena ja talvitumiseks Ida-Atlandi rändeteel.

Nende liikide jaoks tundlikud alad paiknevad ranniku lähedal. Avamere rändeteede osas leidub vähem informatsiooni.

Seetõttu planeerime kasutada laia valikut vaatlusmeetodeid läbi mitme hooaja, et mõista, kuidas linnud seda ala kasutavad.

Need meetodid võivad sisaldada poipõhiseid radari- ja videouuringuid, GPS-iga tähistatud merelinnuliikide uuringuid,

laiaulatuslikke merelindude õhuvaatlusi, radari- ja videoandmete analüüsi või lindude vältimise/kokkupõrke riski

modelleerimist.

Nahkhiiri käsitlev uuring32 vaatles kolme nahkhiire liiki Eesti rannikul, millest kaks on rändliigid. Vaadeldud kahe liigi tundlikud

lennukoridorid Eesti rannikul on Saaremaast lõunas ja Liivi lahel maismaa läheduses. Arenduse ala asub väljaspool peamisi

nahkhiirtele tundlikke alasid, aga sellegipoolest saab vajadusel selle kinnitamiseks paigaldada LiDAR-ile nahkhiire

kajalokatsiooni detektoreid.

Lisatakse ka vajalikud uuringud, et liigitada ranniku- ja maismaa elustik alal, kus ekspordikaabel või -torustik maabub.

Maastik ja visuaalne mõju

Mainstreami lähenemine avamere tuulepargi ja maismaa infrastruktuuri, nagu ekspordikaablid, torustikud või alajaamad, mis

on nende vastutusalas Eesti põhivõrku ühendumisel, plaanipaigutusel on huvigruppe kaasav ja läbipaistev. Alajaama asukoha

ja ekspordimarsruudi valiku ajal arvestab Mainstream Eesti väärtuslike maastike ja vaadetega ning nende

planeerimisnõuetega, mis on seatud Eesti mereala planeeringus, maakonna planeeringutes ja muudes asjakohastes

dokumentides. KMH hindab maismaa infrastruktuuri võimalikku mõju esteetilistele väärtustele ning järgib parima praktika

28 „Merepõhjaelustiku ja elupaigauuring Natura ja HELCOMi elupaigatüüpide leviku hindamiseks ning merelise CO2 sidumise potentsiaali selgitamiseks“, Tartu Ülikooli Eesti

Mereinstituut, 2020 29 „Eesti mereala ruumiline planeering: hüljeste leviku ja mereakvatooriumi kasutamise hindamine“. Mart Jüssi, MTÜ Pro Mare, 2019 30 OÜ Hendrikson & Ko, versioon 03.07.2020 31 „Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude

toitumisaladele“, Eesti Ornitoloogiaühing 2016, ja „Lindude peatumisalade analüüs“, Eesti Ornitoloogiaühing 2019 32 „Nahkhiirte uuring Veiserahul ja Kerjurahul 2016. aasta augustis, septembris ja oktoobris“ Lauri Lutsar, Eestimaa Looduse Fond, 2016

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

24

juhiseid mereala planeeringus nende hinnangute koostamiseks ja kaalub ka summeeruvaid maastiku mõjusid külgnevate

tuulepargide ehituse puhul rannikualal.

Mereline kooseksisteerimine ookeani huvigruppidega

Arenduse ala külgneb määratletud laevateega. Teostatakse statistikapõhine kokkupõrkeriski analüüs ning laevade tegevus- ja

navigatsiooniriskianalüüs.

Arendusala läheduses esineb kalastustegevust. Projekt sisaldaks kohaliku kalapüügi koordinaatorit (KPK), kalapüügi

spetsialisti, kes aitaks kaardistada kohalike kalurite tegevusi ja omaks kohaliku kalamehena unikaalset arusaamist ja

perspektiivi sellest, kuidas seda ala kalastamisel kasutatakse. KPK aitaks mõista olulise kohaliku huvigrupi ootusi. Seega KPK

varases staadiumis kaasamine võimaldab varast konstruktiivset koostööd meie ja kalameeste vahel.

Veekvaliteet, meteoroloogilis-okeanograafilised ja merepõhja tingimused

Lisaks merepõhja loomastiku ja taimestiku mõistmisele mõõdetakse okeanograafia ja merevee kvaliteeti. Selleks kasutatakse

tavaliselt kaugjuhitavat allveesõidukit (remotely operated vehicle ehk ROV) ning täiendavalt toetame neid autonoomsete

veealuste sõidukite meetoditega. Mõõdetakse okeanograafia ja merevee kvaliteet.

Sõltuvalt merepõhja tingimustest, vundamendi tüübist ja peamistest meteoroloogilis-okeanograafilistest tingimustest võib

olla vajalik teostada uhtumise analüüs. Me mudeldame laine ja muda edasikandumist. Lisaks kogutakse meteoroloogilis-

okeanograafilised andmed fookusega jääoludele ja merejääst tekkivale koormusele arenduse ala konstruktsioonidele.

Tööprojekti käigus teostatakse riskianalüüs labale jää tekkimise tõenäosuse tuvastamiseks, tagamaks, et riskid meremeestele

on vähendatud nii palju, kui see on mõistlike kuludega võimalik, ja hinnatakse jäätekke tuvastussüsteemide ning aktiivsete ja

passiivsete jää kogunemise vastaste süsteemide vajadus.

Kaablikoridori ulatuses teostatakse täiendav hinnang soojuskadude, võimaliku magnetvälja ja kaablite paigaldamisega seotud

vibratsiooni mõju merepõhja tingimustele.

Avamere vesiniku tootmise stsenaariumi korral hindab KMH võimalikke veehaardest ja -heitest tekkivaid mõjusid.

Sotsiaal ja sotsiaalmajanduslik

Saaremaa vallas on 32 342 (2021) elanikku. Keskmine töötuse määr oli 2020. a. 5,7%.33 Me koostame huvigruppide kaasamise

plaani ja konsulteerime, et mõista vajadust tööjõu sissevoolu hinnangu, sotsiaalmajandusliku tulu-kulu analüüsi, avaliku huvi

uuringute või sotsiaalmajanduslike hinnangute koostamiseks. Me konsulteerime tihedalt kalapüügi laevastikuga, et mõista

võimaliku mõju ulatust. Me konsulteerime, et hinnata, kas on tarvidus koostada uuringuid seoses kaitseväe julgeolekualaga ja

lisame soovitatud uuringud, nagu seireradari, ESTER kommunikatsioonisüsteemide, merenduskommunikatsioonisüsteemide,

Automaatse Identifitseerimissüsteemi (AIS) varustuse ja laevaradarite suhtes.

Kuna arenduse ala paikneb avamerel, ei ole õhumüra eeldatavalt olulise suurusega. Sellegipoolest me konsulteerime, et

tuvastada, kas selle kohta on olemas seaduslikke tingimusi.

Me kindlustame, et kultuuripärimuse ja arheoloogilised uuringud teostatakse arenduse alal, torustiku ja kaabli marsruudil ja

maabumispaigas.

Veealune müra

33 Statistikaamet, Statistika Andmebaas, 17.03.2022

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

25

Osana KMH-st hindame me ehitustegevuse mõju kõigi vastavate tegevuste osana. Ehitusmeetodid ja vundamenditüübi valik

on määravad veealuse müra tekke potentsiaali jaoks ning vajadusel teostatakse müra modelleerimine ja võetakse ette

tegevused müra vähendamiseks.

Kliima ja õhukvaliteet

Tulenevalt kaugusest lähimate retseptoriteni ei oma ehitustegevuseaegne õhukvaliteet ilmselt olulist mõju. Sellegipoolest,

nagu viidatud peatükkides 2.6.2, 2.6.3 ja 2.6.4, on Mainstream pühendunud kasutama vähese CO2 heitega laevu, kus

võimalik ja majanduslikult rakendatav, ning pühendub madala CO2 heitega laeva kasutamisele käitusfaasis

meeskonnavahetuseks. Meie projekt teostab projekteerimisfaasis elutsükli analüüsi (ETA) ja püüdleb kliimamõju

minimeerimise poole kõigis arenguetappides, kasutades parima praktika lähenemist. Kommertstegevuse alustamisel

valmistab Mainstream ette ja avalikustab ETA ja toote keskkonnadeklaratsiooni.

Piiriülesed ja summeeruvad mõjud

Eestil on avamere tuuleparkide arendamiseks ambitsioonikad plaanid, mistõttu kaalub KMH ka summeeruvaid mõjusid teiste

arendustega.

Olgugi, et arenduse ala ei külgne rahvusvahelise piiriga, peab mõistma võimalikke piiriüleseid mõjusid ja vastasmõjusid.

Maapinna geofüüsilised ja geotehnilised uuringud

Et paremini mõista Liivi 2 ala külgsuunas muutuvat ja kompleksset geoloogilist ülesehitust, identifitseerida

pinnasetingimustest tulenevad peamised riskid ja ebamäärasus ning hinnata vundamendi esialgse projektlahenduse

sobilikkust on vaja läbi viia detailsed geofüüsilised ja geotehnilised uuringud. Ala merepõhi ja kaablikoridorid kaardistatakse,

et tuvastada erinevad objektid, mida peaks arvesse võtma meie projekteerimisel, nagu näiteks kolmandate osapoolte kaablid

või torustikud, laevavrakid, suured rahnud ja lõhkemata lahingumoon, ning et mõista batümeetriat ja merepõhja tingimusi.

Liivi 2 ala ja kaablikoridoride põhjalikud geofüüsilised uuringud sisaldavad järgnevat:

1. Külgskanneerimise sonar, et tuvastada merepõhjal olevat materjali, nagu lõhkemata lahingumoon, laevavrakid ja torustikud.

2. Batümeetria, et saada ajakohane vee sügavus ja merepõhja kontuurid. 3. Põhjaaluse profiili loomine, et mõista merepõhjast sügavamal geoloogilisi tingimusi.

Liivi 2 ala ja kaablikoridoride põhjalikud geotehnilised uuringud sisaldavad enda hulgas järgnevat:

1. Piisavas koguses surupenetromeeterkatseid (Cone Penetration Test ehk CPT) ja/või puurauke geofüüsiliste uuringute põhjal valitud geoloogilistel aladel. Selle alusel saab läbi viia vundamendi projekteerimise ja kaablikoridoride kavandamise.

2. Piisavas koguses geoloogiliste kihtide proovide kogumist, mis lubaks nende tulemuste sidumist geofüüsiliste tulemustega.

3. Piisavas koguses laborkatseid nendest proovidest geotehniliste projekteerimise parameetrite määramiseks.

Detailsed uuringud viiakse läbi enne, kui saab alustada detailset projekteerimist.

2.6 Hoonestusloa taotletav tähtaeg Kooskõlas ehitusseadustiku § 11314 lg 1 tuleb taotluses esitada hoonestusloa taotletav tähtaeg.

Mainstream taotleb ehitusluba tähtajaga 50 aastat, mis hõlmaks kogu ajaperioodi hoonestusloa taotluse heakskiidust kuni

kasutusest kõrvaldamiseni. Projekti arenduse aeg võib erineda sõltuvalt loa saamise graafikust, ilmast ja laevade saadavusest.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

26

Joonis 8 näitab ülevaatlikku esialgset projektigraafikut. Kogu tuulepargi elutsükkel – alates planeerimisest kuni kasutusest

kõrvaldamiseni –, võib kesta umbes 40–50 aastat. Järgnevad peatükid käsitlevad lühidalt elutsükli faase.

Joonis 8. Esialgne projekti ajakava

2.6.1 Loa taotlus ja saamine, planeerimine, projekteerimine ja disain Loa taotlus ja loa saamine sisaldab ala uuringuid ja andmete kogumist parameetritele, nagu geotehnilised andmed,

tuuleressurss ja mere andmed. Esialgse hinnangu järgi on selle faasi pikkuseks neli aastat. Samaaegselt toimub planeerimine,

disain ja projekteerimine, sealhulgas finantseerimisprotsess ja suurte tarnelepingute sõlmimine. Selles faasis võivad

kohalikud tarnijad olla potentsiaalselt kaasatud ilmaprognoosi ja mereilmateatega ning ala uuringutega, nagu näiteks

mereelustiku kaardistamine. Selliselt kohaliku ressursi kasutamine võib kaasa tuua täpsema ja suunatud tulemuse tänu

nende heale ala tundmisele ning piirkondlikule huvile ja ekspertiisile.

2.6.2 Tootmine, ehitus ja paigaldus Tootmise, ehituse ja paigalduse faas koosneb iga tuulepargi komponendi tootmisest, koostest ning nende komponentide

ehitusest ja paigaldusest. Esialgse hinnangu järgi on selle faasi pikkuseks kuni viis aastat sõltuvalt lõplikust tuulepargi

suurusest, ehitushooajast ning laevade võimekusest ja saadavusest. Kui erinevate konstruktsioonide ja komponentide

tootmine on lõpetatud, saab ehitus/kooste ja paigaldus alata. Osa töödest teostatakse tõenäoliselt samaaegselt.

Paigaldus avamerel teostatakse tavaliselt 24/7. Sellegipoolest hinnatakse iga tegevust ning planeeritakse see vastavalt

ilmastiku, lainekõrguse, laeva tegevuslimiitide ja mere hooajaliste mürapiirangute nõuetele. Kuna Liivi 2 on põhja fikseeritud

vundamentidega tuulepark, toimub vundamentide paigaldus ja turbiinide paigaldus vundamentidele arenduse alal sobilike

laevadega.

Mainstreamil on ulatuslik kogemus uute taastuvenergia tööstuste algatamisel arenevatel turgudel. Osana SMartWind

konsortsiumist, mis arendas Hornsea I ja II projektid Ühendkuningriigis, juhtis Mainstream regionaalse tarneahela loomist,

mis pakkus kohalikele tarnijatele võimaluse osaleda kasvavas avamere tuuletööstuses. Mainstream on pühendunud Eestis

kohaliku tarneahelaga töötamisele tööstuse arenedes, et leida võimalusi koostööks pakutud projekti arendamisel, ehitamisel

ja käitamisel (vt lisaks peatükki 2.7.4).

Mainstreami avamere tuulepargi projektide elutsükli analüüsist selgub, et laevatranspordi heitmed, mis tekitatakse ehituse,

käituse, hoolduse ja kasutusest eemaldamise käigus, on proportsionaalselt arvestatavad. Kooskõlas Mainstreami

pühendumusega Planeet Positiivsetele (Planet Positive) projektidele, on meie ambitsiooniks kasutada madala

süsinikusisaldusega kütust kasutavaid laevu, kus võimalik ja majanduslikult otstarbekas. Sellegipoolest me teadvustame, et

ehitusfaasis võivad need ambitsioonid jääda turujõudude ees võimetuks. Me eeldame, et CO2 heiteta ehituslaevade hulk ajas

kasvab, tänu kliimapoliitikate jõustumisele, nagu EL ETS, mis kehtib kasvavale osale merelaevandusest alates aastast 2025. Et

toetada meie madala CO2 heitega ehitusfaasi ambitsioone, on vajalik meretööstuse liidritelt investeeringuid olemasolevate

laevade uuendamiseks või uusehituste tellimiseks ning tarvis on arendada madala CO2 heitega kütuse tarneahelad. Et

vähendada CO2 jalajälge, kasutame me autonoomsete veealuste sõidukite kasvavat saadavust põhiandmete kogumisel

ehituseelses faasis, et minimeerida laevapäevade ja emissioonide kogust.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

27

2.6.3 Käitusfaas Käitusfaas, tihti nimetatud ka kui käitus ja hooldus (Operations and Maintenance ehk O&M), algab koheselt peale paigaldust

eesmärgiga käitada tuulepark häireteta ja nii efektiivselt kui võimalik, samal ajal hoides konstruktsioonid ja komponendid

funktsioneerimas. Teisisõnu, maksimeerida energia väljalase madalaimate pikaajaliste kuludega läbi kogu tuulepargi elutsükli.

Selle faasi tegevused sõltuvad tuulepargi kujundusest ja konstruktsioonidest, kuid tüüpiliselt tähendab see erinevate

komponentide inspektsioone, hooldust, kontrolli, parandust ja jälgimist.

Tuulepark on üldiselt käitatud kui mehitamata üksus. See tähendab, et tuuleparki jälgitakse ja kontrollitakse 24/7 operatiiv-

jälgimiskeskusest, kasutades kombinatsiooni automatiseeritud süsteemidest ja distants-järelevalvest. Iga tuuleturbiin on

varustatud mitmete sensoritega, mis jälgivad erinevaid parameetreid. Neid andmeid kogub turbiini kontrollsüsteem pidevalt.

Andmete ülekandeks tuulepargi ja operatiiv-kontrolli keskuse vahel kasutatakse valguskaableid. Tarkvara või valguskaabli

rikke puhuks on paigaldatud tagavarasüsteemid ja tagavarajõudlus. Teostatakse planeeritud ja planeerimata hooldust.

Planeeritud hooldus võib olla kohustuslik ja ennetav hooldus, planeerimata hooldus on seotud parandustööde, rikkis

komponentide vahetamise või tehniliste probleemidega. Lisaks teostatakse läbi tuulepargi eluea ennetavat hooldust. See on

defineeritud turbiinide disaini ja tööinformatsiooni alusel (nii hetkel kui ka minevikus) ja selle eesmärgiks on tõsta üldist

infrastruktuuri planeeritud sooritust (näiteks vahetades vana õli varem kui tavalise hooldusvälba korral).

Maismaal paiknev O&M baas on vajalik, et toetada käitustegevusi. Selles baasis on tavaliselt laohoone, jälgimiskeskus,

kontorid O&M meeskonnale ja logistiline tugi maa ja avamere O&M meeskonnale. Kaalumisel on andmepõhise O&M

strateegia rakendamine, integreerides see masinõppe, tehnikute kogemuse ja digitaalse dubleerimisega, et tagada ohutu,

kindel ja kuluefektiivne avamere tuulepargi töö. Digitaliseerimist ja autonoomse/mehitamata hoolduse suurendamist

nähakse tuleviku O&M strateegiate peamise võimaldajana. See võib sisaldada tuulepargi töö automaatset juhtimist ohutuse

või keskkonnamõjude tõttu ning automatiseeritud ja robotiseeritud planeeritud hoolduse koordineerimist (näiteks droonid ja

muud autonoomsed süsteemid). Eesti rahvastiku digitaalne ja tehnoloogiline suutlikkus muudab digitaalsed lahendused väga

oluliseks võimaliku kohaliku kogukonna tööhõive loomisel.

Hoolimata aastase O&M meretranspordi võrdeliselt väikesest heitmete kogusest, on tulenevalt pikast käitusfaasist madala

CO2 heitega laevandus heitmete vähendamisel sama oluline kui ehitusfaas. Madala CO2 heitega meeskonnavahetuse laevad

(Crew Trasfer Vessel ehk CTV) on saadaval ja Mainstream kasutab madala CO2 heitega laevu käitusfaasis, kui võimalik.

2.6.4 Kasutusest kõrvaldamise faas Kasutusest kõrvaldamise faas märgib tuulepargi elutsükli lõpufaasi. Et tagada võimalikult väike mõju keskkonnale ja tuleviku

kasutusvõimalustele, arendatakse välja kasutusest kõrvaldamise plaan dialoogis vastavate asutustega ning järgides

kasutusest kõrvaldamise ajal kehtivaid regulatsioone. Kasutusest kõrvaldamise plaan algatatakse tavaliselt planeerimisfaasis

ja hakatakse muutma ning uuendama umbes kaks aastat enne kasutusest kõrvaldamise algust. See faas järgib ehitamise

tagasipööramise printsiipi ja võib seetõttu kesta kuni mitu aastat.

Jäänukkohustuste vältimiseks ja vaikimisi on tuulepargi töötava eluea lõpetamiseks täielik eemaldamine. Kui KMH seda

toetab, püütakse kokku leppida asjakohaseid erandeid. Mainstreami eesmärgiks on kõikides projektides nulljäätmete

tekitamine läbi materjalide taastöötluse ja taaskasutuse. Nagu varem mainitud, on Mainstream pühendunud taastöötlusele

läbi ProGress algatuse, mis on koostöö Mainstreami (Aker Offshore Wind pärand) ja Stathclyde Ülikooli vahel kolmeaastase

pilootprojektina, „mille eesmärgiks on muuta komposiitosade taastöötlus standardiks ja kindlustada, et tuuletööstus on

edasiviiv jõud uue ringmajanduse tekkimisel“. Mainstream pingutab, et tagada ressursside ringkasutus, mis on Planeedi

Võimekuse (Planetary Boundaries) ulatuses, nagu defineeritud Stockholmi Vastupanuvõime Keskuse poolt.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

28

Selles faasis me näeme ette, et madala CO2 heitega laevandus on vabalt saadaval. Hoonestusloa saamise korral oleme me

pühendunud Eesti merenduse tarnijatega koostööle, et maksimeerida võimalusi madala CO2 heitega laevanduse

kasutamiseks kõigi arendusetappide jooksul.

2.7 Finantseerimisvahendid See peatükk kirjeldab hoonestusloaga seotud ehitustegevuse teostamise ja hilisema kasutamise finantseerimiseks mõeldud

rahastusallikate üksikasju kooskõlas ehitusseadustiku § 1133 lg 2 p 9.

2.7.1 Kompetents ja kogemus

2.7.1.1 Inseneroskuste kompetents

Ettevõttel on silmapaistev teostatud tööde ajalugu arendamata alade taastuvenergia projektide edukal juhtimisel Lõpliku

Finantseerimisotsuseni (Final Investment Decision ehk FID) ja läbi ehituse Kommertstegevuse alustamiseni (Commercial

Operation Date ehk COD). Selle tulemusena on Mainstream loonud unikaalse komplekti ettevõttesisestest taastuvenergia

projektide elluviimise võimekustest, mis sisaldab arengu-, insenertegevuste-, tarne-, finantseerimis-, ehitus- ja käitusfaasi.

Need võimekused tuginevad kvalifitseeritud kohalike meeskondade mõjule ning rangele sõelumisprotsessile ja ettevõtte

GDS-i sisse kirjutatud riskianalüüsile keskenduvatele protseduuridele.

Mainstream on maailma juhtivamaid suuremahuliste avamere tuuleprojektide arendajaid. Ettevõte on arendanud üle 3 GW

avamereprojekte Ühendkuningriigis, täiendavalt on hetkel aktiivselt arendatavad 4,9 GW. Mainstreami Avamere Tuule

Tippkeskus (Center of Excellence for Offshore Wind) keskendub parimate arendusalade riskide maandamisele, kasvuks

parimate partnerite tuvastamisele ja innovatsioonile, et luua parimat väärtust.

Euroopas arendas Mainstream ja sai arendusload Hornsea I projektile ning arendas Hornsea II Inglismaal, kokku 2,6 GW.

Mainstream sai arendusload ka 450 MW Neart na Gaoithe (NnG) avamere tuule projektile Šotimaal (vt juhtumikirjeldust

allpool tabelis 10). Need projektid esindavad umbes 20% Ühendkuningriigi ehitusjärgse ja tegutsevate avamere tuuleparkide

võimsusest.

Mainstream arendab hetkel 1,8 GW ujuvat avamere tuulepargi projekti Šotimaal koostöös Ocean Windsiga, peale

hoonestusõiguse allkirjastamist Šoti Royal Crown Estate’iga 2022. a Lõuna-Koreas arendab Mainstream ühte maailma esimest

kommertslikku suuremahulist ujuvat avamere tuulepargi projekti koostöös Ocean Windsiga ja kohaliku partneri Kumyang

Co'ga. Projekt on 1,2 GW arendus Ulsani ranniku lähistel. Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas jätkab Mainstream oma kohalike

partneritega kahe avamere tuulepargi projekti arendamist Vietnamis, koguvõimsusega 1,9 GW. Valmimisel on Phu Cuong Soc

Trang avamere tuulepargi projekt (1,4 GW), üks suurimaid Kagu-Aasias. Selle esimene etapp (400 MW) peaks jõudma FID-ni

2023. a.

Mainstream on tegev ka muudel olulistel maailma avamere tuule turgudel, sealhulgas Euroopas, Austraalias ja Lõuna-

Ameerikas. Joonisel 9 on kujutatud Mainstreami avamere tuuleparkide projektid üle maailma.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

29

Joonis 9. Mainstreami avamere tuuleparkide projektid üle maailma

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

30

Tabel 10. Juhtumikirjeldus - Neart na Gaoithe

Neart na Gaoithe (NnG), (450 MW, ÜK)

Šoti juhtiva avamere tuulepargi arendus ja arendusloa

saamine

Projekti kirjeldus

2009. a sai Mainstream Royal Crown Estate’i käest läbi võistlusliku hinnapakkumise protsessi õiguse arendada NnG (“Tuule tugevus”) avamere tuuleparki Šoti idarannikul.

Projekt on koguvõimsusega 450 MW, see koosneb 70 turbiinist, paikneb 15,5 km Šotimaal Fife Ness’ist, on pindalaga 105 km2

ning selle vee sügavuseks on 45-55 m.

Mainstreami meeskond viis projekti läbi oluliste verstapostide, sealhulgas nii maismaa kui avamere lubade saamine. Arendusmeeskond jagas ka detailset programmi, et kaasata kohalikud kogukonnad ja informeerida neid arendusest. Avamere load (Peatükk 36 ja merendusload) anti üle 2014. a oktoobris ja maismaa ehitusluba anti Ida Lothiani omavalitsuse poolt 2013. a.

Mainstream taandus kogu investeeringust NnG-s EDF-i kasuks 2018. a, juhtides detailset hoolsusnõude protsessi, mis sisaldas mitut avamere tuule turuosalist. Investeerimisest taandumisele eelnevalt oli Mainstream kinnitanud SGRE eelistatud turbiini tarnijana ning nad ongi projekti osaliseks, tarnides 56 x 8 MW turbiini ja omavad 15 aastaks O&M lepingut. Mõlemad lepingud allkirjastati FID teostamisel 2019. a. Hetkel käib turbiinide tootmine ja paigaldus.

Toetaja osalus

Mainstream juhtis NnG arengut kümme aastat, saades edukalt võtmeload ning võites esimese võistleva hinnavahelepingu (Contract for Difference ehk CfD) oksjoni. Ettevõte osales ka Kuningliku linnukaitse seltsi poolt Šoti ministrite vastu algatatud kohtulikus ülevaates ja võitis CfD vahekohtu menetluse. Mainstream vastutas projekti juhtimise eest, sealhulgas graafikute ja planeerimise eest, projekti riskijuhtimise ning sellega seotud riskide kergendamise ning projektivalitsemise eest.

Ettevõte teostas ja juhendas kogu disaini ja kõik insenertehnilise teostatavuse jaoks vajalikud tehnilised uuringud ning keskkonnahinnangud.

Mainstream juhtis kõikidel keskkonna ja lubade taotluse tegevustes, sealhulgas maismaa ja avamere keskkonnamõjude hinnangute koostamisel. Ulatuslikku avaliku ja laiemate keskkonnaalaste huvigruppide kaasamist ja konsultatsioone teostati läbi mitmete aastate.

Eelarve

~£50 miljonit arendamise eelarve lubade saamiseni, kapitalimahutus GBP~£1,5 miljardit. SGRE turbiinide varustusleping: ~£500 miljonit.

Projekti tulemused

● Edukas projekti elluviimine hoolimata mitmest suurest väljakutsest, sealhulgas 70% projektide väljapraakimise määr selles hoonestuslubade tsüklis, summeeruvad arenduslubade saamise väljakutsed ja avamere lubade suur viibimine (27 kuud), kohtulik ülevaade (3 aastat) ja vahekohus seoses kohtuliku ülevaate ja hinnavahelepinguga.

● Esimene projekt Šotimaal, mis võitis võistlusliku hinnavahelepingu garanteeritud hinnaga £114,39, esimeses hoonestuslubade ringis 2015. a.

● Esimene kommertslik ujuva LiDAR-i kasutamine.

● Tugev kaasamine aitas saavutada olulised avamere load väga vähese avalikkuse vastuseisuga ja ilma ühegi vastuseisuta maismaa ehitusloa taotlusele – suur saavutus olulise suurusega infrastruktuuriprojekti puhul.

● Mainstreami tööohutuse, keskkonna ja kvaliteedijuhtimise süsteemi sertifitseerimine vastavuses ISO 14001:2004, OHSAS 18001:2007 ja ISO 9001:2008.

● Projekti kvaliteedijuhtimise süsteemi sertifitseerimine Lloydsi poolt.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

31

2.7.1.2 Kompetents energiavaldkonnas

Mainstream, mis asutati 2008. a, et juhtida globaalset üleminekut taastuvenergiale, on maailma juhtivamaid taastuvenergia

arendajaid. Algusest saadik on ettevõte laienenud 18 riiki ja omab hetkel globaalset projektiportfelli üle 20,8 GW. Joonis 10

annab ülevaate Mainstreami ülemaailmsest tuule- ja päikesevara teostamisel olevatest arengutest, ehitustöödest ja

käitusfaasist. 34

Joonis 10. Mainstreami ülemaailmsed teostamisel olevad tuule- ja päikesevarad

Mainstream on üles ehitanud ettevõttesisese täisvõimekuse, mis võimaldab ettevõttel viia arendamata projektid käitusfaasi,

vt joonist 11. Mainstream on praeguseks ellu viinud 6,5 GW varasid finantseerimise sulgemisvalmiduseni üheksas riigis, üle

päikese-, avamere ja maismaa tuuleparkide tehnoloogiate, ning on väga hästi positsioneeritud, et toetada avamere

tuuletööstuse loomist Eestis.

34 Tasub märkida, et see ei sisalda varajases arengujärgus olevaid arendusi, mis koosnevad umbes 10 GW ettevõtte globaalsest portfellist.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

32

Joonis 11. Mainstreami ettevõttesisesed võimekused

2.7.1.3 Finantsalane kompetents

Vt lisa 3 (konfidentsiaalne informatsioon).

2.7.1.4 Kommunikeerimise kompetents

Mainstreamil on suur kogemus laial valikul globaalse avamere tuule turgudel ning suhtlus globaalsete tarnijate ja

alltöövõtjatega. Meie kogemus globaalsel turul on meile õpetanud, et kõik arendused on kohalikud ja kuigi me kasutame

parimat rahvusvahelist praktikat kõigis erinevates tegevuspiirkondades, tunnustame, et ei ole olemas „üks suurus kõigile“

lahendust. See lähenemine seab tähtsaks kuulamise ja lähedase koostöö huvigruppidega, et arendada loovaid

arenduslahendusi, mis on tehtud nende spetsiifilistele vajadustele ja muredele vastavaks. Need printsiibid juhivad meie

arendusprotsessi ja on võimaldanud meil saavutada sotsiaalse tagatise tegutseda erinevatel turgudel üle maailma, nagu

näiteks Tšiili ja Lõuna-Aafrika.

Mainstream tunneb uhkust oma lähenemisest kohalike kogukondade murede mõistmisel ja nendega arvestamisel projekti

kavandamisel. Mainstreami kogukondade meeskonnad kogu ettevõttes järgivad GDS-i suuniseid ja ettevõtte

kogukonnalepingut (Community Charter) ning neil on ulatuslik kogemus kogukonna algatuste tuvastamiseks ja kogukonna

kasu kokkulepete läbirääkimistel.

Varase ja tiheda kaasamise protsessi käigus on meie eesmärk luua pikaajalised usalduslikud suhted kõigi huvigruppidega, mis

on ka määrav iga projekti vastutustundliku ja jätkusuutliku arengu tagamiseks ning sotsiaalse tagatise saamiseks ning

hoidmiseks kõigis projekti elutsükli faasides. Lisaks on huvigruppide kaasamine hädavajalik osa riski- ja võimaluste juhtimise

protsessist. Varajase ja proaktiivse kaasamise lähenemise kasutamine vähendab projekti viivituste riski ning pakub võimalusi

koostööks projektlahenduse väljatöötamisel.

2022. aastal panustas Mainstream koos oma projektipartneritega üle 4,5 miljoni euro kogukondlikeks algatusteks, mis tõid

kasu umbes 187 951 inimesele kolmel kontinendil. Järgnevalt on tabelis 11, tabelis 12, tabelis 13 ja tabelis 14 kirjeldatud

mõned näited kogukonna algatustest, mida Mainstream on ellu viinud.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

33

Tabel 11. Kommunikatsioonialgatus – Tšiili

Projekt: Kogukonna kasu lepped

Piirkond: Andes Renovables platvorm, Tšiili

Vahend: Andes Renovables

Mainstream on sõlminud kogukonna kasu lepped kõigi nende Andes Revoables platvormi projektidega

piirnevate kogukondadega. See platvorm koosneb seitsmest maismaa tuulepargi ja kolmest päikesepargi

projektist, mis hargnevad üle kogu maa, põhjapoolsest Atacama kõrbe piirkonnast lõunapoolse järvede

piirkonnani. Tšiili mitmekülgne maastik peegeldub ka kohalike ja põliskogukondade mitmekesisuses ning iga

kogukonna fond, mille ettevõte on loonud, on hoolikalt vormitud koostöös nende gruppidega, et vastata

nende spetsiifilistele vajadustele. See kuulamisele keskenduv lähenemine on võimaldanud Mainstreamil

edukalt läbi rääkida ja ellu viia need fondid erinevates piirkondades.

Tabel 12. Kommunikatsioonialgatus – Vietnam

Projekt: Soc Trang avamere tuulepargi kogukonna kaasamine

Piirkond: Soc Trang Province, Vietnam

Vahend: Kogukonna arendusvõimalused Soc Trang tuulepargi lähikonnas

Mainstream võttis koos partneri Phu Cuongiga ette nädala pikkused kohtumised kohalike põliselanike ja

kaluritega Vinh Chau linnas ja lähipiirkonnas, et mõista, kuidas üks Vietnami suurimatest avamere

tuulearendustest saab aidata toetada nende eluviisi ja tuua uut hingamist.

Vestlused kaluritega keskendusid potentsiaalsetele koostöövõimalustele, sealhulgas töökohtade loomine ja

ümberõppe võimalused, mida projekt saab toetada. Kohaliku etnilise vähemusgrupi liikmetega konsulteeriti

kooskõlas rahvusvahelise rahastuskorporatsiooni arendusstandarditega.

Nädala jooksul toimunud kohtumised sisaldasid konsultatsioone 172 majapidamisega Vinh Chau linnas ja

sellega piirneval alal, mis paikneb 180 km edelas Ho Chi Minh linnast Mekong jõe deltaalal. Põlisrahvaste

Khmer ja Hoa keele ja kultuuri kaitseks ettenähtud meetmed kajastusid hilisemas keskkonna- ja

sotsiaalmõju analüüsis.

Tabel 13. Kommunikatsioonialgatus – Tšiili

Projekt: Alena Tuulepargi kogukonna kaasamis- ja investeerimisfond

Regioon: Biobio, Lõuna Tšiili

Vahend: Allkirjastatud lepe maakogukondadega Tšiilis

Mainstream allkirjastas pikaajalise koostööleppe kuue Bibio lõunaregioonis Alena tuulepargi lähistel asuva

maakogukonnaga, et toetada kogukondade arengut tuulepargi tegevusperioodi jooksul (25 aastat),

investeerimisfondi kaudu eraldatud ja iga-aastase kohalike arendusprojektide rahastamisega. Fond toetab

säästlikku eluviisi, töökohtade loomist, keskkonnakaitset ja jätkusuutlikku ressursside kasutust,

põhiharidust, tehnilist haridust ja taastuvenergiaga seotud koolitusi. Enne leppe allkirjastamist kohtus

Mainstream naabruskonna ühingute esindajatega üle kuue kuu pikkuse perioodi. Need kohtumised andsid

kogukondadele platvormi, kus esitada nende kohalikke vajadusi ja projekti tüüpe, mis vastaksid nendele

vajadustele, ja see aitas luua kogukonna investeerimisfondi töömehhanismid ja projekti ehitus- ja

käitusfaasiks.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

34

Tabel 14. Kommunikatsioonialgatus – Põhja Tšiili

Projekt: Kohalik kultuuripärandi algatus “Mujeres del Desierto”

Piirkond: Calama piirkond, Põhja-Tšiili

Vahend: Kohalik kultuuripärandi algatus Calama piirkonnas Tšiilis

Kultuuripärandi uurija ja kirjaniku Carlos González Riffo poolt juhitud ja osaliselt Mainstreami poolt

rahastatud algatuse eesmärgiks on jagada kõrbes elavate Andi naiste lugusid, kes mängivad võtmerolli

kohaliku kultuuripärandi säilitamisel ja edasi andmisel. Selle peamiselt Chiu Chiu ja Ollagüe vahel elavatele

kogukondadele, sealhulgas Chunchuri ja Likantatay kogukonnad, keskendunud uurimusprojektiga oli seotud

14 erinevat gruppi.

2.7.2 Projekti rahastusplaan Vt lisa 3 (konfidentsiaalne informatsioon).

1. (2.7.2.1) Arendusfaas

2. (2.7.2.2) Ehitusfaas

2.7.3 Äriplaan

2.7.3.1 Võtmeprotsessid arendus- ja ehitusfaasis

Vt lisa 3 (konfidentsiaalne informatsioon).

2.7.3.2 Projekti organisatsioon arendusfaasis

Joonis 12 kujutab tüüpilist avamere tuulepargi arendusfaasi organisatsiooni diagrammi. Järgnevalt lühikirjeldus erinevate

inimeste rollidest, alustades projekti direktoriga.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

35

Joonis 12. Arendusfaasi organisatsiooni diagramm

Projekti direktor on vastutav projekti ohutu elluviimise eest vastavalt aja, eelarve ja kvaliteedi nõuetele. Projekti direktor on

võtmekontakt aktsionäride ja oluliste väliste huvigruppide jaoks.

Projekti teenuste ja kokkupuutepunktide juhtimine vastutab projekti juhtimisprotsesside ja -tööriistade eest graafiku, riski,

eelarve ja dokumendikontrolli puhul. Defineerib projekti kvaliteedijuhtimise kava ja tagab selle elluviimise. Teostab projekti

kokkupuutepunktide juhtimist.

Kaubandus juhib müügi- ja võrgustrateegiat. Vastutab projekti majandusliku mudeli ja kommertsulatuse eest. Pakub

ekspertiisi poliitika ja seadusandluse suhtes. Juhib nõukogult ja aktsionäridelt otsuste vastuvõtmise protsessi. Juhib

kindlustusstrateegiat ja selle elluviimist.

Kommunikatsiooni osakond toetab sise- ja väliskommunikeerimisel ning töös partnerite, valitsuste ja ametiasutustega.

Tööohutus, keskkonna ja jätkusuutlikkuse meeskond koostab tööohutus- ja keskkonnajuhtimissüsteemi ning koostab ja viib

ellu jätkusuutlikkuse kava.

Arendusmeeskond muretseb kõik vajalikud kooskõlastused ja load, sealhulgas võtab juhtrolli KMH juures. Tagab

võrguühenduse (tuulepark kaldaga) ja maaomandiga seotud õigused (maismaa varade teostamiseks). Juhib huvigruppide

kaasamist kooskõlastuste, lubade, võrguühenduste ja maaomandiga seotud õiguste puhul.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

36

Tehniline meeskond juhib kõiki tehnilisi uuringuid (mitte KMH), tuuleressursi analüüsi ja vastutab Geoinfosüsteemi

(Geographic Information System ehk GIS) eest. Sisaldab juhtivat insenerimeeskonda elektri, elektrisüsteemide (Balance of

Plant ehk BoP), vundamentide, turbiinide, transpordi ja paigalduse ning käitus- ja hooldustegevuste jaoks.

Hankeosakond vastutab hankestrateegia loomise, hankepoliitika ja protseduuride, tarnijatega suhtluse ja tarneahela loomise

eest ning samuti alltöövõtjate lepingute koostamise ja juhtimise eest.

2.7.4 Sotsiaalne ja majanduslik kasu Eesti riigile

2.7.4.1 Poliitiline kontekst

Energiamajanduse korralduse seaduse muudatus 12. oktoobril 2022 muutis taastuvenergia osakaalu elektrienergiast

eesmärgiks nii, et 2030. aastaks vähemalt 100% kogu elektri lõpptarbimisest on kaetud taastuvenergiaallikatega, sealhulgas

avamere tuuleparkidega. Eestis on kaks kehtivat mereala planeeringut kokku 2439 km2 tuuleenergia arendamiseks sobiliku

alaga, mis moodustab 6,8% kogu Eesti merealast. Vastavalt Eesti valitsuse esindaja ettekannetele on Eesti merealal avamere

tuuleenergia potentsiaali üle 7 GW.

2.7.4.2 Laiem sotsiaalne ja majanduslik kasu

Üldiselt omab 1 GW avamere tuulepargi rajamine potentsiaali pakkuda palju kasutegureid riigi majandusele, sealhulgas (kuid

mitte ainult):

- Oluline majandustegevuse kasv (tootlikkus, töökohtade loomine, lisandväärtus)

- Taastuvenergia genereerimine üleriiklikuks kasuks

- Riikliku energiaülemineku edasi viimine

- Regionaalsete investeerimiste ja majandusliku arengu katalüsaator

- Kasu rahvusvahelistest investeeringutest ja suhetest

- Toetus avamere tuuletööstuse tööhõive loomiseks hariduse ja koolituse kaudu

- Kogukonnaalgatuste rahastus

Lisaks sellele tekitab meie projektiarendus arvestatavat sotsiaalset kasu kohalikele kogukondadele, nagu näiteks tööhõive ja

töötajate arenguvõimaluse loomine, koolitus- ja haridusalgatused, jätkusuutlikkuse algatused ning täiendavalt ligipääs

tulevastele kogukonna kasu fondidele. Kohalike kogukondade usalduse võitmine on Mainstreami edu jaoks fundamentaalne.

Me võidame selle läbi partnerliku lähenemise, mida juhib meie põhiväärtus austus ja mille etaloniks on kõrgeimad

rahvusvahelised standardid. Varane ja avatud koostöö kohalike inimestega aitab kaasa informeeritud projektlahenduse

väljatöötamisele ning tagab nende koostöö pikemaajalise jätkusuutliku kasu jaoks. See tihe koostöö on jätkuv ja meie

toetatavad algatused on tihti keskendunud vajadustele, mille kogukonnad on ise tuvastanud.

Mõned teemad on selles peatükis täpsemalt selgitatud. Järgnevad näited, nagu ka näited kogukonna algatustest peatükis

2.7.1.4, näitlikustavad Mainstreami lähenemist arendusele. Seda lähenemist kohandatakse Eesti turuspetsiifilistele

vajadustele.

Eesti riik

Meie projekt tekitab Eestile eeldatavalt olulist otsest majanduslikku kasu. Ülevaatliku analüüsi põhiselt toob projekt

käitusfaasis eeldatavalt aastase maksutulu 50-60 miljonit EUR, mis moodustab kogu projekti elutsükli kohta ca 20 miljardit

EUR. Lisaks ettevõtlusmaksu tuludele tekitab projekt olulise koguse käibemaksu projektile tarnitavate teenuste ja kaupade

kaudu, arenduse algusest läbi projekti elutsükli.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

37

Töökohtade loomine

Avamere tuuletööstusel on potentsiaali luua Eestisse tuhandeid uusi puhta energia töökohti läbi kõigi projekti

arenguetappide (täiendavat infot vt tabelist 4 lisas 3 (konfidentsiaalne informatsioon)). Ameerika Ühendriikides Rahvusliku

Taastuvenergia Laboratooriumi aruande kohaselt on avamere tuuleenergia arendusel potentsiaali toetada 14 kuni 44

täistööajaga töökoha loomist ühe MW kohta ehitusperioodil ja 1,6–1,7 täistööajaga püsitöökoha loomist ühe MW kohta

käitusfaasis, mis vastab ca 1600–1700 täistööajaga töökoha loomisele 1 GW avamere tuulepargi projektil.

Sotsiaalmajandusliku kasu ja võimaliku rahvusliku töökohtade loomise täpsema prognoosi tegemiseks on vaja koostada

täiendavaid turu-uuringuid.

Kohalik tarnevõrgustik ja huvigrupid

Mainstream tunnustab koostööpotentsiaali kohaliku tarneahela ja töötajaskonnaga ning on pühendunud nende huvigruppide

kaasamisele, et maksimeerida töökohtade loomise võimalusi ja töötajaskonna arengut. Juhul, kui projekt peaks jätkuma, on

see oluline osa meie kaasamiskavast projekti arenduseelse ja arendusfaasi ajal.

Kohaliku sisu (Local Content) loomise võimekus on Mainstreami ekspertiisala. Meie projektimeeskonnad on mänginud

põhirolli ühe suurima avamere tuule tarneahela klastri loomisel – Humber Avamere Tuule Klaster Ühendkuningriigis.

Hornsea I ja II projektide arenduse käigus Ühendkuningriigis töötasid Mainstream ja SMartWind konsortsiumi partnerid

tihedalt kohaliku ja riikliku valitsusega, et luua suurim tarneahela edulugu Ühendkuningriigi avamere tuule sektoris –

Siemensi avamere turbiinitehas Hullis. See asutus pakub tööd 750 töötajale ja on hiljuti esitanud taotluse kahekordistada

enda suurust. See oli ankruks, mis tekitas Humberi avamere tuuleklastri, mis hiljuti sai £95 miljonit valitsuse rahastust, et

suurendada rohelist tööhõivet, toetades piirkonnas 3000 töökohta. SMartWindi poolt tehtud töö on võimaldanud regioonil

areneda avamere tuule maailmapealinnaks. See oli arusaadav, kui The Crown Estate andis SMartWindile merendusäri

auhinna – esmakordselt avamere tuuleparkide arendajale. See tunnustus Mainstreami pühendumusest keskkonna-, sotsiaal-

ja majandusalastele tegevustele näitab, kuidas me edukalt lõimusime kohaliku regiooniga, tuues kõigile kasu. See on

lähenemine, mille Mainstream võtab kasutusele ja kohandab koostöös kohalike huvigruppidega, et vastata Eesti avamere

tuuletööstuse nõudmistele.

Nagu eespool näitlikustatud Hornsea juhtumikirjeldusega, on projekti alguses tarneahela hindamine, toetamine ja

ettevalmistamine võti uue tööstuse edukaks loomiseks ja kohaliku majandusliku kasu maksimeerimiseks. Tänu Mainstreami

rahvusvahelisele kogemusele kohaliku sisu loomisel, kohalike valitsustega koostööle ja tööstusliitude töös osalemisele on

Mainstream väga heal positsioonil, et luua kohandatud kohaliku sisu strateegia Eesti avamere tuuletööstuse edendamise

toetuseks ja et maksimeerida sellega seotud majanduslikud võimalused.

Mainstream on pühendunud kohaliku tööhõive ja ettevõtlusvõimaluste loomisele projekti elutsükli jooksul läbi koostöö

lähenemise, et maksimeerida Saaremaa ja laiema Eesti avamere tuule sektori erinevate suurustega ettevõtete võimalusi (vt

rohkem näiteid läbi kogu elutsükli peatükis 2.7.1.4). Väljapakutud lähenemise põhifookuses on Eesti töötajate toetamisel

avamere tuule võimaluste kasutamisel energiaülemineku käigus, sealhulgas olemasoleva piirkondliku IT- ja digitaliseerimise

ekspertiisi puhul.

Teiste avamere tuule turgude kogemuse põhjal on kohaliku kogukonna ja ettevõtjate avamere tuuletööstusesse kaasamise

võimalused tuvastatud huvigruppide kaardistamise ja oskustes lünkade leidmise analüüsi kaudu. Kui asjakohased huvigrupid

on tuvastatud, alustame me dialoogi läbi kohtumiste, et arutada spetsiifilise projekti koostöövõimalusi. Efektiivne kanal

kohalike tarnijate ja ettevõtete edendamiseks ja kaasa löömise koordineerimiseks on kohalike ettevõtjate kaasamine läbi

majandustegevusliitude. Mainstream on pühendunud kõigi asjakohaste huvigruppide kaasamisele, et maksimeerida

koostöövõimalusi. Eduka taotluse korral moodustab Mainstream osana sellest protsessist spetsiaalse portaali projekti

veebilehele, kus ettevõtted saavad registreerida enda huvi projektile teenuste pakkumiseks.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

38

Kooseksisteerimine

Kooseksisteerimine on lähedalt seotud huvigruppide juhtimisega ja sektoritevahelise koostööga eesmärgiga ehitada

usaldusväärsed suhted ja pikaajaline sotsiaalne tagatis projektidele ja tegevustele. Avamere tuuleenergia projektide

planeerimisfaasis koostatakse hinnangud, et tuvastada ja hinnata sünergiaid ja potentsiaalseid mõjusid erinevatele

tööstustele ja tegevustele lähikonnas, sealhulgas turism, kalandus ja vesiviljelus.

Jagamise edendamiseks kasutatakse tihti selliseid strateegiaid, nagu huvigruppide kaasamine, konsultatsioonid kohalike

kogukondadega ning koostöö asjaomaste tööstuste ja võimuorganitega. See koostööline lähenemine püüab adresseerida

muresid, võtta arvesse tagasisidet ning leida meetodeid kasu maksimeerimiseks ja võimalike konfliktide minimeerimiseks

tuuleenergia arenduse ja teiste sektorite vahel. Liivi 2 ala spetsiifiline lahendus tuleb määrata hilisemas etapis, peale

asjakohaste uuringute teostamist. Mõned näited sisaldavad turismi eesmärgil laevateede või tuuride lubamist koostöös

kohaliku kogukonnaga, passiivse kalastuse lubamist piirkondades, kus see on võimalik, intensiivse kalastuse piirkondades

turbiinide ja kaablite ümberpaigutuse kaalumist ja vesiviljeluse alade loomise võimaluste uurimist tuulepargi alal.

Nagu varem mainitud, on Mainstream osaline kolmeaastases DNV poolt juhitud algatuses MARCO, mille eesmärgiks on luua

skaleeritav süsteemimudeli tööriist, millega saab tuvastada ennustatavat merenduslikku kooseksisteerimist avamere

huvigruppide vahel. Norra on esialgseks juhtumianalüüsiks eesmärgiga arendada tööriist, mida saab kergelt kohandada ja

rakendada teistes regioonides ja rahvusvahelisel tasandil. Tööriist võimaldab ookeani ja mere ökosüsteemide kasutajatel

kergelt tuvastada sünergiaid, lahendada konflikte ja leida n.ö võit-võit lahendusi, samas kaitstes ookeani tervist.

Haridus

Mainstream on spetsialiseerunud arenevatele turgudele ja on olnud taastuvenergia sektori esirinnas Ühendkuningriigis, Lõuna-

Aafrikas, Vietnamis ja Tšiilis. Nende tärkavate turgude loomise ja arengu toetamine on olnud ettevõtte üks põhifookuseid. Üks

oluline tegevusvaldkond on haridus ehk tulevaste põlvkondade ligipääsu tagamine haridusele ja koolitustele, mis on vajalikud

taastuvenergia tööstuses töötamiseks. Osana sellest tööst teeb Mainstream tihedat koostööd kohalike haridusasutuste,

kutseühingute ja valitsusasutustega, et leida koostöövõimalusi akadeemilises valdkonnas.

Avamere tuuletööstuses on lai valik erinevaid karjäärivõimalusi, alates inseneritööst kuni rohkem keskkonna- ja sotsiaalalale

keskendunud rollidele. Siiski, kuna tegemist on tärkava tööstusega, ei ole see info jõudnud veel põhihariduse

koolimaterjalidesse. Me usume, et selle uue sektori tulevase töötajaskonna tagamise jaoks on oluline, et lastel ja õpilastel on

ligipääs võimalustele õppida avamere tuule kohta ja erinevate karjäärivõimaluste kohta, mis võivad neile hilisemas elus

avaneda, eriti kuna projekti käitus- ja hooldusfaas kestab üle 35 aasta. Mõned Mainstreami poolt eest veetud

haridusalgatuste näited on kirjeldatud allpool tabelis 15 ja tabelis 16.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

39

Tabel 15. Haridusalgatus - Hornsea

Projekt: Hornsea: SMart Wind

Piirkond: Yorkshire rannik, Ühendkuningriik

Vahend: Hornsea ala: SMart Wind

Mainstreamil on oluline kogemus tärkava avamere tuuletööstuse toetamise jaoks vajaliku töötajaskonna

arengu edendamiseks, nagu näha 4 GW Hornsea ala arendamisel Mainstreami ja Siemens Project Venturesi

poolt. Osana projekti missioonist arendada töötajaskonna koolitusprogrammid ühendas SMart Wind jõud

Teadus-, Tehnoloogia-, Inseneritöö- ja Matemaatika Võrgustikuga (Science, Technology, Engineering and

Mathematics Network ehk STEMNET), et algatada SMart Futures. See nelja aasta pikkune haridusprogramm

tõstis teadlikkust ja tõstis esile teekonnad karjääri alustamiseks avamere tuule ja taastuvenergia valdkonnas.

See püstitas ka koostöös Uue ja Taastuvenergia Keskusega (New and Renewable Energy Centre ehk NAREC)

Ühendkuningriigi esimese koolitusmasti. See SMart Windi poolt eestveetud asutus võimaldas haridus- ja

koolitusteenuste pakkujatel akadeemiliste ja tööstuslike koolitusprogrammide elluviimist kõrgtöödel

töötavatele tehnikutele.

Tabel 16. Haridusalgatus - Andes Renovables

Projekt: Andes Renovables

Piirkond: Tšiili

Vahend: Mainstream Renewable Power

2019. aastal allkirjastas Mainstream Põhja-Tšiilis asuva Atacama Ülikooliga kokkuleppe ülikooli

energiatehnoloogia osakonda taastuvenergia õppekava väljatöötamise toetuseks. Selle leppe osana saavad

tudengid külastada 150 MW Rio Escondido päikeseenergia parki, mille Mainstream on piirkonda arendanud,

ehitanud ja mida hetkel käitab. Mainstreami asutusesisesed eksperdid pakuvad programmile ka jätkuvat tuge.

Taastuvenergia on viimastel aastatel läbinud Tšiilis eksponentsiaalse kasvu ja see programm on kavandatud

lahenduseks riigi kasvavale vajadusele luua töötajaskond, mis suudaks selle tärkava tööstuse kasvu toetada.

Mainstream on allkirjastanud ka koostööleppeid mitmete Lõuna-Tšiilis asuvate tehniliste kolledžitega, mille

kaudu on ettevõte toetanud spetsiaalselt taastuvenergiale keskendunud õppekavade arendamist, toetanud

nendesse koolidesse NCRE laborite ehitamist ja juhtinud mitmeid meistriklasse ettevõttesiseste spetsialistide

osavõtuga. 2013. aastal rakendas ettevõte põhikoolides eritellimusena koostatud haridusprogrammi

Ventolera y Ventarrón. See programm oli kavandatud õpetama lastele tuuleenergia kasu ja keskkonnakaitse

olulisust. Seda programmi on kasutatud mitmetes koolides üle kogu riigi ja kogukondades, kus ettevõte on

arendanud tuuleparke.

Ohutus

Ohutus on üks Mainstreami põhiväärtustest ja on meie esimene prioriteet. Mainstreami töötajate ja meie

tegevuspiirkondade lähialas elavate kogukondade ohutus on olulisim ja me oleme pühendunud töötama vastavate

huvigruppidega, et tõsta teadlikkust ja edendada töötajate, alltöövõtjate ja kohaliku kogukonna seas ohutu töötamise

praktikaid.

Ettevõte rakendab hetkel Mainstreami Keskkonna- ja Tööohutuse Juhtimise Süsteemi, et juhtida tervise-, tööohutus- ja

keskkonnariske meie projektides. Sellega seotud riskianalüüsi protsess on kooskõlas rahvusvaheliste standardite 14001:2016

(Keskkonnajuhtimise süsteem), 31000:2018 (Riskijuhtimine) ja 45001:2018 (Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemid)

nõuetega.

Avalduse edukaks osutumise puhul töötaks Mainstream kohalike huvigruppidega, et tuvastada potentsiaalseid

koolitusvõimalusi, et toetada üleminekut puhta energia töökohtadele, mis võib sisaldada ka töötervishoiu ja tööohutuse

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

40

koolitusi. Olemasolevate oskustööliste ja potentsiaalsete koolitusvajaduste kaardistamiseks on vaja teostada täiendavaid

uuringuid.

Holger Matthiesen

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

41

Lisad Lisa 1 – Tehnilised tingimused planeeritava Liivi meretuulepargi klastri elektrivõrguga ühendamiseks

Lisa 2 – Tuulepargiga seotud ehitustöid toetav dokument

Lisa 3 – Avaldust täiendav konfidentsiaalne informatsioon

Lisa 4 – Täielike ja tõeste andmete deklaratsioon

Lisa 5, 6 ja 7 – Mainstream Renewable Power majandustulemused 2020, 2021 ja 2022.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

42

Lühendite nimekiri

Lühend Inglise keelne tähendus Eestikeelne tähendus (lühend)

AIS Automatic Identification System Automaatne identifitseerimisüsteem

AUV Autonomous Under Water Vessels Autonoomne veealune sõiduk

BoP Balance of Plant Elektrisüsteem

CAPEX Capital Expenditure Kapitalikulu

CBA Community Benefits Agreement Kogukonna kasu kokkulepe

CfD Contract for Difference Hinnavaheleping

COD Commercial Operation Date Kommertstegevuse alustamise kuupäev

CTV Crew Transfer Vessel Meeskonnavahetuse laev

DEVEX Development Expenditure Arenduskulu

EHB European Hydrogen Backbone Euroopa vesiniku selgroog

EIA Environmental Impact Assessment Keskkonnamõjude hinnang (KMH)

ELTS Electricity Market Act Elektrituruseadus

ESG Environmental, Social and Governance Keskkond, sotsiaalvaldkond ja valitsemine

FLO Fisheries Liaison Officer Kalapüügi koordinaator (KPK)

FID Final Investment Decision Lõplik finantseerimisotsus

FTE Full-Time Equivalent Täiskohale vastav

GDS Global Development Standard Globaalne arendusstandard

GIS Geographic Information System Geoinfosüsteem

GW Giga Watt Gigavatt

HAWT Horizontal Axis Wind Turbines Horisontaalteljel tuuleturbiin

HSE Health, Safety and Environment Töötervishoiu-, keskkonna- ja tööohtutus

IPO Initial Public Offering Esmane avalik pakkumine

LCA Life Cycle Assessment Elutsükli analüüs

MSL Mean Sea Level Keskmine merevee tase

MSP Maritime Spatial Plan Mereala planeering

MW Mega Watt Megavatt

NnG Neart na Gaoithe Neart na Gaoithe

O&M Operation and Maintenance Käitus ja hooldus

PDE Project Design Envelope Projekti kavandamise piirid

RES Renewable Energy Source Taastuvenergia allikas

TTJA Consumer Protection and Technical

Surveillance Authority

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

UNDRIP United Nations Declaration on the Rights of

Indigenous Peoples

ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioon

UXO UnExploded Ordnance Lõhkemata lahingumoon

VAT Value Added Tax Käibemaks

WTG Wind Turbine Generator Tuuleturbiin

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

43

Jooniste nimekiri Joonis 1. Fikseeritud vundamentidega avamere tuulepargi illustratsioon.................................................................................. 7

Joonis 2. Turbiini suuruste ajaloolise ja eeldatava tuleviku illustratsioon .................................................................................. 9

Joonis 3. Vesiniku tootmise komponentide ülevaade .............................................................................................................. 12

Joonis 4. Avamere tuuleturbiini parameetrite illustratsioon .................................................................................................... 14

Joonis 5. Avamere tuuleturbiinide põhja fikseeritud vundamentide illustratsioon .................................................................. 14

Joonis 6. Avamere alajaama ja selle sõrestikvundamendi illustratsioon .................................................................................. 15

Joonis 7. Avamere tuulepargi projektiala Liivi lahe tuuleparkide piirjoontes ........................................................................... 19

Joonis 8. Esialgne projekti ajakava .......................................................................................................................................... 26

Joonis 9. Mainstreami avamere tuuleparkide projektid üle maailma ....................................................................................... 29

Joonis 10. Mainstreami ülemaailmsed teostamisel olevad tuule- ja päikesevarad ................................................................... 31

Joonis 11. Mainstreami ettevõttesisesed võimekused............................................................................................................. 32

Joonis 12. Arendusfaasi organisatsiooni diagramm ................................................................................................................. 35

Tabelite nimekiri Tabel 1. Pädeva asutuse poolt hinnatavate punktide ülevaade ............................................................................................... 10

Tabel 2. Tuuleturbiinide tehniline informatsioon .................................................................................................................... 13

Tabel 3. Avamere alajaama tehniline informatsioon ............................................................................................................... 15

Tabel 4. Paigaldatava elektrolüüdi võimsus ja aastane vesinikutoodang ................................................................................. 16

Tabel 5. Tehniline informatsioon vesiniku tootmise platvormi(de) kohta ................................................................................ 16

Tabel 6. Tuuleturbiini vundamentide arv ja pindala ................................................................................................................ 17

Tabel 7. Avamere alajaamade ja kaablite arv ja pindala .......................................................................................................... 18

Tabel 8. Avamere vesinikutootmise platvormide ning torude arv ja pindala............................................................................ 18

Tabel 9. Tuulepargi projektiala Liivi 2 ala koordinaadid (koordinaadisüsteem: 1997 Eesti koordinaadisüsteem) ..................... 20

Tabel 10. Juhtumikirjeldus - Neart na Gaoithe ........................................................................................................................ 30

Tabel 11. Kommunikatsioonialgatus – Tšiili ............................................................................................................................. 33

Tabel 12. Kommunikatsioonialgatus – Vietnam ....................................................................................................................... 33

Tabel 13. Kommunikatsioonialgatus – Tšiili ............................................................................................................................. 33

Tabel 14. Kommunikatsioonialgatus – Põhja Tšiili ................................................................................................................... 34

Tabel 15. Haridusalgatus - Hornsea ......................................................................................................................................... 39

Tabel 16. Haridusalgatus - Andes Renovables ......................................................................................................................... 39

Deklaratsioon Avaldatud: August 2023

Mainstream Renewable Power GmbH (c/o Aker Offshore Wind Europe GmbH) Hohe Bleichen 22 20354 Hamburg Germany HRB 172077 www.mainstreamrp.com

1 (1)

Lisa 4 Täielike ja tõeste andmete deklaratsioon

Lisa:

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu ehitisega koormamiseks:

Avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

Kooskõlas ehitusseadustiku § 1133 lg 2 p 8 kinnitan siinkohal, et kogu äriregistrisse sisestatud informatsioon Mainstream

Renewable Power aktsionäride ja osanike kohta ning ettevõtte tegelike kasusaajate kohta on minu parima arusaama ja

veendumuste kohaselt täielik ja tõene.

Holger Matthiesen Asukoht / kuupäev

Tegevdirektor

Hamburg, 24.08.2023

Adressaatide nimekiri

Kaitseministeerium [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Kliimaministeerium [email protected]

Muinsuskaitseamet [email protected]

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Siseministeerium [email protected]

Saaremaa Vallavalitsus [email protected]

Ruhnu Vallavalitsus [email protected]

Päästeamet [email protected]

Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]

Terviseamet [email protected]

Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee

Rytis Kėvelaitis

Aker Offshore Wind Europe GmbH Teie 13.01.2023

[email protected] Meie 17.03.2023 nr 2-7/2023/30-2

Tehnilised tingimused Liivi klastrisse planeeritava

meretuulepargi hoonestusloa taotluse juurde

Lugupeetud Rytis Kėvelaitis

Aker Offshore Wind Europe GmbH (edaspidi klient) on pöördunud Elering AS (edaspidi Elering või

põhivõrguettevõtja) poole planeeritava Liivi klastrisse planeeritava meretuulepargi (edaspidi Liivi

meretuulepark), mis on Teie taotluses näidatud ära kui ala 2 ja mille summaarne maksimumvõimsus on

2 000 MW, ehitusseadustiku § 1133 lg-s 1 toodud hoonestusloa taotluse esitamiseks sama paragrahvi lg

2 p-s 5 nõutud elektrivõrguga ühendamise tehniliste tingimuste taotlemiseks. Käesoleva kirjaga edastab

Elering Teile planeeritava meretuulepargi elektrivõrguga ühendamise tehnilised tingimused.

Käesolevad tehnilised tingimused on mittesiduvad ja koostatud arvestades nende väljastamise ajal

kehtivad kokkuleppeid ja tingimusi. Tehniliste tingimuste koostamisel aluseks võetud asjaolude

muutumisel peate arvestama, et Eleringil on õigus vastavalt muuta ka tehnilisi tingimusi. Sellisteks

asjaoludeks võivad olla võrku lisandunud uued tarbijaid või tootjaid ning võrgust lahti ühendatud

olemasolevad tootmismoodulid nii Eestis kui ka Eestiga sünkroonselt töötavas elektrisüsteemis,

muudatused liitumise valdkonda reguleerivates dokumentides ja nõuetes, elektrivõrgu või selle

konfiguratsiooni muudatused mh ka naabersüsteemides jne.

Lähtuvalt „Eleringi AS elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimustest“ (edaspidi liitumistingimused)

on liitumise mõiste defineeritud kui nõuetekohase elektripaigaldise põhivõrguga ühendamist,

põhivõrguga ühendatud tarbija või tootja elektrivõrguga nõuetekohase tootmismooduli ühendamist,

põhivõrguga ühendatud tarbija või tootja elektripaigaldise muutmist segapaigaldiseks, põhivõrguga

ühendatud segapaigaldise muudatust mahus mis tingib liitumistingimuste punktis 5.6 kirjeldatud

tingimuste täitmiseks vajaliku ümberehituse ja/või -seadistuse või põhivõrguga ühendatud tarbija, tootja

või jaotusvõrguettevõtja olemasolevas liitumispunktis/tarbimiskohas tarbimis- või tootmistingimuste

muutmist, v.a olemasoleva tarbimis- ja/või tootmisvõimsuse vähendamine, mida käsitletakse

elektripaigaldise ümberehitamisena.

Võrguühenduse tehniline lahendus

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse "Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri"§ 19 lõikele 3 luuakse

põhivõrguga uus võrguühendus nimipingel 110 kV või 330 kV. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja

§ 19 lõike 5 kohaselt määrab võrguettevõtja uue võrguühenduse loomise või olemasoleva

võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmise korral võrgu konfiguratsiooni ja tehnilised

parameetrid. Põhjusel, et 110 kV elektrivõrgu läbilaskevõime ei ole üldjuhul piisav vastu võtma

suuremaid võimsusi kui 100 MW, tuleb alale nr 2 planeeritav Liivi meretuulepark ühendada Eleringi

elektrivõrguga 330 kV pingeastmel. Kliendi poolt planeeritava Liivi meretuulepargi elektrivõrguga

ühendamiseks tuleb tuulepark ühendada kas Eleringi Edela-Eestis asuvasse olemasolevasse Sindi või

Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee

Kilingi-Nõmme 330 kV alajaama või Lihula, Sindi ja Kilingi-Nõmme alajaamade vahelisele 330 kV

õhuliini trassile ehitatavasse uude 330 kV alajaama. Kommertsmõõtmise täpsuse tagamiseks ning

lähtuvalt elektrisüsteemi stabiilsuse ja töökindluse nõudest ei tohi 330 kV võrguga ühendatavate

tootmismoodulite ühikvõimsus ületada 400 MVA-d, mistõttu tuleb planeeritav Liivi meretuulepark

ühendada Eleringi alajaama vähemalt viie liitumispunkti, so liituja lahtri kaudu. Sõltuvalt rajatavate

liitumispunktide asukohast, kas Eleringi olemasolevas või uues 330 kV alajaamas, tuleb Eleringi

alajaamas arvestada lisaks liituja lahtritele ka täiendavate 330 kV liinide ühendamiseks vajalike 330 kV

liinilahtrite rajamisega. Liitumisest tingituna võib Eleringil olla täiendavalt vajalik ehitada alajaamani,

kuhu rajatakse kliendi liitumispunktid, vähemalt kolm elektrivõrguga ühendavat 330 kV ülekandeliini,

mis tulenevalt töökindluse nõudest peavad asetsema eraldiseisvatel mastidel. Samuti võib liitumine

tootmissuunalise võimsusega 2 000 MW põhjustada kogu põhivõrgus ülekandeliinide ülekoormumist,

mille vältimiseks tuleb nende ülekandevõimsust suurendada.

Olete oma taotluses märkinud alternatiivse ühendusvõimalusena ära kliendi planeeritava Liivi

meretuulepargi ühendamise Eesti-Läti IV ühendusele. Siinkohal selgitame, et Eesti-Läti IV ühenduse

planeerimine ei ole veel jõudnud osapoolte poolt investeeringuotsusteni, mistõttu ei käimasolevas

ettevalmistavas faasis liitumisvõimaluste pakkumine võimalik. Hetkel teadaolev varaseim võimalus

Eesti-Läti IV ühendusele liitumiseks on aastal 2033-2035. Hoiame avalikkust Eesti-Läti IV ühendusel

arendamise edasiste sammudega kursis, et Teil oleks huvi korral võimalik kaaluda planeeritava

meretuulepargi ühendamisel ka seda võimalust.

Ehitustööde alustamise eelduseks on alajaama ehituseks või laiendamiseks vajaliku kinnistu(te) Eleringi

poolne omandamine ning rekonstrueeritavate või ehitatavate õhuliinide trassikoridori(de)le Eleringile

kasutusõiguse saamine.

Lisaks juhime Teie tähelepanu asjaolule, et Eesti elektrisüsteemi ekspordivõime on maksimaalselt

2000 MW ning tarbimisvõimsus vahemikus 500-1500 MW, mistõttu võib olla Teil vajalik lisaks Eesti

elektrisüsteemist tulenevatele ülekoormuse tekkimise võimalusele arvestada tootmispiiranguga.

Nõuded kliendi elektripaigaldisele

Liitumise raames tuleb kliendil projekteerida ja ehitada enda elektripaigaldised kuni perspektiivsete

liitumispunktideni, muuhulgas paigaldada jõutrafod.

Põhjusel, et 330 kV võrguga ühendatava tootmismooduli ühikvõimsus ei või olla suurem kui

400 MVAd, tuleb kliendil tagada, et Teie taotluses näidatud planeeritav meretuulepark ühendatakse

põhivõrguga Euroopa Komisjoni määruse nr 2016/631 tootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta

(Requirements for Generators) mõistes vähemalt viie autonoomse tootmismoodulina, millest ühegi

tootmismooduli ühikvõimsus ei või ületada 400 MVA-d. Kliendil tuleb oma tootmismoodulid rajada

põhimõttel, et mistahes tootmismoodulite häiringu korral, s.h merekaabli rike, juhtimissüsteemi häiring

vms oleks tagatud mitte suurema kui 400 MVA-se ühikvõimsuse välja lülitumine.

Liitumistasu maksumus

Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 25 lõike 3 kohaselt arvestatakse liitumistasu hulka kõik

Eleringi poolt tehtavad uue tarbimis- või tootmisvõimsuse ühendamiseks vajalikud kulud. Liitumistasu

arvutamisel lähtub Elering Konkurentsiameti poolt kinnitatud „Elering AS liitumistasu ja tarbimis- või

Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee

tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika“, mis on kättesaadav põhivõrguettevõtja

veebilehel https://elering.ee/metoodika.

Liitumistasu hulgas sisaldavad mh:

• tootmismooduli võrguga ühendamise alajaama (ümber)ehitamise ja liitumispunktide rajamise

kulud;

• alajaama, kuhu rajatakse tootmismooduli liitumispunktid, elektrivõrguga ühendavate

ülekandeliinide rajamise ning nende olemasoleva ülekandevõrguga ühendmise kulud;

• elektrivõrgu võimaliku läbilaskevõime suurendamisega seotud kulud;

• rajatavate või ümberehitatavate alajaamade aluste kinnistute omandamise ja uute või

rekonstrueeritavate õhuliinide trassikoridori(de) kasutusõiguse saamise kulu;

• tootmismooduli põhivõrguga ühendamise menetlustasu ning toimingutasu, mis on hetkel

vastavalt 2 000 eurot ja 10 200 eurot.

Tootmismooduli liitumiseks sobivaima alajaama välja selgitamiseks ning sellest lähtuva liitumistasu

eelkalkulatsiooni koostamiseks on vaja läbi viia analüüs ning leida selle käigus tehnilis-majanduslikult

eelistatavaim lahendus. Analüüsi koostamiseks palume Teil esitada kas liitumistaotluse, mille vastuseks

väljastame Teile siduva liitumispakkumise või liitumise eeluuringu taotluse, mille vastuseks koostame

tehnilised tingimused.

Tarbimiskoha elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad

Tarbimiskoha kohta elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad on sätestatud Majandus- ja

kommunikatsiooniministri määruses “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise

tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral” (edaspidi kvaliteedimäärus). Elektrikatkestuse mõiste on

defineeritud põhivõrguettevõtja võrgulepingu tüüptingimustes. Võrgulepingu täitmisel lähtub Elering alati

kehtivast määruse redaktsioonist.

Sõltuvalt liitumispunktide arvust ja tehnilisest lahendusest võib planeeritava tarbimiskoha rikkelise

elektrikatkestuse likvideerimise tähtaeg olla kas 2 või 120 tundi.

Liitumise protseduurilised tingimused

Elektrivõrguga liitumine on reguleeritud õigusaktidega, milleks on Elektrituruseadus, Vabariigi

Valitsuse määrused "Võrgueeskiri" ja "Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri" ning Euroopa

Komisjoni määrused:

• Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/631 tootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta

(Requirements for Generators, edaspidi RfG);

• Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/1388 tarbimise ühendamise nõuete kohta (Demand

Connection Code, edaspidi DCC);

• Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/1447 alalisvooluülekandesüsteemide ja

alalisvooluühendusega energiapargimoodulite võrguühenduse nõuete kohta (requirements for

grid connection of high voltage direct current systems and direct current-connected power

park modules, edaspidi HVDC).

Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee

Samuti tuleb elektrivõrguga liitumisel lähtuda Eleringi elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimustest,

selle lisadest ja liitumistingimuste juurde kuuluvatest tehnilisi nõudeid käsitlevatest järgmistest

juhenditest:

• Kliendi elektripaigaldise tehnilised nõuded;

• Kliendi elektripaigaldisega seotud andmevahetuse nõuded;

• Kliendi elektriosa projekti koostamise ja modelleerimise nõuded;

• Kliendi tootmismooduli katsetamise ja katsekava koostamise nõuded;

• Põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste tehnilised põhimõtted ja lahendused.

Hetkel kehtivad Põhivõrguga liitumise tingimused on leitavad Eleringi kodulehelt („Elering AS elektri

põhivõrguga liitumise tingimused“): https://elering.ee/liitumistingimused-0.

Kõik põhivõrguga ühendamisega seotud menetlused, sealhulgas liitumistaotluse ja eeluuringutaotluse

esitamine, tuleb edastada läbi liitumiste e-keskkonna https://egle.ee/.

Liitumise tehniline lahenduse, selle hinnangulise maksumuse ja liitumispunkti väljaehitamiseks kuluva

aja kohta saab Elering anda mittesiduva hinnangu ka liitumisele eelneva eeluuringu käigus, mille

läbiviimiseks tuleb arendajal esitada eeluuringu taotlus. Eeluuringu taotluse alusel tehniliste tingimuste

väljastamine on tasuline teenus, mille maksumus on 1 000 eurot ning millele lisandub käibemaks.

Liitumiseks peab klient esitama Eleringile liitumistaotluse. Liitumistaotlusega tuleb kliendil esitada kõik

liitumistingimuste lisas 1 punktis 1.1.1 küsitud andmed ning punktis 1.1.2 nimetatud dokumendid.

Pärast menetluse arve tasumist kliendi poolt ning liitumistaotluse vastuvõtmist Eleringi poolt väljastab

Elering 90 päeva jooksul liitumispakkumuse, mille alusel sõlmitakse liitumisleping Eleringi ja kliendi

vahel ning tasutakse liitumistasu kliendi poolt.

Kõikide liitumisega seotud tegelikud põhjendatud kulud ning liitumise toimingutasu finantseeritakse

kliendi poolt kolmes osamakses. Esimese osamakse suuruseks on 20 % lepingujärgsest maksumusest

ning mis teostatakse 60 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Teise osamakse suuruseks on 50 %

liitumislepingus ettenähtud esialgsest liitumistasust ja mis tuleb tasuda liitumispunkti ehituse hanke

võitja väljakuulutamisest alates 20 päeva jooksul. Kolmas osamakse moodustab ülejäänud osa tegelikest

kuludest ja osamakse tasutakse liitumispunkti valmimisest alates 45 päeva jooksul. Liitumistasu

arvutamisel lähtub Elering Konkurentsiameti poolt kinnitatud „Elering AS liitumistasu ja tarbimis- ning

tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodikast“, mis on kättesaadav põhivõrguettevõtja

veebilehel: https://elering.ee/metoodika.

Pärast liitumislepingus ja õigusaktides toodud tingimuste täitmist tuleb sõlmida Eleringiga võrguleping.

Võrgulepingu, sh ajutise võrgulepingu kehtivuse ajal reguleerivad pooltevahelisi suhteid muuhulgas ka

Eleringi võrgulepingu tüüptingimused, mis on leitavad Eleringi kodulehelt:

https://elering.ee/vorguteenus#tab1.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Hanna-Lisette Ots

Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee

võrguteenuste talituse projektijuht

tel 5332 9239

Plaanitud ehitustööde kaart Avaldatud: August 2023

1 (3)

Lisa 2 Tuulepargiga seotud ehitustöid toetav dokument

Lisa dokumendile:

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu ehitisega koormamiseks:

Avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

Kooskõlas ehitusseadustiku § 1133 lg 3 on siinkohal esitatud planeeritud ehitustööde ja ehitustöid toetavate rajatiste asukoha

kaart, mis sisaldab ka veealuseid kaablikoridore.

Liivi 2 ala on kaardil esile tõstetud joonisel 1.

Joonis 3 näitab esialgset Liivi 2 ala plaanilahendust 36 tuuleturbiiniga, mis põhineb 22 MW turbiinitüübil. Alajaama ja/või

vesiniku tootmise platvormide asukohad ei ole joonisel esitatud, aga jäävad projektiala piiridesse.

Mainstream optimeerib tuulepargi projekti pidevalt projekteerimise ja hankeperioodi jooksul, et vähendada

keskkonnamõjusid, suurendada infrastruktuuri positiivset mõju jätkusuutlikkusele ning optimeerida tuulepargi

konkurentsivõimet ja energia väljalaset. Tuulepargi plaanilahenduste tegemine on iteratiivne protsess, kus jooksvalt võetakse

arvesse ala kohta kogutavaid andmeid vastavalt nende saamisele. Asjakohaste merepõhjauuringute teostamise järgselt

arvestab kavand sobilike ohutuskujadega. Kavandi plaanilahendusse kaasatakse tuulepargis või selle läheduses hädas olevate

laevade ja/või inimeste avariiväljakutsetele vastamise nõuded vastavalt asjakohastele nõuetele ja suunistele ning

alaspetsiifilistele nõuetele.

Eesti mereala planeering defineerib ekspordikaabli koridoride kontseptsioonid avamere tuuleparkide Eesti põhivõrku

ühendamiseks. Need koridorid on 200 m laiused. Peamine eesmärk koridoride määramisel oli vältida Natura 2000 alasid.

Mainstream on kasutanud seda Liivi 2 ala ekspordikaabli marsruudi välja pakkumisel põhiversioonina. Võimalikud

ekspordikaabli teekonnad Liivi 2 alalt maismaale on välja pakutud joonisel 4. Eeldatavalt saab kaablikoridore jagada

piirnevate tuuleparkide arendajatega, mis sisaldaks mitut paralleelset kaablimarsruuti erinevate projektide teenindamiseks.

See sõltub täiendavast analüüsist ja Eesti võimuorganite heakskiidust planeerimisprotsessi edenedes. Osalise või täieliku

vesiniku tootmise stsenaariumi korral paigaldatakse eeldatavalt vesiniku eksporditorud samadesse koridoridesse

ekspordikaablitega.

Täpne tuulepargi plaanilaotus ehitustööde asukoha määramisega, mis sisaldab ka kaablimarsruute, määratakse hilisemas

staadiumis, kui on teostatud rohkem uuringuid keskonnamõjude, pinnasetingimuste, energia optimeerimise ja

võrguühenduste asukohtade jaoks.

Plaanitud ehitustööde kaart Avaldatud: August 2023

2 (3)

Joonis 1. Liivi 2 ala Liivi lahes Eesti mereala planeeringu avamere tuule arenduse alal

Joonis 2. Lähivaade Liivi 2 alale Liivi lahes

Plaanitud ehitustööde kaart Avaldatud: August 2023

3 (3)

Joonis 3. 22 MW tuuleturbiinide esialgne asukoht Liivi 2 ala sees

Joonis 4. Liivi 2 ala ekspordikaabli marsruudi eskiislahendus ja võimalikud ühendused mereala planeeringu muude aladega

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: Avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

Kuupäev: 24/08/2023

A WORLD ELECTRIFIED BY RENEWABLE ENERGY

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

2

Hoiatus ja oluline märkus

Kõik selle dokumendiga seotud intellektuaalse omandi õigused kuuluvad Aker Offshore Wind Europe GmbH-le. Selle

dokumendi sisu kopeerimine, jaotus või muul viisil kasutamine (sealhulgas fotode, illustratsioonide ja muu taolisena) ei ole

lubatud ilma Aker Offshore Wind Europe GmbH kirjaliku loata, välja arvatud seaduslike nõuete täitmise korral, ainult selleks

ettenähtud mahus (näiteks õigus tsiteerida), välja arvatud juhul, kui luba on spetsiifiliselt märgitud.

Pildid/kujutised Dokumendis on esitatud erinevaid pilte ja kujutisi. Neid on kasutatud oluliste kontseptsioonide illustreerimiseks või päriselu

näidetena. Kujutise osade suhteline suurus, formaat ja kaugus võib olla moonutatud või võimendatud ülejäänud kujutise

suhtes spetsiifilise infrastruktuuri kontseptsiooni rõhutamise eesmärgil. Lugeja peaks vältima kujutistest tekkida võivaid

väärarusaamu, mis kalduvad kõrvale kujutise originaalkavatsusest.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

3

Sisukord

1 Sissejuhatus 4

1.1 Hoonestusloa menetluse algatamine kooskõlas Eesti ehitusseadustikuga ................................................................. 4

1.2 Mainstream Renewable Power .................................................................................................................................. 4

1.3 Kontaktteave ............................................................................................................................................................. 5

1.4 Keskkonnaalased, sotsiaalsed ja valitsemiskohustused .............................................................................................. 5

1.5 Üldine süsteemi kirjeldus........................................................................................................................................... 6

1.6 Mereala kasutamise planeeritud tegevuste vastavus Eesti 2035 riiklikule arengukavale ............................................ 8

1.7 Tehnilised spetsifikatsioonid ja projekti kavandamise piirid ....................................................................................... 8

1.8 Dokumendi ülesehitus ............................................................................................................................................... 9

1.8.1 Täiendav informatsioon konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamiseks 10

2 Tehniline teave ehitusseadustiku kohaselt 11

2.1 Avaliku veekogu ala ja ehitiste kasutusotstarve ....................................................................................................... 11

2.2 Suurim kõrgus ja sügavus ning peamised tehnilised andmed ................................................................................... 13

2.2.1 Elektrituulik ja vundament 13

2.2.2 Avamere alajaam 15

2.2.3 Vesiniku tootmine 16

2.3 Planeeritud ehitiste arv projektialal ja ehitistealune pindala.................................................................................... 16

2.3.1 Tuuleturbiin ja vundament 17

2.3.2 Avamere alajaam 17

2.3.3 Vesiniku tootmine 18

2.3.4 Uhtumiskaitse 18

2.4 Projektiala asukoht ja suurus ................................................................................................................................... 19

2.5 Kavandatavad uuringud ja analüüsid ....................................................................................................................... 21

2.5.1 Globaalne Arenduse Standard 21

2.5.2 Esialgsed uuringud ja analüüsid 22

2.5.3 Keskkonna-, sotsiaal- ja sotsiaalmajanduslikud uuringud 23

2.6 Hoonestusloa taotletav tähtaeg .............................................................................................................................. 25

2.6.1 Loa taotlus ja saamine, planeerimine, projekteerimine ja disain 26

2.6.2 Tootmine, ehitus ja paigaldus 26

2.6.3 Käitusfaas 27

2.6.4 Kasutusest kõrvaldamise faas 27

2.7 Finantseerimisvahendid .......................................................................................................................................... 28

2.7.1 Kompetents ja kogemus 28

2.7.2 Projekti rahastusplaan 34

2.7.3 Äriplaan 34

2.7.4 Sotsiaalne ja majanduslik kasu Eesti riigile 36

Lisad 41

Lühendite nimekiri 42

Jooniste nimekiri 43

Tabelite nimekiri 43

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

4

1 Sissejuhatus

1.1 Hoonestusloa menetluse algatamine kooskõlas Eesti ehitusseadustikuga Mainstream Renewable Power (Mainstream) taotleb luba avamere tuulepargi ja võimaliku vesinikujaama ehitamiseks,

käitamiseks ja lammutamiseks Eesti merealale. Kavandatav avamere tuulepark asub Liivi 2 alal, mis on Eesti mereala

planeeringu (MAP) kohaselt ala Liivi lahes, mis on sobilik tuuleenergia arendamiseks. Liivi 2 ala on ~114.5 km2 suurune, vee

sügavusega ~25-44 m. Kavandatava tuulepargi planeeritud koguvõimsuseks on 1100 MW.

Kavandatav avamere tuulepark toetab Eesti riikliku energia- ja kliimakava (REKK 2030) eesmärki suurendada järk-järgult

taastuvenergiaallikate kasutamist kõigis tarbimise sektorites, täpsemalt 65% kogu kodumajapidamiste energiatarbest ja 100%

kogu elektritarbimisest aastaks 20301, ning luua mitmekesisem energiaportfell. Tuulepargil on potentsiaali luua Eesti

majanduse tugevdamiseks tööstustoodangut ja kohalikke töökohti ning varustada Eesti kodusid ja ettevõtteid odava

taastuvelektri ja/või rohelise vesinikuga, tugevdades energia mitmekesistamist ja energiajulgeolekut Eestis ning kogu

Läänemere regioonis. Hoonestusloa taotlus Liivi 2 alale kinnitab Mainstreami pühendumust taastuvenergiale üleminekul, mis

on kooskõlas nii Pariisi kliimakokkuleppe kui ka Mainstreami planeedi suutlikkuspiiridega, mis on defineeritud Stockholm

Resilience Centeri poolt. Mainstreami eesmärk on olla eestvedaja ausale ja kaasavale energiale üleminekul, viies ellu

konkurentsivõimelisi projekte, mis loovad töökohti ja annavad lisandväärtust kohalikele kogukondadele. Positiivse Planeedi

(Planet Positive) sertifikaadiga ettevõttena vähendab Mainstream heitmeid ja keskkonnamõjusid kõigis enda projektides ning

kaasab kliima ja looduse suhtes positiivseid lahendusi. Mainstreami strateegia on olla juhtiv jõud avamere tuuleparkide

industrialiseerimises. Selles projektis on Mainstreami arendusplaani osaks arendamine, ehitus ja käitamine.

1.2 Mainstream Renewable Power Mainstream Renewable Power on juhtiv ainult taastuvenergiale keskendunud ettevõte, mis on esindatud oma ülemaailmse

projektide portfelliga (enam kui 20,8 GW) üle Euroopa, Ladina-Ameerikas, Aafrikas ning Aasia ja Vaikse Ookeani piirkonnas.

Mainstreamis töötab enam kui 600 inimest üle nelja kontinendi. Mainstream on praeguseks kaasanud üle 3 miljardi euro

projektide rahastust. Ettevõte arendab tööstuslikul tasemel maismaa tuuleparkide ja päikeseparkide projekte üle maailma ning

lisaks arendab gigavati suuruseid avamere tuuleparke Vietnamis, Lõuna-Koreas, Norras, Iirimaal, Ühendkuningriigis, Rootsis ja

Austraalias. Mainstreami missioon on luua jätkusuutlik tulevik, mis põhineb puhtal rohelisel energial, ning ettevõte on

pühendunud taastuvenergia ja teiste heitmeid vähendavate ja/või jätkusuutlike eluviiside edendamise tehnoloogiate

arendamisele.

2021. aasta mais omandas Norra ettevõte Aker Horizons enamusosaluse Mainstreamis ning 2022. aasta aprillis liitus Jaapani

ettevõtte Mitsui & Co. Ltd Aker Horizoniga pikaajalise strateegilise investorina. Läbi Aker Horizoni osaluse sai Mainstream

ligipääsu Aker Grupi võrreldamatule avamere tehnilisele võimekusele ja rahastusvõimekusele. 2022. aasta novembris ühines

Mainstream Aker Offshore Windiga, maailmatasemel tehnilise võimekusega ettevõttega, mis keskendus süvamere

tuuleparkide arendamisele, olles välja arenenud Aker Solutionsist. Ühinemise hetkel oli nii Aker Offshore Windi kui ka

Mainstreami enamusosalus Aker Horizonil. Aker Offshore Windiga ühinemisel kasvas Mainstreami avamere üksus üle 100

avamere tuuleparkidele pühendunud professionaalini, mis kinnistas Mainstreami Avamere Tippkeskuse kasvu, täiendades juba

niigi tugevat teostatud arenduste portfelli. Mainstream ühendab parima oma taastuvenergia arenduse teerajaja pärandist,

maailmatasemel arenduse ja rahastuse kogemusest, Aker Grupi kõrgetasemelisest avamere tehnilisest ekspertiisist ja Mitsui

suurest kogemusest energiasektori ning globaalsete strateegiliste liitudega. Täiendavalt omab ettevõte eelisõigusi

rahastatavale ujuvvundamentide tehnoloogiale läbi Principle Power omamise.

1 Interneti allikas: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/281b911d-03da-4187-872d-a21502955d02/energiamajanduse-korralduse-seaduse-muutmise-seaduse-

eelnou-656-se-iii (28.06.2023)

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

5

Mainstream arendab hetkel ujuvaid meretuuleparke Šotimaal (1,8 GW), Lõuna-Koreas (1,2 GW) ja põhja fikseeritud

meretuuleparke Vietnamis (1,4 GW). Hiljuti on Mainstream ja Hexiconi Rootsi ühisettevõte Freja Offshore esitanud kaks

meretuulepargi litsentsi taotlust Läänemere lõunaosas ja Skagerraki väinas asuvate kuni 2,5 GW Mareld ujuva tuulepargi ja

kuni 2 GW Cirrus põhja fikseeritud tuulepargi arendamiseks.

1.3 Kontaktteave

Taotleja Aker Offshore Wind Europe GmbH

Tegevdirektor Holger Matthiesen

Registrijärgne asukoht ja number Hamburg, Saksamaa HRB 172077

Kontaktisik Romana Hartke

1.4 Keskkonnaalased, sotsiaalsed ja valitsemiskohustused Kliimaväljakutse on oma olemuselt energiaalane väljakutse, mis tuleb lahendada taastuvenergialahenduste kasutuselevõtu

kiirendamise ja mahu suurendamisega. Energiasektor annab kolm neljandikku ülemaailmsetest heitkogustest ja peab meie

ühiste kliimaeesmärkide saavutamiseks tegema kiire pöörde. Selles kontekstis etendab Mainstream olulist rolli

taastuvenergia tootmise arendamisel, pakkudes juurdepääsu puhtale, rohelisele energiale. Rohkem kui 20,8 GW projektide ja

tulevikuväljavaadetega aitab Mainstream kaasa roheenergia pöördele kooskõlas riiklike, Euroopa ja ülemaailmsete

strateegiatega, mis seavad energiaarendusel esikohale jätkusuutliku tehnoloogia.

Me usume, et selge, jätkusuutlik ja vastutustundlik lähenemine keskkonnale, sotsiaalvaldkonnale ja valitsemisele

(environmental, social and corporate governance ehk ESG) suurendab ettevõtte usaldusväärsust ja atraktiivsust ning

kindlustab ettevõtte tuleviku regulatsioonide ja aktsiate avaliku esmaemissiooni (IPO) nõuete suhtes. Kliima ja looduse

suhtes positiivsed lahendused on kõigi meie projektide osaks eesmärgiga saavutada konkurentsivõimekus läbi jätkusuutliku

juhtimise ja muuta jätkusuutlik innovatsioon konkurentsieeliseks. ESG-pühendumus on täielikult integreeritud ettevõtte

strateegiasse, tegevusse ja huvigruppidega suhtlusesse. Mainstreami kogu ESG-pühendumus on leitav Globaalse

Jätkusuutlikkuse Poliitikas (Global Sustainability Policy ehk GSP), mis on internetis kättesaadav2, kuid alljärgnevalt on

kirjeldatud valik peamistest põhimõtetest.

Mainstream on pühendunud arenemisele Planeet Positiivse (Planet Positive) ettevõttena, teostades projekte, mis on üle

nullemissiooni3 eesmärkidega ja panustavad bioloogilise mitmekesisuse tõstmiseks aastaks 2030. Muu hulgas sisaldab see

esiteks seda, et Mainstreami tegevused ja investeeringud on kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppega. Teiseks on keskkonna ja

bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine, säilitamine ja taastamine, nagu defineeritud vältimise hierarhias, bioloogilise

mitmekesisuse võtmepühendumus ettevõtte Globaalse Jätkusuutlikkuse Poliitikas (Global Sustainability Policy „GSP”).

Mainstream töötab selle nimel, et vältida tegutsemist bioloogilise mitmekesisuse suhtes tundlikel aladel või nende lähedal

ning vältida mõju ohustatud liikidele. Kolmandaks on Mainstreami eesmärgiks nulljäätmed jäätmejaamadesse, mis tagatakse

läbi jäätmeid tekitavate materjalide vältimise, vähendamise, taastöötluse ja taaskasutuse kogu väärtusahela ulatuses. Samuti

panustab Mainstream maa ja mere ökosüsteemi teenuste jätkusuutlikku kasutusse, minimeerides keskkonnamõjusid ja

püüeldes positiivse loodushoiu poole (netokasv) läbi sobivate kompensatsiooni- või asendusmeetmete kasutamise

jääkmõjude esinemise korral.

2

Taastuvenergiale ülemineku elluviimine (interneti allikas: https://www.mainstreamrp.com/wp-content/uploads/2023/04/Mainstream-Renewable-Power-Sustainability-Report-

2022.pdf?utm_source=website&utm_medium=internal-link&utm_campaign=sustainability-report-2022 (04.07.2023) 3 Üle nullemissiooni on termin, mis viitab vältimise hierarhia esimesele eesmärgile kõigepealt vähendada füüsilisi emissioone maksimaalses ulatuses enne teaduspõhiste

kõrgetasemeliste asenduste kaalumist raskesti välditavate emissioonide suhtes.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

6

Läbi Globaalse Jätkusuutlikkuse Poliitika (GSP), on Mainstream pühendunud kaasava ja jätkusuutliku tööstuse ja

infrastruktuuri arendamisele riikides, kus me tegutseme. Mainstream tunneb vastutust mõjutada ühiskonda positiivselt ja

püüab tagada, et kohalikud kogukonnad saavad tegevustest kasu. Kohalike kogukondade usaldus ja toetus on tegevuslitsentsi

saamise aluseks ja Mainstream pingutab, et säilitada avatud dialoogi kogu projekti arendustsükli vältel. Mainstream

identifitseerib ja kaitseb kultuuripärimust, tagades, et kõigis meie projektides kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud

meetodeid kultuuripärimuse kaitsel, väliuuringutel ja dokumenteerimisel. Täiendavalt pingutab Mainstream, et ehitada

usalduslikud suhted ja tagada pikaajaliselt sotsiaalsed väärtused meie projektides ja tegevustes. Ettevõte püüab edendada

õiglasele ja kaasavale energiale üleminekut, kaasates kohalikud kogukonnad ja tagades minimaalsed sotsiaalsed tagatised4.

Mainstream on pühendunud globaalse taastuvenergiale ülemineku juhtimisele jätkusuutlikul meetodil, projektide

arendamisele vastavalt parimatele rahvusvahelistele meetoditele ja ESG standarditele ning Mainstreami Globaalse Arenduse

Standardile (Global Development Standard ehk GDS). Mainstreami GDS kaubamärk on ettevõttesisene standard, mis suunab

kõigi ettevõtte projektide arendamist ja mille eesmärgiks on kaotada riskid igas arenguetapis. GDS koosneb reast

protsessidest ja otsustusväravatest, mida iga projekt peab edasi liikumiseks läbima. See sisaldab kõiki arendusalasid, alates

insenertegevustest, töökeskkonna ja tervise ohutusest kuni kohaliku kogukonna kaasamiseni. Seda mõõdetakse mitme

rahvusvahelise standardi võrdluses, nagu Ekvaatori Põhimõtted ja IFC Keskkonna ja Sotsiaalsed Standardid, ning on kooskõlas

ÜRO eesmärkide ja põhimõtetega ning inimõiguste ja Maailmapanga grupi suunistega keskkonnale ja töökeskkonna

ohutusele. Mainstream eelistab jätkusuutlikku sooritust tarnijate valikul, kes peavad vastama meie käitumiskoodeksi

ootustele. Head juhtimissüsteemid tagavad majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse mõju saavutamise vahendid, jälgides

riske ja identifitseerides uusi võimalusi.

Osana Globaalsest Jätkusuutlikkuse Poliitikast (GSP), pühendub ettevõte uute teaduspõhiste teadmiste arendamisele, uute

tehnoloogiate turule toomisele, digitaliseerimisvõimaluste kasutamisele ja strateegiliste partnerluste loomisele, et parendada

jätkusuutlikkust kogu meretuuleparkide väärusahelas. Läbi on viidud ja viiakse läbi mitmeid uurimisprojekte ning ettevõte on

investeerinud teaduspõhistesse algatustesse – nagu näiteks ProGRess5 (tiibade taaskäitlemine), Nextwind6 (digitaalne kaksik

andmeanalüüsis, et vähendada keskkonnamõju), VisAvis7 (lindude rände ja tuuleenergia väljakutsete uurimine) ja MARCO8

(kooseksisteerimine) –, mille eesmärgiks on meretuuleparkide sektori edendamine. 2023. aastal investeeris Mainstream

sellisesse arendus- ja uurimistegevusse 2,7 miljonit EUR ja täiendavalt toetas uurimus- ja arendusprojekte nõustavas rollis.

1.5 Üldine süsteemi kirjeldus Alljärgnevalt on loetletud Liivi 2 avamere tuulepargi süsteemi osad:

1. kolme labaga avamere horisontaalteljel tuuleturbiin (Horizontal Axis Wind Turbine ehk HAWT),

2. põhja fikseeritud vundamendid,

3. sektsioonidevahelised merekaablid turbiinide vahel ja alajaamaga ühenduses,

4. põhja fikseeritud avamere alajaam tuulepargi alal,

5. avamere alajaama ekspordikaabel maismaa ühenduspunkti(de)ni,

6. maismaa alajaam,

7. õhuliinid,

4 Minimaalsed sotsiaalsed tagatised tähendab OECD rahvusvaheliste ettevõtete suuniste ja ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtete järgimist, sealjuures järgides

põhimõtteid ja õigusi, mis on määratud rahvusvahelise tööorganisatsiooni deklaratsioonis aluspõhimõtete ja -õiguste kohta tööl ning selle järgimismehhanismi kaheksas aluspõhimõttes ning rahvusvahelist inimõiguste deklaratsiooni. Täiendavalt me tunnustame ÜRO Lapse õiguste konventsiooni ja ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni ning meie kohustusi nendele vastavalt. 5 Interneti allikas: https://www.mainstreamrp.com/news/consortium-led-by-aker-offshore-wind-secures-blade-recycling-pilot-project-funding/ (28.06.2023) 6 Interneti allikas: https://www.mainstreamrp.com/wp-content/uploads/2023/04/Mainstream-Renewable-Power-Sustainability-Report-

2022.pdf?utm_source=website&utm_medium=internal-link&utm_campaign=sustainability-report-2022 (28.06.2023) 7 Interneti allikas: https://www.nina.no/english/Sustainable-society/Renewable-energy/VisAviS (28.06.2023) 8 Interneti allikas: https://www.dnvgl.it/news/dnv-to-lead-research-project-to-strengthen-marine-and-offshore-wind-coexistence-planning-237122 (28.06.2023)

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

7

8. valikuliselt: vesiniku tootmisplatvorm(id).

Vt joonisel 1 kujutatud põhja kinnitatud ja ülekandesüsteemi ühendatud avamere tuulepargi illustratsiooni selle

põhikomponentide, ekspordikaabli ja maismaa asutusega. Kavandatava tuulepargi ekspordikaablid ja maismaa (trafo)

alajaamad asuvad väljaspool Liivi 2 ala ja seega vajavad täiendavat luba väljaspool käesolevat hoonestusloa taotlust.

1. Tuulegeneraator 2. Fikseeritud vundament (näidisena sõrestikvundament)

3. Sektsioonidevahelised kaablid (turbiinide vahel ja kuni

alajaamani) 4. Avamere alajaam (fikseeritud vundamendiga)

5. Ekspordikaabel9 6. Maismaa alajaam 10

7. Õhuliinid11 Joonis 1. Fikseeritud vundamentidega avamere tuulepargi illustratsioon

Järgnev on joonisel 1 esitatud komponentide üldine kirjeldus:

1. Tuuleturbiin (Wind Turbine Generator ehk WTG) paigaldatakse põhja fikseeritud vundamendi peale. Elektri tootmine

toimub WTG-s turbiini labade pöörlema paneku kaudu, kasutades tuule kineetilist energiat. Avamere tuulepargi

turbiinid on tavaliselt oluliselt suuremad kui maismaa tuulepargis.

2. Põhja fikseeritud vundamendid on konstruktsioonid, mis toetavad turbiine suhteliselt madalal sügavusel ja on

paigaldatud otse pinnasesse. On võimalik kasutada erinevaid fikseeritud vundamenditüüpe sõltuvalt ala tingimustest.

3. Sektsioonidevahelised kaablid on merealused kaablid, mis transpordivad toodetud elektrit igast turbiinist avamere

alajaama. Mitu turbiini võib olla ühendatud samas kaabliringis, enne kui viimane ringi kaabel transpordib kogu ringi

turbiinide elektri avamere alajaama. Sektsioonidevahelised kaablid süvendatakse alati võimaluse korral merepõhja.

4. Avamere alajaam on ehitis, mis kogub tuulepargi poolt toodetud elektrienergia sektsioonidevahelistest kaablitest.

Avamere alajaam paikneb tuuleturbiinidele sarnasel vundamendil. See platvorm sisaldab endas komponente, mis on

vajalikud elektrienergia muundamiseks, et muuta see sobilikuks ekspordikaabli kaudu transpordi jaoks.

5. Ekspordikaabel (-kaablid) transpordib elektrienergia avamere alajaamast maismaa alajaama ja kus võimalik, on

süvendatud merepõhja.

6. Maismaa alajaam(ad) saavad elektrienergia ekspordikaabli(te) kaudu. Maismaa alajaam(ad), sarnaselt avamere

alajaamale, muundavad elektrienergia sobilikuks edasiseks transpordiks, näiteks õhuliinide kaudu riiklikku elektrivõrku.

9 Mainitud arusaadavuse eesmärgil kuid vajab eraldi avaldust maismaaühenduskoha asukoha määramisel. 10 Väljaspool käesolevat hoonestusloa taotlust. 11 Väljaspool käesolevat hoonestusloa taotlust.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

8

1.6 Mereala kasutamise planeeritud tegevuste vastavus Eesti 2035 riiklikule arengukavale Käesolevaga on hinnatud mereala kasutamise planeeritud tegevuste vastavust Eesti 2035 arengukava eelistustele ja

Mainstreami eesmärk on kõigi viie Eesti 2035 strateegilise eesmärgi12 täitmine Eesti Liivi 2 ala avamere tuulepargi arenduse,

ehituse ja käitamise käigus.

#1 Eesmärk: Eesti inimene on arukas, tegus ja tervist hoidev – Mainstream täidab selle eesmärgi, kaasates Eesti tööjõudu

Eesti Liivi 2 alal avamere tuulepargi arenduses, ehituses ja käitamises.

#2 Eesmärk: Ühiskond. Eesti ühiskond on avatud, hooliv ja koostöömeelne – Mainstream täidab selle eesmärgi läbi

kommunikatsiooni ja kohalike kogukondade kaasamise Eesti Liivi 2 ala avamere tuulepargi arenduses, ehituses ja käitamises.

#3 Eesmärk: Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik – Mainstream täidab selle eesmärgi läbi väljaspool

Harju maakonda tehtud investeeringute Eesti Liivi 2 ala avamere tuulepargi arendusse, ehitusse ja käitamisse (sealhulgas

investeeringud uurimis- ja arendusprojektidesse).

#4 Eesmärk: Eesti elukeskkond on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne – Mainstream täidab selle eesmärgi Eesti

Liivi 2 ala avamere tuulepargi arenduses, ehituses ja käitamises läbi peatükis 2.5 kirjeldatud meetmete.

#5 Eesmärk: Eesti riigivalitsemine on uuendusmeelne, usaldusväärne ja mitmekesine – Mainstream täidab selle eesmärgi,

luues kohaliku ettevõtte üksuse Eesti Liivi 2 ala avamere tuulepargi arenduseks, ehituseks ja käitamiseks ning kohalike

kogukondade kaasamiseks.

Tasub märkida, et riiklike arengukavade(13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21) eesmärgid ja vastavate asutuste (keskkonnakaitse,

merekasutuse, innovatsiooni ja rahvusliku julgeoleku valdkonna) seisukohad on arvesse võetud kui riigi eelistused.

1.7 Tehnilised spetsifikatsioonid ja projekti kavandamise piirid Tegevused, nagu planeerimine, lubade taotlemine, ala uuringud ja avamere tuulepargi kavandamine, on ulatuslikud ja

kestavad mitmeid aastaid. Samal ajal areneb avamere tuuletööstus ja innovaatiline tehnoloogia kiiresti edasi. Näide sellest on

turbiinide suurus (MW ja rootori läbimõõt), nagu esitatud joonisel 2, mis on viimaste aastate jooksul oluliselt kasvanud.

Seega, kuna ehitusloa taotluse avaldus tuleb üldiselt esitada mitu aastat enne ehitustegevust, ei ole lõplike tuulepargi osade

määramine, nagu turbiini mudel ja varustus, teostatav ehitusloa taotluse faasis.

Nende tehnilisest ebakindlusest tulenevate projekti kontseptsiooni määratlemise raskuste adresseerimiseks loa taotluse

faasis on muutunud avamere tuuletööstuses tavapraktikaks projekti kavandamise piiride (Project Design Envelope ehk PDE)

määratlemine. PDE lähenemine kirjeldab projekti kontseptsiooni suurimate (ja väikseimate) parameetrite seadmise kaudu,

võimaldades tegevuste edenemist paralleelselt ja iteratiivselt, mille tulemuseks on kõige efektiivsem ja jätkusuutlikum

tulemus suurima positiivse mõjuga kliimale, majandusele ja keskkonnale. Kui projekti parameetrid jäävad PDE ja

keskkonnamõju hinnangu (Environmental Impact Assessment ehk EIA) piirangute raamidesse, on õigustatud põhjenduste

korral samaväärsed või väiksemad parameetrid lubatud kõigi väljastatud lubade tingimuste piirides. Juhul kui on esitatud

valik võimalusi (näiteks turbiini mudel või vundament), hinnatakse igal juhtumil EIA-s kõige kahjustavamat valikut. PDE

12

„Aluspõhimõtted ja sihid“, interneti allikas: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid (04.06.2023) 13 ”Säästev Eesti 21”, interneti allikas: https://www.riigikantselei.ee/media/280/download (28.06.2023) 14 “Eesti 2035”, interneti allikas: https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia (28.06.2023) 15 “Eesti 2030+”, interneti allikas: https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/yrp/ (28.06.2023) 16 “Riiklik energia- ja kliimakava 2030”, interneti allikas: https://mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/energiamajandus/energia-ja-kliimakava (28.06.2023) 17 “Kliimapoliitika põhialused aastani 2050”, interneti allikas: https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050 (28.06.2023)

18 “Kliimamuutustega kohanemise arengukava”, interneti allikas: https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava (28.06.2023) 19 “Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030”, interneti allikas: https://kliimaministeerium.ee/ministeerium-kontakt-uudised/strateegia (28.06.2023) 20 “Energiamajanduse arengukava”, interneti allikas: https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/energiamajandus/energiamajanduse-arengukava (28.06.2023) 21 “Eesti merendusstrateegia”

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

9

tehnilise spetsifikatsiooni oletused põhinevad Mainstreami kogemusel ja tihedal koostööl turbiini tootjate ning tööstusega

üldiselt.

Joonis 2. Turbiini suuruste ajaloolise ja eeldatava tuleviku illustratsioon

1.8 Dokumendi ülesehitus See dokument kirjeldab Mainstreami poolt välja pakutud plaani avamere tuulepargi rajamiseks Eesti riikliku mereala

planeeringu22 Liivi 2 alas. Dokumendis esitatud informatsioon on kooskõlas Eesti ehitusseadustiku23 § 1133 lg 2, § 1133 lg 3 ja §

1139 lg 2, kasutades PDE lähenemist (nagu kirjeldatud peatükis 1.7).

Vastavalt ehitusseadustiku § 1133 lg 2 peab hoonestusloa taotlus sisaldama järgnevat informatsiooni:

1. ehitise kasutamise otstarve,

2. ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed,

3. ehitiste arv koormataval alal ning ehitisealune pindala,

4. avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites,

5. avaliku veekogu elektrijaamaga koormamise puhul elektrijaama potentsiaalne võimsus ja põhivõrguettevõtja

tehnilised tingimused põhivõrguga liitumise kohta, välja arvatud juhul kui hoonestusloa taotlejaks on

põhivõrguettevõtja,

6. esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja kavatseb hoonestusloa andmise

otsustamiseks teha,

7. hoonestusloa taotletav kestus,

8. äri- ja mittetulundusühingu puhul kinnitus, et äriregistrile või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile

esitatud andmed äriühingu osanike või aktsionäride, mittetulundusühingu liikmete ning tegelike kasusaajate kohta

on täielikud ja tõesed,

9. teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja

hilisemat kasutamist,

10. pädeva asutuse nõudmisel muud asjakohased hoonestusloa taotlemisega seonduvad andmed ja dokumendid,

11. teave innovatsioonialadele kavandatava tehnoloogia uudsuse kohta.

Ülalmainitud informatsioon on esitatud kronoloogiliselt taotluse peatükis 1.8.1, v. a järgnevad punktid:

- lisa 1 – põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused (§ 1133 lg 2 p 5),

- lisa 2 – ehitusseadustiku § 1133 lg 3 nõutud täiendavad dokumendid,

22 Interneti allikas: https://mereala.hendrikson.ee/kaardirakendus.html (28.06.2023) 23

Interneti allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023002 (28.06.2023)

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

10

- lisa 3 – taotlust täiendav konfidentsiaalne informatsioon,

- lisa 4 – kinnitus äriühingu aktsionäride ja tegelike kasusaajate andmete tõesuse kohta (§ 1133 lg 2 p 8),

- lisad 5, 6 ja 7 – Mainstreami auditeeritud majandustulemused viimase kolme aasta kohta (2020, 2021 ja 2022).

- Teavet kavandatava tehnoloogia uudsuse kohta (§ 1133 lg 2 p 11) ei esitata, kuna see ei ole Liivi 2 ala puhul

asjakohane.

Järgnevas peatükis 1.8.1 on esitatud ülevaade, kus on käesolevas dokumendis kajastatud ehitusseadustiku § 1139 lg 2

punkte.

Mõnesid komponente mainitakse või adresseeritakse käesolevas dokumendis pealiskaudselt tuulepargist tervikliku vaate

saamiseks, kuid neid ei kirjeldata detailselt, kuna need ei asu tuulepargi alal ning vajavad eraldiseisvat loa taotlus protsessi ja

konsultatsiooni. Need sisaldavad ekspordikaablit ja/või vesiniku torustikku elektrienergia ja/või vesiniku maismaale

transportimiseks, maabumisala, maismaa alajaama ja võimalikku maismaa vesiniku tootmisjaama.

1.8.1 Täiendav informatsioon konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamiseks Vastavalt ehitusseadustiku § 1139 lg 2 hinnatakse konkureerivad taotlused pädeva asutuse poolt vastavalt täiendavatele

punktidele, lisaks § 1133 lg 2 sätestatule. Neid punkte on kirjeldatud läbi kogu taotluse, kuid selguse mõttes on tabelis 1

esitatud igale punktile vastavad peatükid.

Tabel 1. Pädeva asutuse poolt hinnatavate punktide ülevaade

§ 1139 lg 2

Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamine

Vastav peatükk

1) asjaomase asutuse arvamus -.-

2) planeeringutes toodud suunised ja tingimused Peatükid 1.1, 2.2, 2.3, 2.4

3) keskkonnakaalutlused Peatükk 2.5

4) hoonestusloa taotleja majandustegevuse sisu Peatükid 2.1, 2.6, 2.7.3

5) hoonestusloa taotleja majandusvõimekus Peatükk 2.7

6) riigi majanduslik kasu Peatükk 2.7 (2.7.4)

7) avaliku veekogu alale ehitise püstitamise ja ehitise

kasutamise tähtaeg

Peatükk 2.6

8) projekti sotsiaalne kasu Peatükk 2.7 (2.7.4)

9) avaliku veekogu ala kasutamise otstarve Peatükid 1.1, 2.1

10) vastavus riigi arengudokumentidest lähtuvatele

eesmärkidele

Peatükk 1.6

11) riigi eelistus avaliku veekogu ala kasutamisel -.-

12) planeeringus määratletud innovatsioonialale

kavandatava tehnoloogia uudsus

Ei ole käsitletud tulenevalt ebaasjakohasusest Liivi 2 alal

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

11

2 Tehniline teave ehitusseadustiku kohaselt

2.1 Avaliku veekogu ala ja ehitiste kasutusotstarve See peatükk kirjeldab avaliku veekogu ala ja ehitiste kasutusotstarvet vastavalt ehitusseadustiku § 1133 lg 2 p 1.

Tulenevalt aastatepikkusest kogemusest tuuleparkide arendamisel, ehitusel ja käitamisel usume, et Mainstream saab olla

tugev ja usaldusväärne partner Eesti toetamiseks energiaeesmärkide saavutamiseks kooskõlas Eesti riikliku energia- ja

kliimakavaga (REKK 2030). Mainstream püüab panustada tööhõive suurendamisesse, luua uusi töökohti, teha koostööd

kohalike huvigruppide ja teadusasutustega ning kasutada konkurentsivõimelist kohalikku tarneahelat suurimal võimalikul

määral. Näide väga asjakohasest teenusest, on kohalik hästi arenenud ja ulatuslik kogemus digitaliseerimises ja IT

tehnoloogiates, mida Mainstream saaks kasutada Eesti kogukonnas tuulepargi hooldus ja käitusprogrammide optimeerimisel.

Mainstream teeb ettepaneku rajada avamere tuulepark koguvõimsusega kuni 1100 MW taastuvenergiat Eesti merealale Liivi

lahes, täpsemalt Liivi 2 alale. Seega on tuulepark ka oluline samm rohepöördes ja Euroopa Liidu poolt määratud eesmärkide

täitmisel.

Mainstream kaalub mitut stsenaariumi Liivi 2 alal tuuleturbiinide toodetud elektri jaoks. Üks stsenaarium on avamere tuule

toodetud elektrienergia tarnimine otse võrku. See stsenaarium sisaldab kas radiaalühendust Eestisse või eksporti

naaberriikidesse (nn selgroog). Teine stsenaarium on kasutada toodetud elektrit energia salvestamiseks. Energia

salvestamine võib toimuda nii maismaa kui ka avamere vesiniku tootmisjaamades. Mõlemal puhul on tänapäeva tehnoloogiat

ja vähest kaugust maismaast arvestades eeldatavalt kõige tõenäolisem Liivi 2 alale maismaa lahendus. Viimaseks

Mainstreami poolt kaalutud stsenaariumiks on nende kahe stsenaariumi kombinatsioon – eksportida nii elektrone (elektrit)

kui ka molekule (vesinik). Kõigi mainitud stsenaariumite puhul võib tuulepark olla osaliselt või täiesti ühendatud külgnevate

tuuleparkidega. Käesolevas peatükis on esitatud ülevaatlik stsenaariumite kirjeldus, kuid lõplik turustuslahendus määratakse

hilisemas staadiumis, kuna see sõltub turu võimalustest, tehniliste lahenduste küpsusest, võrguühenduse majanduslikest

võimalustest ja selliste lahenduste kättesaadavusest, nagu Läänemere võrkudevaheline ühendus24 ja Euroopa vesiniku

selgroog (EHB) 25.

Otse võrku elektri tarnimise stsenaariumi korral ühendatakse turbiinid avamere alajaamaga sektsioonisiseste kaablite kaudu.

Elekter transporditakse siis lõplikku sihtkohta ekspordikaabli(te) kaudu. Eestiga radiaalühenduse lahenduse illustratsioonid

on esitatud lisas 2. Naaberriikidesse ekspordi või nn selgroo lahenduse puhul peab ekspordikaabli marsruudi analüüsi läbi

viima siis, kui sihtkohad on määratud.

Stsenaarium, kus elektrienergia täielikult vesinikuks konverteeritakse, on kõige tõenäolisem nn selgroo lahenduse saadavuse

korral. Osalise ja täieliku vesiniku tootmise kontseptsioon järgib samu põhimõtteid.

Stsenaariumi puhul, kus tuulepark on osaliselt ühendatud vesiniku tootmisjaama ja/või akupargiga, panustavad need võrgu

tasakaalu säilitamisse, salvestades energiat kõrge elektri tootmise või madala nõudluse/pakkumise tasakaalu aegadel ja

annavad energiat madala elektri tootmise või kõrge nõudluse ajal.

Vesiniku tootmisel (maismaa/avamere) on vajalikud sellised komponendid, nagu elektrolüüs (PEM või leeliseline), trafo,

alaldi, vee magesti ja kompressor (CH2 jaoks). Ülevaade vesiniku tootmisjaama komponentidest on esitatud joonisel 3.

Vesiniku tootmise korral töödeldakse see tavaliselt edasi kokku surutud vesinikuks (CH2) või vedelaks vesinikuks (LH2) või

24

Integreeritud Balti Avamere Tuulevõrgustiku areng: Baltic InteGrid, interneti allikas: https://interreg-baltic.eu/project/baltic-integrid/ (18.07.2023) 25

Euroopa vesiniku selgroo kaardid | EHB Euroopa Vesiniku Selgroog, interneti allikas: https://www.ehb.eu/ (17.07.2023)

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

12

lisaks muudetuna ammoniaagiks (NH3) Haber-Bosch protsessi26 kaudu. Eelistatud vesiniku või vesinikukandja seisund sõltub

sellistest teguritest, nagu lõplik kasutusviis (elektri salvestus või laevakütus), salvestusperioodi pikkus, transpordi viis jm.

Vesiniku tootmise käigus tekivad kõrvalsaadustena sool ja hapnik, mis võivad pikas perspektiivis mõjuda positiivselt

Läänemere madala soolsuse ja hapnikutaseme tõstmiseks.

Joonis 3. Vesiniku tootmise komponentide ülevaade

Liivi 2 alal vesiniku tootmisel võib sobilik olla nii koondatud kui ka hajutatud vesiniku tootmine. Koondatud avamere vesiniku

tootmine tähendab, et vesiniku tootmiseks vajalikud komponendid paiknevad ühis(t)el avamere platvormi(de)l tuulepargi

alal. Seega transporditakse toodetud elekter sektsioonidevaheliste kaablite kaudu avamere alajaama, kust see suundub

vesiniku tootmisplatvormi(de)le. Mõnel juhul võib olla sobiv koondatud vesiniku tootmisplatvormi(de) ühendamine avamere

alajaama platvormi(de)ga nii, et on ainult üks ühine platvorm.

Hajutatud vesiniku tootmise puhul toodetakse vesinik eraldiseisvalt tuuleturbiinis. Seega paigutatakse vesiniku tootmise

komponendid turbiinivundamentidele või gondlisse. Hajutatud vesiniku tootmine võib vajada olulist muutust turbiini

vundamentidele, kuid vajadus eraldiseisva vesiniku tootmisplatvormi(de) järele kaob ära.

Maismaa vesiniku tootmise puhul transporditakse elekter sektsioonidevaheliste kaablite kaudu tuulepargist avamere

alajaama, läbi ekspordikaablite maismaa alajaama, kust see siis transporditakse maismaa vesiniku tootmisjaama. Maismaa

tootmine võimaldab leeliselise elektrolüüsi seadmete kasutamist, millel on hetkel kõrgem efektiivsus ja väiksem

alginvesteeringu kulu. Nende suurus ja kaal on samas pea kaks korda suurem PEM elektrolüüsi seadmetest. Maismaa

vesiniku tootmise korral peab uurima neid kahte süsteemi, et aru saada sotsiaalsetest, keskkonna- ja majandusmõjudest.

Täiendavalt tuleb esitada eraldiseisev ehitusloa taotlus tootmisüksuse jaoks vajaliku ala saamiseks ning seega ei ole maismaa

vesiniku tootmist käesolevas taotluses edaspidi käsitletud.

Samad põhimõtted kehtivad energiasalvestusel akudesse. Avamere energiasalvestuse puhul tuleb akud paigutada

platvormidele ja tõenäolisema maismaal energiasalvesti puhul tuleb ehitada mitmed üksused akude paigutamise jaoks.

Hetkel kõige laialdasemat kasutust leidev aku salvestussüsteem kasutab liitiumioon akusid. Sellegipoolest on saadaval

26

Haber-Bosch protsess on ammoniaagi sünteesimise protsess vesinikust ja lämmastikust, kus õhus sisalduv lämmastik segatakse vesinikuga väga suure rõhu ja kõrge temperatuuri

tingimustes, interneti allikas: https://www.britannica.com/technology/Haber-Bosch-process (18.07.2023)

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

13

mitmed tehnoloogiad, mida peab kaaluma, kui akudesse salvestamine on osa müügistruktuurist. Maismaa akupargi üksus

vajab samuti eraldiseisvat loa taotluse protsessi ja seega siin seda edaspidi ei käsitleta.

2.2 Suurim kõrgus ja sügavus ning peamised tehnilised andmed See peatükk kirjeldab Mainstreami poolt pakutud avamere tuulepargi elementide suurimat ehituskõrgust ja -sügavust ning

muid olulisi tehnilisi andmeid kooskõlas ehitusseadustiku § 1133 lg 2 p 2.

Andmed on esitatud tuuleturbiinide ja nende vundamentide, avamere alajaama ja võimalike vesiniku tootmisplatvormide

kohta. Kaablid on kirjeldatud peatükis 2.3. Siinkohal on käsitletud koondatud vesinikutootmist, nagu kirjeldatud peatükis 2.1.

Nagu varasemalt selgitatud, siis tuulepargi ehituse täpne ulatus selgub peale ehitusloa saamist ja peatükis 2.5 kirjeldatud

vajalike uuringute teostamist. Seega on järgnevate alapeatükkide tehnilised kirjeldused esitatud vastavuses PDE-ga.

2.2.1 Elektrituulik ja vundament

Tehniline informatsioon tuulepargi elektrituulikute jaoks on antud kahe näitena nagu esitatud tabelis 2. Näide 1 sisaldab

suurimat alale paigaldatavate turbiinide arvu ja näide 2 suurimat turbiini nimivõimsust. Seega on vastavalt kõrgeim turbiini

nimivõimsus 30 MW ja suurim turbiinide arv 75. Sellele lisaks esitatud informatsiooni peaks tõlgendama antud näidete

maksimaalsete parameetritena.

Tabel 2. Tuuleturbiinide tehniline informatsioon

Parameeter Näide 1 (tänapäeva

tehnoloogia)

Näide 2 (võimalik

tulevikutehnoloogia)

Maksimaalne tuuleturbiini nimivõimsus [MW] 15 30

Maksimaalne rootori läbimõõt [m] 240 320

Kaugus laba tipust keskmise merevee tasemeni

(vabaparras) [m]

25-35 25-35

Suurim tiivikurummu kõrgus [m] 155 195

Suurim kogukõrgus üle keskmise merevee taseme [m] 270 350

Suurim tuulepargi võimsus [MW] 1100 1100

Suurim turbiinide arv 75 35

Tabeli 2 näites 2 esitatud turbiin näitab 30 MW turbiini maksimaalseid mõõtmeid, mis on esitatud avalduse ülemise piiri

määramiseks. Lõplik tehnoloogia valik, ülesehitus ja vundamendi valik teostatakse tuuleenergia arenduse suuniste ja

tingimuste kohaselt, nagu määratletud Eesti mereala planeeringu peatükis 5.6.5 ja KMH kohaselt, nagu kirjeldatud peatükis

2.5.3. Joonis 4 illustreerib tuuleturbiini, kus on defineeritud rootori läbimõõt, kaugus laba tipust keskmise merevee tasemeni

ja kogukõrgus.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

14

Joonis 4. Avamere tuuleturbiini parameetrite illustratsioon

Liivi 2 ala veesügavus on ~25-44 m ja seega on vundamentide valikus sõrestikvundamendid (nii 3 ja 4 jalaga kui ka kolmhark),

monovaiad ja gravitatsioonivundamendid, nagu illustreeritud joonisel 5. Arvestades veesügavust ja hetkel saadaolevaid

andmeid pinnasetingimuste kohta, on asjakohane kombinatsioon erinevatest vundamenditüüpidest.

Merejää aladele paigutatavate avamere tuuleturbiinide ja platvormide jaoks on olemas erinevaid vundamendidisaine. Jää

poolt tekitatud koormuseid tuuleturbiine ja alajaamu toetavatele vundamentidele analüüsitakse lähemalt ja võetakse

projekteerimisel arvesse.

Joonis 5. Avamere tuuleturbiinide põhja fikseeritud vundamentide illustratsioon

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

15

2.2.2 Avamere alajaam Tabelis 3 on esitatud avamere alajaama põhimõõtmed ja tehniline teave. Joonisel 6 on näha avamere alajaama illustratsiooni.

Avamere alajaam on vajalik kõigi müügitsenaariumite korral ja see planeeritakse Liivi 2 alale.

Tabel 3. Avamere alajaama tehniline informatsioon

Avamere alajaam

Parameeter Väärtus

Suurim avamere alajaamade arv 1

Suurim võimsus platvormi kohta [MW] 1 100

Alajaama vundamenditüüp Sõrestik või vai

Suurim kõrgus keskmisest merevee tasemest (Medium Sea Level ehk

MSL) konstruktsiooni tipuni [m] 75

Vundamendi süvise suurim sügavus (sõltub vundamenditüübist) [m] 80

Joonis 6. Avamere alajaama ja selle sõrestikvundamendi illustratsioon

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

16

2.2.3 Vesiniku tootmine Aastase vesinikutootmise kogus sõltub mitmest tegurist, nagu tuulepargis toodetud elektrienergia kogus, elektrolüüsi

tehnoloogia ja vesinikutootejaama efektiivsus. Olgugi, et hetkel ei ole need tegurid defineeritud, on esialgse prognoosi

kohaselt, arvestades tuulepargi ja vesinikujaama kohta tehtud oletusi, keskmine aastane toodang 90 000 tonni, nagu esitatud

tabelis 4.

Tabel 4. Paigaldatava elektrolüüdi võimsus ja aastane vesinikutoodang

Elektrolüüdi võimsus ja vesinikutoodang

Parameeter Väärtus

Vesinikujaama paigaldatud elektrolüüdi võimsus [MW] 1200

Prognoositud aastane vesinikutoodang [tonnes] 90 000

2.2.3.1 Avamere vesinikutootmise platvorm

Tabelis 5 on esitatud avamere vesinikutootmise platvormi(de) tehniline informatsioon. Platvorm(id) on asjakohased ainult

stsenaariumi kohaselt, kus toodetud elektrit kasutatakse täielikult või osaliselt vesiniku tootmiseks avamerel. Vesiniku

tootmise platvorm paigaldatakse Liivi 2 alale. Avamere alajaama ja avamere vesiniku tootmise platvormi vundamendi

tunnused on sarnased, nagu näidatud joonisel 6. Erinevused on komponentides, ehitisealuses pinnas, kõrguses, platvormide

kaalus ja ohutusnõuetes ning regulatsioonides.

Tabel 5. Tehniline informatsioon vesiniku tootmise platvormi(de) kohta

Avamere vesinikutootmise platvormid

Suurim avamere vesinikutootmise platvormide arv 3

Suurim vesiniku tootmisvõimsus platvormi kohta [MW] 400

Vesinikutootmise platvormi vundamenditüüp Sõrestik või vai

Suurim kõrgus keskmisest merevee tasemest konstruktsiooni

tipuni [m]

85

Vundamendi süvise suurim sügavus (sõltub

vundamenditüübist) [m]

80

2.3 Planeeritud ehitiste arv projektialal ja ehitistealune pindala Kooskõlas ehitusseadustiku § 1133 lg 2 p 3 esitatakse planeeritud ehitiste arv projektialal ja ehitistealune pindala.

Lõplik paiknemine ja ehitiste arv oleneb mitmest tegurist. Tuulepark projekteeritakse nii, et see maksimeerib aastase energia

netotoodangu (Annual Energy Production ehk AEP) ning minimeerib keskkonnamõjud ja maksimeerib tuuleturbiinide eluea.

Muud paigutust mõjutavad projekteerimistingimused on aluspinna omadused, kaabli paigutus ning muud keskkonnast või

inimtegevusest tulenevad piirangud või võrguühenduse piirangud.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

17

Järgnevad tabelid (tabel 6, tabel 7, tabel 8) esitavad tuuleturbiinide, avamere alajaama, sektsioonidevaheliste kaablite,

ekspordikaablite, võimalike avamere vesinikutootmisjaama(de) ja vesinikutorude arvu ja ehitistealuse pindala vastavalt Liivi 2

ala PDE-le. Kõik mõõtmed on esitatud ilma uhtumiskaitseta. On oluline märkida, et esitatud ehitistealune pindala on

valminud ehitiste kohta käitusfaasis ja on suurem näiteks paigaldustegevuse käigus.

2.3.1 Tuuleturbiin ja vundament

Tabelis 6 esitatud tuuleturbiini vundamendi mõõtmed põhinevad suurimal välja pakutud turbiinitüübil, seega 30 MW turbiini

kohta. Sõrestikvundamendi mõõtmed jäävad vaivundamendi ja gravitatsioonivundamendi mõõtmete piiresse ja on seega

alljärgnevas tabelis esitatud mõõtmete vahemikus.

Tabel 6. Tuuleturbiini vundamentide arv ja pindala

Parameetrid Vaivundament Gravitatsioonivundament

Suurim arv fikseeritud vundamente (välja arvatud avamere

vesinikutootmise ja alajaama platvormide vundamendid)

75

Ehitisealune pind vundamendi kohta merepinnal [m2] 113 120

Ehitisealune pind vundamendi kohta merepõhjas [m2] 255 2828

Vundamendisüvise suurim sügavus [m] 5527 10

2.3.2 Avamere alajaam Tabelis 7 esitatud parameetrid põhinevad vahelduvvoolu kõrgepinge (High Voltage Alternating Current ehk HVAC)

tehnoloogial. Avamere alajaama ehitisealune pind on esitatud sõrestikvundamendi kohta, mis on kõige tõenäolisem

kasutatav vundamenditüüp.

27

Sõrestikvundamendi suurim vundamendisüvendi sügavus võib olla kuni 70 m.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

18

Tabel 7. Avamere alajaamade ja kaablite arv ja pindala

Avamere alajaam ja kaablid

Suurim avamere alajaamade arv 1

Alajaama ehitisealune pindala (platvorm) [m2] 8 000

Alajaama ehitisealune pindala merepinnal

(sõrestikvundament) [m2]

2 500

Alajaama ehitisealune pindala merepõhjas

(sõrestikvundament) [m2]

3 000

Sektsioonidevaheliste kaablite suurim arv 80

Ekspordikaablite suurim arv 4

Suurim sektorivaheliste kaablite ja ekspordikaablite

süvistussügavus [m]

3

Suurim sektorivaheliste kaablite ja ekspordikaablite läbimõõt

(VV kaablid) [mm]

Ø300

2.3.3 Vesiniku tootmine

Avamerel vesiniku tootmise puhul transporditakse vesinik maismaale (või nn selgroogu) läbi vesinikutorude. Igalt vesiniku

tootmisplatvormilt (maksimaalselt 3) tuleb üks toru, mis koondatakse enne maismaale suundumist kokku ühte torusse.

Avamere vesinikutootmise platvormi mõõtmed on esitatud sõrestikvundamendi kohta, mis on kõige tõenäolisem kasutatav

vundamenditüüp.

Tabel 8. Avamere vesinikutootmise platvormide ning torude arv ja pindala

Avamere vesinikutootmise platvormid ja vesiniku torud

Suurim avamere vesiniku platvormide arv 3

Suurim vesiniku platvormi ehitisealune pindala (platvorm) [m2] 8500

Suurim vesiniku platvormi ehitisealune pindala merepinnal

(sõrestikvundament) [m2]

3000

Suurim vesiniku platvormi ehitisealune pindala merepõhjas

(sõrestikvundament) [m2]

3500

Suurim torude arv vesinikutootmise platvormidelt 3

Suurim vesiniku toru läbimõõt toru kohta platvormilt [cm] Ø40

2.3.4 Uhtumiskaitse Avamere tuuleturbiinide ja erinevate platvormide vundamendid võivad vajada uhtumiskaitset. Uhtumine on pinnase või

setete erosioon konstruktsioonide ümber tulenevalt vee voolukiiruse suurenemisest selliste tõkete läheduses. Uhtumiskaitse

võib endas sisaldada kivisid või betoonist nõlvakaitset vundamendi ümber kaitsebarjääri ehitamiseks, et säilitada

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

19

vundamendi stabiilsus ja vältida uhtumise teket. Uhtumise teke sõltub asukoha setete ja hoovuste tüübist ja uhtumise teket

ennustav täpsem analüüs teostatakse spetsiifilisele asukohale. Uhtumiskaitse ehitisealune pind on erinev sõltuvalt

vundamenditüübist ja alal olevatest hoovustest.

2.4 Projektiala asukoht ja suurus Kooskõlas ehitusseadustiku § 1133 lg 2 p 4 esitatakse avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus

ruutmeetrites.

Kavandatava meretuulepargi projekti ala ehk Liivi 2 ala asub Eesti territoriaalvetes Eesti mereala planeeringu tuuleenergia

arendusalas. Kogu ehitusloa taotluse poolt käsitletav projektiala on ~114.5 km2 ja vee sügavus alal on orienteeruvalt 25-44 m

keskmisest merevee tasemest. Ala asub umbes 20 km Saaremaa saarest lõunas ja 90 km Pärnust läänes, nagu näidatud

joonisel 7.

Vastavalt Eesti mereala planeeringule ja TTJA poolt esitatud suunistele ei ole Liivi 2 ala jaoks nõutud puhverala loomist, kuna

Liivi 1 ja Liivi 2 alad on Liivi lahe piirkonnas ainukesed alad konkureerivate taotluste protsessis ja kahe ala vahel on juba 2 km

suurune puhvertsoon ning tänasel päeval ei ole Liivi 2 alast 2 km raadiuses ühtegi tuuleparki.

Kogu ala (projektiala) koordinaadid on esitatud tabelis 9.

Joonis 7. Avamere tuulepargi projektiala Liivi lahe tuuleparkide piirjoontes

10 11

14-44

45

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

20

Tabel 9. Tuulepargi projektiala Liivi 2 ala koordinaadid (koordinaadisüsteem: 1997 Eesti koordinaadisüsteem)

Punk X Y

1 453590 6420582

2 451092 6421720

3 448075 6423546

4 447361 6425689

5 447976 6428427

6 445581 6433492

7 445203 6434291

8 442337 6434393

9 438560 6434526

10 432857 6434726

11 432926 6434133

12 438579 6428744

13 448686 6419107

14 448687 6419108

15 448766 6419148

16 449026 6419277

17 449213 6419365

18 449440 6419467

19 449494 6419490

20 449600 6419540

21 449696 6419583

22 449868 6419659

23 449964 6419699

24 450089 6419751

25 450193 6419792

26 450388 6419866

27 450548 6419924

28 450652 6419961

29 450786 6420007

30 450964 6420066

31 451182 6420135

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

21

32 451285 6420165

33 451682 6420274

34 451877 6420321

35 452097 6420371

36 452208 6420394

37 452345 6420421

38 452475 6420445

39 452600 6420467

40 452731 6420487

41 452826 6420501

42 453000 6420523

43 453093 6420535

44 453214 6420548

45 453308 6420557

2.5 Kavandatavad uuringud ja analüüsid See peatükk kirjeldab välja pakutud ehitusloa taotluse protsessis vajalikke uuringuid kooskõlas ehitusseadustiku § 1133 lg 2 p

6.

2.5.1 Globaalne Arenduse Standard Mainstreami Globaalne Arenduse Standard (Global Development Standard ehk GDS) nõuab, et kõikide projektide jaoks

teostatakse keskkonnamõjude hinnang (KMH) ning kirjeldab informatsiooni ulatust, mida on vaja koguda, et projektikavandi

olulised negatiivsed mõjud oleks minimeeritud ja et see oleks kooskõlas vastavate keskkonnaalaste regulatsioonidega.

Globaalne Arenduse Standard (GDS) nõuab ka, et Mainstreami KMH oleks kooskõlas Ekvaatori Põhimõtetega (The Equator

Principles), IFC Keskkonna ja Sotsiaalsete Standarditega ning Maailmapanga grupi suunistega keskkonnale ja töökeskkonna

ohutusele, tagaks kohalikud nõuded ja piirangud ning oleks kooskõlas kohaliku seadusandluse ja taastuvenergia suunistega

kõigis KMH alades. Globaalne Arenduse Standard (GDS) nõuab aladel, kus olemasolevad või tuleviku arendused võivad

omada negatiivset mõju, summeerivat mõjuanalüüsi vastavalt Maailmapanga grupi summerivale mõjuanalüüsile ja -

juhtimisele: Suunised Erasektorile Arenevatel Turgudel. KMH järgib parimat tava, mis muu hulgas sisaldab arenduse otseste

ja kaudsete mõjude hindamist. KMH koostatakse põhjalikult, kaaludes tingimusi ja suuniseid Eesti mereala planeeringu

seletuskirja peatükis 5.6.5 (Tuuleenergeetika suunised ja tingimused).

Esialgsetel uuringutel lähtub Mainstream ehitusseadustikust ja ehitusseadustikku muutvast määrusest ning taastuvenergia

kasutuselevõtmise kiirendamise eelnõust. Uuringute liik ja vajadus määratakse KMH programmi käigus koostöös

huvigruppidega. Me kaasame kohaliku omavalitsuse ja vajadusel kohaliku advokaadibüroo, et defineerida Eesti

seadusandluses nõutud keskkonnaalaste uuringute nimekiri. KMH ulatuse ja läbiviimise nõuete efektiivseks tagamiseks

kaasatakse kohalikud konsultandid tulenevalt nende kohalikust ekspertiisist ja teadmistest, tagades nii parim võimalik

lähenemine. Huvigruppide ja kohalike asjakohaste ekspertidega konsultatsiooni käigus arendab Mainstream detailse

uuringuprogrammi, et koguda olemasolev alusinformatsioon ja tuvastada, kus on tarvis täiendavaid uuringuid. Selliste

uuringute ja analüüside lõplik ulatus kinnitatakse, konsulteerides Eesti ametiasutustega. Mainstream on pühendunud läbi

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

22

viima kõik vastavate asutuste poolt põhjendatud ja nõutud uuringud, nagu näiteks potentsiaalsed uuringud, mis on loetletud

ehitusseadustiku § 1134 lg 3.

Nii palju kui mõistlikult võimalik, paigutatakse eksporditorud ja -kaablid üksteise lähedale, et vähendada nende mõju ja

arenduse ehitisealust pinda. Mainstream teeb ekspordimarsruutide lõpliku valiku elektriülekandesüsteemide kontseptsiooni

asukohtasid ja Eesti mereala planeeringu peatüki 5.6.6 suuniseid ja tingimusi põhjalikult kaaludes. Hetkel kaalutakse veel

mitmeid erinevaid tuuleturbiinide toodetud elektri müügistsenaariume – otse võrku müümine, vesiniku tootmine või nende

kombinatsioon –, kuid ekspordimarsruudid kaasatakse KMH-s selles ulatuses, kus ehitustegevus kuulub Mainstreami

vastutusalasse.

2.5.2 Esialgsed uuringud ja analüüsid Ala on määratud tuuleenergia arenduse alaks Eesti mereala planeeringus (MAP). MAP küll ei asenda vajadust laiaulatuslike

asukohapõhiste keskkonna alusandmete järele KMH jaoks ükskõik millise arenduse korral alal, kuid annab kasuliku

informatsiooni, millele baseeruda esialgsete uuringute ja analüüside ulatuse koostamisel. Hoonestusloa taotluse seisukohalt

kirjeldab peatükk 2.5.3 vastavaid uuringuid ja analüüse, mis on vajalikud ehitusloa taotluse menetluse jaoks kooskõlas

ehitusseadustiku § 1133 lg 2 p 6. Praeguses varajases faasis on kirjeldus alles esialgne ning täpsustatakse arenduse hilisemas

järgus ulatuse defineerimise ja huvigruppide dialoogi käigus, mis on kirjeldatud peatükis 2.5.1.

Esialgne tuuleenergia arendusala nr 1 suurust vähendati ornitoloogilise mõju vähendamiseks ning alles jäänud ala on

väiksema ornitoloogilise tundlikkusega. Ala nr 1 väldib ka kõige olulisemaid lindude puhke- ja rändealasid. Sellest tingituna

pakub MAP, et riiklikus perspektiivis ei esine olulist negatiivset sotsiaalmajanduslikku mõju ornitoloogiale. Arenduse ala

sisaldab ka rahvusliku tähtsusega laevatranspordi koridori ja on vähendatud, et tagada ohutu õhuliikluse koridor. MAP

ennustab, et puudub oluline negatiivne mõju õhuliiklusele või laevandusele, kuid need jäävad siiski olulisteks huvigruppideks.

MAP tõstatab, et tuuleenergia arendamine võib omada olulist rolli sotsiaalmajandusliku innovatsiooni tekkimiseks ja

muutmiseks ning pakub võimalusi töökohtade loomiseks, näiteks läbi sünergiate, nagu mereala kooskasutamine ja seda

toetava tööstuse arendamine (koorikloomad, vesiviljelus jne). Arvestades kaugust rannikust, ei oodata, et tuuleenergia

arendusala müra omaks mõju rannikuvaatlejatele või rannakaluritele, mistõttu puudub neile ka sotsiaalmajanduslik mõju.

Energiatootmise ehitustegevus mõjutab merepõhja ja merevee omadusi, kuid MAP ei näe ette, et see omaks

sotsiaalmajanduslikku mõju. MAP juhib tähelepanu võimalikule sotsiaalmajanduslikule mõjule regionaalses perspektiivis

kalanduses, kuna ala kasutatakse hetkel kalapüügiks. Kalurid, nii traalpüüdjad kui ka rannakalurid, moodustavad olulise

huvigrupi. Nagu on näitlikustatud Norras kasutatud lähenemises, Mainstream pühendub sise- ja välisuuringutele ja

keskendub huvigruppide varajasele kaasamisele, et paremini mõista projektiala ja kohalike kogukondade soove, et saaks

edasi minna lahendusega, mis on vastuvõetav kõikidele osapooltele. Norras viis tihe dialoog kalandusorganisatsioonidega

Mainstreami kaasautorluseni raamatus „Dreiebok“, mis on avaldatud Offshore Norge poolt koostöös Fiskebåti ja Norges

Fisharlagiga kui juhend parimaks praktikaks suurte konfliktide vältimiseks avamere tuuleparkide ja kalanduse vahel.

Kui lõunapiirjoon välja jätta, asub ala väljaspool 11 km maastiku puhvertsooni ja ei ole seega oodata, et omaks olulist

visuaalset mõju rannikult vaatlejale. Mainstream kaalub Eesti mereala planeeringu peatükki 5.6.5. Tuuleenergeetika suunised

ja tingimused visuaalse mõju osas ning järgib muid asjakohaseid planeeringudokumente maastiku ja visuaalsete mõjude

hindamisega seoses. Ruhnu põhjatipu osadel aladel on väärtuslikud maastikud, mis on selle ala arendamisest kõige rohkem

mõjutatud.

Tuginedes Mainstreami varasemale kogemusele avamere tuulepargi rajamisel vajalike uuringutega, Läänemere

merekeskkonnakaitse komisjoni kaudu saadaolevale informatsioonile, erinevate huvigruppide tagasisidele ja Eesti MAP-ile,

võib olla vajalik viia läbi peatükis 2.5.3 nimetatud uuringud. Avalikult kättesaadavat informatsiooni on kasutatud erinevate

olemasolevate uuringute leidmiseks ja vajadusel hinnatakse seda täiendavalt KMH käigus.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

23

2.5.3 Keskkonna-, sotsiaal- ja sotsiaalmajanduslikud uuringud Taimestik ja loomastik ning elupaikade klassifikatsioon

Uuringud planeeringu alal, kaabli- ja toruteedel ning kaabli maabumisalal olemasoleva põhjaelustiku ja elupaikade

kaardistamiseks viiakse läbi parima praktika kohaselt ning kooskõlas kohaliku seadusandluse nõuetega. Praeguseks teostatud

lauauuringute põhjal mõistame, et rannikuvetes on tuvastatud 92 põhjaelustiku liiki. Peamisteks selgrootuteks on söödav

rannakarp, balti lamekarp ja substraatidele kinnitunud vääneljalalised. Lülijalgsete perekond moodustab kuni 59%

põhjaelustiku liikidest Eesti rannikul. 28 Kaks peamist mereimetajat, keda leidub Eesti rannikul, on viigerhüljes ja hallhüljes.

Viigerhülgeid leidub peamiselt maismaa läheduses Väinamerel ja Liivi lahes. Hallhüljeste kohta ei ole teostatud sellist

kauguuringut, nagu viigerhüljeste kohta, aga teadaolevalt on see liik inimtegevusega kergemini kohanev. 29 Tulenevalt Eesti

rannikuvete madalast soolsusest leidub seal väike kogus eri kalaliike, kuid suure arvu kaladega (30 merekala liiki, 10 siirdekala

liiki, 20 mageveekala liiki). Sügavamas vees (>15 meetri sügavus) puuduvad kudemiseks sobilikud tingimused. Kalade jaoks

olulisemad alad on rannikulähedastes madalates vetes.30

Vaalaliste leidumist arenduse alal ja kaablikoridorides uuritakse täiendavate meetoditega, nagu vaalaliste häälitsuste

salvestamine ja imetajate vaatlusuuringud. Muu meretaimestiku, -loomastiku ja elupaikade liigitamist saab teostada

traditsiooniliste meetoditega, nagu allveevideo dokumenteerimine ja kvantitatiivsete proovide kogumine või kasutades

parendatud autonoomsete veealuste sõidukite tehnoloogiat, kus võimalik. Me tagame, et peamine mereelustik planktonist,

põhja lõikheinaliste ja vaalalisteni on liigitatud.

Kaks uuringut31 on vaadelnud merelindude leidumist ja käitumismustreid Eesti rannikul. Nendes leiti, et 48% merivardi, 25%

auli ja 20-22% vaeraste rändetee asurkonnast kasutab Eesti rannikut rändepeatusena ja talvitumiseks Ida-Atlandi rändeteel.

Nende liikide jaoks tundlikud alad paiknevad ranniku lähedal. Avamere rändeteede osas leidub vähem informatsiooni.

Seetõttu planeerime kasutada laia valikut vaatlusmeetodeid läbi mitme hooaja, et mõista, kuidas linnud seda ala kasutavad.

Need meetodid võivad sisaldada poipõhiseid radari- ja videouuringuid, GPS-iga tähistatud merelinnuliikide uuringuid,

laiaulatuslikke merelindude õhuvaatlusi, radari- ja videoandmete analüüsi või lindude vältimise/kokkupõrke riski

modelleerimist.

Nahkhiiri käsitlev uuring32 vaatles kolme nahkhiire liiki Eesti rannikul, millest kaks on rändliigid. Vaadeldud kahe liigi tundlikud

lennukoridorid Eesti rannikul on Saaremaast lõunas ja Liivi lahel maismaa läheduses. Arenduse ala asub väljaspool peamisi

nahkhiirtele tundlikke alasid, aga sellegipoolest saab vajadusel selle kinnitamiseks paigaldada LiDAR-ile nahkhiire

kajalokatsiooni detektoreid.

Lisatakse ka vajalikud uuringud, et liigitada ranniku- ja maismaa elustik alal, kus ekspordikaabel või -torustik maabub.

Maastik ja visuaalne mõju

Mainstreami lähenemine avamere tuulepargi ja maismaa infrastruktuuri, nagu ekspordikaablid, torustikud või alajaamad, mis

on nende vastutusalas Eesti põhivõrku ühendumisel, plaanipaigutusel on huvigruppe kaasav ja läbipaistev. Alajaama asukoha

ja ekspordimarsruudi valiku ajal arvestab Mainstream Eesti väärtuslike maastike ja vaadetega ning nende

planeerimisnõuetega, mis on seatud Eesti mereala planeeringus, maakonna planeeringutes ja muudes asjakohastes

dokumentides. KMH hindab maismaa infrastruktuuri võimalikku mõju esteetilistele väärtustele ning järgib parima praktika

28 „Merepõhjaelustiku ja elupaigauuring Natura ja HELCOMi elupaigatüüpide leviku hindamiseks ning merelise CO2 sidumise potentsiaali selgitamiseks“, Tartu Ülikooli Eesti

Mereinstituut, 2020 29 „Eesti mereala ruumiline planeering: hüljeste leviku ja mereakvatooriumi kasutamise hindamine“. Mart Jüssi, MTÜ Pro Mare, 2019 30 OÜ Hendrikson & Ko, versioon 03.07.2020 31 „Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude

toitumisaladele“, Eesti Ornitoloogiaühing 2016, ja „Lindude peatumisalade analüüs“, Eesti Ornitoloogiaühing 2019 32 „Nahkhiirte uuring Veiserahul ja Kerjurahul 2016. aasta augustis, septembris ja oktoobris“ Lauri Lutsar, Eestimaa Looduse Fond, 2016

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

24

juhiseid mereala planeeringus nende hinnangute koostamiseks ja kaalub ka summeeruvaid maastiku mõjusid külgnevate

tuulepargide ehituse puhul rannikualal.

Mereline kooseksisteerimine ookeani huvigruppidega

Arenduse ala külgneb määratletud laevateega. Teostatakse statistikapõhine kokkupõrkeriski analüüs ning laevade tegevus- ja

navigatsiooniriskianalüüs.

Arendusala läheduses esineb kalastustegevust. Projekt sisaldaks kohaliku kalapüügi koordinaatorit (KPK), kalapüügi

spetsialisti, kes aitaks kaardistada kohalike kalurite tegevusi ja omaks kohaliku kalamehena unikaalset arusaamist ja

perspektiivi sellest, kuidas seda ala kalastamisel kasutatakse. KPK aitaks mõista olulise kohaliku huvigrupi ootusi. Seega KPK

varases staadiumis kaasamine võimaldab varast konstruktiivset koostööd meie ja kalameeste vahel.

Veekvaliteet, meteoroloogilis-okeanograafilised ja merepõhja tingimused

Lisaks merepõhja loomastiku ja taimestiku mõistmisele mõõdetakse okeanograafia ja merevee kvaliteeti. Selleks kasutatakse

tavaliselt kaugjuhitavat allveesõidukit (remotely operated vehicle ehk ROV) ning täiendavalt toetame neid autonoomsete

veealuste sõidukite meetoditega. Mõõdetakse okeanograafia ja merevee kvaliteet.

Sõltuvalt merepõhja tingimustest, vundamendi tüübist ja peamistest meteoroloogilis-okeanograafilistest tingimustest võib

olla vajalik teostada uhtumise analüüs. Me mudeldame laine ja muda edasikandumist. Lisaks kogutakse meteoroloogilis-

okeanograafilised andmed fookusega jääoludele ja merejääst tekkivale koormusele arenduse ala konstruktsioonidele.

Tööprojekti käigus teostatakse riskianalüüs labale jää tekkimise tõenäosuse tuvastamiseks, tagamaks, et riskid meremeestele

on vähendatud nii palju, kui see on mõistlike kuludega võimalik, ja hinnatakse jäätekke tuvastussüsteemide ning aktiivsete ja

passiivsete jää kogunemise vastaste süsteemide vajadus.

Kaablikoridori ulatuses teostatakse täiendav hinnang soojuskadude, võimaliku magnetvälja ja kaablite paigaldamisega seotud

vibratsiooni mõju merepõhja tingimustele.

Avamere vesiniku tootmise stsenaariumi korral hindab KMH võimalikke veehaardest ja -heitest tekkivaid mõjusid.

Sotsiaal ja sotsiaalmajanduslik

Saaremaa vallas on 32 342 (2021) elanikku. Keskmine töötuse määr oli 2020. a. 5,7%.33 Me koostame huvigruppide kaasamise

plaani ja konsulteerime, et mõista vajadust tööjõu sissevoolu hinnangu, sotsiaalmajandusliku tulu-kulu analüüsi, avaliku huvi

uuringute või sotsiaalmajanduslike hinnangute koostamiseks. Me konsulteerime tihedalt kalapüügi laevastikuga, et mõista

võimaliku mõju ulatust. Me konsulteerime, et hinnata, kas on tarvidus koostada uuringuid seoses kaitseväe julgeolekualaga ja

lisame soovitatud uuringud, nagu seireradari, ESTER kommunikatsioonisüsteemide, merenduskommunikatsioonisüsteemide,

Automaatse Identifitseerimissüsteemi (AIS) varustuse ja laevaradarite suhtes.

Kuna arenduse ala paikneb avamerel, ei ole õhumüra eeldatavalt olulise suurusega. Sellegipoolest me konsulteerime, et

tuvastada, kas selle kohta on olemas seaduslikke tingimusi.

Me kindlustame, et kultuuripärimuse ja arheoloogilised uuringud teostatakse arenduse alal, torustiku ja kaabli marsruudil ja

maabumispaigas.

Veealune müra

33 Statistikaamet, Statistika Andmebaas, 17.03.2022

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

25

Osana KMH-st hindame me ehitustegevuse mõju kõigi vastavate tegevuste osana. Ehitusmeetodid ja vundamenditüübi valik

on määravad veealuse müra tekke potentsiaali jaoks ning vajadusel teostatakse müra modelleerimine ja võetakse ette

tegevused müra vähendamiseks.

Kliima ja õhukvaliteet

Tulenevalt kaugusest lähimate retseptoriteni ei oma ehitustegevuseaegne õhukvaliteet ilmselt olulist mõju. Sellegipoolest,

nagu viidatud peatükkides 2.6.2, 2.6.3 ja 2.6.4, on Mainstream pühendunud kasutama vähese CO2 heitega laevu, kus

võimalik ja majanduslikult rakendatav, ning pühendub madala CO2 heitega laeva kasutamisele käitusfaasis

meeskonnavahetuseks. Meie projekt teostab projekteerimisfaasis elutsükli analüüsi (ETA) ja püüdleb kliimamõju

minimeerimise poole kõigis arenguetappides, kasutades parima praktika lähenemist. Kommertstegevuse alustamisel

valmistab Mainstream ette ja avalikustab ETA ja toote keskkonnadeklaratsiooni.

Piiriülesed ja summeeruvad mõjud

Eestil on avamere tuuleparkide arendamiseks ambitsioonikad plaanid, mistõttu kaalub KMH ka summeeruvaid mõjusid teiste

arendustega.

Olgugi, et arenduse ala ei külgne rahvusvahelise piiriga, peab mõistma võimalikke piiriüleseid mõjusid ja vastasmõjusid.

Maapinna geofüüsilised ja geotehnilised uuringud

Et paremini mõista Liivi 2 ala külgsuunas muutuvat ja kompleksset geoloogilist ülesehitust, identifitseerida

pinnasetingimustest tulenevad peamised riskid ja ebamäärasus ning hinnata vundamendi esialgse projektlahenduse

sobilikkust on vaja läbi viia detailsed geofüüsilised ja geotehnilised uuringud. Ala merepõhi ja kaablikoridorid kaardistatakse,

et tuvastada erinevad objektid, mida peaks arvesse võtma meie projekteerimisel, nagu näiteks kolmandate osapoolte kaablid

või torustikud, laevavrakid, suured rahnud ja lõhkemata lahingumoon, ning et mõista batümeetriat ja merepõhja tingimusi.

Liivi 2 ala ja kaablikoridoride põhjalikud geofüüsilised uuringud sisaldavad järgnevat:

1. Külgskanneerimise sonar, et tuvastada merepõhjal olevat materjali, nagu lõhkemata lahingumoon, laevavrakid ja torustikud.

2. Batümeetria, et saada ajakohane vee sügavus ja merepõhja kontuurid. 3. Põhjaaluse profiili loomine, et mõista merepõhjast sügavamal geoloogilisi tingimusi.

Liivi 2 ala ja kaablikoridoride põhjalikud geotehnilised uuringud sisaldavad enda hulgas järgnevat:

1. Piisavas koguses surupenetromeeterkatseid (Cone Penetration Test ehk CPT) ja/või puurauke geofüüsiliste uuringute põhjal valitud geoloogilistel aladel. Selle alusel saab läbi viia vundamendi projekteerimise ja kaablikoridoride kavandamise.

2. Piisavas koguses geoloogiliste kihtide proovide kogumist, mis lubaks nende tulemuste sidumist geofüüsiliste tulemustega.

3. Piisavas koguses laborkatseid nendest proovidest geotehniliste projekteerimise parameetrite määramiseks.

Detailsed uuringud viiakse läbi enne, kui saab alustada detailset projekteerimist.

2.6 Hoonestusloa taotletav tähtaeg Kooskõlas ehitusseadustiku § 11314 lg 1 tuleb taotluses esitada hoonestusloa taotletav tähtaeg.

Mainstream taotleb ehitusluba tähtajaga 50 aastat, mis hõlmaks kogu ajaperioodi hoonestusloa taotluse heakskiidust kuni

kasutusest kõrvaldamiseni. Projekti arenduse aeg võib erineda sõltuvalt loa saamise graafikust, ilmast ja laevade saadavusest.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

26

Joonis 8 näitab ülevaatlikku esialgset projektigraafikut. Kogu tuulepargi elutsükkel – alates planeerimisest kuni kasutusest

kõrvaldamiseni –, võib kesta umbes 40–50 aastat. Järgnevad peatükid käsitlevad lühidalt elutsükli faase.

Joonis 8. Esialgne projekti ajakava

2.6.1 Loa taotlus ja saamine, planeerimine, projekteerimine ja disain Loa taotlus ja loa saamine sisaldab ala uuringuid ja andmete kogumist parameetritele, nagu geotehnilised andmed,

tuuleressurss ja mere andmed. Esialgse hinnangu järgi on selle faasi pikkuseks neli aastat. Samaaegselt toimub planeerimine,

disain ja projekteerimine, sealhulgas finantseerimisprotsess ja suurte tarnelepingute sõlmimine. Selles faasis võivad

kohalikud tarnijad olla potentsiaalselt kaasatud ilmaprognoosi ja mereilmateatega ning ala uuringutega, nagu näiteks

mereelustiku kaardistamine. Selliselt kohaliku ressursi kasutamine võib kaasa tuua täpsema ja suunatud tulemuse tänu

nende heale ala tundmisele ning piirkondlikule huvile ja ekspertiisile.

2.6.2 Tootmine, ehitus ja paigaldus Tootmise, ehituse ja paigalduse faas koosneb iga tuulepargi komponendi tootmisest, koostest ning nende komponentide

ehitusest ja paigaldusest. Esialgse hinnangu järgi on selle faasi pikkuseks kuni viis aastat sõltuvalt lõplikust tuulepargi

suurusest, ehitushooajast ning laevade võimekusest ja saadavusest. Kui erinevate konstruktsioonide ja komponentide

tootmine on lõpetatud, saab ehitus/kooste ja paigaldus alata. Osa töödest teostatakse tõenäoliselt samaaegselt.

Paigaldus avamerel teostatakse tavaliselt 24/7. Sellegipoolest hinnatakse iga tegevust ning planeeritakse see vastavalt

ilmastiku, lainekõrguse, laeva tegevuslimiitide ja mere hooajaliste mürapiirangute nõuetele. Kuna Liivi 2 on põhja fikseeritud

vundamentidega tuulepark, toimub vundamentide paigaldus ja turbiinide paigaldus vundamentidele arenduse alal sobilike

laevadega.

Mainstreamil on ulatuslik kogemus uute taastuvenergia tööstuste algatamisel arenevatel turgudel. Osana SMartWind

konsortsiumist, mis arendas Hornsea I ja II projektid Ühendkuningriigis, juhtis Mainstream regionaalse tarneahela loomist,

mis pakkus kohalikele tarnijatele võimaluse osaleda kasvavas avamere tuuletööstuses. Mainstream on pühendunud Eestis

kohaliku tarneahelaga töötamisele tööstuse arenedes, et leida võimalusi koostööks pakutud projekti arendamisel, ehitamisel

ja käitamisel (vt lisaks peatükki 2.7.4).

Mainstreami avamere tuulepargi projektide elutsükli analüüsist selgub, et laevatranspordi heitmed, mis tekitatakse ehituse,

käituse, hoolduse ja kasutusest eemaldamise käigus, on proportsionaalselt arvestatavad. Kooskõlas Mainstreami

pühendumusega Planeet Positiivsetele (Planet Positive) projektidele, on meie ambitsiooniks kasutada madala

süsinikusisaldusega kütust kasutavaid laevu, kus võimalik ja majanduslikult otstarbekas. Sellegipoolest me teadvustame, et

ehitusfaasis võivad need ambitsioonid jääda turujõudude ees võimetuks. Me eeldame, et CO2 heiteta ehituslaevade hulk ajas

kasvab, tänu kliimapoliitikate jõustumisele, nagu EL ETS, mis kehtib kasvavale osale merelaevandusest alates aastast 2025. Et

toetada meie madala CO2 heitega ehitusfaasi ambitsioone, on vajalik meretööstuse liidritelt investeeringuid olemasolevate

laevade uuendamiseks või uusehituste tellimiseks ning tarvis on arendada madala CO2 heitega kütuse tarneahelad. Et

vähendada CO2 jalajälge, kasutame me autonoomsete veealuste sõidukite kasvavat saadavust põhiandmete kogumisel

ehituseelses faasis, et minimeerida laevapäevade ja emissioonide kogust.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

27

2.6.3 Käitusfaas Käitusfaas, tihti nimetatud ka kui käitus ja hooldus (Operations and Maintenance ehk O&M), algab koheselt peale paigaldust

eesmärgiga käitada tuulepark häireteta ja nii efektiivselt kui võimalik, samal ajal hoides konstruktsioonid ja komponendid

funktsioneerimas. Teisisõnu, maksimeerida energia väljalase madalaimate pikaajaliste kuludega läbi kogu tuulepargi elutsükli.

Selle faasi tegevused sõltuvad tuulepargi kujundusest ja konstruktsioonidest, kuid tüüpiliselt tähendab see erinevate

komponentide inspektsioone, hooldust, kontrolli, parandust ja jälgimist.

Tuulepark on üldiselt käitatud kui mehitamata üksus. See tähendab, et tuuleparki jälgitakse ja kontrollitakse 24/7 operatiiv-

jälgimiskeskusest, kasutades kombinatsiooni automatiseeritud süsteemidest ja distants-järelevalvest. Iga tuuleturbiin on

varustatud mitmete sensoritega, mis jälgivad erinevaid parameetreid. Neid andmeid kogub turbiini kontrollsüsteem pidevalt.

Andmete ülekandeks tuulepargi ja operatiiv-kontrolli keskuse vahel kasutatakse valguskaableid. Tarkvara või valguskaabli

rikke puhuks on paigaldatud tagavarasüsteemid ja tagavarajõudlus. Teostatakse planeeritud ja planeerimata hooldust.

Planeeritud hooldus võib olla kohustuslik ja ennetav hooldus, planeerimata hooldus on seotud parandustööde, rikkis

komponentide vahetamise või tehniliste probleemidega. Lisaks teostatakse läbi tuulepargi eluea ennetavat hooldust. See on

defineeritud turbiinide disaini ja tööinformatsiooni alusel (nii hetkel kui ka minevikus) ja selle eesmärgiks on tõsta üldist

infrastruktuuri planeeritud sooritust (näiteks vahetades vana õli varem kui tavalise hooldusvälba korral).

Maismaal paiknev O&M baas on vajalik, et toetada käitustegevusi. Selles baasis on tavaliselt laohoone, jälgimiskeskus,

kontorid O&M meeskonnale ja logistiline tugi maa ja avamere O&M meeskonnale. Kaalumisel on andmepõhise O&M

strateegia rakendamine, integreerides see masinõppe, tehnikute kogemuse ja digitaalse dubleerimisega, et tagada ohutu,

kindel ja kuluefektiivne avamere tuulepargi töö. Digitaliseerimist ja autonoomse/mehitamata hoolduse suurendamist

nähakse tuleviku O&M strateegiate peamise võimaldajana. See võib sisaldada tuulepargi töö automaatset juhtimist ohutuse

või keskkonnamõjude tõttu ning automatiseeritud ja robotiseeritud planeeritud hoolduse koordineerimist (näiteks droonid ja

muud autonoomsed süsteemid). Eesti rahvastiku digitaalne ja tehnoloogiline suutlikkus muudab digitaalsed lahendused väga

oluliseks võimaliku kohaliku kogukonna tööhõive loomisel.

Hoolimata aastase O&M meretranspordi võrdeliselt väikesest heitmete kogusest, on tulenevalt pikast käitusfaasist madala

CO2 heitega laevandus heitmete vähendamisel sama oluline kui ehitusfaas. Madala CO2 heitega meeskonnavahetuse laevad

(Crew Trasfer Vessel ehk CTV) on saadaval ja Mainstream kasutab madala CO2 heitega laevu käitusfaasis, kui võimalik.

2.6.4 Kasutusest kõrvaldamise faas Kasutusest kõrvaldamise faas märgib tuulepargi elutsükli lõpufaasi. Et tagada võimalikult väike mõju keskkonnale ja tuleviku

kasutusvõimalustele, arendatakse välja kasutusest kõrvaldamise plaan dialoogis vastavate asutustega ning järgides

kasutusest kõrvaldamise ajal kehtivaid regulatsioone. Kasutusest kõrvaldamise plaan algatatakse tavaliselt planeerimisfaasis

ja hakatakse muutma ning uuendama umbes kaks aastat enne kasutusest kõrvaldamise algust. See faas järgib ehitamise

tagasipööramise printsiipi ja võib seetõttu kesta kuni mitu aastat.

Jäänukkohustuste vältimiseks ja vaikimisi on tuulepargi töötava eluea lõpetamiseks täielik eemaldamine. Kui KMH seda

toetab, püütakse kokku leppida asjakohaseid erandeid. Mainstreami eesmärgiks on kõikides projektides nulljäätmete

tekitamine läbi materjalide taastöötluse ja taaskasutuse. Nagu varem mainitud, on Mainstream pühendunud taastöötlusele

läbi ProGress algatuse, mis on koostöö Mainstreami (Aker Offshore Wind pärand) ja Stathclyde Ülikooli vahel kolmeaastase

pilootprojektina, „mille eesmärgiks on muuta komposiitosade taastöötlus standardiks ja kindlustada, et tuuletööstus on

edasiviiv jõud uue ringmajanduse tekkimisel“. Mainstream pingutab, et tagada ressursside ringkasutus, mis on Planeedi

Võimekuse (Planetary Boundaries) ulatuses, nagu defineeritud Stockholmi Vastupanuvõime Keskuse poolt.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

28

Selles faasis me näeme ette, et madala CO2 heitega laevandus on vabalt saadaval. Hoonestusloa saamise korral oleme me

pühendunud Eesti merenduse tarnijatega koostööle, et maksimeerida võimalusi madala CO2 heitega laevanduse

kasutamiseks kõigi arendusetappide jooksul.

2.7 Finantseerimisvahendid See peatükk kirjeldab hoonestusloaga seotud ehitustegevuse teostamise ja hilisema kasutamise finantseerimiseks mõeldud

rahastusallikate üksikasju kooskõlas ehitusseadustiku § 1133 lg 2 p 9.

2.7.1 Kompetents ja kogemus

2.7.1.1 Inseneroskuste kompetents

Ettevõttel on silmapaistev teostatud tööde ajalugu arendamata alade taastuvenergia projektide edukal juhtimisel Lõpliku

Finantseerimisotsuseni (Final Investment Decision ehk FID) ja läbi ehituse Kommertstegevuse alustamiseni (Commercial

Operation Date ehk COD). Selle tulemusena on Mainstream loonud unikaalse komplekti ettevõttesisestest taastuvenergia

projektide elluviimise võimekustest, mis sisaldab arengu-, insenertegevuste-, tarne-, finantseerimis-, ehitus- ja käitusfaasi.

Need võimekused tuginevad kvalifitseeritud kohalike meeskondade mõjule ning rangele sõelumisprotsessile ja ettevõtte

GDS-i sisse kirjutatud riskianalüüsile keskenduvatele protseduuridele.

Mainstream on maailma juhtivamaid suuremahuliste avamere tuuleprojektide arendajaid. Ettevõte on arendanud üle 3 GW

avamereprojekte Ühendkuningriigis, täiendavalt on hetkel aktiivselt arendatavad 4,9 GW. Mainstreami Avamere Tuule

Tippkeskus (Center of Excellence for Offshore Wind) keskendub parimate arendusalade riskide maandamisele, kasvuks

parimate partnerite tuvastamisele ja innovatsioonile, et luua parimat väärtust.

Euroopas arendas Mainstream ja sai arendusload Hornsea I projektile ning arendas Hornsea II Inglismaal, kokku 2,6 GW.

Mainstream sai arendusload ka 450 MW Neart na Gaoithe (NnG) avamere tuule projektile Šotimaal (vt juhtumikirjeldust

allpool tabelis 10). Need projektid esindavad umbes 20% Ühendkuningriigi ehitusjärgse ja tegutsevate avamere tuuleparkide

võimsusest.

Mainstream arendab hetkel 1,8 GW ujuvat avamere tuulepargi projekti Šotimaal koostöös Ocean Windsiga, peale

hoonestusõiguse allkirjastamist Šoti Royal Crown Estate’iga 2022. a Lõuna-Koreas arendab Mainstream ühte maailma esimest

kommertslikku suuremahulist ujuvat avamere tuulepargi projekti koostöös Ocean Windsiga ja kohaliku partneri Kumyang

Co'ga. Projekt on 1,2 GW arendus Ulsani ranniku lähistel. Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas jätkab Mainstream oma kohalike

partneritega kahe avamere tuulepargi projekti arendamist Vietnamis, koguvõimsusega 1,9 GW. Valmimisel on Phu Cuong Soc

Trang avamere tuulepargi projekt (1,4 GW), üks suurimaid Kagu-Aasias. Selle esimene etapp (400 MW) peaks jõudma FID-ni

2023. a.

Mainstream on tegev ka muudel olulistel maailma avamere tuule turgudel, sealhulgas Euroopas, Austraalias ja Lõuna-

Ameerikas. Joonisel 9 on kujutatud Mainstreami avamere tuuleparkide projektid üle maailma.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

29

Joonis 9. Mainstreami avamere tuuleparkide projektid üle maailma

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

30

Tabel 10. Juhtumikirjeldus - Neart na Gaoithe

Neart na Gaoithe (NnG), (450 MW, ÜK)

Šoti juhtiva avamere tuulepargi arendus ja arendusloa

saamine

Projekti kirjeldus

2009. a sai Mainstream Royal Crown Estate’i käest läbi võistlusliku hinnapakkumise protsessi õiguse arendada NnG (“Tuule tugevus”) avamere tuuleparki Šoti idarannikul.

Projekt on koguvõimsusega 450 MW, see koosneb 70 turbiinist, paikneb 15,5 km Šotimaal Fife Ness’ist, on pindalaga 105 km2

ning selle vee sügavuseks on 45-55 m.

Mainstreami meeskond viis projekti läbi oluliste verstapostide, sealhulgas nii maismaa kui avamere lubade saamine. Arendusmeeskond jagas ka detailset programmi, et kaasata kohalikud kogukonnad ja informeerida neid arendusest. Avamere load (Peatükk 36 ja merendusload) anti üle 2014. a oktoobris ja maismaa ehitusluba anti Ida Lothiani omavalitsuse poolt 2013. a.

Mainstream taandus kogu investeeringust NnG-s EDF-i kasuks 2018. a, juhtides detailset hoolsusnõude protsessi, mis sisaldas mitut avamere tuule turuosalist. Investeerimisest taandumisele eelnevalt oli Mainstream kinnitanud SGRE eelistatud turbiini tarnijana ning nad ongi projekti osaliseks, tarnides 56 x 8 MW turbiini ja omavad 15 aastaks O&M lepingut. Mõlemad lepingud allkirjastati FID teostamisel 2019. a. Hetkel käib turbiinide tootmine ja paigaldus.

Toetaja osalus

Mainstream juhtis NnG arengut kümme aastat, saades edukalt võtmeload ning võites esimese võistleva hinnavahelepingu (Contract for Difference ehk CfD) oksjoni. Ettevõte osales ka Kuningliku linnukaitse seltsi poolt Šoti ministrite vastu algatatud kohtulikus ülevaates ja võitis CfD vahekohtu menetluse. Mainstream vastutas projekti juhtimise eest, sealhulgas graafikute ja planeerimise eest, projekti riskijuhtimise ning sellega seotud riskide kergendamise ning projektivalitsemise eest.

Ettevõte teostas ja juhendas kogu disaini ja kõik insenertehnilise teostatavuse jaoks vajalikud tehnilised uuringud ning keskkonnahinnangud.

Mainstream juhtis kõikidel keskkonna ja lubade taotluse tegevustes, sealhulgas maismaa ja avamere keskkonnamõjude hinnangute koostamisel. Ulatuslikku avaliku ja laiemate keskkonnaalaste huvigruppide kaasamist ja konsultatsioone teostati läbi mitmete aastate.

Eelarve

~£50 miljonit arendamise eelarve lubade saamiseni, kapitalimahutus GBP~£1,5 miljardit. SGRE turbiinide varustusleping: ~£500 miljonit.

Projekti tulemused

● Edukas projekti elluviimine hoolimata mitmest suurest väljakutsest, sealhulgas 70% projektide väljapraakimise määr selles hoonestuslubade tsüklis, summeeruvad arenduslubade saamise väljakutsed ja avamere lubade suur viibimine (27 kuud), kohtulik ülevaade (3 aastat) ja vahekohus seoses kohtuliku ülevaate ja hinnavahelepinguga.

● Esimene projekt Šotimaal, mis võitis võistlusliku hinnavahelepingu garanteeritud hinnaga £114,39, esimeses hoonestuslubade ringis 2015. a.

● Esimene kommertslik ujuva LiDAR-i kasutamine.

● Tugev kaasamine aitas saavutada olulised avamere load väga vähese avalikkuse vastuseisuga ja ilma ühegi vastuseisuta maismaa ehitusloa taotlusele – suur saavutus olulise suurusega infrastruktuuriprojekti puhul.

● Mainstreami tööohutuse, keskkonna ja kvaliteedijuhtimise süsteemi sertifitseerimine vastavuses ISO 14001:2004, OHSAS 18001:2007 ja ISO 9001:2008.

● Projekti kvaliteedijuhtimise süsteemi sertifitseerimine Lloydsi poolt.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

31

2.7.1.2 Kompetents energiavaldkonnas

Mainstream, mis asutati 2008. a, et juhtida globaalset üleminekut taastuvenergiale, on maailma juhtivamaid taastuvenergia

arendajaid. Algusest saadik on ettevõte laienenud 18 riiki ja omab hetkel globaalset projektiportfelli üle 20,8 GW. Joonis 10

annab ülevaate Mainstreami ülemaailmsest tuule- ja päikesevara teostamisel olevatest arengutest, ehitustöödest ja

käitusfaasist. 34

Joonis 10. Mainstreami ülemaailmsed teostamisel olevad tuule- ja päikesevarad

Mainstream on üles ehitanud ettevõttesisese täisvõimekuse, mis võimaldab ettevõttel viia arendamata projektid käitusfaasi,

vt joonist 11. Mainstream on praeguseks ellu viinud 6,5 GW varasid finantseerimise sulgemisvalmiduseni üheksas riigis, üle

päikese-, avamere ja maismaa tuuleparkide tehnoloogiate, ning on väga hästi positsioneeritud, et toetada avamere

tuuletööstuse loomist Eestis.

34 Tasub märkida, et see ei sisalda varajases arengujärgus olevaid arendusi, mis koosnevad umbes 10 GW ettevõtte globaalsest portfellist.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

32

Joonis 11. Mainstreami ettevõttesisesed võimekused

2.7.1.3 Finantsalane kompetents

Vt lisa 3 (konfidentsiaalne informatsioon).

2.7.1.4 Kommunikeerimise kompetents

Mainstreamil on suur kogemus laial valikul globaalse avamere tuule turgudel ning suhtlus globaalsete tarnijate ja

alltöövõtjatega. Meie kogemus globaalsel turul on meile õpetanud, et kõik arendused on kohalikud ja kuigi me kasutame

parimat rahvusvahelist praktikat kõigis erinevates tegevuspiirkondades, tunnustame, et ei ole olemas „üks suurus kõigile“

lahendust. See lähenemine seab tähtsaks kuulamise ja lähedase koostöö huvigruppidega, et arendada loovaid

arenduslahendusi, mis on tehtud nende spetsiifilistele vajadustele ja muredele vastavaks. Need printsiibid juhivad meie

arendusprotsessi ja on võimaldanud meil saavutada sotsiaalse tagatise tegutseda erinevatel turgudel üle maailma, nagu

näiteks Tšiili ja Lõuna-Aafrika.

Mainstream tunneb uhkust oma lähenemisest kohalike kogukondade murede mõistmisel ja nendega arvestamisel projekti

kavandamisel. Mainstreami kogukondade meeskonnad kogu ettevõttes järgivad GDS-i suuniseid ja ettevõtte

kogukonnalepingut (Community Charter) ning neil on ulatuslik kogemus kogukonna algatuste tuvastamiseks ja kogukonna

kasu kokkulepete läbirääkimistel.

Varase ja tiheda kaasamise protsessi käigus on meie eesmärk luua pikaajalised usalduslikud suhted kõigi huvigruppidega, mis

on ka määrav iga projekti vastutustundliku ja jätkusuutliku arengu tagamiseks ning sotsiaalse tagatise saamiseks ning

hoidmiseks kõigis projekti elutsükli faasides. Lisaks on huvigruppide kaasamine hädavajalik osa riski- ja võimaluste juhtimise

protsessist. Varajase ja proaktiivse kaasamise lähenemise kasutamine vähendab projekti viivituste riski ning pakub võimalusi

koostööks projektlahenduse väljatöötamisel.

2022. aastal panustas Mainstream koos oma projektipartneritega üle 4,5 miljoni euro kogukondlikeks algatusteks, mis tõid

kasu umbes 187 951 inimesele kolmel kontinendil. Järgnevalt on tabelis 11, tabelis 12, tabelis 13 ja tabelis 14 kirjeldatud

mõned näited kogukonna algatustest, mida Mainstream on ellu viinud.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

33

Tabel 11. Kommunikatsioonialgatus – Tšiili

Projekt: Kogukonna kasu lepped

Piirkond: Andes Renovables platvorm, Tšiili

Vahend: Andes Renovables

Mainstream on sõlminud kogukonna kasu lepped kõigi nende Andes Revoables platvormi projektidega

piirnevate kogukondadega. See platvorm koosneb seitsmest maismaa tuulepargi ja kolmest päikesepargi

projektist, mis hargnevad üle kogu maa, põhjapoolsest Atacama kõrbe piirkonnast lõunapoolse järvede

piirkonnani. Tšiili mitmekülgne maastik peegeldub ka kohalike ja põliskogukondade mitmekesisuses ning iga

kogukonna fond, mille ettevõte on loonud, on hoolikalt vormitud koostöös nende gruppidega, et vastata

nende spetsiifilistele vajadustele. See kuulamisele keskenduv lähenemine on võimaldanud Mainstreamil

edukalt läbi rääkida ja ellu viia need fondid erinevates piirkondades.

Tabel 12. Kommunikatsioonialgatus – Vietnam

Projekt: Soc Trang avamere tuulepargi kogukonna kaasamine

Piirkond: Soc Trang Province, Vietnam

Vahend: Kogukonna arendusvõimalused Soc Trang tuulepargi lähikonnas

Mainstream võttis koos partneri Phu Cuongiga ette nädala pikkused kohtumised kohalike põliselanike ja

kaluritega Vinh Chau linnas ja lähipiirkonnas, et mõista, kuidas üks Vietnami suurimatest avamere

tuulearendustest saab aidata toetada nende eluviisi ja tuua uut hingamist.

Vestlused kaluritega keskendusid potentsiaalsetele koostöövõimalustele, sealhulgas töökohtade loomine ja

ümberõppe võimalused, mida projekt saab toetada. Kohaliku etnilise vähemusgrupi liikmetega konsulteeriti

kooskõlas rahvusvahelise rahastuskorporatsiooni arendusstandarditega.

Nädala jooksul toimunud kohtumised sisaldasid konsultatsioone 172 majapidamisega Vinh Chau linnas ja

sellega piirneval alal, mis paikneb 180 km edelas Ho Chi Minh linnast Mekong jõe deltaalal. Põlisrahvaste

Khmer ja Hoa keele ja kultuuri kaitseks ettenähtud meetmed kajastusid hilisemas keskkonna- ja

sotsiaalmõju analüüsis.

Tabel 13. Kommunikatsioonialgatus – Tšiili

Projekt: Alena Tuulepargi kogukonna kaasamis- ja investeerimisfond

Regioon: Biobio, Lõuna Tšiili

Vahend: Allkirjastatud lepe maakogukondadega Tšiilis

Mainstream allkirjastas pikaajalise koostööleppe kuue Bibio lõunaregioonis Alena tuulepargi lähistel asuva

maakogukonnaga, et toetada kogukondade arengut tuulepargi tegevusperioodi jooksul (25 aastat),

investeerimisfondi kaudu eraldatud ja iga-aastase kohalike arendusprojektide rahastamisega. Fond toetab

säästlikku eluviisi, töökohtade loomist, keskkonnakaitset ja jätkusuutlikku ressursside kasutust,

põhiharidust, tehnilist haridust ja taastuvenergiaga seotud koolitusi. Enne leppe allkirjastamist kohtus

Mainstream naabruskonna ühingute esindajatega üle kuue kuu pikkuse perioodi. Need kohtumised andsid

kogukondadele platvormi, kus esitada nende kohalikke vajadusi ja projekti tüüpe, mis vastaksid nendele

vajadustele, ja see aitas luua kogukonna investeerimisfondi töömehhanismid ja projekti ehitus- ja

käitusfaasiks.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

34

Tabel 14. Kommunikatsioonialgatus – Põhja Tšiili

Projekt: Kohalik kultuuripärandi algatus “Mujeres del Desierto”

Piirkond: Calama piirkond, Põhja-Tšiili

Vahend: Kohalik kultuuripärandi algatus Calama piirkonnas Tšiilis

Kultuuripärandi uurija ja kirjaniku Carlos González Riffo poolt juhitud ja osaliselt Mainstreami poolt

rahastatud algatuse eesmärgiks on jagada kõrbes elavate Andi naiste lugusid, kes mängivad võtmerolli

kohaliku kultuuripärandi säilitamisel ja edasi andmisel. Selle peamiselt Chiu Chiu ja Ollagüe vahel elavatele

kogukondadele, sealhulgas Chunchuri ja Likantatay kogukonnad, keskendunud uurimusprojektiga oli seotud

14 erinevat gruppi.

2.7.2 Projekti rahastusplaan Vt lisa 3 (konfidentsiaalne informatsioon).

1. (2.7.2.1) Arendusfaas

2. (2.7.2.2) Ehitusfaas

2.7.3 Äriplaan

2.7.3.1 Võtmeprotsessid arendus- ja ehitusfaasis

Vt lisa 3 (konfidentsiaalne informatsioon).

2.7.3.2 Projekti organisatsioon arendusfaasis

Joonis 12 kujutab tüüpilist avamere tuulepargi arendusfaasi organisatsiooni diagrammi. Järgnevalt lühikirjeldus erinevate

inimeste rollidest, alustades projekti direktoriga.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

35

Joonis 12. Arendusfaasi organisatsiooni diagramm

Projekti direktor on vastutav projekti ohutu elluviimise eest vastavalt aja, eelarve ja kvaliteedi nõuetele. Projekti direktor on

võtmekontakt aktsionäride ja oluliste väliste huvigruppide jaoks.

Projekti teenuste ja kokkupuutepunktide juhtimine vastutab projekti juhtimisprotsesside ja -tööriistade eest graafiku, riski,

eelarve ja dokumendikontrolli puhul. Defineerib projekti kvaliteedijuhtimise kava ja tagab selle elluviimise. Teostab projekti

kokkupuutepunktide juhtimist.

Kaubandus juhib müügi- ja võrgustrateegiat. Vastutab projekti majandusliku mudeli ja kommertsulatuse eest. Pakub

ekspertiisi poliitika ja seadusandluse suhtes. Juhib nõukogult ja aktsionäridelt otsuste vastuvõtmise protsessi. Juhib

kindlustusstrateegiat ja selle elluviimist.

Kommunikatsiooni osakond toetab sise- ja väliskommunikeerimisel ning töös partnerite, valitsuste ja ametiasutustega.

Tööohutus, keskkonna ja jätkusuutlikkuse meeskond koostab tööohutus- ja keskkonnajuhtimissüsteemi ning koostab ja viib

ellu jätkusuutlikkuse kava.

Arendusmeeskond muretseb kõik vajalikud kooskõlastused ja load, sealhulgas võtab juhtrolli KMH juures. Tagab

võrguühenduse (tuulepark kaldaga) ja maaomandiga seotud õigused (maismaa varade teostamiseks). Juhib huvigruppide

kaasamist kooskõlastuste, lubade, võrguühenduste ja maaomandiga seotud õiguste puhul.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

36

Tehniline meeskond juhib kõiki tehnilisi uuringuid (mitte KMH), tuuleressursi analüüsi ja vastutab Geoinfosüsteemi

(Geographic Information System ehk GIS) eest. Sisaldab juhtivat insenerimeeskonda elektri, elektrisüsteemide (Balance of

Plant ehk BoP), vundamentide, turbiinide, transpordi ja paigalduse ning käitus- ja hooldustegevuste jaoks.

Hankeosakond vastutab hankestrateegia loomise, hankepoliitika ja protseduuride, tarnijatega suhtluse ja tarneahela loomise

eest ning samuti alltöövõtjate lepingute koostamise ja juhtimise eest.

2.7.4 Sotsiaalne ja majanduslik kasu Eesti riigile

2.7.4.1 Poliitiline kontekst

Energiamajanduse korralduse seaduse muudatus 12. oktoobril 2022 muutis taastuvenergia osakaalu elektrienergiast

eesmärgiks nii, et 2030. aastaks vähemalt 100% kogu elektri lõpptarbimisest on kaetud taastuvenergiaallikatega, sealhulgas

avamere tuuleparkidega. Eestis on kaks kehtivat mereala planeeringut kokku 2439 km2 tuuleenergia arendamiseks sobiliku

alaga, mis moodustab 6,8% kogu Eesti merealast. Vastavalt Eesti valitsuse esindaja ettekannetele on Eesti merealal avamere

tuuleenergia potentsiaali üle 7 GW.

2.7.4.2 Laiem sotsiaalne ja majanduslik kasu

Üldiselt omab 1 GW avamere tuulepargi rajamine potentsiaali pakkuda palju kasutegureid riigi majandusele, sealhulgas (kuid

mitte ainult):

- Oluline majandustegevuse kasv (tootlikkus, töökohtade loomine, lisandväärtus)

- Taastuvenergia genereerimine üleriiklikuks kasuks

- Riikliku energiaülemineku edasi viimine

- Regionaalsete investeerimiste ja majandusliku arengu katalüsaator

- Kasu rahvusvahelistest investeeringutest ja suhetest

- Toetus avamere tuuletööstuse tööhõive loomiseks hariduse ja koolituse kaudu

- Kogukonnaalgatuste rahastus

Lisaks sellele tekitab meie projektiarendus arvestatavat sotsiaalset kasu kohalikele kogukondadele, nagu näiteks tööhõive ja

töötajate arenguvõimaluse loomine, koolitus- ja haridusalgatused, jätkusuutlikkuse algatused ning täiendavalt ligipääs

tulevastele kogukonna kasu fondidele. Kohalike kogukondade usalduse võitmine on Mainstreami edu jaoks fundamentaalne.

Me võidame selle läbi partnerliku lähenemise, mida juhib meie põhiväärtus austus ja mille etaloniks on kõrgeimad

rahvusvahelised standardid. Varane ja avatud koostöö kohalike inimestega aitab kaasa informeeritud projektlahenduse

väljatöötamisele ning tagab nende koostöö pikemaajalise jätkusuutliku kasu jaoks. See tihe koostöö on jätkuv ja meie

toetatavad algatused on tihti keskendunud vajadustele, mille kogukonnad on ise tuvastanud.

Mõned teemad on selles peatükis täpsemalt selgitatud. Järgnevad näited, nagu ka näited kogukonna algatustest peatükis

2.7.1.4, näitlikustavad Mainstreami lähenemist arendusele. Seda lähenemist kohandatakse Eesti turuspetsiifilistele

vajadustele.

Eesti riik

Meie projekt tekitab Eestile eeldatavalt olulist otsest majanduslikku kasu. Ülevaatliku analüüsi põhiselt toob projekt

käitusfaasis eeldatavalt aastase maksutulu 50-60 miljonit EUR, mis moodustab kogu projekti elutsükli kohta ca 20 miljardit

EUR. Lisaks ettevõtlusmaksu tuludele tekitab projekt olulise koguse käibemaksu projektile tarnitavate teenuste ja kaupade

kaudu, arenduse algusest läbi projekti elutsükli.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

37

Töökohtade loomine

Avamere tuuletööstusel on potentsiaali luua Eestisse tuhandeid uusi puhta energia töökohti läbi kõigi projekti

arenguetappide (täiendavat infot vt tabelist 4 lisas 3 (konfidentsiaalne informatsioon)). Ameerika Ühendriikides Rahvusliku

Taastuvenergia Laboratooriumi aruande kohaselt on avamere tuuleenergia arendusel potentsiaali toetada 14 kuni 44

täistööajaga töökoha loomist ühe MW kohta ehitusperioodil ja 1,6–1,7 täistööajaga püsitöökoha loomist ühe MW kohta

käitusfaasis, mis vastab ca 1600–1700 täistööajaga töökoha loomisele 1 GW avamere tuulepargi projektil.

Sotsiaalmajandusliku kasu ja võimaliku rahvusliku töökohtade loomise täpsema prognoosi tegemiseks on vaja koostada

täiendavaid turu-uuringuid.

Kohalik tarnevõrgustik ja huvigrupid

Mainstream tunnustab koostööpotentsiaali kohaliku tarneahela ja töötajaskonnaga ning on pühendunud nende huvigruppide

kaasamisele, et maksimeerida töökohtade loomise võimalusi ja töötajaskonna arengut. Juhul, kui projekt peaks jätkuma, on

see oluline osa meie kaasamiskavast projekti arenduseelse ja arendusfaasi ajal.

Kohaliku sisu (Local Content) loomise võimekus on Mainstreami ekspertiisala. Meie projektimeeskonnad on mänginud

põhirolli ühe suurima avamere tuule tarneahela klastri loomisel – Humber Avamere Tuule Klaster Ühendkuningriigis.

Hornsea I ja II projektide arenduse käigus Ühendkuningriigis töötasid Mainstream ja SMartWind konsortsiumi partnerid

tihedalt kohaliku ja riikliku valitsusega, et luua suurim tarneahela edulugu Ühendkuningriigi avamere tuule sektoris –

Siemensi avamere turbiinitehas Hullis. See asutus pakub tööd 750 töötajale ja on hiljuti esitanud taotluse kahekordistada

enda suurust. See oli ankruks, mis tekitas Humberi avamere tuuleklastri, mis hiljuti sai £95 miljonit valitsuse rahastust, et

suurendada rohelist tööhõivet, toetades piirkonnas 3000 töökohta. SMartWindi poolt tehtud töö on võimaldanud regioonil

areneda avamere tuule maailmapealinnaks. See oli arusaadav, kui The Crown Estate andis SMartWindile merendusäri

auhinna – esmakordselt avamere tuuleparkide arendajale. See tunnustus Mainstreami pühendumusest keskkonna-, sotsiaal-

ja majandusalastele tegevustele näitab, kuidas me edukalt lõimusime kohaliku regiooniga, tuues kõigile kasu. See on

lähenemine, mille Mainstream võtab kasutusele ja kohandab koostöös kohalike huvigruppidega, et vastata Eesti avamere

tuuletööstuse nõudmistele.

Nagu eespool näitlikustatud Hornsea juhtumikirjeldusega, on projekti alguses tarneahela hindamine, toetamine ja

ettevalmistamine võti uue tööstuse edukaks loomiseks ja kohaliku majandusliku kasu maksimeerimiseks. Tänu Mainstreami

rahvusvahelisele kogemusele kohaliku sisu loomisel, kohalike valitsustega koostööle ja tööstusliitude töös osalemisele on

Mainstream väga heal positsioonil, et luua kohandatud kohaliku sisu strateegia Eesti avamere tuuletööstuse edendamise

toetuseks ja et maksimeerida sellega seotud majanduslikud võimalused.

Mainstream on pühendunud kohaliku tööhõive ja ettevõtlusvõimaluste loomisele projekti elutsükli jooksul läbi koostöö

lähenemise, et maksimeerida Saaremaa ja laiema Eesti avamere tuule sektori erinevate suurustega ettevõtete võimalusi (vt

rohkem näiteid läbi kogu elutsükli peatükis 2.7.1.4). Väljapakutud lähenemise põhifookuses on Eesti töötajate toetamisel

avamere tuule võimaluste kasutamisel energiaülemineku käigus, sealhulgas olemasoleva piirkondliku IT- ja digitaliseerimise

ekspertiisi puhul.

Teiste avamere tuule turgude kogemuse põhjal on kohaliku kogukonna ja ettevõtjate avamere tuuletööstusesse kaasamise

võimalused tuvastatud huvigruppide kaardistamise ja oskustes lünkade leidmise analüüsi kaudu. Kui asjakohased huvigrupid

on tuvastatud, alustame me dialoogi läbi kohtumiste, et arutada spetsiifilise projekti koostöövõimalusi. Efektiivne kanal

kohalike tarnijate ja ettevõtete edendamiseks ja kaasa löömise koordineerimiseks on kohalike ettevõtjate kaasamine läbi

majandustegevusliitude. Mainstream on pühendunud kõigi asjakohaste huvigruppide kaasamisele, et maksimeerida

koostöövõimalusi. Eduka taotluse korral moodustab Mainstream osana sellest protsessist spetsiaalse portaali projekti

veebilehele, kus ettevõtted saavad registreerida enda huvi projektile teenuste pakkumiseks.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

38

Kooseksisteerimine

Kooseksisteerimine on lähedalt seotud huvigruppide juhtimisega ja sektoritevahelise koostööga eesmärgiga ehitada

usaldusväärsed suhted ja pikaajaline sotsiaalne tagatis projektidele ja tegevustele. Avamere tuuleenergia projektide

planeerimisfaasis koostatakse hinnangud, et tuvastada ja hinnata sünergiaid ja potentsiaalseid mõjusid erinevatele

tööstustele ja tegevustele lähikonnas, sealhulgas turism, kalandus ja vesiviljelus.

Jagamise edendamiseks kasutatakse tihti selliseid strateegiaid, nagu huvigruppide kaasamine, konsultatsioonid kohalike

kogukondadega ning koostöö asjaomaste tööstuste ja võimuorganitega. See koostööline lähenemine püüab adresseerida

muresid, võtta arvesse tagasisidet ning leida meetodeid kasu maksimeerimiseks ja võimalike konfliktide minimeerimiseks

tuuleenergia arenduse ja teiste sektorite vahel. Liivi 2 ala spetsiifiline lahendus tuleb määrata hilisemas etapis, peale

asjakohaste uuringute teostamist. Mõned näited sisaldavad turismi eesmärgil laevateede või tuuride lubamist koostöös

kohaliku kogukonnaga, passiivse kalastuse lubamist piirkondades, kus see on võimalik, intensiivse kalastuse piirkondades

turbiinide ja kaablite ümberpaigutuse kaalumist ja vesiviljeluse alade loomise võimaluste uurimist tuulepargi alal.

Nagu varem mainitud, on Mainstream osaline kolmeaastases DNV poolt juhitud algatuses MARCO, mille eesmärgiks on luua

skaleeritav süsteemimudeli tööriist, millega saab tuvastada ennustatavat merenduslikku kooseksisteerimist avamere

huvigruppide vahel. Norra on esialgseks juhtumianalüüsiks eesmärgiga arendada tööriist, mida saab kergelt kohandada ja

rakendada teistes regioonides ja rahvusvahelisel tasandil. Tööriist võimaldab ookeani ja mere ökosüsteemide kasutajatel

kergelt tuvastada sünergiaid, lahendada konflikte ja leida n.ö võit-võit lahendusi, samas kaitstes ookeani tervist.

Haridus

Mainstream on spetsialiseerunud arenevatele turgudele ja on olnud taastuvenergia sektori esirinnas Ühendkuningriigis, Lõuna-

Aafrikas, Vietnamis ja Tšiilis. Nende tärkavate turgude loomise ja arengu toetamine on olnud ettevõtte üks põhifookuseid. Üks

oluline tegevusvaldkond on haridus ehk tulevaste põlvkondade ligipääsu tagamine haridusele ja koolitustele, mis on vajalikud

taastuvenergia tööstuses töötamiseks. Osana sellest tööst teeb Mainstream tihedat koostööd kohalike haridusasutuste,

kutseühingute ja valitsusasutustega, et leida koostöövõimalusi akadeemilises valdkonnas.

Avamere tuuletööstuses on lai valik erinevaid karjäärivõimalusi, alates inseneritööst kuni rohkem keskkonna- ja sotsiaalalale

keskendunud rollidele. Siiski, kuna tegemist on tärkava tööstusega, ei ole see info jõudnud veel põhihariduse

koolimaterjalidesse. Me usume, et selle uue sektori tulevase töötajaskonna tagamise jaoks on oluline, et lastel ja õpilastel on

ligipääs võimalustele õppida avamere tuule kohta ja erinevate karjäärivõimaluste kohta, mis võivad neile hilisemas elus

avaneda, eriti kuna projekti käitus- ja hooldusfaas kestab üle 35 aasta. Mõned Mainstreami poolt eest veetud

haridusalgatuste näited on kirjeldatud allpool tabelis 15 ja tabelis 16.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

39

Tabel 15. Haridusalgatus - Hornsea

Projekt: Hornsea: SMart Wind

Piirkond: Yorkshire rannik, Ühendkuningriik

Vahend: Hornsea ala: SMart Wind

Mainstreamil on oluline kogemus tärkava avamere tuuletööstuse toetamise jaoks vajaliku töötajaskonna

arengu edendamiseks, nagu näha 4 GW Hornsea ala arendamisel Mainstreami ja Siemens Project Venturesi

poolt. Osana projekti missioonist arendada töötajaskonna koolitusprogrammid ühendas SMart Wind jõud

Teadus-, Tehnoloogia-, Inseneritöö- ja Matemaatika Võrgustikuga (Science, Technology, Engineering and

Mathematics Network ehk STEMNET), et algatada SMart Futures. See nelja aasta pikkune haridusprogramm

tõstis teadlikkust ja tõstis esile teekonnad karjääri alustamiseks avamere tuule ja taastuvenergia valdkonnas.

See püstitas ka koostöös Uue ja Taastuvenergia Keskusega (New and Renewable Energy Centre ehk NAREC)

Ühendkuningriigi esimese koolitusmasti. See SMart Windi poolt eestveetud asutus võimaldas haridus- ja

koolitusteenuste pakkujatel akadeemiliste ja tööstuslike koolitusprogrammide elluviimist kõrgtöödel

töötavatele tehnikutele.

Tabel 16. Haridusalgatus - Andes Renovables

Projekt: Andes Renovables

Piirkond: Tšiili

Vahend: Mainstream Renewable Power

2019. aastal allkirjastas Mainstream Põhja-Tšiilis asuva Atacama Ülikooliga kokkuleppe ülikooli

energiatehnoloogia osakonda taastuvenergia õppekava väljatöötamise toetuseks. Selle leppe osana saavad

tudengid külastada 150 MW Rio Escondido päikeseenergia parki, mille Mainstream on piirkonda arendanud,

ehitanud ja mida hetkel käitab. Mainstreami asutusesisesed eksperdid pakuvad programmile ka jätkuvat tuge.

Taastuvenergia on viimastel aastatel läbinud Tšiilis eksponentsiaalse kasvu ja see programm on kavandatud

lahenduseks riigi kasvavale vajadusele luua töötajaskond, mis suudaks selle tärkava tööstuse kasvu toetada.

Mainstream on allkirjastanud ka koostööleppeid mitmete Lõuna-Tšiilis asuvate tehniliste kolledžitega, mille

kaudu on ettevõte toetanud spetsiaalselt taastuvenergiale keskendunud õppekavade arendamist, toetanud

nendesse koolidesse NCRE laborite ehitamist ja juhtinud mitmeid meistriklasse ettevõttesiseste spetsialistide

osavõtuga. 2013. aastal rakendas ettevõte põhikoolides eritellimusena koostatud haridusprogrammi

Ventolera y Ventarrón. See programm oli kavandatud õpetama lastele tuuleenergia kasu ja keskkonnakaitse

olulisust. Seda programmi on kasutatud mitmetes koolides üle kogu riigi ja kogukondades, kus ettevõte on

arendanud tuuleparke.

Ohutus

Ohutus on üks Mainstreami põhiväärtustest ja on meie esimene prioriteet. Mainstreami töötajate ja meie

tegevuspiirkondade lähialas elavate kogukondade ohutus on olulisim ja me oleme pühendunud töötama vastavate

huvigruppidega, et tõsta teadlikkust ja edendada töötajate, alltöövõtjate ja kohaliku kogukonna seas ohutu töötamise

praktikaid.

Ettevõte rakendab hetkel Mainstreami Keskkonna- ja Tööohutuse Juhtimise Süsteemi, et juhtida tervise-, tööohutus- ja

keskkonnariske meie projektides. Sellega seotud riskianalüüsi protsess on kooskõlas rahvusvaheliste standardite 14001:2016

(Keskkonnajuhtimise süsteem), 31000:2018 (Riskijuhtimine) ja 45001:2018 (Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemid)

nõuetega.

Avalduse edukaks osutumise puhul töötaks Mainstream kohalike huvigruppidega, et tuvastada potentsiaalseid

koolitusvõimalusi, et toetada üleminekut puhta energia töökohtadele, mis võib sisaldada ka töötervishoiu ja tööohutuse

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

40

koolitusi. Olemasolevate oskustööliste ja potentsiaalsete koolitusvajaduste kaardistamiseks on vaja teostada täiendavaid

uuringuid.

Holger Matthiesen

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

41

Lisad Lisa 1 – Tehnilised tingimused planeeritava Liivi meretuulepargi klastri elektrivõrguga ühendamiseks

Lisa 2 – Tuulepargiga seotud ehitustöid toetav dokument

Lisa 3 – Avaldust täiendav konfidentsiaalne informatsioon

Lisa 4 – Täielike ja tõeste andmete deklaratsioon

Lisa 5, 6 ja 7 – Mainstream Renewable Power majandustulemused 2020, 2021 ja 2022.

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

42

Lühendite nimekiri

Lühend Inglise keelne tähendus Eestikeelne tähendus (lühend)

AIS Automatic Identification System Automaatne identifitseerimisüsteem

AUV Autonomous Under Water Vessels Autonoomne veealune sõiduk

BoP Balance of Plant Elektrisüsteem

CAPEX Capital Expenditure Kapitalikulu

CBA Community Benefits Agreement Kogukonna kasu kokkulepe

CfD Contract for Difference Hinnavaheleping

COD Commercial Operation Date Kommertstegevuse alustamise kuupäev

CTV Crew Transfer Vessel Meeskonnavahetuse laev

DEVEX Development Expenditure Arenduskulu

EHB European Hydrogen Backbone Euroopa vesiniku selgroog

EIA Environmental Impact Assessment Keskkonnamõjude hinnang (KMH)

ELTS Electricity Market Act Elektrituruseadus

ESG Environmental, Social and Governance Keskkond, sotsiaalvaldkond ja valitsemine

FLO Fisheries Liaison Officer Kalapüügi koordinaator (KPK)

FID Final Investment Decision Lõplik finantseerimisotsus

FTE Full-Time Equivalent Täiskohale vastav

GDS Global Development Standard Globaalne arendusstandard

GIS Geographic Information System Geoinfosüsteem

GW Giga Watt Gigavatt

HAWT Horizontal Axis Wind Turbines Horisontaalteljel tuuleturbiin

HSE Health, Safety and Environment Töötervishoiu-, keskkonna- ja tööohtutus

IPO Initial Public Offering Esmane avalik pakkumine

LCA Life Cycle Assessment Elutsükli analüüs

MSL Mean Sea Level Keskmine merevee tase

MSP Maritime Spatial Plan Mereala planeering

MW Mega Watt Megavatt

NnG Neart na Gaoithe Neart na Gaoithe

O&M Operation and Maintenance Käitus ja hooldus

PDE Project Design Envelope Projekti kavandamise piirid

RES Renewable Energy Source Taastuvenergia allikas

TTJA Consumer Protection and Technical

Surveillance Authority

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

UNDRIP United Nations Declaration on the Rights of

Indigenous Peoples

ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioon

UXO UnExploded Ordnance Lõhkemata lahingumoon

VAT Value Added Tax Käibemaks

WTG Wind Turbine Generator Tuuleturbiin

Hoonestusloa taotlus avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

43

Jooniste nimekiri Joonis 1. Fikseeritud vundamentidega avamere tuulepargi illustratsioon.................................................................................. 7

Joonis 2. Turbiini suuruste ajaloolise ja eeldatava tuleviku illustratsioon .................................................................................. 9

Joonis 3. Vesiniku tootmise komponentide ülevaade .............................................................................................................. 12

Joonis 4. Avamere tuuleturbiini parameetrite illustratsioon .................................................................................................... 14

Joonis 5. Avamere tuuleturbiinide põhja fikseeritud vundamentide illustratsioon .................................................................. 14

Joonis 6. Avamere alajaama ja selle sõrestikvundamendi illustratsioon .................................................................................. 15

Joonis 7. Avamere tuulepargi projektiala Liivi lahe tuuleparkide piirjoontes ........................................................................... 19

Joonis 8. Esialgne projekti ajakava .......................................................................................................................................... 26

Joonis 9. Mainstreami avamere tuuleparkide projektid üle maailma ....................................................................................... 29

Joonis 10. Mainstreami ülemaailmsed teostamisel olevad tuule- ja päikesevarad ................................................................... 31

Joonis 11. Mainstreami ettevõttesisesed võimekused............................................................................................................. 32

Joonis 12. Arendusfaasi organisatsiooni diagramm ................................................................................................................. 35

Tabelite nimekiri Tabel 1. Pädeva asutuse poolt hinnatavate punktide ülevaade ............................................................................................... 10

Tabel 2. Tuuleturbiinide tehniline informatsioon .................................................................................................................... 13

Tabel 3. Avamere alajaama tehniline informatsioon ............................................................................................................... 15

Tabel 4. Paigaldatava elektrolüüdi võimsus ja aastane vesinikutoodang ................................................................................. 16

Tabel 5. Tehniline informatsioon vesiniku tootmise platvormi(de) kohta ................................................................................ 16

Tabel 6. Tuuleturbiini vundamentide arv ja pindala ................................................................................................................ 17

Tabel 7. Avamere alajaamade ja kaablite arv ja pindala .......................................................................................................... 18

Tabel 8. Avamere vesinikutootmise platvormide ning torude arv ja pindala............................................................................ 18

Tabel 9. Tuulepargi projektiala Liivi 2 ala koordinaadid (koordinaadisüsteem: 1997 Eesti koordinaadisüsteem) ..................... 20

Tabel 10. Juhtumikirjeldus - Neart na Gaoithe ........................................................................................................................ 30

Tabel 11. Kommunikatsioonialgatus – Tšiili ............................................................................................................................. 33

Tabel 12. Kommunikatsioonialgatus – Vietnam ....................................................................................................................... 33

Tabel 13. Kommunikatsioonialgatus – Tšiili ............................................................................................................................. 33

Tabel 14. Kommunikatsioonialgatus – Põhja Tšiili ................................................................................................................... 34

Tabel 15. Haridusalgatus - Hornsea ......................................................................................................................................... 39

Tabel 16. Haridusalgatus - Andes Renovables ......................................................................................................................... 39

Deklaratsioon Avaldatud: August 2023

Mainstream Renewable Power GmbH (c/o Aker Offshore Wind Europe GmbH) Hohe Bleichen 22 20354 Hamburg Germany HRB 172077 www.mainstreamrp.com

1 (1)

Lisa 4 Täielike ja tõeste andmete deklaratsioon

Lisa:

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu ehitisega koormamiseks:

Avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

Kooskõlas ehitusseadustiku § 1133 lg 2 p 8 kinnitan siinkohal, et kogu äriregistrisse sisestatud informatsioon Mainstream

Renewable Power aktsionäride ja osanike kohta ning ettevõtte tegelike kasusaajate kohta on minu parima arusaama ja

veendumuste kohaselt täielik ja tõene.

Holger Matthiesen Asukoht / kuupäev

Tegevdirektor

Hamburg, 24.08.2023

Adressaatide nimekiri

Kaitseministeerium [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Kliimaministeerium [email protected]

Muinsuskaitseamet [email protected]

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Siseministeerium [email protected]

Saaremaa Vallavalitsus [email protected]

Ruhnu Vallavalitsus [email protected]

Päästeamet [email protected]

Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]

Terviseamet [email protected]

Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee

Rytis Kėvelaitis

Aker Offshore Wind Europe GmbH Teie 13.01.2023

[email protected] Meie 17.03.2023 nr 2-7/2023/30-2

Tehnilised tingimused Liivi klastrisse planeeritava

meretuulepargi hoonestusloa taotluse juurde

Lugupeetud Rytis Kėvelaitis

Aker Offshore Wind Europe GmbH (edaspidi klient) on pöördunud Elering AS (edaspidi Elering või

põhivõrguettevõtja) poole planeeritava Liivi klastrisse planeeritava meretuulepargi (edaspidi Liivi

meretuulepark), mis on Teie taotluses näidatud ära kui ala 2 ja mille summaarne maksimumvõimsus on

2 000 MW, ehitusseadustiku § 1133 lg-s 1 toodud hoonestusloa taotluse esitamiseks sama paragrahvi lg

2 p-s 5 nõutud elektrivõrguga ühendamise tehniliste tingimuste taotlemiseks. Käesoleva kirjaga edastab

Elering Teile planeeritava meretuulepargi elektrivõrguga ühendamise tehnilised tingimused.

Käesolevad tehnilised tingimused on mittesiduvad ja koostatud arvestades nende väljastamise ajal

kehtivad kokkuleppeid ja tingimusi. Tehniliste tingimuste koostamisel aluseks võetud asjaolude

muutumisel peate arvestama, et Eleringil on õigus vastavalt muuta ka tehnilisi tingimusi. Sellisteks

asjaoludeks võivad olla võrku lisandunud uued tarbijaid või tootjaid ning võrgust lahti ühendatud

olemasolevad tootmismoodulid nii Eestis kui ka Eestiga sünkroonselt töötavas elektrisüsteemis,

muudatused liitumise valdkonda reguleerivates dokumentides ja nõuetes, elektrivõrgu või selle

konfiguratsiooni muudatused mh ka naabersüsteemides jne.

Lähtuvalt „Eleringi AS elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimustest“ (edaspidi liitumistingimused)

on liitumise mõiste defineeritud kui nõuetekohase elektripaigaldise põhivõrguga ühendamist,

põhivõrguga ühendatud tarbija või tootja elektrivõrguga nõuetekohase tootmismooduli ühendamist,

põhivõrguga ühendatud tarbija või tootja elektripaigaldise muutmist segapaigaldiseks, põhivõrguga

ühendatud segapaigaldise muudatust mahus mis tingib liitumistingimuste punktis 5.6 kirjeldatud

tingimuste täitmiseks vajaliku ümberehituse ja/või -seadistuse või põhivõrguga ühendatud tarbija, tootja

või jaotusvõrguettevõtja olemasolevas liitumispunktis/tarbimiskohas tarbimis- või tootmistingimuste

muutmist, v.a olemasoleva tarbimis- ja/või tootmisvõimsuse vähendamine, mida käsitletakse

elektripaigaldise ümberehitamisena.

Võrguühenduse tehniline lahendus

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse "Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri"§ 19 lõikele 3 luuakse

põhivõrguga uus võrguühendus nimipingel 110 kV või 330 kV. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja

§ 19 lõike 5 kohaselt määrab võrguettevõtja uue võrguühenduse loomise või olemasoleva

võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmise korral võrgu konfiguratsiooni ja tehnilised

parameetrid. Põhjusel, et 110 kV elektrivõrgu läbilaskevõime ei ole üldjuhul piisav vastu võtma

suuremaid võimsusi kui 100 MW, tuleb alale nr 2 planeeritav Liivi meretuulepark ühendada Eleringi

elektrivõrguga 330 kV pingeastmel. Kliendi poolt planeeritava Liivi meretuulepargi elektrivõrguga

ühendamiseks tuleb tuulepark ühendada kas Eleringi Edela-Eestis asuvasse olemasolevasse Sindi või

Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee

Kilingi-Nõmme 330 kV alajaama või Lihula, Sindi ja Kilingi-Nõmme alajaamade vahelisele 330 kV

õhuliini trassile ehitatavasse uude 330 kV alajaama. Kommertsmõõtmise täpsuse tagamiseks ning

lähtuvalt elektrisüsteemi stabiilsuse ja töökindluse nõudest ei tohi 330 kV võrguga ühendatavate

tootmismoodulite ühikvõimsus ületada 400 MVA-d, mistõttu tuleb planeeritav Liivi meretuulepark

ühendada Eleringi alajaama vähemalt viie liitumispunkti, so liituja lahtri kaudu. Sõltuvalt rajatavate

liitumispunktide asukohast, kas Eleringi olemasolevas või uues 330 kV alajaamas, tuleb Eleringi

alajaamas arvestada lisaks liituja lahtritele ka täiendavate 330 kV liinide ühendamiseks vajalike 330 kV

liinilahtrite rajamisega. Liitumisest tingituna võib Eleringil olla täiendavalt vajalik ehitada alajaamani,

kuhu rajatakse kliendi liitumispunktid, vähemalt kolm elektrivõrguga ühendavat 330 kV ülekandeliini,

mis tulenevalt töökindluse nõudest peavad asetsema eraldiseisvatel mastidel. Samuti võib liitumine

tootmissuunalise võimsusega 2 000 MW põhjustada kogu põhivõrgus ülekandeliinide ülekoormumist,

mille vältimiseks tuleb nende ülekandevõimsust suurendada.

Olete oma taotluses märkinud alternatiivse ühendusvõimalusena ära kliendi planeeritava Liivi

meretuulepargi ühendamise Eesti-Läti IV ühendusele. Siinkohal selgitame, et Eesti-Läti IV ühenduse

planeerimine ei ole veel jõudnud osapoolte poolt investeeringuotsusteni, mistõttu ei käimasolevas

ettevalmistavas faasis liitumisvõimaluste pakkumine võimalik. Hetkel teadaolev varaseim võimalus

Eesti-Läti IV ühendusele liitumiseks on aastal 2033-2035. Hoiame avalikkust Eesti-Läti IV ühendusel

arendamise edasiste sammudega kursis, et Teil oleks huvi korral võimalik kaaluda planeeritava

meretuulepargi ühendamisel ka seda võimalust.

Ehitustööde alustamise eelduseks on alajaama ehituseks või laiendamiseks vajaliku kinnistu(te) Eleringi

poolne omandamine ning rekonstrueeritavate või ehitatavate õhuliinide trassikoridori(de)le Eleringile

kasutusõiguse saamine.

Lisaks juhime Teie tähelepanu asjaolule, et Eesti elektrisüsteemi ekspordivõime on maksimaalselt

2000 MW ning tarbimisvõimsus vahemikus 500-1500 MW, mistõttu võib olla Teil vajalik lisaks Eesti

elektrisüsteemist tulenevatele ülekoormuse tekkimise võimalusele arvestada tootmispiiranguga.

Nõuded kliendi elektripaigaldisele

Liitumise raames tuleb kliendil projekteerida ja ehitada enda elektripaigaldised kuni perspektiivsete

liitumispunktideni, muuhulgas paigaldada jõutrafod.

Põhjusel, et 330 kV võrguga ühendatava tootmismooduli ühikvõimsus ei või olla suurem kui

400 MVAd, tuleb kliendil tagada, et Teie taotluses näidatud planeeritav meretuulepark ühendatakse

põhivõrguga Euroopa Komisjoni määruse nr 2016/631 tootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta

(Requirements for Generators) mõistes vähemalt viie autonoomse tootmismoodulina, millest ühegi

tootmismooduli ühikvõimsus ei või ületada 400 MVA-d. Kliendil tuleb oma tootmismoodulid rajada

põhimõttel, et mistahes tootmismoodulite häiringu korral, s.h merekaabli rike, juhtimissüsteemi häiring

vms oleks tagatud mitte suurema kui 400 MVA-se ühikvõimsuse välja lülitumine.

Liitumistasu maksumus

Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 25 lõike 3 kohaselt arvestatakse liitumistasu hulka kõik

Eleringi poolt tehtavad uue tarbimis- või tootmisvõimsuse ühendamiseks vajalikud kulud. Liitumistasu

arvutamisel lähtub Elering Konkurentsiameti poolt kinnitatud „Elering AS liitumistasu ja tarbimis- või

Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee

tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika“, mis on kättesaadav põhivõrguettevõtja

veebilehel https://elering.ee/metoodika.

Liitumistasu hulgas sisaldavad mh:

• tootmismooduli võrguga ühendamise alajaama (ümber)ehitamise ja liitumispunktide rajamise

kulud;

• alajaama, kuhu rajatakse tootmismooduli liitumispunktid, elektrivõrguga ühendavate

ülekandeliinide rajamise ning nende olemasoleva ülekandevõrguga ühendmise kulud;

• elektrivõrgu võimaliku läbilaskevõime suurendamisega seotud kulud;

• rajatavate või ümberehitatavate alajaamade aluste kinnistute omandamise ja uute või

rekonstrueeritavate õhuliinide trassikoridori(de) kasutusõiguse saamise kulu;

• tootmismooduli põhivõrguga ühendamise menetlustasu ning toimingutasu, mis on hetkel

vastavalt 2 000 eurot ja 10 200 eurot.

Tootmismooduli liitumiseks sobivaima alajaama välja selgitamiseks ning sellest lähtuva liitumistasu

eelkalkulatsiooni koostamiseks on vaja läbi viia analüüs ning leida selle käigus tehnilis-majanduslikult

eelistatavaim lahendus. Analüüsi koostamiseks palume Teil esitada kas liitumistaotluse, mille vastuseks

väljastame Teile siduva liitumispakkumise või liitumise eeluuringu taotluse, mille vastuseks koostame

tehnilised tingimused.

Tarbimiskoha elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad

Tarbimiskoha kohta elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad on sätestatud Majandus- ja

kommunikatsiooniministri määruses “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise

tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral” (edaspidi kvaliteedimäärus). Elektrikatkestuse mõiste on

defineeritud põhivõrguettevõtja võrgulepingu tüüptingimustes. Võrgulepingu täitmisel lähtub Elering alati

kehtivast määruse redaktsioonist.

Sõltuvalt liitumispunktide arvust ja tehnilisest lahendusest võib planeeritava tarbimiskoha rikkelise

elektrikatkestuse likvideerimise tähtaeg olla kas 2 või 120 tundi.

Liitumise protseduurilised tingimused

Elektrivõrguga liitumine on reguleeritud õigusaktidega, milleks on Elektrituruseadus, Vabariigi

Valitsuse määrused "Võrgueeskiri" ja "Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri" ning Euroopa

Komisjoni määrused:

• Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/631 tootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta

(Requirements for Generators, edaspidi RfG);

• Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/1388 tarbimise ühendamise nõuete kohta (Demand

Connection Code, edaspidi DCC);

• Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/1447 alalisvooluülekandesüsteemide ja

alalisvooluühendusega energiapargimoodulite võrguühenduse nõuete kohta (requirements for

grid connection of high voltage direct current systems and direct current-connected power

park modules, edaspidi HVDC).

Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee

Samuti tuleb elektrivõrguga liitumisel lähtuda Eleringi elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimustest,

selle lisadest ja liitumistingimuste juurde kuuluvatest tehnilisi nõudeid käsitlevatest järgmistest

juhenditest:

• Kliendi elektripaigaldise tehnilised nõuded;

• Kliendi elektripaigaldisega seotud andmevahetuse nõuded;

• Kliendi elektriosa projekti koostamise ja modelleerimise nõuded;

• Kliendi tootmismooduli katsetamise ja katsekava koostamise nõuded;

• Põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste tehnilised põhimõtted ja lahendused.

Hetkel kehtivad Põhivõrguga liitumise tingimused on leitavad Eleringi kodulehelt („Elering AS elektri

põhivõrguga liitumise tingimused“): https://elering.ee/liitumistingimused-0.

Kõik põhivõrguga ühendamisega seotud menetlused, sealhulgas liitumistaotluse ja eeluuringutaotluse

esitamine, tuleb edastada läbi liitumiste e-keskkonna https://egle.ee/.

Liitumise tehniline lahenduse, selle hinnangulise maksumuse ja liitumispunkti väljaehitamiseks kuluva

aja kohta saab Elering anda mittesiduva hinnangu ka liitumisele eelneva eeluuringu käigus, mille

läbiviimiseks tuleb arendajal esitada eeluuringu taotlus. Eeluuringu taotluse alusel tehniliste tingimuste

väljastamine on tasuline teenus, mille maksumus on 1 000 eurot ning millele lisandub käibemaks.

Liitumiseks peab klient esitama Eleringile liitumistaotluse. Liitumistaotlusega tuleb kliendil esitada kõik

liitumistingimuste lisas 1 punktis 1.1.1 küsitud andmed ning punktis 1.1.2 nimetatud dokumendid.

Pärast menetluse arve tasumist kliendi poolt ning liitumistaotluse vastuvõtmist Eleringi poolt väljastab

Elering 90 päeva jooksul liitumispakkumuse, mille alusel sõlmitakse liitumisleping Eleringi ja kliendi

vahel ning tasutakse liitumistasu kliendi poolt.

Kõikide liitumisega seotud tegelikud põhjendatud kulud ning liitumise toimingutasu finantseeritakse

kliendi poolt kolmes osamakses. Esimese osamakse suuruseks on 20 % lepingujärgsest maksumusest

ning mis teostatakse 60 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Teise osamakse suuruseks on 50 %

liitumislepingus ettenähtud esialgsest liitumistasust ja mis tuleb tasuda liitumispunkti ehituse hanke

võitja väljakuulutamisest alates 20 päeva jooksul. Kolmas osamakse moodustab ülejäänud osa tegelikest

kuludest ja osamakse tasutakse liitumispunkti valmimisest alates 45 päeva jooksul. Liitumistasu

arvutamisel lähtub Elering Konkurentsiameti poolt kinnitatud „Elering AS liitumistasu ja tarbimis- ning

tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodikast“, mis on kättesaadav põhivõrguettevõtja

veebilehel: https://elering.ee/metoodika.

Pärast liitumislepingus ja õigusaktides toodud tingimuste täitmist tuleb sõlmida Eleringiga võrguleping.

Võrgulepingu, sh ajutise võrgulepingu kehtivuse ajal reguleerivad pooltevahelisi suhteid muuhulgas ka

Eleringi võrgulepingu tüüptingimused, mis on leitavad Eleringi kodulehelt:

https://elering.ee/vorguteenus#tab1.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Hanna-Lisette Ots

Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee

võrguteenuste talituse projektijuht

tel 5332 9239

Plaanitud ehitustööde kaart Avaldatud: August 2023

1 (3)

Lisa 2 Tuulepargiga seotud ehitustöid toetav dokument

Lisa dokumendile:

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu ehitisega koormamiseks:

Avamere tuulepargi ehitamiseks Liivi 2 alale

Kooskõlas ehitusseadustiku § 1133 lg 3 on siinkohal esitatud planeeritud ehitustööde ja ehitustöid toetavate rajatiste asukoha

kaart, mis sisaldab ka veealuseid kaablikoridore.

Liivi 2 ala on kaardil esile tõstetud joonisel 1.

Joonis 3 näitab esialgset Liivi 2 ala plaanilahendust 36 tuuleturbiiniga, mis põhineb 22 MW turbiinitüübil. Alajaama ja/või

vesiniku tootmise platvormide asukohad ei ole joonisel esitatud, aga jäävad projektiala piiridesse.

Mainstream optimeerib tuulepargi projekti pidevalt projekteerimise ja hankeperioodi jooksul, et vähendada

keskkonnamõjusid, suurendada infrastruktuuri positiivset mõju jätkusuutlikkusele ning optimeerida tuulepargi

konkurentsivõimet ja energia väljalaset. Tuulepargi plaanilahenduste tegemine on iteratiivne protsess, kus jooksvalt võetakse

arvesse ala kohta kogutavaid andmeid vastavalt nende saamisele. Asjakohaste merepõhjauuringute teostamise järgselt

arvestab kavand sobilike ohutuskujadega. Kavandi plaanilahendusse kaasatakse tuulepargis või selle läheduses hädas olevate

laevade ja/või inimeste avariiväljakutsetele vastamise nõuded vastavalt asjakohastele nõuetele ja suunistele ning

alaspetsiifilistele nõuetele.

Eesti mereala planeering defineerib ekspordikaabli koridoride kontseptsioonid avamere tuuleparkide Eesti põhivõrku

ühendamiseks. Need koridorid on 200 m laiused. Peamine eesmärk koridoride määramisel oli vältida Natura 2000 alasid.

Mainstream on kasutanud seda Liivi 2 ala ekspordikaabli marsruudi välja pakkumisel põhiversioonina. Võimalikud

ekspordikaabli teekonnad Liivi 2 alalt maismaale on välja pakutud joonisel 4. Eeldatavalt saab kaablikoridore jagada

piirnevate tuuleparkide arendajatega, mis sisaldaks mitut paralleelset kaablimarsruuti erinevate projektide teenindamiseks.

See sõltub täiendavast analüüsist ja Eesti võimuorganite heakskiidust planeerimisprotsessi edenedes. Osalise või täieliku

vesiniku tootmise stsenaariumi korral paigaldatakse eeldatavalt vesiniku eksporditorud samadesse koridoridesse

ekspordikaablitega.

Täpne tuulepargi plaanilaotus ehitustööde asukoha määramisega, mis sisaldab ka kaablimarsruute, määratakse hilisemas

staadiumis, kui on teostatud rohkem uuringuid keskonnamõjude, pinnasetingimuste, energia optimeerimise ja

võrguühenduste asukohtade jaoks.

Plaanitud ehitustööde kaart Avaldatud: August 2023

2 (3)

Joonis 1. Liivi 2 ala Liivi lahes Eesti mereala planeeringu avamere tuule arenduse alal

Joonis 2. Lähivaade Liivi 2 alale Liivi lahes

Plaanitud ehitustööde kaart Avaldatud: August 2023

3 (3)

Joonis 3. 22 MW tuuleturbiinide esialgne asukoht Liivi 2 ala sees

Joonis 4. Liivi 2 ala ekspordikaabli marsruudi eskiislahendus ja võimalikud ühendused mereala planeeringu muude aladega

Nimekirja alusel 04.09.2023 nr 16-7/23-11872-003

Aker Offshore Wind Europe GmbH Liivi 2 hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 menetleb hoonestusloa taotluseid, otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.

Aker Offshore Wind Europe GmbH (registrijärgne asukoht ja number: Hamburg, Saksamaa HRB 172077) esitas 24.08.2023 TTJA-le hoonestusloa taotluse ja tuulepargiga seotud ehitustööde lisadokumendi avamere tuulepargi ning võimaliku vesinikujaama ehitamiseks, käitamiseks ja lammutamiseks Eesti merealale. Kavandatav avamere tuulepark asub Liivi 2 alal Eesti mereala planeeringu kohaselt tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal. Liivi 2 ala on ligikaudu 114.5 km2 suurune ning mere sügavus alal on 25-44 m. Kavandatava tuulepargi planeeritud koguvõimsuseks on 1100 MW.

Liivi 2 merealale on lisaks 29.04.2020 esitatud ja 16.06.2023 täiendatud OÜ Utilitas Wind hoonestusloa taotlusele omapoolse konkureeriva hoonestusloa taotluse esitanud 24.08.2023 Liivi Offshore OÜ, 25.08.2023 UAB „Ignitis renewables projektai 6“ ja CI NMF Estonia Sea I HoldCo Coöperatief U.A, 25.08.2023 Sunly Wind OÜ, 25.08.2023 Viru Keemia Grupp AS ning 28.08.2023 Edel Wind Offshore OÜ.

Vastavalt EhS § 1135 lõikele 1 esitab pädev asutus hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele. Eeltoodust tulenevalt edastame hoonestusloa taotluse dokumendid Teile arvamuse avaldamiseks ning palume seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise osas arvestades EhS § 1135 lõigetes 2, 3 ja 4 tooduga.

Põhjendatud arvamus palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] hiljemalt 04.10.2023. Kui Te antud tähtaja jooksul arvamust ei esita lahendab TTJA taotluse ilma Teie arvamuseta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Lisad: 1. Hoonestusloa taotlus 2. Põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused 3. Täielike ja tõeste andmete deklaratsioon 4. Tuulepargiga seotud ehitustöid toetav dokument 5. Adressaatide nimekiri

Koopia: Aker Offshore Wind Europe GmbH ([email protected])

Adeele Vesingi +372 667 2135 [email protected]

Nimekirja alusel 04.09.2023 nr 16-7/23-11872-003

Aker Offshore Wind Europe GmbH Liivi 2 hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 menetleb hoonestusloa taotluseid, otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.

Aker Offshore Wind Europe GmbH (registrijärgne asukoht ja number: Hamburg, Saksamaa HRB 172077) esitas 24.08.2023 TTJA-le hoonestusloa taotluse ja tuulepargiga seotud ehitustööde lisadokumendi avamere tuulepargi ning võimaliku vesinikujaama ehitamiseks, käitamiseks ja lammutamiseks Eesti merealale. Kavandatav avamere tuulepark asub Liivi 2 alal Eesti mereala planeeringu kohaselt tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal. Liivi 2 ala on ligikaudu 114.5 km2 suurune ning mere sügavus alal on 25-44 m. Kavandatava tuulepargi planeeritud koguvõimsuseks on 1100 MW.

Liivi 2 merealale on lisaks 29.04.2020 esitatud ja 16.06.2023 täiendatud OÜ Utilitas Wind hoonestusloa taotlusele omapoolse konkureeriva hoonestusloa taotluse esitanud 24.08.2023 Liivi Offshore OÜ, 25.08.2023 UAB „Ignitis renewables projektai 6“ ja CI NMF Estonia Sea I HoldCo Coöperatief U.A, 25.08.2023 Sunly Wind OÜ, 25.08.2023 Viru Keemia Grupp AS ning 28.08.2023 Edel Wind Offshore OÜ.

Vastavalt EhS § 1135 lõikele 1 esitab pädev asutus hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele. Eeltoodust tulenevalt edastame hoonestusloa taotluse dokumendid Teile arvamuse avaldamiseks ning palume seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise osas arvestades EhS § 1135 lõigetes 2, 3 ja 4 tooduga.

Põhjendatud arvamus palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] hiljemalt 04.10.2023. Kui Te antud tähtaja jooksul arvamust ei esita lahendab TTJA taotluse ilma Teie arvamuseta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Lisad: 1. Hoonestusloa taotlus 2. Põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused 3. Täielike ja tõeste andmete deklaratsioon 4. Tuulepargiga seotud ehitustöid toetav dokument 5. Adressaatide nimekiri

Koopia: Aker Offshore Wind Europe GmbH ([email protected])

Adeele Vesingi +372 667 2135 [email protected]