Seisukoht riigimaantee Kardla-Tartu lõiguga külgneva Vahtriku detailplaneeringu elluviimise võimaluste kohta

TARTU LINNAVALITSUS RUUMILOOME OSAKOND

______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

www.tartu.eeKüüni 1 51004 TARTU

tel 5304 6148 rg-kood 75006546 [email protected]

Transpordiamet

Teehoiuteenistus

[email protected]

Seisukoht riigimaantee Kardla-Tartu lõiguga

külgneva Vahtriku detailplaneeringu elluviimise

võimaluste kohta

Teie 03.11.2023

Meie 11.12.2023 nr 9-3.2/DP-01-346

Transpordiameti esindajana soovite Tartu linnalt teavet Vahtriku maaüksuse detailplaneeringu

elluviidavuse kohta. Projekteerimisel on riigi põhimaantee neljarajaline maanteelõik Kardla ja

Tartu vahel, mille kogujatee hõlmab ka mitut planeeringuala kinnistut.

Võimalikud riigi poolt omandatavad kinnistuosad paiknevad planeeringuala maantee poolsel

küljel ja kogujatee ehitamine puudutab järgmisi maaüksuseid: planeeringuala pos 11 – aadress

Vahtriku tee 2 (katastriüksuse pindala 6458 m2, omandatava maaeraldise pindala 933 m2), pos 9 –

Vahtriku tee 4 (5970 m2, maaeraldis 1211 m2), pos 5 Vahtriku park (3662 m2, maaeraldis 580 m2

), pos 7 – Vahtriku puhasti (51 m2 , krunt tervikuna).

Kirjas küsite, kas riigimaantee kogujatee projekteerimine ja väljaehitamine võimaldab

detailplaneeringut selle esialgses mahus ellu viia. Juhite tähelepanu, et maade omandamise

läbirääkimiste käigus on planeeringuala maaomanikud avaldanud muret Vahtriku puhasti kinnistu

võõrandamise pärast, kuna Vahtriku maaüksuse detailplaneering kohustab planeeringuala kõikide

kruntide reovee suunama võõrandatavale krundile kavandatud puhastisse. Soovitate linnal kaaluda

detailplaneeringu (osalist) kehtetuks tunnistamist ja alale uue detailplaneeringu koostamist, sest

planeering on kehtestatud 2004. aastal ja Teie hinnangul tänaseks realiseerimatu.

Detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on

möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima või planeeringu

koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.

Antud juhul on Vahtriku maaüksuse detailplaneeringut asutud ellu viima, moodustatud on

krundid, mis on osaliselt ka hoonestatud, mistõttu tuleb tagada planeeringu elluviidavus tervikuna.

Ehitusseadustiku kohaselt võib omavalitsus detailplaneeringu olemasolul anda

ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks

projekteerimistingimusi (EhS § 27). Asjakohasel juhul tohib projekteerimistingimustega

täpsustada nt hoone või olulise rajatise detailplaneeringus käsitletud ehituslikke tingimusi,

krundijaotust, hoonestusala; maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajaliku ehitise võimalikku

asukohta; ehitusuuringute tegemise vajadust; haljastuse ja liikluskorralduse põhimõtteid.

Vahtriku maaüksuse detailplaneeringuga on määratud, et reovee kogumiseks võib ehitada

kruntidele pos 1, pos 2, pos 3 ja pos 4 (Vahtriku tee 1, Vahtriku tee 3, Vahtriku tee 5 ja Vahtriku)

lokaalsed kogumismahutid, mida vajadusel tühjendatakse, juhul kui ei ole valmis ehitatud

planeeritud puhastit. Kruntide pos 5, pos 9 ja pos 11 (Vahtriku tee 2, Vahtriku tee 4 ja Vahtriku

park) kasutusele võtul tuleb reovee käitlemiseks rajada reoveepuhasti ning kõikidelt kruntidelt (ka

nendelt, kus on lokaalne kogumismahuti) juhtida reovesi puhastisse, puhastada ning seejärel

juhtida vesi loodusesse (olemasolevasse kraavi).

Veekogusse juhitav vesi peab vastama veekogusse või pinnasesse juhitava vee nõuetele.

.

Veekogusse juhitav vesi peab vastama veekogusse või pinnasesse juhitava vee nõuetele.

Prognoositav kanalisatsioonikogus alal on 6 m³/d. Heitvee juhtimiseks suublasse on vajalik vee

erikasutusluba.

Tuginedes ehitusseadustikule saab linn kaaluda detailplaneeringu olemasolul tingimuste andmist

kõiki planeeringuala kinnistuid teenindava reoveepuhasti projekteerimiseks uues asukohas

tingimusel, et on leitud kõiki osapooli rahuldav lahendus ja saadud uue asukoha kinnistu omaniku

nõusolek.

Kuna 2021. a kehtestatud Tartu linna üldplaneeringus on piirkond määratud alaks, kuhu linna

ÜVK ei kavandata, siis on liitumine Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga (ÜVK)

ebatõenäoline. Küll aga on ühe võimalusena võimalik kaaluda puhasti uut asukohta näiteks

Vahtriku tee 4 kinnistule (külgnedes võõrandatava Vahtriku puhasti krundiga). Mh võimalus on

ka Vahtriku tee 4 krundist uue Vahtriku puhasti krundi eraldamine ja moodustamine. Kui puhasti

jääb Vahtriku tee 4 kinnistule, tuleb omanikel ühiste tehnovõrkude rajamise eel sõlmida

notariaalsed kokkulepped nende rajamise ja kasutamise sh. reoveepuhasti kasutusõiguse kohta.

Linn saab väljastada projekteerimistingimused vastava taotluse alusel. Alles seejärel tekib

maaomanikel kindlus, et uus lahendus on realiseeritav.

Linn on seisukohal, et sõltumata puhasti asukohast on planeering pärast maade eraldamist

elluviidav ja võimalik tagada planeeringuga määratud reoveekäitluse põhimõtted, kuid selleks

tuleb leida reoveepuhastile uus asukoht ja toimiv lahendus. Seega saab olla Transpordiameti poolt

Vahtriku puhasti võõrandamiseks peetavate läbirääkimiste eelduseks uue toimiva lahenduse

väljapakkumine ja et kõik planeeringuala maaomanikud planeeringust erineva lahendusega

nõustuksid.

Täiendavate küsimuste korral palun pöörduge arhitektuuri ja ehitusosakonda linnainsener Mati

Raamatu poole või kirjutage aadressile [email protected]

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kertu Vuks

Juhataja

Tiiu Tuuga

736 1259 [email protected]

Mati Raamat

7361156 [email protected]

TARTU LINNAVALITSUS RUUMILOOME OSAKOND

______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

www.tartu.eeKüüni 1 51004 TARTU

tel 5304 6148 rg-kood 75006546 [email protected]

Transpordiamet

Teehoiuteenistus

[email protected]

Seisukoht riigimaantee Kardla-Tartu lõiguga

külgneva Vahtriku detailplaneeringu elluviimise

võimaluste kohta

Teie 03.11.2023

Meie 11.12.2023 nr 9-3.2/DP-01-346

Transpordiameti esindajana soovite Tartu linnalt teavet Vahtriku maaüksuse detailplaneeringu

elluviidavuse kohta. Projekteerimisel on riigi põhimaantee neljarajaline maanteelõik Kardla ja

Tartu vahel, mille kogujatee hõlmab ka mitut planeeringuala kinnistut.

Võimalikud riigi poolt omandatavad kinnistuosad paiknevad planeeringuala maantee poolsel

küljel ja kogujatee ehitamine puudutab järgmisi maaüksuseid: planeeringuala pos 11 – aadress

Vahtriku tee 2 (katastriüksuse pindala 6458 m2, omandatava maaeraldise pindala 933 m2), pos 9 –

Vahtriku tee 4 (5970 m2, maaeraldis 1211 m2), pos 5 Vahtriku park (3662 m2, maaeraldis 580 m2

), pos 7 – Vahtriku puhasti (51 m2 , krunt tervikuna).

Kirjas küsite, kas riigimaantee kogujatee projekteerimine ja väljaehitamine võimaldab

detailplaneeringut selle esialgses mahus ellu viia. Juhite tähelepanu, et maade omandamise

läbirääkimiste käigus on planeeringuala maaomanikud avaldanud muret Vahtriku puhasti kinnistu

võõrandamise pärast, kuna Vahtriku maaüksuse detailplaneering kohustab planeeringuala kõikide

kruntide reovee suunama võõrandatavale krundile kavandatud puhastisse. Soovitate linnal kaaluda

detailplaneeringu (osalist) kehtetuks tunnistamist ja alale uue detailplaneeringu koostamist, sest

planeering on kehtestatud 2004. aastal ja Teie hinnangul tänaseks realiseerimatu.

Detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on

möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima või planeeringu

koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.

Antud juhul on Vahtriku maaüksuse detailplaneeringut asutud ellu viima, moodustatud on

krundid, mis on osaliselt ka hoonestatud, mistõttu tuleb tagada planeeringu elluviidavus tervikuna.

Ehitusseadustiku kohaselt võib omavalitsus detailplaneeringu olemasolul anda

ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks

projekteerimistingimusi (EhS § 27). Asjakohasel juhul tohib projekteerimistingimustega

täpsustada nt hoone või olulise rajatise detailplaneeringus käsitletud ehituslikke tingimusi,

krundijaotust, hoonestusala; maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajaliku ehitise võimalikku

asukohta; ehitusuuringute tegemise vajadust; haljastuse ja liikluskorralduse põhimõtteid.

Vahtriku maaüksuse detailplaneeringuga on määratud, et reovee kogumiseks võib ehitada

kruntidele pos 1, pos 2, pos 3 ja pos 4 (Vahtriku tee 1, Vahtriku tee 3, Vahtriku tee 5 ja Vahtriku)

lokaalsed kogumismahutid, mida vajadusel tühjendatakse, juhul kui ei ole valmis ehitatud

planeeritud puhastit. Kruntide pos 5, pos 9 ja pos 11 (Vahtriku tee 2, Vahtriku tee 4 ja Vahtriku

park) kasutusele võtul tuleb reovee käitlemiseks rajada reoveepuhasti ning kõikidelt kruntidelt (ka

nendelt, kus on lokaalne kogumismahuti) juhtida reovesi puhastisse, puhastada ning seejärel

juhtida vesi loodusesse (olemasolevasse kraavi).

Veekogusse juhitav vesi peab vastama veekogusse või pinnasesse juhitava vee nõuetele.

.

Veekogusse juhitav vesi peab vastama veekogusse või pinnasesse juhitava vee nõuetele.

Prognoositav kanalisatsioonikogus alal on 6 m³/d. Heitvee juhtimiseks suublasse on vajalik vee

erikasutusluba.

Tuginedes ehitusseadustikule saab linn kaaluda detailplaneeringu olemasolul tingimuste andmist

kõiki planeeringuala kinnistuid teenindava reoveepuhasti projekteerimiseks uues asukohas

tingimusel, et on leitud kõiki osapooli rahuldav lahendus ja saadud uue asukoha kinnistu omaniku

nõusolek.

Kuna 2021. a kehtestatud Tartu linna üldplaneeringus on piirkond määratud alaks, kuhu linna

ÜVK ei kavandata, siis on liitumine Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga (ÜVK)

ebatõenäoline. Küll aga on ühe võimalusena võimalik kaaluda puhasti uut asukohta näiteks

Vahtriku tee 4 kinnistule (külgnedes võõrandatava Vahtriku puhasti krundiga). Mh võimalus on

ka Vahtriku tee 4 krundist uue Vahtriku puhasti krundi eraldamine ja moodustamine. Kui puhasti

jääb Vahtriku tee 4 kinnistule, tuleb omanikel ühiste tehnovõrkude rajamise eel sõlmida

notariaalsed kokkulepped nende rajamise ja kasutamise sh. reoveepuhasti kasutusõiguse kohta.

Linn saab väljastada projekteerimistingimused vastava taotluse alusel. Alles seejärel tekib

maaomanikel kindlus, et uus lahendus on realiseeritav.

Linn on seisukohal, et sõltumata puhasti asukohast on planeering pärast maade eraldamist

elluviidav ja võimalik tagada planeeringuga määratud reoveekäitluse põhimõtted, kuid selleks

tuleb leida reoveepuhastile uus asukoht ja toimiv lahendus. Seega saab olla Transpordiameti poolt

Vahtriku puhasti võõrandamiseks peetavate läbirääkimiste eelduseks uue toimiva lahenduse

väljapakkumine ja et kõik planeeringuala maaomanikud planeeringust erineva lahendusega

nõustuksid.

Täiendavate küsimuste korral palun pöörduge arhitektuuri ja ehitusosakonda linnainsener Mati

Raamatu poole või kirjutage aadressile [email protected]

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kertu Vuks

Juhataja

Tiiu Tuuga

736 1259 [email protected]

Mati Raamat

7361156 [email protected]