Kiri

Kinnitan:

Aire Tammik

Aire Tammik Autokool OÜ juhatuse liige

allkirjastatud

09.02.2024

B-KATEGOORIA MOOTORSÕIDUKI JUHI

ETTEVALMISTAMISE ÕPPEKAVA

Aire Tammik Autokool.

Õppekavarühma nimetus: Transporditeenused

Õppeasutus: Aire Tammik Autokool, registrikood 12304875, Tallinna mnt 33, Rapla linn,

Rapla maakond.

Õppekava kinnitamise kuupäev: 01.10.2023.

Õppekava koostamise alus: Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 60

„Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi

ettevalmistamise õppekavad“. (Kliimaministri 24.07.2023 määruse nr 39 sõnastuses).

Kursuse läbiviimise alus: HTM tegevusluba nr 327, välja antud 27.06.2013.

Juhi ettevalmistamine annab õpilasele teadmised, oskused ja hoiakud liikluses käitumiseks,

vastavalt B kategooria mootorsõiduki juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.

Täienduskoolitus toimub õppekava alusel eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevusena

(MKM määrus nr. 58).

2

Teooriaõppe elektrooniline õppekeskkond: algastme koolituse teooriaõpe jaguneb iseseisvaks

õppeks Teooria.ee keskkonnas ja seminari vormis klassitundideks. Teooria.ee õppekeskkond

sisaldab üle 1200 teooriaküsimuse (lahendatakse teemade kaupa, oma vigadele põhinedes jm.)

ja videoloengu, vastavalt õppekava teemadele. Silmaringi avardavatel teemadel saab õppida

lisaks: erinevad liiklussituatsioonid, -märgid, „3D“ ringristmikud ja õppekaardid.

Teooriateadmiste testimine toimub vahe- ja lõpukontrollide abil. E-õppe keskkonnas õppimist

toetab iga teema kohta koostatud õpijuhis ja konsulteerimine teooria- ja sõiduõpetajatega.

Algastme koolituse teooriaõpe lõpeb kooli teooriaeksamiga, tingimusel, et õpilane on osalenud

kõikides seminarides, läbinud e-õppe keskkonnas edukalt kõik teemad ning arvestused. Läbitud

peavad olema ka esmaabi-, libedasõidu- ja pimeda aja koolitused. Õpilane planeerib oma

õpinguperioodi iseseisvalt ja võtab vastutuse õppimise eest. Õpetaja suunab ja toetab õpilast

õppeprotsessis, tuginedes arengutreeningu põhimõtetele ja meetoditele.

Õppeklass: Kontaktõppe tunnid toimuvad õppeklassis Tallinna mnt 33, Raplas. Õppevahendid:

magnet- või kirjutustahvel ja teised visualiseerimisvõimalused – /arvuti/suur ekraan,

diaprojektor. B-kategooria esmaõppe algastme teooriaõppe õppekava teemade tabel on toodud

allpool.

Õppeväljak: kõvakattega nõuetele vastav Õppeväljak on vastavuses „Nõuded

mootorsõidukijuhi koolitaja õppevahenditele, õppeväljakutele ja õppesõidukitele„ §4

kehtestatud määruses sätestatule.

Õppesõiduk: Õppesõidukid vastavad „Liiklusseaduse” §100 lõike 7 alusel kehtestatud

määruses sätestatud eksamisõiduki ja juhi varustuse nõuetele.

Liberada- AS Aide (koostööpartner) liberajal toimuvad esmaõppe algastme libedasõidu

koolituse sõidutunnid. Algastme pimedasõidu koolitused sooritatakse AS Aide simulaatoril.

Koolitused sooritatakse AS Aide õppevahenditega (õppesõidukid, simulaator).

Koolitaja: Mootorsõidukijuhi õpetajad vastavad mootorsõidukijuhi õpetaja

kvalifikatsiooninõuetele vastavalt „Liiklusseaduse” §118 toodule.

Esmaabikoolitaja: Eesti Punane Rist Raplamaa Selts.

Koolituste läbiviijad: Aide, Eesti Punane Rist ja Aire Tammik Autokool OÜ.

Jätkuõpe: B-kategooria jätkuõppe koolituse käigus läbitakse vähemalt 3 õppesõidutundi.

3

Juhi esmaõppe algastme koolituse õppetöö mahud akadeemilistes tundides (a 45 min):

Liiklusteooriaõpe õppetundides Õppesõit sõidutundides

Õppetöö maht

elektroonilise

õppe

keskkonnas

vähemalt

22 (73%)

Auditoorse töö

maht

6

Õppesõidu

maht

30

Juhi esmaõppe lõppastme koolituse õppetöö mahud akadeemilistes tundides (a 45 min):

Liiklusteooriaõpe õppetundides Õppesõit sõidutundides

Õppetöö maht

elektroonilise

õppe

keskkonnas

2 (50%)

Kontakttundide

maht

2

Õppesõidu

maht

2

Juhi ettevalmistamise eesmärgiks on luua eeldused:

1) vastutustundliku juhi liikluskäitumise kujunemiseks;

2) juhi ohutu, iseseisva, teisi liiklejaid arvestava ja keskkonda säästva käitumise kujunemiseks.

Esmaõppe korras valmistatakse ette B-kategooria mootorsõiduki juhti.

4

Esmaõppe koolituskursusele võetakse õppima B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust

taotlev isik, kes:

1. on õppetöö alustamise ajaks vähemalt 15,5-aastane;

2. omab kehtivat mootorsõidukijuhi tervisetõendit B-kategooria auto juhtimist lubava

märkega.

5

ÕPPEKAVA STRUKTUUR, ÕPPE KESTUS JA KORRALDUS

Liiklusteooriaõppe ja õppesõidu tundide ülesehitus ning vahelduvus tagavad õppekavas

ettenähtud teadmiste ja oskuste omandamise ning õpilase ettevalmistamise vastavalt juhi

liiklusalastele kvalifikatsiooninõuetele.

Liiklusteooria- ja sõiduõppe ühe tunni kestus on 45 minutit. Korraga on teooria- ja sõiduõpet

lubatud läbi viia kestusega kuni 90 minutit. Iga 90-minutilise ajavahemiku kohta on õpetaja ja

õpilase jaoks puhkepaus 15 minutit, mille jooksul õppetegevust ei toimu.

Teooria- ja sõiduõpe hõlmavad järgmisi teooriaõppe ja sõidutundide teemasid vähemalt

alltoodud mahus.

Mootorsõidukijuhi esmaõppe koolituse B-kategooria õppekava struktuur ja maht

akadeemilistes tundides:

Esmaõppe algaste

Teooriaõpe Sõiduõpe

Moo-

dul

Õppetunde Sõidutunde

1.

Ülevaade õppetöö

korraldusest ja eesmärkidest

1 Juhi tööasend ja turvavarustus 1

Iseseisvaks õppimiseks

juhendamine

1 Sõiduki käsitsemine

1

Liiklus kui süsteem 1

Ohutu liiklemise põhimõtted 1

Teiste liiklejatega

arvestamine

1

Sõiduki turvalisus 1

Inimene sõidukijuhina 1

6

2.

Sõidu alustamine ja sõiduki

asukoht sõites

2 Sõiduki juhtimine vähese

liiklusega teel

4

Sõidujärjekord sõites 3 Sõiduki juhtimine erinevates

liiklussituatsioonides

8

Sõidu eripära asulavälisel

teel, kiirteel ja tunnelis

2

Sõiduki peatamine ja sõidu

lõpetamine

3

Käitumine liiklusõnnetuse

korral

2 Möödasõit, möödumine ja

ümberpõige

4

3.

Möödasõit, möödumine ja

ümberpõige

3

Sõidu planeerimine riski

vältimise eesmärgil

1 Sõiduki juhtimine planeeritud

teekonnal

6

Keskkonda säästev sõiduki

kasutamine

1 Keskkonda säästev sõiduki

juhtimine

3

Sõiduki juhtimine rasketes

tee- ja ilmastikuoludes

1

Peatamisteekonna pikkust

mõjutavad tegurid ja

riskide ennetamine

1 Algastme libedasõidu

harjutuste sooritamine

1

Pimeda ajal sõiduki

juhtimine

1

Kooli teooriaeksam 1 Pimeda ajal sõiduki

juhtimine

1

Riiklikule sõidueksamile

sarnanev sõidutund

1

Minimaalne õppetundide

arv

28 Kokku esmaõppe algastmes 30

Lõppastme koolitus

7

Teooriaõpe õppetundides Sõiduõpe sõidutundides

Keskkonda säästev, ohutu ja teisi

liiklejaid arvestav mõtteviis. Käitumine

libedates teeoludes.

3 Keskkonda säästva, riske vältiva

ja teisi liiklejaid arvestava

sõiduviisi süvendamine.

1

Libedasõidu riskivältimise praktikum 1 Libedasõidu riskivältimise

harjutuste sooritamine

1

Kokku lõppastme koolituses 4 Kokku lõppastme koolituses 2

Liiklusteooria õpe toimub moodulipõhiselt:

Moodul 1

2 auditoorset õppetundi veebis, esimene arvestus veebikeskkonnas. Õppematerjalid vastavalt

õppetunni teemale. Õpilase teise moodulisse lubamise eeldus on vahetesti positiivne sooritus.

Auditoorsete tundide teema: Juhi enesehinnang, impulsiivne käitumine ja selle teadvustamine,

psühholoogilise tagasiside saamine, enda käitumise teadlik jälgimine ja riskeeriva käitumise

vältimine.

Moodul 2

2 auditoorset õppetundi veebis, teine arvestus veebikeskkonnas. Õppematerjalid vastavalt

õppetunni teemale. Õpilase kolmandasse moodulisse lubamise eeldus on vahetesti positiivne

sooritus.

Auditoorsete tundide teema: Joove ja väsimus. Kõrvalised tegevused ja nende mõju juhile ning

sellest tulenevad ohud. Juhi valmisolek sõiduks. Valikute tegemine ja alternatiivid. Kaassõitjate

suhtumine ja käitumine. Oma seisundi hindamine ja võimalused adekvaatseks tagasisideks.

Moodul 3

2 auditoorset õppetundi, veebis, kolmas arvestus veebikeskkonnas. Õppematerjalid vastavalt

õppetunni teemale. Õpilase eksamile lubamise eelduseks on vahetesti positiivne sooritus.

Auditoorsete tundide teema: Sõidumarsruudi valik ja aja planeerimine. Keeruliste olude ja

situatsioonide vältimine vähese kogemuse juures. Alternatiivsed variandid auto juhtimisele

ning soovitused aja ja teekonna valikul. Ohutu sõidukiiruse valik ja riskeeriva käitumise

8

vältimine. Kaaslaste negatiivsetest mõjutustest ja võimekuse näitamisest hoidumine.

Kannatlikkus ja püsivus maanteesõidul pingelise liikluse tingimustes.

Pimeda ajal sõiduki juhtimine – veebiõpe, praktikum, materjalid vastavalt õppetunni

temaatikale. Pimeda ajal sõiduki juhtimise teooriaõpet võib alustada pärast 1. mooduli

teooriaõppe läbimist.

Veebipõhise teooriaõppe läbimist kinnitab elektroonilises õppekeskkonnas Teooria.ee

positiivsele tulemusele sooritatud veebieksam.

Sõiduõpe:

Sõiduõppe kohustuslik kogumaht on 30 akadeemilist tundi. Iga sõidutunni lõpus lisab õpetaja

elektroonilises keskkonnas õpilasele tagasiside sõidutunni kohta. Vajadusel määratakse

sõidutundide kogumaht sõiduõppe individuaalses õppekavas.

Juhendaja kaasamine on lubatud. Juhendajaks võib olla vaid isik, kes vastab LS§ 109

vastavatele tingimustele, ja kellel on kehtiv juhendaja tunnistus.

Juhi koolitaja võib sõltuvalt õppekorraldusest, -metoodikast ja -tingimustest muuta teemade

käsitlemise järjestust ja lisada teemasid. Õpitu kinnistamiseks ja materjali kordamiseks võib

õpilasele (õpetaja soovitusel) anda iseseisva lisatöö. Iseseisva töö tulemusi kontrollib õpetaja.

Sõiduõpe lõpeb riiklikule sõidueksamile sarnaneva sõidutunni positiivse sooritamisega. Kooli

sõidueksam viiakse läbi arvestades majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011. a

määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja

juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisas 3 ja 4 sätestatut. Eksam loetakse

sooritatuks, kui õpilase oskused vastavad sõiduki iseseisval juhtimisel mootorsõidukijuhi

kvalifikatsiooninõuetele ja õpiväljundid on saavutatud. Eksamimarsruudi määrab sõiduõpetaja.

Nõuded õpingute lõpetamiseks

Teooriaõpe: teadmiste kontroll toimub kooli teooriaeksam autokooli klassiruumis või

veebikeskkonnas.

9

Sõiduõpe: sõiduoskuse kontroll kooli sõidueksam kestusega kaks akadeemilist tundi (2x45 min

koos sõiduõpetajaga).

Juhi esmaõppe algastme B-kategooria läbimist tõendab koolituskursuse tunnistus

Teooria.ee keskkonnas ning koolitaja elektrooniliselt esitatud koolituskursuse tunnistuse

andmed liiklusregistris.

Õppekava koostaja:

Aire Tammik

e-post: kontor.airetammikautokool.ee ja [email protected]

telefon: +372 53486943

1. ESMAÕPPE ALGASTME KOOLITUS

1.1. Teooriaõpe

Teooriaõpe 1.1. Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest

Õppe sisu Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

● Videoloengud

● Dokumendid

● Slaidid

● Testid

10

Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:

● teab juhiloa saamise tingimusi ja korda;

● teab õppetöö korraldust;

● teab õppetööd reguleerivaid õigusakte ja dokumente;

● on omaks võtnud juhi ettevalmistamise riikliku õppekavaga seatud

juhi koolituse eesmärgid.

Kohustuslik

kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete

õppematerjalide võimalustest.

Teooriaõpe 1.2. Iseseisvaks õppimiseks juhendamine

Õppe sisu Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

● Videoloengud

● Dokumendid

● Slaidid

● Testid

Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:

● on valmis vastutama oma õppimise eest;

● on koostanud individuaalse õppeplaani;

● teab kuidas autokool iseseisvat õppimist toetab ja kellelt vajadusel

abi saab.

Kohustuslik

kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete

õppematerjalide võimalustest.

Teooriaõpe 1.3. Liiklus kui süsteem

Õppe sisu Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

● Videoloengud

● Dokumendid

● Slaidid

● Testid

11

Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:

● teab liiklussüsteemi erinevate osadega seotud terminoloogiat;

● teab liikluskorraldusega seotud põhimõtteid,

liikluskorraldusvahendite ja reguleerija

● märguannete tähendusi;

● mõistab liiklust kui süsteemi ja enda rolli selle süsteemi osana;

● teab liikluse positiivset ja negatiivset mõju inimese elule ja tervisele.

Kohustuslik

kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete

õppematerjalide võimalustest.

Teooriaõpe 1.4. Ohutu liiklemise põhimõtted

Õppe sisu Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

● Videoloengud

● Dokumendid

● Slaidid

● Testid

Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:

● mõistab, et peamised ohutu liiklemise põhimõtted on õigete

tähelepanekute tegemine, oludele vastava sõidukiiruse valik,

õigeaegsed ja piisavad märguanded, ohutu piki- ja külgvahe

hoidmine, liiklusreeglitest kinnipidamine ja teiste liiklejatega

arvestamine;

● teab piki- ja külgvahe ning sõidukiiruse valikuga seotud reegleid;

● teab märguandeid ja nende kasutamisega seotud reegleid;

● on väljatöötanud isiklikud ohutu liiklemise põhimõtted.

Kohustuslik

kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete

õppematerjalide võimalustest.

Teooriaõpe 1.5. Teiste liiklejatega arvestamine

12

Õppe sisu Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

● Videoloengud

● Dokumendid

● Slaidid

● Testid

Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:

● teab, et liikluses osaleb erinevaid liiklejarühmi;

● teab erinevate liiklejarühmade käitumise eripärasid;

● teab erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega (nt vähem

kaitstud liiklejate, suurte sõidukite, eritalituse sõidukite jt) seotud

ohtu suurendavaid tegureid;

● omab valmidust liikluses ohutuse tagamiseks arvestama

eripäradega, mis on seotud erinevate liiklejarühmade ja

sõidukiliikidega;

● mõistab teiste liiklejatega ja sõitjatega arvestamise tähtsust;

● on motiveeritud arvestama teiste liiklejate ja sõitjatega, eelkõige

vähem kaitstud liiklejatega ja tagama oma käitumisega nende

ohutuse.

Kohustuslik

kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete

õppematerjalide võimalustest.

Teooriaõpe 1.6. Sõiduki turvalisus

Õppe sisu Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

● Videoloengud

● Dokumendid

● Slaidid

● Testid

13

Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:

● mõistab sõiduki kasutaja juhendiga tutvumise olulisust;

● teab peamisi tänapäeva sõidukites kasutuses olevaid aktiivse ja

passiivse turvalisuse elemente ja nende tööpõhimõtet (turvavöö

kinnitamine ja istumisasendi reguleerimine, kaassõitja

turvavarustuse kinnitamine, pagasi õige paigutus ja kinnitamine);

● teab turvavarustuse vale kasutamisega või mittekasutamisega

seotud ohte ja on motiveeritud turvavarustust kasutama;

● teab nõudeid sõitjate ja veoste veole ja turvavarustuse

kasutamisele;

● teab sõidukist väljumisel ja sellesse sisenemisel vajalikke

ettevaatusabinõusid;

● teab kasutatavale mootorsõidukile kehtivaid tehnoseisundi

nõudeid;

● teab keskkonnaga seonduvaid nõudeid sõiduki kasutamisel;

● teab kasutatava sõiduki lisa- ja mugavusseadmete mõju

liiklusohutusele ja sõiduki juhitavusele.

● teab mootorsõiduki pukseerimisega seonduvaid reegleid.

Kohustuslik

kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete

õppematerjalide võimalustest.

Teooriaõpe 1.7 Inimene sõidukijuhina

Õppe sisu Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

● Videoloengud

● Dokumendid

● Slaidid

● Testid

14

Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:

● teab inimeste erineva liikluskäitumise põhjuseid;

● teab kuidas sõidu motiivid, sõiduteekonna ja aja planeerimine,

sotsiaalne surve, juhi seisund ja teadlikus enda juhtimisvõimest

(sealhulgas liigne enesekindlus, oma võimekuse tõestamise soov)

mõjutavad juhi käitumist;

● teab enda isiksuseomadustest, hoiakutest ja elustiilist tulenevaid

võimalikke riske liikluskäitumisele;

● on enda jaoks välja töötanud strateegiad isiksusega ja tervisliku

seisundiga seotud liikluskäitumist mõjutavatest asjaoludest

tulenevate kahjulike mõjude vältimiseks;

● on motiveeritud väärtustama ohutust ja keskkonna säästlikkust, elu

üldistes eesmärkides ja käitumises;

● teab kõrvaliste tegevuste mõju juhile ning sellest tulenevaid ohte.

Kohustuslik

kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete

õppematerjalide võimalustest.

Teooriaõpe 1.8 Psühholoogilise nõustamise kallakuga aktiivõpe

Õppe sisu Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

● Videoloengud

● Dokumendid

● Slaidid

● Testid

Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:

● teab kuidas juhi enesehinnang mõjutab juhtimist;

● teab kuidas impulsiivne käitumine ja selle teadvustamine mõjutab

juhtimist;

● teab kuidas psühholoogilise tagasiside saamine mõjutab juhtimist;

● teab enda käitumise teadlik jälgimine ja riskeeriva käitumise

vältimine mõjutab juhtimist.

15

Kohustuslik

kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete

õppematerjalide võimalustest.

Teooriaõpe 2.1. Sõidu alustamine ja sõiduki asukoht sõites

Õppe sisu Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

● Videoloengud

● Dokumendid

● Slaidid

● Testid

Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:

● teab, kuidas sõitu ohutult alustada;

● teab tee erinevaid osi ja nende otstarvet; ● teab sõiduki asukoha

valikuga seotud reegleid;

● teab kuidas valida asukohta teel riski vältimise ja keskkonna

säästmise eesmärgil;

● on motiveeritud oma sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise

eesmärgil planeerima.

Kohustuslik

kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete

õppematerjalide võimalustest.

Teooriaõpe 2.2. Sõidujärjekord sõites

Õppe sisu Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

● Videoloengud

● Dokumendid

● Slaidid

● Testid

16

Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:

● oskab rakendada probleemülesannete lahendamisel teede ristumis-

ja lõikumisaladel ja teega külgnevate aladel ning

raudteeülesõidukohtadel sõidujärjekorra määramisega seotud

liiklusreegleid;

● omab ülevaadet teede lõikumisalade ning raudteeülesõidukoha

ületamisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest;

● on motiveeritud teede lõikumisalade ja teega külgnevate alade ning

raudteeülesõidukoha ületamisega seotud võimalikke ohte vältima.

Kohustuslik

kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete

õppematerjalide võimalustest.

Teooriaõpe 2.3. Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis

Õppe sisu Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

● Videoloengud

● Dokumendid

● Slaidid

● Testid

Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:

● teab asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimisega seotud

reegleid;

● teab sõiduki juhtimise eripära asulavälisel teel ja kiirteel võrreldes

sõiduki juhtimisega asulas;

● omab ülevaadet asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki

juhtimisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest;

● on motiveeritud järgima asulavälisel teel ja kiirteel sõidukit

juhtides sõidukiirusele kehtestatud piiranguid ning hoidma ohutut

piki- ja külgvahet.

Kohustuslik

kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete

õppematerjalide võimalustest.

17

Teooriaõpe 2.4. Sõiduki peatamine ja sõidu lõpetamine

Õppe sisu Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

● Videoloengud

● Dokumendid

● Slaidid

● Testid

Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:

● teab ja oskab probleemülesandeid lahendades kasutada parkimise

ja peatumisega ning hädapeatamisega seotud liiklusreegleid;

● teab, kuidas parklas ja parkimismajas ohutult ja teisi liiklejaid

arvestavalt käituda;

● on motiveeritud peatumise ja parkimisega ning hädapeatamisega

seotud reegleid järgima;

● teab, kuidas väljaspool asulat peatuda ja parkida.

Kohustuslik

kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete

õppematerjalide võimalustest.

Teooriaõpe 2.5. Käitumine liiklusõnnetuse korral

Õppe sisu Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

● Videoloengud

● Dokumendid

● Slaidid

● Testid

Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:

● teab, kuidas liiklusõnnetuse korral õigesti käituda;

● teab liiklusõnnetuse korral vale käitumise tagajärgi;

● teab kohustusliku liikluskindlustuse ja kaskokindlustusega

seonduvat.

Kohustuslik

kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete

õppematerjalide võimalustest.

18

Teooriaõpe 2.6 Psühholoogilise nõustamise kallakuga aktiivõpe

Õppe sisu Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

● Videoloengud

● Dokumendid

● Slaidid

● Testid

Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:

● teab kuidas joove ja väsimus mõjutavad juhtimist;

● teab kuidas kõrvalised tegevused ja nende mõju juhile ning sellest

tulenevad ohud mõjutavad juhtimist;

● teab kuidas juhi valmisolek sõiduks mõjutab juhtimist;

● teab kuidas valikute tegemine ja alternatiivid mõjutab juhtimist. ●

teab kuidas kaassõitjate suhtumine ja käitumine mõjutavad

juhtimist.

● teab kuidas oma seisundi hindamine ja võimalused adekvaatseks

tagasisideks mõjutavad juhtimist.

Kohustuslik

kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete

õppematerjalide võimalustest.

Teooriaõpe 3.1. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige

Õppe sisu Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

● Videoloengud

● Dokumendid

● Slaidid

● Testid

Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:

● teab ohutuks möödasõiduks vajalikke eeldusi;

● teab kuidas ohutult mööda sõita, mööduda ja ümber põigata;

● teab kuidas käituda möödasõidetava rollis;

19

● on motiveeritud kaaluma möödasõidu vajadust ohutuse tagamise

eesmärgil.

Kohustuslik

kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete

õppematerjalide võimalustest.

Teooriaõpe 3.2. Sõidu planeerimine riski vältimise eesmärgil

Õppe sisu Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

● Videoloengud

● Dokumendid

● Slaidid

● Testid

Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:

● teab, milliseid ettevalmistusi tuleks enne pikemat või lühemat sõitu

teha;

● mõistab, et sõitu planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja

säästlikkust;

● on motiveeritud sõiduga seonduvat planeerima;

● teab, et sõitu kavandades tuleb hinnata ja arvesse võtta tegureid,

mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina (nt elustiil,

sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus, halb

nägemine jms).

Kohustuslik

kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete

õppematerjalide võimalustest.

Teooriaõpe 3.3. Keskkonda säästev auto kasutamine

Õppe sisu Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

● Videoloengud

● Dokumendid

● Slaidid

20

● Testid

Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:

● teab, kuidas sõiduki kasutamine keskkonnale mõjub ja kuidas seda

kahjulikku mõju saab vähendada;

● oskab leida sõiduki kasutaja juhendist teavet keskkonna säästmise

kohta;

● teab kuidas jälgida kütusekulu;

● on motiveeritud autot kasutades keskkonda säästma; ● mõistab, et

säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis.

Kohustuslik

kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete

õppematerjalide võimalustest.

Teooriaõpe 3.4. Sõitmine rasketes tee- ja ilmastikuoludes

Õppe sisu Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

● Videoloengud

● Dokumendid

● Slaidid

● Testid

Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:

● teab sõidukile mõjuvate jõudude olemust ja oskab neid oma sõidus

arvestada;

● teab rasketes tee- ja ilmastikuoludes sõiduki juhtimisega seotud

ohte ja kuidas neid ohte on oma käitumisega võimalik vältida.

Kohustuslik

kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete

õppematerjalide võimalustest.

21

T 3.5. Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine

(Aine kuulub Teooria.ee õppekeskkonna algastme libedasõidu koolitusse)

Õppe sisu Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

● Videoloengud

● Dokumendid

● Slaidid

● Testid

Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:

● teab, kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada;

● mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine

mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõidukit peatada;

● mõistab erinevate tee- ilmastikuolude iseärasusi ning nende mõju

sõiduki juhitavusele;

● omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige

piki- ja külgvahega.

Kohustuslik

kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete

õppematerjalide võimalustest

Teooriaõpe 3.6 Psühholoogilise nõustamise kallakuga aktiivõpe

Õppe sisu Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

● Videoloengud

● Dokumendid

● Slaidid

● Testid

Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:

● teab kuidas sõidumarsruudi valik ja aja planeerimine mõjutavad

juhtimist;

● teab kuidas keeruliste olude ja situatsioonide vältimine vähese

kogemuse juures mõjutavad juhtimist;

● teab alternatiivsest variantidest auto juhtimisele ning soovitusi aja ja

teekonna valikul;

● teab kuidas ohutu sõidukiiruse valik ja riskeeriva käitumise

vältimine mõjutab juhtimist.

22

● teab kaaslaste negatiivsetest mõjutustest ja võimekuse näitamisest

hoidumisest juhtimisel.

● teab kuidas kannatlikkus ja püsivus maanteesõidul pingelise liikluse

tingimustes mõjutavad juhtimist.

Kohustuslik

kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete

õppematerjalide võimalustest.

1.2. Sõiduõpe

Sõiduõpe 1 Juhi tööasend ja turvavarustus

Õppe sisu Luuakse eeldused enne sõidu alustamist enda ja teiste liiklejate ohutuse

tagamiseks vajalike oskuste kujunemiseks.

Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:

● oskab teostada sõiduki sõidueelset kontrolli, kasutades mh sõiduki

käsiraamatut;

● oskab reguleerida tööasendi ja tahavaatepeeglid juhile sobivaks;

● oskab ise kasutada sõiduki turvavarustust ja aidata kaassõitjatel

kinnitada turvavarustust; selgitada turvavarustuse kasutamise

vajalikkust;

● oskab kasutada sõidukile paigaldatud lisa- ja mugavusseadmeid;

● teab juhi valest tööasendist ja turvavarustuse valest kasutamisest

tulenevaid ohte;

● on motiveeritud kasutama turvavarustust ja nõudma turvavarustuse

kasutamist sõitjatelt.

23

Iseseisva töö sisu Kui õpilasel puudub juhendaja, siis harjutamist jätkatakse kuni

saavutatakse ohutu ja keskkonda säästev sõiduki käsitsemise vilumus

tasemel, mis on vajalik sõiduõpingute jätkamiseks.

Sõiduõpe 2 Sõiduki käsitsemine

Õppe sisu Luuakse eeldused ohutu ja keskkonda säästva sõiduki käsitsemisoskuste

kujunemiseks.

Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:

● oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt tasemel,

mis võimaldab jätkata sõidu õppimist vähese liiklusega teedel;

● teab sõiduki vale käsitsemisega seonduvaid ohte ja mõju

keskkonnale;

● omab realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki käsitsemisega seotud

tugevatest ja nõrkadest külgedest;

● tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki käsitsemisega

ning oskab oma käitumises nendega arvestada;

● on motiveeritud sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt käsitsema.

Iseseisva töö sisu Kui õpilasel puudub juhendaja, siis harjutamist jätkatakse kuni

saavutatakse ohutu ja keskkonda säästev sõiduki käsitsemise vilumus

tasemel, mis on vajalik sõiduõpingute jätkamiseks.

Sõiduõpe 3 Sõiduki juhtimine vähese liiklusega teedel

Õppe sisu Luuakse eeldused liikluses osalemiseks vajalike oskuste kujunemiseks

tasemeni, mis on vajalik sõidu õppimise alustamiseks erinevates

liiklussituatsioonides.

24

Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:

● oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt viisil, mis

on vajalik sõidu õppimise alustamiseks erinevates

liiklussituatsioonides;

● omab vajalikke oskusi liiklemiseks vähese liiklusega teel;

● oskab peatuda ja parkida teel;

● teab vähese liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte

oma käitumisega vältida;

● mõistab, et juhil kui suurema ohu allika valdajal, tuleb võtta

vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest;

● omab realistlikku arusaama isiklikest, vähese liiklusega teedel

sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;

● tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega

vähese liiklusega teedel, ning oskab oma käitumises nendega

arvestada.

Iseseisva töö sisu Kui õpilasel puudub juhendaja, siis harjutamist jätkatakse kuni

saavutatakse ohutu ja keskkonda säästev sõiduki käsitsemise vilumus

tasemel, mis on vajalik sõiduõpingute jätkamiseks.

Sõiduõpe 4 Sõiduki juhtimine erinevates liiklussituatsioonides

Õppe sisu Luua eeldused realistliku arusaama kujunemiseks erinevates

liiklussituatsioonides osalemisega seotud tugevatest ja nõrkadest

külgedest.

25

Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:

● oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt;

● omab teel sõitmisel erinevates liiklussituatsioonides toimetulekuks

vajalikke oskusi;

● teab erineva liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte

oma käitumisega vältida;

● mõistab, et juhil kui suurema ohu allika valdajal, tuleb võtta

vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest;

● omab realistlikku arusaama isiklikest, erineva liiklusega teel

sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;

● tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega

erineva liiklusega teedel ning oskab oma käitumises nendega

arvestada;

● on võimeline kohanema liikluses toimuvate muutustega;

● on võimeline hindama olukorra tõsidust ja reageerima kohaselt;

● on võimeline liiklusoludega arvestades sõidukit juhtima antud

teelõigul lubatud suurima sõidukiirusega.

Iseseisva töö sisu Kui õpilasel puudub juhendaja, siis harjutamist jätkatakse kuni

saavutatakse ohutu ja keskkonda säästev sõiduki käsitsemise vilumus

tasemel, mis on vajalik sõiduõpingute jätkamiseks.

Sõiduõpe 5 Möödasõit, möödumine ja ümberpõige

Õppe sisu Luua eeldused ohutuks möödasõiduks, möödumiseks ja ümberpõikeks

ning väljaspool asulat peatumiseks ja parkimiseks vajalike oskuste

kujunemiseks.

26

Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:

● oskab hinnata ohutuks möödasõiduks vajalike eelduste olemasolu;

● mõistab, et möödasõit ei ole kohustuslik manööver;

● oskab ohutult mööda sõita nii päri- kui ka vastassuuna vööndi

kaudu;

● oskab käituda möödasõidetava rollis;

● oskab peatuda ja parkida väljaspool asulat;

● omab realistlikku arusaama isiklikest, möödasõidu, möödumise,

ümberpõike, peatumise ja parkimisega väljaspool asulat seotud

tugevatest ja nõrkadest külgedest.

Iseseisva töö sisu Kui õpilasel puudub juhendaja, siis harjutamist jätkatakse kuni

saavutatakse ohutu ja keskkonda säästev sõiduki käsitsemise vilumus

tasemel, mis on vajalik sõiduõpingute jätkamiseks.

Sõiduõpe 6 Sõiduki juhtimine planeeritud teekonnal

Õppe sisu Luua eeldused arusaama kujunemiseks, et sõitudega seonduvat aegsasti

planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust.

Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:

● oskab nii asulas kui ka väljaspool asulat sõitu planeerida ja

koostatud plaani järgi sõita;

● mõistab, et sõitu planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust

ja säästlikkust;

● on motiveeritud sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise

eesmärgil planeerima;

● sõiduteekonda kavandades hindab ja võtab arvesse tegureid, mis

võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina, näiteks elustiil,

sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus, halb

nägemine.

27

Iseseisva töö sisu Kui õpilasel puudub juhendaja, siis harjutamist jätkatakse kuni

saavutatakse ohutu ja keskkonda säästev sõiduki käsitsemise vilumus

tasemel, mis on vajalik sõiduõpingute jätkamiseks.

Sõiduõpe 7 Keskkonda säästev sõiduki juhtimine

Õppe sisu Luua eeldused keskkonda säästva sõiduviisi kujunemiseks. Luua eeldused

realistliku arusaama kujunemiseks isiklikest, säästliku sõiduviisiga seotud

tugevatest ja nõrkadest külgedest.

Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:

● oskab juhtida sõidukit keskkonda säästvalt;

● mõistab, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis, milles ei ole

midagi keerulist;

● on motiveeritud juhtima sõidukit keskkonda säästvalt, riske

vältivalt ja teisi liiklejaid

● arvestavalt;

● omab realistlikku arusaama isiklikest, säästliku sõiduviisiga seotud

tugevatest ja nõrkadest külgedest;

● on teinud plaani, mida harjutada esmase juhiloa omamise ajal,

süvendamaks oskusi sõita keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja

teisi liiklejaid arvestavalt.

Iseseisva töö sisu Kui õpilasel puudub juhendaja, siis harjutamist jätkatakse kuni

saavutatakse ohutu ja keskkonda säästev sõiduki käsitsemise vilumus

tasemel, mis on vajalik sõiduõpingute jätkamiseks.

Sõiduõpe 8 Algastme libedasõidu harjutuste sooritamine

Õppe sisu Luua eeldused äkkpidurdamiseks vajalike oskuste kujunemiseks. Luua

eeldused iseseisvaks toimetulekuks libedates teeoludes.

28

Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:

● oskab sooritada äkkpidurduse;

● mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine

mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõidukit peatada;

● omab realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki peatamisega seotud

tugevatest ja nõrkadest külgedest;

● tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki peatamisega

ning oskab oma käitumises nendega arvestada;

● omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige

piki- ja külgvahega.

Iseseisva töö sisu Kui õpilasel puudub juhendaja, siis harjutamist jätkatakse kuni

saavutatakse ohutu ja keskkonda säästev sõiduki käsitsemise vilumus

tasemel, mis on vajalik sõiduõpingute jätkamiseks või lõpule viimiseks.

2. JUHI ESMAÕPPE PIMEDA AJA KOOLITUS

2.1. Teooriaõpe

PT Pimeda ajal sõiduki juhtimine

Aine läbimise

eeltingimused

Läbitud teooriaõppe 1. mooduli õppeained.

Õppe sisu Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

● Videoloengud

● Dokumendid

● Slaidid

● Testid

29

Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:

● teab, kuidas tulesid nähtavuse parandamiseks õigesti kasutada

vastutuleva sõidukiga kohtudes, eesolevale sõidukile järele jõudes

ja/või mööda sõites, peatudes ja parkides ning hädapeatuse korral;

● mõistab, et pimeda ajal on nähtavus palju halvem kui valge ajal

vaatamata tulede õigele kasutamisele ning teab, et seda puudujääki

saab kompenseerida sõidukiiruse vähendamisega;

● omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige

piki- ja külgvahega;

● saab aru pimedal ajal esinevatest, eriti kergliiklust puudutavatest

ohtudest.

Kohustuslik

kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete

õppematerjalide võimalustest.

2.2. Sõiduõpe

PS Pimeda ajal sõiduki juhtimine

Õppe sisu Luua eeldused pimeda ajal sõiduki juhtimiseks vajalike oskuste

kujunemiseks ja pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud ohtude

mõistmiseks.

Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:

● oskab tulede õige kasutamisega parandada juhi nähtavust ja oma

sõiduki teistele paremini märgatavaks teha;

● mõistab oludele vastava sõidukiiruse valiku vajadust;

● teab pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud ohte;

● oskab oma käitumisega vähendada pimeda ajal sõiduki

juhtimisega seotud riske;

● tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega

pimeda ajal ning oskab oma käitumises nendega arvestada.

30

Iseseisva töö sisu Kui õpilasel puudub juhendaja, siis harjutamist jätkatakse kuni

saavutatakse ohutu ja keskkonda säästev sõiduki käsitsemise vilumus

tasemel, mis on vajalik sõiduõpingute jätkamiseks.

3. LÕPPASTME KOOLITUS

3.1. Teooriaõpe

LT 1 Keskkonda säästev, ohutu ja teisi liiklejaid arvestav mõtteviis.

Käitumine libedates teeoludes.

Aine läbimise

eeltingimused

Läbitud algastme koolituse õppeained ja algastme pimeda aja koolitus

ning väljastatud esmane juhiluba.

Õppe sisu Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

● Videoloengud

● Dokumendid

● Slaidid

● Testid

Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:

● teab ohte suurendavaid tegureid liikluses;

● mõistab säästliku, ohutu ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi

eeliseid;

● teab, millest sõltub tee ja ratta vaheline haardumine;

● tajub ja teab enda isikuga seotud liikluskäitumist mõjutavaid nõrku

külgi, ning oskab oma käitumises nendega arvestada;

● on motiveeritud sõitma säästlikult, ohutult ja teiste liiklejatega

arvestavalt.

Kohustuslik

kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete

õppematerjalide võimalustest.

LT 2 Libedasõidu riskivältimise praktikum

Aine läbimise

eeltingimused

Läbitud algastme koolituse õppeained ja algastme pimeda aja koolitus

ning väljastatud esmane juhiluba.

31

Õppe sisu Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

● Videoloengud

● Dokumendid

● Slaidid

● Testid

Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:

● teab kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada;

● mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine

mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõiduk peatada;

● mõistab, et libedal teel on pidurdusteekond palju pikem kui kuival

asfaldil;

● mõistab, et sõltuvalt ilmaoludest ja teekatete erinevusest on

pidurdusteekonna pikkus erinev;

● omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige

piki- ja külgvahega.

Kohustuslik

kirjandus

Määratakse individuaalselt teooriaõpetaja poolt lähtuvalt kaasaegsete

õppematerjalide võimalustest.

3.2. Sõiduõpe

LS 1 Keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi

süvendamine

Aine läbimise

eeltingimused

Läbitud algastme koolituse õppeained ja algastme pimeda aja koolitus

ning väljastatud esmane juhiluba.

Õppe sisu Luua eeldused keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava

sõiduviisi süvenemiseks ja realistlikku arusaamise kujunemiseks

isiklikest, sõiduki juhtimisega seotud käitumisharjumustest.

Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:

● omab realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki juhtimisega seotud

käitumisharjumustest;

● on motiveeritud sõitma keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi

liiklejaid arvestavalt.

32

Iseseisva töö sisu Kui õpilasel puudub juhendaja, siis harjutamist jätkatakse kuni

saavutatakse ohutu ja keskkonda säästev sõiduki käsitsemise vilumus

tasemel, mis on vajalik sõiduõpingute jätkamiseks.

LS 2 Libedasõidu riskivältimise harjutuste sooritamine

Aine läbimise

eeltingimused

Läbitud algastme koolituse õppeained ja algastme pimeda aja koolitus

ning väljastatud esmane juhiluba.

Õppe sisu Luua eeldused oma võimete, oskuste ja toimetuleku võimaluste

hindamiseks äkkolukorras käitumiseks. Lisaks luua eeldused juhtida

sõidukit keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.

Õpiväljundid Pärast koolitust õpilane:

● omab realistlikku arusaama isiklikest, äkkolukorras toimetulekuks

vajalikest oskustest ja võimalustest;

● oskab äkkpidurdamist;

● oskab kasutada takistusest ümberpõikamiseks vajalikke tehnikaid;

● oskab valida vastavalt tee olukorrale ja -trajektoorile erinevaid

pidurdamistehnikaid ja mõistab sõiduki juhitavust

pidurdusprotsessi vältel;

● mõistab, et juhi võimalused äkkolukorras midagi ette võtta

ohutuse taastamiseks on piiratud;

● on motiveeritud sõitma keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi

liiklejaid arvestavalt.

Iseseisva töö sisu Kui õpilasel puudub juhendaja, siis harjutamist jätkatakse kuni

saavutatakse ohutu ja keskkonda säästev sõiduki käsitsemise vilumus

tasemel, mis on ette nähtud lõppastme sõiduõppe eesmärkide

saavutamiseks.