Liiva küla Mulgu detailplaneeringu algatamisest teavitamine

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 27.06.2022 11:40 Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: Liiva küla Mulgu detailplaneeringu algatamisest teavitamine Manused: nr 49- Liiva Mulgu dp algatamine.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on vä l jastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte

avada!

Liiva küla Mulgu katastriüksuse detailplaneeringu algatamisest teavitamine

Planeerimisseaduse § 128 lg 8 kohaselt teavitame Teid, et Muhu Vallavolikogu algatas oma 15.06.2022.a. otsusega nr 49 Liiva küla Mulgu (katastritunnus 47801:004:0379, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 15112 m²) detailplaneeringu ja jättis algatamata keskkonnamõjude

strateegilise hindamise. Nimetatud otsus on lisatud kirjale.

Detailplaneeringu eesmärgiks on taimekasvatustalu ning taluturismi edendamiseks puhkemajade ja seminarihoone rajamine.

Planeeringuga määratakse ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused elamu, kõrvalhoonete, puhkemajade ja seminarihoone rajamiseks. Katastriüksuse sihtotstarve muudetakse osaliselt ärimaaks, määratakse liikluskorralduse põhimõtted, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajat iste

asukohad, hoonestuse ja haljastuse põhimõtted ja ulatus, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kitsendused ja servituutide ulatus, seatakse keskkonnatingimused planeeringuga

kavandatu elluviimiseks. Planeeringuga soovitakse katastriüksusele ehitada ca 7 hoonet ehitusa luse pinnaga kokku kuni 800 m2 ning hooneid teenindavad tehnorajatised.

Planeeringuala paikneb riigiomandis oleva ja kasutusvaldusesse antud Käokoatsa kinnistu lähistel, mistõttu kaasab Muhu Vallavalitsus Teid planeeringu menetlusse puudutatud isikuna.

Juhul kui te ei soovi detailplaneeringu menetlusse kaasatu olla või soovite detailplaneeringu teateid muul viisil (mõnele teisele e-posti aadressile või postiga), palume sellest teavitada aadressil [email protected] või telefonil 4530680.

Lugupidamisega Pille Tamm

maa- ja planeeringunõunik 4530680 Lühidalt detailplaneeringu edasisest menetlusest:

Praegusel hetkel on detailplaneering algatatud ning asutakse selle koostamise juurde. Koostamise peamisteks alusteks on lähteseisukohad ja valla üldplaneering, millest lähtuvalt

koostab planeerija detailplaneeringu lahenduse. Planeering edastatakse ametkondadele

kooskõlastamiseks ning puudutatud isikutele arvamuse avaldamiseks. Kui detailplaneering on saanud vajalikud kooskõlastused kontrollib Vallavalitsus

detailplaneeringu vastavust õigusaktidele ja valla ruumilise arengu eesmärkidele, misjärel saab vallavalitsus detailplaneeringu vastu võtta. Peale detailplaneeringu vastuvõtmist korraldatakse detailplaneeringu avalik väljapanek, millest

teavitame Teid eraldi. Avalikul väljapanekul on igal inimesel õigus esitada arvamusi. Avaliku väljapaneku järgselt korraldatakse avalik arutelu, kus tutvustatakse planeeringulahendust,

laekunud ettepanekuid ning valla seisukohti nende osas. Avaliku arutelu korraldamine ei ole vajalik juhul kui planeeringu kohta ei esitatud avaliku väljapaneku ajal kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu

tulemuste alusel tehakse planeeringus vajalikud muudatused. Vajadusel korratakse kooskõlastamist ning korraldatakse uus avalikustamine.

Juhul kui detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatakse arvamusi, mida arvesse ei võeta, esitab Vallavalitsus detailplaneering Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks. Rahandusministeerium kuulab ära valla ja isikud, kelle arvamusi planeeringu koostamisel ei

arvestatud ning võtab nende osas seisukohad. Detailplaneeringu kehtestamise otsustab vallavolikogu.

Lisa 1

Muhu Vallavolikogu 15.06.2022.a otsuse nr 49 juurde

Keskkonnamõju eelhinnang

Liiva külas asuva Mulgu (47801:004:0379) katastriüksuse detailplaneeringule

Sissejuhatus

Muhu Lavendlitalu OÜ on esitanud Muhu Vallavalitsusele taotluse algatada Muhu vallas Liiva

külas asuva Mulgu katastriüksuse (47801:004:0379, pindala 15112 m², 100% maatulundusmaa)

detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärgiks on taimekasvatustalu ning taluturismi

edendamiseks puhkemajade ja seminarihoone rajamine.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg 5 kohaselt on detailplaneeringu koostamisel keskkonnamõju

strateegiline hindamine (KSH) kohustuslik, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele

tegevusele (olulise keskkonnamõjuga tegevusele). Käesolevas eelhinnangus käsitletav kavandatav

tegevus ei kuulu eelpoolnimetatud tegevuste loetellu. Detailplaneeringuga kavandatakse

väljaspool tiheasustusala puhkemajade ehitamist, mis kuulub Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruses nr 224 ”Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” nimetatud turismimajanduse (sh puhke- ja

virgestusalade rajamise) tegevuste hulka.

Vastavalt Muhu valla üldplaneeringus sätestatule tuleb juhul, kui maa-alale planeeritakse

maakasutuse sihtotstarbeks ärimaa, detailplaneeringu algatamisel kaalutleda keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajalikkust, arvestades ka sotsiaalseid aspekte.

KeHJS § 33 lg 2 kohaselt tuleb muuhulgas kaaluda KSH algatamise vajalikkust ja anda

kavandatava tegevuse kohta eelhinnang kui detailplaneeringuga muudetakse üldplaneeringut või

detailplaneering on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et

sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju

Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega

või ei ole selleks otseselt vajalik. Lisaks sätestab PlanS § 124 lõige 6 detailplaneeringu koostamisel

kohustuse anda eelhinnang ja kaaluda KSH algatamist kui kavandatakse detailplaneeringut, mis

eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju.

Detailplaneeringuga ei muudeta üldplaneeringu põhilahendust. Mulgu maaüksus ei asu Natura

2000 võrgustikualal ega ühegi siseriiklikult kaitstava loodusobjekti piirides. Lähim Natura 2000

võrgustiku ala asub planeeringuala välispiirist enam kui 3,5 km kaugusel.

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara.

Keskkonnamõju eelhindamisel lähtutakse KeHJS § 33 lõikes 4 esitatud kriteeriumitest.

Liiva küla Mulgu maaüksuse detailplaneeringu eesmärk ja kavandatava tegevuse

lühikirjeldus

Detailplaneeringu eesmärgiks on taimekasvatustalu ning taluturismi edendamiseks puhkemajade

ja seminarihoone rajamine.

Planeeringuga määratakse ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused elamu, kõrvalhoonete,

puhkemajade ja seminarihoone rajamiseks. Katastriüksuse sihtotstarve muudetakse osaliselt

ärimaaks, määratakse liikluskorralduse põhimõtted, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste

asukohad, hoonestuse ja haljastuse põhimõtted ja ulatus, seadustest ja teistest õigusaktidest

tulenevad kitsendused ja servituutide ulatus, seatakse keskkonnatingimused planeeringuga

kavandatu elluviimiseks.

Esitatud taotluse kohaselt soovitakse katastriüksusele ehitada ca 7 hoonet ehitusaluse pinnaga

kokku kuni 800 m2 ning hooneid teenindavad tehnorajatised.

Maaomaniku selgitusel kavandatakse tegevused viia läbi kahes etapis. Esmalt rajatakse elamu

koos kõrvalhoonete (aiamaja 20 m2, kuur 20 m2 ja väliköök) ning vajalike tehnorajatistega

(puurkaev, biopuhasti, elektriliitumine) ja lavendlipõllu rajamine (ca 2000 m2).

Teises etapis soovitakse rajada 2-3 puhkemaja suurusega kuni 20 m2 ja ühe suurema hoone

erinevate koosviibimiste, seminaride, õpitubade ja kultuurisündmuste läbiviimiseks.

Tulenevalt kavandatavast tegevusest muudetakse maa sihtotsatarve osaliselt elamumaaks ning

osaliselt ärimaaks.

Kavandatava tegevusega kaasneb maa, vee, ehitusmaterjalide ja energia kasutamine. Tegevusega

ei planeerita suuremahulist loodusvarade kasutamist. Kavandatud tegevusega ei kaasne tervist ega

keskkonda kahjustavate materjalide ja ainete kasutamist, ladustamist ega transporti. Kavandatava

tegevuse puhul tekivad jäätmed hoonete ehitamisel (ehitusjäätmed, olmejäätmed) ning

ehitusjärgsel perioodil. Ehitusjärgselt tekkivad jäätmed on enamikus olmetegevuse käigus

tavapäraselt tekkivad jäätmed. Nii ehitusaegne kui ehitusjärgne jäätmekäitlus tuleb korraldada

vastavalt kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale.

Kavandatav tegevus ei oma eeldatavalt olulist koosmõju teiste tegevustega lähipiirkonnas.

Seosed teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Planeeringualal kehtib Muhu valla üldplaneering (kehtestatud Muhu Vallavolikogu 17.08.2008

määrusega nr 29). Muhu valla üldplaneeringuga ei ole kõnealune maa-ala reserveeritud mingiks

kindlaks otstarbeks, alale ei ole määratud maakasutuse juhtfunktsiooni. Samuti ei sea

üldplaneering maa kasutamiseks muid kitsendusi.

Muhu vallas on koostamisel uus üldplaneering, kus samuti ei määrata Mulgu katastriüksusele

juhtfunktsiooni. Mulgu detailplaneeringualast lääne poole jäävale alale määratakse

üldplaneeringus keskuse maa-ala juhtfunktsioon. Keskuse maa-ala on tihedalt läbi põimunud

elamu, ameti- ja valitsusasutuse, kaubandus- ja teenindusasutuse, büroo-, kultuuri- ja

spordiasutuse, vaba aja veetmise ning muude keskusesse sobivate maakasutuse otstarvetega maa-

alad. Üldplaneeringust tuuakse välja, et Liiva külas on äri- ja ettevõtlustegevus on koondunud

põhimaanteest põhja poole ning lõuna pool, kus paiknevad ka olulised avalikud teenused, on

kujunenud eelkõige elamupiirkonnaks. Senist välja kujunenud arengusuunda jätkatakse. Kogu

keskuse ala kujundatakse jätkuvalt kvaliteetse ja inimsõbraliku elukeskkonnana. Keskuse maa-

alale sobilik keskkonnasõbralik äri- ja ettevõtlustegevus suunatakse põhimaanteest põhja poole.

Mulgu detailplaneeringuga kavandatavad tegevused sobituvad üldplaneeringus sätestatavate

arengusuundadega.

Mulgu planeeringuga hõlmatud maa-ala osas ega planeeringu kontaktvööndis ei ole varasemalt

kehtestatud ühtegi detailplaneeringut.

Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Detailplaneeringuala asub Muhu saare keskosas, Liiva külas. Mulgu katastriüksus on

hoonestamata. Kinnistul paikneb kasvuhoone (eeldatavasti naaberkinnistu juurde kuuluv). Osa

Mulgu maaüksusest on kasutuses kultuurrohumaana. Krundi idapoolne osa on metsamaa.

Maaüksuse kõlvikuline koosseis on järgmine:

haritav maa - 8870 m2

metsamaa - 3426 m2

muu maa - 2816 m2

Juurdepääs Mulgu maaüksusele toimub munitsipaalomandis oleva Levalõpme tiigitee (Teeregistri

nr 4780035) kaudu.

Mulgu kinnistu piirneb läänekaarest hoonestatud Lepiku (47801:004:0199) ja Pendu

(47801:004:0333) katastriüksustega, lõunast hoonestatud Jaani (47801:004:0334)

katastriüksusega, idast hoonestamata Tooma-Jüri (47801:004:0431) katastriüksusega ning põhjast

munitsipaalomandis oleva Levalõpme tiigitee teenindamiseks moodustatud katastriüksusega

(47801:004:0591).

Mulgu maaüksus on tasase reljeefiga maaüksus. Maapinna kõrgused jäävad vahemikku 16-16,5

meetrit merepinnast. Veidi üle poole kinnistu pinnast moodustab rohumaa (haritav maa), kinnistu

lääneosa on kaetud hõreda (valdavalt) noore metsa (hall lepp, kask, haab) ja põõsastikuga (sarapuu,

kadakas) (vt ka maaüksuse kõlvikuline jaotus).

Planeeringualal ei ole Muhu Vallavalitsusele teadaolevalt ei leitud ega ka inventeeritud

kaitsealuseid taimeliike.

Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal („Muhu saare põhjavee kaitstuse

digitaalse kaardi koostamine“, Perens, Kikas, 2013). Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad.

Planeeringuala jääb kogu ulatuses riigikaitselise ehitise Muhu linnaku piiranguvööndisse. Muhu

linnak jääb planeeringualast linnulennult enam kui 1,3 km kaugusele.

Planeeringualast edelas asub kultuurimälestisena riikliku kaitse alla võetud kivikalme (12502),

mille kaitsevöönd ulatub vähesel määral ka planeeringualale. Planeeringualast ca 140 meetrit

põhja suunas asub kultuurimälestisena kaitse riikliku kaitse alla võetud Ohvrihiis "Iienurk"

(12503). Loodusliku pühapaigana (Levalõpme Iienurk) on ala määratletud laiemas ulatuses.

Mälestiste suur kontsentratsioon piirkonnas annab alust arvata, et tegemist võib olla

arheoloogiatundliku alaga.

Pilt 1: Vaade planeeringualale Levalõpme tiigiteelt.

Pilt 2 ja 3: vaated planeeringuala metsamaale

Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

Tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kahte ossa: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed

mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti hoone või rajatise valmimisega.

Planeeringualale ei kavandata keskkonnaohtlike või keskkonda reostavate objektide rajamist,

milledest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle senise maaüksuse piiride.

Mõju põhja- ja pinnaveele

Maaüksusele rajatavate hoonete veevarustus on kavandatud lokaalsena rajatava puurkaevu baasil.

Puurkaevust tarbib vett oma tarbeks üks pere, kui lisanduvad puhkemajad, erinevate ürituste

korraldamine jms on veetarbimine tõenäoliselt mõnevõrra suurem. Lavendlipõllu rajamisega

kaasneb eeldatavalt mõnevõrra suurem veetarve taimede istutamise ajal, aga kuna lavendlitaimed

liigniiskust ei talu, siis ei kaasne põllu edaspidise hooldamisega olulisel määral vee kasutamist

kastmisveeks ning seetõttu ei kaasne ka märkimisväärset põhjavee taseme langust. Seega saab

eeldada, et põhjavee tarbimist ei kavandata määral, mis võiks põhjustada naaberkinnistute kaevude

veetaseme märgatavat langust.

Samuti võib põhjaveele mõju avaldada kinnistule rajatav reoveekäitlussüsteem, mistõttu tuleb

tekkiva reovee käitlemiseks läbi detailplaneeringu ja projekteerimise leida kavandatava

majapidamise ja puhkemajade vajadustele ja kehtivatele keskkonnanõuetele vastav lahendus.

Lähtuvalt põhjavee kaitstuse tasemest on juhul, kui kogutakse ühise süsteemi kaudu kogu tekkiv

reovesi (sh fekaalid) kavandatud hoonetes tekkiva reovee kogumiseks ja käitlemiseks kaks

varianti: sobiva suurusega kinnine reoveemahuti, mida tühjendatakse vastavat vedaja kaarti omava

vedaja poolt nõuetekohaselt või biopuhasti. Reovee käitlemise lahendamisel tuleb muuhulgas

arvesse võtta veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõudeid (sh keskkonnaministri

08.11.2019 määrus nr 61). Nii kinnise kogumismahuti kui omapuhasti puhul on tegemist

kontrollitud süsteemidega, mille korrektse toimimise puhul negatiivne mõju ümbritsevale

keskkonnale (ning põhjaveele) eeldatavalt puudub ja võib tekkida vaid avariiolukordades.

Ehitustegevuse käigus on veevõtt (ja reoveeteke) eeldatavalt minimaalsed, peamiselt kaasnevad

need ehitajate olmetegevusega. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda vaid hädaolukorras, kui

juhtub õnnetus kemikaalide või kütuste ladustamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette või

rannikumerre. Normaalsetes tingimustes seda ei toimu ja selle toimumist tuleb kõigi vahenditega

ennetada ja vältida.

Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule

Peamine mõju maaüksuse pinnasele kaasneb hoonete ja kavandatud lavendlipõllu rajamise etapis.

Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate

kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult haljastus rajatavate

hoonete alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika tallamise ja materjalide

ladustamise tõttu kahjustuda osa alustaimestikku. Mulgu maaüksusel on hoonestusala kavandatud

osaliselt metsastunud alale (tõenäoliselt kunagine karjamaa) ja osaliselt kultuurheinamaale, seega

võib eeldada, et kavandatav hoonestusala on teatud määral varasemalt inimtegevuse poolt

mõjutatud.

Teadaolevalt kaitsealuseid taime- ja loomaliike alal ei esine. Osaliselt (ca 2000 m2 ulatuses)

asendub kultuurheinamaa lavendlipõlluga, mis tõenäoliselt mõjutab ala putukakooslusi

positiivselt, kuna õitsev lavendel sobib hästi erinevatele tolmeldajatest putukatele.

Kavandatud tegevusel puudub eeldatavalt oluline mõju loomastikule.

Mõju välisõhu seisundile

Peamine mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude rajamise etapis ning

on ajutise iseloomuga. Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel ja

mehhanismide tööst. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Heitmed välisõhku tulenevad

ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kehtivate nõuete kohases

tehnilises korras olevate mootorsõidukite korral ei ole heitgaasidest tingitu mõju oluline. Uue

hoonestuse rajamise tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt,

eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene. Kaitsmaks lähimaid Liiva ja Levalõpme küla hooneid ja

seal elavaid inimesi võimaliku tekkiva tolmu leviku eest ehitustööde (sh kommunikatsioonide

rajamine) ajal, tuleb võtta kasutusele kõik vajalikud meetmed tolmu leviku tõkestamiseks.

Ehitustööde ajal tuleb arvestada sotsiaalministri 04. märtsi 2002.a. määrusega nr. 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid”. Kavandatavate hoonete kasutamine ei too eeldatavalt kaasa olulist mõju välisõhu

seisundile. Lavendlipõld välisõhu seisundile mõju ei avalda, meeldiv aroom võib piirkonnas

inimese poolt tajutavat õhu seisukorda mõnevõrra parandada

Jäätmetekkega seonduvad mõjud

Jäätmed tuleb liigiti koguda ja üle anda nii ehitustegevuse kui ka sellele järgneva rajatud hoonete

kasutuse korral. Nõuded liigiti kogumisele kehtestavad jäätmeseadus ja valla

jäätmehoolduseeskiri. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ehitamisel (ehitusmaterjalid,

nende pakendid) Ehitusjärgselt tekkivad jäätmed on enamikus olmetegevuse käigus tavapäraselt

tekkivad jäätmed. Kui on rajatud puhkemajad ja võõrustatakse külalisi lavendlipõllul vastavalt

omaniku kavandatule tekib jäätmeid eeldatavalt rohkem, kuid nende liigiline koosseis muutub

vähe.

Nii ehitusjäätmed kui ka olmejäätmed tuleb koguda liigiti (jäätmemahutitesse) ning organiseerida

nende regulaarne äravedu kehtiva jäätmeluba omava firma poolt. Jäätmeid kohapeal ei käidelda

(va biolagunevad jäätmed, mida on lubatud kompostida, nii et ei häirita lähimaid naabreid) ja

jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Eelnimetatud nõuete täitmise korral ei oma

kavandatav tegevus eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale.

Mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele aspektidele

Otsene mõju ümbruskonna inimestele avaldub valdavalt ehitustegevuse ajal ja seda suurenenud

transpordikoormuse ning õnnetusteohu näol. Samas ei suurene liikluskoormus teedel eeldatavalt

olulises mahus ka peale hoonete valmimist ning kavandatud puhkemajandusliku tegevuse algust.

Ehitustegevuseks vajalikud raskeveokid võivad rikkuda juurdepääsuteed ning seeläbi mõjutada

negatiivselt teisi tee kasutajaid. Selle vältimiseks tuleb raskeveod ja ehitustegevus kavandada

kuivale ajale. Juhul kui tee saab siiski rikutud, tuleb tee endine olukord arendaja poolt võimalikult

kiiresti taastada. Ehitusjärgselt ei oma planeeritav tegevus eeldatavalt olulist negatiivset mõju

majanduslikele ega sotsiaalsetele aspektidele.

Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Ehitamine on teadaolevalt üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariisid võib

esineda igas etapis, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide

ja kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses, kuid kuna tegemist

on pigem vähese liikluskoormusega teega, on õnnetuse toimumine vähetõenäoline. Kõigi nõuete

täitmisel saabki seega eeldatavalt tegemist olla vaid hädaolukordadega. Hoonete ehitamine toimub

projektide alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuleohutuse- ja

tervisekaitsenõuetest. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on avarii

tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest olulise reostuse tekkimine

ebatõenäoline. Ehitusjärgselt on avariiolukordade esinemise võimalus eeldatavalt samal tasemel

kui mujal hoonestatud kinnistutel, kus (alaliselt) elatakse.

Mõju kultuuripärandile

Planeeringualast edelas asub kultuurimälestisena kaitse riikliku kaitse alla võetud kivikalme

(12502), mille kaitsevöönd ulatub vähesel määral ka planeeringualale. Planeeringualast ca 140

meetrit põhja suunas asub kultuurimälestisena kaitse riikliku kaitse alla võetud Ohvrihiis "Iienurk"

(12503). Loodusliku pühapaigana (Levalõpme Iienurk) on ala määratletud laiemas ulatuses.

Planeeringuga ei kavandata tegevusi mälestisel, ega selle kaitsevööndis, kuid mälestiste suur

kontsentratsioon piirkonnas annab alust arvata, et tegemist võib olla arheoloogiatundliku alaga.

Vältimaks võimaliku arheoloogiapärandi hävimist, tuleb planeeringu koostamisel teha koostööd

Muinsuskaitseametiga. Arheoloogiapärandi avastamisel tuleb tagada arheoloogiapärandi kaitseks

muinsuskaitseseaduse § 31 ette nähtud tegevused.

Detailplaneeringus tuleb ette näha meetmed võimaliku arheoloogiapärandi kaitseks.

Mõju riigikaitselisele objektile

Planeeringuala jääb kogu ulatuses riigikaitselise ehitise Muhu linnaku piiranguvööndisse. Muhu

linnak jääb planeeringualast linnulennult enam kui 1,3 km kaugusele. Arvestades

detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloomu ja väikest mahtu, võib eeldada, et kavandatud

tegevus ei oma negatiivset mõju riigikaitselisele ehitisele.

Võimaliku mõju minimeerimiseks ning vajadusel täiendavate tingimuste seadmisel tuleb

detailplaneeringu koostamisel ja ehitusõiguse taotlemisel teha koostööd Kaitseministeeriumiga.

Asjaomaste asutuste seisukohad

Keskkonnaamet asus oma 08.06.2022 kirjas nr 6-5/22/9189-2 seisukohale, et planeeritava

tegevusega ei kaasne eeldatavalt KeHJS § 22 mõistes olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine

ei ole vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lg 1 p

12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

Kaitseministeerium asus oma 24.05.2022. a kirjas nr 12-1/22/1889 seisukohale, et esitatud

andmete põhjal ei ole ette näha negatiivset mõju riigikaitselise ehitise töövõimele, mistõttu ei ole

Kaitseministeeriumil detailplaneeringu algatamisele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmisele vastuväiteid.

Muinsuskaitseamet asus oma 20.05.2022. a kirjas nr 5.1-17.5/796-1 seisukohale, et

keskkonnamõju eelhinnangus on mõju kultuuripärandile piisavalt välja toodud ning täiendavat

keskkonnamõjude strateegilist hindamist ei pea Muinsuskaitseamet vajalikuks.

Muinsuskaitseseaduse § 61 lg 3 alusel tuleb detailplaneeringule koostada detailplaneeringu

muinsuskaitse eritingimused, kui detailplaneeringuga hõlmatud alale jääb kinnismälestise

kaitsevöönd. Kultuuriministri määruse nr 15 (24.04.2019; Üldplaneeringu ja detailplaneeringu

muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord) § 2 lg 3 alusel loobus Muinsuskaitseamet

detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise nõudest, kuna kavandatav tegevus ei

muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda mälestise läheduses.

Lisaks soovitas Muinsuskaitseamet lisada detailplaneeringusse ja projektdokumentidesse

muinsuskaitseseadusest tuleneva üldise hoiatuse arheoloogiliste leidude kohta: „Kaevetöödel tuleb

arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii

mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd

katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.“ Nimetatud tingimus

lisati detailplaneeringu lähteseisukohtadesse.

Kokkuvõte

Planeeringuga ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega keskkonnaohtlike objektide rajamist,

mistõttu olulisi negatiivseid mõjusid ette näha pole. Kavandatav tegevus võib mõjutada vähesel

määral negatiivselt järgmisi mõjuvaldkondi: välisõhk (müra, tolm, heitmed välisõhku), sotsiaalne

keskkond (suurenev liikluskoormus, müra), pinnas ning põhja- ja pinnavesi. Kavandatava

tegevusega ei ületata eeldatavalt õigusaktides kehtestatud lubatud piirväärtusi ning ei ületata

looduse taluvusvõimet. Võttes kasutusele vastavaid vajalikke meetmeid on võimalik leevendada

negatiivseid mõjusid ning minimeerida õnnetuste ilmnemise võimalust. Kavandatav tegevus

mõjutab eeldatavalt positiivselt majanduslikku ja sotsiaalset keskkonda.

Kuna kavandatav tegevus ei oma eeldatavalt olulist keskkonnamõju ja planeeringuga kavandatu

mõju keskkonnale tuleb analüüsida detailplaneeringu koosseisus, siis ei ole keskkonnamõjude

strateegilise hindamise algatamine põhjendatud.

1

Lisa 2

Muhu Vallavolikogu 15.06.2022.a otsusele nr 49

DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

DETAILPLANEERINGU

NIMETUS

Liiva küla Mulgu katastriüksuse detailplaneering

DETAILPLANEERINGU

KOOSTAMISEST

HUVITATUD ISIK JA

PLANEERITAV ALA

TAOTLEJA

Taotleja nimi Muhu Lavendlitalu OÜ

Isikukood/ registrikood 16310010

Aadress Saare maakond, Muhu vald, Liiva küla,

Mulgu, 11211

Volitaja (omanik) Robin Luik

E-post [email protected]

Telefon 5014243

PLANEERITAVA ALA LIGIKAUDNE SUURUS:

Kinnistu(te) pindala

ha 15112 m²

Detailplaneeringuala pindala

ha 15112 m²

DETAILPLANEERINGU EESMÄRK:

Detailplaneeringu eesmärgiks on taimekasvatustalu ning taluturismi

edendamiseks puhkemajade ja seminarihoone rajamine.

DETAILPLANEERINGU

LÄHTEMATERJALID

PLANEERITAVA ALA ASEND / OLEMASOLEV MAAKASUTUS:

Maaüksuse lähiaadress Mulgu

Katastriüksuse tunnus 4 7 8 0 1 : 0 0 4 : 0 3 7 9

Kinnistu number 3 4 6 7 2 3 4

Olemasolev sihtotstarve Maatulundusmaa 100%

GEODEETILINE ALUSPLAAN: puudub

GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub

OLEMASOLEV ÜLDPLANEERING: Muhu valla üldplaneering,

kehtestatud Muhu Vallavolikogu 15.06.2022.a otsusega nr 48

OLEMASOLEV DETAILPLANEERING: puudub

MENETLUSTINGIMUSED ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV Ei

2

EHITUSKEELUVÖÖNDI

VÄHENDAMINE

Ei

MAAKORRALDUSLIKUD

JA EHITUSLIKUD NÕUDED

PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTUS, KRUNTIDELE

JUURDEPÄÄSUD JA KRUNTIDE TÄISEHITUS

Maaüksust ei krundita. Juurdepääsud ja hoonestusalad lahendatakse

detailplaneeringuga.

KRUNTIDE SIHTOTSTARVE

Elamumaa, ärimaa

HOONESTUSE PÕHIMÕTTED (LUBATUD EHITISTE ARV

KRUNDIL, EHITISTEVAHELISED KUJAD, EHITISTE LUBATUD

SUURIMAD EHITUSALASED PINNAD, TULEPÜSIVUSKLASS,

KÕRGUSLIK SIDUMINE, LUBATUD SUURIM KÕRGUS,

LAMMUTATAVAD EHITISED)

• Ehitistevahelised kujad lähtuvalt nõutavatest tuleohutuskujadest.

• Hoonestus peab mahult ja asukohalt sobituma

olemasolevasse keskkonda.

• Hoonestuse kavandamisel arvestada looduslike tingimustega

(nagu liigniisked alad, ilmakaared, valitsevad tuuled ja selle eest

kaitset pakkuv kõrghaljastus jmt).

• Lähtuda Muhu valla üldplaneeringu ptk 5.2.2 elamumaadele ja

5.7 ärimaadele seatud maakasutus -ja ehitustingimustest.

HOONETE KORRUSELISUS

Kuni 2

HOONETE RÄÄSTAKÕRGUS, KATUSEKALDED JA –KATE,

HARJAJOON, VÄLISVIIMISTLUS

Uute hoonete ehitamisel tuleb arvestada külas välja kujunenud miljööga,

sh hoonete arhitektuurse ilmega. Uued hooned peavad sobituma

visuaalselt ja ruumiliselt ümbruskonna miljöösse nii materjalikasutuse

kui ka mahtude osas. Uusehitised ei tohi domineerida traditsioonilise

ehituspärandi üle. Hoonete kõrgus võib olla kuni 9 m. Elamud ja

abihooned (v.a korterelamud, garaažid, kuurid, kasvuhooned) tuleb rajada

eelistatult viilkatusega (sh kelp- ja poolkelpkatusega). Elamute

katusekalle peab olema üldjuhul vahemikus 30-45 kraadi. Põhjendatud

kaalutlusotsuse alusel võib kohalik omavalitsus teha erandeid.

Detailplaneeringu seletuskirjas kirjeldada ümbritsevat keskkonda ning

analüüsida arhitektuurse lahenduse sobitumist väljakujunenud

hoonestusega. Seletuskirjas anda arhitektuursed tingimused.

SERVITUUDID

Selgitada välja servituutide seadmise vajadus

TEED

3

Juurdepääs Levalõpme tiigiteelt nr 4780035, krundisisesed teed

lahendada planeeringuga.

PARKIMISTINGIMUSED

Parkimine lahendada planeeringuala piires arvestades kavandatava

tegevuse maksimaalset vajadust. Valla omandis oleva tee äärde ei tohi

parkida.

HEAKORD, HALJASTUS, KESKKONNATINGIMUSED

Lahendada detailplaneeringuga, arvestada olemasolevate

maastikuelementidega ja nende täiendamisvajadustega.

Raadata ei tohi rohkem kui 2000 m2 ehitusõigusega katastriüksusest.

Säilitada võimalusel olemasolevad kiviaiad.

Detailplaneering peab sisaldama keskkonnamõjude analüüsi ning

vajadusel tuleb seada negatiivsete mõjude leevendamiseks vastavad

keskkonnatingimused.

MUINSUSKAITSELISED TINGIMUSED

Detailplaneeringusse ja projektdokumentidesse lisada

muinsuskaitseseadusest tulenev üldine hoiatus arheoloogiliste leidude

kohta: Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja

arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle

kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul

kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile.

INSENERVÕRKUDE

RAJAMISE TINGIMUSED

VEEVARUSTUS

Lahendada lokaalselt

KANALISATSIOON

Lahendada lokaalselt. Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud

põhjaveega alal

SADEVETE KANALISATSIOON

Lahendada lokaalselt, sadevett ei tohi juhtida naabermaaüksustele

SOOJUSVARUSTUS

Lahendada lokaalselt

ELEKTER

Liitumine võrguga

SIDE

Lahendada detailplaneeringuga

4

MÄRKUSED:

Detailplaneeringuga lahendatavate insenerkommunikatsioonide

projekteerimistööde maht ei piirdu käesoleva detailplaneeringu

planeeringuala piiridega ning võib vastavalt täiendavale

kommunikatsioonide projekteerimise vajadusele suureneda ja haarata

juurde kommunikatsioonid ka väljaspool planeeringuala piire.

ERITINGIMUSED JA

TÄIENDAVAD

KOOSKÕLASTUSED

Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle

valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.

PLANEERING TULEB KOOSKÕLASTADA:

X Kaitseministeerium

Keskkonnaamet

Keskkonnaministeerium

Transpordiamet

X Muinsuskaitseamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Põllumajandus- ja Toiduamet

X Päästeamet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Terviseamet

Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib

planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle

koostamisse kaasatud, sh planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud,

naaberkinnisasjade omanikud ja tehnovõrkude valdajad.

Detailplaneeringu koostamise käigus fikseerida koostöö ja

puudutatud isikute kaasamine.

DETAILPLANEERINGU

VORMISTAMINE,

KOOSSEIS JA

SISUSTAMINE

Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda Riigihalduse ministri

17.10.2019.a. määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“.

DETAILPLANEERINGU GRAAFILINE OSA VORMISTADA

MÕÕTKAVAS M 1:500 (Mõõtkavad võivad erineda nõutust tingimusel,

et joonised oleks loetavad.)

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

X SITUATSIOONI SKEEM, M 1:10 000

5

X GEODEETILINE ALUSPLAAN

KRUNTIMISE SKEEM, võib olla vormistatud koos

hoonestuse skeemiga

X PLANEERINGU PÕHIJOONIS

X TEHNOVÕRKUDE JOONIS

X LIIKLUSSKEEM koos parkimisvõimaluste lahendamisega

planeeringualal

X HEAKORRASTUS- JA HALJASTUSSKEEM (võib olla

väljendatud põhijoonisel)

X KESKKONNAKAITSEABINÕUDE SKEEM (võib olla

väljendatud ka seletuskirjas)

X VERTIKAALPLANEERINGUSKEEM

TEEDE PÕIKLÕIGETE SKEEMID

X PLANEERINGULAHENDUSE RUUMILINE

ILLUSTRATSIOON

ÜLDPLANEERINGU TEKSTI JA JOONISTE

MUUDATUSTE ETTEPANEK

X SELETUSKIRI

Detailplaneeringu koosseis peab vastama planeerimisseaduses esitatud

nõuetele. Detailplaneeringus tuleb planeerimispõhimõtted esitada

graafilisel kujul selgelt loetavate tingmärkidega koos selgitava tekstilise

osaga.

PLANEERINGU JUURDE

KUULUVAD LISAD

Lisad sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning

planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö

kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral

nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist

vajavat teavet. Kui planeerimismenetluses viiakse läbi keskkonnamõju

strateegiline hindamine, siis on keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruanne planeeringu juurde kuuluv lisa. Kui planeerimismenetluses

sõlmitakse planeerimisseaduse § 130 või 131 alusel haldusleping või § 4

lõike 21 kohane leping, loetakse nimetatud lepingud planeeringu juurde

kuuluvateks lisadeks.

DETAILPLANEERINGU

ESITAMINE

DETAILPLANEERING ESITADA MUHU VALLAVALITSUSELE

6

IDEESTAADIUMIS (VÕI VASTAVALT ÕIGUSTE

ÜLEANDMISE LEPINGULE)

X GEODEETILINE ALUSPLAAN, digitaalselt dgn/dwg

formaadis

X Detailplaneeringu eelnõu esitatakse digitaalselt Muhu

Vallavalitsusele põhilahenduse läbivaatamiseks ja lähteseisukohtadele

vastavuse kontrollimiseks.

X Detailplaneeringu eelnõu koos kõikide vajalike lisadega

esitatakse planeeringu kooskõlastamise korraldamiseks Vallavalitsusele

digitaalselt allkirjastatult

X MUHU VALLAVALITSUSELE VASTUVÕTMISEKS,

AVALIKUSTAMISEKS JA AVALIKUKS ARUTELUKS.

Esitada paberkandjal ühes eksemplaris ja digitaalselt pdf, dgn/dwg

formaadis.

X MUHU VALLAVOLIKOGULE KEHTESTAMISEKS

Paberkandjal kahes eksemplaris ja digitaalselt pdf, dgn/dgw vastavalt planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele nõuetele

MÄRKUSED: Kõik digitaalselt esitatavad materjalid võib esitada

eelnevalt ka e-posti teel meilile ([email protected])

TÄHTAJAD Vastavalt planeerimisseaduse § 139 lõikele 2 tuleb detailplaneeringu

kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta

möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

Seega tuleb lähteseisukohadele vastav detailplaneering esitada Muhu

Vallavalitsusele menetlemiseks hiljemalt 15.06.2024.a. Vastasel juhul

ei pruugi olla võimalik detailplaneeringu menetluse tähtaegne lõpule

viimine, ning detailplaneeringu menetlus lõpetatakse

Planeeringu koostamiseks ja finantseerimiseks on sõlmitud haldusleping

nr 40-DP180522, milles fikseeritakse poolte kohustused

detailplaneeringu koostamisel ja koostamise rahastamisel.

KOOSTAJA Pille Tamm

maa- ja planeeringunõunik

KUUPÄEV 15 . 06 . 2 0 2 2