Harjumaa Kiili vald Vaela küla Priidu kinnistu ristumiskoha tehniliste tingimuste taotlus

15-2202917-2 24.01.2020 Väljaminev kiri.bdoc

E-kiri.eml

Tere,

Tegeleme vastavalt Kiili vallas, Vaela külas Priidu kinnistu (katastritunnus 30401:001:0846) ja lähiala kinnistu kehtestatud detailplaneeringule, teede ja tehnovõrkude projekteerimisega.

Palume väljastada uued tehnilised tingimused projekteerimiseks, mis sisaldaks tingimusi ka kirjas

viidatud ristumiskoha kohta:

Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

Manusesse on lisatud planeeringu ala põhijoonis, DP kooskõlastus Transpordiameti poolt ja valla poolt kinnituskiri planeeringu kehtestamise kohta.

Küsimuste tekkimisel, palume ühendust võtta.

Lugupidamisega,

Loit Munter

Veevarustuse-ja kanalisatsiooniüksuse juht
Skepast&Puhkim OÜ

Mob +372 53-416-599
[email protected]
Skype: [email protected]

15-2202917-2 24.01.2020 Väljaminev kiri.bdoc

JN100_Põhijoonis.pdf

TEE KAITSEVÖÖND

M AAPAR

AN D

U SSÜ

STEEM I EESVO

O LU

K AITSEVÖ

Ö N

D I U

LATU S

106,5

16,0

19 ,0

TE E

K AI

TS EV

Ö Ö

N D

10,0

4,0

4,4

8,8

19,0

2,0 7,0

2, 0

7,0

2,0

7,0

2, 0

PR IID

U TE

E

15,0

14,0

PR IID

U TE

E

23,5

10 ,0

4, 5

olemasolev reoveemahuti

11115 KU RN

A-TU HALA TEE

M AA

PA RA

N D

U SS

Ü ST

EE M

I E ES

VO O

LU

KA IT

SE VÖ

Ö N

D I U

LA TU

S

12,0

165,0

3, 0

6,06,0

3,5

3

2

4

5

9

12

1

14

11

15

8

10,0

12,0

17

16

30,0

28,4

30,0

10,0

25,7

10

10 ,0

13

10,0

6

7

1 53 508 - - - Mp 100% - -

kl as

s

pa rk

im is

ko ht

ad e

ar v:

n or

m at

iiv ne

ja

k av

an da

tu d

ArhitektuurinõudedKitsendusedPo s

nr

kr un

di a

ad re

ss

aa dr

es si

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

m ²

al un

e pi

nd m

²

m ax

p õh

ih oo

ne ko

rru se

lis us

m aa

s ih

to ts

ta rv

e

ja o

sa ka

al u

%

(d et

ai lp

la ne

er in

gu

liik id

e ka

up a)

m aa

s ih

to ts

ta rv

e

ja o

sa ka

al u

%

(k at

as tri

ük su

se

liik id

e ka

up a)

su le

tu d

br ut

op in

d ka

ta st

riü ks

us e

liik id

e ka

up a

ho on

et e

ar v

kr un

di l (

ho on

e/

m in

. t ul

ep üs

iv us

su ur

im e

hi tis

e-

v õi

et te

pa ne

k

M 100%

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

14 993

12 325

9310

11 135

3990

3800

1307

4590

1429

23 277

10 404

4822

TP 2 78 ; 78

TP 2 172 ; 172

TP 2

TP 3 3 ; 3

TP 2

-

Ä 9000

EE 100% E 100% 1552

L 100% L 100%

3000

4930

3725

4455

4160

9300

776

1440

m aa

pe al

ne ;

3 ; -1

4503

2 ; -1

ho on

es tu

sa la

su ur

us m

²

-

5090

8230

7125

8600

6610

15 475

776

2690

su ur

im h

oo ne

te kõ

rg us

- m

aa pi

nn as

t ( m

) / ab

so lu

ut ne

kõ rg

us (m

)

-

53,00 m

54,00m

55,00 m

54,00m

56,00 m ; 51,50 12 m /59,00 m

ab ih

oo ne

)

4/-

1/1

2/-

97 ; 97

116 ; 116

146 ; 146

326 ; 326

29 ; 29

Servituudi vajadus

-

9 m /

9 m;4,5m /

Ä 20%/ The 80% Ä 20%/ T 80%

11a 1753 - --- - --

11b 2837 - --- - -- L 100% L 100%

L 100% L 100%

-

- -

-

L 100% L 100%

·Hoonestusviis: lahtine; · katusekalle: 0 – 30°; · väline viimistlus: betoon, klaas, tellis, krohv, puit ja

ilmastikukindel plaat; · katusematerjal: rullmaterjal või plekk; · keelatud on kasutada imiteerivaid materjale; · piire: elamumaal ei tohi olla teede poolsed piirdeaiad

kõrgemad kui 1,4 m ning kasutada puitaeda. Kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla kõrgusega kuni 1,6 m. Äri- ja tootmishoonete kruntidel võib kasutada maksimaalse kõrgusega 1,8 m traatvõrkaeda ja paistmatuid piirdeid, kui need on vajalikud müratõkke ja turvalisuse eesmärgil. Piirded ei tohi avandeda tänava poole. Piirded ei ole kohustuslikud; Keelatud on piirete rajamine rohevõrgustikku ja maaparandussüsteemi ning torustike kaitsevööndisse. Tuleb tagada rohevõrgustiku toimimine, sh loomade vaba liikumine;

· hoone ± 0,00 on planeeritud maapinnast 0,3 – 0,5 m kõrgemale;

· krunte pos 2 ja 3 ning 4, 5, 6 ja 7 on võimalik hooneid tuleohutusnõudeid järgides kokku ehitada;

· arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemelise ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav;

· hoonete arhitektuurne lahendus täpsustada eraldi eskiisprojektina eesmärgiga rajada planeeringualale maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustav hoone;

· sooviga projekteerida kruntidele pos nr 2 – 7 10–15-meetrised hooned tuleb planeeringuala terviklahenduse saamiseks korraldada arhitektuurikonkurss, kuhu kaasata MTÜ Vaela Külaselts esindaja;

· ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Kiili valla ehitusameti arhitektiga esikiisi staadiumis.

·Rohevõrgustik

·Rohevõrgustik ·Rohevõrgustik

· Tee kaitsevöönd äärmise sõiduraja servast 30 m;

·Rohevõrgustik

·Rohevõrgustik ·Rohevõrgustik

·Rohevõrgustik

· Alajaama kaitsevöönd 2 m alajaama seinast;

· Sidekaabli kaitsevöönd 1 m kaabli teljest;

EHITUSÕIGUSE TABEL

L 100% L 100%-- - - ----

· Madalpinge õhuliini kaitsevöönd 1 m liini teljest; · Sidekaabli kaitsevöönd 1 m kaabli teljest;

Vaela tee 27

Priidu tee 1

Priidu tee 2

Priidu tee 4

Priidu

Vaela tee 29

Priidu tee 3

Priidu tee 5

Priidu tee 7

Priidu tee T1

Priidu tee T5

Priidu tee T3

Priidu tee T2

Priidu tee T4

· Elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks;

· Keskpinge maakaablitele, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks;

· Planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks; · Sidekaabli kaitsevöönd 1 m kaabli teljest;

·Madalpinge õhuliini kaitsevöönd 1 m liini teljest; · Sidekaabli kaitsevöönd 1 m kaabli teljest;

· Sidekaabli kaitsevöönd 1 m kaabli teljest; ·Madalpinge õhuliini kaitsevöönd 1 m liini teljest;

· Sidekaabli kaitsevöönd 1 m kaabli teljest;

· Olemasolevatele madal- ja kõrgepinge kaablitele äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaabli teljest, võrguvaldaja kasuks;

· Planeeritava reoveepumpla kuja r=20 m;

· Elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks;

· Elektripaigaldise liitumiskilbile, 1m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks;

· Keskpinge maakaablitele, äärmise kaabli teljest 1m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks;

· Keskpinge maakaablitele, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks;

15 -- - - ----

55,00 m9 m /

11115 Kurna- Tuhala tee 430 L 100% L 100%

· Tee kaitsevöönd äärmise sõiduraja servast 30 m; · Sidekaabli kaitsevöönd 1 m kaabli teljest; ·Maakaabelliini kaitsevöönd 1 m kaabli teljest; · Vee- ja kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2 m äärmise toru teljest;

·Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus, kaldast 12 meetrit; ·Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd (VeeS), kaldast 1 meeter;

Ä 12 480

Ä 27 900

Ä 860 T 3460

16 651 -- - - ---- L 100% L 100%

17 90 -- - - ---- The 100% T 100%

Ä 100% Ä 100%

m aa

-a lu

ne

m ax

a bi

ho on

e ko

rru se

lis us

m aa

pe al

ne ;

m aa

-a lu

ne

3 ; -1

-

1 ; -

-

- -

-

Ä 100% Ä 100% Ä 14 790

Ä 11 175

Ä 12 935

Ä 100% Ä 100%

Ä 100% Ä 100%4/-

PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD:

Planeeritava ala suurus 16,06 ha Kavandatud kruntide arv 17 Krunditatava ala maa bilanss:

ärimaa 82 204 m² 52% maatulundusmaa 53 508 m² 33% transpordimaa 17 732 m² 11% elamumaa 3 990 m² 2% tootmismaa 3 130 m² 2%

Kavandatud hoonestustihedus 0,61 Plan. parkimiskohtade arv: 1062 Haljastus %: 18 – 65 %

Ehitiste otstarve Asutuse asukoht

Korruselamute ala

Normatiivne parkimis- kohtade arv krundil

Planeeritud parkimis- kohtade arv krundil

Pos 2 Ärihoone

Pos 3 Ärihoone

105

172

Planeeritaval maa-alal kokku 1062 1062

1 / 150 1305585 / 150 = 37

1 / 150 1516465 / 150 = 43

Pos 6 Ärihoone 1 / 150 146

6240 / 150 = 42

Pos 7 Ärihoone 1 / 150 32613 950 / 150 = 93

Pos 8 Eramu 3 33

Pos 9 Äri- ja tootmis- hoone 1 / 150 294320/ 150 = 29

PARKIMISKOHTADE KONTROLLARVUTUS

1 / 60 5590 / 60 = 93

1 / 150 6470 / 60 = 108

1 / 60 6240 / 60 = 104

13 950 / 60 = 233

Pos 4 Ärihoone

Pos 5 Ärihoone

1 / 150 4500 / 150 = 30 1 / 60 4500 / 60 = 75

1 / 150 7395 / 150 = 49 1 / 60 7395 / 60 = 123

1 / 60

1

2

3

ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISE KOHTA

4

7

11

5

6

10

12

Ko ha

-a ad

re ss

Kr un

di p

os n

r

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

os

ak aa

lu %

(k at

as tri

- ük

su st

e liik

id e

ka up

a) Kr

un di

p la

ne er

itu d

su ur

us m

²

M oo

du st

at ak

se

ki nn

is tu

st

Li id

et av

at e

ja

la hu

ta va

te os

ad e

su ur

us ed

(m ²)

O sa

de s

en in

e si

ht ot

st ar

ve ka

ta st

riü ks

us e

liik id

es

M 100% 53 508 -53 508 M 100%Priidu (30401:001:0846)

Ä 100% 14 993 -14 993 M 100%Priidu (30401:001:0846)

Ä 100% 12 325 -13 325 M 100%Priidu (30401:001:0846)

Ä 100% 9310 -9310 M 100%Priidu (30401:001:0846)

Ä 100% 11 135 -11 135 M 100%Priidu (30401:001:0846)

Ä 100% 10 404 -10 404 M 100%Priidu (30401:001:0846)

Ä 100% 23 277 -23 277 M 100%Priidu (30401:001:0846)

8 E 100% 3990 -3990 M 100%Priidu (30401:001:0846)

Ä 20% 3800T 80%9 Vaela tee 29 (30401:001:1510) -3800 T 100%

1307 -1307 M 100%Priidu (30401:001:0846)L 100%

4590 -2837 M 100%Priidu (30401:001:0846)L 100% -1753 M 100%Jussinuka (30401:001:0471)

1429 -1429 M 100%Priidu (30401:001:0846)L 100%

13 4303 -4303 M 100%Priidu (30401:001:0846)L 100%

4822 -4822 M 100%Priidu (30401:001:0846)L 100%14

Vaela tee 27

Priidu tee 1

Priidu tee 2

Priidu tee 4

Priidu

Vaela tee 29

Priidu tee 3

Priidu tee 5

Priidu tee 7

Priidu tee T1

Priidu tee T5

Priidu tee T3

Priidu tee T2

Priidu tee T4

15 430 -430 L 100%11115 Kurna- Kergliiklustee T43 Tuhala tee L 100% (30401:001:2113)

651 -651 M 100%Priidu (30401:001:0846)L 100%16

90 -90 M 100%Priidu (30401:001:0846)T 100%17

TULEMÜÜRI VAJADUS

JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITAV HALJASTUS

MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR

MOODUSTATAVA AJUTISE KRUNDI PIIR

KATASTRIÜKSUSE PIIR

SÄILITATAV HOONE/NAABERHOONE

OLEMASOLEV KERGLIIKLUSE ALA

MAAPARANDUSSÜSTEEMI EESVOOL

AJUTISE KRUNDI POSITSIOONI NUMBER

KRUNDI POSITSIOONI NUMBER

ÜKSIKELAMU HOONESTUSALA

ÄRI- JA TOOTMISHOONETE HOONESTUSALA

ALAJAAMA HOONESTUSALA

TEE KAITSEVÖÖND (50 m)

MAAPARANDUSSÜSTEEMI EESVOOLU KAITSEVÖÖND (VeeS), kaldast 1 m

MAAPARANDUSSÜSTEEMI EESVOOLU KAITSEVÖÖNDI ULATUS, kaldast 12 m

OLEMASOLEV METSA-ALA

PLANEERITAV KERGLIIKLUSE ALA

PLANEERITAVA ALA PIIR

TINGMÄRGID

REOVEEPUMPLA JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

OLEMASOLEVA TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

ROHEVÕRGUSTIK

(vastavalt Kiili valla üldplaneeringule, kehtestatud 16.05.2013 Kiili Vallavolikogu otsusega nr 26)

M 100% - -

-- -

9m / - 3000 50903

4

9m / - 4930 82303

(3/-1)

4

1

2 3

9m / - 3725 71253

(3/-1)

4

9m / - 4455 86003

(3/-1)

4

9m/- 9300 16 3503

(3/-1)

4

EE 100% 9m/4,5m 776

7762 (2/-1)

2

12m / - 1440 26903

(3/-1)

2

L 100% - -

-- -

L 100% - -

-- -

L 100% - -

-- -

L 100% - -

-- -

L 100% - -

-- -

9m / - 4160 66103

(3/-1)

4

5

6

7

8

9

11

11a

11b

14

13

Ä 100%

(3/-1)

Ä 20%, T 80%

PLANEERITAV AUTOLIIKLUSE ALA

OLEMASOLEV AUTOLIIKLUSE ALA

Sihtotstarve % detailplaneeringu liikides Kõrgus meetrites maapinnast Ehitisealune Hoonete arv krundilpindala (m²) (elamu/abihoone)

Korruste arv +/-

Hoonestusala suurus (m²)

1

Sihtotstarve % detailplaneeringu liikides Kõrgus meetrites maapinnast Ehitisealune Hoonete arv krundilpindala (m²) (elamu/abihoone)

Korruste arv +/-

Hoonestusala suurus (m²)

1

OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD

MADALPINGEKAABEL

KÕRGEPINGEKAABEL

MADALPINGE ÕHULIIN

KANALISATSIOONITORUSTIK

VEETORUSTIK

DRENAAŽITORUSTIK

SIDEKAABEL

Töö nr 300

M 1:1000

31.07.2023

AS - 04PÕHIJOONIS

HARJUMAA, KIILI VALD, VAELA KÜLA

PRIIDU KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

DP

L 100% - -

-- -

12

P

65

107

94

130

78

29

3

P PARKIMISKOHTADE ARV ÕUESn

L 100% - -

-- -

10

OLEMASOLEV PINNASTEE

TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

PLANEERITAVA REOVEEPUMPLA KUJA

PROJEKTEERITUD MAHASÕIT: RIIGIMANTEE NR 11115 RISTUMISALA KM 5,63 PRIIDU TEEGA Töö koostas ViaVelo Inseneribüroo 09.03.2020, töö nr 0920

AUTOLIIKLUSE ALA

TUGIPEENRA SERV

KATTEMÄRGISTUS

LIKVIDEERITAV PINNASTEE

PUURKAEVU HOOLDUSALA 10 m

PUURKAEV

LIKVIDEERITAV PUURKAEV

REOVEEMAHUTI

LIKVIDEERITAV REOVEEMAHUTI

Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerija Optimal Projekt OÜ

Kiili Vallavalitsus

Arhitekt I. Punger

Projektijuht A. Anton

Tehnik K. Kuus

MÄRKUSED:

1. JUSSINUKA KINNISTU (30401:001:0471) PAIKNEB PLANEERINGUALAS OSALISELT; 2. TOPO-GEODEETILISE ALUSPLAANI KOOSTAS GEODEESIAKESKUS G.E.POINT OÜ 2018. a, TÖÖ NR 18-G032; 3. PROJEKTEERITUD MAHASÕIDU KOOSTAS VIAVELO INSENERIBÜROO 09.03.2020, TÖÖ NR 0920; 4. HOONETE ARHITEKTUURNE LAHENDUS TÄPSUSTADA ERLADI ESKIISPROJEKTINA, EESMÄRGIGA RAJADA PLANEERINGUALALE JA 11115 KURNA-TUHALA TEE ÄÄRDE (KIILI VALLA OLULISEIM SÕIDUTEE) MAKSIMAALSELT SOBITUV JA ÜMBRUSKONNA ELUSKESKKONDA ESTEETILISELT JA VISUAALSELT VÄÄRTUSTAV HOONE. HOONETE PROJEKTEERIMISEL ARVESTADA KÕRGEMATE NÕUETEGA. EHITUSPROJEKT TULEB KOOSKÕLASTADA KIILI VALLA EHITUSAMETI ARHITEKTIGA ESKIISI STAADIUMIS. ESKIISLAHENDUS KOOSKÕLASTUS ON EHITUSLOA TINGIMUS, ILMA SELLETA EI VÕETA EHITUSLOA TAOTLUS MENETLUSSE; 5. NÄHTAVUSKOLMNURGAD JA NÄHTAVUSKAUGUSED ON VÄLJA TOODUD JOONISEL AS-06;

KÕNNITEE

L 100% - -

-- -

15

OLEMASOLEV HEKK

LIKVIDEERITAV HEKK

PERSPEKTIIVNE AUTOLIIKLUSE ALA

PERSPEKTIIVNE JUURDEPÄÄS KRUNDILE

P146

krunt 10 404 m²

krunt 23 277 m²

L 100% - -

-- -

16

krunt 651 m²

T 100% - -

-- -

17

krunt 90 m²

krunt 53 508 m²

krunt 14 993 m²

krunt 12 325 m²

krunt 9310 m²

krunt 11 135 m²

krunt 4590 m²

krunt 430 m²

krunt 1307m²

krunt 3990m²

krunt 3800 m²

krunt 4822 m²

krunt 4503 m²

P180

P68

P21

P36

Pn PARKIMISKOHTADE ARV HOONES

Ä 100%

P65

P13

PLANEERITUD ÄRIHOONEHOONE VÕIMALIK ASUKOHT

ÄRIHOONETE HOONESTUSALA

Koostöötegija_05_Transpordiameti_kooskõlastus_nr_7.1-2;21;825-4_01_04.2021.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MAREK LIND PNOEE-37912194212 2021-04-01 11:42:44

1_Priidu_kinnistu_ja_lahiala_dp_seletuskiri....pdf

Vaela küla Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneering. Töö nr 300

2

DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS: I SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENDID ..................................................... 4

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ....................................................................... 4

3. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS .......................................................................................... 4

4. VASTAVUS KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGULE ........................................................................... 5

5. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ........................................................................... 6

5.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ................................................................................... 6 5.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus ................................................................................. 6 5.3. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus ....................................... 6 5.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud ......................................................................................... 7 5.5. Olemasolev tehnovarustus ....................................................................................................... 7 5.6. Olemasolev haljastus ja keskkond ............................................................................................ 7 5.7. Kehtivad piirangud .................................................................................................................... 7

6. PLANEERINGU ETTEPANEK ........................................................................................................ 8

6.1. Krundijaotus ............................................................................................................................. 8 6.2. Krundi ehitusõigus .................................................................................................................... 8 6.3. Ehitiste arhitektuurinõuded ....................................................................................................... 9 6.4. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ......................................................................................... 9 6.5. Olemasolevate hoonete lammutamise ja ümberehitamise nõuded ......................................... 10 6.6. Piirded ja nähtavuskolmnurgad ............................................................................................... 10 6.7. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ..................................................................... 10

6.7.1. Parkimiskohtade kontrollarvutus ....................................................................................... 11

6.7.2. Puudega inimeste erivajadustest tulenevate nõuete tagamine ......................................... 12

6.8. Haljastuse ja heakorra põhimõtted.......................................................................................... 12 6.9. Keskkonnakaitse .................................................................................................................... 12

6.9.1. Ohtliku ettevõtte ohuala.................................................................................................... 12

6.9.2. Rohevõrgustik .................................................................................................................. 13

6.9.3. Keskkonnakaitsealased ettepanekud ............................................................................... 13

6.9.4. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnev mõju erinevatele keskkonnateguritele ............... 14

6.9.5. Keskkonnalubade taotlemise vajadus .............................................................................. 14

6.9.6. Müra ja vibratsioon ........................................................................................................... 15

6.10. Jäätmete käitlemine .............................................................................................................. 16 6.11. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks ................................................................................... 16 6.12. Meetmed tuleohutuse tagamiseks ........................................................................................ 16 6.13. Servituutide vajaduse määramine ......................................................................................... 17 6.14. Tehnovõrkude lahendus ....................................................................................................... 17

6.14.1. Veevarustus ja kanalisatsioon ........................................................................................ 18

6.14.2. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine ......................................... 19

6.14.3. Elektrivarustus ............................................................................................................... 19

6.14.4. Sidevarustus .................................................................................................................. 20

6.14.5. Soojavarustus ................................................................................................................ 20

6.14.6. Tänavavalgustus ............................................................................................................ 20

6.15. Planeeringuala tehnilised näitajad ........................................................................................ 20

7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA .............................................................. 20

Vaela küla Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneering. Töö nr 300

3

II JOONISED

1. Situatsiooniskeem AS-01 M 1: ~ 2. Tugiplaan AS-02 M 1:1000 3. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku AS-03 M 1:~

ruumi ehituslik analüüs 4. Põhijoonis AS-04 M 1:1000 5. Tehnovõrkude joonis AS-05 M 1:1000 6. Tehnovõrkude joonis Leht 1 AS-05-01 M 1:500 7. Tehnovõrkude joonis Leht 2 AS-05-02 M 1:500 8. Nähtavuskolmnurgad ja nähtavuskaugused AS-06 M 1:2000 9. Ruumiline illustratsioon AS-07 M 1:~ 10. Liikluskorraldus LK-1 M 1:500

III TEHNILISED TINGIMUSED

IV KOOSKÕLASTUSED

Vaela küla Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneering. Töö nr 300

4

I SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENDID 1. Kehtivad õigusaktid: 1.1. Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); 1.2. Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); 1.3. siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. 1.4. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”; 2. Arengukavad ja -strateegiad: 2.1. Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu poolt 16.05.2013 otsusega nr 26). 3. Planeeritaval maa-alal algatatud detailplaneeringud: 3.1. Priidu kinnistu detailplaneering, algatatud 01.06.2008 korraldusega nr 279. 4. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud: 4.1. Maa-ala plaan tehnovõrkude trassidega, OÜ G.E.Point, töö nr 18-G032 02.01.2018. a. 5. Eesti standardid: 5.1. Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”. 6. Muud detailplaneeringu aluseks olevad dokumendid: 6.1. Kiili Vallavolikogu 19. aprill 2012 määrusega nr 5 kehtestatud Kiili valla jäätmehoolduseeskiri. 2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Planeeritavale alale on varasemalt algatatud 01.06.2008 Priidu kinnistu detailplaneering. Planeeringuga kavandati kuus äri- ja tootmismaa krunti ning rohevõrgustiku alas nähti ette moodustada maaomaniku isiklikuks otstarbeks kaks elamumaa sihtotstarbega krunti üksikelamute ehitamiseks. Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada Vaela külas Priidu katastriüksus tootmis- ja ärimaa kruntideks, määrata moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse ulatus kuni 3- korruseliste äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Samuti lahendatakse juurdepääsude, liikluskorralduse, tehnovõrkudega varustamine ja haljastus. Detailplaneeringu alasse on osaliselt liidetud on osaliselt Jussinuka (30401:001:0471) kinnistu, parema juurdepääsu tagamiseks kõrvalmaanteelt 11115 Kurna-Tuhala tee. Planeeringu lahenduse koostamisel on arvestatud kehtiva Kiili valla üldplaneeringuga, maaomanike soovidega. 3. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING

KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS Planeeritav maa-ala paikneb Kiili vallas Vaela külas. Vaela küla jääb Kiili valla põhjaossa ja planeeritav ala Vaela küla lõunaossa, piirnedes Kiili aleviga lõunas ja Sausti külaga läänes. Planeeritav ala piirneb põhjas elamumaa sihtotstarbega katastriüksusega, mis hoonestatud ühepereelamuga ja abihoonetega, ja maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusega, mis on hoonestamata ning suures osas kaetud segametsaga. Planeeringualast edelasse jäävad katastriüksused on elamumaa sihtotstarbega ja hoonestamata. Lõunasse jäävad suured naaber katastriüksused on maatulundusmaa sihtotstarbega ja on hoonestatud ühepereelamutega ning abihoonetega. Planeeringuala idapiiriks on kõrvalmaantee 11115 Kurna-Tuhala tee. Piirkonnas kehtestatud ja menetletavate planeeringutega on ette nähtud maatulundusmaade jagamine elamumaa sihtotstarbega kruntideks. Planeeringualast kirde suunas paiknevad väljakujunenud elamurajoonid, kuhu on rajatud ridaelamud kui kvartali sisse üksikelamud. Vaadeldavas piirkonnas on segahoonestus. Domineerivad uuemad üksikelamud ja ridaelamud, kuid on ka tootmishooneid. Piirkonnale on iseloomulik mitmest ajastust pärinevad hooned.

Vaela küla Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneering. Töö nr 300

5

Hoonetel puudub kindel arhitektuurne stiil ja viimistlusmaterjalide valik. Uuemad väikeelamud on valdavalt kahekorruselised ja viilkatustega, kuid on ka ühekorruselisi madala viilkatusega väikeelamuid. Tootmishooned on plekk-, betoon- või silikaattellisehitised, viilkatustega ühe- või kahekorruselised. Kuna tegu on endiste põllumaadega ning lähiümbrusesse on kujundatud uued üksikelamupiir- konnad, siis kõrghaljastuse osakaal on alal väga väike. Lähimad äri-, teenindus- ning sotsiaalkeskused paiknevad Kiili alevis ja Luige alevikus. Planeeringualale on hea juurdepääs. Planeeringuala paikneb 11 Tallinna ringteest ca 2 km kaugusel ja 11115 Kurna-Tuhala tee ääres. Läände, planeeringualast 30 m kaugusele jääb Pikkaru tee. Seega käsitletaval alal on hea ühendus lähipiirkondadega ja ka Tallinna linnaga.  Tallinna lähedus ja hea ühendus riigi põhimaanteega (Tallinna ringtee);  head ühendusteed lähimate küladega;  arenev äri- ja elukeskkond;  Vaela küla tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkond.

4. VASTAVUS KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGULE Detailplaneeringu koostamise eesmärk ei ole vastuolus Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga. Planeeritav ala jääb üldplaneeringukohaselt osaliselt tootmis- ja/või ärimaale ning osaliselt rohevõrgustiku alale. Ehitustegevust nähakse ette ainult tootmis- ja/või ärimaa maa-alale. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud rohekoridoriga. Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust

 Maakasutuse juhtotstarve on tootmishoonete maa (T). Lubatud on maakasutuse kõrvalotstarve – ärimaa (Ä) – juhul, kui krundil on lahendatud sellega seotud parkimisvajadused.

 Tootmistehnoloogia korraldada selliselt, et tootmismaa piiril jääks saastetaseme piirväärtus allapoole lubatud määra. Perspektiivis muuta kõigi vallas paiknevate tootmisettevõtete tehnoloogia keskkonda mittehäirivaks.

 Tootmisettevõtte territooriumist tuleb 20% haljastada. Haljastusest 60 % arvestada kõrghaljastusena.

Vaela küla Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneering. Töö nr 300

6

 Ärihoonete ümbrused kujundada heakorrastatud haljasalaks.  Säilitada hoonestatavate alade vahel looduslikud piirkonnad ja koridorid ehk teisisõnu

rohevõrgustik, kus loomad saaksid suhteliselt häirimatult tegutseda;  Planeeringutega tuleb vähendada transpordist tuleneva saaste, sh müra mõju piirnevatele

aladele. Planeeringuga peab olema tagatud normmüratasemed ka uute planeeritavate alade ja ehitavate hoonete puhul arvestades perspektiivset liiklussagedust.

5. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

5.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeritav maa-ala asub Kiili vallas Vaela külas, kõrvalmaanteest 11115 Kurna-Tuhala tee ääres. Planeeringuala on suures osas looduslik rohumaa. Läände jääv kolmnurkne ala on kõrghaljastusega, ümbritsetud maaparandussüsteemi kraavidega ja ka ala läbivad mitmed kraavid. Kraavide vahelisel alal kasvab segapuistu. Planeeringuala lähipiirkonnas on suuremad katastriüksused maatulundusmaa sihtotstarbega ja planeeringu-alast läände jäävad hoonestamata väiksemad elamumaa sihtotstarbega katastriüksused. Planeeringuala kirdeosas on tootmismaa sihtotstarbega katastriüksus Vaela tee 29. Ehitisregistri andmetel paikneb Priidu katastriüksusel elamu ja abihoone ning Vaela tee 29 katastriüksusel 2-korruseline kontori- ja tootmishoone ning 1-korruseline lao- ja tootmishoone. Juurdepääs planeeringualale toimub kõrvalmaanteelt 11115 Kurna-Tuhala tee. Olemasolev situatsioon on kajastatud tugiplaanil AS-02, millele on kantud ka kõik kehtivad tehnovõrkudest ja rajatistest tulenevad kitsendused. 5.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus

MÜ nimetus Katastriüksuse nr Pindala Sihtotstarve

Priidu 30401:001:0846 15,43 ha Maatulundusmaa

Vaela tee 29 30401:001:1510 3800 m² Tootmismaa

Planeeritavale alale jääb katastriüksus:  Jussinuka sihtotstarbega maatulundusmaa;  11115 Kurna-Tuhala tee;  Kergliiklustee T43;

Ehitisregistri andmetel asub Priidu (30401:001:0846) katastriüksusel:  elamu ehitisealuse pinnaga 297 m2;  abihoone ehitisealuse pinnaga 479 m2;

Ehitisregistri andmetel asub Vaela tee 29 (30401:001:1510) katastriüksusel:  kontor- ja tootmishoone ehitisealuse pinnaga 520 m2;  lao- ja tootmishoone ehitisealuse pinnaga 699 m2;

5.3. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus

MÜ nimetus Katastriüksuse nr Pindala Sihtotstarve

Vaela tee 31 30401:001:0822 16477 m² Elamumaa 100%

Vaela tee 33 30401:001:0417 17972 m² Elamumaa 100%

Sõstra 30401:001:0462 1529 m² Elamumaa 100%

Vaela tee 35 30401:001:0461 2,06 ha Elamumaa 100%

Vaela tee 33a 30401:001:0467 1841 m² Elamumaa 100%

11115 Kurna-Tuhala tee 30401:003:0228 218058 m² Transpordimaa 100%

Aasa 30401:001:1460 105717 m² Maatulundusmaa 100%

Mätliku 30401:001:1122 7,44 ha Maatulundusmaa 100%

Vaela küla Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneering. Töö nr 300

7

MÜ nimetus Katastriüksuse nr Pindala Sihtotstarve

Sõeru tee 36 30401:001:1842 2215 m² Elamumaa 100%

Sõeru tee 15 30401:001:1836 2199 m² Elamumaa 100%

Pikkaru tee 13 30401:001:1831 3138 m² Elamumaa 100%

Pikkaru tee 11 30401:001:1829 3391 m² Elamumaa 100%

Villi 30401:001:1648 4866 m² Maatulundusmaa 100%

Hugo 30401:001:2268 2,27 ha Elamumaa 100%

5.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud. Ala piirneb idas riigimaanteega 11115 Kurna-Tuhala tee. Riigimaanteelt 11115 Kurna-Tuhala tee on planeeringualale põhjaosas kaks olemasolevat mahasõitu. Piki katastriüksuse Priidu ja naaber katastriüksuse Jussinuka piiri kulgeb kohalik maantee (jäädes katastriüksusele Jussinuka). 5.5. Olemasolev tehnovarustus Planeeritav ala paikneb Vaela küla tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas. Kogu planeeringuala läbivad drenaažitorustikud või maaparandussüsteemi kraavid. Planeeringualal paiknevad tehnovõrgud:

 madalpingekaablid;  kõrgepingekaablid;  elektri õhuliin;  alajaam;  sidekaablid;  puurkaevud.

11115 Kurna-Tuhala tee ja kergliiklustee T43 maa-alal asuvad tehnovõrgud:  kõrgepingekaablid;  veetorustikud;  reovee kanalisatsioonitorustikud;  sidekaablid.

Olemasoleval elamul ja tootmishoonel on reovee kogusmahuti, puurkaev. 5.6. Olemasolev haljastus ja keskkond Planeeringuala on suures osas looduslik rohumaa. Planeeringuala läbib maaparandussüsteemi kraav, mis eraldab läänepoolse kõrghaljastusega ala rohumaast. Läänepoolses osas kasvab segapuistu. Kraavide kallastel domineerivad lehtpuud. Okaspuud paiknevad (männid ja kuused) kraavide vahelistel aladel. 5.7. Kehtivad piirangud

 Tähtajatu isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ kasuks elektrivõrgu majandamiseks kasutusõiguse alal elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses;

 riigimaantee 11115 Kurna-Tuhale tee kaitsevöönd 30 m;  rohekoridor;  Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus - Vastavalt Maaeluministri 10.12.2018

määrusele nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ valgala pindala alla kümne ruutkilomeetri, ulatub eesvoolu kaitsevöönd mõlemal kaldal 12 meetri kaugusele. Maaparandusseaduse § 48 kohaselt peab hoiduma eesvoolu kaitsevööndis tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele. Hoonete rajamine on lubatud ainult hoonestusalasse, mis jääb välja maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndist.

 Maaparandusüsteemi eesvoolu kaitsevöönd (VeeS) - Vastavalt Veeseaduse (VeeS) on kaitsevöönd peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri üks meeter. Käesoleva detailplaneeringuga ei ole ehitustegevust ette

Vaela küla Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneering. Töö nr 300

8

nähtud maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndis. Hoonete rajamine on lubatud ainult hoonestusalasse, mis jääb välja veekogu kalda kaitsevööndist.

Tehnotrasside kaitsevööndid:  elektri kõrge-, madalpinge ja sidekaablitel 1 m teljest;  alajaamal 2 m seinast;  puurkaevu hooldusala 10 m.

6. PLANEERINGU ETTEPANEK Planeeringus on kavandatud jagada Priidu katastriüksus seitsmeks äri- ja tootmismaa sihtotstarbega, üheks tootmismaa sihtotstarbega, üheks elamumaa sihtotstarbega, üheks maatulundusmaa sihtotstarbega ja neljaks transpordimaa sihtotstarbega krundiks ning määrata moodustatud kruntidele ehitusõigus. Detailplaneeringus on kokku kavandatud 16 uut krunti. Maatulundusmaa sihtotstarbega krunt pos.1 on kavandatud olemasoleva metsamaa kohale. Pos 2, 3, 4, 5, 6, 7 ja 9 on planeeritud äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundid. Äri- ja tootmismaa kruntidele nähakse ette kuni 3 maapealse korrusega äri- ja tootmishoonete ehitamise võimalus. Hoonestusalad on kruntidel pos 2 ja 3 ning 4, 5, 6 ja 7 on üksteise suhtes krundipiiril ühendatud. Transpordimaaga ja maatulundusmaaga piirnedes on hoonestusala märgitud krundi piirist vähemalt 10 m kaugusele või lähtuvalt piirangust. Krunte pos 2 ja 3 ning 4, 5, 6 ja 7 on võimalik hooneid, tuleohutusnõudeid järgides, kokku ehitada. Krunt pos 8 on kavandatud olemasolevale elamule. Krundil säilitatakse olemasolev hoonestus ja täiendavat ehitusõigust ette ei nähta. Äri- ja tootmismaa krunt pos 9 (Vaela tee 29) säilitatakse olemasolev hoonestus ja täiendavat ehitusõigust ette ei nähta. Krundid pos 10 – 14, 16 on planeeritud transpordimaa sihtotstarbega. Krunt pos 11 liidetakse perspektiivis Jussinuka katastriüksusega kokku, et tekiks üks krunt sihtotstarbega transpordimaa. Krunt pos nr 16 on kavandatud 11115 Kurna-Tuhala tee laienduse tarbeks. Krunt pos nr 15 jääb sihtotstarbelt maatulundusmaaks. Planeeringualale on ligipääs riigimaanteelt 11115 Kurna-Tuhala tee. Kruntide ehitusõigus on esitatud joonisel AS-04 Põhijoonis. 6.1. Krundijaotus Planeeringualas olev katastriüksus jagatakse 16 krundiks:

 pos 1 krunt sihtotstarbega maatulundusmaa, suurusega 53704 m²;  pos 2 – 7 krundid ning pos 9 krunt sihtotstarbega ärimaa 20% ja tootmismaa 80%, suurustega

3800 – 23370 m²;  pos 8 krunt sihtotstarbega elamumaa, suurusega 3990 m²;  pos 10 – 14, 16 krundid sihtotstarbega transpordimaa, suurustega 430 – 4942 m²;  pos 15 krunt sihtotstarbega maatulundusmaa, suurusega 38776 m2.

Planeeritav krundijaotus on näha joonisel AS-04 Põhijoonis. 6.2. Krundi ehitusõigus Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihoone ja väikeehitis). Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Detailplaneeringuga on antud ehitusõigus kaheksale krundile, millest seitse moodustatakse äri- ja tootmismaa kruntideks ning üks elamumaa krundiks. Kruntide ehitusõigus on määratud ehitamist kitsendavate objektide kaitsevööndite, naabrusõiguste ja teekaitsevöönditest tulenevalt. Ehitusõiguse ala on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis lilla / sinise / tumekollase ruudustikuga. Ehitusõiguse ala pindala on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis ehitusõiguse tabelis ja iga positsiooni kohta ehitusõiguse aknas.

Vaela küla Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneering. Töö nr 300

9

6.3. Ehitiste arhitektuurinõuded Arhitektuurinõuete määramisel on lähtutud Kiili valla kehtestatud üldplaneeringu tingimustest ning planeeritava ala kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringute lahendusest ning olemasolevast hoonestusest.

 Hoonestusviis: lahtine;  katusekalle: 0 – 30°;  väline viimistlus: betoon, klaas, tellis, krohv, puit ja ilmastikukindel plaat;  katusematerjal: rullmaterjal või plekk;  keelatud on kasutada imiteerivaid materjale;  hoone ± 0,00 on planeeritud maapinnast 0,3 – 0,5 m kõrgemale;  hooned on võimalik ehitada krundi piiri äärde arvestades tuleohutusnõudeid või ehitada üks

hoone, mis asub mitmel katastriüksusel;  arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid

arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav;

 välisvalgustuse, tänavamööbli ja avaliku ruumi väikevormide lahendus esitada ehitusprojekti staadiumis.

Hoonete arhitektuurne lahendus täpsustada eraldi eskiisprojektina, eesmärgiga rajada planeeringu- alale ja 11115 Kurna-Tuhala tee äärde (Kiili valla olulisem sõidutee) maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustav hoone. Hoonete projekteerimisel arvestada kõrgemate nõuetega. Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Kiili valla ehitusameti arhitektiga eskiisi staadiumis. Eskiislahenduse kooskõlastus on ehitusloa tingimus, ilma selleta ei võeta ehitusloa taotlust menetlusse. Kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrged hooned Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Ilma detailplaneeringuta võib krundile rajada kuni kaks kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga väikehoonet (nt tööriistakuur, saun, garaaž, varjualune vms). Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse ja väljapoole hoonestusala. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. 6.4. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks

 Hoonete eskiislahendus kooskõlastada, enne ehitusloa taotlemist, vallaarhitektiga;  äri- ja tootmishoonest Kurna-Tuhala tee poole on lubatud parklate ja haljasalade rajamine

detailplaneeringus toodud tingimustel. Materjalide ladustamine ja hoidmine pole sellel alal lubatud. Materjalide ladustamine ja hoidmine, sh varjualused peavad jääma hoonete taha, so läänepoolsele alale;

 koos äri-tootmishoonete eskiisprojektiga tuleb vallavalitsusele esitada antud hoonesse kavandatava tootmise, tegevuse (tehnoloogiline) kirjeldus määral, mis võimaldab otsustada keskkonnamõju hindamise vajaduse üle;

 hoonete konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste kavandamisel lähtuda energiasäästlike hoonete kontseptsioonist;

 kavandatavate hoonete projekteerimisel jälgida EVS 894:2008:A1:2010 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides”;

 tootmistegevuse täpsustamisel kaaluda keskkonnamõju hindamist ehitusloa taotlemisel;  tootmistehnoloogia planeerida selliselt, et äri- ja tootmismaa piiril jääks saastetaseme

piirväärtus normide piiridesse;

Vaela küla Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneering. Töö nr 300

10

 teevalgusti masti sokli välispinna kaugus teepeenra välisäärest tee projektkiirusel kuni 30 km/h peab olema vähemalt 0,5 m, suurematel kiirustel vähemalt 1,5 m, sealjuures kaugus sõidutee äärest vähemalt 3,1 m;

 piirete kavandamisel tuleb arvestada ümbritsevat looduslikku olustikku ja ehitustraditsioone;  äri- ja tootmishoonete piirete rajamisel kasutada traatvõrkpaneele, maksimaalse kõrgusega

1,8 m. Piirete vajadus selgub ehitusprojekti koostamise staadiumis;  haljastusprojekt esitada koos hoone ehitusprojektiga;  kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Vastavalt Ehitusseadustikule võib tee ehitusprojekte koostada vaid vastavat pädevust omav isik. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral annab nõuded projektile Transpordiamet;

 ehitusprojektiga tuleb lahendada elektriautode laadimise võimalus;  planeeringuala piirneb riigiteedega ja sellest tulenevat peab ehitusprojektide koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigi teeliiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata ja vajadusel võtta tarvitusele meetmed „Rahvatervise seaduse” § 8 lg 2 p 17 alusel kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 esitatud müra normtasemete tagamiseks ja keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja müra mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

 kõik arendusega seotud tehnilised projektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigimaantee kaitsevööndis, tuleb kooskõlastada Transpordiametiga;

6.5. Olemasolevate hoonete lammutamise ja ümberehitamise nõuded

 Lammutatavatele hoonetele ja rajatistele koostada eraldi lammutusprojekt;  lammutusjäätmete kogumine ja edasine käitlemine ning hoonealuse reostunud või saastunud

huumusmulla käitlemine peab toimima vastavalt Kiili valla jäätmehoolduseeskirja nõuetele;  olemasoleva hoone ümberehituse või laiendamise lahendus peab arvestama olemasolevat;  uus hoone osa peab haakuma olemasoleva hoone arhitektuurse lahendusega, kasutatavad

materjalid sobima olemasoleva hoonestusega. 6.6. Piirded ja nähtavuskolmnurgad Elamumaa Elamumaal ei tohi olla teede poolsed piirdeaiad kõrgemad kui 1,4 m ning kasutada puitaeda. Kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla kõrgusega kuni 1,6 m. Äri- ja tootmismaa Äri- ja tootmishoonete kruntidel võib kasutada maksimaalse kõrgusega 1,8 m võrkpaneelaeda. Läbipaistmatuid piirdeid kasutada juhul, kui need on vajalikud müratõkke ja turvalisuse eesmärgil. Väravad ei tohi avaneda tänava poole. Ehitusprojektis anda ühtne piirete lahendus lähtuvalt hoonestustüübist ja naaberkruntide lahendusest. Keelatud on piirete rajamine rohevõrgustikku ja maaparandussüsteemi ning torustike kaitsevööndisse. Tuleb tagada rohevõrgustiku toimime, sh loomade vaba liikumine. Piirete vajadus selgub ehitusprojekti koostamise staadiumis. Nähtavuskolmnurgas (kruntidel pos 5 ja 6) ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Juhul, kui takistuste kõrvaldamine ei ole võimalik, tuleb kavandada liikluskorraldus, mis võimaldab vähendada nähtavuskolmnurga mõõtmeid. Selleks, et nähtavuskolmnurgas paiknevad puud ei kujuneks nähtavust piiravaks, peavad oksad maapinnast kuni 2,4 m kõrguseni ja kuni tüveni olema eemaldatud. Nähtavuskolmnurgas ei tohi piirdetara, heki või põõsa kõrgus ületada 0,4 meetrit. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, tuleb kavandada lahendus, mis tagab ohutusest lähtuvad nõuded. Nähtavuskolmnurgad ja nähtavuskaugused on välja toodud joonisel AS-06. 6.7. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud. Planeeritav ala asub riigimaantee 11115 Kurna-Tuhala tee vahetus läheduses. Juurdepääs planeeritavale maa-alale on planeeritud riigimaanteelt 11115 Kurna-Tuhala tee. Riigimaantee ristmiku, so juurdepääsu planeerimisel on arvestatud Transpordiameti poolt väljastatud

Vaela küla Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneering. Töö nr 300

11

lähteseisukohtadega. Antud ristmiku kohta on Viavelo Inseneribüroo koostanud eskiislahenduse, töö nr 0920, vt lisatud joonis LK-1. Transpordimaa moodustamise tarbeks on jagatud võrdne osa Priidu (30401:001:0846) ja Jussinuka (30401:001:0471) katastriüksusest. Juurdepääs planeeritavatele kruntidele toimub uute kavandatavate siseteede kaudu. Hoone ehitusprojektiga projekteeritakse konkreetsed sissesõidud kruntidele. Planeeritavad teed teenindab vaid planeeritavaid hooneid ning naaber katastriüksuseid Aasa ja Jussinuka. Transpordimaa laiuseks planeeringuala põhjaosas, pos 11 ja 14, on planeeritud 19 meetrit. Kavandatava ala keskele krunt pos nr 13 planeeritav transpordimaa laiuseks on planeeritud 16 meetrit. Planeeringuala lõunapoolses osas, pos 10, on planeeritud transpordimaa laiuseks 10 meetrit. Transpordimaale on ette nähtud tehnovõrgud, asfaldi kattega sõidutee ja asfaldi kattega kergliikustee. Kruntidele pos nr 11, 13 ja 14 on ette nähtud 1+1 sõidurada laiusega 3,5 m, mis teeb kogu katte laiuseks 7,0 m. Ühele poole sõiduteed on ette nähtud kergliiklustee laiusega 2,0 meetrit. Kergliiklustee ja sõidutee vahele on planeeritud haljasriba. Jalgtee on planeeritud ühepoolse põikkaldega. Sõidutee on projekteeritud kahepoolse põikkaldega. Krunt pos 12 on moodustatud sihtotstarbega transpordimaa, kuhu on ette nähtud perspektiivsena sõidutee ligipääsuks krunt pos 1-le. Krunt pos nt 16 on kavandatud 11115 Kurna-Tuhala tee laienduse tarbeks. Parkimine on ette nähtud krundisiseselt. Liikluskorralduse planeerimisel on arvestatud Eesti standardi EVS 843:2016 nõudeid. Aluseks on võetud korruselamute ala parkimisnormatiiv. 6.7.1. Parkimiskohtade kontrollarvutus

Ehitiste otstarve Asutuse asukoht Normatiivne

parkimiskohtade arv krundil

Planeeritud parkimiskohtade

arv krundil Korruselamute ala

Pos 2 äri- ja tootmishoone 1 / 150 9000 / 150 = 60 60 Pos 3 äri- ja tootmishoone 1 / 150 15600 / 150 = 104 104 Pos 4 äri- ja tootmishoone 1 / 150 11040 / 150 = 74 84 Pos 5 äri- ja tootmishoone 1 / 150 13440 / 150 = 90 98 Pos 6 äri- ja tootmishoone 1 / 150 13000 / 150 = 87 87 Pos 7 äri- ja tootmishoone 1 / 150 27750 / 150 = 185 185

Pos 8 eramu 2 2 2 Pos 9 äri- ja tootmishoone 1 / 150 2420 / 150 = 16 16

Planeeritud maa-alal kokku: 618 636

Planeeringuala liiklus- ja parkimiskorraldus on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis. Täiendavad nõuded ehitusprojekti koostamiseks:  Riigitee ja planeeringu ala juurdepääsutee ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada teeprojekt ja

kooskõlastada see Transpordiametiga;  teeprojekti võib koostada vastavat pädevust omav isik. Projekteerimise nõuded väljastab

Transpordiamet vastava taotluse alusel;  Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Riigitee

aluse maa piires annab tee ehitusloa välja Transpordiamet;  arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või

liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringu alale mistahes hoone ehitusloa väljastamist;

 Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks;

 kõik arendusega seotud tehnilised projektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb kooskõlastada Transpordiametiga;

 näha ette liikluse rahustamise meetmed (EVS 8543:2016 punkt 8.2);  parkimiskohtade projekteerimisel välisseinale lähemale kui 4 meetrit, tuleb välisseinas kasutada

materjale, mis iseseisvalt ei põle ning seina üldpinnast ei tohi avatäidete pindala olla üle 25 % ja seda 4 meetri ulatuses külgsuunas ja 5 meetri ulatuses vertikaalsuunas (EVS 812-7:2018).

6.7.2. Puudega inimeste erivajadustest tulenevate nõuete tagamine Lähtudes kehtivast seadusandlusest tuleb tagada teede ja platside vastavus Majandus Kommunikatsiooniministeeriumi välja töötatud määrusele „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele”. Tagada erivajadusega inimetele ligipääsetavus: parkimisvõimalused, juurdepääsetavad teed ja ühistranspordivõimalused, seega liikumistee ühissõidukite peatumiskohtadeni peab olema ehituslike takistusteta. Jalg- ja kõnniteed peavad olema tasase pinnaga ja kõva kareda kattega, mis märgudes ei muutu libedaks. Autoparklates on et võimalikult lähedal. 6.8. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Haljastuse planeerimisel on lähtutud Eesti standardist „Linnatänavad” EVS 843:2016. Krundisisene haljastus lahendatakse konkreetsete üldplaneeringu kohaselt tuleb 20% tootmisettevõtte territooriumist haljastada, millest 60% peab olema kõrghaljastus. Planeeringus kavandatud äri haljastuse protsent jääb vahemikku 22 Haljastuse rajamisel tuleb jälgida, et istikud oleksid liigiehtsad, istikute kõrgus, laius ja võrsekasv peavad olema liigitüüpilised. Istikutel ei tohi olla ohtlikke karantiinseid haigusi, kahjureid, kuivamistunnuseid, kuivanud o peavad olema nii terved ja tugevad, et nende edasine normaalne kasvamine oleks tagatud. Samuti peavad nad olema liigiomaselt kujundatud. tuleb istutada dekoratiivseid puid, põõsaid kui ka hekke. Erinevat laadi haljastuse sissetoomine loob rahuliku ja samas atraktiivse elukeskkonna. Vastavalt Transpordiameti nõuetele ei tohi istutada maantee äärde kõrghaljastust, mis takistab kõrvalteelt peateele mahasõiduks vajaliku nähtavust. 6.9. Keskkonnakaitse 6.9.1. Ohtliku ettevõtte ohuala Planeeritav maa-ala jääb osaliselt (detailplaneeringu põhjaosa) ohuga ettevõtte ohualasse. Planeeringu ette ettevõtteid, kelle tegevusega kaasneb täiendav oht antud piirkonnale. Maxima logistikakeskuse (katastritunnus 65301:001:2822) territooriumil paiknevad ammoniaagimahutid, mille katastriüksuse piir jääb linnulennult ca 1 Ettevõttes on maksimaalselt 3,43 tonni veeldatud ammoniaaki, mis jaguneb mitmete siseruumides olevate seadmete vahel ning mille korraga väljapääsemine on väikese tõenäosusega. ohuala välispiiril on ammoniaagi saasteaine maksimaalne kontsentratsioon, mille korral inimene võib veel 30 min jooksul põgeneda ilma, et tekiks jäävad või pöördumatud sümptomid/kahjustused). Ammoniaagi mahuti purunemisel tekki

Vaela küla Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneering. Töö nr 300

te nähtud vähemalt üks koht invaautodele hoone peasissepääsule

hoonete projekteerimise käigus. Kiili valla

- ja tootmismaa sihtotstarbega kruntide pos 2 – 43%.

ksi ja oksatüükaid, rebendeid, murdumisi ega muid vigastusi. Istikud

Planeeritavad krundid, mis on ilma kõrghaljastuset

ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse

-lahenduses ei ole kavandatud planeeritud kruntidele näha

,6 km kaugusele planeeringualast.

kontsentratsioon 300 ppm (koheselt ohtlik tervisele ja elule;

va ohtliku ala tinglik ulatus:

12

- ja

– 7

a, siis

Maksimaalse

Vaela küla Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneering. Töö nr 300

13

Tuule suunda arvestamata: Punase viirutusega ala (ringi kujuline) - ohtliku ala tinglik ulatus; Tuule suunda arvestades: Punane ala (kolmnurga kujuline) – eriti ohtlik ala Roosa ala – väga ohtliku ala piir Sinine ala – ohtliku ala piir Ehitusprojekti raames tuleb läbi viia riskihinnang, kus tuleb vajadusel välja tuua vastavad kaitsemeetmed. Hinnang peab vastama Päästeameti juhendile „Kemikaaliseaduse § 32 alusel maakasutuse planeerimine ja projekteerimine” (https://www.rescue.ee/files/2018-11/18-10-01-kems- 32-juhend-paleenrijatele-ja-projekteerijatele.pdf). Detailplaneeringu koostamise hetkeks ei ole teada projekteeritavate hoonete suurused ning töötajate arvu, seega täpsed evakuatsioonistrateegiad koostatakse hoonete ehitusprojektiga. Samuti Maxima Logistikalao riskianalüüs on kooskõlastatud 06.04.2017 ning selle valmimine toimub 2022.aastal, mis on võimalik evakutsiooni strateegia koostamisel aluseks võtta. Võimalikest evakuatsiooni strateegiatest eelistada etapiviisi, kus toimub ohustatud alalt viibivate inimeste järk- järguline evakuatsioon või passiivset evakuatsiooni, jäädes ohu korral hoonesse kuni ohu möödumiseni. Strateegia rakendamiseks peavad hoone tehnosüsteemid, personali väljaõpe ning isikukaitsevahendid seda piisaval määral toetama. 6.9.2. Rohevõrgustik Kiili valla üldplaneeringu järgi on Kiili vallas rohealade ja maastike mitmekesine süsteem elukeskkonna kvaliteedi kandjaks. Roheluse olemasolu ja roheluses paiknemine moodustab olulise osa Kiili paikneva kinnisvara väärtusest. Rohelises võrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis loob eeldused koosluste arenguks looduslikkuse suunas. See toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, looduslikud aineringed jne). Planeeritav maa-ala lääneosas asub rohevõrgustiku alal, kuhu hooneid ei kavandata. Kraavist läänepoole jääv rohevõrgustik, kus asub metsa-alal moodustatakse maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus. Kraavist idapoole jääv rohevõrgustiku alasse ei ole ette nähtud hoonestust ning rohevõrgustikku ei tohi kavandada parklat. Kuivenduskraavi ja äri- ning tootmishoonete vahelisele alale on planeeritud kõrghaljastusega ala. Planeerinuga on tagatud rohevõrgustiku koridori toimimine ja võimalikult vähene mõjutamine. Rohevõrgustiku ala jääb avatuks ja seda ei piirata aiaga ning rohevõrgustik ei ole läbi lõigatud. Planeeringuga ei ole rohevõrgustiku koridor takistatud ega piiratud. Hoonete välisvalgustus projekteerida selliselt, et see oleks võimalik suunata negatiivsete (valgusreostuse) mõjude vähendamiseks rohevõrgutiku alast eemale. 6.9.3. Keskkonnakaitsealased ettepanekud Priidu katastriüksusel paikneb kaks (olemasolevat) puurkaevu, mis tagavad veevarustuse Priidu katastriüksusel paiknevale elamule ning Vaela tee 29 katastriüksusel paiknevale äri- ja tootmishoonele. Eesti Geoloogiakeskus OÜ andmetel puuduvad puurkaevudel pass ja registreerimiskood. Vaela tee 29 katastriüksust teenindav puurkaev nähakse ette likvideeritavana. Olemasolevat elamut teenindav puurkaev on ette nähtud perspektiivselt likvideeritavana, kuid omanikul on võimalus puurkaev säilitada. Selleks on vajalik see seadustada vastavalt täna kehtivatele õigusaktidele. Puurkaevu saab säilitada ja lammutada vastavalt Ehitusseadustiku (EhS) ptk 14 ja keskkonnaministri määruse nr 43 09.07.2015 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid” alusel.

Vaela küla Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneering. Töö nr 300

14

6.9.4. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnev mõju erinevatele keskkonnateguritele Planeeritav maa-ala asub logistiliselt heas piirkonnas, vahetult riigimaantee 11115 Kurna-Tuhala tee läheduses, mis loob hea ühenduse nii Kiili keskusega kui ka naabervalla keskustega ning sellest tulenevalt võib järeldada, et tegu on areneva piirkonnaga. Ala on osaliselt kõrghaljastatud. Kõrghaljastus paikneb planeeringuala lääneküljel. Täiendav haljastus on kavandatud planeeringualal krundisiseselt, milleks on ette nähtud kasutada pikaealisi ja väärtuslikke liike. Hoonestatavate kruntide haljaspinna rajamise kohustus on minimaalselt 20% ulatuses planeeritud krundi pindalast ning sellest 60% peab olema kõrghaljastus. Planeeringu menetlemise käigus ei ole teada, millised tootmistegevused alal toimuma hakkavad, kuid detailplaneeringu alal ei ole lubatud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 nimetatud tegevused. Alal toimuma hakkavale tootmistegevusele keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 sätestatud eelhinnangu andmiseks esitab arendaja vallavalitsusele (otsustajale) koos tegevusloa (ehitusloa) taotlusega või §6 lõikes 24 nimetatud juhul järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom, mahud, energiakasutus, füüsilised näitajad, tegevusega kaasnevad

tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; tekkivad jäätmed ja nende käitlemine;

2) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest, sealhulgas heite suurusest; 3) tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas kliima-

muutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete alusel ning asja- kohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus;

4) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 5) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 6) teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt

tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;

7) muu asjakohane teave, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonna juhtimissüsteemi seaduse § 61 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest;

8) teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

6.9.5. Keskkonnalubade taotlemise vajadus Kavandatavale tegevusele võib olla edasine keskkonnalubade taotlemine vajalik järgnevatel juhtudel:  Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete

heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” sätestab saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on õhusaasteluba nõutav.

 Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 järgi tuleb enne ehitusloa taotlemist taotleda õhusaasteluba. Saasteluba on nõutav, kui käitise kõikide ühel tootmisterritooriumil asuvate põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on võrdne või suurem kui 1 MWth. Eeldatavalt kavandatava hoone puhul õhusaasteloa künniskoguseid ei ületata ja seega välisõhu saasteloa vajadus selgub edasisel projekteerimisel.

 Keskkonnaministri 19.12.2017 määrus nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja tegevuse registreering, registreeringu taotluse, tõendi ja aastaaruande vorm ning aastaaruande esitamise kord” kohaselt tuleb Keskkonnaametis paikse heiteallika käitaja tegevus registreerida, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel ületab 0,3 MWth, kuid on väiksem kui 1 MWth.

 Veeseaduse § 187 kohaselt on veeluba kohustuslik, kui sademevett juhitakse suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile.

 Vastavalt „Jäätmeseaduse” § 73 on jäätmeluba vajalik näiteks, kui kõrvaldatakse jäätmeid ja taaskasutatakse jäätmeid. Samuti on luba vajalik, kui ohtlike jäätmeid kogutakse või transporditakse, välja arvatud isiku enda tegevuse tulemusena tekkinud jäätmete kogumiseks ja veoks. Täpsustavad nõuded on esitatud keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded”.

Vaela küla Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneering. Töö nr 300

15

 Kompleksloa kohustus on määratud „Tööstusheite seaduse” § 19 lg 3 alusel ning sealsed nimetatud alltegevuse valdkondade loetelu tegevusvaldkondade raames ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba on esitatud Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruses nr 89 „Alltegevuse valdkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba”.

6.9.6. Müra ja vibratsioon Detailplaneeringu ala piirneb põhjas kõrvalmaantee 11115 Kurna-Tuhala tee (edaspidi riigitee). Nimetatud maanteelt tulenev liiklusmüra on olulisem planeeringu ala mürataset mõjutavaks aspektiks. Seega tuleb projekteerimise käigus arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Kõrvalmaantee 11115 Kurna-Tuhala tee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2019. a 3835 a/ööpäev. Välisõhus levivale mürale kehtivad Eestis normtasemed, mis on sätestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooni- nõuded. Kaitse müra eest” toodud nõudeid ja rakendada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” nõudeid. Mürakaitse rakendamise meetmed:

 Hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Nimetatud standardi kohaselt tuleb eluhoonete välispiiride üksikud elemendid valida selliselt, et välispiiride ühisisolatsioon R`tr,s,w

1+Ctr 2 ei oleks väiksem standardi tabelis 6.3 (välispiiridele esitatavad

heliisolatsiooninõuded olenevalt välise müra tasemest) toodud piirväärtusest;  akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende

heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid;

 planeeringuga võib lisanduda täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu ala ja lähialaga;

 arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

Transpordiamet ei võta endale kohustusi liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

1 Õhumüra isolatsiooni indeks, arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi ja välisisolatsiooni vahel (s.o ehitise välispiiride ja selle elementide heliisolatsiooni). 2 Transpordimüra spektri lahjendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO 717-1.

Vaela küla Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneering. Töö nr 300

16

6.10. Jäätmete käitlemine Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Kiili Vallavolikogu 19.04.2012 määrusele nr 5 „Kiili valla jäätmehoolduseeskiri” ja jäätmeseadusele. Tootmisjäätmete käitlemise (sorteerimise, kogumise) kohad lahendatakse ehitusprojektiga hoone mahus või nähakse ette vastava ehitise (näit. jäätmemaja) rajamine. Olmejäätmete sorteerimine tuleb teostada tekkekohas ning kogumine toimub sorteeritult kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Tootmisel võimalikud tekkivad ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi ja antakse üle vastavat litsentsi omavale ohtlike jäätmete käitlusettevõttele. Prügikonteinerid paigutatakse igale krundile soovituslikult sõidutee lähedusse. Kogumismahutite asukohad määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. Jäätmete kogumist tuleb läbi viia sorteeritult, et võimaldada jäätmete taaskasutamist ja kõrvaldamist (viimist keskkonda) ning luua võimalus ohtlike jäätmete kogumiseks ja äraveoks spetsiaalsetesse ladustamiskohtadesse. 6.11. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised:  nähtavus;  juurdepääsuvõimalus;  territoriaalsus;  atraktiivsus;  vastupidavus;  valgustatus.

Käesolev planeering soovitab:  krundid valgustada ja heakorrastada;  tagada hea nähtavus;  parkida sõidukid oma krundile;  kasutada vastupidavaid materjale;  paigaldada selged viidad;  selgelt eristatavad juurdepääsud.

6.12. Meetmed tuleohutuse tagamiseks Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks on siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Tulekustutusvee lahendus vastavalt EVS 812-6:2012+A1:2016 „Ehitise tuleohutus” osa 6-le „Tuletõrje veevarustus”. Tuleohutusest tulenevalt on naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline minimaalne vahekagus ette nähtud 8 m. Hoonete rajamisel teineteisele lähemale kui 8 m ning kinnise ehitusviisi puhul on tuleohutuse tagamiseks vajadus rajada tulemüür. Ehitades abihoonet naaberkrundi piirile lähemale kui 4 m tuleb rajada krundi piiri poolne hoone sein tulemüürina või sõlmida naabriga kokkulepe, et naaber võib hoonet ilma tulemüürita ehitada 8m kaugusele olevast hoonest. Olemasoleva eramu abihoone, pos 8, asub krundi piiril, kuid naaber katastriüksusel lähim hoone asub 20 meetri kaugusel abihoonest. Vastav kokkulepe on naabrite vahel sõlmitud. Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Joonisel AS-04 Põhijoonis on näidatud lubatud hoonestusala. Tuletõrjevesi saadakse tee maa-alale ette nähtud kahest hüdrandist (vt joonis AS-05 Tehnovõrkude joonis). Hüdrandid on planeeritud transpordi maa-alale. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoonete juurdepääsu teed on vähemalt 3,5 meetrit laiad. Planeeritavale alale on juurdepääs tagatud kõrvalmaanteelt 11115 Kurna-Tuhala tee.

Vaela küla Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneering. Töö nr 300

17

6.13. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-04, AS-05 ja kirjeldatud joonise AS-04 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda. Pos 2

- Planeeritava reoveepumpla kuja r=20 m; - elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks.

Pos 3 - Olemasolevatele madal- ja kõrgepinge kaablitele äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole

kaabli teljest, võrguvaldaja kasuks; - elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks; - keskpinge maakaablitele, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja

kasuks. Pos 4

- Elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks.

Pos 5 - Elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks.

Pos 6 - Elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks.

Pos 7 - Planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks; - Elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks.

Pos 9 - Olemasolevatele madal- ja kõrgepinge kaablitele äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole

kaabli teljest, võrguvaldaja kasuks. Pos 10

- Olemasolevatele madal- ja kõrgepinge kaablitele äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaabli teljest, võrguvaldaja kasuks;

- keskpinge maakaablitele, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks.

Pos 11 - Keskpinge maakaablitele, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja

kasuks; - elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks.

Pos 12 - Planeeritava reoveepumpla kuja r=20 m.

Pos 13 - Elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks; - keskpinge maakaablitele, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja

kasuks; - planeeritava reoveepumpla kuja r=20 m.

Pos 14 - Keskpinge maakaablitele, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja

kasuks; - planeeritava reoveepumpla kuja r=20 m.

6.14. Tehnovõrkude lahendus Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimise lahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused ja asukohad täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus arvestades Jussinuka katastriüksuse vajadusetega.

Vaela küla Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneering. Töö nr 300

18

Tehnovõrkude riigiteega ristumisel tuleb need rajada kinnisel meetodil ning projektide lahendused tuleb kooskõlastada Transpordiametiga. Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel AS-05 Tehnovõrkude joonis, AS-05-01 Tehnovõrkude joonis Leht 1 ja AS-05-02 Tehnovõrkude joonis leht 2. 6.14.1. Veevarustus ja kanalisatsioon Planeeritava ala veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud vastavuses Kiili KVH OÜ 08.10.2019 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 785 ühendusega olemasolevate 11115 Kurna-Tuhala teega paralleelselt kulgevate veetorustiku ja reovee kanalisatsiooni survetorustikuga. Planeeritav vajalik olmevee kogus ca 20 m3/d ja ärajuhtimist vajav reovee kogus ca 20 m3/d. Igale krundile on ette nähtud eraldi maakraan, krundi piirist ca 1 m kaugusele avalikule maa-alale, mis jääb ühtlasi krundi liitumispunktiks ühisveevärgiga. Moodustataval elamumaa krundil pos nr 8 asub kaks olemasolevat puurkaevu, tagavad veevarustuse olemasolevale elamule ning Vaela tee 29 katastriüksusel paiknevale äri- ja tootmishoonele. Puurkaev, mis tagab veevarustuse Vaela tee 29 katastriüksusele nähakse ette likvideeritavana ning ette on nähtud liitumine ÜVK-ga. Puurkaev, mis tagab veevarustuse olemasolevale elamule, tuleb likvideerida (tamponeerida) juhul, kui seda ei ole võimalik seadustada, näiteks kaevu veekvaliteet ei vasta nõuetele või kaev on ehituse konstruktsioonilt amortiseerunud ja seda ei ole otstarbekas või ei saa rekonstrueerida. Juhul kui puurkaev soovitakse säilitada on vajalik see seadustada vastavalt kehtivatele õigusaktidele (vastavalt Ehitusseadustiku (EhS) ptk 14 ja keskkonnaministri määrus nr 43 09.07.2015 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“). Puurkaevu likvideerimisel peab lähtuma Ehitusseadustiku (EhS) ptk 14 ja keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid”. Planeeritud on võimalus liituda ühisveevõrguga, vt ka tehnovõrkude joonis. Reoveekanalisatsiooni eelvooluks on 11115 Kurna-Tuhala teel asuv survekanalisatsioonitoru De160. Planeeringualale on planeeritud maa-ala reovee pumpla tarbeks kuja raadiusega 20 m. Tööprojektiga täpsustada reovee pumpla vajadust. Kanalisatsiooni ühinemispunktist kuni reoveepumplani on ette nähtud survekanalisatsioonitrass ning reoveepumplast kuni kruntideni on kanalisatsioonitrass ette nähtud isevoolsena. Detailplaneeringu käigus moodustatavate uutele kruntidele projekteeritakse kanalisatsiooni vaatluskaev, mis jääb krundi liitumispunktiks ühiskanalisatsiooniga. Kanalisatsioonikaev projekteerida krundi piirist kuni ühe meetri kaugusele avalaikult kasutatavale maale. Ühisveevärk ja ühiskanalisatsiooni torustikud ning moodustatavate kruntide liitumispunktid projekteeritakse ja ehitatakse välja vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele ning kehtivatele normidele RIL 77-1990, kuid mitte sõidutee alla. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike kaitsetsooni ulatuses sõlmida isiklik kasutusõiguse leping Kiili KVH OÜ kasuks. Vaela tee 29 katastriüksusel asub olemasolev reovee kogumismahuti, mis likvideeritakse ja katastriüksus liitub ühiskanalisatsiooniga. Krundil pos nr 8 on olemas lokaalne kogumismahuti. Krundile on planeeritud võimalus liituda reovee ühiskanalisatsiooniga.

Vaela küla Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneering. Töö nr 300

19

Planeeritava ala ühinemispunktid ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooniga ning moodustatavate kruntide liitumispunktid ühisveevärgi ja kanalisatsioonitrassidega on näidatud joonisel AS-05 Tehnovõrkude joonis, AS-05-01 Tehnovõrkude joonis Leht 1, AS-05-02 Tehnovõrkude joonis Leht 2. Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendus on põhimõtteline ning torustike ühendused kruntidele kuuluvad täpsustamisele järgnevate projekteerimisetappide käigus. 6.14.2. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine Detailplaneeringuga haaratud alal absoluutkõrgusmärgid jäävad vahemikku 43.63 kuni 47.13 m vahele. Planeeringuala kõrgemad kohad asuvad põhjapool ning maapind langeb lõunasuunas. Peale hoonete ehitamist krundi maapind tasandatakse ja krundisisene vertikaalplaneerimine lahendada hoone ehitusprojekti koosseisus. Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevee mitte kaldumine naaberalale. Hoonete suhtelise kõrguse ±0.00 määramisel lähtuda juurdesõidutee projekteerimisel valitud kõrgusmärkidest. Tee projekteerimisel arvestada maapinna looduslike kalletega. Teekatte pind rajada kõrgemale ümbritsevast maapinnast. Planeeringuala hoonestatavatel aladel drenaazisüsteem likvideeritakse ja näha ette igale planeeritud krundile sademevee ärajuhtimise süsteem, so vajadusel drenaaž hoonete ümber ja äravool kõvakatendite aladelt. Sademevee ärajuhtimiseks on planeeritud transpordimaale sademevee kanalisatsioon, kuhu juhitakse kõvakattega pindadelt ja hoone katustelt kogunenud sademeveed. Sademevee kanalisatsiooni eelvooluks on planeeringuala keskel asuv Saire kraav. Sademevee kanalisatsioonitrass kulgeb mööda transpordimaad kraavini. Parklatest suunatakse sademeveed I klassi õli- ja liivapüüduritesse ning puhastatud vesi juhitakse sademevee kanalisatsioonitrassi. Sademevee ärajuhtimiseks on igale krundile planeeritud õli-liivapüüdur. Planeeringuala põhjapoolsel alal, kus asuvad olemasolevad hooned immutatakse sademeveed pinnasesse krundi piirides Kogu ala kohta tervikuna tuleb koostada drenaaži ja sademevee kanalisatsiooni projekt, millel näidatakse ära likvideeritavad drenaaži torud, ümbertõstetavad-ühendatavad ja uued projekteeritavad torustikud. Projekteeritud drenaaži ja sademevee kanalisatsiooni süsteem ehitatakse välja üheaegselt teiste kommunikatsioonide rajamisega arendaja poolt. Sademevee kanalisatsiooni lahendus on põhimõtteline. Täpne vooluhulkade arvutus ja torustike tehnilised parameetrid täpsustatakse sademee kanalisatsioonitorustike tööprojektide käigus arvestades planeeringulahenduse põhimõtteid. 6.14.3. Elektrivarustus Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ Tallinna-Harju regioon poolt 01.10.2019 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 333813. Planeeringuala võrguühenduse maksimaalne läbilaskevõime amprites on kuue krundi kohta à 3×1440 A. Planeeritavate kruntide elektrienergiaga varustamine on ette nähtud põhjapoolsel planeeringualal asuvast alajaamast 7961:(Saue). Planeeringuala keskossa krundile pos 7 on kavandatud uus alajaam. Uus planeeritav alajaam saab toite 10 kV maakaablist. Tarbijateni on planeeritud alajaamast kuni hoonestusalani 0,4 kV maakaabelliin. Igale kahele krundile on planeeritud üks liitumiskilp. Liitumiskilpidest kuni elektripaigaldise peakilpi ehitab tarbija oma vajadustele vastavad liinid. Nii 0,4 kV maakaabelliinidele kui ka liitumiskilpidele on määratud servituudi seadmise vajadusega alad piki kvartalisiseseid teid, väljaspool sõiduteid. Kruntide liitumiskilpide kohale ja 1 m raadiuses ümber kilbi on määratud servituudi seadmise vajadusega ala kilbi teenindamiseks, kuhu peab olema vaba juurdepääs. Planeeritavate teede äärde on ette nähud välisvalgustus – metallpostidel LED eelprogrammeeritavad valgustid toitega maakaablilt. Hoonete välisvalgustus projekteerida selliselt, et see oleks võimalik suunata negatiivsete (valgusreostuse) mõjude vähendamiseks rohevõrgutiku alast eemale. Kõik planeeringualal projekteeritud tehnovõrkude tööprojektid kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga. Elektrivarustuse lahenduse väljaehitamiseks tellida tööprojekt, mis kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega.

Vaela küla Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneering. Töö nr 300

20

6.14.4. Sidevarustus Sidevarustuse lahenduse koostamisel on lähtutud Telia Eesti AS (edaspidi Telia) poolt 18.10.2019 väljastatud telekommunikatsioonialastest tehnilistest tingimustest nr 32797998. Planeeringuala piirkonnas puudub võimalus liituda Telia kaablivõrguga ning sidevarustus lahendatakse mobiilvõrgu baasil. 6.14.5. Soojavarustus Planeeritavate hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalselt või gaasi baasil. Otstarbekas on kasutada maasoojuskütet. Lubatud on rajada horisontaalne maakollektor. Detailplaneering soovitab elektrikütte puhul kasutada säästlikumat soojuspumpa. Soovi korral kasutada kütteks gaasi. Gaasitorustik asub Kastani teel. Gaasi kasutamiseks tellida ehitusprojekti koostamisel võrguvaldajalt tehnilised tingimused. 6.14.6. Tänavavalgustus Kruntide sisene platside valgustus ehitada välja iga krundi oma elektrivarustuse baasil. Tänavavalgustus ehitada maakaabliga ühendatud metallmaste. LED valgustid peavad olema eelprogrammeeritud timmerdamisega DDF2. Tänavavalgustusel peab olema eraldi juhtimis- ja liitumiskilp. 6.15. Planeeringuala tehnilised näitajad Planeeritava ala suurus 19,94 ha Kavandatud kruntide arv 16 Krunditava ala maa bilanss: maatulundusmaa 92480 m² 46% tootmismaa 68745 m² 35% ärimaa 17186 m² 9% transpordimaa 16992 m² 8% elamumaa 3990 m² 2% Kavandatud hoonestustihedus 0,61 Planeeritud. parkimiskohtade arv: 636 Haljastus%: 22 – 43% 7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ja avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamine (krunt pos 10, 11, 12, 13, 14,16) 1. Arendaja ehitab omal kulul detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega

seonduvad rajatised, madal- ja kõrghaljastuse, välisvalgustuse, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised või tagab nende väljaehitamise kolmandate isikute poolt.

2. Kiili Vallavalitsus osaleb teede ja nendega seonduvad rajatiste projekteerimises ja ehituses vaid Arendajaga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles Arendaja kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee(de) uue ristumiskoha(de) ja sellega seotud tehnovõrkude ja -rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud.

3. Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud avalikult kasutatava transpordimaa tasulist võõrandamist Valla poolt ning Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise eest.

4. Detailplaneeringu järgse avalikult kasutatava tee valmimisel määratakse tee kas erateena avalikuks kasutuseks või nähakse ette transpordimaa tasuta võõrandamine Vallale. Vastavalt ehitusseadustiku § 94 alusel määrab eratee asukoha kohalik omavalitsus. Eratee avalikuks kasutamiseks määramiseks peab kohalikul omavalitsusel olema õigus teealuse maa kasutamiseks tulenevalt piiratud asjaõigusest. Kui maaomanik ei ole nõus leppima kokku piiratud asjaõiguse seadmiseks, on kohalikul omavalitsusel asjaõiguse omandamiseks õigus taotleda sundvalduse seadmist. Eratee avalikuks kasutamiseks määramisega lähevad kohalikule omavalitsusele üle kõik

Vaela küla Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneering. Töö nr 300

21

teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus. Halduslepingus võib tee omanikuga kokku leppida, et teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus jäävad eratee omanikule. Halduslepingu andmed kantakse maakatastrisse.

5. Detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega seonduvad rajatised, madal- ja kõrghaljastus, välisvalgustus, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised peavad vastama seaduses esitatud kvaliteedinõuetele.

6. Põhjendatud juhul on Kiili Vallavalitsusel, huvitatud isiku taotluse alusel, õigus lubada detailplaneeringu maa-ala arendamine etapiliselt.

7. Kui Arendaja esitab Vallale hoonete püstitamiseks ehitusloa taotluse enne kui Detailplaneeringujärgseid krunte teenindavad avalikult kasutatavad teed ja teedega seonduvad rajatised, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised (juurdepääsutee, elektri-, side-, veevarustuse-, vihmaveekanalisatsiooni-, reoveekanalisatsiooni torustik jne) on Arendaja poolt valmis ehitatud, siis tekib Vallal õigus nõuda hüpoteegi seadmist Valla kasuks.

8. Uute hoonete ehitamiseks ei hakata taotlema ehitusluba ning Kiili Vallavalitsus ei väljasta ehitusluba enne kui Arendaja poolt on valmis ehitatud Detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud teed ja teedega seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised. Detailplaneeringuga määratud avalikult kasutatavatelt teedelt peab olema tagatud juurdepääs avalikule teele.

9. Kõik tee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Kiili Vallavalitsusele nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda ehitusseadustiku § 99 lg 3 alusel Kiili Vallavalitsuselt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

10. Kiili Vallavalitsus osaleb vajadusel tee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee uue ristumiskoha ja sellega seotud tehnovõrkude ja -rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud.

Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse etapid) 1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega. 2. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate

tehnovõrkude, -rajatiste (kaugküte, vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, elekter, side jne) projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine.

3. Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamiseks.

4. Uute planeeritud avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste üleandmine võrguettevõtjatele.

5. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. 6. Valmisehitatud avalikult kasutatavate teede ja avalikult kasutatavate alade üleandmine

omavalitsusele. 7. Valmisehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate avalikes huvides olevate

tehnovõrkude, -rajatiste ja avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste kasutuslubade olemasolu.

Transpordiamet palub planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga:

 Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Palume arvestada, et transpordiamet osaleb teede ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isiku või kohaliku omavalitsusega (vastavalt PlanS § 131 lg 1 kohasele halduslepingule) sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik või kohalik omavalitsus kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsuks riigitee ristmiku ümberehituse ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. Leping sõlmitakse enne planeeringu järgsetele ehitusloa kohustuslikele hoonetele ehitusloa väljastamist.

 Tehnovõrkude riigiteega ristumisel tuleb need rajada kinnisel meetodil ning projektide lahendused tuleb kooskõlastada Transpordiametiga.

Vaela küla Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneering. Töö nr 300

22

Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused 1. Detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole

asutud ellu viima. Elluviimise all saab mõista eeskätt detailplaneeringu alusel toimingute tegemist alates ehituslubade taotlemisest.

2. Arendaja on kohustatud ehitama välja hiljemalt kolme (3) aasta jooksul alates detailplaneeringu kehtestamisest omal kulul ja ehituslubade alusel detailplaneeringuga ette nähtud detailplaneeringu järgse ja detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri, sh arendusetegevusega seotud avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-, sademevee kanalisatsiooni, elektri-, sidevarustuse jne) ja välisvalgustuse ehitamine. Tagatud peab olema, et planeeringualalt oleks tasuta juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning, et muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema tagatud ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

3. Planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.

Koostas: Keia Kuus, tehnik 15.03.2021

2_AS-04_Pohijoonis_A0_02_03_21.pdf

TEE KAITSEVÖÖND

M AAPAR

AN D

U SSÜ

STEEM I EESVO

O LU

K AITSEVÖ

Ö N

D I U

LATU S

106,5

16,0

30,0

19 ,0

48 ,0

10,0

TE E

K AI

TS EV

Ö Ö

N D

10,0

10 ,0

4,0

4,4

10,0

8,8

19,0

2,0 7,0

2, 0

7,0

2,0

7,0

2, 0

PR IID

U TE

E

30,0

15,0

27,0

15,0

14,0

10,0

PR IID

U TE

E

23,5

10 ,0

5, 5

olemasolev reoveemahuti

11115 KU RN

A-TU HALA TEE

M AA

PA RA

N D

U SS

Ü ST

EE M

I E ES

VO O

LU

KA IT

SE VÖ

Ö N

D I U

LA TU

S

12,0

165,0

1 53 704 - - -

Mp 100%

- -

k l a

s s

p a

r k i m

i s k o

h t a

d e

a r v : n

o r m

a t i i v n

e

j a

k a

v a

n d

a t u

d

arhitektuurinõuded

kitsendused

p o

s . n

r .

k r u

n d

i a

a d

r e

s s

a a

d r e

s s i

k r u

n d

i p

l a

n e

e r i t u

d

s u

u r u

s m

²

a l u

n e

p

i n

d m

²

m a

x . k o

r r u

s e

l i s u

s

( v a

j a

d u

s e

l m

i n

. )

h o

o n

e k õ

r g

u s ( m

)

m a

a s i h

t o

t s t a

r v e

j a

o

s a

k a

a l u

%

( d

e t a

i l p

l a

n e

e r i n

g u

l i i k i d

e k a

u p

a )

m a

a s i h

t o

t s t a

r v e

j a

o

s a

k a

a l u

%

( k a

t a

s t r i ü

k s u

s e

l i i k i d

e k a

u p

a )

s u

l e

t u

d b

r u

t o

p i n

d

k a

t a

s t r i ü

k s u

s e

l i i k i d

e k a

u p

a

h o

o n

e t e

a

r v

k r u

n d

i l ( h

o o

n e

/

m i n

. t u

l e

p ü

s i v u

s

s u

u r i m

e

h i t i s e

-

v õ

i

e t t e

p a

n e

k

M 100%

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

14 975

13 090

9204

11 065

3990

3800

1307

4584

1429

23 370

10 427

4942

TP 2 60 ; 60

TP 2 104 ; 104

TP 2

TP 3 2 ; 2

TP 2

-

Ä 20%/ The 80% Ä 20%/ T 80% 9000

15 600

11 040

13 440

13 000

27 750

EE 100% E 100% 1552

2420

L 100% L 100%

3000

5200

3680

4480

4390

9200

776

1210

h o

o n

e / a

b i h

o o

n e

3 ;12 m/ -

4300

31 936

2 ;9 m/ 1;4,5 m

2 ;9 m / -

h o

o n

e s t u

s a

l a

s u

u r u

s m

²

-

5440

8560

7450

8920

7405

16 350

776

1210

198 963

s u

u r i m

h

o o

n e

t e

k õ

r g

u s -

m a

a p

i n

n a

s t ( m

) /

a b

s o

l u

u t n

e

k õ

r g

u s ( m

)

-

55,83 m

56,28 m

57,11m

57,75 m

56,70m

56,01 m ; 51,51

9 m /55,68 m

a b

i h

o o

n e

)

2/-

1/1

2/-

15/1

618;636

74 ; 84

90 ; 98

87 ; 87

185 ; 185

16 ; 16

servituudi vajadus

Kokku

-

12 m/

12 m;4,5m/

3 ;12 m/ -

Ä 20%/ The 80%

Ä 20%/ T 80%

11a 1796

- -

- - -

- -

11b 2788

- -

- - -

- -

L 100% L 100%

-

- -

-

L 100% L 100%

·Hoonestusviis: lahtine; · Katusekalle: 0-30°; · Väline viimistlus: Betoon, klaas, tellis, krohv, puit ja

ilmastikukindel plaat; · Katusematerjal: Rullmaterjal või plekk; · Keelatud on kasutada imiteerivaid materjale; · Piire: Elamumaal ei tohi olla teede poolsed piirdeaiad

kõrgemad, kui 1,4 m ning kasutada puitaeda. Kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla kõrgusega kuni 1,6 m. Äri- ja tootmishoonete kruntidel võib kasutada maksimaalse kõrgusega 1,8 m traatvõrkaeda ja paistmatuid piirdeid, kui need on vajalikud müratõkke ja turvalisuse eesmärgil. Piirded ei tohi avandeda tänava poole. Piirded ei ole kohustuslikud; Keelatud on piirete rajamine rohevõrgustikku ja maaparandussüsteemi ning torustike kaitsevööndisse. Tuleb tagada rohevõrgustiku toimimine, sh loomade vaba liikumine.

·Hoone ± 0,00 on planeeritud maapinnast 0,3-0,5 m kõrgemale;

· Krunte pos 2 ja 3 ning 4, 5, 6 ja 7 on võimalik hooneid tuleohutusnõudeid järgides kokku ehitada.

· Arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemelise ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav;

·Hoonete arhitektuurne lahendus täpsustada eraldi eskiisprojektina eesmärgiga rajada planeeringualale maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustav hoone;

· Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Kiili valla ehitusameti arhitektiga esikiisi staadiumis.

· Rohevõrgustik

· Rohevõrgustik ·Rohevõrgustik

· Tee kaitsevöönd äärmise sõiduraja servast 30 m;

· Rohevõrgustik

· Rohevõrgustik · Rohevõrgustik

· Rohevõrgustik

· Alajaama kaitsevöönd 2 m alajaama seinast;

· Sidekaabli kaitsevöönd 1 m kaabli teljest;

56 111

EHITUSÕIGUSE TABEL

L 100% L 100%

-- - - ----

·Madalpinge õhuliini kaitsevöönd 1 m liini teljest; · Sidekaabli kaitsevöönd 1 m kaabli teljest;

Vaela tee 27

Priidu tee 1

Priidu tee 2

Priidu tee 4

Priidu

Vaela tee 29

Priidu tee 3

Priidu tee 5

Priidu tee 7

Priidu tee T1

Priidu tee T5

Priidu tee T3

Priidu tee T2

Priidu tee T4

· Elektripaigaldise liitumiskilbile, 1m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks;

· Keskpinge maakaablitele, äärmise kaabli teljest 1m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks;

· Planeeritud alajaamale, 2m laiuselt alajaama väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks; · Sidekaabli kaitsevöönd 1 m kaabli teljest;

· Madalpinge õhuliini kaitsevöönd 1 m liini teljest; · Sidekaabli kaitsevöönd 1 m kaabli teljest;

· Sidekaabli kaitsevöönd 1 m kaabli teljest; ·Madalpinge õhuliini kaitsevöönd 1 m liini teljest;

· Sidekaabli kaitsevöönd 1 m kaabli teljest;

· Olemasolevatele madal- ja kõrgepinge kaablitele äärmise kaabli teljest 1m mõlemale poole kaabli teljest, võrguvaldaja kasuks;

· Planeeritava reoveepumpla kuja r=20m;

· Elektripaigaldise liitumiskilbile, 1m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks;

· Keskpinge maakaablitele, äärmise kaabli teljest 1m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks;

93 802

15 38 776

-- - -

---- M 100% M 100% Jussinuka

· Tee kaitsevöönd äärmise sõiduraja servast 30 m;

57,87 m12 m/

16

11115 Kurna-

Tuhala tee

430 -- - -

- --- L 100% L 100%

· Tee kaitsevöönd äärmise sõiduraja servast 30 m; · Sidekaabli kaitsevöönd 1 m kaabli teljest; ·Maakaabelliini kaitsevöönd 1 m kaabli teljest; · Vee- ja kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2 m äärmise toru teljest;

·Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus, kaldast 12 meetrit; ·Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd (VeeS), kaldast 1 meeter;

PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD:

Planeeritava ala suurus 19,94 ha Kavandatud kruntide arv 16 Krunditatava ala maa bilanss:

maatulundusmaa 92 480 m² 46% tootmismaa 68 745 m² 35% ärimaa 17 186 m² 9% transpordimaa 16 992 m² 8% elamumaa 3990m² 2%

Kavandatud hoonestustihedus 0,61 Plan. parkimiskohtade arv: 636 Haljastus %: 22 - 43 %

Ehitiste otstarve

Asutuse asukoht

Korruselamute ala

Normatiivne parkimis-

kohtade arv krundil

Planeeritud parkimis-

kohtade arv krundil

Pos.2 Äri- ja tootmis-

hoone

Pos.3 Äri- ja tootmis-

hoone

1 / 150

9000 / 150 = 60 60

10415 600 / 150 = 104

Planeeritaval maa-alal kokku

618 636

Pos.4 Äri- ja tootmis-

hoone

1 / 150 8411 040 / 150 = 74

Pos.5 Äri- ja tootmis-

hoone

1 / 150 9813 440 / 150 = 90

Pos.6 Äri- ja tootmis-

hoone

1 / 150 8713 000 / 150 = 87

Pos.7 Äri- ja tootmis-

hoone

1 / 150 18527 750 / 150 = 185

Pos.8 Eramu

2 22

Pos.9 Äri- ja tootmis-

hoone

1 / 150 162420/ 150 = 16

PARKIMISKOHTADE KONTROLLARVUTUS

1

2

3

ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISE KOHTA

4

7

11

5

6

10

12

K o

h a

- a

a d

r e

s s

K r u

n d

i p

o s . n

r .

M a

a s i h

t o

t s t a

r v e

j a

o s a

k a

a l u

%

( k a

t a

s t r i -

ü k s u

s t e

l i i k i d

e k a

u p

a )

K r u

n d

i p

l a

n e

e r i t u

d

s u

u r u

s m

²

M o

o d

u s t a

t a

k s e

k i n

n i s t u

s t

L i i d

e t a

v a

t e

j a

l a

h u

t a

v a

t e

o s a

d e

s u

u r u

s e

d ( m

² )

O s a

d e

s e

n i n

e

s i h

t o

t s t a

r v e

k a

t a

s t r i ü

k s u

s e

l i i k i d

e s

M 100% 53 704 -53 704 M 100%Priidu (30401:001:0846)

Ä 20%

14 975 -14 975 M 100%Priidu (30401:001:0846)

T 80%

Ä 20%

13 090 -13 090 M 100%Priidu (30401:001:0846)

T 80%

Ä 20%

9204 -9204 M 100%Priidu (30401:001:0846)

T 80%

Ä 20%

11 065 -11 065 M 100%Priidu (30401:001:0846)

T 80%

Ä 20%

10 427 -10 427 M 100%Priidu (30401:001:0846)

T 80%

Ä 20%

23 370 -23 370 M 100%Priidu (30401:001:0846)

T 80%

8

E 100% 3990 -3990 M 100%Priidu (30401:001:0846)

Ä 20%

3800

T 80%

9

Vaela tee 29 (30401:001:1510) -3800 T 100%

1307 -1307 M 100%Priidu (30401:001:0846)L 100%

4584

-2788 M 100%Priidu (30401:001:0846)

L 100%

-1796 M 100%Jussinuka (30401:001:0471)

1429 -1429 M 100%Priidu (30401:001:0846)L 100%

13

4300 -4300 M 100%Priidu (30401:001:0846)L 100%

4942 -4942 M 100%Priidu (30401:001:0846)L 100%14

Vaela tee 27

Priidu tee 1

Priidu tee 2

Priidu tee 4

Priidu

Vaela tee 29

Priidu tee 3

Priidu tee 5

Priidu tee 7

Priidu tee T1

Priidu tee T5

Priidu tee T3

Priidu tee T2

Priidu tee T4

38 776 -38 776 M 100%M 100%15 Jussinuka

Jussinuka (30401:001:0471)

430 -430 L 100%16

11115 Kurna-

Kergliiklustee T43

Tuhala tee

L 100%

(30401:001:2113)

TULEMÜÜRI VAJADUS

JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITAV HALJASTUS

MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR

MOODUSTATAVA AJUTISE KRUNDI PIIR

KATASTRIÜKSUSE PIIR

SÄILITATAV HOONE/NAABERHOONE

OLEMASOLEV KERGLIIKLUSE ALA

MAAPARANDUSSÜSTEEMI EESVOOL

AJUTISE KRUNDI POSITSIOONI NUMBER

KRUNDI POSITSIOONI NUMBER

ÜKSIKELAMU HOONESTUSALA

ÄRI- JA TOOTMISHOONETE HOONESTUSALA

ALAJAAMA HOONESTUSALA

TEE KAITSEVÖÖND (50 m)

MAAPARANDUSSÜSTEEMI EESVOOLU KAITSEVÖÖND (VeeS), kaldast 1 m

MAAPARANDUSSÜSTEEMI EESVOOLU KAITSEVÖÖNDI ULATUS, kaldast 12 m

OLEMASOLEV METSA-ALA

PLANEERITAV KERGLIIKLUSE ALA

PLANEERITAVA ALA PIIR

TINGMÄRGID

REOVEEPUMPLA JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

OLEMASOLEVA TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

ROHEVÕRGUSTIK (vastavalt Kiili valla üldplaneeringule, kehtestatud 16.05.2013 Kiili Vallavolikogu otsusega nr 26)

M 100% - -

-- -

12m / - 3000 54403

2

12m / - 5200 85603

(3/-)

2

1

2 3

12m / - 3680 74503

(3/-)

2

12m / - 4480 89203

(3/-)

2

12m/- 9200 16 3503

(3/-)

2

EE 100% 9m/4,5m 776

7762 (2/2)

2

9m / - 1210 12102

(2/-)

2

L 100% - -

-- -

L 100% - -

-- -

L 100% - -

-- -

L 100% - -

-- -

L 100% - -

-- -

12m / - 4390 74053

(3/-)

2

4

5

6

7

8

9

11

11a

11b

14

13

Ä 20%, T 80%

(3/-)

Ä 20%, T 80%

PLANEERITAV AUTOLIIKLUSE ALA

OLEMASOLEV AUTOLIIKLUSE ALA

Sihtotstarve % detailplaneeringu liikides Kõrgus meetrites maapinnast Ehitisealune Hoonete arv krundilpindala (m²) (elamu/abihoone)

Korruste arv +/-

Hoonestusala suurus (m²)

PLANEERITAVA ÄRI- JA TOOTMISHOONE

1

Sihtotstarve % detailplaneeringu liikides Kõrgus meetrites maapinnast Ehitisealune Hoonete arv krundilpindala (m²) (elamu/abihoone)

Korruste arv +/-

Hoonestusala suurus (m²)

1 OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD

MADALPINGEKAABEL

KÕRGEPINGEKAABEL

MADALPINGE ÕHULIIN

KANALISATSIOONITORUSTIK

VEETORUSTIK

DRENAAŽITORUSTIK

SIDEKAABEL

Töö nr 300

M 1:1000

02.03.2021

AS - 04PÕHIJOONIS

HARJUMAA, KIILI VALD, VAELA KÜLA

PRIIDU KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

DP

L 100% - -

-- -

12

P

60

104

84

98

87

185

16

2

P PARKIMISKOHTADE ARV ÕUESn

L 100% - -

-- -

10

PERSPEKTIIVNE AUTOLIIKLUSE ALA

OLEMASOLEV PINNASTEE

VÕIMALIK ASUKOHT

TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

OLEMASOLEVA ALAJAAMA JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

PLANEERITAVA REOVEEPUMPLA KUJA

PROJEKTEERITUD MAHASÕIT: RIIGIMANTEE NR 11115 RISTUMISALA KM 5,63 PRIIDU TEEGA Töö koostas ViaVelo Inseneribüroo 09.03.2020, töö nr 0920

AUTOLIIKLUSE ALA

TUGIPEENRA SERV

KATTEMÄRGISTUS

LIKVIDEERITAV PINNASTEE

PUURKAEVU HOOLDUSALA 10 m

PUURKAEV

LIKVIDEERITAV PUURKAEV

M 100% - -

-- -

15

REOVEEMAHUTI

LIKVIDEERITAV REOVEEMAHUTI

Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerija Optimal Projekt OÜ

Kiili Vallavalitsus

Arhitekt I.Punger

Projektijuht A.Anton

Tehnik K.Kuus

MÄRKUSED:

1. JUSSINUKA KINNISTU (30401:001:0471) PAIKNEB PLANEERINGUALAS OSALISELT; 2. TOPO-GEODEETILISE ALUSPLAANI KOOSTAS GEODEESIAKESKUS G.E.POINT OÜ 2018. a, TÖÖ NR 18-G032; 3. PROJEKTEERITUD MAHASÕIDU KOOSTAS VIAVELO INSENERIBÜROO 09.03.2020, TÖÖ NR 0920. 4. HOONETE ARHITEKTUURNE LAHENDUS TÄPSUSTADA ERLADI ESKIISPROJEKTINA, EESMÄRGIGA RAJADA PLANEERINGUALALE JA 11115 KURNA-TUHALA TEE ÄÄRDE (KIILI VALLA OLULISEIM SÕIDUTEE) MAKSIMAALSELT SOBITUV JA ÜMBRUSKONNA ELUSKESKKONDA ESTEETILISELT JA VISUAALSELT VÄÄRTUSTAV HOONE. HOONETE PROJEKTEERIMISEL ARVESTADA KÕRGEMATE NÕUETEGA. EHITUSPROJEKT TULEB KOOSKÕLASTADA KIILI VALLA EHITUSAMETI ARHITEKTIGA ESKIISI STAADIUMIS. ESKIISLAHENDUS KOOSKÕLASTUS ON EHITUSLOA TINGIMUS, ILMA SELLETA EI VÕETA EHITUSLOA TAOTLUS MENETLUSSE; 5. NÄHTAVUSKOLMNURGAD JA NÄHTAVUSKAUGUSED ON VÄLJA TOODUD JOONISEL AS-06.

KÕNNITEE

L 100% - -

-- -

16

2_AS-05_Tehnovorkude_joonis_A0_02_03_21.pdf

TEE KAITSEVÖÖND

M AAPAR

AN D

U SSÜ

STEEM I EESVO

O LU

K AITSEVÖ

Ö N

D I U

LATU S

106,5

16,0

30,0

19 ,0

48 ,0

10,0

TE E

K AI

TS EV

Ö Ö

N D

10,0

10 ,0

4,0

4,4

10,0

8,8

19,0

2,0 7,0

2, 0

7,0

2,0

7,0

2, 0

PR IID

U TE

E

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

HK

2

1 1

3

W

1

W

1

W

1

W

1

30,0

15,0

27,0

15,0

14,0

10,0

PR IID

U TE

E

23,5

10 ,0

5, 5

11115 KU RN

A-TU HALA TEE

4

M AA

PA RA

N D

U SS

Ü ST

EE M

I E ES

VO O

LU

KA IT

SE VÖ

Ö N

D I U

LA TU

S

12,0

165,0

KP Olemasolev kõrgepingekaabel

W1.1 Planeeritav tänavavalgustuse kaabli trass

K R

U N

D I P

I I R

LÕIGE 1-1

W 1 . 1

K P

K R

U N

D I P

I I R

1,5m

10,0m

2,0m 5,85m

K P

0 , 1

5 m

2,0m

0,5m

8,0m

V1

K1 Planeeritav kanalisatsioonitrass

Planeeritav veetrass

W1 Planeeritav madalpingekaabli trass

W1.1 Planeeritav tänavavalgustuse kaabli trass

K R

U N

D I P

I I R

LÕIGE 2-2

W 1

K 1

W 1

. 1

K R

U N

D I P

I I R

3,0m

V 1

W 2

1,5m

16,0m

W2 Planeeritav maakaabli trass

0 , 5

m

0 , 5

m

2,0m 7,0m

K 2

0 , 5

m

1,0m

0 , 5

m

0 , 3

m

0,7m

7,0m 2,0m

1,5m

2,0m 1,5m

K2 Planeeritav veetrass

V1

K1 Planeeritav kanalisatsioonitrass

Planeeritav veetrass

W1 Planeeritav madalpingekaabli trass

W1.1 Planeeritav tänavavalgustuse kaabli trass

K R

U N

D I P

I I R

LÕIGE 3-3

W 1

K 1

W 1 . 1

K R

U N

D I P

I I R

3,0m

V 1

3,5m

19,0m

0 , 5 m

2,0m 7,0m

K 2

0 , 5 m

1,0m

7,0m 2,0m

2,0m

K2 Planeeritav veetrass

1,0m 1,0m

2,0m

V

K Olemasolev kanalisatsioonitoru

Olemasolev veetoru

KP Olemasolev kõrgepinge maakaablitrass

K A

T A

S T

R I Ü

K S

U S

E P

I I R

LÕIGE 4-4

V

3,2m 2,0m

11,5m 1,6m

2,2m

K P

K

K A

T A

S T

R I Ü

K S

U S

E P

I I R

K A

T A

S T

R I Ü

K S

U S

E P

I I R

11,5m3,2m

14,7m

0,7m 3,0m 1,5m

0 , 2 m

3,0m 1,5m

6,7m

1115 KURNA-TUHALA TEE

K R

U N

D I P

I I R

2,0m

0 , 5 m

2,0m

S

Olemasolev side kaablitrass

Töö nr 300

M 1:1000

02.03.2021

AS - 05TEHNOVÕRKUDE JOONIS (2 LEHTE)

HARJUMAA, KIILI VALD, VAELA KÜLA

PRIIDU KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

DP

TEHNOVÕRKUDE JOONISED

LEHT 1

LEHT 2

TULEMÜÜRI VAJADUS

JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITAV HALJASTUS

MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR

MOODUSTATAVA AJUTISE KRUNDI PIIR

KATASTRIÜKSUSE PIIR

SÄILITATAV HOONE/NAABERHOONE

OLEMASOLEV KERGLIIKLUSE ALA

MAAPARANDUSSÜSTEEMI EESVOOL

ÜKSIKELAMU HOONESTUSALA

ÄRI- JA TOOTMISHOONETE HOONESTUSALA

ALAJAAMA HOONESTUSALA

TEE KAITSEVÖÖND (50 m)

OLEMASOLEV METSA-ALA

PLANEERITAV KERGLIIKLUSE ALA

PLANEERITAVA ALA PIIR

TINGMÄRGID

JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

ROHEVÕRGUSTIK

PLANEERITAV AUTOLIIKLUSE ALA

OLEMASOLEV AUTOLIIKLUSE ALA

PLANEERITAVA ÄRI- JA TOOTMISHOONE

PERSPEKTIIVNE AUTOLIIKLUSE ALA

OLEMASOLEV PINNASTEE

VÕIMALIK ASUKOHT

OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD

MADALPINGEKAABEL

KÕRGEPINGEKAABEL

MADALPINGE ÕHULIIN

KANALISATSIOONITORUSTIK

VEETORUSTIK

DRENAAŽITORUSTIK

SIDEKAABEL

MÄRKUSED:

1. JUSSINUKA KINNISTU (30401:001:0471) PAIKNEB PLANEERINGUALAS OSALISELT; 2. TOPO-GEODEETILISE ALUSPLAANI KOOSTAS GEODEESIAKESKUS G.E.POINT OÜ 2018. a, TÖÖ NR 18-G032 3. DETAILPLANEERINGUGA ON ESITATUD PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS. TEHNOVÕRKUDE VAHELISED KAUGUSED JA ASUKOHAD TÄPSUSTUVAD ERIOSADE PROJEKTIDE KOOSTAMISE KÄIGUS, ARVESTADES JUSSINUKA KINNISTU VAJADUSTEGA; 4. PROJEKTEERITUD MAHASÕIDU KOOSTAS VIAVELO INSENERIBÜROO 09.03.2020, TÖÖ NR 0920; 5. NÄHTAVUSKOLMNURGAD JA NÄHTAVUSKAUGUSED ON VÄLJA TOODUD JOONISEL AS-06.

REOVEEPUMPLA JUURDEPÄÄSU-

OLEMASOLEVA TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

OLEMASOLEVA ALAJAAMA JUURDEPÄÄSU- SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

SURVEKANALISATSIOONITRASS

REOVEEPUMPLA

ELEKTRIVÕRGU LIITUMISKILP

PLANEERITAVAD TEHNORAJATISED

VEETRASS ISEVOOLNE KANALISATSIOONITRASS

MADALPINGE MAAKAABELW1

10 kV MAAKAABLITRASS

ÕLI- JA LIIVAPÜÜDUR

SADEMEVEE KANALISATSIOONITRASS

TÄNAVAVALGUSTUSE MAAKAABEL

ALAJAAM

HK

TULETÕRJEHÜDRANDI RAADIUS 150 m

TULETÕRJE VEEVÕTU HÜDRANT

KRUNDI POSITSIOONI NUMBER

Sihtotstarve % detailplaneeringu liikides Kõrgus meetrites maapinnast Ehitisealune Hoonete arv krundilpindala (m²) (elamu/abihoone)

Korruste arv +/-

Hoonestusala suurus (m²)

1 PARKLA SADEMEVEE SUUND PLANEERITAVASSE KRAAVI

PLANEERITAVA REOVEEPUMPLA KUJA

(vastavalt Kiili valla üldplaneeringule, kehtestatud 16.05.2013 Kiili Vallavolikogu otsusega nr 26)

PROJEKTEERITUD MAHASÕIT: RIIGIMANTEE NR 11115 RISTUMISALA KM 5,63 PRIIDU TEEGA Töö koostas ViaVelo Inseneribüroo 09.03.2020, töö nr 0920

AUTOLIIKLUSE ALA

TUGIPEENRA SERV

KATTEMÄRGISTUS LIKVIDEERITAV PINNASTEE

PUURKAEVU HOOLDUSALA 10 m

PUURKAEV

LIKVIDEERITAV PUURKAEV

M 100% - -

-- -

12m / - 3000 54403

2

12m / - 5200 85603

(3/-)

2

1

2 3

12m / - 3680 74503

(3/-)

2

12m / - 4480 89203

(3/-)

2

12m/- 9200 16 3503

(3/-)

2

EE 100% 9m/4,5m 776

7762 (2/2)

2

9m / - 1210 12102

(2/-)

2

L 100% - -

-- -

L 100% - -

-- -

L 100% - -

-- -

L 100% - -

-- -

L 100% - -

-- -

12m / - 4390 74053

(3/-)

2

4

5

6

7

8

9

11

11a

11b

14

13

Ä 20%, T 80%

(3/-)

Ä 20%, T 80%

L 100% - -

-- -

12 P84

L 100% - -

-- -

10

M 100% - -

-- -

15

PERSPEKTIIVSED TEHNORAJATISED

VEETRASS ISEVOOLNE KANALISATSIOONITRASS

olemasolev reoveemahuti

REOVEEMAHUTI

LIKVIDEERITAV REOVEEMAHUTI

Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerija Optimal Projekt OÜ

Kiili Vallavalitsus

Arhitekt I.Punger

Projektijuht A.Anton

Tehnik K.Kuus

KÕNNITEE

L 100% - -

-- -

16

MAAPARANDUSSÜSTEEMI EESVOOLU KAITSEVÖÖND (VeeS), kaldast 1 m

MAAPARANDUSSÜSTEEMI EESVOOLU KAITSEVÖÖNDI ULATUS, kaldast 12 m

2_LK-1_Liikluskorraldus_A1_25_02_21.pdf

Tee nimetus: Kurna - Tuhala AKÖL: 3835 autot ööpäevas, sõiduautosid 95%

Kiiruse piirang: 70 km/h

Nähtavuskaugus 260 m V 80 km/h Tase: (R)

Teekaitsev öönd 30 m

Külgnähtav us 16 m

normide ta bel 2.14 pr

oj.

kiirus 80 k m/h, tase

"R"

Teega külg neva vaba

ruumi

vähim laius 7 m

TEE KAITSEVÖÖND

30 ,0

10,0

PR IID

U TE

E

K2

KS 1

K2

KS 1

K2

11115 KURNA-TUHALA TEE

30 ,0

15 ,0

27 ,0

21 .8 5

951

953

951

3. 50

3. 50 3. 50

39.25

R =2

4. 00

R= 12

.0 0

R=36.00

R=24.00

R=12.00

R=36.00

Refrid gerat

ed Ar ticula

ted V ehicle

(16.5 m)

Refridgerated Articulated Vehicle (16.5m)

Refridg erated

Articu lated V

ehicle (16.5m

)

VASTUTAVPROJEKTEERIS

OBJEKT

KUUP.

STAADIUM

TELLIJA

PROJEKT

MÕÕTKAVA

JOONISE NIMI

JOONISE NR REV

TÖÖ NR

25.02.2021 ViaVelo Inseneribüroo OÜ; reg.kood 11712139; Magasini 29a-18, 10138 Tallinn; Tel: 5172182, [email protected]; www.viavelo.ee; MTR: EEK001192; EPE001115; ELK000063; EEP003424

0

DP liiklusR. MäeR. Mäe

1:500 LK-1

Liikluskorraldus 0920

Riigimaantee nr 11115 ristumisala km 5,63 Priidu teega Priidu DP kinnistu juurdepääs, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond Optimal Projekt OÜ

Vaela kulas Priidu detailplaneeringu koosk....pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kiili Vallavalitsus

[email protected]

Nabala tee 2a

75401, Harju maakond, Kiili vald,

Kiili alev

Teie 25.03.2021 nr 8-1/1135-30

Meie 01.04.2021 nr 7.1-2/21/825-4

Vaela külas Priidu kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Kiili vallas Vaela külas Priidu kinnistu

(katastritunnus 30401:001:0846) ja lähiala kinnistu detailplaneeringule (edaspidi planeering).

Planeeringu eesmärk on jagada Vaela külas Priidu katastriüksus tootmis- ja ärimaa kruntideks,

määrata moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse ulatus kuni 3-korruseliste äri- ja tootmishoonete

ehitamiseks ning lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ja

haljastus.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)

kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel ning

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiamet

projekteerimistingimuste menetlusse.

3. Transpordiamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isiku või

kohaliku omavalitsusega (vastavalt PlanS § 131 lg 1 kohasele halduslepingule) sõlmitud

kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik või kohalik omavalitsus kohustub korraldama ja

finantseerima planeeringuala juurdepääsutee, uue ristumiskoha ning sellega seotud

tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. Leping sõlmitakse enne

ehitusloakohustuslikele ehitistele ehitusloa väljastamist.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

taristu teenuste osakond

2 (2)

Lisa: 1. 1_Priidu_kinnistu_ja_lähiala_dp_seletuskiri_15_03_21.pdf

2. 2_AS-04_Põhijoonis_A0_02_03_21.pdf

3. 2_AS-05_Tehnovõrkude_joonis_A0_02_03_21.pdf

3. 2_LK-1_Liikluskorraldus_A1_25_02_21.pdf

Marje-Ly Rebas

58581095 [email protected]

image001.png

image002.png

image003.png

vallavalitsuse_korraldus_nr_533.pdf

KIILI VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kiili 21. november 2023 nr 533

Vaela külas Priidu kinnistu detailplaneeringu kehtestamine

Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 139 alusel, arvestades Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsust nr 26 “Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”, lähtudes Kiili Vallavalitsuse 01.07.2008 korraldusest nr 279 „Priidu kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine” ning arvestades 07.09.2022 sõlmitud halduslepingut nr 8-15/59-21.

Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Vaela külas. Planeeringuala suurus on 15,81 ha.

Planeeritaval maa-alal kehtib: Kiili valla üldplaneering

Detailplaneeringu eesmärk on jagada Priidu katastriüksus kuueks ärimaa sihtotstarbega, üheks äri- ja tootmismaa sihtotstarbega, üheks elamumaa sihtotstarbega, üheks tootmismaa sihtotstarbega, üheks maatulundusmaa sihtotstarbega ja üheksaks transpordimaa sihtotstarbega krundiks ning määrata moodustatud kruntidele ehitusõigus.

Maatulundusmaa sihtotstarbega krunt pos.1 on kavandatud olemasoleva metsamaa kohale. Uute ärimaa kruntidele nähakse ette kuni 3 maapealse korrusega hoonete ehitamise võimalus. Hoonestusalad on kruntidel pos 2 ja 3 ning 4 – 7 on üksteise suhtes krundipiiril ühendatud. Transpordimaaga ja maatulundusmaaga piirnedes on hoonestusala märgitud krundi piirist vähemalt 10 m kaugusele või lähtuvalt piirangust. Hooneid kruntidel pos 2 ja 3 ning 4, 5, 6 ja 7 on võimalik tuleohutusnõudeid järgides kokku ehitada. Juhul kui on vajadus rajada kruntidele pos 2 ja 3 üks hoone tuleb need krundid eelnevalt kokku liita ja ehitada ilma tulemüürita. Juhul kui on kruntide pos 4-7 on kavandatud rajada üks või mitut hoonet, siis vastavalt millistele kruntidele ühine hoone rajatakse, tuleb need krundid liita ja ehitada ilma tulemüürita. Krunt pos 8 on kavandatud olemasolevale elamule. Krundil säilitatakse olemasolev hoonestus ja täiendavat ehitusõigust ette ei nähta. Äri- ja tootmismaa krunt pos 9 (Vaela tee 29) on ette nähtud täiendav ehitusõigus lisaks olemasolevale.

Ärimaa kruntidele pos nr 2 – 7 on planeeritud järgnevad kasutusfunktsioonid: 11310 Hoolekandeasutuste hooned (nt päevakeskus, noortekodu, koolkodu, üldhooldekodu); 12100 Majutus- ja toitlustushooned (nt hotell, motell, külalistemaja, hostel); 12200 Büroohooned (sh piirkonda teenindavad bürood); 12330 Teenindushoone (nt sõidukite teeninduse, Ilu- ja isikuteenuste hoone, muu teenindushoone); 12600 Meelelahutus-, haridus- tervishoiu- ja muud avalikud hooned (nt kontserdi- ja universaalide hoone, perearsti keskus, töötervishoid, meditsiiniteenused, sh, muu vaba aeg);

12630 Haridus- ja teadushooned (nt koolimaja; lastehoid, lasteaed); 12640 Haiglad ja muud ravihooned (nt mini haigla, kliinik, veterinaaria kliinik, muu tervishoiuhoone); 12650 Spordihooned (nt võimla, ujula, jäähall; muu spordialane tegevus); Lisaks eeltoodule: Stock office, huviringid, perekeskus; kaubandus, toidupood. Eeltoodud kasutusfunktsioonide loetelu ei ole lõplik ja see täpsustub hoonete ehituslubade taotlemisel.

Krunt pos nr 17 on planeeritud tootmismaa sihtotstarbega olemasoleva alajaama tarbeks. Krundid pos 10 – 16 on planeeritud transpordimaa sihtotstarbega. Planeeritav transpordimaa krunt pos 11 tekib olemasolevast Priidu kinnistust eraldatava maatüki pos 11 b ja olemasolevast Jussinuka kinnistust eraldatava maatüki pos 11a liitmisel. Krunt pos nr 15 on kavandatud 11115 Kurna-Tuhala tee laienduse tarbeks ning krunt pos nr 16 Vaela tee 31 juurdepääsuks. Planeeringualale on ligipääs riigimaanteelt 11115 Kurna-Tuhala teelt.

Vaela külas Priidu kinnistu detailplaneeringu kehtestamise põhjendatus on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 1, detailplaneeringu seletuskiri on esitatud käesoleva korralduse lisana nr 2 ja põhijoonis on lisana nr 3.

1. Kehtestada Vaela külas Priidu kinnistu detailplaneering, mis on Kiili valla üldplaneeringu kohane ja mille on koostanud Optimal Projekt OÜ, töö nr 300.

2. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu kehtestamisest vastavalt planeerimisseaduse § 139 lg 3.

3. Kiili Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu kehtestamisest planeerimisseaduse § 139 lg 4 ja 6 nimetatud isikuid ja asutusi.

4. Käesoleva otsuse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.

5. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/ Vallavanem Tarko Tuisk

Vallasekretär

Lisad: 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 21.11.2023 korralduse nr 533 juurde 2. Detailplaneeringu lahenduse seletuskiri 3. Detailplaneeringu lahenduse põhijoonis