Kiri

EELNÕU

Transpordiameti korralduse „Rail Balticat ületava riigitee 58 Aluste‒Kergu km 7,60-8,81

ümberehitamise ja viadukti (Rail Baltic OR 1170) rajamise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 1

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Rail Balticat ületava riigitee 58 Aluste‒Kergu km 7,60-8,81 ümberehitamise ja viadukti

(Rail Baltic OR 1170) rajamise ehitusprojekti koostamiseks

1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS

Ehitustegevuse liik: Rekonstrueerimine

Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee

2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA

2.1.Asutus: Transpordiamet

2.2.Asutuse registrikood: 70001490

2.3.Ametniku nimi: Ave Kallo

2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise üksuse juhataja

3. TAOTLUSE ANDMED

3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse

puudumisel

3.2. Alus: Teehoiukava

Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on

haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2

4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED

4.1.Katastritunnus*: 27601:003:0057; 27601:003:0092; 27601:003:0139;

63801:001:0176; 63801:001:0196; 63801:001:0243;

63801:001:0616; 63801:001:0911; 63801:001:0922;

92901:001:0138; 93001:001:0029; 93001:001:0040;

93001:001:0041; 63801:001:0172; 63801:001:0241;

63801:001:0582; 63801:001:0910; 63801:001:0912;

63801:001:0921; 63801:001:0923; 92901:001:0137;

93001:001:0009

4.2.Koha-aadress: Pärnu maakond Põhja Pärnumaa vald (Viluvere küla)

Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas.

* Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Projektlahenduse

koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest

kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.

5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

5.1.Üldised

5.1.1. Olemasolev

olukord

Projekteeritav teelõik asub Põhja Pärnumaa vallas riigiteel 58

Aluste‒Kergu tee km 7,60-8,81. Viimane katte uuendamine

teostati lõigul 2009. aastal. 2022. aasta andmetel oli keskmine

ööpäevane liiklussagedus 820 autot ööpäevas.

Projekteerimistingimused antakse Aluste-Kergu tee viadukti

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori

asukoha määramine“ trassikoridorist väljaulatuvale osale.

5.1.2. Projekti eesmärk Rail Baltica maakonnaplaneeringu järgse eritasandilise

maanteeviadukti (Rail Baltic OR 1170) rajamise ehitusprojekti

koostamine, mis sisaldab muuhulgas tee katendi ning muldkeha

ümberehitamist (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud,

vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), et tõsta

liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi

kandevõimet ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

5.1.3. Lubatud suurim

sõidukiirus

90 km/h, põhjendatud juhtudel madalam

5.1.4. Projekteerimise

lähtetase

rahuldav

5.1.5. Sõiduradade arv 2

5.1.6. Ristlõige/

Sõidurada

Lähtuda juhisest „Riigiteede ristlõike valimise juhend“

5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud

5.2.1. Lähtuda Ehitusseadustiku alusel kehtestatud tee projekteerimise normidest ja

kehtivatest Transpordiameti juhistest ja juhenditest.

5.2.2. Projekti koosseisus näha ette riigiteel paiknevate riigiteede ja kohalike teede ristmike

rekonstrueerimine.

5.2.3. Näha ette liikluse rahustamise meetmed asulas lubatud sõidukiirusest

kinnipidamiseks.

5.2.4. Vajadusel näha ette lõiguti olemasoleva kiirusrežiimi ja/või selle ulatuse muutmine.

5.2.5. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima

arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).

5.2.6. Näha ette projektiga hõlmatud alal olemasolevate mahasõitude remont vastavalt

mahasõidu tüüplahendustele või mahasõidu likvideerimine, kui mahasõit on

ebavajalik või dubleeriv (näiteks: samale kinnistule mitu mahasõitu). Täiendavaid

mahasõite projektiga mitte kavandada.

5.2.7. Riigimaantee lõigus tuleb võimalusel ette näha olemasolevate mahasõitude ja

ühendusteede sulgemine või nende ühendamine piirkonnas paiknevate

mahasõitudega kogujateede/ühendusteede abil.

5.2.8. Teeregistris registreeritud mahasõidud on näidatud asendiplaani joonistel. Juhul, kui

projekteerimise käigus selgub, et joonisel ei ole olemasolevat mahasõitu näidatud,

kuid see on olemas ning kasutuses, siis näha ette mahasõidu rekonstrueerimine.

5.3.Kergliiklusteed

5.3.1. Kergliiklustee kavandamisel lähtuda Transpordiameti juhendist „Kergliiklustaristu

kavandamise juhend“.

5.3.2. Kergliiklustee laius 3,0 m, põhjendatud vajadusel kitsam.

5.4.Teega seotud rajatised (sillad, raudteeülesõidukoht jms)

5.4.1. Projekteerida riigiteele 58 Aluste–Kergu tee Rail Balticat ületav viadukt (BR 1170).

5.4.2. Rajatised projekteerida elueaga vähemalt 100 aastat.

5.4.3. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused.

5.4.4. Projektlahenduses arvestada kergliiklustee ületusega üle viadukti.

5.4.5. Viadukti projekteerimisel arvestada rajatiste jaoks vajalike hooldusteede ja

hooldealadega.

5.4.6. Viadukti projekteerimisel arvestada viaduktialuse raudteegabariidiga 7,03 m.

5.5.Teevalgustus

5.5.1. Valgustus projekteerida vastavalt juhisele „Riigimaanteede valgustamise juhis“.

5.6.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused

5.6.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.

5.6.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh

vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).

5.6.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt

vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks.

5.7.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded

5.7.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda

piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

5.7.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse

projektiga tehtavad tööd puudutavad.

5.7.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Rail Balticat

ületava riigitee 58 Aluste–Kergu km 7,60-8,81 ümberehitamise ja viadukti (Rail

Baltic OR 1170) rajamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja

kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse projekteerimistingimuste korraldusele).

5.7.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.

5.8.Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.8.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest

„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde

juhis“.

5.8.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui

perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

5.9.EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS

☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,

maaradari kasutamine on lubatud.

☒ Hüdroloogilised uuringud ja

arvutused

Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus.

5.10. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD

☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada

ristmiku läbilaskvust ja määrata

teenindustaset ning katte arvutamiseks

vajalikku koormussagedust.

5.11. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS

☒ Keskkonnamõjude

eelhindamine

Vajadusel enne ehitusloa andmist, kui „Hagudi –

Rapla ja Pärnu maakonna piir“ KMH käsitlus pole

piisav

☒ Keskkonnamõju hindamine Rail Baltica raudteetrassi lõigu „Hagudi – Rapla ja

Pärnu maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju

hindamine

☐ Ei kohaldu

Koostas: Kaarel Ilustrumm, projekteerimise üksuse projektijuht

Lisad:

1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem

2. Projekteeritava teelõigu trassiskeem

3. Projekteeritava teelõigu asendiplaan

4. Tingmärgid

Suure mahu tõttu on asukohaskeem, trassiskeem, asendiplaan ja tingmärgid kättesaadaval allpool

olevalt lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/f8MNRv5tOTBVvsy

Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur Juhtudel, kui tee ehitusprojekti realiseerimiseks on vajalik täiendava teemaa omandamine

koostatakse krundijaotuskava, kus näidatakse kinnistust vajaliku äralõike ulatus. Järgnevalt

on toodud maade omandamise etappide kirjeldus.

1. Maade omandamise menetluse alustamine Maa-amet saadab omanikule kinnisasja omandamise menetluse alustamise teate.

Teatega palutakse omanikult informatsiooni kinnisasjaga seotud ja kinnistusraamatusse

mitte kantud kolmandate isikute õigustest nagu ühisvara, rendi- ja üürilepingud ning

toetused jms. Samuti küsitakse kinnistuomaniku pangakonto numbrit ning määratakse teabe

taotlusele vastamise tähtaeg.

Ühtlasi teavitatakse omaniku, et Maa-amet alustab kinnisasja jagamisega seotud

toimingutega lähiajal ning tellib maakorraldustoimingute läbiviijalt (maamõõtja) kinnisasja

jagamise vastavalt krundijaotuskavale.

2. Maakorraldustööd kinnistu jagamiseks. Maakorraldustoiminguid läbi viiv isik saadab välja kutse piiri kindlakstegemisele ja

kättenäitamisele. Piiride maastikul kättenäitamisele ilmumata jätmise või seisukoha

esitamata jätmise korral loetakse piirimärkide asukohad ja nende alalhoiu kohustus

omaniku poolt kooskõlastatuks ja omanikule teatavaks tehtuks antud tähtkirjaga ja

märkusteta.

3. Kinnisasja omandamine kiirmenetluse korras Kui kinnisasjast omandatava osa eeldatav väärtus on alla 0,3-kordse Statistikaameti

avaldatud tehingule eelneva aasta (nelja viimase kvartali keskmine) keskmise

brutokuupalga (omandatava osa eeldavata väärtuse leiab Maa-amet), saadetakse omanikule

pakkumine kinnisasja omandamiseks kiirmenetluse korras. Kiirmenetluse tasu on

fikseeritud, mis koosneb kiirmenetlustasust ja motivatsioonitasust (0,8-kordne

Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta (nelja viimase kvartali) keskmine

brutokuupalk).

Nimetatud summad on kinnisasja kohta (tasu jaguneb kõigi omanike vahel) ning muutuvad

vastavalt Statistikaameti poolt avaldatud andmetele.

4. Hindamisaruanne kinnisasja tasu ja täiendava hüvitise määramiseks. Maa-amet koostab ise või tellib 7. taseme vara hindaja kutset omavalt kinnisvara hindajalt

hindamisaruande kinnisasja hüvitusväärtuse määramiseks. Hindajal on kohustus tutvuda

objektiga kohapeal ning kontakteeruda kinnistu omanikuga või esindajaga kinnistuga

seotud informatsiooni ja selgituste saamiseks (rendi/üürilepingud, toetused jms). Vajadusel

on hindaja kohustatud selgitama omanikule või esindajale hüvitusväärtusega seonduvat.

5. Hinnapakkumine kinnistu omanikule ja läbirääkimised. Maa-amet esitab kinnistu omanikule hinnapakkumise kinnistust vajaliku äralõike

omandamiseks Eesti Vabariigile. Pakkumus koosneb kinnisasja tasust, motivatsioonitasust

ja täiendavast hüvitisest asjaajamisega kaasnevate kulude eest.

Kui kinnistu omanik soovib kinnistust omandatava äralõike vahetamist teise maatükiga

ning juhul kui vahetamine on võimalik, teeb Maa-amet pakkumuse kinnisasja piiride

muutmiseks maakorralduse käigus või kinnisasja osa vahetamiseks riigile kuuluva

kinnisasjaga. Kui kinnisasja omanik nõustub pakkumusega, siis otsustab Maa-ameti

peadirektor või majandus- ja taristuminister kinnisasja omandamise või vahetamise.

6. Võlaõigusliku lepingu sõlmimine. Pärast omandamise otsuse vastuvõtmist sõlmitakse vajadusel notaris võlaõiguslik leping,

millega tasutakse omanikule 50% kinnistust tehtava äralõike maksumusest ja märgitakse

ära kinnistust võõrandatava äralõike hind ning mägitakse, et äralõike suurus võib

mõõdistamise käigus, kas suureneda või väheneda ning kinnistusraamatusse tehakse kanne

„Eelmärge kinnistu jagamise käigus moodustuva kinnistu omandiõiguse üleandmise nõude

tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks“.

Võlaõigusliku lepingu allkirjastamisega annab kinnistu omanik Eesti Vabariigile õiguse

alustada äralõikel ehitustegevusega.

7. Asjaõigusliku lepingu sõlmimine. Kui kinnisasja jagamine on lõpule viidud ja uued jagamise järgsed katastriüksused

maakatastris registreeritud, sõlmitakse kinnistu omanikuga asjaõiguslik leping kinnisasja

omandi üleandmiseks Eesti Vabariigile ning tasutakse omanikule ülejäänud osa

müügihinnast ning seaduses ettenähtud täiendavad hüvitised (motivatsioonitasu,

asjaajamishüvitus). Kui mõõdistamise käigus on äralõike pindala vähenenud või

suurenenud, korrigeeritakse vastavalt ka müügihinda.

Maa-amet korraldab kinnistu jagamisega seotud notariaalsete lepingute sõlmimise, kinnistu

jagamise maakorraldustööde ja muu võimaliku tee ehitamiseks vajaliku äralõike Eesti

Vabariigile omandamise menetlusega kaasnevate kulude maksmise.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lugupeetud kinnisasja omanik

06.12.2023 nr 8-1/21-024/25195-1

Rail Balticat ületava riigitee 58 Aluste‒

Kergu km 7,60-8,81 ümberehitamise ja

viadukti (Rail Baltic OR 1170) rajamise

ehitusprojekti koostamiseks

projekteerimistingimuste menetlusse

kaasamine

Transpordiamet algatas projekteerimistingimuste andmise menetluse Rail Balticat ületava riigitee

58 Aluste‒Kergu km 7,60-8,81 ümberehitamise ja viadukti rajamise ehitusprojekti koostamiseks.

Projekti eesmärk on Rail Baltica maakonnaplaneeringu järgse eritasandilise maanteeviadukti (Rail

Baltic OR 1170) rajamise ehitusprojekti koostamine, mis sisaldab tee katendi ning muldkeha

ümberehitamist (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, vete äravoolusüsteemid,

liikluskorraldusvahendid jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi

kandevõimet ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 31 lg 3 alusel esitame Teile kui puudutatud kinnisasja(de)

omanikule teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks projekteerimistingimuste eelnõu

(lisa 1). Palume Teie arvamus või ettepanekud esitada hiljemalt 18.12.2023 e-posti aadressile

[email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole arvamust esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

EhS § 31 lõike 6 alusel, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta

arvamust avaldada.

Maantee ümberehitamine kavandatakse valdavalt olemasoleva teemaa (katastriüksuse) piirides,

kuid mõnes kitsamas kohas ei pruugi ümberehitatav teelõik mahtuda teemaale ja võib ulatuda ka

teega piirnevatele maaüksustele, sh Teile kuuluva(te)le kinnisasja(de)le. Võttes aluseks EhS § 26

lõike 5, teavitab Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse käigus Teid kui kinnisasja

omanikku, kelle kinnistu osas võib projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja

või selle osa avalikes huvides omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse

seadmise vajaduse. Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur on kirjeldatud lisas 2.

2 (2)

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Kaarel Ilustrumm poole (tel +372 55578458, e-post

[email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaarel Ilustrumm

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

Lisad: 1. Rail Balticat ületava riigitee 58 Aluste‒Kergu km 7,60-8,81 projekteerimistingimuste

eelnõu

2. Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur

55578458, [email protected]