Harju maakonnas Kiili vallas Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneeringu koostamise algatamine

Lisa 1 Kiili Vallavalitsuse 16.01.2024

korraldusele nr 18

Seletuskiri

Detailplaneeringu nimetus: Vaela küla Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering.

Detailplaneeringu koostaja Detailplaneeringu koostab OÜ Hendrikson & Ko.

1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib:

 Kiili valla üldplaneering

Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Vaela külas. Planeeringuala suurus on 10,7 ha.

Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):

Kinnistu aadress Kinnistu suurus Katastriüksuse number

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 Hansu 5,00 ha 30401:001:0369 Maatulundusmaa 100% 2 Aidamehe 4,00 ha 30401:001:1166 Maatulundusmaa 100% 3 Vaela tee 59 16892 m² 30501:001:0607 Maatulundusmaa 100%

Olemasolev keskkond Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid.

Olemasolev tehnovarustus Puuduvad.

Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs detailplaneeringu alale on Vaela teelt.

ÜVK kohustus ÜVK liitumised kohustuslikud.

2. Taotluse eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Vaela külas Hansu (30401:001:0369), Aidamehe (30401:001:1166) ja Vaela tee 59 (30401:001:2019) kinnistute jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine.

Detailplaneeringuga moodustatakse min 1 äri- ja tootmismaa krunt ja min 1 transpordimaa krunt. Äri- ja tootmismaa krundile tohib ehitada min ühe kuni kolmekorruselise hoone kõrgusega kuni 20,0 m ning krundi suurim ehitisealune pind kuni 50 000 m2. Äri- ja toomismaa hoonestustihedus kuni 1,23 ja krundi täisehituse protsent kuni 61%. Krundi minimaalne haljastuse protsent on 20%, millest minimaalselt 60% peab olema kõrghaljastatud ala. Kruntide arv ja suurus võivad täpsustuda

1/8

detailplaneeringu koostamise käigus (kruntide arvu suurenemisel ehitusõigus ei suurene). Parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Hoonete eskiislahendus kooskõlastada, enne ehitusloa taotlemist, vallaarhitektiga. Arendajal tuleb esitada vähemalt 3 alternatiivset piisavalt erinevat eskiislahendust. Kiili vald ja Huvitatud isik moodustatavad komisjoni eskiislahenduste arutamiseks ja asukohta paremini sobiva eskiisi leidmiseks. Tundlike alade eraldamiseks ja kaitseks müra, tolmu, reostuse vms eest, on vajalik kavandada piisava laiusega kõrghaljastatud puhvervöönd või rajada häiringu levikut takistav piire. Kaitsev piire või puhverala rajada häiringut põhjustava objekti territooriumile.

Detailplaneeringu ligipääsu lahenduse aluseks tuleb võtta Teedeprojekt OÜ poolt koostatud Riigitee nr 11115 Kurna–Tuhala km 2,196–4,556 ja riigitee nr 11507 Kangrumetsa tee km 0,000–0,550 eskiisprojekt. Täpsem lahendus on esitatud punktis 3.3.5 (Ristumine riigiteega nr 11502 Kurna tee). Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus on välja ehitada ringristmik vastavalt eelpool mainitud Teedeprojekt OÜ eskiisprojektile. Moodustatavad transpordimaa kinnistud kuhu planeeritakse uued sõidu- ja kõnniteed min laius peab olema 20,0 m (planeeritavate sõiduteede min laius 7 m ja kõnniteede min laius 2 m). Planeeringuga tuleb tagada ligipääs Ringi (30401:001:1511) kinnistule.

Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud teedeehituse ala spetsialist, maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja maastikuarhitekt.

Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

2/8

Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 katastriüksuste maakasutuse juhtfunktsiooniks Tootmismaa (T) ja kõrvalotstarbeks Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud äri- ja tootmishooned.

Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. toodud tingimused:  Maakasutuse juhtotstarve on tootmishoonete maa (T). Lubatud on maakasutuse

kõrvalotstarve – ärimaa (Ä) – juhul, kui krundil on lahendatud sellega seotud parkimisvajadused.

 Tootmistehnoloogia korraldada selliselt, et tootmismaa piiril jääks saastetaseme piirväärtus allapoole lubatud määra. Perspektiivis muuta kõigi vallas paiknevate tootmisettevõtete tehnoloogia keskkonda mittehäirivaks.

 Tootmisettevõtte territooriumist tuleb 20% haljastada. Haljastusest 60 % arvestada kõrghaljastusena.

 Maakasutuse juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B).  Äriga seotud parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides või ühisparklatena.  Ärihoonete ümbrused kujundada heakorrastatud haljasalaks.  Kuna valla arengu huvides pole otstarbekas haljastusega alasid kinni ehitada ärihoonetega,

määrata sellistele aladele täpsustatud juhtotstarve haljastatud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (BH).

 Haljastatud ja elanikele avalikus kasutuses vajalikel puhkeväärtuslikel aladel on võimalik vastavalt detailsemale krundi plaanile lubada puhkemajandust teenindavaid ehitisi (sh väike- ja ajutisi ehitisi), mis kuuluvad antud üldplaneeringu põhimõtete järgi büroo-, teenindus ja ärihoonete maa alla.

 Juba haljastatud aladel ehitamiseks kehtestatakse eritingimused: nt 20% krundist on ehitusala, 80% hoonete juurde kuuluv haljastatud ala hoonet ümbritseva haljasalana.

Antud detailplaneeringus on arvestatud eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.

4. Koostatav Kiili valla üldplaneering Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt on Kurna tee 38 katastriüksuse maakasutuse juhtfunktsioon tootmise maa-ala. Planeeringuala asub tiheasustusalas.

Joonis 2: Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust

3/8

Tootmise maa-alal on lubatud erinevad tootmis-, laohooned, hoidlad, põllu-, metsa-, jahi- ja kalamajandushooned ning neid teenindavad rajatised.

Tootmise maa-alal on lubatud: o Tootmishooned: maavarade kaevandamise ja töötlemise-, energeetikatööstuse-, keemiatööstuse-,

toiduainetetööstuse-, ehitusmaterjalide ja –toodete tööstuse-, kergetööstuse-, puidutööstuse-, masina- ja seadmetööstuse-, muu tootmishoone.

o Hoidlad ja laohooned: toiduainete lao-, vedelkütuse-, küttegaasi- jm terminali hoidla-, külm-jm laohoone.

o Põllumajanduse-, metsa-, jahi- ja kalamajandushooned: loomakasvatus-, sh karuslooma- või linnukasvatushoone, teraviljakuivati, loomasööda-, mineraalväetiste või taimekaitse-vahendite hoidla, muu põllu-, metsa-, jahi- või kalamajandushoone.

o Tootmise maa-alale võib lisaks kavandada muud tootmist teenindavad ning piirkonda sobituvad hooned ja rajatised, sh tehnovõrkudega seotud ehitised ja erihooned (nt jäätmekäitlus-, veepuhastusjaamahoone jm).

Ehitustingimused: o Hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind on 70%. Kaalutlusotsuse alusel on

põhjendatud juhul (nt kui lähipiirkonnas on piisavas mahus haljasalasid) lubatud ehitisealuse pinna osatähtsuse suurendamine.

o Alevisse ja alevikku kavandatav äri- ja tootmishoone max kõrgus on 12 m juhul kui hoone vahetusse naabrusesse jäävad eluhooned. Kõrguspiirang on vajalik, et tagada hoonete omavaheline sobivus ning sujuv arhitektuurne üleminek.

o Arvestada tundlike (elamud, ühiskondlikud hooned, puhkealad jm) alade paiknemisega lähinaabruses. Nendega vahetult külgneval alal ei ole lubatud kavandada olulist ruumilist mõju põhjustavat tegevust. Olulist ruumilist mõju põhjustav äri- ja tootmismaa planeerida väljapoole tihedama või kompaktsema asustusega piirkondi ning tundlikest aladest piisavasse kaugusesse.

o Tundlike alade eraldamiseks ja kaitseks müra, tolmu, reostuse vms eest, on vajalik kavandada piisava laiusega haljasriba või rajada häiringu levikut takistav piire. Kaitsev piire või puhverala rajada eelkõige häiringut põhjustava objekti territooriumile, va juhul kui müratundliku objektide kavandamine piirkonda toimub pärast häiringut tekitava objekti rajamist.

o Kui ala kuulub ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni piirkonda ning vastav taristu on välja ehitatud, siis on üldjuhul sellega liitumine kohustuslik.

5. Algatamise põhjendused Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Seega on menetluse mittealgatamine kooskõlas ka haldusmenetluse eesmärgipärasuse põhimõttega. Menetluse jätkamine olukorras, kus on ilmselge, et menetluse tulemusena sellel planeeringualal PlanS eesmärki ja põhimõtteid arvestava planeeringu kehtestamise otsuseni ei jõuta, tooks kaasa põhjendamatuid aja- ja ressursikulutusi kõigile osalistele.

Järgnevalt esitatakse kaalutlused, mille põhjal otsusele jõuti.

5.1. Kvaliteetne ruumiloome Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve. Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välisruumi ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome)

4/8

sisaldab planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri), ehitustegevust ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja liikumisvõimaluste, teenuste, metsamajandamise jm) ruumilist haldamist, eesmärgiga arendada olemasolevat elukeskkonda iga ruumiotsusega igaühele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus.

Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente (Ruumiloome töörühma lõpparuanne):

 ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi miinimumkriteeriumid;

 2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris - kõrge kvaliteediga ehituskultuuri edendamine;

 Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi saavutamine;  PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted;  Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise

juhend.

Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus -ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid vajadusi.

Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja asukoha alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka rahastamisettepanekute hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise) lähteülesannete ettevalmistamises jne. Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade (spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude erinevate tegevuskavade ja olukordade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et käsitletakse kõiki elukeskkonnaga seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning kaalutakse neid läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad olemasolevatest andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest sisuanalüüsist (andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest, seirest, kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed hindamismeetodid võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm kaardistamist, individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse jne.

Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur) kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad kultuuripärandile potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik täieliku versiooni leiab Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud aruandes „Towards a Shared Culture of Architecture – Investing in high-quality living environments for everyone“ („Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“). Joonisel 1 on esitatud võrkdiagramm, mis koostatud kontrollnimekirja lühiversiooni põhjal.

5/8

1 JUHTIMINE

2 FUNKTSIONAALSUS

3 KESKKOND

4 MAJANDUS

5 MITMEKESISUS

6 KONTEKST

7 KOHATUNNETUS

8 ILU

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Graafik 1: Detailplaneeringu võrkdiagramm

Lähtudes koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek ei ole olulisel määral vastuolus kvaliteetsele ruumiloome nõuetele.

5.2. Äri- ning tootmismaa moodustamise mõjud Kiili valla üldplaneering seab eesmärkideks (lk 6):

 atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna loomiseks püsielanikkonna kinnistamiseks ning avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks;

 elamuehituseks valla territooriumil koos elukeskkonna väärtuste säilitamise ja arendamise ning teiste maakasutusliikide tasakaalustatud arenguga.

Kiili valla üldplaneeringu peatükis 3.1 on esitatud ruumilise arenguga kaasneda võivad mõjud ja säästva arengu tingimused (lk 25). Kohe peatüki alguses on esitatud Kiili valla soovid: vald soovib lähtuvalt üldplaneeringust kujundada Kiili vallast meeldiva elamis- ja ettevõtluspiirkonna, kus elamine oleks sobitatud senisesse miljöösse ning tootmisel ei ole kahjulikku keskkonnamõju.

Üldplaneeringu peatüki koostamisel mõjude hindamisel arvestati:  uusehitised toovad kaasa püsivaid keskkonnamuutusi;  vee ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine tasakaalustab püsiva iseloomuga muudatuste

teket piirkonna looduskeskkonnale;  uushoonestus tuleb sulandada olemasoleva asustusega;  miljöö- ja maastikuväärtused on atraktiivse ehitatud keskkonna loomise eelduseks;  atraktiivne ja terve elukeskkond tagab elu- ja asukohavaliku olulise tegurina valla sotsiaalse

ja majandusliku arengu.

Planeeringuga kavandatud tegevustel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Positiivsed on need mõjud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja säästva arengu eesmärkide saavutamisele; negatiivsed mõjud on ebasoodsad, mis võivad seatud arengueesmärkide saavutamisel avalduda loodus-, majandus-, sotsiaal-, ja kultuurikeskkonnale. Kiili valla üldplaneeringus on ehitamisest tuleneda võivad mõjud esitatud tabelis 1 (lk 26). Antud juhul on

6/8

võetud aluseks eelpoolmainitud tabelis esitatud mõjud (positiivsed ja negatiivsed) ja kaalutud nende mõju detailplaneeringu elluviimise puhul. Tulemused on esitatud tabelis 3.

Mõju Tulemus

elukeskkonna kvaliteet ja elamistingimused.

Positiivne mõju: Elukeskkonna kvaliteet suureneb. Olemasolev hooldamata rohumaa ala korrastatakse ja luuakse juurde mitu ärimaa krunti. Negatiivne mõju: elamistingimused kohalikele elanikele ei parane pigem halvenevad. Suureneb liikluskoormus ja sellega kaasnevad negatiivsed mõjud. Elamu kruntide läheduses on kohe äri- ja tootmisala.

majandusliku arengu intensiivistumine Pigem positiivne mõju: Uue ärimaa loomisega suureneb mõju majanduslikule arengule.

uute elanike tulek piirkonda, suurendab nii valla kui ka teenuse pakkujate tulusid

Positiivne mõju: Uue ärimaa loomisega aga suureneb kindlasti mõju majanduslikule arengule.

transpordi-ja infrastruktuuri paranemine

Negatiivne mõju: Liikluskoormus suureneb ja suureneb koormus valla eelarvele. Positiivne mõju: Uue ärimaa loomisega parandatakse liikluskorraldust ja liiklusohutust.

ühistranspordi tasuvuse paranemine Negatiivne mõju: Kiili valla elanikud kasutavad enamuses autosid (Juuni 2017 - jaanuar 2018 Harjumaa, Kohila ja Rapla elanike liikumisviiside uuring. Küsitlusuuringu viis läbi AS Kantar Emor. Uuringu tellija: Maanteeamet).

liikumisvõimaluste ja juurdepääsetavuse paranemine

Negatiivne mõju: Liikluskoormus suureneb ja suureneb koormus valla eelarvele.

loodusmaastiku asendumine tehismaastikuga (looduskoosluste hävimine)

Pigem positiivne mõju: 2 uue elamuühiku moodustamine olemasolevate elamumaa arvelt. Puudub mõju loodusmaastikule kuna tegemist on juba olemasoleva elamumaaga.

maastiku killustumine Pigem positiivne mõju: 2 uue elamuühiku moodustamine olemasolevate elamumaa arvelt. Puudub mõju loodusmaastikule kuna tegemist on juba olemasoleva elamumaaga. Maastiku killustumist planeeringu elluviimisel ei toimu.

põllumaastiku ja selle harimise tasuvuse vähenemine

Puudub mõju: Põllumajandusliku maa vähenemist ei toimu.

maaparandussüsteemide rikkumine Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

kinnisvaraarenduse muutumine valdavaks maakasutuseks – söötis kõlvikud

Puudub mõju: Ehitustingimustega on võimalik seada täiendavad tingimused.

ehitusalade stiihiline areng Positiivne mõju: Elukeskkonna kvaliteet suureneb. Areng on jätkuv olemasolevale. Ehitustingimustega on võimalik seada täiendavad tingimused.

sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri rajamise vajadus – suur koormus valla eelarvele

Puudub mõju: Ärimaa loomisega ei kaasne täiendavaid kulusid valla eelarvele.

võimalik loodusliku reljeefi muutmine, mõjud pinnasele (mõju avaldavad transport, pinnasetööd, ehitusprahi laokile jätmine)

Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

pinna-ja põhjavete reostusohu suurenemine

Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

ökoloogiliste protsesside kulg võib olla takistatud

Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

radoonioht siseõhus Puudub mõju: projekteerida ja ehitada radooniohutu hoone

võimalik visuaalne reostus Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

7/8

Tabel 1: Detailplaneeringu mõjud.

Lähtudes tabelis 3 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga kavandatud tegevustel on mitmed negatiivsed mõjud (4) kuid positiivsed mõjud (7) on mõningas ülekaalus. Mitmeid negatiivse iseloomuga mõjusid on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

6. Detailplaneeringu menetluse lõpetamise olulised põhjused Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline.

1. Milline on põhjaveeressurss Kiili vallas? Kiili vallas on kinnitatud põhjaveevarud keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 „Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine“ (edaspidi käskkiri). Käskkirjaga on Kiili vallas kinnitatud põhjavee prognoosvaru Ordoviitsium-Kambriumi (edaspidi O-C) vee kihis 800 m3/ööp ning Kambrium Vendi (edaspidi C-V) veekihis 500 m3/ööp. Põhjaveevarud Kiili vallas on kehtestatud kuni 2030. aasta lõpuni. Keskkonnalubadega (L.VV/332201, L.VV/328400, L.VV/332430) on käesoleval hetkel O-C veekihist lubatud põhjaveevõtt 324,99 m3/ööp. Lisaks on Keskkonnaamet menetlusse võtnud OÜ Kiili KVH keskkonnaloa taotluse, millega taotletakse põhjaveevõttu O-C veekihist 250 m3/ööp. Juhul, kui keskkonnaluba antakse, on keskkonnalubade kohaselt lubatud O-C veekihist põhjaveevõtt kokku 574,99 m3/ööp. Keskkonnaloaga L.VV/332430 on käesoleval hetkel C-V veekihist lubatud põhjaveevõtt 500,66 m3/ööp. Eelnevast lähtuvalt saab öelda, et C-V veekihi põhjaveekihi põhjaveevarud on Kiili vallas kehtestatud mahus kasutuses ning O-C põhjaveekihi vabade põhjaveevarude hulgaks on 225,01 m3/ööp.

2. Kas põhjaveeressurssi suurendamine Kiili vallas on võimalik? Veeseaduse 7. peatüki esimene jagu reguleerib põhjaveevarude hindamist ja kehtestamist. Põhjaveevarusid on võimalik ümber hinnata veeseaduse § 206 lg 2 ning lg 3 toodud juhtudel. Põhjaveevarude ümberhindamise tulemusena on võimalik varasemalt kehtestatud põhjaveevarude hulka muuta. Põhjaveevarude hindamiseks tehakse vastavalt veeseaduse § 204 lg 5-le hüdrogeoloogiline uuring, mille tegemist koordineerib Keskkonnaministeerium, ja koostatakse uuringuaruanne, mis esitatakse põhjaveekomisjonile. Põhjaveevarude hindamise või ümberhindamise tellib isik, kes on huvitatud nende määramisest või muutmisest. Põhjaveevarude hindamisega kaasnevad kulud katab isik, kes taotleb põhjaveevaru hindamist (veeseadus § 204 lg 6). Vastavalt eelmainitud uuringuaruande põhjal annab soovituse põhjaveekomisjon valdkonna eest vastutavale ministrile põhjaveevaru kehtestamiseks. Valdkonna eest vastutav minister ei kehtesta põhjaveevaru , kui esineb veeseaduse § 205 lg 4- s toodud asjaolusid. Eelnevast lähtuvalt ei ole hetkel võimalik Kiili valla põhjaveevarude suurendamise võimalikkuse kohta selget vastust anda. Vastava otsuse teeb valdkonna eest vastutav minister koostatud põhjaveevarude uuringu aruande põhjal, tuginedes põhjaveekomisjoni soovitustele.

Hetkel on kogu saadaolev veeressurss kasutuses või broneeritud juba kehtestatud detailplaneeringutele. Tuleb arvestada, et veeressurss on elutähtis teenus ja kui sellise tempoga edasi mahtusid eraldada, võime ühel päeval olla olukorras, kus vett enam ei jätku. Hetkel on esmane prioriteet tagada senistele klientidele ja väljastatud mahtudele vastav ressurss, seda ka erinevatel tarbimisperioodidel, sh suvel.

7. Detailplaneeringu menetlus 19.12.2022 – Kiri nr 8-1/2539.

Taotluse esitamine. 12.12.2023 – haldusleping nr 8-15/234-23

Koostaja: Eduard Ventman, Vallaarhitekt

8/8

87

30.1

34.1

14

PRK0004911 50

tee kaitsevöönd 50 m

tee kaitsevöönd 30 m

tee kaitsevöönd 30 m

Peeter Suure merekindluse ringtee ääres olev rooduvarjendi süvend (nn katlavaan)

Peeter Suure merekindluse rooduvarjendi Kiili Betooni kontorihoone taga asuv süvend (nn katlavaan)

Peeter Suure merekindluse jaovarjendi asukoht ning jaovarjend

plan. jalakäijate juurdepääs

(persp. sõiduautode juurdepääs)

4

20

4

56.2

37

7

2.7 7

20

7 6

18

7

7.4

18

20

7

1 ÄB,TL,TH,TK

20 3

50000 0

5

81459 P90 R50

2 LT100

0 0

0 0

0

15708 P0 R0

3 LT100

0 0

0 0

0

9780 R20

m²

m²

m²

7

4

19

4

20

19

7

Vaela tee 57 30501:001:0541 Tootmismaa 100% Pindala: 9265 m²

Vaela tee 57a 30501:001:0542 Tootmismaa 100%

Vaela tee 55 30501:001:0540 Tootmismaa 100%

Hansu 30401:001:0369 Maatulundusmaa 100% Pindala: 5,00 ha

Aidamehe 30401:001:1166 Maatulundusmaa 100% Pindala: 4,00 ha

Tillupõllu 30401:001:1949 Maatulundusmaa 100%

Tootsi 30401:001:1165 Maatulundusmaa 100%

Vikmari 30401:001:0943 Elamumaa 100%

Magnoolia tee 11 30501:001:0334 Elamumaa 100%

Vaela tee 43 30401:001:2523 Maatulundusmaa 100%

Vaela tee 53 30401:001:0195 Elamumaa 100%

Vaela tee 51 30401:001:1022 Elamumaa 100%

Kergliiklustee T32 30401:001:1702 Transpordimaa 100%

11 Tallinna ringtee 30401:001:2020 Transpordimaa 100%

11115 Kurna-Tuhala tee 30401:003:0228 Transpordimaa 100%

11 Tallinna ringtee 30401:001:1646 Transpordimaa 100%

11 Tallinna ringtee 30401:001:1950 Transpordimaa 100%

Magnoolia tee T2 30501:001:0333 Transpordimaa 100%

Vaela tee 59 30401:001:2019 Maatulundusmaa 100% Pindala: 16 912 m²

Krundi kasutamise sihtotstarbe leppemärgid: ÄB- kontori- ja büroohoone maa; TL- laohoone maa; TH- hulgikaubanduse maa; TK- logistikakeskuse maa; LT- tee ja tänava maa.

Märkused: 1) joonisel näidatud hoonete, parklate, juurdepääsuteede ja kõrghaljastuse paiknemine on illustratiivne. Täpne lahendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus; 2) joonis on koostatud 28.03.2023.

plan. krundi krundi pos. nr

plan. juurdepääs krundile

plan. hoonestusala

plan. krundi ehitusõigus

ol.olev sõidutee

ol.olev kraav

ol.olev naaberhoone

plan. tee ja parkla orient. asukoht

sõiduautode parkimiskohtade arv veoautode parkimiskohtade arv

plan. hoone orient. asukoht

säiliv haljasala

Hansu 30401:001:0369

Maatulundusmaa 100% katastriüksuse tunnus

kinnistu piir planeeringuala piir

kinnistu aadress

LEGEND

maakasutuse sihtotstarve

plan. krundi piir

persp. tee ol.olev maantee orient. asukoht

tee kaitsevöönd plan. kõrghaljastusega puhverala orient. asukoht ja laius

puurkaev PRK0004911 ja selle san. kaitsetsoon R= 50 m

1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS R-

ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL

HOONEALUNE

PIND MAA-ALL HOONEALUNE

P-

1

Vaela küla Aidamehe, Hansu ja Vaela tee 59 katastriüksuste detailplaneeringu eskiis algatamise taotluse juurde

1. Eskiisi seletuskiri 2. Eskiislahendus, M 1:500 3. Illustratsioonid kontseptsiooni kirjeldamiseks

2

Seletuskiri

Sissejuhatus Planeeritav ala asub Harjumaal, Kiili vallas, Vaela külas ja jääb riigimaantee põhimaantee 11 Tallinna ringtee ja riigimaantee kõrvalmaantee 11506 Vaela tee vahelisele alale. Planeeringualasse jäävad järgmised katastriüksused:

Lähiaadress Katastriükskuse tunnus Kinnistu pindala

Sihtotstarve

Aidamehe 30401:001:1166 4,00 ha Maatulundusmaa 100% Hansu 30401:001:0369 5,00 ha Maatulundusmaa 100%

Vaela tee 59 30401:001:2019 16 912 m² Maatulundusmaa 100% Olemasolev olukord Planeeringualas olevad katastriüksused on hoonestamata ja valdavas osas lagedad ja haritavad põllumaad, Vaela tee 59 katastriüksus on osaliselt võsastunud, krundi lõunaosas asub võsasse mattunud ja kinnikasvanud tiik. Planeeringuala ei jää ühegi varemkehtestatud ega hetkel menetluses oleva detailplaneeringu alale. Kehtiv üldplaneering Planeeringuala jääb Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu alale. Üldplaneeringu kaardi järgi jääb planeeringuala valdavas osas T/B- rajatavale tootmis- ja/või ärihoonete maale, Hansu katastriüksuse lõunaosas EV- väikeelamumaa (ühepereelamud, ridaelamud, korterelamud) juhtotstarbega võimalikule arengualale (vt Skeem 1).

3

Skeem 1. Väljavõte kehtivast Kiili valla üldplaneeringu kaardist. Üldplaneeringu seletuskiri ptk 2.2.4.3 seab tingimused T- tootmismaade planeerimiseks: • Maakasutuse juhtotstarve on tootmishoonete maa (T). Lubatud on maakasutuse

kõrvalotstarve – ärimaa (Ä) – juhul, kui krundil on lahendatud sellega seotud parkimisvajadused.

• Tootmistehnoloogia korraldada selliselt, et tootmismaa piiril jääks saastetaseme piirväärtus allapoole lubatud määra. Perspektiivis muuta kõigi vallas paiknevate tootmisettevõtete tehnoloogia keskkonda mittehäirivaks.

• Tootmisettevõtte territooriumist tuleb 20% haljastada. Haljastusest 60% arvestada kõrghaljastusena.

Üldplaneeringu seletuskiri ptk 2.2.4.3 seab tingimused B- kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa planeerimiseks: • Maakasutuse juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B). • Äriga seotud parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides või

ühisparklatena. • Ärihoonete ümbrused kujundada heakorrastatud haljasalaks. • Kuna valla arengu huvides pole otstarbekas haljastusega alasid kinni ehitada

ärihoonetega, määrata sellistele aladele täpsustatud juhtotstarve haljastatud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (BH).

• Haljastatud ja elanikele avalikus kasutuses vajalikel puhkeväärtuslikel aladel on võimalik vastavalt detailsemale krundi plaanile lubada puhkemajandust teenindavaid ehitisi (sh väike- ja ajutisi ehitisi), mis kuuluvad antud üldplaneeringu põhimõtete järgi büroo-, teenindus ja ärihoonete maa alla.

• Juba haljastatud aladel ehitamiseks kehtestatakse eritingimused: nt 20% krundist on ehitusala, 80% hoonete juurde kuuluv haljastatud ala hoonet ümbritseva haljasalana.

4

Koostatava detailplaneeringu eskiis muudab kehtivat Kiili valla üldplaneeringut, nähes Hansu katastriüksuse lõunaosas maakasutuse juhtotstarbeks EV-väikeelamumaa asemel T/B- tootmis- ja ärimaa sihtotstarbe. Koostatav üldplaneering Koostatava Kiili valla üldplaneeringu järgi jääb planeeringuala hajaasustusalal paiknevale tootmise maa-alale, Hansu katastriüksuse lõunapoolses osas arendusalade II etappi määratud puhke- ja looduslikule maa-alale (vt Skeem 2).

Skeem 2. Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringu kaardirakendusest (seisuga 05.12.2022). Vastavalt koostatava üldplaneeringu seletuskirjale ptk 3.5.2 on tootmise maa-alal lubatud erinevad tootmis-, laohooned, hoidlad, põllu-, metsa-, jahi- ja kalamajandushooned ning neid teenindavad ehitised.

Üldplaneeringu seletuskirja ptk 3.5.4 alusel on puhke ja looduslik maa-ala peamiselt puhkamisele suunatud loodusliku või poolloodusliku ilmega puhke-, kultuuri- ning spordirajatiste maa-ala. Lisaks täidavad puhkefunktsiooni tervise- ja matkarajad, külaplatsid ning veekogud koos kaldaalaga. Täiendavalt on lubatud avalikes huvides puhke ja looduslikku maa-ala teenindavad hooned, kui need toetavad ala eesmärgipärast kasutamist. Tingimuseks on seatud kavandada mugavad ja läbimõeldud juurdepääsud ning parkimislahendused erinevatele liikumisvahenditele (nt buss, jalgratas, sõiduauto). Eelistada lahendusi, mis toetavad kergliiklejate ja ühistranspordi kasutajate mugavust. Arendusalade II etapp on määratud eelkõige eluhoonete kavandamiseks. Arendusalade II etapi alad on määratud asukohtadesse, mis jäävad täna hoonestatud ning vajaliku infrastruktuuriga kaetud aladest kaugemale, looduslikult või tehniliselt keerulistesse asukohtadesse või on tegu aladega, mis ei moodusta ülejäänud asustusega ühtset sidustatud struktuuri.

5

Üldplaneeringu seletuskiri ptk 3.5.2 seab tingimused äri- ja tootmisalade kavandamiseks:  Eelisjärjekorras arendada välja olemasolevad ja üldplaneeringuga kavandatud äri- ja

tootmismaad. Eelistada olemasolevate alade laiendamist täiesti uute alade hõivamise asemel.

 Elamute, ühiskondlike hoonete alade ja puhkealade vahetusse lähedusse on soovitav lubada vaid selliseid tootmistegevusi (uusi või olemasolevate laiendusi), millega kaasnevad häiringud inimeste tervisele ja heaolule on väheolulised.

 Tundlike alade eraldamiseks ja kaitseks müra, tolmu, reostuse vms eest, on vajalik kavandada piisava laiusega kõrghaljastatud puhvervöönd või rajada häiringu levikut takistav piire. Kaitsev piire või puhverala rajada eelkõige häiringut põhjustava objekti territooriumile, va juhul kui müratundliku objektide kavandamine piirkonda toimub pärast häiringut tekitava objekti rajamist.

 Tootmis- või äritegevusega seotud veokite vm raskeliikluse regulaarne liikumine kavandada võimalusel tundlikest aladest mööda ilma neid läbimata.

 Üldjuhul tuleb juurdepääsud kavandada avalikena ja universaalse disaini põhimõttest lähtuvad, teede projekteerimisel arvestada jalg- ja jalgrattateede vajadusega, kui kavandatav äri- või tootmishoone kasutusotstarve seda eeldab.

 Kavandada läbimõeldud, mugav ja universaalse disaini põhimõttest lähtuv parkimislahendus erinevatele liikumisvahenditele (sõiduauto, kaubaauto, jalgratas jm) ja liikumisvõimalustega inimestele vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele ning kehtivatele parkimisnormidele. Eelistada keskkonnasõbralikke liikumisviise toetavaid lahendusi.

 Kui ala kuulub ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni piirkonda ning vastav taristu on välja ehitatud, siis on üldjuhul sellega liitumine kohustuslik.

 Suure reostuskoormusega või spetsiifiliste reoainete emissiooniga ettevõtete puhul tuleb vajadusel rakendada lokaalset eelpuhastust, mis tagab ühiskanalisatsiooni juhitava vee nõuetekohasuse.

 Äri- ja tootmishoonete rajamisel tuleb tagada nende keskkonnanõuetele vastavus ja põhjavee reostuskaitse. Uute tootmisettevõtete puhul tuleb jälgida nende keskkonnaloa või kompleksloa kohuslaseks olemist. Tagada tuleb, et keskkonnaloa kohustusega ettevõtted ka vastavaid lube omaks ning lubades sätestatud tingimusi täidaks. Õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitaja peab enne vastava heiteallika ehitusloa taotlemist omama õigusakti kohast õhusaasteluba.

 Alevike sissesõitudel ja maantee ääres paiknevad tootmisalad on valla visuaalseks visiitkaardiks, mistõttu tuleb nende ehitiste rajamisel tagada kõrge arhitektuurne kvaliteet.

 Hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind on 70%.  Hoonete max kõrgust üldplaneeringuga ei määrata, sest tegu on asukoha- ning

objektipõhise näitajaga.  Vähemalt 15% planeeritavast maa-alast on kohustuslik kavandada kõrghaljastusena. Käesoleva detailplaneeringu eskiis on kooskõlas koostatava Kiili valla üldplaneeringuga.

6

Detailplaneeringu eesmärk ja planeeringuga kavandatu kirjeldus Detailplaneeringu eskiisi koostamise eesmärk on üldplaneeringu järgse valla arengu realiseerimine. Eskiisiga kavandatakse Aidamehe, Hansu ja Vaela tee 59 katastriüksuste piiride muutmist eesmärgiga rajada uutele äri-tootmismaa kruntidele kaasaegne ja ainulaadne äri- ja tööstuspark. Planeeritava tegevuse kontseptsioon näeb alale ette atraktiivse välisilmega, puhke- ja huvitegevuse alade ning väikeparkidega, BREEM sertifikaadiga täisteenindusega ning tippkvaliteediga hooned, millel on minimaalselt väike keskkonnamõju. Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud ning säilib riigimaantee kõrvalmaanteelt 11506 Vaela tee. Vaela tee on avaliku kasutusega ca 9 m laiune püsikattega tee, kus liikluskiiruse piirang on 50 km/h. Planeeringu eskiisiga moodustatakse järgnevad krundid:

Krundi pos nr Maakasutuse sihtotstarve

(DP liigi alusel) * Krundi planeeritav suurus

1 ÄB, TL, TH, TK 81 459 m² 2 LT 15 708 m² 3 LT 9780 m²

*Krundi kasutamise sihtotstarvete leppemärgid: ÄB- kontori- ja büroohoone maa; TL- laohoone maa; TH- hulgikaubanduse maa; TK- logistikakeskuse maa; LT- tee ja tänava maa. Plan. krundile pos 1 antakse ehitusõigus kuni 5 (max 3 korrust, max 20 m kõrge) hoone rajamiseks. Plan. krunt pos 2 on kavandatud avaliku kasutusega transpordimaa krundiks, mis tasuta võõrandatakse pärast valmimist vallale. Plan. krunt pos 3 on kavandatud transpordimaa krundiks, kuhu on ette nähtud veokite parkimised. Kruntide arv ja suurus võivad täpsustuda detailplaneeringu koostamise käigus, kui on selgunud täpsed arenduse soovid ja mahud.

7

Kruntide planeeritav ehitusõigus:

Krundi pos nr

Planeeritav suurim lubatud

ehitisealune pind

Planeeritav suurim lubatud suletud

brutopind

Planeeritavate hoonete arv krundil/ max kõrgus,

m 1 50 000 m² 100 000 m² 5/ 20 2 0 0 0 3 0 0 0

Planeeringuala hoonestustihedus on 1,23, krundi täisehituse protsent on 61%. Krundi minimaalne haljastuse protsent on 20%, millest minimaalselt 60% peab olema kõrghaljastatud ala.

Lisa 5 Kiili Vallavalitsuse 16.01.2024

korraldusele nr 18

LÄHTSE KÜLAS TUULETOA KINNISTU DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

1. Üldandmed Detailplaneeringu nimetus: Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering.

Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Vaela külas. Planeeringuala suurus on 10,7 ha.

Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):

Kinnistu aadress Kinnistu suurus Katastriüksuse number

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 Hansu 5,00 ha 30401:001:0369 Maatulundusmaa 100% 2 Aidamehe 4,00 ha 30401:001:1166 Maatulundusmaa 100% 3 Vaela tee 59 16892 m² 30501:001:0607 Maatulundusmaa 100%

Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib:

 Kiili valla üldplaneering

2. Detailplaneeringu eesmärk Eesmärk: Detailplaneeringu 1. koostamise eesmärgiks on Vaela külas Hansu (30401:001:0369), Aidamehe (30401:001:1166) ja Vaela tee 59 (30401:001:2019) kinnistute jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine.

Detailplaneeringuga moodustatakse min 1 äri- ja tootmismaa krunt ja min 1 transpordimaa krunt. Äri- ja tootmismaa krundile tohib ehitada min ühe kuni kolmekorruselise hoone kõrgusega kuni 20,0 m ning krundi suurim ehitisealune pind kuni 50 000 m2. Äri- ja toomismaa hoonestustihedus kuni 1,23 ja krundi täisehituse protsent kuni 61%. Krundi minimaalne haljastuse protsent on 20%, millest minimaalselt 60% peab olema kõrghaljastatud ala. Kruntide arv ja suurus võivad täpsustuda detailplaneeringu koostamise käigus (kruntide arvu suurenemisel ehitusõigus ei suurene). Parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Hoonete eskiislahendus kooskõlastada, enne ehitusloa taotlemist, vallaarhitektiga. Arendajal tuleb esitada vähemalt 3 alternatiivset piisavalt erinevat eskiislahendust. Kiili vald ja Huvitatud isik moodustatavad komisjoni eskiislahenduste arutamiseks ja asukohta paremini sobiva eskiisi leidmiseks. Tundlike alade eraldamiseks ja kaitseks müra, tolmu, reostuse vms eest, on vajalik kavandada piisava laiusega kõrghaljastatud puhvervöönd või rajada häiringu levikut takistav piire. Kaitsev piire või puhverala rajada häiringut põhjustava objekti territooriumile.

Detailplaneeringu ligipääsu lahenduse aluseks tuleb võtta Teedeprojekt OÜ poolt koostatud Riigitee nr 11115 Kurna–Tuhala km 2,196–4,556 ja riigitee nr 11507 Kangrumetsa tee km 0,000–0,550 eskiisprojekt. Täpsem lahendus on esitatud punktis 3.3.5 (Ristumine riigiteega nr 11502 Kurna tee).

1/3

Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus on välja ehitada ringristmik vastavalt eelpool mainitud Teedeprojekt OÜ eskiisprojektile. Moodustatavad transpordimaa kinnistud kuhu planeeritakse uued sõidu- ja kõnniteed min laius peab olema 20,0 m (planeeritavate sõiduteede min laius 7 m ja kõnniteede min laius 2 m). Planeeringuga tuleb tagada ligipääs Ringi (30401:001:1511) kinnistule.

Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud teedeehituse ala spetsialist, maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja maastikuarhitekt.

Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

3. Planeeringu ajakava Planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Seega peab juba planeeringu algatamisel arvestama sellega, et planeerimismenetluse jaoks vajalike toimingute tegemine toimuks kindla kava alusel.

Toiming Ajaskaala

I aasta II aasta III aasta

Detailplaneeringu algatamine x

Detailplaneeringu lahenduse koostamine x x

Detailplaneeringu kooskõlastamine x x

Detailplaneeringu vastuvõtmine x

Detailplaneeringu avalikustamine x

Detailplaneeringu heakskiitmine x

Detailplaneeringu kehtestamine x

4. Detailplaneeringu koostamise korraldamine 4.1 detailplaneeringu koostamise korraldab Kiili Vallavalitsus; 4.2 arvamused taotleb detailplaneeringule planeeringu koostaja; 4.3 detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja avalikustamise (vajadusel ka avaliku arutelu)

ning kehtestamise korraldab Kiili Vallavalitsus;

5. Lähteseisukohtade koostamise alused 5.1 kehtivad õigusaktid 5.2 arengukavad ja -strateegiad 5.3 planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud 5.4 planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid 5.5 planeeritaval maa-alal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused 5.6 planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid 5.7 planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude väljastatud projekteerimistingimused 5.8 eritingimused kitsendusi põhjustavate objektide valitsejate poolt 5.9 detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd,

mürauuringud).

2/3

5.10 Eesti standardid

6. Detailplaneeringu koostamise nõuded 6.1 Detailplaneeringu koostamisel järgida Kiili valla üldplaneeringut; 6.2 Detailplaneeringu materjalide koostamisel lähtuda „Detailplaneeringu eskiisi ja

detailplaneeringu esitamise, koostamise ning vormistamise juhendist“ 6.3 Täiendavad tingimused: 6.3.1 Hoonete eskiislahendus kooskõlastada, enne ehitusloa taotlemist, vallaarhitektiga. Arendajal

tuleb esitada vähemalt 3 alternatiivset piisavalt erinevat eskiislahendust. Kiili vald ja Huvitatud isik moodustatavad komisjoni eskiislahenduste arutamiseks ja asukohta paremini sobiva eskiisi leidmiseks. Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata maastikuarhitekt.

6.3.2 Läbi viia mürauuringud nii liiklusmüra, kui ka tööstusmüra kohta ning arvestada ka helirõhutasemeid ja ehitusmüra tasemeid vastavalt seadustes toodud normidele.

6.3.3 drenaaž ja maaparandus: lahendada vastavalt tingimustele, maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus ja detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist;

6.3.4 vee- ja kanalisatsioonivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele. Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb välja selgitada kas kavandatavateks tegevusteks on piirkonnas piisavalt põhjaveevaru;

6.3.5 küte: lahendada vastavalt lokaalselt ning keskkonnasäästlikele tingimustele; 6.3.6 teed ja tänavad: Detailplaneeringu ligipääsu lahenduse aluseks tuleb võtta Teedeprojekt OÜ

poolt koostatud Riigitee nr 11115 Kurna–Tuhala km 2,196–4,556 ja riigitee nr 11507 Kangrumetsa tee km 0,000–0,550 eskiisprojekt. Täpsem lahendus on esitatud punktis 3.3.5 (Ristumine riigiteega nr 11502 Kurna tee). Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus on välja ehitada ringristmik vastavalt eelpool mainitud Teedeprojekt OÜ eskiisprojektile. Moodustatavad transpordimaa kinnistud kuhu planeeritakse uued sõidu- ja kõnniteed min laius peab olema 20,0 m (planeeritavate sõiduteede min laius 7 m ja kõnniteede min laius 2 m). Planeeringuga tuleb tagada ligipääs Ringi (30401:001:1511) kinnistule. Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata teedeehituse ala spetsialist.

7. Arvamuste küsimine 7.1 Planeering kooskõlastatakse (planeerimisseadus § 133 lg 1): 7.1.1 Põhja päästekeskusega, 7.1.2 Terviseametiga, 7.1.3 Transpordiametiga, 7.1.4 Põllumajandus- ja Toiduametiga, 7.1.5 Muinsuskaitseametiga, 7.1.6 Rae vallavalitsusega. 7.2 Planeeringu kohta küsida arvamust (planeerimisseadus § 133 lg 1): 7.2.1 planeeringust huvitatud isikult; 7.2.2 planeeritavate tehnovõrkude valdajatega; 7.2.3 vajadusel teistelt puudutatud isikutelt.

8. Lähteseisukohtade kehtivus 8.1 Käesolevad lähteseisukohad kehtivad 3 aastat. 9. Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat detailplaneeringu lahendust, on Kiili Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada.

Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt

3/3

Lisa 6 Kiili Vallavalitsuse

16.01.2024 korraldusele nr 18

Kiili vallas Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Detailplaneeringu koostaja: OÜ Hendrikson & Ko (Raekoja plats 9 Tartu linn, Tartu linn Tartu maakond 51004, e-post [email protected]; tel 7409800).

KSH eelhinnangu koostaja: Kiili Vallavalitsus Registrikood: 75020983 Aadress: Nabala tee 2a, Kiili alev 75401, Harjumaa Telefon: 6790260 e-post: [email protected] Eelhinnangu vastutav koostaja: Margit Kuulmann, keskkonnanõunik

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Kiili vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, Harjumaa).

1. PLANEERITAVA ALA ANDMED

Kinnistu aadress Kinnistu suurus

Katastriüksuse number

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 Hansu 5,00 ha 30401:001:0369 Maatulundusmaa 100% 2 Aidamehe 4,00 ha 30401:001:1166 Maatulundusmaa 100% 3 Vaela tee 59 16892 m² 30501:001:0607 Maatulundusmaa 100%

1.1. Detailplaneeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Vaela külas Hansu (30401:001:0369), Aidamehe (30401:001:1166) ja Vaela tee 59 (30401:001:2019) kinnistute jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine.

1.2. Eelhinnangu koostamise vajalikkus Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine on kohustuslik.

Kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, tuleb välja selgitada, kas kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka. KeHJS § 33 lõike 2 punkti 4 alusel tuleb kaaluda KSH algatamise vajalikkust ning anda selle kohta eelhinnang, kui kavandatakse sama seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.

Antud juhul kuulub kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõike 2 punktis 10 nimetatud tegevuse alla, s.o tegemist on infrastruktuuri ehitamisega või kasutamisega. Samuti kuulub kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõike 2 punkti 22 tegevuse alla, s.o tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju, kuna planeeringualast põhjapool asub I kaitsekategooria liigi väike- konnakotka (Aquila pomarina) leiukoht (registrikood KLO9123621), selle kaitsealuse liigi püsielupaik (registrikood KLO3001822) ja püsielupaiga sihtkaitsevöönd (registrikood KLO3102117).

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 2 kohaselt peab KSH vajalikkust kaaluma muuhulgas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning määruses nimetamata juhul muu hulgas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni projektide arendamisel. Sama määruse § 15 punkti 8 kohaselt peab KSH vajalikkust kaaluma tegevuse puhul, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti.

KeHJS § 33 lõike 3 kohaselt tuleb detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkuse üle otsustada lähtudes detailplaneeringu iseloomust ja sisust, detailplaneeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning § 33 lõikes 6 nimetatud asutuste seisukohtadest.

2. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ISELOOM JA SISU

2.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Vaela külas Hansu (30401:001:0369), Aidamehe (30401:001:1166) ja Vaela tee 59 (30401:001:2019) kinnistute jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine ning lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ja haljastus.

Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 katastriüksuste maakasutuse juhtfunktsiooniks tootmismaa (T) ja kõrvalotstarbeks kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud äri- ja tootmishooned.

Vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (Kiili Vallavolikogu 16. mai 2013 otsus nr 26 "Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine") asub detailplaneeringuga hõlmatud ala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Detailplaneeringuga moodustatakse min 1 äri- ja tootmismaa krunt (krundi min suurus 81 459 m2) ja min 2 transpordimaa krunti.

Tundlike alade eraldamiseks ja kaitseks müra, tolmu, reostuse vms eest, on vajalik kavandada piisava laiusega kõrghaljastatud puhvervöönd või rajada häiringu levikut takistav piire. Kaitsev piire või puhverala rajada häiringut põhjustava objekti territooriumile. Planeeringuala suurus on ligikaudu 10,7 ha, sh krunditud ala 106947 m2.

Planeeritav ala asub riigitee nr 11 Tallinna ringtee ja nr 11115 Kurna-Tuhala tee vahelisel alal, perspektiivses äri- ja kaubandushoonete piirkonnas. Detailplaneeringu ligipääs lahendatakse vastavalt Teedeprojekt OÜ poolt koostatud Riigitee nr 11115 Kurna–Tuhala km 2,196–4,556 ja riigitee nr 11507 Kangrumetsa tee km 0,000–0,550 eskiisprojektile. Täpsem lahendus on esitatud detailplaneeringu dokumentide lisas 3, mis on eskiisi põhijoonis (Ristumine riigiteega nr 11502 Kurna tee).

Maa-ameti andmetel seavad alale kitsendusi (vt. joonis 3):  avalikult kasutatava tee kaitsevöönd;  puurkaev (PRK0004911) koos veehaarde sanitaarkaitsealaga;  maaparandussüsteemi maa-ala (kood 4109450020100003);f  sideehitise kaitsevöönd (kood 7313470).

Planeeritava ala juhtotstarve on kehtestatud üldplaneeringu kohaselt tootmismaa ja kõrvalotstarbeks kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa ning ei jää olemasolevasse tiheasustusalasse. Käesolevas detailplaneeringus on arvestatud Kiili valla üldplaneeringus esitatud nõuetega. (vt. joonisel 1).

Joonis 1. Väljavõte kehtivast Kiili valla üldplaneeringust, kuhu on märgutud planeeritava ala piir punasega.

2.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Kiili valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooni järgi on lubatud äri- ja tootmishooned.

Ala kuulub ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni piirkonda, mille vee-ettevõtjaks on määratud Osaühing Kiili KVH. Ala on perspektiivis võimalik Tallinna ühisveevärgi toitele viidav piirkond.

Detailplaneering võib avaldada mõju naaberkinnistute detailplaneeringutele, seoses teede asukoha valiku, liikluskoormuse kasvu ning liiklusest tulenevate müra- ja valgushäiringutega.

2.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse Planeeritav ala asub Vaela küla põhjaosas, perspektiivses ning välja kujunenud tootmis-, äri- ja kaubandushoonete piirkonnas.

Üldplaneeringuga on ärimaid kavandatud asustuse koondumiskohtadesse, eesmärgiga teenindada kohalikku kogukonda. Planeeritava ala näol on tegemist maateede-äärse alaga, kus lähiümbruses asuvad kinnistud on juba suures ulatuses äri ja/või tootmismaa juhtfunktsiooniga. Arvestades planeeritava ala lähiümbruse olemasolevat maakasutust ja juba eksisteerivaid mõjusid, sobib planeeritav ala hoonestamiseks. Planeeritava ala lähiümbrus on juba mõjutatud riigimaantee lähedusest ja piirkonnas eksisteerivast äritegevusest ning neist tulenevast liikluskoormusest ja visuaalsest mõjust, valgusreostusest, saasteainetest ja mürast. Detailplaneeringu elluviimine ei suurenda neid mõjusid määral, mida saaks planeeritava ala paiknemist arvestades pidada eelduslikult oluliseks.

Infosüsteemi EVALD andmetel (seisuga 30.06.2023), piirneb planeeringuala lähiümbrus järgmiste detailplaneeringutega:

 alast loodes – Suurvälja ja Eesvälja kinnistute detailplaneering, eesmärgiks Kruntideks jaotamine, ehitusõiguse määramine, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkude lahendamine. Kehtestatud otsusega nr 14, 15.05.2014. Detailplaneeringu elluviimist ei ole alustatud.

 alast kagus – Kase kinnistu detailplaneering, eesmärgiks maa sihtotstarbe muutmine ja heakorrastatud elamuala kujundamine. Kehtestatud otsusega nr 248, 24.05.2016 on Kase kinnistu detailplaneeringu koostamine lõpetatud.

 alast lõunas – Mardi kinnistu detailplaneering, eesmärgiks kruntideks jaotamine, ehitusõiguse seadmine. Kehtestatud otsusega nr 32, 13.06.2006. Detailplaneeringu elluviimist ei ole alustatud.

 alast põhjas – Vaela külas Kangru tee 5 detailplaneering, eesmärgiks katastriüksuste jagamine ärimaa sihtotstarbega kruntideks ja transpordimaa krundiks ning moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsutee, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringus kavandatu elluviimiseks. Detail planeering algatatud.

 alast kirdes – Trummi-I kinnistu detailplaneering, eesmärgiks kruntideks jaotamine, ehitusõiguse määramine. Kehtestatud otsusega nr 52, 04.10.2005. Detailplaneeringu elluviimist ei ole alustatud.

2.4. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa- ameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000, kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri Keskkonnaregistri andmetest (seisuga 30.06.2023).

2.4.1. Geoloogia ja maavarad Geoloogiliselt baaskaardilt nähtub, et detailplaneeringu ala asub Ülem-Ordoviitsiumi ladestikul (Kahula kihistu Kurtna, Pääsküla, Saue ja Lehtmetsa kihistiku (varem Keila kihistu)

savikas peene- ja mikrokristalne lubjakivi ja mergel K-bentoniidi vahekihtidega). Pinnavorm on künkliku reljeefiga valdavalt moreenist koosnev tasandikuala. Pinnakatte paksus on < 1m, mis koosneb peamiselt moreenist.

Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt on Kiili vald määratud kõrge või väga kõrge radooniriskiga omavalitsuseks (Eesti pinnase radooniriski kaart, andmed 2020. aasta seisuga). Vastavalt Maa-ameti mullastiku kaardirakenduse andmetele paiknevad planeeringualal parasniisked ja nõrkade liigniiskuse tunnustega keskmise raskusega rähkmullad rähkmullad (K), koreserikkad rähkmullad (Kr) ja leostunud mullad (Ko) (vt. joonis 2).

Vastavalt Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetele asub planeeringualast lääne suunas ca 350 m kaugusel kohaliku tähtsusega turbamaardla 5. plokk, 3. plokk, 4. plokk ja 6. plokk jäävb juba ca 1,2 km kaugusele loode-põhja suunda (Vaela turbamaardla, registrikaardi nr 544). Ida suunas ca 2 km kaugusel asub turbamaardla 5. plokk (Kurna turbamaardla, registrikaardi nr 543), milles leiduvat vähelagunenud turvast kasutatakse peamiselt aiandusturbana ja hästilagunenud turvast kütteturbana.

Eeldatavalt ei oma planeeringuala oma asukohast tulenevalt mõju geoloogialale ega turbamaardlatele.

Joonis 2. Muldade paiknemine.

2.4.2. Põhja- ja pinnavesi Vastavalt Maa-ameti põhjavee loodusliku kaitstuse kaardirakenduse andmetele jääb planeeringuala maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes põhiliselt looduslikult nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, mistõttu on detailplaneeringu koostamise käigus vajalik ette näha meetmed põhjavee kaitseks.

Planeeringualale veekasutuse planeerimisel tuleb arvestada nii piirkonnale (vallale)

kasutamiseks kinnitatud põhjaveevarusid kui vee erikasutuslubadega juba lubatud veevõttu kogu valla ulatuses (vaba ressursi olemasolu). Tänase maakasutuse ja inimtegevuse juures ei ole põhjavee reostust piirkonnas teada.

Piirkonda on planeeritud varustada olmeveega ühisveevärgist. Reovee ärajuhtimine on lahendatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) trassiga. ÜVK teenuse osutajaks on Kiili vallas Kiili KVH OÜ.

Pinnavee liikumine (veerežiim) sõltub suuresti sademete hulgast. Periooditi on planeeringu alal põhjavee tase kõrge ja ala on liigniiske. Liigset pinnavett juhivad piirkonnast ära kuivendussüsteemid. Suurvee perioodidel (näit. varakevadel) kraavide vee ärajuhtimisvõime ja vastuvõtuvõime ei pruugi olla piisavad. Selline liigniiskus ei ole tavaliselt taimedele hukutava mõjuga, kuid ei pruugi olla sobiv äri- ja tootmismaa kasutajatele.

Vooluveekogudest ja veekaitselistest objektidest jäävad planeeringualale järgmised objektid (vt joonis 3):

 puurkaev (PRK0004911) koos veehaarde sanitaarkaitsealaga 50m;  maaparandussüsteemi maa-ala (maaparandushoiuala) Saire (tunnus

4109450020100003).

Lähim vooluveekogu asub planeeringualast ca 240 m kaugusel teisepool ringteed põhja suunal, kuivendussüsteemide eesvooluks olev Saire kraav (kood VEE1095001). Saire kraav suubub Sausti peakraavi (kood VEE1095000), mis kuivenduse eesvool lääne suunal.

Joonis 3. Kitsendused planeeringualal (Maa-amet 30.06.2023)

Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus

2.4.3. Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik

Rohevõrgustik - koosneb tuumaladest ja koridoridest, mis on ühendatud ühtselt funktsioneerivaks tervikuks.

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ ruumiliste väärtuste kaardilt nähtuvalt jääb planeeringuala rohelisest võrgustiku alast välja. rohevõrgustiku tuumala T9 jääb planeeringualast lõuna poole. Üldplaneeringu järgne täpsustatud rohevõrgustiku ettepanek asub planeeringualast lõuna pool ca 650 m kaugusel.

Vastavalt Maa-ameti teemaakaardi andmetele on planeeritav ala kasutuses haritava põllumaana (taliraps allakülvita), mille boniteet on valdavalt 30 ja osaliselt perspektiivne boniteet 58. Kõrghaljastust planeeringualal praktiliselt ei kasva.

Ehitustegevust ei planeerita üldplaneeringu järgsesse rohevõrgustikku ettepanekuga alasse. Planeeritava ala ja rohevõrgustikku jääb piisav puhverala, kuhu planeeringuala ei ulatu. Selliselt tagatakse rohevõrgustiku senine toimimine. Arvestades eelpool toodut, sh planeeritava ala asukohta, ei oma kavandatav tegevus eeldatavalt olulist negatiivset mõju rohevõrgustikule. Selliselt lahendatuna ei oma kavandatav tegevus rohevõrgustikule ning tagatakse ka I kaitsekategooriasse kuuluva väikekonnakotka püsielupaiga puutumatus.

Taimestik - detailplaneeringuala on põhiliselt haritav põllumaa (taliraps allakülvita), mille boniteet on valdavalt 30 ja osaliselt perspektiivne boniteet 58. Planeeringuala ja selle ümbrus planeeritakse täiendav kõrghaljastuse puhver, et vähendada kõrval aladele suurenevast liikluskoormusest ja ehitatud hoonetest tulenevaid võimalikke häiringuid (müra, valgusreostus, õhusaaste). Krundi minimaalne haljastuse protsent on 20%, millest minimaalselt 60% peab olema kõrghaljastatud ala.

Mõjud taimestikule avalduvad peamiselt ehitustegevuse käigus, kui on vajalik rajada uusi ehitisi (hooned, parkimisplatsid, teed). Hoonete, parkimisalade ja teede ehitamisega kaasneb taimkatte eemaldamine. Haljasalad tuleb osaliselt taastada üldplaneeringust tulenevate kinnistu haljastusnõuete täitmiseks.

Vastavalt Keskkonnaregistri andmetele ei asu planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte.

Loomastik - mõjud loomastikule avalduvad peamiselt ehitustegevuse käigus müra- ja valgushäiringute näol. Samuti kaob infrastruktuuri ja hoonete ehitamisega loomadele sobiv looduslik elukeskkond, s.h senised põllukooslused, kuid seda eelkõige ainult hoonestamisele kuuluva ala piires. Nimetatud põllumaa on eeldatavalt elupaigaks ja toitumisalaks ka paljudele loomadele ja lindudele.

Mõju täpset suurust täna määrata pole võimalik. Planeeringualal olevates looduslikes kooslustes toimub eeldatavalt teatud muutusi, ehitiste asukohas hävitatakse enamjaolt olemasolevad kooslused- taimestik, loomastik, mõningal määral muudetakse veerežiimi, suureneb inimese mõju looduskeskkonnale jms). Lähtudes suhteliselt väikesest pindalast võib eeldada, et kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt negatiivselt elupaikade, liikide ja ökosüsteemi seisundit ning säilimist. Tegevusega võib kaasneda teatav negatiivne mõju loomastikule ja taimestikule, kuid eeldatavalt ei ole see suhteliselt väikese pinna tõttu oluline. Mõju loomadele-lindudele on eeldatavalt suurem ehitustegevuse käigus ja seda saab vähendada ehituse kavandamisega perioodile, kus pesitsemist ja poegimist ei toimu.

Planeeringu koostamisel kaaluda loomaastiku uuringu koostamist, et selgitada välja loomade täpsemad liikumisteed.

Täiendavate (kõrg)haljastatud alade rajamine aitab vähendada realiseeritud planeeringust tulenevaid tõenäolisi keskkonnahäiringuid ja mitmekesistab looduskooslusi piirkonnas. Selliselt lahendatuna kavandatav tegevus ei mõjuta eeldatavalt planeeringualalt väljajäävat rohevõrgustiku ning tagatakse ka I kaitsekategooriasse kuuluva väikekonnakotka püsielupaiga puutumatus.

2.4.4. Kaitstavad loodusobjektid, s.h Natura 2000 alad Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 4 on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Vastavalt Keskkonnaregistri ning Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduse andmetele ei asu planeeringualal ega selle vahetus läheduses Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealasid.

 Lähim Natura 2000 ala – Rahumäe loodusala (kood EE0010143), asub ca 9 km loode suunas.

 Lähim kaitseala – Kurna mõisa park (registrikood KLO1200378), asub teisel pool 11115 Kurna -tuhala teed , ca 1,6 km kaugusel.

Kaugusest tulenevalt kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt mõju Rahumäe loodusalale ega Kurna mõisa pargile.

Lähtudes registri andmetest, ei esine detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses looduskaitseseaduse § 4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte. Planeeringuala lähimad kaitstavad loodusobjektid on:

 III kategooria kaitstav loodusmälestis pärn „Mäe niin“ (registrikood KLO4000675), asub alast ca 7 km kaugusel edelas;

 III kategooria kaitsealune harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) leiukoht (registrikood KLO9338957), mis jääb ca 1 km kaugusel ida suunas;

 I kaitsekategooria liigi väikekonnakotka (Aquila pomarina) leiukoht (registrikood KLO9123621) ning liigi kaitseks moodustatud püsielupaik (registrikood KLO3001822) ja selle sihtkaitsevöönd (registrikood KLO3102117), mis jääb ca 1,5 km kaugusele kirde suunas.

Harilikku käoraamatutu ohustab eelkõige kasvukohtade veereziimi muutmine ja kinnikasvamine. Liigi olemasolevate populatsioonide ja nende elupaikades soodsate tingimuste säilitamiseks on vajalikud järjepidevad hooldustööd. Väike-konnakotka kodupiirkonnaks võib üldistatult pidada 2 km raadiusega ringikujulist ala ümber pesa, mille raadiuses toimub suurem osa kotkaste igapäevategevusest1. Seetõttu on oluline planeeringu lahendusega ja selle elluviimisel tagada väikekonnakotka püsielupaiga puutumatus ning arvestada vajadusega säilitada võimalikult suures ulatuses väike-konnakotka eeldatavaks toitumisalaks olevat haritavat põllumaad.

Väike-konnakotkad on häirimiste suhtes kõige tundlikumad pesitsuse algfaasis aprillist mai

lõpuni1, mistõttu tuleb aktiivset müra jt. ajutisi tugevaid häiringuid tekitavaid ehitustegevusi sellel ajavahemikul planeeringualal vältida.

Kuna kaitstavad loodusobjektid asuvad kasutada oleva info põhjal detailplaneeringu alast suhteliselt kaugel, ei oma planeeritud tegevus neile eeldatavalt olulist negatiivset mõju.

2.4.5. Muinsus- ja miljööväärtused. Väärtuslikud maastikud, pärandkooslused Muinsuskaitseseadus sätestab, et kinnismälestiseks võivad olla järgmised asjad või asjade kogumid: muinas-, kesk- ja uusaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad, kultusekohad, matusepaigad, muistsed põllud, lohukivid, teed, sillad, sadamakohad ja tööndusega seotud kohad; kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja sakraalehitised ning nende ansamblid ja kompleksid; teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad ehitised; monumentaalkunsti teosed; ajaloolise väärtusega ehitised, mälestusmärgid, kalmistud, paigad (maa-alad) ja pargid; veealused uppunud vee-, õhuja muud sõidukid, nende osad või nende kogumid koos nende all asuva veekogu põhjaga ning lasti või muu sisuga.

Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetele (30.06.2023) ei asu planeeringualal arheoloogiamälestisi.

Lähim arheoloogiamälestis (registrinumber 17975), asub ca 360 m lõuna suunas. Mälestise kaitsevöönd on 50 m. Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt arheoloogiamälestisele negatiivset mõju.

Planeeringuala on Harju maakonnaplaneeringu 2030+ ruumiliste väärtuste kaardil märgitud esialgsel informatiivsel infokihil väärtusliku põllumajandusmaana. Maa-ameti kaardirakenduse andmetel muid pärandkooslusi planeeringualal ei esine. Lähimad pärandkultuuri objektid on:

 nr-ta(11) (kood 42941), mis asub ca 120 m põhja suunas teisepool ringteed;  turbavõtukoht ehk vana mahajäetud turbatootmisväljak (registreerimisnumber

653:TVK:001), mis asub ca 1,7 km planeeringualast põhjas;  Kurna park (registreerimisnumber 653:MOK:001), mis asub ca 1,5 km kirde-ida

suunas;  Kurna vallamaja (registreerimisnumber 304:VAL:001), mis asub Kurna pargis ning

samuti ca 1,5 km kirde-ida suunas.

Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt negatiivset mõju eelnimetatud arheoloogiamälestisele ega pärandkultuuride objektidele.

2.5. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Detailplaneeringu elluviimisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega.

3. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU JA EELDATAVALT MÕJUTATAV ALA

1 Keskkonnaameti Peadirektori 26.03.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/138 kinnitatud „Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava“.

3.1. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, s.h kumulatiivne ja piiriülene mõju Detailplaneeringuga kavandatakse ligikaudu 10,7 ha suurusel alal Äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kruntide moodustamist, määratakse ehitusõigus ja hoonestustingimused ning lahendatakse juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ja haljastus.

Erinevate keskkonnalubade (veeluba, jäätmeluba, välisõhu saasteluba jt.) taotlemise vajadus selgub detailplaneeringu elluviimisel ehituslubade taotlemise käigus. Hetkel teadaolevate andmete põhjal ei põhjusta kavandatav tegevus loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist.

Puuduvad andmed, et detailplaneeringu elluviimine tooks kaasa olulist kumulatiivset või piiriülest mõju. Kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju jaguneb ehitiste rajamisega ja nende hilisema kasutamisega seotud mõjudeks. Esineb mõningane kaudne mõju taimestikule ja loomastikule.

Ehitustegevuse käigus muudetakse osaliselt olemasolevat pinnast, kuid eeldatavasti ei viida ohtlikke aineid pinnasesse ja seega pinnasele olulist negatiivset mõju ei ole. Riiklikusse registrisse kantud maavaravarudele kavandatav tegevus kauguse tõttu olulist mõju ei avalda.

Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete kogused ei ole teada. Nii detailplaneeringuga kavandatud ehitustegevuse kui hilisema hoonete/rajatiste kasutamise käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning Kiili valla jäätmehoolduseeskirjas, kus on välja toodud ka konkreetsed tegevused.

Kavandatava tegevuse jäätmete- ja energiamahukust on võimalik piirata kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitustööde läbiviimisel on mürahäiring tõenäoline, kuivõrd liiklustihedus suureneb ehitusaegse transpordi võrra. Planeeringu elluviimisega kaasneb eeldatavalt äritegevusest tingitud liikluskoormuse suurenemine ja müra tase. Ehitusaegne ja detailplaneeringu elluviimise järgne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002 a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Kui selgub täpsemat informatsiooni, tuleb vajadusel planeeringus näha ette piisavad leevendusmeetmed negatiivsete mõjude vähendamiseks. Mõju on eeldatavalt peamisel planeeringualale ja lähinaabritele.

Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardi andmetele (2020. aasta seisuga) kuulub planeeritaval alal kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega riski piirkonda (100-150 kBq/m³). Antud radooniriski levila kaart on pigem suuremat piirkonda iseloomustav ning radooni

sisaldus võib võrdlemisi väikeste vahemaade (s.h detailplaneeringuga hõlmatud ala) ulatuses varieeruda üsna oluliselt. Kuivõrd kavandatava tegevusega kaasneb ka hoonete ehitus, on tarvilik kasutusele võtta radooniohje meetmed.

Planeeringuala kavandatud viisil kasutamine toob endaga kaasa olmevee kasutamise vajaduse. Täpsemad veekogused ei ole hetkel teada. Alale on kavandatud ühisveevärk ja kanalisatsioon. Kuna Kiili vallale eraldatud põhjaveevarud on piiratud, siis tuleb hinnata teenuse pakkujaga reaalseid liitumisvõimalusi.

Sademevee juhtimine kõrval kinnistutele ja reovee kanalisatsiooni on keelatud ning planeeringualal immutatakse sademeveed pinnasesse kinnistu piirides. Planeeringuga tuleb tegevusi kavandada selliselt, et naaberkatastriüksuste kuivendussüsteemide töö ei saaks häiritud. Olemasolevate süsteemide rikkumisel tuleb projekteerida ja välja ehitada uued, nõuetele vastavad kuivendussüsteemid.

Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks tuleb eelistada looduslähedasi lahendusi nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Katustelt, teedelt ja parkimisplatsidelt ärajuhitavat sademevett on soovitav kasutada haljastuse hooldamisel. Potentsiaalsed reostusallikad tuleb pinnasest isoleerida. Hoonete varustamine veega ning olmereovee ja sademevee kanaliseerimine toimub väljaehitatud ja perspektiivselt ehitatavate võrkude baasil vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele, mistõttu ei esine täiendavat pinnasereostuse või põhjaveereostuse riski. Parklate rajamisel ja sademevete ärajuhtimisel tuleb lähtuda kehtivast standardist „Linnatänavad“.

3.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, s.h õnnetuste esinemise võimalikkus Planeeritava tegevusega kaasneva keskkonnamõju võib jagada eelkõige kaheks - ehitiste ehitamisega (nt parklate, teede, hoonete rajamine) ja ehitiste hilisema kasutamisega seotud mõjudeks.

Arvestades planeeritavat ala ümbritseva ala kasutust, ei too detailplaneeringu elluviimine (s.h planeeritavate ehitiste ehitamine ja nende hilisem kasutamine) kaasa olulisi mõjusid, kuivõrd piirkond on juba mõjutatud riigimaantee lähedusest ja piirkonnas asuvatest äri- ja tootmispindadest. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud (äri- ja tootmistegevusest ja sellega seonduvast liikluskoormusest tingitud visuaalne mõju, valgus, saaste ja müra) ei suurene määral, mida saab planeeritava ala paiknemist riigimaantee ääres ning äri- ja tootmismaa piirkonnas arvestades pidada oluliseks.

Nagu iga ehitustegevuse käigus, ei saa välistada avariiolukordasid. Võimalikud avariiolukorrad (nt ehitusmasinate lekked, põhjavee reostus) ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik detailplaneeringu koostamise käigus läbi kaaluda. Ehitustegevuse käigus tuleb järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut ning ehitustegevuse planeerimisel valida keskkonda vähimal võimalikul viisil mõjutavad lahendused. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektist ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust

(nt lekete näol). Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega.

Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete kogused ei ole hetkel teada. Ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseaduses ja Kiili valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele.

Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu. Valmisehitatud ehitiste kasutamisel võib esineda teatud määral transpordist tulenevat müra- ja valgusreostust. Arvestades piirkonna paiknemist riigimaantee ääres ja piirkonnas levinud maakasutust, ei ole tegemist mõjude olulise suurenemisega.

3.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, s.h geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur ning piirdub enamike tegurite osas planeeringualaga. Detailplaneeringu realiseerimise majanduslik mõju on pigem positiivne, luues täiendavaid töökohti ning suurendades piirkonna atraktiivsust.

3.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, s.h loodulikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Arendustegevuse tulemusena muutub osaliselt olemasolev maakasutus – haritav põllumaa asendub äri- ja tootmismaa kruntidega, kuhu kavandatakse hoonestust ja infrastruktuuri. Põllukooslused hävivad. Detailplaneeringuga nähakse kontaktvööndis ette täiendava kõrghaljastuse rajamist. Planeeringualal ei paikne kultuuripärandit, kinnismälestisi ega maardlaid.

Kavandatav tegevus eeldatavasti ei mõjuta oluliselt üldplaneeringu järgset rohevõrgustiku toimimist ega planeeringualast põhja pool leitud I kaitsekategooria liiki, väike-konnakotkast ega III kategooria kaitsealuse liigi harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) leiukohta (täpsemalt punktis 2.4.3).

Negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Eemaldatud pinnast (sõltuvalt materjalist) on võimalik kasutada osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole eeldatavalt oluliselt negatiivne.

Ehitusaegse liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel tuleb reostamise vältimiseks jälgida seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, kuna sel juhul on oht looduskeskkonna reostamiseks minimaalne.

3.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Planeeringuala läheduses asub kaitstav loodusobjekt:

 I kaitsekategooria liigi väikekonnakotka (Aquila pomarina) leiukoht (registrikood KLO9123621), mis asub ca 1,5 km põhja suunas ning liigi kaitseks moodustatud püsielupaik (registrikood KLO3001822) ja selle sihtkaitsevöönd (registrikood KLO3102117). Leiukoht, püsielupaik ja selle sihtkaitsevöönd ei ulatu

planeeringualale;  III kategooria kaitsealusse liigi harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) leiukoht

(registrikood KLO9338957), mis asub ca 1 km kaugusel ida suunas.

Väike-konnakotka kodupiirkonnaks võib üldistatult pidada 2 km raadiusega ringikujulist ala ümber pesa, mille raadiuses toimub suurem osa kotkaste igapäevategevusest1. Seetõttu on oluline planeeringu lahendusega ja selle elluviimisel tagada väikekonnakotka püsielupaiga puutumatus ning arvestada vajadusega säilitada võimalikult suures ulatuses väike-konnakotka eeldatavaks toitumisalaks olevat haritavat põllumaad. Arvestades väike-konnakotka kodupiirkonnaks peetava pesa ümber oleva 2 km raadiusega ala suurust, väheneb mõningal määral väike-konnakotka potentsiaalne toitumisala, kuivõrd planeeringuala jääb selle ala sisse. Väike-konnakotkad on häirimiste suhtes kõige tundlikumad pesitsuse algfaasis aprillist mai lõpuni1, seetõttu tuleb aktiivset müra jt. ajutisi tugevaid häiringuid tekitavaid ehitustegevusi sellel ajavahemikul planeeringualal vältida.

Võttes arvesse leiukohtade piisavat kagust ei oma planeeringu ala tegevuse nendele eeldatavalt mõju, kui järgitakse ehitustegevusel leevendusmeetmeid.

3.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Vastavalt Keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardirakenduse andmetele (30.06.2023) ei paikne planeeringualal ega selle läheduses Natura 2000 võrgustiku ala, mistõttu mõju sellele puudub.

4. KeHJS § 33 LÕIKES 6 NIMETATUD ASUTUSTE SEISUKOHAD

Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu koos lisadega saadeti seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile, Terviseametile, Põllumajandus- ja toiduametametile, muinsuskaitseametile ja Transpordiametile. Ametkondade kokkuvõtlikud seisukohad on toodud alljärgnevates punktides.

4.1. Väljavõte Keskkonnaameti kirjast (02.08.2023 nr 6-2/23/13957-2). Keskkonnaamet on läbi vaadanud esitatud dokumendid ning annab eelhinnangule seisukoha ainult Keskkonnaameti pädevusse jäävatel teemadel. Kiili vallas on kinnitatud keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 „Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine“ põhjaveevaru kuni 31.12.2030. Kinnitatud põhjaveevarud on Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumist koguses 800 m3 ööpäevas ning Kambrium-Vendi põhjaveekogumist 500 m3 ööpäevas. Keskkonnaametile teadaolevalt on kehtivate keskkonnalubadega Kiili vallas põhjavee prognoosvarud välja jagatud. Piirkonda on planeeritud varustada olmeveega ühisveevärgist (ÜVK). ÜVK teenuse osutajaks on Kiili vallas Kiili KVH OÜ, kellele on antud vee erikasutuseks Vaela külas keskkonnaluba nr KL-515238. Detailplaneeringu kehtestamisel tuleb välja selgitada kas kavandatavateks tegevusteks on piirkonnas piisavalt põhjaveevaru. Keskkonnaamet nõustub seisukohaga, et KSH algatamine ei ole käesoleva informatsiooni alusel vajalik ja keskkonnatingimustega on võimalik arvestada planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 määratud ülesannete täitmisel planeeringumenetluse käigus.

4.2. Väljavõte Terviseameti kirjast (01.08.2023 nr 9.3-1/23/4438-2). Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita KSH algatamata jätmise osas vastuväiteid. Lisaks juhime tähelepanu järgnevale:

 Amet juhib tähelepanu, et planeeringuala vahetus läheduses on elamumaad. Selleks, et teada saada kas ja milliseid müraleevendavaid meetmeid oleks otstarbekas kavandada, soovitab amet läbi viia mürauuringu nii liiklusmüra, kui ka tööstusmüra kohta. Mürauuringu koostamisel arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“.

 Arvestada, et ka maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada KeM määrus nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud normtasemeid.

 Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00- 07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

4.3. Väljavõte Põllumajandus- ja toiduameti kirjast (20.07.2023 nr 6.2-2/32770). Detailplaneeringuga haaratud ala paikneb osaliselt maaparandusehitise SAIRE (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109450020100/003) maa-alal ning KSH programmis on kajastatud, et maaparandussüsteemi maa-alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus ja detailplaneeringu koostamisse kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist.

4.4. Muinsuskaitseameti Kiili Vallavalituse poolt saadetud kirjale (05.07.2023 nr 9- 10.6/1019) „Seisukoha küsimine KSH mittealgatamise otsusele, Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering, Vaela küla, Kiili vald“ ei esitanud. Seega loeme, et Muinsuskaitseametil arvamus ja vastuväited KSH mittealgatamise otsusele puuduvad.

4.5. Väljavõte Transpordiameti kirjast (28.07.2023 nr 7.2-2/23/1183-3). Transpordiamet ei nõustu planeeringu eskiisi põhijoonisel (lisa 3) kujutatud liikluslahendusega. Kurna liiklussõlme lähiala arenduste olulise kasvu tõttu tellisime koostöös Kiili ja Rae Vallavalitsusega riigitee 11115 Kurna -Tuhala ja Kurna liiklussõlme eskiisprojekti lõigus 2,196-4,556 (Teedeprojekt OÜ töö nr T02022) liiklussõlme läbilaskevõime ja liiklusohutuse suurendamiseks.

Planeeringu liikluslahenduse koostamisel tuleb aluseks võtta riigitee 11115 Kurna -Tuhala km 2,196-4,556 eskiisprojekt terviklahendusena, millega kavandati muuhulgas põhimaantee 11 perspektiivne kogujatee riigitee 11115 ühendamiseks (üle Hansu kinnistu) põhimaanteega 11 Tallinna ringtee suundristmiku kaudu. Käesolevalt ei ole planeeringu eskiislahenduses perspektiivse kogujateega arvestatud, millega ei saa nõustuda.

Oleme seisukohal, et planeeringu eskiisi põhijoonisel kajastatud ristumiskoht riigiteelt 11506 km 0,67 ei ole piisav ega sobiv lahendus suuremahulise planeeringuala raskeliikluse teenindamiseks ega piirkondliku kohaliku tee funktsiooni täitmiseks. Lisaks

on probleemne ristumiskoha tehniline lahendus: eskiisi põhijoonisel on mahasõit ühendatud kergliiklusteega (mitte sõiduteega) ja tähelepanuta on jäänud mahasõidu ja riigitee 11506 kõrguste vahe. Samuti ei ole arvestatud, et raskeliiklust teenindava ristumiskohaga kaasneb kergliiklustee katkestus ebasobivalt pikas lõigus.

Meie hinnangul tuleb enne detailplaneeringu algatamist asuda liikluslahendust täpsustama. Hinnata tuleb arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu, peamine juurdepääs tuleb ette näha üle Hansu kinnistu kavandatud perspektiivselt kogujateelt, mis loob tingimused Hansu ja Aidamehe kinnistu ühendamiseks teedevõrguga.

Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) on vajalik kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

Eeltoodust tulenevalt ei saa me nõustuda planeeringu algatamisega. Seisukohad planeeringu koostamiseks saame väljastada peale liikluslahenduse täpsustamist.

5. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE, PROJEKTEERIMISE JA EHITUSTEGEVUSE KÄIGUS VAJALIKUD KESKKONNAKAITSELISED TEGEVUSED

5.1. Läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused;

5.2. Hinnata tuleb arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu, peamine juurdepääs tuleb ette näha üle Hansu kinnistu kavandatud perspektiivselt kogujateelt, mis loob tingimused Hansu ja Aidamehe kinnistu ühendamiseks teedevõrguga. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) on vajalik kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

5.3. Välja selgitada kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ning sellest tulenevalt ette näha haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad nõuded;

5.4. Läbi viia mürauuringud nii liiklusmüra, kui ka tööstusmüra kohta ning arvestada ka helirõhutasemeid ja ehitusmüra tasemeid vastavalt seadustes toodud normidele;

5.5. Analüüsida keskkonnalubade taotlemise vajadust lähtuvalt kavandatavast tegevusest; 5.6. Välja selgitada radooniohje meetmete rakendamise vajadus ja tagada radooniohutu

keskkond hoonete siseruumides, rakendades vastavaid standardi EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid, kuna planeeritav ala paikneb kõrge radoonisisaldusega (100-150 kBq/m³) pinnasega alal;

5.7. Ette näha meetmed põhjavee kaitseks, kuna planeeritav ala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal;

5.8. Välja selgitada kas kavandatavateks tegevusteks on piirkonnas piisavalt põhjaveevaru; 5.9. Sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda

selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks eelistada looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige

maastikukujundamise kaudu. Potentsiaalsed reostusallikad tuleb pinnasest isoleerida; 5.10. Lahendada vertikaalplaneerimine ning sademe- ja drenaaživee kõrvaldamine eelistatult

vastavalt punktis 5.6 toodule või kruntidelt eesvooluni, välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele, arvestada transiitvee ärajuhtimisega;

5.11. Sademevee ärajuhtimise projekteerimisel lähtuda kehtivast standardist „Linnatänavad“; 5.12. Arvestada varem tehtud maaparandustöödega ja tagada olemasoleva drenaažija

sademeveesüsteemi toimimine. Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus ja detailplaneeringu koostamisse kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist;

5.13. Hoonete projekteerimisel lähtuda standardist EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“;

5.14. Arvestada lähiümbruste planeeringutega ja tagada piisav insolatsioon vastavalt standardile EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“;

5.15. Tagada, et nii ehitustegevusega kui ka edaspidise hoonete kasutamise ja liiklusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud müra ja vibratsiooni piirväärtusi;

5.16. Lahendada nii ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine kui hilisem heakorrastus ja olmeprügi kogumine vastavalt jäätmeseaduses ja Kiili valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele. Prügikonteineritele tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides muu hulgas jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteinerile ja selle asukohale;

5.17. Haljastuseks planeerida vähemalt 20% krundi pinnast; 5.18. Parklate alad liigendada madal- ja kõrghaljastusega ning kombineerida looduslähedaste

sademeveelahendustega; 5.19. Näha ette kohustus ehitusprojekti raames koostada detailplaneeringuga moodustatud

kinnistule haljastusprojekt; 5.20. Vältida häirivat valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi, pöörates erilist tähelepanu

valgusallikatele, mille mõju võib ulatuda planeeringualast väljapoole. Võimaliku valgusreostuse mõju vähendamiseks rajada täiendav kõrghaljastus;

5.21. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti, Keskkonnaameti, Põllumajandus- ja toiduameti ja Transpordiameti poolt tehtud märkustega ja ettepanekutega.

LÕPPJÄRELDUS

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole alust eeldada detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist (s.h pinnase ja õhu saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist).

Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kavandatav tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ümbritsevale keskkonnale ei ole teadaoleva info põhjal oluline ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub, mistõttu puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise

hindamise menetluse algatamiseks Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneeringu osas.

Kiili Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist tulenevalt saab järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnakaitse tingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 kohaselt ning käesoleva dokumendi peatükis 5 toodu osas.

Täiendused lähtetingimustele: 1. Hinnata tuleb arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu, peamine

juurdepääs tuleb ette näha üle Hansu kinnistu kavandatud perspektiivselt kogujateelt, mis loob tingimused Hansu ja Aidamehe kinnistu ühendamiseks teedevõrguga. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) on vajalik kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

2. Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus ja detailplaneeringu koostamisse kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist.

3. Detailplaneeringu kehtestamisel tuleb välja selgitada kas kavandatavateks tegevusteks on piirkonnas piisavalt põhjaveevaru.

4. Läbi viia mürauuringud nii liiklusmüra, kui ka tööstusmüra kohta ning arvestada ka helirõhutasemeid ja ehitusmüra tasemeid vastavalt seadustes toodud normidele.

Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.

Koostas: Margit Kuulmann Keskkonnanõunik

04.07.2023

KIILI VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kiili 16. jaanuar 2024 nr 18

Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneeringu koostamise algatamine

Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 124 lg 6, § 128 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 33 lg 2 p 1, lg-d 3, 4, 5 ja § 35 alusel ning arvestades 19.12.2022 taotlust nr 8-1/2593 ja 12.12.2023 sõlmitud halduslepingut nr 8-15/234-23.

Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Kiili vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on OÜ Hendrikson & Ko (Maakri 29, 10145 Tallinn, e-post [email protected]; tel 6177694). Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on Kiili Vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev 75401, telefon 6790260, e-post [email protected]).

1. Algatada Vaela küla Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneeringu koostamine (DP0359). Käesoleva korralduse põhjendused on esitatud lisas 1.

2. Planeeritava maa-ala suurus on 10,7 ha, planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on esitatud lisas nr 2.

3. Planeeritaval maa-alal kehtib: 3.1. Kiili valla üldplaneering

4. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Vaela külas Hansu (30401:001:0369), Aidamehe (30401:001:1166) ja Vaela tee 59 (30401:001:2019) kinnistute jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine.

Detailplaneeringuga moodustatakse min 1 äri- ja tootmismaa krunt ja min 1 transpordimaa krunt. Äri- ja tootmismaa krundile tohib ehitada min ühe kuni kolmekorruselise hoone kõrgusega kuni 20,0 m ning krundi suurim ehitisealune pind kuni 50 000 m2. Äri- ja toomismaa hoonestustihedus kuni 1,23 ja krundi täisehituse protsent kuni 61%. Krundi minimaalne haljastuse protsent on 20%, millest minimaalselt 60% peab olema kõrghaljastatud ala. Kruntide arv ja suurus võivad täpsustuda detailplaneeringu koostamise käigus (kruntide arvu suurenemisel ehitusõigus ei suurene). Parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Hoonete eskiislahendus kooskõlastada, enne ehitusloa taotlemist, vallaarhitektiga. Arendajal tuleb esitada vähemalt 3 alternatiivset piisavalt erinevat eskiislahendust. Kiili vald ja Huvitatud isik moodustatavad komisjoni eskiislahenduste arutamiseks ja asukohta paremini sobiva eskiisi leidmiseks. Tundlike alade eraldamiseks ja kaitseks müra, tolmu, reostuse vms eest, on vajalik kavandada piisava laiusega kõrghaljastatud puhvervöönd või rajada häiringu levikut takistav piire. Kaitsev piire või puhverala rajada häiringut põhjustava objekti territooriumile.

Detailplaneeringu ligipääsu lahenduse aluseks tuleb võtta Teedeprojekt OÜ poolt koostatud Riigitee nr 11115 Kurna–Tuhala km 2,196–4,556 ja riigitee nr 11507 Kangrumetsa tee km 0,000–0,550 eskiisprojekt. Täpsem lahendus on esitatud punktis 3.3.5 (Ristumine riigiteega nr

11502 Kurna tee). Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus on välja ehitada ringristmik vastavalt eelpool mainitud Teedeprojekt OÜ eskiisprojektile. Moodustatavad transpordimaa kinnistud kuhu planeeritakse uued sõidu- ja kõnniteed min laius peab olema 20,0 m (planeeritavate sõiduteede min laius 7 m ja kõnniteede min laius 2 m). Planeeringuga tuleb tagada ligipääs Ringi (30401:001:1511) kinnistule.

Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud teedeehituse ala spetsialist, maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja maastikuarhitekt.

Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

5. Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr 5.

6. Mitte algatada Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneeringule KSH menetlus. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse väljaselgitamiseks Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneeringu osas on käesoleva otsuse lisa nr 6. 6.1. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste

põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.

7. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel lõpetada detailplaneeringu menetlus. Oluliste põhjuste all mõeldakse eelkõige: 7.1. Kiili vallale eraldatud veeressursi ületamine.

8. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7.

9. Kiili Vallavalitsusel teavitada avaliku väljapaneku toimumisest planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.

10. Käesoleva otsuse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.

11. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/ Vallavanem Tarko Tuisk

Vallasekretär

Lisad: 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 16.01.2024 korraldusele nr 18; 2. Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneeringu ja kontaktvööndi ala

skeem; 3. Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis; 4. Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri; 5. Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneeringu lähteseisukohad; 6. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse kohta Vaela külas Hansu,

Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneeringu osas.