Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.2-2/24/844-2 |
Registreeritud | 14.02.2024 |
Sünkroonitud | 30.03.2024 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine |
Toimik | 7.2-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kiili Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Kiili Vallavalitsus |
Vastutaja | Krista Einama (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Eduard Ventman
Kiili Vallavalitsus
Nabala tee 2a
75401, Harju maakond, Kiili vald,
Kiili alev
Teie 16.01.2024 nr 2-1.2/18
Meie 14.02.2024 nr 7.2-2/24/844-2
Seisukohtade väljastamine Kiili vald Vaela küla
Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59
detailplaneeringu koostamiseks
Olete teavitanud meid Kiili vald Vaela küla Hansu (katastritunnus 30401:001:0369), Aidamehe
(katastritunnus 30401:001:1166) ja Vaela tee 59 (katastritunnus 30501:001:0607)
detailplaneeringu (edaspidi planeering) algatamisest Kiili vallavalitsuse 16.01.2024 korraldusega
nr 18 ja edastanud planeeringu korralduse koos lisadega tutvumiseks.
Planeeringu eesmärgiks on äri-ja tootmishoonete ning teenindava taristu rajamine. Vaela tee 59
kinnistu külgneb riigiteega nr 11 Tallinna ringtee km 15,32-15,34 ja 11506 Vaela tee km 0,67-0,73.
Kinnistul (maatulundumsaa sihtotstarve) on olemasolev juurdepääs riigiteelt 11506 km 0,67, mis
jääb jalakäijate viadukti pealesõidule. Aidamehe ja Hansu kinnistud ei ole seotud teedevõrguga.
Riigitee 11506 Vaela tee AKÖL on 239 autot ööpäevas ning riigitee 11115 Kurna -Tuhala AKÕL
on 4627 autot ööpäevas.
Selguse huvides toome välja, et tutvumiseks esitatud põhijoonise eskiislahendus (Lisa 3) ei vasta
kokkulepitud liikluslahendusele. Transpordiamet jääb varasema seisukoha juurde, et planeeringu
liikluslahenduse koostamisel tuleb aluseks võtta riigitee 11115 Kurna -Tuhala km 2,196-4,556 tee
eskiisprojekt terviklahendusena, millega on kavandatud muuhulgas perspektiivne kogujatee
riigitee 11115 ringristmikult üle Hansu kinnistu. Kavandatav kogujatee on vajalik kinnistute
juurdepääsude lahendamiseks ja loob võimaluse perspektiivselt ühendada alad põhimaanteega 11
Tallinna ringtee (läbi suundristmiku).
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning majandus- ja
taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid)
esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Planeeringualale kavandada ajutine juurdepääs riigiteelt 11506 punktis 2.2. tingimustel
(allpool tooduna).
2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.
Soovitame lisada riigitee 11115 km 4,17 kavandatav ringristmik planeeringualasse. Vastasel
juhul on vajalik käsitleda ristmiku väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja
kehtestamise otsuses.
2 (4)
2.1. Kavandada riigitee 11115 Kurna-Tuhala ristmiku km 4,17 ümberehitus ringristmikuks
vastavalt eskiisprojektile (Teedeprojekt OÜ töö nr T02022). Ristmiku läbilaskevõime on
käesolevaks hetkeks ammendunud. Tagada ringristmikult eskiislahenduse kohase
teekoridori säilimine üle Hansu kinnistu, moodustades planeeringuala sisse teekoridorile
vastava transpordimaa üksuse. Märgime, et kavandatav tee on põhimaantee 11 kogujatee,
mille ülesanne on ühendada põhimaantee (läbi perspektiivse suundristmiku) ja
kõrvalmaantee 11115 piirkonna liiklust. Kogujatee toimivuse tagamiseks peab tee olema
sujuva geomeetriaga ja teenindama piirkonda laiemalt mitte lähtuma kitsalt ühe
planeeringu vajadustest. Head läbilaskvust ei ole eeldatavalt võimalik saavutada riigitee
nr 11506 pikendamise abil kergliiklustee viaduktist lääne suunas.
2.2. Nõustume suuremahulise planeeringuala raskeliikluse ajutise juurdepääsu lahendusega
(kuni eskiisprojekti kohase lahenduse elluviimiseni) riigiteelt 11506 tingimustel, et
planeeringuala ristumiskoht nihutatakse ära kergliiklustee viadukti pealesõidult ja
kergliiklustee kavandatakse teisele poole riigiteed kergliiklejatega konfliktiala
välistamiseks. Samuti vajab täpsustamist juurdepääsutee ja viadukti pealesõidu kõrguslik
lahendus antud planeeringu mahus.
Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,
ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava
projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse
teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).
3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohased teede kaitsevööndid.
4. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada
tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.
5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda järgmiste
kontaktalas paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega.
6. Kergliiklusteede kavandamisel lähtuda järgmistest põhimõtetest.
6.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh
väljapoole planeeringuala.
6.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,
mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi
tabelist 4.
7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt juhendile „Ristmike
vahekauguste ja nähtavusalade määramine“. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid
takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning
muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul
võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.
Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel
3 (4)
meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale
kavandamisel“ toodud põhimõtetest.
10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud
teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle
korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett
juhtida riigitee alusele maaüksusele.
11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed (sh
ringristmik, kergliiklustee ümbertõstmine)tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused
(istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne
planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele
uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee
teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.
14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,
tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.
15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata
vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise
eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu
kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.
Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga
kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna projekteerimise üksus
Krista Einama
58627026, [email protected]