Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kersti Paas

Põltsamaa Vallavalitsus

[email protected]

Lossi tn 9

48104, Jõgeva maakond, Põltsamaa

vald, Põltsamaa linn

Teie 20.11.2023 nr 7-1/2023/77-1

Meie 13.12.2023 nr 7.2-2/23/24088-3

Põltsamaa linnas Tõrukese kvartali

detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Põltsamaa linnas Tõrukese kvartali

detailplaneeringule (katastritunnused 61701:002:0016 ja 61801:001:0603, edaspidi planeering).

Planeeringuga soovitakse luua eeldused 22 üksikelamu rajamiseks. Planeeringuala asub

Jõgevamaa maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 2 (E263)

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“ määratud

tassikoridoris.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik teemaplaneeringu trassikoridoris kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb

esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

2. Kui kavandatakse muudatusi teemaplaneeringu trassikoridoris, siis palume kaasata

Transpordiametit menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisad:

1. Tõrukese-kvartali-DP_Seletuskiri_26-09-2023

2. Tõrukese-kvartali-DP_4_Põhijoonis_12-07-2023

3. Tõrukese-kvartali-DP_5_Tehnovõrgud_12-07-2023

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr 12042771

Töö nr: DP-27/10-2022

Tõrukese kvartali

detailplaneering

Asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa linn

Huvitatud isik: Põltsamaa Vallavalitsus

Planeerija: Laura Andla

Tartu 2023

Töö nr DP-27/10-2022 Tõrukese kvartali detailplaneering

2

SISUKORD

A SELETUSKIRI ............................................................................................................................................... 3

1 Detailplaneeringu koostamise lähtealus, eesmärk, planeeritava ala suurus, andmed planeeringuala kohta ……………………………………………………………………………………………………………….3

2 Olemasoleva olukorra iseloomustus ..................................................................................................... 4

3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ........................................................................ 4

4 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine........................................................................................... 5

5 Krundi ehitusõigus ................................................................................................................................. 8

6 Krundi hoonestusala piiritlemine ........................................................................................................... 8

7 Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ........................................................................................... 8

8 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ............................................................................................... 8

9 Vertikaalplaneerimise põhimõtted ......................................................................................................... 9

10 Ehitistevahelised kujad .......................................................................................................................... 9

11 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .................................................................................................... 9

11.1 Veevarustus ja tuletõrjeveevarustus ............................................................................................... 9

11.2 Kanalisatsioon .............................................................................................................................. 10

11.3 Sademeekanalisatsioon ............................................................................................................... 10

11.4 Elektrivarustus .............................................................................................................................. 10

11.5 Soojavarustus ............................................................................................................................... 10

11.6 Sidevarustus ................................................................................................................................. 11

12 Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ......................................... 11

13 Arhitektuurinõuded ehitisele ................................................................................................................ 12

14 Planeeringuga kaasnevad mõjud ........................................................................................................ 13

15 Servituutide määramise vajadus.......................................................................................................... 14

16 Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus 14

17 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ....................................................... 14

18 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ................................................... 14

19 Planeeringu rakendamise võimalused ................................................................................................ 15

B JOONISED ................................................................................................................................................. 17

1. Situatsiooniskeem ................................................................................................................................ 18

2. Olemasolev olukord .............................................................................................................................. 19

3. Kontaktvööndi analüüs ......................................................................................................................... 20

4. Põhijoonis ............................................................................................................................................. 21

5. Tehnovõrgud ........................................................................................................................................ 22

6. Illustratsioon .......................................................................................................................................... 23

C KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL ........................................................................................................ 24

Töö nr DP-27/10-2022 Tõrukese kvartali detailplaneering

3

A SELETUSKIRI

1 Detailplaneeringu koostamise lähtealus, eesmärk,

planeeritava ala suurus, andmed planeeringuala kohta

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Põltsamaa Vallavalitsuse 17. oktoober 2022. a korraldus nr 2-3/2022/253 „Tõrukese kvartali detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on elamumaa kruntide moodustamine ja selle juurde kuuluva infrastruktuuri planeerimine. Planeeringuga määratakse maakasutus, hoonestusalad, ehitusõigus, juurdepääs avaliku kasutusega tänavalt, liikluskorraldus, tehnovõrkude asukohad ja servituutide seadmise vajadus.

Planeeringuala hõlmab Põltsamaa linnas asuvaid kinnistuid:

 Lembitu tn 1 (61701:002:0016), pindala 14733 m2, maakasutuse sihtotstarve 100% ühiskondlike ehitiste maa;

 osaliselt Tõrukese parkmets (61801:001:0603), pindala 100433 m2, maakasutuse sihtotstarve 100% üldkasutatav maa.

Planeeringuala pindala on ca 3,8 ha.

Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja dokumendid:

 Põltsamaa Linnavolikogu 19.10.1998 määrusega nr 41 kehtestatud Põltsamaa linna üldplaneering;

 Jõgeva maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud 01.12.2017 korraldusega nr 1- 1/2017/305;

 Põltsamaa Linnavolikogu 15.03.2011 otsusega nr 76 kehtestatud Lembitu tänava, Pajusi mnt 39, 47 ja 49 ning Lembitu tn 1 kinnistute vahelise ala detailplaneering.

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Lembitu tn 1 kinnistu koostamise ajal olnud olukorra alusel üldkasutatavate hoonete maa. Kehtiva üldplaneeringu ja olemasoleva olukorra kohaselt paikneb planeeringuala valdavalt elamumaa piirkonnas ning piirneb loodusliku puhke-haljasmaaga (Tõrukese parkmets). Üldplaneeringuga ei ole kehtestatud tingimusi, millega käesoleva planeeringu koostamisel on võimalik vastuollu minna. Kavandatav maakasutamise sihtotstarbe muutmine ei vähenda üldplaneeringu põhilahenduse terviklikku toimimist, vaid pigem toetab seda. Planeeritavas piirkonnas on nii olemasolev kui üldplaneeringuga planeeritud maakasutamise sihtotstarve elamumaa ning seetõttu ei saa kavandatud muudatust pidada planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaseks üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks. Kuivõrd kehtivas üldplaneeringus ei ole määratud kõrguspiiranguid ega krundi minimaalsuuruseid, siis ei ole algatava detailplaneeringu puhul vajadust hinnata üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamise, krundi minimaalsuuruse vähendamise, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmise temaatikat. Ka ei ole teada muid asjaolusid, mida võiks pidada

Töö nr DP-27/10-2022 Tõrukese kvartali detailplaneering

4

oluliseks või ulatuslikuks kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. Eeltoodust lähtuvalt võib järeldada, et detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas kehtiva Põltsamaa linna üldplaneeringuga.

Jõgeva maakonnaplaneeringus 2030+ on Põltsamaa linn märgitud piirkondliku keskusena. Planeeringuala jääb maakondliku tähtsusega puhkealale. Valdavas enamuses jääb planeeringusse kaasatud Tõrukese parkmets üldkasutatavaks maaks. Eeltoodust lähtuvalt võib järeldada, et planeeringualal säilib puhkeväärtus ning planeering on kooskõlas maakonnaplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on OÜ Radiaan poolt 2022. aasta detsembris mõõdistatud geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 (töö nr 1143G22).

2 Olemasoleva olukorra iseloomustus

Detailplaneeringu ala asub Põltsamaa linnas. Tegemist on ca 3,8 ha suuruse maa- alaga.

Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1) ning olemasolev olukord on kajastatud joonisel 2.

Planeeringuala reljeef on suhteliselt tasane. Kõrgused jäävad vahemikku 63,44 m – 65,34 m.

Planeeringualal paiknenud Põltsamaa vallale kuuluv lasteaed (Ehitisregistri kood: 120170214) on lammutatud. Seoses uue lasteaia ehitamisega Kuuse tn 19 kinnistule ei ole vallal kavas Lembitu tänav 1 kinnistul teenuse pakkumisega jätkata ning lasteaed jäi kasutusest välja.

Lembitu tn 1 kinnistu on valdavalt lage, suuremaid puid kasvab planeeringuala kirde ja loode piiril ning Lembitu tänava ääres. Tõrukese parkmetse kinnistu on kaetud puistuga.

Planeeringualale ulatuvad Lembitu tänava ja Metsa tänava avalikult kasutatava tee kaitsevööndid 10 m välimise sõiduraja servast.

3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala asub Põltsamaa linnas, linna kirdeosas. Planeeringuala kontaktvööndis asuvad valdavalt elamumaa funktsiooniga krundid, mis on hoonestatud kuni kahekorruseliste üksikelamutega. Üksikelamute ehitisealused pinnad jäävad vahemikku 80 - 172 m2 ning kõrgused vahemikku 5 – 9 m. Lähiala hoonestuse põhilise välisviimistluse materjalina on kasutatud krohvi, tellist ja puitlaudist. Hoonete katusekalded jäävad vahemikku 20-450. Katusetüüpidest on enamlevinud viilkatus. Katusekatte materjalidena on kasutatud plekki ja eterniiti.

Kontaktvööndis on iseloomulik piirdeaedade paiknemine kinnistu piiril. Piiretena on kasutatud puitlippaeda, metallvõrkaeda ning hekki.

Planeeringuala kontaktvööndi kruntide struktuur on korrapärane. Kruntide suurused

Töö nr DP-27/10-2022 Tõrukese kvartali detailplaneering

5

jäävad vahemikku 710 – 2468 m2.

Tajutavad ehitusjooned on väljakujunenud Aasa, Käo, Ööbiku ning osaliselt Sõpruse ja Metsa tänavate äärde. Metsa tänava ääres on planeeringualast edelas tajutav ehitusjoon Sõpruse ja lembitu tänava vahelisel lõigul.

Planeeringualale lähim ühistranspordi peatus (Vali Press) asub planeeringualast loodes ca 200 m kaugusel Pajusi mnt ääres.

Lähtudes kontaktvööndi situatsioonist võib teha järgmised järeldused:

 Planeeringuala asub juba hoonestatud kvartalis. Piirkonnas asuva hoonestuse näol on tegemist kuni 2-korruseliste üksikelamutega, kõrgusega 5 – 9 m ning välisviimistlusmaterjalidena on kasutatud krohvi, tellist ja puitlaudist. Sellest lähtuvalt on planeeringus määratud üksikelamute maksimaalseks lubatud korruselisuseks 2 ning kõrguseks 9 m. Peamiste välisviimistlusmaterjalidena lubatakse krohv, kivi ja puitlaudis.

 Katusekallete määramisel on lähtutud lähipiirkonna hoonete katusekalletest ning vastavalt on planeeringuga määratud lubatud katusekaldevahemik 20-450.

 Kontaktvööndi krundistruktuur on korrapärane ning Kruntide suurused jäävad vahemikku 710 – 2468 m2. Planeeritud krundid on samuti korrapärased ning planeeritud üksikelamute kruntide suurused jäävad vahemikku 1209 – 2427 m2.

 Planeeringulahendus lähtub olemasolevatest ehitusjoontest ning sellest lähtuvalt on määratud on soovituslik ehitusjoon Metsa tänava ääres paiknevatele üksikelamutele. Tupiktänavatel paiknevate hoonete paigutus võib olla vabam ning sinna ehitusjoont ei määrata.

Planeeringuga määratakse ehitus- ja arhitektuursed tingimused, mis on kooskõlas olemasoleva hoonestusega. Planeeringulahenduse elluviimine rikastab piirkonda ning tõstab selle esteetilist väärtust, moodustades tervikliku elamupiirkonna.

Kontaktvööndi analüüs on toodud joonisel 3.

4 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringuala on jagatud 24 krundiks. Moodustatud on 22 üksikelamumaa krunti ning 3 tee ja tänava maa krunti.

Kavandatud kruntide pindalad ja sihtotstarbed on nähtavad põhijoonisel (joonis 4).

Tabel 1. Maakasutuse koondtabel

Kundi nr Krundi planeeritud sihtotstarve

Krundi planeeritud suurus

Moodustatakse kinnistutest (k/ü)

Jagatava krundi suurus/ liidetava osa suurus

Jagatava krundi senine sihtotstarve

POS 1 üksikelamu 1290 m2 Lembitu tn 1 238 m2

ühiskondlike ehitiste

Töö nr DP-27/10-2022 Tõrukese kvartali detailplaneering

6

Kundi nr Krundi planeeritud sihtotstarve

Krundi planeeritud suurus

Moodustatakse kinnistutest (k/ü)

Jagatava krundi suurus/ liidetava osa suurus

Jagatava krundi senine sihtotstarve

maa 100% (61701:002:0016) maa 100%

Tõrukese parkmets (61801:001:0603)

1052 m2 üldkasutatav maa

100%

POS 2 üksikelamu maa 100%

1209 m2

Lembitu tn 1 (61701:002:0016)

260 m2 ühiskondlike ehitiste maa 100%

Tõrukese parkmets (61801:001:0603)

949 m2 üldkasutatav maa

100%

POS 3 üksikelamu maa 100%

1292 m2

Lembitu tn 1 (61701:002:0016)

225 m2 ühiskondlike ehitiste maa 100%

Tõrukese parkmets (61801:001:0603)

1067 m2 üldkasutatav maa

100%

POS 4 üksikelamu maa 100%

1354 m2 Lembitu tn 1

(61701:002:0016) 1354 m2 ühiskondlike ehitiste

maa 100%

POS 5 üksikelamu maa 100%

1302 m2 Lembitu tn 1

(61701:002:0016) 1302 m2

ühiskondlike ehitiste maa 100%

POS 6 üksikelamu maa 100%

1319 m2 Lembitu tn 1

(61701:002:0016) 1319 m2

ühiskondlike ehitiste maa 100%

POS 7 üksikelamu maa 100%

1303 m2 Lembitu tn 1

(61701:002:0016) 1303 m2

ühiskondlike ehitiste maa 100%

POS 8 üksikelamu maa 100%

1447 m2 Lembitu tn 1

(61701:002:0016) 1447 m2

ühiskondlike ehitiste maa 100%

POS 9 üksikelamu maa 100%

1580 m2 Lembitu tn 1

(61701:002:0016) 1580 m2

ühiskondlike ehitiste maa 100%

POS 10 üksikelamu maa 100%

2147 m2

Lembitu tn 1 (61701:002:0016)

1208 m2 ühiskondlike ehitiste

maa 100%

Tõrukese parkmets (61801:001:0603)

939 m2 üldkasutatav maa

100%

POS 11 üksikelamu maa 100%

2427 m2

Lembitu tn 1 (61701:002:0016)

1360 m2 ühiskondlike ehitiste

maa 100%

Tõrukese parkmets (61801:001:0603)

1067 m2 üldkasutatav maa

100%

POS 12 üksikelamu 1495 m2 Lembitu tn 1 662 m2 ühiskondlike ehitiste

Töö nr DP-27/10-2022 Tõrukese kvartali detailplaneering

7

Kundi nr Krundi planeeritud sihtotstarve

Krundi planeeritud suurus

Moodustatakse kinnistutest (k/ü)

Jagatava krundi suurus/ liidetava osa suurus

Jagatava krundi senine sihtotstarve

maa 100% (61701:002:0016) maa 100%

Tõrukese parkmets (61801:001:0603)

833 m2 üldkasutatav maa

100%

POS 13 üksikelamu maa 100%

1838 m2

Lembitu tn 1 (61701:002:0016)

519 m2 ühiskondlike ehitiste

maa 100%

Tõrukese parkmets (61801:001:0603)

1319 m2 üldkasutatav maa

100%

POS 14 üksikelamu maa 100%

1961 m2

Lembitu tn 1 (61701:002:0016)

147 m2 ühiskondlike ehitiste

maa 100%

Tõrukese parkmets (61801:001:0603)

1814 m2 üldkasutatav maa

100%

POS 15 üksikelamu maa 100%

1744 m2 Tõrukese parkmets (61801:001:0603)

1744 m2 üldkasutatav maa

100%

POS 16 üksikelamu maa 100%

1825 m2 Tõrukese parkmets (61801:001:0603)

1825 m2 üldkasutatav maa

100%

POS 17 üksikelamu maa 100%

1678 m2 Tõrukese parkmets (61801:001:0603)

1678 m2 üldkasutatav maa

100%

POS 18 üksikelamu maa 100%

1501 m2 Tõrukese parkmets (61801:001:0603)

1501 m2 üldkasutatav maa

100%

POS 19 üksikelamu maa 100%

1644 m2 Tõrukese parkmets (61801:001:0603)

1644 m2 üldkasutatav maa

100%

POS 20 üksikelamu maa 100%

1429 m2 Tõrukese parkmets (61801:001:0603)

1429 m2 üldkasutatav maa

100%

POS 21 üksikelamu maa 100%

1354 m2 Tõrukese parkmets (61801:001:0603)

1354 m2 üldkasutatav maa

100%

POS 22 üksikelamu maa 100%

1452 m2 Tõrukese parkmets (61801:001:0603)

1452 m2 üldkasutatav maa

100%

POS 23 tee ja tänava maa 100%

918 m2 Lembitu tn 1

(61701:002:0016) 918 m2

ühiskondlike ehitiste maa 100%

POS 24 tee ja tänava maa 100%

892 m2 Lembitu tn 1

(61701:002:0016) 892 m2

ühiskondlike ehitiste maa 100%

POS 25 tee ja tänava maa 100%

1895 m2 Tõrukese parkmets (61801:001:0603)

1895 m2 üldkasutatav maa

100%

Töö nr DP-27/10-2022 Tõrukese kvartali detailplaneering

8

5 Krundi ehitusõigus

Krundil asunud olemasolev lasteaed (Ehitisregistri kood: 120170214) on lammutatud.

Krundi ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed, hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind ja hoonete suurim lubatud kõrgus.

Kuni 20 m2 suurused väikeehitised ei kuulu planeeringuga määratud ehitisealuse pinna sisse.

Kruntide ehitusõiguse tabel on toodud joonisel nr 4.

6 Krundi hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud krundi hoonestusala, so ala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Hoonete paiknemine väljaspool hoonestusala ei ole lubatud. Väljapoole hoonestusala võivad ulatuda sissepääsu trepid ja konsoolsed varikatused kuni 1,5 m ulatuses. Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud hoonestusala piirid. Hoonestusala piiritlemisel on arvestatud tuleohutuskujadega ning hoonestusalad on planeeritud krundipiirist minimaalselt 4 m kaugusele. Planeeritud hoonete täpne ehitisealune pind ja asukoht selgub lõpliku hooneprojektiga.

7 Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Juurdepääs kruntidele POS 12 - 22 on planeeritud Metsa tänavalt (61801:001:0320). Metsa tänava äärde on planeeritud teemaa koridori laiendamiseks krunt POS 25. Kruntidele POS 1 - 11 juurdepääsuks on planeeritud teemaa krundid POS 23 ja POS 24. Mõlemad teemaa krundid on tupikteed ning lõpevad laiendiga, mille abil on tagatud päästetehnika autode ümberpööramisvõimalus.

Põhijoonisel on näidatud juurdepääsude orienteeruvad asukohad, mis täpsustatakse hoonete projektiga. Parkimine lahendada oma kinnistu piirides vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ toodud normatiividele.

Lembitu tänava liiklus on planeeritud muuta kahesuunaliseks. Detailplaneeringus on toodud kavandatava liikluskorralduse põhimõtteline lahendus. Täpne liikluskorraldus lahendatakse edasise projekteerimise käigus.

8 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Olemasolev hoonestuse ja kõvakatte alt välja jääv kõrghaljastus tuleb säilitada. Täpne puude ja põõsaste paigutus ning liikide valik määratakse hilisema haljastusprojektiga krundisiseselt.

Krundi piirded võivad olla kuni 1,5 m kõrgused, seejuures ei tohi rajada avausteta müüre ja plekkaedu. Piire peab sobituma hoone arhitektuuri ja ümbritseva

Töö nr DP-27/10-2022 Tõrukese kvartali detailplaneering

9

keskkonnaga. Lubatud piirete materjalid on puit-, metall- ja võrkpiire. Lubatud on hekkide rajamine. Kruntide piirdena ei ole lubatud kasutada läbipaistmatuid plankaedu. Piirdeid võib rajada mööda katastriüksuse piire. Krundipiirist väljapoole piirete rajamine ei ole lubatud.

Kinnistu heakorra tagamisel tuleb järgida Põltsamaa valla heakorraeeskirja.

9 Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Planeeringuga ei ole ette nähtud olulist maapinna tõstmist. Lubatud on reljeefi ühtlustamine ehitustingimuste parandamiseks ning parkimisaladelt sadevee ärajuhtimiseks.

Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida sademeveed hoonest eemale ning kindlustada vee mittevalgumine naaberkinnistutele. Täpne maapinna muutumine pannakse paika ehitusprojekti koostamise käigus.

10 Ehitistevahelised kujad

Hoonetevahelise tuleohutuskuja laiuseks sätestab siseministri määrus nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” 8 meetrit, olenemata hoone tuleohutusklassist. Kui hoonetevaheline tuleohutuskuja laius on alla 8 meetri, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

Planeeritud hoonestusalade vahelised kaugused on minimaalselt 8 meetrit. Hoonete tuleohutusklass täpsustatakse konkreetse ehitusprojektiga.

11 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeringuga on antud tehnovõrkude ja -rajatiste võimalikud asukohad ja ehitustingimused, mis täpsustatakse projekteerimise staadiumides.

11.1 Veevarustus ja tuletõrjeveevarustus

Veevarustuse planeerimisel on aluseks Põltsamaa Vesi OÜ 16.06.2023 väljastatud tehnilised tingimused.

Detailplaneeringus on ette nähtud planeeritavatele kruntidele krundi piirile veetorustike liitumispunktid (maakraanid). Veevarustus on lahendatud Lembitu tänaval asuvast 110PE veetorustikust, Metsa tänaval kuni Aasa ristmikuni asuvast 110PE veetorustikust ning Metsa tänaval Aasa ristmikust kuni Metsa tn 15 juures asuva tupiktänavani asuvast veetorustikust 63PE ning sealt edasi planeeringuala lõpuni asuvast veetorustikust 50PE.

Tuletõrjeveevarustus

Vastavalt siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 § 6 lõige 3 peab veevõtukoht paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna

Töö nr DP-27/10-2022 Tõrukese kvartali detailplaneering

10

toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. Arvutuslik kustutusvee normvooluhulk on (Q) on 10 l/s. Lähimad tuletõrjehüdrandid asuvad Lembitu tänaval, Metsa ja Ööbiku tänavate ristmikul, Metsa ja Käo tänavate ristmikul ning Metsa ja Aasa tänavate ristmikul. Tuletõrjeveevarustus on tagatud olemasolevate hüdrantidega.

11.2 Kanalisatsioon

Reoveekanalisatsiooni planeerimisel on aluseks Põltsamaa Vesi OÜ 16.06.2023 väljastatud tehnilised tingimused. Liitumispunktid (kontrollkaevud) kanalisatsiooniga on planeeritud kruntide piiridele.

Planeeringuala ühendus ühiskanalisatsiooniga on planeeritud Lembitu tänava isevoolsest 160 PVC kanalisatsioonitorustikust ning Metsa tänava isevoolsest 160 PVC kanalisatsioonitorustikust.

11.3 Sademeekanalisatsioon

Sademevesi immutatakse maapinda kinnistu piirides. Sademeveed tuleb suunata ehitatavatest hoonetest eemale ning immutada oma krundi piirides. Sademevee ärajuhtimine naaberkinnistutele pole lubatud. Tänavamaal immutatakse sademevesi teepeenardesse. Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.

11.4 Elektrivarustus

Elektrivarustuse aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 19.06.2023 koostatud tehnilised tingimused nr 450959.

Planeeringuala elektrienergiaga varustamine on ette nähtud olemasolevate Plangu:(Põltsamaa) ja Aasa:(Põltsamaa) alajaamade baasil. Nimetatud alajaamadest on ette nähtud eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Elektrivarustuseks on kruntide piirile teemaale planeeritud kahekohalised 0,4 kV liitumiskilbid. Elektritoide liitumiskilbist hooneni on ette nähtud maakaabliga. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Krundisisene elektrivarustuse ja välisvalgustuse lahendus antakse edasistes projekteerimisetappides.

11.5 Soojavarustus

Soojavarustus on lahendatud lokaalselt. Lubatud on kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas. Täpne soojavarustuse lahendus anda projekteerimisel.

Soojuspumpade puhul ei ole lubatud välisagregaatide paigaldamine tänavapoolsele fassaadile.

Lubatud on päikesepaneelide kasutamine. Päikesepaneelid on lubatud katusel ning need peavad jääma suurima lubatud hoone kõrguse sisse. Eelistada tuleb

Töö nr DP-27/10-2022 Tõrukese kvartali detailplaneering

11

päikesepaneele, mis asendavad tavapäraseid katusekatte- ja fassaadimaterjale. Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused:

• Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust;

• Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, linnaruumis liiklejaid ja looduskeskkonda;

• Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja tänaval liiklejaid.

11.6 Sidevarustus

Sidevarustuse aluseks on Telia Eesti AS-i poolt 31.05.2023 väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 37965006. Sidevarustuse tagamiseks rajada Lembitu tänaval asuvast sidekaevust 146PLM sidekanalisatsioon kõikidele planeeritavatele kruntidele. Paigaldada iga 50 m peale sidekaev KKS2. Paigaldada sidekaevust 153PLM 24 kiuline singlemode optiline kaabel kuni Lembitu tänaval asuva sidekaevuni 146PLM. Hoonete sisevõrgud ehitada vähemalt CAT5e kaabliga. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega. Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust.

12 Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga

kavandatu elluviimiseks

Planeeringuga kavandatav tegevus ei too kaasa olulisi keskkonnamõjusid. Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.

Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon, tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate ja sõidukite turvaline liikumine, ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida piirkonna elanikke. Kuna mõjualas on müratundlikud alad, tuleb ehitusprojektis näha ette müra vähendavad meetmed.

Käitamisaegsed territooriumilt lähtuvad müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 ”Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 (edaspidi KeM määrus nr 71) kehtestatud müra normtasemetele. Tehnoseadmete lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel jälgida asjaolu, et paigaldatavad seadmed (õhksoojuspumbad jne) ei häiriks naaber kruntide elanike heaolu.

Töö nr DP-27/10-2022 Tõrukese kvartali detailplaneering

12

Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi planeeritava ala lähedusse jäävatel elamualadel ületada kella 21.00 07.00 vahel KeM määrus nr 71 lisas 1 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Mürarikkad ehitustegevuse ajalised perioodid kooskõlastada vahetusläheduses asuva lasteasutusega.

Nii ehitus- kui ka kasutusaegsed vibratsiooni tasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele.

Kergliiklusteede projekteerimisel tuleb arvestada võimaliku valgusreostusega ning vajadusel tuleb ette näha leevendavaid meetmeid.

Eesti Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt on piirkonnas põhjavesi kaitsmata ja nõrgalt kaitstud ning seetõttu tuleb ehitustegevust kavandades arvestada, et tööde tegemiseks kasutatavad masinad oleksid tehniliselt korras ning vältida tuleb võimalikku pinnase- ja põhjaveereostust.

Jäätmekäitlus tuleb lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele. Jäätmed tuleb koguda vastavasse kinnisesse prügikonteinerisse ning olmejäätme äravedu tuleb korraldada jäätmeluba omavate firmade kaudu. Jäätmete äravedu korraldatakse vastavalt Põltsamaa linna jäätmehoolduseeskirjale ning sõlmitakse leping piirkonda teenindava firmaga.

Planeeringuala vahetus naabruses asuvatele Kuuse tn 19 ja Tiigi kinnistutele on 20.01.2020 koostatud radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruanne, mille kohaselt tuvastati kinnistutel kõrge radoonisisaldus. Madala radoonitaseme tagamiseks hoones tuleb tagada hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine. Radooniriski vähendamiseks tuleb ette näha esimese korruse põrandaaluse tuulutamine ja isoleerimine vastava kilega. Hoones tagada nõuete kohane ventilatsioon. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

13 Arhitektuurinõuded ehitisele

Tabelis 2 on toodud üldised arhitektuurinõuded ehitistele, millega tuleb arvestada hoonete edasise projekteerimise käigus. Hoone lubatud maksimaalne kõrgus on arvestatud hoone nullist.

Tabel 2. Arhitektuurinõuded planeeritud ehitisele

Suurim lubatud hoonete suhteline kõrgus Põhihoonel kuni 9 m, abihoonetel kuni 5 m

Hoonete maapealne korruselisus Põhihoonel kuni 2, abihoonetel 1

Katusekalle Põhihoonel 20-45o, abihoonetel 15-300

varikatuseid ning varjualuseid võib rajada ka katusekaldega 0-150

Katusetüüp viilkatus, kaldkatus

Välisviimistlusmaterjalid krohv, kivi, puitlaudis

Töö nr DP-27/10-2022 Tõrukese kvartali detailplaneering

13

±0.00 sidumine määratakse hoone projektiga

Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi. Hoone arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne ning sobima naabruses oleva ja varem planeeritud hoonestusega ja parandama elukeskkonna kvaliteeti. Viimistlusmaterjalide valikul kasutada vastupidavaid, kvaliteetseid ning keskkonda sobivaid materjale. Imiteerivate materjalide kasutamine välisviimistlusena ei ole lubatud.

14 Planeeringuga kaasnevad mõjud

Majanduslikud mõjud

Detailplaneeringu realiseerumine toob kaasa uute elanike lisandumise ning seeläbi suureneb ka kohalike teenuste tarbimine. Positiivne majanduslik mõju avaldub piirkonna heakorrastamise näol. Piirkond muutub atraktiivsemaks uutele elanikele ning seeläbi tõuseb keskmine kinnisvara väärtus. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju on piirkonda uute elanike lisandumine. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Planeeringualal ei paikne looduskaitse all olevaid objekte ning planeeringuga kavandatav tegevus ei too kaasa olulisi keskkonnamõjusid. EELIS andmebaasi alusel alal kaitstavaid taime- ega loomaliike ei ole. Planeeringulahenduse realiseerimine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, mis ei ületa normatiivseid tasemeid.

Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

Töö nr DP-27/10-2022 Tõrukese kvartali detailplaneering

14

15 Servituutide määramise vajadus

Servituutide seadmise vajadus puudub.

16 Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad

kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus

Planeeringualal piiravad tegevust järgmised piirangud ja kitsendused (tabel 3).

Tabel 3. Planeeringualale ulatuvad piirangud ja kitsendused Piirang või kitsendus Ulatus

avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast

Lisaks jääb planeeringuala Pandivere ja Adavere – Põltsamaa nitraaditundlikule alale.

17 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste

seadmine

Kuritegevuse riskide vähendamiseks planeeringualal arvestada Eesti Standardi EVS 809-1:2002 tingimustega. Detailplaneeringu rakendamisel jälgida järgmisi meetmeid:

 atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur ja tänavamööbel suurendavad peremehetunnet ja vähendavad seega nii kuriteohirmu kui ka vandalismiaktide ohtu;

 hea nähtavus, valgustatus, korrashoid ja jälgitavus vähendavad kuriteohirmu;

 kasutada tugevaid ja vastupidavaid ukse- ja aknaraame, uksi aknaid ja lukke;

 sissemurdmiste ja vandalismiaktide sihtmärkide tugevdamine peale rünnakut vähendab intsidentide kordumise riski;

 kergestisüttivate materjalide eemaldamine või asendamine vähendab süütamiste riski.

18 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi ega kitsendaks maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku käitlemist. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega eelpool nimetatud

Töö nr DP-27/10-2022 Tõrukese kvartali detailplaneering

15

nõuete täitmise vastavalt kehtivale seadusandlusele.

19 Planeeringu rakendamise võimalused

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele.

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

 Planeeritud kruntide ehitusõigused realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul.

 Planeeringu rakendamiseks võib sõlmida Põltsamaa vald halduslepingu Arendajaga ning anda avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatiste väljaehitamise kohustus üle. Arendaja kohustub omal kulul projekteerima ja ehitama kehtestatud planeeringuga ette nähtud arendusala teenindamiseks vajaliku avaliku taristu, sealhulgas tehnovõrgud planeeringuga ettenähtud ulatuses. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule.

 Arendaja on kohustatud teostama omal kulul detailplaneeringukohased maakorralduslikud toimingud. Kavandatavatele hoonetele ehitusloa väljastamise eelduseks on planeeringukohaste kinnistute moodustamine ja servituutide kanded kinnisturaamatusse.

 Enne ei väljastata hoonetele ehituslubasid kui on välja ehitatud juurdepääsutee ning tehnovõrgud ja -rajatised.

 Planeeringu lahendust on võimalik ellu viia etappidena. Mistahes planeeringukohase hoone ehitusloa saamise eeldus on, et planeering on realiseeritud vastava etapi osas ning välja on ehitatud avalikud rajatised tänavamaal järgmiselt:

I etapp – POS 12 – 22. Ehitusõiguse realiseerimiseks piisab olemasolevast teedevõrgust. Vajalik on planeeringukohaste tehnovõrkude väljaehitamine Lembitu ja Metsa tänavatel.

II etapp – POS 6 – 9 ja POS 11. Ehitusõiguse realiseerimise eelduseks on teemaa krundi POS 24 väljaehitamine koos planeeringukohaste tehnovõrkudega.

III etapp – POS 1 – 5 ja POS 10. Ehitusõiguse realiseerimise eelduseks on teemaa krundi POS 23 väljaehitamine koos planeeringukohaste tehnovõrkudega.

 Ühendused tehnovõrkudega rajab krundi omanik kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas.

 Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, standarditele ja heale projekteerimistavale. Enne

Töö nr DP-27/10-2022 Tõrukese kvartali detailplaneering

16

hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.

Töö nr DP-27/10-2022 Tõrukese kvartali detailplaneering

17

B JOONISED

1. Situatsiooniskeem M 1:10 000

2. Olemasolev olukord M 1:500

3. Kontaktvööndi analüüs M 1:5000

4. Põhijoonis M 1:500

5. Tehnovõrgud M 1:500

6. Illustratsioon

Töö nr DP-27/10-2022 Tõrukese kvartali detailplaneering

24

C KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL

Tabel 4. Koostöö kokkuvõte

Jrk Kooskõlastav ettevõte/ isik

Kooskõlastuse kuupäev

Kooskõlastuse originaali asukoht

Nõusoleku andja nimi

1. Elektrilevi OÜ 18.07.2023 Lisades Enn Truuts

Märkused *Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

2. Põltsamaa Vesi OÜ

30.07.2023 Lisades Kuldar Kipper

Märkused

3. Telia Eesti AS 17.07.2023 Lisades Margus Kukk

Märkused