Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.1-2/22/5776-2 |
Registreeritud | 30.03.2022 |
Sünkroonitud | 30.03.2024 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
Sari | 7.1-2 Planeeringud ja lepingukohustuseta ehitiste kooskõlastamise dokumendid |
Toimik | 7.1-2/2022 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Põhja-Sakala Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Põhja-Sakala Vallavalitsus |
Vastutaja | Herkki Rõõm (Transpordiamet, Users, Taristu haldamise teenistus, Projekteerimise osakond, Taristu kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Põhja-Sakala Vallavalitsus
Lembitu pst 42
71502, Viljandi maakond, Põhja-
Sakala vald, Suure-Jaani linn
Teie 17.03.2022 nr 7-7/389
Meie 30.03.2022 nr 7.1-2/22/5776-2
Põhja-Sakala vallas Vastemõisa ja Kobruvere
küla ühendava jalg- ja jalgrattatee ning
valgustuse põhiprojekti koostamise nõuded
Olete esitanud Transpordiametile arvamuse avaldamiseks 17.03.2022 väljastatud
projekteerimistingimuste nr 7-7/389 eelnõu Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas riigitee nr
24124 Viljandi - Suure-Jaani (edaspidi riigitee 24124) km 9,791 kuni km 12,862 kaitsevööndiga
kattuvale maa-alale jalg- ja jalgrattatee (edaspidi JJT) ning valgustuse ehituse põhiprojekti
(edaspidi projekt) koostamiseks.
JJT on kavandatud kohaliku teena ning ei kuulu riigitee koosseisu, mistõttu annab JJT ehituseks
ehitusloa kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 39 lg 1 ja § 101
lg 1 alusel. Ehitusloa saab anda peale Transpordiameti poolset projekti kooskõlastust ja vajadusel
riigitee aluse maa kasutusõiguse ja/või võõrandamise lepingute sõlmimist.
Vastavalt EhS § 99 lg 2 annab tee, välja arvatud riigitee, projekteerimistingimused koos
liikluskorralduse nõuetega KOV. Arvestades avaliku huvi ja potentsiaalse maade võõrandamisega
KOVile soovitame korraldada JJT projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena või
detailplaneeringu alusel. Mõlemal juhul palume lugeda meie nõuded menetluse sisendiks.
Meie huvi on riigitee püsimine ja korrakohane kasutamine. Nendel erandjuhtudel kus on vajadus
JJT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, tuleb vähemalt projekti sellele osale koostada ekspertiis
ning ehitamine peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga.
Tutvunud JJT paigutusega riigitee suhtes ja võttes aluseks EhS ning majandus- ja taristuministri
5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede
2 (5)
projekteerimisnormid“ (edaspidi normid), esitab Transpordiamet § 99 lg 3 alusel nõuded
Viljandi maakonnas Põhja-Sakla vallas riigitee nr 24124 äärde Vastemõisa ja Kobruvere
küla ühendava JJT projekti koostamiseks:
1. JJT ehitamiseks koostada teeprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt
majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad
nõuded“.
2. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise
ja valgustuse projekteerimise pädevus.
3. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja
Transpordiameti juhenditest (https://www.transpordiamet.ee/juhendid).
4. JJT ja selle kooseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljaspoole riigiteealust maad.
5. Juhul kui JJT projekteeritakse riigitee alusele maale, tuleb projekti koosseisus esitada
kasutusala või võõrandamise plaanid. Plaanidel tuua eraldi välja riigitee aluse maa kasutusse
andmine tehnovõrgu teenindamiseks (teevalgustus, side- ja elektripaigaldised,
sademeveekanalisatsioon vms).
6. Peale projekti kooskõlastust esitada taotlus Transpordiameti teemaa osakonnale
[email protected] riigitee aluse maa kasutamiseks andmiseks või võõrandamiseks.
6.1. Juhul kui on kasutamiseks andmine, siis palume täita taotluse blankett „Riigivara
kasutamiseks andmise taotlus“ (www.mnt.ee/et/ametist/blanketid).
6.2. Juhul kui võõrandamine, siis arvestada, et riigitee aluse maa võõrandamine JJT ehituse
eesmärgil on riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu
Vabariigi Valitsuse pädevuses vastavalt riigivaraseadusele (edaspidi RVS).
7. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada alljärgnevaga:
7.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102
kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede
projekteerimisel“
7.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.
Mõõdistada ala piki riigiteed ja ristuvad teed, kraavid, vooluveekogud vähemalt 50 m
projekteeritava trassi asukohast mõlemas suunas.
7.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja
kontrollimiseks.
7.4. Alusplaanil tuua välja kavandatava valgustustrassi läheduses olevate puude võra ulatus.
7.5. Mõõdistada olemasolevad riigitee truubid ning hinnata truupide seisukord (vaatlus,
pildistamine). Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja.
7.6. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh
kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.
8. Juhul kui JJT projekteeritakse riigitee muldele, tuleb teostada geoloogilised uuringud riigitee
muldkeha kohta vastavalt Majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusele nr 32
„Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega,
puuri läbimõõt vähemalt 112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt
50 m (võid valida ka 25-100 m) tagant läbi kõigi tee konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m
mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti ja turvast arvestamata so kokku muld +
0,5 m). Uuringute tulemusena saadud pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja
filtratsiooninäitajate ja niiskuspiirkondadega kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile.
9. Selgitada välja ning arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel
olevate tee- ja valgustusprojektidega.
10. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevöönd vastavalt EhS § 71 lg 2 ning
riikliku teeregistri kohased teede numbrid ja nimetused. Projekti seletuskirjas kirjeldada
projekteeritud rajatiste paigutus riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km).
3 (5)
11. Projektis käsitleda JJT seotud riigitee liikluskorraldus, liiklussagedus ning teised vajalikud
näitajad, mis on avalikult kättesaadavad riiklikus teeregistris
12. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega.
13. JJT eraldada riigiteest eraldusribaga, mis on vajalik teehoiutööde teostamiseks sh lume
kogumiseks, sademevete ärajuhtimiseks ning liiklusest tuleneva ohu vähendamiseks. Aluseks
tuleb võtta Normide tabel 7.5 (tase rahuldav) määratud vahekaugus projekteeritava JJT ja
riigitee vahel ning tagada nõuetekohane eraldus vastavalt kiiruspiirangule. Üksnes
põhjendatult (näiteks olev hoonestus) ja Transpordiametiga eelnevalt kooskõlastatult (EhS §
99 lg 3 alusel) võib kasutada lühikestel lõikudel madalamat projekteerimise taset või
äärekivi/piirdega lahendit.
14. NB! Arvestada lahenduse koostamisel ja lisada seletuskirja, et äärekiviga ristlõike vms puhul
võib riigitee muldkeha nõlva lahti kaevata maksimaalselt 30 päevaks.
15. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses ja asustusega ühele poole riigiteed ning vältida
põhjendamatuid ristumisi riigiteega.
16. Riigiteega ristumisel tagada Normide põhimõtetele vastav nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2 ja
tabel 7.10) ja riigitee külgnähtavus (tabel 2.14). Projekteerida nähtavust piiravate takistuste
(metsa, võsa, heki, aia vm likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
17. Üksnes põhjendatult võib projektis näha ette uusi Normide p 5.2.1. põhimõtetele vastavaid
ristumiskohti. Uusi ristumiskohti saab kavandada ainult läbi KOVi poolt väljastatavate jalg- ja
jalgrattatee projekteerimistingimuste või detailplaneeringu. Olevad ja uued ristumiskohad
tähistada eri värvi tingmärkidega. Ristumiskohtade rajamise ja ümberehitamise lahendused
koos põhjendusega käsitleda projektis.
18. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine
(koos materjalidele esitatavate minimaalsete nõuetega).
19. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu
piirid, katted, muldkeha, veeviimarid, valgustus, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata
projekteeritud tee-elementide kaugused olemasoleva sõidutee välimisest servast.
20. Koostada JJT ja vajadusel riigitee liikluskorraldus vastavalt projekteeritud lahendusele.
Riigiteele paigaldatavad liiklusmärgid projekteerida vastavalt standardile EVS 613.
Liiklusmärgid peavad olema paigaldatud tsingitud postidel (Tuulerõhk – WL4 (EVS-EN
12899-1 tabel 8, lumekoormus sahkamisest - DSL1-DSL3)). Projektis näidata olemasolevad,
likvideeritavad ja projekteeritud liikluskorraldusvahendid.
21. Projekteerida sademevete ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis.
Lahendus peab tagama vete piki- ja põiksuunaline äravoolu projekteeritava ja olevate teede
katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud
veeviimarid.
22. Seletuskirjas märkida, et enne ehituse algust tuleb koostada riigitee ehitusaegse
liikluskorralduse projekt ja kooskõlastada Transpordiametiga.
23. Lahendada projekti maastikukujunduse osa, milles määrata puhkekoha, pingi, aia, heki vm
haljastuse asukoht ja rajamise nõuded.
24. JJT Valgustamisel tuleb vältida sõiduteel liiklejate pimestamist vm häirivat ja eksitavat mõju.
Koostatud JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm
väärtused. JJT valgustamisel tuleb vältida sõiduteel liiklejate pimestamist vm häirivat ja
eksitavat mõju. Riigiteele tohib JJT valgustitest sattuda heledust kuni Lm=0,03 cd/m2 . Juhul
kui JJT valgustamisel satub sõiduteele suurem keskmine heledus kui Lm=0,03 cd/m2, tuleb
lahendada JJT ja sõidutee valgustamine tee/tänavavalgustusega või kombineeritult
25. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele
langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks , et sõiduteele ei jõua JJT
valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise
protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015.
26. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201-
1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad
4 (5)
valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi.
27. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi.
Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel Normide tabelist 2.17 ja EVS 843 joonistest 5.2-5.5
ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada teega
külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed (liiklusmärgid,
piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid).
28. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab arvestama
projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel liiklusohutuse
parandamisega tuginedes Normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus.
29. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja
külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale
lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus).
30. Projektis esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende
valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga.
Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus:
30.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud
vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt
valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi);
30.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv
valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli
pikkus.
31. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number, võimsus,
masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast;
toitekaablite iseloomulikud näitajad.
32. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Põhjendatud juhul ja eelneva
kokkuleppe alusel lähtuda tehnovõrkude projekteerimisel riigiteealusele maale Normidest ptk
8 „Tehnovõrgud“ ja Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise
kavandamisel“ ning lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest.
33. Projektis näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad,
muldkeha, veeviimarid vm) taastamine või korrastamine.
34. JJT projekteerimine era- või riigi omandis olevatele maaüksustele kooskõlastada
maaomanikega krundijaotuskava/kasutusplaani alusel.
35. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja
ametkondadega.
36. Koostada kululoend vastavalt „Teetööde tehnilised kirjeldused“ kehtivale kirjeldusele.
Palume arvestada, et kohaliku omavalitsuse (KOV) tellimisel ehitatud JJT ja valgustus jääb KOV
omandiks ja hooldamisele sõltumata asukohast ja ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava
JJT ja valgustuse projekteerimise, maade omandamise, ehitamise ja omanikujärelevalve
teostamise kulud kannab KOV.
Transpordiamet ei teosta põhiprojektide ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest.
Seetõttu palume huvitatud isikul tellida tee ehituse põhiprojekti ekspertiis vastavalt majandus- ja
taristuministri 08.06.2015 määrusele nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ vähemalt osas
kus JJT on erandkorras lõiguti riigitee muldkeha küljes. Ekspertiis tellida Transpordiameti poolt
heakskiidetud projektlahendusele enne projekti kooskõlastamist/projektile nõusoleku andmist.
Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused –
pdf või ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99
lg 3 alusel kooskõlastamiseks e-posti aadressil [email protected]
Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad 2 aastat allkirjastamise kuupäevast
5 (5)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus
Lisa:
Asendiskeem
Herkki Rõõm
5219446, [email protected]