Kiri

EELNÕU

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 9 Ääsmäe‒

Haapsalu‒Rohuküla km 19,66 asuva

Riisipere silla (nr 341)

rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☐ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number …

Tee ehitusloa andmise kuupäev …

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Ave Kallo

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 9 Ääsmäe‒Haapsalu‒Rohuküla km 19,66 asuva Riisipere silla (nr 341)

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste

ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele).

2. Kuna kavandatav tegevus toimub avalikult kasutataval veekogul ja nähakse ette

ehitustegevust vees, tuleb see Keskkonnaametis registreerida veekeskkonnariskiga

tegevusena.

3. Juhul, kui Riisipere silla ehitustööde käigus Munalaskme oja veekaitsevööndis (VeeS §118

lg 1), mille ulatus on 10 m, on vaja eemaldada puid või võsa, siis on vajalik

Keskkonnaameti nõusolek puu- ja põõsarinde raieks veekaitsevööndis (VeeS § 119 p 2).

4. Munalaskme oja (VEE1099600) on keskkonnaministri 15.06.2004 määrusega nr 73 „Lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ arvatud nimistusse

Viruküla‒Riisipere maantee sillast suubumiseni Vasalemma jõkke. Veesiseseid töid

Munalaskme ojas tuleb teostada suvisel madalvee perioodil 01.07-15.09. Juhul, kui

soovitakse teostada muul ajal, siis tuleb ehitusala eraldada settekardina või ekraaniga,

vältimaks setete kandumist allavoolu olevatele forellide koelmutele.

5. Silla ehitamisel ja selle järgselt peab rajatis läbi laskma veekogule omased vooluhulgad ja

EELNÕU

2

ei tohi tekitada paisutust. Veekogu põhi peab silla all jääma ühtlane, võrreldes sellest

ülesvoolu ja allavoolu jääva veekogu põhjaga.

6. Ehitustegevuse käigus järgida üldiseid veekaitsemeetmeid. Ehitusmasinate parkimine,

tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel.

Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine

pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod,

asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate

parkimiskohad on soovitatav rajada ojast kaugemale kui 50 m. Juhul, kui eelmainitud alade

ja objektide paiknemine oja on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja

kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja

vesikeskkonda.

7. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav

tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

8. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

9. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada.

10. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel

jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

11. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate

nõuetega. Samuti tuleb arvestada Saue valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.

12. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik

jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed,

mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada

ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks

ettenähtud kohti on keelatud.

13. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 9 Ääsmäe‒Haapsalu‒Rohuküla km

19,66 asuv Riisipere sild (nr 341) 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Selektor Projekt OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12503887

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pärnu mnt 186, 11314 Tallinn

EELNÕU

3

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon 6613925

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km

19,663 Riisipere silla põhiprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number P23003

(allkirjastatud digitaalselt)

EELNÕU

KORRALDUS

Tee ehitusloa andmine riigitee 9 Ääsmäe‒Haapsalu‒Rohuküla km 19,66 asuva Riisipere silla

(nr 341) rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 9 Ääsmäe‒Haapsalu‒Rohuküla

km 19,66 asuva Riisipere silla (nr 341) rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101

lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 9 Ääsmäe‒Haapsalu‒Rohuküla km 19,66 asuv

Riisipere sild paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 51802:002:0068) ja

minimaalselt Tammemäe katastriüksusel (51802:002:0207) Harju maakonnas Saue vallas

Vilumäe külas.

Transpordiameti 27.12.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/961 on antud projekteerimistingimused

riigitee 9 Ääsmäe‒Haapsalu‒Rohuküla km 19,66 asuva Riisipere silla ehitusprojekti

koostamiseks.

Tee ehitustööd toimuvad eeldatavalt 2024. aastal ja viiakse läbi vastavalt Selektor Projekt OÜ

tööle nr P23003 „Riigitee 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km 19,663 Riisipere silla põhiprojekt“.

Projekti asendiplaani joonis ja seletuskiri on kuni 31.12.2024 nähtavad lingilt:

https://pilv.mkm.ee/s/S61XQGeMzDFCcQr .

Projekti eesmärk on olemasoleva Riisipere silla lammutamine ja selle asemele samasse asukohta

uue silla rajamine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet.

Kooskõlas EhS § 4 lg 3 ja lg 4 käsitletakse kavandatavat tegevust EhS mõistes

rekonstrueerimisena.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga on kavandatud

olemasoleva silla asemele uus sild.

2

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 9 Ääsmäe‒Haapsalu‒Rohuküla km 19,663 asuva

Riisipere silla põhiprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele

alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei

ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju

suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust

ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet,

Põllumajandus- ja Toiduamet, Saue Vallavalitsus.

Tee ehitusloa aluseks oleva teeprojekti on kooskõlastanud või arvamuse esitanud Maa-amet

25.10.2023, Keskkonnaamet 21.11.2023, Põllumajandus- ja Toiduamet 27.10.2023 ja Telia Eesti

AS 16.11.2023.

Teeprojekti elluviimiseks on vajalik äralõike tegemine eraomandis olevast Tammemäe

katastriüksusest. Transpordiamet on äralõike vajadusega kinnisasja puhul maa omandamise

menetluse praeguseks algatanud ja maaomanikule vastava teate edastanud. Käesolev ehitusluba ei

anna õigust ehitada eraomandis oleval kinnisasjal omaniku nõusolekuta.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõike 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike

1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

3

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8,

ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab

Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 9 Ääsmäe‒Haapsalu‒Rohuküla km 19,663 Riisipere silla (nr

341) rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata riigitee 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km 19,663 Riisipere silla (nr 341)

põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61

kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei

kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse

korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid

keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning

inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse Põhja osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Riigitee 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km 19,663 Riisipere silla põhiprojekti

ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõju eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ave Kallo

juhataja

projekteerimise üksus

Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla

km 19,663 asuva Riisipere silla põhiprojekt

Keskkonnamõjude eelhinnang

Töö nr 23004566 Tartu 2024

V e rs

io o n 0

5 .0

2 .2

0 2 4 /// T

Ö Ö

N R

2 3

0 0 4

5 6 6

Kristiina Tiits

keskkonnakorralduse spetsialist

Jaak Järvekülg

Keskkonnaekspert, projektijuht (litsents: KMH0162)

Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km 19,663 asuva Riisipere silla põhiprojekt 2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA

KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-MÕJU .......................................... 11

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega,

mõju maakasutusele ............................................................................................................... 11

4.2. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 12

4.3. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 13

4.4. Mõju looduskaitseobjektidele ...................................................................................... 15

4.5. Müra, vibratsioon, õhukvalIteet, valgus ....................................................................... 16

4.6. Jäätmekäitlus .............................................................................................................. 16

4.7. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 16

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 17

Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km 19,663 asuva Riisipere silla põhiprojekt 3

1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee 9 Ääsmäe-Haapsalu-

Rohuküla km 19,663 Riisipere silla ümberehitamise põhiprojektile. Rekonstrueeritav

Riisipere sild paikneb Vilumäe külas Saue vallas Harju maakonnas (joonis 1).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg

juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat

mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või algatam ata

jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal

võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH)

algatamise vajalikkuse hindamisel.

Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks Selektor

Projekt OÜ poolt koostatud projekti seletuskiri ja projekti joonised seisuga oktoober 2023.

Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht. Projekti tehniline kirjeldus. Seletuskiri.

Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km 19,663 asuva Riisipere silla põhiprojekt 4

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID

KMH vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus (edaspidi ka KeHJS)1. Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus

reguleeritud järgmiselt:

§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus

Keskkonnamõju hinnatakse, kui:

1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või

muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju;

2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et

sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole

otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

§ 21 Keskkonnamõju

Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või

kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või

varale.

§ 22 Oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu

inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus

(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:

13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle

kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe

sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;

(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,

peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade

tegevusel on oluline keskkonnamõju:

10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;

18) vee erikasutus*

Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse

määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

1https://www.riigiteataja.ee/akt/128092023010

* Vee erikasutamise vajaklikkust otsustab Keskkonnaamet.

Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km 19,663 asuva Riisipere silla põhiprojekt 5

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ 2 kehtestatud täpsustatud loetelu,

mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas

tegevusel on oluline keskkonnamõju.

Vastavalt VV määrusele:

§ 11. Vee erikasutus*

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda vee erikasutuse

valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

5) silla rajamine, kui selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala;

7) veekogu süvendamine või veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust

100 kuupmeetrit, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktides 17 ja 17 1 nimetatud

juhtudel;

§ 13. Infrastruktuuri ehitamine

Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri

ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,

ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,

ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja

jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1

punktis 13 nimetatud juhul;

§ 15. Muud tegevusvaldkonnad

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude

tegevuste korral:

8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole

selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega

eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.

Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste

hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Kavandatavad tööd

kuuluvad KeHJS § 6 lõike 2 p 10 (infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) nimetatud

tegevuste hulka. Samas ei ole tegemist VV määruse nr 224 § 13 p 8 nimetatud

tegevustega (ei rajata ega laiendata teed). Küll aga liigitub kavandatav tegevus määruse

§ 15 lg 8 alla, kuna projektiga seotud tööde alale jääb osaliselt III kaitsekategooria

kaitsealuse liigi kasetriibik (Sicista betulina; KLO9129334) elupaik.

Lähtuvalt eeltoodust peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on

oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2, st KMH vajadus sõltub eelhinnangu

tulemusest.

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023187

* Vee erikasutamise vajaklikkust otsustab Keskkonnaamet.

Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km 19,663 asuva Riisipere silla põhiprojekt 6

Vastavalt KeHJS:

§ 61. Eelhinnang

(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe:

1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus;

2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;

3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;

4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;

5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest;

6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.

(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nr 31.3

§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine

(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes

21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab

otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile

seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju

hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.

Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri

16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ nõuetest.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km 19,663 asuva Riisipere silla põhiprojekt 7

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks riigitee 9 Ääsmäe-Haapsalu-

Rohuküla km 19,663 Riisipere silla ümberehitus, et tõsta liiklusohutuse taset,

sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet.

Silla rekonstrueerimine on vajalik, kuna sillal esinevad mitmed defektid ning olemasolev

sild ei vasta tänapäevastele liikluskoormustele ja ohutusnõuetele. Projektlahenduse

koostamisel on lähtutud tehnilisest kirjeldusest, tellija otsustest (sh. Keskkonnaameti

tingimused), ehitusprojekti koostamise nõuetes toodud põhimõtetest. Põhiprojekt vastab

majandus- ja taristuministri määruses 09.01.2020 nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad

nõuded“ ning Eesti standardis EVS 932:2017 esitatud nõuetele (vt joonis 3.1).

Tööde käigus olemasolev sild lammutatakse pool-poolega meetodil säilitades ehitustööde

aegselt maksimaalselt liikluse läbipääsu. Olemasoleva silla sammaste lammutamine tuleb

teostada kuivas kaevikus, et setted vette ei pääseks. Kuivas kaevikus toimub ka

projektsete kaldasammaste rajamine, mis pikema ava puhul rajatakse väljaspool

olemasoleva rajatise kontuure - st uus sild tuleb pikem ja sambad eemalduvad oja

kallastelt.

Silla alla rajatakse kallasraja läbipääsud, mis kindlustatakse munakividega (nii nagu ka

silla koonused). Muud kaevetööd või tahkete ainete lisamist veepiirist allpool ei toimu, st

projekteeritavad kaldasambad paikevad väljaspool veepiiri joont. Silla ümberehitamiseks

eemaldatakse ehituseks mittesobivat pinnast 428 m3, sellest 96 m3 allpool veepiiri. Silla

tagasitäiteks paigaldatakse teepoolsesse osasse 252 m3 ning jõepoolsesse osasse 116

m3 täidet. Oja kallaste kindlustamisel toimub tahkete ainete (munakivid ja täitepinnas)

vette lisamine mahus ca 96 m3.

Projekteeritud rajatise tehnilised näitajad:

◼ konstruktsiooni perimeetri pindala – 184,8 m2;

◼ katte pindala – 125,0 m2;

◼ rajatise pikkus – 10,5 m;

◼ rajatise laius – 11,2 m;

◼ sõidutee gabariit – 10,0 m;

◼ avade arv – 1 tk;

◼ ehitusmaterjal – raudbetoon;

◼ ava ehituse tüüp – raamsild.

Projekteeritav Riisipere sild on asetatud tee suhtes sümmeetriliselt, st sidumispunkt teljel.

Olemasolev sõidutee gabariit sillal on 10,7 m (piirete vahe) ja katendi laius 9,0m.

Projektlahendusega viiakse piirete vahe 10,0 m peale, mis vastab sõidutee geomeetriale

ja Transpordiameti ristlõike määramisele juhise põhimõtetele kiirusel >90km/h.

Vahetult peale silda (Tallinna suunal) on 2 mahasõitu tulundusmaa kinnistutele, mis on

kasutusele piiratud juba olemasolevate teepiiretega. Projektlahendusega jäävad antud

kinnistute ligipääsud suletuks ka projekteeritud teepiirdesüsteemide lahendusega.

Riisipere sild paikneb vertikaallahenduselt 1,0% pikikaldega teelõigul millega on tagatud

vetejuhtimine sillal. Olemasoleva muldkeha ülemise kihi paksuses 0,8...1,9 m moodustab

kruusa-liiva segune pinnas. Projektlahendusega muldkeha täiendavalt ei ehitatata ning

olemasolevat mittedreenivaid aluspinnaseid ei asendata.

Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km 19,663 asuva Riisipere silla põhiprojekt 8

Sademeveed juhitakse rajatiselt ära põik- ja pikikalletega. Sõiduteele on projekteeritud

kahepoolne põikkalle 2,5% ja pikikalle 1,0%. Pinnavee ärajuhtimise torusid rajatisele ei

kavandata. Kattealune vesi juhitakse mööda hüdroisolatsiooni pinda põikkkaldega

kattealusesse dreenkihti – salaoja, millest väljutatakse sadevesi konstruktsiooni läbivate

tilktorude kaudu haljastusele. Tilktorud paigaldada sammuga 2 m mõlemale silla küljele

(kokku 10 tk). Põikkaldega servaprussi äärde valguv kattealune vesi võetakse kinni

täiendava dreeniga. Vastu servaprussi, hüdroisolatsiooni peal rajatakse kattealune

salaoja laiusega 300 mm. Salaoja moodustatakse epoksiidiga seotud pestud

graniitkivikillustikust. Salaoja viiakse 1 m ulatuses üle vuugijoone pealesõiduplaadile.

Silla rekonstreerimisprojekti kontekstis Riisipere silla teelõigul täiendavalt teekraave ei

projekteerita.

Töömaa-alal nähakse ette raadamist 730 m2 ulatuses (vt joonis 3.2).

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi).

Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja

kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade

täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju

puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu

ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.

Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja

vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega

müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse

tekkimist ette näha ei ole.

Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km 19,663 asuva Riisipere silla põhiprojekt 9

Joonis 3.1 Asendiplaan. Allikas: Riigitee 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km 19,663 Riisipere silla põhiprojekt

Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km 19,663 asuva Riisipere silla põhiprojekt 10

Joonis 3.2 Rajatava silla vaade. Allikas: Riigitee 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km 19,663 Riisipere silla põhiprojekt

Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km 19,663 asuva Riisipere silla põhiprojekt 11

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA- MÕJU

Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse ( riigitee nr 9

Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km 19,663 asuva Riisipere silla ümberehitamise

põhiprojekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata sillal ja sõiduteel juba

olemasoleva liikluse kogumõju. Kuna on tegemist olemasoleva sillaga, toimuks liiklus

antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse antud

kohas liiklusohutuse taset, mistõttu on projektil, läbi õnnetuste ohu vähendamise,

looduskeskkonnale ja inimese tervisele ka soodne mõju.

Käesolevas eelhinnangus on analüüsitud kavandatava tegevusega kaasnevaid

võimalikke keskkonnamõjusid, arvestades kõiki keskkonnaministri 16.08.2017 määruses

nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ nimetatud teemasid. Vastavalt määruse

suunistele on arvesse võetud ka võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise

tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.

Alljärgnevalt on kirjeldatud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille osas on

teeprojektide puhul ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on

võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad

meetmed on esitatud peatükis 5.

4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE

Projektiala asub Harju maakonnas Saue vallas (enne haldusreformi Nissi vald).

Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/784. Saue Vallavolikogu kehtestas 28.06.2021 aasta otsusega nr 40

Saue valla üldplaneeringu 5. Otsuse jõustumisega muutusid kehtetuks varem kehtinud

üldplaneeringud: Saue valla, Saue linna, Kernu valla ja Nissi valla üldplaneering.

Üldplaneeringus ning maakonnaplaneeringus ei ole käesoleva projektiga kavandatavaid

tegevusi käsitletud. Samuti ei jää kavandatav tegevus üldplaneeringu ja

maakonnaplaneeringu kaartide alusel ka rohevõrgustiku ega väärtusliku maastiku

aladele.

4 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/ 5 https://sauevald.ee/uldplaneering

Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km 19,663 asuva Riisipere silla põhiprojekt 12

Kuna tegevus toimub olemasoleval teel, olemasoleval sillal, ei kaasne sellega ka olulist

mõju ala maakasutusele ega olulist keskkonnamõju piirkonna praegustele ja

planeeritavatele tegevustele.

4.2. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE

Kultuurimälestiste registri andmetel ei jää kavandatava tegevuse vahetusse lähedusse

kultuurimälestisi. Lähimad ehitismälestised jäävad ca 200 m kaugusele (Riisipere mõisa

park (reg nr 2909), Riisipere mõisa kelder (reg nr 2915), Riisipere mõisa peahoone (reg

nr 2908), Riisipere mõisa tall-tõllakuur (reg nr 2912), Riisipere mõisa palmimaja (reg nr

2911), Riisipere mõisa ait-kuivati (reg nr 2910), Riisipere mõisa töökoda (reg nr 2913),

Riisipere mõisa kelder (reg nr 2915), Riisipere mõisa abihoone (reg nr 2914)) (vt joonis

4.2).

Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduse kohaselt on lähimaks pärandkultuuri objektiks

Vesiveski (reg nr 518:VEV:002), mis jääb kavandatava tegevuse kohast ca 200 m

kaugusele (vt joonis 4.2).

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja kaugust, ei ole põhjust eeldada

kultuurimälestistele ja pärandkultuuriobjektidele olulist ebasoodsat mõju.

Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse (tähistatud punase punktina) paiknemine kultuurimälestiste ja päranduluutriobjektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023

Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km 19,663 asuva Riisipere silla põhiprojekt 13

4.3. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE

Rekonstrueeritav Riisipere sild ületab Munalaskme oja (VEE1099600). Tegemist on

avalikult kasutatava veekoguga. Veekogu kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi

poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu, millele kehtivad järgmised piirangud:

kallasraja ulatus 4 m, veekaitsevöönd 10 m ning ehituskeeluvöönd 50 m. Ehituskeeld ei

laiene looduskaitseseaduse § 38 lg 5 kohaselt üldplaneeringuga kavandatud sillale (p 9)

ja avalikult kasutatavale teele (p 10). Antud juhul on tegemist olemasoleva tee ja sillaga,

seega konflikti ehituskeeluvööndiga antud juhul ei teki .

Projektialal nähakse ette raadamist 730 m2 ulatuses. Aruande koostamise hetkel

(oktoober 2023) ei ole vajadust toestada raadamist veekogu veekaitsevööndis. Juhul, kui

Riisipere silla ehitustööde käigus selgub, et Munalaskme oja veekaitsevööndis (VeeS

§118 lg 1), mille ulatus on 10 m, on vaja eemaldada puid või võsa, siis on vajalik

Keskkonnaameti nõusolek puu-ja põõsarinde raieks veekaitsevööndis (VeeS § 119 p 2).

Riisipere silla ümberehitamiseks eemaldatakse ehituseks mittesobivat pinnast, sellest

96 m3 allpool veepiiri. Oja kallaste kindlustamisel toimub tahkete ainete (munakivide)

vette lisamine mahus ca 96 m3.

Vastavalt KeHJS § 6 lg 1 p 17 ja 171 on vaja algatata keskkonnamõju hindamine, kui

toimub veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või

vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit.

Antud juhul jäävad mahud alla piirmäärade, seega ei ole kavandatava tegevuse korral

vajalik sellest tulenevalt keskkonnamõju hindamise algatamine.

Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine (VeeS § 196) on vajalik muuhulgal juhul

kui toimub:

◼ tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval

veekogul või avalikul veekogul;

◼ muu veekogu kui mere süvendamine või sellise veekogu põhja 5–100-

kuupmeetrise mahuga süvenduspinnase paigutamine;

◼ veekogusse 5–100 kuupmeetri tahke aine paigutamine.

Lähtuvalt eelnevast on silla rekonstrueerimiseks vajalik taotleda Keskkonnaametilt

veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist.

Sademeveed juhitakse rajatiselt ära põik- ja pikikalletega haljasalale ja kraavi. Teedelt ja

tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid

(peamiselt raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele,

tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates

liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas 6 . Käesoleva teelõigu aasta keskmine

ööpäevane liiklussagedus oli teeregistri 2022. aasta andmetel 7799 autot/ööpäevas

(sõidu- ja pakiautod 94%, veoautod ja autobussid 3%, autorongid 3%). Kuna

liiklussagedus käesoleva projekti alal on oluliselt väiksem kui eelmainitud soovituslik

piirmäär, pole põhjust eeldada olulist reostuskoormust käesolevalt (Ääsmäe-Haapsalu-

Rohuküla) teelt ära juhitava sajuvee tulemusena. Lisaks tuleb arvestada, et käesoleva

projektiga sademevett pikemalt teelõigult täiendavalt kokku ei koguta (võrreldes

6 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas

Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km 19,663 asuva Riisipere silla põhiprojekt 14

olemasoleva olukorraga), ega nähta ette ka täiendavat teekraavide projekteerimist, seega

realiseerimise järgselt ei kaasne projektiga olulist mõju vee kvaliteedile.

Maaparandussüsteemide registri andmetel kuulub Munalaskme oja riigi poolt korras

hoitavate ühiseesvoolude loetellu (maaparandussüsteemi/ehitise kood

4109960020000/001).

Põllumajandus- ja Toiduamet on käesoleva projekti raames andnud oma 06.12.2022

kirjaga nr 6.2-2/52370 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles annab

järgmised tingimused:

1. Tagada tee maa-alal paikneval eesvoolul vee vaba vool, vastavalt

maaparandusseaduse § 5.

2. Tulenevalt maaparandusseaduse § 50 lg 1 esitada ehitusprojekt Põllumajandus -

ja Toiduametile kookõlastamiseks.

Projektlahenduse koostamisel on Põllumajandus- ja Toiduameti tingimustega arvestatud.

Lähim puurkaev (PRK001538) asub kavandatavast tegevusest ca 300 m kaugusel,

puurkaevule on kehtestatud 10 m ulatuses hooldusala. Seega kavandatav tegevus

hooldusalale ei ulatu ja ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju põhjaveele.

Kavandatav tegevus paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. See tähendab, et antud

piirkonnas on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt - või

hajureostuse suhtes. Seetõttu on oluline ehituse ajal pöörata tähelepanu järgmistele

veekaitsemeetmetele:

Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma

selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt,

et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja

bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada

ojast kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine oja lähedal

on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt,

et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette. Töökorras mitteolevaid

reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

Lisaks on Keskkonnaamet käesoleva projekti raames andnud oma 13.12.2022 kirjaga

nr 6-2/22/23558-2 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles annab järgmised

täiendavad tingimused:

Munalaskme oja (VEE1099600), mida sild ületab, on keskkonnaministri 15.06.2004

määrusega nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis -ja elupaikade nimistu“

arvatud nimistusse Viruküla-Riisipere maantee sillast suubumiseni Vasalemma jõkke.

Veesiseseid töid Munalaskme ojas tuleb teostada suvisel madalvee perioodil 01.07 -

15.09. Kui soovitakse teostada muul ajal, siis tuleb ehitusala eraldada settekardina või

ekraaniga, vältimaks setete kandumist allavoolu olevatele forellide koelmutele.

Silla ehitamisel ja selle järgselt peab rajatis läbi laskma veekogule omased

vooluhulgad ja ei tohi tekitada paisutust. Veekogu põhi peab silla all jääma ühtlane,

võrreldes sellest ülesvoolu ja allavoolu jääva veekogu põhjaga.

Ülal kirjeldatud leevendavaid põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse

elluviimisel alust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist pinna- või põhjaveele.

Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km 19,663 asuva Riisipere silla põhiprojekt 15

4.4. MÕJU LOODUSKAITSEOBJEKTIDELE

Eesti looduse infossüsteemi (EELIS) andmetel jääb projektiga seotud tööde alale

(vt joonis 4.4) osaliselt III kaitsekategooria kaitsealuse liigi kasetriibik (Sicista betulina;

KLO9129334) elupaik.

Kasetriibik eelistab niiskeid elupaikasid veekogude läheduses ning antud elupaik on

selleks sobiv. Keskkonnaamet soovitab liigi soodsa seisundi tagamiseks säilitada niiskeid

ja veekogude ääres painevaid metsi, puittaimestikku (Keskkonnaameti 12.2022 kiri

nr 6-2/22/23558-2).

Käesoleva projektiga piirkonna veerežiimi ja elupaika oluliselt ei mõjutata (nii ehituse ajal,

kui järgselt tagatakse olemasoleva olukorraga sarnane vee läbipääs). Projektialal

nähakse ette raadamist 730 m2 ulatuses. Raadamine toimub väljaspool veekogu

veekaitsevööndit.

Kavandatava tegevuse piirkonda (ca 200 m kaugusele) jääb ka kaitsealune park –

Riisipere mõisa park (KLP1200571). Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja

kaugust, siis ei ole põhjust eeldada pargile olulist ebasoodsat mõju.

Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine looduskaitseliste objektide suhtes.

Aluskaart: Maa-amet 2023

Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km 19,663 asuva Riisipere silla põhiprojekt 16

4.5. MÜRA, VIBRATSIOON, ÕHUKVALITEET, VALGUS

Sillale lähim registreeritud elu- või ühiskondlik hoone (ETAK ID 9241), asub

kavandatavast tegevusest ca 150 m lõuna suunas. Kuna antud maanteel ei ole tegemist

suurte liiklussagedustega (7799 autot/ööpäevas) ning tundlikud objektid asuvad

projektialast enam kui 150 m kaugusel, ei ole põhjust eeldada ülenormatiivse müra,

vibratsiooni ja õhusaaste esinemist tundlike objektide juures.

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav

tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti

vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb samuti vältida sobivate töömeetodite valikuga,

pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

4.6. JÄÄTMEKÄITLUS

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju

vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid

taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Saue valla jäätmehoolduseeskirjas 7

olevate nõuetega.

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik

jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.

Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse,

tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine

väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

4.7. AVARIIOLUKORRAD

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.

7 https://www.riigiteataja.ee/akt/405122019026

Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km 19,663 asuva Riisipere silla põhiprojekt 17

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED

Käesolevas aruandes on esitatud riigitee 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km 19,663

Riisipere silla ümberehitamise põhiprojektile keskkonnamõjude eelhinnang, mille

koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et käesoleva projekti puhul ei ole

KMH vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja

kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist . Olulise

keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega.

Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning

rakendada all kirjeldatud meetmeid:

◼ Kuna kavandatav tegevus toimub avalikult kasutataval veekogul ja nähakse ette ehitustegevust vees, tuleb see Keskkonnaametis registreerida veekeskkonnariskiga tegevusena (vt täpsemalt ptk 4.3). (Täpsemad tingimused ehitustegevuseks saab Keskkonnaamet vajadusel täpsustada ka registreeringu andmisel.)

◼ Juhul, kui Riisipere silla ehitustööde käigus Munalaskme oja veekaitsevööndis

(VeeS §118 lg 1), mille ulatus on 10 m, on vaja eemaldada puid või võsa, siis on

vajalik Keskkonnaameti nõusolek puu-ja põõsarinde raieks veekaitsevööndis

(VeeS § 119 p 2).

◼ Ehitusprojekt esitada Põllumajandus- ja Toiduametile kookõlastamiseks (maaparandusseaduse § 50 lg 1).

◼ Munalaskme oja (VEE1099600) on keskkonnaministri 15.06.2004 määrusega nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis -ja elupaikade nimistu“ arvatud nimistusse Viruküla-Riisipere maantee sillast suubumiseni Vasalemma jõkke. Veesiseseid töid Munalaskme ojas tuleb teostada suvisel madalvee perioodil 01.07-15.09. Juhul, kui soovitakse teostada muul ajal, siis tuleb ehitusala eraldada settekardina või ekraaniga, vältimaks setete kandumist allavoolu olevatele forellide koelmutele.

◼ Silla ehitamisel ja selle järgselt peab rajatis läbi laskma veekogule omased

vooluhulgad ja ei tohi tekitada paisutust. Veekogu põhi peab silla all jääma

ühtlane, võrreldes sellest ülesvoolu ja allavoolu jääva veekogu põhjaga.

◼ Ehitustegevuse käigus järgida üldiseid veekaitsemeetmeid. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada ojast kaugemale kui 50 m. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine oja on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vesikeskkonda.

◼ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km 19,663 asuva Riisipere silla põhiprojekt 18

◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada.

◼ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Saue valla jäätmehoolduseeskirjas 8 olevate nõuetega.

◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

8 https://www.riigiteataja.ee/akt/405122019026

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lugupeetud menetlusosaline

13.02.2024 nr 8-1/22-147/2478-1

Riigitee 9 Ääsmäe‒Haapsalu‒Rohuküla km

19,66 asuva Riisipere silla (nr 341)

rekonstrueerimise ehitusloa menetlusse

kaasamine ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha

küsimine

Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse riigitee 9 Ääsmäe‒Haapsalu‒Rohuküla km

19,66 asuva Riisipere silla (nr 341) rekonstrueerimiseks. Tee ehitustööd toimuvad eeldatavalt

2024. aastal ja viiakse läbi vastavalt Selektor Projekt OÜ tööle nr P23003 „Riigitee 9 Ääsmäe-

Haapsalu-Rohuküla km 19,663 Riisipere silla põhiprojekt“.

Projekti eesmärk on olemasoleva Riisipere silla lammutamine ja selle asemele samasse asukohta

uue silla rajamine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet.

Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/S61XQGeMzDFCcQr .

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §

11 lg 22 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning

seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Palume teie seisukoht

esitada hiljemalt 27.02.2024 e-posti aadressile [email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks

või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Elle Tamm poole (tel +372 5597 6476, e-post [email protected]).

Lugupidamisega

2 (2)

(allkirjastatud digitaalselt)

Elle Tamm

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

Lisad: 1. Riisipere silla tee ehitusloa eelnõu

2. Riisipere silla tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise

korralduse eelnõu

3. Keskkonnamõju eelhinnang

Adressaadid: Keskkonnaamet

Maa-amet

Põllumajandus- ja Toiduamet

Saue Vallavalitsus

Riigimetsa Majandamise Keskus

Telia Eesti AS

Taivo Peel

55976476, [email protected]