Harjumaa Saku vald Rail Baltica Kurtna peatuse detailplaneering

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Juubelitammede tee 15

Saku alevik, Saku vald, 75501,

Harju maakond

Teie 22.09.2022 nr 7-1/75-1

Meie 20.10.2022 nr 7.2-2/22/21483-2

Seisukohtade väljastamine Saku vald Rail Baltica

Kurtna peatuse detailplaneeringu koostamiseks

Teavitasite Transpordiametit Saku vald Kurtna küla Rail Baltica Kurtna peatuse detailplaneeringu

(edaspidi planeering) algatamisest Viimsi metskond 42 (71814:001:0513) ja 11152 Kirdalu-Kiisa

tee (71814:001:0189) maaüksustel, lähteseisukohtade väljastamisest ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmisest. Planeering on algatatud Saku Vallavalitsuse

20.09.2022 korraldusega nr 553.

Planeeringuga kavandatakse eeldused Rail Baltica Kurtna peatuse ja teenindava taristu rajamiseks.

Planeeritav ala külgneb riigiteega 11152 Kirdalu - Kiisa km 2,3-2,5. Riigitee aasta keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 618 autot/ööpäevas.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame

seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsu kavandamisel planeeringualale võtta aluseks IDOM Consulting Engineering

Architecture S.A.U. töö nr RBDTDEEDS2DPS2 “Põhiprojekt DPS2 Kangru-Rapla, 11152

Kirdalu-Kiisariigitee (teeprojekt OR0380 ja rajatise projekt BR0380)“ ja kavandada

juurdepääs (km 2,5) vastavalt projektis toodule. Teeprojektile on väljastatud ehitusluba

10.12.2021 nr 1.1-3/21/532. Täiendavaid ristumiskohti riigiteelt mitte planeerida.

2. Projektiga on kavandatud Rail Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu‒Kiisa km 1,921-

2,676 ümberehitamine ja viadukti koos rajatisega ehitamine. Riigiteele kavandatud

viadukti kõrge mulle piirneb osaliselt planeeringualaga. Näha ette planeeringualale

servituudiala muldest 4m riigitee kõrge mulde nõlva hoolduseks.

3. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p7. Siduda

juurdepääsulahendus riigitee projektiga. Kavandada riigitee ristmiku ehitus

planeeringualalt lähtuva liiklussageduse vastuvõtmiseks. Arvestada, et planeering on

ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse

planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks

(vastavalt EhS § 10), soovitama kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui

eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

4. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas

tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

2 (3)

5. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

6. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus

siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja punktis 1 nimetatud teeprojekti

lahendustega.

7. Näha ette juurdepääsutee jalgratta- ja jalgteede sidumine varem koostatud riigitee

projektiga.

8. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

9. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) juhendi „Ristmike vahekauguse ja

nähtavusala määramine“ kohased nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi paikneda nähtavust

piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine

(EhS § 72 lg 2).

10. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Kui juurdepääsutee jääb valgustatud teelõikude vahele. Tuleb

juurdepääsuteele kavandada valgustus. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse

riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil.

11. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise

lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee

koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Lahendada sademeveed riigitee ja juurdepääsutee

vaheliselt alalt.

12. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning

nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada

(alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

13. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

14. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

15. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala,

parkla jms.

16. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede

numbreid ja nimetusi.

17. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu

koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning

planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed

häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr

71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning

vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja

lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud

leevendusmeetmete rakendamiseks.

18. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99

lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Einama

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Krista Einama

58627026, [email protected]