Detailplaneeringu kooskõlastamine

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

40

115 10,16

17,08

46,37

43,48

1

LEPPEMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

KATASTRIÜKSUSE PIIR

MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR

POSITSIOONI NR

5 684 1 000 1

LJ 90 ÄK 10 12 1

KRUNDI PLANEERITUD SIHTOTSTARVE %

MAX HOONE KÕRGUS (m)

MAX. HOONETE EHITISEALUNE PIND (m²)

MAX. HOONETE ARV KRUNDIL

MAX KORRUSTE ARV

KRUNDI PIND (m²)

HOONESTUSALA

OLEMASOLEV KRAAV

VÕIMALIK JAAMAHOONE ASUKOHT

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE / RAUDTEE PROJEKTIGA PROJEKTEERITAV HOOLDUSTEE

PLANEERITUD / PERSPEKTIIVNE KERGLIIKLUSTEE

OLEMASOLEV TEE KAITSEVÖÖND 30 m

KIRDALU-KIISA PROJEKTEERITUD TEE KAITSEVÖÖND 30 m (vt Märkus nr 4)

PROJEKTEERITUD KIRDALU-KIISA TEE (vt Märkus nr 4)

KIRDALU-KIISA TEE PROJEKTIGA LIKVIDEERITAV KRAAV (vt Märkus nr 4)

LIKVIDEERITAV OBJEKTXX

PLANEERITUD HALJASALA / VÕIMALIK KÕRGHALJASTUS

PROJEKTEERITAVA RAUDTEE KAITSEVÖÖND 30 m

VÄLIALA TÜÜPLAHENDUS

PLANEERITUD JALGRATTAHOIDLA-PRÜGIMAJA VÕIMALIK ASUKOHT

PROJEKTEERITUD KIRDALU-KIISA KERGLIIKLUSTEE (vt Märkus nr 4)

KIRDALU-KIISA TEE PROJEKTIGA PUHASTATAV KRAAV (vt Märkus nr 4)

PROJEKTEERITUD KIRDALU-KIISA MURUKATE / EROSIOONITÕKE (vt Märkus nr 4)

KIRDALU-KIISA TEE PROJEKTIGA MÄÄRATUD RAADAMISE PIIR (vt Märkus nr 4)

PLANEERITUD BUSSIOOTEPAVILJON

SERVITUUDIVAJADUS RIIGITEE MULDE NÕLVA HOOLDUSEKS

PROJEKTEERITUD KIRDALU-KIISA TEE NÄHTAVUSKOLMNURK (vt Märkus nr 4)

PLANEERINGUALA PIIRI ETTEPANEK

PLANEERITUD PARKLA I ETAPP / II ETAPP

SERVITUUDIVAJADUS TEHNOVÕRKUDELE

PLANEERITUD TRUUP

MÄRKUSED:

1. Topo-geodeetiline uuring on koostatud TOP Geodeesia OÜ poolt 2022. aasta oktoobris, töö nr GD-22-636. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis.

2. Planeeringuala piir on loetavuse huvides nihutatud väljapoole moodustatavat krundipiiri. 3. Loetavuse huvides on krundi piiriga kattuva hoonestusala osas hoonestusala piir kuvatud joonisel nihutatauna krundi piirist sees pool. 4. Joonisel on kajastatud IDOM Consulting Engineering Architecture S.A.U. töö nr RBDTDEEDS2DPS2 “Põhiprojekt DPS2 Kangru-Rapla, 11152

Kirdalu-Kiisariigitee“, millele on väljastatud ehitusluba 10.12.2021 nr 1.1-3/21/532. Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]

Joonise nimetus

Huvitatud isik:

Staadium

Tellija:

Rail Baltica Kurtna peatuse detailplaneering

Põhijoonis

osaühing Rail Baltic Estonia Veskiposti 2/1 10138 Tallinn EESTI [email protected]

Saku Vallavalitsus Juubelitammede tee 15 75501 saku EESTI Tel. +372 671 2431 [email protected]

Projektijuht Ivan Gavrilov

Planeerija Triin Koorits

Planeerija Evelin Kuusik

DP

29.01.2024

1:500 2022_0007_05

DP-04

Rail Baltica Kurtna peatuse detailplaneering Põhijoonis (1:500)

1

5 684 1 000 1

LJ 80 ÄK 20 12 1

2

8 620 - -

LT / LP 100 - -

1 5 684 LJ 80% ÄK 20% L 80% Ä 20%1 000 11 Ä 1 000

KRUNDI EHITUSÕIGUS JA PIIRANGUD

Pos nr

Krundi planeeritud suurus m²

Hoonete ehitise- alune pind m²

Suurim korruse- lisus

Maa sihtotstarve ja osakaal % (katastriüksuse liikide kaupa)

Suletud brutopind katastriüksuste sihtotstarvete kaupa

Märkused ja kitsendused

Maa sihtotstarve ja osakaal % (detailplaneeringu liikide kaupa)

Krundi aadress / aadressi ettepanek

2 8 620 L 100% 35- -

Hoonete kõrgus maa- pinnast

12

- -

Hoonete arv krundil

LT / LP 100%

-

ArhitektuurinõudedPlaneeritud parkimis- kohtade arv

Vt seletuskiri ptk 4.2

- -

1441 000 1

ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa; LJ - reisijaid teenindava transpordihoone maa; LT - tee ja tänava maa-ala; LP - parkimisehitise maa.

Kokku:

16

Ä 1 000

PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD

Ala suurus ~2,2 ha

100%18 812 m²KOKKU

3Kavandatud kruntide arv

Parkimiskohtade arv Planeeritud 144

Krunditud maa bilanss: 1Kavandatud hoonete arv 1 000 m²Suletud brutopind1 136 m²Ä - ärimaa 6%

17 676 m²L - transpordimaa 94% Kavandatud täisehitusprotsent 15%

447 128

ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS

Pos nr

Krundi aadress

Krundi planeeritud sihtotstarve (katastriüksuse liik)

Krundi planeeritud suurus m²

Liidetavate/ lahutatavate osade suurused m²

Osade senine sihtotstarve (katastriüksuse liik)

Moodustatakse kinnistutest

71814:001:0513 M 100%1 L80% Ä 20% 5 684

M 100%71814:001:05132 L 100% 8 620

- 441 444 447 128 - 438 508

Kergliiklustee viiakse kokku raudtee põhiprojektis projekteeritud

kergliiklusteega, mis suundub RB Koosi kergliiklustunnelisse

(vt joonis DP-02)

3

4 508 - -

LP 100 - -

3 4 508 L 100% 93- - - - LP 100% - -

M 100%71814:001:05133 L 100% 4 508 447 128 - 442 620

20

Kergliiklustee viiakse kokku IDOM Consulting Engineering Architecture S.A.U. töös nr RBDTDEEDS2DPS2 “Põhiprojekt DPS2 Kangru-Rapla, 11152 Kirdalu-Kiisariigitee“ projekteeritud kergliiklusteega.

Vt seletuskiri ptk 4.9

Raudteeprojektiga projekteeritavad ooteplatvormid ja ülepääs

Töö number 2022_0007_05

Tellija Saku Vallavalitsus

Juubelitammede tee 15, 75501 Saku

Telefon 671 2431

e-post: [email protected]

Huvitatud isik Osaühing Rail Baltic Estonia

Veskiposti 2/1, 10138 Tallinn

e-post: [email protected]

Registrikood: 12734109

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Seisund

Kuupäev

DP

22.02.2024

Rail Baltica Kurtna raudteepeatuse

detailplaneering

2 / 26

I SELETUSKIRI

S I S U K O R D

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED ................................ 6

1.1. Planeeringu eesmärk ............................................................................................ 6

1.2. Detailplaneeringu koostamise alused ...................................................................... 6

1.3. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid ....................................................... 6

1.4. Planeeringu koostamiseks tehtud uuringud .............................................................. 6

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ...................................................... 8

2.1. Planeeringuala suurus ja selle muutmise ettepanek .................................................. 8

2.2. Olemasolev olukord .............................................................................................. 8

2.3. Olemasolevad kitsendused .................................................................................... 9

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS JA FUNKTSIONAALSED SEOSED

....................................................................................................................... 10

3.1. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed .................................................................. 10

3.2. Vastavus Harju maakonnaplaneeringu 2030+ ning Harju maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

planeerimisdokumentidele. .................................................................................. 10

3.2.1. Harju maakonnaplaneering 2030+ ....................................................................... 10 3.2.2. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“ ...................................................................................................... 10

3.3. Vastavus kehtivale ja koostatavale üldplaneeringule ning valla arengukavale ............. 12

4. PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................ 14

4.1. Krundijaotus ja ehitusõigus ................................................................................. 14

4.2. Hoonetele ja rajatistele esitatavad nõuded ............................................................ 15

4.3. Teed, liiklus ja parkimine .................................................................................... 16

4.4. Haljastus ja heakord ........................................................................................... 16

4.5. Jäätmekäitlus .................................................................................................... 17

4.6. Tuleohutusnõuded .............................................................................................. 17

4.7. Keskkonnakaitse ja tervisekaitse abinõud .............................................................. 17

4.7.1. Radoon ............................................................................................................. 18 4.7.2. Keskkonnamüra ................................................................................................. 19 4.7.3. Ehitus- ja hüdrogeoloogiline uuring ...................................................................... 19 4.7.4. Abinõud valgusreostuse vähendamiseks ................................................................ 20

4.8. Vertikaalplaneerimine ......................................................................................... 20

4.9. Olemasolevad ja kavandatavad kitsendused .......................................................... 20

4.10. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed ............................................................. 21

5. TEHNOVÕRGUD ............................................................................................... 22

5.1. Elektrivarustus ................................................................................................... 22

5.2. Sidevarustus ..................................................................................................... 22

5.3. Välisvalgustus .................................................................................................... 22

5.4. Veevarustus ...................................................................................................... 23

5.5. Tuletõrje veevarustus ......................................................................................... 23

5.6. Reovee kanalisatsioon ........................................................................................ 24

5.7. Sademevee käitlemine ........................................................................................ 24

5.8. Tingimused maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks planeeringualal ................... 25

5.9. Soojusvarustus .................................................................................................. 25

6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ........................................................................... 26

Rail Baltica Kurtna peatuse detailplaneering

3 / 26

II JOONISED

DP-01 Situatsiooniskeem

DP-02 Kontaktvööndi funktsionaalsed ja ehituslikud seosed

DP-03 Tugiplaan

DP-04 Põhijoonis

DP-05 Tehnovõrkude koondplaan

III MENETLUSDOKUMENDID

1. Avaldus detailplaneeringu algatamiseks

2. Põllumajandus- ja Toiduameti 20.06.2022 kiri nr 6.2-2/1111

3. Terviseameti 29.06.2022 seisukoht nr 9.3-4/22/5255-2

4. Saku Vallavalitsuse 20.09.2022 korraldus nr 553

5. Detailplaneeringu algatamise teade Ametlikes Teadaannetes

6. Väljavõte detailplaneeringu algatamise teatest oktoobris 2022 ilmunud Saku Sõnumitest

nr 10 (4889)

7. Transpordiameti 20.10.2022 lähteseisukohad nr 7.2-2/22/21483-2

8. Saku Vallavalitsuse 07.03.2023 eskiisi arutelu teavituskiri ametitele nr 7-1/50-8

9. Saku Vallavalitsuse 07.03.2023 eskiisi arutelu teavituskiri puudutatud isikutele nr 7-1/50-9

10. Väljavõte eskiisi avaliku arutelu teatest märtsis 2023 ilmunud Saku Sõnumitest nr 3 (494)

11. Põllumajandus- ja Toiduameti 16.03.2023 e-kiri nr 6.2-5/13038

12. Eskiislahendust tutvustava avaliku arutelu 29.03.2023 memo

13. Transpordiameti 31.03.2023 ettepanekute e-kiri

IV LISAD

Lisa 1 Liiklusuuring

Lisa 2 Metsainventuur

Lisa 3 Radooniuuring

Lisa 4 Ehitus- ja hüdrogeoloogiline uuring

Lisa 5 Keskkonnamüra hinnang

Lisa 6 Veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused

Lisa 7 Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 420661

Lisa 8 Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 36833428

Lisa 9 Illustratsioonid

V KOOSKÕLASTUSED JA ARVAMUSED

Rail Baltica Kurtna peatuse detailplaneering

4 / 26

Planeeringu koostajad

Detailplaneering koostatakse Saku Vallavalitsuse, Osaühing Rail Baltic Estonia ning Skepast&Puhkim

OÜ konsultantide koostöös:

Skepast&Puhkim OÜ

Ivan Gavrilov projektijuht

Triin Koorits projektijuht - vastutav planeerija (kutsetunnistus nr 151414)

Evelin Kuusik planeerija

Piret Kikkas VK-projekteerija

Korraldaja

Karmen Jääger planeeringuspetsialist, Saku Vallavalitsus

Huvitatud isik

Rauno Lee vanemprojektijuht, Osaühing Rail Baltic Estonia

Jan-Ander Kaur nooremprojektijuht, Osaühing Rail Baltic Estonia

Rail Baltica Kurtna peatuse detailplaneering

5 / 26

Sissejuhatus

Rail Baltica on 1435 mm rööpmelaiusega kaherööpmeline elektrifitseeritud rahvusvaheline

kiirraudtee koos kogu selle juurde kuuluva infrastruktuuriga. Kiirraudtee projektkiirus on

rahvusvahelisel reisijateveol 249 km/h, kaubaveol 120 km/h ja kohalikul reisijateveol 200 km/h.

Raudtee projekteeritakse ja ehitatakse ühtsetel tehnilistel alustel täielikus vastavuses

üleeuroopaliste raudtee koostalitlusvõime tehniliste nõuetega võimaldades reisi- ja kaubarongi

liiklust samal raudteel. Rail Baltica trassi pikkus on ligikaudu 870 kilomeetrit, millest Eesti Vabariigi

territooriumil 213 km. Eestis läbib trass Harju-, Rapla- ja Pärnumaad. Raudtee trassikoridori täpsem

asukoht on määratletud kehtestatud maakonnaplaneeringutes (Harju-, Rapla-, Pärnumaa).

Rail Baltica kohalike peatuste peamine eesmärk on rajada raudtee põhitrassile peatuste võrgustik,

mis tagab regionaalse ühendatuse, tugevdab piirkondade konkurentsivõimet ning pakub võimaluse

valida keskuste vahel liikumiseks kiire, ohutu ja keskkonnasäästlikuma viisi. Regionaalsete rongide

peatused on plaanis rajada 12 erinevasse asukohta.

Rail Baltica Kurtna peatuse detailplaneering

6 / 26

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED

1.1. Planeeringu eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeringuala kruntideks jaotamine ning hoonestusala ja

ehitusõiguse määramine Rail Baltica Kurtna peatuse rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga

heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega

varustamise põhimõtteline lahendus.

1.2. Detailplaneeringu koostamise alused

• planeerimisseadus;

• riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

• 08.03.2022 detailplaneeringu algatamise ettepanek;

• Saku Vallavalitsuse 20.09.2022 korraldus nr 553.

1.3. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid

• Riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41 kehtestatud Harju

maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

• Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud „Harju

maakonnaplaneering 2030+“

• Rail Baltica Design Guidelines;

• Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22 kehtestatud Saku valla üldplaneering;

• Saku Vallavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 8 vastuvõetud Saku valla koostatav

üldplaneering;

• Saku Vallavolikogu 18.05.2017 määrus nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine

Saku vallas“

• Saku Vallavolikogu 17.10.2019 määrusega nr 15 vastu võetud Saku valla arengukava

2035+;

• Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

• Eesti standard EVS 939-2:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste

istikute kvaliteedinõuded“;

• muud Eesti Vabariigis kehtivad asjakohased õigusaktid, normid, standardid jm nõuded.

1.4. Planeeringu koostamiseks tehtud uuringud

• TOP Geodeesia OÜ poolt 2023 jaanuaris koostatud topo-geodeetiline uuring, töö

nr GD-22-636;

• Skepast&Puhkim OÜ poolt koostatud Rail Baltica Kurtna kohaliku peatuse detailplaneeringu

Metsainventuur, töö nr 2022_0007_07;

• PML BALTI OÜ poolt 2022 detsembris koostatud radooni aktiivsuskontsentratsiooni

mõõtmisaruanne;

• Skepast&Puhkim OÜ poolt veebruaris 2023 koostatud Rail Baltica kohalikud peatused -

Kurtna peatuse liiklusuuring, töö nr 2022_0007_05;

• Maves OÜ poolt veebruaris 2023 koostatud Rail Baltica Harjumaa, Raplamaa ja Pärnumaa

kohalike peatuste detailplaneeringute ehitus- ja hüdrogeoloogilised uuringud, töö nr 22063;

• Kajaja Acoustics OÜ 2023. aasta augustis koostatud keskkonnamüra hinnang, töö

nr 22075-01.

Rail Baltica Kurtna peatuse detailplaneering

7 / 26

Lisaks on planeeringu koostamisel kasutatud Maa-ameti aluskaarte ja ortofotot.

Rail Baltica Kurtna peatuse detailplaneering

8 / 26

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

2.1. Planeeringuala suurus ja selle muutmise ettepanek

Tulenevalt käesoleva planeeringu koostamise käigus koostatud liiklusanalüüsist selgunud

suurenenud parkimisvajadusega on tehtud ettepanek laiendada planeeringuala edelasuunas

arvestades nii tegelikku raudteekompleksi toimimise tagamiseks vajalikku maavajadust.

2.2. Olemasolev olukord

Planeeritav ala asub Harju maakonnas Saku vallas Kurtna küla kirde osas. Planeeringuala piirneb

Kurtna aiamaa (71901:001:0391), 11152 Kirdalu-Kiisa tee (71901:001:0390), Juurdepääsutee lõik

950 (71901:001:0389), Viimsi metskond 41 (71814:001:0111) ja Viimsi metskond 42

(71814:001:0513) maaüksustega.

Joonis 1. Vaade planeeritavale alale (kaldaerofoto, Maa-ameti fotoladu 12.04.2022)

Rail Baltica Kurtna peatuse detailplaneering

9 / 26

Tabel 1. Planeeringuga hõlmatud maaüksused

Aadress Katastri tunnus Pindala Sihtotstarve

Viimsi metskond 42* 71814:001:0513 44.71 ha Maatulundusmaa 100%

11152 Kirdalu-Kiisa tee* 71814:001:0189 8.22 ha Transpordimaa 100%

Viimsi metskond 41* 71814:001:0111 18.41 ha Maatulundusmaa 100%

Juurdepääsutee lõik 950* 71901:001:0389 461 m2 Transpordimaa 100%

11152 Kirdalu-Kiisa tee * 71901:001:0390 341 m2 Transpordimaa 100%

* Osaliselt planeeringualasse haaratud maaüksused.

Planeeringuala suurus on ca 2,2 ha. Tegemist on tasase reljeefiga metsamaaga, kus hoonestus ja

tehnovarustus puudub. Lähim elektrivõrguga, sidevõrguga ning vee- ja kanalisatsiooniga liitumise

võimalus asub naaberkinnistul.

2.3. Olemasolevad kitsendused

Planeeringuala asub maaparandussüsteemi maa-alal (KURTNA, TTP-243) ja sellele ulatub 11152

Kirdalu-Kiisa tee 30 m teekaitsevöönd.

planeeringuala

Joonis 2. Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardilt

Rail Baltica Kurtna peatuse detailplaneering

10 / 26

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS JA

FUNKTSIONAALSED SEOSED

3.1. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Rail Balticu Kurtna kavandatava peatuse asukoht on Harju maakonnas Saku vallas Kurtna külas,

Kurtna külakeskusest kirdes. Vaadeldavat ala piiravad maatulundus- , transpordi- ja sotsiaalmaa

kinnistud.

Planeeritava ala vahetu lähedus on hoonestamata riigimetsamaa. Lähimad elamud jäävad

kavandatavast peatuse alast teispoole Kurtna Kooli ca 300 m kaugusele edelasse. Samasse suunda

ca 450 m kaugusele teisele poole Kurtna teed jäävad olemasolevad aiamaad. Kavandatavast

peatusest 350 m kagus voolab Koosi oja (Koosi soon, VEE1098000).

Planeeritava ala vahetus läheduses asuvate maaüksuste kohta on lähiajal kehtestatud (seisuga

15.02.2023) järgmised detailplaneeringud:

• Saku Vallavolikogu 16.08.2007 otsusega nr 73 kehtestatud Saku vallas Kurtna külas Kurtna tee

50 ja lähiümbruse detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli maa

sihtotstarbe osaline muutmine sotsiaalmaa sihtotstarbega krundi moodustamiseks ja

ehitusõiguse määramine lasteaed-põhikooli rajamiseks.

• Saku Vallavolikogu 28.02.2013 otsusega nr 6 kehtestatud Saku vallas Kurtna külas Jürmani

kinnistu detailplaneering, mille ülesandeks oli Jürmani kinnistu kruntideks jagamine ja

ehitusõiguse määramine majutushoone ja spordiväljakute (-halli) ning üksikelamu ehitamiseks.

• Saku Vallavolikogu 11.08.2011 otsusega nr 59 kehtestatud Saku vallas Kurtna külas Tagadi tee

7 kinnistu detailplaneering, mille eesmärgiks oli maakasutuse otstarbe muutmine ärimaaks ning

ehitusõiguse määramine mootorrattamuuseumi tegevuse laiendamiseks.

3.2. Vastavus Harju maakonnaplaneeringu 2030+ ning Harju

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori

asukoha määramine“ planeerimisdokumentidele.

3.2.1. Harju maakonnaplaneering 2030+

Vastavalt riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju

maakonnaplaneeringus 2030+ toodule on Rail Balticu raudtee eesmärk luua kiire raudteeühendus

Lääne-Euroopa suunal. Lisaks tagatakse Eesti siseselt regionaalne ühendus Pärnu suunal.

Maakonnaplaneeringuga on kavandatud Rail Baltic perspektiivsele trassikoridorile kohalike peatuste

põhimõttelised asukohad.

Detailplaneeringuga kavandatu vastab Harju maakonnaplaneeringule.

3.2.2. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi

koridori asukoha määramine“

Rail Baltic trassi koridor (osaliselt või kogu ulatuses lõigud 16A, 16B, 14C) kulgeb Saku valla

territooriumil läbi Tagadi, Kurtna, Kirdalu, Tõdva, Kajamaa, Saustinõmme, Männiku ja Tammejärve

küla. Kogu Saku valla ulatuses on planeeritud trassi koridori laius 350 m.

Trassi koridor läbib hajakülasid, kulgedes nii põllumajandus- kui metsamaadel. Lõuna poolt Rapla

maakonna Kohila vallast Saku valda sisenedes kulgeb trassi koridor Tagadi ja Kurtna külade

hoonestusalade vahelt läbi Kirdalu küla suunas. Ulatuslikumad hoonestusalad jäävad trassi koridorist

Rail Baltica Kurtna peatuse detailplaneering

11 / 26

(350 m) välja, ühele ja teisele poole, üksikud majapidamised ka trassi koridori sisse. Kurtna külas

lõikab trassi koridor Kurtna kooli staadionilt algavaid terviseradasid.

Detailplaneeringuga kavandatu vastab Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule.

planeeringuala

Joonis 3. Väljavõte Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

Rail Baltica Kurtna peatuse detailplaneering

12 / 26

Joonis 4. Väljavõte Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu seletuskirjast. Skeem võimalike kohalike peatuste põhimõtteliste asukohtade osas.

3.3. Vastavus kehtivale ja koostatavale üldplaneeringule ning valla

arengukavale

Saku valla kehtiva üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24)

kohaselt on planeeritav ala puhul tegemist kõrge puhkeväärtusega ja/või asula kaitseks vajalikud

riigimetsaga. Koostatavas üldplaneeringus on kajastatud ka kavandatav Rail Baltica trassikoridor

ning kavandatavad kohalike peatuste asukohad.

planeeringuala

Joonis 5. Väljavõte Saku valla üldplaneeringu maakasutusplaanilt

Rail Baltica Kurtna peatuse detailplaneering

13 / 26

Saku valla arengukava 2035+ kohaselt on valla visiooniks olla Eesti parimat pealinnalähedast töö-

ja elupaika pakkuv vald. Kiirraudtee ja sellest tuleneva kohaliku peatuse kavandamine pakub

võimaluse paremaks ühenduseks pealinnaga.

Rail Baltica Kurtna peatuse detailplaneering

14 / 26

4. PLANEERINGULAHENDUS

Kurtna peatuse rajamiseks ehitatakse jaamahoone, väliala koos parkimisalaga, juurdepääsu- ja

kergliiklustee, ooteplatvormid ja ooteplatvormide vaheline ülepääs.

Viimsi metskond 42 maaüksuse jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel moodustakse äri- ja

transpordimaa sihtotstarbega krundid, mis on vajalikud Rail Baltica Kurtna kohaliku peatuse

rajamiseks.

Alale kavandatakse ühekorruseline peatuse hoone ning välirajatised, lisaks luuakse reisijatele

ühendus ülepääsuga.

Joonis 6. Illustratsioon

4.1. Krundijaotus ja ehitusõigus

Planeeringuga on kavandatud moodustada kolm krunti. Jaama hoone ja selle väliala tarbeks

moodustatakse Viimsi metskond 42 maaüksustest 5686 m2 suurune 80% reisijaid teenindava

transpordimaa ja 20% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa sihtotstarbega krunt pos.1

ning juurdepääsuks ja parkimiseks 8687 m2 suurune tee ja tänava ja parkimisehitise maa

sihtotstarbega krunt pos.2 ning II etapis vajadusel väljaehitatava parkla tarbeks 4514 m2 suurune

parkimisehitise maa krunt pos.3.

Kavandatav jaamahoone koos seda teenindavate rajatistega ning tee- ja tänavamaad koos

parkimisega on ette nähtud munitsipaalomandisse, va II etapi parkla, mis esialgu jääb Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi bilanssi.

Planeeringuga nähakse ette, et krundi hoonestusala ulatub kinnistu raudteepoolses küljes krundi

piirini, et jätta võimalus ühendada peatusehoone hilisema perrooniga. Kavandatavaid raudteerajatisi

(ooteplatvormid, raudtee ja reisijate ülepääs) näidatakse planeeringus informatiivsena.

Alale kavandatakse ühekorruseline kuni 12 m kõrgune peatuse hoone ning välirajatised, lisaks

luuakse ühendus ülepääsuga. Ülepääsuga liituvad silla mõlemas otsas vertikaalse liikumise

Rail Baltica Kurtna peatuse detailplaneering

15 / 26

hõlbustamiseks liftid. Ülepääsude täpsemad lahendused jäävad järgmistesse

projekteerimisetappidesse. Kavandatav ehitisealune pind kuni 1000 m². Kavandatava väliala

mõõtmed 40x115m.

Hoone täpne maht ja asukoht täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel.

Lisaks jaamahoonele on lubatud püstitada ehitusteatise kohustusega väikeehitisi ehitisealuse

pinnaga 0…60 m2 ja kõrgusega kuni 5 m. Sellised hooned ja rajatised peavad olema põhihoone

funktsiooni toetavad, nagu nt katusealune jalgrattaparkla, prügihoone vms. Nimetatud rajatised ja

hooned peavad mahtuma lubatud maksimaalse ehitisealuse pinna sisse ja tuleb kavandada

arhitektuurselt ning mahuliselt sidusatena jaamahoonega ja kooskõlastada kohaliku omavalitsusega.

4.2. Hoonetele ja rajatistele esitatavad nõuded

Käesoleva planeeringu puhul on lähtutud keskkonnateadliku ja energiasäästu põhimõtetest ning

antud soovitus lähtuda jaamahoone projekteerimisel energiasäästliku hoone kontseptsioonist.

Jaamahoone projekteerimisel tuleb lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018

määrusest nr 63 „Energiatõhususe miinimumnõuded“. Lisaks hoone soojapidavusele ja

tehnosüsteemide heale kasutegurile tuleb hoone projekteerimisel tähelepanu pöörata ka hoone

jääksoojuse kasutamisele (ventilatsiooni soojustagastusele ja valgustite vabasoojus), taastuvenergia

ja looduslike ressursside kasutamisele (päikeseenergia ja sadevete kasutamine) ning automaatika ja

mugavusseadmete kasutamisele (tark hoone, valguse, valgusavade ja peegeldavate pindade

sihiteadlik planeerimine).

Jaamahoone projekteerimiseks on määratud vastavalt Rail Baltica Design Guidelines-ile nõue

kasutada Balti riikidele iseloomulikke ja arhitektuurselt sobivaid traditsioonilisi ehitusmaterjale.

Rajatav hoone peab olema kaasaegse ja kõrge arhitektuurse tasemega, visuaalselt nauditav.

Värvilahenduses eelistada naturaalseid toone ja Balti riikide tunnusvärve, Eesti - sinine. Väikeehitised

peavad sobima jaamahoone arhitektuuriga. Samad kujunduspõhimõtted kehtivad kogu

planeeringuala ja selle detailide kohta, sh väliala ja parkimisala.

Eeltoodust tulenevalt on tegemist erilahendusega, mistõttu ei määrata käesoleva planeeringuga

konkreetseid arhitektuurinõudeid, sh hoonestusviisi, katusekallet ega tüüpi, katuseharja ega

põhimahu suunda samuti kohustuslikku ehitusjoont.

Rongijaama hoone konstruktsioon on planeeritud teraskarkass kandekonstruktsioonil modulaarsete

kergpaneelidest fassaadidega.

Arhitektuurinõuded:

Hoonestusviis: lahtine

Katuse kalle ja tüüp: vaba

Katuse harja suund: vaba

Piire: ei kavandata*

Välisviimistlus: betoon, metall, puit, klaas ja/või kombineeritud materjalid

* Piirdeaedu ei kavandata. Turvaaiad ja müratõkked on lubatud perrooni ja väliala vahele ning täpsed

lahendused antakse raudtee projekti koosseisus.

Tagamaks puudega inimeste takistuseta ehitise kasutamine, tuleb projekteerimisel arvestada

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest

tulenevad nõuded ehitisele“.

Rail Baltica Kurtna peatuse detailplaneering

16 / 26

4.3. Teed, liiklus ja parkimine

Juurdepääs on kavandatud Kirdalu-Kiisa teelt. Mahasõidu puhul on arvestatud IDOM Consulting

Engineering Architecture S.A.U. tööga nr RBDTDEEDS2DPS2 “Põhiprojekt DPS2 Kangru-Rapla, 11152

Kirdalu-Kiisa riigitee“ projekteeritud lahedusega, millele on väljastatud ehitusluba 10.12.2021

nr 1.1-3/21/532.

Kurtna kohaliku peatuse osas on koostatud liiklusuuring, mille eesmärk on anda hinnang kohaliku

peatusega seotud liiklusele arvutamaks projekteeritavate ristmike läbilaskvusi, prognoosida

erinevaid liikumisviise, liiklussagedust ja vajalikku sõidukite parkimiskohtade arvu, määrata

teenindustasemed ning teha ettepanekuid ohutuse ja kasutusmugavuse tagamiseks (vt Lisa 1).

Liiklusuuring on koostatud perspektiiviga, st lähtudes reisijate arvust 2046 aastal.

Üldparkimine on kavandatud eraldi krundile pos.2 ning II etapis vajadusel väljaehitatavasse

parklasse krundil pos.3. Hoone välialale on ette nähtud parkimiskohad 4 invasõidukile, 2

elektrilaadimisega sõidukile ja minimaalselt 4 taksole. Kokku on kavandatud 144 parkimiskohta.

Üldparkla on kavandatud välja ehitada kahes etapis. Esimeses järjekorras on kavas rajada esimene

etapp 35-kohalise parklana krundil pos.2. II etapi rajamine selgub vastavalt reaalsele

parkimisvajadusele ning on omakorda võimalik jagada ehitusjärkudeks reaalsele parkimiskohtade

vajadusele.

Eelpool nimetatud liiklusuuringus on analüüsitud ka kavandatavate parkimiskohtade vastavust

nõudlusele lähtudes eelnevalt prognoositud liiklussagedustest. Rail Baltica Kurtna kohalik peatus on

kavandatud ca 300 m kaugusele lähimast asustusest Kurtna külas, mistõttu suur osa Kurtna

kasutajaskonnast pääseb sinna jalgsi. Samas on Kurtna enda elanike arv väike (310). Jalgrattaga

liikumise areaalis paiknevad veel Kiisa (680 elanikku), Aespa (1300 elanikku) ja Tagadi (205

elanikku). Peatuse eeldatav kasutajate arv aastal 2046 on 630 inimest keskmisel päeval, mis on

piirkonna elanike arvu ja lähimaid tõmbekeskusi Tallinna, Saku ja Kohila arvestades suhteliselt suur

arv, sest ka alternatiivsed liikumisviisid (1520 raudtee, buss ja auto) on kätte saadavad. Hinnangu

kohaselt on peatusesse vajalik parkimiskohtade arv 140. Kavandatud parkimiskohtade arv vastab

hinnangus toodule.

Jaamahoone juurde autode parkimise alast eraldi on kavandatud kaetud jalgrattahoidla jalgrataste

ja teiste kergliiklusvahendite laadimise ja lukustamise võimalusega. Vastavalt Eesti standardis EVS

843:2016 „Linnatänavad“ toodud „Pargi ja reisi“ parklale tuleb planeeringualal tagada vähemalt 10

kohta. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse soovist nähakse ette planeeringualal minimaalselt 20

jalgratta parkimiskohta.

Jaama teenindav bussipeatus jääb juurdepääsutee äärde.

Paralleelselt kavandatud juurdepääsuteega on kavandatud 3 m laiune jalgratta- ja jalgtee

kergliiklejatele, mis viiakse kokku põhitrassilahendusega kavandatud Koosi kergliiklustunneli suunas

kulgeva kergliiklusteega.

4.4. Haljastus ja heakord

Planeeritaval alal on teostatud metsainventuur (vt Lisa 2), mille tulemusena on välja selgitatud alal

kasvava kõrghaljastuse väärtus. Alal puuduvad metsakooslused, mis tingimata vajaksid säilitamist.

Siiski on soovitav säilitada metsaalasid võimalikult suures mahus. Üksikpuude säilitamine haljastuses

on komplitseeritud kuna alal domineerivad kuuse enamusega metsad. Üksikud kuused ei pea tuulele

vastu kuid säilitada võib alal kasvavaid väiksemaid kaski ja haabasid. Kõrgete (üle 15 m) metsas

kasvanud kaskede ja haabade kasutamine haljastuses on samuti keeruline kuna puud on laasunud

(väheste okstega) ja pole üksikpuuna dekoratiivsed. Samuti on lagedale jäetud üksikpuude

tuuleheite oht suur. Kui suuremaid puid siiski otsustatakse säilitada on oluline vältida nende

juurestiku kahjustamist kuna see soodustakse haigusi ja vähendaks puude tormikindlust. Kui

haljastuse lahendus seda võimaldab on soovitatav kasvama jätta väiksemaid (kuni 5 m kõrgusi)

Rail Baltica Kurtna peatuse detailplaneering

17 / 26

kuuski või kuuskede gruppe. Väiksemad kuused pole tormihellad ning lagedal kasvades omandavad

tiheda ja dekoratiivse võra.

Raadamise üldpõhimõttena tuleks metsad raiuda vaid aladelt, millelt see on vajalik ehk ehitusaluselt

pinnalt koos minimaalse töötsooniga, peatuse välialalt, teede alalt koos minimaalse vajaliku

nähtavuskoridoriga. Sellega saab minimeerida metsadele ja looduskeskkonnale tervikuna kaasnevaid

mõjusid. Väiksem raadamisala põhjustab ka väiksemat süsinikuheidet, vähendades tegevuse

kliimamõjusid.

Jaamahoonega seotud välialal pos.01 tagada minimaalselt 20% haljastust. Haljastus on ette nähtud

rajada üksikpuudena ja väiksemate murualadena. Haljastuse kavandamisel juhinduda standardist

EVS 939-2:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded“.

Haljastuse planeerimisel tagada istikutele liigiomased kasvutingimused.

Vastavalt Rail Baltica Design Guidelines-ile peab haljastuse lahendus moodustama arhitektuurse

terviku jaamahoonega ning lähtuma terve raudteetrassi kohalike peatuste lahendusest. Võimalikud

väikevormid selgitatakse välja edasisel projekteerimisel. Väliruumi projekteerimiseks on vajalik

kaasata 7. taseme maastikuarhitekt ning väliruumi kujundamisel tuleb tähelepanu pöörata ka selle

hoolduse võimalustele.

4.5. Jäätmekäitlus

Planeeringualal tagatakse heakord platside ja haljasalade hea ehitustava järgi väljaehitamisel ning

tekkivate jäätmete korralise äreveoga. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Saku

valla jäätmehoolduseeskirjast. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel

jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud

kohtadesse. Jäätmekonteinerid paigutada kõvakattelisele alusele.

Ehitusjäätmed kogutakse kokku ning antakse üle jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit

omavale isikule(firmale) ja käideldakse vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskirja nõuetele.

Krundil tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskirjale. Hoone

ehitusprojektis tuleb ära näidata mahutite asukohad, et jäätmete liigiti kogumine oleks tagatud.

Jäätmete äraveoks tuleb sõlmida leping piirkonda teenindava jäätmete äraveoga tegeleva

ettevõttega.

4.6. Tuleohutusnõuded

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel arvestatakse 30.03.2017 vastu võetud Siseministri

määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Konkreetsed nõuded täpsustatakse

ehitusprojekti käigus. Käesoleva detailplaneeringuga ei määrata ehitistevahelisi kujasid, tuleleviku

takistamine ühelt ehitiselt teisele toimub ehituslike meetmetega ja täpsustub ehitusprojektis. Väline

tuletõrje veevarustus on kajastatud peatükis 5.5.

4.7. Keskkonnakaitse ja tervisekaitse abinõud

Vastavalt Saku Vallavalitsuse 20.09.2022 korralduse nr 553 lisale 2 „Keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnang“ ei kaasne kavandatava tegevuse elluviimisega olulisi negatiivseid

keskkonnamõjusid. Vaadeldaval alal ega lähipiirkonnas ei asu Natura 2000 alasid, hoiualasid,

kaitsealasid, kaitsealuseid liike, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, väärtuslikku

põllumajandusmaad ega kultuurimälestisi.

Tegevuse elluviimisega kaasneb positiivne mõju regionaalse ühendatuse ja piirkondade

konkurentsivõime tugevdamisega, kuna tekib võimalus kasutada keskuste vahel liikumiseks kiiret,

ohutut ja keskkonnasäästlikumat viisi.

Rail Baltica Kurtna peatuse detailplaneering

18 / 26

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonda saastavaid objekte. Käesoleva detailplaneeringuga

määratakse ehitusõigus ja hoonestustingimused Rail Baltica Kurtna kohaliku peatuse jaamahoone ja

seda teenindava infrastruktuuri ehitamiseks. Planeeringus kavandatud tegevusega kaasneda võivad

negatiivsed mõjud on valdavalt seotud ehitustegevusega. Nende ulatus piirneb planeeritava kinnistu

ning selle vahetu lähialaga, kuhu võib levida ehitustegevusest ja ehitustehnika liikumisest tulenev

vibratsioon, müra ja tolm. Nimetatud häiringud võivad kaasa tuua ebamugavusi piirkonna elanikele

ning takistusi liikluses. Nimetatud häiringud on ajutised ning ei ole ette näha ohtu inimeste tervisele

või varale. Ehitustööde kavandamisel tuleb tööohutuse plaanis kavandada ja kirjeldada ehitusplatsi

vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud ning

ehitustegevusega kaasnevate jäätmete veo korraldust.

4.7.1. Radoon

Vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardile varieerub Eestis pinnaseõhus

mõõdetud radoonisisaldus enamasti 23–75 kBq/m³ piirides, kuid võib ületada kohati 500 kBq/m³

piiri. Selleks, et Rn-sisaldus hoonete siseõhus ei ületaks paljudes EL maades tunnustatud viitetaset

200 Bq/m³, ei peaks radoonisisaldus pinnaseõhus ületama 50 kBq/m³. Radooniriski kaardi kohaselt

asub planeeritav ala normaalse radoonisisaldusega pinnasega alal.

Joonis 7. Väljavõte Eesti geoloogiateenistuse interpoleeritud radooniriski kaardist (andmed 2020. aasta seisuga)

PML BALTI OÜ poolt 2022 detsembris koostatud radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruande

(vt Lisa 3) kohaselt mõõdeti mõlemas Viimsi metskond 42 kinnistu uuringupunktis normaalne Rn

sisalduse tase pinnases. Radooniohu vältimiseks on soovituslik rakendada ehituslikke meetmeid

radooni siseruumidesse sisseimbumise tõkestamiseks vastavalt Eesti standardis EVS 840:2023

“Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” esitatud

nõuetele. Soovitatav on tihendada ja hermetiseerida kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui

pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja

seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Hea ehituskvaliteet kõikide läbiviikude (postide

ja kommunikatsioonide) hermetiseerimine ning hea ventilatsioon tagavad madala radoonitaseme

hoones.

Rail Baltica Kurtna peatuse detailplaneering

19 / 26

4.7.2. Keskkonnamüra

Selleks, et hinnata Rail Balticu Kurtna kohaliku peatuse detailplaneeringu koosseisus kavandatava

tegevusega kaasnevat müraolukorda projektiala läheduses asuvatele müratundlikele hoonetele ja

aladele ning vajadusel välja pakkuda leevendusmeetmed on Kajaja Acoustics OÜ poolt augustis 2023

koostatud keskkonnamüra hinnangu, töö nr 22075-01 (vt Lisa 5).

Lähimad müratundlikud hooned (Kurtna tee 46, Kurtna tee 48 ja Kurtna tee 50) asuvad

planeeritavast kohalikust peatusest ca ≥120 m kaugusel lõunasuunas ning perspektiivsest Rail

Balticu raudteetrassist ca ≥200 m kaugusel läänesuunas.

Antud kohaliku peatuse planeeringu kontekstis on summaarsete müratasemete mõttes kõige

kriitilisemad need müratundlikud hooned ja alad, mis asuvad perspektiivsest raudteetrassist

läänesuunal ning on mõjutatud korraga perspektiivse raudteetrassi ning kõrvalmaantee nr 11152

Kirdalu-Kiisa mürast. Teisi olulisi liiklusmüraallikaid piirkonnas ei ole. Selliselt on müratasemete

kontekstis kõige kriitilisemad hoonestatud elamumaad Kurtna tee 46 ja Kurtna tee 48 ning

hoonestatud ühiskondlike ehitiste maa Kurtna tee 50.

Vastavalt perspektiivse (2040+) olukorra liiklusmüra leviku arvutustele selgus, et kohaliku peatuse

planeeringuala piirkonda jääva maantee- ja raudteeliikluse koosmõjust tulenev arvutuslik müra

ekvivalenttase müratundlikele hoonetele on raudtee põhiprojektis ette nähtud leevendusmeetmete

rakendamisel päevasel ajal Ld ≤60 dB ning öisel ajal Ln ≤55 dB ning kinnistutele päevasel ajal Ld ≤65

dB ning öisel ajal Ln ≤60 dB (II kategooria liiklusmüra piirväärtus).

Käesoleva detailplaneeringu realiseerimiseks ei ole vaja müratundlike hoonete kaitseks lisaks

raudtee põhitrassi põhiprojektis ette nähtud leevendusmeetmetele täiendavaid liiklusmüra

leevendavaid meetmeid kavandada.

Kohaliku peatuse projekteerimisel peab olema tehnoseadmete valik ja paigutus tehtud selliselt, et

lähimate müratundlike kinnistuteni leviv müra oleks madalam kui keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ lisas 1 toodud tööstusmüra normtasemed.

Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes

muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

4.7.3. Ehitus- ja hüdrogeoloogiline uuring

Selgitamaks välja geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused Kurtna peatuse planeeringuala

territooriumil on Maves OÜ poolt veebruaris 2023 koostatud Rail Baltica Harjumaa, Raplamaa ja

Pärnumaa kohalike peatuste detailplaneeringute ehitus- ja hüdrogeoloogilised uuringud, töö nr

22063 (vt Lisa 4).

Selle kohaselt saab veevarustuse lahendamiseks aluspõhjakivimitesse, mis on keskmise veeandvuse

ja sealne vesi valdavalt rahuldava kvaliteediga (rauarikas), rajada Kurtna raudteepeatuse kaevu.

Reoveekäitluseks on mitmeid võimalusi: kasutada kogumismahutit, juhtida eelnevalt bioloogiliselt

puhastatud (biopuhasti, filterväljak) heitvesi kuivenduskraavi või Koosi ojja.

Imbväljaku rajamine on problemaatiline pinnase savika iseloomu tõttu, mis takistab immutusvee

filtreerumist. Parimad immutustingimused on ala põhjaosas peenliiva levikualal. Olemasolevatel

andmetel on põhjavee tase siin ajutiselt üsna maapinnalähedane, mille tõttu tuleb imbtorud

paigaldada imbpeenrasse, vähemalt 0,7 m praegusest maapinnast kõrgemale.

Ehitusgeoloogilised tingimused jaamahoone ning teede ja platside rajamiseks on rahuldavad.

Ehitusalal saab vundeerida heade geotehniliste omadustega möllisele peenliivale ning liivaga möllile

ja -savimöllile (kiht 4). Raskendavaks asjaoluks on maapinnalähedane põhjavee tase. Mölline peenliiv

Rail Baltica Kurtna peatuse detailplaneering

20 / 26

ei hoia allpool veetaset seina. Liivaga möll ja -savimöll on kergesti loenduv pinnas, selle kandevõime

vee all seistes väheneb.

Teede ja platside rajamisel tuleb muld teede ja parkimisplatside muldkehade alt välja kaevata.

4.7.4. Abinõud valgusreostuse vähendamiseks

Suur osa öösel kasutatavast välisvalgustusest on ebaefektiivne, liiga hele, halvasti suunatud, valesti

varjestatud ja paljudel juhtudel täiesti tarbetu. Valgust ja selle loomiseks kasutatud elektri

raiskamise selle taevasse valgumise asemel tuleb keskenduda tegelikele objektidele ja aladele, mida

valgustada tahetakse.

Puuduvad selged teaduslikud tõendid selle kohta, et suurenenud välisvalgustus hoiaks kuriteod

eemal. See võib panna meid ennast turvalisemalt tundma, kuid pole tõestatud, et see meid

turvalisemaks muudaks. Välisvalgustus võib ohutust vähendada, muutes ohvrid ja vara paremini

nähtavaks, kui see on halvasti projekteeritud ja ebakvaliteetselt väljaehitatud. Samuti mõned

kuriteod nagu vandalism ja grafiti õitsevad tegelikult öises valgustuses. Nutikas valgustus, mis

suunab valguse sinna, kuhu vaja, st valgustab seda ala, mis valgustamist vajab, samas ei häiri

ülearuse valgusega naaberkinnistuid kui ka ümbritsevat looduskeskkonda, loob tasakaalu ohutuse ja

tähistaeva vahel. Välisvalgustus on mõeldud öise ohutuse ja turvalisuse suurendamiseks, kuid liiga

palju valgustust võib anda vastupidise efekti. Alati peaks olema eesmärk nähtavus.

Säästev linnavalgustus tagab turvalisuse, loob atmosfääri ja mõjutab otsustavalt kohalikku

keskkonda ja elukvaliteeti.

Valgusreostuse kahjulike mõjude minimeerimiseks peab valgustus:

• olema hämardatav töövälisel ajal minimaalsele tasemele;

• valgustama ainult seda ala, mis seda vajab;

• projekteeritud selliselt, et valgus leviks naaberkinnistule võimalikult vähe;

• ei tohi olla eredam kui vaja;

• peab vähendama sinise valguse emissiooni;

• olema täielikult varjestatud (allapoole suunatud);

• eelistada katendites madala peegeldusvõimega materjale;

• eelistada linnapiirkondadesse sobivat valgustite värvustemperatuuri 3000K.

4.8. Vertikaalplaneerimine

Vertikaalplaneerimine tuleb koostada ehitusprojekti mahus vastavalt teede ja hoone(te) täpsetele

asukohtadele. Sademevee ärajuhtimisel tuleb välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja

transpordimaa kinnistutele ja arvestada transiitvee ärajuhtimisega. Sademevee ärajuhtimise

projekteerimisel lähtuda standardist EVS 843 „Linnatänavad“.

4.9. Olemasolevad ja kavandatavad kitsendused

Planeeringuala kitsendavad järgmised objektid:

• Olemasoleva tee kaitsevöönd 30 m;

• Perspektiivse Kirdalu-Kiisa tee kaitsevöönd 30 m;

• Kavandatava raudtee kaitsevöönd 30 m.

Seoses planeeritud tehnovõrkude lahendustega on vajalik seada järgmised servituudid:

• planeeritud veetorule ulatusega 2+2 m kummalegi poole toru teljest tehnovõrgu valdaja kasuks kruntidel pos.2, pos.3 ning naabermaaüksustel Viimsi metskond 42, Kurtna tee 50 ja

Tiigi tänav;

Rail Baltica Kurtna peatuse detailplaneering

21 / 26

• planeeritud isevoolsele kanalisatsioonitorule ulatusega 2+2 m kummalegi poole toru teljest tehnovõrgu valdaja kasuks krundil pos.2;

• planeeritud survekanalisatsiooni torule ulatusega 2+2 m kummalegi poole toru teljest tehnovõrgu valdaja kasuks kruntidel pos.2, pos.3 ning naabermaaüksustel Viimsi metskond 42, Kurtna tee 50 ja Tiigi tänav;

• planeeritud sademeveetorustikule ulatusega 2+2 m kummalegi poole toru teljest tehnovõrgu

valdaja kasuks krundile pos.2 ja pos.3;

• planeeritud kuivhüdrandile võrguvaldaja kasuks krundil pos.2;

• planeeritud keskpinge maakaablile ulatusega 1+1 m kaabli teljest tehnovõrgu valdaja kasuks kruntidel pos.2, pos.3 ning naabermaaüksustel Viimsi metskond 42, Kurtna tee 50, 11152 Kirdalu-Kiisa tee, Tiigi tänav ja Kooli alajaam;

• planeeritud trafoalajaamale ulatusega 2 m alajaama välisseinast tehnovõrgu valdaja kasuks

krundile pos.1;

• planeeritud tänavavalgustuse kaablile ulatusega 1+1 m kaabli teljest tehnovõrgu valdaja kasuks kruntidel pos.1, pos.2, pos.3 ning naabermaaüksustel Viimsi metskond 42;

• planeeritud sidekanalisatsioonile ulatusega 1+1 m sideehitisest tehnovõrgu valdaja kasuks kruntidel pos.2, pos.3 ning naabermaaüksustel Viimsi metskond 42, Kurtna tee 50, Tiigi tänav, Kurtna paisjärv V1 ja Tiigi t 16.

Lisaks on vajalik seada servituut 4 m laiuse koridorina juurdepääsu viadukti kõrge mulde

hooldamiseks krundil pos.2 ja naabermaaüksusel Viimsi metskond 42.

4.10. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed

Planeeritava ala turvalisuse tagamiseks vajalikud meetmed:

• Rajada hoone ümber, parkimisaladele ja juurdepääsuteedele välisvalgustus.

• Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale.

• Luua atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur, tänavaruum jm avaliku ruumi elemendid.

• Hoida planeeritav ala korras;

• Kasutada süttimatust materjalist prügikonteinereid ja välimööblit.

• Orienteerida hoone peasissepääs tänava suunas.

• Kasutada turvavarustust – alarmid (signalisatsioon), videojälgimissüsteem.

Kuritegevuse ennetamise meetmete osas on lähtutud normatiivist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ ning CPTED (kuritegevuse

ennetamine ehitatud keskkonna kujundamise kaudu) esitatud üldistest põhimõtetest.

Rail Baltica Kurtna peatuse detailplaneering

22 / 26

5. TEHNOVÕRGUD

Tehnovõrkude lahenduse aluseks on võrguvaldajate tehnilised tingimused.

Tehnovõrkude põhimõtteline lahendus on kajastatud tehnovõrkude koondplaanil ja seda

täpsustatakse ehitusprojektis.

5.1. Elektrivarustus

Elektrivarustuse planeerimise aluseks on OÜ Elektrilevi väljastatud tehnilised tingimused 420661 (vt

Lisa 7).

Detailplaneeringu alal on ette nähtud koht uuele komplektalajaamale võimalikult koormuskeskme

lähedusse, planeeritava tee äärde, et tagada selle teenindamiseks ööpäevaringne vaba juurdepääs.

Uue alajaama toide on planeeritud keskpinge maakaabelliiniga uue kavandatava juurdepääsu tee

kaudu sisselõikega olemasolevasse keskpinge maakaablisse KPL15705.

Detailplaneeringuga on määratud ka väljaspool detailplaneeringuga haaratud ala kulgeva kaablitrassi

servituudivajadusega ala.

Madalpinge liitumispunkt on ette nähtud planeeritavasse komplektalajaama peakaitsme suurusega

1000 A. Elektritoide liitumispunktist nähakse ette maakaabliga.

5.2. Sidevarustus

Sidevarustus tagatakse raudtee sisevõrgu või 5G võrgu kaudu.

Alternatiivina on vastavalt Telia Eesti AS (edaspidi Telia) telekommunikatsioonialastele tehnilistele

tingimustele nr 36833428 (vt Lisa 8) võimalik liituda Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele (ELA_SA)

kuuluva optilise võrguga. Tellida tuleb täiendavalt tehnilised tingimused ELA_SA-lt.

Jaamahoone Telia sidekanalisatsiooniga liitmiseks on võimalus alustada sidekanali ehitust ka Telia

sõlmest HKR Tiigi tn 16 (71814:001:0462) kinnistul. Tehnovõrkude koondplaanile on kantud

põhimõtteline sidekanalisatsiooni asukoht. Vastavalt vajadusele kasutada KKS/OPTO tüüpi

sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatte all 1 m. Planeeritavad sidekaevud

ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Ette tuleb näha kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia

Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus.

Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise

ohutus ja säilimine vastavalt ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 ja § 78 nõuetele. Tööde

teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS peatükkidest 8 ja 9 esitatud nõuetest, majandus-

ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning

sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.

5.3. Välisvalgustus

Detailplaneeringuga on näidatud tänavavalgustuse põhimõtteline lahendus. Käesolev

detailplaneering näeb ette parkla, kõnni- ja sõidutee ning jaamahoone väliala nõuetekohase

valgustamise. Parkla valgustus on ette nähtud rajada etappide kaupa vastavalt parkla

väljaehitamisele. Tänavavalgustuskaabli ja valgustite täpne paiknemine määratakse ehitusprojektis

ning projekteerimisel tuleb lähtuda vastavalt kehtivatest nõuetest. Väljaspool detailplaneeringuala

on tänavavalgustus ette nähtud kuni Kurtnani ja paralleelselt hooldusteega kuni Kurtna

kergliiklustunnelini, mis lahendatakse eraldi ehitusprojektiga.

Rail Baltica Kurtna peatuse detailplaneering

23 / 26

Valgustuse toide saadakse kavandatavast komplektalajaamast. Tänavavalgustusele nähakse ette

juhtimiskilp. Tänavavalgustuseks on ette nähtud maakaabel. Edasisel projekteerimisel näha ette

leedvalgustid. Valgusti vandaalikindlus tuleb valida vastavalt valgusti paigalduskõrgusele: 6 m ja

kõrgem – IK07.

Valgustuse projekteerimisel lähtuda tänavavalgustuse standardist EVS-EN 13201.

5.4. Veevarustus

Veevarustuse planeerimise aluseks on AS-i Saku Maja 07.06.2022.a väljastatud tehnilised

tingimused nr ET-10456 (vt Lisa 6).

Planeeringuala ligikaudsete olmevee ja reovee vooluhulkade arvutamisel on aluseks võetud

järgmised lähteandmed:

Külastajad - keskmiselt 221 inimest päevas (info tellijalt), külastajatest ca 80% kasutab WC-d,

ühiktarbimine 10 l/d.

Töötajad - 4 inimest, ühiktarbimine 30 l/d.

Hetke tarbimise (l/s) arvutuste aluseks on vastava hoone tüübi põhikorruse plaanil toodud

lahendused.

Planeeringuala arvutuslik olmevee tarbimine on:

Qkesk=1,89 m³/d

Qmax=0,79 m3/h

Qarv=0,75 l/s

Vastavalt tehniliste tingimustele on lähim liitumisvõimalus ühisveevärgiga Tiigi tänaval korterelamu

Kurtna tee 48 kagunurga juures. Väljavõte olemasolevalt De110PE torustikult tuleb teha sobivas

kohas lõigul V-1002 kuni V-1003. Väljavõttele paigaldada siiber spindlipikenduse ja kapega. Peale

ühendust De110 PE toruga tuleb paigaldada veemõõdukaevu min D1500mm. Veemõõdukaevu

asukohaks peab olema lähim haljasala, markeerida märgistuspostidega. Veemõõdukaevus peab

olema võimalus proovi võtmiseks. Veemõõdukaev jääb RB Kurtna peatuse liitumispunktiks

ühisveevärgiga. Väljapoole kaevu näha ette sulgarmatuur mõlemale suunale. Vahetult

juurdepääsutee kinnistu piirile paigaldada siiber spindlipikenduse ja kapega.

Vastavalt tehniliste tingimustele Kurtna peatusele lubatavad maksimaalsed tarbitavad teenuste

mahud (tarbimisvõimsus) on: Veetarve: 57 m3/kuus; 1,89 m3/d; 0,2 m3/h.

AS Saku Maja poolt tagatav minimaalne rõhk ühisveevärgiga liitumispunktis on 2 bar.

Planeeritud veetorustiku pikkus planeeringualani (planeeritud siibrini juurdepääsutee juures) on ca

286 m. Täiendav veetorustik planeeritud hooneni on ca 260 m.

Ühisveevärgi torustik tuleb rajada PE PN10 torustikust. Planeeritud veetorustike rajamissügavus on

minimaalselt 1,8 m torustiku peale.

Planeeringuala veetarve, torustike läbimõõdud ja paiknemine täpsustatakse projekteerimistööde

käigus. Vajadusel tuleb rajada täiendav veemahuti ja survetõstepumpla maksimaalsete

veetarbimiste tagamiseks.

5.5. Tuletõrje veevarustus

Vastavalt tehnilistele tingimustele lähim tuletõrjehüdrant HMP-1002 paikneb Kurtna kooli ees

koordinaatidel X-6566031.75, Y-541072.62. Hüdrandist on tagatud vooluhulk 10 l/s 3 tunni jooksul.

Rail Baltica Kurtna peatuse detailplaneering

24 / 26

Planeeringuala tuletõrje veevarustus on lahendatud lokaalselt. Planeeringuala välistulekustutusvee

vajadus on 10 l/s 3 tunni jooksul (EVS 812-6:2012+A1+A2), mis saadakse planeeritud tuletõrjevee

mahutist 2x60 m3 kuivhüdrandi abil. Hüdrandi kaugus hoonest peab olema min 30 m. Planeeritud

tuletõrjevee mahuti täitmine on ette nähtud planeeritud eraldi veetorustikust De32 ja peab olema

tagatud vähemalt 72 tunni jooksul. Välistulekustutusvee vajadus tuleb täpsustada hoone projektiga

ning mahuti suurus vajadusel muuta.

5.6. Reovee kanalisatsioon

Kanalisatsiooni planeerimise aluseks on AS-i Saku Maja 07.06.2022.a väljastatud tehnilised

tingimused nr ET-10456 (vt Lisa 6).

Planeeringuala arvutuslik reovee vooluhulk on:

Qkesk=1,89 m³/d

Qmax=0,79 m3/h

Qarv=4,4 l/s

Arvutuste alused vt peatükist Veevarustus.

Vastavalt tehniliste tingimustele on lähim liitumisvõimalus ühiskanalisatsiooniga Tiigi tänaval.

Planeeritud hoonest on reovesi planeeritud juhtida planeeritud reoveepumplasse ning pumbata

voolurahustuskaevu enne ühendamist ühiskanalisatsioonivõrguga Tiigi tänaval. Reoveepumpla kuja

on raadiusega 10 m. Planeeritud survetorustiku pikkus reoveepumplast liitumispunktini on ca 447

m.

Ühenduse teostada Tiigi tn olemasolevale De200 PVC ühiskanalisatsioonitorustikule kaevus K-1003,

koordinaadid X-6566026.54, Y-541060.24. Kaev tuleb asendada või näha ette uue kaevu paigaldus

lõigule K-1003 kuni K-1002. Enne ühendust olemasoleva De200 PVC isevoolse torustikuga näha ette

voolurahustuskaevu min D560/500mm rajamine. Kurtna küla peatusest kuni voolurahustuskaevuni

rajada reovee survetorustik min De90mm. Liitumispunktiks ühiskanalisatsiooniga jääb rajatav

voolurahustuskaev. Vahetult juurdepääsutee kinnistu piirile näha ette siibri paigaldus

spindlipikenduse ja kapega.

Vastavalt tehniliste tingimustele Kurtna peatusele lubatavad maksimaalsed tarbitavad teenuste

mahud (tarbimisvõimsus) on: Kanaliseerimine: 57 m3 /kuus, 1,89 m3 /d, 0,2 m3 /h.

Isevoolne reovee kanalisatsioonitorustik tuleb rajada De160 PVC SN8 torudest, minimaalne

rajamissügavus 1,2 m toru peale. Reovee survetorustik tuleb rajada min De90 PE PN10 torudest,

minimaalne rajamissügavus 1,8 m toru peale.

Planeeringuala reovee vooluhulgad, torustike läbimõõdud ja paiknemine täpsustatakse

projekteerimistööde käigus.

5.7. Sademevee käitlemine

Planeeringuala ärajuhtimist vajav sademevesi koguneb hoone katuselt ning kõvakattega teedelt ja

platsidelt.

Planeeringualalt kogutakse sademevesi restkaevude ja torustike abil kokku ning juhitakse

möödavooluga liiva-mudapüüduriga õlipüüdurisse (vooluhulgaga 80/240 l/s).

Peale lokaalset puhastust on sademevesi planeeritud juhtida planeeritud ühtlustusmahutisse mahuga

114 m3. Ühtlustusmahuti võib rajada mahutitest või geomembraaniga ümbritsetud plastist

immutuskastidest.

Rail Baltica Kurtna peatuse detailplaneering

25 / 26

Juhul, kui hoone katuse ja jalakäijate ala tinglikult puhas sademevesi kogutakse kokku eraldi, võib

selle juhtida õlipüüdurist mööda otse ühtlustusmahutisse. See võimaldab paigaldada ka väiksema

liiva-õlipüüduri nt vooluhulgaga 50/150 l/s.

Planeeringuala sademevee eesvooluks on olemasolev kraav maaparandussüsteemi nr

4109800010010 KURTNA, TTP-243 alal, mille eelvooluks on Koosi oja, mis omakorda suubub Kurtna

paisjärve. Olemasolev kraavi lõik peatuse alal on ette nähtud likvideerida (osaliselt juba RB

teeprojektiga) ja alalt kokku kogutav sademevesi suunatakse kraavi alles jäävasse osasse.

Sademevee juhtimiseks nimetatud kraavi on planeeritud sademeveepumpla, mille abil pumbatakse

kraavi vooluhulka 10 l/s, mis ei tohiks olemasoleva kraavi läbilaskevõimet oluliselt mõjutada.

Projekteerimise käigus tuleb projektlahendus kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Peale õlipüüdurit ja ka enne väljalasku kraavi tuleb paigaldada proovivõtukaev. Suublasse juhitav

sademevesi peab vastama Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 Nõuded reovee

puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,

nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused kehtestatud

nõuetele.

Planeeringuala arvutuslik sademevee äravool on 234 l/s. Püüduri suuruse valikul arvestada ka

torustiku enda osalise akumuleeriva (ühtlustava) mahuga. Sademevee vooluhulga arvutuste aluseks

on EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk. Arvutusvihma korduvuseks on võetud 3 aastat ja

kestuseks 5 minutit.

Sademeveetorustik tuleb rajada isevoolsetest PP SN8 torustikest, min rajamissügavus 1,2 m toru

peale. Survetorustik tuleb rajada PE PN10 torudest, minimaalne rajamissügavus 1,8 m toru peale.

Restkaevud settekotiga min 0,6 m, soovitavalt settepalliga mahuga 300 liitrit.

Täpne sademeveelahendus, sademeveekoormuste vähendamise meetmed ja täpsustatud

vooluhulgad antakse edasiste projekteerimise etappide käigus ning lahendatakse koos

vertikaalplaneerimisega.

5.8. Tingimused maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks planeeringualal

Kavandatav Kurtna peatus asub maaparandusehitistel Kurtna TTP-234

(maaparandussüsteemi/ehitise koodid 4109800010010/001 ja 4109610030470/002). Vastavalt

maaparandusseaduse (edaspidi MaaParS) § 47 tuleb tagada maaparandussüsteemi toimimine. Ilma

Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) loa või kooskõlastuseta on maaparandussüsteemis

keelatud takistada veevoolu ja paisutada vett.

Peatuse projekteerimise käigus arvestada PTA poolt 05.03.2020 väljastatud Rail Baltica trassi

raudteelõigu DS2-DSP2 projekteerimistingimuste otsusega nr 14.1-1/7739, nii et oleks tagatud

naaberkinnisasjadele jäävate maaparandussüsteemide ja maaparandussüsteemi eesvoolu

nõuetekohane toimimine. Ehitamisega ei tohi halvendada naaberkinnisasjade kuivendusseisundit ega

kahjustada naaberkinnisasjadele jäävate maaparandussüsteemide toimimist.

Lisavee juhtimisega maaparandussüsteemi tuleb arvestada MaaParS § 53 toodud nõuetega.

Sadevee ehk lisavee suunamiseks kraavi, tuleb edasise projekteerimise käigus teha vajalikud

arvutused, mille tulemustest nähtub, et maaparandussüsteem toimib tõrgeteta ka peale lisanduvate

veehulkade saabumist ja kas on vajalik teha vee kraavijuhtimisel kraavikindlustustöid.

Detailplaneeringu alusel maaparandussüsteemile, eesvoolule ja eesvoolu kaitsevööndisse rajatavate

ehitiste projektid kooskõlastada PTA-ga (MaaParS § 50 lg 1, § 48 lg 3).

5.9. Soojusvarustus

Piirkonnas puudub soojusvõrk. Jaamahoone küte lahendatakse lokaalselt soojuspumba baasil.

Rail Baltica Kurtna peatuse detailplaneering

26 / 26

6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE

Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edaspidise maakasutuse ja on aluseks

ehitusprojektide koostamiseks.

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele.

Planeeringulahenduse kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine toimub planeerimisseaduses ette

nähtud korras.

Planeeringu elluviimiseks tuleb teostada järgmised toimingud:

• kehtestatud detailplaneeringu alusel katastriüksuste moodustamine ja kinnistusraamatusse kandmine;

• vajalike servituutide seadmine;

• sõlmida liitumislepingud;

• jaamahoone, selle väliala, juurdepääsutee, tehnovõrkude ja I etapi parkla ehitusprojekti koostamine ja ehitusloa taotlemine;

• jaamahoone, selle väliala, juurdepääsutee, tehnovõrkude ja I etapi parkla ehitamine;

• enne kasutusloa taotlemist jaamahoonele tuleb välja ehitada juurdepääsutee ja tehnovõrgud kuni liitumispunktini;

• kasutusloa taotlemine ja väljastamine.

II etapi parkla rajamine selgub vastavalt reaalsele parkimisvajadusele ning on omakorda võimalik

jagada ehitusjärkudeks reaalsele parkimiskohtade vajadusele.

Raudteerajatistele väljastab projekteerimistingimused ning ehitus- ja kasutusloa Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet.

Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või

liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada vastavalt EhS § 72 lõikele 2 enne planeeringualale mistahes hoone

kasutusloa väljastamist. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse

tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigitee

ristumiskoha ümberehitamiseks või tehnovõrkude rajamiseks riigitee piirides (EhS § 99 lg 3) tuleb

taotleda nõuded projektile Transpordiametilt. Transpordiamet ei võta planeerimisseaduse § 131 lõike

1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Juubelitammede tee 15

Saku alevik, Saku vald, 75501,

Harju maakond

Teie 26.02.2024 nr 7-1/50-29

Meie 25.03.2024 nr 7.2-2/24/3206-2

Saku vald Rail Baltica Kurtna peatuse

detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Saku vald Rail Baltica Kurtna peatuse

detailplaneeringule, mille ala paikneb Viimsi metskond 42 (71814:001:0513) ja 11152 Kirdalu-

Kiisa tee (71814:001:0189) maaüksustel (edaspidi planeering). Planeeringuga kavandatakse

eeldused Rail Baltica Kurtna peatuse ja teenindava taristu rajamiseks.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame Skepast

&Puhkim OÜ töö nr 2022_0007_05 „Rail Baltica Kurtna peatuse detailplaneering“.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Transpordiamet ei võta kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks

2. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

3. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Einama

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisa: Seletuskiri, põhijoonis, tehnovõrkude joonis

Krista Einama

58627026, [email protected]

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X 10,16

17,08

LIITUMISVÕIMALUS ÜHISVEEVÄRGIGA, OLEMASOLEVA VEETORUSTIKUGA De110 PE

ORIENTEERUV OLEMASOLEVATE TEHNOVÕRKUDE PAIKNEMINE VASTAVALT TEHNILISTELE TINGIMUSTELE

PLANEERITUD VOOLURAHUTUSKAEV (PLANEERITUD LIITUMISPUNKT) JA KANALISATSIOONITORUSTIK L=5 m

LIITUMISVÕIMALUS ÜHISKANALISATSIOONIGA, OLEMASOLEV KANALISATSIOONIKAEV ASENDADA UUEGA (OL.OLEV KAEV K-1003: De560/500pl, mp 50.38, väljuva toru De200PVC põhja km 47.95)

V1

V1

V1

KS1

KS1

KS1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS1

KS1

KS 1

KS 1

KS1

KS1

KS1

KS1

V1

V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1 V1

V1

V1

V1

PLANEERITUD REOVEEPUMPLA KUJA R=10m

PLANEERITUD REOVEEPUMPLA

PLANEERITUD ÜHENDUS ÜHISKANALISATSIOONIGA, SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK MIN De90 PE, L=447 m

PLANEERITUD ÜHENDUS ÜHISVEEVÄRGIGA, VEETORUSTIK LIITUMISPUNKTIST PLANEERINGUALANI (JUURDEPÄÄSUTEENI) De63 PE, L=286 m

PLANEERITUD SIIBER DN50 VEETORUSTIKULE

PLANEERITUD SIIBER MIN DN80 REOVEEKANALISATSIOONI SURVETORUSTIKULE

PLANEERITUD SIIBER DN50 VEETORUSTIKULE

PLANEERITUD VEEMÕÕDUKAEV HALJASALAL, LIITUMISPUNKT ÜHISVEEVÄRGIGA

K2 K2

K2 K2

V1

V1

K1

K1

K1

K1

K1

PLANEERITUD LIIVA-MUDAPÜÜDURIGA I-KLASSI ÕLIPÜÜDUR MÖÖDAVOOLUGA ENS 80/240

PLANEERITUD SADEMEVEE ÜHTLUSTUSMAHUTI V=114 m³

ÕP

PLANEERITUD SADEMEVEE PUMPLA Q=10 l/s

ÜM

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

KS2 KS2

KS2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2

K2 K2

HÜDRANDI MINIMAALNE KAUGUS EHITISEST R=30 m

PLANEERITUD TULETÕRJEVEE MAHUTI 2x60 m³ (ARVESTATUD 10l/s)

PLANEERITUD KUIVHÜDRANT

TVM PLANEERITUD VEETORUSTIK TULETÕRJEVEE MAHUTI TÄITMISEKS

V1 V1

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2

K2 K2

K2 K2

JUHUL, KUI TORUSTIKKU JUHITAKSE AINULT TINGLIKULT PUHAS (KATUSE JA JALAKÄIJATE ALA) SADEMEVESI, JUHTIDA ÕLIPÜÜDURIST MÖÖDA

PLANEERITUD SADEMEVEE VÄLJALASK OLEMASOLEVASSE KRAAVI Q=10 l/s

46,37

43,48

1

LEPPEMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

KATASTRIÜKSUSE PIIR

MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR

POSITSIOONI NR

HOONESTUSALA

OLEMASOLEV KRAAV

VÕIMALIK JAAMAHOONE ASUKOHT

PROJEKTEERITUD KIRDALU-KIISA TEE (vt Märkus nr 3)

KIRDALU-KIISA TEE PROJEKTIGA LIKVIDEERITAV KRAAV (vt Märkus nr 3)

LIKVIDEERITAV OBJEKTXXXX

VÄLIALA TÜÜPLAHENDUS

PLANEERITUD JALGRATTAHOIDLA VÕIMALIK ASUKOHT

PROJEKTEERITUD KIRDALU-KIISA KERGLIIKLUSTEE (vt Märkus nr 3)

KIRDALU-KIISA TEE PROJEKTIGA PUHASTATAV KRAAV (vt Märkus nr 3)

PROJEKTEERITUD KIRDALU-KIISA MURUKATE / EROSIOONITÕKE (vt Märkus nr 3)

KIRDALU-KIISA TEE PROJEKTIGA MÄÄRATUD RAADAMISE PIIR (vt Märkus nr 3)

PLANEERITUD BUSSIOOTEPAVILJON

PLANEERINGUALA PIIRI ETTEPANEK

PLANEERITUD PARKLA I ETAPP / II ETAPP

PLANEERITUD KESKPINGE MAAKAABEL (Elektrilevi OÜ)

PLANEERITUD MADALPINGE MAAKAABEL

PLANEERITUD LIITUMISPUNKT

PLANEERITUD KOMPLEKTALAJAAM

PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSE KAABEL

PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOON

SERVITUUDIVAJADUS TEHNOVÕRKUDELE

PLANEERITUD KESKPINGE MAAKAABEL (tarbija)

PLANEERITUD TARBIJA ALAJAAM

PLANEERITUD VÄLISVALGUSTUSE JUHTIMISKILP

V1

KS1

K1 K1

ÕP

K2 K2 K2

KS2 KS2 KS2

TVM

PLANEERITUD ISEVOOLNE KANALISATSIOON

PLANEERITUD SADEMVEETORUSTIK

PLANEERITUD SADEMVEE SURVETORUSTIK

PLANEERITUD REOVEEPUMPLA

PLANEERITUD LIIVA-ÕLIPÜÜDUR

PLANEERITUD SADEMVEE ÜHTLUSTUSMAHUTI

PLANEERITUD SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK

PLANEERITUD TULETÕRJEVEE MAHUTI

PLANEERITUD KUIVHÜDRANT

PLANEERITUD VEETORU

PLANEERITUD TRUUP

ÜM

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE / RAUDTEE PROJEKTIGA PROJEKTEERITAV HOOLDUSTEE

PLANEERITUD / PERSPEKTIIVNE KERGLIIKLUSTEE

MÄRKUSED:

1. Topo-geodeetiline uuring on koostatud TOP Geodeesia OÜ poolt 2022. aasta oktoobris, töö nr GD-22-636. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis.

2. Planeeringuala piir on loetavuse huvides nihutatud väljapoole moodustatavat krundipiiri. 3. Joonisel on kajastatud IDOM Consulting Engineering Architecture S.A.U. töö nr RBDTDEEDS2DPS2 “Põhiprojekt DPS2 Kangru-Rapla, 11152

Kirdalu-Kiisariigitee“, millele on väljastatud ehitusluba 10.12.2021 nr 1.1-3/21/532.

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]

Joonise nimetus

Huvitatud isik:

Staadium

Tellija:

Rail Baltica Kurtna peatuse detailplaneering

Tehnovõrkude koondplaan

osaühing Rail Baltic Estonia Veskiposti 2/1 10138 Tallinn EESTI [email protected]

Saku Vallavalitsus Juubelitammede tee 15 75501 saku EESTI Tel. +372 671 2431 [email protected]

Projektijuht Triin Koorits

Planeerija Evelin Kuusik

Projekteerija Piret Kikkas

DP

29.01.2024

1:1000 2022_0007_05

DP-05

Rail Baltica Kurtna peatuse detailplaneering Tehnovõrkude koondplaan (1:1000)

1

2

3

LIITUMISKILP ELEKTRIAUTODE LAADIJATELE

PLANEERITUD SISSELÕIGE OLEMASOLEVASSE

KESKPINGEKAABLISSE VÕIMALIK LIITUMISPUNKT

TELIA EESTI AS SÕLMEST HKR