| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-2/24/12123-5 |
| Registreeritud | 29.01.2024 |
| Sünkroonitud | 30.03.2024 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-2 Planeeringud ja lepingukohustuseta ehitiste kooskõlastamise dokumendid |
| Toimik | 7.1-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Põllumajandus- ja Toiduamet |
| Saabumis/saatmisviis | Põllumajandus- ja Toiduamet |
| Vastutaja | Triinu Mänd (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
TÖÖ NR 2023-324
Juhatuse liige: Erki Kõnd
Keskkonnaekspert,
vastutav täitja:
Kadri Hänni
Keskkonnaekspert:
Keskkonnaekspert:
Urmas Uri
Noeela Kulm
Kontrollija: Ene Kõnd
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla X=6559859, Y=481760
TALLIMETSA MAAPARANDUSEHITISTE JA TEEDE
REKONSTRUEERIMISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG
Jaanuar 2024
Tellija: REK Projekt OÜ
Kobras OÜ Registrikood 10171636
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
2 / 45
ÜLDINFO
TÖÖ NIMETUS: Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
OBJEKTI ASUKOHT: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla
TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu läbiviimine projektiga kavandatud
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimisele vastavalt
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele,
selgitamaks keskkonnamõju hindamise algatamise ja läbiviimise vajalikkus
TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju hindamise eelhinnang
TÖÖ TELLIJA: REK Projekt OÜ
Registrikood 14833287
Salu tee 27, 62207 Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla
KONTAKTISIK: Andrei Glazatšev
Tel +372 55 662 152
e-post: [email protected]
OTSUSTAJA: Põllumajandus- ja Toiduamet
TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Riia 35, 50410 Tartu
Tel 730 0310
http://www.kobras.ee
Eksperdid: Kadri Hänni – keskkonnaekspert, vastutav täitja
Tel 5348 8224
Noeela Kulm – keskkonnaekspert (KMH litsents KMH0159)
Tel 730 0316
Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
3 / 45
Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola.
3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.
4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:
Ehitusuuringud EG10171636-0001; Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002; Omanikujärelevalve EO10171636-0001; Projekteerimine EP10171636-0001; Muinsuskaitse E 377/2008.
6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud: Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; Maaparanduse uurimistöö MU0010-00; Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.
7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine.
8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.
9. Kutsetunnistused: Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger; Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd; Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski; Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru; Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu; Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R.
Piirsalu; Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola; Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai; Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo; Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola; Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik; Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring; Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik; Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik; Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak; Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
4 / 45
SISUKORD 1. KMH EELHINDAMISE EESMÄRK ........................................................................................................................... 6
2. KAVANDATAV TEGEVUS ....................................................................................................................................... 6
2.1. TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT .......................................................................................................................................................... 6
2.2. SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ......................................................................................... 9
2.3. TEGEVUSE ENERGIAKASUTUS ......................................................................................................................................................... 11
2.4. RESSURSSIDE, SH LOODUSVARADE KASUTAMINE ........................................................................................................................ 11
2.5. JÄÄTMETEKE .................................................................................................................................................................................... 11
2.6. TEGEVUSEGA KAASNEVAD HEITMED ÕHKU JA PINNASESSE, MÜRA, VIBRATSIOON JMS .......................................................... 11
3. TEGEVUSEST MÕJUTATAV KESKKOND .............................................................................................................. 12
3.1. VÕIMALIKU MÕJUALA ULATUS ...................................................................................................................................................... 12
3.2. MÕJU MAAKASUTUSELE ................................................................................................................................................................. 13
3.3. MÕJU PINNASELE NING PINNA- JA PÕHJAVEELE ......................................................................................................................... 13
3.4. MÕJU VÄLISÕHU KVALITEEDILE, SH MÜRATASEMELE .................................................................................................................. 17
3.5. NATURA EELHINDAMINE ................................................................................................................................................................ 17
3.5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOTUS KAITSEKORRALDUSEGA ............................................................................................... 17
3.5.2. MÕJUPIIRKONDA JÄÄVATE NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADE ISELOOMUSTUS ........................................................... 18
3.5.3. KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU PROGNOOSIMINE NATURA 2000 ALALE .................................................................... 26
3.5.4. NATURA EELHINDAMISE KOKKUVÕTE ................................................................................................................................... 30
3.6. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ............................................................................................................................... 31
3.6.1. HOIUALA ................................................................................................................................................................................. 31
3.6.2. KAITSEALAD ............................................................................................................................................................................ 34
3.6.3. PÜSIELUPAIGAD ...................................................................................................................................................................... 37
3.6.4. LIIKIDE LEIUKOHAD ................................................................................................................................................................. 38
3.6.5. MUUD LOODUSVÄÄRTUSED .................................................................................................................................................. 40
3.7. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSLIKELE ALADELE JA OBJEKTIDELE ........................................................................................................ 41
3.8. MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE ....................................................................................................................................... 41
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
5 / 45
3.9. KUMULATIIVNE JA PIIRIÜLENE MÕJU ............................................................................................................................................. 41
4. EELHINNANGU KOKKUVÕTE JA JÄRELDUS ......................................................................................................41
5. KASUTATUD ALLIKAD .......................................................................................................................................... 43
LISA 1. TALLIMETSA MAAPARANDUSOBJEKTI MÕJUD KAITSEALUSTELE LINNULIIKIDELE: TEDER, METSIS, KALJUKOTKAS JA MUST-TOONEKURG. NELLIS, R., 2023.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
6 / 45
1. KMH EELHINDAMISE EESMÄRK Eelhindamine annab ülevaate Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti elluviimisega
kaasnevatest võimalikest keskkonnamõjudest ja aluse otsustamiseks, kas keskkonnamõju hindamine on vajalik
või mitte. Otsustaja on tegevusloa (ehitusloa) andja, kelleks on Põllumajandus- ja Toiduamet.
Eelhinnang on koostatud juhindudes Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemide seaduse
(KeHJS) § 61 nõuetest ning keskkonnaministri määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Natura
eelhinnangu osa koostamisel on lähtutud MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu koostatud
juhendmaterjali „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“,
Tallinn 2019.
Kobras OÜ kaasas KMH eelhinnangu koostamisse linnustiku eksperdi Renno Nellise, kes koostas
ekspertarvamuse „Tallimetsa maaparandusobjekti mõjud kaitsealustele linnuliikidele: teder, metsis, kaljukotkas
ja must-toonekurg“ (Lisa 1).
2. KAVANDATAV TEGEVUS 2.1. TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT Töö eesmärgiks on REK Projekt OÜ poolt Riigimetsa Majandamise Keskuse tellimusel koostatud Tallimetsa
maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektile keskkonnamõju hindamise eelhinnangu
koostamine. Maaparandusehitised asuvad Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa
külas. Objektile pääseb 16150 Vaisi - Kuijõe kõrvalmaanteelt ja 11230 Harju-Risti - Riguldi - Võntküla
kõrvalmaanteelt. Projektala pindala on 224,1 ha ja projekti kohaselt rekonstrueeritakse kolm teed
kogupikkusega 5,78 km.
Maa-ameti geoportaali maaparandussüsteemide kaardirakenduse andmetel on projektala
maaparandussüsteemid rajatud 1978. aastal.
Projekti uurimistööde kohaselt on kuivenduskraavide võrk keskmises seisukorras. Enamus kuivenduskraavidest
on täis settinud ja vajavad rekonstrueerimist ning osades kraavides on settekihi paksus alla 20 cm ning vajavad
vaid hooldamist (nr 101-109, 111, 122, 123, 207, 401 ja Peraküla peakraav). Veejuhtmed on kaetud võsa ning
peen- ja jämepuistuga, esineb lamapuitu (veejuhtmetel nr 115, 118, 203, 204, 205, 206), osade veejuhtmete
mullavallid on künklikud ning vajavad tasandamist (nr 101, 115, 117, 122, 123, 200). Tusari - Takkavalla tee ja
Tusari - Takkavalla harutee ääres paiknevad teekraavid olid korrastatud ca 6 a tagasi ning uurimise ajal olid
settimata ja puittaimestikuga katmata ning seetõttu ei vaja hooldamist ega rekonstrueerimist. Koprapaise
veejuhtmetel ei tuvastatud.
Veejuhtmeid (eesvool, kuivendus- ja teekraavid) puhastatakse settest vastavalt väliuurimistel määratud sette
mahule 0,5-1,2 m³/m. Veejuhtmed on projekteeritud nõlvusega 1,5 ja põhja laiusega 0,4-1,0 m. Veejuhtmetel
on ette nähtud vanade kraavivallide laialiajamine, olemasolevate mullavallide tasandamine ning lamapuidu
eemaldamine. Töö teostaja valib juurimise tehnoloogia ise. Kännud ja kivid asetatakse üle kraavi, metsapoolsele
servale, välja arvatud eramaadel. Juhul, kui ekskavaator ei ulata kände üle kraavi tõstma või vastaskaldal on
eramaa, siis erandina võib asetada kännud mullavalli välisservale. Tuleb jälgida, et need ei moodustaks
katkematut valli (katkestus iga ca 25-30 m järel). Planeeritava settekihi paksus kraavi kaldal (metsa pool) võib
olla maksimaalselt 0,50 m. Puidujäätmeid, kive ja kände ei tohi teede ja kraavide mulletesse asetada.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
7 / 45
Veejuhtmete raiutaval trassil (pärast kändude juurimist) lõhutud mulded või vastav kallas tuleb tasandada.
Kaeve käigus taassettinud kraavilõikude ekspluatatsioonieelseks puhastamiseks on ette nähtud 10%
põhikaevest.
Kogu projektiga kavandatav tegevus klassifitseerub rekonstrueerimiseks, sest sisaldab teedel tööde teostamist
rekonstrueerimise mahus. Veejuhtmed (eesvool, kuivendus- ja teekraavid) korrastatakse hooldustööde
mahtudes (sette väljakaeve kuni 0,5 m3/m) või uuendustööde mahtudes (sette väljakaeve 0,5-1,2 m3/m).
Sõltuvalt vajalike tegevuste mahust nimetatakse veejuhtmel või teel kavandatud tööd uuendamiseks,
hooldamiseks või rekonstrueerimiseks:
uuendamine on sette eemaldamine kuni 10 ruutkilomeetri suuruse valgalaga eesvoolust ja
kuivenduskraavist keskmise sette mahuga 0,5–1,2 kuupmeetrit meetri kohta; sette eemaldamine üle
10 ruutkilomeetri suuruse valgalaga eesvoolust keskmise sette mahuga 0,5–1,2 kuupmeetrit meetri
kohta või keskmise settekihi paksusega 0,3–0,6 meetrit; drenaažisüsteemi, truubi, tee,
maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatise ja muu maaparandussüsteemi rajatise asendamine või
täiendamine maaparandussüsteemi üldparameetreid oluliselt muutmata;
hooldamine on rohttaimestiku niitmine; puittaimestiku raie; voolutakistuse eemaldamine; sette
eemaldamine kuni 10 ruutkilomeetri suuruse valgalaga eesvoolust ja kuivenduskraavist keskmise sette
mahuga kuni 0,5 kuupmeetrit meetri kohta; sette eemaldamine üle 10 ruutkilomeetri suuruse valgalaga
eesvoolust keskmise sette mahuga kuni 0,5 kuupmeetrit meetri kohta või keskmise settekihi paksusega
kuni 0,3 meetrit; drenaažisüsteemi korrastamine; truubi korrastamine; hooldustöö poldri ehitisel,
maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatisel, maaparandussüsteemi maa-alal paikneval
maaparandussüsteemi teenindaval teel (edaspidi tee) ja muul maaparandussüsteemi rajatisel;
rekonstrueerimine on olemasoleva maaparandussüsteemi plaanilahenduse, kuivendus- või niisutusviisi
või ehitise konstruktsiooni oluline muutmine, sealhulgas avatud eesvoolu asendamine
kollektoreesvooluga, või ehitise tehnoloogiline ümberseadistamine.
Projektala koosneb kahest maaparandusehitisest (EH 1 ja EH 2) (vt joonis 1). EH 3 alal teostati uurimistööd, kuid
projektis töid alale ei kavandatud. Lisaks on teedel kavandatud tööd markeeritud EH4 Veskijõe-Tõldsilla tee,
EH5 Tusari-Takkavalla tee ja EH 6 Tusari-Takkavalla harutee.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
8 / 45
Joonis 1. Asukoha plaan (REK Projekt OÜ, töö nr 21-21).
Projektiga on ette nähtud korrastada EH2 eesvool nr 200 (lõigud 200a, 200b ja 200c) kogupikkusega 1,03 km.
EH2 eesvool nr 200 (lõigud 200a, 200b ja 200c) on erinevas seisukorras olev veejuhe. Alates PK3 0,82 km
allavoolu on väiksemal määral settinud (keskmine settekihi paksus võrdub 0,3 m), kaetud võsa ning peen- ja
jämepuistuga. Eesvoolu ümbritsev ala on liigniiske. Veejuhe on keskmiselt 1,3 m sügav, põhja laiusega 1,0 m.
Eesvool vajab rekonstrueerimist lõigul PK3 0,82 km allavoolu (sh 475 m katastriüksusel Musasilla
53101:001:1200). Katastriüksuselt Musasilla allavoolu olev eesvool on settimata, liivase põhjaga,
voolutakistusteta, sügavusega 1,1-1,2 m ning korrastamist ei vaja. Eesvoolul paiknevad truubid T15 ja T24 on
lagunenud ja nende otsakud on nihkunud ning seetõttu vajavad nad uute truupidega asendamist.
Lisaks rekonstrueeritakse 3 teed kogupikkusega 5,78 km:
o Veskijõe-Tõldsilla tee (nr 5310051; 3,87 km; EH4) rekonstrueeritav lõik algab 16150 Vaisi - Kuijõe
kõrvalmaanteelt ja lõpeb metsakvartalil VP504 er 15. Tee pealtlaius on 4,5 m, põikkalle 4,0%. Teemulde
kuivendamiseks on planeeritud tee ääres olemasolevate veejuhtmete hooldamine ning pikettide 32 ja
34 vahele voolunõva rajamine. Tee algusesse rajatakse riigiteelt mahasõidukoht. Kvartalite muldele
ning teistele teedele ligipääsu saavutamiseks on ette nähtud rajada mahasõidukohad M3 (A=4,5 m,
R=10 m, L=10 m), M5 (A=4,5 m, R=5 m, L=10 m), M7 (A=4,5 m, R= 12,5 m, L=20 m), tee lõppu T-
kujuline tagasipööramiskoht (üheharuline) ning tuletõrjetiigile RTT1 teenindusplats (6x40 m (TT ääres
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
9 / 45
25 m); R=15 m). Teel on kavandatud olemasoleva tasandatava/profileeritava teekeha katmine
geotekstiiliga, millele lisatakse kruus kihi paksusega vastavalt 10 või 20 cm.
o Tusari - Takkavalla tee (nr 5310820; 1,52 km; EH5) rekonstrueeritav lõik algab Veskijõe - Tõldsilla teelt
ja lõpeb Tusari - Takkavalla haruteega ristumisel. Tee pealtlaius on 4,5 m, põikkalle 4,0%. Tee ääres
olemasolevate veejuhtmete rekonstrueerimist või hooldamist ei ole ette nähtud. Kvartalite muldele
ning teistele teedele ligipääsu saavutamiseks on ette nähtud rajada mahasõidukohad M3 (A=4,5 m,
R=10 m, L=10 m), M5 (A=4,5 m, R= 5 m, L=10 m), M7 (A=4,5 m, R=12,5 m, L=20 m). Teel on
kavandatud olemasoleva tasandatava teekeha katmine geotekstiiliga, millele lisatakse kruus kihi
paksusega vastavalt 10 või 20 cm.
o Tusari - Takkavalla harutee (nr 5310823; 0,39 km; EH6) rekonstrueeritav lõik algab Tusari - Takkavalla
teelt ja lõpeb metsakvartalite VP183 ja VP184 vahelisel sihil. Tee pealtlaius on 4,5 m, põikkalle 4,0%.
Tee ääres olemasolevate veejuhtmete rekonstrueerimist või hooldamist ei ole ette nähtud. Kvartalite
muldele ligipääsu saavutamiseks on ette nähtud rajada mahasõidukoht M3 (A=4,5 m, R=10 m, L=10
m) ning tee lõppu T-kujulise tagasipööramiskoha asemele mahasõidukohad M9 (A=4,5 m, R=12,5 m,
L=50 m), mis on RMK-ga kokku lepitud. Teel on kavandatud olemasoleva tasandatava teekeha katmine
geotekstiiliga, millele lisatakse kruus kihi paksusega vastavalt 10 või 20 cm.
Teed projekteeritakse vastavalt IV järgu tee nõuetele (Keskkonnaministri 11.06.2015 määrus nr 34 „Metsatee
seisundi kohta esitatavad nõuded“). IV järgu metsatee on tee, mille arvutuslik kümne aasta keskmine
metsamaterjali väljaveo kogus on vähem kui 1000 tm aastas või tee, mille arvutuslik kümne aasta keskmine
metsamaterjali väljaveo kogus on 1000 kuni 10 000 tm aastas ning metsateed kasutatakse väljaveoks külmal
ajal.
Projektalal on kokku 27 torutruupi (T1 kuni T27), sellest 11 tk vajavad rekonstrueerimist, 1 tk uuendamist (T21
– setetest puhastamist) ning 15 tk jäävad puutumata ehk olemasolevasse seisundisse. Projektalal olemasolevad
truubid on nii betoontorutruubid kui ka plasttorutruubid.
2.2. SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Lääne-Nigula valla üldplaneeringus (kehtestatud 18.08.2022) on projektala idaosa määratud rohevõrgustiku
riikliku tähtsusega Leidissoo ja Suursoo tugialaks (joonis 2). Projektalast kirdes kulgeb maakondliku tähtsusega
rohekoridor, millest läheb väikeses ulatuses läbi rekonstrueeritav Tusari-Takkavalla tee ja Tusari-Takkavalla
harutee. Rohelise võrgustiku aladel maaparandustööde planeerimisel hinnatakse selle mõju rohelise võrgustiku
toimimisele. Projektala asub tervikuna üldplaneeringus näidatud maaparandussüsteemide alal.
Lisaks on Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga jäetud Tallimetsa projektalaga kattuval alal kehtima Nõva valla
üldplaneering (kehtestatud 25.03.2011) 218 ha suurusel alal, mis on Nõva valla üldplaneeringuga määratud
tuuleenergeetika arendamise alaks (joonis 2).
Arvestades, et Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektiga ei kavandata maakasutuse
muutust alal vaid korrastatakse olemasolevad ehitised, on kavandatav tegevus vastavuses valla
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
10 / 45
üldplaneeringuga. Samuti ei takista maaparandussüsteemi ja teede rekonstrueerimine kehtima jääva Nõva valla
üldplaneeringuga kavandatu realiseerimist.
Joonis 2. Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga kavandatud maakasutus projektala piirkonnas.
Lääne maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud 22.03.2018) on aluseks kohalike omavalitsuste
üldplaneeringute koostamisele. Lääne maakonnaplaneeringu alusel asub projektala idaosa rohevõrgustiku alal.
Lääne maakonnaplaneeringus määratud rohevõrgustiku paiknemist on Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga
täpsustatud.
Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb oluliste tegevuste planeerimisel tagada rohelise võrgustiku tuumalade ja
koridoride terviklikkus. Kuna käesoleva projektiga ei ehitata uut maaparandusehitist vaid rekonstrueeritakse
olemasolevat, ei ole alust arvata, et planeeritavad tegevused põhjustaksid rohevõrgustiku sidususe vähenemist.
Eesti maaelu arengukava 2014–2020, versioon 10.1 (17.04.2023). Põllumajanduse majandusharu
üldiseloomustuses on toodud, et 55% (522 000 ha) kasutuses oleva põllumajandusmaa ja 698 000 ha metsamaa
sihipärane kasutamine on võimalik ainult juhul, kui sellel maal tagatakse maaparandussüsteemide
nõuetekohane toimimine. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimine toimub keskkonnasõbralikult,
kooskõlas keskkonnaalase seadusandlusega.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimine ei ole vastuolus eelpool nimetatud asjakohaste
strateegiliste planeerimisdokumentidega, sest ehitiste rekonstrueerimine tehakse loodusväärtusi säästvalt ja
ala maakasutus ei muutu.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
11 / 45
2.3. TEGEVUSE ENERGIAKASUTUS Kavandatava tegevuse elluviimiseks kasutatakse mehhanismidega töö tegemiseks mootoriõli ja -kütust, mille
kulu ei ole märkimisväärne.
2.4. RESSURSSIDE, SH LOODUSVARADE KASUTAMINE Kavandatud tegevus toimub juba varasemalt kuivendatud alal, seega on kuivendusvõrk olemas. Uusi,
kuivendamata alasid kuivendusvõrguga ei hõlmata. Ressursse kasutatakse teede ja truupide ehitamiseks (kruus,
truubitorud, geotekstiil jms ehitusmaterjalid), kraavide hooldustööde tegemine (puittaimestiku eemaldamine
ja sette eemaldamine) üldjuhul muid ressursse kui masinate kütus ja õlid ei eelda. Kraavidest tõstetakse setted
välja kraavi muldesse ja neid ära ei viida.
Ära viiakse teede ja kraavide servadest eemaldatud puittaimestik, mis kogutakse hakkepuidu tegemiseks.
Muldest eemaldatud kivid ja kännud jäävad objektile, aga paigutatakse kohta, kus see objekti tööd ei sega.
2.5. JÄÄTMETEKE Jäätmete tekkimise võimalused on vähesed, jäätmeteks võivad olla nt amortiseerunud truubid (raudbetoon ja
metall) ja otsakud (raudbetoon) jms. Kõik jäätmed kogutakse ja utiliseeritakse nõuetekohaselt.
2.6. TEGEVUSEGA KAASNEVAD HEITMED ÕHKU JA PINNASESSE, MÜRA, VIBRATSIOON JMS Müra – projektlahenduse kohaselt trassiraiete ja ehitustööde tegemisel arvestatakse pesitsusperioodiga 01.02-
31.07 ja töid sellele perioodile ei kavandata. See ajaperiood arvestab piirkonnas levivate linnuliikide peamise
pesitsusperioodiga ja seeläbi ei põhjustata nende pesitsuse tahtlikku häirimist.
Heitmed õhku ja vibratsioon kaasnevad ainult masinate tööga seonduvalt.
Heljumi ja sette kanne vette - mullatöid veejuhtmetel tehakse madalvee ajal, alates augustist. Veejuhtmete
setetest puhastamisel on projektiga ette nähtud tehnoloogilised meetmed heljumi tekke ja sette allakandumise
vähendamiseks, mis on kirjeldatud peatükis 3.3. Veekogusse ei jõua seeläbi nii palju toitaineid (muda), mis
suurendaks taimestiku kasvu/vohamist ja Nõva jões lõheliste kudealade sette alla mattumist. Setete
eemaldamise/puhastamise käigus välja tulnud suuremad kivid paigutatakse vee-elustiku jaoks veekokku tagasi,
eriti oluline on see kraavides 200a-c, lisaks 207 ja 101, samuti Peraküla peakraavis. Kivide paigutamine aitab
suurendada kraavides looduslikku mitmekesisust ja tekitada kraavi põhjas varieeruvat reljeefi. See mõjub
positiivselt kogu vee-elustikule, sh kalastikule ja seeläbi ka must-toonekure toidubaasile.
Uurimistööde käigus veejuhtmetest koprapaise ei tuvastatud, seega nende eemaldamist ei ole projektiga
kavandatud.
Projektis on ette nähtud 6 settebasseini, millest 5 on uued rajatavad settebasseinid (SB2 kraavile 200c, SB3
kraavile 504, SB4 kraavile 101, SB5 kraavile 101, SB6 kraavile 104) ja kasutusse jääb olemasolev settebassein
SB1, et vältida Nõva jõe settekoormuse suurenemist. SB4, SB5 ja SB6 on projekteeritud selliselt, et kraavi sisse-
ja väljavoolud peavad olema diagonaalis erinevates nurkades, et settimine oleks maksimaalne.
Vältimaks heljumi ja pinnase kannet Nõva jõkke, on projektiga ettenähtud essvoolukraavile filtratsioonitõkke
rajamine, mis on kirjeldatud peatükis 3.3.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
12 / 45
Uurimistööde ajal tuvastati projektalal 4 tuletõrjetiiki. TT1, TT2 ja TT3 paiknevad rekonstrueeritavate teede
ääres. TT2 ja TT3 on väga heas tehnilises seisukorras, täis settimata ning korrastamist ei vaja, aga TT1 on
väiksemal määral settinud ning sellel puudub teenindusplats. TT4 paikneb eramaal ja teedelt kaugemal ning
seetõttu selle korrastamist ei kavandata. Seega projekti kohaselt kavandatakse TT1 setetest puhastamist ja uue
teenindusplatsi rajamist. Tuletõrjetiigi rekonstrueerimisel säilitatakse selle gabariidid.
Tegevusega kaasnevate avariiolukordade, suurõnnetuste või katastroofide esinemise võimalikkus
Projektis on välja toodud, et ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis
välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla reostunud
ega sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. Kasutatav ehitusmaterjal peab vastama Eestis
kehtivatele standarditele. Materjalide paigaldamisel tuleb lähtuda looduslähedase vesiehituse põhimõtetest.
Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veejuhtmetele lähemal kui 10 meetrit.
Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema
varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita
tuleohutusnõudeid.
Ootamatud suured sajud tekitavad suurema heljumi koguse vees, seepärast tuleb vastavalt projektis toodule
katkestada setteid tekitavad tööd valingvihmade korral, kui veetase veekogus võib lühikese aja jooksul tõusta
suurvee aegse tasemeni.
3. TEGEVUSEST MÕJUTATAV KESKKOND 3.1. VÕIMALIKU MÕJUALA ULATUS Kuivenduskraavi kuivendav mõju võib rabas ulatuda kuni 500 meetri kaugusele. Antud objekti puhul ei ole
tegemist rabasse uue kraavi kaevamisega ega ka mitte rabakraavi puhastamisega, seepärast ei ole asjakohane
lähtuda nii suurest mõjualast. Erinevate kirjandusallikate (A. Kull, 2016; J. Paal, E. Leibak, 2013) kohaselt tuleb
lagesoode kaitseks jätta 400 meetri laiune puhver. Objektist itta jääb Vaisi raba, kuid objekti ja raba vahel on
Nõva jõgi. Objekt ise ei asu soosetete peal. Maapinna lang on lääne suunas.
Valdavalt piirneb objekt metsamaaga, vähesel määral põllumaaga, kus on mõjuala ulatus oluliselt väiksem
(kuivendav mõju, müra).
Kuivenduse mõjuulatuse hindamisel lähtutakse maaeluministri 06.05.2019 määruse nr 45
„Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid” Lisa 1 „Projekteerimisnormide tabelid“ tabelist nr 21
„Metsakuivenduskraavide ligikaudsed vahekaugused“. Tabelis on esitatud uute kuivenduskraavide rajamise
vahekaugused vastavalt mullale ja kasvukohatüübile. Kuivenduse mõjuulatus on umbes pool kraavide
vahekaugusest, mis tähendab, et antud objektil kuni 100 meetrit. Samas ei ole tegemist uute kraavide
kaevamisega vaid olemasolevate kraavide hooldamise ja uuendamisega, mille korral on setete eemaldamise
maht väiksemgi kui rekonstrueerimisel.
Projektlahendusega kaasneva kuivendamise mõjuala ulatus on Lidar andmete alusel projekti koosseisus
näidatud. Mõjualade koostamiseks on projekteerija kasutatud nii tarkvara QGIS (v.3.28) pinnase hüdroloogilise
analüüsi ja algoritmi teatud alal, kui ka muid allikaid, mille põhjal saadi pinnavee liikumise kanalite andmed.
Juhul kui kraav on ette nähtud korrastada (hooldada/uuendada), siis antud kraavi suubuvate kanalite ümber
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
13 / 45
tõmmatakse piirjoon. Kõikide korrastatavate veejuhtmetega seotud kanalite ümber tõmmatud piirjoon
muutubki kogu korrastatava ehitise kuivendusmõju alaks. Sellest lähtuvalt on saadud EH1 ja EH2 mõjuala
(joonis 3).
Joonis 3. Kuivendusmõju ulatus kavandatud tööde piirkonnas vastavalt pinnavee liikumise andmetele (REK Projekt OÜ, töö 21-21).
3.2. MÕJU MAAKASUTUSELE Projektiga kavandatud tegevus asub täielikult maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaal.
Maaparandusehitiste rekonstrueerimine või osade kraavide rekonstrueerimata jätmine ei muuda maa kasutust,
sest maa jääb ikkagi metsamaaks. Muutuda võivad vaid maast saadavad hüved, nagu metsa tootlikkuse
suurenemine ning teede rekonstrueerimise järgselt parem juurdepääs metsale. Sõltumata
maaparandusehitistest sette eemaldamise mahust ja metsateede seisundist toimib maa edasi rohevõrgustiku
osana.
Metsamaa väärtus tootlikkuse parandamise kaudu kasvab (mõju positiivne), samas sõltumata
maaparandusehitistest sette eemaldamise mahust ja metsateede seisundist toimib maa edasi rohevõrgustiku
osana (mõju ei ole oluline).
3.3. MÕJU PINNASELE NING PINNA- JA PÕHJAVEELE Projektala asub Lääne-Eesti madalikul. Oma asendi tõttu Läänemere jäävoolu teel ja valdavalt paesel mereäärsel
lavamaal on madalikul liustikujää ja selle sulamisvete, merelainete, rüsijää ja tuulte kulutusel ning kuhjel
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
14 / 45
tekkinud vaheldusrikas mineraalseist setteist pinnavormistik, mida on ligi 27% pinnast tasandanud turbakihid
(Arold, I., 2005).
Maa-ameti geoportaali Eesti pinnakatte kaardi (1:400 000, koostas OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2006, korrastas
Maa-amet 2019) kohaselt levivad projektala piirkonnas meresetted ja jääjärvelised setted. Soosetted ehk turvas
on levinud Vaisi raba alal (joonis 4).
Joonis 4. Eesti pinnakatte kaart (1:400 000) kavandatud tööde piirkonnas (Maa-ameti geoportaal).
Erinevates kirjandusallikates (A. Kull, 2016; J. Paal, E. Leibak, 2013) on toodud, et looduskaitsealadel ja nendega
piirnevatel aladel soovitatakse lagesoode säilimise tagamiseks jätta 400 meetri laiune puhvertsoon, kus
kuivendavat mõju ei põhjustata. Terviklike ja suhteliselt heas seisundis sooalade puhul 200 meetrit ning pikalt
kuivendusest mõjutatud, puurindega kaetud kõdusoometsaga soole piisab 100 meetri laiusest puhvrist.
Keskkonda ja taimkatet iseloomustavate tunnuste seos kuivenduskraavini jääva kaugusega sõltub sellest,
millisel viisil on raba kuivendatud ja/või milline on kuivenduskraavide seisund. Seega eelpool viidatud puhvrid
ei ole igal pool asjakohased, sest uuritud on kuivendava mõju ulatust rabas, mitte mineraalmuldadel.
Kõik teadaolevad täielikult või osaliselt sootaimkonnaga kaetud alad Eestis on koondatud EELISes soode
kaardikihile. Sealse info kohaselt jääb soo projektala piirist vähemalt 200 meetri kaugusele (joonis 5), kuid
projektala piirikraave ei rekonstrueerita, uuendata ega hooldata.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
15 / 45
Joonis 5. Soode esinduslikkus ning kõrgusprofiil Vaisi rabast projektalale. 1 –alguspunkt, 2 – uuendatav kraav, 3 – tee, mille kraavid jäävad olemasolevasse seisu, 4 – Nõva jõgi, 5 – raba.
Kuna objekti piirikraavil ei ole töid kavandatud (välja arvatud settebasseini rajamine teekraavile), siis vahemaa
raba ja võimaliku mõjutava kraavi vahel suureneb veelgi. Lisaks on objekti ja rabamassiivi vahel sügavamas orus
Nõva jõgi.
Rekonstrueeritav Veskijõe-Tõldsilla tee kulgeb kahe rabalaama vahel liivaluite peal ja Suursoo-Leidissoo
hoiuala läbides ei ole tee ääres kraave ning neid sinna ka ei kavandata. Seega tee rekonstrueerimisest mõju tee
ääres olevatele rabamassiividele ei avaldu.
Põhjavesi
Põhjaveekogumitest on projektalal kaks veekogumit. Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti
vesikonnas, mille seisund on 2020. aastal hinnatud keemilise seisundi alusel heaks, aga ohustatuks, ja
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
16 / 45
koguseline seisund heaks, aga ohustatuks. Kambrium-Vendi põhjaveekogumi seisund on 2020 hinnatud
keemilise seisundi järgi heaks, aga ohustatuks, ning koguseliselt heaks, aga ohustatuks.
Ordoviitsium-Kambrium ja Kambrium-Vendi põhjaveekogumile avalduv koormus tuleneb veevõtust
ühisveevärgi tarbeks ja koormus avaldub soolase veega saastatusena.
Meetmena nähakse ette põhjavee liigvähendamise vältimiseks põhjaveevaru hindamist ja põhjaveevaru
kehtestamist ning põhjaveevarude, põhjavee kvaliteedi ja kasutamise võimaluste uurimist. Ordoviitsium-
Kambriumi põhjaveekogumis on vajalik ka seirekaevude rajamine ja hooldamine (Veemajanduskava
meetmeprogramm 2022-2027).
Nimetatud koormused ega meetmed ei ole seotud maaparandusega ning maaparandusehitiste
rekonstrueerimine põhjaveekogumi keemilist seisundit ei mõjuta ega halvenda ka koguselist seisundit.
Pinnavesi
Projektala asub Lääne-Eesti vesikonnas. Projektalal on kaks suublat, Nõva jõgi (VEE1103700) ja Peraküla
peakraav (VEE1103800). Mõlema veekogumi koondseisund on stabiilselt hinnatud heaks, nii ka 2021. aastal
(Šihhaleva, J., Kerr, M., Kovtun-Kante, A., 2022). Nõva jõel põhjustab olulist koormust inimareng ning vajalik on
reoveepuhasti toimimise hinnangu koostamine, sest puhasti ei vasta loaga seatud nõuetele. Nõva jõgi on
lõheliste elupaigaks Veskijõe-Tõldsilla teest kuni suubumiseni merre (keskkonnaministri määrus nr 73 "Lõhe,
jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu"). Lõheliste jõkke maaparandusehitiselt kogutud
vee juhtimisel on väga oluline, et jões ei suureneks setete ja toitainete kogus ning ei muutuks veerežiim.
Tallimetsa maaparandusehitistelt kogutav vesi läbib enne Nõva jõkke jõudmist settebasseinid. Projektalale on
kokku kavandatud viie uue settebasseini rajamine ja lisaks jääb kasutusse üks olemasolev settebassein. Kolm
settebasseini rajatakse selliselt, et basseini sissevoolukraav ja väljavoolukraav on diagonaalselt basseini eri
nurkades, mis suurendab vee viibeaega basseinis ja seega settivad osakesed paremini põhja. Üks uus
settebassein SB3 rajatakse Tusari-Takkavalla tee kraavile 504, kust samuti vesi voolab Nõva jõkke. Olemasolev
settebassein SB1 jääb kasutusse, sellesse suunatakse lisaks kraav 102 ja seeläbi jõuab Nõva jõkke vähem setet,
mis on oluline nii lõheliste veekogu seisundi hoidmiseks kui ka must-toonekure toitumisala kvaliteedi
säilitamiseks.
Pinnase ning pinna- ja põhjavee reostuse ärahoidmiseks on projektis nõue, et tööde teostamisel tuleb kasutada
korras tehnikat, mis ei põhjustaks kütuse ega õli lekkeid.
Projekti kohaselt tuleb veejuhtmete settest puhastamisel vältida nõlvajalami üleskaevamist mahus, mis võib
esile kutsuda nõlva deformatsioone (nõlva libisemine või uhtumine, jalami voolamine jne). Eemaldatud setted
laotatakse veejuhtme kallastest eemale, et vältida mineraalse sette ja toiteainerikka vee valgumist tagasi
veejuhtmesse.
Vältimaks Nõva jõkke settekoormuse liigset suurenemist, on projekti kohaselt ette nähtud kasutada ajutist
veetõkketammi (filtratsioonitõkke ekraan) kraavile 200 (lõigule 200a), mis rajatakse enne kraavi korrastustööde
algust, jälgides veejuhtme veetaset. Filtratsioonitõke paigaldatakse 20 meetri kaugusele kraavi suubumise
kohast. Filtratsioonitõkke ekraanid püüavad kaevetööde ajal liikuma hakanud pinnase peenema fraktsiooni
kinni ning takistavad sette kandumist looduslikku veekogusse. Filtratsioonitõke tuleb paigaldada selliselt, et
suurema vooluhulga korral oleks filtratsioonitõke püsiv (st ei läheks allavoolu) ning kataks kogu veejuhtme
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
17 / 45
ristlõike (st kõrgema veetaseme korral ei tohi filtratsioonitõke kerkida kraavi põhjast kõrgemale, ujuda). Selleks
tuleb filtratsioonitõke ankurdada. Pärast ehitustöid tuleb filtratsioonitõke ja selle taha kogunenud sete
eemaldada, et see ei takistaks vee äravoolu.
Kokkuvõttes mõju pinna- ja põhjaveele ning väljaspool projektala olevale pinnasele ei ole oluline, sest lähtuvalt
maapinna reljeefi mudelist ja olemasolevast puhvrist Vaisi rabaga ei ole näha kuivendava mõju ulatumist
väljapoole projektala.
3.4. MÕJU VÄLISÕHU KVALITEEDILE, SH MÜRATASEMELE Projektiga kavandatud tegevus ei halvenda oluliselt välisõhu kvaliteeti, sest tööde teostamisel kasutatakse
tavapärast tehnikat teede ja veejuhtmete korrastamiseks ja trasside puhastamiseks (võsa ja puude
eemaldamine). Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad muutused piirkonna õhukvaliteedis on ajutised
ja marginaalsed (õhku paisatavate saasteainete hulk ei ole suur), mistõttu võib need lugeda mitteoluliseks.
Arvestades, et projektala ei asu turbepinnasel, ei ole maaparandusehitiste rekonstrueerimisest olulist mõju
süsiniku heitele ja seega ei kaasne olulist mõju kliimale.
Müratase on tavapärane liiklus- ja ehitusmüra. Projektlahenduse kohaselt ei tehta trasside raietöid ja
hooldusöid kevad-suvisel perioodil. Tööd toimuvad 1. augustist kuni 31. jaanuarini, seega ei kaasne
projektlahenduse elluviimisel lindude peamisel pesitsusperioodil ja metsloomadel poegade kasvatamise ajal
olulist mürahäiringut.
Kokkuvõttes kavandatav tegevus ei põhjusta olulist mõju kliimale ja välisõhu kvaliteedile, sealhulgas
müratasemele.
3.5. NATURA EELHINDAMINE
3.5.1. Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega
Kavandatav tegevus ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega ega ole selleks vajalik.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektiga kavandatud Veskijõe-Tõldsilla tee
rekonstrueerimise tööala asub Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusalal (EE0040202). Siseriiklikult kuulub nii
linnu- kui loodusala koosseisu Suursoo-Leidisoo hoiuala (Läänemaa osas KLO2000154, Harjumaa osas
KLO2000138), Läänemaa Suursoo maastikukaitseala (KLO1000124), Leidissoo looduskaitseala (KLO1000263),
Kiritse-1 must-toonekure püsielupaik (KLO3000496) ja Kiritse-2 must-toonekure püsielupaik (KLO3000497)
ning Suursoo metsise püsielupaik (KLO3000648). Kogu linnu- ja loodusala hõlmavalt on koostatud ala kaitse
korraldamiseks „Suursoo-Leidissoo hoiuala, Leidissoo looduskaitseala, Läänemaa Suursoo maastikukaitseala,
Kiritse must-toonekure püsielupaikade ja Suursoo metsise püsielupaiga kaitsekorralduskava 2016-
2025“ (edaspidi Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala kaitsekorralduskava).
Lisaks asub võimalikus mõjupiirkonnas Nõva-Osmussaare linnuala (EE0040201), täpsemalt linnuala eesmärgiks
olev must-toonekure elupaik. Nimetatud must-toonekure elupaik asub siseriiklikult kaitstaval Nõva
looduskaitsealal (KLO1000660). Nõva-Osmussaare linnualale ei ole koostatud ühtset kaitsekorralduskava, kuid
linnuala katab siseriiklikult kaitstavate alade kaupa koostatud kaitsekorralduskavad. Mõjutatavat must-
toonekure elupaika hõlmab Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018-2027, mis on kinnitatud
Keskkonnaameti peadirektori 13.06.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/8.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
18 / 45
3.5.2. Mõjupiirkonda jäävate Natura 2000 võrgustiku alade iseloomustus
Tallimetsa maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti mõjualasse jäävad lõuna ja ida suunas Natura 2000
võrgustiku Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala ning lääne ja põhja suunas paiknev Nõva-Osmussaare
linnuala (joonis 6). Nõva-Osmussaare loodusala mõjupiirkonda ei jää, sest vahemaast tingituna mõju
elupaigatüüpidele ei avaldu.
Joonis 6. Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine projektala suhtes.
Suursoo-Leidissoo linnuala pindalaga 22 510 ha asub Lääne- ja Harjumaal ning koosneb kahest suurest ja
kolmest väiksemast lahustükist. See on suur märgalakompleks, kuhu on hõlmatud Lääne-Eestile tüüpilised
sookooslused, mis on inimtegevusest oluliselt mõjutamata. Ala esinduslikkuse tõttu on tegemist rahvusvahelise
Ramsari alaga. Ala tuumiku moodustavad Suursoo ja Leidissoo, mida ümbritsevad metsad ja väiksemad rabad.
Rabad on küllaltki laukavaesed, kuid linnualasse jääb mitu järve, millest suurim on 184 ha suurune Veskijärv.
Osaliselt on linnualasse hõlmatud ka pärandmaastikku. Suursoo-Leidisoo linnuala on võtmealaks tedrele
(Tetrao tetrix) ja mustsaba-viglele (Limosa limosa), keda esineb alal rohkem kui 10% Eesti asurkonnast. Lisaks
on ala väga tähtis soo-loorkullile (Circus pygargus), kaljukotkale (Aquila chrysaetos), väikepistrikule (Falco columbarius), metsisele (Tetrao urogallus), väikekoovitajale (Numenius phaeopus) ja hallõgijale (Lanius excubitor), kelle arvukused moodustavad 3–4% Eesti populatsioonidest. Enam kui 1% Eesti populatsioonist
pesitsevad alal veel järgmised liigid: välja-loorkull (Circus cyaneus), kalakotkas (Pandion haliaetus), sookurg
(Grus grus), rüüt (Pluvialis apricaria), suurkoovitaja (Numenius arquata), mudatilder (Tringa glareola) ja öösorr
(Caprimulgus europaeus) (EELIS 21.12.2023).
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
19 / 45
Liigid, mille isendite elupaiku Suursoo-Leidissoo linnualal kaitstakse, on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), must-
toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), väikepistrik (Falco columbarius), sookurg (Grus grus),
punaselg-õgija (Lanius collurio), teder (Tetrao tetrix), väikekoovitaja (Numenius phaeopus) ja rabapüü (Lagopus lagopus).
Kaljukotkas (I kaitsekategooria) - Suursoo-Leidissoo linnuala on liigile väga sobivaks elupaigaks. Pesa ehitab
tavaliselt soo servas asuvasse vanasse metsa, sageli päris soo servas kasvavatele suurtele puudele. Saagijahil
käiakse vahel ka väljaspool soid ja metsi, nt Suursoos sageli Hindaste uudismaadel (Suursoo-Leidissoo linnu-
ja loodusala kaitsekorralduskava). Kaljukotka elupaik asub projektalast lõunas ca 780 meetri kaugusel ja ida
suunas ca 1,2 km kaugusel. Kaitsekorralduskava kohaselt on eesmärgiks vähemalt 1 paari pesitsemine
Leidissoos ja 1 paari pesitsemine Läänemaa Suursoos. Negatiivseks mõjuteguriks on kuivenduse mõju
sooelupaikadele ja häirimine pesitsusajal. Liik on kavandatava tegevuse mõjualal.
Must-toonekurg (I kaitsekategooria) – Suursoo-Leidissoo linnualal asuvad pesapaigad on asustamata. Lind
pesitseb vanades loodusmetsades ja toitub peamiselt madala- ja selgeveelistel vooluveekogudel. Liigi arvukus
on viimastel aastakümnetel Eestis kaks-kolm korda vähenenud, nii toitumisalade kvaliteedi languse kui ka
rändeteedel avalduvate ohtude tõttu. Kaitsekorralduskava kohaselt on kaitse-eesmärgiks vähemalt 1 paari
pesitsemine ja pesitsuselupaikade säilitamine heas seisundis, et võimaldada arvukuse taastumine.
Mõjuteguriteks on kuivenduse mõju sooelupaikadele (Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala
kaitsekorralduskava). Liik on kavandatava tegevuse mõjualal.
Soo-loorkull (III kaitsekategooria) - liik pesitseb madal- ja siirdesoodel, samuti kõrge taimestikuga rohumaadel.
Suursoo-Leidissoo linnualal pesitseb kokku 18-25 paari, Suursoo-Leidissoo linnuala on liigile oluline
pesitsusala, sest siin pesitseb hinnanguliselt 3% Eesti populatsioonist (kaitsekorralduskava).
Kaitsekorralduskava kohaselt on kaitse-eesmärgiks liigi arvukuse säilitamine vähemalt samal tasemel (18-25
paari). Mõjuteguriks on kuivenduse mõju sooelupaikadele (Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala
kaitsekorralduskava ). Liik ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Väikepistrik (I kaitsekategooria) – Suursoo-Leidissoo linnuala on liigile oluline pesitsusala, sest siin pesitseb
hinnanguliselt 3% Eesti populatsioonist. Väikepistrik pesitseb soodes ja kultuurmaastikus. Soodes on liigi
arvukus oluliselt langenud, mille põhjusteks on peamise pesadoonori – hallvarese – väljatulek soodest
inimkaaslejaks pärast vaenamise lõppemist. Väikepistrik kasutab just vareslaste vanu pesi ja ise pesa ei ehita.
Väikepistrik pesitseb ühe paarina nii Leidissoos kui Läänemaa Suursoos, kuid tõenäoliselt mitte igal aastal.
Kaitse-eesmärgiks on liigi arvukuse säilitamine vähemalt praegusel tasemel (2 paari). Mõjuteguriks on
kuivenduse mõju sooelupaikadele (Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala kaitsekorralduskava). Liik ei ole
kavandatava tegevuse mõjualal.
Sookurg (III kaitsekategooria) – Suursoo-Leidissoo linnualal pesitseb 70-90 paari, neist Leidissoos 30-40 paari
ja Läänemaa Suursoos 40-50 paari. Liik pesitseb seal kõikidel sootüüpidel, kuid eelistab madal- ja siirdesoid.
Suursoo-Leidissoo linnuala on liigile oluline pesitsusala, sest siin pesitseb hinnanguliselt 1% Eesti
populatsioonist. Kaitse-eesmärgiks on säilitada liigi arvukus vähemalt praegusel tasemel (70-90 paari).
Mõjutegurina on toodud kuivenduse mõju sooelupaikadele ja soometsadele (Suursoo-Leidissoo linnu- ja
loodusala kaitsekorralduskava). Liik ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
20 / 45
Punaselg-õgija (III kaitsekategooria) – Suursoo-Leidissoo linnualal pesitseb 70-110 paari, neist 50-80 paari
Läänemaa Suursoos ja 20-30 paari Leidissoos. Suursoo-Leidissoo linnuala on liigile oluline pesitsusala, sest siin
pesitseb hinnanguliselt 0,2% Eesti populatsioonist. Liik tuleks lisada Suursoo-Leidissoo hoiuala kaitse-
eesmärgiks ka Harjumaa osas. Liik pesitseb erinevates põõsastikes, nii soodel kui ka kultuurmaastikus,
lageraielankidel ja mujal. Kaitsekorralduskava andmetel on kaitse-eesmärk säilitada liigi arvukus vähemalt
praegusel tasemel (70-110 paari) ning mõjutegureid välja toodud ei ole (Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala
kaitsekorralduskava). Liik ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Teder (III kaitsekategooria) – Suursoo-Leidissoo linnuala on liigile väga oluline pesitsusala, sest siin pesitseb
hinnanguliselt 12% Eesti populatsioonist. Teder mängib avatud soodel (kõikides sootüüpides) ja pesitseb
erinevates metsades, Suursoo-Leidissoo linnualal peamiselt siirdesoo- ja rabametsades. Tedrele olulised
elupaigad asuvad Vaisi rabas, kus oli 2015. aastal kaks tedremängu kokku 16 kukega, need mängu keskmed
asuvad Tallimetsa objektist mõlemad 1 km kaugusel. Lisaks on vahetult Leidissoo põhjaservas kaks
tedremängu, kus oli 2015. a 9 kukke, need asuvad Tallimetsa objektist vastavalt 1 ja 1,6 km kaugusel (Nellis, R.,
2023).
Kaitsekorralduskava kohaselt on kaitse-eesmärgiks liigi arvukuse säilimine vähemalt praegusel tasemel (500-
650 kukke). Ohuteguritena on välja toodud kuivenduse mõju sooelupaikadele, sh soometsadele ja röövluse
mõju. Liik on kavandatava tegevuse mõjualal.
Väikekoovitaja (III kaitsekategooria) – Suursoo-Leidissoo linnualal pesitseb 13-20 paari, neist 10-15 paari
Läänemaa Suursoos ja Leidissoos 3-5 paari. Suursoo-Leidissoo linnuala on liigile oluline pesitsusala, sest siin
pesitseb hinnanguliselt 3% Eesti populatsioonist. Liik pesitseb siirdesoodel ja rabades, eelistades älveste ja
laugastega alasid. Kaitse-eesmärgiks on säilitada liigi arvukus vähemalt praegusel tasemel. Ohutegurina on
toodud kuivenduse mõju sooelupaikadele (Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala kaitsekorralduskava). Liik ei
ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Rabapüü (I kaitsekategooria) – Suursoo-Leidissoo sooelupaigad sobivad liigile elupaigaks. Praegu liiki Suursoo-
Leidissoo linnualal tõenäoliselt ei esine, kuid 2000.-2001. aasta sooloendustel hinnati liigi arvukuseks Leidissoos
kaks paari ja Läänemaa Suursoos kolm paari. Keskkonnaregistris on registreeritud viis elupaika, neist kolm
punktobjektina Leidissoos ja kaks elupaigalaiku Läänemaa Suursoos. Ühele paarile on vajalik elupaigaks
vähemalt 200 ha lagerabaala. Pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks on sobivate elupaikade säilitamine vähemalt
kümnele rabapüü paarile. Mõjutegurina on toodud kuivenduse mõju sooelupaikadele (Suursoo-Leidissoo
linnu- ja loodusala kaitsekorralduskava). Liik ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Projektiga kavandatud tegevuse mõju eelhinnatakse järgmises peatükis Suursoo-Leidissoo linnuala kaitse-
eesmärgiks olevale kaljukotkale, must-toonekurele ja tedrele.
Suursoo-Leidissoo loodusala kattub tervikuna Suursoo-Leidissoo linnualaga, asub Lääne ja Harju maakondades
ning ala pindala on ca 22 500 ha. Kahest suuremast ning reast väiksematest lahustükkidest moodustatud
loodusalal domineerivad looduslikud kooslused – sood moodustavad alast 61% ja metsad 36%. Muid biotoope
(rohumaad, järved, jõed, teed, õuealad) on ainult 3%. Tegemist on ulatusliku ja väga väärtusliku
märgalakompleksiga, kus kaitstakse Lääne-Eestile tüüpilist soostikku, Lääne-Eestile tüüpilist inimtegevusest
oluliselt mõjutamata Sendri ja Leidissoo raba. Suursoo-Leidissoo loodusalal esinevad mitmed Eestis kõrge
kaitseväärtusega ja väikesearvulised taimeliigid, peamiselt soodega seotud liigid. Alal on registreeritud 30
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
21 / 45
kaitsealuse taimeliigi esinemine. Lisaks taimeliikidele on loodusala oluline paljudele kaitsealustele linnuliikidele
ja ning veel kõrele, kivisisalikule ja saarmale. Ala esinduslikkuse tõttu on tegemist rahvusvahelise Ramsari alaga
(EELIS, 21.12.2023).
Suursoo-Leidisoo loodusalal on Suursoo-Leidisoo hoiuala ja Leidisoo looduskaitseala osas teinud
loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventuuri Renno Nellis 2019. aastal (joonis 7). Ülejäänud loodusala osas on
andmestik vanem.
Joonis 7. Suursoo-Leidissoo loodusalal inventeeritud elupaigatüübid (EELIS, 18.12.2023).
Suursoo-Leidissoo loodusala kaitse-eesmärgiks on Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavate
elupaigatüüpide kaitse: metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liiva-alade
vähetoitelised järved (3110), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud
(3160), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), rabad (*7110)1, rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120),
siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210),
liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad
oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja
rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0) ja II lisas nimetatud liigi elupaiga kaitse. Selleks liigiks on
saarmas (Lutra lutra).
1 * - siin ja edaspidi tähistab Euroopas esmatähtsa kaitsestaatusega Loodusdirektiivi elupaika.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
22 / 45
Metsastunud luited (2180) - nõmmemetsaga, kohati ka palumetsaga kaetud luited. Kooslused on levinud
peamiselt mererannikul. Puistus on hästi väljakujunenud puurinde struktuur, mille moodustavad enamasti
hõredalt kasvavad männid. Puud on jässakad ja laiuvad. Pinnas ei ole täielikult kamardunud, esineb nõmme- ja
liivikulaikusid. Põõsarinne puudub või koosneb üksikutest kadakatest. (Paal, J., 2007). Kaitsekorralduskava
kohaselt on mõjuteguriks metsapõlengud. Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Luidetevahelised niisked nõod (2190) - niisked nõod luidete vahel, mis on floristiliselt rikkad ja tundlikud
põhjavee taseme alandamise suhtes. Üksikud väikesed luitenõod omaette elupaigana suurt tähtust ei oma, küll
aga on need olulised suuremate luitestike osadena, näiteks metsastunud luidete (2180) vahel asuvana (Paal, J.,
2007). Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Liiva-alade vähetoitelised järved (3110) - vähetoitelised või poolhuumustoitelised järved, mille vesi sisaldab
vähe mineraalaineid. Vähetoiteliste järvede põhi ja kaldad on valdavalt liivased ja kaldataimi on vähe või
puuduvad need üldse. Poolhuumustoiteliste järvede põhi ja kaldad on kohati turbased ja taimestikku on
rohkem (Paal, J., 2007). Veskijärv ja Tänavjärv on inventeeritud liiva-alade vähetoitelise järvena. Ohutegurina on
kaitsekorralduskavas toodud järve elustiku häirimine ja reostamine. Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse
mõjualal.
Looduslikult rohketoitelised järved (3150) - rohketoitelised (eutroofsed) järved, kus taimestik on liigirikas.
Asuvad peamiselt moreenmaastike nõgudes (Paal, J., 2007). Hindaste järv on inventeeritud loodusliku
rohketoitelise järvena. Kaitsekorralduskavas on mõjuteguriks järve elustiku häirimine ja reostamine.
Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Huumustoitelised järved ja järvikud (3160) - huumustoitelised (düstroofsed) rabaveekogud – pruuniveelised
järved ja rabalaukad, mille vesi on happeline ning rohke humiinaine tõttu tume. Kaldaveetaimestik kas puudub
või on väga hõre, veesisesed soontaimi ei kasva ja kaldavees kasvab rohkesti turbasamblaid (Paal, J., 2007).
Sellesse elupaigatüüpi kuulub Läänemaa Suursoo maastikukaitsealal asuv Mustjärv. Elupaigatüüp ei ole
kavandatava tegevuse mõjualal.
Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) - elupaigatüüp hõlmab kõrgemakasvuliste soontaimedega rohustuid,
mis on kitsa ribana peamiselt jõekallastel, kuid ka metsa- või järveservades. Suure looduskaitselise väärtusega
need kooslused üldjuhul ei ole, kuid moodustavad sageli puhverala väärtuslikuma koosluse ümber või servas
(Paal, J., 2007). Mõjutegurina on toodud elupaikade kahjustamine kuivenduse tõttu. Elupaigatüüp ei ole
kavandatava tegevuse mõjualal.
Rabad (*7110) – sademeveetoitelised, happelistel toitainetevaestel muldel asuvad rabad, mille veetase on
tavaliselt kõrgem kui ümbritsevatel aladel. Rabad on püsitaimestikuga, milles valitsevad turbasamblamättad.
Sellesse loodusdirektiivi tüüpi arvatakse ka kraavidega piiratud rabalaamad, sest piirdekraavi mõju ei ulatu
reeglina kuigi kaugele raba siseossa (Paal, J., 2007). Projektalale lähim on Vaisi raba. Kaitsekorralduskavas on
mõjutegurina toodud kuivenduse mõju sooelupaikadele, mootorsõidukitega sõitmine ja elupaikade ebapiisav
kaitse. Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120) - elupaigatüüpi arvatakse kuivendamisega rikutud rabad, kus
turbateke on katkenud ning algne, looduslikule rabale omane taimestu tugevasti muutunud või kadunud.
Taastumisvõimelisteks peetakse neist selliseid, mille veerežiimi on võimalik ennistada, nii et kolmekümne aasta
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
23 / 45
jooksul võiks taastuda turbatekkeks vajalik taimkate. Kuivendatud rabadel pole kaitseväärtust, ent nad võivad
olla olulised puhveralad looduslike rabaosade ümber (Loodusveeb). Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse
mõjualal.
Siirde- ja õõtsiksood (7140) - elupaigatüüpi kuuluvad turvast tekitavad taimekooslused. Õõtsiksood on
kujunenud veekogude kinnikasvamisel. Pinnast iseloomustab taimede juurte ja vartega läbipõimunud ning
osaliselt turvastunud õõtskamar, mille alla jääb püdela muda või vee kiht. Õõtskamaral kasvavad valdavalt
madalsootaimed. Siirdesoo on vaheaste madalsoo arengus rabaks. (Paal, J., 2007). Mõjutegurid on samad, mis
rabadel. Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Nokkheinakooslused (7150) – Eestis esinevad enamasti rabaälvestes, kujutades endast ühte osa rabale
(elupaigatüüp rabad (7110*)) iseloomulikust taimkattekompleksist, mistõttu omaette elupaigana pole liigi
kasvukohti mõtet käsitleda (Paal, J., 2007). Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210) - elupaigatüüpi kuuluvad Eestis haruldase ja kaitstava
lääne-mõõkrohu kasvukohad. Lääne-mõõkrohi, sageli koos raudtarnaga, on paiguti levinud nii lubjarohke
põhjaveega madalsoodes kui ka toiterikka mullaga soostuvatel niitudel. Elupaigatüüp hõlmab rohketoitelise
madalsoo kasvukohatüüpi ja rohketoitelise soostuva niidu kasvukohatüüpi (Loodusveeb). Elupaigatüüp ei ole
kavandatava tegevuse mõjualal.
Liigirikkad madalsood (7230) - elupaigatüüp hõlmab liigirikkamat osa madalsoodest, mis enamasti toituvad
lubjarikkast põhjaveest. Valitsevad madalakasvulised tarnad ja pruunsamblad, rohkesti leidub lubjalembeseid
liike, teiste seas käpalisi. Eestis laieneb see elupaigatüüp ka liigirikastele soosuvatele niitudele. Liigirikkaid
madalsoid kohtab rohkem Lääne-, Loode- ja Põhja-Eestis, mujal harva. Ka liigirikkad soostuvad niidud
seonduvad peamiselt Lääne- ja Loode-Eestiga, eriti Kasari ja Pärnu jõgikonnaga (Paal, J., 2007). Mõjutegurid on
samad, mis rabadel. Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Vanad loodusmetsad (*9010) – eupaigatüüpi kuuluvad looduslikud vanad metsad, aga ka hiljutiste
põlengualade looduslikult uuenenud noored puistud. Neis metsades on arvestataval määral surnud ja
kõdupuitu. Vanad loodusmetsad on elupaigaks paljudele ohustatud liikidele, eriti sammaltaimedele, seentele
ja selgrootutele loomadele, peamiselt mardikatele (Paal, J., 2007). Lähimad elupaigatüübi polügoonid piirnevad
rekonstrueeritava teega. Mõjutegurina on toodud kuivenduse mõju soometsadele. Elupaigatüüp on
kavandatava tegevuse mõjualal.
Rohunditerikkad kuusikud (9050) – hea veevarustusega ning pehme mullahuumusega alad liikuva põhjaveega
orgudes, nõgudes, nõlvade jalameil ja sooservades. Puurindes valitseb kuusk, kuid kaasneda võivad ka
laialehised liigid. Liigirikka rohurinde moodustavad eelkõige kõrgekasvulised taimed. Eestis on see vähelevinud
elupaigatüüp (Paal, J., 2007). Mõjuteguriks on kuivenduse mõju. Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse
mõjualal.
Okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060) – oosidel, moreeniküngaste ja voorte lagedel
ning nõlvadel kasvavad sürjametsad. Pinnavormide ülaosas valitseb tavaliselt mänd, nõlvadel lisanduvad kuusk
ja lehtpuud. Sürjametsad on levinud eelkõige Kesk- ja Lõuna-Eestis (Paal, J., 2007). Elupaigatüüp ei ole
kavandatava tegevuse mõjualal.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
24 / 45
Soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) – elupaigatüüp on laiamahuline kooslus, millesse kuuluvad nii Eesti
soostuvad metsad, (päris)madalsoometsad kui ka lodumetsad. Kõik need kasvavad tasasel maal, laugetes
nõgudes või nõlvade jalamil, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Soostuvaid ja madalsoometsi leidub kõikjal,
kuid rohkem on neid Kesk- ja Loode-Eestis, lodumetsi kasvab enam Kirde-, Kesk- ja Edela-Eestis (Paal, J., 2007).
Mõjuteguriks on kuivenduse mõju soometsadele. Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) - elupaigatüüpi arvatakse okas-või lehtmetsad niiskel kuni märjal substraadil,
mille veetase on püsivalt kõrge. Vesi on alati väga toitevaene (rabad ja happelised madalsood). Puude võrade
katvus on vähemalt 30% ning puude keskmine kõrgus küünib üle 4 meetri (Paal, J., 2007). Mõjuteguriks on
kuivenduse mõju. Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Lammi-lodumetsad (*91E0) - üleujutusalade metsad jõe- ja ojalammidel, samuti ajuti üleujutatavatel
järvekallastel, kus muld on rikastunud tulvaveesetetega. Metsa liigiline koosseis ja struktuur olenevad sellest,
millises lammiosas see kasvab. Lammi-lodumetsad on kujunenud lammi madalamatel, seega kauemaks
tulvavee alla jäävatel osadel (Loodusveeb). Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Saarmas (III kaitsekategooria) - Eestis on liik keskmise suurusega ja suurtel veekogudel, nii järvedel kui jõgedel,
üsna tavaline. Suursoo - Leidissoo loodusalal elutseb liik Vihterpalu ja Piirsalu jõe vesikonnas, kuid liigi arvukus
ei ole teada. Liigi kodupiirkond on piki veekogu kallast kuni 15 km pikkune ala (Suursoo-Leidissoo linnu- ja
loodusala kaitsekorralduskava). Liik ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Projektiga kavandatud tegevusega kaasnevat võimalikku mõju eelhinnatakse Suursoo-Leidissoo loodusala
kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile vanad loodusmetsad (9010*).
Nõva-Osmussaare linnuala - asub Lääne- ja Harjumaal ning see koosneb ühest suurest ja kahest väiksemast
lahustükist. Pindala on 24 610 ha. Nõva-Osmussaare linnuala kulgeb 53 km pikkuselt mööda rannikut ning
sinna on hõlmatud Nõva piirkonna rannaalad, Osmussaar ja nende vaheline meri. Lisaks on linnualasse
hõlmatud metsa- ja sookooslused koos laguunijärvedega. Nõva-Osmussaare linnuala moodustab ühtse ja
loogilise terviku Väinamere linnualaga (271 300 ha). Nõva-Osmussaare linnuala on rahvusvahelise tähtsusega
linnuala, mis on oluline rändepeatuspaik paljudele veelindudele. Nõva-Osmussaare linnuala asub arktiliste
veelindude ja kurvitsaliste Ida-Atlandi rändeteel. Kevadel ja sügisel rändab siit läbi 1,5-2 miljonit veelindu.
Hinnanguliselt moodustab see vähemalt 20% Läänemerel rändavatest vee- ja rannikulindudest (EELIS
21.12.2023).
Liigid, mille isendite elupaiku Nõva-Osmussaare linnualal kaitstakse, on nõmmekiur (Anthus campestris),
merivart (Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), mustlagle (Branta bernicla), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas
(Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula hyemalis), merikotkas (Haliaeetus albicilla), nõmmelõoke (Lullula arborea),
tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel
(Mergus serrator) ja hahk (Somateria mollissima).
Nõmmekiur (II kaitsekategooria) - pesitseb Nõva looduskaitsealal hajusalt kuivadel hõreda taimestiku ja
paljanduva liivaga nõmmedel, liivikutel, rannaluidetel. Liigi pesitsemist ei ole alal viimase kümnendi jooksul
registreeritud, keskkonnaregistris Nõva looduskaitsealale jäävaid nõmmekiuru leiukohti ei ole. Piirkonda on
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
25 / 45
hinnatud liigile väga sobilikuks (Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava). Liik ei asu kavandatava tegevuse
mõjupiirkonnas.
Laanepüü (III kaitsekategooria) - levinud Ida-Euroopa ja Aasia metsa- ja metsastepivööndis ning mägimetsades.
Eestis on laanepüü mandril ühtlaselt levinud lind. Nad eelistavad niiskeid aluspuisturikkaid kuuse-segametsi.
Kuuski eelistab ta suhteliselt sooja mikrokliima ja heade varjevõimaluste tõttu. Marjade valmimisel laanepüü
elupaik laieneb tunduvalt ja siis võib teda kohata väga erinevates metsatüüpides (bio.edu.ee). Liik ei asu
kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas.
Kassikakk (I kaitsekategooria) - peamiselt Eesti rannikualadel ja saartel levinud haudelind, kelle sigimisedukus
ja arvukus on viimase veerandsaja aasta jooksul vähenenud. Liik eelistab pesitseda vanades (enamasti 85–150-
aastased), hõreda või puuduva põõsarindega männikutes. Maaspesitsejana on kassikakk häirimise suhtes väga
tundlik, seda eelkõige munade ja väikeste poegade ajal (veebruarist mai lõpuni). Suurimad looduslikud
ohutegurid on väikekiskjad (Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava). Liik ei asu kavandatava tegevuse
mõjupiirkonnas.
Öösorr (III kaitsekategooria) - Eestis pesitseb ta hõredapoolsetes nõmme- ja rabamännikutes, mõnikord ka
männi-segametsade servaosades ja kuivadel puisniitudel. Rände ajal võib neid kohata aga väga erinevates
biotoopides, isegi linnaparkides. Liik ei asu kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas.
Must-toonekurg (I kaitsekategooria) - väheneva arvukusega linnuliik, kelle elupaigad on eelkõige vanad,
minimaalse häirimise ja soodsate toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid. Lisaks must-
toonekurele elab talle pesitsuspaigaks sobivates vanades metsades veel kuni 400 ohustatud liiki (Must-
toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava aastateks 2009–2013). Seega toimib must-toonekurg teiste
ohustatud liikide suhtes katusliigina. Liigi ohuteguriteks on pesitsusaegne häirimine, toitumisalade
degradeerumine ja pesade rüüste röövloomade poolt. Toitumispaikade arv ja kvaliteet on ellujäämise ja
sigivuse seisukohalt määrava tähtsusega. Must-toonekurg toitub Eestis mitmekesistes biotoopides – eelistatud
on varjulised vooluveekogud, ent toitutakse ka kalatiikidel, küntud põldudel, rabades ja roostikes.
Toitumisveekogu valikul on must-toonekure jaoks olulised eelkõige selle puhtus ja varjava taimestiku
olemasolu (Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava). Liik asub kavandatava tegevuse mõjualal.
Soo-loorkull (III kaitsekategooria) - Eestis suhteliselt haruldane ja ebaühtlaselt levinud haudelind (500-800
paari). Aga näiteks Lääne-Eesti soode ümbruse põldudel satub liik sagedasti linnuvaatlejate vaatevälja. Saabub
aprilli lõpus, lahkub septembri lõpus (Linnuvaatleja.ee). Liik ei asu kavandatava tegevuse mõjualal.
Merikotkas (I kaitsekategooria) - Eesti rannikualadel ja suurte siseveekogude ja jõgede lähedal levinud
haudelind, kelle arvukus on viimastel kümnenditel taastunud, kuid ajaloolist arvukuse taset ei ole seni
saavutatud (Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava). Liik ei asu kavandatava tegevuse mõjualal.
Nõmmelõoke (III kaitsekategooria) - Eestis üldlevinud, kuid väiksearvuline haudelind (10 000 – 20 000 paari),
kes elutseb peamiselt nõmmemetsades, loopealsetel ja raiesmikel. Võib sageli leida võsastuma hakanud
vanadest karjääridest. Kevadel saabub märtsis, sügisel lahkub oktoobris, üksikud talvitavad (Linnuvaatleja.ee).
Nõmmelõokese pesitsusalaks on Keibu lahe, Peraküla ja Rooslepa ranniku hõredad männikud (Nõva
looduskaitseala kaitsekorralduskava). Liik ei asu kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
26 / 45
Jääkoskel - tegutseb peamiselt avaveel, kuid pesitsema võib siirduda ka kaugemale. Pesa teeb jääkoskel
igasugustesse õõnsustesse, kõige sagedamini puuõõnsustesse, kuid ei põlga ära ka müüripragusid, põranda-
ja katusealuseid jne. Jääkoskel kasutab ka pesakaste. Väiksematel meresaartel võivad nad aga pesitseda ka
avapesas, roostikus, tihedas rohus või ka põõsaste all (bio.edu.ee). Liik ei asu kavandatava tegevuse
mõjupiirkonnas.
Hahk - jaheda kliima lind ja on levinud Põhja-Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis leiab hahka eelkõige Lääne-
Eesti saartel ja teda leidub ka Põhja-Eesti rannikualal. Sisemaale hahk ei tule. Hahk eelistab pesapaigaks neid
saari ja piirkondi, millede ümber on vähemalt 3-4 meetri sügavune vesi (Osmussaare maastikukaitseala
kaitsekorralduskava), seega on tema elupaik Osmussaare ümbruses. Liik ei asu kavandatava tegevuse
mõjupiirkonnas.
Rändlinnud aul, merivart (II kaitsekategooria), mustlagle, rohukoskel, sõtkas, tõmmuvaeras (III
kaitsekategooria), mustvaeras – üle Põõsaspea neeme ja Osmussaare kulgeb lindude Ida-Atlandi rändetee,
mistõttu Osmussaar on oluline peatumis- ja toitumispaik neile liikidele (Osmussaare maastikukaitseala
kaitsekorralduskava). Liigid on seotud Nõva-Osmussaare linnualal merealaga, mistõttu kavandatava tegevuse
mõjualal ei ole.
Projektiga kavandatud tegevuse mõju eelhinnatakse järgmises peatükis Nõva-Osmussaare linnuala kaitse-
eesmärgiks olevale must-toonekurele.
3.5.3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimisprojektis kavandatud tegevusega kaasnev võimalik
mõju on:
ehitusaegne häirimine - müra
Maaparandusehitiste rekonstrueerimine on ehitamine, seega kaasneb sellega paratamatult müra, mis
loodusmaastikus häirib kevad-suvisel perioodil lindude pesitsust ja ka imetajatel on siis väikeste poegade
kasvatamise periood.
elupaiga vähenemine (trassiraied)
Maaparandusehitise rekonstrueerimisel on trassiraied vajalikud, et veejuhtmetel plaanitud töid teha – setet
välja tõsta ja laiali planeerida ja teede ääres nähtavus tagada ning et teekraavid toimiksid. Projektlahenduse
kohaselt on Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala läbivalt kavandatud Veskijõe-Tõldsilla tee rekonstrueerimine,
kus Natura ala läbivas lõigus tee piirneb põhja poolt ca 66 meetrises lõigus ja lõuna poolt ca 190 meetrises
lõigus elupaigatüübiga vanad loodusmetsad.
Loodusdirektiivi elupaiga kvaliteedi langus kuivendava mõju tõttu
Kirjandusallikatele (A. Kull, 2016; J. Paal, E. Leibak, 2013) tuginedes soovitatakse lagesoode säilimise tagamiseks
jätta 400 meetri laiune puhvertsoon, kus kuivendavat mõju ei tekitata. Terviklike ja suhteliselt heas seisundis
sooalade puhul 200 meetrit ning pikalt kuivendusest mõjutatud, puurindega kaetud kõdusoometsaga soole
piisab 100 meetri laiusest puhvrist. Kuigi projektalal ei ole tegemist soomuldadega, tuleb võimalikku
kuivendusmõju hinnata.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
27 / 45
must-toonekure toitumisala kvaliteedi langus
Must-toonekurele on toitumispaikade arv ja kvaliteet ellujäämise ja sigivuse seisukohalt määrava tähtsusega.
Must-toonekurg toitub Eestis mitmekesistes biotoopides – eelistatud on varjulised vooluveekogud, ent
toitutakse ka kalatiikidel, küntud põldudel, rabades ja roostikes. Toitumisveekogu valikul on must-toonekure
jaoks olulised eelkõige selle puhtus ja varjava taimestiku olemasolu (Must-toonekure kaitse tegevuskava).
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimisprojekti kohaselt suunatakse maaparandusehitistelt
kogutav vesi Nõva jõkke, mis on must-toonekurele oluline toitumisveekogu.
tedre elupaiga kvaliteedi langus kuivendava mõju tõttu
Elupaikade kvaliteedi langust, hävimist ja fragmenteerumist peetakse peamiseks ohuteguriks kõigile
metsislaste sugukonda kuuluvatele liikidele kogu maailmas. Maaparandustööd tingivad soode ja soometsade
hävimise ning maaparandusega kaasneb elupaikade mosaiiksus ja servaalade vähenemine. Madal- ja
siirdesood on tedrele oluliseks elupaigaks, kus kasvavad liigile olulised toiduobjektid (kask, jõhvikas, villpea jt)
(Tedre kaitsekorralduskava).
kaljukotka toitumisala kvaliteedi langus
Kaljukotka põhitoidu moodustavad kanalised ja jänesed, mistõttu on oluline säilitada saakloomade arvukused.
Kaljukotkas on sooelustiku tippkiskja, kelle toidulaud sõltub otseselt soode ja sooservametsade
looduslikkusest. Rikutud loodusliku veerežiimiga sooalad puistuvad ning kaotavad pikas ajaskaalas oma
elurikkuse ja seeläbi kaob kaljukotkale vajalik toidubaas (Kaljukotka kaitse tegevuskava).
3.5.3.1. Mõju Natura 2000 võrgustiku Suursoo-Leidissoo ja Nõva-Osmussaare linnuala kaitse- eesmärkidele
Maaparandusehitiste rekonstrueerimine on ehitamine, seega kaasneb sellega paratamatult müra, mis
loodusmaastikus häirib kevad-suvisel perioodil lindude pesitsust ja ka imetajatel on siis väikeste poegade
kasvatamise periood. Ehitusaegset müra ei saa vältida, kuid projekt näeb ette, et trassiraieid ja ehitustöid kevad-
suvisel perioodil (01.02-31.07) ei tehta, mistõttu on välistatud liikide häirimine pesitsusperioodil. Seega on
projektlahendusest lähtuvalt välistatud müra mõju Suursoo-Leidissoo linnuala ja Nõva-Osmussaare linnuala
kaitse-eesmärgiks seatud linnuliikidele.
Must-toonekurg
Must-toonekure elupaigad asuvad Tallimetsa objektist 3,8 km lääne pool Nõva-Osmussaare linnualal (Pikane,
KLO9127164) ja 6,2 km edela pool Suursoo-Leidissoo linnualal (Kiritse, KLO9126181). Need pesad on ammu
asustamata ja praeguseks varisenud, aga ajalooliselt oli Nõva jõgi siinkandi must-toonekurgedele üheks kõige
olulisemaks toitumisalaks (eksperdi Renno Nellise vaatlused). Liik eelistab toituda kõvapõhjalistel (kivid, kruus,
liiv, paas), voolava veega ja madalaveelistel ojadel ning jõgedel – Nõva jõgi on suures osas liigile sobivaks
toitumisalaks. Must-toonekure arvukus on viimastel kümnenditel vähenenud 4% aastas, mis on ülikiire
arvukuse langus. Liigi arvukuse taastumise võimaldamiseks on vajalik kõikide pesitsuspaikade kaitse ja
toitumisalade seisundi parandamine, viimane on oluline ka kalastiku ja muu vee-elustiku jaoks (Nellis, R., 2023).
Must-toonekurele on suurimaks lokaalseks ohuteguriks metsakuivendus, mis degradeerib toitumisalasid.
Maaparandusobjekti rekonstrueerimise mõjud avalduvad must-toonekure toitumisaladele otseselt, kui
maaparandusest jõuab jõgedesse suur hulk hõljumit, mis halvendab vee läbipaistvust ning mõjutab kalastikku
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
28 / 45
ja muud elustikku jõgedes. Kraavide rekonstrueerimine mõjutab aastaid vee kvaliteeti, nt lähedalasuva
Vihterpalu jõe vesi on pärast piirnevate maaparandusobjektide rekonstrueerimist väga halva läbipaistvusega ja
suure hõljumi sisaldusega. Lisaks kandub kuivenduse ja lageraiete tõttu jõgedesse suur hulk toitaineid, eriti
fosforit ja lämmastikku, mis põhjustab veekogude ja Läänemere eutrofeerumist (Nellis, R., 2023).
Suure osa Tallimetsa maaparandusobjekti veest kogub ja juhib Nõva jõkke üks eesvool, mis asub objekti
põhjaservas. Seal asub enne Nõva jõkke suubumist olemasolev settetiik (projektiplaanil SB1), mis on
kraavilaiendina rajatud settetiik, aga see on väike ja vesi voolab sellest suurvee ajal kiiresti läbi. Seepärast on
Tallimetsa projektiga kavandatud 5 uue settebasseini rajamine ning säilib ka olemasolev settebassein SB1.
Projektala põhjaossa rajatakse SB4 ja SB5 kraavile 101 ning SB6 kraavile 104. SB4-SB6 settebasseinid rajatakse
selliselt, et kraavi sisse- ja väljavoolud paiknevad diagonaalselt settebasseini erinevates nurkades. Settebassein
SB3 on kavandatud Tusari-Takkavalla tee teekraavile 504, millest vesi jõuab Nõva jõkke. Settebassein SB1
sissevoolu juurde ühendatakse ka kraav 102, et kraavis olev vesi läbiks enne Nõva jõkke jõudmist settebasseini.
Settebasseinide rajamine kogub nende nõuetekohasel rajamisel ja hooldamisel olulise osa kraavide kaudu
edasikantavast settest enne selle jõudmist Nõva jõkke (Nellis, R., 2023). Koostatud projektlahenduses on
arvestatud sette püüdmise vajadusega enne selle jõudmist Nõva jõkke, mistõttu mõju Nõva jõe elustikule, sh
kalastikule ja seega must-toonekure toidubaasile ei kaasne. Ekspertarvamuses on käsitletud nelja uue
settebasseini rajamist, kuid projektlahendus näeb ette viis uut settebasseini. See aga ekspertarvamuse sisu ei
muuda.
Nõva jõe alamjooks kuni Veskijõe-Tõldsilla teeni on ühtlasi meriforelli (ja lõhe) kudejõgi (VEE1103700), mistõttu
on setetel ja toitainetel tugev negatiivne mõju nende liikide paljunemistingimustele ja ka muule kalastikule,
mis on ühtlasi põhiline toidubaas must-toonekurele jt kalatoidulistele liikidele.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektis on lisaks ette nähtud kraavilaiendite
rajamine, mis tagavad veevaesemal ajal vee-elustikule vajaliku veekoguse. Kraavilaiendite olemasolu aitab
veevaesemal ajal toitu leida vee-elustikust sõltuvatel liikidel, sh must-toonekurel. Kraavilaiendid rajatakse kraavi
pealtlaiusega 8 meetrit ja pikkusega 8 meetrit, on kraavi põhjast 0,3 m sügavamad ja nõlvusega 1:4.
Kokkuvõttes ei ole kavandataval tegevusel mõju Suursoo-Leidissoo ja Nõva-Osmussaare linnuala kaitse-
eesmärgiks nimetatud must-toonekurele.
Teder
Teder on Suursoo-Leidisoo linnuala kaitse-eesmärgiks. Tedre elupaik ulatub väljapoole linnuala ja kattub
väikeses osas projektala kaguosaga, kuid elupaiga osas hooldatakse vaid Veskijõe-Tõldsilla tee äärset kraavi
401.
Leidissoo looduskaitsealal loendati 2015. aastal kokku 181-188 tedrekukke ja koguarvukuseks hinnati 200-250
kukke. Seega on Tallimetsa objekti mõjualas 10-12% Leidissoo tedrepopulatsioonist (25 kukke). Suursoo-
Leidissoo linnualal on koos Läänemaa Suursoo maastikukaitsealaga kokku 600-700 tedrekukke – see on kõige
suurema tedre arvukusega linnuala Eestis (Nellis, R., 2016). Tedre jaoks on oluline elupaik Vaisi rabas, kus oli
2015. aastal kaks tedremängu kokku 16 kukega, need mängu keskmed asuvad Tallimetsa objektist mõlemad
1 km kaugusel. Lisaks on vahetult Leidissoo põhjaservas kaks tedremängu, kus oli 2015. a 9 kukke, need asuvad
Tallimetsa objektist vastavalt 1 ja 1,6 km kaugusel (Nellis, R., 2023).
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
29 / 45
Tedrele oleks olulise negatiivse mõjuga kraavide rekonstrueerimine Suursoo-Leidissoo hoiualal (Vaisi rabas)
või Leidissoo looduskaitsealal, sh kaitsealadega piirnevatel kraavidel, mis mõjutaks liigile esmatähtsate
elupaikade veerežiimi. Tedrele esmatähtsad elupaigad on rabad ja neid ümbritsevad raba-, siirdesoo-,
rabastuvad- jt (soo)männikud. Mainitud kaitsealadel ja nende lähiümbruses kraave ei rekonstrueerita, lähimad
kraavid asuvad Suursoo-Leidissoo hoiualast u 300 meetri kaugusel. Looduslike tingimuste tõttu seal
kuivendusmõju hoiualale ei ulatu, sest vahele jääb madalas reljeefilohus paiknev Nõva jõgi ja kraavide vesi
voolab sealt lääne suunas, jõest eemale. Need kraavid ei ole ka Nõva jõega ühendatud ja esitatud Tallimetsa
projektiplaani alusel ei ole plaanis neid ühendada. Vaisi rabas plaanitakse rekonstrueerida Veskijõe-Tõldsilla
tee, millele teekraave ega nõvasid ei plaanita projektiplaani alusel rajada, sest tee kulgeb kuival pinnasel, vanal
rannaluitel (Nellis, R., 2023).
Tallimetsa objektil on vähe tedrele olulisi metsaelupaikasid, sest seal domineerivad sooviku-segametsad. Siiski
on objekti idaservas sobivaid elupaikasid: sinika-, kanarbiku- ja karusambla-mustika männikuid, kvartalites
VP198 ja VP606. Seal asuvaid kraave nr 107, 108, 122 ja 123 ei plaanita koostatud projektiplaani alusel
uuendada ega rekonstrueerida, mis asuvad tedre jt alal esinevatele III kaitsekategooria liikide elupaigas (öösorr,
hoburästas) (Nellis, R., 2023).
Seega mõju Suursoo-Leidissoo linnuala kaitse-eesmärgiks olevale tedrele ei avaldu.
Kaljukotkas
Suursoo-Leidissoo linnualal on kaks kaljukotka elupaika, üks Leidissoos (KLO9127223) ja teine Suursoos
KLO9127224).
Kaljukotka Leidissoo elupaik asub Tallimetsa objektist 0,9 km lõuna pool. Kaljukotka elupaigaks on piiritletud
kogu Leidissoo, aga asustatud pesapaik asub Tallimetsa objektist 10,5 km kaugusel (vana, hetkel merikotka
poolt asustatud pesa 5,7 km kaugusel). Tallimetsa objekti rekonstrueerimisel ei avaldu otseseid negatiivseid
mõjusid liigile, sest kaljukotkale esmatähtsaid elupaikasid ei kuivendata (Vaisi raba ja Leidissoo põhjaserv).
Tallimetsa objekti mõjud võivad avalduda kaljukotkale siiski kaudselt, kus metsakuivendus mõjutab sealse
toidubaasi hulka. Kaljukotkale on üheks kõige olulisemaks saagiks kanalised, kellele on metsakuivendus, koos
raiete mõjuga oluliseks negatiivseks mõjuteguriks. Metsakanaliste – teder, metsis, laanepüü – arvukused on
viimastel kümnenditel oluliselt vähenenud. Kaljukotkas toitub kogu Leidissoo ulatuses, põhiliselt kuni 10 km
raadiuses pesast. Vastavalt eelpool kirjeldatud metsise ja tedre elupaiga levikule ja lähtudes asjaolust, et
metsise ja tedre elupaigas kraave 122, 123 ja 108 ei hooldata ega uuendata, ei kaasne kavandatud tegevusega
mõju kaljukotka toidubaasile (Nellis, R., 2023).
Kokkuvõtvalt ei ole näha mõju Suursoo-Leidissoo linnuala kaitse-eesmärgiks olevale kaljukotkale.
3.5.3.2. Mõju Natura 2000 võrgustiku Suursoo-Leidissoo loodusala kaitse-eesmärgile vanad loodusmetsad
Suursoo-Leidissoo loodusalal asuvad vanad loodusmetsad peamiselt väikeste laikudena soode servades, kokku
on loodusalal seda elupaigatüüpi 464 ha. Negatiivseteks mõjuteguriteks on kuivenduse mõju soometsadele –
Läänemaa Suursoos ja Leidissoos mõjutavad soodes ja nende servades asuvad kraavid negatiivselt metsade
veerežiimi (Suursoo-Leidissoo linnu ja loodusala kaitsekorralduskava).
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
30 / 45
Läänemaa Suursoos rikutud veerežiimi taastamiseks on 2016-2021 aastatel LIFE Peat Restore projekti
rahastusel tehtud töid ca 3300 ha suurusel alal soo taastamiseks. Kõik paisud ja tammid rajati kohapealt võetud
turbast, puitu ega tehismaterjale ei kasutatud, et hilisem hooldamise vajadus oleks minimaalne.
Taastamistöödega loodi eeldused soole omase veerežiimi taastumiseks, mille järel saab taastuda ka alale
omane taimestik ja muu elustik.
Kirjandusallikatele (A. Kull, 2016; J. Paal, E. Leibak, 2013) tuginedes soovitatakse lagesoode säilimise tagamiseks
jätta 400 meetri laiune puhvertsoon, kus kuivendavat mõju ei tekitata. Terviklike ja suhteliselt heas seisundis
sooalade puhul 200 meetrit ning pikalt kuivendusest mõjutatud, puurindega kaetud kõdusoometsaga soole
piisab 100 meetri laiusest puhvrist. Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimisprojektis on
lagesoode säilimiseks soovitatud 400 meetri laiune puhver tagatud, st nii soode inventuuri kui ka
loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventuuri andmetele tuginedes jääb lähim settest puhastatav kraav (Veskijõe-
Tõldsilla teekraav 401) vähemalt 450 meetri kaugusele rabast. Elupaigatüüpi vanad loodusmetsad läbiva
Veskijõe-Tõldsilla tee rekonstrueerimisel loodusala läbivalt uuendatakse vaid tee kruuskatet, teetrassi ei
laiendata, kurve ei õgvendata ning tee äärde kraave ei kaevata. Seega on projektlahendusest lähtuvalt mõju
välistatud Suursoo-Leidissoo loodusala elupaigatüüpidele.
Maaparandusehitise rekonstrueerimisel on trassiraied vajalikud, et veejuhtmetel plaanitud töid teha – setet
välja tõsta ja laiali planeerida ja teede ääres nähtavus tagada ning et teekraavid toimiksid. Projektlahenduse
kohaselt on Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala läbivalt kavandatud Veskijõe-Tõldsilla tee rekonstrueerimine,
kus Natura ala läbivas lõigus tee piirneb põhja poolt ca 66 meetrises lõigus ja lõuna poolt ca 190 meetrises
lõigus elupaigatüübiga vanad loodusmetsad. Projekti kohaselt tee ääres trassiraiet ei kavandata ja selleks
puudub vajadus, sest tee asub liivaluite peal ja tee olemasolev laius on piisav. Seega elupaigatüüpide pindalalist
kadu Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimisprojekti elluviimisega ei kaasne. Samuti ei
põhjusta projekt elupaigatüüpide killustatust, sest tööde ala ei ulatu väljapoole olemasolevat taristut. Seega on
projektlahendusest lähtuvalt mõju välistatud Suursoo-Leidissoo loodusala elupaigatüüpidele, sh
elupaigatüübile vanad loodusmetsad.
3.5.4. Natura eelhindamise kokkuvõte
Projektala paiknemisest Suursoo-Leidissoo linnuala läheduses võib kavandatava tegevusega kaasneda mõju
linnuala kaitse-eesmärgiks nimetatud must-toonekurele, kaljukotkale ja tedrele. Ning Nõva-Osmussaare
linnuala eesmärkidest võib mõjutatud saada must-toonekurg. Must-toonekurge mõjutab maaparandus
eelkõige toitumisalade kvaliteedi languse läbi, kui maaparandusehitistelt suunatakse setterohket vett
looduslikesse jõgedesse ja ojadesse. Projektalalt suunatakse vesi Nõva jõkke, mis on piirkonnas oluline must-
toonekure toitumisala, sest on looduslikus seisus ja kõva põhjaga. Projektlahenduses on ette nähtud viie uue
settebasseini rajamine ja ühe olemasoleva settebasseini alles jätmine, et objektilt kogutav vesi läbiks enne Nõva
jõkke jõudmist settebasseinid. Nõuetekohaselt rajatud ja hooldatud settebasseinid takistavad sette jõudmist
Nõva jõkke ja seega ei ole näha mõju avaldumist must-toonekurele.
Tedre elupaigaks on projektala läheduses olev Vaisi raba ja Leidissoo põhjaosa. Natura eelhindamisse kaasatud
eksperdi hinnangul projektalal tedre jaoks olulist elupaika ei ole. Tedre elupaik väljaspool linnuala kattub
väikeses osas projektala kaguosaga, kuid elupaiga osas hooldatakse vaid Veskijõe-Tõldsilla tee äärset kraavi
401. Kuna projektlahendust on muudetud selliselt, et projektala on ida suunas vähendatud ja loobutud seal
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
31 / 45
kraavide 107 ja 108 puhastamisest, ei avaldata kavandatava tegevusega mõju tedre jaoks sobivatele metsadele.
Lisaks ei mõjutata Vaisi raba ega Suursoo veerežiimi, mistõttu mõju tedre elupaigale ei kaasne.
Maaparanduse mõju kaljukotkale võib avalduda toidubaasi vähenemise läbi, sest kaljukotkas toitub rabades ja
raba servametsades kanalistest ja jänestest. Kaljukotka toidubaasist võib arvestatava osa moodustada ka
metsis, tema ei ole Suursoo-Leidissoo linnuala kaitse-eesmärgiks nimetatud ning mõju talle hinnatakse liikide
peatükis 3.6.4. Arvestades eelpool toodud mõju puudumist tedre elupaigale, ei kaasne kavandatava tegevusega
mõju kaljukotka toidubaasile.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektala paiknemine Suursoo-Leidissoo
loodusala läheduses ja rekonstrueeritava tee paiknemine loodusalal ei kahjusta Suursoo-Leidissoo loodusala
kaitse-eesmärke, sest tee rekonstrueerimisel veerežiimi ei muudeta, tee trassi ei laiendata ega õgvendata. Tee
jääb elupaigatüüpi läbides sama laiaks, lisatakse vaid kruuskate. Teega külgnevate rabamassiivide veerežiimi
mõjutamine on välistatud seetõttu, et olemasolev tee paikneb rabamassiive eraldaval kõrgemal liivaluitel, tee
on kuiv ja kraavide rajamise vajadus puudud.
Natura eelhindamine tuvastas, et mõju Natura 2000 võrgustiku aladele on välistatud ja asjakohane hindamine
ei ole vajalik.
3.6. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE
3.6.1. Hoiuala
Projektala, kus on kavandatud kraavide hooldamine ja uuendamine, ei piirne otseselt ühegi kaitseala, hoiuala
ega püsielupaigaga, kuid projektis on kavandatud Veskijõe-Tõldsilla tee rekonstrueerimine, mis läbib Suursoo-
Leidissoo hoiuala (KLO2000154, Vabariigi Valitsuse 28.02.2006 määrus nr 59 „Hoiualade kaitse alla võtmine
Lääne maakonnas“) (joonis 8). Tee asub hoiuala läbivalt kõrgemal liivapinnasel ja seega kraave tee ääres ei ole
ja nende rajamise vajadus ka puudub.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
32 / 45
Joonis 8. Projektala lähipiirkonnas paiknevad kaitsealad ja hoiualad (EELIS 18.12.2023).
Suursoo-Leidissoo hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide
– rabade (7110*), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja
rabametsade (91D0*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide kaitse. Liigid, kelle elupaika
kaitstakse, on: saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), must-
toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), väikepistrik (Falco columbarius), sookurg (Grus grus),
punaselg-õgija (Lanius collurio), väikekoovitaja (Numenius phaeopus).
Hoiuala on moodustatud Lääne-Eestile tüüpilise ja inimtegevusest oluliselt mõjutamata soostiku ning
haruldaste liikide kaitseks. Hoiualal asuvad Vaisi raba ja Hatu-Kuijõe väiksed sood (Suursoo-Leidissoo linnu- ja
loodusala kaitsekorralduskava).
Suursoo-Leidissoo hoiuala asub Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektiga
kavandatu mõjualal. Kuigi maaparandusehitiste kraavide hooldamine ja uuendamine Suursoo-Leidissoo
hoiuala kaitse-eesmärke ei mõjuta, sest kuivendav mõju hoiualale ei ulatu nii vahemaa kui ka hoiuala ja objekti
vahel paikneva Nõva jõe tõttu, läbib rekonstrueeritav tee hoiuala. Tee asub hoiualal pikettide 3-20 vahel, kus
on kavandatud uue kruuskatendi rajamine. Hoiualal on kavandatud olemasolevate mahasõitude
rekonstrueerimine pikett 3 lähedal hoiuala piiril, pikett 5 ja 6 vahel, pikett 6 juures, pikett 7 ja 8 vahel, pikett 8
ja 9 vahel mõlemas suunas, pikett 14 juures mõlemas suunas ja pikett 20 juures. Projekti kohaselt teetrassi ei
laiendata, st raiet kavandatud ei ole.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
33 / 45
Rekonstrueeritava teega piirnevalt on inventeeritud vanade loodusmetsade (9010*) elupaigatüüp
(inventeeritud 2019. a Renno Nellise poolt) (joonis 9).
Joonis 9. Hoiualal inventeeritud elupaigatüübid rekonstrueeritava tee lähipiirkonnas (EELIS, 18.12.2023).
Vanad loodusmetsad 9010* on väga laia mahuga elupaigatüüp, mida mujal Euroopas on hakatud nimetama
läänetaigaks. See hõlmab eeskätt puutumatuid või vähese inimmõjuga vanu metsi, aga ka looduslikult
uuenenud hiljutisi põlendikke katvaid nooremaid puistuid. Vanades loodusmetsades leiavad elupaiga paljud
ohustatud liigid, eriti samblad, samblikud, seened ja selgrootud loomad. Eestis kuuluvad siia nii okas- ja
segametsad kui ka suurem osa lehtmetsi: loo-, nõmme-, palu-, laane- ja rabastunud metsad, mille puurindes
valitsevad mänd, kuusk, kask või haab. Vanadele loodusmetsadele avaldab mõju inimtegevus, nii raied kui
kuivendamine.
Projektlahenduse kohaselt ei ole elupaigatüübil tegevusi planeeritud, st tegevus ei välju olemasolevast
kruusateest väljapoole. Seega kavandatud tegevusega ei kaasne mõju vanade loodusmetsade elupaigatüübile,
sest hoiuala läbivalt teetrassi ei laiendata, teele lisatakse vaid uus kruusakate.
Hoiuala kaitse-eesmärgis nimetatud teised elupaigatüübid paiknevad rekonstrueeritavast teest eemal ja
kavandatud tegevusest mõjutatud ei ole. Lisaks ei mõjuta Tallimetsa maaparandusehitistel kraavide
hooldamine ja uuendamine hoiuala kaitse-eesmärke, sest hoiuala asub piisavalt kaugel ja projektala eraldab
hoiualast Nõva jõgi.
Hoiuala kaitse-eesmärgis nimetatud liikidest jäävad mõjualale järgmiste liikide leiukohad.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
34 / 45
Kaljukotkas (I kaitsekategooria) - liigi leiukohta ei ole Suursoo-Leidissoo hoiualal kaardistatud, kuid liigi
toitumisala tõenäoliselt hõlmab ka Vaisi raba.
Kaljukotka elupaigaks kaardistatakse sooala koos soo servametsadega, mis on ka kaljukotka toitumisala.
Tallimetsa projektalast jääb kaljukotka elupaik 0,9 km kaugusele lõuna suunda, seega hoiuala kaitse-eesmärki
otseselt ei kahjustata. Kaudne mõju, mis võib avalduda toitumisala kahjustamisena ala kuivendamise läbi
hoiuala kaitse-eesmärke samuti ei mõjuta, sest kuivendav mõju hoiualani ei ulatu. Lisaks ei ole kaljukotka
toidubaasiks olevad metsis ega teder Suursoo-Leidissoo hoiuala (Läänemaa osas) kaitse-eesmärgiks.
Must-toonekurg (I kaitsekategooria) – liigi leiukohta ei ole Suursoo-Leidissoo hoiualal kaardistatud. Tema
elupaigad jäävad Tallimetsa projektalast 3,8 km lääne suunas ja 6,2 km edela suunas. Kuid ka need pesapaigad
on pikalt asustamata olnud. Must-toonekurele on sobivaks toitumisveekoguks Nõva jõgi, mis ei asu hoiuala
koosseisus. Arvestades, et projektis on ette nähtud settebasseinid objektilt kogutavast veest sette
eemaldamiseks enne selle jõudmist Nõva jõkke, ei ole näha Nõva jõe seisundi halvenemist kavandatud
tegevuse elluviimisel ja seega ei avaldu mõju must-toonekure seisundile ja hoiuala kaitse-eesmärgile. Lisaks
kasutatakse ehitamise ajal eesvoolukraavil nr 200 filtratsioonitõket.
Mõju kaljukotkale ja must-toonekurele on täpsemalt hinnatud ptk 3.5 Natura eelhindamine ja seda siin ei
korrata.
3.6.2. Kaitsealad
Tallimetsa projektala läheduses asuvad Leidissoo looduskaitseala, Nõva looduskaitseala ja Läänemaa Suursoo
maastikukaitseala (vt joonis 8).
Nõva looduskaitseala (KLO1000660) kaitse-eesmärk on sätestatud Vabariigi Valitsuse 26.10.2017 määruses nr
152 „Nõva looduskaitseala kaitse-eeskiri“.
Nõva looduskaitseala lähim lahustükk asub Tallimetsa projektalast ca 2,3 km kaugusel, seega ei ole ohtu Nõva
looduskaitseala kaitstavate elupaigatüüpide mõjutamiseks. Muuhulgas eesmärgiks oleva jõgede ja ojade
(3260) elupaigatüübini (Nõva jõgi) on ca 5,4 km, kuhu mõju avaldumine on välistatud, sest projektis on ette
nähtud meetmed sette püüdmiseks, et vältida lõheliste veekogu seisundi halvendamist.
Nõva looduskaitsealal kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest võib kavandatav tegevus mõju avaldada kaudselt
must-toonekurele, sest tema toitumisala on Nõva jõel, kuhu suubub maaparandusehitistelt kogutav vesi. Mõju
võib avalduda toitumisala seisundi halvendamises, kui maaparandusehitistelt juhitakse sette- ja toitainerikast
vett jõkke, mis halvendab vee läbipaistvust ja matab kalastikule olulised kudealad.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektis on ette nähtud viie uue ja ühe
olemasoleva settebasseiniga setete püüdmine enne nende jõudmist Nõva jõkke. Lisaks kasutatakse
eesvoolukraavil 200 filtratsioonitõket. Seega mõju avaldumine must-toonekure toitumisalale on välistatud.
Kokkuvõttes puudub kavandataval tegevusel mõju Nõva looduskaitseala kaitse-eesmärkidele.
Leidissoo looduskaitseala (KLO1000263) kaitse-eesmärk on sätestatud Vabariigi Valitsuse 01.12.2005 määruses
nr 288 „Leidissoo looduskaitseala kaitse-eeskiri“. Kaitseala on moodustatud Lääne-Eestile tüüpilise ja
inimtegevusest oluliselt mõjutamata soostiku ning haruldaste liikide kaitseks. Kaitsealal on kolm sood –
Leidissoo, Sendrisoo ja Musaraba, kus esineb kõiki sootüüpe; rohkem on madalsoid, vähem siirdesoid ja
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
35 / 45
rabasid. Leidissoo lõunaosas asub haruldane lubjarikas madalsoo, kus on palju nõrglubja-allikaid. Kaitseala
elustik on liigirikas ja seal esinevad mitmed haruldased linnu- ja taimeliigid (Suursoo-Leidissoo linnu- ja
loodusala kaitsekorralduskava).
Projektala asub Leidissoo looduskaitsealast rohkem kui 700 meetri kaugusel põhja suunas. Vahemaa tõttu
Leidissoo looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe kavandatav tegevus ei mõjuta, kuid kaitse-
eesmärgiks olevate linnuliikide osas võib mõjualal olla kaljukotkas, metsis ja teder.
Kaljukotka elupaigaks on kogu Leidissoo looduskaitseala. Suure osa kaljukotka toidubaasist moodustavad
kanalised, ehk Leidissoo looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevad metsis ja teder.
Tööde alale lähimad tedre elupaigad on Leidissoo looduskaitseala põhjaosas, jäädes Tallimetsa objektist 1 ja
1,6 km kaugusele. Tedrele oleks olulise negatiivse mõjuga kraavide rekonstrueerimine Leidissoo
looduskaitsealal või kaitsealaga piirnevatel kraavidel (Nellis, R., 2023), kuid projektala ei ulatu kaitsealale nii
lähedale ja Leidissood mõjutavaid tegevusi ei ole kavandatud. Seega mõju tedre elupaigale ei avaldu.
Tööde alale lähim metsise elupaik Leidisoo looduskaitsealal asub kaitseala põhjaosas (Höbringi (Tammetõru)
KLO9102753), jäädes Tallimetsa objektist ca 0,9 km kaugusele.
Metsis on parasvöötme metsade suurim kanaline, kes asustab spetsiifilisi elupaiku ja vajab suurt kodupiirkonda.
Metsis on tundlik nii puistu kui ka maastiku tasandil toimuvatele muutustele ja teda nimetatakse katusliigiks.
Katusliigi jaoks tingimusi säilitades või luues kaitstakse ühtlasi paljusid teisi liike, kes jagavad sama elupaika.
Seega metsise elupaik kattub teiste metsakanaliste elupaiganõudlusega, nt teder ja laanepüü. Metsised
eelistavad elupaigana vanu männikuid, sest neis on hea nähtavus ja piisavalt ruumi ohu korral lendu
tõusmiseks, samuti vanu puid, mille tugevatel okstel ohutult ööbida ja toituda, ning rikkalikult toitu -
männiokkaid ja mustikataimi (Peensoo, B., 2015).
Mustikas on tüüpiline happelise metsahuumuse taim, kes eelistab niiskeid, mõõdukalt varjukaid kasvukohti.
Optimaalsed on tugevasti leetunud ja rabastumistendentsiga mullad, milles pinnasevesi on halva liikuvusega
ja suhteliselt maapinnalähedane (Metsise kaitse tegevuskava). Seega metsade kuivendamine vähendab
mustikate osakaalu puhmarindes ja seetõttu väheneb metsiste elupaiga kvaliteet. Lisaks soodustab
kuivendamine puistu järelkasvu, mistõttu alusmets saab kasvamiseks hoogu juurde ja muutub tihedamaks, mis
metsistele ja teistele metsakanalistele ei sobi.
Eestis on 20. sajandil toimunud metsise arvukuse languse üheks põhjuseks laiahaardeline metsakuivendus,
mille käigus rajati soomaastikesse suured kraavivõrgustikud. Kraavide rajamise eesmärgiks oli metsadest vesi
välja juhtida, et metsade tootlikkus puude kasvukiiruse suurendamise kaudu tõuseks. Metsakuivendus muutis
metsiste elupaikasid põhjalikult – hõredatest soomännikutest said kuivenduse mõjul tihedad, peamiselt
lehtpuudest koosneva alusmetsaga kooslused. Kuivenduse tagajärjel vähenes ka metsise peamise toidutaime
mustika katvus ning tihedas alusmetsas piisav ruum lendamiseks. Eestis on metsise elupaikadest vähenenud
kõige enam siirdesoometsade pindala. Eriti tugeva kuivendusmõjuga paikades on alusmets tihenenud
sedavõrd, et pulmamängudeks jagub ruumi vaid kraavisihtidel. Kuigi tänaseks on uute kuivendussüsteemide
rajamine lõppenud, toimub järkjärguline elupaikade teisenemine edasi. Seejuures on kukkede arvukus
kahanenud just nendes mängudes, kus kuivenduse kestev mõju on rikkunud veerežiimi või muutnud elupaiga
metsisele sobimatuks (Pass, E., 2018).
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
36 / 45
Peamisteks metsist ohustavateks teguriteks on elupaikade kadumine ja killustumine. Samas kasutavad
metsised erinevatel eluperioodidel erinevaid elupaiku ja läbivad arvestatavaid vahemaid. Metsise liikumise
aktiivsust ja ulatust mänguala suhtes uuritud magistritöös (Keert, K., 2020) jõuti järeldusele, et metsisekanade
funktsionaalsed territooriumid asusid metsisemängudest enamasti ligikaudu 1,5-3 km kaugusel: mängualadest
u 1,5 km kaugusel asusid pesitsemise eelne eluala ja munemisaegne eluala; umbes 2-3 km kaugusel
metsisemängudest asusid haudumisaegne eluala, pesakonna eluala ja poegadeta kana suvine eluala; talvine
eluala oli keskmiselt u 7 km kaugusel, kuid see võis asuda ka lausa üle 10 km kaugusel. Seega metsisele oluline
elupaik ei piirdu ainult mängualaga, vaid on kilomeetrid ümber mänguala. Metsise kaitse tegevuskavas on
nimetatud suure tähtsusega mõjutegurina kuivenduse mõjul toimuva elupaiga kvaliteedi langust. Metsade
kuivendamine vähendab toidu kättesaadavust tibudele, kui nad toituvad putukatest, aga ka siis, kui toituvad
taimedest, sest tihedamas metsas on alustaimestik hõredam. Veerežiimi taastamine kraavide sulgemisega või
nende settest puhastamata jätmine on vajalik tegevus elupaiga seisundi taastamiseks või säilitamiseks. Lisaks
on oluline tagada metsise elupaikade vahel sidusus.
Eesti Ornitoloogiaühingu poolt 2021. a koostatud metsise elupaikade ekspertiisi järgi jääb metsise
mänguasurkonna jaoks kõige tähtsam ja aktiivseimalt kasutatav elupaik mängukeskmest reeglina 1 km
raadiusesse ja aastaringselt vajalik elupaik ulatub mängukeskmest 3 km raadiusesse. Sama töö raames on
esitatud ka metsise elupaikade 75% prognoosmudel, mille alusel jääb projektala metsisele oluliste ja
kompaktsete elupaikade servaalale (joonis 10), mistõttu olulist mõju metsise elupaiga sidususele ei kaasne.
Joonis 10. Metsisele olulised elupaigad projektala piirkonnas (Eesti Ornitoloogiaühing 2021).
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
37 / 45
Höbringi (Tammetõru) metsisemängus loeti 2018. ja 2019. aastal kolm kukke, mis on Eestis arvestatava
suurusega mäng ja Loode-Eesti osapopulatsioonis suur mäng. Liigile esmatähtsad elupaigad, eriti siirdesoo-
männikud, aga ka teised soo- ja palumännikud, asuvad põhiliselt Leidissoo looduskaitsealal, aga ulatuvad kuni
Saunamäe teeni. Tallimetsa objektil on liigile sobivaid metsi kvartalites VP198 ja VP606, mis on ühtlasi tedrele
olulised elupaigad ja kus kuivenduskraavide hooldamist ega uuendamist kavandatud ei ole (Nellis, R., 2023).
Seega kavandatav tegevus mõju metsise elupaigale ei avalda. Seeläbi ei ole ka kavandatavast tegevusest mõju
kaljukotkale, sest tema saakloomade arvukus Tallimetsa maaparandusehitiste rekonstrueerimisest ei vähene.
Kokkuvõttes puudub kavandataval tegevusel mõju Leidissoo looduskaitseala kaitse-eesmärkidele.
Läänemaa Suursoo maastikukaitseala (KLO1000124) kaitse-eesmärk on sätestatud Vabariigi Valitsuse
21.07.2005 määrusega nr 198 „Läänemaa Suursoo maastikukaitseala kaitse-eeskiri“. Kaitseala on moodustatud
Lääne-Eestile tüüpilise ja inimtegevusest oluliselt mõjutamata soostiku ning haruldaste liikide kaitseks.
Kaitsealal on palju soid – Suursoo, Veskiraba, Tänavjärve raba, Järveraba, Kõrgeraba, Soo-otsa soo ja Linnuraba,
kus esineb kõiki sootüüpe; rohkem esineb siirdesoid ja rabasid, vähemal määral madalsoid. Kaitsealal on kolm
järve – Veskijärv, Tänavjärv ja Hindaste järv, millest Hindaste järv on taimestikurikas, teised järved on
taimestikuvaesed. Kaitseala läbivad Vihterpalu ja Piirsalu jõgi, viimasel on mitmed kalarikkad harujõed
(Kõrtsioja, Kaldamäe oja ja Pennu oja) (Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala kaitsekorralduskava).
Tallimetsa projektalast jääb Läänemaa Suursoo maastikukaitseala 2,3 km kaugusele ida suunda. Arvestades
rekonstrueeritava Veskijõe-Tõldsilla tee paiknemist, jääb rekonstrueeritav tee kaitsealast ca 220 m kaugusele,
kus rekonstrueeritakse metsatee ristumine 16150 Vaisi-Kuijõe teega.
Arvestades Läänemaa Suursoo maastikukaitseala paiknemist projektala suhtes, ei ole kavandatavast tegevusest
mõju avaldumine ala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele tõenäoline.
Projekteeritavad kaitstavad loodusobjektid
Projektala piirkonnas EELIS andmetel (18.12.2023) projekteeritavad kaitstavad loodusobjektid puuduvad.
3.6.3. Püsielupaigad
Projektalal ega selle vahetus läheduses püsielupaiku ei asu. Kuid arvestades must-toonekure
elupaiganõudlusega, võib ka kaugemal kavandatav tegevus ikkagi mõju avaldada näiteks toitumisala seisundi
halvendamise läbi. Seetõttu on oluline välja tuua Kiritse-1 must-toonekure püsielupaik (KLO3000496), mis asub
projektalast 6,2 km edela suunas. Püsielupaika kaitstakse liigi elupaiga säilitamise eesmärgil, et sihtliigil oleks
võimalik tulevikus elupaika taas asustada, sest viimane vaatlus Kiritse-1 püsielupaigas asustatud territooriumi
kohta on aastast 2002.
Projektala vahetus läheduses paiknev Nõva jõgi on must-toonekurele piirkonna üheks kõige olulisemaks
toitumisalaks, sest liik eelistab toituda kõvapõhjalistel (kivid, kruus, liiv, paas), voolava veega ja madalaveelistel
ojadel ning jõgedel (Nellis, R. 2023).
Maaparandusobjekti rekonstrueerimise mõjud avalduvad must-toonekure toitumisaladele otseselt, kui
maaparandusest jõuab jõgedesse suur hulk hõljumit, mis halvendab vee läbipaistvust ning mõjutab kalastikku
ja muud elustikku jõgedes. Kraavide rekonstrueerimine mõjutab aastaid vee kvaliteeti, nt lähedalasuva
Vihterpalu jõe vesi on pärast piirnevate maaparandusobjektide rekonstrueerimist väga halva läbipaistvusega ja
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
38 / 45
suure hõljumi sisaldusega. Lisaks kanduvad kuivenduse ja lageraiete tõttu jõgedesse suur hulk toitaineid, eriti
fosforit ja lämmastikku, mis põhjustab veekogude ja Läänemere eutrofeerumist (Nellis, R., 2023).
Suure osa Tallimetsa maaparandusobjekti veest kogub ja juhib Nõva jõkke üks eesvool, mis asub objekti
põhjaservas. Seal asub enne Nõva jõkke suubumist olemasolev settetiik (projektiplaanil SB1), mis on
kraavilaiendina rajatud settetiik, aga see on väike ja vesi voolab sellest suurvee ajal kiiresti läbi. Seepärast on
Tallimetsa projektiga kavandatud 5 uue settebasseini rajamine ning säilib ka olemasolev settebassein SB1.
Projektala põhjaossa rajatakse SB4 ja SB5 kraavile 101 ning SB6 kraavile 104. SB4-SB6 settebasseinid rajatakse
selliselt, et kraavi sisse ja väljavoolud paiknevad diagonaalselt settebasseini erinevates nurkades. Settebassein
SB3 on kavandatud Tusari-Takkavalla tee teekraavile 504, millest vesi jõuab Nõva jõkke. Settebassein SB1
sissevoolu juurde ühendatakse ka kraav 102, et kraavis olev vesi läbiks enne Nõva jõkke jõudmist settebasseini.
Nelja uue settebasseini rajamine enne vee Nõva jõkke jõudmist kogub nende nõuetekohasel rajamisel ja
hooldamisel olulise osa kraavide kaudu edasikantavast settest, mis saab kinni püütud enne selle jõudmist Nõva
jõkke. Lisaks on eesvoolukraavile 200 kavandatud filtratsioonitõkke paigaldamine, mis samuti vähendab tööde
aegse sette jõudmist Nõva jõkke (Nellis, R., 2023). Kuigi ekspertarvamuses on käsitletud nelja uue settebasseini
rajamist, on projektlahenduse kohaselt kavandatud siiski viis uut settebasseini, mis aga ekspertarvamuse sisu
ei muuda, sest mõjud pigem vähenevad.
Seega Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektis on arvestatud sette püüdmise
vajadusega, et vältida Nõva jõe settekoormuse kasvu.
Teiste liikide püsielupaigad asuvad projektalast sellises kauguses, et nad ei asu kavandatava tegevuse mõjualal.
3.6.4. Liikide leiukohad
Looduskaitseseaduse § 48 kohaselt kaitstakse liikide leiukohti vastavalt kaitsekategooriale teatud protsendi
ulatuses registreeritud leiukohtadest kaitsealade, hoiualade või püsielupaikadena. Ülejäänud II ja III
kaitsekategooria liikide leiukohtades rakendub isendi kaitse.
Projektala lähipiirkonnas ei ole I ja II kaitsekategooria loomaliikide leiukohti, kelle osas ei ole mõju hinnatud
Natura eelhindamises ptk 3.5 või kaitsealade ptk 3.6.1 ja hoiualade ptk 3.6.2. osas, mistõttu neid siin ei korrata.
I kaitsekategooria taimeliikidest on rekonstrueeritava Veskijõe-Tõldsilla tee ääres Vaisi rabas nõmmloa (Juncus squarrosus) kasvukoht (KLO9317258). Viimane vaatlus on aastast 2022, mil loeti 197 taime. Projekti kohaselt ei
ole tee rekonstrueerimisel kavandatud teetrassi laiendamist ega kraavide kaevamist (ega puhastamist), mistõttu
mõju kaitstava liigi leiukohale on välistatud.
III kaitsekategooria loomaliikidest on alal punktobjektina teder ning pindalaliselt märgitud hoburästa (Turdus viscivorus), öösorri (Caprimulgus europaeus) ja tedre (Lyrurus tetrix) elupaik (joonis 11). Linnuliikide
pesitsusaegse häirimise vältimiseks on projektis töödele seatud ajaline piirang, seega töid ei teostata 1.02 kuni
31.07 ja ei ole ohtu lindude häirimiseks nende peamisel pesitsusperioodil.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
39 / 45
Joonis 11. III kaitsekategooria loomaliikide leiukohad projektala piirkonnas (EELIS, 18.12.2023).
III kaitsekategooria taimeliikidest on projektala piirkonnas kaardistatud hariliku porsa (Myrica gale) kasvukoht.
Teiste liikide leiukohad paiknevad tööalast eemal ja mõju neile on välistatud (joonis 12).
Hariliku porsa kasvukoht on rekonstrueeritava Veskijõe-Tõldsilla tee ääres. Arvestades, et projektlahenduse
kohaselt tee äärde kraave ei rajata ja teetrassi ei laiendata, ei ole ohtu hariliku porsa kasvukoha kahjustamiseks.
Tee asub liivaluite peal, mistõttu ala veerežiimi teele uue kruuskatte paigaldamine ei mõjuta.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
40 / 45
Joonis 12. III kaitsekategooria taimeliikide leiukohad projektala piirkonnas (EELIS, 18.12.2023).
Kokkuvõttes Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektiga ei mõjutata kaitstavate
liikide leiukohti.
3.6.5. Muud loodusväärtused
Vääriselupaigad (VEP)
Üldpõhimõte on, VEP-de piires ja lähemal kui 50 m uusi kuivenduskraave ei rajata ja olemasolevaid ei
rekonstrueerita (v.a eesvoolud), trassiraiega VEP-i ei kahjustata.
Projektalal ühtegi VEP-i ei paikne, kuid rekonstrueeritava Veskijõe-Tõldsilla teega piirneb VEP nr 206276. Tee
ääres VEP-i poolsel küljel on Peraküla peakraav, mis on projekti kohaselt kavandatud puhastada hooldustööde
mahus. Kraav täidab teekraavi eesmärki ja selle hooldamine on vajalik. Kavandatav tegevus VEP-i seisundit ei
kahjusta, sest raiet ei ole kavandatud.
Kokkuvõttes on projektlahenduses vääriselupaikade kaitsenõuetega arvestatud ning kavandatav tegevus
vääriselupaikade seisundit ei halvenda.
Loodusdirektiivi elupaigatüübid väljaspool kaitseala
Projektalal ei asu Loodusdirektiivi elupaigatüüpe, mis on inventeeritud väljaspool kaitstavaid loodusobjekte.
Selliseid elupaigatüüpe on inventeeritud projektala vahetus läheduses, paiknedes projektala piiri ja Suursoo-
Leidissoo hoiuala vahel ja Nõva jõe ääres. Kraavidest sette eemaldamine uuendustööde ja hooldustööde mahus
väljaspool kaitstavaid loodusobjekte asuvaid Loodusdirektiivi elupaigatüüpe ei mõjuta, sest need asuvad
piisavalt kaugel, kuna objekti piirikraave settest ei puhastata. Lähimad elupaigatüübid asuvad rekonstrueeritava
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
41 / 45
Veskijõe-Tõldsilla teega piirnevalt, kus on inventeeritud Nõva jõel jõgede ja ojade (3260) elupaigatüüp ning
laialehised lammimetsad (91F0). Elupaigatüübiga piirnevalt ei ole kavandatud muid töid kui olemasoleval teel
kruusakatte paigaldamine. Kraave tee ääres ei ole ja nende järele puudub ka vajadus.
Kokkuvõttes projektlahendus arvestab väljaspool kaitstavaid loodusobjekte inventeeritud Loodusdirektiivi
elupaigatüüpide paiknemisega ja kavandatava tegevusega neile mõju ei avaldata.
3.7. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSLIKELE ALADELE JA OBJEKTIDELE Maa-ameti geoportaali kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel ei ole Tallimetsa maaparandusehitiste ja
teede rekonstrueerimise alal ja selle mõjualal kultuurimälestisi. Alal on pärandkultuuri kaardirakenduse
andmetel järgmised kultuuriväärtuslikud objektid (ei ole riikliku kaitse all olevad objektid):
o Tusari karjamõisa heinamaad (registreerimisnumber 531:MPO:001) - mõisa ajal kraavitatud, kraavid on
märgitud ka verstakaardile. Maastikul on kraavid äratuntavad, heinamaad on võssa kasvanud.
Nõukogudeaegse maaparandusega on kraave osaliselt süvendatud ja juurde kaevatud;
o Tropi talukoht – talukoht on hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud;
o Tõldsilla talukoht – talukohast on maastikul säilinud märgid, kuid ei luba üheselt määrata tüüpi.
Kõik nimetatud pärandkultuuriobjektid on projekti joonisele kantud. Projektiga ei kavandata tegevusi, mis
pärandkultuuriobjekte võiks kahjustada.
Kokkuvõttes mõju kultuuriväärtuslikele objektidele ja aladele ei ole oluline.
3.8. MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE Inimeste tervist maaparandusehitiste rekonstrueerimine ei mõjuta. Mõju võib ilmneda ainult objektil töötavate
masinate tehnilise rikke korral, kui õli või kütus satub pinnasesse või vette. Sel juhul tuleb koheselt tööd
peatada, saastunud ala piirata ning reostus likvideerida. Seoses üldise nõudega kasutada korras tehnikat on
masinate tehniliste rikete tõenäosus väike.
Kokkuvõttes ei kaasne olulist mõju inimese tervisele ja heaolule.
3.9. KUMULATIIVNE JA PIIRIÜLENE MÕJU Projektiga kavandatu iseloomu ja ulatust arvestades ei põhjusta tegevus piiriülest mõju.
Kumulatiivne mõju võib avalduda teiste piirnevate maaparandusehitiste rekonstrueerimisega – suuremal alal
juhitakse liigvesi kiiremini suublasse, mis võib pärast pikaajalisi sadusid või kiiret lumesulamist suublasse kanda
tavapärasest rohkem setteid.
Põllumajandus- ja Toiduameti Spectrum Spatial Analyst maaparanduse kaardirakenduse andmetel on
Tallimetsa projektalast lõunas projekteerimistingimused antud Leidissoo looduskaitseala ja Saunamäe tee
vahelisele alale, kuid selle objekti kohta rohkem informatsiooni ei ole ja koosmõju ei saa sellises etapis hinnata.
4. EELHINNANGU KOKKUVÕTE JA JÄRELDUS Keskkonnamõju eelhinnang on koostatud Tallimetsa maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekti (REK
Projekt OÜ, töö nr 21-21) elluviimisel tekkida võiva keskkonnamõju hindamise eelhindamise eesmärgil.
Eelhinnang annab otsustajale (Põllumajandus- ja Toiduamet) informatsiooni keskkonnamõju hindamise
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
42 / 45
algatamise ja läbiviimise, sh Natura 2000 asjakohase hindamise läbiviimise vajalikkuse kohta. Keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada ka asjaomaste asutuste seisukohti (KeHJS § 11
lg 23).
Tallimetsa maaparandusehitiste rekonstrueerimine on kavandatud Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas
Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külas. Projekt hõlmab kraavivõrgu korrastamist, eesvoolude korrastamist ja kolme
tee rekonstrueerimist. Projektala ei asu ega otseselt piirne ühegi kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ega kaitstava
looduse üksikobjektiga, kuid projektalast mõnesaja meetri kaugusel asub Suursoo-Leidissoo hoiuala ja
Leidissoo looduskaitseala, mis kuuluvad Natura 2000 võrgustikku Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusalana.
Lisaks paikneb kaugemal Nõva looduskaitseala, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku Nõva-Osmussaare linnu-
ja loodusalana.
Projektiga kavandatu ei ole vastuolus strateegiliste planeerimisdokumentidega. Kuna maaparandusehitiste
rekonstrueerimise järgselt maakasutus ei muutu, ala jääb ikkagi metsamaaks, siis ei ole tegevus vastuolus
rohelise võrgustiku kaitse põhimõtetega.
Eelhindamisel selgus, et kavandataval tegevusel ei ole olulist mõju maakasutusele, pinnasele ega pinna- ja
põhjaveele, välisõhu kvaliteedile ega müratasemele.
Tallimetsa maaparandusehitiste rekonstrueerimise projektlahenduses on ette nähtud rakendada
keskkonnahoidlikke võtted ja meetmed, mistõttu eelhindamise käigus leevendavate meetmete seadmise
vajadust ei tekkinud.
Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu alusel ei ole vajalik algatada Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede
rekonstrueerimise projektis kavandatule keskkonnamõju hindamist ega sealjuures läbi viia võimaliku mõju
väljaselgitamiseks Natura asjakohast hindamist Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala ega Nõva-Osmussaare
linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkideks seatud liikide elupaikadele ja elupaigatüüpidele ning ala
terviklikkusele. Tegevus ei mõjuta nimetatud linnu- ja loodusalade terviklikkust ega soodsat seisundit.
Ehitustegevusega ei kaasne negatiivset mõju Suursoo-Leidissoo hoiualale ega Leidissoo ja Nõva
looduskaitsealale ega looduskeskkonnale laiemalt.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
43 / 45
5. KASUTATUD ALLIKAD Õigusaktid
o Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005. o Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004. o Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded, keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31. o Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, Vabariigi Valitsuse 05.08.2004
korraldus nr 615. o Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas, Vabariigi Valitsuse määrus 28.02.2006 nr 59. o Nõva looduskaitseala kaitse-eeskiri, Vabariigi Valitsuse 26.10.2017 määrus nr 152. o Leidissoo looduskaitseala kaitse-eeskiri, Vabariigi Valitsuse 01.12.2005 määrus nr 288. o Läänemaa Suursoo maastikukaitseala kaitse-eeskiri, Vabariigi Valitsuse määrus 21.07.2005 nr 198. o Maaparandushoiutööde nõuded, maaeluministri 19.12.2018 määrus nr 75. o Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid, maaeluministri 06.05.2019 määrus nr 45. o Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded. Keskkonnaministri 11.06.2015 määrus nr 34. o Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu, keskkonnaministri määrus nr 73. Registrid ja infosüsteemid
o EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur). o Maa-ameti Geoportaali kaardirakendused. o Põllumajandus- ja Toiduameti Spectrum Spatial Analyst maaparanduse kaardirakendus. Strateegilised arengudokumendid o Eesti maaelu arengukava 2014–2020, versioon 10.1. o Lääne-Nigula valla üldplaneering (kehtestatud 18.08.2022). o Lääne maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud 22.03.2018). o Nõva valla üldplaneering (kehtestatud 25.03.2011). Muud materjalid
o Arold, I., Eesti maastikud, 2005. o Bio.edu.ee o Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis, MTÜ Eesti
Keskkonnamõju Hindajate Ühing. Tallinn, 2019. o Keert. K., Metsise (Tetrao urogallus) liikumise aktiivsus ja ulatus mänguala suhtes. Eesti Maaülikool,
Magistritöö. Tartu, 2020 o Kull. A., Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste
häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks, II etapp. Tartu Ülikool. Tartu, 2016. o Linnuvaatleja https://www.linnuvaatleja.ee/linnuliigid o Loodusveeb https://loodusveeb.ee/et o Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-
2027. Keskkonnaministeerium. o Metsise elupaikade kaitstuse, sh kavandatavate püsielupaikade otstarbekuse ning püsielupaikade
kaitsekorra muutmise ekspertiis. Eesti Ornitoloogiaühing. 2021. o Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava, 2015. o Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava, 2018. o Nellis, R., Leidissoo soolinnustiku inventuur 2015. aastal ning Suursoo-Leidissoo linnuala haudelinnustiku
arvukushinnangud, 2016.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
44 / 45
o Nellis, R., Tallimetsa maaparandusobjekti mõjud kaitsealustele linnuliikidele: teder, metsis, kaljukotkas ja must-toonekurg. 2023.
o Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018-2027. o Osmussaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2019-2028. o Paal, J., Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Teine parandatud ja täiendatud trükk, 2007. o Paal, J., Leibak. E., Eesti soode seisund ja kaitstus. Tartu, 2013. o Pass, E., Metsise arvukus on sajandi jooksul langenud kogu Euroopas. 2018. o Peensoo, B., Metsise (Tetrao urogallus) kohanemine metsamaastiku muutustega: mängualade
asukohadünaamika Eestis. Tartu Ülikool. Magistritöö. 2015. o Suursoo-Leidissoo hoiuala, Leidissoo looduskaitseala, Läänemaa Suursoo maastikukaitseala, Kiritse must-
toonekure püsielupaikade ja Suursoo metsise püsielupaiga kaitsekorralduskava 2016-2025. o Šihhaleva, J., Kerr, M., Kovtun-Kante, A., Eesti pinnaveekogumite seisundi 2021. aasta ajakohastatud
vahehinnang. 2022. o Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. REK Projekt OÜ, töö nr 21-21. o Tedre (Tetrao tetrix) kaitse tegevuskava, 2015.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
45 / 45
LISA 1. TALLIMETSA MAAPARANDUSOBJEKTI MÕJUD KAITSEALUSTELE LINNULIIKIDELE: TEDER, METSIS, KALJUKOTKAS JA MUST-TOONEKURG. NELLIS, R., 2023.
Tallimetsa maaparandusobjekti mõjud kaitsealustele linnuliikidele: teder, metsis, kaljukotkas ja must-toonekurg
Koostaja: Renno Nellis, OÜ Clanga Tellija: Kobras OÜ
Tallimetsa maaparandusobjekti kaguosa. Maa-ameti kaldaerofoto ID7046114 (foto tehtud 5.05.2023)
Sisukord Hinnangu objekt ja asjaolud.......................................................................................................................... 3
Tallimetsa metsakuivenduse mõjud kaitsealustele liikidele ......................................................................... 4
Lisa. Teemakohased väljavõtted Keskkonnaameti kirjadest. ..................................................................... 10
Hinnangu objekt ja asjaolud
Riigimetsa Majandamise Keskus taotleb Põllumajandus- ja Toiduametilt (PTA) ehitusluba maaparandusehitiste rekonstrueerimiseks „Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti“ alusel. Objekt asub Läänemaal Lääne-Nigula vallas Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külades. Kavandatav tegevus on metsamaal paikneva Tallimetsa kuivendussüsteemi rekonstrueerimine ja ehitamine kokku 251,6 ha suurusel maa-alal, teede rekonstrueerimine kokku 5,77 km ja eesvoolu rekonstrueerimine 1,03 km ulatuses (PTA ehitusloa eelnõu). Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) alusel piirneb projektala idas Suursoo-Leidissoo hoiualaga, lõunas asub Leidissoo looduskaitseala (joonis 1).
Joonis 1. Tallimetsa maaparandusobjekt (punane viirutus), rekonstrueeritavad teed (kollane joon), Suursoo-Leidissoo hoiuala (sinine viirutus), Leidissoo looduskaitseala (pruun viirutus). Aluskaart Maa-amet. Keskkonnaamet (KeA) on PTA esitatud materjalidega tutvunud ning märgib, et otsuse eelnõu ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnang vajab olulistes sisulistes teemades korrigeerimist ja täiendamist. Keskkonnaamet on seisukohad ja tingimused esitanud kolmes erinevas kirjas (vt Lisa). Keskkonnaameti 02.10.2023 kirja nr 6-2/23/18507-3 alusel tuleb RMK-l esitada ekspertarvamus(ed) projektlahendis kavandatud tegevuste mõju kohta metsakanalistele, kaljukotkale ja must-toonekurele. Projekteerija on projektlahendust vastavalt käesoleva töö koostaja soovitustele täiendanud, sh vähendanud projektala 27,5 ha võrra projektala idaosast (nüüd 224,1 ha). Uuendamata ja rekonstrueerimata jäävad kraavid nr 107, 108, 122 ja 123.
Tallimetsa metsakuivenduse mõjud kaitsealustele liikidele
Maaparanduse ja metsakuivenduse mõjusid elustikule on põhjalikult uuritud paljudes teadustöödes, mille alusel on koostatud metsakuivenduse keskkonnamõjude ülevaade (Kaisel & Kohv 20091). Käesolevas töös kuivenduse keskkonnamõjusid täpsemalt ei kirjeldata, aga rõhutan olulisemaid mõjusid:
väheneb pinnavee hulk ja metsamaa tervikuna kuiveneb, mis vähendab väikeveekogude hulka ja kvaliteeti, mis mõjutab otse ja kaudselt elustiku mitmekesisust ja arvukust (eriti märgades metsades ja soodes);
toitained leostuvad pinnasest välja, eriti fosfor ja lämmastik, mis põhjustab veekogude, sh Läänemere eutrofeerumist;
setted ja hõljum mõjutavad oluliselt vee kvaliteeti ning mõjutavad kalastikku ja muud elustikku vooluveekogudes;
turvasmuldade kuivendamine põhjustab süsiniku emissiooni, mis on kliimamuutuste kontekstis oluline (nt LULUCF arvestuses).
Metsakuivenduse mõjud on Eestis mitmetele kaitsealustele liikidele laialdased ja olulised, nt Tallimetsa maaparandusobjekti puhul on olulised teder, metsis, kaljukotkas ja must-toonekurg. Nendele mõjudele on Keskkonnaamet oma kirjades korduvalt Tallimetsa objekti puhul viidanud. Tallimetsa maaparandusobjektil on EELISs registreeritud tedre punktobjekt KLO9112397 (vaatlus 2004.a, kukkede arv teadmata) ja ala kagunurgas pindalaline elupaik KLO9112397, lisaks samas öösorri elupaik KLO9122459 ja hoburästa elupaik KLO9114593. Tedrele olulised elupaigad asuvad Vaisi rabas, kus oli 2015. aastal kaks tedremängu kokku 16 kukega, need mängu keskmed asuvad Tallimetsa objektist mõlemad 1,0 km kaugusel. Lisaks on vahetult Leidissoo põhjaservas kaks tedremängu, kus oli 2015.a 9 kukke, need asuvad Tallimetsa objektist vastavalt 1,0 ja 1,6 km kaugusel. Leidissoo looduskaitsealal loendati 2015. aastal kokku 181-188 tedrekukke ja koguarvukuseks hinnati 200-250 kukke (Nellis 20152). Seega on Tallimetsa objekti mõjualas 10-12% Leidissoo tedrepopulatsioonist (25 kukke). Leidissoo-Suursoo linnualal on koos Läänemaa Suursoo MKA- ga kokku 600-700 tedrekukke – see on kõige suurema tedre arvukusega linnuala Eestis (Nellis 2015), mille seisundi säilitamine on oluline. Tedre arvukus on Eestis kiiresti langenud, alates 1980. aastast rohkem kui 50% (Elts jt 20193).
1 https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/14311 2 Nellis, R. 2015. Leidissoo soolinnustiku inventuur 2015. aastal ning Suursoo-Leidissoo linnuala haudelinnustiku arvukushinnangud. 16 lk https://eoy.ee/pics/1331_Suursoo- Leidissoo_linnuala_linnustiku_inventuuri_aruanne_2015.pdf 3 https://www.eoy.ee/hirundo/arhiiv/161/hirundo-1-2019
Tedrele oleks olulise negatiivse mõjuga kraavide rekonstrueerimine Suursoo-Leidissoo hoiualal (Vaisi rabas) või Leidissoo looduskaitsealal, sh kaitsealadega piirnevatel kraavidel, mis mõjutaks liigile esmatähtsate elupaikade veerežiimi. Tedrele esmatähtsad elupaigad on rabad ja neid ümbritsevad raba-, siirdesoo-, rabastuvad- jt (soo)männikud. Mainitud kaitsealadel ja nende lähiümbruses kraave ei rekonstrueerita, lähimad kraavid asuvad Suursoo-Leidissoo hoiualast u 300 meetri kaugusel. Looduslike tingimuste tõttu seal kuivendusmõju hoiualale ei ulatu, sest vahele jääb madalas reljeefilohus paiknev Nõva jõgi ja kraavide vesi voolab sealt lääne suunas, jõest eemale. Need kraavid ei ole ka Nõva jõega ühendatud ja esitatud Tallimetsa projektiplaani alusel ei ole plaanis neid jõega ühendada. Vaisi rabas plaanitakse rekontrueerida Veskijõe-Tõldsilla tee, millele teekraave ega nõvasid ei plaanita projektiplaani alusel rajada, sest tee kulgeb kuival pinnasel, vanal rannaluitel. Tallimetsa objektil on vähe tedrele olulisi metsaelupaikasid, sest seal domineerivad sooviku- segametsad. Siiski on objekti idaservas sobivaid elupaikasid: sinika-, kanarbiku- ja karusambla- mustika männikuid, kvartalites VP198 ja VP606. Seal asuvaid kraave nr 107, 108, 122 ja 123 ei plaanita esitatud projektiplaani alusel uuendada ega rekonstrueerida, mis asub tedre jt III kaitsekategooria liikide elupaigas – seega ei kaasne negatiivset mõju tedrele. Kraavide nr 107, 108, 122 ja 123 mittehooldamine hoiab ära mõjusid ka teistele seal alal esinevatele kaitsealustele liikidele, nt metsis, öösorr ja hoburästas. Metsise elupaik KLO9102753 asub Tallimetsa objektist 0,9 km lõuna pool. Leidissoo looduskaitsealal asuvas Höbringi (Tammetõru) metsisemängus loeti 2018. ja 2019. aastal kolm kukke, mis on Eestis arvestatava suurusega mäng ja loode-Eesti osapopulatsioonis suur mäng. Liigile esmatähtsad elupaigad – eriti siirdesoo-männikud, aga ka teised soo- ja palumännikud – asuvad põhiliselt Leidissoo looduskaitsealal, aga ulatuvad kuni Saunamäe teeni. Tallimetsa objektil on liigile sobivaid metsi kvartalites VP198 ja VP606, mis on ühtlasi tedrele olulised elupaigad ja kus kraavide hooldamist ega uuendamist kavandatud ei ole (kraavid nr 107, 108, 122 ja 123). Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) poolt 2021. aastal koostatud metsise elupaikade 75% tõenäosusega prognoosmudeli järgi on metsisele olulised ja kompaktsed elupaigad Tallimetsa objekti ida- ja kaguosas (joonis 2). Nendes metsades on kuivendusel otseselt negatiivne mõju metsisele. Kvartalites VP198 ja VP606 ei ole kraavide hooldamist ega uuendamist kavandatud, kus on liigile olulised metsatüübid (kraavid nr 107, 108, 122 ja 123) ja seega ei kaasne seal täiendavat kuivendusmõju. Samuti jäävad metsise prognoosmudeli 75% elupaigas hooldamata ja rekonstrueerimata Tusari-Takkavalla tee kraavid (nr 501-504).
Joonis 2. Metsise prognoosmudeli 75% elupaik (sinine viirutus, EOÜ 2021) Tallimetsa maaparandusobjektil (punane joon). Aluskaart Maa-amet. Kaljukotka elupaik KLO9127223 asub Tallimetsa objektist 0,9 km lõuna pool. Kaljukotka elupaigaks on piiritletud kogu Leidissoo, aga asustatud pesapaik asub Tallimetsa objektist 10,5 km kaugusel (vana, hetkel merikotka poolt asustatud pesa 5,7 km kaugusel). Tallimetsa objekti rekontsrueerimisel ei avaldu otseseid negatiivseid mõjusid liigile, sest kaljukotkale esmatähtsaid elupaikasid ei kuivendata (Vaisi raba ja Leidissoo põhjaserv). Tallimetsa objekti mõjud võivad avalduda kaljukotkale siiski kaudselt, kus metsakuivendus mõjutab sealse toidubaasi hulka. Kaljukotkale on üheks kõige olulisemaks saagiks kanalised (Sein 20184), kellele on metsakuivendus, koos raiete mõjuga, oluliseks negatiivseks mõjuteguriks (Jair & Lõhmus 20185). Metsakanaliste – teder, metsis, laanepüü – arvukused on viimastel kümnenditel oluliselt vähenenud (Elts jt 2019). Kaljukotkas toitub kogu Leidissoo ulatuses, põhiliselt kuni 10 km raadiuses pesast. Vastavalt eelpool kirjeldatud metsise ja tedre elupaiga levikule ja lähtudes asjaolust, et metsise ja tedre elupaigas kraave 122, 123, 107 ja 108 ei hooldata ega uuendata, ei kaasne kavandatud tegevusega mõju kaljukotka toidubaasile. Must-toonekure elupaigad asuvad Tallimetsa objektist 3,8 km lääne pool (Pikane, KLO9127164) ja 6,2 km edela pool (Kiritse, KLO9126181). Need pesad on ammu asustamata ja praeguseks varisenud, aga ajalooliselt oli Nõva jõgi siinkandi must-toonekurgedele üheks kõige olulisemaks toitumisalaks (autori vaatlused). Liik eelistab toituda kõvapõhjalistel (kivid, kruus, liiv, paas), voolava veega ja madalaveelistel ojadel ning jõgedel – Nõva jõgi on suures osas liigile sobivaks toitumisalaks. Must-toonekure arvukus on viimastel kümnenditel vähenenud 4% aastas (Väli jt
4 Sein, G. 2018. Kaljukotka kaitse tegevuskava. https://keskkonnaamet.ee/media/697/download 5 Jair, A. & Lõhmus, A. 2018. Metsis (mõtus). – Rmt. Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. EOÜ, Tartu
20216), mis on ülikiire arvukuse langus. Liigi arvukuse taastumise võimaldamiseks on vajalik kõikide pesitsuspaikade kaitse ja toitumisalade seisundi parandamine (Sellis 2018a7), viimane on oluline ka kalastiku ja muu vee-elustiku jaoks. Must-toonekurele on suurimaks lokaalseks ohuteguriks metsakuivendus, mis degradeerib toitumisalasid (Sellis 2018b8). Maaparandusobjekti rekonstrueerimise mõjud avalduvad must- toonekure toitumisaladele otseselt, kui maaparandusest jõuab jõgedesse suur hulk hõljumit, mis halvendab vee läbipaistvust ning mõjutab kalastikku ja muu elustikku jõgedes. Kraavide rekontrueerimine mõjutab aastaid vee kvaliteeti, nt lähedalasuva Vihterpalu jõe vesi on pärast piirnevate maaparandusobjektide rekonstrueerimist väga halva läbipaistvusega ja suure hõljumi sisaldusega. Lisaks kanduvad kuivenduse ja lageraiete tõttu jõgedesse suur hulk toitaineid, eriti fosforit ja lämmastikku, mis põhjustab veekogude ja Läänemere eutrofeerumist. Suure osa Tallimetsa maaparandusobjekti veest kogub ja juhib Nõva jõkke üks eesvool, mis asub objekti põhjaservas. Seal asub enne Nõva jõkke suubumist olemasolev settetiik (projektiplaanil SB1, kraav nr 101), mis on kraavilaiendina rajatud settetiik, aga see on väike ja vesi voolab sellest suurvee ajal kiiresti läbi (Foto 1). Seetõttu on oluline täiendavate settetiikide rajamine. Efektiivsem rajatis sette, hõljumi ja toitainete kinnipüüdmiseks oleks puhastuslodu, aga selle rajamine SB1 asukohta ei olnud projekteerija hinnangul võimalik, sest selle pindala peab olema vähemalt 0,5% maaparandusobjekti pindalast9, mis antud juhul tähendab 160x80 meetri suurust ala. Projektala põhjaossa rajatakse täiendavad settetiigid, SB4 ja SB5 kraavile nr 101 ning SB6 kraavile nr 104. SB4-SB6 settebasseinid rajatakse selliselt, et kraavi sisse- ja väljavoolud paiknevad diagonaalselt settebasseini erinevates nurkades. Settebassein SB3 on kavandatud Tusari- Takkavalla tee teekraavile nr 504, millest vesi jõuab Nõva jõkke. Settebassein SB1 sissevoolu juurde ühendatakse ka kraav nr 102, et kraavis olev vesi läbiks enne Nõva jõkke jõudmist settebasseini. Nelja uue settebasseini rajamine enne vete Nõva jõkke jõudmist kogub nende nõuetekohasel rajamisel ja hooldamisel olulise osa kraavide kaudu edasikantavast settest. Nõva jõgi on ühtlasi meriforelli (ja lõhe) kudejõgi (KR-kood VEE1103700), jõe alamjooks kuni Veskijõe-Tõldsilla teeni, mistõttu on setetel ja toitainetel tugev negatiivne mõju nende liikide paljunemistingimustele ja muule kalastikule, mis on ühtlasi põhiline toidubaas must-toonekurele jt kalatoidulistele liikidele. Meriforelli kudemistingimuste parandamiseks on Nõva jõele allavoolu rajatud mitmeid kudepaljandeid, mida metsakuivenduse setted oluliselt mõjutavad. Kõige looduslikumas sängis voolav Nõva jõe lõik asub just Tallimetsa objektiga piirneval alal, mistõttu on setete kogumine settebasseinides eriti oluline.
6 https://www.eoy.ee/hirundo/files/Vali-et-al-2021.pdf 7 https://keskkonnaamet.ee/media/714/download 8 Sellis, U. 2018. Must-toonekurg – Rmt. Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. EOÜ, Tartu 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/108052019001
Foto 1. Settetiik SB1 Maa-ameti kaldaerofotol ID7046102 (foto aeg 5.05.2023). Maa-ameti fotoladu https://fotoladu.maaamet.ee/ Must-toonekurg kaitse tegevuskava järgi kuulub liik hetkel Eesti enim ohustatud linnuliikide hulka, vaatamata tema kõrgele kaitsestaatusele ja suhteliselt intensiivsele kaitsetegevusele (Sellis 2018a). Eesti must-toonekure populatsiooni vähenenud produktiivsuse üheks peamiseks põhjuseks peetakse toitumisalade halvenenud kvaliteeti (Sellis 2018b). Toitumisalade degradeerumine jaguneb kolmeks: siirdekalade rännet takistavate paisude rajamine vooluveekogudele, looduslike toitumisalade kadumine ja metsa kuivendamine ning olemasolevate toitumisalade kvaliteedi vähenemine. Valdavalt on liigile toitumiseks sobivaimad väikesed vooluveekogud, kusjuures liigi toitumispiirkond võib ulatuda kuni 40 km kaugusele pesast, kuid suurem osa toitumispaikadest asub siiski pesast kuni 20 km ulatuses. Must-toonekurg toitub ka kraavides, kuid sealne tugev veerežiimi muutus põuasel perioodil mõjub liigile pigem ökoloogilise lõksuna, sest suvine toidupuudus võib põhjustada pesitsuse ebaõnnestumist (KeA kiri 16.06.2023 nr 6-3/23/11249-3). Kraavide rekonstrueerimisel ja hooldamisel tuleb rakendada must-toonekure tegevuskavas kraavidega ja settebasseinide rajamisega seotud soovitusi: - looduslikus sängis olevate vooluveekogude veerežiimi ja voolusängi ei tohi muuta; - kuivendussüsteemide rekonstrueerimise käigus rajada võimalikult palju tuletõrje-, sette- ja muid tiike, samuti kraavide laiendusi, kus vesi võiks kuival ajal pikemalt säilida; - säilitada rekonstrueerimise käigus suure langu ja kiire vooluga veekogu lõigud olemasolevas seisundis. Sobivates (suurema languga) kohtades tekitada kärestikke, põhjavalle ja väikeseid paise (nt paigutades veekogusse suuremaid kive), mille abil tekivad ülespoole aeglasema vooluga ja allavoolu kiirema vooluga veekogulõigud. Rekonstrueerimisel on soovitav jätta truupidesse sisenemised ja väljumised sügavamaks ja täita põhi kruusa või peente kividega;
- rekonstrueerimisel rajada sellist tüüpi settebasseine, mis koguvad ka muda (lisaks tavapärasele liiva kogumisele) ja suurendavad vee läbipaistvust; - kraavide (ning ka tiigikallaste) hooldamise käigus nende võsast puhastamine parandab nende sobivust elu- ja toitumispaikadena. Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektis on arvestatud eelpool nimetatud soovitustega. Kraavidele on kavandatud laiendeid, setteid kogutakse settebasseinides ja eesvoolule nr 200a-c, lisaks 207 ja 101, samuti Peraküla peakraavi, paigutatakse suured kivid, et suurendada eesvoolu looduslikku mitmekesisust ja tekitada põhjas varieeruvat reljeefi. Kokkuvõte. Tallimetsa maaparandusobjekti rekonstrueerimisprojekti koostamisel ja muudatuste tegemisel on arvestatud võimalike negatiivsete mõjude ärahoidmise vajadusega ja projektala on esialgsega võrreldes vähendatud ning metsise ja tedre elupaigas on loobutud lisaks kraavi 107 ja 108 puhastamisest (varem nr 122 ja 123). Lisaks on juurde kavandatud neli uut settebasseini, et minimeerida Nõva jõkke jõudva sette kogust ja seeläbi jõe elustiku ja must-toonekure toidubaasi mõjutamist. Muud soovitused:
Kaitsealuste lindude jt liikide pesitsusaegse häirimise vältimiseks ei tehta kogu alal raie-, kaeve- ja ehitustöid perioodil 1.02.-31.07.
Tõldsilla talukoha juures uut teekraavi ega -nõva ei ehitata (varasemal projektiplaanil kraav N1, uuendatud projektplaanil ei ole seda enam kavandatud), sest seal on kuiv pinnas ja teekraav ei ole vajalik.
Lisa. Teemakohased väljavõtted Keskkonnaameti kirjadest.
Keskkonnaameti kiri 16.06.2023 nr 6-3/23/11249-3 Eelhinnangus (sh Natura eelhinnangu peatükis) on täpsemalt käsitlemata võimalikud mõjud
projektiala ümbritsevate kaitsealade ja linnuala kaitse-eesmärgiks seatud linnuliikidele. Mainitakse, et kuna raietöid teostatakse väljapool pesitsusaega, siis eeldatavaid mõjusid ei ole. Keskkonnaameti hinnangul tuleb võimalikke mõjusid liikidele täpsemalt käsitleda (nagu seda on tehtud projektiala läheduses olevate elupaigatüüpide osas). Toome siinkohal välja, et eelhinnangu lk 18 I kaitsekategooria loomaliikide nimekirjas jäänud nimetamata kaljukotkas (Aquila chrysaetos), kuigi projektialast ca 890 m kaugusel asub Suursoo-Leidisoo linnuala kaitse-eesmärgiks seatud I kaitsekategooria linnuliigi kaljukotka pesitsuspaik. Arvestades, et pesitsuspaigana on liigile olulised just soomassiivi servas olevad metsad, siis tuleb eelhinnata mõju ka sellele liigile.
Suursoo-Leidissoo hoiualal ja Suursoo-Leidisoo linnualal kaitstakse teiste liikide hulgas ka
must-toonekure (Ciconia nigra) elupaiku. Maaparandusobjektist 3-8 km kaugusel paikneb 3 must-toonekure elupaika. Kuigi kõik on viimasel ajal asustamata, on liigi olukord eelkõige raske just toidubaasi kehva seisundi tõttu ja seepärast on eriti oluline tagada liigi toitumisveekogude kvaliteedi säilimine ja paranemine. Must-toonekurg on EL linnudirektiivi I lisa liik ja Eesti Punases nimestikus hinnatud kriitilises seisundis olevaks. Liigi kaitse tegevuskava järgi kuulub must-toonekurg hetkel Eesti enim ohustatud linnuliikide hulka, vaatamata tema kõrgele kaitsestaatusele ja suhteliselt intensiivsele kaitsetegevusele. Eesti must-toonekure populatsiooni vähenenud produktiivsuse üheks peamiseks põhjuseks peetakse toitumisalade halvenenud kvaliteeti. Toitumisalade degradeerumine jaguneb kolmeks: siirdekalade rännet takistavate paisude rajamine vooluveekogudele, looduslike toitumisalade kadumine ja metsa kuivendamine ning olemasolevate toitumisalade kvaliteedi vähenemine. Valdavalt on liigile toitumiseks sobivaimad väikesed vooluveekogud, kusjuures liigi toitumispiirkond võib ulatuda kuni 40 km kaugusele pesast, kuid suurem osa toitumispaikadest asub siiski pesast kuni 20 km ulatuses. Must-toonekurg toitub ka kraavides, kuid sealne tugev veerežiimi muutus põuasel perioodil mõjub liigile pigem ökoloogilise lõksuna, sest suvine toidupuudus võib põhjustada pesitsuse ebaõnnestumist. Tänaste teadmiste kohaselt kasutavad must-toonekured toitumisaladena regulaarselt ka madal- ja siirdesoid, mille kuivendamise tõttu on vähenenud veelgi liigi toitumisalad. Sellest tulenevalt on oluline vältida maaparandusega kaasnevaid kahjulikke mõjusid liigile ja tema toitumisaladele.
Keskkonnaameti tehtud ettepanekutes maaparandushoiukava 2021-2027 eelnõule on välja toodud, et 20 km raadiuses must-toonekure pesadest tuleb süvendatud ojade ja jõgede hooldamisel piirduda voolutakistuste eemaldamisega, sest tegemist on must-toonekure toitumisalaga (2020-2021 aastal MTÜ Kotkaklubi poolt läbiviidud projekti „Must-toonekure toitumisveekogud ja nende ökoloogilise seisundi parandamine“ andmete analüüsi tulemused). Kraavide rekonstrueerimisel ja hooldamisel saab rakendada must-toonekure tegvuskavas kraavidega ja settebasseinide rajamisega seotud soovitusi: - looduslikus sängis olevate vooluveekogude veerežiimi ja voolusängi ei tohiks muuta; - kuivendussüsteemide rekonstrueerimise käigus rajada võimalikult palju tuletõrje-, sette- ja muid tiike, samuti kraavide laiendusi, kus vesi võiks kuival ajal pikemalt säilida; - püüda säilitada rekonstrueerimise käigus suure langu ja kiire vooluga veekogu lõigud olemasolevas seisundis. Sobivates (suurema languga) kohtades tekitada kärestikke, põhjavalle ja väikeseid paise (nt paigutades veekogusse suuremaid kive), mille abil tekivad ülespoole aeglasema vooluga ja allavoolu kiirema vooluga veekogulõigud. Rekonstrueerimisel on soovitav jätta truupidesse sisenemised ja väljumised sügavamaks ja täita põhi kruusa või peente kividega; - rekonstrueerimisel rajada sellist tüüpi settebasseine, mis koguvad ka muda (lisaks tavapärasele liiva kogumisele) ja suurendavad vee läbipaistvust; - kraavide (ning ka tiigikallaste) hooldamise käigus nende võsast puhastamine parandab nende sobivust elu- ja toitumispaikadena.
Eelhinnangus lk 31 on kirjas: „Raietöid ei tehta lindude peamisel pesitsusperioodil, mis kestab vastavalt liigile vahemikus 01.04 kuni 30.09“. Pigem algab pesitsusperiood aasta-aastalt varem, mistõttu tasub arvestada pesitsusperioodi algust alates 15. märtsist. Lisaks jääb II kaitsekategooria liikidest projektialast ca 800 m kaugusele ka metsise (Tetrao urogallus) elupaik. Kuigi mängu piir on kaugemal, ei saa välistada, et see aja jooksul ka veidi nihkub, mistõttu oleks mõistlik mürarikkaid töid vältida juba alates 01.02., mis kaitseks omakorda ka kaljukotka pesitsusrahu, mis kestab 15.02.-31.07.
Eelhinnangus lk 32 on kirjas: „Maaparandusehitise rekonstrueerimine toimub alal, kus eksisteerib varasemalt rajatud kuivendusvõrk, mille osaline rekonstrueerimine ei avalda enam täiendavat olulist kuivendavat mõju metsakooslustele ja elupaigatüüpidele. Eeldatavalt on vanade kuivendusvõrkude puhul nende kuivendav mõju juba avaldunud ning kuivendusvõrgu rekonstrueerimisega (mille puhul kraave ei süvendata, vaid taastatakse nende rajamise aegsed mõõtmed) kuivendusmõju ei suurene“. Sama väide kordub ka eelhinnangu lk 38 peatükis 6.6.
Keskkonnaamet selle väitega ei nõustu. Kindlasti suureneb mõju ka kraavide hooldamise ja uuendamisega, kuna just see on käesoleva projekti eesmärgiks. Kui vahepeal on kraavide kuivendav mõju looduslike protsesside tõttu veidi vähenenud, siis nüüd taastatakse nende kahjulik mõju endises ulatuses. Kui looduslikult toetaks soo servaalade metsad soomassiivi
veerežiimi säilimist, siis kraavide süsteem viib kiirelt ära nii vihma- kui lume sulaveed. Kui kraave ei puhastataks, mõjuks nende kuivendav toime veidi vähem ja aja jooksul pigem veelgi väheneks. Eelnevat arvesse võttes juhime tähelepanu, et kuivendava mõju suurenemise tõttu võiks Nõva jõe, hariliku porsa (Myrica gale) kasvukoha läheduses ning tedre elupaigas jätta kraavide puhastustööd ära. Vajadusel võiks eemaldada vaid voolutakistusi. Tedre (Lyrurus tetrix) arvukus on olnud pikas langustrendis ja Eesti Punases nimestikus on liik hinnatud väljasuremisohus olevaks. Liik asustab mitmekesiseid elupaiku, eriti tähtsad on tema jaoks sood ja nende servakooslused.
Keskkonnaameti kiri 02.10.2023 nr 6-2/23/18507-3
Projektialast sama kaugel kui kaljukotka elupaik (EELIS4 kood KLO9127223), on ka metsise elupaik, kuid 2022. aastal koostatud üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi kaardimaterjali alusel jääb tegelikult suur osa projektialast metsise kodupiirkonda (tsoon 1), kus on teada mänguasurkond. Projektiala tervikuna jääb tsoonidesse 1 ja 2. Eesti Ornitoloogiaühingu (edaspidi EOÜ) poolt 2021. a koostatud metsise elupaikade ekspertiisi järgi jääb metsise mänguasurkonna jaoks kõige tähtsam ja aktiivseimalt kasutatav elupaik mängukeskmest reeglina 1 km raadiusesse ja aastaringselt vajalik elupaik ulatub mängukeskmest 3 km raadiusesse. Sama töö raames on esitatud ka metsise elupaikade mudel (kirjale lisatud kaardikiht: metsis_oluline_elupaik_75_zonation_pixel30m_2021), mille alusel on juba alustatud EELIS-es olevate metsise elupaikade piiride korrastamist. Selle mudeli alusel jäävad metsisele olulised metsad ka projektialale, eelkõige selle idapoolsemasse ossa. Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava järgi on Eestis metsise tähtsaimad ohutegurid metsamajandusest tingitud elupaikade kadu ja kvaliteedi halvenemine, sealhulgas raiete ja kuivenduse mõjul, muud elupaiku vähendavad maastikumuutused, suurenenud kisklus- ja röövluskoormus ning häirimine. Kui kuivendussüsteemi toimet uuesti võimendatakse, siis metsade kvaliteet metsisele väheneb. Seega ei saa praegu väita, et mõju liigile ei ole. Eeltoodust tulenevalt tuleb kavandatava tegevuse mõjusid liigile hinnata põhjalikumalt. Keskkonnaamet peab vajalikuks kaasata eelhinnangu koostamisse metsakanaliste ekspert. Eelhinnangu eelnõu lk 35 on kirjas: „Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on kaljukotkas soodsas seisundis“. Märgime, et Eesti liikide punase nimestiku alusel on kaljukotkas ohualdis liik, kelle pesitsusedukus sõltub suuresti kahest tegurist - (peamiste) saakloomade ohtrusest ning ilmastikutingimustest kurnaperioodil. Kaljukotka põhitoidu moodustavad kanalised ja jänesed, mis näitab kui oluline on säilitada metsise ja tedre arvukus. Seega on projektil lisaks pesitsusaegsele häiringule (mida saab vältida pesitsuse ajal tegevustest hoidumisega) mõju ka kaljukotka toidubaasile ja seeläbi ka pesitsusedukusele. Ka eelhinnangu eelnõu lk 37 kanakulli
käsitlevas peatükis on märgitud: „Saagirohkuse ja - kättesaadavuse seisukohalt on olulisim peatada looduskooslustes kuivendusmõju kasv, mis mõjub negatiivselt nii metsisele kui tedrele“. Eeltoodust tulenevalt ei saa välistada võimalikku ebasoodsat mõju kaljukotkale (toitumisalade kvaliteedi langus) enne, kui on metsakanalisi tundva eksperdi poolt antud täiendav hinnang. Juhime siinkohal tähelepanu, et kaljukotkas on seatud nii Suursoo-Leidissoo linnuala kui ka Suursoo-Leidisoo hoiuala kaitse-eesmärgiks. Eelnevat arvestades ei saa käesolevaga esitatud materjalide põhjal nõustuda ka eelhinnangu eelnõu lk 44 kirjas olevaga: „Natura eelhindamine tuvastas, et Tallimetsa maaparandussüsteemide maaparandusehitiste rekonstrueerimisega ei kaasne ebasoodsat mõju Suursoo-Leidissoo loodusala kaitse-eesmärkidele. Mõju Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusalale puudub. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki, täiemahulist Natura hindamist läbi viia pole vaja“.
Eelhinnangu eelnõu lk 35 ptk-ist 4.10 jääb mulje nagu must-toonekurg toitukski ainult madal- ja siirdesoodes. Keskkonnaamet selle väitega ei nõustu. Nagu ka Keskkonnaamet oma varasemates kirjades on maininud, sobivad liigile toitumiseks eelkõige väikesed vooluveekogud. Must-toonekurg toitub ka kraavides, kuid sealne tugev veerežiimi muutus põuasel perioodil mõjub liigile pigem ökoloogilise lõksuna, sest suvine toidupuudus võib põhjustada pesitsuse ebaõnnestumist. Kuna vähemalt liigi teadaolevad pesitsuselupaigad on kaitstud, on Eestis must-toonekure puhul peamine probleem just toidubaasi halb seis. Samas peatükis on must-toonekurge puudutavas tekstis kirjas: „Vastavalt 2011. a uuringule „Metsakuivenduse mõju potentsiaalselt ohustatud elustikule“ pakub metsakuivenduse tagajärjel tekkinud kraavivõrgustik toitumis- ja elupaiku uuritud must-toonekurgedele, kaladele ja kahepaiksetele, kuid looduslike veekogutüüpidega võrreldes on need halvema kvaliteediga ning lisaks vähendab kraavivõrgustik ka looduslike veekogude kvaliteeti. Rekonstrueerimise käigus tuleks suurendada inimtekkelistes vooluveekogudes voolu kiiruse varieeruvust ja luua tiike ning settebasseine, mis vähendavad kiire kuivamise mõju elustikule. Seega mõjuvad projekti tegevused eeldatavalt positiivselt must-toonekure toitumisaladele“. Märgime, et viimane lause mõjub eksitavalt ning Keskkonnaamet sellega ei nõustu. Kraavid ja nende uuendamine on vastand looduslikult püsivale veerežiimile. Kraavikallaste puhastamine võsast võib parandada must-toonekure ligipääsu veele, aga see on ajutine efekt ning eelkõige ebastabiilse veerežiimi tõttu on tegu siiski mittejätkusuutliku toitumiskohaga must-toonekurele. Leevendavad meetmed vähendavad küll kraavide kiiret kuivamist, kuid kraavide uuendamist ennast ei saa pidada liigi toitumistingimuste parandamiseks. Must- toonekure kaitse tegevuskavas toodud meetmed üksnes leevendavad kraavisüsteemide
tegelikku mõju. Eeltoodust tulenevalt ei saa väita, et maaparandus oleks liigile kasuliku mõjuga. Seetõttu on eksitav ka väide must-toonekure peatüki lõpus: „Seega mõjuvad projekti tegevused eeldatavalt positiivselt must-toonekure ja metsise toitumisaladele ning negatiivne mõju Leidissoo looduskaitseala ja Suursoo-Leidissoo linnuala kaitse-eesmärgile puudub (ptk 3.1.5 ja 6.3)“.
Keskkonnaameti kiri 05.10.2023 nr 6.1-3/52315-19 Oma viimases kirjas (02.10.2023) on KeA pidanud vajalikuks hinnata kuivendusest tulenevaid
muutusi metsa ja puhmarinde struktuuris ning vaadelda seda kui olulise tähtsusega ohutegurit metsakanalistele ning seeläbi kaljukotkale. Sellest tulenevalt näeb kaitseala valitseja vajadust koostada liikidele eksperthinnang, et tagada nende sh elupaikade soodne seisund. Eraldi hindamist vajab ka tegevusega kaasneva mõju avaldumine 4 km raadiusesse jäävale must- toonekurele (hinnang sellele, kas projektis kavandatu on piisav liigi seisukohast ning kas kavandatu omab ainult negatiivset mõju liigile). Põllumajandus- ja Toiduamet ei kaasa keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu koostamisse eksperti ning pöördub selgitamist vajavate asjaolude lahendamiseks ehitusloa taotleja poole. Võttes arvesse haldusmenetluse seaduse § 6, KeHJS § 61 lõike 1 ja Keskkonnaameti 02.10.2023 kirja nr 6-2/23/18507-3, tuleb RMK-l esitada ekspertarvamus(ed) projektlahendis kavandatud tegevuste mõju kohta metsakanalistele, kaljukotkale ja must- toonekurele.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
Lk 1
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 2
SISUKORD
MAAPARANDUSEHITISTE PROJEKTEERIMISTINGIMUSED ........................................................... 4 RMK lähteülesanne ja muud projekteerimise lähtematerjalid............................................................. 11 TABEL 1. EHITATUD VÕI REKONSTRUEERITUD MAAPARANDUSEHITISTE TEHNILISED
PROJEKTANDMED ....................................................................................................................... 32 TABEL 2a. KUIVENDUSSÜSTEEMI REKONSTRUEERIMISE- JA EHITUSTÖÖDE KOONDMAHUD . 33
TABEL 2b. TEEDE REKONSTRUEERIMISE- JA EHITUSTÖÖDE KOONDMAHUD .......................... 34 TABEL 3. VAJALIKE EHITUSMATERJALIDE JA –TOODETE ANDMED ........................................... 36
SELETUSKIRI ............................................................................................................................... 37
1. Üldosa ................................................................................................................................. 37 Tabel 4. Rekonstrueeritavate maaparandusehitiste üldandmed ........................................................ 38
ASUKOHA PLAAN, M 1:40 000 ...................................................................................................... 41 2. Uurimistööd ......................................................................................................................... 42
Tabel 5. Uurimistööde loetelu ......................................................................................................... 46
Tabel 6. Reeperite loetelu .............................................................................................................. 47 3. Geoloogia ja mullastik .......................................................................................................... 47
4. Kultuurtehnilised tööd ........................................................................................................... 48 4.1. Trasside ettevalmistustööd ................................................................................................... 48
4.2. Üldnõuded ettevalmistustöödele ............................................................................................ 49
5. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine ................................................................................... 50 5.1. Kuivendussüsteemi projekteerimine ...................................................................................... 50
5.2. Kuivendussüsteemi ehitamine ............................................................................................... 50 6. Truubid ................................................................................................................................ 51
6.1. Truupide projekteerimine ...................................................................................................... 51 6.2. Truupide ehitamine ............................................................................................................... 52
7. Teede rekonstrueerimine ...................................................................................................... 53
7.1. Teede projekteerimine .......................................................................................................... 53 Tabel 7.1. Teede rajatised .............................................................................................................. 54
Tabel 7.2. Teede katendite kandevõime arvutus (Odemarki valem) ................................................... 54 7.1.1. Veskijõe - Tõldsilla tee .......................................................................................................... 55
7.1.2. Tusari - Takkavalla tee ......................................................................................................... 55
7.1.3. Tusari - Takkavalla harutee ................................................................................................... 56 7.2. Teede ehitamine .................................................................................................................. 56
8. Keskkonnakaitse .................................................................................................................. 57 8.1. Ebasoodsate keskkonnamõjude vähendamine ....................................................................... 62
8.1.1. Tuletõrjetiigi rekonstrueerimine ............................................................................................. 62
8.1.2. Settebasseinide rajamine ...................................................................................................... 62 8.1.3. Keskkonnakaitselised tehnoloogilised nõuded kuivendussüsteemide ja teede rekonstrueerimisel
63
9. Ehitustöödele seatud piirangud ............................................................................................. 64
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 3
9.1. Tehnovõrgud ja kommunikatsioonid ...................................................................................... 64
9.2. Riigiteed .............................................................................................................................. 64
9.3. Eraisikute ja ettevõtete tingimused/piirangud .......................................................................... 65 10. Juhenddokumendid .............................................................................................................. 66
11. Töömahtude tabelid .............................................................................................................. 67 Tabel 8. Kultuurtehniliste tööde ja veejuhtme kaevetööde mahud ..................................................... 68
Tabel 9. Rekonstrueeritavate, ehitatavate ja uuendatavate truupide tööde mahud.............................. 70
TABEL 10. Truupide/veeviimarite koguste ja ehitusmaterjalide kogused ............................................ 73 TABEL 11. Rekonstrueeritavate teede katendite mahud ristprofiilide lõikes ........................................ 75
TABEL 12. Keskkonnarajatiste rekonstrueerimise- ja ehitustööde mahud .......................................... 76 TABEL 13a. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise- ja ehitustööde ligikaudne maksumus.................. 77
TABEL 13b. Teede rekonstrueerimise- ja ehitustööde ligikaudne maksumus ..................................... 78
LISAD
Lisa 1a. Ametiasutuste kooskõlastuste koondtabel ja kooskõlastused
Lisa 1b. Maaomanike kooskõlastuste koondtabel
Lisa 2. RMK keskkonnamõjude analüüs
Lisa 3. RMK Koosoleku protokoll
Lisa 4. Maaomanike kooskõlastused (mitte avalik)
Lisa 5. MapInfo (digitaalne lisa)
Lisa 6. Raieala kiht (digitaalne lisa)
Lisa 7. Riigitee 16150 Vaisi-Kuijõe km 4,74 ja Veskijõe-Tõldsilla tee ristumiskoha rekonstrueerimise
põhiprojekt
Lisa 8. Keskkonnamõju hindamise eelhinnang
JOONISED
Projektplaan; M 1:5000.............................................................................. joonis 1
Veskijõe-Tõldsilla tee pikiprofiil; M 1:100/1:5000…................................... joonis 2
Tusari - Takkavalla tee pikiprofiil; M 1:100/1:5000…................................. joonis 3
Tusari - Takkavalla harutee pikiprofiil; M 1:100/1:5000….......................... joonis 4
Eesvoolu 200 (lõigu 200c) pikiprofiil; M 1:100/1:5000…............................ joonis 5.1
Eesvoolu 200 (lõigu 200c) ristprofiilid; M 1:100…...................................... joonis 5.2
Teede tüüpristprofiilid; M 1:100….............................................................. joonis 6
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 4
MAAPARANDUSEHITISTE PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 5
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 6
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 7
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 8
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 9
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 1
0
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 1
1
RMK lähteülesanne ja muud projekteerimise lähtematerjalid
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 1
2
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 1
3
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
Lk 1
4
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
Lk 1
5
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 1
6
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 1
7
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 1
8
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 1
9
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 2
0
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 2
1
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 2
2
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 2
3
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
Lk 2
4
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
Lk 2
5
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 2
6
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 2
7
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 2
8
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 2
9
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 3
0
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 3
1
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja
Nõmmemaa külad
Lk 3
2
TABEL 1. EHITATUD VÕI REKONSTRUEERITUD MAAPARANDUSEHITISTE
TEHNILISED PROJEKTANDMED
Tehniliste andmete nimetus Mõõt- ühik
Uue ehitise või
lisanduva osa
andmed
Likv. osa
andmed
Rek. osa
andmed
Uue ehitise või
lisanduva osa
andmed
Likv. osa
andmed
Rek. osa
andmed
Uue ehitise või
lisanduva osa
andmed
Likv. osa
andmed
Rek. osa
andmed
Kraavkuivenduse maa-ala pindala
ha 178,8 45,3 - 224,1
Eesvool km Kuivenduskraavid km Sildade arv tk Truupide arv tk 12 5 2 4 23 Purrete arv tk
Settebasseinide arv tk 3 1 4 Tuletõrjetiikide arv tk 1 1
Tehniliste andmete nimetus Mõõt- ühik
Uue ehitise või
lisanduva osa
andmed
Likv. osa
andmed
Rek. osa
andmed
Uue ehitise või
lisanduva osa
andmed
Likv. osa
andmed
Rek. osa
andmed
Uue ehitise või
lisanduva osa
andmed
Likv. osa
andmed
Rek. osa
andmed
Tee pikkus km 3,87 1,52 0,39 5,77 Teekraavi pikkus km Sõiduki mahasõidukohtade arv
tk 21 9 5 35
Sõiduki möödasõidukohtade arv
tk 1 1
Sõiduki tagasipööramiskohtade arv
tk 1 1
Teetruupide arv tk 1 1 2
Settebasseinide arv tk 1 1
Keskkonnakaitserajatiste andmed
IV
Maaparandushitise kood
Maaparandusehitise lühitähis
Toimiku nimi
Tee järk 5310823
Tusari - Takkavalla harutee
TALLIMETSA TEEDE JA MAAPARANDUSEHITISTE
REK 2021 EH5
Tee number teeregistris
Veskijõe - Tõldsilla tee IV
5310051
Tusari - Takkavalla tee IV
5310820
Tee nimetus
EH2
Metsamaal paikneva kuivendussüsteemi maa-ala
pindala
Eesvoolude ja kuivenduskraavide ning neil paiknevate rajatiste andmed
Keskkonnakaitserajatiste andmed
Maaparandusehitisi teenindava tee andmed
Maaparandusehitise lühitähis EH1
Maaparandussüsteemi kood 4110380010080 Veskijõe - Tõldsilla tee
101 TALLIMETSA TEEDE JA
MAAPARANDUSEHITISTE REK 2021
EH4
4110370030020 Tusari - Takkavalla tee
101 Tusari - Takkavalla harutee
102 TALLIMETSA TEEDE JA
MAAPARANDUSEHITISTE REK 2021
EH6
4110380010080
SAUNAMÄE(TP-603)
001 TALLIMETSA TEEDE JA
MAAPARANDUSEHITISTE REK 2021
EH3
K O
K K
U (
U U
S +
R E
K )
K O
K K
U (
U U
S +
R E
K )
Maaparandushitise nimetus
4110370020070 TALLIMETSA-
TÕLDSILLA(TTP-453) 003
TALLIMETSA TEEDE JA MAAPARANDUSEHITISTE
REK 2021
TALLIMETSA TEEDE JA MAAPARANDUSEHITISTE
REK 2021
Maaparandussüsteemi kood
Maaparandushitise nimetus
Toimiku nimi
4110370030020 TALLIMETSA-
TÕLDSILLA(TTP-453) Maaparandushitise kood 001
4110370030020
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
Lk 3
3
TABEL 2a. KUIVENDUSSÜSTEEMI REKONSTRUEERIMISE- JA EHITUSTÖÖDE KOONDMAHUD
EH1 EH2 EH3 EH4 EH5 EH6 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 1 ETTEVALMISTUSTÖÖD
2 Madala võsa langetamine, koondamine hunnikutesse ja väljavedu või likvideerimine, Ø 2-8 cm
ha 1,61 0,30 0,35 0,35 0,16 2,78
3 Kõrge võsa langetamine, koondamine hunnikutesse ja väljavedu või likvideerimine, Ø 2-8 cm
ha 1,03 0,57 0,64 0,02 2,26
4 Peenpuistu likvideerimine mootorsaega Ø 8-15 cm ha 0,99 0,53 0,53 0,02 2,07 5 Jämepuistu likvideerimine mootorsaega Ø ≥15 cm ha 0,69 0,55 0,35 0,02 1,61 6 Peenpuistu tüveste vedu kuni 300m (Ø 8-15 cm) ha 0,99 0,53 0,53 0,02 2,07
7 Jämepuistu tüveste vedu kuni 300m (Ø ≥15 cm) ha 0,69 0,55 0,35 0,02 1,61
8 Puittaimestiku kändude juurimine ha 4,32 1,96 1,87 8,15 9 Lamapuidu likvideerimine tm 16,11 10,80 26,92
10 Veeviimarite paigaldus kraavi mullavalli alla (DN300, L=8m)
tk 16 4 20
11 Koprapaisude likvideerimine (3 korda) tk
12 Kivide teisaldamine töötsoonist eemale m³
13 Ehitusaegsete filtratsioonitõkke ekraanide paigaldus ja ehitustööde lõpus likvideerimine
tk 1 1
14 VEEJUHTMED 15 Uute veejuhtmete mahamärkimine km 0,22 0,22
16 Veejuhtmete kaevamine ekskavaatoriga (sh. täiendav kaeve ja kraavilaiend), I-II gr. pinnas
m³ 6960 2926 929 10815
17 Veejuhtmete kaevamine ekskavaatoriga, III gr. pinnas m³
18 Sette ekspluatatsioonieelne eemaldus (10% põhikaeve mahust)
m³ 696 293 93 1081
19 Mullavallide laialiajamine ja tasandamine (sh vanad kraavivallid)
m³ 4254 1897 494 6645
20 Voolutakistuste eemaldamine veejuhtme sängist m
21 Kivide (Ø ≥30 cm) paigaldamine veejuhtmetesse (min 1 tk iga 20 m tagant)
tk 46 59 29 134
22 TRUUBID 23 Truupide mahamärkimine tk 17 6 1 1 25
24 Ø 30-100 cm (r/b + plast) truubi torude väljatõstmine ja utiliseerimine
m 39 34 8 9 90
25 Otsakute lammutus (kivi; r/b) ja utiliseerimine m³ 4 4 1 1 10
26 plasttruup Ø30 cm, tüüp 30 PT, SN8 m 27 plasttruup Ø40 cm, tüüp 40 PT, SN8 m 66 18 84 28 plasttruup Ø50 cm, tüüp 50PT, SN8 m 72 18 12 12 114 29 plasttruup Ø60 cm, tüüp 60 PT, SN8 m 9 9 18 30 plasttruup Ø80 cm, tüüp 80 PT, SN8 m 9 10 19 31 plasttruup Ø100 cm, tüüp 100 PT, SN8 m 32 plasttruup Ø120 cm, tüüp 120 PT, SN8 m
33 terastruup Ø100 cm, tüüp 100 TT, ümartoru; S235; S=2,0 mm; Zn=70μm
m
34 terastruup Ø120 cm, tüüp 120 TT, ümartoru; S235; S=2,0 mm; Zn=70μm
m
35 terastruup Ø140 cm, tüüp 140 TT, ümartoru; S235; S=2,0 mm; Zn=70μm
m
36 terastruup Ø160 cm, tüüp 160 TT, ümartoru; S235; S=2,0 mm; Zn=70μm
m
37 Ø30MAO. Truubi mattotsak 2 otsakut 38 Ø40MAO. Truubi mattotsak 2 otsakut 1 1 39 Ø50MAO. Truubi mattotsak 2 otsakut 40 Ø40MAOK. Truubi mattotsak kivikindlustusega 2 otsakut 6 2 8 41 Ø50MAOK. Truubi mattotsak kivikindlustusega 2 otsakut 8 2 10 42 Ø60MAOK. Truubi mattotsak kivikindlustusega 2 otsakut 1 1 2 43 Ø80MAOK. Truubi mattotsak kivikindlustusega 2 otsakut 44 Ø40KOK. Truubi kiviotsak kivikindlustusega 2 otsakut 45 Ø50KOK. Truubi kiviotsak kivikindlustusega 2 otsakut 1 1 2 46 Ø60KOK. Truubi kiviotsak kivikindlustusega 2 otsakut 47 Ø80KOK. Truubi kiviotsak kivikindlustusega 2 otsakut 1 1 2 48 Ø100KOK. Truubi kiviotsak kivikindlustusega 2 otsakut 49 Ø120KOK. Truubi kiviotsak kivikindlustusega 2 otsakut 50 Ø140KOK. Truubi kiviotsak kivikindlustusega 2 otsakut 51 Ø160KOK. Truubi kiviotsak kivikindlustusega 2 otsakut 52 Veetõrje truubi ehitamisel tund 4 4 8 53 MUUD MAHUD
54 Teekatte taastamine (kruus) m3
55 Veejuhtme täitmine (min. pinnas) m3 170 170 56 Truubi tähispostid tk 2 2 57 Puitaluse ehitamine tm 58 Täiendav kaeve (sh vana truubi eemaldamiseks) m3 275 70 20 25 390 59 Epoksüvärv EH100 terastorule kg 60 Geotekstiil NGS2 terastorule m2
61 Truubi setetest puhastamine, plasttruup Ø50, setet üle 1/2 Ø
m 10 10
62 KESKKONNARAJATISED
63 Keskkonnarajatise kaeve ekskavaatoriga, I-II gr. pinnas
m³ 1180 162 116 1458
64 Kaevepinnase laialiplaneerimine buldooseriga m³ 1047 97 70 1214 65 TT veevõtukoha tähis kompl. 1 1 66 MUUD TÖÖD 67 Nõuetekohase teostusmõõdistuse koostamine töö 1
Jrk. nr
Mõõt- ühik
sealhulgasEhitustöö kirjeldus Maht
Kokku
1
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
Lk 3
4
TABEL 2b. TEEDE REKONSTRUEERIMISE- JA EHITUSTÖÖDE KOONDMAHUD
Jrk. nr.
Ehitustöö kirjeldus Mõõtühik
Maht sealhulgas
Kokku
Veskijõe - Tõldsilla
tee
Tusari - Takkavalla
tee
Tusari - Takkavalla
harutee
EH4 EH5 EH6
1 2 3 4 5 6 7 1 Tee koondpikkus m 3866 1515 386 5767 2 Ettevalmistustööd
3 Tee parameetrite ja -elementide mahamärkimine (telg, servad, kraavide siseservad)
m 3866 1515 386 5767
4 Tee rajatiste mahamärkimine tk 23 9 5 37
5 Teemulde mahalükkamine/koorimine/buldooserdamine
m3 60 70 130
6 Mullatööd / teemulde kujundamine
7 Teemulde töötlemine profiili koos teekraede likvideerimisega ning mulde tihendamisega
m2 23196 9090 2316 34602
8 Teemulde laiendus+lisatäide kohapealse pinnasega / mahalükkamisel/N kaevamisel saadud
m3 34 34
9 Tee mulde ehitus juurdeveetavast pinnasest (l/krl) koos tihendamisega
m3
10 Kattekonstruktsiooni rajamine
11 Geotekstiili NGS4 (MD/CMD ≥20kN/m), laiusega 5,0 m, paigaldamine tihendatud ja profileeritud muldkehale
m2 19030 7475 1830 28335
12 Kruusast teealuse ehitamine koos tihendamisega. Kruus fr 0/63 mm. Pos 3, H=20-30 cm
m 3866 1515 386 5767
13 sh kruus fr 0/63 mm (Pos 3), geomeetriline maht
koos hanke, pealelaadimise ja veoga m3 3891 1525 373 5789
14 Kruusast teekatte ehitamine koos tihendamisega. Kruus fr 0/32 mm. Pos 6, H=10 cm
m 3866 1515 386 5767
15 sh kruus fr 0/31,5 mm (Pos 6), geomeetriline maht
koos hanke, pealelaadimise ja veoga m3 1793 703 172 2667
16 Tee rajatised (muldkeha ja katendi ehitamine koos tihendamisega) 17 M1 - Mahasõidukoht (A=4,5m, R=10m, L=20m) tk 18 Kruus fr 0/31,5 (pos 6), H=10 cm m3
19 Kruus fr 0/63 mm (pos 3), H=20-30 cm (sõltuvalt tee
katendikonstruktsioonilt konkreetsel lõigul m3
20 Geotekstiil NGS4 (MD/CMD ≥20kN/m), 5,0 m lai m2
21 Muldkeha (kohapealse pinnasega /
mahalükkamisel/N kaevamisel saadud), H=30 cm m3
22 M2 - Mahasõidukoht (A=4,5m, R=10m, L=30m) tk 23 Kruus fr 0/31,5 (pos 6), H=10 cm m3
24 Kruus fr 0/63 mm (pos 3), H=20-30 cm (sõltuvalt tee
katendikonstruktsioonilt konkreetsel lõigul m3
25 Geotekstiil NGS4 (MD/CMD ≥20kN/m), 5,0 m lai m2
26 Muldkeha (kohapealse pinnasega /
mahalükkamisel/N kaevamisel saadud), H=30 cm m3
27 M3 - Mahasõidukoht (A=4,5m, R=10m, L=10m) tk 8 7 3 18 28 Kruus fr 0/31,5 (pos 6), H=10 cm m3 72 63 27 162
29 Kruus fr 0/63 mm (pos 3), H=20-30 cm (sõltuvalt tee
katendikonstruktsioonilt konkreetsel lõigul m3 170 149 64 383
30 Geotekstiil NGS4 (MD/CMD ≥20kN/m), 5,0 m lai m2 800 700 300 1800
31 Muldkeha (kohapealse pinnasega /
mahalükkamisel/N kaevamisel saadud), H=30 cm m3 36 36
32 M5 - Mahasõidukoht (A=4,5m, R=5m, L=10m) tk 11 1 12 33 Kruus fr 0/31,5 (pos 6), H=10 cm m3 69 6 76
34 Kruus fr 0/63 mm (pos 3), H=20-30 cm (sõltuvalt tee
katendikonstruktsioonilt konkreetsel lõigul m3 164 15 179
35 Geotekstiil NGS4 (MD/CMD ≥20kN/m), 5,0 m lai m2 770 70 840
36 Muldkeha (kohapealse pinnasega /
mahalükkamisel/N kaevamisel saadud), H=30 cm m3
37 M7 - Mahasõidukoht (A=4,5m, R=12,5m, L=20m) tk 1 1 2 38 Kruus fr 0/31,5 (pos 6), H=10 cm m3 17 17 35
39 Kruus fr 0/63 mm (pos 3), H=20-30 cm (sõltuvalt tee
katendikonstruktsioonilt konkreetsel lõigul m3 36 36 72
40 Geotekstiil NGS4 (MD/CMD ≥20kN/m), 5,0 m lai m2 212 212 424
41 Muldkeha (kohapealse pinnasega /
mahalükkamisel/N kaevamisel saadud), H=30 cm m3
42 M9 - Mahasõidukoht (A=4,5m, R=12,5m, L=50m) tk 2 2 43 Kruus fr 0/31,5 (pos 6), H=10 cm m3 64 64
44 Kruus fr 0/63 mm (pos 3), H=20-30 cm (sõltuvalt tee
katendikonstruktsioonilt konkreetsel lõigul m3 134 134
45 Geotekstiil NGS4 (MD/CMD ≥20kN/m), 5,0 m lai m2 788 788
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 3
5
46 Muldkeha (kohapealse pinnasega /
mahalükkamisel/N kaevamisel saadud), H=30 cm m3
47 R-T- teede T-kujuline ristmik tk 48 Kruus fr 0/31,5 (pos 6), H=10 cm m3
49 Kruus fr 0/63 mm (pos 3), H=20-30 cm (sõltuvalt tee
katendikonstruktsioonilt konkreetsel lõigul m3
50 Geotekstiil NGS4 (MD/CMD ≥20kN/m), 5,0 m lai m2
51 Muldkeha (kohapealse pinnasega /
mahalükkamisel/N kaevamisel saadud), H=30 cm m3
52 TP-T - T-kujuline tagasipööramise koht tk 1 1 53 Kruus fr 0/31,5 (pos 6), H=10 cm m3 70 70
54 Kruus fr 0/63 mm (pos 3), H=20-30 cm (sõltuvalt tee
katendikonstruktsioonilt konkreetsel lõigul m3 153 153
55 Geotekstiil NGS4 (MD/CMD ≥20kN/m), 5,0 m lai m2 722 722
56 Muldkeha (kohapealse pinnasega /
mahalükkamisel/N kaevamisel saadud), H=30 cm m3 58 58
57 TT teenindusplats (6x40m (TT ääres 25 m); R=15m) tk 1 1 58 Kruus fr 0/31,5 (pos 6), H=10 cm m3 15 15
59 Kruus fr 0/63 mm (pos 3), H=20-30 cm (sõltuvalt tee
katendikonstruktsioonilt konkreetsel lõigul m3 33 33
60 Geotekstiil NGS4 (MD/CMD ≥20kN/m), 5,0 m lai m2 184 184
61 Muldkeha (kohapealse pinnasega /
mahalükkamisel/N kaevamisel saadud), H=30 cm m3 53 53
62 TP-R - ringikujuline tagasipööramise koht tk 63 Kruus fr 0/31,5 (pos 6), H=10 cm m3
64 Kruus fr 0/63 mm (pos 3), H=20-30 cm (sõltuvalt tee
katendikonstruktsioonilt konkreetsel lõigul m3
65 Geotekstiil NGS4 (MD/CMD ≥20kN/m), 5,0 m lai m2
66 Muldkeha (kohapealse pinnasega /
mahalükkamisel/N kaevamisel saadud), H=30 cm m3
67 TP-S - silmusekujuline tagasipööramise koht tk 68 Kruus fr 0/31,5 (pos 6), H=10 cm m3
69 Kruus fr 0/63 mm (pos 3), H=20-30 cm (sõltuvalt tee
katendikonstruktsioonilt konkreetsel lõigul m3
70 Geotekstiil NGS4 (MD/CMD ≥20kN/m), 5,0 m lai m2
71 Muldkeha (kohapealse pinnasega /
mahalükkamisel/N kaevamisel saadud), H=30 cm m3
72 R - teede nelikristmik tk 73 Kruus fr 0/31,5 (pos 6), H=10 cm m3
74 Kruus fr 0/63 mm (pos 3), H=20-30 cm (sõltuvalt tee
katendikonstruktsioonilt konkreetsel lõigul m3
75 Geotekstiil NGS4 (MD/CMD ≥20kN/m), 5,0 m lai m2
76 Muldkeha (kohapealse pinnasega /
mahalükkamisel/N kaevamisel saadud), H=30 cm m3
77 MM - Mahasõidukoht maanteelt tk 1 1 78 Raadamine m² 403 403
79 Liiklusmärgi eemaldamine (koos postidega, vundamentidega)
tk 1 1
80 Ehituseks sobimatu pinnase kaevandamine m³ 127 127
81 Muldkeha ehitamine kohalikust pinnasest (täitepinnas dreenkihi alla) (k≥0,5m/24h)
m³ 12 12
82 Dreenkiht (k≥1 m/24h), hmin=20 cm m2 320 320 83 Mulde aluspinna planeerimine ja tihendamine m2 360 360 84 Geotekstiil NGS4 m2 250 250 85 Olemasoleva katendi freesimine, h=2 cm m2 6 6 86 Killustikalus kiilumismeetodil (fr. 32/63 mm), h=20 cm m2 184 184 87 Kruusalus (pos.3 või 4, segu 0/63), h=20 cm m2 133 133
88 Purustatud kruus (pos.6, segu 0/31,5), h=12 cm m2 121 121
89 Tihedast asfaltbetoonist AC 16 surf kiht, h=4 cm m2 133 133
90 Poorsest asfaltbetoonist AC 20 base kiht, h=5 cm m2 127 127
91 Peenarde kindlustamine (pos.6, segu 0/31,5), h=9 cm m2 40 40
92 Liiklusmärk koos posti ja vundamendiga (nr 222, 221, 341, 134a, 135a
tk 5 5
93 Liiklusmärk (nr 644, 816, 891b ilma postita) tk 4 4 94 Muru kasvualuse rajamine ja külv, hmin = 10 cm m² 148 148 95 Muud tööd 96 Nõuetekohase teostusmõõdistuse koostamine töö 1 1
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
Lk 3
6
TABEL 3. VAJALIKE EHITUSMATERJALIDE JA –TOODETE ANDMED
Jrk. nr
Ehitusmaterjali või -toote nimetus Mõõtühik Kogus
1 2 3 4 1
2 Ø 30 cm profileeritud plasttoru, SN8 (sh veeviimarid, L=8m)
m 160
3 Ø 40 cm profileeritud plasttoru, SN8 m 84 4 Ø 50 cm profileeritud plasttoru, SN8 m 114 5 Ø 60 cm profileeritud plasttoru, SN8 m 18 6 Ø 80 cm profileeritud plasttoru, SN8 m 19 7 Ø 100 cm profileeritud plasttoru, SN8 m 0 8 Ø 120 cm profileeritud plasttoru, SN8 m 0 9 Ø100 cm terastoru; S235; S=2,0 mm; Zn=70μm m 0
10 Ø120 cm terastoru; S235; S=2,0 mm; Zn=70μm m 0 11 Ø140 cm terastoru; S235; S=2,0 mm; Zn=70μm m 0 12 Ø160 cm terastoru; S235; S=2,0 mm; Zn=70μm m 0 13 Kivid Ø 15-30 cm m³ 84 14 Geotekstiil NGS2 m² 378 15 Huumusmuld m³ 74 16 Erosioonitõkkematt, džuudikiust võrguga m² 1516 17 Heinaseeme kg 45 18 Puuvaiad tk 8544 19 Teekatte taastamine (kruus) m³ 0 20 Veejuhtme täitmine (min. pinnas) m³ 170 21 Truubi tähispostid tk 2 22 Puitaluse ehitamine tm 0,0 23 Epoksüvärv EH100 terastorule kg 0 24 Geotekstiil NGS2 terastorule m2 0 25
26 1. profiili geotekstiil (MD ja CMD ≥ 7 kN/m) filtratsioonitõkke ekraanidele
m² 20
27 Kivid Ø 30-40 cm ekraanidele tk 6 28 Ümarpuit ∅10...15 cm, L=2,0 m ekraanidele tk 4 29 Hagupunutis või puitlaastuga filterkotid m3 5 30 31 TT veevõtukoha tähis tk 1
Truupide torustikud ja otsakud, veeviimarid ja kindlustised
Settebasseinid ja tuletõrjetiigid
Filtratsioonitõkke ekraanid
Jrk. nr
Ehitusmaterjali või -toote nimetus Mõõtühik Veskijõe - Tõldsilla
tee
Tusari - Takkavalla
tee
Tusari - Takkavalla
harutee KOKKU
32 Kruus fr 0/31,5 (pos 6) m³ 2036 789 263 3089 33 Kruus fr 0/63 mm (pos 3) m³ 4447 1725 572 6744 34 Geotekstiil NGS4, 5,0 m lai m² 21718 8457 2918 33094
35 Muldkeha (kohapealne mineraalpinnas), laiendamiseks ja lisatäiteks
m³ 181 0 0 181
Märkus: Geosünteetide kogused on arvutatud ilma ülekatteta; Puistematerjali mahud on profiilsed
36 Muldkeha ehitamine kohalikust pinnasest (täitepinnas dreenkihi alla) (k≥0,5m/24h)
m³ 12 0 0 12
37 Dreenkiht (k≥1 m/24h), hmin=20 cm m2 320 0 0 320 38 Geotekstiil NGS4 m2 250 0 0 250
39 Killustikalus kiilumismeetodil (fr. 32/63 mm), h=20 cm
m2 184 0 0 184
40 Kruusalus (pos.3 või 4, segu 0/63), h=20 cm m2 133 0 0 133
41 Purustatud kruus (pos.6, segu 0/31,5), h=12 cm m2 121 0 0 121
42 Tihedast asfaltbetoonist AC 16 surf kiht, h=4 cm m2 133 0 0 133
43 Poorsest asfaltbetoonist AC 20 base kiht, h=5 cm
m2 127 0 0 127
44 Peenarde kindlustamine (pos.6, segu 0/31,5), h=9 cm
m2 40 0 0 40
45 Liiklusmärk koos posti ja vundamendiga (nr 222, 221, 341, 134a, 135a
tk 5 0 0 5
46 Liiklusmärk (nr 644, 816, 891b ilma postita) tk 4 0 0 4
47 Muru kasvualuse rajamine ja külv, hmin = 10 cm m² 148 0 0 148
Teede ja teede rajatiste materjalid
Maantee mahasõidukoha materjalid (riigiteelt mahasõidukoha projektist)
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
Lk 3
7
SELETUSKIRI
1. Üldosa
Käesolev projekt on koostatud REK Projekt OÜ (MATER reg kood MP0322-00, MU0322-00) poolt
Riigimetsa Majandamise Keskuse tellimusel.
Töö objektiks on Riigimetsa Majandamise Keskuse Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede
rekonstrueerimise projekti koostamine.
Maaparandusehitised asuvad Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa
külades. Objektile pääseb 16150 Vaisi - Kuijõe kõrvalmaanteelt ja 11230 Harju-Risti - Riguldi – Võntküla
kõrvalmaanteelt.
Ehitusprojekti rakendamisel aluseks võetavate normide loetelu:
Maaparandusseadus (vastu võetud 16.05.2018);
28.03.2019 määrus nr 38 „Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded”;
19.12.2018 määrus nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded”;
06.05.2019 määrus nr 45 „Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid“;
05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“;
03.08.2015 määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“;
11.06.2015 määrus nr 34 „Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded“;
13.12.2018 määrus nr 72 „Ehitamise dokumenteerimise ja ehitusdokumentide täpsemad
nõuded ning ehitusdokumentide säilitamise ja üleandmise nõuded”;
23.11.2018 määrus nr 63 „Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri põhimäärus”;
20.12.2018 määrus nr 79 „Maaparandussüsteemi ehitamise üle omanikujärelevalve tegemise
nõuded”;
14.12.2018 määrus nr 74 „Maaparandussüsteemi kasutusloa ja väikesüsteemi kasutusloa ning
nende taotluste sisu nõuded”;
10.12.2018 määrus nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord”.
Rekonstrueeritavad maaparandusehitised jagunevad alljärgnevalt:
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
Lk 3
8
Tabel 4. Rekonstrueeritavate maaparandusehitiste üldandmed
kood nimetus rek
pindala ha
Veskijõe - Tõldsilla
tee
Tusari - Takkavalla
tee
Tusari - Takkavalla
harutee 1 2 3 4 5 6 7 8 9
EH1 4110370030020 001 TALLIMETSA-
TÕLDSILLA(TTP-453) 178,8
EH2 4110370020070 003 TALLIMETSA-
TÕLDSILLA(TTP-453) 45,3 1,03
EH3 4110380010080 001 SAUNAMÄE(TP-603) - EH4 4110380010080 101 Veskijõe - Tõldsilla tee - 3,87 EH5 4110370030020 101 Tusari - Takkavalla tee - 1,52 EH6 4110370030020 102 Tusari - Takkavalla harutee - 0,39
224,1 3,87 1,52 0,39 1,03
Ehitise lühi- tähis
KOKKU
EESVOOL (UUENDUS ja HOOLDUS),
km
Maaparandussüsteemi kood
Maaparandusehitise Tee (REK), km
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
Lk 3
9
Käesoleva projektiga on ette nähtud korrastada EH2 eesvool nr 200 (lõigud 200a, 200b ja 200c)
kogupikkusega 1,03 km.
Projektiga rekonstrueeritakse 3 teed kogupikkusega 5,77 km.
Veskijõe-Tõldsilla tee (nr 5310051; 3,87 km; EH4) rekonstrueeritav lõik algab 16150 Vaisi - Kuijõe
kõrvalmaanteelt ja lõpeb metsakvartalil VP504 er 15.
Tusari - Takkavalla tee (nr 5310820; 1,52 km; EH5) rekonstrueeritav lõik algab Veskijõe-Tõldsilla
teelt ja lõpeb Tusari - Takkavalla haruteega ristumisel.
Tusari - Takkavalla harutee (nr 5310823; 0,39 km; EH6) rekonstrueeritav lõik algab Tusari -
Takkavalla teelt ja lõpeb metsakvartalite VP183 ja VP184 vahelisel sihil.
Teed projekteeritakse vastavalt IV järgu tee nõuetele (Keskkonnaministri 11.06.2015. määrus nr 34
„Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded“).
Käesoleva objekti alal paiknevad allpool nimetatud maapealsed tehnorajatised:
ELERING:
a. Elektriõhuliin 35-110kV (Kõrgepingeliin) L019A, Nõva – Aulepa.
Tehnorajatise asukoht koos nimetusega on esitatud Projektplaanil (joonis 1).
Tugimaterjalidena olid kasutusel RMK poolt koostatud lähteülesanne, RMK poolt koostatud
Keskkonnamõjude analüüs, Keskkonnaameti seisukoht (06.01.2021 nr 7-9/20/20921-2 ja 26.02.2021
nr 7-9/20/20921-4), Transpordiameti (endise Maanteeameti) nõuded ristumiskoha rekonstrueerimiseks
nr 15-2/20/56274-2, MapInfo infosüsteemi kihid, mullastiku kaart (M 1:5000), reljeefplaan (M 1:5000).
Objekti asukoha plaan on esitatud lk 42. Alusena on kasutatud Maa-ameti baaskaarti.
Rekonstrueeritavad maaparandusehitised asuvad osaliselt Suursoo-Leidissoo hoiualal, kus asub I
kaitsekategooria taimeliigi Juncus squarrosus (nõmmluga) elupaik ja III kaitsekategooria taimeliigi
Myrica gale (harilik porss) elupaik. Keskkonnamõjude analüüsi järgi kaitstavate taimeliikide elupaikade
alal või nendega piirnevalt töid ei kavandata. Suursoo-Leidissoo hoiualal asuvad hoiuala kaitse-
eesmärgiks nimetatud elupaigatüübid rabad (7110*), vanad loodusmetsad (9010*) ning siirdesoo- ja
rabametsad (91D0*). Hoiualale ulatub kaitstava II kategooria loomaliigi Accipiter gentilis (kanakull)
elupaik ning mitmete III kaitsekategooria loomaliikide elupaigad. Rekonstrueeritavat ala läbib Nõva jõgi,
mis on lõhejõgi Veskijõe–Tõldsilla teest suubumiseni merre. Looduskaitseseaduse järgi on keelatud
lõhe kudemis- ja elupaigaks oleval veekogul või veekogu lõigul uute paisude rajamine ja olemasolevate
paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja
hüdroloogilise režiimi muutmine.
Kvartalid VP054 ja VP055 ei asu looduskaitselistel aladel, kuid kvartalid piirnevad Leidissoo
looduskaitsealaga (Tammetõru ning Suurraba sihtkaitsevööndid) mis kattuvad kaitstava I kategooria
loomaliigi Aquila chrysaetos (kaljukotkas) elupaigaga, kaitstava II kategooria loomaliigi Tetrao urogallus
(metsis) elupaigaga ja mitmete III kaitsekategooria lindude elupaikadega. Lisaks on Suurraba
sihtkaitsevööndi ulatuses registreeritud Leidissoo looduskaitseala kaitse-eesmärgiks nimetatud
elupaigatüüp looduslikus seisundis rabad (7110*) ning Tammetõru sihtkaitsevööndis elupaigatüüp
vanad loodusmetsad (9010*). Vanad loodusmetsad on 2019 inventuuri järgi 70-90 a kuivad männikud,
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 4
0
üksikpuud kuni 150 a ning kujunevad 30a elupaigaks 9010. Kvartalitel VP054 ja VP055 on
keskkonnaregistris registreeritud mitmete kaitstavate III kategooria loomaliikide (nt Turdus viscivorus
(hoburästas), Tetrao tetrix (teder)) elupaigad.
Objektil asuvad Maardla nr 265 (liiv) (vt joonis 1).
Maaparandusehitiste rekonstrueerimiseks on PTA (Põllumajandus- ja Toiduamet) Lääne regioon
Haapsalu esindus andnud 21.05.2021.a. projekteerimistingimused nr 6.1-1/24417.
Käesoleva projekti arutelu koosolek toimus 08.06.2022 RMK Paikuse kontoris. Täiendused on
protokollitud (vt lisa 3) ning projekti sisse viidud.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
Lk 4
1
ASUKOHA PLAAN, M 1:40 000
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
Lk 4
2
2. Uurimistööd
Uurimistööd objektil tehti REK Projekt OÜ inseneri Andrei Glazatševi ja Eduard Glazatševi poolt
ajavahemikus 29.09.2021-10.11.2021.a. Tehtud uurimistöödest annab ülevaate tabel 5. Uurimistööde
aruanne on üle antud Põllumajandus- ja Toiduameti (endine Põllumajandusamet) Lääne regioonile ja
RMK-le ning säilitakse REK Projekt OÜ arhiivis.
Uurimistööde käigus mõõdistati (GPS seadmega Spectra SP85; kõrgused on EVRS EH2000
kõrgussüsteemis ja koordinaadid L-EST 97 koordinaatsüsteemis) ja sondeeriti
maaparandussüsteemide teenindavaid teid kogupikkusega 5,77 km ning mõõdistatud eesvoolu nr 200c
pikkusega 0,34 km. Teostati riigiteelt mahasõidukoha seisukorra uurimine ning mõõdistamine GPS
seadmega Spectra SP85. Lisaks sellele hinnati ka objektist väljuvate veejuhtmete äravoolutingimusi ja
tehnilist seisukorda. Objektile paigaldati kokku 9 reeperit (vt tabel 6). Pikettide tähised on paigaldatud
10-15 m mõõdistatud trasside teljest eemale. Töö käigus teostati ka kultuur- ja hüdrotehnilised
uurimised: määrati olemasolevate truupide kõrgused ja põhjakõrgused (mõõdistatud teede ja eesvoolu
aladel) ning sügavused, hinnati nende tehnilist seisukorda, määrati uute truupide rajamise võimalust,
vajadust ja asukohti, veejuhtmete settekihi paksust, rekonstrueerimise vajadust ning puittaimestiku
likvideerimise mahud, selgitati välja puuduliku kuivendusega alad, uuriti settebasseinide rajamise
vajadust ja asukohta. Määrati uute tee- ja kuivenduskraavide rajamise vajadust, olemasolevate
teerajatiste olemasolu ning uute rajatiste rajamise võimalust ja potentsiaalseid asukohti.
Kuivenduskraavide võrk on keskmises seisukorras. Enamus kuivenduskraavidest on settinud ja vajavad
rekonstrueerimist ning osa kraavides settekihipaksus on alla 20 cm ning vajavad vaid hooldamist (nr
101-109, 111, 122, 123, 207, 401 ja Peraküla peakraav). Veejuhtmed on kaetud võsa ning peen- ja
jämepuistuga, esineb lamapuitu (veejuhtmetel nr 115, 118, 203, 204, 205, 206), osade veejuhtmete
mullavallid on künklikud ning vajavad tasandamist (nr 101, 115, 117, 122, 123, 200). Tusari - Takkavalla
tee ja Tusari - Takkavalla harutee ääres paiknevad teekraavid olid korrastatud ca 6.a. tagasi ning
uurimise ajal on settimata ja puittaimestikuga katmata ning seetõttu ei vaja hooldamist ega
rekonstrueerimist. Koprapaise veejuhtmetel ei ole tuvastatud.
Uuriti ka EH3 metsakvartalitel VP054 ja VP055 paiknevate kuivenduskraavide seisukorda. Veejuhtmed
asuvad 5.boniteedi kasvukoha alal ning seetõttu RMK-ga konsulteerides ei ole tarvis projekteerida
veejuhtmete korrastamist ning jätta need täielikult puutumata.
EH2 eesvool nr 200 (lõigud 200a, 200b ja 200c) on erinevas seisukorras olev veejuhe. Alates PK3 0,82
km allavoolu on väiksemal määral settinud (keskmine settekihi paksus võrdub 0,3 m), kaetud võsa ning
peen- ja jämepuistuga. Eesvoolu ümbritsev ala on liigniiske. Veejuhe on keskmiselt 1,3 m sügav, põhja
laiusega 1,0 m. Eesvool vajab rekonstrueerimist lõigul PK3 0,82 km allavoolu (sh 475 m katastriüksusel
Musasilla 53101:001:1200). Katastriüksuselt Musasilla 53101:001:1200 allavoolu olev eesvool on
settimata, liivase põhjaga, voolutakistusteta, sügavusega 1,1-1,2 m ning korrastamist ei vaja. Eesvoolul
paiknevad truubid T15 ja T24 on lagunenud ja nende otsakud on nihkunud ning seetõttu vajavad nad
uute truupidega asendamist. Eesvoolule metsakvartalil VP604 asuvale lõigule on koostatud piki- ja
ristprofiilid koos pinnase lõimisega (vt joonised 5.1 ja 5.2).
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 4
3
Nõva jõgi on looduslik vooluveekogu, mis ristub Veskijõe-Tõldsilla teega PK22 kohal. Veejuhe on 1,5 m
sügav, 8 m lai, rähkse põhjaga laiusega 5 m, settimata ning veevool on takistamata. Tee all paiknev
truup T2 on binokkeltruup (raudbetoon), betoonotsakutega, settimata, torurõngad on paigas. Truup on
piisava pikkusega ning seetõttu vahetamist ei vaja. Truubi T2 kohas teealuse pealtlaius võrdub 7,0 m.
Peraküla pkr (Tusari - Takkavalla teega piirnev veejuhe) algus on al. PK34, mitte PK24 (PK34 on
veejuhtmel ca 10 m katkend, mille all truup puudub ning vesi voolab kraavi 117).
Veskijõe-Tõldsilla tee (nr 5310051; 3,87 km; EH4) rekonstrueeritav lõik algab 16150 Vaisi - Kuijõe
kõrvalmaanteelt (pinnatud kruusatee) ja lõpeb metsakvartalil VP504 er 15. Ristumiskoht asub riigiteega
praktiliselt täisnurga all, kuid selle pöörderaadiused ei võimalda metsaveokitele riigiteele ohutu
väljasõitu ning seetõttu vajab rekonstrueerimist vastavalt Transpordiameti nõuetele. Tee on keskmises
seisukorras olev nii kruuskattega tee (PK0-PK1 ja PK21-PK39) kui ka pinnastee (PK1-PK21).
Kruuskattega lõikudel kulumiskiht puudub ning aluskiht on osaliselt ära kulunud. Ilma katteta lõigule on
peale veetud kruus kihipaksusega ca 10 cm. PK3-PK20 vahelisel lõigul tee paikneb Suursoo-Leidissoo
hoiualal, PK1-PK26 vahelisel lõigul paikneb liigi leiukoha III kat. (loomad) alal. Hoiuala piirkonnas tee
laius võrdub 4 m lai ja trassi laius võrdub 6 m. Lõigul PK0 kuni PK24 teekraavid puuduvad, ümbritsev
ala on kuiv, sest tegemist on liivpinnasega. Alates PK24 kuni tee lõpuni vasakul ääres paikneb
väiksemal määral settinud ja kaetud puittaimestikuga teekraav, teepind on löökaukudega. Lõigule PK0
kuni PK22 uusi veejuhtmeid rajada pole otstarbekas, kuna sellistel lõikudel tee paikneb liivpinnasel ning
läbib hoiuala. Tuginedes uurimistöö tulemustele, tee vajab uue katendikonstruktsiooni ehitamist,
olemasoleva veejuhtme puhastamist, riigiteelt mahasõidukoha rekonstrueerimist, uute
mahasõidukohtade ehitamist ning hoiuala piirkonnas teetrassi laiendamist vähemalt 8,0 m-ni, et oleks
võimalik teostada ehitustööd ning ekspluatatsiooni ajal tagada metsaveokitele liikumist ilma takistusteta.
Lõigul PK22 kuni PK23 tee sisekülg vajab laiendamist, kuna pöörderaadius jääb metsaveokitele
väiksemaks. Teele on koostatud pikiprofiil (joonis 2).
Tusari - Takkavalla tee (nr 5310820; 1,52 km; EH5) rekonstrueeritav lõik algab Veskijõe-Tõldsilla teelt
ja lõpeb Tusari - Takkavalla haruteega ristumisel. Tee on keskmises seisukorras olev sirge kruusatee,
kus kulumiskiht puudub ning aluskiht on ära kulunud. Teel esineb üksikuid löökauke. Tee ääres asuvaid
kraave rekonstrueeriti ca 6.a. tagasi ning uurimise ajal olid nad väga heas tehnilises seisukorras,
settimata, keskmiselt 1,1 m sügavad ning korrastamist ei vaja. Tee mulde pealtlaius varieerub
vahemikus 7,0-8,0 m. Tee asub liivpinnasel (huumushorisondi tüsedus on 5 kuni 20 cm). Tuginedes
uurimistöö tulemustele, tee vajab uue katendikonstruktsiooni ja mahasõidukohtade ehitamist. Teele on
koostatud pikiprofiil (joonis 3).
Tusari - Takkavalla harutee (nr 5310823; 0,39 km; EH6) rekonstrueeritav lõik algab Tusari - Takkavalla
teelt ja lõpeb metsakvartalite VP183 ja VP184 vahelisel sihil. Tee on keskmises seisukorras olev
pinnastee, kraed on tasandamata, pealtlaius võrdub 6,5-7,0 m. Lõigul PK0 kuni PK2 tee on künklik ning
järsult tõusev ja langev. Tee ääres asuvaid kraave rekonstrueeriti ca 6.a. tagasi ning uurimise ajal olid
nad väga heas tehnilises seisukorras, settimata, keskmiselt 0,6 m sügavad. Mõned väiksed lõigud on
ilma languta, kuid on täiesti kuivad, settimata ning hiljuti rekonstrueeritud (sh nendel paiknevad truubid)
ja asuvad liivpinnasel. Tee kandevõimele ja ümbritsevale alale teekraavide languta lõigud ei mõju ning
seetõttu veejuhtmed tuleb jätta olemasolevasse seisundisse. Tee asub liivpinnasel (huumushorisondi
tüsedus on 5 kuni 20 cm). Tuginedes uurimistöö tulemustele, tee vajab uue katendikonstruktsiooni ja
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 4
4
mahasõidukohtade ehitamist, lõigul PK0 kuni PK2 teealuse ühtlustamist. Teele on koostatud pikiprofiil
(joonis 4).
Vastavalt projekteerimistingimustele ja lähteülesandele on uuritud ning kindlaks määratud teede
rajatiste asukohad: mahasõidukohad, tagasipööramiskohad.
Mõõdistatud teedele koostati pikiprofiilid koos pinnase lõimisega (vt joonised 2-4).
Objektil tuvastati kokku 27 torutruupi (T1 kuni T27), sellest 11 tk vajavad rekonstrueerimist, 1 tk
uuendamist (T21 – setetest puhastamist) ning 15 tk jäävad puutumata ehk olemasolevasse seisundisse.
Olemasolevate tuvastatud truupide andmed on esitatud uurimistööde aruande tabelis 4. Tuvastatud
truubid on nii betoontorutruubid, kui plasttorutruubid.
Korras olevad truubid on T1, T2, T4-T7, T9-T14, T16, T17 ja T26. Truup T1 on 16150 Vaisi-Kuijõe
kõrvalmaantee all Veskijõel paiknev binokkeltruup (2x100 cm, raudbetoon) betoonotsakutega, puhas ja
piisava pikkusega. T2 on binokkeltruup (2x150 cm, raudbetoon), betoonotsakutega, settimata,
torurõngad on paigas. T4-T7, T9-T11, T13 ja T14 on plasttorutruubid, mis paiknevad kas tee või
mahasõidukohtade all, mis olid rajatud veejuhtmete rekonstrueerimise ajal ehk ca 6.a. tagasi ning on
settimata, piisavate läbimõõtude ja pikkustega, MAO, MAOK või KOK-tüübi otsakutega. T16 ja T17 on
samamoodi ca 6.a. tagasi rajatud truubid piisavate läbimõõtude ja pikkustega ning korrastamist ei vaja.
Truup T26 asub eramaal ning kraavil, mis ei vaja rekonstrueerimist ning seetõttu truup tuleb jätta
puutumata. Truup T12 asub Nõva jõel ning jääb objektist väljaspoole. Sõltumata sellest uuriti ka selle
truubi seisukorda ning määrati, et tegemist on binokkeltruubiga (2x175 cm, raudbetoon), mis on heas
tehnilises seisukorras, settimata, otsakud on paigas.
Vastavalt valgalade pindalatele, rekonstrueerimist vajavate truupide läbimõõdud on piisavad vee
läbilaskmiseks, kuid on settinud ja ummistunud, betoonrõngad on paigast ära nihkunud ning osaliselt
lagunenud ja amortiseerunud, osa truupide otsakud on nihkunud. Rekonstrueerimist vajavate truupide
pikkused jäävad väiksemaks pärast ehitustööde lõpetamist ning ka seetõttu vajavad nad asendamist
uute plasttorutruupidega. Setetest puhastamist vajava truubi T21 läbimõõt, pikkus ja otsakute seisund
on piisav ka pärast ehitustööde lõppu ja rekonstrueeritava maaparandussüsteemi edaspidiseks
toimimiseks, kuid on väiksemal määral settinud. Seetõttu projekti koostamisel tuleb ette näha
olemasoleva truubi setetest puhastamist.
Uurimistöö kaartidele on märgitud tuvastatud truupide läbimõõdud, pikkused, materjal, otsaku tüüp
(olemasolul). Juhul kui ei olnud võimalik teostada truubi põhja ja maapinna kõrgusarvude mõõdistamist
(puittaimestikku pärast), siis määrati veejuhtme taastatav põhi ja fikseeriti selle sügavus, mis peab
olema pärast truupide ja kraavide rekonstrueerimist.
Uurimistööde ajal tuvastati üks settebassein SB1, mis paikneb kraavil nr 101. Settebassein on väga
heas tehnilises seisukorras, settimata ja taimestikuga katmata, mõõtudega 8x20 m, tüübiga SB-1.
Keskkonnarajatis korrastamist ei vaja. Allavoolu olev kraav on sügavusega 1,2 m, põhja laiusega 0,6
m, settimata, mullavall on tasandatud. Veejuhe korrastamist ei vaja ning on piisavate parameetritega
EH1 äravoolu tagamiseks.
Uurimistööde ajal tuvastati 4 tuletõrjetiiki. TT1, TT2 ja TT3 paiknevad rekonstrueeritavate teede ääres.
TT2 ja TT3 on väga heas tehnilises seisukorras, settimata ning korrastamist ei vaja, aga TT1 on
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 4
5
väiksemal määral settinud ning sellel puudub teenindusplats. TT4 paikneb eramaal ja teedelt kaugemal
ning seetõttu selle korrastamist pole tarvis teostada. Tulenevalt ülaltoodult, TT1 vajab setetest
puhastamist ja uue teenindusplatsi rajamist. Rekonstrueerimisel tuleb säilitada tuletõrjetiigi gabariidid.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
Lk 4
6
Tabel 5. Uurimistööde loetelu
EH1 EH2 EH3 EH4 EH5 EH6 1 Ajutiste reeperite paigaldamine tk 1 5 2 1 9
2 Kultuur- ja hüdrotehnilised uurimised (olemasolevate veejuhtmete sette maht, puittaimestik; veejuhtmetel asuvad truubid)
ha 206,3 47,9 5,3 - - - 259,5
3 Uute kuivenduskraavide ja truupide rajamise vajaduse uurimine
ha 206,3 47,9 5,3 - - - 259,5
4
Eesvoolu tehnilise seisukorra uurimine, osa lõigu mõõdistamine, piketeerimine ja sondeerimine. Rekonstrueerimise vajaduse määramine (sh objektist väljuval lõigul).
km 1,41 1,41
5 Keskkonnarajatiste ehitamise ja rekonstrueerimise vajaduse uurimine
ha 206,3 47,9 5,3 - - - 259,5
6 Tee trassi tehnilise seisukorra uurimine, mõõdistamine, piketeerimine, sondeerimine. Kultuur- ja hüdrotehnilised uurimised teedel.
km 3,87 1,52 0,39 5,77
7
Uute teekraavide rajamise vajaduse uurimine, olemasolevate teerajatiste olemasolu ning uute rajatiste ja truupide rajamise võimaluse ja potentsiaalsete asukohtade uurimine
km 3,87 1,52 0,39 5,77
8 Riigiteelt mahasõidukoha seisukorra uurimine, mõõdistamine GPS seadmega Spectra SP85
tk 1 1
29.09- 10.11.2021
A .
G la
za tš
ev ,
E .
G la
za tš
ev
Jrk. nr
Uurimistöö
nimetus mõõt- ühik
tegemise algus- ja
lõppkuupäev
tegija nimi
kokku maht
sealhulgas
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 4
7
Tabel 6. Reeperite loetelu
3. Geoloogia ja mullastik
Uurimistööde käigus teostati mõõdistatavatel teedel ja eesvoolul nr 200c pinnase sondeerimine (vt
pikiprofiilid). Pinnase sondeerimissügavus jäi vahemikku 1,0...2,0 m. Teed asuvad enamasti
liivpinnastel, väiksemal määral liivsavipinnastel. Huumushorisont on vahemikus 0-20 cm. Pinnase lõimis
on toodud pikiprofiilil konkreetse piketi juures. Eesvool asub nii liivpinnasel, mille all on liivsavi, kui ka
turbapinnasel (tüsedusega 20 cm ja lagunemisastmega 30%), mille all on savi.
Teedel reljeef on enamasti tasane, Tusari - Takkavalla haruteel on alguses järsult tõusev ja langev.
Teede absoluutkõrgused jäävad vahemikku 9,60 m - 18,05 m. Eesvool on languga 0,3-4,5‰ veejuhe,
mille põhja absoluutkõrgused jäävad vahemikku 7,94 m – 8,61 m. Liigniiskus esines metsakvartalil
VP604 ja katastriüksusel Musasilla 53101:001:1200. Liigniiskuse põhjuseks on eesvoolul paiknevate
truupide ummistumine ja lagunemine ning veejuhtmete nr 206 ja 200 (lõigud 200a, 200b ja 200c)
settimine.
Pärast veejuhtmete korrastamist paraneb veejuhtmete äravoolurežiim ja maaparandussüsteemi
toimimine.
Teede uurimistööde käigus pinnase lõimise määramisel ilmnes, et põhjavesi asub:
x y
1 RP1 tehniline Nael puu
tüves
Nael männi tüves Veskijõe - Tõldsilla tee ja 16150 Vaisi - Kuijõe kõrvalmaantee ristmikult 35 m põhja suunas; PK0, 53101:002:0047
6559545.25 484607.72 18,91
2 RP2 tehniline Nael puu
tüves
Nael männi tüves Veskijõe - Tõldsilla tee teljest 20 m kaugusel; PK10, VP205
6559489.79 483612.04 18,29
3 RP3 tehniline Nael puu
tüves
Nael männi tüves Veskijõe - Tõldsilla tee teljest 30 m kaugusel; PK20, VP208
6559025.56 482777.32 16,75
4 RP4 tehniline Nael puu
tüves
Nael haava tüves Veskijõe - Tõldsilla tee ja Tusari - Takkavalla tee ristmikult 20 m kaugusel; PK26/0, Tõldsilla
6559085.72 482268.28 12,19
5 RP5 tehniline Nael puu
tüves
Nael kase tüves Veskijõe - Tõldsilla tee lõpus, PK-st 39 ca 30 m kaugusel, VP604
6559095.95 480901.69 10,10
6 RP6 tehniline Nael puu
tüves
Nael männi tüves Tusari - Takkavalla tee PK 10 juures, teeteljest 15 m kaugusel, VP198
6560022.08 482243.19 10,98
7 RP7 tehniline Nael puu
tüves Nael kase tüves Tusari - Takkavalla tee PK 16 juures, 53101:001:0027
6560593.85 482267.33 10,10
8 RP8 tehniline Nael puu
tüves
Nael kase tüves Tusari - Takkavalla harutee PK4 juures, teeteljest 25 m kaugusel, VP184
6560555.51 481884.17 9,75
9 RP9 tehniline Nael puu
tüves Nael haava tüves eesvoolu 200 PK0-st 120 m kaugusel allavoolu, Musasilla
6560055.24 480948.46 9,09
Märkus: Kõrgused EVRS EH2000 süsteemis
Jrk. nr
Reeperi
number klass kirjeldus asukoha
kõrgusarv mkirjeldus
koordinaadid
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 4
8
Veskijõe-Tõldsilla teel lõigul PK27 – PK39 0,4 m sügavusel maapinnast.
Tusari-Takkavalla teel lõigul PK5 – PK13 0,9 m sügavusel maapinnast.
Tusari-Takkavalla haruteel lõigul PK1 – PK2 0,5 m sügavusel maapinnast.
Maa-ameti mullakaardi järgi esineb rekonstrueeritaval maa-alal enamasti järgmisi mullatüüpe: leetjad
gleimullad (GI) ja leostunud gleimullad (Go).
Rekonstrueeritaval maa-alal asuvate metsa kasvukohatüüpide osakaal süsteemi üldpindalast on
järgmine:
Kasvukohatüüp: pind ha osakaal % sambliku (SM) 8,01 2,49 kanarbiku (KN) 65,9 20,51 pohla (PH) 6,01 1,87 jänesekapsa-pohla (JP) 0,5 0,16 jänesekapsa-mustika (JM) 19,39 6,04 mustika (MS) 18,18 5,66 naadi (ND) 0,7 0,22 karusambla-mustika (KM) 17,39 5,41 angervaksa (AN) 71,51 22,26 tarna-angervaksa (TA) 44,2 13,76 osja (OS) 0,9 0,28 tarna (TR) 6,04 1,88 sinika (SN) 32,44 10,1 mustika-kõdusoo (MO) 1,7 0,53 jänesekapsa-kõdusoo (JO) 2,57 0,8 siirdesoo (SS) 5,98 1,86 raba (RB) 18,86 5,87 madalsoo (MD) 1 0,31
4. Kultuurtehnilised tööd
Kultuurtehniliste tööde eesmärk on ette valmistada projektala veejuhtmete ja teede trassid
rekonstrueerimis- ja ehitustöödeks.
Ettevalmistustöödega seotud piiranguid on esitatud Keskkonnakaitse peatükis.
4.1. Trasside ettevalmistustööd
Kaitsealuste lindude jt liikide pesitsusaegse häirimise vältimiseks ei tehta kogu alal raie-, kaeve-
ja ehitustöid perioodil 1.02.-31.07.
Ettevalmistustööde ning veejuhtmete setetest ja puittaimestikust puhastamise ning rajamise mahust
annab ülevaate tabel 8, kus on toodud võsa ja puistu raiumise, metsakändude juurimise ning
veejuhtmete kaevamise mahud. Teede trasside laiendamisel väljajuuritavad kännud on ette nähtud
paigutada teekraavide metsapoolsele servale. Kännud juuritakse vaid EH4 Veskijõe-Tõldsilla teel kogu
laiuse ulatuses, Tusari-Takkavalla teel ja Tusari-Takkavalla haruteel kände ei juurita (teekraave ei
korrastata). Uurimistöödel tehti kindlaks, kui lai on teede ja veejuhtmete trasside lage osa. Projekteeritud
trasside laiuse ja lageda osa vahena on ettevalmistustööde tabelis 8 arvutatud teede ja veejuhtmete
trassil tehtavate raietööde mahud. Kuivenduskraavide puhul trassilaiused on 10-13 m (vt joonis 1).
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 4
9
Veejuhtme voolusuunanool tähistab projektplaanil kraavimulde asukohta, mis on ühtlasi ka tööde
tegemise pool. Veejuhtmete trassilaiused on arvestatud veejuhtme teljest vasakule ja paremale. EH4
Veskijõe-Tõldsilla tee puhul lõigul PK0 kuni PK26, kus tee servas puudub veejuhe, peab pärast tee
rekonstrueerimist jääma mulde servast 1 m laiune raiutud ning juuritud riba metsani (v.a. PK3-PK20,
kus teetrassi laiendamist ei toimu). Veejuhtmega lõigul puhastatakse tee ja veejuhtme vaheline ala +
veejuhtme perimeeter + 1-2 m laiune vöönd veejuhtme metsapoolsest servast. Teede rajatiste kohtades
tuleb puittaimestik eemaldada maaparandusrajatiste tüüpjoonistel näidatud ulatuses. Planeeritava
settekihi paksus teekraavi kaldal (metsa pool) võib olla maksimaalselt 0,50 m.
EH4 Veskijõe-Tõldsilla tee: ehitustöödega kinnistule 53101:001:0106 ei tohi ulatuda! Maaomanik
ei nõustu ühtegi tegevusega tema maa peal.
EH4 Veskijõe-Tõldsilla tee: riigiteega ristumiskoha alal paiknevad puitpostidel infotahvlid eemaldab
RMK looduskaitseosakond ning ehitustööde lõpus paigaldab need tagasi.
EH4 Veskijõe-Tõldsilla tee: Natura alal ja Suursoo-Leidissoo hoiualal teerassi laius jääb
laiendamata ehk 3,0 m teeteljest mõlemale poole. Kurvidel teed ei laiendata (autorongi (18,75 m)
pöördekoridoride kontroll näitab, et 4,5 m laius on piisav). Vajaduse korral tuleb piirduda vaid
teepoolsete puuokste lõikamisega, et suuregabariitse metsaveokile oleks tagatud ohutu liikumine
ja manööverdamine ning et ta ei rikuks teeääres kasvavaid puid tervikuna.
EH4 Veskijõe-Tõldsilla tee: piirneva Veskijõe kaldad jätta puutumata, kände ei juurita.
EH4 Veskijõe-Tõldsilla tee: hoiuala piirkonnas teetrass laiendatakse 8,0 m-ni (uurimise ajal trassi
laius oli ca 6,0 m), et oleks võimalik teostada ehitustööd ning kasutamise ajal tagada
metsaveokitele liikumine ilma takistusteta.
EH5 Tusari - Takkavalla tee ja EH6 Tusari - Takkavalla harutee: teetrassidel madala võsa kände
ei juurita.
4.2. Üldnõuded ettevalmistustöödele
Lahti raiutud veejuhtme trass vastab nõuetele, kui töid takistav puittaimestik on raiutud ja raiutud
puitmaterjal on ladustatud eraldi väljapoole trassi mullavallipoolsele servale või ära veetud. Koos
raiejäätmetega tuleb trassilt ja veejuhtmetest eemaldada sh ka jämedamõõduline lamapuit, et see ei
takistaks kändude juurimist ja hilisemat mullavalli töötlemist. Puittaimestiku raiumisel ei tohi jätta kände
kõrgusega üle 10 cm maapinnast kuni 30 cm läbimõõduga puittaimestiku korral ning jämedamatel 1/3
kännu läbimõõdust. Trassiraie ja kraavide mullete ristumine tuleb teostada kogumiku
„Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“ (Tallinn 2019) nõudeid arvestades.
Veejuhtmetel (eesvool, kuivendus- ja teekraavid) tööde teostamisel erakinnistute või nendega
piirnevatel lõikudel tuleb trassiraiel ja juurimistöödel arvestada erakinnistute omanike kooskõlastustega
(vt lisa 1b ja 4). Enne tööde alustamist võtta ühendust objektiga piirnevate maade omanikega, teavitada
tööde algusest ja kooskõlastada tegevus objektiga piirneval alal. Enne töödega alustamist erakinnistuga
piirnevatel lõikudel tuleb täpsustada piirimärkide olemasolu ja need ehitustööde käigus säilitada.
Piirimärkide hävimisel tuleb need vastavalt maakorralduslikele nõuetele taastada. Raiejäätmed
paigaldatakse veejuhtme servast nii kaugele, et need ei satuks veejuhtmesse või alale, kus nad
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 5
0
takistavad kõige vähem maa sihtotstarbelist kasutamist, või purustatakse või põletatakse. Raiejäätmete
põletamine tuleb kooskõlastada Päästeametiga. Töövõtja peab tööde teostamisel juhinduma ka
maaeluministri 28.03.2019 määrusest nr 38 „Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded“.
Enne töödega alustamist tehnorajatiste kaitsevööndis tuleb teavitada rajatise haldajaid ehitustöödest ja
teha ehitustöid vastavalt nendepoolsetele nõuetele, juhistele ja projekti kooskõlastusele.
5. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine
Metsamaa kuivendamine parandab pinnavee ärajuhtimist ja metsamulla õhustatust, vähendab
perioodiliste üleujutuste mõjusid. Sellega kaasneb puistu kasvukiiruse tõus, mis kajastub metsa
boniteedi paranemises ning lõpptulemusena toob kaasa raieringi lõpus metsast tuleva materjali
suurema väljatuleku. Metsakuivendus lihtsustab metsavarumist, metsade uuenemist ja haldamist ning
loob sobiva keskkonna rekreatsiooniks.
5.1. Kuivendussüsteemi projekteerimine
Olulisemad kuivendajad liigvee äravoolu mõistes on eesvool nr 200 (lõigud 200a, 200b ja 200c), ja
veejuhtmed nr 101 ja 102 Eesvoolu ja kuivendusvõrgu seisukorrad on kirjeldatud peatükis 2. Vastavalt
uurimistööde tulemustele:
Eesvool 200 (lõigud 200a, 200b ja 200c) korrastatakse kogupikkusega 1,03 km (sh Musasilla
53101:001:1200). Eesvoolu lõigu 200c piki- ja ristprofiilid on esitatud joonisel 5.1 ja 5.2.
Veejuhtmed (eesvool, kuivendus- ja teekraavid) korrastatakse kas hooldustööde mahtudes (sette
väljakaeve kuni 0,5 m3/m) või uuendustööde mahtudes (sette väljakaeve 0,5-1,2 m3/m).
Veejuhtmed korrastatakse vastavalt tabelis 8 toodud mahtudele, kaitsealaga piirnevad või läbivad
lõigud jäetakse looduslikku seisukorda.
Peraküla pkr VEP-ga piirneval lõigul (PK38+03 kuni truubini T4) väljatõstetud sete paigutada teisele
poole teed.
Erakinnistuid läbivate korrastatavate veejuhtmete trassi laiusi on lõiguti vähendatud kinnistu
omaniku nõudmisel.
Teatud veejuhtmele on projekteeritud kraavilaiendid. Laiendid on laiusega 8 m (sh kraavi pealtlaius)
ja pikkusega 8 m, kraavipõhjast 0,3 m sügavam ja nõlvusega 1:4. Mahud on arvestatud Tabelis 2a
ja 8. Asukohad on kantud Projektplaanile. Laiendid on projekteeritud RMK katastriüksustel
asuvatele veejuhtmetele.
Teatud veejuhtmetele on projekteeritud settebasseinid (vt joonis 1 ja ptk 8.1.2.).
Veejuhtmetesse 101, 200a, 200b, 200c, 207 ja Peraküla pkr projekteeritud suurte kivide
paigaldamine, et suurendada veejuhtmete looduslikku mitmekesisust ja tekitada põhjas varieeruvat
reljeefi. See mõjub positiivselt kogu vee-elustikule, sh kalastikule ja must-toonekurele. Kivid on
vähemalt 30 cm läbimõõduga ja neid paigutatakse vähemalt 1 tk 20 meetri kohta.
5.2. Kuivendussüsteemi ehitamine
Kuivendussüsteemi ehitamisel juhindutakse maaeluministri 28.03.2019. a määruse nr 38
„Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded“ 2 peatüki „Maaparandussüsteemi ehitamise
nõuded“ § 2 ja 3 nõuetest.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 5
1
Veejuhtmeid (eesvool, kuivendus- ja teekraavid) puhastatakse settest vastavalt väliuurimistel määratud
sette mahule 0,5-1,2 m³/m (vt tabel 8). Veejuhtmed on projekteeritud nõlvusega 1,5 ja põhja laiusega
0,4-1,0 m (vt tabel 8). Veejuhtmetel on ette nähtud vanade kraavivallide laialiajamine, olemasolevate
mullavallide tasandamine (mahud on arvestatud tabeli 8 veerus nr. 17) ning lamapuidu eemaldamine
(vt tabel 8). Töö teostaja valib juurimise tehnoloogia ise. Kännud ja kivid asetatakse üle kraavi,
metsapoolsele servale, välja arvatud eramaadel. Juhul, kui ekskavaator ei ulata kände üle kraavi tõstma
või vastaskaldal on eramaa, siis erandina võib asetada kännud mullavalli välisservale. Tuleb jälgida, et
need ei moodustaks katkematut valli (katkestus iga ca 25-30 m järel). Planeeritava settekihi paksus
kraavi kaldal (metsa pool) võib olla maksimaalselt 0,50 m. Puidujäätmeid, kive ja kände ei tohi teede ja
kraavide mulletesse asetada. Mullete ristumine tuleb välja ehitada kogumiku „Maaparandusrajatiste
tüüpjoonised“ (Tallinn 2019) nõudeid arvestades. Veejuhtmete raiutaval trassil (pärast kändude
juurimist) lõhutud mulded või vastav kallas tuleb tasandada. Kaeve käigus taassettinud kraavilõikude
ekspluatatsioonieelseks puhastamiseks on ette nähtud 10% põhikaevest.
Vältimaks Nõva jõkke settekoormuse liigset suurenemist, on ette nähtud ajutise veetõkketammi
(filtratsioonitõkke ekraan) rajamine eesvoolule 200 (lõigule 200a).
Käesoleva projekti raames on ette nähtud ehitada veejuhtmete mullavallidele kokku 21 veeviimarit
MAO-otsakuga (ehk kindlustatud erosioonitõkkematiga, DN 300 mm, L=8 m) (vt tabel 8). Kõikide
rajatavate veeviimarite täpne asukoht määratakse ehitustööde ajal.
Veejuhtme rajamise korral lubatud suurimad kõrvalekalded ehitusprojektis ettenähtud nõuetest peavad
vastama Maaeluministri 28.03.2019 määrusele nr 38 „Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad
nõuded“ §3 lõige 3.
6. Truubid
6.1. Truupide projekteerimine
Projekteeritud truupide ehitusmahtudest annavad ülevaate tabelid 9 ja 10. Truupide asukohad on kantud
projektplaanile ning teede ja eesvoolude pikiprofiilidele. Ehitatavate truupide nimekirjas on truupe kokku
14 tk, rekonstrueeritavaid – 11 tk, uuendatavaid – 1 tk (T21 tuleb puhastada) ning 15 tk jäävad
olemasolevasse seisundisse. Truubitorud on projekteeritud täismeeter pikkusele.
Kui olemasolevasse seisukorda jäetavad truubid ummistuvad ehituse ajal, siis tööde lõpus need tuleb
puhastada setetest.
Projekteeritud truubid on ette nähtud ehitada plasttorudest siseläbimõõduga 30 cm kuni 80 cm.
Plasttorutruubid peavad vastama ringjäikusele (rõngasjäikusele) SN8 (EN ISO 9969:2016) ja olema
seest siledaseinalised ning väljast gofreeritud. Truupide nõutav eluiga on 50 aastat.
Kõikidele truupidele on ette nähtud ehitada otsakutele kindlustused järgnevate tüüpotsakutega
(„Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“, Tallinn 2019): MAO, MAOK, KOK (vt tabel 9 ja 10).
Tähispostid projekteeritakse teetruupidele kohtadesse, kus selle paigaldamiseks on piisavalt ruumi
(teemulde alumisest servast kuni veejuhtme servani on min 0,5 m). Käesoleva projektis tähispostid on
projekteeritud olemasolevasse seisukorda jäetavale truubile T2, mis paikneb Nõva jõel PK22 juures.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 5
2
Truupide vastava läbimõõdu projekteerimiseks on võetud aluseks allpool olev valem, mille abil saadakse
kev.max Q3% konkreetsel veejuhtme ristlõikel. Tulenevalt saadud tulemusest, valitakse nomogrammi
abil vastav toru diameeter.
6.2. Truupide ehitamine
Veejuhtmetega seotud truupide ehitamisel tuleb juhinduda maaeluministri 28.03.2019. a määruse nr 38
„Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded“ 2 peatüki „Maaparandussüsteemi ehitamise
nõuded“ § 4 nõuetest ja RIL 77-2013 paigaldusjuhendi nõuetest.
Rajatavate truupide vähim pikikalle peab olema 1%. Kui seda pole võimalik saavutada (nt veejuhtme
lang on väiksem), siis truubi lang peab olema vähemalt voolu suunas positiivne. Truupide paigaldamisel
lähtuda maaparandusrajatiste tüüpjoonistest (2019) ning juhinduda RIL 77-2013 „Pinnasesse ja vette
paigaldatavad plasttorud“ paigaldusjuhendist. Sõltuvalt olukorrast, on truupide ehitamisel ette nähtud
veejuhtme täiendav kaeve või täide mineraalpinnasega. Osadele truupidele, mis asuvad teedel, on ette
nähtud kruusa vedu katte taastamiseks (vt tabel 9). Tabelis on antud truupide sissevoolu kõrgused.
Selle puudumisel lähtuda oleva kraavi põhja kõrgusest peale setete eemaldamist.
Otsakute ehitamisel erosioonitõkkemati alune ala kaetakse kasvumullaga, kuhu külvatakse
heinaseeme. Erosioonitõkkematt ja geotekstiil asetatakse tasandatud pinnasele. Kivikindlustus tuleb
rajada nii, et kivide väljaulatuv pind oleks tasa kraavi nõlvaga. Kivikindlustus ei tohi tekitada
voolutakistusi.
Truupide ehitamisel tuleb täiteks kasutada liiva või kruusliiva. Täitematerjalis ei tohi olla jää tükke ega
kive suuremaid kui 60 mm. Torud kaetakse mõlemalt poolt korraga. Täitematerjali ei tohi kallata torudele
selliselt, et toru võiks viga saada või paigast nihkuda. Tuleb jälgida, et toru läheduses ei oleks kive ega
muid jäiku esemeid. Täitematerjali esimene kiht ei tohi ulatuda kõrgemale kui poole toruni. Kinniaetav
kaevik tuleb korralikult 15-30 cm kihtidena väikemehhanismidega tihendada mõlemal pool truubitoru
ühel ajal. Toru alus peab olema tasandatud ja tihendatud, et oleks välistatud truubitoru läbipaine. Pärast
truubi ehitust ei tohi truubitoru läbivajumine ületada truubitoru tarnija kehtestatud määra.
Käesolevas projektis truupide täitepinnase ja tagasitäitepinnase mahtusid ei ole arvestatud.
Truubi ehitamise korral on ehitusprojektis ettenähtust lubatud kõrvalekalded järgmised:
Qp% - kevadine maksimaalne äravool ületustõenäosusega p%
K0 - parameeter, mis iseloomustab kevadise suurvee moodustamise intensiivsust (kartogramm 1)
hp% - kevadise suurvee äravoolukiht (mm) ületustõenäosusega p%
μ - koefitsient, mis arvestab äravoolukihi ststistiliste parameetrite ebaühtlust
δ - koefitsient, mis arvestab veehoidlate ja tiikide ning läbivoolujärvede reguleerivat mõju
δ1 - koefitsient, mis arvestab metsade mõju maksimaalsele äravoolule
δ2 - - koefitsient, mis arvestab soode mõju maksimaalsele äravoolule
A - valgala pindala (km²)
N - astendaja, Eestis 0,18
)/³( )1(
***** 21%0 % smA
A
hK Q
n
p p
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 5
3
truubi sisse- ja väljavoolu kõrgusarv võib erineda ± 50 mm;
truubi pikikalle võib erineda ± 0,15%;
truubi pikitelje hälve sirgjoonest võib olla ≤ 100 mm;
truubi ja voolusängi pikitelgede nihe horisontaaltasapinnas võib olla ≤ 100 mm;
truubi pikkus võib erineda –50 … +100 mm.
7. Teede rekonstrueerimine
Teede rekonstrueerimise eesmärk on maaparandusehitistel asuvate metsade majandamisvõimaluste
parandamine ja kuivendussüsteemi hoolduse võimaldamine. Teekatendite projekteerimisel on aluseks
võetud „RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend. Versioon 2.0“
(Tallinn 2020).
7.1. Teede projekteerimine
Käesolevas projektis on ette nähtud rekonstrueerida alljärgnevad teed:
Veskijõe-Tõldsilla tee (nr 5310051; 3,87 km; EH4) rekonstrueeritav lõik algab 16150 Vaisi - Kuijõe
kõrvalmaanteelt ja lõpeb metsakvartalil VP504 er 15.
Tusari - Takkavalla tee (nr 5310820; 1,52 km; EH5) rekonstrueeritav lõik algab Veskijõe-Tõldsilla
teelt ja lõpeb Tusari - Takkavalla haruteega ristumisel.
Tusari - Takkavalla harutee (nr 5310823; 0,39 km; EH6) rekonstrueeritav lõik algab Tusari -
Takkavalla teelt ja lõpeb metsakvartalite VP183 ja VP184 vahelisel sihil.
Teed projekteeritakse vastavalt IV järgu tee nõuetele (Keskkonnaministri 11.06.2015. määrus nr 34
„Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded“).
Teede katendikonstruktsioon on valitud tuginedes uurimistööde tulemustele (sh pinnase koostisele,
kandevõimele ja reljeefile), võttes aluseks RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja
hooldamise juhendile. Versioon 2.0“ (Tallinn 2020) ja Maaeluministri 06.05.2019 määrus nr 45
“Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid”.
4. järgu metsatee on tee, mille arvutuslik kümne aasta keskmine metsamaterjali väljaveo kogus on
vähem kui 1000 tm aastas või tee, mille arvutuslik kümne aasta keskmine metsamaterjali väljaveo kogus
on 1000 kuni 10 000 tm aastas ning metsateed kasutatakse väljaveoks külmal ajal.
Teede piki- ja ristprofiilid on esitatud joonisel 2-4 ja 6. Teede rajatistest annab ülevaate tabel 7.1, teede
pikkustest, rajatistest ning töömahtudest annavad ülevaate tabelid 2b ja 11.
Riigitee ristumiskoha projekt on esitatud käesoleva projekti lisas 7.
Veskijõe-Tüldsilla tee sisekülgele PK22-PK23 vahelisele lõigule on projekteeritud tee laiendus vastavalt
plaanikõverikele ning üleminekud sujuvalt 10 m ulatuses sirgelt osalt plaanikõveriku raadiusele (vt tabel
11 ja Projektplaan). Plaanikõverikul pöörderaadiusega alla 200 m viraažikalle peab olema 5%.
Teemulde laiendamine on ette nähtud rajada kohapealsest pinnasest (N kaevamisel saadud). Kurvi
parameetrid on vähendatud seoses Natura ala, liigi leiukoha (III kat.loomad) ja eramaa olemasoluga.
Projekteeritud kurvi parameetrid (R30, laiendus 1,0 m) on projekteeritud vastavalt autorongi (18,75 m)
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 5
4
pöördekoridoride kontrollile. PK23 kohal liigi leiukoha (III kat.loomad) ja eramaa olemasolu puhul tee
laiendamist ei toimu.
Aluspinnases paikneva ja muldkehas kasutatava pinnase arvestuslik elastsusmoodul (Veskijõe-Tõldsilla
tee puhul E = 50 MPa ning Tusari-Takkavalla tee ja Tusari-Takkavalla harutee puhul E = 100 MPa) on
võetud pinnase liigi ja sondeerimisandmete põhjal tabelist 11 trükises “RMK metsateede katendite
projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend. Versioon 2.0”. Teekatendi paksuse määramiseks on
kasutatud maaeluministri määruses nr 45 “Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid” lisa 2 olevat
esimest graafikut joonisel 6. Teekatendi kandevõime arvutustulemused on välja toodud tabelis 7.2.
Tabel 7.1. Teede rajatised
Tabel 7.2. Teede katendite kandevõime arvutus (Odemarki valem)
Veskijõe-Tõldsilla tee
Tusari - Takkavalla tee ja Tusari - Takkavalla harutee
V es
ki jõ
e -
T õl
ds ill
a te
e
T us
ar i -
T
ak ka
va lla
t ee
T us
ar i -
T
ak ka
va lla
ha
ru te
e
EH4 EH5 EH6 1 2 3 4 5 6 1 M1 - Mahasõidukoht (A=4,5m, R=10m, L=20m) 0 2 M2 - Mahasõidukoht (A=4,5m, R=10m, L=30m) 0 3 M3 - Mahasõidukoht (A=4,5m, R=10m, L=10m) 8 7 3 18 4 M5 - Mahasõidukoht (A=4,5m, R=5m, L=10m) 11 1 12 5 M7 - Mahasõidukoht (A=4,5m, R=12,5m, L=20m) 1 1 2 6 M9 - Mahasõidukoht (A=4,5m, R=12,5m, L=50m) 2 2 7 MM - Mahasõidukoht maanteelt 1 1 8 R-T- teede T-kujuline ristmik 0 9 TP-T - T-kujuline tagasipööramise koht 1 1 10 TT teenindusplats (6x40m (TT ääres 25 m); R=15m) 1 1 11 TP-R - ringikujuline tagasipööramise koht 0 12 TP-S - silmusekujuline tagasipööramise koht 0 13 R - teede nelikristmik 0
23 9 5 37KOKKU
Jrk. nr Tee rajatis Kokku
EA h E Emax Ep
Mpa m Mpa Mpa Mpa 50 0 50 300 50 Aluspinnas 50 0,2 150 300 81 Kruus (fr. 0/63 mm) 81 0,1 150 484 88 Kruus (fr. 0/32 mm)
Selgitus
EA h E Emax Ep
Mpa m Mpa Mpa Mpa 100 0 100 600 100 Aluspinnas 100 0,2 150 600 121 Kruus (fr. 0/63 mm) 121 0,1 150 724 117 Kruus (fr. 0/32 mm)
Selgitus
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 5
5
Tee rajatiste katendikonstruktsioon vastab tee katendikonstruktsioonile konkreetsel lõigul. Osadele tee
rajatistele vajalike pöörderaadiuste ja kõrguste saavutamiseks on ette nähtud mulde ehitus kihi
paksusega Hmin=30 cm. Tee rajatiste mulde ehitamiseks tuleb kasutada külgreservis olevat
mineraalpinnast (veejuhtmete kaevamisel/ tee- ja maapinna mahalükkamisel/koorimisel/tasandamisel
saadud sobiv mineraalpinnas).Rajatised, mis rajatakse ilma muldeta, on märgitud pikiprofiilil teise
värviga (rohelise värviga).
7.1.1. Veskijõe - Tõldsilla tee
Tee pikkus on 3,87 km, pealtlaius 4,5 m, põikkalle 4,0%. Teemulde kuivendamiseks on planeeritud tee
ääres olemasolevate veejuhtmete hooldamine ning teatud kohtadesse voolunõvade rajamine. Tee
algusesse rajatakse riigiteelt mahasõidukoht (Tüüp MM, vt lisa 7). Kvartalite muldele ning teistele
teedele ligipääsu saavutamiseks on ette nähtud rajada mahasõidukohad M3 (A=4,5m, R=10m, L=10m),
M5 (A=4,5m, R5, L=10 m), M7 (A=4,5m, R12,5, L=20 m), tee lõppu T-kujuline tagasipööramiskoht TP-
T (ühe haruline) ning tuletõrjetiigile TT1 teenindusplats (6x40m (TT ääres 25 m); R=15m). Tee
katendikonstruktsioon on järgmine (ülevalt alla):
Kruus (pos. 6), h=10 cm;
Kruus (pos.3), h=20 cm;
Geotekstiil NGS4 (MD/CMD≥20 kN/m), 5,0 m lai;
Olemasolev tasandatav/profileeritav teekeha (PK21+88 - 20 m kooritav ja laiendatav mõlemale
poole).
PK21+88 on ette nähtud 20 m teealuse koorimine (hkeskm=10 cm) ning laiendus mõlemale poole min
pealtlaiuseni 5,5 m.
PK28-39 profileerimisel saadava pinnasega täita löökaugud.
Kurvilisel teelõigul teed ei laiendata (v.a. PK22-23) (autorongi (18,75 m) pöördekoridoride kontroll
näitab, et 4,5 m laius on piisav).
Tee tööde ja ehitusmaterjali mahtude määramisel on töömahutabelites maha arvestatud tee rajatiste
mahud. Tee rajatised on ette nähtud rajada tuginedes Põllumajandusministeeriumi trükisele
“Maaparandusrajatiste tüüpjoonised” (Tallinn 2013 ja 2019). Tee rajatiste konstruktsiooni vaata tabelis
2b.
7.1.2. Tusari - Takkavalla tee
Tee pikkus on 1,52 km, pealtlaius 4,5 m, põikkalle 4,0%. Tee ääres olemasolevate veejuhtmete
rekonstrueerimist või hooldamist ei ole ette nähtud. Kvartalite muldele ning teistele teedele ligipääsu
saavutamiseks on ette nähtud rajada mahasõidukohad M3 (A=4,5m, R=10m, L=10m), M5 (A=4,5m, R5,
L=10 m), M7 (A=4,5m, R12,5, L=20 m). Tee katendikonstruktsioon on järgmine (ülevalt alla):
Kruus (pos. 6), h=10 cm;
Kruus (pos.3), h=20 cm;
Geotekstiil NGS4 (MD/CMD≥20 kN/m), 5,0 m lai;
Olemasolev tasandatav teekeha.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 5
6
Tee tööde ja ehitusmaterjali mahtude määramisel on töömahutabelites maha arvestatud tee rajatiste
mahud. Tee rajatised on ette nähtud rajada tuginedes Põllumajandusministeeriumi trükisele
“Maaparandusrajatiste tüüpjoonised” (Tallinn 2013). Tee rajatiste konstruktsiooni vaata tabelis 2b.
7.1.3. Tusari - Takkavalla harutee
Tee pikkus on 0,39 km, pealtlaius 4,5 m, põikkalle 4,0%. Tee ääres olemasolevate veejuhtmete
rekonstrueerimist või hooldamist ei ole ette nähtud. Kvartalite muldele ligipääsu saavutamiseks on ette
nähtud rajada mahasõidukohad M3 (A=4,5m, R=10m, L=10m) ning tee lõppu TP-T asemele
mahasõidukohad M9 (A=4,5m, R=12,5m, L=50m), mis on RMK-ga kokku lepitud. Tee
katendikonstruktsioon on järgmine (ülevalt alla):
Kruus (pos. 6), h=10 cm;
Kruus (pos.3), h=20 cm;
Geotekstiil NGS4 (MD/CMD≥20 kN/m), 5,0 m lai;
Olemasolev tasandatav teekeha (buldooserdatav PK0+48-PK2).
PK0+48-PK2 on ette nähtud teealuse buldooserdamine proj. kõrgusarvudeni (mahalükkamine/täitmine).
PK3 M9 ei tohi ulatuda eramaale!
Tee tööde ja ehitusmaterjali mahtude määramisel on töömahutabelites maha arvestatud tee rajatiste
mahud. Tee rajatised on ette nähtud rajada tuginedes Põllumajandusministeeriumi trükisele
“Maaparandusrajatiste tüüpjoonised” (Tallinn 2013). Tee rajatiste konstruktsiooni vaata tabelis 2b.
7.2. Teede ehitamine
Ehitustööde teostamisel peab juhinduma maaeluministri 28.03.2019 määrusest nr 38
“Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded” 2. peatüki “Maaparandussüsteemi ehitamise
nõuded” § 16 kuni 18 nõuetest, samuti trükisest “RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise
ja hooldamise juhend. Versioon 2.0“ (Tallinn 2020).
Teetrass puhastatakse puittaimestikust vastavalt teede pikiprofiilidel esitatud trassi laiustele. Teetrassilt
eemaldatud takistused paigutada nii, et need ei segaks tee ehitamist ja teemaaga piirneva maa
kasutamist.
Enne teekatendi materjali kohalevedu ja laotamist muldele, peab mulde pealispind olema tihendatud ja
profileeritud projektis ette nähtud põikkaldele. Kui muldkeha on vihmast märgunud tuleb
teekattematerjali veoga viivitada kuniks muldkeha on kuivanud optimaalse veesisalduseni. Geosünteet
tuleb paigaldada tootjapoolseid juhendeid järgides ning ehitustööde käigus peab vältima paigaldatud
geosünteedil masinatega otsest liikumist. Aluse (katte) ehitamisel talvel tuleb muldkeha vahetul tööalal
lumest ja jääst puhastada. Lumesaju või tuisu korral tuleb töö katkestada. Talvel ehitatud alusel (kattel)
tohib liikluse avada pärast aluse (katte) täielikku tihendamist. Talvel ehitatud aluse (katte) vajumised
(deformatsioonid) tuleb kõrvaldada pärast mulde ning aluse (katte) kuivamist ja tiheduse kontrollimist
materjali juurde lisamisel.
Teede rajatiste rajamisel tuleb rajatiste lõpud viia võimalikult sujuvalt kokku olemasoleva maa- ja
teepinnaga, et vältida astmelist üleminekut.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 5
7
Kasutatavad geotekstiilid peavad omama NorGeoSpec 2012 sertifikaati ning piki- ja ristisuunalised
tõmbetugevused „declared value“ peavad vastama antud geotekstiili profiilile kehtestatud
tõmbetugevusele. Geosünteedi deklareeritud eluiga peab olema vähemalt 50 aastat.
Katendi ehitamiseks kasutatavad kruusa segud peavad vastama Majandus- ja taristuministri määruses
03.08.2015 nr 101 "Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" lisas 10 "Sidumata segude terastikuline koostis"
toodud kruusatee ehitamisele ja materjalidele esitatud nõuetele.
Kõikide puistematerjalide mahud on profiilsed mahud. Veomahud peab ehitaja ise välja arvutama
tulenevalt tihenemise tegurist, erikaalust ja kadudest. Teetrassi alla paigaldatavate geosünteetide
mahud on toodud ilma ülekatte mahuta.
Teekatendi rajamise lubatud suurimad kõrvalekalded ehitusprojektis ettenähtud nõuetest on järgmised:
teekatendi põikkalle ± 0,5%;
tee telje kõrgus ± 10 cm;
teekatendi piki- ja põiktasasus ≤ 3 cm;
teekatendi paksus – 10%.
8. Keskkonnakaitse
Tugimaterjalidena olid kasutusel RMK poolt koostatud lähteülesanne, RMK poolt koostatud
Keskkonnamõjude analüüs, Keskkonnaameti seisukoht (06.01.2021 nr 7-9/20/20921-2 ja 26.02.2021
nr 7-9/20/20921-4), Transpordiameti (endise Maanteeameti) nõuded ristumiskoha rekonstrueerimiseks
nr 15-2/20/56274-2, MapInfo infosüsteemi kihid, mullastiku kaart (M 1:5000), reljeefplaan (M 1:5000).
Ehitamisel tuleb arvestada RMK poolt koostatud keskkonnamõju analüüsi järeldustega ja
Keskkonnaameti seisukohtadega (06.01.2021 nr 7-9/20/20921-2 ja 26.02.2021 nr 7-9/20/20921-4) ning
käesoleva projekti kooskõlastusega 29.06.2022 nr 7-9/22/11988-2).
Keskkonnamõju hindamise eelhinnang on esitatud lisas 8.
Rekonstrueeritavad maaparandusehitised asuvad osaliselt Suursoo-Leidissoo hoiualal, kus asub I
kaitsekategooria taimeliigi Juncus squarrosus (nõmmluga) elupaik ja III kaitsekategooria taimeliigi
Myrica gale (harilik porss) elupaik. Keskkonnamõjude analüüsi järgi kaitstavate taimeliikide elupaikade
alal või nendega piirnevalt töid ei kavandata. Suursoo-Leidissoo hoiualal asuvad hoiuala kaitse-
eesmärgiks nimetatud elupaigatüübid rabad (7110*), vanad loodusmetsad (9010*) ning siirdesoo- ja
rabametsad (91D0*). Hoiualale ulatub kaitstava II kategooria loomaliigi Accipiter gentilis (kanakull)
elupaik ning mitmete III kaitsekategooria loomaliikide elupaigad. Rekonstrueeritavat ala läbib Nõva jõgi,
mis on lõhejõgi Veskijõe–Tõldsilla teest suubumiseni merre. Looduskaitseseaduse järgi on keelatud
lõhe kudemis- ja elupaigaks oleval veekogul või veekogu lõigul uute paisude rajamine ja olemasolevate
paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja
hüdroloogilise režiimi muutmine.
Kvartalid VP054 ja VP055 ei asu looduskaitselistel aladel, kuid kvartalid piirnevad Leidissoo
looduskaitsealaga (Tammetõru ning Suurraba sihtkaitsevööndid) mis kattuvad kaitstava I kategooria
loomaliigi Aquila chrysaetos (kaljukotkas) elupaigaga, kaitstava II kategooria loomaliigi Tetrao urogallus
(metsis) elupaigaga ja mitmete III kaitsekategooria lindude elupaikadega. Lisaks on Suurraba
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 5
8
sihtkaitsevööndi ulatuses registreeritud Leidissoo looduskaitseala kaitse-eesmärgiks nimetatud
elupaigatüüp looduslikus seisundis rabad (7110*) ning Tammetõru sihtkaitsevööndis elupaigatüüp
vanad loodusmetsad (9010*). Vanad loodusmetsad on 2019 inventuuri järgi 70-90 a kuivad männikud,
üksikpuud kuni 150 a ning kujunevad 30a elupaigaks 9010. Kvartalitel VP054 ja VP055 on
keskkonnaregistris registreeritud mitmete kaitstavate III kategooria loomaliikide (nt Turdus viscivorus
(hoburästas), Tetrao tetrix (teder)) elupaigad.
Objektil asuvad Maardla nr 265 (liiv) (vt joonis 1).
Suursoo-Leidissoo hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide - rabade (7110*), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade
(9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide kaitse. Liigid, kelle elupaika
kaitstakse, on: saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), kaljukotkas (Aquila chrysaetos),
must-toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), väikepistrik (Falco columbarius),
sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), väikekoovitaja (Numenius phaeopus).
Suursoo-Leidissoo hoiuala (RAH0000124 Suursoo-Leidissoo linnuala ja RAH0000578 Suursoo-
Leidissoo loodusala) alale käesoleva projektiga planeeritud EH4 Veskijõe-Tõldsilla tee
rekonstrueerimine (uue kruuskatendi rajamine) lõigul PK3 kuni PK20. Maaparandussüsteemi lähim
kuivenduskraav paikneb hoiuala piirist 185 m kauguse. Korrastatav maaparandussüsteem EH1 (kus on
ette nähtud kraavide uuendustööd (sette väljakaeve 0,5-1,2 m3/m) ja hooldustööd (sette väljakaeve kuni
0,5 m3/m) on eraldatud Nõva jõe ja olemasoleva Saunamäe teetammiga. Projektplaanile 1 on märgitud
korrastatavate veejuhtmete orient. mõjuala ehk kuivendusmõju ala. Mõjualade koostamiseks on
kasutatud nii tarkvara QGIS (v.3.28) pinnase hüdroloogilise analüüsi ja algoritmi teatud alal, kui ka muid
allikaid, mille põhjal saadeti pinnasevee liikumise kanalite andmeid. Juhul kui mingisugune kraav on ette
nähtud korrastada (hooldada/uuendada), siis antud kraavi suubuvate kanalite ümber tõmmatakse
piirjoon. Kõikide korrastatavate veejuhtmetega seotud kanalite ümber tõmmatud piirjoon lõpuks
muutubki kogu korrastatava ehitise kuivendusmõju alaks. Sellest lähtuvalt, vaadates EH1 ja EH2
mõjualasid, võib järelduda, et negatiivne mõju on välistatud.
Loomade ja lindude häirimise vältimaks (sh Suursoo-Leidissoo hoiuala piirkonnas) on käesolevas
peatükki ja projektplaanidele märgitud ajalised piirangud, millega tuleb arvestada tööde planeerimisel ja
teostamisel. Täiendavalt negatiivse mõju vältimaks, EH4 Veskijõe-Tõldsilla teetrassi lõigul PK3 kuni
PK20 ei laiendata ning ta jääb olemasolevasse seisundisse ehk 3,0 m teeteljest mõlemale poole.
Vajaduse korral tuleb piirduda vaid teepoolsete puuokste lõikamisega, et suuregabariitse metsaveokile
oleks tagatud ohutu liikumine ja manööverdamine ning et ta ei rikuks teeääres kasvavaid puid tervikuna.
KLO9127223 (Liigi leiukoht (loomad\, I kat)): KÄESOLEVA PROJEKTIGA TÖÖD ALALE EI
PLANEERITA.
KLO9101668 (Liigi leiukoht (loomad\, II kat)): KÄESOLEVA PROJEKTIGA TÖÖD ALALE EI
PLANEERITA.
KLO9102753 (Liigi leiukoht (loomad\, II kat)): KÄESOLEVA PROJEKTIGA TÖÖD ALALE EI
PLANEERITA.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 5
9
KLO9112363, KLO9122470, KLO9122469, KLO9122460, KLO9122467, KLO9122468,
KLO9122464, KLO9122462, KLO9122461, KLO9112111, KLO9122465, KLO9122463,
KLO9122474 (Liigi leiukoht (loomad\, III kat)): KÄESOLEVA PROJEKTIGA TÖÖD ALALE EI
PLANEERITA.
KLO9112387, KLO9114593 (Liigi leiukoht (loomad\, III kat)): trassiraied ja ehitustööd on keelatud
perioodil 01.04-15.07.
KLO9112124, KLO9122459 (Liigi leiukoht (loomad\, III kat)): trassiraied ja ehitustööd on keelatud
perioodil 01.03-31.07; uusi kraave ei rajata.
KLO9317258 (Liigi leiukoht (taimed\, I kat)): KÄESOLEVA PROJEKTIGA TÖÖD ALALE EI
PLANEERITA.
KLO9328393 (Liigi leiukoht (taimed\, II kat)): KÄESOLEVA PROJEKTIGA TÖÖD ALALE EI
PLANEERITA.
KLO9345474, KLO9302772, KLO9322815, KLO9345475, KLO9345449, KLO9330268 (Liigi
leiukoht (taimed\, II kat)): KÄESOLEVA PROJEKTIGA TÖÖD ALALE EI PLANEERITA.
2028545540, 1578660910, 1557888446, 2146976724, 1578570680, 1556215714, 1934026460,
2011021018, 1221545481, -1868445083, -210245481, 1727961574, -1175945083, 1755945083,
74845083, -478045083, 636125296, 204545083, 2087306872, 1806145083, 1716488992,
1715466912, -2098845083, 1715442940, 2092809688 (Natura elupaik): KÄESOLEVA
PROJEKTIGA TÖÖD ALALE EI PLANEERITA.
481745083 (9010* Vanad loodusmetsad): trassiraiega elupaigatüüpi ei kahjustata.
1556992094, 2088545798, 635774668 (Potentsiaalne Natura elupaik): KÄESOLEVA
PROJEKTIGA TÖÖD ALALE EI PLANEERITA.
2091663230 (Potentsiaalne Natura elupaik): trassiraiega elupaigatüüpi ei kahjustata.
Läänemaa Suursoo MKA, Veskijärve pv., Leidissoo LKA, Sendri pv.,: KÄESOLEVA PROJEKTIGA
TÖÖD ALALE EI PLANEERITA.
Leidissoo LKA, Suurraba skv., Leidissoo LKA, Tammetõru skv.: KÄESOLEVA PROJEKTIGA TÖÖD
ALALE EI PLANEERITA.
VEP nr.206276: VEP'iga piirnevaid kraave ei puhastata ja uusi ei rajata, trassiraiega VEP'i ei
kahjustata.
Veekogu piiranguvöönd: rajada kraavidele valgalal leevendusveekogusid, enne suublaid
settebasseine ja tööde ajaks rajada filterekraan; järgida ohutusnõudeid õlide ja määrdeainete
käsitlemisel.
Veskijõe kaldad jätta puutumata, kände ei juurita.
Nõva jõele EMKF-i raames rajatud kudepadjandid (X= 6561847.5, Y=482060.6) ei halvendata, kuna
käesoleva projekti raames Nõva jõkke suubuvaid kraave ei korrastata ning metsakvartalile VP183
projekteeritakse 3 uut settebasseini ning lisaks paikneb ka olemasolev settebassein nr SB1.
EH4 Veskijõe-Tõldsilla tee PK3 kuni PK20: Natura alal ja Suursoo-Leidissoo hoiualal teetrassi ei
laiendata ning ta jääb olemasolevasse seisundisse ehk 3,0 m teeteljest mõlemale poole. Kurvilisel
teelõigul teed ei laiendata (autorongi (18,75 m) pöördekoridoride kontroll näitab, et 4,5 m laius on
piisav).
EH4 Veskijõe-Tõldsilla tee: piirneva Veskijõe kaldad jätta puutumata, kände ei juurita.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 6
0
EH4 Veskijõe-Tõldsilla tee: VEP-ga piirneval lõigul (PK38+03 kuni truubini T4) väljatõstetud sete
paigutada teisele poole teed.
Nõva jõe ja Veskijõe voolusängi ja veerežiimi muutmist ei toimu, tööd jõgede sängi ei planeerita.
Teatud veejuhtmele on projekteeritud kraavilaiendid. Laiendid on laiusega 8 m (sh kraavi pealtlaius)
ja pikkusega 8 m, kraavipõhjast 0,3 m sügavam ja nõlvusega 1:4. Mahud on arvestatud Tabelis 2a
ja 8. Asukohad on kantud Projektplaanile.
Settebasseinid on projekteeritud eesvoolule nr 200c ning kraavidele 504, 101 (2 tk) ja 104. Kraavil
101 paikneb olemasolev settebassein SB1. Settebasseinide kohta info on käsitletud ptk 8.1.2.
Tuletõrjetiike objektil on 4 tk, nendest vaid üks vajab setetest puhastamist (vt ptk 8.1.1).
Raietöid ei tehta lindude peamisel pesitsusperioodil, mis kestab vastavalt liigile vahemikus 15.03
kuni 30.09“.
Projektialast ca 800 m kaugusele jääb II kaitsekategooria liikidest metsise (Tetrao urogallus)
elupaik. Mürarikkaid töid vältida alates 01.02., mis kaitseks omakorda ka kaljukotka pesitsusrahu,
mis kestab 15.02.-31.07.“
Veejuhtmetesse 101, 200a, 200b, 200c, 207 ja Peraküla pkr projekteeritud suurte kivide
paigaldamine, et suurendada veejuhtmete looduslikku mitmekesisust ja tekitada põhjas varieeruvat
reljeefi. See mõjub positiivselt kogu vee-elustikule, sh kalastikule ja must-toonekurele. Kivid on
vähemalt 30 cm läbimõõduga ja neid paigutatakse vähemalt 1 tk 20 meetri kohta.
Kaitsealuste lindude jt liikide pesitsusaegse häirimise vältimiseks ei tehta kogu alal raie-,
kaeve- ja ehitustöid perioodil 1.02.-31.07.
Suure languga ja kiire vooluga käesoleva objekti maa-alal veejuhtmeid ei olnud uurimistööde käigus
tuvastatud. Vesi voolas kraavides päris aeglaselt, enamasti praktiliselt seisis. Teekraavide põhjalang on
üsna väike ka. Seetõttu käesoleva projektiga pole ette nähtud tekitada kärestikke ja paise voolu
rahustamiseks.
Nõva jõe ja hariliku porsa (Myrica gale) läheduses kraave ei korrastata. Nõva jõe piiranguvööndis olevad
kraavid jäävad olemasolevasse seisundisse. Hariliku porsa (Myrica gale) alaga lähim kraav, mis on ette
nähtud hooldada (sette väljakaeve kuni 0,5 m3/m), paikneb 80 m kaugusel ning on eraldatud Saunamäe
tee tammiga. Kuivendusmõju ala piir on kantud projektplaanile ning on näha, et see ulatud vaid
teetammini. Tedre (Lyrurus tetrix) esinemine objektil pole tuvastatud.
Rekonstrueeritavate ja ehitatavate truupide sisse- ja väljavooluotsakud on projekteeritud MAOK või
KOK tüübiga (v.a. T401), mis tähendab seda, et sisse- ja väljavoolu põhi kaetakse kividega.
Veejuhtmete (eesvool, kuivenduskraavid) korrastustööde teostamisel vältimaks heljumi ja pinnase
kannet Nõva jõkke tuleb kasutada ajutist veetõkketammi (filtratsioonitõkke ekraan), mis rajatakse enne
veejuhtme korrastustööde algust, jälgides veejuhtme veetaset. Filtratsioonitõkke ekraan püüab
kaevetööde ajal liikuma hakanud pinnase peenema fraktsiooni kinni ning takistavad sette kandumist
looduslikesse veekogudesse. Filtratsioonitõke tuleb paigaldada selliselt, et suurema vooluhulga korral
oleks filtratsioonitõke püsiv (st ei läheks allavoolu) ning kataks kogu veejuhtme ristlõike (st kõrgema
veetaseme korral ei tohi filtratsioonitõke kerkida kraavi põhjast kõrgemale, ujuda). Selleks tuleb
filtratsioonitõke ankurdada. Pärast ehitustöid tuleb filtratsioonitõke ja selle taha kogunenud sete
eemaldada, et need ei takistaks vee äravoolu. Ekraan tuleb rajada eesvoolule nr 200 (lõigule 200a).
Filtratsioonitõkke ekraani rajamise skeem ja asukoht on näidatud joonisel 1.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 6
1
Üldised ajalised ja ulatuslike setete liikumise vähendamise nõuded:
Parim aeg antud töid teostada on suvisel madalvee perioodil (töid ei tohi teostada märtsist-juunini).
Katkestada setteid tekitavad tööd valingvihmade korral, kui veetase veekogus võib lühikese aja
jooksul tõusta suurvee aegse tasemeni.
Eemaldatud setted laotada veekogu kallastest eemale, et vältida mineraalse sette ja toiteaine rikka
vee valgumist tagasi veekogusse.
Veekogu äärde jätta maksimaalselt taimestikku, puittaimestikku, sh põõsad. Jätta veekogu äärde
terved, elujõulised lepad, kuused, kased. Puittaimestik aitab vältida erosiooni ja valgaalalt
(põllumaadelt) tulevaid toiteaineid.
Jätta alles ka võimalikult palju kaldaveetaimestikku, mis hiljem aitab puhastamise (sette
eemaldamise) käigus vette sattunud toitesooli aineringest eemaldada. Veekogusse ei jõua seeläbi
nii palju toiteaineid, mis suurendavad taimestiku kasvu/vohamist.
Setete eemaldamise/puhastamise käigus välja tulnud suuremad kivid tuleb kõik veekokku tagasi
paigutada.
Järgida ohutusnõudeid õlide ja määrdeainete käsitlemisel.
Objektalal asuvad kaitse all olevad objektid ja kaasnevad piirangud on näidatud joonisel 1.
Veejuhtmetel koprapaisud puuduvad.
Ehitatavaid truupe on 14 tk.
Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 196 lg 2 punkti 2 kohaselt on veekeskkonnariski registreering vajalik,
kui toimub muu veekogu kui mere süvendamine või sellise veekogu põhja 5–100 m3 mahuga
süvenduspinnase paigutamine. Projekti suurima valgalaga rajatav truup on Ø 80 cm plasttorutruup
T101, mis asub kraavil 101. Paigutatava truubi uputatavate tahkete ainete veealune osa maht võrdub
23 m3.
Tuletõrjetiigi rekonstrueerimine on täpsemalt kirjeldatud ptk 8.1.1.
Ehitustööde elluviimisel tuleb arvestada looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 37 ja veeseaduse § 29
sätestatud kitsendustega ning arvestada veekaitse piirangutega, et tagada vooluveekogu maksimaalne
kaitse võimaliku reostuskoormuse eest. Keelatud on tegevused, mis halvendavad elupaikade,
kasvukohtade ja kaitstavate liikide seisundit.
Projektis on arvestatud kõikide kaitseväärtuste ja mõjudega. Keskkonnamõju on minimeeritud, Suursoo-
Leidissoo hoiuala (RAH0000124 Suursoo-Leidissoo linnuala ja RAH0000578 Suursoo-Leidissoo
loodusala) alale on välistatud. Planeeritaval tegevusel puudub oluline negatiivne mõju
looduskaitseväärtustele kui lähtutakse piirkonnas kaitseväärtustele määratud keskkonnameetmetest.
Enne ehitustööde algust tuleb töövõtjal teha täiendavad päringud vältimaks olukorda, kus vahepeal on
rajatud täiendavaid kommunikatsioone projektiga hõlmatud maa-alale.
Korrastustööde käigus ei muudeta maaparandusehitiste pindala arvsuurust.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 6
2
8.1. Ebasoodsate keskkonnamõjude vähendamine
8.1.1. Tuletõrjetiigi rekonstrueerimine
Käesolevas projektis on ette nähtud rekonstrueerida üks tuletõrjetiik: TT1, mis asub Veskijõe - Tõldsilla
tee ääres PK31 juures. Tiigi rekonstrueerimisel põhjapoolne kallas on ette nähtud teha laugeks
nõlvusega 1:4, et seal oleks soodsad tingimused kulleste arenguks ja pärast moonet noorte konnade
ronimiseks maismaale. Tuletõrjetiigile TT1 ligipääsu saavutamiseks on ette nähtud rajada
teenindusplats mõõtudega 6x40 m koos veevõtukoha tähisega. Teenindusplatsi mahud on arvestatud
tabelis 2b, TT1 mahud on arvestatud tabelis 2a ja 12.
TT2 ja TT3 paiknevad rekonstrueeritavate teede ääres ja on väga heas tehnilises seisukorras, settimata
ning korrastamist ei vaja (sh eramaal asetsev TT4).
8.1.2. Settebasseinide rajamine
Käesoleva projekti raames on ette nähtud rajada 5 settebasseini (vt joonis 1): SB2 tüübiga SB-0
veejuhtmele nr 200c al. PK1 allavoolu, SB3 tüübiga SB-1 veejuhtmele nr 504 al. PK13 allavoolu, SB4
(ca 20 m enne truupi T101, VP182) ja SB5 (SB1 ja SB4 vahel (ca 125 m kaugusel), VP182) tüübiga SB-
0 veejuhtmele nr 101 ning SB6 tüübiga SB-0 kraavile 104 enne truupi T104. Kraavide 101 ja 104 sisse-
ja väljavoolud peavad olema diagonaalis erinevate nurkade all, et ei toimuks vee otsest läbivoolu.
Olemasolev settebassein SB1, mis paikneb kraavil 101, on väga heas tehnilises seisukorras, settimata
ja taimestikuga katmata, tüübiga SB-1. Keskkonnarajatis korrastamist ei vaja, kuid sissevoolava kraavi
102 ots on ette nähtud ümberkaevata nii, et see voolaks sisse settebasseini alguses, mitte lõpus, nagu
hetkel on. Settebasseinide asukohtade valikus võeti arvesse veejuhtme sügavust, põhja langu,
katastripiire (et rajatav settebassein võimalusel ei paikneks eramaal). Settebasseinide rajamise
töömahud on esitatud tabelis 12. Settebasseinide rajamisel tuleb tugineda maaparandusrajatiste
tüüpjoonistele 5.3 (2019). Settebasseinid ehitatakse vastavalt tüübile SB-0 ja SB-1 nõlvusega m=1,75,
põhi peab olema 1,0 m (SB2, SB4, SB5 puhul), 0,9 m (SB3 puhul) ja 0,5 m (SB6 puhul) veejuhtme
põhjast sügavam. Settebasseinid tuleb ehitada valmis enne veejuhtme kaevetööde algust.
Settebasseinide projekteerimise aluseks on võetud maaeluministri 06.05.2019 määruse nr 45
„Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid“ ning aastal 2009 PB Maa ja Vesi AS-i poolt koostatud
kogumik „Metsaparanduses kasutatavate settebasseinide projekteerimise soovitused“:
Liikuva sette mahu määramine.
Määratakse kraavide pikkused valgala erinevate pinnasegruppidega aladel.
Aastase settemahu määramine (kolmeaastane settemaht).
Basseini settesüvise mahu määramine nomogrammidelt (süviku küljepikkuste suhtega 1:3 – 1:5 ning
põhjapindalaga vähemalt 25 m2).
Settebasseinide tööde mahud on esitatud tabelis 12.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 6
3
8.1.3. Keskkonnakaitselised tehnoloogilised nõuded kuivendussüsteemide
ja teede rekonstrueerimisel
Maaparandussüsteemi korrastustööde käigus tuleb vältida vee reostamist, veekogu risustamist
ning maastiku ökoloogilise mitmekesisuse vähenemist. Selleks tuleb tööde tegemisel rakendada
järgmisi tehnoloogilisi meetmeid:
mullatöid veejuhtmetel tuleb teha suvise madalvee ajal;
veejuhtmete setetest puhastamisel tuleb vältida nõlvajalami üleskaevamist mahus, mis võib esile
kutsuda nõlva deformatsioone (nõlva libisemine või uhtumine, jalami voolamine jne.);
voolusängist kõrvaldatud veetaimestik ja puhastusraie jäätmed tuleb eemaldada voolusängist
ja puhverribalt;
rohttaimestik tuleb niita eelistatult juulis-augustis.
puittaimestik tuleb raiuda eelistatult juuli teisest poolest märtsini.
vältida tuleb veejuhtme kaldalt ja nõlvalt niidetud taimestiku vette sattumine.
kui tehniliselt ei ole ühelt kaldalt sette eemaldamine võimalik või ei ole see otstarbekas, siis
eemaldatakse sete mõlemalt kaldalt. Sete tuleb looduse paremast kohanemiseks eemaldada ühe
korraga ja nii kiiresti, kui võimalik. Sete tuleb paigaldada kaldale selliselt, et oleks välditud selle
tagasivalgumine veejuhtmesse.
pärast veejuhtmest sette eemaldamist tuleb paaril esimesel aastal koheselt kõrvaldada tekkinud
nõlvadeformatsioonid ja põhjast settekuhjatised, kuni on saavutatud sängi stabiilsus.
kui veejuhtmest eemaldatav sete sisaldab olulisel määral põhjaloomastikurikast muda, tuleb see
jätta mõneks ajaks kaldale nõrguma, et väikesed organismid ja loomad saaksid naasta
veekeskkonda.
ettenägematud kiireloomulised tööd tuleb teha võimalikult kiirelt.
Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja
määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla reostunud ega
sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. Kasutatav ehitusmaterjal peab vastama Eestis
kehtivatele standarditele. Materjalide paigaldamisel tuleb lähtuda looduslähedase vesiehituse
põhimõtetest.
Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha
ebatasasel pinnasel ja veejuhtmetele lähemal kui 10 meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on
visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus reostuse
eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.
Kui tehniliselt ei ole ühelt kaldalt sette eemaldamine võimalik või ei ole see otstarbekas, siis
eemaldatakse sete mõlemalt kaldalt. Sete tuleb looduse paremast kohanemiseks eemaldada ühe
korraga ja nii kiiresti, kui võimalik. Sete tuleb paigaldada kaldale selliselt, et oleks välditud selle
tagasivalgumine veejuhtmesse.
Kui tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurikiht, sealhulgas
inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on kohustus tööd seisata, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning
viivitamatult teatades sellest Muinsuskaitseametile ja kohalikule vallavalitsusele.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 6
4
Veejuhtmete ja tee hooldamisel juhinduda kehtivatest seadustest ja määrustest. Maaparandusehitiste
hooldamisel tuleb juhinduda Maaeluministri 19.12.2018.a. määrusest nr 75 „Maaparandushoiutööde
nõuded“. Tööde korraldamisel täita projekti kooskõlastustes fikseeritud tingimusi.
Korrapärased hooldustööd on vajalikud tee ja veejuhtmete eluea ja ekspluatatsioonikindluse
pikendamiseks. Sügisel ja kevadel vaadata üle truubid, mille avad ja otsad hoida setetest ja risust
puhtana. Veejuhtmetest kõrvaldada voolutakistused. Vajadusel teha truubiotsakute ja teiste ehitiste
jooksvat remonti. Tee ekspluatatsiooni käigus tekkinud löökaugud tuleb koheselt kõrvaldada.
9. Ehitustöödele seatud piirangud
9.1. Tehnovõrgud ja kommunikatsioonid
Töövõtjal tuleb enne ehitustöödega alustamist teha täiendavad päringud väljaselgitamiseks ega
vahepealsel ajal pole rajatud uusi side-, elektri- või muid rajatisi.
Käesoleva objekti alal paiknevad allpool nimetatud maapealsed tehnorajatised:
ELERING: Elektriõhuliin 35-110kV (Kõrgepingeliin) L019A, Nõva – Aulepa.
Tehnorajatise asukoht koos nimetusega on esitatud Projektplaanil (joonis 1). Ehitustööd tehnorajatise
kaitsevööndis ei ole planeeritud.
9.2. Riigiteed
Riigiteede 16150 Vaisi - Kuijõe kõrvalmaantee ja 11230 Harju-Risti - Riguldi - Võntküla kõrvalmaantee
kaitsevööndid on esitatud joonisel 1.
16150 Vaisi - Kuijõe kõrvalmaantee kaitsevööndis toimub Veskijõe - Tõldsilla teega ristumiskoha
(joonisel 1 märgitud tüüp MM) rekonstrueerimine, mille kohta koostati teeprojekt eraldi projektina
(põhiprojekti staadiumis). Ristumiskoha projekt (vt Lisa 7) saadetud eraldi maaparandusprojektist
Transpordiametile kooskõlastamiseks.
11230 Harju-Risti - Riguldi - Võntküla kõrvalmaantee kaitsevööndis ehitustööd ei planeerita.
Riigiteede äärtes (piki teed) paiknevatesse veejuhtmetesse käesoleva projekti raames
rekonstrueeritavatest veejuhtmetest vett ei juhita.
Riigiteede aluste truupide vooluhulgad pärast EH1 kuni EH6 alade ehitustööde lõpetamist ei muutu.
Truup T1 jääb puutumata ning selle kirjeldus on toodud ristumiskoha projektis (Lisa 7).
Veejuhtmetega seotud tööd ega muu tegevus teemaal ja kaitsevööndis ei tohi ohustada riigiteed ega
selle korrakohast kasutamist. Tööde käigus tekkinud jäätmeid, settematerjali jne ei tohi riigitee teemaal
ladustada ega planeerida tee maa-ala piires. Teemaale ja teekaitsevööndisse jäävate kraavide
puhastustööde käigus säilitada kraavi nõlvade korrapärased kalded. Ehitustehnikaga manööverdamine
riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud.
Tööde tegemisel tuleb järgida Transpordiameti kooskõlastuses esitatud tingimusi. Transpordiamet
eraldi maaparandusprojekti ei kooskõlastata, kuna Põllumajandus- ja Toiduamet maaparandusprojekti
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 6
5
ehitusloa väljastamisel saadab ehitusloa eelnõu koos maaparandusprojektiga Transpordiametile
kooskõlastamiseks.
9.3. Eraisikute ja ettevõtete tingimused/piirangud
Maaomanike kooskõlastused on esitatud Lisas 1b ja 4.
Ehitustöödega ei tohi kahjustada pinnast ja likvideerida taimestik katastriüksusel nr 53101:001:0106.
Tööd alale mitte planeerida (maaomanik ei nõustu ühtegi tegevusega antud katastriüksusel).
Ametiasutuste kooskõlastused on esitatud Lisas 1a.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 6
6
10. Juhenddokumendid
Käesoleva projekti koostamisel on lähtutud järgmistest juhenddokumentidest:
Maaparandusseadus, vastu võetud 16.05.2018.a.
Tee projekteerimise normid (Majandus- ja taristuministri 05.08.2015. määrus nr 106).
Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (Majandus- ja taristuministri 03.08.2015. määrus nr 101).
Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded (Keskkonnaministri 11.06.2015. määrus nr 34).
Maaeluministri 06.05.2019.a. määrus nr 45 “Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid”.
Maaeluministri 25.02.2019.a. määrus nr 14 „Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded“
Maaeluministri 20.12.2018.a. määrus nr 77 „Maaparanduse uurimistöö nõuded“.
Maaeluministri 28.03.2019.a. määrus nr 38 “Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded”.
Maaeluministri 19.12.2018.a. määrus nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded“.
Maaparandussüsteemide ehitus- ja hoiukulud ning kalkulatiivsed ühikumaksumused meetme 3.4
rakendamisel, Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo, Tallinn 2005.
Metsakuivenduse ja –teede ehitusprojekti näidiskoosseis. (RMK, Tallinn 2020.a.)
Kogumik Maaparandusrajatiste tüüpjoonised (Põllumajandusministeerium, Tallinn 2019.a.).
Kogumik Maaparandusrajatiste tüüpjoonised (Põllumajandusministeerium, Tallinn 2013.a.).
RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend. Versioon 2.0“ (Tallinn
2020). Tallinna Tehnikakõrgkool.
Juhend maaparandussüsteemi keskkonnarajatiste kavandamiseks (Põllumajandusministeerium,
2007.a.)
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 6
7
11. Töömahtude tabelid
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 6
8
Tabel 8. Kultuurtehniliste tööde ja veejuhtme kaevetööde mahud
I-II III Kaevest Vana mulla-
vall
Madal (MV)
Kõrge (KV)
Peen (PP)
Jäme (JP)
m m m m2 m3 m3 m3 m3 m3 m3 m3 m3 ha ha ha ha ha ha ha tk m tm tk tk tk m3 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33
1 101 EH1 VP183 HK 923 0,4 1,5 1,2 0,5 462 462 277 150 0,18 0,00 0,00 0,00 0,18 2 2 Kivid (Ø ≥30
cm)
2 102 EH1 VP183,184,
eramaa HK 736 0,4 1,5 1,2 0,5 368 368 85 221 0,15 0,00 0,00 0,00 0,15 2 2
Ots SB1 algusesse
3 103 EH1 VP184 HK 287 0,4 1,5 1,1 0,5 144 144 86 0,06 0,00 0,00 0,01 0,07 1 4 104 EH1 VP183 HK 568 0,4 1,5 1,2 0,5 284 284 170 0,11 0,00 0,00 0,00 0,11 1 2 5 105 EH1 VP183 HK 428 0,4 1,5 1,2 0,5 214 214 128 0,09 0,00 0,00 0,00 0,09 1 6 109 EH1 VP184 HK 196 0,4 1,5 1,1 0,5 98 98 59 0,04 0,01 0,01 0,00 0,06 1 7 110 EH1 VP184 UK 46 0,4 1,5 1,1 1,0 46 46 28 0,01 0,01 0,01 0,01 0,03 8 111 EH1 VP183 HK 229 0,4 1,5 1,2 0,5 115 115 69 0,05 0,01 0,00 0,00 0,06 1 9 101a EH1 eramaad UK 436 0,4 1,5 1,1 0,8 349 349 209 0,09 0,04 0,04 0,00 0,17 2
10 112 EH1 VP606,
eramaad UK 559 0,4 1,5 1,1 0,7 391 391 235 0,00 0,11 0,11 0,11 0,34
11 113 EH1 VP605 UK 467 0,4 1,5 1,1 0,8 374 374 224 0,05 0,14 0,09 0,05 0,33 1 2
12 114 EH1 VP605,606,
eramaa UK 467 0,4 1,5 1,1 0,8 374 374 224 0,09 0,14 0,09 0,05 0,37 1 2
13 115 EH1 VP606, eramaa
UK 420 0,4 1,5 1,1 0,7 294 294 176 210 0,13 0,01 0,01 0,00 0,15 4 1 2
14 116 EH1 eramaa UK 204 0,4 1,5 1,1 0,7 143 143 86 0,00 0,04 0,04 0,04 0,12
15 117 EH1 VP607,
eramaad UK 956 0,4 1,5 1,1 0,8 765 765 459 191 0,10 0,19 0,24 0,14 0,67 3
16 118 EH1 VP605,606,
607, eramaad
UK 834 0,4 1,5 1,1 0,8 667 667 400 0,17 0,08 0,08 0,17 0,50 12 2
17 119 EH1 VP605,607,
eramaa UK 474 0,4 1,5 1,1 0,8 379 379 228 0,05 0,09 0,09 0,05 0,28 1 1
18 120 EH1 VP605,607,
eramaa UK 467 0,4 1,5 1,1 0,8 374 374 224 0,09 0,09 0,05 0,00 0,23 1 1
19 121 EH1 VP606 UK 475 0,4 1,5 1,1 0,7 333 333 200 0,10 0,00 0,05 0,00 0,14 1 2 20 EH1 KKR 0,07 0,05 0,07 0,07 0,26
Kraavi- laiend
Pinnasevalli laialiajamine
m3
Pinnase paigalda- mine tee/ rajatiste
muldesse
Puittaimestiku raie ha Kändude
Kopra- paisude
likvideeri- mine
Võsa (Ø2-8 cm)
Puistu (Ø≥8 cm) Üksikute
puudega maa-ala
Juurimine Ära
vedamine
Muu voolutakis
tuste likvideeri-
mine
Lama- puit
Vee- viimarite rajamineKokku
Veejuhtme Keskmine Kaevemaht m3
Märkused Nimetus Kvartali nr Liigi tähis Pikkus
Põhja laius
Nõlvus- tegur
sügavus kaeve
ristlõige
Ekskavaatoriga
Käsitsi Täiendav
kaeve Ehitise
lühitähis
Filtratsioo nitõkke ekraan
Kivide teisalda-
mine töötsoonist
eemale
sh pinnasegruppJrk. nr
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 6
9
21 200c EH2 VP604 UE 343 1,0 1,5 1,5 0,7 240 240 144 0,03 0,07 0,07 0,03 0,21 Kivid (Ø ≥30 cm); Joonis
5.1
22 200b EH2 eramaad UE 475 0,4 1,5 1,1 1,0 475 475 285 238 0,05 0,10 0,05 0,00 0,19 1 Kivid (Ø ≥30
cm)
23 200a EH2 eramaa HE 210 0,4 1,5 1,1 0,5 105 105 63 0,04 0,04 0,06 0,15 1 Kivid (Ø ≥30
cm)
24 201 EH2 eramaad UK 261 0,4 1,5 1,1 1,0 261 261 157 0,00 0,03 0,08 0,05 0,16
25 202 EH2 VP604, eramaa
UK 464 0,4 1,5 1,1 1,2 557 557 334 0,05 0,28 0,14 0,02 0,49 1 2
26 203 EH2 VP604 UK 486 0,4 1,5 1,1 0,8 389 389 233 0,05 0,05 0,05 0,10 0,24 5 1 2 27 204 EH2 VP604 UK 268 0,4 1,5 1,1 0,8 214 214 129 0,05 0,00 0,05 0,05 0,16 3 1
28 205 EH2 VP604, eramaa
UK 302 0,4 1,5 1,0 1,0 302 302 181 0,03 0,00 0,00 0,18 0,21 2 1
29 206 EH2 VP604 UK 125 0,4 1,5 1,0 1,2 150 150 90 0,01 0,01 0,05 0,05 0,13 1
30 207 EH2 VP182 HK 146 0,4 1,5 1,2 0,5 73 73 44 0,03 0,00 0,00 0,00 0,03 Kivid (Ø ≥30
cm)
31 KKR 0,01 0,02 0,02 0,01 0,07 32 N2 EH4 VP607 N 218 1,5 0,6 0,6 131 131 16 105 0,00 0,04 0,02 0,01 0,08
33 401 EH4 VP608,605,
eramaad HT 1017 0,4 1,5 0,8 0,5 509 509 305 0,10 0,31 0,10 0,00 0,51
34 Peraküla
pkr EH4
VP604,608, eramaad
HT 579 0,4 1,5 1,1 0,5 290 290 174 0,12 0,12 0,03 0,03 0,29
PK38+03 kuni truubini T4
väljatõstetud sete
paigutada teisele poole teed; Kivid (Ø
≥30 cm)
35 EH4 TEETRASS 45 0,14 0,18 0,38 0,31 1,00 36 EH5 TEETRASS 0,34 kände ei juurita
37 EH5 KKR 0,01 0,02 0,02 0,02 38 EH6 TEETRASS 0,16 kände ei juurita
RK 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0 0 0 0 0 0 0 RE 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0 0 0 0 0 0 0 RT 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0 0 0 0 0 0 0 EK 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0 0 0 0 0 0 0 ET 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0 0 0 0 0 0 0 N 218 131 0 131 0 0 16 0 105 0,00 0,04 0,02 0,01 0,00 0,08 0,00 0 0 0 0 0 0 0
HK 3513 1757 0 1757 0 85 1054 150 0 0,70 0,02 0,01 0,01 0,00 0,75 0,00 0 0 0 5 0 10 0 HE 210 105 0 105 0 0 63 0 0 0,00 0,04 0,04 0,06 0,00 0,15 0,00 0 0 0 0 1 0 0 HT 1596 798 0 798 0 0 479 0 0 0,22 0,42 0,13 0,03 0,00 0,80 0,00 0 0 0 0 0 0 0 UK 7711 6360 0 6360 0 0 3816 401 0 1,05 1,32 1,28 1,07 0,00 4,73 0,00 0 0 27 14 0 17 0 UE 818 715 0 715 0 0 429 238 0 0,08 0,16 0,12 0,03 0,00 0,40 0,00 0 0 0 1 0 0 0 UT 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0 0 0 0 0 0 0 VK 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0 0 0 0 0 0 0 EE 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0 0 0 0 0 0 0
RHE 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0 0 0 0 0 0 0 TEETRASS 45 0,64 0,18 0,38 0,31 0,00 1,00 0,00 0 0 0 0 0 0 0
KKR 0 0 0 0 0 0 0 0 0,09 0,09 0,11 0,10 0,00 0,33 0,00 0 0 0 0 0 0 0 14066 9866 0 9866 0 85 5857 789 150 2,78 2,27 2,09 1,62 0,00 8,24 0,00 0 0 27 20 1 27 0
Märkused: veejuhtmetel on ette nähtud sette ekspluatatsioonieelne eemaldus (10% põhikaeve mahust). Arvestus on sisse kantud tabelisse nr 2a.
Voolutakistuste eemaldamine KOKKU Ehitatav eesvool KOKKU
Riigi poolt korrashoitav ühiseesv. KOKKU Teetrass + teerajatised KOKKU
Ehitatav teekraav KOKKU Ehitatav nõva KOKKU
Hooldatav kuivenduskraav KOKKU
Rekonstrueeritav kuivenduskraav KOKKU Rekonstrueeritav eesvool KOKKU
Rekonstrueeritav teekraav KOKKU Ehitatav kuivenduskraav KOKKU
Keskonnakaitserajatise raieala KOKKU KÕIK KOKKU
Hooldatav eesvool KOKKU Hooldatav teekraav KOKKU
Uuendatav kuivenduskraav KOKKU Uuendatav eesvool KOKKU
Uuendatav teekraav KOKKU
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 7
0
Tabel 9. Rekonstrueeritavate, ehitatavate ja uuendatavate truupide tööde mahud
Äravoolu- moodul
Vooluhulk
km² l/s km2 l/s m m m abs m m m m³ m³ m³ tk tm cm m m³ m³
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24
1 T18 EH1 101a 0,90 190 171 435 4,5 Taastatud
põhjale 1,40 9 60 PT 9 MAOK 75BT9BET 9 2 20
2 T19 EH1 112 0,26 190 49 215 4,5 Taastatud
põhjale 1,30 9 50 PT 9 MAOK 25 20 50BT9BET 9 1 15
3 T20 EH1 112 0,15 190 29 435 4,5 Taastatud
põhjale 1,30 9 50 PT 9 MAOK 25 20 50BT9BET 9 1 15
4 T22 EH1 117 0,52 190 99 475 4,5 Taastatud
põhjale 1,40 9 50 PT 9 MAOK 50BT6 6 15
5 T23 EH1 118 0,24 190 46 430 4,5 Taastatud
põhjale 1,30 9 50 PT 9 MAOK 50BT6 6 15
6 T15 EH2 200c 0,30 250 75 PK3 4,5 10,12 8,61 1,51 9 50 PT 9 MAOK 5 50BT8BET 8 1 15 7 T24 EH2 200b 0,60 250 150 350 4,5 8,96 7,84 1,12 9 60 PT 9 MAOK 75BT8BET 8 2 15
8 T25 EH2 201 0,14 260 36 255 4,5 Taastatud
põhjale 1,30 9 50 PT 9 MAOK 50BT8BET 8 1 15
9 T27 EH2 200a 1,60 260 416 0 4,5 Taastatud
põhjale 1,40 10 80 PT 10 KOK 5 75BT10 10 15
10 T3 EH4 401 0,17 180 31 PK34 4,5 11,34 9,45 1,89 12 50 PT 12 KOK 50BT8BET 8 1 20 11 T8 EH5 501 0,18 180 32 PK10 4,5 10,88 9,23 1,65 12 50 PT 12 KOK 50BT9BET 9 1 25
106 106 0 60 40 0 0 90 10 185KOKKU
Veejuhtme täide (min.
pinnas)
Tähis- post
14
Proj. truubi / purde andmed
Märkused Nimetus
Valgala
Asukoht pk.nr/
kaugus kr.
suudmest
Katte/ mulde laius
Katte/ mulde kõrgus
arv
Põhja kõrgusarv
sv
Sügavus teepinnast/
muldest Pikkus
Olemasoleva truubi andmed
Tähis Pikkus Otsaku
lammutus
Lisakaeve vana truubi
eemalda- miseks
Puitaluse ehitamine
Täiendav kaeve
Tabel 9A. Rekonstrueeritavad truubid
Jrk. nr
Truubi / Purde
nr
Ehitise lühitähis
Veejuhtme Projekteerimisnormide kohane arvutuslik
Tähis
Teekatte taastamine
kruus
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 7
1
Äravoolu- moodul
Vooluhulk
km² l/s km2 l/s m m m abs m m m m³ m³ m³ tk tm 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 15 16 17 18 19 20
1 T101 EH1 101 1,61 180 290 305 4,5 Taastatud
põhjale 1,40 9 80 PT 9 KOK
2 T102 EH1 103 0,03 180 5 0 4,5 9,52 8,00 1,52 9 40 PT 9 MAOK 30 30 3 T103 EH1 102 0,03 180 5 600 4,5 9,69 8,16 1,53 9 40 PT 9 MAOK 30 30
4 T104 EH1 104 0,15 180 27 0 4,5 Taastatud
põhjale 1,40 9 50 PT 9 MAOK
5 T105 EH1 107 0,14 180 25 195 4,5 10,76 9,32 1,44 9 50 PT 9 MAOK
6 T106 EH1 105 0,33 180 59 210 4,5 Taastatud
põhjale 1,40 9 50 PT 9 MAOK 30 25
7 T107 EH1 118 0,37 190 70 210 4,5 Taastatud
põhjale 1,40 9 50 PT 9 MAOK 30 25
8 T108 EH1 118 0,13 190 25 630 4,5 Taastatud
põhjale 1,30 9 40 PT 9 MAOK 25 20
9 T109 EH1 123 0,05 180 9 205 4,5 11,46 10,03 1,43 10 40 PT 10 MAOK 10 T110 EH1 122 0,03 180 5 150 4,5 11,46 10,03 1,43 10 40 PT 10 MAOK 11 T111 EH1 102 0,10 180 18 340 4,5 9,52 8,00 1,52 10 40 PT 10 MAOK 12 T112 EH1 102 0,12 180 22 0 4,5 1,50 9 40 PT 9 MAO
13 T201 EH2 203 0,03 260 8 170 4,5 Taastatud
põhjale 1,30 9 40 PT 9 MAOK
14 T202 EH2 206 0,01 260 3 0 4,5 Taastatud
põhjale 1,20 9 40 PT 9 MAOK
129 129 0 145 130 0
Veejuhtme täide (min.
pinnas)
Tähis- post
Täiendav kaeve
Teekatte taastamine
kruus Valgala
Katte/ mulde laius
Katte/ mulde kõrgus
arv Nimetus
Asukoht pk.nr/
kaugus kr.
suudmest
MärkusedPikkus Puitaluse ehitamine
Sügavus teepinnast/
muldest
Proj. truubi / purde andmed
Jrk. nr
Veejuhtme Projekteerimisnormide kohane arvutuslik
Tabel 9B. Ehitatavad truubid
14
Tähis
Põhja kõrgusarv
sv
KOKKU
Truubi / Purde
nr
Ehitise lühitähis
Äravoolu- moodul
Vooluhulk
km² l/s km2 l/s m m m abs m m m tüüpotsak
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 15
1 T21 EH1 kraav 0,01 180 2 65 4,5 1,30 10 50 BT 10 BET
10KOKKU
Tabel 9D. Uuendatavad truubid
Uue otsaku ehitamine Märkused
14 16
SETEST PUHASTAMINE
Jrk. nr
Truubi / Purde
nr
Ehitise lühitähis
Uuendamine
Nimetus
Projekteerimisnormide kohane arvutuslik
Olemasoleva truubi andmed
Põhja kõrgusarv
sv
Sügavus teepinnast/
muldest Valgala
Veejuhtme
Asukoht pk.nr/
kaugus kr.
suudmest
Katte/ mulde laius
Katte/ mulde kõrgus
arv
Pikkus Tähis
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 7
2
Tabel 9E. Olemasolevasse seisukorda jäetavad truubid
1 2 3 1 T1 - 2 T2 - 3 T4 EH4 4 T5 EH5 5 T6 EH5 6 T7 EH5 7 T9 EH5 8 T10 EH5 9 T11 EH5 10 T12 - 11 T13 EH6 12 T14 EH6 13 T16 EH1 14 T17 EH2 15 T26 EH2
15
Märkus: Truubile T2 on projekteeritud tähispostide paigaldamine
101 80PT9KOK
503 50PT12KOK Nõva jõgi 2x175BT8BET
Olemasoleva truubi andmed
Tähis
50PT10,5MAOK
4 5 Veskijõgi 2x100BT11BET Nõva jõgi 2x150BT9BET
502 50PT12MAOK 502 50PT12MAO 504 50PT12KOK
207
501
603
50PT10KOK504 50PT12KOK
50PT12MAO 603
50PT11
50PT12MAOK
Jrk. nr
Truubi / Purde
nr
Ehitise lühitähis
Veejuhtme nimetus
KOKKU (TK)
kraav 50BT9BET
Peraküla pkr
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 7
3
TABEL 10. Truupide/veeviimarite koguste ja ehitusmaterjalide kogused
EH1 EH2 EH3 EH4 EH5 EH6 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 1 Väljatõstetavad torud, otsakud (lammutus) EH1 EH2 EH3 EH4 EH5 EH6 2 Ø 30-100 cm (r/b + plast) m 39 34 8 9 90 3 Otsakute lammutus (r/b) m3 4 4 1 1 10 4 Truupide kogused EH1 EH2 EH3 EH4 EH5 EH6 5 Rekonstrueeritavad truubid tk 5 4 1 1 11 6 Ehitatavad truubid tk 12 2 14 7 Likvideeritavad truubid tk 8 Uuendatavad truubid tk 1 1 9 Projekteeritud truupide kogupikkused EH1 EH2 EH3 EH4 EH5 EH6
10 plasttruup Ø30 cm, tüüp 30 PT, SN8 m 11 plasttruup Ø40 cm, tüüp 40 PT, SN8 m 66 18 84 12 plasttruup Ø50 cm, tüüp 50PT, SN8 m 72 18 12 12 114 13 plasttruup Ø60 cm, tüüp 60 PT, SN8 m 9 9 18 14 plasttruup Ø80 cm, tüüp 80 PT, SN8 m 9 10 19 15 plasttruup Ø100 cm, tüüp 100 PT, SN8 m 16 plasttruup Ø120 cm, tüüp 120 PT, SN8 m
17 terastruup Ø100 cm, tüüp 100 TT, ümartoru; S235;
S=2,0 mm; Zn=70μm m
18 terastruup Ø120 cm, tüüp 120 TT, ümartoru; S235;
S=2,0 mm; Zn=70μm m
19 terastruup Ø140 cm, tüüp 140 TT, ümartoru; S235;
S=2,0 mm; Zn=70μm m
20 terastruup Ø160 cm, tüüp 160 TT, ümartoru; S235;
S=2,0 mm; Zn=70μm m
21 Truubi otsakud EH1 EH2 EH3 EH4 EH5 EH6 22 Ø30MAO. Truubi mattotsak 2 otsakut 23 Ø40MAO. Truubi mattotsak 2 otsakut 1 1 24 Ø50MAO. Truubi mattotsak 2 otsakut 25 Ø40MAOK. Truubi mattotsak kivikindlustusega 2 otsakut 6 2 8 26 Ø50MAOK. Truubi mattotsak kivikindlustusega 2 otsakut 8 2 10 27 Ø60MAOK. Truubi mattotsak kivikindlustusega 2 otsakut 1 1 2 28 Ø80MAOK. Truubi mattotsak kivikindlustusega 2 otsakut 29 Ø40KOK. Truubi kiviotsak kivikindlustusega 2 otsakut 30 Ø50KOK. Truubi kiviotsak kivikindlustusega 2 otsakut 1 1 2 31 Ø60KOK. Truubi kiviotsak kivikindlustusega 2 otsakut 32 Ø80KOK. Truubi kiviotsak kivikindlustusega 2 otsakut 1 1 2 33 Ø100KOK. Truubi kiviotsak kivikindlustusega 2 otsakut 34 Ø120KOK. Truubi kiviotsak kivikindlustusega 2 otsakut 35 Ø140KOK. Truubi kiviotsak kivikindlustusega 2 otsakut 36 Ø160KOK. Truubi kiviotsak kivikindlustusega 2 otsakut 37 Muud mahud EH1 EH2 EH3 EH4 EH5 EH6
38 Teekatte taastamine (kruus) m3
39 Veejuhtme täitmine (min. pinnas) m3 170 170 40 Truubi tähispostid tk 2 2 41 Puitaluse ehitamine tm
42 Täiendav kaeve (sh vana truubi eemaldamiseks) m3 275 70 20 25 390 43 Epoksüvärv EH100 terastorule kg
44 Geotekstiil NGS2 terastorule m2
45 Veeviimarid EH1 EH2 EH3 EH4 EH5 EH6 46 Plasttoru Ø30 cm, L= 8 m, SN8 tk 16 4 20 47 Settest puhastatavad truubid EH1 EH2 EH3 EH4 EH5 EH6 48 betoontruup Ø50, setet kuni 1/2 Ø m 10 10
Jrk. nr
Ehitustöö kirjeldus Mõõtühik Kokku Maht
sealhulgas
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 7
4
1 Materjali kulu otsakutele ja veeviimaritele 2 Truubi otsaku truupide 3 tüüp arv (tk) m³/tk m³ m²/tk m² m³/tk m³ m²/tk m² kg/tk kg tk/tk tk 4 Ø30MAO 2,2 44 1,3 220 5 Ø40MAO 1 2,2 2,2 44 44 1,3 1,3 220 220 6 Ø50MAO 2,2 44 1,3 220 7 Ø40MAOK 8 2,7 21,6 10 80 3,2 25,6 64 512 1,9 15,2 380 3040 8 Ø50MAOK 10 2,7 27,0 12 120 3,2 32,0 63 630 1,9 19,0 380 3800 9 Ø60MAOK 2 2,7 5,4 12 24 3,2 6,4 63 126 1,9 3,8 380 760 10 Ø80MAOK 4,6 21 3,2 62 1,9 375 11 Ø40KOK 3,1 14 1,4 27 0,8 135 12 Ø50KOK 2 3,5 7,0 16 32 1,3 2,6 25 50 0,8 1,5 125 250 13 Ø60KOK 5,9 26 2,4 48 1,5 240 14 Ø80KOK 2 11,7 23,4 61 122 2,5 5,0 59 118 1,5 3,0 237 474 15 Ø100KOK 18,2 84 2,6 60 1,5 248 16 Ø120KOK 16,0 73 4,7 93 2,8 465 17 Ø140KOK 18,7 85 4,0 79 2,4 395 18 Ø160KOK 22,0 110 3,2 65 1,9 315 19 Veeviimar VV-300 20 1,8 36 0,1 1,6 20 Kokku 45 84,4 378 73,8 1516 45,4 8544
puuvaiadkivid Ø15-30 cm geotekstiil NGS2 huumusmuld erosioonitõkkematt heinaseeme
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 7
5
TABEL 11. Rekonstrueeritavate teede katendite mahud ristprofiilide lõikes
Geotekstiil NGS4, 5,0
m lai
Geotekstiil NGS4, 6,0
m lai
m3/m kogus, m3 m3/m kogus, m3 m2 m2 m3/m kogus, m3 m3/m kogus, m3
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 1 Veskijõe - Tõldsilla tee 2 PK0-0+40 40
3 ÜLEMINEK: 4,5→5,5→4,5 10-20-G PK22-23 20 0,52 10 1,13 23 100 0,30 6
4 5,5-10-20-G PK22-23 30 0,57 17 1,23 37 150 0,42 13
7 PK39 20
8 4,5-10-20-G RP1 PK0-39 3756 0,47 1765 1,02 3831 18780 15
9 KOKKU 3866 1793 3891 19030 0 34 0 10 Tusari - Takkavalla tee
11 PK0-0+20 20
17 4,5-10-20-G RP2 PK0-16 1495 0,47 703 1,02 1525 7475 18 KOKKU 1515 703 1525 7475 0 0 0 19 Tusari - Takkavalla harutee 20 PK0-0+20 20
22 4,5-10-20-G RP3 PK0-PK4 366 0,47 172 1,02 373 1830 23 KOKKU 386 172 373 1830 0 0 0 24 5767 2667 5789 28335 0 34 0
Märkus: 1) ristprofiilide tüübid on esitatud teede pikiprofiilidel; 2) materjalide mahu arvutamisel teede rajatiste pikkused maha arvutatud; 3) teemulde laienduse ning lisatäite täpsemad mahud ja asukohad on näidatud teede pikiprofiilidel.
M7
KÕIK KOKKU
Muldkeha (juurdeveetav
l/krl)
Kruus fr 0/31,5 (pos 6)
Kruus fr 0/63 mm (pos 3)
MM - Mahasõidukoht Vaisi-Kuijõe kõrvalmaanteelt
Muldkeha (kohapealne
mineraalpinnas), laiendamiseks ja
lisatäiteks
TP-T
M7
Jrk. nr
Tee lõikude parameetrid (tee pealtlaius-katendi kihi paksused-geosünteet)
Ristprofiili nr.
Piketi- vahemik
Lõigu pikkus
(m)
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 7
6
TABEL 12. Keskkonnarajatiste rekonstrueerimise- ja ehitustööde mahud
Pikkus Laius Pikkus Laius Madal Kõrge Peen Jäme
m abs m abs m abs m m m m m m m3 m3 m3 m ha ha ha ha ha ha ha 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26
EH1
1 TT1
Veskijõe- Tõldsilla
tee pk 31, VP607, er
14
50 30 40x22 0,03 0,00 0,00 0,00 0,03
2 SB4
Kraav 101 ca 20 m
enne truupi T101, VP182
1,0 m kraavi
põhjast sügavam
26 5,5 34 13 1,75 201 521 469 36x25 0,02 0,02 0,03 0,03 0,09 SB-0
3 SB5
Kraav 101 SB1 ja
SB4 vahel (ca 125 m kaugusel),
VP182
1,0 m kraavi
põhjast sügavam
26 5,5 34 13 1,75 201 521 469 36x25 0,02 0,02 0,03 0,03 0,09 SB-0
4 SB6 Kraav 104,
enne truupi 104
0,5 m kraavi
põhjast sügavam
10 2,5 16 8 1,75 18 88 79 28x20 0,01 0,01 0,02 0,02 0,06 SB-0
1180 1047 0,07 0,05 0,07 0,07 0,26 EH2
1 SB2 200c, PK1 9,55 7,99 6,99 2,56 8 2,5 17 11 1,75 42 162 97 30x23 0,01 0,02 0,02 0,01 0,07 SB-0
162 97 0,01 0,02 0,02 0,01 0,07 EH5
1 SB3 504 PK13 9,9 8,65 7,75 2,15 8 2,5 16 10 1,75 12 36 116 70 28x22 0,01 0,02 0,02 0,02 0,06 SB-1
116 70 0,01 0,02 0,02 0,02 0,06 1458 1214 0,09 0,09 0,11 0,10 0,39
kraavi sisse- ja
väljavoolud peavad olema
diagonaalis erinevate
nurkade all
Juuri- mine
Ära vedamine
Põhjast Maapinnalt
Nimi / nr Asukoht
Puittaimestiku raie ha Kändude
SB tüüp* / rajatise
tähis Märkused
Põhja kõrgus-
arv
Sügavus maa-
pinnast
Mõõdud
Nõlvus- tegur
Raadius Sette- süvise maht
Kaeve maht
Kaeve laialiaja-
mine
Raiutava platsi mõõt
Võsa Puistu Üksikute puudega maa-ala
Kõik kokku
Jrk. nr
Settebasseini, tuletõrjetiigi või puhastuslodu
Maa- pinna
kõrgus- arv
Sisse- voolava kraavi põhja
kõrgus- arv
Settebasseini, tuletõrjetiigi või puhastuslodu
Kokku
Tuletõjetiigi rekonstrueerimine - setetest puhastamine. Põhjapoolne kallas teha laugeks nõlvusega 1:4. Tuletõrjetiigi TT1 teenindusplats rekonstrueeritakse. Tööde mahud on esitatud
tabelis 2b
Kokku
Kokku
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 7
7
TABEL 13a. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise- ja ehitustööde ligikaudne maksumus
EH1 EH2 EH3 EH4 EH5 EH6 EH1 EH2 EH3 EH4 EH5 EH6 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 1 ETTEVALMISTUSTÖÖD
2 Madala võsa langetamine, koondamine hunnikutesse ja väljavedu või likvideerimine, Ø 2-8 cm
ha 1,61 0,30 0,35 0,35 0,16 2,78 1109,7 H-13 1785 335 393 387 180 3080
3 Kõrge võsa langetamine, koondamine hunnikutesse ja väljavedu või likvideerimine, Ø 2-8 cm
ha 1,03 0,57 0,64 0,02 2,26 1109,7 H-13 1138 634 710 21 2503
4 Peenpuistu likvideerimine mootorsaega Ø 8-15 cm ha 0,99 0,53 0,53 0,02 2,07 1181,1 T-19-1 1172 623 627 22 2444 5 Jämepuistu likvideerimine mootorsaega Ø ≥15 cm ha 0,69 0,55 0,35 0,02 1,61 1943,9 T-19-2 1346 1078 678 36 3138 6 Peenpuistu tüveste vedu kuni 300m (Ø 8-15 cm) ha 0,99 0,53 0,53 0,02 2,07 959,4 T-35-1 952 506 509 18 1986
7 Jämepuistu tüveste vedu kuni 300m (Ø ≥15 cm) ha 0,69 0,55 0,35 0,02 1,61 1554,7 T-35-2 T-35-3 T-35-4
1076 862 542 29 2510
8 Puittaimestiku kändude juurimine ha 4,32 1,96 1,87 8,15 734,6 T-21 3173 1437 1376 5986 9 Lamapuidu likvideerimine tm 16,11 10,80 26,92 0,8 T-124 13 9 22
10 Veeviimarite paigaldus kraavi mullavalli alla (DN300, L=8m)
tk 16 4 20 100,8 A-43 1613 403 2016
11 Koprapaisude likvideerimine (3 korda) tk 183,9 A-112
12 Kivide teisaldamine töötsoonist eemale m³ 10,0 kalk.
13 Ehitusaegsete filtratsioonitõkke ekraanide paigaldus ja ehitustööde lõpus likvideerimine
tk 1 1 150,0 kalk. 150 150
14 VEEJUHTMED 23835 15 Uute veejuhtmete mahamärkimine km 0,22 0,22 64,2 A-89 14 14
16 Veejuhtmete kaevamine ekskavaatoriga (sh. täiendav kaeve ja kraavilaiend), I-II gr. pinnas
m³ 6960 2926 929 10815 0,5 T-123 3619 1522 483 5624
17 Veejuhtmete kaevamine ekskavaatoriga, III gr. pinnas m³ 0,8 T-124
18 Sette ekspluatatsioonieelne eemaldus (10% põhikaeve mahust)
m³ 696 293 93 1081 2,1 T-157 1455 612 194 2260
19 Mullavallide laialiajamine ja tasandamine (sh vanad kraavivallid)
m³ 4254 1897 494 6645 0,3 T-302 1404 626 163 2193
20 Voolutakistuste eemaldamine veejuhtme sängist m 0,1 A-113 koh.
21 Kivide (Ø ≥30 cm) paigaldamine veejuhtmetesse (min 1 tk iga 20 m tagant)
tk 46 59 29 134 15,0 kalk. 692 881 434 2007
22 TRUUBID 12098 23 Truupide mahamärkimine tk 17 6 1 1 25 23,8 A-91 404 143 24 24 594
24 Ø 30-100 cm (r/b + plast) truubi torude väljatõstmine ja utiliseerimine
m 39 34 8 9 90 15,9 S-273 koh.
622 542 128 143 1435
25 Otsakute lammutus (kivi; r/b) ja utiliseerimine m³ 4 4 1 1 10 105,4 S-287 koh.
422 422 105 105 1054
26 plasttruup Ø30 cm, tüüp 30 PT, SN8 m 25,6 S-71 27 plasttruup Ø40 cm, tüüp 40 PT, SN8 m 66 18 84 41,8 S-72 2759 752 3511 28 plasttruup Ø50 cm, tüüp 50PT, SN8 m 72 18 12 12 114 58,2 S-73 4192 1048 699 699 6637 29 plasttruup Ø60 cm, tüüp 60 PT, SN8 m 9 9 18 77,7 S-74 699 699 1398 30 plasttruup Ø80 cm, tüüp 80 PT, SN8 m 9 10 19 122,6 S-75 1103 1226 2329 31 plasttruup Ø100 cm, tüüp 100 PT, SN8 m 239,0 S-76 32 plasttruup Ø120 cm, tüüp 120 PT, SN8 m 239,0 S-76
33 terastruup Ø100 cm, tüüp 100 TT, ümartoru; S235; S=2,0 mm; Zn=70μm
m 153,8 S-83
34 terastruup Ø120 cm, tüüp 120 TT, ümartoru; S235; S=2,0 mm; Zn=70μm
m 206,7 S-84
35 terastruup Ø140 cm, tüüp 140 TT, ümartoru; S235; S=2,0 mm; Zn=70μm
m 252,5 S-85
36 terastruup Ø160 cm, tüüp 160 TT, ümartoru; S235; S=2,0 mm; Zn=70μm
m 323,6 S-86
37 Ø30MAO. Truubi mattotsak 2 otsakut 131,0 S-101 38 Ø40MAO. Truubi mattotsak 2 otsakut 1 1 131,0 S-101 131 131 39 Ø50MAO. Truubi mattotsak 2 otsakut 131,0 S-101 40 Ø40MAOK. Truubi mattotsak kivikindlustusega 2 otsakut 6 2 8 292,9 S-103 1757 586 2343 41 Ø50MAOK. Truubi mattotsak kivikindlustusega 2 otsakut 8 2 10 292,9 S-103 2343 586 2929 42 Ø60MAOK. Truubi mattotsak kivikindlustusega 2 otsakut 1 1 2 292,9 S-103 293 293 586 43 Ø80MAOK. Truubi mattotsak kivikindlustusega 2 otsakut 477,6 S-105 44 Ø40KOK. Truubi kiviotsak kivikindlustusega 2 otsakut 454,9 S-104 45 Ø50KOK. Truubi kiviotsak kivikindlustusega 2 otsakut 1 1 2 454,9 S-104 455 455 910 46 Ø60KOK. Truubi kiviotsak kivikindlustusega 2 otsakut 454,9 S-104 47 Ø80KOK. Truubi kiviotsak kivikindlustusega 2 otsakut 1 1 2 791,7 S-106 792 792 1583 48 Ø100KOK. Truubi kiviotsak kivikindlustusega 2 otsakut 1117,3 S-108 49 Ø120KOK. Truubi kiviotsak kivikindlustusega 2 otsakut 1011,3 S-112 50 Ø140KOK. Truubi kiviotsak kivikindlustusega 2 otsakut 1938,5 S-113 51 Ø160KOK. Truubi kiviotsak kivikindlustusega 2 otsakut 1938,5 S-113 52 Veetõrje truubi ehitamisel tund 4 4 8 19,2 T-238 77 77 154 53 MUUD MAHUD 25595
54 Teekatte taastamine (kruus) m3 15,0 kalk.
55 Veejuhtme täitmine (min. pinnas) m3 170 170 0,5 T-123 88 88 56 Truubi tähispostid tk 2 2 17,1 S-269 34 34 57 Puitaluse ehitamine tm 64,0 809 58 Täiendav kaeve (sh vana truubi eemaldamiseks) m3 275 70 20 25 390 0,5 T-123 143 36 10 13 203 59 Epoksüvärv EH100 terastorule kg 4,5 844 60 Geotekstiil NGS2 terastorule m2 1,0 kalk.
61 Truubi setetest puhastamine, plasttruup Ø50, setet üle 1/2 Ø
m 10 10 13,2 H-64 132 132
62 KESKKONNARAJATISED 457
63 Keskkonnarajatise kaeve ekskavaatoriga, I-II gr. pinnas
m³ 1180 162 116 1458 0,5 T-123 614 84 60 758
64 Kaevepinnase laialiplaneerimine buldooseriga m³ 1047 97 70 1214 0,3 T-302 346 32 23 401 65 TT veevõtukoha tähis kompl. 1 1 200,0 kalk. 200 200 66 MUUD TÖÖD 1359 67 Nõuetekohase teostusmõõdistuse koostamine töö 1 1500,0 kalk. 1500
1500 64843 12969 77812
Jrk. nr
Mõõt- ühik
sealhulgas Kõik
kokku (€)
Ühiku maksu- mus (€)
Hinde alus
Ehitustöö kirjeldus Töö maksumus
sealhulgas Maht
Kokku
KOKKU
KOKKU
KÕIK KOKKU KM-GA
OSAMAKSUMUSED KOKKU KÄIBEMAKS (20%)
KOKKU
KOKKU 1
KOKKU 1500
KOKKU
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. V02
Töö nr 21-21 Objekti asukoht: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külad
L 7
8
TABEL 13b. Teede rekonstrueerimise- ja ehitustööde ligikaudne maksumus
Veskijõe - Tõldsilla
tee
Tusari - Takkavalla
tee
Tusari - Takkavalla
harutee
Veskijõe - Tõldsilla
tee
Tusari - Takkavalla
tee
Tusari - Takkavalla
harutee
EH4 EH5 EH6 EH4 EH5 EH6
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 1 Tee koondpikkus m 3866 1515 386 5767 2 3 Tee parameetrite ja -elementide mahamärkimine m 3866 1515 386 5767 0,12 A-90 464 182 46 692 4 Tee rajatiste mahamärkimine tk 23 9 5 37 15 kalk. 345 135 75 555
5 Teemulde mahalükkamine/koorimine/buldooserdamine
m3 60 0 70 130 0,33 T-302 20 0 23 43
6 1290
7 Teemulde töötlemine profiili koos teekraede likvideerimisega ning mulde tihendamisega
m2 23196 9090 2316 34602 1,5 kalk. 34794 13635 3474 51903
8 Teemulde laiendus+lisatäide kohapealse pinnasega / mahalükkamisel/N kaevamisel saadud
m3 33,6 0 0 33,6 1,5 kalk. 50 0 0 50
9 51953
10 Geotekstiili NGS4 (MD/CMD ≥20kN/m), laiusega 5,0 m, paigaldamine tihendatud ja profileeritud muldkehale
m2 19030 7475 1830 28335 1,03 T-959 19601 7699 1885 29185
11 Kruusast teealuse ehitamine koos tihendamisega. Kruus fr 0/63 mm. Pos 3, H=20-30 cm
m 3866 1515 386 5767
12 sh kruus fr 0/63 mm (Pos 3), geomeetriline maht
koos hanke, pealelaadimise ja veoga m3 3891 1525 373 5789 15,0 kalk. 58359 22874 5600 86833
13 Kruusast teekatte ehitamine koos tihendamisega. Kruus fr 0/32 mm. Pos 6, H=10 cm
m 3866 1515 386 5767
14 sh kruus fr 0/31,5 mm (Pos 6), geomeetriline maht
koos hanke, pealelaadimise ja veoga m3 1793 703 172 2667 17,0 kalk. 30478 11945 2924 45347
15 161365 16 M1 - Mahasõidukoht (A=4,5m, R=10m, L=20m) tk 0 0 0 0 1000 kalk. 0 0 0 0 17 M2 - Mahasõidukoht (A=4,5m, R=10m, L=30m) tk 0 0 0 0 1200 kalk. 0 0 0 0 18 M3 - Mahasõidukoht (A=4,5m, R=10m, L=10m) tk 8 7 3 18 900 kalk. 7200 6300 2700 16200 19 M5 - Mahasõidukoht (A=4,5m, R=5m, L=10m) tk 11 1 0 12 800 kalk. 8800 800 0 9600 20 M7 - Mahasõidukoht (A=4,5m, R=12,5m, L=20m) tk 1 1 0 2 1100 kalk. 1100 1100 0 2200 21 M9 - Mahasõidukoht (A=4,5m, R=12,5m, L=50m) tk 0 0 2 35 1200 kalk. 0 0 2400 2400 22 R-T- teede T-kujuline ristmik tk 0 0 0 0 1200 kalk. 0 0 0 0 23 TP-T - T-kujuline tagasipööramise koht tk 1 0 0 1 1300 kalk. 1300 0 0 1300
24 TT teenindusplats (6x40m (TT ääres 25 m); R=15m) tk 1 0 0 1 800 kalk. 800 0 0 800
25 TP-R - ringikujuline tagasipööramise koht tk 0 0 0 0 1300 kalk. 0 0 0 0 26 TP-S - silmusekujuline tagasipööramise koht tk 0 0 0 0 1300 kalk. 0 0 0 0 27 R - teede nelikristmik tk 0 0 0 0 1300 kalk. 0 0 0 0 28 MM - Mahasõidukoht maanteelt tk 1 0 0 1 5000 kalk. 5000 0 0 5000 29 37500 30 Nõuetekohase teostusmõõdistuse koostamine töö 1 1500 kalk. 1500 31 1500
64843 253608 63690
382142 KÄIBEMAKS (20%)
KOGUMAKSUMUS KM-GA
Kõik kokku (€)
Mõõt- ühik
Ehitustöö kirjeldus
Maht sealhulgas
Kokku
Töö maksumus sealhulgas
Mullatööd / teemulde kujundamine
Ettevalmistustööd
KOKKU
Jrk. nr.
Hinde alus
Ühiku maksu- mus (€)
Kattekonstruktsiooni rajamine KOKKU
Tee rajatised (muldkeha ja katendi ehitamine koos tihendamisega) KOKKU
Muud tööd KOKKU 1 1500
KÕIK KOKKU KUIVENDUSSÜSTEEM KOKKU
TEED KOKKU
2
3
5 6
7
13
14
15
16
1
2
3
4
5
6
7 8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
4
12
1
2 3
4
6
9
10
11
13
14
4
5
6
7 8 9 10
11
13
14 15
1
2
1
3
12
17
18
16
27
19
20
26
30 32 31
28
29
13
25
14
22
15
16
16
17
18
19
16 17
3
7 6
4
5
2
8
9
4
5 9
10
1
2
3
4
5
6
7
1
2
3
1
2
3
4
5 6
7 8
9
1
2
3
4
5
1
2
3
5 7
8
1 2
3
11
8
9
4
5
6
7
9
1
2
3
1
2
7 8
10
13
14 15
16
13
14
4
15
5
17
18
16 17
6
7
8
9
10
20
11
12
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13 15
16
1
2
3
4
5 6
7 8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
13
17
23
8
12
13
11
32
1
4
5 7
9 10
14
6
15
1
2
4
7 5
11
12
14 1310
6
8
9
15
3
1
4
2
3
5
6
87
9 10
11
12
6
14
1
2 3
5 4
8
11
7
9 10 12 13
17 15
1
2
3
4
5
7
8 9
10 11
12
13
14
15 17
18
19
20
8
9
10
21
22
116
11
2 3
4
5
6
7
8
9
10
11 12
15
12
VP607
VP053
VP055
VP182
VP201
VP206
VP185
VP200
VP205
VP209
VP210
VP202 VP606
VP605
VP199
VP054
VP057
VP183
VP198
VP204
VP208
VP192
VP207
VP184
VP604
VP608
VP060
VP077
Karjääri tee
Poolsa are te
e
Veskijärve tee
Saarnoki tee
Leidissoo tee
Saunamäe tee
Saunamäe te e
Tusari - Takkavalla tee
Saunamäe tee
Veskijõe - Tõldsilla tee
Höbringi MPÜ
Nõva hiiemets
KLO1000263, Leidissoo looduskaitseala
KLO9330268
Hundiaed
Tusari karjamõisa heinamaad
Aaviku talukoht
Tropi talukoht
Aasa talukoht
KLO9328393
Vaigutuslank
VEP nr.206276
KLO9102462
Karjäär Veskijärve lähedal
Karjäär Veskijärve lähedal
Veskijärve 5
Höbringi
KLO9102753
Läänemaa Suursoo MKA, Veskijärve pv.
Veskijärve 4
KLO9101668Veskijärve 18
Veskijärve 8Veskijärve 7
Veskijärve 17
Veskijärve 19
KLO1101103 Leidissoo LKA, Tammetõru skv.
Leidissoo LKA, Sendri pv.
KLO2000154, Suursoo-Leidissoo hoiuala (Läänemaa)
KLO1101102 Leidissoo LKA, Suurraba skv.
Veskijärve 9
KLO2000154 Suursoo-Leidissoo hoiuala (Läänemaa)
Tõldsilla vesiveski
KLO1000124, Läänemaa Suursoo maastikukaitseala
Veskijärvest W
KLO9317258
Maardla nr 265, liiv
Maardla nr 265, liiv
Maardla nr 549, liiv
KLO9127223
1. KLO9127223 (Liigi leiukoht (loomad\, I kat)): KÄESOLEVA PROJEKTIGA TÖÖD ALALE EI PLANEERITA. 2. KLO9101668 (Liigi leiukoht (loomad\, II kat)): KÄESOLEVA PROJEKTIGA TÖÖD ALALE EI PLANEERITA. 3. KLO9102753 (Liigi leiukoht (loomad\, II kat)): KÄESOLEVA PROJEKTIGA TÖÖD ALALE EI PLANEERITA. 4. KLO9112363, KLO9122470, KLO9122469, KLO9122460, KLO9122467, KLO9122468, KLO9122464, KLO9122462, KLO9122461, KLO9112111,
KLO9122465, KLO9122463, KLO9122474 (Liigi leiukoht (loomad\, III kat)): KÄESOLEVA PROJEKTIGA TÖÖD ALALE EI PLANEERITA. 5. KLO9112387, KLO9114593 (Liigi leiukoht (loomad\, III kat)): trassiraied ja ehitustööd on keelatud perioodil 01.04-15.07. 6. KLO9112124, KLO9122459 (Liigi leiukoht (loomad\, III kat)): trassiraied ja ehitustööd on keelatud perioodil 01.03-31.07; uusi kraave ei rajata. 7. KLO9317258 (Liigi leiukoht (taimed\, I kat)): KÄESOLEVA PROJEKTIGA TÖÖD ALALE EI PLANEERITA. 8. KLO9328393 (Liigi leiukoht (taimed\, II kat)): KÄESOLEVA PROJEKTIGA TÖÖD ALALE EI PLANEERITA. 9. KLO9345474, KLO9302772, KLO9322815, KLO9345475, KLO9345449, KLO9330268 (Liigi leiukoht (taimed\, II kat)): KÄESOLEVA PROJEKTIGA TÖÖD
ALALE EI PLANEERITA. 10. 2028545540, 1578660910, 1557888446, 2146976724, 1578570680, 1556215714, 1934026460, 2011021018, 1221545481, -1868445083, -210245481,
1727961574, -1175945083, 1755945083, 74845083, -478045083, 636125296, 204545083, 2087306872, 1806145083, 1716488992, 1715466912, -2098845083, 1715442940, 2092809688 (Natura elupaik): KÄESOLEVA PROJEKTIGA TÖÖD ALALE EI PLANEERITA.
11. 481745083 (9010* Vanad loodusmetsad): trassiraiega elupaigatüüpi ei kahjustata. 12. 1556992094, 2088545798, 635774668 (Potentsiaalne Natura elupaik): KÄESOLEVA PROJEKTIGA TÖÖD ALALE EI PLANEERITA. 13. 2091663230 (Potentsiaalne Natura elupaik): trassiraiega elupaigatüüpi ei kahjustata. 14. Läänemaa Suursoo MKA, Veskijärve pv., Leidissoo LKA, Sendri pv.,: KÄESOLEVA PROJEKTIGA TÖÖD ALALE EI PLANEERITA. 15. Leidissoo LKA, Suurraba skv., Leidissoo LKA, Tammetõru skv.: KÄESOLEVA PROJEKTIGA TÖÖD ALALE EI PLANEERITA. 16. VEP nr.206276: VEP'iga piirnevaid kraave ei puhastata ja uusi ei rajata, trassiraiega VEP'i ei kahjustata. 17. Veekogu piiranguvöönd: rajada kraavidele valgalal leevendusveekogusid, enne suublaid settebasseinid ja tööde ajaks rajada filterekraan; järgida
ohutusnõudeid õlide ja määrdeainete käsitlemisel. 18. Veskijõe kaldad jätta puutumata, kände ei juurita. 19. Nõva jõele EMKF-i raames rajatud kudepadjandid (X= 6561847.5, Y=482060.6) ei halvendata, kuna käesoleva projekti raames Nõva jõkke suubuvad
kraavid ei korrastata ning metsakvartalil VP183 paikneb settebassein nr 1, mis takistab sette kannet hooldatavatest ja uuendatavatest kraavidest allavoolu. 20. EHITUSTÖÖD EI TOHI ULATUDA KATASTRIÜKSUSELE NR 53101:001:0106! KÄESOLEVA PROJEKTIGA TÖÖD ALALE EI PLANEERITA. 21. EH4 Veskijõe-Tõldsilla teetrassi lõigul PK3 kuni PK20 ei laiendata. 22. Veejuhtmetesse 101, 200a, 200b, 200c, 207 ja Peraküla pkr projekteeritud suurte kivide paigaldamine. 23. Kaitsealuste lindude jt liikide pesitsusaegse häirimise vältimiseks ei tehta kogu alal raie-, kaeve- ja ehitustöid perioodil 1.02.-31.07.
KLO9112363, KLO9122470, KLO9122469, KLO9122460, KLO9122467, KLO9122468, KLO9122464, KLO9122462, KLO9122461, KLO9112111, KLO9122465, KLO9122463, KLO9122474
KLO9112363, KLO9122470, KLO9122469, KLO9122460, KLO9122467, KLO9122468, KLO9122464, KLO9122462, KLO9122461, KLO9112111, KLO9122465, KLO9122463, KLO9122474
KLO9112363, KLO9122470, KLO9122469, KLO9122460, KLO9122467, KLO9122468, KLO9122464, KLO9122462, KLO9122461, KLO9112111, KLO9122465, KLO9122463, KLO9122474
KLO9328393
KLO9345474
KLO9302772
KLO9303622
KLO9322815
KLO9322815
KLO9345475
KLO9345449
2028545540
1578660910 1557888446
2146976724
1578570680
1556215714
1556215714
1934026460
1934026460
2011021018
1221545481
-1868445083
-210245481
1727961574
1054245083 91F0 Laialehised lammimetsad
481745083 (9010* Vanad loodusmetsad)
-1175945083
1755945083
74845083
-478045083
636125296
204545083
2087306872
2087306872
2087306872
1806145083
1716488992
1715466912
-2098845083
-2098845083
17 15
44 29
40
1556992094
2091663230
2088545798
635774668
2092809688
KLO2000154 Suursoo-Leidissoo hoiuala (Läänemaa)
RAH0000124 Suursoo-Leidissoo linnuala
RAH0000578 Suursoo-Leidissoo loodusala
RAH0000124 Suursoo-Leidissoo linnuala
RAH0000124 Suursoo-Leidissoo linnuala
RAH0000578 Suursoo-Leidissoo loodusala
RAH0000578 Suursoo-Leidissoo loodusala
53101:002:0281 Veski-Uuetoa
53101:002:0283 Veski-Uuetoa
52001:002:0210 Musa-Linama
53101:002:0334 Musa-Linama
53101:002:0090Liivaaugu
53101:002:0241Musa-Uuetoa
53101:001:0221
53101:001:0222Mardi
53101:001:0231Mardimetsa
53101:001:0232Mardimetsa
53101:001:0332Pere-Heinamaa 53101:001:0460Põlluotsa
53101:001:0391Põlde
53101:001:0491Tõnso
53101:001:0902
53101:001:0261Pere
53101:001:0763
53101:001:0640
53101:001:0598 Nõva metskond 6
53101:001:0599 Nõva metskond 12
53101:001:0600 Nõva metskond 3
52001:001:2162
52001:001:2530
52001:001:2100
53101:001:1051 Aaviku
53101:001:1052
53101:001:0910 Veski
53101:002:0760
52001:001:1970Vöörimetsa
53101:001:1240Lepiku
52001:001:3180
53101:002:0950Veski
53101:001:1200 Musasilla
52001:001:3610Kauge
53101:001:1590 Kasela
53101:001:1510Keskküla
52001:001:3810
53101:001:1461 Tõldsilla
53101:001:1462
53101:001:1463
53101:001:1690
52001:001:4270
53101:001:1801Vaesoo-Uuetoa
52001:001:4540 Vana-Ringi
53101:001:1870Jõeääre
52001:001:4582
52001:001:0026Väikse
52001:001:4550 Sepa
52001:001:0008
52001:001:0001Ilvese
52001:001:0022Sõõri
52001:001:5010
52001:001:5000
52001:001:0021Ruudi
53101:001:002753101: 01:00361 230 Harju-Risti - Riguldi - Võntküla tee
53101:001:0031
53101:001:0032
53101:001:0033
52001:001:0091
53101:001:0086Märdi
53101:001:0082Majakse
53101:001:0090Paduri
53101:001:0083Salupere
53101:001:0507 Nõva metskond 58
53101:002:0042Veski-Kruusiaugu
53101:001:0096
53101:001:0106
53101:001:0107
53101:002:0047
53101:001:0108
53101:002:0064Veskioja
53101:001:0121
53101:002:0044Veski-Vainu
53101:002:0043
53101:001:0164Padriku
53101:001:0197 Vaesoo-Tõnise
53101:001:0187Otsa
53101:001:0265
53101:001:0292Lepametsa
53101:001:0299 Uustalu-Metsa
53101:001:0301 Uustalu-Metsa
53101:001:0302Uustalu
53101:001:0305 Karuste
53101:001:0304 Saare
53101:001:0374Metsanurga
53101:001:0386Tusari laut
53101:001:0438Tusari-Uuetoa
53101:001:0439Salme
53101:001:0441
Kitsesaba
53101:001:0445 Nõva metskond 22
53101:001:0454 Nõva metskond 29
52001:001:1086Rabaserva
53101:001:0495Liivase
53101:001:0534 Nõva metskond 54
53101:001:0508 Nõva metskond 59
53101:001:0504 Nõva metskond 55
53101:001:0505 Nõva metskond 56
53101:001:0506 Nõva metskond 57
53101:001:0510 Aasa
44101:001:0172Põhuka
44101:001:0035Ummumaa tee
44101:001:0162 Paluka
44101:001:0116Riguldi metskond 92
44101:001:0034Ummumaa tee 44101:001:0036Ummumaa tee
44101:001:0445Nurga
44101:001:0335 Nõva metskond 64
44101:001:0497Rehe
16150 Vaisi - Kuijõe kõrvalm aantee
11 23
0 Ha
rju -R
ist i -
R igu
ldi -
Võ nt
kü la
kõ rv
alm aa
nt ee
Veskijõe-Tõldsilla tee 53101:001:0556
Elektriõhuliin 35-110kV (Kõrgepingeliin) L019A, Nõva - Aulepa
Elektriõhuliin 35-110kV (Kõrgepingeliin) L019A, N?µva - Aulepa
TALLIMETSA-TÕLDSILLA(TTP-453) 4110370020070/003
EH2
44,3 TALLIMETSA-TÕLDSILLA(TTP-453) 4110370030020/001
EH1
178,8
SAUNAMÄE(TP-603) 4110380010080/001
EH3
S
N
REG. nr: 14833287 Aadress: Salu tee 27, Lohkva küla, Luunja vald, 62207
e-mail: [email protected]. tel: 55662152 MATER: MP0322-00, MU0322-00. MTR: EEP004306
Töö nimetus:
Joonise nimetus:
Joonise nr:Mõõtkava:Kuupäev:
Autor:
Vast. spets:
allkirjastatud digitaalselt
allkirjastatud digitaalselt
Töö nr:
Tellija:
VER nr:
Autodesk Civil 3D 2023. SN: 569-11754382
V02
Projektplaan
rekonstrueerimise projekt
A. Glazatšev
A. Glazatšev
RMK
21-21
19/05/22
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede
1M 1:5000
PK0
Aj 1 (mänd) 18.91
MM
PK1 PK2
PK3PK4PK5
PK6PK7 PK8
PK9 PK10
Aj 2 (mänd) 18.29
VP201
M5
M 5
M5
M3
M 5
M 5
M 5
PK11
PK12 PK13
PK14
PK15
PK16
PK17
PK18
PK19 PK20
M 5
M 5
M5Aj 3 (mänd) 16.75
53101:001:0600 Nõva metskond 3
53101:001:0600 Nõva metskond 3
53101:001:0600 Nõva metskond 3
Tõldsilla talukoht
53101:001:1461 Tõldsilla
PK21 PK22
PK23
M3
PK24PK25PK26/0
M5
M5 Aj 4 (haab)
12.19 M7
PK27PK28PK29PK30PK31PK32PK33PK34
TT1
Veskijõe-Tõldsilla tee 44101:001:0052
M3
53101:001:0030
Aadumäe
M3
TT1 uus teenindusplats
M3
Veskijõe-Tõldsilla tee 44101:001:0054
Kitsehamba 53101:001:0442
Nõva metskond 60 53101:001:0509
M3
M 3
PK35PK36PK37PK38PK39
Veskijõe-Tõldsilla tee 44101:001:0067
M3 Aj 5 (kask)
10.10 TP-T
VP184
PK1
PK2
PK3
PK4
PK5
PK6
PK7
PK8
PK9
PK10
PK11
PK12
PK13
PK14
PK15
PK16/0
53101:001:1461
Tõldsilla
53101:001:0598 Nõva metskond 6
53101:001:0504 Nõva metskond 55
53101:001:0032
M3M3
M3
TT2 M3M3
Aj 6 (mänd) 10.98
M3
M7
M3M5
Aj 7 (kask) 10.10PK1PK2PK3PK4
M 3
M 3TT3
Aj 8 (kask) 9.75
M9
M 3
M9 ei tohi eramaale ulatuda! M 9
Aj 9 (haab) 9.09
PK0
PK1
PK2
PK3
T101 80PT9KOK
T102 40PT9MAOK
T103 40PT9MAOK
T104 50PT9MAOK
EH1
T105 50PT9MAOK
T106 50PT9MAOK
TT4
53101:001:1463
53101:001:0299 Uustalu-Metsa
VP606
T107 50PT9MAOK T108
40PT9MAOK T109 40PT10MAOK
T110 40PT10MAOK
T201 40PT9MAOK
T202 40PT9MAOK
EH3
EH2 1,0
Aluskaart: Maa-amet 17.05.2022 Katastriüksuste piirid: Maa-amet 17.05.2022
Ajutine reeper numbri ja kõrgusarvuga
Aj 2 (kask) 60.03
53101:001:0910 Veski Katastriüksuse piir,
nimi ja tunnus
Maaparandusehitise ringpiir
Maaparandusehitise reguleeriva võrgu rek ala ringpiir
Rek ehitise pindala
SAUNAMÄE(TP-603) 4110380010080/001
EH3
47,9
Ehitise lühitähis, nimetus, kood ja MPS süsteemi kood
Kvartali piir
Kvartali numberVP206 Eraldise piir
8 Eraldise number
Natura elupaik
LKA Piiranguvöönd
Liigi leiukoht
LKA Sihtkaitsevöönd
Veekogu piiranguvöönd
Vääriselupaik tunnusegaVEP nr EE00551
Elektrirajatiste kaitsevöönd
Maardla piir
Maantee kaitsevöönd
Olemasolev tee
Rekonstrueeritav tee
Tee nimetusVeskijõe - Tõldsilla tee PK1 Piketi number
Pikett
T-kujuline tagasipööramiskoht ja tähis
M3
MM Mahasõidukoht maanteelt
M1 Mahasõidukoht M1 (R=10m, L=20m)
Mahasõidukoht M2 (R=10m, L=30m)M2
Mahasõidukoht M3 (R=10m, L=10m)
Mahasõidukoht M5 (R=5m, L=10m)M5
Mahasõidukoht M7 (R=12,5m, L=20m)M7
Ehitatav kuivenduskraav
Hooldatav teekraav
Hooldatav kuivenduskraav Ehitatav nõva
Veejuhtme nr, veevoolu suund (sh mulde asukoht), raiutava trassi laius veejuhtme teljest
Töömahu muutepunkt/mullavalli asukoha muutus
Ehitatav truup
Uuendatav truup
Rekonstrueeritav truup
Likvideeritav truup
Olemasolevasse seisundisse jäetav truup
Truubi nr ja iseloomustus
SB1 Olemasolev settebassein ja nr
Voolusuuna muutepunkt
Kõrgepinge õhuliin, 35-110 kV
Olemasolevasse seisundisse jääv kraav
Olemasolevasse seisundisse jääv eesvool
Potentsiaalne Natura elupaik
Kavandatav looduskaitseala
Hoiuala
LEPPEMÄRGID
Piirang LIA (metsise mängupaik)
Geol. uuringuala
Maastikukaitseala
TT1 Olemasolev tuletõrjetiik ja nr
Mahasõidukoht M9 (R=12,5m, L=50m)M9
Suursoo-Leidissoo hoiuala (Läänemaa) PVKK
Tropi talukoht Pärandkultuur
Natura (linnuala, loodusala)
TT1 Rekonstrueeritav tuletõrjetiik ja nr
52001:001:0967 Riguldi metskond 1
Tööd ei tohi eramaale ulatuda!
Ehitusaegne filtratsioonitõkke ekraan
FILTRATSIOONITÕKKE EKRAANI SKEEM
2-3 m
ca 0
,6 m
0, 5m
Hooldatav eesvool Uuendatav kuivenduskraav Uuendatav eesvool
T111 40PT10MAOK
EHITUSTÖÖDEGA EI TOHI ULATUDA KATASTRIÜKSUSELE NR 53101:001:0106!
Korrastatavate veejuhtmete orient. mõjuala
9. 4
3 9.
9. 3
9. 3
9. 3
9. 3
8 3
9. 3
3 9.
3 9.
8 3 8 39. 3
9. 3
8 2
3 8
8 3
8 3
8 3
2 8
8 2
8 3
3 8
3 8
8 3
8 3 8 3
8 3 2
8
9. 4
8 3
3 8
3 8
3 8
9 3
2 8
Veskijõgi
Nõ va
jõ gi
N õva jõgi
Nõ va
jõ gi
401
501
502
401Peraküla pkr
Peraküla pkr
N2
503 501
504 504
601602
603.
200c
101
102
102 102
103
104
105 207
107
108
109
110
111
101 101a
112
113
114
115
116
117 117
118 118
119
120
121
122
123
123
200b
201
202
203
204
20 5
206
110
20 0a
LAIEND (8x8m) raie laius 6m laiendi servast
LAIEND (8x8m) raie laius 6m laiendi servast
LAIEND (8x8m) raie laius 6m laiendi servast
LAIEND (8x8m) raie laius 6m laiendi servast
LAIEND (8x8m) raie laius 6m laiendi servast
LAIEND (8x8m) raie laius 6m laiendi servast
LAIEND (8x8m) raie laius 6m laiendi servast
LAIEND (8x8m) raie laius 6m laiendi servast
LAIEND (8x8m) raie laius 6m laiendi servast
LAIEND (8x8m) raie laius 6m laiendi servast
LAIEND (8x8m) raie laius 6m laiendi servast
LAIEND (8x8m) raie laius 6m laiendi servast
LAIEND (8x8m) raie laius 6m laiendi servast
LAIEND (8x8m) raie laius 6m laiendi servast
LAIEND (8x8m) raie laius 6m laiendi servast
LAIEND (8x8m) raie laius 6m laiendi servast
LAIEND (8x8m) raie laius 6m laiendi servast
LAIEND (8x8m) raie laius 6m laiendi servast
LAIEND (8x8m) raie laius 6m laiendi servast
LAIEND (8x8m) raie laius 6m laiendi servast
LAIEND (8x8m) raie laius 6m laiendi servast
LAIEND (8x8m) raie laius 6m laiendi servast
LAIEND (8x8m) raie laius 6m laiendi servast
LAIEND (8x8m) raie laius 6m laiendi servast
16150 Vaisi - Kuijõe kõrvalmaantee
EH4 Veskijõe - Tõldsilla tee
EH4 Veskijõe - Tõldsilla tee
EH5 Tusari - Takkavalla tee
EH5 Tusari - Takkavalla tee
EH4 Veskijõe - Tõldsilla tee
EH6 Tusari - Takkavalla harutee SB3 Ehitatav settebassein ja nr
SB2
LAIEND (8x8m) raie laius 6m laiendi servast
T1 2x100BT11BET
T2 2x150BT9BET
T3 50PT12KOK
T4 50PT10,5MAOK
T6 50PT12MAO
T5 50PT12MAOK
T7 50PT12KOK
T9 50PT12KOKT8
50PT12KOK
T11 50PT12KOK
T10 50PT10KOK
T12 2x175BT8BET
T13 50PT12MAO
T14 50PT12MAOK
T15 50PT9MAOK
T16 80PT11KOK
T17 50PT11
T18 60PT9MAOK
T19 50PT9MAOK
T20 50PT9MAOK
T21 50BT10BET
T22 50PT9MAOK
T23 50PT9MAOK
T24 60PT9MAOK T25
50PT9MAOK
T26 50BT9BET
T1 50PT10MAO
T27 80PT10KOK
LAIEND (8x8m) raie laius 6m laiendi servast
(v.a.eramaa pool). Vaesoo-Tõnise
kinnistule töödega mitte ulatada!
SB1
SB3
102 ots kaevatakse
ümber, et sissevool oleks
settebasseini alguses
T112 40PT9MAO
SB4
SB5 SB6
LAIEND (8x8m) raie laius 6m laiendi servast
(v.a.eramaa pool). Vaesoo-Tõnise
kinnistule töödega mitte ulatada!
R20, L30. Sisekülje laiendus 1,0 m.
Üleminek 2x10 m. Viraažikalle 5%
Veskijä e Veskijärve
Leidissoo
KLO9112363
Vaisi
KLO9122474
KLO9112373
KLO9112365
KLO9112377
KLO9112387
KLO9112387
KLO9114593, KLO9112124, KLO9122459
KLO9114593, KLO9112124, KLO9122459
KLO9114593, KLO9112124, KLO9122459
KLO9114593, KLO9112124, KLO9122459
KLO9114593, KLO9112124, KLO9122459
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Reigo Roos
Põllumajandus- ja Toiduamet
Teaduse tn 2
Saku alevik, Saku vald, 75501,
Harju maakond
Teie 22.01.2024 nr 6.1-3/52315-21
Meie 29.01.2024 nr 7.1-2/24/12123-5
Maaparandusehitiste ehitusloa andmise otsuse eelnõu ja
keskkonnamõju eelhindamise eelnõukooskõlastus Läänemaal
Olete esitanud Transpordiametile Põllumajandus- ja Toiduameti 22.01.2024 dokumendi nr 6.1-
3/52315-21 "Maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu ja keskkonnamõju eelhindamise eelnõu
kooskõlastamine". Koos eeltoodud dokumendiga esitati kooskõlastamiseks teede ja
maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt, REK Projekt OÜ töö nr 21-21 „Tallimetsa
maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. Versioon V02“ (edaspidi Projekt).
Transpordiameti ja Riigimetsa Majandamise Keskuse vahel on riigiteede ristmike ümberehituseks
sõlmitud „RISTUMISKOHA EHITAMISE LEPING 7.1-1/22/20090-1“ millega on reguleeritud
ehitustööde teostamine ja poolte õigused ning kohustused riigitee 16150 Vaisi-Kuijõe km 4,74
ristumiskoha ehitamiseks. Ristumiskoht ehitada vastavalt REK projekt OÜ tööle nr PP 21-21/1
„Riigitee 16150 Vaisi-Kuijõe km 4,74 ja Veskijõe-Tõldsilla tee ristumiskoha rekonstrueerimise
põhiprojekt. Lääne maakond Lääne Nigula vald Vaisi ja Nõmmemaa külad“, pidades kinni
Transpordiameti ja Riigimetsa Majandamise Keskuse vahelisest ristumiskoha ehitamise lepingust ning
selles sätestatud nõuetest.
Transpordiamet on 20.05.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/11718-2 kooskõlastanud Lääne-Nigula vallas
Tallimetsa metsakuivenduse maaparandusehitiste projekteerimistingimuste eelnõu ning 07.06.2023
kirjaga nr 7.1-2/23/12123-3 kooskõlastanud Põllumajandus- ja Toiduameti 30.05.2023 ehitusloa
andmise otsuse eelnõu nr 6.1-3/52315-6 koos lisadega, sealhulgas REK Projekt OÜ töö nr 21-21
„Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. Versioon V02“
Võrreldes varasemalt kooskõlastatud materjalidega koostati uus keskkonnamõju eelhinnang ja
muudeti Projekti materjale ning ehitusloa otsuse eelnõud. Tutvunud käesolevalt kooskõlastamiseks
esitatud eelnõu ja selle lisadega ei tuvastanud Transpordiamet muudatustel olulist mõju riigiteele või
selle ohutusele.
Käesolevaga lugeda kehtetuks Transpordiameti 07.06.2023 kirjaga nr 7.1-2/23/12123-3 antud
kooskõlastus.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ja lg 4
ning Transpordiameti põhimääruse KOOSKÕLASTAME Põllumajandus- ja Toiduameti 30.05.2023
ehitusloa andmise otsuse eelnõu nr 6.1-3/52315-6 koos lisadega, sealhulgas REK Projekt OÜ töö nr
21-21 „Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. Versioon V02“
2 (2)
Projekti realiseerimisel ja ehitustöödel tuleb arvestada alltoodud nõuetega:
1. Riigitee nr 16150 teelõik km 0,045-11,495 oli pindamistööde objekt 2021 aastal. Tuleb arvestada,
et töödele kehtib garantii 3 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2021 aastal ning riigitee
konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.
2. Riigitee ja riigitee mahasõitude olemasolevad teetruubid ning truupide sisse- ja väljavoolu
kindlustused peavad säilima. Teede muldkeha ja teede katendi kahjustamine ei ole lubatud.
3. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu, ladustamist ning peale- ja
mahalaadimistöid riigiteele mitte kavandada. Riigitee nõlvadel sõitmine või manööverdamine ning
muul viisil konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine on keelatud.
4. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid.
Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud.
5. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga
vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“
kvaliteedinõuetele.
6. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel
näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.
7. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või
selle korrakohast kasutamist. Kui kavandatav tegevus võib riigiteel liiklejaid mistahes viisil
ohustada, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud majandus-
ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.
8. Lubade (ehitusteatis, ehitusluba) menetlusse palume kaasata Transpordiameti (EhS § 36 lg 5, § 42
lg 7).
9. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:
9.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud
Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele
ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil [email protected].
9.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav
taotlus (https://www.transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-kontakt/dokumendid/blanketid
#td-ja-piirangud-ma) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele
lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt.
Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.
Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi
ulatuses teostab Transpordiamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud
korras.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Triinu Mänd
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
58303908, [email protected]
Lisa: Maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu
Keskkonnamõju eelhinnangu eelnõu
REK Projekt OÜ töö nr 21-21 seletuskiri
REK Projekt OÜ töö nr 21-21 asendiplaani joonis
OTSUSE EELNÕU
Puudub nr
Maaparanduse ehitusloa andmine
Tulenevalt maaparandusseaduse (edaspidi MaaParS) § 23 lõikest 1 algatas Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi ka PTA) ehitusloa andmise menetluse, võttes aluseks Riigimetsa Majandamise Keskuse (registrikood 70004459) 06.12.2022. a esitatud maaparanduse ehitusloa taotluse, mis on registreeritud Põllumajandus- ja Toiduameti dokumendihaldussüsteemis WebDesktop (edaspidi PTA DHS-s) nr 6.1-3/52315 ja REK Projekt OÜ (registrikood 14833287) koostatud projekti „Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt“, versioon V02, töö nr 21-21) (toimiku nimi TALLIMETSA TEEDE JA MAAPARANDUSEHITISTE REK 2021, digitaalselt allkirjastatud 11.01.2024. a).
Projektala asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külas. Projektiga on kavandatud rekonstrueerida maaparandusehitised Tallimetsa- Tõldsilla(TTP-453) (maaparandussüsteemi, edaspidi mps/ehitise kood 4110370030020/001) 178,8 hektaril ja Tallimetsa-Tõldsilla(TTP-453) (mps/ehitise kood 4110370020070/003) 45,3 hektaril ning maaparandussüsteemi teenindavad teed Veskijõe - Tõldsilla tee (mps/ ehitise kood 4110380010080/101) 3,87 km, Tusari - Takkavalla tee (mps/ehitise kood 4110370030020/101) 1,52 km ja Tusari - Takkavalla harutee (mps/ehitise kood 4110370030020/102) 0,39 km. Projektiga on kavandatud kokku uuendada 0,82 km ja hooldada 0,21 km eesvoolu ning uuendada 7,71 km ja hooldada 3,51 km kuivenduskraave.
PTA vaatas esitatud ehitusloa taotluse lisaks oleva projektlahendi läbi ning edastas 06.02.2023 kirjaga nr 6.1-3/52315-2 projektis esinevate puuduste kirja. Puuduste likvideerimiseks anti aega kuni 13.02.2023. 10.02.2023 laekus projekteerija Andrei Glazatšev (REK Projekt OÜ) poolt parandatud projekt PTA-le ülevaatamiseks. PTA vaatas parandatud projektlahendi läbi ning edastas 22.02.2023 projekteerijale uue kirja projektis esinevate puuduste kohta. 22.02.2023 laekus projekteerija Andrei Glazatšev (REK Projekt OÜ) poolt parandatud
Otsuse nr Leht 2 ( 12 )
projekt PTA-le ülevaatamiseks. PTA vaatas sisseviidud parandused üle ning hindas 10.03.2023 projekti nõuetekohaseks ja alustas ehitusloa menetlusega. Seoses keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koostamisega ning kooskõlastuste ja seisukohtade küsimisega eelnõule ja lähtudes KeHJS § 11 lõikest 2 pikendas PTA ehitusloa menetlust 13.03.2023 kirjaga nr 6.1-3/52315-4 90 päeva võrra. Seoses Keskkonnaameti 16.06.2023 kirjaga nr 6-3/23/11249-3 tuli ehitusloa andmise otsuse eelnõud ja eelhinnangu eelnõud täiendada, mistõttu tekkis vajadus projekti muuta. PTA saatis taotlejale ja projekteerijale 22.06.2023 kirja projekti muutmiseks. Korrigeeritud projekt saadeti PTA-le 04.09.2023. Keskkonnaameti 02.10.2023 kirjas nr 6-2/23/18507-3 nägi kaitseala valitseja vajadust koostada liikidele eksperthinnang. Võttes arvesse haldusmenetluse seaduse § 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lõike 1 ja Keskkonnaameti 02.10.2023 kirja nr 6-2/23/18507-3, tuli taotlejal esitada PTA-le ekspertarvamus(ed) projektlahendis kavandatud tegevuste mõju kohta metsakanalistele, kaljukotkale ja must- toonekurele. Taotlejale saadeti sellekohane kiri 05.10.2023 (registreeritud PTA DHS-s nr 6.1-3/52315-19). Ekspertarvamuse esitamise tähtajaks seadis PTA 29.12.2023. 28.12.2023 laekus projekteerija Andrei Glazatšev (REK Projekt OÜ) poolt täiendatud projekt koos Kobras OÜ (registrikood 10171636) poolt koostatud keskkonnamõju hindamise eehinnanguga ja OÜ Clanga (12862267) poolt koostatud eksperthinnang „Tallimetsa maaparandusobjekti mõjud kaitsealustele linnuliikidele: teder, metsis, kaljukotkas ja must-toonekurg“ PTA-le ülevaatamiseks. PTA vaatas esitatud projektlahendi ja eelhinnangu läbi ning edastas 11.01.2024 projekteerijale kirja projektis esinevate puuduste kohta. Lõplik korrigeeritud ja nõuetekohane projekt koos eelhinnanguga saadeti PTA-le 11.01.2024.
Põllumajandus- ja Toiduamet otsustab KeHJS § 11 lõikest 2 keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise vajaduse. Kobras OÜ koostas KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel maaparanduse ehitusloa andmise keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu, mille andmise aluseks on KeHJS § 6 lõige 2 punkt 22. Vastavalt KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224, “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 15 punktile 8, tuleb sellisele tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti, anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. KeHJS § 29 lõike 2 kohaselt võib tegevusloa anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki.
I KAASAMINE
1. Põllumajandus- ja Toiduamet esitas maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga MaaParS § 22 lõike 4 punkti 3 alusel arvamuse avaldamiseks asutusele, kelle huve kavandatav maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada ja KeHJS § 11 lõike 10 alusel kooskõlastamiseks kaitstava loodusobjekti valitsejale (registreeritud PTA DHS-s 30.05.2023. a nr 6.1-3/52315-5). Keskkonnaamet (registrikood 70008658) 09.06.2023. a kirjaga nr 6-3/23/11249-2 (registreeritud PTA DHS-s 09.06.2023. a nr 6.1-3/52315-11) pikendas haldusmenetluse
Otsuse nr Leht 3 ( 12 )
seaduse § 16 lõike 2 ning maaparandusseaduse § 22 lõike 6 alusel menetluse keerukusest ja mahust tulenevalt arvamuse avaldamise ja kooskõlastuse andmise tähtaega kuni 16.06.2023. 16.06.2023. a kirjaga nr 6-3/23/11249-3 (registreeritud PTA DHS-s 16.06.2023. a nr 6.1-3/52315-12) palus Keskkonnaamet väljatoodud märkuste alusel otsuse eelnõud ja keskkonnamõju hindamise eelhinnangut täiendada ja korrigeerida ning tagastas ehitusloa andmise otsuse eelnõu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu puuduste kõrvaldamiseks. Põllumajandus- ja Toiduamet esitas täiendatud maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga Keskkonnaametile 12.09.2023. a kirjaga nr 6.1-3/52315-16. Keskkonnaamet (registrikood 70008658) 22.09.2023. a kirjaga nr 6-2/23/18507-2 (registreeritud PTA DHS-s 22.09.2023. a nr 6.1-3/52315-17) pikendas haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 2 ning maaparandusseaduse § 22 lõike 6 alusel menetluse keerukusest ja mahust tulenevalt arvamuse avaldamise ja kooskõlastuse andmise tähtaega kuni 02.10.2023. 02.10.2023. a kirjaga nr 6-2/23/18507-3 (registreeritud PTA DHS-s 02.10.2023. a nr 6.1-3/52315-18) palus Keskkonnaamet väljatoodud märkuste alusel otsuse eelnõud ja keskkonnamõju hindamise eelhinnangut täiendada ja korrigeerida ning tagastas ehitusloa andmise otsuse eelnõu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu puuduste kõrvaldamiseks. Põllumajandus- ja Toiduamet esitas muudetud maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga Keskkonnaametile 22.01.2024. a kirjaga nr 6.1-3/52315-20.
Keskkonnaameti poolt esitati märkus, et kavandatav tegevus tuleb kooskõlastada Maa- ametiga. Maapõueseaduse § 15 lg 8 pt 9 kohaselt ei ole maaparandussüsteemi ehitusloa menetlemisel vajalik Maa-ameti luba. Sellele on Maa-amet viidanud ka projekti kooskõlastamisel 27.06.2022 kirjaga nr 6-3/22/10965-2.
2. Põllumajandus- ja Toiduamet esitas maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga MaaParS § 22 lõike 4 punkti 1 alusel kooskõlastamiseks asutustele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud ehitusloa menetluse esemega ja KeHJS § 11 lõike 2² alusel seisukoha küsimiseks kõigilt asjaomastelt asutustelt (registreeritud PTA DHS-s 30.05.2023. a nr 6.1-3/52315-6). Lääne-Nigula valla Nõva Osavalla Valitsus (registrikood 77000625) 01.06.2023. a kirjaga nr 6-2/23-847-2 (registreeritud PTA DHS-s 02.06.2023. a nr 6.1-3/52315-9) annab esitatud eelnõudele kooskõlastuse. Transpordiamet (registrikood 70001490) 07.06.2023. a kirjaga nr 7.1-2/23/12123-3 (registreeritud PTA DHS-s 09.06.2023. a nr 6.1-3/52315-10) kooskõlastab ehitusloa otsuse eelnõu, lisades nõuded, millega tuleb projekti realiseerimisel ja ehitustöödel arvestada: 1. Riigitee ja riigitee mahasõitude olemasolevad teetruubid ning truupide sisse- ja väljavoolu kindlustused peavad säilima. Teede muldkeha ja teede katendi kahjustamine ei ole lubatud. 2. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu, ladustamist ning peale- ja mahalaadimistöid riigiteele mitte kavandada. Riigitee nõlvadel sõitmine või manööverdamine ning muul viisil konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine on keelatud. 3. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 4. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9
Otsuse nr Leht 4 ( 12 )
„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 5. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 6. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist. Kui kavandatav tegevus võib riigiteel liiklejaid mistahes viisil ohustada, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. 7. Lubade (ehitusteatis, ehitusluba) menetlusse palume kaasata Transpordiameti (EhS § 36 lg 5, § 42 lg 7). 8. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 8.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil [email protected]. 8.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-kontakt/dokumendid/ blanketid #td-ja-piirangud-ma) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt.
Kuna koostati uus keskkonnamõju eelhinnang ja ehitusloa otsuse eelnõud muudeti, esitas Põllumajandus- ja Toiduamet muudetud maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga MaaParS § 22 lõike 4 punkti 1 alusel uuesti kooskõlastamiseks asutustele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud ehitusloa menetluse esemega ja KeHJS § 11 lõike 2² alusel seisukoha küsimiseks kõigilt asjaomastelt asutustelt (registreeritud PTA DHS-s 22.01.2024. a nr 6.1-3/52315-21).
3. Põllumajandus- ja Toiduamet kaasas MaaParS § 22 lõike 5 alusel ehitusloa andmise menetlusse kinnisasja omanikud, kelle kinnisasjale ehitamist kavandatakse, kui taotlust ei ole esitanud omanik ning taotluses märgitud kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikud, kelle piirikraavil töid planeeritakse (registreeritud PTA DHS-s 30.05.2023. a nr 6.1-3/52315-7). Maaomanikud määratud aadressile etteantud tähtaja jooksul arvamusi ei esitanud.
4. Põllumajandus- ja Toiduamet esitas Riigimetsa Majandamise Keskusele (registrikood 70004459) maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks (registreeritud PTA DHS-s 30.05.2023. a nr 6.1-3/52315-8). Riigimetsa Majandamise Keskus määratud aadressile etteantud tähtaja jooksul arvamust ei esitanud.
Põllumajandus- ja Toiduamet loeb MaaParS § 22 lõike 6 kohaselt ehitusloa eelnõu vaikimisi kooskõlastatuks, kui etteantud tähtaja jooksul ei ole määratud aadressile arvamust esitatud, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud pikem tähtaeg või tähtaja pikendamist on põhjendatult taotletud.
Põllumajandus- ja Toiduamet on läbi viinud ehitusloa andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on kaasatud asutused ja isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega või kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada.
Otsuse nr Leht 5 ( 12 )
Põllumajandus- ja Toiduamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud MaaParS § 23 lõikes 3 ehitusloa andmisest keeldumise aluseid.
II KAALUTLUSED LOA ANDMISEL Loa andja võttis ehitusloa andmise menetluses aluseks haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS), MaaParS ja selle alamaktide sätted ja KeHJS. HMS § 5 lg-d 2 ja 4 sätestavad haldusmenetluse eesmärgid ning § 6 ja § 38 lg 1 kohustavad haldusorganit välja selgitama asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Selleks, et hinnata taotletud tegevuse võimalikku mõju ning vajalike meetmete tagamise võimalikkust, võttis loa andja menetluse läbiviimisel lisaks taotlusele aluseks ka olemasolevad registriandmed ja muud kättesaadavad alusdokumendid.
Ehitusloa andmise otsustamisel lähtuti järgmistest dokumentidest/ alusandmetest:
1. Ehitusloa taotlus koos lisadega (sh projekt); 2. Maaparanduse ehitusloa andmise keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang ja Natura eelhinnang (koostanud OÜ Kobras); 3. Üleriigiline planeering Eesti 2030+, Lääne maakonnaplaneering 2030+, Lääne-Nigula valla üldplaneering, Nõva valla üldplaneering; 4. Eesti maaelu arengukava 2014-2020 versioon 10.1; 5. Maa-ameti kaardirakendused; 6. Suursoo-Leidissoo hoiuala, Leidissoo looduskaitseala, Läänemaa Suursoo maastikukaitseala, Kiritse must-toonekure püsielupaikade ja Suursoo metsise püsielupaiga kaitsekorralduskava 2016-2025; 7. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur; 8. Eesti keskkonna andmete portaal.
Vastavalt MaaParS § 49 lõikele 1 punktile 1 on maaparandushoiu kohustus maaparandussüsteemi omanikul. MaaParS § 47 lõige 11 sätestab, et maaparandussüsteemi omanik teeb käesoleva seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele vastavad maaparandussüsteemi ja selle maa-ala maaparandushoiutööd, et maaparandussüsteem vastaks selle kasutamise kestel käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1‒5 sätestatud nõuetele. MaaParS § 5 lõike 1 kohaselt peab reguleeriv võrk tagama maaviljeluseks sobiva mulla veerežiimi. MaaParS § 5 lõike 2 kohaselt peab eesvool tagama liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku. MaaParS § 5 lõike 3 kohaselt peab avatud eesvool olema võimalikult suure isepuhastusvõimega. MaaParS § 5 lõike 4 kohaselt peab maaparandussüsteem minimeerima hajukoormuse leviku ohu. MaaParS § 5 lõike 5 kohaselt peab maaparandussüsteem olema ohutu.
Metsaseaduse § 42 lõike 1 p 2 alusel kohustatakse metsaomanikku majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veerežiimi ning metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi õigusaktides lubatust suuremas ulatuses, mis ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks ega seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning mis on kooskõlas metsa säästva kasutamise põhimõtetega, samuti kaitsma metsa kasvutingimuste halvenemise eest. Metsa kuivendussüsteemide korrashoidmise üheks olulisemaks eesmärgiks on tagada ligipääs ja vähendada seeläbi metsa majandamisega kaasnevaid kahjustusi, mille põhjustaks rasketehnika märgades, liigniiskuse käes kannatavates metsades. Metsamaa kuivendamine parandab pinnavee ärajuhtimist ja metsamulla õhustatust, vähendab perioodiliste üleujutuste mõjusid ning väldib metsamullast toitainete väljauhtumist. Sellega kaasneb puistu kasvukiiruse tõus, mis kajastub metsa boniteedi paranemises ning lõpptulemusena toob
Otsuse nr Leht 6 ( 12 )
kaasa raieringi lõpus metsamaterjali suurema väljatuleku. Metsakuivendus lihtsustab metsavarumist, metsade uuenemist ja haldamist ning loob sobiva keskkonna rekreatsiooniks. Tee uuendamine ja/või ehitamine parandab maaparandusehitistel asuvate metsade majandamisvõimalusi ja lihtsustab kuivendussüsteemi hooldust.
Tegevuse käigus kasutatakse olemasolevat taristut ning lähtutakse võimalikest headest loodusvarade kasutamise põhimõtetest. Veejuhtmete rekonstrueerimisega kaasneb metsakuivendusvõrgu maa-alal veerežiimi muutus, mis on vajalik metsa kasvutingimuste parandamiseks - liigse pinnavee ärajuhtimisega suureneb puittaimestiku juurdekasv, paraneb puittaimestiku vastupanu võime (tormi)tuultele (sh paraneb mulla õhustatus, juured kinnituvad tugevamalt pinnasesse ja arenevad efektiivsemalt parasniiske veerežiimiga keskkonnas). Antud tegevusest lähtudes järgib ehitusloa taotleja talle maaparandusseadusega ja metsaseadusega pandud kohustusi.
Eesti maaelu arengukava 2014-2020, versioon 10.1 (21. juuni 2022) eesmärkidest lähtuvalt on 55% (522 000 ha) kasutuses oleva põllumajandusmaa ja 698 000 ha metsamaa sihipärane kasutamine võimalik ainult juhul, kui sellel maal tagatakse maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine.
Ehitusprojektiga ei kaasne üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaal või märgalal uue kuivendussüsteemi ehitamine või üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa raadamine. Maaparandussüsteemi rekonstrueerimise ja ehitamise käigus likvideeritakse puittaimestikku kokku ca 8,76 ha. Puittaimestikku likvideeritakse vaid mahus, mis on vajalik olemasoleva maaparandussüsteemi rekonstrueerimis- ja ehitustööde läbiviimiseks, et tagada olemasoleva kuivendussüsteemi toimimine, mis on vajalik metsa majandamiseks.
2. 1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang ja Natura eelhinnang
Veekaitse Veekaitset on käsitletud eelhinnangu peatükis 3.3 ning jõuti järeldusele, et mõju pinna- ja põhjaveele ei ole oluline. Tallimetsa maaparandusehitistelt kogutav vesi läbib enne Nõva jõkke jõudmist settebasseinid. Projektalale on kokku kavandatud viie uue settebasseini rajamine ja lisaks jääb kasutusse üks olemasolev settebassein. Vältimaks Nõva jõkke settekoormuse liigset suurenemist, on projekti kohaselt ette nähtud kasutada ajutist veetõkketammi (filtratsioonitõkke ekraan). Pinnase ning pinna- ja põhjavee reostuse ärahoidmiseks on projektis nõue, et tööde teostamisel tuleb kasutada korras tehnikat, mis ei põhjustaks kütuse ega õli lekkeid.
Kaitstavad alad Projektala, kus on kavandatud kraavide hooldamine ja uuendamine, ei piirne otseselt ühegi kaitseala, hoiuala ega püsielupaigaga, kuid projektis on kavandatud Veskijõe-Tõldsilla tee rekonstrueerimine, mis läbib Suursoo-Leidissoo hoiuala (KLO2000154). Eelhinnangu peatükis 3.6.1 leiti, et kraavide hooldamine ja uuendamine Suursoo-Leidissoo hoiuala kaitse-eesmärke ei mõjuta, sest kuivendav mõju hoiualale ei ulatu nii vahemaa kui ka hoiuala ja objekti vahel paikneva Nõva jõe tõttu. Rekonstrueeritav tee läbib hoiuala, kuid planeeritav tegevus ei välju olemasolevast kruusateest väljapoole. Projektlahenduse kohaselt ei planeerita tegevusi kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja mõju elupaigatüüpidele puudub. Tallimetsa projektala läheduses asuvad Leidissoo looduskaitseala, Nõva looduskaitseala ja Läänemaa Suursoo maastikukaitseala.
Otsuse nr Leht 7 ( 12 )
Eelhinnangu peatükis 3.6.2 leiti, et kavandataval tegevusel mõju Leidissoo loodukaitseala ja Nõva looduskaitseala kaitse-eesmärkidele puudub. Tallimetsa projektalast jääb Läänemaa Suursoo maastikukaitseala 2,3 km kaugusele ida suunda. Arvestades rekonstrueeritava Veskijõe-Tõldsilla tee paiknemist, jääb rekonstrueeritav tee kaitsealast ca 220 m kaugusele, kus rekonstrueeritakse metsatee ristumine 16150 Vaisi-Kuijõe teega. Arvestades Läänemaa Suursoo maastikukaitseala paiknemist projektala suhtes, ei ole kavandatavast tegevusest mõju avaldumine ala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele tõenäoline.
Liigikaitse Mõju kaitsealustele liikidele on hinnatud eelhinnangu peatükkides 3.5, 3.6.1, 3.6.2 ja 3.6.4. Linnuliikide pesitsusaegse häirimise vältimiseks on projektis töödele seatud ajaline piirang, seega töid ei teostata 1.02 kuni 31.07 ja ei ole ohtu lindude häirimiseks nende peamisel pesitsusperioodil. Eelhinnangu peatükis 3.6.4 jõuti järeldusele, et Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektiga ei mõjutata kaitstavate liikide leiukohti.
Natura loodus- ja linnuala Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele on käsitletud eelhinnangu peatükis 3.5. Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektiga kavandatud Veskijõe- Tõldsilla tee rekonstrueerimise tööala asub Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusalal (EE0040202). Lisaks asub võimalikus mõjupiirkonnas Nõva-Osmussaare linnuala (EE0040201). Eelhinnangus jõuti järeldusele, et kavandatava tegevusega Suursoo-Leidissoo linnuala läheduses ei kaasne mõju linnuala kaitse-eesmärgiks nimetatud must-toonekurele, kaljukotkale ja tedrele ning puudub ka mõju Nõva-Osmussaare linnuala kaitse-eesmärgiks olevale must-toonekurele. Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektala paiknemine Suursoo- Leidissoo loodusala läheduses ja rekonstrueeritava tee paiknemine loodusalal ei kahjusta Suursoo-Leidissoo loodusala kaitse-eesmärke, sest tee rekonstrueerimisel veerežiimi ei muudeta, tee trassi ei laiendata ega õgvendata. Tee jääb elupaigatüüpi läbides sama laiaks, lisatakse vaid kruuskate. Teega külgnevate rabamassiivide veerežiimi mõjutamine on välistatud seetõttu, et olemasolev tee paikneb rabamassiive eraldaval kõrgemal liivaluitel, tee on kuiv ja kraavide rajamise vajadus puudud. Natura eelhindamine tuvastas, et mõju Natura 2000 võrgustiku aladele on välistatud ja asjakohane hindamine ei ole vajalik. Tegevus ei mõjuta nimetatud linnu- ja loodusalade terviklikkust ega soodsat seisundit.
2.2. Otsuse põhjendus Metsakuivenduse maaparandusehitiste ja teedevõrgu rekonstrueerimine toimub alal, kus eksisteerib varasemalt rajatud kuivendusvõrk, mille osaline rekonstrueerimine (hooldamine ja uuendamine) ei avalda enam täiendavat olulist kuivendavat mõju metsakooslustele ja elupaigatüüpidele. Eeldatavalt on vanade kuivendusvõrkude puhul nende kuivendav mõju juba avaldunud ning kuivendusvõrgu rekonstrueerimisega (mille puhul kraave ei süvendata, vaid taastatakse nende rajamisaegsed mõõtmed hooldus- ja uuendustööde mahtudes) kuivendatakse projektis märgitud ala. Kuivenduse mõjuulatuse hindamisel lähtutakse maaeluministri 06.05.2019 määruse nr 45 „Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid” Lisa 1 „Projekteerimisnormide tabelid“ tabelist nr 21 „Metsakuivenduskraavide ligikaudsed vahekaugused“. Antud tabelis on
Otsuse nr Leht 8 ( 12 )
toodud ära uute kuivenduskraavide rajamise vahekaugused vastavalt mullale ja kasvukohatüübile. Kuivenduse mõjuulatus on umbes pool kraavide vahekaugusest (kuni 200 m), mis on kraavidega kattuvatel kasvukohtadel kuni 100 m. Projekteerimisnormide tabelis on vahekaugused arvestatud uue kraavituse rajamisel, millest võib järeldada, et rekonstrueerimistööde aegne mõju ei saa olla suurem ega ulatuda kaugemale. Maaeluministri 06.05.2019 määrus nr 45 § 25 sätestab metsakuivenduse projekteerimisnormid, mis täpsustab detailsemalt metsakuivenduse projekteerimisel nii kraavide vahekauguse määramise alused kui ka kraavide projekteerimisalused. Kraavide vahekauguse projekteerimisel on nii ajalooliselt lähtutud kui ka lähtutakse käesoleval ajal metsa kasvukohatüübist, puuliikidest ja nende vanusest ning boniteediklassist, kraavide sügavusest ja mullastikust, olemasolevast kvartalivõrgust ja metsa uuenemis- või uuendamistingimustest. Maaparandusalased projekteerimisnormid tulenevad pikaajalisest maaparandusteaduse sh ka metsateaduse praktikate tulemusena, mis moodustab teadmiste kogumi, mis omakorda hõlmab endas ka ajalooliselt poliitilisi, majanduslikke ja keskkonnakaitselisi otsuseid. Olemasolevate rekonstrueeritavate metsakuivenduskraavide mõjuala ulatus on ligikaudselt hinnatav uute kraavide rajamise kuivendatava ala ulatusega. Kui tegemist on olemasolevate kuivenduskraavidega, on mõjuala ulatus väiksem. Seega kasutades mõjuala hindamisel projekteerimisnormide tabelit on lähtutud ettevaatusprintsiibist. Hinnang tugineb lähtuvalt pinnase koostisest (valitsevast mullatüübist), voolusängi kaevemahust ja antud piirkonda tekkida võiva pinnasevee alanduslehtri ulatusest. Arvestada tuleb samas, et kraavi mõju on suurim kraavi vahetus läheduses ning väikseim kraavi mõjuala kaugemas servas. Projekteerija analüüsis kuivenduse ulatust, võttes arvesse pinnase ja veejuhtmete omadusi ja määras mõjuala ning kandis selle projektplaanile. Sellest tulenevalt puudub võimaliku negatiivse mõju ulatumine inventeeritud kaitstavatele elupaigatüüpidele ning ei osuta nendele olulist keskkonnamõju. Projekteerija on projekteerimisel arvestanud Keskkonnaameti kirjades ja Riigimetsa Majandamise Keskuse keskkonnamõjuanalüüsis tooduga. Projektlahend on tehtud nii, et oleks välistatud negatiivne mõju looduskaitselistele objektidele.
Võimaliku negatiivse mõju vältimiseks on kohustatud rakendama projektis kirjeldatud keskkonnameetmeid. Esitatud leevendusmeetmed on üldisemat laadi ja kehtivad kogu projektala ulatuses ning ei ole suunatud Natura alal võimalike mõjude leevendamiseks. Põllumajandus- ja Toiduamet on seisukohal, et projektlahend arvestab hüdroloogilise mõju puudumisega väljaspool projektala ning määratud keskkonnameetmed on piisavad, et tagada piirkonnas kaitseväärtuste säilimine. Tuginedes eelhinnangus jõutud järeldustele ja hinnanud olemasolevat teavet on Põllumajandus- ja Toiduamet jõudnud järeldusele, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju.
Põllumajandus- ja Toiduamet omab „Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt“ projekti ehitusloa andmiseks piisavalt teavet ning on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ja Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki.
III OTSUS Eeltoodust lähtudes ja võttes aluseks MaaParS § 23 lõike 4, maaeluministri 18.08.2020. a, määruse nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus“ § 5 ja § 21, KeHJS § 11 lõike 2 ning Riigimetsa Majandamise Keskuse (registrikood 70004459) 06.12.2022. a esitatud maaparanduse ehitusloa taotluse nr 6.1-3/52315 ja REK Projekt OÜ (registrikood 14833287) koostatud projekti „Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise
Otsuse nr Leht 9 ( 12 )
projekt“, versioon V02, töö nr 21-21 (digitaalselt allkirjastatud 11.01.2024. a, toimiku nimi: TALLIMETSA TEEDE JA MAAPARANDUSEHITISTE REK 2021), otsustab Põllumajandus- ja Toiduamet (Harju maakond, Saku vald, Saku alevik, Teaduse tn 2, 75501; registrikood 77001458):
1. välja anda ehitusloa Riigimetsa Majandamise Keskusele (registrikood 70004459) Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külades asuvate maaparandussüsteemide ehitiste Tallimetsa-Tõldsilla(TTP-453) (mps/ehitise kood 4110370030020/001) ja Tallimetsa-Tõldsilla(TTP-453) (mps/ehitise kood 4110370020070/003) ning maaparandussüsteemi teenindavate teede Veskijõe - Tõldsilla tee (mps/ehitise kood 4110380010080/101), Tusari - Takkavalla tee (mps/ehitise kood 4110370030020/101) ja Tusari - Takkavalla harutee (mps/ehitise kood 4110370030020/102) rekonstrueerimiseks REK Projekt OÜ (registrikood 14833287) koostatud projekti „Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt“, versioon V02, töö nr 21-21 (digitaalselt allkirjastatud 11.01.2024. a) alusel;
2. jätta algatamata keskkonnamõju hindamine vastavalt rekonstrueerimise ja ehitusprojekti ehitusloa taotluses kavandatavatele tegevustele KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel koostatud keskkonnamõju eelhinnangus toodud asjaoludele (lisatud 59 lehel). Kavandatav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus, kuna sellega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte – Natura 2000 võrgustiku Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala, Nõva-Osmussaare linnu- ja loodusala, Suursoo-Leidissoo hoiuala, Leidissoo looduskaitseala ja Nõva looduskaitseala ega nende kaitse-eesmärke ning kaitsealuseid liike. Eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju, piiriülese mõju, avariiolukordade ja muu tegevusega kaasneva negatiivse mõju tekke puudumine, millest tulenevalt keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta ning täiendavate keskkonnauuringute läbiviimine ei ole vajalik. Riigimetsa Majandamise Keskus on kohustatud rakendama võimaliku negatiivse mõju vältimiseks keskkonnameetmeid, mis on kirjeldatud projektis.
Põllumajandus- ja Toiduamet ei võta vastutust projekti tehnilise lahenduse õigsuse eest. Projekti tehnilise lahenduse eest vastutavad projekteerija ja tellija. Kui ehitamise käigus ilmneb, et projektis on vaja teha muudatusi, siis vormistatakse projekti muudatus.
Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest, esitades vaide Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektorile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 101.
Otsuse nr Leht 10 ( 12 )
Ehitusloa andmed
Maakonnakeskus: Lääne keskus Ehitusloa taotleja: RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS Dokumendi väljastamise kuupäev: Puudub Teenuse nr: 2310772 Väikesüsteem: EI Toimiku nimi: TALLIMETSA TEEDE JA
MAAPARANDUSEHITISTE REK 2021 Projekti nimi: Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede
rekonstrueerimise projekt Projekti number: 21-21 Projekti koostamise aasta: 2022
Kinnisasja andmed
Katastritunnus Omanikud/volitatud esindaja
44101:001:0052
44101:001:0054
44101:001:0067
53101:001:0030 MARKO PADRIK
53101:001:0031 MARKO PADRIK
53101:001:0504 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS
53101:001:0505 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS
53101:001:0506 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS
53101:001:0508 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS
53101:001:0556 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS
53101:001:0598 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS
53101:001:0600 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS
53101:001:1051 KATRIN SOIKA, ERKKI SOIKA
53101:001:1461 WELZ ECO LAND OÜ
53101:001:1462 WELZ ECO LAND OÜ
53101:001:1463 WELZ ECO LAND OÜ
53101:002:0334 AIVI ÖÖBIK
Taotletava asukoha andmed
Maakond Linn/vald Küla/asula
Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari küla
Lääne maakond Lääne-Nigula vald Vaisi küla
Lääne maakond Lääne-Nigula vald Nõmmemaa küla
Registreeringu andmed
Otsuse nr Leht 11 ( 12 )
Maaparandussüsteemi kood Maaparandusehitise kood ja nimetus
4110370030020 001 Tallimetsa-Tõldsilla(TTP-453)
4110370020070 003 Tallimetsa-Tõldsilla(TTP-453)
4110370030020 101 Tusari-Takkavalla tee
4110370030020 102 Tusari - Takkavalla harutee
4110380010080 101 Veskijõe - Tõldsilla tee
Maaparandusehitise kavandatav kuivendus- või niisutusviis
Kuivendus- või niisutusviis: Kraavkuivendus
Maaparandusehitise maaala kavandatav maakasutuse viis
Kasutusviis: Metsamaa
Andmed uurimistöö, ehitusprojekti või ehitamise kava ja ekspertiisi kohta
Uurimistöö koostaja: REK PROJEKT OÜ Uurimistöö tegija: Andrei Glazatšev Ehitusprojekti koostaja: REK PROJEKT OÜ Ehitusprojekti tegija: Andrei Glazatšev Ehitusprojekti ekspertiisi koostaja: PEETER LOND Ehitusprojekti ekspertiisi tegija: Peeter Lond
Rekonstrueeritava/ehitatava maaala pindala ja eesvoolu pikkus
Pindala (ha): 224.1 Eesvoolu pikkus (km):
Teenindava tee järk, pikkus ja nimetus
Tee järk Tee pikkus (km) Nimetus
4 3.87 Veskijõe - Tõldsilla tee
4 1.52 Tusari - Takkavalla tee
4 0.39 Tusari - Takkavalla harutee
Kaitsetammi pikkus ja pumbajaamade arv
Kaitsetammi pikkus (m): Pumbajaamade arv:
Keskkonnakaitseks vajaliku rajatise nimetus ja arv
Rajatise nimetus Rajatiste arv
Tuletõrjetiik 1
Otsuse nr Leht 12 ( 12 )
Rajatise nimetus Rajatiste arv
Settebassein 5
Dokumendid
Dokumendi tüüp Nimetus Kooskõlastused tallimetsa eelnõu tagastamine puuduste
kõrvaldamiseks.asice Kooskõlastused 7.1-22312123-3 07.06.2023 valjaminev kiri.asice Kooskõlastused tallimetsa_maap_el_koosk.doc.asice Kooskõlastused keskkonnaameti tähtaja pikendamine.asice Kooskõlastused tallimetsa kooskõlastamise tähtaja pikendamine.asice Kooskõlastused otsuse eelnõu tagastamine puuduste
kõrvaldamiseks.asice
Menetleja
Reigo Roos peaspetsialist Põllumajandus- ja Toiduamet Lääne regiooni Haapsalu esindus +372 5475 0234 [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kiri | 23.02.2024 | 37 | 7.1-2/24/12123-6 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Põllumajandus- ja Toiduamet |
| Kiri | 22.01.2024 | 69 | 7.1-2/24/12123-4 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Põllumajandus- ja Toiduamet |
| Maaparandusehitiste ehitusloa andmise otsuse eelnõu ja keskkonnamõju eelhindamise eelnõukooskõlastus Läänemaal | 07.06.2023 | 298 | 7.1-2/23/12123-3 🔒 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Põllumajandus- ja Toiduamet |
| Kiri | 30.05.2023 | 306 | 7.1-2/23/12123-1 🔒 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Põllumajandus- ja Toiduamet |