| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-2/24/12123-4 |
| Registreeritud | 22.01.2024 |
| Sünkroonitud | 30.03.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-2 Planeeringud ja lepingukohustuseta ehitiste kooskõlastamise dokumendid |
| Toimik | 7.1-2/2023 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Põllumajandus- ja Toiduamet |
| Saabumis/saatmisviis | Põllumajandus- ja Toiduamet |
| Vastutaja | Triinu Mänd (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
TÖÖ NR 2023-324
Juhatuse liige: Erki Kõnd
Keskkonnaekspert,
vastutav täitja:
Kadri Hänni
Keskkonnaekspert:
Keskkonnaekspert:
Urmas Uri
Noeela Kulm
Kontrollija: Ene Kõnd
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla X=6559859, Y=481760
TALLIMETSA MAAPARANDUSEHITISTE JA TEEDE
REKONSTRUEERIMISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG
Jaanuar 2024
Tellija: REK Projekt OÜ
Kobras OÜ Registrikood 10171636
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
2 / 45
ÜLDINFO
TÖÖ NIMETUS: Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
OBJEKTI ASUKOHT: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla
TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu läbiviimine projektiga kavandatud
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimisele vastavalt
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele,
selgitamaks keskkonnamõju hindamise algatamise ja läbiviimise vajalikkus
TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju hindamise eelhinnang
TÖÖ TELLIJA: REK Projekt OÜ
Registrikood 14833287
Salu tee 27, 62207 Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla
KONTAKTISIK: Andrei Glazatšev
Tel +372 55 662 152
e-post: [email protected]
OTSUSTAJA: Põllumajandus- ja Toiduamet
TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Riia 35, 50410 Tartu
Tel 730 0310
http://www.kobras.ee
Eksperdid: Kadri Hänni – keskkonnaekspert, vastutav täitja
Tel 5348 8224
Noeela Kulm – keskkonnaekspert (KMH litsents KMH0159)
Tel 730 0316
Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
3 / 45
Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola.
3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.
4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:
Ehitusuuringud EG10171636-0001; Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002; Omanikujärelevalve EO10171636-0001; Projekteerimine EP10171636-0001; Muinsuskaitse E 377/2008.
6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud: Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; Maaparanduse uurimistöö MU0010-00; Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.
7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine.
8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.
9. Kutsetunnistused: Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger; Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd; Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski; Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru; Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu; Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R.
Piirsalu; Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola; Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai; Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo; Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola; Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik; Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring; Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik; Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik; Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak; Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
4 / 45
SISUKORD 1. KMH EELHINDAMISE EESMÄRK ........................................................................................................................... 6
2. KAVANDATAV TEGEVUS ....................................................................................................................................... 6
2.1. TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT .......................................................................................................................................................... 6
2.2. SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ......................................................................................... 9
2.3. TEGEVUSE ENERGIAKASUTUS ......................................................................................................................................................... 11
2.4. RESSURSSIDE, SH LOODUSVARADE KASUTAMINE ........................................................................................................................ 11
2.5. JÄÄTMETEKE .................................................................................................................................................................................... 11
2.6. TEGEVUSEGA KAASNEVAD HEITMED ÕHKU JA PINNASESSE, MÜRA, VIBRATSIOON JMS .......................................................... 11
3. TEGEVUSEST MÕJUTATAV KESKKOND .............................................................................................................. 12
3.1. VÕIMALIKU MÕJUALA ULATUS ...................................................................................................................................................... 12
3.2. MÕJU MAAKASUTUSELE ................................................................................................................................................................. 13
3.3. MÕJU PINNASELE NING PINNA- JA PÕHJAVEELE ......................................................................................................................... 13
3.4. MÕJU VÄLISÕHU KVALITEEDILE, SH MÜRATASEMELE .................................................................................................................. 17
3.5. NATURA EELHINDAMINE ................................................................................................................................................................ 17
3.5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOTUS KAITSEKORRALDUSEGA ............................................................................................... 17
3.5.2. MÕJUPIIRKONDA JÄÄVATE NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADE ISELOOMUSTUS ........................................................... 18
3.5.3. KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU PROGNOOSIMINE NATURA 2000 ALALE .................................................................... 26
3.5.4. NATURA EELHINDAMISE KOKKUVÕTE ................................................................................................................................... 30
3.6. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ............................................................................................................................... 31
3.6.1. HOIUALA ................................................................................................................................................................................. 31
3.6.2. KAITSEALAD ............................................................................................................................................................................ 34
3.6.3. PÜSIELUPAIGAD ...................................................................................................................................................................... 37
3.6.4. LIIKIDE LEIUKOHAD ................................................................................................................................................................. 38
3.6.5. MUUD LOODUSVÄÄRTUSED .................................................................................................................................................. 40
3.7. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSLIKELE ALADELE JA OBJEKTIDELE ........................................................................................................ 41
3.8. MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE ....................................................................................................................................... 41
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
5 / 45
3.9. KUMULATIIVNE JA PIIRIÜLENE MÕJU ............................................................................................................................................. 41
4. EELHINNANGU KOKKUVÕTE JA JÄRELDUS ......................................................................................................41
5. KASUTATUD ALLIKAD .......................................................................................................................................... 43
LISA 1. TALLIMETSA MAAPARANDUSOBJEKTI MÕJUD KAITSEALUSTELE LINNULIIKIDELE: TEDER, METSIS, KALJUKOTKAS JA MUST-TOONEKURG. NELLIS, R., 2023.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
6 / 45
1. KMH EELHINDAMISE EESMÄRK Eelhindamine annab ülevaate Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti elluviimisega
kaasnevatest võimalikest keskkonnamõjudest ja aluse otsustamiseks, kas keskkonnamõju hindamine on vajalik
või mitte. Otsustaja on tegevusloa (ehitusloa) andja, kelleks on Põllumajandus- ja Toiduamet.
Eelhinnang on koostatud juhindudes Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemide seaduse
(KeHJS) § 61 nõuetest ning keskkonnaministri määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Natura
eelhinnangu osa koostamisel on lähtutud MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu koostatud
juhendmaterjali „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“,
Tallinn 2019.
Kobras OÜ kaasas KMH eelhinnangu koostamisse linnustiku eksperdi Renno Nellise, kes koostas
ekspertarvamuse „Tallimetsa maaparandusobjekti mõjud kaitsealustele linnuliikidele: teder, metsis, kaljukotkas
ja must-toonekurg“ (Lisa 1).
2. KAVANDATAV TEGEVUS 2.1. TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT Töö eesmärgiks on REK Projekt OÜ poolt Riigimetsa Majandamise Keskuse tellimusel koostatud Tallimetsa
maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektile keskkonnamõju hindamise eelhinnangu
koostamine. Maaparandusehitised asuvad Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa
külas. Objektile pääseb 16150 Vaisi - Kuijõe kõrvalmaanteelt ja 11230 Harju-Risti - Riguldi - Võntküla
kõrvalmaanteelt. Projektala pindala on 224,1 ha ja projekti kohaselt rekonstrueeritakse kolm teed
kogupikkusega 5,78 km.
Maa-ameti geoportaali maaparandussüsteemide kaardirakenduse andmetel on projektala
maaparandussüsteemid rajatud 1978. aastal.
Projekti uurimistööde kohaselt on kuivenduskraavide võrk keskmises seisukorras. Enamus kuivenduskraavidest
on täis settinud ja vajavad rekonstrueerimist ning osades kraavides on settekihi paksus alla 20 cm ning vajavad
vaid hooldamist (nr 101-109, 111, 122, 123, 207, 401 ja Peraküla peakraav). Veejuhtmed on kaetud võsa ning
peen- ja jämepuistuga, esineb lamapuitu (veejuhtmetel nr 115, 118, 203, 204, 205, 206), osade veejuhtmete
mullavallid on künklikud ning vajavad tasandamist (nr 101, 115, 117, 122, 123, 200). Tusari - Takkavalla tee ja
Tusari - Takkavalla harutee ääres paiknevad teekraavid olid korrastatud ca 6 a tagasi ning uurimise ajal olid
settimata ja puittaimestikuga katmata ning seetõttu ei vaja hooldamist ega rekonstrueerimist. Koprapaise
veejuhtmetel ei tuvastatud.
Veejuhtmeid (eesvool, kuivendus- ja teekraavid) puhastatakse settest vastavalt väliuurimistel määratud sette
mahule 0,5-1,2 m³/m. Veejuhtmed on projekteeritud nõlvusega 1,5 ja põhja laiusega 0,4-1,0 m. Veejuhtmetel
on ette nähtud vanade kraavivallide laialiajamine, olemasolevate mullavallide tasandamine ning lamapuidu
eemaldamine. Töö teostaja valib juurimise tehnoloogia ise. Kännud ja kivid asetatakse üle kraavi, metsapoolsele
servale, välja arvatud eramaadel. Juhul, kui ekskavaator ei ulata kände üle kraavi tõstma või vastaskaldal on
eramaa, siis erandina võib asetada kännud mullavalli välisservale. Tuleb jälgida, et need ei moodustaks
katkematut valli (katkestus iga ca 25-30 m järel). Planeeritava settekihi paksus kraavi kaldal (metsa pool) võib
olla maksimaalselt 0,50 m. Puidujäätmeid, kive ja kände ei tohi teede ja kraavide mulletesse asetada.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
7 / 45
Veejuhtmete raiutaval trassil (pärast kändude juurimist) lõhutud mulded või vastav kallas tuleb tasandada.
Kaeve käigus taassettinud kraavilõikude ekspluatatsioonieelseks puhastamiseks on ette nähtud 10%
põhikaevest.
Kogu projektiga kavandatav tegevus klassifitseerub rekonstrueerimiseks, sest sisaldab teedel tööde teostamist
rekonstrueerimise mahus. Veejuhtmed (eesvool, kuivendus- ja teekraavid) korrastatakse hooldustööde
mahtudes (sette väljakaeve kuni 0,5 m3/m) või uuendustööde mahtudes (sette väljakaeve 0,5-1,2 m3/m).
Sõltuvalt vajalike tegevuste mahust nimetatakse veejuhtmel või teel kavandatud tööd uuendamiseks,
hooldamiseks või rekonstrueerimiseks:
uuendamine on sette eemaldamine kuni 10 ruutkilomeetri suuruse valgalaga eesvoolust ja
kuivenduskraavist keskmise sette mahuga 0,5–1,2 kuupmeetrit meetri kohta; sette eemaldamine üle
10 ruutkilomeetri suuruse valgalaga eesvoolust keskmise sette mahuga 0,5–1,2 kuupmeetrit meetri
kohta või keskmise settekihi paksusega 0,3–0,6 meetrit; drenaažisüsteemi, truubi, tee,
maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatise ja muu maaparandussüsteemi rajatise asendamine või
täiendamine maaparandussüsteemi üldparameetreid oluliselt muutmata;
hooldamine on rohttaimestiku niitmine; puittaimestiku raie; voolutakistuse eemaldamine; sette
eemaldamine kuni 10 ruutkilomeetri suuruse valgalaga eesvoolust ja kuivenduskraavist keskmise sette
mahuga kuni 0,5 kuupmeetrit meetri kohta; sette eemaldamine üle 10 ruutkilomeetri suuruse valgalaga
eesvoolust keskmise sette mahuga kuni 0,5 kuupmeetrit meetri kohta või keskmise settekihi paksusega
kuni 0,3 meetrit; drenaažisüsteemi korrastamine; truubi korrastamine; hooldustöö poldri ehitisel,
maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatisel, maaparandussüsteemi maa-alal paikneval
maaparandussüsteemi teenindaval teel (edaspidi tee) ja muul maaparandussüsteemi rajatisel;
rekonstrueerimine on olemasoleva maaparandussüsteemi plaanilahenduse, kuivendus- või niisutusviisi
või ehitise konstruktsiooni oluline muutmine, sealhulgas avatud eesvoolu asendamine
kollektoreesvooluga, või ehitise tehnoloogiline ümberseadistamine.
Projektala koosneb kahest maaparandusehitisest (EH 1 ja EH 2) (vt joonis 1). EH 3 alal teostati uurimistööd, kuid
projektis töid alale ei kavandatud. Lisaks on teedel kavandatud tööd markeeritud EH4 Veskijõe-Tõldsilla tee,
EH5 Tusari-Takkavalla tee ja EH 6 Tusari-Takkavalla harutee.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
8 / 45
Joonis 1. Asukoha plaan (REK Projekt OÜ, töö nr 21-21).
Projektiga on ette nähtud korrastada EH2 eesvool nr 200 (lõigud 200a, 200b ja 200c) kogupikkusega 1,03 km.
EH2 eesvool nr 200 (lõigud 200a, 200b ja 200c) on erinevas seisukorras olev veejuhe. Alates PK3 0,82 km
allavoolu on väiksemal määral settinud (keskmine settekihi paksus võrdub 0,3 m), kaetud võsa ning peen- ja
jämepuistuga. Eesvoolu ümbritsev ala on liigniiske. Veejuhe on keskmiselt 1,3 m sügav, põhja laiusega 1,0 m.
Eesvool vajab rekonstrueerimist lõigul PK3 0,82 km allavoolu (sh 475 m katastriüksusel Musasilla
53101:001:1200). Katastriüksuselt Musasilla allavoolu olev eesvool on settimata, liivase põhjaga,
voolutakistusteta, sügavusega 1,1-1,2 m ning korrastamist ei vaja. Eesvoolul paiknevad truubid T15 ja T24 on
lagunenud ja nende otsakud on nihkunud ning seetõttu vajavad nad uute truupidega asendamist.
Lisaks rekonstrueeritakse 3 teed kogupikkusega 5,78 km:
o Veskijõe-Tõldsilla tee (nr 5310051; 3,87 km; EH4) rekonstrueeritav lõik algab 16150 Vaisi - Kuijõe
kõrvalmaanteelt ja lõpeb metsakvartalil VP504 er 15. Tee pealtlaius on 4,5 m, põikkalle 4,0%. Teemulde
kuivendamiseks on planeeritud tee ääres olemasolevate veejuhtmete hooldamine ning pikettide 32 ja
34 vahele voolunõva rajamine. Tee algusesse rajatakse riigiteelt mahasõidukoht. Kvartalite muldele
ning teistele teedele ligipääsu saavutamiseks on ette nähtud rajada mahasõidukohad M3 (A=4,5 m,
R=10 m, L=10 m), M5 (A=4,5 m, R=5 m, L=10 m), M7 (A=4,5 m, R= 12,5 m, L=20 m), tee lõppu T-
kujuline tagasipööramiskoht (üheharuline) ning tuletõrjetiigile RTT1 teenindusplats (6x40 m (TT ääres
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
9 / 45
25 m); R=15 m). Teel on kavandatud olemasoleva tasandatava/profileeritava teekeha katmine
geotekstiiliga, millele lisatakse kruus kihi paksusega vastavalt 10 või 20 cm.
o Tusari - Takkavalla tee (nr 5310820; 1,52 km; EH5) rekonstrueeritav lõik algab Veskijõe - Tõldsilla teelt
ja lõpeb Tusari - Takkavalla haruteega ristumisel. Tee pealtlaius on 4,5 m, põikkalle 4,0%. Tee ääres
olemasolevate veejuhtmete rekonstrueerimist või hooldamist ei ole ette nähtud. Kvartalite muldele
ning teistele teedele ligipääsu saavutamiseks on ette nähtud rajada mahasõidukohad M3 (A=4,5 m,
R=10 m, L=10 m), M5 (A=4,5 m, R= 5 m, L=10 m), M7 (A=4,5 m, R=12,5 m, L=20 m). Teel on
kavandatud olemasoleva tasandatava teekeha katmine geotekstiiliga, millele lisatakse kruus kihi
paksusega vastavalt 10 või 20 cm.
o Tusari - Takkavalla harutee (nr 5310823; 0,39 km; EH6) rekonstrueeritav lõik algab Tusari - Takkavalla
teelt ja lõpeb metsakvartalite VP183 ja VP184 vahelisel sihil. Tee pealtlaius on 4,5 m, põikkalle 4,0%.
Tee ääres olemasolevate veejuhtmete rekonstrueerimist või hooldamist ei ole ette nähtud. Kvartalite
muldele ligipääsu saavutamiseks on ette nähtud rajada mahasõidukoht M3 (A=4,5 m, R=10 m, L=10
m) ning tee lõppu T-kujulise tagasipööramiskoha asemele mahasõidukohad M9 (A=4,5 m, R=12,5 m,
L=50 m), mis on RMK-ga kokku lepitud. Teel on kavandatud olemasoleva tasandatava teekeha katmine
geotekstiiliga, millele lisatakse kruus kihi paksusega vastavalt 10 või 20 cm.
Teed projekteeritakse vastavalt IV järgu tee nõuetele (Keskkonnaministri 11.06.2015 määrus nr 34 „Metsatee
seisundi kohta esitatavad nõuded“). IV järgu metsatee on tee, mille arvutuslik kümne aasta keskmine
metsamaterjali väljaveo kogus on vähem kui 1000 tm aastas või tee, mille arvutuslik kümne aasta keskmine
metsamaterjali väljaveo kogus on 1000 kuni 10 000 tm aastas ning metsateed kasutatakse väljaveoks külmal
ajal.
Projektalal on kokku 27 torutruupi (T1 kuni T27), sellest 11 tk vajavad rekonstrueerimist, 1 tk uuendamist (T21
– setetest puhastamist) ning 15 tk jäävad puutumata ehk olemasolevasse seisundisse. Projektalal olemasolevad
truubid on nii betoontorutruubid kui ka plasttorutruubid.
2.2. SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Lääne-Nigula valla üldplaneeringus (kehtestatud 18.08.2022) on projektala idaosa määratud rohevõrgustiku
riikliku tähtsusega Leidissoo ja Suursoo tugialaks (joonis 2). Projektalast kirdes kulgeb maakondliku tähtsusega
rohekoridor, millest läheb väikeses ulatuses läbi rekonstrueeritav Tusari-Takkavalla tee ja Tusari-Takkavalla
harutee. Rohelise võrgustiku aladel maaparandustööde planeerimisel hinnatakse selle mõju rohelise võrgustiku
toimimisele. Projektala asub tervikuna üldplaneeringus näidatud maaparandussüsteemide alal.
Lisaks on Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga jäetud Tallimetsa projektalaga kattuval alal kehtima Nõva valla
üldplaneering (kehtestatud 25.03.2011) 218 ha suurusel alal, mis on Nõva valla üldplaneeringuga määratud
tuuleenergeetika arendamise alaks (joonis 2).
Arvestades, et Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektiga ei kavandata maakasutuse
muutust alal vaid korrastatakse olemasolevad ehitised, on kavandatav tegevus vastavuses valla
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
10 / 45
üldplaneeringuga. Samuti ei takista maaparandussüsteemi ja teede rekonstrueerimine kehtima jääva Nõva valla
üldplaneeringuga kavandatu realiseerimist.
Joonis 2. Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga kavandatud maakasutus projektala piirkonnas.
Lääne maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud 22.03.2018) on aluseks kohalike omavalitsuste
üldplaneeringute koostamisele. Lääne maakonnaplaneeringu alusel asub projektala idaosa rohevõrgustiku alal.
Lääne maakonnaplaneeringus määratud rohevõrgustiku paiknemist on Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga
täpsustatud.
Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb oluliste tegevuste planeerimisel tagada rohelise võrgustiku tuumalade ja
koridoride terviklikkus. Kuna käesoleva projektiga ei ehitata uut maaparandusehitist vaid rekonstrueeritakse
olemasolevat, ei ole alust arvata, et planeeritavad tegevused põhjustaksid rohevõrgustiku sidususe vähenemist.
Eesti maaelu arengukava 2014–2020, versioon 10.1 (17.04.2023). Põllumajanduse majandusharu
üldiseloomustuses on toodud, et 55% (522 000 ha) kasutuses oleva põllumajandusmaa ja 698 000 ha metsamaa
sihipärane kasutamine on võimalik ainult juhul, kui sellel maal tagatakse maaparandussüsteemide
nõuetekohane toimimine. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimine toimub keskkonnasõbralikult,
kooskõlas keskkonnaalase seadusandlusega.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimine ei ole vastuolus eelpool nimetatud asjakohaste
strateegiliste planeerimisdokumentidega, sest ehitiste rekonstrueerimine tehakse loodusväärtusi säästvalt ja
ala maakasutus ei muutu.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
11 / 45
2.3. TEGEVUSE ENERGIAKASUTUS Kavandatava tegevuse elluviimiseks kasutatakse mehhanismidega töö tegemiseks mootoriõli ja -kütust, mille
kulu ei ole märkimisväärne.
2.4. RESSURSSIDE, SH LOODUSVARADE KASUTAMINE Kavandatud tegevus toimub juba varasemalt kuivendatud alal, seega on kuivendusvõrk olemas. Uusi,
kuivendamata alasid kuivendusvõrguga ei hõlmata. Ressursse kasutatakse teede ja truupide ehitamiseks (kruus,
truubitorud, geotekstiil jms ehitusmaterjalid), kraavide hooldustööde tegemine (puittaimestiku eemaldamine
ja sette eemaldamine) üldjuhul muid ressursse kui masinate kütus ja õlid ei eelda. Kraavidest tõstetakse setted
välja kraavi muldesse ja neid ära ei viida.
Ära viiakse teede ja kraavide servadest eemaldatud puittaimestik, mis kogutakse hakkepuidu tegemiseks.
Muldest eemaldatud kivid ja kännud jäävad objektile, aga paigutatakse kohta, kus see objekti tööd ei sega.
2.5. JÄÄTMETEKE Jäätmete tekkimise võimalused on vähesed, jäätmeteks võivad olla nt amortiseerunud truubid (raudbetoon ja
metall) ja otsakud (raudbetoon) jms. Kõik jäätmed kogutakse ja utiliseeritakse nõuetekohaselt.
2.6. TEGEVUSEGA KAASNEVAD HEITMED ÕHKU JA PINNASESSE, MÜRA, VIBRATSIOON JMS Müra – projektlahenduse kohaselt trassiraiete ja ehitustööde tegemisel arvestatakse pesitsusperioodiga 01.02-
31.07 ja töid sellele perioodile ei kavandata. See ajaperiood arvestab piirkonnas levivate linnuliikide peamise
pesitsusperioodiga ja seeläbi ei põhjustata nende pesitsuse tahtlikku häirimist.
Heitmed õhku ja vibratsioon kaasnevad ainult masinate tööga seonduvalt.
Heljumi ja sette kanne vette - mullatöid veejuhtmetel tehakse madalvee ajal, alates augustist. Veejuhtmete
setetest puhastamisel on projektiga ette nähtud tehnoloogilised meetmed heljumi tekke ja sette allakandumise
vähendamiseks, mis on kirjeldatud peatükis 3.3. Veekogusse ei jõua seeläbi nii palju toitaineid (muda), mis
suurendaks taimestiku kasvu/vohamist ja Nõva jões lõheliste kudealade sette alla mattumist. Setete
eemaldamise/puhastamise käigus välja tulnud suuremad kivid paigutatakse vee-elustiku jaoks veekokku tagasi,
eriti oluline on see kraavides 200a-c, lisaks 207 ja 101, samuti Peraküla peakraavis. Kivide paigutamine aitab
suurendada kraavides looduslikku mitmekesisust ja tekitada kraavi põhjas varieeruvat reljeefi. See mõjub
positiivselt kogu vee-elustikule, sh kalastikule ja seeläbi ka must-toonekure toidubaasile.
Uurimistööde käigus veejuhtmetest koprapaise ei tuvastatud, seega nende eemaldamist ei ole projektiga
kavandatud.
Projektis on ette nähtud 6 settebasseini, millest 5 on uued rajatavad settebasseinid (SB2 kraavile 200c, SB3
kraavile 504, SB4 kraavile 101, SB5 kraavile 101, SB6 kraavile 104) ja kasutusse jääb olemasolev settebassein
SB1, et vältida Nõva jõe settekoormuse suurenemist. SB4, SB5 ja SB6 on projekteeritud selliselt, et kraavi sisse-
ja väljavoolud peavad olema diagonaalis erinevates nurkades, et settimine oleks maksimaalne.
Vältimaks heljumi ja pinnase kannet Nõva jõkke, on projektiga ettenähtud essvoolukraavile filtratsioonitõkke
rajamine, mis on kirjeldatud peatükis 3.3.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
12 / 45
Uurimistööde ajal tuvastati projektalal 4 tuletõrjetiiki. TT1, TT2 ja TT3 paiknevad rekonstrueeritavate teede
ääres. TT2 ja TT3 on väga heas tehnilises seisukorras, täis settimata ning korrastamist ei vaja, aga TT1 on
väiksemal määral settinud ning sellel puudub teenindusplats. TT4 paikneb eramaal ja teedelt kaugemal ning
seetõttu selle korrastamist ei kavandata. Seega projekti kohaselt kavandatakse TT1 setetest puhastamist ja uue
teenindusplatsi rajamist. Tuletõrjetiigi rekonstrueerimisel säilitatakse selle gabariidid.
Tegevusega kaasnevate avariiolukordade, suurõnnetuste või katastroofide esinemise võimalikkus
Projektis on välja toodud, et ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis
välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla reostunud
ega sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. Kasutatav ehitusmaterjal peab vastama Eestis
kehtivatele standarditele. Materjalide paigaldamisel tuleb lähtuda looduslähedase vesiehituse põhimõtetest.
Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veejuhtmetele lähemal kui 10 meetrit.
Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema
varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita
tuleohutusnõudeid.
Ootamatud suured sajud tekitavad suurema heljumi koguse vees, seepärast tuleb vastavalt projektis toodule
katkestada setteid tekitavad tööd valingvihmade korral, kui veetase veekogus võib lühikese aja jooksul tõusta
suurvee aegse tasemeni.
3. TEGEVUSEST MÕJUTATAV KESKKOND 3.1. VÕIMALIKU MÕJUALA ULATUS Kuivenduskraavi kuivendav mõju võib rabas ulatuda kuni 500 meetri kaugusele. Antud objekti puhul ei ole
tegemist rabasse uue kraavi kaevamisega ega ka mitte rabakraavi puhastamisega, seepärast ei ole asjakohane
lähtuda nii suurest mõjualast. Erinevate kirjandusallikate (A. Kull, 2016; J. Paal, E. Leibak, 2013) kohaselt tuleb
lagesoode kaitseks jätta 400 meetri laiune puhver. Objektist itta jääb Vaisi raba, kuid objekti ja raba vahel on
Nõva jõgi. Objekt ise ei asu soosetete peal. Maapinna lang on lääne suunas.
Valdavalt piirneb objekt metsamaaga, vähesel määral põllumaaga, kus on mõjuala ulatus oluliselt väiksem
(kuivendav mõju, müra).
Kuivenduse mõjuulatuse hindamisel lähtutakse maaeluministri 06.05.2019 määruse nr 45
„Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid” Lisa 1 „Projekteerimisnormide tabelid“ tabelist nr 21
„Metsakuivenduskraavide ligikaudsed vahekaugused“. Tabelis on esitatud uute kuivenduskraavide rajamise
vahekaugused vastavalt mullale ja kasvukohatüübile. Kuivenduse mõjuulatus on umbes pool kraavide
vahekaugusest, mis tähendab, et antud objektil kuni 100 meetrit. Samas ei ole tegemist uute kraavide
kaevamisega vaid olemasolevate kraavide hooldamise ja uuendamisega, mille korral on setete eemaldamise
maht väiksemgi kui rekonstrueerimisel.
Projektlahendusega kaasneva kuivendamise mõjuala ulatus on Lidar andmete alusel projekti koosseisus
näidatud. Mõjualade koostamiseks on projekteerija kasutatud nii tarkvara QGIS (v.3.28) pinnase hüdroloogilise
analüüsi ja algoritmi teatud alal, kui ka muid allikaid, mille põhjal saadi pinnavee liikumise kanalite andmed.
Juhul kui kraav on ette nähtud korrastada (hooldada/uuendada), siis antud kraavi suubuvate kanalite ümber
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
13 / 45
tõmmatakse piirjoon. Kõikide korrastatavate veejuhtmetega seotud kanalite ümber tõmmatud piirjoon
muutubki kogu korrastatava ehitise kuivendusmõju alaks. Sellest lähtuvalt on saadud EH1 ja EH2 mõjuala
(joonis 3).
Joonis 3. Kuivendusmõju ulatus kavandatud tööde piirkonnas vastavalt pinnavee liikumise andmetele (REK Projekt OÜ, töö 21-21).
3.2. MÕJU MAAKASUTUSELE Projektiga kavandatud tegevus asub täielikult maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaal.
Maaparandusehitiste rekonstrueerimine või osade kraavide rekonstrueerimata jätmine ei muuda maa kasutust,
sest maa jääb ikkagi metsamaaks. Muutuda võivad vaid maast saadavad hüved, nagu metsa tootlikkuse
suurenemine ning teede rekonstrueerimise järgselt parem juurdepääs metsale. Sõltumata
maaparandusehitistest sette eemaldamise mahust ja metsateede seisundist toimib maa edasi rohevõrgustiku
osana.
Metsamaa väärtus tootlikkuse parandamise kaudu kasvab (mõju positiivne), samas sõltumata
maaparandusehitistest sette eemaldamise mahust ja metsateede seisundist toimib maa edasi rohevõrgustiku
osana (mõju ei ole oluline).
3.3. MÕJU PINNASELE NING PINNA- JA PÕHJAVEELE Projektala asub Lääne-Eesti madalikul. Oma asendi tõttu Läänemere jäävoolu teel ja valdavalt paesel mereäärsel
lavamaal on madalikul liustikujää ja selle sulamisvete, merelainete, rüsijää ja tuulte kulutusel ning kuhjel
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
14 / 45
tekkinud vaheldusrikas mineraalseist setteist pinnavormistik, mida on ligi 27% pinnast tasandanud turbakihid
(Arold, I., 2005).
Maa-ameti geoportaali Eesti pinnakatte kaardi (1:400 000, koostas OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2006, korrastas
Maa-amet 2019) kohaselt levivad projektala piirkonnas meresetted ja jääjärvelised setted. Soosetted ehk turvas
on levinud Vaisi raba alal (joonis 4).
Joonis 4. Eesti pinnakatte kaart (1:400 000) kavandatud tööde piirkonnas (Maa-ameti geoportaal).
Erinevates kirjandusallikates (A. Kull, 2016; J. Paal, E. Leibak, 2013) on toodud, et looduskaitsealadel ja nendega
piirnevatel aladel soovitatakse lagesoode säilimise tagamiseks jätta 400 meetri laiune puhvertsoon, kus
kuivendavat mõju ei põhjustata. Terviklike ja suhteliselt heas seisundis sooalade puhul 200 meetrit ning pikalt
kuivendusest mõjutatud, puurindega kaetud kõdusoometsaga soole piisab 100 meetri laiusest puhvrist.
Keskkonda ja taimkatet iseloomustavate tunnuste seos kuivenduskraavini jääva kaugusega sõltub sellest,
millisel viisil on raba kuivendatud ja/või milline on kuivenduskraavide seisund. Seega eelpool viidatud puhvrid
ei ole igal pool asjakohased, sest uuritud on kuivendava mõju ulatust rabas, mitte mineraalmuldadel.
Kõik teadaolevad täielikult või osaliselt sootaimkonnaga kaetud alad Eestis on koondatud EELISes soode
kaardikihile. Sealse info kohaselt jääb soo projektala piirist vähemalt 200 meetri kaugusele (joonis 5), kuid
projektala piirikraave ei rekonstrueerita, uuendata ega hooldata.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
15 / 45
Joonis 5. Soode esinduslikkus ning kõrgusprofiil Vaisi rabast projektalale. 1 –alguspunkt, 2 – uuendatav kraav, 3 – tee, mille kraavid jäävad olemasolevasse seisu, 4 – Nõva jõgi, 5 – raba.
Kuna objekti piirikraavil ei ole töid kavandatud (välja arvatud settebasseini rajamine teekraavile), siis vahemaa
raba ja võimaliku mõjutava kraavi vahel suureneb veelgi. Lisaks on objekti ja rabamassiivi vahel sügavamas orus
Nõva jõgi.
Rekonstrueeritav Veskijõe-Tõldsilla tee kulgeb kahe rabalaama vahel liivaluite peal ja Suursoo-Leidissoo
hoiuala läbides ei ole tee ääres kraave ning neid sinna ka ei kavandata. Seega tee rekonstrueerimisest mõju tee
ääres olevatele rabamassiividele ei avaldu.
Põhjavesi
Põhjaveekogumitest on projektalal kaks veekogumit. Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti
vesikonnas, mille seisund on 2020. aastal hinnatud keemilise seisundi alusel heaks, aga ohustatuks, ja
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
16 / 45
koguseline seisund heaks, aga ohustatuks. Kambrium-Vendi põhjaveekogumi seisund on 2020 hinnatud
keemilise seisundi järgi heaks, aga ohustatuks, ning koguseliselt heaks, aga ohustatuks.
Ordoviitsium-Kambrium ja Kambrium-Vendi põhjaveekogumile avalduv koormus tuleneb veevõtust
ühisveevärgi tarbeks ja koormus avaldub soolase veega saastatusena.
Meetmena nähakse ette põhjavee liigvähendamise vältimiseks põhjaveevaru hindamist ja põhjaveevaru
kehtestamist ning põhjaveevarude, põhjavee kvaliteedi ja kasutamise võimaluste uurimist. Ordoviitsium-
Kambriumi põhjaveekogumis on vajalik ka seirekaevude rajamine ja hooldamine (Veemajanduskava
meetmeprogramm 2022-2027).
Nimetatud koormused ega meetmed ei ole seotud maaparandusega ning maaparandusehitiste
rekonstrueerimine põhjaveekogumi keemilist seisundit ei mõjuta ega halvenda ka koguselist seisundit.
Pinnavesi
Projektala asub Lääne-Eesti vesikonnas. Projektalal on kaks suublat, Nõva jõgi (VEE1103700) ja Peraküla
peakraav (VEE1103800). Mõlema veekogumi koondseisund on stabiilselt hinnatud heaks, nii ka 2021. aastal
(Šihhaleva, J., Kerr, M., Kovtun-Kante, A., 2022). Nõva jõel põhjustab olulist koormust inimareng ning vajalik on
reoveepuhasti toimimise hinnangu koostamine, sest puhasti ei vasta loaga seatud nõuetele. Nõva jõgi on
lõheliste elupaigaks Veskijõe-Tõldsilla teest kuni suubumiseni merre (keskkonnaministri määrus nr 73 "Lõhe,
jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu"). Lõheliste jõkke maaparandusehitiselt kogutud
vee juhtimisel on väga oluline, et jões ei suureneks setete ja toitainete kogus ning ei muutuks veerežiim.
Tallimetsa maaparandusehitistelt kogutav vesi läbib enne Nõva jõkke jõudmist settebasseinid. Projektalale on
kokku kavandatud viie uue settebasseini rajamine ja lisaks jääb kasutusse üks olemasolev settebassein. Kolm
settebasseini rajatakse selliselt, et basseini sissevoolukraav ja väljavoolukraav on diagonaalselt basseini eri
nurkades, mis suurendab vee viibeaega basseinis ja seega settivad osakesed paremini põhja. Üks uus
settebassein SB3 rajatakse Tusari-Takkavalla tee kraavile 504, kust samuti vesi voolab Nõva jõkke. Olemasolev
settebassein SB1 jääb kasutusse, sellesse suunatakse lisaks kraav 102 ja seeläbi jõuab Nõva jõkke vähem setet,
mis on oluline nii lõheliste veekogu seisundi hoidmiseks kui ka must-toonekure toitumisala kvaliteedi
säilitamiseks.
Pinnase ning pinna- ja põhjavee reostuse ärahoidmiseks on projektis nõue, et tööde teostamisel tuleb kasutada
korras tehnikat, mis ei põhjustaks kütuse ega õli lekkeid.
Projekti kohaselt tuleb veejuhtmete settest puhastamisel vältida nõlvajalami üleskaevamist mahus, mis võib
esile kutsuda nõlva deformatsioone (nõlva libisemine või uhtumine, jalami voolamine jne). Eemaldatud setted
laotatakse veejuhtme kallastest eemale, et vältida mineraalse sette ja toiteainerikka vee valgumist tagasi
veejuhtmesse.
Vältimaks Nõva jõkke settekoormuse liigset suurenemist, on projekti kohaselt ette nähtud kasutada ajutist
veetõkketammi (filtratsioonitõkke ekraan) kraavile 200 (lõigule 200a), mis rajatakse enne kraavi korrastustööde
algust, jälgides veejuhtme veetaset. Filtratsioonitõke paigaldatakse 20 meetri kaugusele kraavi suubumise
kohast. Filtratsioonitõkke ekraanid püüavad kaevetööde ajal liikuma hakanud pinnase peenema fraktsiooni
kinni ning takistavad sette kandumist looduslikku veekogusse. Filtratsioonitõke tuleb paigaldada selliselt, et
suurema vooluhulga korral oleks filtratsioonitõke püsiv (st ei läheks allavoolu) ning kataks kogu veejuhtme
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
17 / 45
ristlõike (st kõrgema veetaseme korral ei tohi filtratsioonitõke kerkida kraavi põhjast kõrgemale, ujuda). Selleks
tuleb filtratsioonitõke ankurdada. Pärast ehitustöid tuleb filtratsioonitõke ja selle taha kogunenud sete
eemaldada, et see ei takistaks vee äravoolu.
Kokkuvõttes mõju pinna- ja põhjaveele ning väljaspool projektala olevale pinnasele ei ole oluline, sest lähtuvalt
maapinna reljeefi mudelist ja olemasolevast puhvrist Vaisi rabaga ei ole näha kuivendava mõju ulatumist
väljapoole projektala.
3.4. MÕJU VÄLISÕHU KVALITEEDILE, SH MÜRATASEMELE Projektiga kavandatud tegevus ei halvenda oluliselt välisõhu kvaliteeti, sest tööde teostamisel kasutatakse
tavapärast tehnikat teede ja veejuhtmete korrastamiseks ja trasside puhastamiseks (võsa ja puude
eemaldamine). Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad muutused piirkonna õhukvaliteedis on ajutised
ja marginaalsed (õhku paisatavate saasteainete hulk ei ole suur), mistõttu võib need lugeda mitteoluliseks.
Arvestades, et projektala ei asu turbepinnasel, ei ole maaparandusehitiste rekonstrueerimisest olulist mõju
süsiniku heitele ja seega ei kaasne olulist mõju kliimale.
Müratase on tavapärane liiklus- ja ehitusmüra. Projektlahenduse kohaselt ei tehta trasside raietöid ja
hooldusöid kevad-suvisel perioodil. Tööd toimuvad 1. augustist kuni 31. jaanuarini, seega ei kaasne
projektlahenduse elluviimisel lindude peamisel pesitsusperioodil ja metsloomadel poegade kasvatamise ajal
olulist mürahäiringut.
Kokkuvõttes kavandatav tegevus ei põhjusta olulist mõju kliimale ja välisõhu kvaliteedile, sealhulgas
müratasemele.
3.5. NATURA EELHINDAMINE
3.5.1. Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega
Kavandatav tegevus ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega ega ole selleks vajalik.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektiga kavandatud Veskijõe-Tõldsilla tee
rekonstrueerimise tööala asub Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusalal (EE0040202). Siseriiklikult kuulub nii
linnu- kui loodusala koosseisu Suursoo-Leidisoo hoiuala (Läänemaa osas KLO2000154, Harjumaa osas
KLO2000138), Läänemaa Suursoo maastikukaitseala (KLO1000124), Leidissoo looduskaitseala (KLO1000263),
Kiritse-1 must-toonekure püsielupaik (KLO3000496) ja Kiritse-2 must-toonekure püsielupaik (KLO3000497)
ning Suursoo metsise püsielupaik (KLO3000648). Kogu linnu- ja loodusala hõlmavalt on koostatud ala kaitse
korraldamiseks „Suursoo-Leidissoo hoiuala, Leidissoo looduskaitseala, Läänemaa Suursoo maastikukaitseala,
Kiritse must-toonekure püsielupaikade ja Suursoo metsise püsielupaiga kaitsekorralduskava 2016-
2025“ (edaspidi Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala kaitsekorralduskava).
Lisaks asub võimalikus mõjupiirkonnas Nõva-Osmussaare linnuala (EE0040201), täpsemalt linnuala eesmärgiks
olev must-toonekure elupaik. Nimetatud must-toonekure elupaik asub siseriiklikult kaitstaval Nõva
looduskaitsealal (KLO1000660). Nõva-Osmussaare linnualale ei ole koostatud ühtset kaitsekorralduskava, kuid
linnuala katab siseriiklikult kaitstavate alade kaupa koostatud kaitsekorralduskavad. Mõjutatavat must-
toonekure elupaika hõlmab Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018-2027, mis on kinnitatud
Keskkonnaameti peadirektori 13.06.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/8.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
18 / 45
3.5.2. Mõjupiirkonda jäävate Natura 2000 võrgustiku alade iseloomustus
Tallimetsa maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti mõjualasse jäävad lõuna ja ida suunas Natura 2000
võrgustiku Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala ning lääne ja põhja suunas paiknev Nõva-Osmussaare
linnuala (joonis 6). Nõva-Osmussaare loodusala mõjupiirkonda ei jää, sest vahemaast tingituna mõju
elupaigatüüpidele ei avaldu.
Joonis 6. Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine projektala suhtes.
Suursoo-Leidissoo linnuala pindalaga 22 510 ha asub Lääne- ja Harjumaal ning koosneb kahest suurest ja
kolmest väiksemast lahustükist. See on suur märgalakompleks, kuhu on hõlmatud Lääne-Eestile tüüpilised
sookooslused, mis on inimtegevusest oluliselt mõjutamata. Ala esinduslikkuse tõttu on tegemist rahvusvahelise
Ramsari alaga. Ala tuumiku moodustavad Suursoo ja Leidissoo, mida ümbritsevad metsad ja väiksemad rabad.
Rabad on küllaltki laukavaesed, kuid linnualasse jääb mitu järve, millest suurim on 184 ha suurune Veskijärv.
Osaliselt on linnualasse hõlmatud ka pärandmaastikku. Suursoo-Leidisoo linnuala on võtmealaks tedrele
(Tetrao tetrix) ja mustsaba-viglele (Limosa limosa), keda esineb alal rohkem kui 10% Eesti asurkonnast. Lisaks
on ala väga tähtis soo-loorkullile (Circus pygargus), kaljukotkale (Aquila chrysaetos), väikepistrikule (Falco columbarius), metsisele (Tetrao urogallus), väikekoovitajale (Numenius phaeopus) ja hallõgijale (Lanius excubitor), kelle arvukused moodustavad 3–4% Eesti populatsioonidest. Enam kui 1% Eesti populatsioonist
pesitsevad alal veel järgmised liigid: välja-loorkull (Circus cyaneus), kalakotkas (Pandion haliaetus), sookurg
(Grus grus), rüüt (Pluvialis apricaria), suurkoovitaja (Numenius arquata), mudatilder (Tringa glareola) ja öösorr
(Caprimulgus europaeus) (EELIS 21.12.2023).
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
19 / 45
Liigid, mille isendite elupaiku Suursoo-Leidissoo linnualal kaitstakse, on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), must-
toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), väikepistrik (Falco columbarius), sookurg (Grus grus),
punaselg-õgija (Lanius collurio), teder (Tetrao tetrix), väikekoovitaja (Numenius phaeopus) ja rabapüü (Lagopus lagopus).
Kaljukotkas (I kaitsekategooria) - Suursoo-Leidissoo linnuala on liigile väga sobivaks elupaigaks. Pesa ehitab
tavaliselt soo servas asuvasse vanasse metsa, sageli päris soo servas kasvavatele suurtele puudele. Saagijahil
käiakse vahel ka väljaspool soid ja metsi, nt Suursoos sageli Hindaste uudismaadel (Suursoo-Leidissoo linnu-
ja loodusala kaitsekorralduskava). Kaljukotka elupaik asub projektalast lõunas ca 780 meetri kaugusel ja ida
suunas ca 1,2 km kaugusel. Kaitsekorralduskava kohaselt on eesmärgiks vähemalt 1 paari pesitsemine
Leidissoos ja 1 paari pesitsemine Läänemaa Suursoos. Negatiivseks mõjuteguriks on kuivenduse mõju
sooelupaikadele ja häirimine pesitsusajal. Liik on kavandatava tegevuse mõjualal.
Must-toonekurg (I kaitsekategooria) – Suursoo-Leidissoo linnualal asuvad pesapaigad on asustamata. Lind
pesitseb vanades loodusmetsades ja toitub peamiselt madala- ja selgeveelistel vooluveekogudel. Liigi arvukus
on viimastel aastakümnetel Eestis kaks-kolm korda vähenenud, nii toitumisalade kvaliteedi languse kui ka
rändeteedel avalduvate ohtude tõttu. Kaitsekorralduskava kohaselt on kaitse-eesmärgiks vähemalt 1 paari
pesitsemine ja pesitsuselupaikade säilitamine heas seisundis, et võimaldada arvukuse taastumine.
Mõjuteguriteks on kuivenduse mõju sooelupaikadele (Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala
kaitsekorralduskava). Liik on kavandatava tegevuse mõjualal.
Soo-loorkull (III kaitsekategooria) - liik pesitseb madal- ja siirdesoodel, samuti kõrge taimestikuga rohumaadel.
Suursoo-Leidissoo linnualal pesitseb kokku 18-25 paari, Suursoo-Leidissoo linnuala on liigile oluline
pesitsusala, sest siin pesitseb hinnanguliselt 3% Eesti populatsioonist (kaitsekorralduskava).
Kaitsekorralduskava kohaselt on kaitse-eesmärgiks liigi arvukuse säilitamine vähemalt samal tasemel (18-25
paari). Mõjuteguriks on kuivenduse mõju sooelupaikadele (Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala
kaitsekorralduskava ). Liik ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Väikepistrik (I kaitsekategooria) – Suursoo-Leidissoo linnuala on liigile oluline pesitsusala, sest siin pesitseb
hinnanguliselt 3% Eesti populatsioonist. Väikepistrik pesitseb soodes ja kultuurmaastikus. Soodes on liigi
arvukus oluliselt langenud, mille põhjusteks on peamise pesadoonori – hallvarese – väljatulek soodest
inimkaaslejaks pärast vaenamise lõppemist. Väikepistrik kasutab just vareslaste vanu pesi ja ise pesa ei ehita.
Väikepistrik pesitseb ühe paarina nii Leidissoos kui Läänemaa Suursoos, kuid tõenäoliselt mitte igal aastal.
Kaitse-eesmärgiks on liigi arvukuse säilitamine vähemalt praegusel tasemel (2 paari). Mõjuteguriks on
kuivenduse mõju sooelupaikadele (Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala kaitsekorralduskava). Liik ei ole
kavandatava tegevuse mõjualal.
Sookurg (III kaitsekategooria) – Suursoo-Leidissoo linnualal pesitseb 70-90 paari, neist Leidissoos 30-40 paari
ja Läänemaa Suursoos 40-50 paari. Liik pesitseb seal kõikidel sootüüpidel, kuid eelistab madal- ja siirdesoid.
Suursoo-Leidissoo linnuala on liigile oluline pesitsusala, sest siin pesitseb hinnanguliselt 1% Eesti
populatsioonist. Kaitse-eesmärgiks on säilitada liigi arvukus vähemalt praegusel tasemel (70-90 paari).
Mõjutegurina on toodud kuivenduse mõju sooelupaikadele ja soometsadele (Suursoo-Leidissoo linnu- ja
loodusala kaitsekorralduskava). Liik ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
20 / 45
Punaselg-õgija (III kaitsekategooria) – Suursoo-Leidissoo linnualal pesitseb 70-110 paari, neist 50-80 paari
Läänemaa Suursoos ja 20-30 paari Leidissoos. Suursoo-Leidissoo linnuala on liigile oluline pesitsusala, sest siin
pesitseb hinnanguliselt 0,2% Eesti populatsioonist. Liik tuleks lisada Suursoo-Leidissoo hoiuala kaitse-
eesmärgiks ka Harjumaa osas. Liik pesitseb erinevates põõsastikes, nii soodel kui ka kultuurmaastikus,
lageraielankidel ja mujal. Kaitsekorralduskava andmetel on kaitse-eesmärk säilitada liigi arvukus vähemalt
praegusel tasemel (70-110 paari) ning mõjutegureid välja toodud ei ole (Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala
kaitsekorralduskava). Liik ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Teder (III kaitsekategooria) – Suursoo-Leidissoo linnuala on liigile väga oluline pesitsusala, sest siin pesitseb
hinnanguliselt 12% Eesti populatsioonist. Teder mängib avatud soodel (kõikides sootüüpides) ja pesitseb
erinevates metsades, Suursoo-Leidissoo linnualal peamiselt siirdesoo- ja rabametsades. Tedrele olulised
elupaigad asuvad Vaisi rabas, kus oli 2015. aastal kaks tedremängu kokku 16 kukega, need mängu keskmed
asuvad Tallimetsa objektist mõlemad 1 km kaugusel. Lisaks on vahetult Leidissoo põhjaservas kaks
tedremängu, kus oli 2015. a 9 kukke, need asuvad Tallimetsa objektist vastavalt 1 ja 1,6 km kaugusel (Nellis, R.,
2023).
Kaitsekorralduskava kohaselt on kaitse-eesmärgiks liigi arvukuse säilimine vähemalt praegusel tasemel (500-
650 kukke). Ohuteguritena on välja toodud kuivenduse mõju sooelupaikadele, sh soometsadele ja röövluse
mõju. Liik on kavandatava tegevuse mõjualal.
Väikekoovitaja (III kaitsekategooria) – Suursoo-Leidissoo linnualal pesitseb 13-20 paari, neist 10-15 paari
Läänemaa Suursoos ja Leidissoos 3-5 paari. Suursoo-Leidissoo linnuala on liigile oluline pesitsusala, sest siin
pesitseb hinnanguliselt 3% Eesti populatsioonist. Liik pesitseb siirdesoodel ja rabades, eelistades älveste ja
laugastega alasid. Kaitse-eesmärgiks on säilitada liigi arvukus vähemalt praegusel tasemel. Ohutegurina on
toodud kuivenduse mõju sooelupaikadele (Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala kaitsekorralduskava). Liik ei
ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Rabapüü (I kaitsekategooria) – Suursoo-Leidissoo sooelupaigad sobivad liigile elupaigaks. Praegu liiki Suursoo-
Leidissoo linnualal tõenäoliselt ei esine, kuid 2000.-2001. aasta sooloendustel hinnati liigi arvukuseks Leidissoos
kaks paari ja Läänemaa Suursoos kolm paari. Keskkonnaregistris on registreeritud viis elupaika, neist kolm
punktobjektina Leidissoos ja kaks elupaigalaiku Läänemaa Suursoos. Ühele paarile on vajalik elupaigaks
vähemalt 200 ha lagerabaala. Pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks on sobivate elupaikade säilitamine vähemalt
kümnele rabapüü paarile. Mõjutegurina on toodud kuivenduse mõju sooelupaikadele (Suursoo-Leidissoo
linnu- ja loodusala kaitsekorralduskava). Liik ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Projektiga kavandatud tegevuse mõju eelhinnatakse järgmises peatükis Suursoo-Leidissoo linnuala kaitse-
eesmärgiks olevale kaljukotkale, must-toonekurele ja tedrele.
Suursoo-Leidissoo loodusala kattub tervikuna Suursoo-Leidissoo linnualaga, asub Lääne ja Harju maakondades
ning ala pindala on ca 22 500 ha. Kahest suuremast ning reast väiksematest lahustükkidest moodustatud
loodusalal domineerivad looduslikud kooslused – sood moodustavad alast 61% ja metsad 36%. Muid biotoope
(rohumaad, järved, jõed, teed, õuealad) on ainult 3%. Tegemist on ulatusliku ja väga väärtusliku
märgalakompleksiga, kus kaitstakse Lääne-Eestile tüüpilist soostikku, Lääne-Eestile tüüpilist inimtegevusest
oluliselt mõjutamata Sendri ja Leidissoo raba. Suursoo-Leidissoo loodusalal esinevad mitmed Eestis kõrge
kaitseväärtusega ja väikesearvulised taimeliigid, peamiselt soodega seotud liigid. Alal on registreeritud 30
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
21 / 45
kaitsealuse taimeliigi esinemine. Lisaks taimeliikidele on loodusala oluline paljudele kaitsealustele linnuliikidele
ja ning veel kõrele, kivisisalikule ja saarmale. Ala esinduslikkuse tõttu on tegemist rahvusvahelise Ramsari alaga
(EELIS, 21.12.2023).
Suursoo-Leidisoo loodusalal on Suursoo-Leidisoo hoiuala ja Leidisoo looduskaitseala osas teinud
loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventuuri Renno Nellis 2019. aastal (joonis 7). Ülejäänud loodusala osas on
andmestik vanem.
Joonis 7. Suursoo-Leidissoo loodusalal inventeeritud elupaigatüübid (EELIS, 18.12.2023).
Suursoo-Leidissoo loodusala kaitse-eesmärgiks on Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavate
elupaigatüüpide kaitse: metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liiva-alade
vähetoitelised järved (3110), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud
(3160), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), rabad (*7110)1, rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120),
siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210),
liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad
oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja
rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0) ja II lisas nimetatud liigi elupaiga kaitse. Selleks liigiks on
saarmas (Lutra lutra).
1 * - siin ja edaspidi tähistab Euroopas esmatähtsa kaitsestaatusega Loodusdirektiivi elupaika.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
22 / 45
Metsastunud luited (2180) - nõmmemetsaga, kohati ka palumetsaga kaetud luited. Kooslused on levinud
peamiselt mererannikul. Puistus on hästi väljakujunenud puurinde struktuur, mille moodustavad enamasti
hõredalt kasvavad männid. Puud on jässakad ja laiuvad. Pinnas ei ole täielikult kamardunud, esineb nõmme- ja
liivikulaikusid. Põõsarinne puudub või koosneb üksikutest kadakatest. (Paal, J., 2007). Kaitsekorralduskava
kohaselt on mõjuteguriks metsapõlengud. Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Luidetevahelised niisked nõod (2190) - niisked nõod luidete vahel, mis on floristiliselt rikkad ja tundlikud
põhjavee taseme alandamise suhtes. Üksikud väikesed luitenõod omaette elupaigana suurt tähtust ei oma, küll
aga on need olulised suuremate luitestike osadena, näiteks metsastunud luidete (2180) vahel asuvana (Paal, J.,
2007). Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Liiva-alade vähetoitelised järved (3110) - vähetoitelised või poolhuumustoitelised järved, mille vesi sisaldab
vähe mineraalaineid. Vähetoiteliste järvede põhi ja kaldad on valdavalt liivased ja kaldataimi on vähe või
puuduvad need üldse. Poolhuumustoiteliste järvede põhi ja kaldad on kohati turbased ja taimestikku on
rohkem (Paal, J., 2007). Veskijärv ja Tänavjärv on inventeeritud liiva-alade vähetoitelise järvena. Ohutegurina on
kaitsekorralduskavas toodud järve elustiku häirimine ja reostamine. Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse
mõjualal.
Looduslikult rohketoitelised järved (3150) - rohketoitelised (eutroofsed) järved, kus taimestik on liigirikas.
Asuvad peamiselt moreenmaastike nõgudes (Paal, J., 2007). Hindaste järv on inventeeritud loodusliku
rohketoitelise järvena. Kaitsekorralduskavas on mõjuteguriks järve elustiku häirimine ja reostamine.
Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Huumustoitelised järved ja järvikud (3160) - huumustoitelised (düstroofsed) rabaveekogud – pruuniveelised
järved ja rabalaukad, mille vesi on happeline ning rohke humiinaine tõttu tume. Kaldaveetaimestik kas puudub
või on väga hõre, veesisesed soontaimi ei kasva ja kaldavees kasvab rohkesti turbasamblaid (Paal, J., 2007).
Sellesse elupaigatüüpi kuulub Läänemaa Suursoo maastikukaitsealal asuv Mustjärv. Elupaigatüüp ei ole
kavandatava tegevuse mõjualal.
Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) - elupaigatüüp hõlmab kõrgemakasvuliste soontaimedega rohustuid,
mis on kitsa ribana peamiselt jõekallastel, kuid ka metsa- või järveservades. Suure looduskaitselise väärtusega
need kooslused üldjuhul ei ole, kuid moodustavad sageli puhverala väärtuslikuma koosluse ümber või servas
(Paal, J., 2007). Mõjutegurina on toodud elupaikade kahjustamine kuivenduse tõttu. Elupaigatüüp ei ole
kavandatava tegevuse mõjualal.
Rabad (*7110) – sademeveetoitelised, happelistel toitainetevaestel muldel asuvad rabad, mille veetase on
tavaliselt kõrgem kui ümbritsevatel aladel. Rabad on püsitaimestikuga, milles valitsevad turbasamblamättad.
Sellesse loodusdirektiivi tüüpi arvatakse ka kraavidega piiratud rabalaamad, sest piirdekraavi mõju ei ulatu
reeglina kuigi kaugele raba siseossa (Paal, J., 2007). Projektalale lähim on Vaisi raba. Kaitsekorralduskavas on
mõjutegurina toodud kuivenduse mõju sooelupaikadele, mootorsõidukitega sõitmine ja elupaikade ebapiisav
kaitse. Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120) - elupaigatüüpi arvatakse kuivendamisega rikutud rabad, kus
turbateke on katkenud ning algne, looduslikule rabale omane taimestu tugevasti muutunud või kadunud.
Taastumisvõimelisteks peetakse neist selliseid, mille veerežiimi on võimalik ennistada, nii et kolmekümne aasta
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
23 / 45
jooksul võiks taastuda turbatekkeks vajalik taimkate. Kuivendatud rabadel pole kaitseväärtust, ent nad võivad
olla olulised puhveralad looduslike rabaosade ümber (Loodusveeb). Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse
mõjualal.
Siirde- ja õõtsiksood (7140) - elupaigatüüpi kuuluvad turvast tekitavad taimekooslused. Õõtsiksood on
kujunenud veekogude kinnikasvamisel. Pinnast iseloomustab taimede juurte ja vartega läbipõimunud ning
osaliselt turvastunud õõtskamar, mille alla jääb püdela muda või vee kiht. Õõtskamaral kasvavad valdavalt
madalsootaimed. Siirdesoo on vaheaste madalsoo arengus rabaks. (Paal, J., 2007). Mõjutegurid on samad, mis
rabadel. Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Nokkheinakooslused (7150) – Eestis esinevad enamasti rabaälvestes, kujutades endast ühte osa rabale
(elupaigatüüp rabad (7110*)) iseloomulikust taimkattekompleksist, mistõttu omaette elupaigana pole liigi
kasvukohti mõtet käsitleda (Paal, J., 2007). Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210) - elupaigatüüpi kuuluvad Eestis haruldase ja kaitstava
lääne-mõõkrohu kasvukohad. Lääne-mõõkrohi, sageli koos raudtarnaga, on paiguti levinud nii lubjarohke
põhjaveega madalsoodes kui ka toiterikka mullaga soostuvatel niitudel. Elupaigatüüp hõlmab rohketoitelise
madalsoo kasvukohatüüpi ja rohketoitelise soostuva niidu kasvukohatüüpi (Loodusveeb). Elupaigatüüp ei ole
kavandatava tegevuse mõjualal.
Liigirikkad madalsood (7230) - elupaigatüüp hõlmab liigirikkamat osa madalsoodest, mis enamasti toituvad
lubjarikkast põhjaveest. Valitsevad madalakasvulised tarnad ja pruunsamblad, rohkesti leidub lubjalembeseid
liike, teiste seas käpalisi. Eestis laieneb see elupaigatüüp ka liigirikastele soosuvatele niitudele. Liigirikkaid
madalsoid kohtab rohkem Lääne-, Loode- ja Põhja-Eestis, mujal harva. Ka liigirikkad soostuvad niidud
seonduvad peamiselt Lääne- ja Loode-Eestiga, eriti Kasari ja Pärnu jõgikonnaga (Paal, J., 2007). Mõjutegurid on
samad, mis rabadel. Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Vanad loodusmetsad (*9010) – eupaigatüüpi kuuluvad looduslikud vanad metsad, aga ka hiljutiste
põlengualade looduslikult uuenenud noored puistud. Neis metsades on arvestataval määral surnud ja
kõdupuitu. Vanad loodusmetsad on elupaigaks paljudele ohustatud liikidele, eriti sammaltaimedele, seentele
ja selgrootutele loomadele, peamiselt mardikatele (Paal, J., 2007). Lähimad elupaigatüübi polügoonid piirnevad
rekonstrueeritava teega. Mõjutegurina on toodud kuivenduse mõju soometsadele. Elupaigatüüp on
kavandatava tegevuse mõjualal.
Rohunditerikkad kuusikud (9050) – hea veevarustusega ning pehme mullahuumusega alad liikuva põhjaveega
orgudes, nõgudes, nõlvade jalameil ja sooservades. Puurindes valitseb kuusk, kuid kaasneda võivad ka
laialehised liigid. Liigirikka rohurinde moodustavad eelkõige kõrgekasvulised taimed. Eestis on see vähelevinud
elupaigatüüp (Paal, J., 2007). Mõjuteguriks on kuivenduse mõju. Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse
mõjualal.
Okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060) – oosidel, moreeniküngaste ja voorte lagedel
ning nõlvadel kasvavad sürjametsad. Pinnavormide ülaosas valitseb tavaliselt mänd, nõlvadel lisanduvad kuusk
ja lehtpuud. Sürjametsad on levinud eelkõige Kesk- ja Lõuna-Eestis (Paal, J., 2007). Elupaigatüüp ei ole
kavandatava tegevuse mõjualal.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
24 / 45
Soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) – elupaigatüüp on laiamahuline kooslus, millesse kuuluvad nii Eesti
soostuvad metsad, (päris)madalsoometsad kui ka lodumetsad. Kõik need kasvavad tasasel maal, laugetes
nõgudes või nõlvade jalamil, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Soostuvaid ja madalsoometsi leidub kõikjal,
kuid rohkem on neid Kesk- ja Loode-Eestis, lodumetsi kasvab enam Kirde-, Kesk- ja Edela-Eestis (Paal, J., 2007).
Mõjuteguriks on kuivenduse mõju soometsadele. Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) - elupaigatüüpi arvatakse okas-või lehtmetsad niiskel kuni märjal substraadil,
mille veetase on püsivalt kõrge. Vesi on alati väga toitevaene (rabad ja happelised madalsood). Puude võrade
katvus on vähemalt 30% ning puude keskmine kõrgus küünib üle 4 meetri (Paal, J., 2007). Mõjuteguriks on
kuivenduse mõju. Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Lammi-lodumetsad (*91E0) - üleujutusalade metsad jõe- ja ojalammidel, samuti ajuti üleujutatavatel
järvekallastel, kus muld on rikastunud tulvaveesetetega. Metsa liigiline koosseis ja struktuur olenevad sellest,
millises lammiosas see kasvab. Lammi-lodumetsad on kujunenud lammi madalamatel, seega kauemaks
tulvavee alla jäävatel osadel (Loodusveeb). Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Saarmas (III kaitsekategooria) - Eestis on liik keskmise suurusega ja suurtel veekogudel, nii järvedel kui jõgedel,
üsna tavaline. Suursoo - Leidissoo loodusalal elutseb liik Vihterpalu ja Piirsalu jõe vesikonnas, kuid liigi arvukus
ei ole teada. Liigi kodupiirkond on piki veekogu kallast kuni 15 km pikkune ala (Suursoo-Leidissoo linnu- ja
loodusala kaitsekorralduskava). Liik ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Projektiga kavandatud tegevusega kaasnevat võimalikku mõju eelhinnatakse Suursoo-Leidissoo loodusala
kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile vanad loodusmetsad (9010*).
Nõva-Osmussaare linnuala - asub Lääne- ja Harjumaal ning see koosneb ühest suurest ja kahest väiksemast
lahustükist. Pindala on 24 610 ha. Nõva-Osmussaare linnuala kulgeb 53 km pikkuselt mööda rannikut ning
sinna on hõlmatud Nõva piirkonna rannaalad, Osmussaar ja nende vaheline meri. Lisaks on linnualasse
hõlmatud metsa- ja sookooslused koos laguunijärvedega. Nõva-Osmussaare linnuala moodustab ühtse ja
loogilise terviku Väinamere linnualaga (271 300 ha). Nõva-Osmussaare linnuala on rahvusvahelise tähtsusega
linnuala, mis on oluline rändepeatuspaik paljudele veelindudele. Nõva-Osmussaare linnuala asub arktiliste
veelindude ja kurvitsaliste Ida-Atlandi rändeteel. Kevadel ja sügisel rändab siit läbi 1,5-2 miljonit veelindu.
Hinnanguliselt moodustab see vähemalt 20% Läänemerel rändavatest vee- ja rannikulindudest (EELIS
21.12.2023).
Liigid, mille isendite elupaiku Nõva-Osmussaare linnualal kaitstakse, on nõmmekiur (Anthus campestris),
merivart (Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), mustlagle (Branta bernicla), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas
(Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula hyemalis), merikotkas (Haliaeetus albicilla), nõmmelõoke (Lullula arborea),
tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel
(Mergus serrator) ja hahk (Somateria mollissima).
Nõmmekiur (II kaitsekategooria) - pesitseb Nõva looduskaitsealal hajusalt kuivadel hõreda taimestiku ja
paljanduva liivaga nõmmedel, liivikutel, rannaluidetel. Liigi pesitsemist ei ole alal viimase kümnendi jooksul
registreeritud, keskkonnaregistris Nõva looduskaitsealale jäävaid nõmmekiuru leiukohti ei ole. Piirkonda on
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
25 / 45
hinnatud liigile väga sobilikuks (Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava). Liik ei asu kavandatava tegevuse
mõjupiirkonnas.
Laanepüü (III kaitsekategooria) - levinud Ida-Euroopa ja Aasia metsa- ja metsastepivööndis ning mägimetsades.
Eestis on laanepüü mandril ühtlaselt levinud lind. Nad eelistavad niiskeid aluspuisturikkaid kuuse-segametsi.
Kuuski eelistab ta suhteliselt sooja mikrokliima ja heade varjevõimaluste tõttu. Marjade valmimisel laanepüü
elupaik laieneb tunduvalt ja siis võib teda kohata väga erinevates metsatüüpides (bio.edu.ee). Liik ei asu
kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas.
Kassikakk (I kaitsekategooria) - peamiselt Eesti rannikualadel ja saartel levinud haudelind, kelle sigimisedukus
ja arvukus on viimase veerandsaja aasta jooksul vähenenud. Liik eelistab pesitseda vanades (enamasti 85–150-
aastased), hõreda või puuduva põõsarindega männikutes. Maaspesitsejana on kassikakk häirimise suhtes väga
tundlik, seda eelkõige munade ja väikeste poegade ajal (veebruarist mai lõpuni). Suurimad looduslikud
ohutegurid on väikekiskjad (Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava). Liik ei asu kavandatava tegevuse
mõjupiirkonnas.
Öösorr (III kaitsekategooria) - Eestis pesitseb ta hõredapoolsetes nõmme- ja rabamännikutes, mõnikord ka
männi-segametsade servaosades ja kuivadel puisniitudel. Rände ajal võib neid kohata aga väga erinevates
biotoopides, isegi linnaparkides. Liik ei asu kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas.
Must-toonekurg (I kaitsekategooria) - väheneva arvukusega linnuliik, kelle elupaigad on eelkõige vanad,
minimaalse häirimise ja soodsate toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid. Lisaks must-
toonekurele elab talle pesitsuspaigaks sobivates vanades metsades veel kuni 400 ohustatud liiki (Must-
toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava aastateks 2009–2013). Seega toimib must-toonekurg teiste
ohustatud liikide suhtes katusliigina. Liigi ohuteguriteks on pesitsusaegne häirimine, toitumisalade
degradeerumine ja pesade rüüste röövloomade poolt. Toitumispaikade arv ja kvaliteet on ellujäämise ja
sigivuse seisukohalt määrava tähtsusega. Must-toonekurg toitub Eestis mitmekesistes biotoopides – eelistatud
on varjulised vooluveekogud, ent toitutakse ka kalatiikidel, küntud põldudel, rabades ja roostikes.
Toitumisveekogu valikul on must-toonekure jaoks olulised eelkõige selle puhtus ja varjava taimestiku
olemasolu (Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava). Liik asub kavandatava tegevuse mõjualal.
Soo-loorkull (III kaitsekategooria) - Eestis suhteliselt haruldane ja ebaühtlaselt levinud haudelind (500-800
paari). Aga näiteks Lääne-Eesti soode ümbruse põldudel satub liik sagedasti linnuvaatlejate vaatevälja. Saabub
aprilli lõpus, lahkub septembri lõpus (Linnuvaatleja.ee). Liik ei asu kavandatava tegevuse mõjualal.
Merikotkas (I kaitsekategooria) - Eesti rannikualadel ja suurte siseveekogude ja jõgede lähedal levinud
haudelind, kelle arvukus on viimastel kümnenditel taastunud, kuid ajaloolist arvukuse taset ei ole seni
saavutatud (Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava). Liik ei asu kavandatava tegevuse mõjualal.
Nõmmelõoke (III kaitsekategooria) - Eestis üldlevinud, kuid väiksearvuline haudelind (10 000 – 20 000 paari),
kes elutseb peamiselt nõmmemetsades, loopealsetel ja raiesmikel. Võib sageli leida võsastuma hakanud
vanadest karjääridest. Kevadel saabub märtsis, sügisel lahkub oktoobris, üksikud talvitavad (Linnuvaatleja.ee).
Nõmmelõokese pesitsusalaks on Keibu lahe, Peraküla ja Rooslepa ranniku hõredad männikud (Nõva
looduskaitseala kaitsekorralduskava). Liik ei asu kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
26 / 45
Jääkoskel - tegutseb peamiselt avaveel, kuid pesitsema võib siirduda ka kaugemale. Pesa teeb jääkoskel
igasugustesse õõnsustesse, kõige sagedamini puuõõnsustesse, kuid ei põlga ära ka müüripragusid, põranda-
ja katusealuseid jne. Jääkoskel kasutab ka pesakaste. Väiksematel meresaartel võivad nad aga pesitseda ka
avapesas, roostikus, tihedas rohus või ka põõsaste all (bio.edu.ee). Liik ei asu kavandatava tegevuse
mõjupiirkonnas.
Hahk - jaheda kliima lind ja on levinud Põhja-Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis leiab hahka eelkõige Lääne-
Eesti saartel ja teda leidub ka Põhja-Eesti rannikualal. Sisemaale hahk ei tule. Hahk eelistab pesapaigaks neid
saari ja piirkondi, millede ümber on vähemalt 3-4 meetri sügavune vesi (Osmussaare maastikukaitseala
kaitsekorralduskava), seega on tema elupaik Osmussaare ümbruses. Liik ei asu kavandatava tegevuse
mõjupiirkonnas.
Rändlinnud aul, merivart (II kaitsekategooria), mustlagle, rohukoskel, sõtkas, tõmmuvaeras (III
kaitsekategooria), mustvaeras – üle Põõsaspea neeme ja Osmussaare kulgeb lindude Ida-Atlandi rändetee,
mistõttu Osmussaar on oluline peatumis- ja toitumispaik neile liikidele (Osmussaare maastikukaitseala
kaitsekorralduskava). Liigid on seotud Nõva-Osmussaare linnualal merealaga, mistõttu kavandatava tegevuse
mõjualal ei ole.
Projektiga kavandatud tegevuse mõju eelhinnatakse järgmises peatükis Nõva-Osmussaare linnuala kaitse-
eesmärgiks olevale must-toonekurele.
3.5.3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimisprojektis kavandatud tegevusega kaasnev võimalik
mõju on:
ehitusaegne häirimine - müra
Maaparandusehitiste rekonstrueerimine on ehitamine, seega kaasneb sellega paratamatult müra, mis
loodusmaastikus häirib kevad-suvisel perioodil lindude pesitsust ja ka imetajatel on siis väikeste poegade
kasvatamise periood.
elupaiga vähenemine (trassiraied)
Maaparandusehitise rekonstrueerimisel on trassiraied vajalikud, et veejuhtmetel plaanitud töid teha – setet
välja tõsta ja laiali planeerida ja teede ääres nähtavus tagada ning et teekraavid toimiksid. Projektlahenduse
kohaselt on Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala läbivalt kavandatud Veskijõe-Tõldsilla tee rekonstrueerimine,
kus Natura ala läbivas lõigus tee piirneb põhja poolt ca 66 meetrises lõigus ja lõuna poolt ca 190 meetrises
lõigus elupaigatüübiga vanad loodusmetsad.
Loodusdirektiivi elupaiga kvaliteedi langus kuivendava mõju tõttu
Kirjandusallikatele (A. Kull, 2016; J. Paal, E. Leibak, 2013) tuginedes soovitatakse lagesoode säilimise tagamiseks
jätta 400 meetri laiune puhvertsoon, kus kuivendavat mõju ei tekitata. Terviklike ja suhteliselt heas seisundis
sooalade puhul 200 meetrit ning pikalt kuivendusest mõjutatud, puurindega kaetud kõdusoometsaga soole
piisab 100 meetri laiusest puhvrist. Kuigi projektalal ei ole tegemist soomuldadega, tuleb võimalikku
kuivendusmõju hinnata.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
27 / 45
must-toonekure toitumisala kvaliteedi langus
Must-toonekurele on toitumispaikade arv ja kvaliteet ellujäämise ja sigivuse seisukohalt määrava tähtsusega.
Must-toonekurg toitub Eestis mitmekesistes biotoopides – eelistatud on varjulised vooluveekogud, ent
toitutakse ka kalatiikidel, küntud põldudel, rabades ja roostikes. Toitumisveekogu valikul on must-toonekure
jaoks olulised eelkõige selle puhtus ja varjava taimestiku olemasolu (Must-toonekure kaitse tegevuskava).
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimisprojekti kohaselt suunatakse maaparandusehitistelt
kogutav vesi Nõva jõkke, mis on must-toonekurele oluline toitumisveekogu.
tedre elupaiga kvaliteedi langus kuivendava mõju tõttu
Elupaikade kvaliteedi langust, hävimist ja fragmenteerumist peetakse peamiseks ohuteguriks kõigile
metsislaste sugukonda kuuluvatele liikidele kogu maailmas. Maaparandustööd tingivad soode ja soometsade
hävimise ning maaparandusega kaasneb elupaikade mosaiiksus ja servaalade vähenemine. Madal- ja
siirdesood on tedrele oluliseks elupaigaks, kus kasvavad liigile olulised toiduobjektid (kask, jõhvikas, villpea jt)
(Tedre kaitsekorralduskava).
kaljukotka toitumisala kvaliteedi langus
Kaljukotka põhitoidu moodustavad kanalised ja jänesed, mistõttu on oluline säilitada saakloomade arvukused.
Kaljukotkas on sooelustiku tippkiskja, kelle toidulaud sõltub otseselt soode ja sooservametsade
looduslikkusest. Rikutud loodusliku veerežiimiga sooalad puistuvad ning kaotavad pikas ajaskaalas oma
elurikkuse ja seeläbi kaob kaljukotkale vajalik toidubaas (Kaljukotka kaitse tegevuskava).
3.5.3.1. Mõju Natura 2000 võrgustiku Suursoo-Leidissoo ja Nõva-Osmussaare linnuala kaitse- eesmärkidele
Maaparandusehitiste rekonstrueerimine on ehitamine, seega kaasneb sellega paratamatult müra, mis
loodusmaastikus häirib kevad-suvisel perioodil lindude pesitsust ja ka imetajatel on siis väikeste poegade
kasvatamise periood. Ehitusaegset müra ei saa vältida, kuid projekt näeb ette, et trassiraieid ja ehitustöid kevad-
suvisel perioodil (01.02-31.07) ei tehta, mistõttu on välistatud liikide häirimine pesitsusperioodil. Seega on
projektlahendusest lähtuvalt välistatud müra mõju Suursoo-Leidissoo linnuala ja Nõva-Osmussaare linnuala
kaitse-eesmärgiks seatud linnuliikidele.
Must-toonekurg
Must-toonekure elupaigad asuvad Tallimetsa objektist 3,8 km lääne pool Nõva-Osmussaare linnualal (Pikane,
KLO9127164) ja 6,2 km edela pool Suursoo-Leidissoo linnualal (Kiritse, KLO9126181). Need pesad on ammu
asustamata ja praeguseks varisenud, aga ajalooliselt oli Nõva jõgi siinkandi must-toonekurgedele üheks kõige
olulisemaks toitumisalaks (eksperdi Renno Nellise vaatlused). Liik eelistab toituda kõvapõhjalistel (kivid, kruus,
liiv, paas), voolava veega ja madalaveelistel ojadel ning jõgedel – Nõva jõgi on suures osas liigile sobivaks
toitumisalaks. Must-toonekure arvukus on viimastel kümnenditel vähenenud 4% aastas, mis on ülikiire
arvukuse langus. Liigi arvukuse taastumise võimaldamiseks on vajalik kõikide pesitsuspaikade kaitse ja
toitumisalade seisundi parandamine, viimane on oluline ka kalastiku ja muu vee-elustiku jaoks (Nellis, R., 2023).
Must-toonekurele on suurimaks lokaalseks ohuteguriks metsakuivendus, mis degradeerib toitumisalasid.
Maaparandusobjekti rekonstrueerimise mõjud avalduvad must-toonekure toitumisaladele otseselt, kui
maaparandusest jõuab jõgedesse suur hulk hõljumit, mis halvendab vee läbipaistvust ning mõjutab kalastikku
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
28 / 45
ja muud elustikku jõgedes. Kraavide rekonstrueerimine mõjutab aastaid vee kvaliteeti, nt lähedalasuva
Vihterpalu jõe vesi on pärast piirnevate maaparandusobjektide rekonstrueerimist väga halva läbipaistvusega ja
suure hõljumi sisaldusega. Lisaks kandub kuivenduse ja lageraiete tõttu jõgedesse suur hulk toitaineid, eriti
fosforit ja lämmastikku, mis põhjustab veekogude ja Läänemere eutrofeerumist (Nellis, R., 2023).
Suure osa Tallimetsa maaparandusobjekti veest kogub ja juhib Nõva jõkke üks eesvool, mis asub objekti
põhjaservas. Seal asub enne Nõva jõkke suubumist olemasolev settetiik (projektiplaanil SB1), mis on
kraavilaiendina rajatud settetiik, aga see on väike ja vesi voolab sellest suurvee ajal kiiresti läbi. Seepärast on
Tallimetsa projektiga kavandatud 5 uue settebasseini rajamine ning säilib ka olemasolev settebassein SB1.
Projektala põhjaossa rajatakse SB4 ja SB5 kraavile 101 ning SB6 kraavile 104. SB4-SB6 settebasseinid rajatakse
selliselt, et kraavi sisse- ja väljavoolud paiknevad diagonaalselt settebasseini erinevates nurkades. Settebassein
SB3 on kavandatud Tusari-Takkavalla tee teekraavile 504, millest vesi jõuab Nõva jõkke. Settebassein SB1
sissevoolu juurde ühendatakse ka kraav 102, et kraavis olev vesi läbiks enne Nõva jõkke jõudmist settebasseini.
Settebasseinide rajamine kogub nende nõuetekohasel rajamisel ja hooldamisel olulise osa kraavide kaudu
edasikantavast settest enne selle jõudmist Nõva jõkke (Nellis, R., 2023). Koostatud projektlahenduses on
arvestatud sette püüdmise vajadusega enne selle jõudmist Nõva jõkke, mistõttu mõju Nõva jõe elustikule, sh
kalastikule ja seega must-toonekure toidubaasile ei kaasne. Ekspertarvamuses on käsitletud nelja uue
settebasseini rajamist, kuid projektlahendus näeb ette viis uut settebasseini. See aga ekspertarvamuse sisu ei
muuda.
Nõva jõe alamjooks kuni Veskijõe-Tõldsilla teeni on ühtlasi meriforelli (ja lõhe) kudejõgi (VEE1103700), mistõttu
on setetel ja toitainetel tugev negatiivne mõju nende liikide paljunemistingimustele ja ka muule kalastikule,
mis on ühtlasi põhiline toidubaas must-toonekurele jt kalatoidulistele liikidele.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektis on lisaks ette nähtud kraavilaiendite
rajamine, mis tagavad veevaesemal ajal vee-elustikule vajaliku veekoguse. Kraavilaiendite olemasolu aitab
veevaesemal ajal toitu leida vee-elustikust sõltuvatel liikidel, sh must-toonekurel. Kraavilaiendid rajatakse kraavi
pealtlaiusega 8 meetrit ja pikkusega 8 meetrit, on kraavi põhjast 0,3 m sügavamad ja nõlvusega 1:4.
Kokkuvõttes ei ole kavandataval tegevusel mõju Suursoo-Leidissoo ja Nõva-Osmussaare linnuala kaitse-
eesmärgiks nimetatud must-toonekurele.
Teder
Teder on Suursoo-Leidisoo linnuala kaitse-eesmärgiks. Tedre elupaik ulatub väljapoole linnuala ja kattub
väikeses osas projektala kaguosaga, kuid elupaiga osas hooldatakse vaid Veskijõe-Tõldsilla tee äärset kraavi
401.
Leidissoo looduskaitsealal loendati 2015. aastal kokku 181-188 tedrekukke ja koguarvukuseks hinnati 200-250
kukke. Seega on Tallimetsa objekti mõjualas 10-12% Leidissoo tedrepopulatsioonist (25 kukke). Suursoo-
Leidissoo linnualal on koos Läänemaa Suursoo maastikukaitsealaga kokku 600-700 tedrekukke – see on kõige
suurema tedre arvukusega linnuala Eestis (Nellis, R., 2016). Tedre jaoks on oluline elupaik Vaisi rabas, kus oli
2015. aastal kaks tedremängu kokku 16 kukega, need mängu keskmed asuvad Tallimetsa objektist mõlemad
1 km kaugusel. Lisaks on vahetult Leidissoo põhjaservas kaks tedremängu, kus oli 2015. a 9 kukke, need asuvad
Tallimetsa objektist vastavalt 1 ja 1,6 km kaugusel (Nellis, R., 2023).
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
29 / 45
Tedrele oleks olulise negatiivse mõjuga kraavide rekonstrueerimine Suursoo-Leidissoo hoiualal (Vaisi rabas)
või Leidissoo looduskaitsealal, sh kaitsealadega piirnevatel kraavidel, mis mõjutaks liigile esmatähtsate
elupaikade veerežiimi. Tedrele esmatähtsad elupaigad on rabad ja neid ümbritsevad raba-, siirdesoo-,
rabastuvad- jt (soo)männikud. Mainitud kaitsealadel ja nende lähiümbruses kraave ei rekonstrueerita, lähimad
kraavid asuvad Suursoo-Leidissoo hoiualast u 300 meetri kaugusel. Looduslike tingimuste tõttu seal
kuivendusmõju hoiualale ei ulatu, sest vahele jääb madalas reljeefilohus paiknev Nõva jõgi ja kraavide vesi
voolab sealt lääne suunas, jõest eemale. Need kraavid ei ole ka Nõva jõega ühendatud ja esitatud Tallimetsa
projektiplaani alusel ei ole plaanis neid ühendada. Vaisi rabas plaanitakse rekonstrueerida Veskijõe-Tõldsilla
tee, millele teekraave ega nõvasid ei plaanita projektiplaani alusel rajada, sest tee kulgeb kuival pinnasel, vanal
rannaluitel (Nellis, R., 2023).
Tallimetsa objektil on vähe tedrele olulisi metsaelupaikasid, sest seal domineerivad sooviku-segametsad. Siiski
on objekti idaservas sobivaid elupaikasid: sinika-, kanarbiku- ja karusambla-mustika männikuid, kvartalites
VP198 ja VP606. Seal asuvaid kraave nr 107, 108, 122 ja 123 ei plaanita koostatud projektiplaani alusel
uuendada ega rekonstrueerida, mis asuvad tedre jt alal esinevatele III kaitsekategooria liikide elupaigas (öösorr,
hoburästas) (Nellis, R., 2023).
Seega mõju Suursoo-Leidissoo linnuala kaitse-eesmärgiks olevale tedrele ei avaldu.
Kaljukotkas
Suursoo-Leidissoo linnualal on kaks kaljukotka elupaika, üks Leidissoos (KLO9127223) ja teine Suursoos
KLO9127224).
Kaljukotka Leidissoo elupaik asub Tallimetsa objektist 0,9 km lõuna pool. Kaljukotka elupaigaks on piiritletud
kogu Leidissoo, aga asustatud pesapaik asub Tallimetsa objektist 10,5 km kaugusel (vana, hetkel merikotka
poolt asustatud pesa 5,7 km kaugusel). Tallimetsa objekti rekonstrueerimisel ei avaldu otseseid negatiivseid
mõjusid liigile, sest kaljukotkale esmatähtsaid elupaikasid ei kuivendata (Vaisi raba ja Leidissoo põhjaserv).
Tallimetsa objekti mõjud võivad avalduda kaljukotkale siiski kaudselt, kus metsakuivendus mõjutab sealse
toidubaasi hulka. Kaljukotkale on üheks kõige olulisemaks saagiks kanalised, kellele on metsakuivendus, koos
raiete mõjuga oluliseks negatiivseks mõjuteguriks. Metsakanaliste – teder, metsis, laanepüü – arvukused on
viimastel kümnenditel oluliselt vähenenud. Kaljukotkas toitub kogu Leidissoo ulatuses, põhiliselt kuni 10 km
raadiuses pesast. Vastavalt eelpool kirjeldatud metsise ja tedre elupaiga levikule ja lähtudes asjaolust, et
metsise ja tedre elupaigas kraave 122, 123 ja 108 ei hooldata ega uuendata, ei kaasne kavandatud tegevusega
mõju kaljukotka toidubaasile (Nellis, R., 2023).
Kokkuvõtvalt ei ole näha mõju Suursoo-Leidissoo linnuala kaitse-eesmärgiks olevale kaljukotkale.
3.5.3.2. Mõju Natura 2000 võrgustiku Suursoo-Leidissoo loodusala kaitse-eesmärgile vanad loodusmetsad
Suursoo-Leidissoo loodusalal asuvad vanad loodusmetsad peamiselt väikeste laikudena soode servades, kokku
on loodusalal seda elupaigatüüpi 464 ha. Negatiivseteks mõjuteguriteks on kuivenduse mõju soometsadele –
Läänemaa Suursoos ja Leidissoos mõjutavad soodes ja nende servades asuvad kraavid negatiivselt metsade
veerežiimi (Suursoo-Leidissoo linnu ja loodusala kaitsekorralduskava).
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
30 / 45
Läänemaa Suursoos rikutud veerežiimi taastamiseks on 2016-2021 aastatel LIFE Peat Restore projekti
rahastusel tehtud töid ca 3300 ha suurusel alal soo taastamiseks. Kõik paisud ja tammid rajati kohapealt võetud
turbast, puitu ega tehismaterjale ei kasutatud, et hilisem hooldamise vajadus oleks minimaalne.
Taastamistöödega loodi eeldused soole omase veerežiimi taastumiseks, mille järel saab taastuda ka alale
omane taimestik ja muu elustik.
Kirjandusallikatele (A. Kull, 2016; J. Paal, E. Leibak, 2013) tuginedes soovitatakse lagesoode säilimise tagamiseks
jätta 400 meetri laiune puhvertsoon, kus kuivendavat mõju ei tekitata. Terviklike ja suhteliselt heas seisundis
sooalade puhul 200 meetrit ning pikalt kuivendusest mõjutatud, puurindega kaetud kõdusoometsaga soole
piisab 100 meetri laiusest puhvrist. Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimisprojektis on
lagesoode säilimiseks soovitatud 400 meetri laiune puhver tagatud, st nii soode inventuuri kui ka
loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventuuri andmetele tuginedes jääb lähim settest puhastatav kraav (Veskijõe-
Tõldsilla teekraav 401) vähemalt 450 meetri kaugusele rabast. Elupaigatüüpi vanad loodusmetsad läbiva
Veskijõe-Tõldsilla tee rekonstrueerimisel loodusala läbivalt uuendatakse vaid tee kruuskatet, teetrassi ei
laiendata, kurve ei õgvendata ning tee äärde kraave ei kaevata. Seega on projektlahendusest lähtuvalt mõju
välistatud Suursoo-Leidissoo loodusala elupaigatüüpidele.
Maaparandusehitise rekonstrueerimisel on trassiraied vajalikud, et veejuhtmetel plaanitud töid teha – setet
välja tõsta ja laiali planeerida ja teede ääres nähtavus tagada ning et teekraavid toimiksid. Projektlahenduse
kohaselt on Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala läbivalt kavandatud Veskijõe-Tõldsilla tee rekonstrueerimine,
kus Natura ala läbivas lõigus tee piirneb põhja poolt ca 66 meetrises lõigus ja lõuna poolt ca 190 meetrises
lõigus elupaigatüübiga vanad loodusmetsad. Projekti kohaselt tee ääres trassiraiet ei kavandata ja selleks
puudub vajadus, sest tee asub liivaluite peal ja tee olemasolev laius on piisav. Seega elupaigatüüpide pindalalist
kadu Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimisprojekti elluviimisega ei kaasne. Samuti ei
põhjusta projekt elupaigatüüpide killustatust, sest tööde ala ei ulatu väljapoole olemasolevat taristut. Seega on
projektlahendusest lähtuvalt mõju välistatud Suursoo-Leidissoo loodusala elupaigatüüpidele, sh
elupaigatüübile vanad loodusmetsad.
3.5.4. Natura eelhindamise kokkuvõte
Projektala paiknemisest Suursoo-Leidissoo linnuala läheduses võib kavandatava tegevusega kaasneda mõju
linnuala kaitse-eesmärgiks nimetatud must-toonekurele, kaljukotkale ja tedrele. Ning Nõva-Osmussaare
linnuala eesmärkidest võib mõjutatud saada must-toonekurg. Must-toonekurge mõjutab maaparandus
eelkõige toitumisalade kvaliteedi languse läbi, kui maaparandusehitistelt suunatakse setterohket vett
looduslikesse jõgedesse ja ojadesse. Projektalalt suunatakse vesi Nõva jõkke, mis on piirkonnas oluline must-
toonekure toitumisala, sest on looduslikus seisus ja kõva põhjaga. Projektlahenduses on ette nähtud viie uue
settebasseini rajamine ja ühe olemasoleva settebasseini alles jätmine, et objektilt kogutav vesi läbiks enne Nõva
jõkke jõudmist settebasseinid. Nõuetekohaselt rajatud ja hooldatud settebasseinid takistavad sette jõudmist
Nõva jõkke ja seega ei ole näha mõju avaldumist must-toonekurele.
Tedre elupaigaks on projektala läheduses olev Vaisi raba ja Leidissoo põhjaosa. Natura eelhindamisse kaasatud
eksperdi hinnangul projektalal tedre jaoks olulist elupaika ei ole. Tedre elupaik väljaspool linnuala kattub
väikeses osas projektala kaguosaga, kuid elupaiga osas hooldatakse vaid Veskijõe-Tõldsilla tee äärset kraavi
401. Kuna projektlahendust on muudetud selliselt, et projektala on ida suunas vähendatud ja loobutud seal
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
31 / 45
kraavide 107 ja 108 puhastamisest, ei avaldata kavandatava tegevusega mõju tedre jaoks sobivatele metsadele.
Lisaks ei mõjutata Vaisi raba ega Suursoo veerežiimi, mistõttu mõju tedre elupaigale ei kaasne.
Maaparanduse mõju kaljukotkale võib avalduda toidubaasi vähenemise läbi, sest kaljukotkas toitub rabades ja
raba servametsades kanalistest ja jänestest. Kaljukotka toidubaasist võib arvestatava osa moodustada ka
metsis, tema ei ole Suursoo-Leidissoo linnuala kaitse-eesmärgiks nimetatud ning mõju talle hinnatakse liikide
peatükis 3.6.4. Arvestades eelpool toodud mõju puudumist tedre elupaigale, ei kaasne kavandatava tegevusega
mõju kaljukotka toidubaasile.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektala paiknemine Suursoo-Leidissoo
loodusala läheduses ja rekonstrueeritava tee paiknemine loodusalal ei kahjusta Suursoo-Leidissoo loodusala
kaitse-eesmärke, sest tee rekonstrueerimisel veerežiimi ei muudeta, tee trassi ei laiendata ega õgvendata. Tee
jääb elupaigatüüpi läbides sama laiaks, lisatakse vaid kruuskate. Teega külgnevate rabamassiivide veerežiimi
mõjutamine on välistatud seetõttu, et olemasolev tee paikneb rabamassiive eraldaval kõrgemal liivaluitel, tee
on kuiv ja kraavide rajamise vajadus puudud.
Natura eelhindamine tuvastas, et mõju Natura 2000 võrgustiku aladele on välistatud ja asjakohane hindamine
ei ole vajalik.
3.6. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE
3.6.1. Hoiuala
Projektala, kus on kavandatud kraavide hooldamine ja uuendamine, ei piirne otseselt ühegi kaitseala, hoiuala
ega püsielupaigaga, kuid projektis on kavandatud Veskijõe-Tõldsilla tee rekonstrueerimine, mis läbib Suursoo-
Leidissoo hoiuala (KLO2000154, Vabariigi Valitsuse 28.02.2006 määrus nr 59 „Hoiualade kaitse alla võtmine
Lääne maakonnas“) (joonis 8). Tee asub hoiuala läbivalt kõrgemal liivapinnasel ja seega kraave tee ääres ei ole
ja nende rajamise vajadus ka puudub.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
32 / 45
Joonis 8. Projektala lähipiirkonnas paiknevad kaitsealad ja hoiualad (EELIS 18.12.2023).
Suursoo-Leidissoo hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide
– rabade (7110*), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja
rabametsade (91D0*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide kaitse. Liigid, kelle elupaika
kaitstakse, on: saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), must-
toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), väikepistrik (Falco columbarius), sookurg (Grus grus),
punaselg-õgija (Lanius collurio), väikekoovitaja (Numenius phaeopus).
Hoiuala on moodustatud Lääne-Eestile tüüpilise ja inimtegevusest oluliselt mõjutamata soostiku ning
haruldaste liikide kaitseks. Hoiualal asuvad Vaisi raba ja Hatu-Kuijõe väiksed sood (Suursoo-Leidissoo linnu- ja
loodusala kaitsekorralduskava).
Suursoo-Leidissoo hoiuala asub Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektiga
kavandatu mõjualal. Kuigi maaparandusehitiste kraavide hooldamine ja uuendamine Suursoo-Leidissoo
hoiuala kaitse-eesmärke ei mõjuta, sest kuivendav mõju hoiualale ei ulatu nii vahemaa kui ka hoiuala ja objekti
vahel paikneva Nõva jõe tõttu, läbib rekonstrueeritav tee hoiuala. Tee asub hoiualal pikettide 3-20 vahel, kus
on kavandatud uue kruuskatendi rajamine. Hoiualal on kavandatud olemasolevate mahasõitude
rekonstrueerimine pikett 3 lähedal hoiuala piiril, pikett 5 ja 6 vahel, pikett 6 juures, pikett 7 ja 8 vahel, pikett 8
ja 9 vahel mõlemas suunas, pikett 14 juures mõlemas suunas ja pikett 20 juures. Projekti kohaselt teetrassi ei
laiendata, st raiet kavandatud ei ole.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
33 / 45
Rekonstrueeritava teega piirnevalt on inventeeritud vanade loodusmetsade (9010*) elupaigatüüp
(inventeeritud 2019. a Renno Nellise poolt) (joonis 9).
Joonis 9. Hoiualal inventeeritud elupaigatüübid rekonstrueeritava tee lähipiirkonnas (EELIS, 18.12.2023).
Vanad loodusmetsad 9010* on väga laia mahuga elupaigatüüp, mida mujal Euroopas on hakatud nimetama
läänetaigaks. See hõlmab eeskätt puutumatuid või vähese inimmõjuga vanu metsi, aga ka looduslikult
uuenenud hiljutisi põlendikke katvaid nooremaid puistuid. Vanades loodusmetsades leiavad elupaiga paljud
ohustatud liigid, eriti samblad, samblikud, seened ja selgrootud loomad. Eestis kuuluvad siia nii okas- ja
segametsad kui ka suurem osa lehtmetsi: loo-, nõmme-, palu-, laane- ja rabastunud metsad, mille puurindes
valitsevad mänd, kuusk, kask või haab. Vanadele loodusmetsadele avaldab mõju inimtegevus, nii raied kui
kuivendamine.
Projektlahenduse kohaselt ei ole elupaigatüübil tegevusi planeeritud, st tegevus ei välju olemasolevast
kruusateest väljapoole. Seega kavandatud tegevusega ei kaasne mõju vanade loodusmetsade elupaigatüübile,
sest hoiuala läbivalt teetrassi ei laiendata, teele lisatakse vaid uus kruusakate.
Hoiuala kaitse-eesmärgis nimetatud teised elupaigatüübid paiknevad rekonstrueeritavast teest eemal ja
kavandatud tegevusest mõjutatud ei ole. Lisaks ei mõjuta Tallimetsa maaparandusehitistel kraavide
hooldamine ja uuendamine hoiuala kaitse-eesmärke, sest hoiuala asub piisavalt kaugel ja projektala eraldab
hoiualast Nõva jõgi.
Hoiuala kaitse-eesmärgis nimetatud liikidest jäävad mõjualale järgmiste liikide leiukohad.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
34 / 45
Kaljukotkas (I kaitsekategooria) - liigi leiukohta ei ole Suursoo-Leidissoo hoiualal kaardistatud, kuid liigi
toitumisala tõenäoliselt hõlmab ka Vaisi raba.
Kaljukotka elupaigaks kaardistatakse sooala koos soo servametsadega, mis on ka kaljukotka toitumisala.
Tallimetsa projektalast jääb kaljukotka elupaik 0,9 km kaugusele lõuna suunda, seega hoiuala kaitse-eesmärki
otseselt ei kahjustata. Kaudne mõju, mis võib avalduda toitumisala kahjustamisena ala kuivendamise läbi
hoiuala kaitse-eesmärke samuti ei mõjuta, sest kuivendav mõju hoiualani ei ulatu. Lisaks ei ole kaljukotka
toidubaasiks olevad metsis ega teder Suursoo-Leidissoo hoiuala (Läänemaa osas) kaitse-eesmärgiks.
Must-toonekurg (I kaitsekategooria) – liigi leiukohta ei ole Suursoo-Leidissoo hoiualal kaardistatud. Tema
elupaigad jäävad Tallimetsa projektalast 3,8 km lääne suunas ja 6,2 km edela suunas. Kuid ka need pesapaigad
on pikalt asustamata olnud. Must-toonekurele on sobivaks toitumisveekoguks Nõva jõgi, mis ei asu hoiuala
koosseisus. Arvestades, et projektis on ette nähtud settebasseinid objektilt kogutavast veest sette
eemaldamiseks enne selle jõudmist Nõva jõkke, ei ole näha Nõva jõe seisundi halvenemist kavandatud
tegevuse elluviimisel ja seega ei avaldu mõju must-toonekure seisundile ja hoiuala kaitse-eesmärgile. Lisaks
kasutatakse ehitamise ajal eesvoolukraavil nr 200 filtratsioonitõket.
Mõju kaljukotkale ja must-toonekurele on täpsemalt hinnatud ptk 3.5 Natura eelhindamine ja seda siin ei
korrata.
3.6.2. Kaitsealad
Tallimetsa projektala läheduses asuvad Leidissoo looduskaitseala, Nõva looduskaitseala ja Läänemaa Suursoo
maastikukaitseala (vt joonis 8).
Nõva looduskaitseala (KLO1000660) kaitse-eesmärk on sätestatud Vabariigi Valitsuse 26.10.2017 määruses nr
152 „Nõva looduskaitseala kaitse-eeskiri“.
Nõva looduskaitseala lähim lahustükk asub Tallimetsa projektalast ca 2,3 km kaugusel, seega ei ole ohtu Nõva
looduskaitseala kaitstavate elupaigatüüpide mõjutamiseks. Muuhulgas eesmärgiks oleva jõgede ja ojade
(3260) elupaigatüübini (Nõva jõgi) on ca 5,4 km, kuhu mõju avaldumine on välistatud, sest projektis on ette
nähtud meetmed sette püüdmiseks, et vältida lõheliste veekogu seisundi halvendamist.
Nõva looduskaitsealal kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest võib kavandatav tegevus mõju avaldada kaudselt
must-toonekurele, sest tema toitumisala on Nõva jõel, kuhu suubub maaparandusehitistelt kogutav vesi. Mõju
võib avalduda toitumisala seisundi halvendamises, kui maaparandusehitistelt juhitakse sette- ja toitainerikast
vett jõkke, mis halvendab vee läbipaistvust ja matab kalastikule olulised kudealad.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektis on ette nähtud viie uue ja ühe
olemasoleva settebasseiniga setete püüdmine enne nende jõudmist Nõva jõkke. Lisaks kasutatakse
eesvoolukraavil 200 filtratsioonitõket. Seega mõju avaldumine must-toonekure toitumisalale on välistatud.
Kokkuvõttes puudub kavandataval tegevusel mõju Nõva looduskaitseala kaitse-eesmärkidele.
Leidissoo looduskaitseala (KLO1000263) kaitse-eesmärk on sätestatud Vabariigi Valitsuse 01.12.2005 määruses
nr 288 „Leidissoo looduskaitseala kaitse-eeskiri“. Kaitseala on moodustatud Lääne-Eestile tüüpilise ja
inimtegevusest oluliselt mõjutamata soostiku ning haruldaste liikide kaitseks. Kaitsealal on kolm sood –
Leidissoo, Sendrisoo ja Musaraba, kus esineb kõiki sootüüpe; rohkem on madalsoid, vähem siirdesoid ja
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
35 / 45
rabasid. Leidissoo lõunaosas asub haruldane lubjarikas madalsoo, kus on palju nõrglubja-allikaid. Kaitseala
elustik on liigirikas ja seal esinevad mitmed haruldased linnu- ja taimeliigid (Suursoo-Leidissoo linnu- ja
loodusala kaitsekorralduskava).
Projektala asub Leidissoo looduskaitsealast rohkem kui 700 meetri kaugusel põhja suunas. Vahemaa tõttu
Leidissoo looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe kavandatav tegevus ei mõjuta, kuid kaitse-
eesmärgiks olevate linnuliikide osas võib mõjualal olla kaljukotkas, metsis ja teder.
Kaljukotka elupaigaks on kogu Leidissoo looduskaitseala. Suure osa kaljukotka toidubaasist moodustavad
kanalised, ehk Leidissoo looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevad metsis ja teder.
Tööde alale lähimad tedre elupaigad on Leidissoo looduskaitseala põhjaosas, jäädes Tallimetsa objektist 1 ja
1,6 km kaugusele. Tedrele oleks olulise negatiivse mõjuga kraavide rekonstrueerimine Leidissoo
looduskaitsealal või kaitsealaga piirnevatel kraavidel (Nellis, R., 2023), kuid projektala ei ulatu kaitsealale nii
lähedale ja Leidissood mõjutavaid tegevusi ei ole kavandatud. Seega mõju tedre elupaigale ei avaldu.
Tööde alale lähim metsise elupaik Leidisoo looduskaitsealal asub kaitseala põhjaosas (Höbringi (Tammetõru)
KLO9102753), jäädes Tallimetsa objektist ca 0,9 km kaugusele.
Metsis on parasvöötme metsade suurim kanaline, kes asustab spetsiifilisi elupaiku ja vajab suurt kodupiirkonda.
Metsis on tundlik nii puistu kui ka maastiku tasandil toimuvatele muutustele ja teda nimetatakse katusliigiks.
Katusliigi jaoks tingimusi säilitades või luues kaitstakse ühtlasi paljusid teisi liike, kes jagavad sama elupaika.
Seega metsise elupaik kattub teiste metsakanaliste elupaiganõudlusega, nt teder ja laanepüü. Metsised
eelistavad elupaigana vanu männikuid, sest neis on hea nähtavus ja piisavalt ruumi ohu korral lendu
tõusmiseks, samuti vanu puid, mille tugevatel okstel ohutult ööbida ja toituda, ning rikkalikult toitu -
männiokkaid ja mustikataimi (Peensoo, B., 2015).
Mustikas on tüüpiline happelise metsahuumuse taim, kes eelistab niiskeid, mõõdukalt varjukaid kasvukohti.
Optimaalsed on tugevasti leetunud ja rabastumistendentsiga mullad, milles pinnasevesi on halva liikuvusega
ja suhteliselt maapinnalähedane (Metsise kaitse tegevuskava). Seega metsade kuivendamine vähendab
mustikate osakaalu puhmarindes ja seetõttu väheneb metsiste elupaiga kvaliteet. Lisaks soodustab
kuivendamine puistu järelkasvu, mistõttu alusmets saab kasvamiseks hoogu juurde ja muutub tihedamaks, mis
metsistele ja teistele metsakanalistele ei sobi.
Eestis on 20. sajandil toimunud metsise arvukuse languse üheks põhjuseks laiahaardeline metsakuivendus,
mille käigus rajati soomaastikesse suured kraavivõrgustikud. Kraavide rajamise eesmärgiks oli metsadest vesi
välja juhtida, et metsade tootlikkus puude kasvukiiruse suurendamise kaudu tõuseks. Metsakuivendus muutis
metsiste elupaikasid põhjalikult – hõredatest soomännikutest said kuivenduse mõjul tihedad, peamiselt
lehtpuudest koosneva alusmetsaga kooslused. Kuivenduse tagajärjel vähenes ka metsise peamise toidutaime
mustika katvus ning tihedas alusmetsas piisav ruum lendamiseks. Eestis on metsise elupaikadest vähenenud
kõige enam siirdesoometsade pindala. Eriti tugeva kuivendusmõjuga paikades on alusmets tihenenud
sedavõrd, et pulmamängudeks jagub ruumi vaid kraavisihtidel. Kuigi tänaseks on uute kuivendussüsteemide
rajamine lõppenud, toimub järkjärguline elupaikade teisenemine edasi. Seejuures on kukkede arvukus
kahanenud just nendes mängudes, kus kuivenduse kestev mõju on rikkunud veerežiimi või muutnud elupaiga
metsisele sobimatuks (Pass, E., 2018).
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
36 / 45
Peamisteks metsist ohustavateks teguriteks on elupaikade kadumine ja killustumine. Samas kasutavad
metsised erinevatel eluperioodidel erinevaid elupaiku ja läbivad arvestatavaid vahemaid. Metsise liikumise
aktiivsust ja ulatust mänguala suhtes uuritud magistritöös (Keert, K., 2020) jõuti järeldusele, et metsisekanade
funktsionaalsed territooriumid asusid metsisemängudest enamasti ligikaudu 1,5-3 km kaugusel: mängualadest
u 1,5 km kaugusel asusid pesitsemise eelne eluala ja munemisaegne eluala; umbes 2-3 km kaugusel
metsisemängudest asusid haudumisaegne eluala, pesakonna eluala ja poegadeta kana suvine eluala; talvine
eluala oli keskmiselt u 7 km kaugusel, kuid see võis asuda ka lausa üle 10 km kaugusel. Seega metsisele oluline
elupaik ei piirdu ainult mängualaga, vaid on kilomeetrid ümber mänguala. Metsise kaitse tegevuskavas on
nimetatud suure tähtsusega mõjutegurina kuivenduse mõjul toimuva elupaiga kvaliteedi langust. Metsade
kuivendamine vähendab toidu kättesaadavust tibudele, kui nad toituvad putukatest, aga ka siis, kui toituvad
taimedest, sest tihedamas metsas on alustaimestik hõredam. Veerežiimi taastamine kraavide sulgemisega või
nende settest puhastamata jätmine on vajalik tegevus elupaiga seisundi taastamiseks või säilitamiseks. Lisaks
on oluline tagada metsise elupaikade vahel sidusus.
Eesti Ornitoloogiaühingu poolt 2021. a koostatud metsise elupaikade ekspertiisi järgi jääb metsise
mänguasurkonna jaoks kõige tähtsam ja aktiivseimalt kasutatav elupaik mängukeskmest reeglina 1 km
raadiusesse ja aastaringselt vajalik elupaik ulatub mängukeskmest 3 km raadiusesse. Sama töö raames on
esitatud ka metsise elupaikade 75% prognoosmudel, mille alusel jääb projektala metsisele oluliste ja
kompaktsete elupaikade servaalale (joonis 10), mistõttu olulist mõju metsise elupaiga sidususele ei kaasne.
Joonis 10. Metsisele olulised elupaigad projektala piirkonnas (Eesti Ornitoloogiaühing 2021).
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
37 / 45
Höbringi (Tammetõru) metsisemängus loeti 2018. ja 2019. aastal kolm kukke, mis on Eestis arvestatava
suurusega mäng ja Loode-Eesti osapopulatsioonis suur mäng. Liigile esmatähtsad elupaigad, eriti siirdesoo-
männikud, aga ka teised soo- ja palumännikud, asuvad põhiliselt Leidissoo looduskaitsealal, aga ulatuvad kuni
Saunamäe teeni. Tallimetsa objektil on liigile sobivaid metsi kvartalites VP198 ja VP606, mis on ühtlasi tedrele
olulised elupaigad ja kus kuivenduskraavide hooldamist ega uuendamist kavandatud ei ole (Nellis, R., 2023).
Seega kavandatav tegevus mõju metsise elupaigale ei avalda. Seeläbi ei ole ka kavandatavast tegevusest mõju
kaljukotkale, sest tema saakloomade arvukus Tallimetsa maaparandusehitiste rekonstrueerimisest ei vähene.
Kokkuvõttes puudub kavandataval tegevusel mõju Leidissoo looduskaitseala kaitse-eesmärkidele.
Läänemaa Suursoo maastikukaitseala (KLO1000124) kaitse-eesmärk on sätestatud Vabariigi Valitsuse
21.07.2005 määrusega nr 198 „Läänemaa Suursoo maastikukaitseala kaitse-eeskiri“. Kaitseala on moodustatud
Lääne-Eestile tüüpilise ja inimtegevusest oluliselt mõjutamata soostiku ning haruldaste liikide kaitseks.
Kaitsealal on palju soid – Suursoo, Veskiraba, Tänavjärve raba, Järveraba, Kõrgeraba, Soo-otsa soo ja Linnuraba,
kus esineb kõiki sootüüpe; rohkem esineb siirdesoid ja rabasid, vähemal määral madalsoid. Kaitsealal on kolm
järve – Veskijärv, Tänavjärv ja Hindaste järv, millest Hindaste järv on taimestikurikas, teised järved on
taimestikuvaesed. Kaitseala läbivad Vihterpalu ja Piirsalu jõgi, viimasel on mitmed kalarikkad harujõed
(Kõrtsioja, Kaldamäe oja ja Pennu oja) (Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala kaitsekorralduskava).
Tallimetsa projektalast jääb Läänemaa Suursoo maastikukaitseala 2,3 km kaugusele ida suunda. Arvestades
rekonstrueeritava Veskijõe-Tõldsilla tee paiknemist, jääb rekonstrueeritav tee kaitsealast ca 220 m kaugusele,
kus rekonstrueeritakse metsatee ristumine 16150 Vaisi-Kuijõe teega.
Arvestades Läänemaa Suursoo maastikukaitseala paiknemist projektala suhtes, ei ole kavandatavast tegevusest
mõju avaldumine ala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele tõenäoline.
Projekteeritavad kaitstavad loodusobjektid
Projektala piirkonnas EELIS andmetel (18.12.2023) projekteeritavad kaitstavad loodusobjektid puuduvad.
3.6.3. Püsielupaigad
Projektalal ega selle vahetus läheduses püsielupaiku ei asu. Kuid arvestades must-toonekure
elupaiganõudlusega, võib ka kaugemal kavandatav tegevus ikkagi mõju avaldada näiteks toitumisala seisundi
halvendamise läbi. Seetõttu on oluline välja tuua Kiritse-1 must-toonekure püsielupaik (KLO3000496), mis asub
projektalast 6,2 km edela suunas. Püsielupaika kaitstakse liigi elupaiga säilitamise eesmärgil, et sihtliigil oleks
võimalik tulevikus elupaika taas asustada, sest viimane vaatlus Kiritse-1 püsielupaigas asustatud territooriumi
kohta on aastast 2002.
Projektala vahetus läheduses paiknev Nõva jõgi on must-toonekurele piirkonna üheks kõige olulisemaks
toitumisalaks, sest liik eelistab toituda kõvapõhjalistel (kivid, kruus, liiv, paas), voolava veega ja madalaveelistel
ojadel ning jõgedel (Nellis, R. 2023).
Maaparandusobjekti rekonstrueerimise mõjud avalduvad must-toonekure toitumisaladele otseselt, kui
maaparandusest jõuab jõgedesse suur hulk hõljumit, mis halvendab vee läbipaistvust ning mõjutab kalastikku
ja muud elustikku jõgedes. Kraavide rekonstrueerimine mõjutab aastaid vee kvaliteeti, nt lähedalasuva
Vihterpalu jõe vesi on pärast piirnevate maaparandusobjektide rekonstrueerimist väga halva läbipaistvusega ja
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
38 / 45
suure hõljumi sisaldusega. Lisaks kanduvad kuivenduse ja lageraiete tõttu jõgedesse suur hulk toitaineid, eriti
fosforit ja lämmastikku, mis põhjustab veekogude ja Läänemere eutrofeerumist (Nellis, R., 2023).
Suure osa Tallimetsa maaparandusobjekti veest kogub ja juhib Nõva jõkke üks eesvool, mis asub objekti
põhjaservas. Seal asub enne Nõva jõkke suubumist olemasolev settetiik (projektiplaanil SB1), mis on
kraavilaiendina rajatud settetiik, aga see on väike ja vesi voolab sellest suurvee ajal kiiresti läbi. Seepärast on
Tallimetsa projektiga kavandatud 5 uue settebasseini rajamine ning säilib ka olemasolev settebassein SB1.
Projektala põhjaossa rajatakse SB4 ja SB5 kraavile 101 ning SB6 kraavile 104. SB4-SB6 settebasseinid rajatakse
selliselt, et kraavi sisse ja väljavoolud paiknevad diagonaalselt settebasseini erinevates nurkades. Settebassein
SB3 on kavandatud Tusari-Takkavalla tee teekraavile 504, millest vesi jõuab Nõva jõkke. Settebassein SB1
sissevoolu juurde ühendatakse ka kraav 102, et kraavis olev vesi läbiks enne Nõva jõkke jõudmist settebasseini.
Nelja uue settebasseini rajamine enne vee Nõva jõkke jõudmist kogub nende nõuetekohasel rajamisel ja
hooldamisel olulise osa kraavide kaudu edasikantavast settest, mis saab kinni püütud enne selle jõudmist Nõva
jõkke. Lisaks on eesvoolukraavile 200 kavandatud filtratsioonitõkke paigaldamine, mis samuti vähendab tööde
aegse sette jõudmist Nõva jõkke (Nellis, R., 2023). Kuigi ekspertarvamuses on käsitletud nelja uue settebasseini
rajamist, on projektlahenduse kohaselt kavandatud siiski viis uut settebasseini, mis aga ekspertarvamuse sisu
ei muuda, sest mõjud pigem vähenevad.
Seega Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektis on arvestatud sette püüdmise
vajadusega, et vältida Nõva jõe settekoormuse kasvu.
Teiste liikide püsielupaigad asuvad projektalast sellises kauguses, et nad ei asu kavandatava tegevuse mõjualal.
3.6.4. Liikide leiukohad
Looduskaitseseaduse § 48 kohaselt kaitstakse liikide leiukohti vastavalt kaitsekategooriale teatud protsendi
ulatuses registreeritud leiukohtadest kaitsealade, hoiualade või püsielupaikadena. Ülejäänud II ja III
kaitsekategooria liikide leiukohtades rakendub isendi kaitse.
Projektala lähipiirkonnas ei ole I ja II kaitsekategooria loomaliikide leiukohti, kelle osas ei ole mõju hinnatud
Natura eelhindamises ptk 3.5 või kaitsealade ptk 3.6.1 ja hoiualade ptk 3.6.2. osas, mistõttu neid siin ei korrata.
I kaitsekategooria taimeliikidest on rekonstrueeritava Veskijõe-Tõldsilla tee ääres Vaisi rabas nõmmloa (Juncus squarrosus) kasvukoht (KLO9317258). Viimane vaatlus on aastast 2022, mil loeti 197 taime. Projekti kohaselt ei
ole tee rekonstrueerimisel kavandatud teetrassi laiendamist ega kraavide kaevamist (ega puhastamist), mistõttu
mõju kaitstava liigi leiukohale on välistatud.
III kaitsekategooria loomaliikidest on alal punktobjektina teder ning pindalaliselt märgitud hoburästa (Turdus viscivorus), öösorri (Caprimulgus europaeus) ja tedre (Lyrurus tetrix) elupaik (joonis 11). Linnuliikide
pesitsusaegse häirimise vältimiseks on projektis töödele seatud ajaline piirang, seega töid ei teostata 1.02 kuni
31.07 ja ei ole ohtu lindude häirimiseks nende peamisel pesitsusperioodil.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
39 / 45
Joonis 11. III kaitsekategooria loomaliikide leiukohad projektala piirkonnas (EELIS, 18.12.2023).
III kaitsekategooria taimeliikidest on projektala piirkonnas kaardistatud hariliku porsa (Myrica gale) kasvukoht.
Teiste liikide leiukohad paiknevad tööalast eemal ja mõju neile on välistatud (joonis 12).
Hariliku porsa kasvukoht on rekonstrueeritava Veskijõe-Tõldsilla tee ääres. Arvestades, et projektlahenduse
kohaselt tee äärde kraave ei rajata ja teetrassi ei laiendata, ei ole ohtu hariliku porsa kasvukoha kahjustamiseks.
Tee asub liivaluite peal, mistõttu ala veerežiimi teele uue kruuskatte paigaldamine ei mõjuta.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
40 / 45
Joonis 12. III kaitsekategooria taimeliikide leiukohad projektala piirkonnas (EELIS, 18.12.2023).
Kokkuvõttes Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektiga ei mõjutata kaitstavate
liikide leiukohti.
3.6.5. Muud loodusväärtused
Vääriselupaigad (VEP)
Üldpõhimõte on, VEP-de piires ja lähemal kui 50 m uusi kuivenduskraave ei rajata ja olemasolevaid ei
rekonstrueerita (v.a eesvoolud), trassiraiega VEP-i ei kahjustata.
Projektalal ühtegi VEP-i ei paikne, kuid rekonstrueeritava Veskijõe-Tõldsilla teega piirneb VEP nr 206276. Tee
ääres VEP-i poolsel küljel on Peraküla peakraav, mis on projekti kohaselt kavandatud puhastada hooldustööde
mahus. Kraav täidab teekraavi eesmärki ja selle hooldamine on vajalik. Kavandatav tegevus VEP-i seisundit ei
kahjusta, sest raiet ei ole kavandatud.
Kokkuvõttes on projektlahenduses vääriselupaikade kaitsenõuetega arvestatud ning kavandatav tegevus
vääriselupaikade seisundit ei halvenda.
Loodusdirektiivi elupaigatüübid väljaspool kaitseala
Projektalal ei asu Loodusdirektiivi elupaigatüüpe, mis on inventeeritud väljaspool kaitstavaid loodusobjekte.
Selliseid elupaigatüüpe on inventeeritud projektala vahetus läheduses, paiknedes projektala piiri ja Suursoo-
Leidissoo hoiuala vahel ja Nõva jõe ääres. Kraavidest sette eemaldamine uuendustööde ja hooldustööde mahus
väljaspool kaitstavaid loodusobjekte asuvaid Loodusdirektiivi elupaigatüüpe ei mõjuta, sest need asuvad
piisavalt kaugel, kuna objekti piirikraave settest ei puhastata. Lähimad elupaigatüübid asuvad rekonstrueeritava
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
41 / 45
Veskijõe-Tõldsilla teega piirnevalt, kus on inventeeritud Nõva jõel jõgede ja ojade (3260) elupaigatüüp ning
laialehised lammimetsad (91F0). Elupaigatüübiga piirnevalt ei ole kavandatud muid töid kui olemasoleval teel
kruusakatte paigaldamine. Kraave tee ääres ei ole ja nende järele puudub ka vajadus.
Kokkuvõttes projektlahendus arvestab väljaspool kaitstavaid loodusobjekte inventeeritud Loodusdirektiivi
elupaigatüüpide paiknemisega ja kavandatava tegevusega neile mõju ei avaldata.
3.7. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSLIKELE ALADELE JA OBJEKTIDELE Maa-ameti geoportaali kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel ei ole Tallimetsa maaparandusehitiste ja
teede rekonstrueerimise alal ja selle mõjualal kultuurimälestisi. Alal on pärandkultuuri kaardirakenduse
andmetel järgmised kultuuriväärtuslikud objektid (ei ole riikliku kaitse all olevad objektid):
o Tusari karjamõisa heinamaad (registreerimisnumber 531:MPO:001) - mõisa ajal kraavitatud, kraavid on
märgitud ka verstakaardile. Maastikul on kraavid äratuntavad, heinamaad on võssa kasvanud.
Nõukogudeaegse maaparandusega on kraave osaliselt süvendatud ja juurde kaevatud;
o Tropi talukoht – talukoht on hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud;
o Tõldsilla talukoht – talukohast on maastikul säilinud märgid, kuid ei luba üheselt määrata tüüpi.
Kõik nimetatud pärandkultuuriobjektid on projekti joonisele kantud. Projektiga ei kavandata tegevusi, mis
pärandkultuuriobjekte võiks kahjustada.
Kokkuvõttes mõju kultuuriväärtuslikele objektidele ja aladele ei ole oluline.
3.8. MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE Inimeste tervist maaparandusehitiste rekonstrueerimine ei mõjuta. Mõju võib ilmneda ainult objektil töötavate
masinate tehnilise rikke korral, kui õli või kütus satub pinnasesse või vette. Sel juhul tuleb koheselt tööd
peatada, saastunud ala piirata ning reostus likvideerida. Seoses üldise nõudega kasutada korras tehnikat on
masinate tehniliste rikete tõenäosus väike.
Kokkuvõttes ei kaasne olulist mõju inimese tervisele ja heaolule.
3.9. KUMULATIIVNE JA PIIRIÜLENE MÕJU Projektiga kavandatu iseloomu ja ulatust arvestades ei põhjusta tegevus piiriülest mõju.
Kumulatiivne mõju võib avalduda teiste piirnevate maaparandusehitiste rekonstrueerimisega – suuremal alal
juhitakse liigvesi kiiremini suublasse, mis võib pärast pikaajalisi sadusid või kiiret lumesulamist suublasse kanda
tavapärasest rohkem setteid.
Põllumajandus- ja Toiduameti Spectrum Spatial Analyst maaparanduse kaardirakenduse andmetel on
Tallimetsa projektalast lõunas projekteerimistingimused antud Leidissoo looduskaitseala ja Saunamäe tee
vahelisele alale, kuid selle objekti kohta rohkem informatsiooni ei ole ja koosmõju ei saa sellises etapis hinnata.
4. EELHINNANGU KOKKUVÕTE JA JÄRELDUS Keskkonnamõju eelhinnang on koostatud Tallimetsa maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekti (REK
Projekt OÜ, töö nr 21-21) elluviimisel tekkida võiva keskkonnamõju hindamise eelhindamise eesmärgil.
Eelhinnang annab otsustajale (Põllumajandus- ja Toiduamet) informatsiooni keskkonnamõju hindamise
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
42 / 45
algatamise ja läbiviimise, sh Natura 2000 asjakohase hindamise läbiviimise vajalikkuse kohta. Keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada ka asjaomaste asutuste seisukohti (KeHJS § 11
lg 23).
Tallimetsa maaparandusehitiste rekonstrueerimine on kavandatud Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas
Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külas. Projekt hõlmab kraavivõrgu korrastamist, eesvoolude korrastamist ja kolme
tee rekonstrueerimist. Projektala ei asu ega otseselt piirne ühegi kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ega kaitstava
looduse üksikobjektiga, kuid projektalast mõnesaja meetri kaugusel asub Suursoo-Leidissoo hoiuala ja
Leidissoo looduskaitseala, mis kuuluvad Natura 2000 võrgustikku Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusalana.
Lisaks paikneb kaugemal Nõva looduskaitseala, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku Nõva-Osmussaare linnu-
ja loodusalana.
Projektiga kavandatu ei ole vastuolus strateegiliste planeerimisdokumentidega. Kuna maaparandusehitiste
rekonstrueerimise järgselt maakasutus ei muutu, ala jääb ikkagi metsamaaks, siis ei ole tegevus vastuolus
rohelise võrgustiku kaitse põhimõtetega.
Eelhindamisel selgus, et kavandataval tegevusel ei ole olulist mõju maakasutusele, pinnasele ega pinna- ja
põhjaveele, välisõhu kvaliteedile ega müratasemele.
Tallimetsa maaparandusehitiste rekonstrueerimise projektlahenduses on ette nähtud rakendada
keskkonnahoidlikke võtted ja meetmed, mistõttu eelhindamise käigus leevendavate meetmete seadmise
vajadust ei tekkinud.
Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu alusel ei ole vajalik algatada Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede
rekonstrueerimise projektis kavandatule keskkonnamõju hindamist ega sealjuures läbi viia võimaliku mõju
väljaselgitamiseks Natura asjakohast hindamist Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala ega Nõva-Osmussaare
linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkideks seatud liikide elupaikadele ja elupaigatüüpidele ning ala
terviklikkusele. Tegevus ei mõjuta nimetatud linnu- ja loodusalade terviklikkust ega soodsat seisundit.
Ehitustegevusega ei kaasne negatiivset mõju Suursoo-Leidissoo hoiualale ega Leidissoo ja Nõva
looduskaitsealale ega looduskeskkonnale laiemalt.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
43 / 45
5. KASUTATUD ALLIKAD Õigusaktid
o Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005. o Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004. o Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded, keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31. o Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, Vabariigi Valitsuse 05.08.2004
korraldus nr 615. o Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas, Vabariigi Valitsuse määrus 28.02.2006 nr 59. o Nõva looduskaitseala kaitse-eeskiri, Vabariigi Valitsuse 26.10.2017 määrus nr 152. o Leidissoo looduskaitseala kaitse-eeskiri, Vabariigi Valitsuse 01.12.2005 määrus nr 288. o Läänemaa Suursoo maastikukaitseala kaitse-eeskiri, Vabariigi Valitsuse määrus 21.07.2005 nr 198. o Maaparandushoiutööde nõuded, maaeluministri 19.12.2018 määrus nr 75. o Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid, maaeluministri 06.05.2019 määrus nr 45. o Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded. Keskkonnaministri 11.06.2015 määrus nr 34. o Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu, keskkonnaministri määrus nr 73. Registrid ja infosüsteemid
o EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur). o Maa-ameti Geoportaali kaardirakendused. o Põllumajandus- ja Toiduameti Spectrum Spatial Analyst maaparanduse kaardirakendus. Strateegilised arengudokumendid o Eesti maaelu arengukava 2014–2020, versioon 10.1. o Lääne-Nigula valla üldplaneering (kehtestatud 18.08.2022). o Lääne maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud 22.03.2018). o Nõva valla üldplaneering (kehtestatud 25.03.2011). Muud materjalid
o Arold, I., Eesti maastikud, 2005. o Bio.edu.ee o Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis, MTÜ Eesti
Keskkonnamõju Hindajate Ühing. Tallinn, 2019. o Keert. K., Metsise (Tetrao urogallus) liikumise aktiivsus ja ulatus mänguala suhtes. Eesti Maaülikool,
Magistritöö. Tartu, 2020 o Kull. A., Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste
häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks, II etapp. Tartu Ülikool. Tartu, 2016. o Linnuvaatleja https://www.linnuvaatleja.ee/linnuliigid o Loodusveeb https://loodusveeb.ee/et o Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-
2027. Keskkonnaministeerium. o Metsise elupaikade kaitstuse, sh kavandatavate püsielupaikade otstarbekuse ning püsielupaikade
kaitsekorra muutmise ekspertiis. Eesti Ornitoloogiaühing. 2021. o Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava, 2015. o Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava, 2018. o Nellis, R., Leidissoo soolinnustiku inventuur 2015. aastal ning Suursoo-Leidissoo linnuala haudelinnustiku
arvukushinnangud, 2016.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
44 / 45
o Nellis, R., Tallimetsa maaparandusobjekti mõjud kaitsealustele linnuliikidele: teder, metsis, kaljukotkas ja must-toonekurg. 2023.
o Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018-2027. o Osmussaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2019-2028. o Paal, J., Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Teine parandatud ja täiendatud trükk, 2007. o Paal, J., Leibak. E., Eesti soode seisund ja kaitstus. Tartu, 2013. o Pass, E., Metsise arvukus on sajandi jooksul langenud kogu Euroopas. 2018. o Peensoo, B., Metsise (Tetrao urogallus) kohanemine metsamaastiku muutustega: mängualade
asukohadünaamika Eestis. Tartu Ülikool. Magistritöö. 2015. o Suursoo-Leidissoo hoiuala, Leidissoo looduskaitseala, Läänemaa Suursoo maastikukaitseala, Kiritse must-
toonekure püsielupaikade ja Suursoo metsise püsielupaiga kaitsekorralduskava 2016-2025. o Šihhaleva, J., Kerr, M., Kovtun-Kante, A., Eesti pinnaveekogumite seisundi 2021. aasta ajakohastatud
vahehinnang. 2022. o Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. REK Projekt OÜ, töö nr 21-21. o Tedre (Tetrao tetrix) kaitse tegevuskava, 2015.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
45 / 45
LISA 1. TALLIMETSA MAAPARANDUSOBJEKTI MÕJUD KAITSEALUSTELE LINNULIIKIDELE: TEDER, METSIS, KALJUKOTKAS JA MUST-TOONEKURG. NELLIS, R., 2023.
Tallimetsa maaparandusobjekti mõjud kaitsealustele linnuliikidele: teder, metsis, kaljukotkas ja must-toonekurg
Koostaja: Renno Nellis, OÜ Clanga Tellija: Kobras OÜ
Tallimetsa maaparandusobjekti kaguosa. Maa-ameti kaldaerofoto ID7046114 (foto tehtud 5.05.2023)
Sisukord Hinnangu objekt ja asjaolud.......................................................................................................................... 3
Tallimetsa metsakuivenduse mõjud kaitsealustele liikidele ......................................................................... 4
Lisa. Teemakohased väljavõtted Keskkonnaameti kirjadest. ..................................................................... 10
Hinnangu objekt ja asjaolud
Riigimetsa Majandamise Keskus taotleb Põllumajandus- ja Toiduametilt (PTA) ehitusluba maaparandusehitiste rekonstrueerimiseks „Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti“ alusel. Objekt asub Läänemaal Lääne-Nigula vallas Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külades. Kavandatav tegevus on metsamaal paikneva Tallimetsa kuivendussüsteemi rekonstrueerimine ja ehitamine kokku 251,6 ha suurusel maa-alal, teede rekonstrueerimine kokku 5,77 km ja eesvoolu rekonstrueerimine 1,03 km ulatuses (PTA ehitusloa eelnõu). Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) alusel piirneb projektala idas Suursoo-Leidissoo hoiualaga, lõunas asub Leidissoo looduskaitseala (joonis 1).
Joonis 1. Tallimetsa maaparandusobjekt (punane viirutus), rekonstrueeritavad teed (kollane joon), Suursoo-Leidissoo hoiuala (sinine viirutus), Leidissoo looduskaitseala (pruun viirutus). Aluskaart Maa-amet. Keskkonnaamet (KeA) on PTA esitatud materjalidega tutvunud ning märgib, et otsuse eelnõu ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnang vajab olulistes sisulistes teemades korrigeerimist ja täiendamist. Keskkonnaamet on seisukohad ja tingimused esitanud kolmes erinevas kirjas (vt Lisa). Keskkonnaameti 02.10.2023 kirja nr 6-2/23/18507-3 alusel tuleb RMK-l esitada ekspertarvamus(ed) projektlahendis kavandatud tegevuste mõju kohta metsakanalistele, kaljukotkale ja must-toonekurele. Projekteerija on projektlahendust vastavalt käesoleva töö koostaja soovitustele täiendanud, sh vähendanud projektala 27,5 ha võrra projektala idaosast (nüüd 224,1 ha). Uuendamata ja rekonstrueerimata jäävad kraavid nr 107, 108, 122 ja 123.
Tallimetsa metsakuivenduse mõjud kaitsealustele liikidele
Maaparanduse ja metsakuivenduse mõjusid elustikule on põhjalikult uuritud paljudes teadustöödes, mille alusel on koostatud metsakuivenduse keskkonnamõjude ülevaade (Kaisel & Kohv 20091). Käesolevas töös kuivenduse keskkonnamõjusid täpsemalt ei kirjeldata, aga rõhutan olulisemaid mõjusid:
väheneb pinnavee hulk ja metsamaa tervikuna kuiveneb, mis vähendab väikeveekogude hulka ja kvaliteeti, mis mõjutab otse ja kaudselt elustiku mitmekesisust ja arvukust (eriti märgades metsades ja soodes);
toitained leostuvad pinnasest välja, eriti fosfor ja lämmastik, mis põhjustab veekogude, sh Läänemere eutrofeerumist;
setted ja hõljum mõjutavad oluliselt vee kvaliteeti ning mõjutavad kalastikku ja muud elustikku vooluveekogudes;
turvasmuldade kuivendamine põhjustab süsiniku emissiooni, mis on kliimamuutuste kontekstis oluline (nt LULUCF arvestuses).
Metsakuivenduse mõjud on Eestis mitmetele kaitsealustele liikidele laialdased ja olulised, nt Tallimetsa maaparandusobjekti puhul on olulised teder, metsis, kaljukotkas ja must-toonekurg. Nendele mõjudele on Keskkonnaamet oma kirjades korduvalt Tallimetsa objekti puhul viidanud. Tallimetsa maaparandusobjektil on EELISs registreeritud tedre punktobjekt KLO9112397 (vaatlus 2004.a, kukkede arv teadmata) ja ala kagunurgas pindalaline elupaik KLO9112397, lisaks samas öösorri elupaik KLO9122459 ja hoburästa elupaik KLO9114593. Tedrele olulised elupaigad asuvad Vaisi rabas, kus oli 2015. aastal kaks tedremängu kokku 16 kukega, need mängu keskmed asuvad Tallimetsa objektist mõlemad 1,0 km kaugusel. Lisaks on vahetult Leidissoo põhjaservas kaks tedremängu, kus oli 2015.a 9 kukke, need asuvad Tallimetsa objektist vastavalt 1,0 ja 1,6 km kaugusel. Leidissoo looduskaitsealal loendati 2015. aastal kokku 181-188 tedrekukke ja koguarvukuseks hinnati 200-250 kukke (Nellis 20152). Seega on Tallimetsa objekti mõjualas 10-12% Leidissoo tedrepopulatsioonist (25 kukke). Leidissoo-Suursoo linnualal on koos Läänemaa Suursoo MKA- ga kokku 600-700 tedrekukke – see on kõige suurema tedre arvukusega linnuala Eestis (Nellis 2015), mille seisundi säilitamine on oluline. Tedre arvukus on Eestis kiiresti langenud, alates 1980. aastast rohkem kui 50% (Elts jt 20193).
1 https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/14311 2 Nellis, R. 2015. Leidissoo soolinnustiku inventuur 2015. aastal ning Suursoo-Leidissoo linnuala haudelinnustiku arvukushinnangud. 16 lk https://eoy.ee/pics/1331_Suursoo- Leidissoo_linnuala_linnustiku_inventuuri_aruanne_2015.pdf 3 https://www.eoy.ee/hirundo/arhiiv/161/hirundo-1-2019
Tedrele oleks olulise negatiivse mõjuga kraavide rekonstrueerimine Suursoo-Leidissoo hoiualal (Vaisi rabas) või Leidissoo looduskaitsealal, sh kaitsealadega piirnevatel kraavidel, mis mõjutaks liigile esmatähtsate elupaikade veerežiimi. Tedrele esmatähtsad elupaigad on rabad ja neid ümbritsevad raba-, siirdesoo-, rabastuvad- jt (soo)männikud. Mainitud kaitsealadel ja nende lähiümbruses kraave ei rekonstrueerita, lähimad kraavid asuvad Suursoo-Leidissoo hoiualast u 300 meetri kaugusel. Looduslike tingimuste tõttu seal kuivendusmõju hoiualale ei ulatu, sest vahele jääb madalas reljeefilohus paiknev Nõva jõgi ja kraavide vesi voolab sealt lääne suunas, jõest eemale. Need kraavid ei ole ka Nõva jõega ühendatud ja esitatud Tallimetsa projektiplaani alusel ei ole plaanis neid jõega ühendada. Vaisi rabas plaanitakse rekontrueerida Veskijõe-Tõldsilla tee, millele teekraave ega nõvasid ei plaanita projektiplaani alusel rajada, sest tee kulgeb kuival pinnasel, vanal rannaluitel. Tallimetsa objektil on vähe tedrele olulisi metsaelupaikasid, sest seal domineerivad sooviku- segametsad. Siiski on objekti idaservas sobivaid elupaikasid: sinika-, kanarbiku- ja karusambla- mustika männikuid, kvartalites VP198 ja VP606. Seal asuvaid kraave nr 107, 108, 122 ja 123 ei plaanita esitatud projektiplaani alusel uuendada ega rekonstrueerida, mis asub tedre jt III kaitsekategooria liikide elupaigas – seega ei kaasne negatiivset mõju tedrele. Kraavide nr 107, 108, 122 ja 123 mittehooldamine hoiab ära mõjusid ka teistele seal alal esinevatele kaitsealustele liikidele, nt metsis, öösorr ja hoburästas. Metsise elupaik KLO9102753 asub Tallimetsa objektist 0,9 km lõuna pool. Leidissoo looduskaitsealal asuvas Höbringi (Tammetõru) metsisemängus loeti 2018. ja 2019. aastal kolm kukke, mis on Eestis arvestatava suurusega mäng ja loode-Eesti osapopulatsioonis suur mäng. Liigile esmatähtsad elupaigad – eriti siirdesoo-männikud, aga ka teised soo- ja palumännikud – asuvad põhiliselt Leidissoo looduskaitsealal, aga ulatuvad kuni Saunamäe teeni. Tallimetsa objektil on liigile sobivaid metsi kvartalites VP198 ja VP606, mis on ühtlasi tedrele olulised elupaigad ja kus kraavide hooldamist ega uuendamist kavandatud ei ole (kraavid nr 107, 108, 122 ja 123). Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) poolt 2021. aastal koostatud metsise elupaikade 75% tõenäosusega prognoosmudeli järgi on metsisele olulised ja kompaktsed elupaigad Tallimetsa objekti ida- ja kaguosas (joonis 2). Nendes metsades on kuivendusel otseselt negatiivne mõju metsisele. Kvartalites VP198 ja VP606 ei ole kraavide hooldamist ega uuendamist kavandatud, kus on liigile olulised metsatüübid (kraavid nr 107, 108, 122 ja 123) ja seega ei kaasne seal täiendavat kuivendusmõju. Samuti jäävad metsise prognoosmudeli 75% elupaigas hooldamata ja rekonstrueerimata Tusari-Takkavalla tee kraavid (nr 501-504).
Joonis 2. Metsise prognoosmudeli 75% elupaik (sinine viirutus, EOÜ 2021) Tallimetsa maaparandusobjektil (punane joon). Aluskaart Maa-amet. Kaljukotka elupaik KLO9127223 asub Tallimetsa objektist 0,9 km lõuna pool. Kaljukotka elupaigaks on piiritletud kogu Leidissoo, aga asustatud pesapaik asub Tallimetsa objektist 10,5 km kaugusel (vana, hetkel merikotka poolt asustatud pesa 5,7 km kaugusel). Tallimetsa objekti rekontsrueerimisel ei avaldu otseseid negatiivseid mõjusid liigile, sest kaljukotkale esmatähtsaid elupaikasid ei kuivendata (Vaisi raba ja Leidissoo põhjaserv). Tallimetsa objekti mõjud võivad avalduda kaljukotkale siiski kaudselt, kus metsakuivendus mõjutab sealse toidubaasi hulka. Kaljukotkale on üheks kõige olulisemaks saagiks kanalised (Sein 20184), kellele on metsakuivendus, koos raiete mõjuga, oluliseks negatiivseks mõjuteguriks (Jair & Lõhmus 20185). Metsakanaliste – teder, metsis, laanepüü – arvukused on viimastel kümnenditel oluliselt vähenenud (Elts jt 2019). Kaljukotkas toitub kogu Leidissoo ulatuses, põhiliselt kuni 10 km raadiuses pesast. Vastavalt eelpool kirjeldatud metsise ja tedre elupaiga levikule ja lähtudes asjaolust, et metsise ja tedre elupaigas kraave 122, 123, 107 ja 108 ei hooldata ega uuendata, ei kaasne kavandatud tegevusega mõju kaljukotka toidubaasile. Must-toonekure elupaigad asuvad Tallimetsa objektist 3,8 km lääne pool (Pikane, KLO9127164) ja 6,2 km edela pool (Kiritse, KLO9126181). Need pesad on ammu asustamata ja praeguseks varisenud, aga ajalooliselt oli Nõva jõgi siinkandi must-toonekurgedele üheks kõige olulisemaks toitumisalaks (autori vaatlused). Liik eelistab toituda kõvapõhjalistel (kivid, kruus, liiv, paas), voolava veega ja madalaveelistel ojadel ning jõgedel – Nõva jõgi on suures osas liigile sobivaks toitumisalaks. Must-toonekure arvukus on viimastel kümnenditel vähenenud 4% aastas (Väli jt
4 Sein, G. 2018. Kaljukotka kaitse tegevuskava. https://keskkonnaamet.ee/media/697/download 5 Jair, A. & Lõhmus, A. 2018. Metsis (mõtus). – Rmt. Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. EOÜ, Tartu
20216), mis on ülikiire arvukuse langus. Liigi arvukuse taastumise võimaldamiseks on vajalik kõikide pesitsuspaikade kaitse ja toitumisalade seisundi parandamine (Sellis 2018a7), viimane on oluline ka kalastiku ja muu vee-elustiku jaoks. Must-toonekurele on suurimaks lokaalseks ohuteguriks metsakuivendus, mis degradeerib toitumisalasid (Sellis 2018b8). Maaparandusobjekti rekonstrueerimise mõjud avalduvad must- toonekure toitumisaladele otseselt, kui maaparandusest jõuab jõgedesse suur hulk hõljumit, mis halvendab vee läbipaistvust ning mõjutab kalastikku ja muu elustikku jõgedes. Kraavide rekontrueerimine mõjutab aastaid vee kvaliteeti, nt lähedalasuva Vihterpalu jõe vesi on pärast piirnevate maaparandusobjektide rekonstrueerimist väga halva läbipaistvusega ja suure hõljumi sisaldusega. Lisaks kanduvad kuivenduse ja lageraiete tõttu jõgedesse suur hulk toitaineid, eriti fosforit ja lämmastikku, mis põhjustab veekogude ja Läänemere eutrofeerumist. Suure osa Tallimetsa maaparandusobjekti veest kogub ja juhib Nõva jõkke üks eesvool, mis asub objekti põhjaservas. Seal asub enne Nõva jõkke suubumist olemasolev settetiik (projektiplaanil SB1, kraav nr 101), mis on kraavilaiendina rajatud settetiik, aga see on väike ja vesi voolab sellest suurvee ajal kiiresti läbi (Foto 1). Seetõttu on oluline täiendavate settetiikide rajamine. Efektiivsem rajatis sette, hõljumi ja toitainete kinnipüüdmiseks oleks puhastuslodu, aga selle rajamine SB1 asukohta ei olnud projekteerija hinnangul võimalik, sest selle pindala peab olema vähemalt 0,5% maaparandusobjekti pindalast9, mis antud juhul tähendab 160x80 meetri suurust ala. Projektala põhjaossa rajatakse täiendavad settetiigid, SB4 ja SB5 kraavile nr 101 ning SB6 kraavile nr 104. SB4-SB6 settebasseinid rajatakse selliselt, et kraavi sisse- ja väljavoolud paiknevad diagonaalselt settebasseini erinevates nurkades. Settebassein SB3 on kavandatud Tusari- Takkavalla tee teekraavile nr 504, millest vesi jõuab Nõva jõkke. Settebassein SB1 sissevoolu juurde ühendatakse ka kraav nr 102, et kraavis olev vesi läbiks enne Nõva jõkke jõudmist settebasseini. Nelja uue settebasseini rajamine enne vete Nõva jõkke jõudmist kogub nende nõuetekohasel rajamisel ja hooldamisel olulise osa kraavide kaudu edasikantavast settest. Nõva jõgi on ühtlasi meriforelli (ja lõhe) kudejõgi (KR-kood VEE1103700), jõe alamjooks kuni Veskijõe-Tõldsilla teeni, mistõttu on setetel ja toitainetel tugev negatiivne mõju nende liikide paljunemistingimustele ja muule kalastikule, mis on ühtlasi põhiline toidubaas must-toonekurele jt kalatoidulistele liikidele. Meriforelli kudemistingimuste parandamiseks on Nõva jõele allavoolu rajatud mitmeid kudepaljandeid, mida metsakuivenduse setted oluliselt mõjutavad. Kõige looduslikumas sängis voolav Nõva jõe lõik asub just Tallimetsa objektiga piirneval alal, mistõttu on setete kogumine settebasseinides eriti oluline.
6 https://www.eoy.ee/hirundo/files/Vali-et-al-2021.pdf 7 https://keskkonnaamet.ee/media/714/download 8 Sellis, U. 2018. Must-toonekurg – Rmt. Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. EOÜ, Tartu 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/108052019001
Foto 1. Settetiik SB1 Maa-ameti kaldaerofotol ID7046102 (foto aeg 5.05.2023). Maa-ameti fotoladu https://fotoladu.maaamet.ee/ Must-toonekurg kaitse tegevuskava järgi kuulub liik hetkel Eesti enim ohustatud linnuliikide hulka, vaatamata tema kõrgele kaitsestaatusele ja suhteliselt intensiivsele kaitsetegevusele (Sellis 2018a). Eesti must-toonekure populatsiooni vähenenud produktiivsuse üheks peamiseks põhjuseks peetakse toitumisalade halvenenud kvaliteeti (Sellis 2018b). Toitumisalade degradeerumine jaguneb kolmeks: siirdekalade rännet takistavate paisude rajamine vooluveekogudele, looduslike toitumisalade kadumine ja metsa kuivendamine ning olemasolevate toitumisalade kvaliteedi vähenemine. Valdavalt on liigile toitumiseks sobivaimad väikesed vooluveekogud, kusjuures liigi toitumispiirkond võib ulatuda kuni 40 km kaugusele pesast, kuid suurem osa toitumispaikadest asub siiski pesast kuni 20 km ulatuses. Must-toonekurg toitub ka kraavides, kuid sealne tugev veerežiimi muutus põuasel perioodil mõjub liigile pigem ökoloogilise lõksuna, sest suvine toidupuudus võib põhjustada pesitsuse ebaõnnestumist (KeA kiri 16.06.2023 nr 6-3/23/11249-3). Kraavide rekonstrueerimisel ja hooldamisel tuleb rakendada must-toonekure tegevuskavas kraavidega ja settebasseinide rajamisega seotud soovitusi: - looduslikus sängis olevate vooluveekogude veerežiimi ja voolusängi ei tohi muuta; - kuivendussüsteemide rekonstrueerimise käigus rajada võimalikult palju tuletõrje-, sette- ja muid tiike, samuti kraavide laiendusi, kus vesi võiks kuival ajal pikemalt säilida; - säilitada rekonstrueerimise käigus suure langu ja kiire vooluga veekogu lõigud olemasolevas seisundis. Sobivates (suurema languga) kohtades tekitada kärestikke, põhjavalle ja väikeseid paise (nt paigutades veekogusse suuremaid kive), mille abil tekivad ülespoole aeglasema vooluga ja allavoolu kiirema vooluga veekogulõigud. Rekonstrueerimisel on soovitav jätta truupidesse sisenemised ja väljumised sügavamaks ja täita põhi kruusa või peente kividega;
- rekonstrueerimisel rajada sellist tüüpi settebasseine, mis koguvad ka muda (lisaks tavapärasele liiva kogumisele) ja suurendavad vee läbipaistvust; - kraavide (ning ka tiigikallaste) hooldamise käigus nende võsast puhastamine parandab nende sobivust elu- ja toitumispaikadena. Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektis on arvestatud eelpool nimetatud soovitustega. Kraavidele on kavandatud laiendeid, setteid kogutakse settebasseinides ja eesvoolule nr 200a-c, lisaks 207 ja 101, samuti Peraküla peakraavi, paigutatakse suured kivid, et suurendada eesvoolu looduslikku mitmekesisust ja tekitada põhjas varieeruvat reljeefi. Kokkuvõte. Tallimetsa maaparandusobjekti rekonstrueerimisprojekti koostamisel ja muudatuste tegemisel on arvestatud võimalike negatiivsete mõjude ärahoidmise vajadusega ja projektala on esialgsega võrreldes vähendatud ning metsise ja tedre elupaigas on loobutud lisaks kraavi 107 ja 108 puhastamisest (varem nr 122 ja 123). Lisaks on juurde kavandatud neli uut settebasseini, et minimeerida Nõva jõkke jõudva sette kogust ja seeläbi jõe elustiku ja must-toonekure toidubaasi mõjutamist. Muud soovitused:
Kaitsealuste lindude jt liikide pesitsusaegse häirimise vältimiseks ei tehta kogu alal raie-, kaeve- ja ehitustöid perioodil 1.02.-31.07.
Tõldsilla talukoha juures uut teekraavi ega -nõva ei ehitata (varasemal projektiplaanil kraav N1, uuendatud projektplaanil ei ole seda enam kavandatud), sest seal on kuiv pinnas ja teekraav ei ole vajalik.
Lisa. Teemakohased väljavõtted Keskkonnaameti kirjadest.
Keskkonnaameti kiri 16.06.2023 nr 6-3/23/11249-3 Eelhinnangus (sh Natura eelhinnangu peatükis) on täpsemalt käsitlemata võimalikud mõjud
projektiala ümbritsevate kaitsealade ja linnuala kaitse-eesmärgiks seatud linnuliikidele. Mainitakse, et kuna raietöid teostatakse väljapool pesitsusaega, siis eeldatavaid mõjusid ei ole. Keskkonnaameti hinnangul tuleb võimalikke mõjusid liikidele täpsemalt käsitleda (nagu seda on tehtud projektiala läheduses olevate elupaigatüüpide osas). Toome siinkohal välja, et eelhinnangu lk 18 I kaitsekategooria loomaliikide nimekirjas jäänud nimetamata kaljukotkas (Aquila chrysaetos), kuigi projektialast ca 890 m kaugusel asub Suursoo-Leidisoo linnuala kaitse-eesmärgiks seatud I kaitsekategooria linnuliigi kaljukotka pesitsuspaik. Arvestades, et pesitsuspaigana on liigile olulised just soomassiivi servas olevad metsad, siis tuleb eelhinnata mõju ka sellele liigile.
Suursoo-Leidissoo hoiualal ja Suursoo-Leidisoo linnualal kaitstakse teiste liikide hulgas ka
must-toonekure (Ciconia nigra) elupaiku. Maaparandusobjektist 3-8 km kaugusel paikneb 3 must-toonekure elupaika. Kuigi kõik on viimasel ajal asustamata, on liigi olukord eelkõige raske just toidubaasi kehva seisundi tõttu ja seepärast on eriti oluline tagada liigi toitumisveekogude kvaliteedi säilimine ja paranemine. Must-toonekurg on EL linnudirektiivi I lisa liik ja Eesti Punases nimestikus hinnatud kriitilises seisundis olevaks. Liigi kaitse tegevuskava järgi kuulub must-toonekurg hetkel Eesti enim ohustatud linnuliikide hulka, vaatamata tema kõrgele kaitsestaatusele ja suhteliselt intensiivsele kaitsetegevusele. Eesti must-toonekure populatsiooni vähenenud produktiivsuse üheks peamiseks põhjuseks peetakse toitumisalade halvenenud kvaliteeti. Toitumisalade degradeerumine jaguneb kolmeks: siirdekalade rännet takistavate paisude rajamine vooluveekogudele, looduslike toitumisalade kadumine ja metsa kuivendamine ning olemasolevate toitumisalade kvaliteedi vähenemine. Valdavalt on liigile toitumiseks sobivaimad väikesed vooluveekogud, kusjuures liigi toitumispiirkond võib ulatuda kuni 40 km kaugusele pesast, kuid suurem osa toitumispaikadest asub siiski pesast kuni 20 km ulatuses. Must-toonekurg toitub ka kraavides, kuid sealne tugev veerežiimi muutus põuasel perioodil mõjub liigile pigem ökoloogilise lõksuna, sest suvine toidupuudus võib põhjustada pesitsuse ebaõnnestumist. Tänaste teadmiste kohaselt kasutavad must-toonekured toitumisaladena regulaarselt ka madal- ja siirdesoid, mille kuivendamise tõttu on vähenenud veelgi liigi toitumisalad. Sellest tulenevalt on oluline vältida maaparandusega kaasnevaid kahjulikke mõjusid liigile ja tema toitumisaladele.
Keskkonnaameti tehtud ettepanekutes maaparandushoiukava 2021-2027 eelnõule on välja toodud, et 20 km raadiuses must-toonekure pesadest tuleb süvendatud ojade ja jõgede hooldamisel piirduda voolutakistuste eemaldamisega, sest tegemist on must-toonekure toitumisalaga (2020-2021 aastal MTÜ Kotkaklubi poolt läbiviidud projekti „Must-toonekure toitumisveekogud ja nende ökoloogilise seisundi parandamine“ andmete analüüsi tulemused). Kraavide rekonstrueerimisel ja hooldamisel saab rakendada must-toonekure tegvuskavas kraavidega ja settebasseinide rajamisega seotud soovitusi: - looduslikus sängis olevate vooluveekogude veerežiimi ja voolusängi ei tohiks muuta; - kuivendussüsteemide rekonstrueerimise käigus rajada võimalikult palju tuletõrje-, sette- ja muid tiike, samuti kraavide laiendusi, kus vesi võiks kuival ajal pikemalt säilida; - püüda säilitada rekonstrueerimise käigus suure langu ja kiire vooluga veekogu lõigud olemasolevas seisundis. Sobivates (suurema languga) kohtades tekitada kärestikke, põhjavalle ja väikeseid paise (nt paigutades veekogusse suuremaid kive), mille abil tekivad ülespoole aeglasema vooluga ja allavoolu kiirema vooluga veekogulõigud. Rekonstrueerimisel on soovitav jätta truupidesse sisenemised ja väljumised sügavamaks ja täita põhi kruusa või peente kividega; - rekonstrueerimisel rajada sellist tüüpi settebasseine, mis koguvad ka muda (lisaks tavapärasele liiva kogumisele) ja suurendavad vee läbipaistvust; - kraavide (ning ka tiigikallaste) hooldamise käigus nende võsast puhastamine parandab nende sobivust elu- ja toitumispaikadena.
Eelhinnangus lk 31 on kirjas: „Raietöid ei tehta lindude peamisel pesitsusperioodil, mis kestab vastavalt liigile vahemikus 01.04 kuni 30.09“. Pigem algab pesitsusperiood aasta-aastalt varem, mistõttu tasub arvestada pesitsusperioodi algust alates 15. märtsist. Lisaks jääb II kaitsekategooria liikidest projektialast ca 800 m kaugusele ka metsise (Tetrao urogallus) elupaik. Kuigi mängu piir on kaugemal, ei saa välistada, et see aja jooksul ka veidi nihkub, mistõttu oleks mõistlik mürarikkaid töid vältida juba alates 01.02., mis kaitseks omakorda ka kaljukotka pesitsusrahu, mis kestab 15.02.-31.07.
Eelhinnangus lk 32 on kirjas: „Maaparandusehitise rekonstrueerimine toimub alal, kus eksisteerib varasemalt rajatud kuivendusvõrk, mille osaline rekonstrueerimine ei avalda enam täiendavat olulist kuivendavat mõju metsakooslustele ja elupaigatüüpidele. Eeldatavalt on vanade kuivendusvõrkude puhul nende kuivendav mõju juba avaldunud ning kuivendusvõrgu rekonstrueerimisega (mille puhul kraave ei süvendata, vaid taastatakse nende rajamise aegsed mõõtmed) kuivendusmõju ei suurene“. Sama väide kordub ka eelhinnangu lk 38 peatükis 6.6.
Keskkonnaamet selle väitega ei nõustu. Kindlasti suureneb mõju ka kraavide hooldamise ja uuendamisega, kuna just see on käesoleva projekti eesmärgiks. Kui vahepeal on kraavide kuivendav mõju looduslike protsesside tõttu veidi vähenenud, siis nüüd taastatakse nende kahjulik mõju endises ulatuses. Kui looduslikult toetaks soo servaalade metsad soomassiivi
veerežiimi säilimist, siis kraavide süsteem viib kiirelt ära nii vihma- kui lume sulaveed. Kui kraave ei puhastataks, mõjuks nende kuivendav toime veidi vähem ja aja jooksul pigem veelgi väheneks. Eelnevat arvesse võttes juhime tähelepanu, et kuivendava mõju suurenemise tõttu võiks Nõva jõe, hariliku porsa (Myrica gale) kasvukoha läheduses ning tedre elupaigas jätta kraavide puhastustööd ära. Vajadusel võiks eemaldada vaid voolutakistusi. Tedre (Lyrurus tetrix) arvukus on olnud pikas langustrendis ja Eesti Punases nimestikus on liik hinnatud väljasuremisohus olevaks. Liik asustab mitmekesiseid elupaiku, eriti tähtsad on tema jaoks sood ja nende servakooslused.
Keskkonnaameti kiri 02.10.2023 nr 6-2/23/18507-3
Projektialast sama kaugel kui kaljukotka elupaik (EELIS4 kood KLO9127223), on ka metsise elupaik, kuid 2022. aastal koostatud üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi kaardimaterjali alusel jääb tegelikult suur osa projektialast metsise kodupiirkonda (tsoon 1), kus on teada mänguasurkond. Projektiala tervikuna jääb tsoonidesse 1 ja 2. Eesti Ornitoloogiaühingu (edaspidi EOÜ) poolt 2021. a koostatud metsise elupaikade ekspertiisi järgi jääb metsise mänguasurkonna jaoks kõige tähtsam ja aktiivseimalt kasutatav elupaik mängukeskmest reeglina 1 km raadiusesse ja aastaringselt vajalik elupaik ulatub mängukeskmest 3 km raadiusesse. Sama töö raames on esitatud ka metsise elupaikade mudel (kirjale lisatud kaardikiht: metsis_oluline_elupaik_75_zonation_pixel30m_2021), mille alusel on juba alustatud EELIS-es olevate metsise elupaikade piiride korrastamist. Selle mudeli alusel jäävad metsisele olulised metsad ka projektialale, eelkõige selle idapoolsemasse ossa. Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava järgi on Eestis metsise tähtsaimad ohutegurid metsamajandusest tingitud elupaikade kadu ja kvaliteedi halvenemine, sealhulgas raiete ja kuivenduse mõjul, muud elupaiku vähendavad maastikumuutused, suurenenud kisklus- ja röövluskoormus ning häirimine. Kui kuivendussüsteemi toimet uuesti võimendatakse, siis metsade kvaliteet metsisele väheneb. Seega ei saa praegu väita, et mõju liigile ei ole. Eeltoodust tulenevalt tuleb kavandatava tegevuse mõjusid liigile hinnata põhjalikumalt. Keskkonnaamet peab vajalikuks kaasata eelhinnangu koostamisse metsakanaliste ekspert. Eelhinnangu eelnõu lk 35 on kirjas: „Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on kaljukotkas soodsas seisundis“. Märgime, et Eesti liikide punase nimestiku alusel on kaljukotkas ohualdis liik, kelle pesitsusedukus sõltub suuresti kahest tegurist - (peamiste) saakloomade ohtrusest ning ilmastikutingimustest kurnaperioodil. Kaljukotka põhitoidu moodustavad kanalised ja jänesed, mis näitab kui oluline on säilitada metsise ja tedre arvukus. Seega on projektil lisaks pesitsusaegsele häiringule (mida saab vältida pesitsuse ajal tegevustest hoidumisega) mõju ka kaljukotka toidubaasile ja seeläbi ka pesitsusedukusele. Ka eelhinnangu eelnõu lk 37 kanakulli
käsitlevas peatükis on märgitud: „Saagirohkuse ja - kättesaadavuse seisukohalt on olulisim peatada looduskooslustes kuivendusmõju kasv, mis mõjub negatiivselt nii metsisele kui tedrele“. Eeltoodust tulenevalt ei saa välistada võimalikku ebasoodsat mõju kaljukotkale (toitumisalade kvaliteedi langus) enne, kui on metsakanalisi tundva eksperdi poolt antud täiendav hinnang. Juhime siinkohal tähelepanu, et kaljukotkas on seatud nii Suursoo-Leidissoo linnuala kui ka Suursoo-Leidisoo hoiuala kaitse-eesmärgiks. Eelnevat arvestades ei saa käesolevaga esitatud materjalide põhjal nõustuda ka eelhinnangu eelnõu lk 44 kirjas olevaga: „Natura eelhindamine tuvastas, et Tallimetsa maaparandussüsteemide maaparandusehitiste rekonstrueerimisega ei kaasne ebasoodsat mõju Suursoo-Leidissoo loodusala kaitse-eesmärkidele. Mõju Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusalale puudub. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki, täiemahulist Natura hindamist läbi viia pole vaja“.
Eelhinnangu eelnõu lk 35 ptk-ist 4.10 jääb mulje nagu must-toonekurg toitukski ainult madal- ja siirdesoodes. Keskkonnaamet selle väitega ei nõustu. Nagu ka Keskkonnaamet oma varasemates kirjades on maininud, sobivad liigile toitumiseks eelkõige väikesed vooluveekogud. Must-toonekurg toitub ka kraavides, kuid sealne tugev veerežiimi muutus põuasel perioodil mõjub liigile pigem ökoloogilise lõksuna, sest suvine toidupuudus võib põhjustada pesitsuse ebaõnnestumist. Kuna vähemalt liigi teadaolevad pesitsuselupaigad on kaitstud, on Eestis must-toonekure puhul peamine probleem just toidubaasi halb seis. Samas peatükis on must-toonekurge puudutavas tekstis kirjas: „Vastavalt 2011. a uuringule „Metsakuivenduse mõju potentsiaalselt ohustatud elustikule“ pakub metsakuivenduse tagajärjel tekkinud kraavivõrgustik toitumis- ja elupaiku uuritud must-toonekurgedele, kaladele ja kahepaiksetele, kuid looduslike veekogutüüpidega võrreldes on need halvema kvaliteediga ning lisaks vähendab kraavivõrgustik ka looduslike veekogude kvaliteeti. Rekonstrueerimise käigus tuleks suurendada inimtekkelistes vooluveekogudes voolu kiiruse varieeruvust ja luua tiike ning settebasseine, mis vähendavad kiire kuivamise mõju elustikule. Seega mõjuvad projekti tegevused eeldatavalt positiivselt must-toonekure toitumisaladele“. Märgime, et viimane lause mõjub eksitavalt ning Keskkonnaamet sellega ei nõustu. Kraavid ja nende uuendamine on vastand looduslikult püsivale veerežiimile. Kraavikallaste puhastamine võsast võib parandada must-toonekure ligipääsu veele, aga see on ajutine efekt ning eelkõige ebastabiilse veerežiimi tõttu on tegu siiski mittejätkusuutliku toitumiskohaga must-toonekurele. Leevendavad meetmed vähendavad küll kraavide kiiret kuivamist, kuid kraavide uuendamist ennast ei saa pidada liigi toitumistingimuste parandamiseks. Must- toonekure kaitse tegevuskavas toodud meetmed üksnes leevendavad kraavisüsteemide
tegelikku mõju. Eeltoodust tulenevalt ei saa väita, et maaparandus oleks liigile kasuliku mõjuga. Seetõttu on eksitav ka väide must-toonekure peatüki lõpus: „Seega mõjuvad projekti tegevused eeldatavalt positiivselt must-toonekure ja metsise toitumisaladele ning negatiivne mõju Leidissoo looduskaitseala ja Suursoo-Leidissoo linnuala kaitse-eesmärgile puudub (ptk 3.1.5 ja 6.3)“.
Keskkonnaameti kiri 05.10.2023 nr 6.1-3/52315-19 Oma viimases kirjas (02.10.2023) on KeA pidanud vajalikuks hinnata kuivendusest tulenevaid
muutusi metsa ja puhmarinde struktuuris ning vaadelda seda kui olulise tähtsusega ohutegurit metsakanalistele ning seeläbi kaljukotkale. Sellest tulenevalt näeb kaitseala valitseja vajadust koostada liikidele eksperthinnang, et tagada nende sh elupaikade soodne seisund. Eraldi hindamist vajab ka tegevusega kaasneva mõju avaldumine 4 km raadiusesse jäävale must- toonekurele (hinnang sellele, kas projektis kavandatu on piisav liigi seisukohast ning kas kavandatu omab ainult negatiivset mõju liigile). Põllumajandus- ja Toiduamet ei kaasa keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu koostamisse eksperti ning pöördub selgitamist vajavate asjaolude lahendamiseks ehitusloa taotleja poole. Võttes arvesse haldusmenetluse seaduse § 6, KeHJS § 61 lõike 1 ja Keskkonnaameti 02.10.2023 kirja nr 6-2/23/18507-3, tuleb RMK-l esitada ekspertarvamus(ed) projektlahendis kavandatud tegevuste mõju kohta metsakanalistele, kaljukotkale ja must- toonekurele.
TÄHELEPANU *** See e-kiri (kaasa arvatud manused) on mõeldud ainult e-kirja adressaatidele ning võib sisaldada ametialaseks kasutamiseks ettenähtud teavet. Teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele
avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, palun teavitage sellest kohe saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist.
ATTENTION *** This e-mail and its attachments may contain official information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person
other than the intended recipient is unauthorized and may be unlawful.
TÖÖ NR 2023-324
Juhatuse liige: Erki Kõnd
Keskkonnaekspert,
vastutav täitja:
Kadri Hänni
Keskkonnaekspert:
Keskkonnaekspert:
Urmas Uri
Noeela Kulm
Kontrollija: Ene Kõnd
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla X=6559859, Y=481760
TALLIMETSA MAAPARANDUSEHITISTE JA TEEDE
REKONSTRUEERIMISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG
Jaanuar 2024
Tellija: REK Projekt OÜ
Kobras OÜ Registrikood 10171636
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
2 / 45
ÜLDINFO
TÖÖ NIMETUS: Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
OBJEKTI ASUKOHT: Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla
TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu läbiviimine projektiga kavandatud
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimisele vastavalt
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele,
selgitamaks keskkonnamõju hindamise algatamise ja läbiviimise vajalikkus
TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju hindamise eelhinnang
TÖÖ TELLIJA: REK Projekt OÜ
Registrikood 14833287
Salu tee 27, 62207 Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla
KONTAKTISIK: Andrei Glazatšev
Tel +372 55 662 152
e-post: [email protected]
OTSUSTAJA: Põllumajandus- ja Toiduamet
TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Riia 35, 50410 Tartu
Tel 730 0310
http://www.kobras.ee
Eksperdid: Kadri Hänni – keskkonnaekspert, vastutav täitja
Tel 5348 8224
Noeela Kulm – keskkonnaekspert (KMH litsents KMH0159)
Tel 730 0316
Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
3 / 45
Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola.
3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.
4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:
Ehitusuuringud EG10171636-0001; Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002; Omanikujärelevalve EO10171636-0001; Projekteerimine EP10171636-0001; Muinsuskaitse E 377/2008.
6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud: Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; Maaparanduse uurimistöö MU0010-00; Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.
7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine.
8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.
9. Kutsetunnistused: Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger; Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd; Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski; Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru; Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu; Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R.
Piirsalu; Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola; Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai; Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo; Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola; Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik; Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring; Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik; Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik; Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak; Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
4 / 45
SISUKORD 1. KMH EELHINDAMISE EESMÄRK ........................................................................................................................... 6
2. KAVANDATAV TEGEVUS ....................................................................................................................................... 6
2.1. TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT .......................................................................................................................................................... 6
2.2. SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ......................................................................................... 9
2.3. TEGEVUSE ENERGIAKASUTUS ......................................................................................................................................................... 11
2.4. RESSURSSIDE, SH LOODUSVARADE KASUTAMINE ........................................................................................................................ 11
2.5. JÄÄTMETEKE .................................................................................................................................................................................... 11
2.6. TEGEVUSEGA KAASNEVAD HEITMED ÕHKU JA PINNASESSE, MÜRA, VIBRATSIOON JMS .......................................................... 11
3. TEGEVUSEST MÕJUTATAV KESKKOND .............................................................................................................. 12
3.1. VÕIMALIKU MÕJUALA ULATUS ...................................................................................................................................................... 12
3.2. MÕJU MAAKASUTUSELE ................................................................................................................................................................. 13
3.3. MÕJU PINNASELE NING PINNA- JA PÕHJAVEELE ......................................................................................................................... 13
3.4. MÕJU VÄLISÕHU KVALITEEDILE, SH MÜRATASEMELE .................................................................................................................. 17
3.5. NATURA EELHINDAMINE ................................................................................................................................................................ 17
3.5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOTUS KAITSEKORRALDUSEGA ............................................................................................... 17
3.5.2. MÕJUPIIRKONDA JÄÄVATE NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADE ISELOOMUSTUS ........................................................... 18
3.5.3. KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU PROGNOOSIMINE NATURA 2000 ALALE .................................................................... 26
3.5.4. NATURA EELHINDAMISE KOKKUVÕTE ................................................................................................................................... 30
3.6. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ............................................................................................................................... 31
3.6.1. HOIUALA ................................................................................................................................................................................. 31
3.6.2. KAITSEALAD ............................................................................................................................................................................ 34
3.6.3. PÜSIELUPAIGAD ...................................................................................................................................................................... 37
3.6.4. LIIKIDE LEIUKOHAD ................................................................................................................................................................. 38
3.6.5. MUUD LOODUSVÄÄRTUSED .................................................................................................................................................. 40
3.7. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSLIKELE ALADELE JA OBJEKTIDELE ........................................................................................................ 41
3.8. MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE ....................................................................................................................................... 41
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
5 / 45
3.9. KUMULATIIVNE JA PIIRIÜLENE MÕJU ............................................................................................................................................. 41
4. EELHINNANGU KOKKUVÕTE JA JÄRELDUS ......................................................................................................41
5. KASUTATUD ALLIKAD .......................................................................................................................................... 43
LISA 1. TALLIMETSA MAAPARANDUSOBJEKTI MÕJUD KAITSEALUSTELE LINNULIIKIDELE: TEDER, METSIS, KALJUKOTKAS JA MUST-TOONEKURG. NELLIS, R., 2023.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
6 / 45
1. KMH EELHINDAMISE EESMÄRK Eelhindamine annab ülevaate Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti elluviimisega
kaasnevatest võimalikest keskkonnamõjudest ja aluse otsustamiseks, kas keskkonnamõju hindamine on vajalik
või mitte. Otsustaja on tegevusloa (ehitusloa) andja, kelleks on Põllumajandus- ja Toiduamet.
Eelhinnang on koostatud juhindudes Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemide seaduse
(KeHJS) § 61 nõuetest ning keskkonnaministri määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Natura
eelhinnangu osa koostamisel on lähtutud MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu koostatud
juhendmaterjali „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“,
Tallinn 2019.
Kobras OÜ kaasas KMH eelhinnangu koostamisse linnustiku eksperdi Renno Nellise, kes koostas
ekspertarvamuse „Tallimetsa maaparandusobjekti mõjud kaitsealustele linnuliikidele: teder, metsis, kaljukotkas
ja must-toonekurg“ (Lisa 1).
2. KAVANDATAV TEGEVUS 2.1. TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT Töö eesmärgiks on REK Projekt OÜ poolt Riigimetsa Majandamise Keskuse tellimusel koostatud Tallimetsa
maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektile keskkonnamõju hindamise eelhinnangu
koostamine. Maaparandusehitised asuvad Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa
külas. Objektile pääseb 16150 Vaisi - Kuijõe kõrvalmaanteelt ja 11230 Harju-Risti - Riguldi - Võntküla
kõrvalmaanteelt. Projektala pindala on 224,1 ha ja projekti kohaselt rekonstrueeritakse kolm teed
kogupikkusega 5,78 km.
Maa-ameti geoportaali maaparandussüsteemide kaardirakenduse andmetel on projektala
maaparandussüsteemid rajatud 1978. aastal.
Projekti uurimistööde kohaselt on kuivenduskraavide võrk keskmises seisukorras. Enamus kuivenduskraavidest
on täis settinud ja vajavad rekonstrueerimist ning osades kraavides on settekihi paksus alla 20 cm ning vajavad
vaid hooldamist (nr 101-109, 111, 122, 123, 207, 401 ja Peraküla peakraav). Veejuhtmed on kaetud võsa ning
peen- ja jämepuistuga, esineb lamapuitu (veejuhtmetel nr 115, 118, 203, 204, 205, 206), osade veejuhtmete
mullavallid on künklikud ning vajavad tasandamist (nr 101, 115, 117, 122, 123, 200). Tusari - Takkavalla tee ja
Tusari - Takkavalla harutee ääres paiknevad teekraavid olid korrastatud ca 6 a tagasi ning uurimise ajal olid
settimata ja puittaimestikuga katmata ning seetõttu ei vaja hooldamist ega rekonstrueerimist. Koprapaise
veejuhtmetel ei tuvastatud.
Veejuhtmeid (eesvool, kuivendus- ja teekraavid) puhastatakse settest vastavalt väliuurimistel määratud sette
mahule 0,5-1,2 m³/m. Veejuhtmed on projekteeritud nõlvusega 1,5 ja põhja laiusega 0,4-1,0 m. Veejuhtmetel
on ette nähtud vanade kraavivallide laialiajamine, olemasolevate mullavallide tasandamine ning lamapuidu
eemaldamine. Töö teostaja valib juurimise tehnoloogia ise. Kännud ja kivid asetatakse üle kraavi, metsapoolsele
servale, välja arvatud eramaadel. Juhul, kui ekskavaator ei ulata kände üle kraavi tõstma või vastaskaldal on
eramaa, siis erandina võib asetada kännud mullavalli välisservale. Tuleb jälgida, et need ei moodustaks
katkematut valli (katkestus iga ca 25-30 m järel). Planeeritava settekihi paksus kraavi kaldal (metsa pool) võib
olla maksimaalselt 0,50 m. Puidujäätmeid, kive ja kände ei tohi teede ja kraavide mulletesse asetada.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
7 / 45
Veejuhtmete raiutaval trassil (pärast kändude juurimist) lõhutud mulded või vastav kallas tuleb tasandada.
Kaeve käigus taassettinud kraavilõikude ekspluatatsioonieelseks puhastamiseks on ette nähtud 10%
põhikaevest.
Kogu projektiga kavandatav tegevus klassifitseerub rekonstrueerimiseks, sest sisaldab teedel tööde teostamist
rekonstrueerimise mahus. Veejuhtmed (eesvool, kuivendus- ja teekraavid) korrastatakse hooldustööde
mahtudes (sette väljakaeve kuni 0,5 m3/m) või uuendustööde mahtudes (sette väljakaeve 0,5-1,2 m3/m).
Sõltuvalt vajalike tegevuste mahust nimetatakse veejuhtmel või teel kavandatud tööd uuendamiseks,
hooldamiseks või rekonstrueerimiseks:
uuendamine on sette eemaldamine kuni 10 ruutkilomeetri suuruse valgalaga eesvoolust ja
kuivenduskraavist keskmise sette mahuga 0,5–1,2 kuupmeetrit meetri kohta; sette eemaldamine üle
10 ruutkilomeetri suuruse valgalaga eesvoolust keskmise sette mahuga 0,5–1,2 kuupmeetrit meetri
kohta või keskmise settekihi paksusega 0,3–0,6 meetrit; drenaažisüsteemi, truubi, tee,
maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatise ja muu maaparandussüsteemi rajatise asendamine või
täiendamine maaparandussüsteemi üldparameetreid oluliselt muutmata;
hooldamine on rohttaimestiku niitmine; puittaimestiku raie; voolutakistuse eemaldamine; sette
eemaldamine kuni 10 ruutkilomeetri suuruse valgalaga eesvoolust ja kuivenduskraavist keskmise sette
mahuga kuni 0,5 kuupmeetrit meetri kohta; sette eemaldamine üle 10 ruutkilomeetri suuruse valgalaga
eesvoolust keskmise sette mahuga kuni 0,5 kuupmeetrit meetri kohta või keskmise settekihi paksusega
kuni 0,3 meetrit; drenaažisüsteemi korrastamine; truubi korrastamine; hooldustöö poldri ehitisel,
maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatisel, maaparandussüsteemi maa-alal paikneval
maaparandussüsteemi teenindaval teel (edaspidi tee) ja muul maaparandussüsteemi rajatisel;
rekonstrueerimine on olemasoleva maaparandussüsteemi plaanilahenduse, kuivendus- või niisutusviisi
või ehitise konstruktsiooni oluline muutmine, sealhulgas avatud eesvoolu asendamine
kollektoreesvooluga, või ehitise tehnoloogiline ümberseadistamine.
Projektala koosneb kahest maaparandusehitisest (EH 1 ja EH 2) (vt joonis 1). EH 3 alal teostati uurimistööd, kuid
projektis töid alale ei kavandatud. Lisaks on teedel kavandatud tööd markeeritud EH4 Veskijõe-Tõldsilla tee,
EH5 Tusari-Takkavalla tee ja EH 6 Tusari-Takkavalla harutee.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
8 / 45
Joonis 1. Asukoha plaan (REK Projekt OÜ, töö nr 21-21).
Projektiga on ette nähtud korrastada EH2 eesvool nr 200 (lõigud 200a, 200b ja 200c) kogupikkusega 1,03 km.
EH2 eesvool nr 200 (lõigud 200a, 200b ja 200c) on erinevas seisukorras olev veejuhe. Alates PK3 0,82 km
allavoolu on väiksemal määral settinud (keskmine settekihi paksus võrdub 0,3 m), kaetud võsa ning peen- ja
jämepuistuga. Eesvoolu ümbritsev ala on liigniiske. Veejuhe on keskmiselt 1,3 m sügav, põhja laiusega 1,0 m.
Eesvool vajab rekonstrueerimist lõigul PK3 0,82 km allavoolu (sh 475 m katastriüksusel Musasilla
53101:001:1200). Katastriüksuselt Musasilla allavoolu olev eesvool on settimata, liivase põhjaga,
voolutakistusteta, sügavusega 1,1-1,2 m ning korrastamist ei vaja. Eesvoolul paiknevad truubid T15 ja T24 on
lagunenud ja nende otsakud on nihkunud ning seetõttu vajavad nad uute truupidega asendamist.
Lisaks rekonstrueeritakse 3 teed kogupikkusega 5,78 km:
o Veskijõe-Tõldsilla tee (nr 5310051; 3,87 km; EH4) rekonstrueeritav lõik algab 16150 Vaisi - Kuijõe
kõrvalmaanteelt ja lõpeb metsakvartalil VP504 er 15. Tee pealtlaius on 4,5 m, põikkalle 4,0%. Teemulde
kuivendamiseks on planeeritud tee ääres olemasolevate veejuhtmete hooldamine ning pikettide 32 ja
34 vahele voolunõva rajamine. Tee algusesse rajatakse riigiteelt mahasõidukoht. Kvartalite muldele
ning teistele teedele ligipääsu saavutamiseks on ette nähtud rajada mahasõidukohad M3 (A=4,5 m,
R=10 m, L=10 m), M5 (A=4,5 m, R=5 m, L=10 m), M7 (A=4,5 m, R= 12,5 m, L=20 m), tee lõppu T-
kujuline tagasipööramiskoht (üheharuline) ning tuletõrjetiigile RTT1 teenindusplats (6x40 m (TT ääres
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
9 / 45
25 m); R=15 m). Teel on kavandatud olemasoleva tasandatava/profileeritava teekeha katmine
geotekstiiliga, millele lisatakse kruus kihi paksusega vastavalt 10 või 20 cm.
o Tusari - Takkavalla tee (nr 5310820; 1,52 km; EH5) rekonstrueeritav lõik algab Veskijõe - Tõldsilla teelt
ja lõpeb Tusari - Takkavalla haruteega ristumisel. Tee pealtlaius on 4,5 m, põikkalle 4,0%. Tee ääres
olemasolevate veejuhtmete rekonstrueerimist või hooldamist ei ole ette nähtud. Kvartalite muldele
ning teistele teedele ligipääsu saavutamiseks on ette nähtud rajada mahasõidukohad M3 (A=4,5 m,
R=10 m, L=10 m), M5 (A=4,5 m, R= 5 m, L=10 m), M7 (A=4,5 m, R=12,5 m, L=20 m). Teel on
kavandatud olemasoleva tasandatava teekeha katmine geotekstiiliga, millele lisatakse kruus kihi
paksusega vastavalt 10 või 20 cm.
o Tusari - Takkavalla harutee (nr 5310823; 0,39 km; EH6) rekonstrueeritav lõik algab Tusari - Takkavalla
teelt ja lõpeb metsakvartalite VP183 ja VP184 vahelisel sihil. Tee pealtlaius on 4,5 m, põikkalle 4,0%.
Tee ääres olemasolevate veejuhtmete rekonstrueerimist või hooldamist ei ole ette nähtud. Kvartalite
muldele ligipääsu saavutamiseks on ette nähtud rajada mahasõidukoht M3 (A=4,5 m, R=10 m, L=10
m) ning tee lõppu T-kujulise tagasipööramiskoha asemele mahasõidukohad M9 (A=4,5 m, R=12,5 m,
L=50 m), mis on RMK-ga kokku lepitud. Teel on kavandatud olemasoleva tasandatava teekeha katmine
geotekstiiliga, millele lisatakse kruus kihi paksusega vastavalt 10 või 20 cm.
Teed projekteeritakse vastavalt IV järgu tee nõuetele (Keskkonnaministri 11.06.2015 määrus nr 34 „Metsatee
seisundi kohta esitatavad nõuded“). IV järgu metsatee on tee, mille arvutuslik kümne aasta keskmine
metsamaterjali väljaveo kogus on vähem kui 1000 tm aastas või tee, mille arvutuslik kümne aasta keskmine
metsamaterjali väljaveo kogus on 1000 kuni 10 000 tm aastas ning metsateed kasutatakse väljaveoks külmal
ajal.
Projektalal on kokku 27 torutruupi (T1 kuni T27), sellest 11 tk vajavad rekonstrueerimist, 1 tk uuendamist (T21
– setetest puhastamist) ning 15 tk jäävad puutumata ehk olemasolevasse seisundisse. Projektalal olemasolevad
truubid on nii betoontorutruubid kui ka plasttorutruubid.
2.2. SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Lääne-Nigula valla üldplaneeringus (kehtestatud 18.08.2022) on projektala idaosa määratud rohevõrgustiku
riikliku tähtsusega Leidissoo ja Suursoo tugialaks (joonis 2). Projektalast kirdes kulgeb maakondliku tähtsusega
rohekoridor, millest läheb väikeses ulatuses läbi rekonstrueeritav Tusari-Takkavalla tee ja Tusari-Takkavalla
harutee. Rohelise võrgustiku aladel maaparandustööde planeerimisel hinnatakse selle mõju rohelise võrgustiku
toimimisele. Projektala asub tervikuna üldplaneeringus näidatud maaparandussüsteemide alal.
Lisaks on Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga jäetud Tallimetsa projektalaga kattuval alal kehtima Nõva valla
üldplaneering (kehtestatud 25.03.2011) 218 ha suurusel alal, mis on Nõva valla üldplaneeringuga määratud
tuuleenergeetika arendamise alaks (joonis 2).
Arvestades, et Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektiga ei kavandata maakasutuse
muutust alal vaid korrastatakse olemasolevad ehitised, on kavandatav tegevus vastavuses valla
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
10 / 45
üldplaneeringuga. Samuti ei takista maaparandussüsteemi ja teede rekonstrueerimine kehtima jääva Nõva valla
üldplaneeringuga kavandatu realiseerimist.
Joonis 2. Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga kavandatud maakasutus projektala piirkonnas.
Lääne maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud 22.03.2018) on aluseks kohalike omavalitsuste
üldplaneeringute koostamisele. Lääne maakonnaplaneeringu alusel asub projektala idaosa rohevõrgustiku alal.
Lääne maakonnaplaneeringus määratud rohevõrgustiku paiknemist on Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga
täpsustatud.
Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb oluliste tegevuste planeerimisel tagada rohelise võrgustiku tuumalade ja
koridoride terviklikkus. Kuna käesoleva projektiga ei ehitata uut maaparandusehitist vaid rekonstrueeritakse
olemasolevat, ei ole alust arvata, et planeeritavad tegevused põhjustaksid rohevõrgustiku sidususe vähenemist.
Eesti maaelu arengukava 2014–2020, versioon 10.1 (17.04.2023). Põllumajanduse majandusharu
üldiseloomustuses on toodud, et 55% (522 000 ha) kasutuses oleva põllumajandusmaa ja 698 000 ha metsamaa
sihipärane kasutamine on võimalik ainult juhul, kui sellel maal tagatakse maaparandussüsteemide
nõuetekohane toimimine. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimine toimub keskkonnasõbralikult,
kooskõlas keskkonnaalase seadusandlusega.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimine ei ole vastuolus eelpool nimetatud asjakohaste
strateegiliste planeerimisdokumentidega, sest ehitiste rekonstrueerimine tehakse loodusväärtusi säästvalt ja
ala maakasutus ei muutu.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
11 / 45
2.3. TEGEVUSE ENERGIAKASUTUS Kavandatava tegevuse elluviimiseks kasutatakse mehhanismidega töö tegemiseks mootoriõli ja -kütust, mille
kulu ei ole märkimisväärne.
2.4. RESSURSSIDE, SH LOODUSVARADE KASUTAMINE Kavandatud tegevus toimub juba varasemalt kuivendatud alal, seega on kuivendusvõrk olemas. Uusi,
kuivendamata alasid kuivendusvõrguga ei hõlmata. Ressursse kasutatakse teede ja truupide ehitamiseks (kruus,
truubitorud, geotekstiil jms ehitusmaterjalid), kraavide hooldustööde tegemine (puittaimestiku eemaldamine
ja sette eemaldamine) üldjuhul muid ressursse kui masinate kütus ja õlid ei eelda. Kraavidest tõstetakse setted
välja kraavi muldesse ja neid ära ei viida.
Ära viiakse teede ja kraavide servadest eemaldatud puittaimestik, mis kogutakse hakkepuidu tegemiseks.
Muldest eemaldatud kivid ja kännud jäävad objektile, aga paigutatakse kohta, kus see objekti tööd ei sega.
2.5. JÄÄTMETEKE Jäätmete tekkimise võimalused on vähesed, jäätmeteks võivad olla nt amortiseerunud truubid (raudbetoon ja
metall) ja otsakud (raudbetoon) jms. Kõik jäätmed kogutakse ja utiliseeritakse nõuetekohaselt.
2.6. TEGEVUSEGA KAASNEVAD HEITMED ÕHKU JA PINNASESSE, MÜRA, VIBRATSIOON JMS Müra – projektlahenduse kohaselt trassiraiete ja ehitustööde tegemisel arvestatakse pesitsusperioodiga 01.02-
31.07 ja töid sellele perioodile ei kavandata. See ajaperiood arvestab piirkonnas levivate linnuliikide peamise
pesitsusperioodiga ja seeläbi ei põhjustata nende pesitsuse tahtlikku häirimist.
Heitmed õhku ja vibratsioon kaasnevad ainult masinate tööga seonduvalt.
Heljumi ja sette kanne vette - mullatöid veejuhtmetel tehakse madalvee ajal, alates augustist. Veejuhtmete
setetest puhastamisel on projektiga ette nähtud tehnoloogilised meetmed heljumi tekke ja sette allakandumise
vähendamiseks, mis on kirjeldatud peatükis 3.3. Veekogusse ei jõua seeläbi nii palju toitaineid (muda), mis
suurendaks taimestiku kasvu/vohamist ja Nõva jões lõheliste kudealade sette alla mattumist. Setete
eemaldamise/puhastamise käigus välja tulnud suuremad kivid paigutatakse vee-elustiku jaoks veekokku tagasi,
eriti oluline on see kraavides 200a-c, lisaks 207 ja 101, samuti Peraküla peakraavis. Kivide paigutamine aitab
suurendada kraavides looduslikku mitmekesisust ja tekitada kraavi põhjas varieeruvat reljeefi. See mõjub
positiivselt kogu vee-elustikule, sh kalastikule ja seeläbi ka must-toonekure toidubaasile.
Uurimistööde käigus veejuhtmetest koprapaise ei tuvastatud, seega nende eemaldamist ei ole projektiga
kavandatud.
Projektis on ette nähtud 6 settebasseini, millest 5 on uued rajatavad settebasseinid (SB2 kraavile 200c, SB3
kraavile 504, SB4 kraavile 101, SB5 kraavile 101, SB6 kraavile 104) ja kasutusse jääb olemasolev settebassein
SB1, et vältida Nõva jõe settekoormuse suurenemist. SB4, SB5 ja SB6 on projekteeritud selliselt, et kraavi sisse-
ja väljavoolud peavad olema diagonaalis erinevates nurkades, et settimine oleks maksimaalne.
Vältimaks heljumi ja pinnase kannet Nõva jõkke, on projektiga ettenähtud essvoolukraavile filtratsioonitõkke
rajamine, mis on kirjeldatud peatükis 3.3.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
12 / 45
Uurimistööde ajal tuvastati projektalal 4 tuletõrjetiiki. TT1, TT2 ja TT3 paiknevad rekonstrueeritavate teede
ääres. TT2 ja TT3 on väga heas tehnilises seisukorras, täis settimata ning korrastamist ei vaja, aga TT1 on
väiksemal määral settinud ning sellel puudub teenindusplats. TT4 paikneb eramaal ja teedelt kaugemal ning
seetõttu selle korrastamist ei kavandata. Seega projekti kohaselt kavandatakse TT1 setetest puhastamist ja uue
teenindusplatsi rajamist. Tuletõrjetiigi rekonstrueerimisel säilitatakse selle gabariidid.
Tegevusega kaasnevate avariiolukordade, suurõnnetuste või katastroofide esinemise võimalikkus
Projektis on välja toodud, et ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis
välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla reostunud
ega sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. Kasutatav ehitusmaterjal peab vastama Eestis
kehtivatele standarditele. Materjalide paigaldamisel tuleb lähtuda looduslähedase vesiehituse põhimõtetest.
Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veejuhtmetele lähemal kui 10 meetrit.
Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema
varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita
tuleohutusnõudeid.
Ootamatud suured sajud tekitavad suurema heljumi koguse vees, seepärast tuleb vastavalt projektis toodule
katkestada setteid tekitavad tööd valingvihmade korral, kui veetase veekogus võib lühikese aja jooksul tõusta
suurvee aegse tasemeni.
3. TEGEVUSEST MÕJUTATAV KESKKOND 3.1. VÕIMALIKU MÕJUALA ULATUS Kuivenduskraavi kuivendav mõju võib rabas ulatuda kuni 500 meetri kaugusele. Antud objekti puhul ei ole
tegemist rabasse uue kraavi kaevamisega ega ka mitte rabakraavi puhastamisega, seepärast ei ole asjakohane
lähtuda nii suurest mõjualast. Erinevate kirjandusallikate (A. Kull, 2016; J. Paal, E. Leibak, 2013) kohaselt tuleb
lagesoode kaitseks jätta 400 meetri laiune puhver. Objektist itta jääb Vaisi raba, kuid objekti ja raba vahel on
Nõva jõgi. Objekt ise ei asu soosetete peal. Maapinna lang on lääne suunas.
Valdavalt piirneb objekt metsamaaga, vähesel määral põllumaaga, kus on mõjuala ulatus oluliselt väiksem
(kuivendav mõju, müra).
Kuivenduse mõjuulatuse hindamisel lähtutakse maaeluministri 06.05.2019 määruse nr 45
„Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid” Lisa 1 „Projekteerimisnormide tabelid“ tabelist nr 21
„Metsakuivenduskraavide ligikaudsed vahekaugused“. Tabelis on esitatud uute kuivenduskraavide rajamise
vahekaugused vastavalt mullale ja kasvukohatüübile. Kuivenduse mõjuulatus on umbes pool kraavide
vahekaugusest, mis tähendab, et antud objektil kuni 100 meetrit. Samas ei ole tegemist uute kraavide
kaevamisega vaid olemasolevate kraavide hooldamise ja uuendamisega, mille korral on setete eemaldamise
maht väiksemgi kui rekonstrueerimisel.
Projektlahendusega kaasneva kuivendamise mõjuala ulatus on Lidar andmete alusel projekti koosseisus
näidatud. Mõjualade koostamiseks on projekteerija kasutatud nii tarkvara QGIS (v.3.28) pinnase hüdroloogilise
analüüsi ja algoritmi teatud alal, kui ka muid allikaid, mille põhjal saadi pinnavee liikumise kanalite andmed.
Juhul kui kraav on ette nähtud korrastada (hooldada/uuendada), siis antud kraavi suubuvate kanalite ümber
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
13 / 45
tõmmatakse piirjoon. Kõikide korrastatavate veejuhtmetega seotud kanalite ümber tõmmatud piirjoon
muutubki kogu korrastatava ehitise kuivendusmõju alaks. Sellest lähtuvalt on saadud EH1 ja EH2 mõjuala
(joonis 3).
Joonis 3. Kuivendusmõju ulatus kavandatud tööde piirkonnas vastavalt pinnavee liikumise andmetele (REK Projekt OÜ, töö 21-21).
3.2. MÕJU MAAKASUTUSELE Projektiga kavandatud tegevus asub täielikult maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaal.
Maaparandusehitiste rekonstrueerimine või osade kraavide rekonstrueerimata jätmine ei muuda maa kasutust,
sest maa jääb ikkagi metsamaaks. Muutuda võivad vaid maast saadavad hüved, nagu metsa tootlikkuse
suurenemine ning teede rekonstrueerimise järgselt parem juurdepääs metsale. Sõltumata
maaparandusehitistest sette eemaldamise mahust ja metsateede seisundist toimib maa edasi rohevõrgustiku
osana.
Metsamaa väärtus tootlikkuse parandamise kaudu kasvab (mõju positiivne), samas sõltumata
maaparandusehitistest sette eemaldamise mahust ja metsateede seisundist toimib maa edasi rohevõrgustiku
osana (mõju ei ole oluline).
3.3. MÕJU PINNASELE NING PINNA- JA PÕHJAVEELE Projektala asub Lääne-Eesti madalikul. Oma asendi tõttu Läänemere jäävoolu teel ja valdavalt paesel mereäärsel
lavamaal on madalikul liustikujää ja selle sulamisvete, merelainete, rüsijää ja tuulte kulutusel ning kuhjel
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
14 / 45
tekkinud vaheldusrikas mineraalseist setteist pinnavormistik, mida on ligi 27% pinnast tasandanud turbakihid
(Arold, I., 2005).
Maa-ameti geoportaali Eesti pinnakatte kaardi (1:400 000, koostas OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2006, korrastas
Maa-amet 2019) kohaselt levivad projektala piirkonnas meresetted ja jääjärvelised setted. Soosetted ehk turvas
on levinud Vaisi raba alal (joonis 4).
Joonis 4. Eesti pinnakatte kaart (1:400 000) kavandatud tööde piirkonnas (Maa-ameti geoportaal).
Erinevates kirjandusallikates (A. Kull, 2016; J. Paal, E. Leibak, 2013) on toodud, et looduskaitsealadel ja nendega
piirnevatel aladel soovitatakse lagesoode säilimise tagamiseks jätta 400 meetri laiune puhvertsoon, kus
kuivendavat mõju ei põhjustata. Terviklike ja suhteliselt heas seisundis sooalade puhul 200 meetrit ning pikalt
kuivendusest mõjutatud, puurindega kaetud kõdusoometsaga soole piisab 100 meetri laiusest puhvrist.
Keskkonda ja taimkatet iseloomustavate tunnuste seos kuivenduskraavini jääva kaugusega sõltub sellest,
millisel viisil on raba kuivendatud ja/või milline on kuivenduskraavide seisund. Seega eelpool viidatud puhvrid
ei ole igal pool asjakohased, sest uuritud on kuivendava mõju ulatust rabas, mitte mineraalmuldadel.
Kõik teadaolevad täielikult või osaliselt sootaimkonnaga kaetud alad Eestis on koondatud EELISes soode
kaardikihile. Sealse info kohaselt jääb soo projektala piirist vähemalt 200 meetri kaugusele (joonis 5), kuid
projektala piirikraave ei rekonstrueerita, uuendata ega hooldata.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
15 / 45
Joonis 5. Soode esinduslikkus ning kõrgusprofiil Vaisi rabast projektalale. 1 –alguspunkt, 2 – uuendatav kraav, 3 – tee, mille kraavid jäävad olemasolevasse seisu, 4 – Nõva jõgi, 5 – raba.
Kuna objekti piirikraavil ei ole töid kavandatud (välja arvatud settebasseini rajamine teekraavile), siis vahemaa
raba ja võimaliku mõjutava kraavi vahel suureneb veelgi. Lisaks on objekti ja rabamassiivi vahel sügavamas orus
Nõva jõgi.
Rekonstrueeritav Veskijõe-Tõldsilla tee kulgeb kahe rabalaama vahel liivaluite peal ja Suursoo-Leidissoo
hoiuala läbides ei ole tee ääres kraave ning neid sinna ka ei kavandata. Seega tee rekonstrueerimisest mõju tee
ääres olevatele rabamassiividele ei avaldu.
Põhjavesi
Põhjaveekogumitest on projektalal kaks veekogumit. Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti
vesikonnas, mille seisund on 2020. aastal hinnatud keemilise seisundi alusel heaks, aga ohustatuks, ja
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
16 / 45
koguseline seisund heaks, aga ohustatuks. Kambrium-Vendi põhjaveekogumi seisund on 2020 hinnatud
keemilise seisundi järgi heaks, aga ohustatuks, ning koguseliselt heaks, aga ohustatuks.
Ordoviitsium-Kambrium ja Kambrium-Vendi põhjaveekogumile avalduv koormus tuleneb veevõtust
ühisveevärgi tarbeks ja koormus avaldub soolase veega saastatusena.
Meetmena nähakse ette põhjavee liigvähendamise vältimiseks põhjaveevaru hindamist ja põhjaveevaru
kehtestamist ning põhjaveevarude, põhjavee kvaliteedi ja kasutamise võimaluste uurimist. Ordoviitsium-
Kambriumi põhjaveekogumis on vajalik ka seirekaevude rajamine ja hooldamine (Veemajanduskava
meetmeprogramm 2022-2027).
Nimetatud koormused ega meetmed ei ole seotud maaparandusega ning maaparandusehitiste
rekonstrueerimine põhjaveekogumi keemilist seisundit ei mõjuta ega halvenda ka koguselist seisundit.
Pinnavesi
Projektala asub Lääne-Eesti vesikonnas. Projektalal on kaks suublat, Nõva jõgi (VEE1103700) ja Peraküla
peakraav (VEE1103800). Mõlema veekogumi koondseisund on stabiilselt hinnatud heaks, nii ka 2021. aastal
(Šihhaleva, J., Kerr, M., Kovtun-Kante, A., 2022). Nõva jõel põhjustab olulist koormust inimareng ning vajalik on
reoveepuhasti toimimise hinnangu koostamine, sest puhasti ei vasta loaga seatud nõuetele. Nõva jõgi on
lõheliste elupaigaks Veskijõe-Tõldsilla teest kuni suubumiseni merre (keskkonnaministri määrus nr 73 "Lõhe,
jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu"). Lõheliste jõkke maaparandusehitiselt kogutud
vee juhtimisel on väga oluline, et jões ei suureneks setete ja toitainete kogus ning ei muutuks veerežiim.
Tallimetsa maaparandusehitistelt kogutav vesi läbib enne Nõva jõkke jõudmist settebasseinid. Projektalale on
kokku kavandatud viie uue settebasseini rajamine ja lisaks jääb kasutusse üks olemasolev settebassein. Kolm
settebasseini rajatakse selliselt, et basseini sissevoolukraav ja väljavoolukraav on diagonaalselt basseini eri
nurkades, mis suurendab vee viibeaega basseinis ja seega settivad osakesed paremini põhja. Üks uus
settebassein SB3 rajatakse Tusari-Takkavalla tee kraavile 504, kust samuti vesi voolab Nõva jõkke. Olemasolev
settebassein SB1 jääb kasutusse, sellesse suunatakse lisaks kraav 102 ja seeläbi jõuab Nõva jõkke vähem setet,
mis on oluline nii lõheliste veekogu seisundi hoidmiseks kui ka must-toonekure toitumisala kvaliteedi
säilitamiseks.
Pinnase ning pinna- ja põhjavee reostuse ärahoidmiseks on projektis nõue, et tööde teostamisel tuleb kasutada
korras tehnikat, mis ei põhjustaks kütuse ega õli lekkeid.
Projekti kohaselt tuleb veejuhtmete settest puhastamisel vältida nõlvajalami üleskaevamist mahus, mis võib
esile kutsuda nõlva deformatsioone (nõlva libisemine või uhtumine, jalami voolamine jne). Eemaldatud setted
laotatakse veejuhtme kallastest eemale, et vältida mineraalse sette ja toiteainerikka vee valgumist tagasi
veejuhtmesse.
Vältimaks Nõva jõkke settekoormuse liigset suurenemist, on projekti kohaselt ette nähtud kasutada ajutist
veetõkketammi (filtratsioonitõkke ekraan) kraavile 200 (lõigule 200a), mis rajatakse enne kraavi korrastustööde
algust, jälgides veejuhtme veetaset. Filtratsioonitõke paigaldatakse 20 meetri kaugusele kraavi suubumise
kohast. Filtratsioonitõkke ekraanid püüavad kaevetööde ajal liikuma hakanud pinnase peenema fraktsiooni
kinni ning takistavad sette kandumist looduslikku veekogusse. Filtratsioonitõke tuleb paigaldada selliselt, et
suurema vooluhulga korral oleks filtratsioonitõke püsiv (st ei läheks allavoolu) ning kataks kogu veejuhtme
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
17 / 45
ristlõike (st kõrgema veetaseme korral ei tohi filtratsioonitõke kerkida kraavi põhjast kõrgemale, ujuda). Selleks
tuleb filtratsioonitõke ankurdada. Pärast ehitustöid tuleb filtratsioonitõke ja selle taha kogunenud sete
eemaldada, et see ei takistaks vee äravoolu.
Kokkuvõttes mõju pinna- ja põhjaveele ning väljaspool projektala olevale pinnasele ei ole oluline, sest lähtuvalt
maapinna reljeefi mudelist ja olemasolevast puhvrist Vaisi rabaga ei ole näha kuivendava mõju ulatumist
väljapoole projektala.
3.4. MÕJU VÄLISÕHU KVALITEEDILE, SH MÜRATASEMELE Projektiga kavandatud tegevus ei halvenda oluliselt välisõhu kvaliteeti, sest tööde teostamisel kasutatakse
tavapärast tehnikat teede ja veejuhtmete korrastamiseks ja trasside puhastamiseks (võsa ja puude
eemaldamine). Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad muutused piirkonna õhukvaliteedis on ajutised
ja marginaalsed (õhku paisatavate saasteainete hulk ei ole suur), mistõttu võib need lugeda mitteoluliseks.
Arvestades, et projektala ei asu turbepinnasel, ei ole maaparandusehitiste rekonstrueerimisest olulist mõju
süsiniku heitele ja seega ei kaasne olulist mõju kliimale.
Müratase on tavapärane liiklus- ja ehitusmüra. Projektlahenduse kohaselt ei tehta trasside raietöid ja
hooldusöid kevad-suvisel perioodil. Tööd toimuvad 1. augustist kuni 31. jaanuarini, seega ei kaasne
projektlahenduse elluviimisel lindude peamisel pesitsusperioodil ja metsloomadel poegade kasvatamise ajal
olulist mürahäiringut.
Kokkuvõttes kavandatav tegevus ei põhjusta olulist mõju kliimale ja välisõhu kvaliteedile, sealhulgas
müratasemele.
3.5. NATURA EELHINDAMINE
3.5.1. Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega
Kavandatav tegevus ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega ega ole selleks vajalik.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektiga kavandatud Veskijõe-Tõldsilla tee
rekonstrueerimise tööala asub Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusalal (EE0040202). Siseriiklikult kuulub nii
linnu- kui loodusala koosseisu Suursoo-Leidisoo hoiuala (Läänemaa osas KLO2000154, Harjumaa osas
KLO2000138), Läänemaa Suursoo maastikukaitseala (KLO1000124), Leidissoo looduskaitseala (KLO1000263),
Kiritse-1 must-toonekure püsielupaik (KLO3000496) ja Kiritse-2 must-toonekure püsielupaik (KLO3000497)
ning Suursoo metsise püsielupaik (KLO3000648). Kogu linnu- ja loodusala hõlmavalt on koostatud ala kaitse
korraldamiseks „Suursoo-Leidissoo hoiuala, Leidissoo looduskaitseala, Läänemaa Suursoo maastikukaitseala,
Kiritse must-toonekure püsielupaikade ja Suursoo metsise püsielupaiga kaitsekorralduskava 2016-
2025“ (edaspidi Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala kaitsekorralduskava).
Lisaks asub võimalikus mõjupiirkonnas Nõva-Osmussaare linnuala (EE0040201), täpsemalt linnuala eesmärgiks
olev must-toonekure elupaik. Nimetatud must-toonekure elupaik asub siseriiklikult kaitstaval Nõva
looduskaitsealal (KLO1000660). Nõva-Osmussaare linnualale ei ole koostatud ühtset kaitsekorralduskava, kuid
linnuala katab siseriiklikult kaitstavate alade kaupa koostatud kaitsekorralduskavad. Mõjutatavat must-
toonekure elupaika hõlmab Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018-2027, mis on kinnitatud
Keskkonnaameti peadirektori 13.06.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/8.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
18 / 45
3.5.2. Mõjupiirkonda jäävate Natura 2000 võrgustiku alade iseloomustus
Tallimetsa maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti mõjualasse jäävad lõuna ja ida suunas Natura 2000
võrgustiku Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala ning lääne ja põhja suunas paiknev Nõva-Osmussaare
linnuala (joonis 6). Nõva-Osmussaare loodusala mõjupiirkonda ei jää, sest vahemaast tingituna mõju
elupaigatüüpidele ei avaldu.
Joonis 6. Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine projektala suhtes.
Suursoo-Leidissoo linnuala pindalaga 22 510 ha asub Lääne- ja Harjumaal ning koosneb kahest suurest ja
kolmest väiksemast lahustükist. See on suur märgalakompleks, kuhu on hõlmatud Lääne-Eestile tüüpilised
sookooslused, mis on inimtegevusest oluliselt mõjutamata. Ala esinduslikkuse tõttu on tegemist rahvusvahelise
Ramsari alaga. Ala tuumiku moodustavad Suursoo ja Leidissoo, mida ümbritsevad metsad ja väiksemad rabad.
Rabad on küllaltki laukavaesed, kuid linnualasse jääb mitu järve, millest suurim on 184 ha suurune Veskijärv.
Osaliselt on linnualasse hõlmatud ka pärandmaastikku. Suursoo-Leidisoo linnuala on võtmealaks tedrele
(Tetrao tetrix) ja mustsaba-viglele (Limosa limosa), keda esineb alal rohkem kui 10% Eesti asurkonnast. Lisaks
on ala väga tähtis soo-loorkullile (Circus pygargus), kaljukotkale (Aquila chrysaetos), väikepistrikule (Falco columbarius), metsisele (Tetrao urogallus), väikekoovitajale (Numenius phaeopus) ja hallõgijale (Lanius excubitor), kelle arvukused moodustavad 3–4% Eesti populatsioonidest. Enam kui 1% Eesti populatsioonist
pesitsevad alal veel järgmised liigid: välja-loorkull (Circus cyaneus), kalakotkas (Pandion haliaetus), sookurg
(Grus grus), rüüt (Pluvialis apricaria), suurkoovitaja (Numenius arquata), mudatilder (Tringa glareola) ja öösorr
(Caprimulgus europaeus) (EELIS 21.12.2023).
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
19 / 45
Liigid, mille isendite elupaiku Suursoo-Leidissoo linnualal kaitstakse, on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), must-
toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), väikepistrik (Falco columbarius), sookurg (Grus grus),
punaselg-õgija (Lanius collurio), teder (Tetrao tetrix), väikekoovitaja (Numenius phaeopus) ja rabapüü (Lagopus lagopus).
Kaljukotkas (I kaitsekategooria) - Suursoo-Leidissoo linnuala on liigile väga sobivaks elupaigaks. Pesa ehitab
tavaliselt soo servas asuvasse vanasse metsa, sageli päris soo servas kasvavatele suurtele puudele. Saagijahil
käiakse vahel ka väljaspool soid ja metsi, nt Suursoos sageli Hindaste uudismaadel (Suursoo-Leidissoo linnu-
ja loodusala kaitsekorralduskava). Kaljukotka elupaik asub projektalast lõunas ca 780 meetri kaugusel ja ida
suunas ca 1,2 km kaugusel. Kaitsekorralduskava kohaselt on eesmärgiks vähemalt 1 paari pesitsemine
Leidissoos ja 1 paari pesitsemine Läänemaa Suursoos. Negatiivseks mõjuteguriks on kuivenduse mõju
sooelupaikadele ja häirimine pesitsusajal. Liik on kavandatava tegevuse mõjualal.
Must-toonekurg (I kaitsekategooria) – Suursoo-Leidissoo linnualal asuvad pesapaigad on asustamata. Lind
pesitseb vanades loodusmetsades ja toitub peamiselt madala- ja selgeveelistel vooluveekogudel. Liigi arvukus
on viimastel aastakümnetel Eestis kaks-kolm korda vähenenud, nii toitumisalade kvaliteedi languse kui ka
rändeteedel avalduvate ohtude tõttu. Kaitsekorralduskava kohaselt on kaitse-eesmärgiks vähemalt 1 paari
pesitsemine ja pesitsuselupaikade säilitamine heas seisundis, et võimaldada arvukuse taastumine.
Mõjuteguriteks on kuivenduse mõju sooelupaikadele (Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala
kaitsekorralduskava). Liik on kavandatava tegevuse mõjualal.
Soo-loorkull (III kaitsekategooria) - liik pesitseb madal- ja siirdesoodel, samuti kõrge taimestikuga rohumaadel.
Suursoo-Leidissoo linnualal pesitseb kokku 18-25 paari, Suursoo-Leidissoo linnuala on liigile oluline
pesitsusala, sest siin pesitseb hinnanguliselt 3% Eesti populatsioonist (kaitsekorralduskava).
Kaitsekorralduskava kohaselt on kaitse-eesmärgiks liigi arvukuse säilitamine vähemalt samal tasemel (18-25
paari). Mõjuteguriks on kuivenduse mõju sooelupaikadele (Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala
kaitsekorralduskava ). Liik ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Väikepistrik (I kaitsekategooria) – Suursoo-Leidissoo linnuala on liigile oluline pesitsusala, sest siin pesitseb
hinnanguliselt 3% Eesti populatsioonist. Väikepistrik pesitseb soodes ja kultuurmaastikus. Soodes on liigi
arvukus oluliselt langenud, mille põhjusteks on peamise pesadoonori – hallvarese – väljatulek soodest
inimkaaslejaks pärast vaenamise lõppemist. Väikepistrik kasutab just vareslaste vanu pesi ja ise pesa ei ehita.
Väikepistrik pesitseb ühe paarina nii Leidissoos kui Läänemaa Suursoos, kuid tõenäoliselt mitte igal aastal.
Kaitse-eesmärgiks on liigi arvukuse säilitamine vähemalt praegusel tasemel (2 paari). Mõjuteguriks on
kuivenduse mõju sooelupaikadele (Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala kaitsekorralduskava). Liik ei ole
kavandatava tegevuse mõjualal.
Sookurg (III kaitsekategooria) – Suursoo-Leidissoo linnualal pesitseb 70-90 paari, neist Leidissoos 30-40 paari
ja Läänemaa Suursoos 40-50 paari. Liik pesitseb seal kõikidel sootüüpidel, kuid eelistab madal- ja siirdesoid.
Suursoo-Leidissoo linnuala on liigile oluline pesitsusala, sest siin pesitseb hinnanguliselt 1% Eesti
populatsioonist. Kaitse-eesmärgiks on säilitada liigi arvukus vähemalt praegusel tasemel (70-90 paari).
Mõjutegurina on toodud kuivenduse mõju sooelupaikadele ja soometsadele (Suursoo-Leidissoo linnu- ja
loodusala kaitsekorralduskava). Liik ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
20 / 45
Punaselg-õgija (III kaitsekategooria) – Suursoo-Leidissoo linnualal pesitseb 70-110 paari, neist 50-80 paari
Läänemaa Suursoos ja 20-30 paari Leidissoos. Suursoo-Leidissoo linnuala on liigile oluline pesitsusala, sest siin
pesitseb hinnanguliselt 0,2% Eesti populatsioonist. Liik tuleks lisada Suursoo-Leidissoo hoiuala kaitse-
eesmärgiks ka Harjumaa osas. Liik pesitseb erinevates põõsastikes, nii soodel kui ka kultuurmaastikus,
lageraielankidel ja mujal. Kaitsekorralduskava andmetel on kaitse-eesmärk säilitada liigi arvukus vähemalt
praegusel tasemel (70-110 paari) ning mõjutegureid välja toodud ei ole (Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala
kaitsekorralduskava). Liik ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Teder (III kaitsekategooria) – Suursoo-Leidissoo linnuala on liigile väga oluline pesitsusala, sest siin pesitseb
hinnanguliselt 12% Eesti populatsioonist. Teder mängib avatud soodel (kõikides sootüüpides) ja pesitseb
erinevates metsades, Suursoo-Leidissoo linnualal peamiselt siirdesoo- ja rabametsades. Tedrele olulised
elupaigad asuvad Vaisi rabas, kus oli 2015. aastal kaks tedremängu kokku 16 kukega, need mängu keskmed
asuvad Tallimetsa objektist mõlemad 1 km kaugusel. Lisaks on vahetult Leidissoo põhjaservas kaks
tedremängu, kus oli 2015. a 9 kukke, need asuvad Tallimetsa objektist vastavalt 1 ja 1,6 km kaugusel (Nellis, R.,
2023).
Kaitsekorralduskava kohaselt on kaitse-eesmärgiks liigi arvukuse säilimine vähemalt praegusel tasemel (500-
650 kukke). Ohuteguritena on välja toodud kuivenduse mõju sooelupaikadele, sh soometsadele ja röövluse
mõju. Liik on kavandatava tegevuse mõjualal.
Väikekoovitaja (III kaitsekategooria) – Suursoo-Leidissoo linnualal pesitseb 13-20 paari, neist 10-15 paari
Läänemaa Suursoos ja Leidissoos 3-5 paari. Suursoo-Leidissoo linnuala on liigile oluline pesitsusala, sest siin
pesitseb hinnanguliselt 3% Eesti populatsioonist. Liik pesitseb siirdesoodel ja rabades, eelistades älveste ja
laugastega alasid. Kaitse-eesmärgiks on säilitada liigi arvukus vähemalt praegusel tasemel. Ohutegurina on
toodud kuivenduse mõju sooelupaikadele (Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala kaitsekorralduskava). Liik ei
ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Rabapüü (I kaitsekategooria) – Suursoo-Leidissoo sooelupaigad sobivad liigile elupaigaks. Praegu liiki Suursoo-
Leidissoo linnualal tõenäoliselt ei esine, kuid 2000.-2001. aasta sooloendustel hinnati liigi arvukuseks Leidissoos
kaks paari ja Läänemaa Suursoos kolm paari. Keskkonnaregistris on registreeritud viis elupaika, neist kolm
punktobjektina Leidissoos ja kaks elupaigalaiku Läänemaa Suursoos. Ühele paarile on vajalik elupaigaks
vähemalt 200 ha lagerabaala. Pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks on sobivate elupaikade säilitamine vähemalt
kümnele rabapüü paarile. Mõjutegurina on toodud kuivenduse mõju sooelupaikadele (Suursoo-Leidissoo
linnu- ja loodusala kaitsekorralduskava). Liik ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Projektiga kavandatud tegevuse mõju eelhinnatakse järgmises peatükis Suursoo-Leidissoo linnuala kaitse-
eesmärgiks olevale kaljukotkale, must-toonekurele ja tedrele.
Suursoo-Leidissoo loodusala kattub tervikuna Suursoo-Leidissoo linnualaga, asub Lääne ja Harju maakondades
ning ala pindala on ca 22 500 ha. Kahest suuremast ning reast väiksematest lahustükkidest moodustatud
loodusalal domineerivad looduslikud kooslused – sood moodustavad alast 61% ja metsad 36%. Muid biotoope
(rohumaad, järved, jõed, teed, õuealad) on ainult 3%. Tegemist on ulatusliku ja väga väärtusliku
märgalakompleksiga, kus kaitstakse Lääne-Eestile tüüpilist soostikku, Lääne-Eestile tüüpilist inimtegevusest
oluliselt mõjutamata Sendri ja Leidissoo raba. Suursoo-Leidissoo loodusalal esinevad mitmed Eestis kõrge
kaitseväärtusega ja väikesearvulised taimeliigid, peamiselt soodega seotud liigid. Alal on registreeritud 30
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
21 / 45
kaitsealuse taimeliigi esinemine. Lisaks taimeliikidele on loodusala oluline paljudele kaitsealustele linnuliikidele
ja ning veel kõrele, kivisisalikule ja saarmale. Ala esinduslikkuse tõttu on tegemist rahvusvahelise Ramsari alaga
(EELIS, 21.12.2023).
Suursoo-Leidisoo loodusalal on Suursoo-Leidisoo hoiuala ja Leidisoo looduskaitseala osas teinud
loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventuuri Renno Nellis 2019. aastal (joonis 7). Ülejäänud loodusala osas on
andmestik vanem.
Joonis 7. Suursoo-Leidissoo loodusalal inventeeritud elupaigatüübid (EELIS, 18.12.2023).
Suursoo-Leidissoo loodusala kaitse-eesmärgiks on Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavate
elupaigatüüpide kaitse: metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liiva-alade
vähetoitelised järved (3110), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud
(3160), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), rabad (*7110)1, rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120),
siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210),
liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad
oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja
rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0) ja II lisas nimetatud liigi elupaiga kaitse. Selleks liigiks on
saarmas (Lutra lutra).
1 * - siin ja edaspidi tähistab Euroopas esmatähtsa kaitsestaatusega Loodusdirektiivi elupaika.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
22 / 45
Metsastunud luited (2180) - nõmmemetsaga, kohati ka palumetsaga kaetud luited. Kooslused on levinud
peamiselt mererannikul. Puistus on hästi väljakujunenud puurinde struktuur, mille moodustavad enamasti
hõredalt kasvavad männid. Puud on jässakad ja laiuvad. Pinnas ei ole täielikult kamardunud, esineb nõmme- ja
liivikulaikusid. Põõsarinne puudub või koosneb üksikutest kadakatest. (Paal, J., 2007). Kaitsekorralduskava
kohaselt on mõjuteguriks metsapõlengud. Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Luidetevahelised niisked nõod (2190) - niisked nõod luidete vahel, mis on floristiliselt rikkad ja tundlikud
põhjavee taseme alandamise suhtes. Üksikud väikesed luitenõod omaette elupaigana suurt tähtust ei oma, küll
aga on need olulised suuremate luitestike osadena, näiteks metsastunud luidete (2180) vahel asuvana (Paal, J.,
2007). Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Liiva-alade vähetoitelised järved (3110) - vähetoitelised või poolhuumustoitelised järved, mille vesi sisaldab
vähe mineraalaineid. Vähetoiteliste järvede põhi ja kaldad on valdavalt liivased ja kaldataimi on vähe või
puuduvad need üldse. Poolhuumustoiteliste järvede põhi ja kaldad on kohati turbased ja taimestikku on
rohkem (Paal, J., 2007). Veskijärv ja Tänavjärv on inventeeritud liiva-alade vähetoitelise järvena. Ohutegurina on
kaitsekorralduskavas toodud järve elustiku häirimine ja reostamine. Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse
mõjualal.
Looduslikult rohketoitelised järved (3150) - rohketoitelised (eutroofsed) järved, kus taimestik on liigirikas.
Asuvad peamiselt moreenmaastike nõgudes (Paal, J., 2007). Hindaste järv on inventeeritud loodusliku
rohketoitelise järvena. Kaitsekorralduskavas on mõjuteguriks järve elustiku häirimine ja reostamine.
Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Huumustoitelised järved ja järvikud (3160) - huumustoitelised (düstroofsed) rabaveekogud – pruuniveelised
järved ja rabalaukad, mille vesi on happeline ning rohke humiinaine tõttu tume. Kaldaveetaimestik kas puudub
või on väga hõre, veesisesed soontaimi ei kasva ja kaldavees kasvab rohkesti turbasamblaid (Paal, J., 2007).
Sellesse elupaigatüüpi kuulub Läänemaa Suursoo maastikukaitsealal asuv Mustjärv. Elupaigatüüp ei ole
kavandatava tegevuse mõjualal.
Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) - elupaigatüüp hõlmab kõrgemakasvuliste soontaimedega rohustuid,
mis on kitsa ribana peamiselt jõekallastel, kuid ka metsa- või järveservades. Suure looduskaitselise väärtusega
need kooslused üldjuhul ei ole, kuid moodustavad sageli puhverala väärtuslikuma koosluse ümber või servas
(Paal, J., 2007). Mõjutegurina on toodud elupaikade kahjustamine kuivenduse tõttu. Elupaigatüüp ei ole
kavandatava tegevuse mõjualal.
Rabad (*7110) – sademeveetoitelised, happelistel toitainetevaestel muldel asuvad rabad, mille veetase on
tavaliselt kõrgem kui ümbritsevatel aladel. Rabad on püsitaimestikuga, milles valitsevad turbasamblamättad.
Sellesse loodusdirektiivi tüüpi arvatakse ka kraavidega piiratud rabalaamad, sest piirdekraavi mõju ei ulatu
reeglina kuigi kaugele raba siseossa (Paal, J., 2007). Projektalale lähim on Vaisi raba. Kaitsekorralduskavas on
mõjutegurina toodud kuivenduse mõju sooelupaikadele, mootorsõidukitega sõitmine ja elupaikade ebapiisav
kaitse. Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120) - elupaigatüüpi arvatakse kuivendamisega rikutud rabad, kus
turbateke on katkenud ning algne, looduslikule rabale omane taimestu tugevasti muutunud või kadunud.
Taastumisvõimelisteks peetakse neist selliseid, mille veerežiimi on võimalik ennistada, nii et kolmekümne aasta
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
23 / 45
jooksul võiks taastuda turbatekkeks vajalik taimkate. Kuivendatud rabadel pole kaitseväärtust, ent nad võivad
olla olulised puhveralad looduslike rabaosade ümber (Loodusveeb). Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse
mõjualal.
Siirde- ja õõtsiksood (7140) - elupaigatüüpi kuuluvad turvast tekitavad taimekooslused. Õõtsiksood on
kujunenud veekogude kinnikasvamisel. Pinnast iseloomustab taimede juurte ja vartega läbipõimunud ning
osaliselt turvastunud õõtskamar, mille alla jääb püdela muda või vee kiht. Õõtskamaral kasvavad valdavalt
madalsootaimed. Siirdesoo on vaheaste madalsoo arengus rabaks. (Paal, J., 2007). Mõjutegurid on samad, mis
rabadel. Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Nokkheinakooslused (7150) – Eestis esinevad enamasti rabaälvestes, kujutades endast ühte osa rabale
(elupaigatüüp rabad (7110*)) iseloomulikust taimkattekompleksist, mistõttu omaette elupaigana pole liigi
kasvukohti mõtet käsitleda (Paal, J., 2007). Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210) - elupaigatüüpi kuuluvad Eestis haruldase ja kaitstava
lääne-mõõkrohu kasvukohad. Lääne-mõõkrohi, sageli koos raudtarnaga, on paiguti levinud nii lubjarohke
põhjaveega madalsoodes kui ka toiterikka mullaga soostuvatel niitudel. Elupaigatüüp hõlmab rohketoitelise
madalsoo kasvukohatüüpi ja rohketoitelise soostuva niidu kasvukohatüüpi (Loodusveeb). Elupaigatüüp ei ole
kavandatava tegevuse mõjualal.
Liigirikkad madalsood (7230) - elupaigatüüp hõlmab liigirikkamat osa madalsoodest, mis enamasti toituvad
lubjarikkast põhjaveest. Valitsevad madalakasvulised tarnad ja pruunsamblad, rohkesti leidub lubjalembeseid
liike, teiste seas käpalisi. Eestis laieneb see elupaigatüüp ka liigirikastele soosuvatele niitudele. Liigirikkaid
madalsoid kohtab rohkem Lääne-, Loode- ja Põhja-Eestis, mujal harva. Ka liigirikkad soostuvad niidud
seonduvad peamiselt Lääne- ja Loode-Eestiga, eriti Kasari ja Pärnu jõgikonnaga (Paal, J., 2007). Mõjutegurid on
samad, mis rabadel. Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Vanad loodusmetsad (*9010) – eupaigatüüpi kuuluvad looduslikud vanad metsad, aga ka hiljutiste
põlengualade looduslikult uuenenud noored puistud. Neis metsades on arvestataval määral surnud ja
kõdupuitu. Vanad loodusmetsad on elupaigaks paljudele ohustatud liikidele, eriti sammaltaimedele, seentele
ja selgrootutele loomadele, peamiselt mardikatele (Paal, J., 2007). Lähimad elupaigatüübi polügoonid piirnevad
rekonstrueeritava teega. Mõjutegurina on toodud kuivenduse mõju soometsadele. Elupaigatüüp on
kavandatava tegevuse mõjualal.
Rohunditerikkad kuusikud (9050) – hea veevarustusega ning pehme mullahuumusega alad liikuva põhjaveega
orgudes, nõgudes, nõlvade jalameil ja sooservades. Puurindes valitseb kuusk, kuid kaasneda võivad ka
laialehised liigid. Liigirikka rohurinde moodustavad eelkõige kõrgekasvulised taimed. Eestis on see vähelevinud
elupaigatüüp (Paal, J., 2007). Mõjuteguriks on kuivenduse mõju. Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse
mõjualal.
Okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060) – oosidel, moreeniküngaste ja voorte lagedel
ning nõlvadel kasvavad sürjametsad. Pinnavormide ülaosas valitseb tavaliselt mänd, nõlvadel lisanduvad kuusk
ja lehtpuud. Sürjametsad on levinud eelkõige Kesk- ja Lõuna-Eestis (Paal, J., 2007). Elupaigatüüp ei ole
kavandatava tegevuse mõjualal.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
24 / 45
Soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) – elupaigatüüp on laiamahuline kooslus, millesse kuuluvad nii Eesti
soostuvad metsad, (päris)madalsoometsad kui ka lodumetsad. Kõik need kasvavad tasasel maal, laugetes
nõgudes või nõlvade jalamil, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Soostuvaid ja madalsoometsi leidub kõikjal,
kuid rohkem on neid Kesk- ja Loode-Eestis, lodumetsi kasvab enam Kirde-, Kesk- ja Edela-Eestis (Paal, J., 2007).
Mõjuteguriks on kuivenduse mõju soometsadele. Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) - elupaigatüüpi arvatakse okas-või lehtmetsad niiskel kuni märjal substraadil,
mille veetase on püsivalt kõrge. Vesi on alati väga toitevaene (rabad ja happelised madalsood). Puude võrade
katvus on vähemalt 30% ning puude keskmine kõrgus küünib üle 4 meetri (Paal, J., 2007). Mõjuteguriks on
kuivenduse mõju. Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Lammi-lodumetsad (*91E0) - üleujutusalade metsad jõe- ja ojalammidel, samuti ajuti üleujutatavatel
järvekallastel, kus muld on rikastunud tulvaveesetetega. Metsa liigiline koosseis ja struktuur olenevad sellest,
millises lammiosas see kasvab. Lammi-lodumetsad on kujunenud lammi madalamatel, seega kauemaks
tulvavee alla jäävatel osadel (Loodusveeb). Elupaigatüüp ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Saarmas (III kaitsekategooria) - Eestis on liik keskmise suurusega ja suurtel veekogudel, nii järvedel kui jõgedel,
üsna tavaline. Suursoo - Leidissoo loodusalal elutseb liik Vihterpalu ja Piirsalu jõe vesikonnas, kuid liigi arvukus
ei ole teada. Liigi kodupiirkond on piki veekogu kallast kuni 15 km pikkune ala (Suursoo-Leidissoo linnu- ja
loodusala kaitsekorralduskava). Liik ei ole kavandatava tegevuse mõjualal.
Projektiga kavandatud tegevusega kaasnevat võimalikku mõju eelhinnatakse Suursoo-Leidissoo loodusala
kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile vanad loodusmetsad (9010*).
Nõva-Osmussaare linnuala - asub Lääne- ja Harjumaal ning see koosneb ühest suurest ja kahest väiksemast
lahustükist. Pindala on 24 610 ha. Nõva-Osmussaare linnuala kulgeb 53 km pikkuselt mööda rannikut ning
sinna on hõlmatud Nõva piirkonna rannaalad, Osmussaar ja nende vaheline meri. Lisaks on linnualasse
hõlmatud metsa- ja sookooslused koos laguunijärvedega. Nõva-Osmussaare linnuala moodustab ühtse ja
loogilise terviku Väinamere linnualaga (271 300 ha). Nõva-Osmussaare linnuala on rahvusvahelise tähtsusega
linnuala, mis on oluline rändepeatuspaik paljudele veelindudele. Nõva-Osmussaare linnuala asub arktiliste
veelindude ja kurvitsaliste Ida-Atlandi rändeteel. Kevadel ja sügisel rändab siit läbi 1,5-2 miljonit veelindu.
Hinnanguliselt moodustab see vähemalt 20% Läänemerel rändavatest vee- ja rannikulindudest (EELIS
21.12.2023).
Liigid, mille isendite elupaiku Nõva-Osmussaare linnualal kaitstakse, on nõmmekiur (Anthus campestris),
merivart (Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), mustlagle (Branta bernicla), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas
(Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula hyemalis), merikotkas (Haliaeetus albicilla), nõmmelõoke (Lullula arborea),
tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel
(Mergus serrator) ja hahk (Somateria mollissima).
Nõmmekiur (II kaitsekategooria) - pesitseb Nõva looduskaitsealal hajusalt kuivadel hõreda taimestiku ja
paljanduva liivaga nõmmedel, liivikutel, rannaluidetel. Liigi pesitsemist ei ole alal viimase kümnendi jooksul
registreeritud, keskkonnaregistris Nõva looduskaitsealale jäävaid nõmmekiuru leiukohti ei ole. Piirkonda on
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
25 / 45
hinnatud liigile väga sobilikuks (Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava). Liik ei asu kavandatava tegevuse
mõjupiirkonnas.
Laanepüü (III kaitsekategooria) - levinud Ida-Euroopa ja Aasia metsa- ja metsastepivööndis ning mägimetsades.
Eestis on laanepüü mandril ühtlaselt levinud lind. Nad eelistavad niiskeid aluspuisturikkaid kuuse-segametsi.
Kuuski eelistab ta suhteliselt sooja mikrokliima ja heade varjevõimaluste tõttu. Marjade valmimisel laanepüü
elupaik laieneb tunduvalt ja siis võib teda kohata väga erinevates metsatüüpides (bio.edu.ee). Liik ei asu
kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas.
Kassikakk (I kaitsekategooria) - peamiselt Eesti rannikualadel ja saartel levinud haudelind, kelle sigimisedukus
ja arvukus on viimase veerandsaja aasta jooksul vähenenud. Liik eelistab pesitseda vanades (enamasti 85–150-
aastased), hõreda või puuduva põõsarindega männikutes. Maaspesitsejana on kassikakk häirimise suhtes väga
tundlik, seda eelkõige munade ja väikeste poegade ajal (veebruarist mai lõpuni). Suurimad looduslikud
ohutegurid on väikekiskjad (Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava). Liik ei asu kavandatava tegevuse
mõjupiirkonnas.
Öösorr (III kaitsekategooria) - Eestis pesitseb ta hõredapoolsetes nõmme- ja rabamännikutes, mõnikord ka
männi-segametsade servaosades ja kuivadel puisniitudel. Rände ajal võib neid kohata aga väga erinevates
biotoopides, isegi linnaparkides. Liik ei asu kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas.
Must-toonekurg (I kaitsekategooria) - väheneva arvukusega linnuliik, kelle elupaigad on eelkõige vanad,
minimaalse häirimise ja soodsate toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid. Lisaks must-
toonekurele elab talle pesitsuspaigaks sobivates vanades metsades veel kuni 400 ohustatud liiki (Must-
toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava aastateks 2009–2013). Seega toimib must-toonekurg teiste
ohustatud liikide suhtes katusliigina. Liigi ohuteguriteks on pesitsusaegne häirimine, toitumisalade
degradeerumine ja pesade rüüste röövloomade poolt. Toitumispaikade arv ja kvaliteet on ellujäämise ja
sigivuse seisukohalt määrava tähtsusega. Must-toonekurg toitub Eestis mitmekesistes biotoopides – eelistatud
on varjulised vooluveekogud, ent toitutakse ka kalatiikidel, küntud põldudel, rabades ja roostikes.
Toitumisveekogu valikul on must-toonekure jaoks olulised eelkõige selle puhtus ja varjava taimestiku
olemasolu (Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava). Liik asub kavandatava tegevuse mõjualal.
Soo-loorkull (III kaitsekategooria) - Eestis suhteliselt haruldane ja ebaühtlaselt levinud haudelind (500-800
paari). Aga näiteks Lääne-Eesti soode ümbruse põldudel satub liik sagedasti linnuvaatlejate vaatevälja. Saabub
aprilli lõpus, lahkub septembri lõpus (Linnuvaatleja.ee). Liik ei asu kavandatava tegevuse mõjualal.
Merikotkas (I kaitsekategooria) - Eesti rannikualadel ja suurte siseveekogude ja jõgede lähedal levinud
haudelind, kelle arvukus on viimastel kümnenditel taastunud, kuid ajaloolist arvukuse taset ei ole seni
saavutatud (Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava). Liik ei asu kavandatava tegevuse mõjualal.
Nõmmelõoke (III kaitsekategooria) - Eestis üldlevinud, kuid väiksearvuline haudelind (10 000 – 20 000 paari),
kes elutseb peamiselt nõmmemetsades, loopealsetel ja raiesmikel. Võib sageli leida võsastuma hakanud
vanadest karjääridest. Kevadel saabub märtsis, sügisel lahkub oktoobris, üksikud talvitavad (Linnuvaatleja.ee).
Nõmmelõokese pesitsusalaks on Keibu lahe, Peraküla ja Rooslepa ranniku hõredad männikud (Nõva
looduskaitseala kaitsekorralduskava). Liik ei asu kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
26 / 45
Jääkoskel - tegutseb peamiselt avaveel, kuid pesitsema võib siirduda ka kaugemale. Pesa teeb jääkoskel
igasugustesse õõnsustesse, kõige sagedamini puuõõnsustesse, kuid ei põlga ära ka müüripragusid, põranda-
ja katusealuseid jne. Jääkoskel kasutab ka pesakaste. Väiksematel meresaartel võivad nad aga pesitseda ka
avapesas, roostikus, tihedas rohus või ka põõsaste all (bio.edu.ee). Liik ei asu kavandatava tegevuse
mõjupiirkonnas.
Hahk - jaheda kliima lind ja on levinud Põhja-Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis leiab hahka eelkõige Lääne-
Eesti saartel ja teda leidub ka Põhja-Eesti rannikualal. Sisemaale hahk ei tule. Hahk eelistab pesapaigaks neid
saari ja piirkondi, millede ümber on vähemalt 3-4 meetri sügavune vesi (Osmussaare maastikukaitseala
kaitsekorralduskava), seega on tema elupaik Osmussaare ümbruses. Liik ei asu kavandatava tegevuse
mõjupiirkonnas.
Rändlinnud aul, merivart (II kaitsekategooria), mustlagle, rohukoskel, sõtkas, tõmmuvaeras (III
kaitsekategooria), mustvaeras – üle Põõsaspea neeme ja Osmussaare kulgeb lindude Ida-Atlandi rändetee,
mistõttu Osmussaar on oluline peatumis- ja toitumispaik neile liikidele (Osmussaare maastikukaitseala
kaitsekorralduskava). Liigid on seotud Nõva-Osmussaare linnualal merealaga, mistõttu kavandatava tegevuse
mõjualal ei ole.
Projektiga kavandatud tegevuse mõju eelhinnatakse järgmises peatükis Nõva-Osmussaare linnuala kaitse-
eesmärgiks olevale must-toonekurele.
3.5.3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimisprojektis kavandatud tegevusega kaasnev võimalik
mõju on:
ehitusaegne häirimine - müra
Maaparandusehitiste rekonstrueerimine on ehitamine, seega kaasneb sellega paratamatult müra, mis
loodusmaastikus häirib kevad-suvisel perioodil lindude pesitsust ja ka imetajatel on siis väikeste poegade
kasvatamise periood.
elupaiga vähenemine (trassiraied)
Maaparandusehitise rekonstrueerimisel on trassiraied vajalikud, et veejuhtmetel plaanitud töid teha – setet
välja tõsta ja laiali planeerida ja teede ääres nähtavus tagada ning et teekraavid toimiksid. Projektlahenduse
kohaselt on Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala läbivalt kavandatud Veskijõe-Tõldsilla tee rekonstrueerimine,
kus Natura ala läbivas lõigus tee piirneb põhja poolt ca 66 meetrises lõigus ja lõuna poolt ca 190 meetrises
lõigus elupaigatüübiga vanad loodusmetsad.
Loodusdirektiivi elupaiga kvaliteedi langus kuivendava mõju tõttu
Kirjandusallikatele (A. Kull, 2016; J. Paal, E. Leibak, 2013) tuginedes soovitatakse lagesoode säilimise tagamiseks
jätta 400 meetri laiune puhvertsoon, kus kuivendavat mõju ei tekitata. Terviklike ja suhteliselt heas seisundis
sooalade puhul 200 meetrit ning pikalt kuivendusest mõjutatud, puurindega kaetud kõdusoometsaga soole
piisab 100 meetri laiusest puhvrist. Kuigi projektalal ei ole tegemist soomuldadega, tuleb võimalikku
kuivendusmõju hinnata.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
27 / 45
must-toonekure toitumisala kvaliteedi langus
Must-toonekurele on toitumispaikade arv ja kvaliteet ellujäämise ja sigivuse seisukohalt määrava tähtsusega.
Must-toonekurg toitub Eestis mitmekesistes biotoopides – eelistatud on varjulised vooluveekogud, ent
toitutakse ka kalatiikidel, küntud põldudel, rabades ja roostikes. Toitumisveekogu valikul on must-toonekure
jaoks olulised eelkõige selle puhtus ja varjava taimestiku olemasolu (Must-toonekure kaitse tegevuskava).
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimisprojekti kohaselt suunatakse maaparandusehitistelt
kogutav vesi Nõva jõkke, mis on must-toonekurele oluline toitumisveekogu.
tedre elupaiga kvaliteedi langus kuivendava mõju tõttu
Elupaikade kvaliteedi langust, hävimist ja fragmenteerumist peetakse peamiseks ohuteguriks kõigile
metsislaste sugukonda kuuluvatele liikidele kogu maailmas. Maaparandustööd tingivad soode ja soometsade
hävimise ning maaparandusega kaasneb elupaikade mosaiiksus ja servaalade vähenemine. Madal- ja
siirdesood on tedrele oluliseks elupaigaks, kus kasvavad liigile olulised toiduobjektid (kask, jõhvikas, villpea jt)
(Tedre kaitsekorralduskava).
kaljukotka toitumisala kvaliteedi langus
Kaljukotka põhitoidu moodustavad kanalised ja jänesed, mistõttu on oluline säilitada saakloomade arvukused.
Kaljukotkas on sooelustiku tippkiskja, kelle toidulaud sõltub otseselt soode ja sooservametsade
looduslikkusest. Rikutud loodusliku veerežiimiga sooalad puistuvad ning kaotavad pikas ajaskaalas oma
elurikkuse ja seeläbi kaob kaljukotkale vajalik toidubaas (Kaljukotka kaitse tegevuskava).
3.5.3.1. Mõju Natura 2000 võrgustiku Suursoo-Leidissoo ja Nõva-Osmussaare linnuala kaitse- eesmärkidele
Maaparandusehitiste rekonstrueerimine on ehitamine, seega kaasneb sellega paratamatult müra, mis
loodusmaastikus häirib kevad-suvisel perioodil lindude pesitsust ja ka imetajatel on siis väikeste poegade
kasvatamise periood. Ehitusaegset müra ei saa vältida, kuid projekt näeb ette, et trassiraieid ja ehitustöid kevad-
suvisel perioodil (01.02-31.07) ei tehta, mistõttu on välistatud liikide häirimine pesitsusperioodil. Seega on
projektlahendusest lähtuvalt välistatud müra mõju Suursoo-Leidissoo linnuala ja Nõva-Osmussaare linnuala
kaitse-eesmärgiks seatud linnuliikidele.
Must-toonekurg
Must-toonekure elupaigad asuvad Tallimetsa objektist 3,8 km lääne pool Nõva-Osmussaare linnualal (Pikane,
KLO9127164) ja 6,2 km edela pool Suursoo-Leidissoo linnualal (Kiritse, KLO9126181). Need pesad on ammu
asustamata ja praeguseks varisenud, aga ajalooliselt oli Nõva jõgi siinkandi must-toonekurgedele üheks kõige
olulisemaks toitumisalaks (eksperdi Renno Nellise vaatlused). Liik eelistab toituda kõvapõhjalistel (kivid, kruus,
liiv, paas), voolava veega ja madalaveelistel ojadel ning jõgedel – Nõva jõgi on suures osas liigile sobivaks
toitumisalaks. Must-toonekure arvukus on viimastel kümnenditel vähenenud 4% aastas, mis on ülikiire
arvukuse langus. Liigi arvukuse taastumise võimaldamiseks on vajalik kõikide pesitsuspaikade kaitse ja
toitumisalade seisundi parandamine, viimane on oluline ka kalastiku ja muu vee-elustiku jaoks (Nellis, R., 2023).
Must-toonekurele on suurimaks lokaalseks ohuteguriks metsakuivendus, mis degradeerib toitumisalasid.
Maaparandusobjekti rekonstrueerimise mõjud avalduvad must-toonekure toitumisaladele otseselt, kui
maaparandusest jõuab jõgedesse suur hulk hõljumit, mis halvendab vee läbipaistvust ning mõjutab kalastikku
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
28 / 45
ja muud elustikku jõgedes. Kraavide rekonstrueerimine mõjutab aastaid vee kvaliteeti, nt lähedalasuva
Vihterpalu jõe vesi on pärast piirnevate maaparandusobjektide rekonstrueerimist väga halva läbipaistvusega ja
suure hõljumi sisaldusega. Lisaks kandub kuivenduse ja lageraiete tõttu jõgedesse suur hulk toitaineid, eriti
fosforit ja lämmastikku, mis põhjustab veekogude ja Läänemere eutrofeerumist (Nellis, R., 2023).
Suure osa Tallimetsa maaparandusobjekti veest kogub ja juhib Nõva jõkke üks eesvool, mis asub objekti
põhjaservas. Seal asub enne Nõva jõkke suubumist olemasolev settetiik (projektiplaanil SB1), mis on
kraavilaiendina rajatud settetiik, aga see on väike ja vesi voolab sellest suurvee ajal kiiresti läbi. Seepärast on
Tallimetsa projektiga kavandatud 5 uue settebasseini rajamine ning säilib ka olemasolev settebassein SB1.
Projektala põhjaossa rajatakse SB4 ja SB5 kraavile 101 ning SB6 kraavile 104. SB4-SB6 settebasseinid rajatakse
selliselt, et kraavi sisse- ja väljavoolud paiknevad diagonaalselt settebasseini erinevates nurkades. Settebassein
SB3 on kavandatud Tusari-Takkavalla tee teekraavile 504, millest vesi jõuab Nõva jõkke. Settebassein SB1
sissevoolu juurde ühendatakse ka kraav 102, et kraavis olev vesi läbiks enne Nõva jõkke jõudmist settebasseini.
Settebasseinide rajamine kogub nende nõuetekohasel rajamisel ja hooldamisel olulise osa kraavide kaudu
edasikantavast settest enne selle jõudmist Nõva jõkke (Nellis, R., 2023). Koostatud projektlahenduses on
arvestatud sette püüdmise vajadusega enne selle jõudmist Nõva jõkke, mistõttu mõju Nõva jõe elustikule, sh
kalastikule ja seega must-toonekure toidubaasile ei kaasne. Ekspertarvamuses on käsitletud nelja uue
settebasseini rajamist, kuid projektlahendus näeb ette viis uut settebasseini. See aga ekspertarvamuse sisu ei
muuda.
Nõva jõe alamjooks kuni Veskijõe-Tõldsilla teeni on ühtlasi meriforelli (ja lõhe) kudejõgi (VEE1103700), mistõttu
on setetel ja toitainetel tugev negatiivne mõju nende liikide paljunemistingimustele ja ka muule kalastikule,
mis on ühtlasi põhiline toidubaas must-toonekurele jt kalatoidulistele liikidele.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektis on lisaks ette nähtud kraavilaiendite
rajamine, mis tagavad veevaesemal ajal vee-elustikule vajaliku veekoguse. Kraavilaiendite olemasolu aitab
veevaesemal ajal toitu leida vee-elustikust sõltuvatel liikidel, sh must-toonekurel. Kraavilaiendid rajatakse kraavi
pealtlaiusega 8 meetrit ja pikkusega 8 meetrit, on kraavi põhjast 0,3 m sügavamad ja nõlvusega 1:4.
Kokkuvõttes ei ole kavandataval tegevusel mõju Suursoo-Leidissoo ja Nõva-Osmussaare linnuala kaitse-
eesmärgiks nimetatud must-toonekurele.
Teder
Teder on Suursoo-Leidisoo linnuala kaitse-eesmärgiks. Tedre elupaik ulatub väljapoole linnuala ja kattub
väikeses osas projektala kaguosaga, kuid elupaiga osas hooldatakse vaid Veskijõe-Tõldsilla tee äärset kraavi
401.
Leidissoo looduskaitsealal loendati 2015. aastal kokku 181-188 tedrekukke ja koguarvukuseks hinnati 200-250
kukke. Seega on Tallimetsa objekti mõjualas 10-12% Leidissoo tedrepopulatsioonist (25 kukke). Suursoo-
Leidissoo linnualal on koos Läänemaa Suursoo maastikukaitsealaga kokku 600-700 tedrekukke – see on kõige
suurema tedre arvukusega linnuala Eestis (Nellis, R., 2016). Tedre jaoks on oluline elupaik Vaisi rabas, kus oli
2015. aastal kaks tedremängu kokku 16 kukega, need mängu keskmed asuvad Tallimetsa objektist mõlemad
1 km kaugusel. Lisaks on vahetult Leidissoo põhjaservas kaks tedremängu, kus oli 2015. a 9 kukke, need asuvad
Tallimetsa objektist vastavalt 1 ja 1,6 km kaugusel (Nellis, R., 2023).
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
29 / 45
Tedrele oleks olulise negatiivse mõjuga kraavide rekonstrueerimine Suursoo-Leidissoo hoiualal (Vaisi rabas)
või Leidissoo looduskaitsealal, sh kaitsealadega piirnevatel kraavidel, mis mõjutaks liigile esmatähtsate
elupaikade veerežiimi. Tedrele esmatähtsad elupaigad on rabad ja neid ümbritsevad raba-, siirdesoo-,
rabastuvad- jt (soo)männikud. Mainitud kaitsealadel ja nende lähiümbruses kraave ei rekonstrueerita, lähimad
kraavid asuvad Suursoo-Leidissoo hoiualast u 300 meetri kaugusel. Looduslike tingimuste tõttu seal
kuivendusmõju hoiualale ei ulatu, sest vahele jääb madalas reljeefilohus paiknev Nõva jõgi ja kraavide vesi
voolab sealt lääne suunas, jõest eemale. Need kraavid ei ole ka Nõva jõega ühendatud ja esitatud Tallimetsa
projektiplaani alusel ei ole plaanis neid ühendada. Vaisi rabas plaanitakse rekonstrueerida Veskijõe-Tõldsilla
tee, millele teekraave ega nõvasid ei plaanita projektiplaani alusel rajada, sest tee kulgeb kuival pinnasel, vanal
rannaluitel (Nellis, R., 2023).
Tallimetsa objektil on vähe tedrele olulisi metsaelupaikasid, sest seal domineerivad sooviku-segametsad. Siiski
on objekti idaservas sobivaid elupaikasid: sinika-, kanarbiku- ja karusambla-mustika männikuid, kvartalites
VP198 ja VP606. Seal asuvaid kraave nr 107, 108, 122 ja 123 ei plaanita koostatud projektiplaani alusel
uuendada ega rekonstrueerida, mis asuvad tedre jt alal esinevatele III kaitsekategooria liikide elupaigas (öösorr,
hoburästas) (Nellis, R., 2023).
Seega mõju Suursoo-Leidissoo linnuala kaitse-eesmärgiks olevale tedrele ei avaldu.
Kaljukotkas
Suursoo-Leidissoo linnualal on kaks kaljukotka elupaika, üks Leidissoos (KLO9127223) ja teine Suursoos
KLO9127224).
Kaljukotka Leidissoo elupaik asub Tallimetsa objektist 0,9 km lõuna pool. Kaljukotka elupaigaks on piiritletud
kogu Leidissoo, aga asustatud pesapaik asub Tallimetsa objektist 10,5 km kaugusel (vana, hetkel merikotka
poolt asustatud pesa 5,7 km kaugusel). Tallimetsa objekti rekonstrueerimisel ei avaldu otseseid negatiivseid
mõjusid liigile, sest kaljukotkale esmatähtsaid elupaikasid ei kuivendata (Vaisi raba ja Leidissoo põhjaserv).
Tallimetsa objekti mõjud võivad avalduda kaljukotkale siiski kaudselt, kus metsakuivendus mõjutab sealse
toidubaasi hulka. Kaljukotkale on üheks kõige olulisemaks saagiks kanalised, kellele on metsakuivendus, koos
raiete mõjuga oluliseks negatiivseks mõjuteguriks. Metsakanaliste – teder, metsis, laanepüü – arvukused on
viimastel kümnenditel oluliselt vähenenud. Kaljukotkas toitub kogu Leidissoo ulatuses, põhiliselt kuni 10 km
raadiuses pesast. Vastavalt eelpool kirjeldatud metsise ja tedre elupaiga levikule ja lähtudes asjaolust, et
metsise ja tedre elupaigas kraave 122, 123 ja 108 ei hooldata ega uuendata, ei kaasne kavandatud tegevusega
mõju kaljukotka toidubaasile (Nellis, R., 2023).
Kokkuvõtvalt ei ole näha mõju Suursoo-Leidissoo linnuala kaitse-eesmärgiks olevale kaljukotkale.
3.5.3.2. Mõju Natura 2000 võrgustiku Suursoo-Leidissoo loodusala kaitse-eesmärgile vanad loodusmetsad
Suursoo-Leidissoo loodusalal asuvad vanad loodusmetsad peamiselt väikeste laikudena soode servades, kokku
on loodusalal seda elupaigatüüpi 464 ha. Negatiivseteks mõjuteguriteks on kuivenduse mõju soometsadele –
Läänemaa Suursoos ja Leidissoos mõjutavad soodes ja nende servades asuvad kraavid negatiivselt metsade
veerežiimi (Suursoo-Leidissoo linnu ja loodusala kaitsekorralduskava).
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
30 / 45
Läänemaa Suursoos rikutud veerežiimi taastamiseks on 2016-2021 aastatel LIFE Peat Restore projekti
rahastusel tehtud töid ca 3300 ha suurusel alal soo taastamiseks. Kõik paisud ja tammid rajati kohapealt võetud
turbast, puitu ega tehismaterjale ei kasutatud, et hilisem hooldamise vajadus oleks minimaalne.
Taastamistöödega loodi eeldused soole omase veerežiimi taastumiseks, mille järel saab taastuda ka alale
omane taimestik ja muu elustik.
Kirjandusallikatele (A. Kull, 2016; J. Paal, E. Leibak, 2013) tuginedes soovitatakse lagesoode säilimise tagamiseks
jätta 400 meetri laiune puhvertsoon, kus kuivendavat mõju ei tekitata. Terviklike ja suhteliselt heas seisundis
sooalade puhul 200 meetrit ning pikalt kuivendusest mõjutatud, puurindega kaetud kõdusoometsaga soole
piisab 100 meetri laiusest puhvrist. Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimisprojektis on
lagesoode säilimiseks soovitatud 400 meetri laiune puhver tagatud, st nii soode inventuuri kui ka
loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventuuri andmetele tuginedes jääb lähim settest puhastatav kraav (Veskijõe-
Tõldsilla teekraav 401) vähemalt 450 meetri kaugusele rabast. Elupaigatüüpi vanad loodusmetsad läbiva
Veskijõe-Tõldsilla tee rekonstrueerimisel loodusala läbivalt uuendatakse vaid tee kruuskatet, teetrassi ei
laiendata, kurve ei õgvendata ning tee äärde kraave ei kaevata. Seega on projektlahendusest lähtuvalt mõju
välistatud Suursoo-Leidissoo loodusala elupaigatüüpidele.
Maaparandusehitise rekonstrueerimisel on trassiraied vajalikud, et veejuhtmetel plaanitud töid teha – setet
välja tõsta ja laiali planeerida ja teede ääres nähtavus tagada ning et teekraavid toimiksid. Projektlahenduse
kohaselt on Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala läbivalt kavandatud Veskijõe-Tõldsilla tee rekonstrueerimine,
kus Natura ala läbivas lõigus tee piirneb põhja poolt ca 66 meetrises lõigus ja lõuna poolt ca 190 meetrises
lõigus elupaigatüübiga vanad loodusmetsad. Projekti kohaselt tee ääres trassiraiet ei kavandata ja selleks
puudub vajadus, sest tee asub liivaluite peal ja tee olemasolev laius on piisav. Seega elupaigatüüpide pindalalist
kadu Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimisprojekti elluviimisega ei kaasne. Samuti ei
põhjusta projekt elupaigatüüpide killustatust, sest tööde ala ei ulatu väljapoole olemasolevat taristut. Seega on
projektlahendusest lähtuvalt mõju välistatud Suursoo-Leidissoo loodusala elupaigatüüpidele, sh
elupaigatüübile vanad loodusmetsad.
3.5.4. Natura eelhindamise kokkuvõte
Projektala paiknemisest Suursoo-Leidissoo linnuala läheduses võib kavandatava tegevusega kaasneda mõju
linnuala kaitse-eesmärgiks nimetatud must-toonekurele, kaljukotkale ja tedrele. Ning Nõva-Osmussaare
linnuala eesmärkidest võib mõjutatud saada must-toonekurg. Must-toonekurge mõjutab maaparandus
eelkõige toitumisalade kvaliteedi languse läbi, kui maaparandusehitistelt suunatakse setterohket vett
looduslikesse jõgedesse ja ojadesse. Projektalalt suunatakse vesi Nõva jõkke, mis on piirkonnas oluline must-
toonekure toitumisala, sest on looduslikus seisus ja kõva põhjaga. Projektlahenduses on ette nähtud viie uue
settebasseini rajamine ja ühe olemasoleva settebasseini alles jätmine, et objektilt kogutav vesi läbiks enne Nõva
jõkke jõudmist settebasseinid. Nõuetekohaselt rajatud ja hooldatud settebasseinid takistavad sette jõudmist
Nõva jõkke ja seega ei ole näha mõju avaldumist must-toonekurele.
Tedre elupaigaks on projektala läheduses olev Vaisi raba ja Leidissoo põhjaosa. Natura eelhindamisse kaasatud
eksperdi hinnangul projektalal tedre jaoks olulist elupaika ei ole. Tedre elupaik väljaspool linnuala kattub
väikeses osas projektala kaguosaga, kuid elupaiga osas hooldatakse vaid Veskijõe-Tõldsilla tee äärset kraavi
401. Kuna projektlahendust on muudetud selliselt, et projektala on ida suunas vähendatud ja loobutud seal
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
31 / 45
kraavide 107 ja 108 puhastamisest, ei avaldata kavandatava tegevusega mõju tedre jaoks sobivatele metsadele.
Lisaks ei mõjutata Vaisi raba ega Suursoo veerežiimi, mistõttu mõju tedre elupaigale ei kaasne.
Maaparanduse mõju kaljukotkale võib avalduda toidubaasi vähenemise läbi, sest kaljukotkas toitub rabades ja
raba servametsades kanalistest ja jänestest. Kaljukotka toidubaasist võib arvestatava osa moodustada ka
metsis, tema ei ole Suursoo-Leidissoo linnuala kaitse-eesmärgiks nimetatud ning mõju talle hinnatakse liikide
peatükis 3.6.4. Arvestades eelpool toodud mõju puudumist tedre elupaigale, ei kaasne kavandatava tegevusega
mõju kaljukotka toidubaasile.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektala paiknemine Suursoo-Leidissoo
loodusala läheduses ja rekonstrueeritava tee paiknemine loodusalal ei kahjusta Suursoo-Leidissoo loodusala
kaitse-eesmärke, sest tee rekonstrueerimisel veerežiimi ei muudeta, tee trassi ei laiendata ega õgvendata. Tee
jääb elupaigatüüpi läbides sama laiaks, lisatakse vaid kruuskate. Teega külgnevate rabamassiivide veerežiimi
mõjutamine on välistatud seetõttu, et olemasolev tee paikneb rabamassiive eraldaval kõrgemal liivaluitel, tee
on kuiv ja kraavide rajamise vajadus puudud.
Natura eelhindamine tuvastas, et mõju Natura 2000 võrgustiku aladele on välistatud ja asjakohane hindamine
ei ole vajalik.
3.6. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE
3.6.1. Hoiuala
Projektala, kus on kavandatud kraavide hooldamine ja uuendamine, ei piirne otseselt ühegi kaitseala, hoiuala
ega püsielupaigaga, kuid projektis on kavandatud Veskijõe-Tõldsilla tee rekonstrueerimine, mis läbib Suursoo-
Leidissoo hoiuala (KLO2000154, Vabariigi Valitsuse 28.02.2006 määrus nr 59 „Hoiualade kaitse alla võtmine
Lääne maakonnas“) (joonis 8). Tee asub hoiuala läbivalt kõrgemal liivapinnasel ja seega kraave tee ääres ei ole
ja nende rajamise vajadus ka puudub.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
32 / 45
Joonis 8. Projektala lähipiirkonnas paiknevad kaitsealad ja hoiualad (EELIS 18.12.2023).
Suursoo-Leidissoo hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide
– rabade (7110*), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja
rabametsade (91D0*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide kaitse. Liigid, kelle elupaika
kaitstakse, on: saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), must-
toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), väikepistrik (Falco columbarius), sookurg (Grus grus),
punaselg-õgija (Lanius collurio), väikekoovitaja (Numenius phaeopus).
Hoiuala on moodustatud Lääne-Eestile tüüpilise ja inimtegevusest oluliselt mõjutamata soostiku ning
haruldaste liikide kaitseks. Hoiualal asuvad Vaisi raba ja Hatu-Kuijõe väiksed sood (Suursoo-Leidissoo linnu- ja
loodusala kaitsekorralduskava).
Suursoo-Leidissoo hoiuala asub Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektiga
kavandatu mõjualal. Kuigi maaparandusehitiste kraavide hooldamine ja uuendamine Suursoo-Leidissoo
hoiuala kaitse-eesmärke ei mõjuta, sest kuivendav mõju hoiualale ei ulatu nii vahemaa kui ka hoiuala ja objekti
vahel paikneva Nõva jõe tõttu, läbib rekonstrueeritav tee hoiuala. Tee asub hoiualal pikettide 3-20 vahel, kus
on kavandatud uue kruuskatendi rajamine. Hoiualal on kavandatud olemasolevate mahasõitude
rekonstrueerimine pikett 3 lähedal hoiuala piiril, pikett 5 ja 6 vahel, pikett 6 juures, pikett 7 ja 8 vahel, pikett 8
ja 9 vahel mõlemas suunas, pikett 14 juures mõlemas suunas ja pikett 20 juures. Projekti kohaselt teetrassi ei
laiendata, st raiet kavandatud ei ole.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
33 / 45
Rekonstrueeritava teega piirnevalt on inventeeritud vanade loodusmetsade (9010*) elupaigatüüp
(inventeeritud 2019. a Renno Nellise poolt) (joonis 9).
Joonis 9. Hoiualal inventeeritud elupaigatüübid rekonstrueeritava tee lähipiirkonnas (EELIS, 18.12.2023).
Vanad loodusmetsad 9010* on väga laia mahuga elupaigatüüp, mida mujal Euroopas on hakatud nimetama
läänetaigaks. See hõlmab eeskätt puutumatuid või vähese inimmõjuga vanu metsi, aga ka looduslikult
uuenenud hiljutisi põlendikke katvaid nooremaid puistuid. Vanades loodusmetsades leiavad elupaiga paljud
ohustatud liigid, eriti samblad, samblikud, seened ja selgrootud loomad. Eestis kuuluvad siia nii okas- ja
segametsad kui ka suurem osa lehtmetsi: loo-, nõmme-, palu-, laane- ja rabastunud metsad, mille puurindes
valitsevad mänd, kuusk, kask või haab. Vanadele loodusmetsadele avaldab mõju inimtegevus, nii raied kui
kuivendamine.
Projektlahenduse kohaselt ei ole elupaigatüübil tegevusi planeeritud, st tegevus ei välju olemasolevast
kruusateest väljapoole. Seega kavandatud tegevusega ei kaasne mõju vanade loodusmetsade elupaigatüübile,
sest hoiuala läbivalt teetrassi ei laiendata, teele lisatakse vaid uus kruusakate.
Hoiuala kaitse-eesmärgis nimetatud teised elupaigatüübid paiknevad rekonstrueeritavast teest eemal ja
kavandatud tegevusest mõjutatud ei ole. Lisaks ei mõjuta Tallimetsa maaparandusehitistel kraavide
hooldamine ja uuendamine hoiuala kaitse-eesmärke, sest hoiuala asub piisavalt kaugel ja projektala eraldab
hoiualast Nõva jõgi.
Hoiuala kaitse-eesmärgis nimetatud liikidest jäävad mõjualale järgmiste liikide leiukohad.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
34 / 45
Kaljukotkas (I kaitsekategooria) - liigi leiukohta ei ole Suursoo-Leidissoo hoiualal kaardistatud, kuid liigi
toitumisala tõenäoliselt hõlmab ka Vaisi raba.
Kaljukotka elupaigaks kaardistatakse sooala koos soo servametsadega, mis on ka kaljukotka toitumisala.
Tallimetsa projektalast jääb kaljukotka elupaik 0,9 km kaugusele lõuna suunda, seega hoiuala kaitse-eesmärki
otseselt ei kahjustata. Kaudne mõju, mis võib avalduda toitumisala kahjustamisena ala kuivendamise läbi
hoiuala kaitse-eesmärke samuti ei mõjuta, sest kuivendav mõju hoiualani ei ulatu. Lisaks ei ole kaljukotka
toidubaasiks olevad metsis ega teder Suursoo-Leidissoo hoiuala (Läänemaa osas) kaitse-eesmärgiks.
Must-toonekurg (I kaitsekategooria) – liigi leiukohta ei ole Suursoo-Leidissoo hoiualal kaardistatud. Tema
elupaigad jäävad Tallimetsa projektalast 3,8 km lääne suunas ja 6,2 km edela suunas. Kuid ka need pesapaigad
on pikalt asustamata olnud. Must-toonekurele on sobivaks toitumisveekoguks Nõva jõgi, mis ei asu hoiuala
koosseisus. Arvestades, et projektis on ette nähtud settebasseinid objektilt kogutavast veest sette
eemaldamiseks enne selle jõudmist Nõva jõkke, ei ole näha Nõva jõe seisundi halvenemist kavandatud
tegevuse elluviimisel ja seega ei avaldu mõju must-toonekure seisundile ja hoiuala kaitse-eesmärgile. Lisaks
kasutatakse ehitamise ajal eesvoolukraavil nr 200 filtratsioonitõket.
Mõju kaljukotkale ja must-toonekurele on täpsemalt hinnatud ptk 3.5 Natura eelhindamine ja seda siin ei
korrata.
3.6.2. Kaitsealad
Tallimetsa projektala läheduses asuvad Leidissoo looduskaitseala, Nõva looduskaitseala ja Läänemaa Suursoo
maastikukaitseala (vt joonis 8).
Nõva looduskaitseala (KLO1000660) kaitse-eesmärk on sätestatud Vabariigi Valitsuse 26.10.2017 määruses nr
152 „Nõva looduskaitseala kaitse-eeskiri“.
Nõva looduskaitseala lähim lahustükk asub Tallimetsa projektalast ca 2,3 km kaugusel, seega ei ole ohtu Nõva
looduskaitseala kaitstavate elupaigatüüpide mõjutamiseks. Muuhulgas eesmärgiks oleva jõgede ja ojade
(3260) elupaigatüübini (Nõva jõgi) on ca 5,4 km, kuhu mõju avaldumine on välistatud, sest projektis on ette
nähtud meetmed sette püüdmiseks, et vältida lõheliste veekogu seisundi halvendamist.
Nõva looduskaitsealal kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest võib kavandatav tegevus mõju avaldada kaudselt
must-toonekurele, sest tema toitumisala on Nõva jõel, kuhu suubub maaparandusehitistelt kogutav vesi. Mõju
võib avalduda toitumisala seisundi halvendamises, kui maaparandusehitistelt juhitakse sette- ja toitainerikast
vett jõkke, mis halvendab vee läbipaistvust ja matab kalastikule olulised kudealad.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektis on ette nähtud viie uue ja ühe
olemasoleva settebasseiniga setete püüdmine enne nende jõudmist Nõva jõkke. Lisaks kasutatakse
eesvoolukraavil 200 filtratsioonitõket. Seega mõju avaldumine must-toonekure toitumisalale on välistatud.
Kokkuvõttes puudub kavandataval tegevusel mõju Nõva looduskaitseala kaitse-eesmärkidele.
Leidissoo looduskaitseala (KLO1000263) kaitse-eesmärk on sätestatud Vabariigi Valitsuse 01.12.2005 määruses
nr 288 „Leidissoo looduskaitseala kaitse-eeskiri“. Kaitseala on moodustatud Lääne-Eestile tüüpilise ja
inimtegevusest oluliselt mõjutamata soostiku ning haruldaste liikide kaitseks. Kaitsealal on kolm sood –
Leidissoo, Sendrisoo ja Musaraba, kus esineb kõiki sootüüpe; rohkem on madalsoid, vähem siirdesoid ja
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
35 / 45
rabasid. Leidissoo lõunaosas asub haruldane lubjarikas madalsoo, kus on palju nõrglubja-allikaid. Kaitseala
elustik on liigirikas ja seal esinevad mitmed haruldased linnu- ja taimeliigid (Suursoo-Leidissoo linnu- ja
loodusala kaitsekorralduskava).
Projektala asub Leidissoo looduskaitsealast rohkem kui 700 meetri kaugusel põhja suunas. Vahemaa tõttu
Leidissoo looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe kavandatav tegevus ei mõjuta, kuid kaitse-
eesmärgiks olevate linnuliikide osas võib mõjualal olla kaljukotkas, metsis ja teder.
Kaljukotka elupaigaks on kogu Leidissoo looduskaitseala. Suure osa kaljukotka toidubaasist moodustavad
kanalised, ehk Leidissoo looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevad metsis ja teder.
Tööde alale lähimad tedre elupaigad on Leidissoo looduskaitseala põhjaosas, jäädes Tallimetsa objektist 1 ja
1,6 km kaugusele. Tedrele oleks olulise negatiivse mõjuga kraavide rekonstrueerimine Leidissoo
looduskaitsealal või kaitsealaga piirnevatel kraavidel (Nellis, R., 2023), kuid projektala ei ulatu kaitsealale nii
lähedale ja Leidissood mõjutavaid tegevusi ei ole kavandatud. Seega mõju tedre elupaigale ei avaldu.
Tööde alale lähim metsise elupaik Leidisoo looduskaitsealal asub kaitseala põhjaosas (Höbringi (Tammetõru)
KLO9102753), jäädes Tallimetsa objektist ca 0,9 km kaugusele.
Metsis on parasvöötme metsade suurim kanaline, kes asustab spetsiifilisi elupaiku ja vajab suurt kodupiirkonda.
Metsis on tundlik nii puistu kui ka maastiku tasandil toimuvatele muutustele ja teda nimetatakse katusliigiks.
Katusliigi jaoks tingimusi säilitades või luues kaitstakse ühtlasi paljusid teisi liike, kes jagavad sama elupaika.
Seega metsise elupaik kattub teiste metsakanaliste elupaiganõudlusega, nt teder ja laanepüü. Metsised
eelistavad elupaigana vanu männikuid, sest neis on hea nähtavus ja piisavalt ruumi ohu korral lendu
tõusmiseks, samuti vanu puid, mille tugevatel okstel ohutult ööbida ja toituda, ning rikkalikult toitu -
männiokkaid ja mustikataimi (Peensoo, B., 2015).
Mustikas on tüüpiline happelise metsahuumuse taim, kes eelistab niiskeid, mõõdukalt varjukaid kasvukohti.
Optimaalsed on tugevasti leetunud ja rabastumistendentsiga mullad, milles pinnasevesi on halva liikuvusega
ja suhteliselt maapinnalähedane (Metsise kaitse tegevuskava). Seega metsade kuivendamine vähendab
mustikate osakaalu puhmarindes ja seetõttu väheneb metsiste elupaiga kvaliteet. Lisaks soodustab
kuivendamine puistu järelkasvu, mistõttu alusmets saab kasvamiseks hoogu juurde ja muutub tihedamaks, mis
metsistele ja teistele metsakanalistele ei sobi.
Eestis on 20. sajandil toimunud metsise arvukuse languse üheks põhjuseks laiahaardeline metsakuivendus,
mille käigus rajati soomaastikesse suured kraavivõrgustikud. Kraavide rajamise eesmärgiks oli metsadest vesi
välja juhtida, et metsade tootlikkus puude kasvukiiruse suurendamise kaudu tõuseks. Metsakuivendus muutis
metsiste elupaikasid põhjalikult – hõredatest soomännikutest said kuivenduse mõjul tihedad, peamiselt
lehtpuudest koosneva alusmetsaga kooslused. Kuivenduse tagajärjel vähenes ka metsise peamise toidutaime
mustika katvus ning tihedas alusmetsas piisav ruum lendamiseks. Eestis on metsise elupaikadest vähenenud
kõige enam siirdesoometsade pindala. Eriti tugeva kuivendusmõjuga paikades on alusmets tihenenud
sedavõrd, et pulmamängudeks jagub ruumi vaid kraavisihtidel. Kuigi tänaseks on uute kuivendussüsteemide
rajamine lõppenud, toimub järkjärguline elupaikade teisenemine edasi. Seejuures on kukkede arvukus
kahanenud just nendes mängudes, kus kuivenduse kestev mõju on rikkunud veerežiimi või muutnud elupaiga
metsisele sobimatuks (Pass, E., 2018).
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
36 / 45
Peamisteks metsist ohustavateks teguriteks on elupaikade kadumine ja killustumine. Samas kasutavad
metsised erinevatel eluperioodidel erinevaid elupaiku ja läbivad arvestatavaid vahemaid. Metsise liikumise
aktiivsust ja ulatust mänguala suhtes uuritud magistritöös (Keert, K., 2020) jõuti järeldusele, et metsisekanade
funktsionaalsed territooriumid asusid metsisemängudest enamasti ligikaudu 1,5-3 km kaugusel: mängualadest
u 1,5 km kaugusel asusid pesitsemise eelne eluala ja munemisaegne eluala; umbes 2-3 km kaugusel
metsisemängudest asusid haudumisaegne eluala, pesakonna eluala ja poegadeta kana suvine eluala; talvine
eluala oli keskmiselt u 7 km kaugusel, kuid see võis asuda ka lausa üle 10 km kaugusel. Seega metsisele oluline
elupaik ei piirdu ainult mängualaga, vaid on kilomeetrid ümber mänguala. Metsise kaitse tegevuskavas on
nimetatud suure tähtsusega mõjutegurina kuivenduse mõjul toimuva elupaiga kvaliteedi langust. Metsade
kuivendamine vähendab toidu kättesaadavust tibudele, kui nad toituvad putukatest, aga ka siis, kui toituvad
taimedest, sest tihedamas metsas on alustaimestik hõredam. Veerežiimi taastamine kraavide sulgemisega või
nende settest puhastamata jätmine on vajalik tegevus elupaiga seisundi taastamiseks või säilitamiseks. Lisaks
on oluline tagada metsise elupaikade vahel sidusus.
Eesti Ornitoloogiaühingu poolt 2021. a koostatud metsise elupaikade ekspertiisi järgi jääb metsise
mänguasurkonna jaoks kõige tähtsam ja aktiivseimalt kasutatav elupaik mängukeskmest reeglina 1 km
raadiusesse ja aastaringselt vajalik elupaik ulatub mängukeskmest 3 km raadiusesse. Sama töö raames on
esitatud ka metsise elupaikade 75% prognoosmudel, mille alusel jääb projektala metsisele oluliste ja
kompaktsete elupaikade servaalale (joonis 10), mistõttu olulist mõju metsise elupaiga sidususele ei kaasne.
Joonis 10. Metsisele olulised elupaigad projektala piirkonnas (Eesti Ornitoloogiaühing 2021).
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
37 / 45
Höbringi (Tammetõru) metsisemängus loeti 2018. ja 2019. aastal kolm kukke, mis on Eestis arvestatava
suurusega mäng ja Loode-Eesti osapopulatsioonis suur mäng. Liigile esmatähtsad elupaigad, eriti siirdesoo-
männikud, aga ka teised soo- ja palumännikud, asuvad põhiliselt Leidissoo looduskaitsealal, aga ulatuvad kuni
Saunamäe teeni. Tallimetsa objektil on liigile sobivaid metsi kvartalites VP198 ja VP606, mis on ühtlasi tedrele
olulised elupaigad ja kus kuivenduskraavide hooldamist ega uuendamist kavandatud ei ole (Nellis, R., 2023).
Seega kavandatav tegevus mõju metsise elupaigale ei avalda. Seeläbi ei ole ka kavandatavast tegevusest mõju
kaljukotkale, sest tema saakloomade arvukus Tallimetsa maaparandusehitiste rekonstrueerimisest ei vähene.
Kokkuvõttes puudub kavandataval tegevusel mõju Leidissoo looduskaitseala kaitse-eesmärkidele.
Läänemaa Suursoo maastikukaitseala (KLO1000124) kaitse-eesmärk on sätestatud Vabariigi Valitsuse
21.07.2005 määrusega nr 198 „Läänemaa Suursoo maastikukaitseala kaitse-eeskiri“. Kaitseala on moodustatud
Lääne-Eestile tüüpilise ja inimtegevusest oluliselt mõjutamata soostiku ning haruldaste liikide kaitseks.
Kaitsealal on palju soid – Suursoo, Veskiraba, Tänavjärve raba, Järveraba, Kõrgeraba, Soo-otsa soo ja Linnuraba,
kus esineb kõiki sootüüpe; rohkem esineb siirdesoid ja rabasid, vähemal määral madalsoid. Kaitsealal on kolm
järve – Veskijärv, Tänavjärv ja Hindaste järv, millest Hindaste järv on taimestikurikas, teised järved on
taimestikuvaesed. Kaitseala läbivad Vihterpalu ja Piirsalu jõgi, viimasel on mitmed kalarikkad harujõed
(Kõrtsioja, Kaldamäe oja ja Pennu oja) (Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala kaitsekorralduskava).
Tallimetsa projektalast jääb Läänemaa Suursoo maastikukaitseala 2,3 km kaugusele ida suunda. Arvestades
rekonstrueeritava Veskijõe-Tõldsilla tee paiknemist, jääb rekonstrueeritav tee kaitsealast ca 220 m kaugusele,
kus rekonstrueeritakse metsatee ristumine 16150 Vaisi-Kuijõe teega.
Arvestades Läänemaa Suursoo maastikukaitseala paiknemist projektala suhtes, ei ole kavandatavast tegevusest
mõju avaldumine ala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele tõenäoline.
Projekteeritavad kaitstavad loodusobjektid
Projektala piirkonnas EELIS andmetel (18.12.2023) projekteeritavad kaitstavad loodusobjektid puuduvad.
3.6.3. Püsielupaigad
Projektalal ega selle vahetus läheduses püsielupaiku ei asu. Kuid arvestades must-toonekure
elupaiganõudlusega, võib ka kaugemal kavandatav tegevus ikkagi mõju avaldada näiteks toitumisala seisundi
halvendamise läbi. Seetõttu on oluline välja tuua Kiritse-1 must-toonekure püsielupaik (KLO3000496), mis asub
projektalast 6,2 km edela suunas. Püsielupaika kaitstakse liigi elupaiga säilitamise eesmärgil, et sihtliigil oleks
võimalik tulevikus elupaika taas asustada, sest viimane vaatlus Kiritse-1 püsielupaigas asustatud territooriumi
kohta on aastast 2002.
Projektala vahetus läheduses paiknev Nõva jõgi on must-toonekurele piirkonna üheks kõige olulisemaks
toitumisalaks, sest liik eelistab toituda kõvapõhjalistel (kivid, kruus, liiv, paas), voolava veega ja madalaveelistel
ojadel ning jõgedel (Nellis, R. 2023).
Maaparandusobjekti rekonstrueerimise mõjud avalduvad must-toonekure toitumisaladele otseselt, kui
maaparandusest jõuab jõgedesse suur hulk hõljumit, mis halvendab vee läbipaistvust ning mõjutab kalastikku
ja muud elustikku jõgedes. Kraavide rekonstrueerimine mõjutab aastaid vee kvaliteeti, nt lähedalasuva
Vihterpalu jõe vesi on pärast piirnevate maaparandusobjektide rekonstrueerimist väga halva läbipaistvusega ja
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
38 / 45
suure hõljumi sisaldusega. Lisaks kanduvad kuivenduse ja lageraiete tõttu jõgedesse suur hulk toitaineid, eriti
fosforit ja lämmastikku, mis põhjustab veekogude ja Läänemere eutrofeerumist (Nellis, R., 2023).
Suure osa Tallimetsa maaparandusobjekti veest kogub ja juhib Nõva jõkke üks eesvool, mis asub objekti
põhjaservas. Seal asub enne Nõva jõkke suubumist olemasolev settetiik (projektiplaanil SB1), mis on
kraavilaiendina rajatud settetiik, aga see on väike ja vesi voolab sellest suurvee ajal kiiresti läbi. Seepärast on
Tallimetsa projektiga kavandatud 5 uue settebasseini rajamine ning säilib ka olemasolev settebassein SB1.
Projektala põhjaossa rajatakse SB4 ja SB5 kraavile 101 ning SB6 kraavile 104. SB4-SB6 settebasseinid rajatakse
selliselt, et kraavi sisse ja väljavoolud paiknevad diagonaalselt settebasseini erinevates nurkades. Settebassein
SB3 on kavandatud Tusari-Takkavalla tee teekraavile 504, millest vesi jõuab Nõva jõkke. Settebassein SB1
sissevoolu juurde ühendatakse ka kraav 102, et kraavis olev vesi läbiks enne Nõva jõkke jõudmist settebasseini.
Nelja uue settebasseini rajamine enne vee Nõva jõkke jõudmist kogub nende nõuetekohasel rajamisel ja
hooldamisel olulise osa kraavide kaudu edasikantavast settest, mis saab kinni püütud enne selle jõudmist Nõva
jõkke. Lisaks on eesvoolukraavile 200 kavandatud filtratsioonitõkke paigaldamine, mis samuti vähendab tööde
aegse sette jõudmist Nõva jõkke (Nellis, R., 2023). Kuigi ekspertarvamuses on käsitletud nelja uue settebasseini
rajamist, on projektlahenduse kohaselt kavandatud siiski viis uut settebasseini, mis aga ekspertarvamuse sisu
ei muuda, sest mõjud pigem vähenevad.
Seega Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektis on arvestatud sette püüdmise
vajadusega, et vältida Nõva jõe settekoormuse kasvu.
Teiste liikide püsielupaigad asuvad projektalast sellises kauguses, et nad ei asu kavandatava tegevuse mõjualal.
3.6.4. Liikide leiukohad
Looduskaitseseaduse § 48 kohaselt kaitstakse liikide leiukohti vastavalt kaitsekategooriale teatud protsendi
ulatuses registreeritud leiukohtadest kaitsealade, hoiualade või püsielupaikadena. Ülejäänud II ja III
kaitsekategooria liikide leiukohtades rakendub isendi kaitse.
Projektala lähipiirkonnas ei ole I ja II kaitsekategooria loomaliikide leiukohti, kelle osas ei ole mõju hinnatud
Natura eelhindamises ptk 3.5 või kaitsealade ptk 3.6.1 ja hoiualade ptk 3.6.2. osas, mistõttu neid siin ei korrata.
I kaitsekategooria taimeliikidest on rekonstrueeritava Veskijõe-Tõldsilla tee ääres Vaisi rabas nõmmloa (Juncus squarrosus) kasvukoht (KLO9317258). Viimane vaatlus on aastast 2022, mil loeti 197 taime. Projekti kohaselt ei
ole tee rekonstrueerimisel kavandatud teetrassi laiendamist ega kraavide kaevamist (ega puhastamist), mistõttu
mõju kaitstava liigi leiukohale on välistatud.
III kaitsekategooria loomaliikidest on alal punktobjektina teder ning pindalaliselt märgitud hoburästa (Turdus viscivorus), öösorri (Caprimulgus europaeus) ja tedre (Lyrurus tetrix) elupaik (joonis 11). Linnuliikide
pesitsusaegse häirimise vältimiseks on projektis töödele seatud ajaline piirang, seega töid ei teostata 1.02 kuni
31.07 ja ei ole ohtu lindude häirimiseks nende peamisel pesitsusperioodil.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
39 / 45
Joonis 11. III kaitsekategooria loomaliikide leiukohad projektala piirkonnas (EELIS, 18.12.2023).
III kaitsekategooria taimeliikidest on projektala piirkonnas kaardistatud hariliku porsa (Myrica gale) kasvukoht.
Teiste liikide leiukohad paiknevad tööalast eemal ja mõju neile on välistatud (joonis 12).
Hariliku porsa kasvukoht on rekonstrueeritava Veskijõe-Tõldsilla tee ääres. Arvestades, et projektlahenduse
kohaselt tee äärde kraave ei rajata ja teetrassi ei laiendata, ei ole ohtu hariliku porsa kasvukoha kahjustamiseks.
Tee asub liivaluite peal, mistõttu ala veerežiimi teele uue kruuskatte paigaldamine ei mõjuta.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
40 / 45
Joonis 12. III kaitsekategooria taimeliikide leiukohad projektala piirkonnas (EELIS, 18.12.2023).
Kokkuvõttes Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektiga ei mõjutata kaitstavate
liikide leiukohti.
3.6.5. Muud loodusväärtused
Vääriselupaigad (VEP)
Üldpõhimõte on, VEP-de piires ja lähemal kui 50 m uusi kuivenduskraave ei rajata ja olemasolevaid ei
rekonstrueerita (v.a eesvoolud), trassiraiega VEP-i ei kahjustata.
Projektalal ühtegi VEP-i ei paikne, kuid rekonstrueeritava Veskijõe-Tõldsilla teega piirneb VEP nr 206276. Tee
ääres VEP-i poolsel küljel on Peraküla peakraav, mis on projekti kohaselt kavandatud puhastada hooldustööde
mahus. Kraav täidab teekraavi eesmärki ja selle hooldamine on vajalik. Kavandatav tegevus VEP-i seisundit ei
kahjusta, sest raiet ei ole kavandatud.
Kokkuvõttes on projektlahenduses vääriselupaikade kaitsenõuetega arvestatud ning kavandatav tegevus
vääriselupaikade seisundit ei halvenda.
Loodusdirektiivi elupaigatüübid väljaspool kaitseala
Projektalal ei asu Loodusdirektiivi elupaigatüüpe, mis on inventeeritud väljaspool kaitstavaid loodusobjekte.
Selliseid elupaigatüüpe on inventeeritud projektala vahetus läheduses, paiknedes projektala piiri ja Suursoo-
Leidissoo hoiuala vahel ja Nõva jõe ääres. Kraavidest sette eemaldamine uuendustööde ja hooldustööde mahus
väljaspool kaitstavaid loodusobjekte asuvaid Loodusdirektiivi elupaigatüüpe ei mõjuta, sest need asuvad
piisavalt kaugel, kuna objekti piirikraave settest ei puhastata. Lähimad elupaigatüübid asuvad rekonstrueeritava
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
41 / 45
Veskijõe-Tõldsilla teega piirnevalt, kus on inventeeritud Nõva jõel jõgede ja ojade (3260) elupaigatüüp ning
laialehised lammimetsad (91F0). Elupaigatüübiga piirnevalt ei ole kavandatud muid töid kui olemasoleval teel
kruusakatte paigaldamine. Kraave tee ääres ei ole ja nende järele puudub ka vajadus.
Kokkuvõttes projektlahendus arvestab väljaspool kaitstavaid loodusobjekte inventeeritud Loodusdirektiivi
elupaigatüüpide paiknemisega ja kavandatava tegevusega neile mõju ei avaldata.
3.7. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSLIKELE ALADELE JA OBJEKTIDELE Maa-ameti geoportaali kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel ei ole Tallimetsa maaparandusehitiste ja
teede rekonstrueerimise alal ja selle mõjualal kultuurimälestisi. Alal on pärandkultuuri kaardirakenduse
andmetel järgmised kultuuriväärtuslikud objektid (ei ole riikliku kaitse all olevad objektid):
o Tusari karjamõisa heinamaad (registreerimisnumber 531:MPO:001) - mõisa ajal kraavitatud, kraavid on
märgitud ka verstakaardile. Maastikul on kraavid äratuntavad, heinamaad on võssa kasvanud.
Nõukogudeaegse maaparandusega on kraave osaliselt süvendatud ja juurde kaevatud;
o Tropi talukoht – talukoht on hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud;
o Tõldsilla talukoht – talukohast on maastikul säilinud märgid, kuid ei luba üheselt määrata tüüpi.
Kõik nimetatud pärandkultuuriobjektid on projekti joonisele kantud. Projektiga ei kavandata tegevusi, mis
pärandkultuuriobjekte võiks kahjustada.
Kokkuvõttes mõju kultuuriväärtuslikele objektidele ja aladele ei ole oluline.
3.8. MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE Inimeste tervist maaparandusehitiste rekonstrueerimine ei mõjuta. Mõju võib ilmneda ainult objektil töötavate
masinate tehnilise rikke korral, kui õli või kütus satub pinnasesse või vette. Sel juhul tuleb koheselt tööd
peatada, saastunud ala piirata ning reostus likvideerida. Seoses üldise nõudega kasutada korras tehnikat on
masinate tehniliste rikete tõenäosus väike.
Kokkuvõttes ei kaasne olulist mõju inimese tervisele ja heaolule.
3.9. KUMULATIIVNE JA PIIRIÜLENE MÕJU Projektiga kavandatu iseloomu ja ulatust arvestades ei põhjusta tegevus piiriülest mõju.
Kumulatiivne mõju võib avalduda teiste piirnevate maaparandusehitiste rekonstrueerimisega – suuremal alal
juhitakse liigvesi kiiremini suublasse, mis võib pärast pikaajalisi sadusid või kiiret lumesulamist suublasse kanda
tavapärasest rohkem setteid.
Põllumajandus- ja Toiduameti Spectrum Spatial Analyst maaparanduse kaardirakenduse andmetel on
Tallimetsa projektalast lõunas projekteerimistingimused antud Leidissoo looduskaitseala ja Saunamäe tee
vahelisele alale, kuid selle objekti kohta rohkem informatsiooni ei ole ja koosmõju ei saa sellises etapis hinnata.
4. EELHINNANGU KOKKUVÕTE JA JÄRELDUS Keskkonnamõju eelhinnang on koostatud Tallimetsa maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekti (REK
Projekt OÜ, töö nr 21-21) elluviimisel tekkida võiva keskkonnamõju hindamise eelhindamise eesmärgil.
Eelhinnang annab otsustajale (Põllumajandus- ja Toiduamet) informatsiooni keskkonnamõju hindamise
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
42 / 45
algatamise ja läbiviimise, sh Natura 2000 asjakohase hindamise läbiviimise vajalikkuse kohta. Keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada ka asjaomaste asutuste seisukohti (KeHJS § 11
lg 23).
Tallimetsa maaparandusehitiste rekonstrueerimine on kavandatud Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas
Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külas. Projekt hõlmab kraavivõrgu korrastamist, eesvoolude korrastamist ja kolme
tee rekonstrueerimist. Projektala ei asu ega otseselt piirne ühegi kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ega kaitstava
looduse üksikobjektiga, kuid projektalast mõnesaja meetri kaugusel asub Suursoo-Leidissoo hoiuala ja
Leidissoo looduskaitseala, mis kuuluvad Natura 2000 võrgustikku Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusalana.
Lisaks paikneb kaugemal Nõva looduskaitseala, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku Nõva-Osmussaare linnu-
ja loodusalana.
Projektiga kavandatu ei ole vastuolus strateegiliste planeerimisdokumentidega. Kuna maaparandusehitiste
rekonstrueerimise järgselt maakasutus ei muutu, ala jääb ikkagi metsamaaks, siis ei ole tegevus vastuolus
rohelise võrgustiku kaitse põhimõtetega.
Eelhindamisel selgus, et kavandataval tegevusel ei ole olulist mõju maakasutusele, pinnasele ega pinna- ja
põhjaveele, välisõhu kvaliteedile ega müratasemele.
Tallimetsa maaparandusehitiste rekonstrueerimise projektlahenduses on ette nähtud rakendada
keskkonnahoidlikke võtted ja meetmed, mistõttu eelhindamise käigus leevendavate meetmete seadmise
vajadust ei tekkinud.
Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu alusel ei ole vajalik algatada Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede
rekonstrueerimise projektis kavandatule keskkonnamõju hindamist ega sealjuures läbi viia võimaliku mõju
väljaselgitamiseks Natura asjakohast hindamist Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala ega Nõva-Osmussaare
linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkideks seatud liikide elupaikadele ja elupaigatüüpidele ning ala
terviklikkusele. Tegevus ei mõjuta nimetatud linnu- ja loodusalade terviklikkust ega soodsat seisundit.
Ehitustegevusega ei kaasne negatiivset mõju Suursoo-Leidissoo hoiualale ega Leidissoo ja Nõva
looduskaitsealale ega looduskeskkonnale laiemalt.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
43 / 45
5. KASUTATUD ALLIKAD Õigusaktid
o Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005. o Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004. o Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded, keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31. o Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, Vabariigi Valitsuse 05.08.2004
korraldus nr 615. o Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas, Vabariigi Valitsuse määrus 28.02.2006 nr 59. o Nõva looduskaitseala kaitse-eeskiri, Vabariigi Valitsuse 26.10.2017 määrus nr 152. o Leidissoo looduskaitseala kaitse-eeskiri, Vabariigi Valitsuse 01.12.2005 määrus nr 288. o Läänemaa Suursoo maastikukaitseala kaitse-eeskiri, Vabariigi Valitsuse määrus 21.07.2005 nr 198. o Maaparandushoiutööde nõuded, maaeluministri 19.12.2018 määrus nr 75. o Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid, maaeluministri 06.05.2019 määrus nr 45. o Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded. Keskkonnaministri 11.06.2015 määrus nr 34. o Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu, keskkonnaministri määrus nr 73. Registrid ja infosüsteemid
o EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur). o Maa-ameti Geoportaali kaardirakendused. o Põllumajandus- ja Toiduameti Spectrum Spatial Analyst maaparanduse kaardirakendus. Strateegilised arengudokumendid o Eesti maaelu arengukava 2014–2020, versioon 10.1. o Lääne-Nigula valla üldplaneering (kehtestatud 18.08.2022). o Lääne maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud 22.03.2018). o Nõva valla üldplaneering (kehtestatud 25.03.2011). Muud materjalid
o Arold, I., Eesti maastikud, 2005. o Bio.edu.ee o Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis, MTÜ Eesti
Keskkonnamõju Hindajate Ühing. Tallinn, 2019. o Keert. K., Metsise (Tetrao urogallus) liikumise aktiivsus ja ulatus mänguala suhtes. Eesti Maaülikool,
Magistritöö. Tartu, 2020 o Kull. A., Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste
häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks, II etapp. Tartu Ülikool. Tartu, 2016. o Linnuvaatleja https://www.linnuvaatleja.ee/linnuliigid o Loodusveeb https://loodusveeb.ee/et o Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-
2027. Keskkonnaministeerium. o Metsise elupaikade kaitstuse, sh kavandatavate püsielupaikade otstarbekuse ning püsielupaikade
kaitsekorra muutmise ekspertiis. Eesti Ornitoloogiaühing. 2021. o Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava, 2015. o Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava, 2018. o Nellis, R., Leidissoo soolinnustiku inventuur 2015. aastal ning Suursoo-Leidissoo linnuala haudelinnustiku
arvukushinnangud, 2016.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
44 / 45
o Nellis, R., Tallimetsa maaparandusobjekti mõjud kaitsealustele linnuliikidele: teder, metsis, kaljukotkas ja must-toonekurg. 2023.
o Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018-2027. o Osmussaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2019-2028. o Paal, J., Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Teine parandatud ja täiendatud trükk, 2007. o Paal, J., Leibak. E., Eesti soode seisund ja kaitstus. Tartu, 2013. o Pass, E., Metsise arvukus on sajandi jooksul langenud kogu Euroopas. 2018. o Peensoo, B., Metsise (Tetrao urogallus) kohanemine metsamaastiku muutustega: mängualade
asukohadünaamika Eestis. Tartu Ülikool. Magistritöö. 2015. o Suursoo-Leidissoo hoiuala, Leidissoo looduskaitseala, Läänemaa Suursoo maastikukaitseala, Kiritse must-
toonekure püsielupaikade ja Suursoo metsise püsielupaiga kaitsekorralduskava 2016-2025. o Šihhaleva, J., Kerr, M., Kovtun-Kante, A., Eesti pinnaveekogumite seisundi 2021. aasta ajakohastatud
vahehinnang. 2022. o Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt. REK Projekt OÜ, töö nr 21-21. o Tedre (Tetrao tetrix) kaitse tegevuskava, 2015.
Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö nr 2023-324 ad
Objekti asukoht: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa küla Koostaja: Kobras OÜ
45 / 45
LISA 1. TALLIMETSA MAAPARANDUSOBJEKTI MÕJUD KAITSEALUSTELE LINNULIIKIDELE: TEDER, METSIS, KALJUKOTKAS JA MUST-TOONEKURG. NELLIS, R., 2023.
Tallimetsa maaparandusobjekti mõjud kaitsealustele linnuliikidele: teder, metsis, kaljukotkas ja must-toonekurg
Koostaja: Renno Nellis, OÜ Clanga Tellija: Kobras OÜ
Tallimetsa maaparandusobjekti kaguosa. Maa-ameti kaldaerofoto ID7046114 (foto tehtud 5.05.2023)
Sisukord Hinnangu objekt ja asjaolud.......................................................................................................................... 3
Tallimetsa metsakuivenduse mõjud kaitsealustele liikidele ......................................................................... 4
Lisa. Teemakohased väljavõtted Keskkonnaameti kirjadest. ..................................................................... 10
Hinnangu objekt ja asjaolud
Riigimetsa Majandamise Keskus taotleb Põllumajandus- ja Toiduametilt (PTA) ehitusluba maaparandusehitiste rekonstrueerimiseks „Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekti“ alusel. Objekt asub Läänemaal Lääne-Nigula vallas Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külades. Kavandatav tegevus on metsamaal paikneva Tallimetsa kuivendussüsteemi rekonstrueerimine ja ehitamine kokku 251,6 ha suurusel maa-alal, teede rekonstrueerimine kokku 5,77 km ja eesvoolu rekonstrueerimine 1,03 km ulatuses (PTA ehitusloa eelnõu). Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) alusel piirneb projektala idas Suursoo-Leidissoo hoiualaga, lõunas asub Leidissoo looduskaitseala (joonis 1).
Joonis 1. Tallimetsa maaparandusobjekt (punane viirutus), rekonstrueeritavad teed (kollane joon), Suursoo-Leidissoo hoiuala (sinine viirutus), Leidissoo looduskaitseala (pruun viirutus). Aluskaart Maa-amet. Keskkonnaamet (KeA) on PTA esitatud materjalidega tutvunud ning märgib, et otsuse eelnõu ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnang vajab olulistes sisulistes teemades korrigeerimist ja täiendamist. Keskkonnaamet on seisukohad ja tingimused esitanud kolmes erinevas kirjas (vt Lisa). Keskkonnaameti 02.10.2023 kirja nr 6-2/23/18507-3 alusel tuleb RMK-l esitada ekspertarvamus(ed) projektlahendis kavandatud tegevuste mõju kohta metsakanalistele, kaljukotkale ja must-toonekurele. Projekteerija on projektlahendust vastavalt käesoleva töö koostaja soovitustele täiendanud, sh vähendanud projektala 27,5 ha võrra projektala idaosast (nüüd 224,1 ha). Uuendamata ja rekonstrueerimata jäävad kraavid nr 107, 108, 122 ja 123.
Tallimetsa metsakuivenduse mõjud kaitsealustele liikidele
Maaparanduse ja metsakuivenduse mõjusid elustikule on põhjalikult uuritud paljudes teadustöödes, mille alusel on koostatud metsakuivenduse keskkonnamõjude ülevaade (Kaisel & Kohv 20091). Käesolevas töös kuivenduse keskkonnamõjusid täpsemalt ei kirjeldata, aga rõhutan olulisemaid mõjusid:
väheneb pinnavee hulk ja metsamaa tervikuna kuiveneb, mis vähendab väikeveekogude hulka ja kvaliteeti, mis mõjutab otse ja kaudselt elustiku mitmekesisust ja arvukust (eriti märgades metsades ja soodes);
toitained leostuvad pinnasest välja, eriti fosfor ja lämmastik, mis põhjustab veekogude, sh Läänemere eutrofeerumist;
setted ja hõljum mõjutavad oluliselt vee kvaliteeti ning mõjutavad kalastikku ja muud elustikku vooluveekogudes;
turvasmuldade kuivendamine põhjustab süsiniku emissiooni, mis on kliimamuutuste kontekstis oluline (nt LULUCF arvestuses).
Metsakuivenduse mõjud on Eestis mitmetele kaitsealustele liikidele laialdased ja olulised, nt Tallimetsa maaparandusobjekti puhul on olulised teder, metsis, kaljukotkas ja must-toonekurg. Nendele mõjudele on Keskkonnaamet oma kirjades korduvalt Tallimetsa objekti puhul viidanud. Tallimetsa maaparandusobjektil on EELISs registreeritud tedre punktobjekt KLO9112397 (vaatlus 2004.a, kukkede arv teadmata) ja ala kagunurgas pindalaline elupaik KLO9112397, lisaks samas öösorri elupaik KLO9122459 ja hoburästa elupaik KLO9114593. Tedrele olulised elupaigad asuvad Vaisi rabas, kus oli 2015. aastal kaks tedremängu kokku 16 kukega, need mängu keskmed asuvad Tallimetsa objektist mõlemad 1,0 km kaugusel. Lisaks on vahetult Leidissoo põhjaservas kaks tedremängu, kus oli 2015.a 9 kukke, need asuvad Tallimetsa objektist vastavalt 1,0 ja 1,6 km kaugusel. Leidissoo looduskaitsealal loendati 2015. aastal kokku 181-188 tedrekukke ja koguarvukuseks hinnati 200-250 kukke (Nellis 20152). Seega on Tallimetsa objekti mõjualas 10-12% Leidissoo tedrepopulatsioonist (25 kukke). Leidissoo-Suursoo linnualal on koos Läänemaa Suursoo MKA- ga kokku 600-700 tedrekukke – see on kõige suurema tedre arvukusega linnuala Eestis (Nellis 2015), mille seisundi säilitamine on oluline. Tedre arvukus on Eestis kiiresti langenud, alates 1980. aastast rohkem kui 50% (Elts jt 20193).
1 https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/14311 2 Nellis, R. 2015. Leidissoo soolinnustiku inventuur 2015. aastal ning Suursoo-Leidissoo linnuala haudelinnustiku arvukushinnangud. 16 lk https://eoy.ee/pics/1331_Suursoo- Leidissoo_linnuala_linnustiku_inventuuri_aruanne_2015.pdf 3 https://www.eoy.ee/hirundo/arhiiv/161/hirundo-1-2019
Tedrele oleks olulise negatiivse mõjuga kraavide rekonstrueerimine Suursoo-Leidissoo hoiualal (Vaisi rabas) või Leidissoo looduskaitsealal, sh kaitsealadega piirnevatel kraavidel, mis mõjutaks liigile esmatähtsate elupaikade veerežiimi. Tedrele esmatähtsad elupaigad on rabad ja neid ümbritsevad raba-, siirdesoo-, rabastuvad- jt (soo)männikud. Mainitud kaitsealadel ja nende lähiümbruses kraave ei rekonstrueerita, lähimad kraavid asuvad Suursoo-Leidissoo hoiualast u 300 meetri kaugusel. Looduslike tingimuste tõttu seal kuivendusmõju hoiualale ei ulatu, sest vahele jääb madalas reljeefilohus paiknev Nõva jõgi ja kraavide vesi voolab sealt lääne suunas, jõest eemale. Need kraavid ei ole ka Nõva jõega ühendatud ja esitatud Tallimetsa projektiplaani alusel ei ole plaanis neid jõega ühendada. Vaisi rabas plaanitakse rekontrueerida Veskijõe-Tõldsilla tee, millele teekraave ega nõvasid ei plaanita projektiplaani alusel rajada, sest tee kulgeb kuival pinnasel, vanal rannaluitel. Tallimetsa objektil on vähe tedrele olulisi metsaelupaikasid, sest seal domineerivad sooviku- segametsad. Siiski on objekti idaservas sobivaid elupaikasid: sinika-, kanarbiku- ja karusambla- mustika männikuid, kvartalites VP198 ja VP606. Seal asuvaid kraave nr 107, 108, 122 ja 123 ei plaanita esitatud projektiplaani alusel uuendada ega rekonstrueerida, mis asub tedre jt III kaitsekategooria liikide elupaigas – seega ei kaasne negatiivset mõju tedrele. Kraavide nr 107, 108, 122 ja 123 mittehooldamine hoiab ära mõjusid ka teistele seal alal esinevatele kaitsealustele liikidele, nt metsis, öösorr ja hoburästas. Metsise elupaik KLO9102753 asub Tallimetsa objektist 0,9 km lõuna pool. Leidissoo looduskaitsealal asuvas Höbringi (Tammetõru) metsisemängus loeti 2018. ja 2019. aastal kolm kukke, mis on Eestis arvestatava suurusega mäng ja loode-Eesti osapopulatsioonis suur mäng. Liigile esmatähtsad elupaigad – eriti siirdesoo-männikud, aga ka teised soo- ja palumännikud – asuvad põhiliselt Leidissoo looduskaitsealal, aga ulatuvad kuni Saunamäe teeni. Tallimetsa objektil on liigile sobivaid metsi kvartalites VP198 ja VP606, mis on ühtlasi tedrele olulised elupaigad ja kus kraavide hooldamist ega uuendamist kavandatud ei ole (kraavid nr 107, 108, 122 ja 123). Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) poolt 2021. aastal koostatud metsise elupaikade 75% tõenäosusega prognoosmudeli järgi on metsisele olulised ja kompaktsed elupaigad Tallimetsa objekti ida- ja kaguosas (joonis 2). Nendes metsades on kuivendusel otseselt negatiivne mõju metsisele. Kvartalites VP198 ja VP606 ei ole kraavide hooldamist ega uuendamist kavandatud, kus on liigile olulised metsatüübid (kraavid nr 107, 108, 122 ja 123) ja seega ei kaasne seal täiendavat kuivendusmõju. Samuti jäävad metsise prognoosmudeli 75% elupaigas hooldamata ja rekonstrueerimata Tusari-Takkavalla tee kraavid (nr 501-504).
Joonis 2. Metsise prognoosmudeli 75% elupaik (sinine viirutus, EOÜ 2021) Tallimetsa maaparandusobjektil (punane joon). Aluskaart Maa-amet. Kaljukotka elupaik KLO9127223 asub Tallimetsa objektist 0,9 km lõuna pool. Kaljukotka elupaigaks on piiritletud kogu Leidissoo, aga asustatud pesapaik asub Tallimetsa objektist 10,5 km kaugusel (vana, hetkel merikotka poolt asustatud pesa 5,7 km kaugusel). Tallimetsa objekti rekontsrueerimisel ei avaldu otseseid negatiivseid mõjusid liigile, sest kaljukotkale esmatähtsaid elupaikasid ei kuivendata (Vaisi raba ja Leidissoo põhjaserv). Tallimetsa objekti mõjud võivad avalduda kaljukotkale siiski kaudselt, kus metsakuivendus mõjutab sealse toidubaasi hulka. Kaljukotkale on üheks kõige olulisemaks saagiks kanalised (Sein 20184), kellele on metsakuivendus, koos raiete mõjuga, oluliseks negatiivseks mõjuteguriks (Jair & Lõhmus 20185). Metsakanaliste – teder, metsis, laanepüü – arvukused on viimastel kümnenditel oluliselt vähenenud (Elts jt 2019). Kaljukotkas toitub kogu Leidissoo ulatuses, põhiliselt kuni 10 km raadiuses pesast. Vastavalt eelpool kirjeldatud metsise ja tedre elupaiga levikule ja lähtudes asjaolust, et metsise ja tedre elupaigas kraave 122, 123, 107 ja 108 ei hooldata ega uuendata, ei kaasne kavandatud tegevusega mõju kaljukotka toidubaasile. Must-toonekure elupaigad asuvad Tallimetsa objektist 3,8 km lääne pool (Pikane, KLO9127164) ja 6,2 km edela pool (Kiritse, KLO9126181). Need pesad on ammu asustamata ja praeguseks varisenud, aga ajalooliselt oli Nõva jõgi siinkandi must-toonekurgedele üheks kõige olulisemaks toitumisalaks (autori vaatlused). Liik eelistab toituda kõvapõhjalistel (kivid, kruus, liiv, paas), voolava veega ja madalaveelistel ojadel ning jõgedel – Nõva jõgi on suures osas liigile sobivaks toitumisalaks. Must-toonekure arvukus on viimastel kümnenditel vähenenud 4% aastas (Väli jt
4 Sein, G. 2018. Kaljukotka kaitse tegevuskava. https://keskkonnaamet.ee/media/697/download 5 Jair, A. & Lõhmus, A. 2018. Metsis (mõtus). – Rmt. Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. EOÜ, Tartu
20216), mis on ülikiire arvukuse langus. Liigi arvukuse taastumise võimaldamiseks on vajalik kõikide pesitsuspaikade kaitse ja toitumisalade seisundi parandamine (Sellis 2018a7), viimane on oluline ka kalastiku ja muu vee-elustiku jaoks. Must-toonekurele on suurimaks lokaalseks ohuteguriks metsakuivendus, mis degradeerib toitumisalasid (Sellis 2018b8). Maaparandusobjekti rekonstrueerimise mõjud avalduvad must- toonekure toitumisaladele otseselt, kui maaparandusest jõuab jõgedesse suur hulk hõljumit, mis halvendab vee läbipaistvust ning mõjutab kalastikku ja muu elustikku jõgedes. Kraavide rekontrueerimine mõjutab aastaid vee kvaliteeti, nt lähedalasuva Vihterpalu jõe vesi on pärast piirnevate maaparandusobjektide rekonstrueerimist väga halva läbipaistvusega ja suure hõljumi sisaldusega. Lisaks kanduvad kuivenduse ja lageraiete tõttu jõgedesse suur hulk toitaineid, eriti fosforit ja lämmastikku, mis põhjustab veekogude ja Läänemere eutrofeerumist. Suure osa Tallimetsa maaparandusobjekti veest kogub ja juhib Nõva jõkke üks eesvool, mis asub objekti põhjaservas. Seal asub enne Nõva jõkke suubumist olemasolev settetiik (projektiplaanil SB1, kraav nr 101), mis on kraavilaiendina rajatud settetiik, aga see on väike ja vesi voolab sellest suurvee ajal kiiresti läbi (Foto 1). Seetõttu on oluline täiendavate settetiikide rajamine. Efektiivsem rajatis sette, hõljumi ja toitainete kinnipüüdmiseks oleks puhastuslodu, aga selle rajamine SB1 asukohta ei olnud projekteerija hinnangul võimalik, sest selle pindala peab olema vähemalt 0,5% maaparandusobjekti pindalast9, mis antud juhul tähendab 160x80 meetri suurust ala. Projektala põhjaossa rajatakse täiendavad settetiigid, SB4 ja SB5 kraavile nr 101 ning SB6 kraavile nr 104. SB4-SB6 settebasseinid rajatakse selliselt, et kraavi sisse- ja väljavoolud paiknevad diagonaalselt settebasseini erinevates nurkades. Settebassein SB3 on kavandatud Tusari- Takkavalla tee teekraavile nr 504, millest vesi jõuab Nõva jõkke. Settebassein SB1 sissevoolu juurde ühendatakse ka kraav nr 102, et kraavis olev vesi läbiks enne Nõva jõkke jõudmist settebasseini. Nelja uue settebasseini rajamine enne vete Nõva jõkke jõudmist kogub nende nõuetekohasel rajamisel ja hooldamisel olulise osa kraavide kaudu edasikantavast settest. Nõva jõgi on ühtlasi meriforelli (ja lõhe) kudejõgi (KR-kood VEE1103700), jõe alamjooks kuni Veskijõe-Tõldsilla teeni, mistõttu on setetel ja toitainetel tugev negatiivne mõju nende liikide paljunemistingimustele ja muule kalastikule, mis on ühtlasi põhiline toidubaas must-toonekurele jt kalatoidulistele liikidele. Meriforelli kudemistingimuste parandamiseks on Nõva jõele allavoolu rajatud mitmeid kudepaljandeid, mida metsakuivenduse setted oluliselt mõjutavad. Kõige looduslikumas sängis voolav Nõva jõe lõik asub just Tallimetsa objektiga piirneval alal, mistõttu on setete kogumine settebasseinides eriti oluline.
6 https://www.eoy.ee/hirundo/files/Vali-et-al-2021.pdf 7 https://keskkonnaamet.ee/media/714/download 8 Sellis, U. 2018. Must-toonekurg – Rmt. Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. EOÜ, Tartu 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/108052019001
Foto 1. Settetiik SB1 Maa-ameti kaldaerofotol ID7046102 (foto aeg 5.05.2023). Maa-ameti fotoladu https://fotoladu.maaamet.ee/ Must-toonekurg kaitse tegevuskava järgi kuulub liik hetkel Eesti enim ohustatud linnuliikide hulka, vaatamata tema kõrgele kaitsestaatusele ja suhteliselt intensiivsele kaitsetegevusele (Sellis 2018a). Eesti must-toonekure populatsiooni vähenenud produktiivsuse üheks peamiseks põhjuseks peetakse toitumisalade halvenenud kvaliteeti (Sellis 2018b). Toitumisalade degradeerumine jaguneb kolmeks: siirdekalade rännet takistavate paisude rajamine vooluveekogudele, looduslike toitumisalade kadumine ja metsa kuivendamine ning olemasolevate toitumisalade kvaliteedi vähenemine. Valdavalt on liigile toitumiseks sobivaimad väikesed vooluveekogud, kusjuures liigi toitumispiirkond võib ulatuda kuni 40 km kaugusele pesast, kuid suurem osa toitumispaikadest asub siiski pesast kuni 20 km ulatuses. Must-toonekurg toitub ka kraavides, kuid sealne tugev veerežiimi muutus põuasel perioodil mõjub liigile pigem ökoloogilise lõksuna, sest suvine toidupuudus võib põhjustada pesitsuse ebaõnnestumist (KeA kiri 16.06.2023 nr 6-3/23/11249-3). Kraavide rekonstrueerimisel ja hooldamisel tuleb rakendada must-toonekure tegevuskavas kraavidega ja settebasseinide rajamisega seotud soovitusi: - looduslikus sängis olevate vooluveekogude veerežiimi ja voolusängi ei tohi muuta; - kuivendussüsteemide rekonstrueerimise käigus rajada võimalikult palju tuletõrje-, sette- ja muid tiike, samuti kraavide laiendusi, kus vesi võiks kuival ajal pikemalt säilida; - säilitada rekonstrueerimise käigus suure langu ja kiire vooluga veekogu lõigud olemasolevas seisundis. Sobivates (suurema languga) kohtades tekitada kärestikke, põhjavalle ja väikeseid paise (nt paigutades veekogusse suuremaid kive), mille abil tekivad ülespoole aeglasema vooluga ja allavoolu kiirema vooluga veekogulõigud. Rekonstrueerimisel on soovitav jätta truupidesse sisenemised ja väljumised sügavamaks ja täita põhi kruusa või peente kividega;
- rekonstrueerimisel rajada sellist tüüpi settebasseine, mis koguvad ka muda (lisaks tavapärasele liiva kogumisele) ja suurendavad vee läbipaistvust; - kraavide (ning ka tiigikallaste) hooldamise käigus nende võsast puhastamine parandab nende sobivust elu- ja toitumispaikadena. Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektis on arvestatud eelpool nimetatud soovitustega. Kraavidele on kavandatud laiendeid, setteid kogutakse settebasseinides ja eesvoolule nr 200a-c, lisaks 207 ja 101, samuti Peraküla peakraavi, paigutatakse suured kivid, et suurendada eesvoolu looduslikku mitmekesisust ja tekitada põhjas varieeruvat reljeefi. Kokkuvõte. Tallimetsa maaparandusobjekti rekonstrueerimisprojekti koostamisel ja muudatuste tegemisel on arvestatud võimalike negatiivsete mõjude ärahoidmise vajadusega ja projektala on esialgsega võrreldes vähendatud ning metsise ja tedre elupaigas on loobutud lisaks kraavi 107 ja 108 puhastamisest (varem nr 122 ja 123). Lisaks on juurde kavandatud neli uut settebasseini, et minimeerida Nõva jõkke jõudva sette kogust ja seeläbi jõe elustiku ja must-toonekure toidubaasi mõjutamist. Muud soovitused:
Kaitsealuste lindude jt liikide pesitsusaegse häirimise vältimiseks ei tehta kogu alal raie-, kaeve- ja ehitustöid perioodil 1.02.-31.07.
Tõldsilla talukoha juures uut teekraavi ega -nõva ei ehitata (varasemal projektiplaanil kraav N1, uuendatud projektplaanil ei ole seda enam kavandatud), sest seal on kuiv pinnas ja teekraav ei ole vajalik.
Lisa. Teemakohased väljavõtted Keskkonnaameti kirjadest.
Keskkonnaameti kiri 16.06.2023 nr 6-3/23/11249-3 Eelhinnangus (sh Natura eelhinnangu peatükis) on täpsemalt käsitlemata võimalikud mõjud
projektiala ümbritsevate kaitsealade ja linnuala kaitse-eesmärgiks seatud linnuliikidele. Mainitakse, et kuna raietöid teostatakse väljapool pesitsusaega, siis eeldatavaid mõjusid ei ole. Keskkonnaameti hinnangul tuleb võimalikke mõjusid liikidele täpsemalt käsitleda (nagu seda on tehtud projektiala läheduses olevate elupaigatüüpide osas). Toome siinkohal välja, et eelhinnangu lk 18 I kaitsekategooria loomaliikide nimekirjas jäänud nimetamata kaljukotkas (Aquila chrysaetos), kuigi projektialast ca 890 m kaugusel asub Suursoo-Leidisoo linnuala kaitse-eesmärgiks seatud I kaitsekategooria linnuliigi kaljukotka pesitsuspaik. Arvestades, et pesitsuspaigana on liigile olulised just soomassiivi servas olevad metsad, siis tuleb eelhinnata mõju ka sellele liigile.
Suursoo-Leidissoo hoiualal ja Suursoo-Leidisoo linnualal kaitstakse teiste liikide hulgas ka
must-toonekure (Ciconia nigra) elupaiku. Maaparandusobjektist 3-8 km kaugusel paikneb 3 must-toonekure elupaika. Kuigi kõik on viimasel ajal asustamata, on liigi olukord eelkõige raske just toidubaasi kehva seisundi tõttu ja seepärast on eriti oluline tagada liigi toitumisveekogude kvaliteedi säilimine ja paranemine. Must-toonekurg on EL linnudirektiivi I lisa liik ja Eesti Punases nimestikus hinnatud kriitilises seisundis olevaks. Liigi kaitse tegevuskava järgi kuulub must-toonekurg hetkel Eesti enim ohustatud linnuliikide hulka, vaatamata tema kõrgele kaitsestaatusele ja suhteliselt intensiivsele kaitsetegevusele. Eesti must-toonekure populatsiooni vähenenud produktiivsuse üheks peamiseks põhjuseks peetakse toitumisalade halvenenud kvaliteeti. Toitumisalade degradeerumine jaguneb kolmeks: siirdekalade rännet takistavate paisude rajamine vooluveekogudele, looduslike toitumisalade kadumine ja metsa kuivendamine ning olemasolevate toitumisalade kvaliteedi vähenemine. Valdavalt on liigile toitumiseks sobivaimad väikesed vooluveekogud, kusjuures liigi toitumispiirkond võib ulatuda kuni 40 km kaugusele pesast, kuid suurem osa toitumispaikadest asub siiski pesast kuni 20 km ulatuses. Must-toonekurg toitub ka kraavides, kuid sealne tugev veerežiimi muutus põuasel perioodil mõjub liigile pigem ökoloogilise lõksuna, sest suvine toidupuudus võib põhjustada pesitsuse ebaõnnestumist. Tänaste teadmiste kohaselt kasutavad must-toonekured toitumisaladena regulaarselt ka madal- ja siirdesoid, mille kuivendamise tõttu on vähenenud veelgi liigi toitumisalad. Sellest tulenevalt on oluline vältida maaparandusega kaasnevaid kahjulikke mõjusid liigile ja tema toitumisaladele.
Keskkonnaameti tehtud ettepanekutes maaparandushoiukava 2021-2027 eelnõule on välja toodud, et 20 km raadiuses must-toonekure pesadest tuleb süvendatud ojade ja jõgede hooldamisel piirduda voolutakistuste eemaldamisega, sest tegemist on must-toonekure toitumisalaga (2020-2021 aastal MTÜ Kotkaklubi poolt läbiviidud projekti „Must-toonekure toitumisveekogud ja nende ökoloogilise seisundi parandamine“ andmete analüüsi tulemused). Kraavide rekonstrueerimisel ja hooldamisel saab rakendada must-toonekure tegvuskavas kraavidega ja settebasseinide rajamisega seotud soovitusi: - looduslikus sängis olevate vooluveekogude veerežiimi ja voolusängi ei tohiks muuta; - kuivendussüsteemide rekonstrueerimise käigus rajada võimalikult palju tuletõrje-, sette- ja muid tiike, samuti kraavide laiendusi, kus vesi võiks kuival ajal pikemalt säilida; - püüda säilitada rekonstrueerimise käigus suure langu ja kiire vooluga veekogu lõigud olemasolevas seisundis. Sobivates (suurema languga) kohtades tekitada kärestikke, põhjavalle ja väikeseid paise (nt paigutades veekogusse suuremaid kive), mille abil tekivad ülespoole aeglasema vooluga ja allavoolu kiirema vooluga veekogulõigud. Rekonstrueerimisel on soovitav jätta truupidesse sisenemised ja väljumised sügavamaks ja täita põhi kruusa või peente kividega; - rekonstrueerimisel rajada sellist tüüpi settebasseine, mis koguvad ka muda (lisaks tavapärasele liiva kogumisele) ja suurendavad vee läbipaistvust; - kraavide (ning ka tiigikallaste) hooldamise käigus nende võsast puhastamine parandab nende sobivust elu- ja toitumispaikadena.
Eelhinnangus lk 31 on kirjas: „Raietöid ei tehta lindude peamisel pesitsusperioodil, mis kestab vastavalt liigile vahemikus 01.04 kuni 30.09“. Pigem algab pesitsusperiood aasta-aastalt varem, mistõttu tasub arvestada pesitsusperioodi algust alates 15. märtsist. Lisaks jääb II kaitsekategooria liikidest projektialast ca 800 m kaugusele ka metsise (Tetrao urogallus) elupaik. Kuigi mängu piir on kaugemal, ei saa välistada, et see aja jooksul ka veidi nihkub, mistõttu oleks mõistlik mürarikkaid töid vältida juba alates 01.02., mis kaitseks omakorda ka kaljukotka pesitsusrahu, mis kestab 15.02.-31.07.
Eelhinnangus lk 32 on kirjas: „Maaparandusehitise rekonstrueerimine toimub alal, kus eksisteerib varasemalt rajatud kuivendusvõrk, mille osaline rekonstrueerimine ei avalda enam täiendavat olulist kuivendavat mõju metsakooslustele ja elupaigatüüpidele. Eeldatavalt on vanade kuivendusvõrkude puhul nende kuivendav mõju juba avaldunud ning kuivendusvõrgu rekonstrueerimisega (mille puhul kraave ei süvendata, vaid taastatakse nende rajamise aegsed mõõtmed) kuivendusmõju ei suurene“. Sama väide kordub ka eelhinnangu lk 38 peatükis 6.6.
Keskkonnaamet selle väitega ei nõustu. Kindlasti suureneb mõju ka kraavide hooldamise ja uuendamisega, kuna just see on käesoleva projekti eesmärgiks. Kui vahepeal on kraavide kuivendav mõju looduslike protsesside tõttu veidi vähenenud, siis nüüd taastatakse nende kahjulik mõju endises ulatuses. Kui looduslikult toetaks soo servaalade metsad soomassiivi
veerežiimi säilimist, siis kraavide süsteem viib kiirelt ära nii vihma- kui lume sulaveed. Kui kraave ei puhastataks, mõjuks nende kuivendav toime veidi vähem ja aja jooksul pigem veelgi väheneks. Eelnevat arvesse võttes juhime tähelepanu, et kuivendava mõju suurenemise tõttu võiks Nõva jõe, hariliku porsa (Myrica gale) kasvukoha läheduses ning tedre elupaigas jätta kraavide puhastustööd ära. Vajadusel võiks eemaldada vaid voolutakistusi. Tedre (Lyrurus tetrix) arvukus on olnud pikas langustrendis ja Eesti Punases nimestikus on liik hinnatud väljasuremisohus olevaks. Liik asustab mitmekesiseid elupaiku, eriti tähtsad on tema jaoks sood ja nende servakooslused.
Keskkonnaameti kiri 02.10.2023 nr 6-2/23/18507-3
Projektialast sama kaugel kui kaljukotka elupaik (EELIS4 kood KLO9127223), on ka metsise elupaik, kuid 2022. aastal koostatud üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi kaardimaterjali alusel jääb tegelikult suur osa projektialast metsise kodupiirkonda (tsoon 1), kus on teada mänguasurkond. Projektiala tervikuna jääb tsoonidesse 1 ja 2. Eesti Ornitoloogiaühingu (edaspidi EOÜ) poolt 2021. a koostatud metsise elupaikade ekspertiisi järgi jääb metsise mänguasurkonna jaoks kõige tähtsam ja aktiivseimalt kasutatav elupaik mängukeskmest reeglina 1 km raadiusesse ja aastaringselt vajalik elupaik ulatub mängukeskmest 3 km raadiusesse. Sama töö raames on esitatud ka metsise elupaikade mudel (kirjale lisatud kaardikiht: metsis_oluline_elupaik_75_zonation_pixel30m_2021), mille alusel on juba alustatud EELIS-es olevate metsise elupaikade piiride korrastamist. Selle mudeli alusel jäävad metsisele olulised metsad ka projektialale, eelkõige selle idapoolsemasse ossa. Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava järgi on Eestis metsise tähtsaimad ohutegurid metsamajandusest tingitud elupaikade kadu ja kvaliteedi halvenemine, sealhulgas raiete ja kuivenduse mõjul, muud elupaiku vähendavad maastikumuutused, suurenenud kisklus- ja röövluskoormus ning häirimine. Kui kuivendussüsteemi toimet uuesti võimendatakse, siis metsade kvaliteet metsisele väheneb. Seega ei saa praegu väita, et mõju liigile ei ole. Eeltoodust tulenevalt tuleb kavandatava tegevuse mõjusid liigile hinnata põhjalikumalt. Keskkonnaamet peab vajalikuks kaasata eelhinnangu koostamisse metsakanaliste ekspert. Eelhinnangu eelnõu lk 35 on kirjas: „Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on kaljukotkas soodsas seisundis“. Märgime, et Eesti liikide punase nimestiku alusel on kaljukotkas ohualdis liik, kelle pesitsusedukus sõltub suuresti kahest tegurist - (peamiste) saakloomade ohtrusest ning ilmastikutingimustest kurnaperioodil. Kaljukotka põhitoidu moodustavad kanalised ja jänesed, mis näitab kui oluline on säilitada metsise ja tedre arvukus. Seega on projektil lisaks pesitsusaegsele häiringule (mida saab vältida pesitsuse ajal tegevustest hoidumisega) mõju ka kaljukotka toidubaasile ja seeläbi ka pesitsusedukusele. Ka eelhinnangu eelnõu lk 37 kanakulli
käsitlevas peatükis on märgitud: „Saagirohkuse ja - kättesaadavuse seisukohalt on olulisim peatada looduskooslustes kuivendusmõju kasv, mis mõjub negatiivselt nii metsisele kui tedrele“. Eeltoodust tulenevalt ei saa välistada võimalikku ebasoodsat mõju kaljukotkale (toitumisalade kvaliteedi langus) enne, kui on metsakanalisi tundva eksperdi poolt antud täiendav hinnang. Juhime siinkohal tähelepanu, et kaljukotkas on seatud nii Suursoo-Leidissoo linnuala kui ka Suursoo-Leidisoo hoiuala kaitse-eesmärgiks. Eelnevat arvestades ei saa käesolevaga esitatud materjalide põhjal nõustuda ka eelhinnangu eelnõu lk 44 kirjas olevaga: „Natura eelhindamine tuvastas, et Tallimetsa maaparandussüsteemide maaparandusehitiste rekonstrueerimisega ei kaasne ebasoodsat mõju Suursoo-Leidissoo loodusala kaitse-eesmärkidele. Mõju Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusalale puudub. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki, täiemahulist Natura hindamist läbi viia pole vaja“.
Eelhinnangu eelnõu lk 35 ptk-ist 4.10 jääb mulje nagu must-toonekurg toitukski ainult madal- ja siirdesoodes. Keskkonnaamet selle väitega ei nõustu. Nagu ka Keskkonnaamet oma varasemates kirjades on maininud, sobivad liigile toitumiseks eelkõige väikesed vooluveekogud. Must-toonekurg toitub ka kraavides, kuid sealne tugev veerežiimi muutus põuasel perioodil mõjub liigile pigem ökoloogilise lõksuna, sest suvine toidupuudus võib põhjustada pesitsuse ebaõnnestumist. Kuna vähemalt liigi teadaolevad pesitsuselupaigad on kaitstud, on Eestis must-toonekure puhul peamine probleem just toidubaasi halb seis. Samas peatükis on must-toonekurge puudutavas tekstis kirjas: „Vastavalt 2011. a uuringule „Metsakuivenduse mõju potentsiaalselt ohustatud elustikule“ pakub metsakuivenduse tagajärjel tekkinud kraavivõrgustik toitumis- ja elupaiku uuritud must-toonekurgedele, kaladele ja kahepaiksetele, kuid looduslike veekogutüüpidega võrreldes on need halvema kvaliteediga ning lisaks vähendab kraavivõrgustik ka looduslike veekogude kvaliteeti. Rekonstrueerimise käigus tuleks suurendada inimtekkelistes vooluveekogudes voolu kiiruse varieeruvust ja luua tiike ning settebasseine, mis vähendavad kiire kuivamise mõju elustikule. Seega mõjuvad projekti tegevused eeldatavalt positiivselt must-toonekure toitumisaladele“. Märgime, et viimane lause mõjub eksitavalt ning Keskkonnaamet sellega ei nõustu. Kraavid ja nende uuendamine on vastand looduslikult püsivale veerežiimile. Kraavikallaste puhastamine võsast võib parandada must-toonekure ligipääsu veele, aga see on ajutine efekt ning eelkõige ebastabiilse veerežiimi tõttu on tegu siiski mittejätkusuutliku toitumiskohaga must-toonekurele. Leevendavad meetmed vähendavad küll kraavide kiiret kuivamist, kuid kraavide uuendamist ennast ei saa pidada liigi toitumistingimuste parandamiseks. Must- toonekure kaitse tegevuskavas toodud meetmed üksnes leevendavad kraavisüsteemide
tegelikku mõju. Eeltoodust tulenevalt ei saa väita, et maaparandus oleks liigile kasuliku mõjuga. Seetõttu on eksitav ka väide must-toonekure peatüki lõpus: „Seega mõjuvad projekti tegevused eeldatavalt positiivselt must-toonekure ja metsise toitumisaladele ning negatiivne mõju Leidissoo looduskaitseala ja Suursoo-Leidissoo linnuala kaitse-eesmärgile puudub (ptk 3.1.5 ja 6.3)“.
Keskkonnaameti kiri 05.10.2023 nr 6.1-3/52315-19 Oma viimases kirjas (02.10.2023) on KeA pidanud vajalikuks hinnata kuivendusest tulenevaid
muutusi metsa ja puhmarinde struktuuris ning vaadelda seda kui olulise tähtsusega ohutegurit metsakanalistele ning seeläbi kaljukotkale. Sellest tulenevalt näeb kaitseala valitseja vajadust koostada liikidele eksperthinnang, et tagada nende sh elupaikade soodne seisund. Eraldi hindamist vajab ka tegevusega kaasneva mõju avaldumine 4 km raadiusesse jäävale must- toonekurele (hinnang sellele, kas projektis kavandatu on piisav liigi seisukohast ning kas kavandatu omab ainult negatiivset mõju liigile). Põllumajandus- ja Toiduamet ei kaasa keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu koostamisse eksperti ning pöördub selgitamist vajavate asjaolude lahendamiseks ehitusloa taotleja poole. Võttes arvesse haldusmenetluse seaduse § 6, KeHJS § 61 lõike 1 ja Keskkonnaameti 02.10.2023 kirja nr 6-2/23/18507-3, tuleb RMK-l esitada ekspertarvamus(ed) projektlahendis kavandatud tegevuste mõju kohta metsakanalistele, kaljukotkale ja must- toonekurele.
Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 /+(372) 605 1710/ [email protected] / www.pta.agri.ee
Registrikood 77001458
Nõva Osavalla Valitsus
Transpordiamet
22.01.2024 nr 6.1-3/52315-21
Maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu ja
keskkonnamõju eelhindamise eelnõu kooskõlastamine
Riigimetsa Majandamise Keskus (registrikood 70004459) esitas 06.12.2022. a Põllumajandus-
ja Toiduametile (edaspidi PTA) maaparandusehitise ehitusloa taotluse Lääne maakonnas Lääne-
Nigula vallas Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külades asuvate maaparandussüsteemide (edaspidi
ka mps) ehitiste Tallimetsa-Tõldsilla(TTP-453) (mps/ehitise kood 4110370030020/001) ja
Tallimetsa-Tõldsilla(TTP-453) (mps/ehitise kood 4110370020070/003) ning
maaparandussüsteemi teenindavate teede Veskijõe - Tõldsilla tee (mps/ehitise kood
4110380010080/101), Tusari - Takkavalla tee (mps/ehitise kood 4110370030020/101) 1 ja
Tusari - Takkavalla harutee (mps/ehitise kood 4110370030020/102) rekonstrueerimiseks REK
Projekt OÜ (registrikood 14833287) koostatud projekti „Tallimetsa maaparandusehitiste ja
teede rekonstrueerimise projekt“ (versioon V02, töö nr 21-21) (toimiku nimi TALLIMETSA
TEEDE JA MAAPARANDUSEHITISTE REK 2021) alusel.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punkti
22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb
anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punktist 8,
tuleb sellisele tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks
otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura
2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti, anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang.
Projektala piirneb idas Suursoo-Leidissoo hoiualaga. Projektala läheduses asuvad Leidissoo
looduskaitseala, Nõva looduskaitseala ja Läänemaa Suursoo maastikukaitseala. Projektiga
kavandatud Veskijõe-Tõldsilla tee rekonstrueerimise tööala asub Suursoo-Leidissoo linnu- ja
loodusalal. Lisaks asub võimalikus mõjupiirkonnas Nõva-Osmussaare linnuala.
Oleme Teid eelnevalt kaasanud ehitusloa eelnõu menetlusse 30.05.2023 kirjaga nr 6.1-3/52315-
6.
11.01.2024 esitati PTA-le täiendatud projekt koos Kobras OÜ poolt koostatud keskkonnamõju
hindamise eelhinnanguga, mis sisaldab lisana OÜ Clanga (12862267) poolt koostatud
eksperthinnangut „Tallimetsa maaparandusobjekti mõjud kaitsealustele linnuliikidele: teder,
metsis, kaljukotkas ja must-toonekurg“.
Kuna koostati uus keskkonnamõju eelhinnang ja ehitusloa otsuse eelnõud muudeti, esitab
2 (2)
Põllumajandus- ja Toiduamet muudetud maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu
eelnõuga MaaParS § 22 lõike 4 punkti 1 alusel uuesti kooskõlastamiseks asutustele, kelle
seadusest tulenev pädevus on seotud ehitusloa menetluse esemega ja KeHJS § 11 lõike 2² alusel
seisukoha küsimiseks kõigilt asjaomastelt asutustelt.
Kooskõlastust ootame hiljemalt 01.02.2024. a e-posti aadressile [email protected].
Maaparandusseaduse § 22 lõike 6 kohaselt loeb PTA ehitusloa eelnõu vaikimisi
kooskõlastatuks, kui kooskõlastus ei ole laekunud kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu
saamisest arvates, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud pikem tähtaeg või tähtaja
pikendamist on põhjendatult taotletud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riho Erismaa
Juhtivspetsialist
PTA Lääne regioon
Lisad:
1) Maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmise otsuse eelnõu) (teenus-2310772_eelnou.pdf).
2) Keskkonnamõju eelhinnangu eelnõu (2024.01.11_Tallimetsa_mps_EELH_lisaga.asice).
3) Projekti failid saab alla laadida lingilt https://cloud.agri.ee/s/A6bDQr8po56AEs4.
(link on aktiivne kuni 02.02.2024. a). Jagatud link on kasutamiseks vaid adresseeritud isikule.
Dokumentide allalaadimisega võtab isik endale kohustuse tagada avalikustamiskeelu järgimine.
Reigo Roos
+372 5475 0234
OTSUSE EELNÕU
Puudub nr
Maaparanduse ehitusloa andmine
Tulenevalt maaparandusseaduse (edaspidi MaaParS) § 23 lõikest 1 algatas Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi ka PTA) ehitusloa andmise menetluse, võttes aluseks Riigimetsa Majandamise Keskuse (registrikood 70004459) 06.12.2022. a esitatud maaparanduse ehitusloa taotluse, mis on registreeritud Põllumajandus- ja Toiduameti dokumendihaldussüsteemis WebDesktop (edaspidi PTA DHS-s) nr 6.1-3/52315 ja REK Projekt OÜ (registrikood 14833287) koostatud projekti „Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt“, versioon V02, töö nr 21-21) (toimiku nimi TALLIMETSA TEEDE JA MAAPARANDUSEHITISTE REK 2021, digitaalselt allkirjastatud 11.01.2024. a).
Projektala asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külas. Projektiga on kavandatud rekonstrueerida maaparandusehitised Tallimetsa- Tõldsilla(TTP-453) (maaparandussüsteemi, edaspidi mps/ehitise kood 4110370030020/001) 178,8 hektaril ja Tallimetsa-Tõldsilla(TTP-453) (mps/ehitise kood 4110370020070/003) 45,3 hektaril ning maaparandussüsteemi teenindavad teed Veskijõe - Tõldsilla tee (mps/ ehitise kood 4110380010080/101) 3,87 km, Tusari - Takkavalla tee (mps/ehitise kood 4110370030020/101) 1,52 km ja Tusari - Takkavalla harutee (mps/ehitise kood 4110370030020/102) 0,39 km. Projektiga on kavandatud kokku uuendada 0,82 km ja hooldada 0,21 km eesvoolu ning uuendada 7,71 km ja hooldada 3,51 km kuivenduskraave.
PTA vaatas esitatud ehitusloa taotluse lisaks oleva projektlahendi läbi ning edastas 06.02.2023 kirjaga nr 6.1-3/52315-2 projektis esinevate puuduste kirja. Puuduste likvideerimiseks anti aega kuni 13.02.2023. 10.02.2023 laekus projekteerija Andrei Glazatšev (REK Projekt OÜ) poolt parandatud projekt PTA-le ülevaatamiseks. PTA vaatas parandatud projektlahendi läbi ning edastas 22.02.2023 projekteerijale uue kirja projektis esinevate puuduste kohta. 22.02.2023 laekus projekteerija Andrei Glazatšev (REK Projekt OÜ) poolt parandatud
Otsuse nr Leht 2 ( 12 )
projekt PTA-le ülevaatamiseks. PTA vaatas sisseviidud parandused üle ning hindas 10.03.2023 projekti nõuetekohaseks ja alustas ehitusloa menetlusega. Seoses keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koostamisega ning kooskõlastuste ja seisukohtade küsimisega eelnõule ja lähtudes KeHJS § 11 lõikest 2 pikendas PTA ehitusloa menetlust 13.03.2023 kirjaga nr 6.1-3/52315-4 90 päeva võrra. Seoses Keskkonnaameti 16.06.2023 kirjaga nr 6-3/23/11249-3 tuli ehitusloa andmise otsuse eelnõud ja eelhinnangu eelnõud täiendada, mistõttu tekkis vajadus projekti muuta. PTA saatis taotlejale ja projekteerijale 22.06.2023 kirja projekti muutmiseks. Korrigeeritud projekt saadeti PTA-le 04.09.2023. Keskkonnaameti 02.10.2023 kirjas nr 6-2/23/18507-3 nägi kaitseala valitseja vajadust koostada liikidele eksperthinnang. Võttes arvesse haldusmenetluse seaduse § 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lõike 1 ja Keskkonnaameti 02.10.2023 kirja nr 6-2/23/18507-3, tuli taotlejal esitada PTA-le ekspertarvamus(ed) projektlahendis kavandatud tegevuste mõju kohta metsakanalistele, kaljukotkale ja must- toonekurele. Taotlejale saadeti sellekohane kiri 05.10.2023 (registreeritud PTA DHS-s nr 6.1-3/52315-19). Ekspertarvamuse esitamise tähtajaks seadis PTA 29.12.2023. 28.12.2023 laekus projekteerija Andrei Glazatšev (REK Projekt OÜ) poolt täiendatud projekt koos Kobras OÜ (registrikood 10171636) poolt koostatud keskkonnamõju hindamise eehinnanguga ja OÜ Clanga (12862267) poolt koostatud eksperthinnang „Tallimetsa maaparandusobjekti mõjud kaitsealustele linnuliikidele: teder, metsis, kaljukotkas ja must-toonekurg“ PTA-le ülevaatamiseks. PTA vaatas esitatud projektlahendi ja eelhinnangu läbi ning edastas 11.01.2024 projekteerijale kirja projektis esinevate puuduste kohta. Lõplik korrigeeritud ja nõuetekohane projekt koos eelhinnanguga saadeti PTA-le 11.01.2024.
Põllumajandus- ja Toiduamet otsustab KeHJS § 11 lõikest 2 keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise vajaduse. Kobras OÜ koostas KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel maaparanduse ehitusloa andmise keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu, mille andmise aluseks on KeHJS § 6 lõige 2 punkt 22. Vastavalt KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224, “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 15 punktile 8, tuleb sellisele tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti, anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. KeHJS § 29 lõike 2 kohaselt võib tegevusloa anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki.
I KAASAMINE
1. Põllumajandus- ja Toiduamet esitas maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga MaaParS § 22 lõike 4 punkti 3 alusel arvamuse avaldamiseks asutusele, kelle huve kavandatav maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada ja KeHJS § 11 lõike 10 alusel kooskõlastamiseks kaitstava loodusobjekti valitsejale (registreeritud PTA DHS-s 30.05.2023. a nr 6.1-3/52315-5). Keskkonnaamet (registrikood 70008658) 09.06.2023. a kirjaga nr 6-3/23/11249-2 (registreeritud PTA DHS-s 09.06.2023. a nr 6.1-3/52315-11) pikendas haldusmenetluse
Otsuse nr Leht 3 ( 12 )
seaduse § 16 lõike 2 ning maaparandusseaduse § 22 lõike 6 alusel menetluse keerukusest ja mahust tulenevalt arvamuse avaldamise ja kooskõlastuse andmise tähtaega kuni 16.06.2023. 16.06.2023. a kirjaga nr 6-3/23/11249-3 (registreeritud PTA DHS-s 16.06.2023. a nr 6.1-3/52315-12) palus Keskkonnaamet väljatoodud märkuste alusel otsuse eelnõud ja keskkonnamõju hindamise eelhinnangut täiendada ja korrigeerida ning tagastas ehitusloa andmise otsuse eelnõu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu puuduste kõrvaldamiseks. Põllumajandus- ja Toiduamet esitas täiendatud maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga Keskkonnaametile 12.09.2023. a kirjaga nr 6.1-3/52315-16. Keskkonnaamet (registrikood 70008658) 22.09.2023. a kirjaga nr 6-2/23/18507-2 (registreeritud PTA DHS-s 22.09.2023. a nr 6.1-3/52315-17) pikendas haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 2 ning maaparandusseaduse § 22 lõike 6 alusel menetluse keerukusest ja mahust tulenevalt arvamuse avaldamise ja kooskõlastuse andmise tähtaega kuni 02.10.2023. 02.10.2023. a kirjaga nr 6-2/23/18507-3 (registreeritud PTA DHS-s 02.10.2023. a nr 6.1-3/52315-18) palus Keskkonnaamet väljatoodud märkuste alusel otsuse eelnõud ja keskkonnamõju hindamise eelhinnangut täiendada ja korrigeerida ning tagastas ehitusloa andmise otsuse eelnõu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu puuduste kõrvaldamiseks. Põllumajandus- ja Toiduamet esitas muudetud maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga Keskkonnaametile 22.01.2024. a kirjaga nr 6.1-3/52315-20.
Keskkonnaameti poolt esitati märkus, et kavandatav tegevus tuleb kooskõlastada Maa- ametiga. Maapõueseaduse § 15 lg 8 pt 9 kohaselt ei ole maaparandussüsteemi ehitusloa menetlemisel vajalik Maa-ameti luba. Sellele on Maa-amet viidanud ka projekti kooskõlastamisel 27.06.2022 kirjaga nr 6-3/22/10965-2.
2. Põllumajandus- ja Toiduamet esitas maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga MaaParS § 22 lõike 4 punkti 1 alusel kooskõlastamiseks asutustele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud ehitusloa menetluse esemega ja KeHJS § 11 lõike 2² alusel seisukoha küsimiseks kõigilt asjaomastelt asutustelt (registreeritud PTA DHS-s 30.05.2023. a nr 6.1-3/52315-6). Lääne-Nigula valla Nõva Osavalla Valitsus (registrikood 77000625) 01.06.2023. a kirjaga nr 6-2/23-847-2 (registreeritud PTA DHS-s 02.06.2023. a nr 6.1-3/52315-9) annab esitatud eelnõudele kooskõlastuse. Transpordiamet (registrikood 70001490) 07.06.2023. a kirjaga nr 7.1-2/23/12123-3 (registreeritud PTA DHS-s 09.06.2023. a nr 6.1-3/52315-10) kooskõlastab ehitusloa otsuse eelnõu, lisades nõuded, millega tuleb projekti realiseerimisel ja ehitustöödel arvestada: 1. Riigitee ja riigitee mahasõitude olemasolevad teetruubid ning truupide sisse- ja väljavoolu kindlustused peavad säilima. Teede muldkeha ja teede katendi kahjustamine ei ole lubatud. 2. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu, ladustamist ning peale- ja mahalaadimistöid riigiteele mitte kavandada. Riigitee nõlvadel sõitmine või manööverdamine ning muul viisil konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine on keelatud. 3. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 4. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9
Otsuse nr Leht 4 ( 12 )
„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 5. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 6. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist. Kui kavandatav tegevus võib riigiteel liiklejaid mistahes viisil ohustada, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. 7. Lubade (ehitusteatis, ehitusluba) menetlusse palume kaasata Transpordiameti (EhS § 36 lg 5, § 42 lg 7). 8. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 8.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil [email protected]. 8.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-kontakt/dokumendid/ blanketid #td-ja-piirangud-ma) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt.
Kuna koostati uus keskkonnamõju eelhinnang ja ehitusloa otsuse eelnõud muudeti, esitas Põllumajandus- ja Toiduamet muudetud maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga MaaParS § 22 lõike 4 punkti 1 alusel uuesti kooskõlastamiseks asutustele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud ehitusloa menetluse esemega ja KeHJS § 11 lõike 2² alusel seisukoha küsimiseks kõigilt asjaomastelt asutustelt (registreeritud PTA DHS-s 22.01.2024. a nr 6.1-3/52315-21).
3. Põllumajandus- ja Toiduamet kaasas MaaParS § 22 lõike 5 alusel ehitusloa andmise menetlusse kinnisasja omanikud, kelle kinnisasjale ehitamist kavandatakse, kui taotlust ei ole esitanud omanik ning taotluses märgitud kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikud, kelle piirikraavil töid planeeritakse (registreeritud PTA DHS-s 30.05.2023. a nr 6.1-3/52315-7). Maaomanikud määratud aadressile etteantud tähtaja jooksul arvamusi ei esitanud.
4. Põllumajandus- ja Toiduamet esitas Riigimetsa Majandamise Keskusele (registrikood 70004459) maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks (registreeritud PTA DHS-s 30.05.2023. a nr 6.1-3/52315-8). Riigimetsa Majandamise Keskus määratud aadressile etteantud tähtaja jooksul arvamust ei esitanud.
Põllumajandus- ja Toiduamet loeb MaaParS § 22 lõike 6 kohaselt ehitusloa eelnõu vaikimisi kooskõlastatuks, kui etteantud tähtaja jooksul ei ole määratud aadressile arvamust esitatud, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud pikem tähtaeg või tähtaja pikendamist on põhjendatult taotletud.
Põllumajandus- ja Toiduamet on läbi viinud ehitusloa andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on kaasatud asutused ja isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega või kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada.
Otsuse nr Leht 5 ( 12 )
Põllumajandus- ja Toiduamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud MaaParS § 23 lõikes 3 ehitusloa andmisest keeldumise aluseid.
II KAALUTLUSED LOA ANDMISEL Loa andja võttis ehitusloa andmise menetluses aluseks haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS), MaaParS ja selle alamaktide sätted ja KeHJS. HMS § 5 lg-d 2 ja 4 sätestavad haldusmenetluse eesmärgid ning § 6 ja § 38 lg 1 kohustavad haldusorganit välja selgitama asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Selleks, et hinnata taotletud tegevuse võimalikku mõju ning vajalike meetmete tagamise võimalikkust, võttis loa andja menetluse läbiviimisel lisaks taotlusele aluseks ka olemasolevad registriandmed ja muud kättesaadavad alusdokumendid.
Ehitusloa andmise otsustamisel lähtuti järgmistest dokumentidest/ alusandmetest:
1. Ehitusloa taotlus koos lisadega (sh projekt); 2. Maaparanduse ehitusloa andmise keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang ja Natura eelhinnang (koostanud OÜ Kobras); 3. Üleriigiline planeering Eesti 2030+, Lääne maakonnaplaneering 2030+, Lääne-Nigula valla üldplaneering, Nõva valla üldplaneering; 4. Eesti maaelu arengukava 2014-2020 versioon 10.1; 5. Maa-ameti kaardirakendused; 6. Suursoo-Leidissoo hoiuala, Leidissoo looduskaitseala, Läänemaa Suursoo maastikukaitseala, Kiritse must-toonekure püsielupaikade ja Suursoo metsise püsielupaiga kaitsekorralduskava 2016-2025; 7. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur; 8. Eesti keskkonna andmete portaal.
Vastavalt MaaParS § 49 lõikele 1 punktile 1 on maaparandushoiu kohustus maaparandussüsteemi omanikul. MaaParS § 47 lõige 11 sätestab, et maaparandussüsteemi omanik teeb käesoleva seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele vastavad maaparandussüsteemi ja selle maa-ala maaparandushoiutööd, et maaparandussüsteem vastaks selle kasutamise kestel käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1‒5 sätestatud nõuetele. MaaParS § 5 lõike 1 kohaselt peab reguleeriv võrk tagama maaviljeluseks sobiva mulla veerežiimi. MaaParS § 5 lõike 2 kohaselt peab eesvool tagama liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku. MaaParS § 5 lõike 3 kohaselt peab avatud eesvool olema võimalikult suure isepuhastusvõimega. MaaParS § 5 lõike 4 kohaselt peab maaparandussüsteem minimeerima hajukoormuse leviku ohu. MaaParS § 5 lõike 5 kohaselt peab maaparandussüsteem olema ohutu.
Metsaseaduse § 42 lõike 1 p 2 alusel kohustatakse metsaomanikku majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veerežiimi ning metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi õigusaktides lubatust suuremas ulatuses, mis ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks ega seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning mis on kooskõlas metsa säästva kasutamise põhimõtetega, samuti kaitsma metsa kasvutingimuste halvenemise eest. Metsa kuivendussüsteemide korrashoidmise üheks olulisemaks eesmärgiks on tagada ligipääs ja vähendada seeläbi metsa majandamisega kaasnevaid kahjustusi, mille põhjustaks rasketehnika märgades, liigniiskuse käes kannatavates metsades. Metsamaa kuivendamine parandab pinnavee ärajuhtimist ja metsamulla õhustatust, vähendab perioodiliste üleujutuste mõjusid ning väldib metsamullast toitainete väljauhtumist. Sellega kaasneb puistu kasvukiiruse tõus, mis kajastub metsa boniteedi paranemises ning lõpptulemusena toob
Otsuse nr Leht 6 ( 12 )
kaasa raieringi lõpus metsamaterjali suurema väljatuleku. Metsakuivendus lihtsustab metsavarumist, metsade uuenemist ja haldamist ning loob sobiva keskkonna rekreatsiooniks. Tee uuendamine ja/või ehitamine parandab maaparandusehitistel asuvate metsade majandamisvõimalusi ja lihtsustab kuivendussüsteemi hooldust.
Tegevuse käigus kasutatakse olemasolevat taristut ning lähtutakse võimalikest headest loodusvarade kasutamise põhimõtetest. Veejuhtmete rekonstrueerimisega kaasneb metsakuivendusvõrgu maa-alal veerežiimi muutus, mis on vajalik metsa kasvutingimuste parandamiseks - liigse pinnavee ärajuhtimisega suureneb puittaimestiku juurdekasv, paraneb puittaimestiku vastupanu võime (tormi)tuultele (sh paraneb mulla õhustatus, juured kinnituvad tugevamalt pinnasesse ja arenevad efektiivsemalt parasniiske veerežiimiga keskkonnas). Antud tegevusest lähtudes järgib ehitusloa taotleja talle maaparandusseadusega ja metsaseadusega pandud kohustusi.
Eesti maaelu arengukava 2014-2020, versioon 10.1 (21. juuni 2022) eesmärkidest lähtuvalt on 55% (522 000 ha) kasutuses oleva põllumajandusmaa ja 698 000 ha metsamaa sihipärane kasutamine võimalik ainult juhul, kui sellel maal tagatakse maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine.
Ehitusprojektiga ei kaasne üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaal või märgalal uue kuivendussüsteemi ehitamine või üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa raadamine. Maaparandussüsteemi rekonstrueerimise ja ehitamise käigus likvideeritakse puittaimestikku kokku ca 8,76 ha. Puittaimestikku likvideeritakse vaid mahus, mis on vajalik olemasoleva maaparandussüsteemi rekonstrueerimis- ja ehitustööde läbiviimiseks, et tagada olemasoleva kuivendussüsteemi toimimine, mis on vajalik metsa majandamiseks.
2. 1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang ja Natura eelhinnang
Veekaitse Veekaitset on käsitletud eelhinnangu peatükis 3.3 ning jõuti järeldusele, et mõju pinna- ja põhjaveele ei ole oluline. Tallimetsa maaparandusehitistelt kogutav vesi läbib enne Nõva jõkke jõudmist settebasseinid. Projektalale on kokku kavandatud viie uue settebasseini rajamine ja lisaks jääb kasutusse üks olemasolev settebassein. Vältimaks Nõva jõkke settekoormuse liigset suurenemist, on projekti kohaselt ette nähtud kasutada ajutist veetõkketammi (filtratsioonitõkke ekraan). Pinnase ning pinna- ja põhjavee reostuse ärahoidmiseks on projektis nõue, et tööde teostamisel tuleb kasutada korras tehnikat, mis ei põhjustaks kütuse ega õli lekkeid.
Kaitstavad alad Projektala, kus on kavandatud kraavide hooldamine ja uuendamine, ei piirne otseselt ühegi kaitseala, hoiuala ega püsielupaigaga, kuid projektis on kavandatud Veskijõe-Tõldsilla tee rekonstrueerimine, mis läbib Suursoo-Leidissoo hoiuala (KLO2000154). Eelhinnangu peatükis 3.6.1 leiti, et kraavide hooldamine ja uuendamine Suursoo-Leidissoo hoiuala kaitse-eesmärke ei mõjuta, sest kuivendav mõju hoiualale ei ulatu nii vahemaa kui ka hoiuala ja objekti vahel paikneva Nõva jõe tõttu. Rekonstrueeritav tee läbib hoiuala, kuid planeeritav tegevus ei välju olemasolevast kruusateest väljapoole. Projektlahenduse kohaselt ei planeerita tegevusi kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja mõju elupaigatüüpidele puudub. Tallimetsa projektala läheduses asuvad Leidissoo looduskaitseala, Nõva looduskaitseala ja Läänemaa Suursoo maastikukaitseala.
Otsuse nr Leht 7 ( 12 )
Eelhinnangu peatükis 3.6.2 leiti, et kavandataval tegevusel mõju Leidissoo loodukaitseala ja Nõva looduskaitseala kaitse-eesmärkidele puudub. Tallimetsa projektalast jääb Läänemaa Suursoo maastikukaitseala 2,3 km kaugusele ida suunda. Arvestades rekonstrueeritava Veskijõe-Tõldsilla tee paiknemist, jääb rekonstrueeritav tee kaitsealast ca 220 m kaugusele, kus rekonstrueeritakse metsatee ristumine 16150 Vaisi-Kuijõe teega. Arvestades Läänemaa Suursoo maastikukaitseala paiknemist projektala suhtes, ei ole kavandatavast tegevusest mõju avaldumine ala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele tõenäoline.
Liigikaitse Mõju kaitsealustele liikidele on hinnatud eelhinnangu peatükkides 3.5, 3.6.1, 3.6.2 ja 3.6.4. Linnuliikide pesitsusaegse häirimise vältimiseks on projektis töödele seatud ajaline piirang, seega töid ei teostata 1.02 kuni 31.07 ja ei ole ohtu lindude häirimiseks nende peamisel pesitsusperioodil. Eelhinnangu peatükis 3.6.4 jõuti järeldusele, et Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektiga ei mõjutata kaitstavate liikide leiukohti.
Natura loodus- ja linnuala Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele on käsitletud eelhinnangu peatükis 3.5. Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektiga kavandatud Veskijõe- Tõldsilla tee rekonstrueerimise tööala asub Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusalal (EE0040202). Lisaks asub võimalikus mõjupiirkonnas Nõva-Osmussaare linnuala (EE0040201). Eelhinnangus jõuti järeldusele, et kavandatava tegevusega Suursoo-Leidissoo linnuala läheduses ei kaasne mõju linnuala kaitse-eesmärgiks nimetatud must-toonekurele, kaljukotkale ja tedrele ning puudub ka mõju Nõva-Osmussaare linnuala kaitse-eesmärgiks olevale must-toonekurele. Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektala paiknemine Suursoo- Leidissoo loodusala läheduses ja rekonstrueeritava tee paiknemine loodusalal ei kahjusta Suursoo-Leidissoo loodusala kaitse-eesmärke, sest tee rekonstrueerimisel veerežiimi ei muudeta, tee trassi ei laiendata ega õgvendata. Tee jääb elupaigatüüpi läbides sama laiaks, lisatakse vaid kruuskate. Teega külgnevate rabamassiivide veerežiimi mõjutamine on välistatud seetõttu, et olemasolev tee paikneb rabamassiive eraldaval kõrgemal liivaluitel, tee on kuiv ja kraavide rajamise vajadus puudud. Natura eelhindamine tuvastas, et mõju Natura 2000 võrgustiku aladele on välistatud ja asjakohane hindamine ei ole vajalik. Tegevus ei mõjuta nimetatud linnu- ja loodusalade terviklikkust ega soodsat seisundit.
2.2. Otsuse põhjendus Metsakuivenduse maaparandusehitiste ja teedevõrgu rekonstrueerimine toimub alal, kus eksisteerib varasemalt rajatud kuivendusvõrk, mille osaline rekonstrueerimine (hooldamine ja uuendamine) ei avalda enam täiendavat olulist kuivendavat mõju metsakooslustele ja elupaigatüüpidele. Eeldatavalt on vanade kuivendusvõrkude puhul nende kuivendav mõju juba avaldunud ning kuivendusvõrgu rekonstrueerimisega (mille puhul kraave ei süvendata, vaid taastatakse nende rajamisaegsed mõõtmed hooldus- ja uuendustööde mahtudes) kuivendatakse projektis märgitud ala. Kuivenduse mõjuulatuse hindamisel lähtutakse maaeluministri 06.05.2019 määruse nr 45 „Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid” Lisa 1 „Projekteerimisnormide tabelid“ tabelist nr 21 „Metsakuivenduskraavide ligikaudsed vahekaugused“. Antud tabelis on
Otsuse nr Leht 8 ( 12 )
toodud ära uute kuivenduskraavide rajamise vahekaugused vastavalt mullale ja kasvukohatüübile. Kuivenduse mõjuulatus on umbes pool kraavide vahekaugusest (kuni 200 m), mis on kraavidega kattuvatel kasvukohtadel kuni 100 m. Projekteerimisnormide tabelis on vahekaugused arvestatud uue kraavituse rajamisel, millest võib järeldada, et rekonstrueerimistööde aegne mõju ei saa olla suurem ega ulatuda kaugemale. Maaeluministri 06.05.2019 määrus nr 45 § 25 sätestab metsakuivenduse projekteerimisnormid, mis täpsustab detailsemalt metsakuivenduse projekteerimisel nii kraavide vahekauguse määramise alused kui ka kraavide projekteerimisalused. Kraavide vahekauguse projekteerimisel on nii ajalooliselt lähtutud kui ka lähtutakse käesoleval ajal metsa kasvukohatüübist, puuliikidest ja nende vanusest ning boniteediklassist, kraavide sügavusest ja mullastikust, olemasolevast kvartalivõrgust ja metsa uuenemis- või uuendamistingimustest. Maaparandusalased projekteerimisnormid tulenevad pikaajalisest maaparandusteaduse sh ka metsateaduse praktikate tulemusena, mis moodustab teadmiste kogumi, mis omakorda hõlmab endas ka ajalooliselt poliitilisi, majanduslikke ja keskkonnakaitselisi otsuseid. Olemasolevate rekonstrueeritavate metsakuivenduskraavide mõjuala ulatus on ligikaudselt hinnatav uute kraavide rajamise kuivendatava ala ulatusega. Kui tegemist on olemasolevate kuivenduskraavidega, on mõjuala ulatus väiksem. Seega kasutades mõjuala hindamisel projekteerimisnormide tabelit on lähtutud ettevaatusprintsiibist. Hinnang tugineb lähtuvalt pinnase koostisest (valitsevast mullatüübist), voolusängi kaevemahust ja antud piirkonda tekkida võiva pinnasevee alanduslehtri ulatusest. Arvestada tuleb samas, et kraavi mõju on suurim kraavi vahetus läheduses ning väikseim kraavi mõjuala kaugemas servas. Projekteerija analüüsis kuivenduse ulatust, võttes arvesse pinnase ja veejuhtmete omadusi ja määras mõjuala ning kandis selle projektplaanile. Sellest tulenevalt puudub võimaliku negatiivse mõju ulatumine inventeeritud kaitstavatele elupaigatüüpidele ning ei osuta nendele olulist keskkonnamõju. Projekteerija on projekteerimisel arvestanud Keskkonnaameti kirjades ja Riigimetsa Majandamise Keskuse keskkonnamõjuanalüüsis tooduga. Projektlahend on tehtud nii, et oleks välistatud negatiivne mõju looduskaitselistele objektidele.
Võimaliku negatiivse mõju vältimiseks on kohustatud rakendama projektis kirjeldatud keskkonnameetmeid. Esitatud leevendusmeetmed on üldisemat laadi ja kehtivad kogu projektala ulatuses ning ei ole suunatud Natura alal võimalike mõjude leevendamiseks. Põllumajandus- ja Toiduamet on seisukohal, et projektlahend arvestab hüdroloogilise mõju puudumisega väljaspool projektala ning määratud keskkonnameetmed on piisavad, et tagada piirkonnas kaitseväärtuste säilimine. Tuginedes eelhinnangus jõutud järeldustele ja hinnanud olemasolevat teavet on Põllumajandus- ja Toiduamet jõudnud järeldusele, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju.
Põllumajandus- ja Toiduamet omab „Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt“ projekti ehitusloa andmiseks piisavalt teavet ning on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ja Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki.
III OTSUS Eeltoodust lähtudes ja võttes aluseks MaaParS § 23 lõike 4, maaeluministri 18.08.2020. a, määruse nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus“ § 5 ja § 21, KeHJS § 11 lõike 2 ning Riigimetsa Majandamise Keskuse (registrikood 70004459) 06.12.2022. a esitatud maaparanduse ehitusloa taotluse nr 6.1-3/52315 ja REK Projekt OÜ (registrikood 14833287) koostatud projekti „Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise
Otsuse nr Leht 9 ( 12 )
projekt“, versioon V02, töö nr 21-21 (digitaalselt allkirjastatud 11.01.2024. a, toimiku nimi: TALLIMETSA TEEDE JA MAAPARANDUSEHITISTE REK 2021), otsustab Põllumajandus- ja Toiduamet (Harju maakond, Saku vald, Saku alevik, Teaduse tn 2, 75501; registrikood 77001458):
1. välja anda ehitusloa Riigimetsa Majandamise Keskusele (registrikood 70004459) Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külades asuvate maaparandussüsteemide ehitiste Tallimetsa-Tõldsilla(TTP-453) (mps/ehitise kood 4110370030020/001) ja Tallimetsa-Tõldsilla(TTP-453) (mps/ehitise kood 4110370020070/003) ning maaparandussüsteemi teenindavate teede Veskijõe - Tõldsilla tee (mps/ehitise kood 4110380010080/101), Tusari - Takkavalla tee (mps/ehitise kood 4110370030020/101) ja Tusari - Takkavalla harutee (mps/ehitise kood 4110370030020/102) rekonstrueerimiseks REK Projekt OÜ (registrikood 14833287) koostatud projekti „Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt“, versioon V02, töö nr 21-21 (digitaalselt allkirjastatud 11.01.2024. a) alusel;
2. jätta algatamata keskkonnamõju hindamine vastavalt rekonstrueerimise ja ehitusprojekti ehitusloa taotluses kavandatavatele tegevustele KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel koostatud keskkonnamõju eelhinnangus toodud asjaoludele (lisatud 59 lehel). Kavandatav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus, kuna sellega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte – Natura 2000 võrgustiku Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala, Nõva-Osmussaare linnu- ja loodusala, Suursoo-Leidissoo hoiuala, Leidissoo looduskaitseala ja Nõva looduskaitseala ega nende kaitse-eesmärke ning kaitsealuseid liike. Eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju, piiriülese mõju, avariiolukordade ja muu tegevusega kaasneva negatiivse mõju tekke puudumine, millest tulenevalt keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta ning täiendavate keskkonnauuringute läbiviimine ei ole vajalik. Riigimetsa Majandamise Keskus on kohustatud rakendama võimaliku negatiivse mõju vältimiseks keskkonnameetmeid, mis on kirjeldatud projektis.
Põllumajandus- ja Toiduamet ei võta vastutust projekti tehnilise lahenduse õigsuse eest. Projekti tehnilise lahenduse eest vastutavad projekteerija ja tellija. Kui ehitamise käigus ilmneb, et projektis on vaja teha muudatusi, siis vormistatakse projekti muudatus.
Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest, esitades vaide Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektorile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 101.
Otsuse nr Leht 10 ( 12 )
Ehitusloa andmed
Maakonnakeskus: Lääne keskus Ehitusloa taotleja: RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS Dokumendi väljastamise kuupäev: Puudub Teenuse nr: 2310772 Väikesüsteem: EI Toimiku nimi: TALLIMETSA TEEDE JA
MAAPARANDUSEHITISTE REK 2021 Projekti nimi: Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede
rekonstrueerimise projekt Projekti number: 21-21 Projekti koostamise aasta: 2022
Kinnisasja andmed
Katastritunnus Omanikud/volitatud esindaja
44101:001:0052
44101:001:0054
44101:001:0067
53101:001:0030 MARKO PADRIK
53101:001:0031 MARKO PADRIK
53101:001:0504 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS
53101:001:0505 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS
53101:001:0506 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS
53101:001:0508 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS
53101:001:0556 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS
53101:001:0598 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS
53101:001:0600 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS
53101:001:1051 KATRIN SOIKA, ERKKI SOIKA
53101:001:1461 WELZ ECO LAND OÜ
53101:001:1462 WELZ ECO LAND OÜ
53101:001:1463 WELZ ECO LAND OÜ
53101:002:0334 AIVI ÖÖBIK
Taotletava asukoha andmed
Maakond Linn/vald Küla/asula
Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari küla
Lääne maakond Lääne-Nigula vald Vaisi küla
Lääne maakond Lääne-Nigula vald Nõmmemaa küla
Registreeringu andmed
Otsuse nr Leht 11 ( 12 )
Maaparandussüsteemi kood Maaparandusehitise kood ja nimetus
4110370030020 001 Tallimetsa-Tõldsilla(TTP-453)
4110370020070 003 Tallimetsa-Tõldsilla(TTP-453)
4110370030020 101 Tusari-Takkavalla tee
4110370030020 102 Tusari - Takkavalla harutee
4110380010080 101 Veskijõe - Tõldsilla tee
Maaparandusehitise kavandatav kuivendus- või niisutusviis
Kuivendus- või niisutusviis: Kraavkuivendus
Maaparandusehitise maaala kavandatav maakasutuse viis
Kasutusviis: Metsamaa
Andmed uurimistöö, ehitusprojekti või ehitamise kava ja ekspertiisi kohta
Uurimistöö koostaja: REK PROJEKT OÜ Uurimistöö tegija: Andrei Glazatšev Ehitusprojekti koostaja: REK PROJEKT OÜ Ehitusprojekti tegija: Andrei Glazatšev Ehitusprojekti ekspertiisi koostaja: PEETER LOND Ehitusprojekti ekspertiisi tegija: Peeter Lond
Rekonstrueeritava/ehitatava maaala pindala ja eesvoolu pikkus
Pindala (ha): 224.1 Eesvoolu pikkus (km):
Teenindava tee järk, pikkus ja nimetus
Tee järk Tee pikkus (km) Nimetus
4 3.87 Veskijõe - Tõldsilla tee
4 1.52 Tusari - Takkavalla tee
4 0.39 Tusari - Takkavalla harutee
Kaitsetammi pikkus ja pumbajaamade arv
Kaitsetammi pikkus (m): Pumbajaamade arv:
Keskkonnakaitseks vajaliku rajatise nimetus ja arv
Rajatise nimetus Rajatiste arv
Tuletõrjetiik 1
Otsuse nr Leht 12 ( 12 )
Rajatise nimetus Rajatiste arv
Settebassein 5
Dokumendid
Dokumendi tüüp Nimetus Kooskõlastused tallimetsa eelnõu tagastamine puuduste
kõrvaldamiseks.asice Kooskõlastused 7.1-22312123-3 07.06.2023 valjaminev kiri.asice Kooskõlastused tallimetsa_maap_el_koosk.doc.asice Kooskõlastused keskkonnaameti tähtaja pikendamine.asice Kooskõlastused tallimetsa kooskõlastamise tähtaja pikendamine.asice Kooskõlastused otsuse eelnõu tagastamine puuduste
kõrvaldamiseks.asice
Menetleja
Reigo Roos peaspetsialist Põllumajandus- ja Toiduamet Lääne regiooni Haapsalu esindus +372 5475 0234 [email protected]
Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 /+(372) 605 1710/ [email protected] / www.pta.agri.ee
Registrikood 77001458
Nõva Osavalla Valitsus
Transpordiamet
22.01.2024 nr 6.1-3/52315-21
Maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu ja
keskkonnamõju eelhindamise eelnõu kooskõlastamine
Riigimetsa Majandamise Keskus (registrikood 70004459) esitas 06.12.2022. a Põllumajandus-
ja Toiduametile (edaspidi PTA) maaparandusehitise ehitusloa taotluse Lääne maakonnas Lääne-
Nigula vallas Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külades asuvate maaparandussüsteemide (edaspidi
ka mps) ehitiste Tallimetsa-Tõldsilla(TTP-453) (mps/ehitise kood 4110370030020/001) ja
Tallimetsa-Tõldsilla(TTP-453) (mps/ehitise kood 4110370020070/003) ning
maaparandussüsteemi teenindavate teede Veskijõe - Tõldsilla tee (mps/ehitise kood
4110380010080/101), Tusari - Takkavalla tee (mps/ehitise kood 4110370030020/101) 1 ja
Tusari - Takkavalla harutee (mps/ehitise kood 4110370030020/102) rekonstrueerimiseks REK
Projekt OÜ (registrikood 14833287) koostatud projekti „Tallimetsa maaparandusehitiste ja
teede rekonstrueerimise projekt“ (versioon V02, töö nr 21-21) (toimiku nimi TALLIMETSA
TEEDE JA MAAPARANDUSEHITISTE REK 2021) alusel.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punkti
22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb
anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punktist 8,
tuleb sellisele tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks
otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura
2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti, anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang.
Projektala piirneb idas Suursoo-Leidissoo hoiualaga. Projektala läheduses asuvad Leidissoo
looduskaitseala, Nõva looduskaitseala ja Läänemaa Suursoo maastikukaitseala. Projektiga
kavandatud Veskijõe-Tõldsilla tee rekonstrueerimise tööala asub Suursoo-Leidissoo linnu- ja
loodusalal. Lisaks asub võimalikus mõjupiirkonnas Nõva-Osmussaare linnuala.
Oleme Teid eelnevalt kaasanud ehitusloa eelnõu menetlusse 30.05.2023 kirjaga nr 6.1-3/52315-
6.
11.01.2024 esitati PTA-le täiendatud projekt koos Kobras OÜ poolt koostatud keskkonnamõju
hindamise eelhinnanguga, mis sisaldab lisana OÜ Clanga (12862267) poolt koostatud
eksperthinnangut „Tallimetsa maaparandusobjekti mõjud kaitsealustele linnuliikidele: teder,
metsis, kaljukotkas ja must-toonekurg“.
Kuna koostati uus keskkonnamõju eelhinnang ja ehitusloa otsuse eelnõud muudeti, esitab
2 (2)
Põllumajandus- ja Toiduamet muudetud maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu
eelnõuga MaaParS § 22 lõike 4 punkti 1 alusel uuesti kooskõlastamiseks asutustele, kelle
seadusest tulenev pädevus on seotud ehitusloa menetluse esemega ja KeHJS § 11 lõike 2² alusel
seisukoha küsimiseks kõigilt asjaomastelt asutustelt.
Kooskõlastust ootame hiljemalt 01.02.2024. a e-posti aadressile [email protected].
Maaparandusseaduse § 22 lõike 6 kohaselt loeb PTA ehitusloa eelnõu vaikimisi
kooskõlastatuks, kui kooskõlastus ei ole laekunud kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu
saamisest arvates, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud pikem tähtaeg või tähtaja
pikendamist on põhjendatult taotletud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riho Erismaa
Juhtivspetsialist
PTA Lääne regioon
Lisad:
1) Maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmise otsuse eelnõu) (teenus-2310772_eelnou.pdf).
2) Keskkonnamõju eelhinnangu eelnõu (2024.01.11_Tallimetsa_mps_EELH_lisaga.asice).
3) Projekti failid saab alla laadida lingilt https://cloud.agri.ee/s/A6bDQr8po56AEs4.
(link on aktiivne kuni 02.02.2024. a). Jagatud link on kasutamiseks vaid adresseeritud isikule.
Dokumentide allalaadimisega võtab isik endale kohustuse tagada avalikustamiskeelu järgimine.
Reigo Roos
+372 5475 0234
OTSUSE EELNÕU
Puudub nr
Maaparanduse ehitusloa andmine
Tulenevalt maaparandusseaduse (edaspidi MaaParS) § 23 lõikest 1 algatas Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi ka PTA) ehitusloa andmise menetluse, võttes aluseks Riigimetsa Majandamise Keskuse (registrikood 70004459) 06.12.2022. a esitatud maaparanduse ehitusloa taotluse, mis on registreeritud Põllumajandus- ja Toiduameti dokumendihaldussüsteemis WebDesktop (edaspidi PTA DHS-s) nr 6.1-3/52315 ja REK Projekt OÜ (registrikood 14833287) koostatud projekti „Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt“, versioon V02, töö nr 21-21) (toimiku nimi TALLIMETSA TEEDE JA MAAPARANDUSEHITISTE REK 2021, digitaalselt allkirjastatud 11.01.2024. a).
Projektala asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külas. Projektiga on kavandatud rekonstrueerida maaparandusehitised Tallimetsa- Tõldsilla(TTP-453) (maaparandussüsteemi, edaspidi mps/ehitise kood 4110370030020/001) 178,8 hektaril ja Tallimetsa-Tõldsilla(TTP-453) (mps/ehitise kood 4110370020070/003) 45,3 hektaril ning maaparandussüsteemi teenindavad teed Veskijõe - Tõldsilla tee (mps/ ehitise kood 4110380010080/101) 3,87 km, Tusari - Takkavalla tee (mps/ehitise kood 4110370030020/101) 1,52 km ja Tusari - Takkavalla harutee (mps/ehitise kood 4110370030020/102) 0,39 km. Projektiga on kavandatud kokku uuendada 0,82 km ja hooldada 0,21 km eesvoolu ning uuendada 7,71 km ja hooldada 3,51 km kuivenduskraave.
PTA vaatas esitatud ehitusloa taotluse lisaks oleva projektlahendi läbi ning edastas 06.02.2023 kirjaga nr 6.1-3/52315-2 projektis esinevate puuduste kirja. Puuduste likvideerimiseks anti aega kuni 13.02.2023. 10.02.2023 laekus projekteerija Andrei Glazatšev (REK Projekt OÜ) poolt parandatud projekt PTA-le ülevaatamiseks. PTA vaatas parandatud projektlahendi läbi ning edastas 22.02.2023 projekteerijale uue kirja projektis esinevate puuduste kohta. 22.02.2023 laekus projekteerija Andrei Glazatšev (REK Projekt OÜ) poolt parandatud
Otsuse nr Leht 2 ( 12 )
projekt PTA-le ülevaatamiseks. PTA vaatas sisseviidud parandused üle ning hindas 10.03.2023 projekti nõuetekohaseks ja alustas ehitusloa menetlusega. Seoses keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koostamisega ning kooskõlastuste ja seisukohtade küsimisega eelnõule ja lähtudes KeHJS § 11 lõikest 2 pikendas PTA ehitusloa menetlust 13.03.2023 kirjaga nr 6.1-3/52315-4 90 päeva võrra. Seoses Keskkonnaameti 16.06.2023 kirjaga nr 6-3/23/11249-3 tuli ehitusloa andmise otsuse eelnõud ja eelhinnangu eelnõud täiendada, mistõttu tekkis vajadus projekti muuta. PTA saatis taotlejale ja projekteerijale 22.06.2023 kirja projekti muutmiseks. Korrigeeritud projekt saadeti PTA-le 04.09.2023. Keskkonnaameti 02.10.2023 kirjas nr 6-2/23/18507-3 nägi kaitseala valitseja vajadust koostada liikidele eksperthinnang. Võttes arvesse haldusmenetluse seaduse § 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lõike 1 ja Keskkonnaameti 02.10.2023 kirja nr 6-2/23/18507-3, tuli taotlejal esitada PTA-le ekspertarvamus(ed) projektlahendis kavandatud tegevuste mõju kohta metsakanalistele, kaljukotkale ja must- toonekurele. Taotlejale saadeti sellekohane kiri 05.10.2023 (registreeritud PTA DHS-s nr 6.1-3/52315-19). Ekspertarvamuse esitamise tähtajaks seadis PTA 29.12.2023. 28.12.2023 laekus projekteerija Andrei Glazatšev (REK Projekt OÜ) poolt täiendatud projekt koos Kobras OÜ (registrikood 10171636) poolt koostatud keskkonnamõju hindamise eehinnanguga ja OÜ Clanga (12862267) poolt koostatud eksperthinnang „Tallimetsa maaparandusobjekti mõjud kaitsealustele linnuliikidele: teder, metsis, kaljukotkas ja must-toonekurg“ PTA-le ülevaatamiseks. PTA vaatas esitatud projektlahendi ja eelhinnangu läbi ning edastas 11.01.2024 projekteerijale kirja projektis esinevate puuduste kohta. Lõplik korrigeeritud ja nõuetekohane projekt koos eelhinnanguga saadeti PTA-le 11.01.2024.
Põllumajandus- ja Toiduamet otsustab KeHJS § 11 lõikest 2 keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise vajaduse. Kobras OÜ koostas KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel maaparanduse ehitusloa andmise keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu, mille andmise aluseks on KeHJS § 6 lõige 2 punkt 22. Vastavalt KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224, “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 15 punktile 8, tuleb sellisele tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti, anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. KeHJS § 29 lõike 2 kohaselt võib tegevusloa anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki.
I KAASAMINE
1. Põllumajandus- ja Toiduamet esitas maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga MaaParS § 22 lõike 4 punkti 3 alusel arvamuse avaldamiseks asutusele, kelle huve kavandatav maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada ja KeHJS § 11 lõike 10 alusel kooskõlastamiseks kaitstava loodusobjekti valitsejale (registreeritud PTA DHS-s 30.05.2023. a nr 6.1-3/52315-5). Keskkonnaamet (registrikood 70008658) 09.06.2023. a kirjaga nr 6-3/23/11249-2 (registreeritud PTA DHS-s 09.06.2023. a nr 6.1-3/52315-11) pikendas haldusmenetluse
Otsuse nr Leht 3 ( 12 )
seaduse § 16 lõike 2 ning maaparandusseaduse § 22 lõike 6 alusel menetluse keerukusest ja mahust tulenevalt arvamuse avaldamise ja kooskõlastuse andmise tähtaega kuni 16.06.2023. 16.06.2023. a kirjaga nr 6-3/23/11249-3 (registreeritud PTA DHS-s 16.06.2023. a nr 6.1-3/52315-12) palus Keskkonnaamet väljatoodud märkuste alusel otsuse eelnõud ja keskkonnamõju hindamise eelhinnangut täiendada ja korrigeerida ning tagastas ehitusloa andmise otsuse eelnõu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu puuduste kõrvaldamiseks. Põllumajandus- ja Toiduamet esitas täiendatud maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga Keskkonnaametile 12.09.2023. a kirjaga nr 6.1-3/52315-16. Keskkonnaamet (registrikood 70008658) 22.09.2023. a kirjaga nr 6-2/23/18507-2 (registreeritud PTA DHS-s 22.09.2023. a nr 6.1-3/52315-17) pikendas haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 2 ning maaparandusseaduse § 22 lõike 6 alusel menetluse keerukusest ja mahust tulenevalt arvamuse avaldamise ja kooskõlastuse andmise tähtaega kuni 02.10.2023. 02.10.2023. a kirjaga nr 6-2/23/18507-3 (registreeritud PTA DHS-s 02.10.2023. a nr 6.1-3/52315-18) palus Keskkonnaamet väljatoodud märkuste alusel otsuse eelnõud ja keskkonnamõju hindamise eelhinnangut täiendada ja korrigeerida ning tagastas ehitusloa andmise otsuse eelnõu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu puuduste kõrvaldamiseks. Põllumajandus- ja Toiduamet esitas muudetud maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga Keskkonnaametile 22.01.2024. a kirjaga nr 6.1-3/52315-20.
Keskkonnaameti poolt esitati märkus, et kavandatav tegevus tuleb kooskõlastada Maa- ametiga. Maapõueseaduse § 15 lg 8 pt 9 kohaselt ei ole maaparandussüsteemi ehitusloa menetlemisel vajalik Maa-ameti luba. Sellele on Maa-amet viidanud ka projekti kooskõlastamisel 27.06.2022 kirjaga nr 6-3/22/10965-2.
2. Põllumajandus- ja Toiduamet esitas maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga MaaParS § 22 lõike 4 punkti 1 alusel kooskõlastamiseks asutustele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud ehitusloa menetluse esemega ja KeHJS § 11 lõike 2² alusel seisukoha küsimiseks kõigilt asjaomastelt asutustelt (registreeritud PTA DHS-s 30.05.2023. a nr 6.1-3/52315-6). Lääne-Nigula valla Nõva Osavalla Valitsus (registrikood 77000625) 01.06.2023. a kirjaga nr 6-2/23-847-2 (registreeritud PTA DHS-s 02.06.2023. a nr 6.1-3/52315-9) annab esitatud eelnõudele kooskõlastuse. Transpordiamet (registrikood 70001490) 07.06.2023. a kirjaga nr 7.1-2/23/12123-3 (registreeritud PTA DHS-s 09.06.2023. a nr 6.1-3/52315-10) kooskõlastab ehitusloa otsuse eelnõu, lisades nõuded, millega tuleb projekti realiseerimisel ja ehitustöödel arvestada: 1. Riigitee ja riigitee mahasõitude olemasolevad teetruubid ning truupide sisse- ja väljavoolu kindlustused peavad säilima. Teede muldkeha ja teede katendi kahjustamine ei ole lubatud. 2. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu, ladustamist ning peale- ja mahalaadimistöid riigiteele mitte kavandada. Riigitee nõlvadel sõitmine või manööverdamine ning muul viisil konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine on keelatud. 3. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 4. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9
Otsuse nr Leht 4 ( 12 )
„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 5. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 6. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist. Kui kavandatav tegevus võib riigiteel liiklejaid mistahes viisil ohustada, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. 7. Lubade (ehitusteatis, ehitusluba) menetlusse palume kaasata Transpordiameti (EhS § 36 lg 5, § 42 lg 7). 8. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 8.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil [email protected]. 8.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-kontakt/dokumendid/ blanketid #td-ja-piirangud-ma) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt.
Kuna koostati uus keskkonnamõju eelhinnang ja ehitusloa otsuse eelnõud muudeti, esitas Põllumajandus- ja Toiduamet muudetud maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga MaaParS § 22 lõike 4 punkti 1 alusel uuesti kooskõlastamiseks asutustele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud ehitusloa menetluse esemega ja KeHJS § 11 lõike 2² alusel seisukoha küsimiseks kõigilt asjaomastelt asutustelt (registreeritud PTA DHS-s 22.01.2024. a nr 6.1-3/52315-21).
3. Põllumajandus- ja Toiduamet kaasas MaaParS § 22 lõike 5 alusel ehitusloa andmise menetlusse kinnisasja omanikud, kelle kinnisasjale ehitamist kavandatakse, kui taotlust ei ole esitanud omanik ning taotluses märgitud kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikud, kelle piirikraavil töid planeeritakse (registreeritud PTA DHS-s 30.05.2023. a nr 6.1-3/52315-7). Maaomanikud määratud aadressile etteantud tähtaja jooksul arvamusi ei esitanud.
4. Põllumajandus- ja Toiduamet esitas Riigimetsa Majandamise Keskusele (registrikood 70004459) maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks (registreeritud PTA DHS-s 30.05.2023. a nr 6.1-3/52315-8). Riigimetsa Majandamise Keskus määratud aadressile etteantud tähtaja jooksul arvamust ei esitanud.
Põllumajandus- ja Toiduamet loeb MaaParS § 22 lõike 6 kohaselt ehitusloa eelnõu vaikimisi kooskõlastatuks, kui etteantud tähtaja jooksul ei ole määratud aadressile arvamust esitatud, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud pikem tähtaeg või tähtaja pikendamist on põhjendatult taotletud.
Põllumajandus- ja Toiduamet on läbi viinud ehitusloa andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on kaasatud asutused ja isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega või kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada.
Otsuse nr Leht 5 ( 12 )
Põllumajandus- ja Toiduamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud MaaParS § 23 lõikes 3 ehitusloa andmisest keeldumise aluseid.
II KAALUTLUSED LOA ANDMISEL Loa andja võttis ehitusloa andmise menetluses aluseks haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS), MaaParS ja selle alamaktide sätted ja KeHJS. HMS § 5 lg-d 2 ja 4 sätestavad haldusmenetluse eesmärgid ning § 6 ja § 38 lg 1 kohustavad haldusorganit välja selgitama asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Selleks, et hinnata taotletud tegevuse võimalikku mõju ning vajalike meetmete tagamise võimalikkust, võttis loa andja menetluse läbiviimisel lisaks taotlusele aluseks ka olemasolevad registriandmed ja muud kättesaadavad alusdokumendid.
Ehitusloa andmise otsustamisel lähtuti järgmistest dokumentidest/ alusandmetest:
1. Ehitusloa taotlus koos lisadega (sh projekt); 2. Maaparanduse ehitusloa andmise keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang ja Natura eelhinnang (koostanud OÜ Kobras); 3. Üleriigiline planeering Eesti 2030+, Lääne maakonnaplaneering 2030+, Lääne-Nigula valla üldplaneering, Nõva valla üldplaneering; 4. Eesti maaelu arengukava 2014-2020 versioon 10.1; 5. Maa-ameti kaardirakendused; 6. Suursoo-Leidissoo hoiuala, Leidissoo looduskaitseala, Läänemaa Suursoo maastikukaitseala, Kiritse must-toonekure püsielupaikade ja Suursoo metsise püsielupaiga kaitsekorralduskava 2016-2025; 7. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur; 8. Eesti keskkonna andmete portaal.
Vastavalt MaaParS § 49 lõikele 1 punktile 1 on maaparandushoiu kohustus maaparandussüsteemi omanikul. MaaParS § 47 lõige 11 sätestab, et maaparandussüsteemi omanik teeb käesoleva seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele vastavad maaparandussüsteemi ja selle maa-ala maaparandushoiutööd, et maaparandussüsteem vastaks selle kasutamise kestel käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1‒5 sätestatud nõuetele. MaaParS § 5 lõike 1 kohaselt peab reguleeriv võrk tagama maaviljeluseks sobiva mulla veerežiimi. MaaParS § 5 lõike 2 kohaselt peab eesvool tagama liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku. MaaParS § 5 lõike 3 kohaselt peab avatud eesvool olema võimalikult suure isepuhastusvõimega. MaaParS § 5 lõike 4 kohaselt peab maaparandussüsteem minimeerima hajukoormuse leviku ohu. MaaParS § 5 lõike 5 kohaselt peab maaparandussüsteem olema ohutu.
Metsaseaduse § 42 lõike 1 p 2 alusel kohustatakse metsaomanikku majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veerežiimi ning metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi õigusaktides lubatust suuremas ulatuses, mis ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks ega seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning mis on kooskõlas metsa säästva kasutamise põhimõtetega, samuti kaitsma metsa kasvutingimuste halvenemise eest. Metsa kuivendussüsteemide korrashoidmise üheks olulisemaks eesmärgiks on tagada ligipääs ja vähendada seeläbi metsa majandamisega kaasnevaid kahjustusi, mille põhjustaks rasketehnika märgades, liigniiskuse käes kannatavates metsades. Metsamaa kuivendamine parandab pinnavee ärajuhtimist ja metsamulla õhustatust, vähendab perioodiliste üleujutuste mõjusid ning väldib metsamullast toitainete väljauhtumist. Sellega kaasneb puistu kasvukiiruse tõus, mis kajastub metsa boniteedi paranemises ning lõpptulemusena toob
Otsuse nr Leht 6 ( 12 )
kaasa raieringi lõpus metsamaterjali suurema väljatuleku. Metsakuivendus lihtsustab metsavarumist, metsade uuenemist ja haldamist ning loob sobiva keskkonna rekreatsiooniks. Tee uuendamine ja/või ehitamine parandab maaparandusehitistel asuvate metsade majandamisvõimalusi ja lihtsustab kuivendussüsteemi hooldust.
Tegevuse käigus kasutatakse olemasolevat taristut ning lähtutakse võimalikest headest loodusvarade kasutamise põhimõtetest. Veejuhtmete rekonstrueerimisega kaasneb metsakuivendusvõrgu maa-alal veerežiimi muutus, mis on vajalik metsa kasvutingimuste parandamiseks - liigse pinnavee ärajuhtimisega suureneb puittaimestiku juurdekasv, paraneb puittaimestiku vastupanu võime (tormi)tuultele (sh paraneb mulla õhustatus, juured kinnituvad tugevamalt pinnasesse ja arenevad efektiivsemalt parasniiske veerežiimiga keskkonnas). Antud tegevusest lähtudes järgib ehitusloa taotleja talle maaparandusseadusega ja metsaseadusega pandud kohustusi.
Eesti maaelu arengukava 2014-2020, versioon 10.1 (21. juuni 2022) eesmärkidest lähtuvalt on 55% (522 000 ha) kasutuses oleva põllumajandusmaa ja 698 000 ha metsamaa sihipärane kasutamine võimalik ainult juhul, kui sellel maal tagatakse maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine.
Ehitusprojektiga ei kaasne üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaal või märgalal uue kuivendussüsteemi ehitamine või üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa raadamine. Maaparandussüsteemi rekonstrueerimise ja ehitamise käigus likvideeritakse puittaimestikku kokku ca 8,76 ha. Puittaimestikku likvideeritakse vaid mahus, mis on vajalik olemasoleva maaparandussüsteemi rekonstrueerimis- ja ehitustööde läbiviimiseks, et tagada olemasoleva kuivendussüsteemi toimimine, mis on vajalik metsa majandamiseks.
2. 1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang ja Natura eelhinnang
Veekaitse Veekaitset on käsitletud eelhinnangu peatükis 3.3 ning jõuti järeldusele, et mõju pinna- ja põhjaveele ei ole oluline. Tallimetsa maaparandusehitistelt kogutav vesi läbib enne Nõva jõkke jõudmist settebasseinid. Projektalale on kokku kavandatud viie uue settebasseini rajamine ja lisaks jääb kasutusse üks olemasolev settebassein. Vältimaks Nõva jõkke settekoormuse liigset suurenemist, on projekti kohaselt ette nähtud kasutada ajutist veetõkketammi (filtratsioonitõkke ekraan). Pinnase ning pinna- ja põhjavee reostuse ärahoidmiseks on projektis nõue, et tööde teostamisel tuleb kasutada korras tehnikat, mis ei põhjustaks kütuse ega õli lekkeid.
Kaitstavad alad Projektala, kus on kavandatud kraavide hooldamine ja uuendamine, ei piirne otseselt ühegi kaitseala, hoiuala ega püsielupaigaga, kuid projektis on kavandatud Veskijõe-Tõldsilla tee rekonstrueerimine, mis läbib Suursoo-Leidissoo hoiuala (KLO2000154). Eelhinnangu peatükis 3.6.1 leiti, et kraavide hooldamine ja uuendamine Suursoo-Leidissoo hoiuala kaitse-eesmärke ei mõjuta, sest kuivendav mõju hoiualale ei ulatu nii vahemaa kui ka hoiuala ja objekti vahel paikneva Nõva jõe tõttu. Rekonstrueeritav tee läbib hoiuala, kuid planeeritav tegevus ei välju olemasolevast kruusateest väljapoole. Projektlahenduse kohaselt ei planeerita tegevusi kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja mõju elupaigatüüpidele puudub. Tallimetsa projektala läheduses asuvad Leidissoo looduskaitseala, Nõva looduskaitseala ja Läänemaa Suursoo maastikukaitseala.
Otsuse nr Leht 7 ( 12 )
Eelhinnangu peatükis 3.6.2 leiti, et kavandataval tegevusel mõju Leidissoo loodukaitseala ja Nõva looduskaitseala kaitse-eesmärkidele puudub. Tallimetsa projektalast jääb Läänemaa Suursoo maastikukaitseala 2,3 km kaugusele ida suunda. Arvestades rekonstrueeritava Veskijõe-Tõldsilla tee paiknemist, jääb rekonstrueeritav tee kaitsealast ca 220 m kaugusele, kus rekonstrueeritakse metsatee ristumine 16150 Vaisi-Kuijõe teega. Arvestades Läänemaa Suursoo maastikukaitseala paiknemist projektala suhtes, ei ole kavandatavast tegevusest mõju avaldumine ala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele tõenäoline.
Liigikaitse Mõju kaitsealustele liikidele on hinnatud eelhinnangu peatükkides 3.5, 3.6.1, 3.6.2 ja 3.6.4. Linnuliikide pesitsusaegse häirimise vältimiseks on projektis töödele seatud ajaline piirang, seega töid ei teostata 1.02 kuni 31.07 ja ei ole ohtu lindude häirimiseks nende peamisel pesitsusperioodil. Eelhinnangu peatükis 3.6.4 jõuti järeldusele, et Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektiga ei mõjutata kaitstavate liikide leiukohti.
Natura loodus- ja linnuala Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele on käsitletud eelhinnangu peatükis 3.5. Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektiga kavandatud Veskijõe- Tõldsilla tee rekonstrueerimise tööala asub Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusalal (EE0040202). Lisaks asub võimalikus mõjupiirkonnas Nõva-Osmussaare linnuala (EE0040201). Eelhinnangus jõuti järeldusele, et kavandatava tegevusega Suursoo-Leidissoo linnuala läheduses ei kaasne mõju linnuala kaitse-eesmärgiks nimetatud must-toonekurele, kaljukotkale ja tedrele ning puudub ka mõju Nõva-Osmussaare linnuala kaitse-eesmärgiks olevale must-toonekurele. Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projektala paiknemine Suursoo- Leidissoo loodusala läheduses ja rekonstrueeritava tee paiknemine loodusalal ei kahjusta Suursoo-Leidissoo loodusala kaitse-eesmärke, sest tee rekonstrueerimisel veerežiimi ei muudeta, tee trassi ei laiendata ega õgvendata. Tee jääb elupaigatüüpi läbides sama laiaks, lisatakse vaid kruuskate. Teega külgnevate rabamassiivide veerežiimi mõjutamine on välistatud seetõttu, et olemasolev tee paikneb rabamassiive eraldaval kõrgemal liivaluitel, tee on kuiv ja kraavide rajamise vajadus puudud. Natura eelhindamine tuvastas, et mõju Natura 2000 võrgustiku aladele on välistatud ja asjakohane hindamine ei ole vajalik. Tegevus ei mõjuta nimetatud linnu- ja loodusalade terviklikkust ega soodsat seisundit.
2.2. Otsuse põhjendus Metsakuivenduse maaparandusehitiste ja teedevõrgu rekonstrueerimine toimub alal, kus eksisteerib varasemalt rajatud kuivendusvõrk, mille osaline rekonstrueerimine (hooldamine ja uuendamine) ei avalda enam täiendavat olulist kuivendavat mõju metsakooslustele ja elupaigatüüpidele. Eeldatavalt on vanade kuivendusvõrkude puhul nende kuivendav mõju juba avaldunud ning kuivendusvõrgu rekonstrueerimisega (mille puhul kraave ei süvendata, vaid taastatakse nende rajamisaegsed mõõtmed hooldus- ja uuendustööde mahtudes) kuivendatakse projektis märgitud ala. Kuivenduse mõjuulatuse hindamisel lähtutakse maaeluministri 06.05.2019 määruse nr 45 „Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid” Lisa 1 „Projekteerimisnormide tabelid“ tabelist nr 21 „Metsakuivenduskraavide ligikaudsed vahekaugused“. Antud tabelis on
Otsuse nr Leht 8 ( 12 )
toodud ära uute kuivenduskraavide rajamise vahekaugused vastavalt mullale ja kasvukohatüübile. Kuivenduse mõjuulatus on umbes pool kraavide vahekaugusest (kuni 200 m), mis on kraavidega kattuvatel kasvukohtadel kuni 100 m. Projekteerimisnormide tabelis on vahekaugused arvestatud uue kraavituse rajamisel, millest võib järeldada, et rekonstrueerimistööde aegne mõju ei saa olla suurem ega ulatuda kaugemale. Maaeluministri 06.05.2019 määrus nr 45 § 25 sätestab metsakuivenduse projekteerimisnormid, mis täpsustab detailsemalt metsakuivenduse projekteerimisel nii kraavide vahekauguse määramise alused kui ka kraavide projekteerimisalused. Kraavide vahekauguse projekteerimisel on nii ajalooliselt lähtutud kui ka lähtutakse käesoleval ajal metsa kasvukohatüübist, puuliikidest ja nende vanusest ning boniteediklassist, kraavide sügavusest ja mullastikust, olemasolevast kvartalivõrgust ja metsa uuenemis- või uuendamistingimustest. Maaparandusalased projekteerimisnormid tulenevad pikaajalisest maaparandusteaduse sh ka metsateaduse praktikate tulemusena, mis moodustab teadmiste kogumi, mis omakorda hõlmab endas ka ajalooliselt poliitilisi, majanduslikke ja keskkonnakaitselisi otsuseid. Olemasolevate rekonstrueeritavate metsakuivenduskraavide mõjuala ulatus on ligikaudselt hinnatav uute kraavide rajamise kuivendatava ala ulatusega. Kui tegemist on olemasolevate kuivenduskraavidega, on mõjuala ulatus väiksem. Seega kasutades mõjuala hindamisel projekteerimisnormide tabelit on lähtutud ettevaatusprintsiibist. Hinnang tugineb lähtuvalt pinnase koostisest (valitsevast mullatüübist), voolusängi kaevemahust ja antud piirkonda tekkida võiva pinnasevee alanduslehtri ulatusest. Arvestada tuleb samas, et kraavi mõju on suurim kraavi vahetus läheduses ning väikseim kraavi mõjuala kaugemas servas. Projekteerija analüüsis kuivenduse ulatust, võttes arvesse pinnase ja veejuhtmete omadusi ja määras mõjuala ning kandis selle projektplaanile. Sellest tulenevalt puudub võimaliku negatiivse mõju ulatumine inventeeritud kaitstavatele elupaigatüüpidele ning ei osuta nendele olulist keskkonnamõju. Projekteerija on projekteerimisel arvestanud Keskkonnaameti kirjades ja Riigimetsa Majandamise Keskuse keskkonnamõjuanalüüsis tooduga. Projektlahend on tehtud nii, et oleks välistatud negatiivne mõju looduskaitselistele objektidele.
Võimaliku negatiivse mõju vältimiseks on kohustatud rakendama projektis kirjeldatud keskkonnameetmeid. Esitatud leevendusmeetmed on üldisemat laadi ja kehtivad kogu projektala ulatuses ning ei ole suunatud Natura alal võimalike mõjude leevendamiseks. Põllumajandus- ja Toiduamet on seisukohal, et projektlahend arvestab hüdroloogilise mõju puudumisega väljaspool projektala ning määratud keskkonnameetmed on piisavad, et tagada piirkonnas kaitseväärtuste säilimine. Tuginedes eelhinnangus jõutud järeldustele ja hinnanud olemasolevat teavet on Põllumajandus- ja Toiduamet jõudnud järeldusele, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju.
Põllumajandus- ja Toiduamet omab „Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt“ projekti ehitusloa andmiseks piisavalt teavet ning on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ja Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki.
III OTSUS Eeltoodust lähtudes ja võttes aluseks MaaParS § 23 lõike 4, maaeluministri 18.08.2020. a, määruse nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus“ § 5 ja § 21, KeHJS § 11 lõike 2 ning Riigimetsa Majandamise Keskuse (registrikood 70004459) 06.12.2022. a esitatud maaparanduse ehitusloa taotluse nr 6.1-3/52315 ja REK Projekt OÜ (registrikood 14833287) koostatud projekti „Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise
Otsuse nr Leht 9 ( 12 )
projekt“, versioon V02, töö nr 21-21 (digitaalselt allkirjastatud 11.01.2024. a, toimiku nimi: TALLIMETSA TEEDE JA MAAPARANDUSEHITISTE REK 2021), otsustab Põllumajandus- ja Toiduamet (Harju maakond, Saku vald, Saku alevik, Teaduse tn 2, 75501; registrikood 77001458):
1. välja anda ehitusloa Riigimetsa Majandamise Keskusele (registrikood 70004459) Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Tusari, Vaisi ja Nõmmemaa külades asuvate maaparandussüsteemide ehitiste Tallimetsa-Tõldsilla(TTP-453) (mps/ehitise kood 4110370030020/001) ja Tallimetsa-Tõldsilla(TTP-453) (mps/ehitise kood 4110370020070/003) ning maaparandussüsteemi teenindavate teede Veskijõe - Tõldsilla tee (mps/ehitise kood 4110380010080/101), Tusari - Takkavalla tee (mps/ehitise kood 4110370030020/101) ja Tusari - Takkavalla harutee (mps/ehitise kood 4110370030020/102) rekonstrueerimiseks REK Projekt OÜ (registrikood 14833287) koostatud projekti „Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede rekonstrueerimise projekt“, versioon V02, töö nr 21-21 (digitaalselt allkirjastatud 11.01.2024. a) alusel;
2. jätta algatamata keskkonnamõju hindamine vastavalt rekonstrueerimise ja ehitusprojekti ehitusloa taotluses kavandatavatele tegevustele KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel koostatud keskkonnamõju eelhinnangus toodud asjaoludele (lisatud 59 lehel). Kavandatav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus, kuna sellega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte – Natura 2000 võrgustiku Suursoo-Leidissoo linnu- ja loodusala, Nõva-Osmussaare linnu- ja loodusala, Suursoo-Leidissoo hoiuala, Leidissoo looduskaitseala ja Nõva looduskaitseala ega nende kaitse-eesmärke ning kaitsealuseid liike. Eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju, piiriülese mõju, avariiolukordade ja muu tegevusega kaasneva negatiivse mõju tekke puudumine, millest tulenevalt keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta ning täiendavate keskkonnauuringute läbiviimine ei ole vajalik. Riigimetsa Majandamise Keskus on kohustatud rakendama võimaliku negatiivse mõju vältimiseks keskkonnameetmeid, mis on kirjeldatud projektis.
Põllumajandus- ja Toiduamet ei võta vastutust projekti tehnilise lahenduse õigsuse eest. Projekti tehnilise lahenduse eest vastutavad projekteerija ja tellija. Kui ehitamise käigus ilmneb, et projektis on vaja teha muudatusi, siis vormistatakse projekti muudatus.
Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest, esitades vaide Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektorile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 101.
Otsuse nr Leht 10 ( 12 )
Ehitusloa andmed
Maakonnakeskus: Lääne keskus Ehitusloa taotleja: RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS Dokumendi väljastamise kuupäev: Puudub Teenuse nr: 2310772 Väikesüsteem: EI Toimiku nimi: TALLIMETSA TEEDE JA
MAAPARANDUSEHITISTE REK 2021 Projekti nimi: Tallimetsa maaparandusehitiste ja teede
rekonstrueerimise projekt Projekti number: 21-21 Projekti koostamise aasta: 2022
Kinnisasja andmed
Katastritunnus Omanikud/volitatud esindaja
44101:001:0052
44101:001:0054
44101:001:0067
53101:001:0030 MARKO PADRIK
53101:001:0031 MARKO PADRIK
53101:001:0504 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS
53101:001:0505 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS
53101:001:0506 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS
53101:001:0508 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS
53101:001:0556 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS
53101:001:0598 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS
53101:001:0600 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS
53101:001:1051 KATRIN SOIKA, ERKKI SOIKA
53101:001:1461 WELZ ECO LAND OÜ
53101:001:1462 WELZ ECO LAND OÜ
53101:001:1463 WELZ ECO LAND OÜ
53101:002:0334 AIVI ÖÖBIK
Taotletava asukoha andmed
Maakond Linn/vald Küla/asula
Lääne maakond Lääne-Nigula vald Tusari küla
Lääne maakond Lääne-Nigula vald Vaisi küla
Lääne maakond Lääne-Nigula vald Nõmmemaa küla
Registreeringu andmed
Otsuse nr Leht 11 ( 12 )
Maaparandussüsteemi kood Maaparandusehitise kood ja nimetus
4110370030020 001 Tallimetsa-Tõldsilla(TTP-453)
4110370020070 003 Tallimetsa-Tõldsilla(TTP-453)
4110370030020 101 Tusari-Takkavalla tee
4110370030020 102 Tusari - Takkavalla harutee
4110380010080 101 Veskijõe - Tõldsilla tee
Maaparandusehitise kavandatav kuivendus- või niisutusviis
Kuivendus- või niisutusviis: Kraavkuivendus
Maaparandusehitise maaala kavandatav maakasutuse viis
Kasutusviis: Metsamaa
Andmed uurimistöö, ehitusprojekti või ehitamise kava ja ekspertiisi kohta
Uurimistöö koostaja: REK PROJEKT OÜ Uurimistöö tegija: Andrei Glazatšev Ehitusprojekti koostaja: REK PROJEKT OÜ Ehitusprojekti tegija: Andrei Glazatšev Ehitusprojekti ekspertiisi koostaja: PEETER LOND Ehitusprojekti ekspertiisi tegija: Peeter Lond
Rekonstrueeritava/ehitatava maaala pindala ja eesvoolu pikkus
Pindala (ha): 224.1 Eesvoolu pikkus (km):
Teenindava tee järk, pikkus ja nimetus
Tee järk Tee pikkus (km) Nimetus
4 3.87 Veskijõe - Tõldsilla tee
4 1.52 Tusari - Takkavalla tee
4 0.39 Tusari - Takkavalla harutee
Kaitsetammi pikkus ja pumbajaamade arv
Kaitsetammi pikkus (m): Pumbajaamade arv:
Keskkonnakaitseks vajaliku rajatise nimetus ja arv
Rajatise nimetus Rajatiste arv
Tuletõrjetiik 1
Otsuse nr Leht 12 ( 12 )
Rajatise nimetus Rajatiste arv
Settebassein 5
Dokumendid
Dokumendi tüüp Nimetus Kooskõlastused tallimetsa eelnõu tagastamine puuduste
kõrvaldamiseks.asice Kooskõlastused 7.1-22312123-3 07.06.2023 valjaminev kiri.asice Kooskõlastused tallimetsa_maap_el_koosk.doc.asice Kooskõlastused keskkonnaameti tähtaja pikendamine.asice Kooskõlastused tallimetsa kooskõlastamise tähtaja pikendamine.asice Kooskõlastused otsuse eelnõu tagastamine puuduste
kõrvaldamiseks.asice
Menetleja
Reigo Roos peaspetsialist Põllumajandus- ja Toiduamet Lääne regiooni Haapsalu esindus +372 5475 0234 [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kiri | 23.02.2024 | 37 | 7.1-2/24/12123-6 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Põllumajandus- ja Toiduamet |
| Maaparandusehitiste ehitusloa andmise otsuse eelnõu ja keskkonnamõju eelhindamise eelnõukooskõlastus Läänemaal | 29.01.2024 | 62 | 7.1-2/24/12123-5 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Põllumajandus- ja Toiduamet |
| Maaparandusehitiste ehitusloa andmise otsuse eelnõu ja keskkonnamõju eelhindamise eelnõukooskõlastus Läänemaal | 07.06.2023 | 298 | 7.1-2/23/12123-3 🔒 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Põllumajandus- ja Toiduamet |
| Kiri | 30.05.2023 | 306 | 7.1-2/23/12123-1 🔒 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Põllumajandus- ja Toiduamet |