Käskkiri

1 (3)

JÄRELEVALVETEENISTUSE

PÕHIMÄÄRUS

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Järelevalveteenistus (edaspidi teenistus, inglise keeles Supervision Division) on

Transpordiameti (edaspidi amet) struktuuriüksus, mis täidab temale käesoleva

põhimäärusega ettenähtud ülesandeid.

1.2. Teenistusel on allüksusena ehituse- ja teenuste järelevalve osakond ning veonduse

järelevalve osakond.

1.3. Oma tegevuses juhindub teenistus õigusaktidest, teenistuse põhimäärusest, ameti

peadirektori käskkirjadest ja juhenditest.

1.4. Teenistuse tegevus toimub kooskõlastatult ja koostöös teiste ameti struktuuriüksustega

vastavalt ameti ja teenistuse tööplaanile.

1.5. Teenistuse tööd suunab, koordineerib ning kontrollib ameti peadirektor.

2. PÕHIÜLESANDED

2.1. Teenistuse põhiülesanded on:

2.1.1. järelevalvealaste protsesside välja töötamine ja koordineerimine;

2.1.2. riikliku järelevalve, haldusjärelevalve ja väärteomenetluste koordineerimine;

2.1.3. ohuprognoosi koostamine ja rakendamise järgimine.

2.2. Ehituse ja teenuste järelevalve osakonna (inglise keeles Construction and Services

Supervision Department) põhiülesanded on:

2.2.1. ehitusseadustiku järelevalve;

2.2.2. liiklusseaduse järelevalve;

2.2.3. autoveoseaduse järelevalve;

2.2.4. toote nõuetele vastavuse seaduse järelevalve.

2.3. Põhiülesannete täitmiseks ehituse ja teenuste järelevalve osakond:

2.3.1. osaleb järelevalvealaste protsesside ja vormide välja töötamisel;

2.3.2. teeb ettepaneku ja annab sisendi ohuprognoosi koostamisel;

2.3.3. koordineerib ameti üleselt riikliku järelevalve, haldusjärelevalve ja väärteo menetlusi;

2.3.4. teostab ameti pädevuse piires ehitusseadustiku kohast riiklikku järelevalvet;

2.3.5. teostab ameti pädevuse piires liiklusseaduse kohast riiklikku järelevalvet ja

haldusjärelevalvet;

2.3.6. teostab ameti pädevuse piires autoveoseaduse kohast riikliku järelevalvet;

2.3.7. teostab ameti pädevuse piires toote nõuetele vastavuse seaduse kohast riikliku järelevalvet;

2.3.8. menetleb ameti pädevuse piires kohtuvälise menetlejana ehitusseadustiku, liiklusseaduse

ja toote nõuetele vastavuse seaduse väärtegusid;

2.3.9. teeb kokkuvõtteid järelevalve tegevustest;

2.3.10. osaleb teel juhtunud kahjunõuete menetlemisel;

2.3.11. teeb pistelist kontrolli teehoiulepingute täitmise üle ning edastab tuvastatud

mittevastavused (sh seisundinõuete) mittevastavused teehoiu teenistusele;

2.3.12. osaleb võimalusel teede korrashoiu perioodilisel ülevaatusel;

2 (3)

2.3.13. selgitab tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide kohaldamist;

2.3.14. osaleb oma tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende

õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti tegevusvaldkonna

eestikeelse terminoloogia korrastamises;

2.3.15. osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

2.3.16. täidab peadirektorilt ja direktorilt saadud teisi järelevalve ülesannete ja funktsioonidega

seonduvaid ülesandeid.

2.4. Veonduse järelevalve osakonna (inglise keeles Transport Supervision Department)

põhiülesanded on:

2.4.1. ühistranspordiseaduse järelevalve;

2.4.2. raudteeseaduse järelevalve;

2.4.3. autoveoseaduse järelevalve.

2.5. Põhiülesannete täitmiseks veonduse järelevalve osakond:

2.5.1. osaleb järelevalvealaste protsesside ja vormide välja töötamisel;

2.5.2. teeb ettepaneku ja annab sisendi ohuprognoosi koostamisel;

2.5.3. koordineerib ameti üleselt riikliku järelevalve, haldusjärelevalve ja väärteo menetlusi;

2.5.4. teostab ameti pädevuse piires ühistranspordiseaduse kohast riiklikku järelevalvet ja

haldusjärelevalvet;

2.5.5. teostab ameti pädevuse piires autoveoseaduse kohast riiklikku järelevalvet ja

haldusjärelevalvet;

2.5.6. teostab ameti pädevuse piires raudteeseaduse kohast riikliku järelevalvet;

2.5.7. menetleb ameti pädevuse piires kohtuvälise menetlejana ühistranspordiseaduse,

raudteeseaduse ja autoveoseaduse väärtegusid;

2.5.8. teeb kokkuvõtteid järelevalve tegevustest;

2.5.9. kontrollib piirkondlike ühistranspordikeskuste ja kohalike omavalitsustega sõlmitud

halduslepingute täitmist;

2.5.10. korraldab koostööd teiste ühistranspordi valdkonnas riiklikku järelevalvet läbiviivate

asutustega;

2.5.11. selgitab tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide kohaldamist;

2.5.12. osaleb oma tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende

õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti tegevusvaldkonna

eestikeelse terminoloogia korrastamises;

2.5.13. osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

2.5.14. täidab peadirektorilt ja direktorilt saadud teisi järelevalve ülesannete ja funktsioonidega

seonduvaid ülesandeid.

3. ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1. Struktuuriüksuse õigus on:

3.1.1. saada ülesannete täitmiseks ja teenuste osutamiseks vajalikku teavet ning

dokumentatsiooni ameti teistelt struktuuriüksustelt;

3.1.2. kaasata vastavalt korraldustele ja kokkulepetele struktuuriüksuse pädevusse kuuluvate

3 (3)

küsimuste lahendamisele teiste struktuuriüksuste teenistujaid;

3.1.3. teha soovitusi ja ettepanekuid struktuuriüksuse töö paremaks organiseerimiseks;

3.1.4. saada regulaarselt vajalikku täienduskoolitust ning viia läbi üritusi ja koolitusi

struktuuriüksuse teenistujate kvalifikatsioonitaseme tõstmiseks;

3.1.5. pidada läbirääkimisi ja sõlmida kokkuleppeid oma pädevuse piires;

3.1.6. osaleda struktuuriüksust puudutavate küsimuste lahendamisel ja struktuuriüksuse tööd

puudutavate otsuste tegemisel;

3.1.7. teha ettepanekuid struktuuriüksuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu muutmiseks.

3.2. Struktuuriüksuse kohustus on:

3.2.1. täita struktuuriüksusele pandud ülesanded õiguspäraselt, tähtaegselt, täpselt ja kvaliteetselt;

3.2.2. tagada seaduses sätestatud juhtudel ametialase informatsiooni konfidentsiaalsus;

3.2.3. kasutada struktuuriüksuse kasutusse antud vara ja vahendeid sihipäraselt ning

heaperemehelikult;

3.2.4. teavitada ameti juhtkonda koheselt kõigist asjaoludest, mis takistavad või teevad võimatuks

struktuuriüksusele pandud ülesannete täitmise;

3.2.5. välja töötada struktuuriüksuse tegevusvaldkonna dokumentatsioon või osaleda selle

väljatöötamises;

3.2.6. edastada ameti teistele struktuuriüksustele nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.

4. JUHTIMISE KORRALDUS

4.1. Teenistuse tegevust juhib direktor, kes allub vahetult peadirektorile.

4.2. Osakonna tegevust juhib osakonnajuhataja, kes allub vahetult direktorile.

4.3. Direktori, osakonnajuhataja ning osakonna ametnikud nimetab ametisse ja vabastab

ametist ameti peadirektor.

4.4. Osakonna töötajatega sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu ameti peadirektor.

4.5. Direktori äraolekul asendab teda direktori määratud osakonnajuhataja või teenistuja.

4.6. Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda osakonna teenistuja või direktori määratud

teenistuja.

4.7. Direktor esindab teenistust ja oma vastutusalas ametit.

4.8. Direktoril on õigus allkirjastada teenistuse valdkonnaga seotud vaideotsuseid.

4.9. Osakonnajuhataja esindab osakonda ja oma vastutusalas ametit.

4.10. Osakonnajuhatajal on õigus vastavalt asjaajamiskorrale allkirjastada osakonna

tegevusvaldkonna ülesannetega seotud dokumendid, välja arvatud need dokumendid, mille

olulisus eeldab peadirektori või direktori allkirja või millega võetakse kohustusi, mis ei ole

osakonnajuhataja pädevuses.

4.11. Osakonnajuhataja ja osakonna ametnike ning töötajate tegevuse eesmärk, ülesanded,

kohustused, õigused ja vastutus ning peamised nõuded ameti- ja töökoha täitjale

määratakse kindlaks täiendavalt ametijuhendiga.

4.12. Teenistuse põhimääruse korrektsuse ja ajakohasuse eest vastutab ning vajadusel

põhimääruse muutmise algatab direktor osakonnajuhataja sisendi põhjal.

LENNUNDUSTEENISTUSE

PÕHIMÄÄRUS

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Lennundusteenistus (edaspidi teenistus, inglise keeles Aviation Division) on

Transpordiameti (edaspidi amet) struktuuriüksus, mis täidab temale käesoleva

põhimäärusega ettenähtud ülesandeid.

1.2. Teenistusel on allüksusena lennutegevuse osakond, lennundustehnika osakond,

lennuliiklusteeninduse, lennuväljade osakond ja lennundusjulgestuse osakond.

Teenistuse koosseisu kuulub direktori otsealluvuses lennuohutusnõunik.

1.3. Oma tegevuses teenistus juhindub õigusaktidest, teenistuse põhimäärusest, ameti

peadirektori käskkirjadest ja juhenditest ning juhtimissüsteemi dokumentidest.

1.4. Teenistuse tegevus toimub kooskõlastatult ja koostöös teiste ameti struktuuriüksustega

vastavalt ameti ja teenistuse tööplaanile.

1.5. Teenistuse tööd suunab, koordineerib ning kontrollib ameti peadirektor.

2. PÕHIÜLESANDED

2.1. Teenistuse põhiülesanded on:

2.1.1. lennunduse ohutusmeetmete analüüsi, väljatöötamise ja rakendamise korraldamine;

2.1.2. õhusõidukite, seadmete, organisatsioonide ja isikutega seotud lennundusalaste taotluste

menetlemine, sertifitseerimine ja selle korraldamine;

2.1.3. riigi lennundusohutuse edendamine ja ohutuse ning lennundusjulgestuse tagamine;

2.1.4. valdkonna andmekogude pidamine ja eestikeelse lennundusvaldkonna terminoloogia

täiustamine;

2.1.5. rahvusvaheline lennundusohutuse ja -julgestuse koostöö.

2.2. Lennutegevuse osakonna (inglise keeles Flight Operations Department)

põhiülesanded on:

2.2.1. riiklikus lennundusohutusprogrammi väljatöötamises osalemine;

2.2.2. lennutegevuses osalevate isikute sertifitseerimine;

2.2.3. lennundusalane järelevalve;

2.2.4. välisoperaatorite lennulubade taotluste menetlemine;

2.2.5. lennukoolitusorganisatsioonide sertifitseerimine;

2.2.6. lennutreeningseadmete (FSTD) kvalifitseerimine;

2.2.7. lennunduse erialakeele oskustaseme testijate ja kontrollpilootide tegevuse

sertifitseerimine;

2.2.8. pilootide eksamineerimine;

2.2.9. lennunduslubade ja lennundusspetsialistide registrite pidamine;

2.2.10. lennundusspetsialistide tervisetõendite väljastamine;

2.2.11. õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaatide arvestuse pidamine;

2.2.12. mehitamata õhusõidukite käitamiseks lubade andmine;

2.2.13. õhusõidukite seisuplatsil kontrollimisel (SAFA/SACA/SANA) osalemine;

2.2.14. lennundusmeditsiinikeskuste sertifitseerimine.

2.3. Põhiülesannete täitmiseks lennutegevuse osakond:

2.3.1. viib läbi lennuohutusalast järelevalvet;

2.3.2. menetleb lennundusettevõtjate sertifitseerimise ja mittetulundusliku lennutegevusega

tegelevate isikute registreerimisega seotud taotlusi;

2.3.3. korraldab inspekteerimislende;

2.3.4. kiidab heaks ja kontrollib lennutegevuskäsiraamatuid;

2.3.5. osaleb riikliku lennuohutusprogrammi väljatöötamises oma pädevuse piires;

2.3.6. teostab järelevalvet järelevalvesubjektide ohutusjuhtimissüsteemide rakendamise üle;

2.3.7. annab välja ühekordseid lubasid lennuvõistluste või vaatemängude ja erilise iseloomuga

lennundusürituste korraldamiseks ning lennuks maapealsete seadmete kontrollimiseks;

2.3.8. menetleb lennuloataotlusi ja teeb otsuse loa väljastamise kohta;

2.3.9. viib läbi lennukoolitusorganisatsioonide ja registreeritud lennukoolitajate tegevuse

inspekteerimisi;

2.3.10. viib läbi lennutreeningseadmete (FSTD) inspekteerimisi ning menetleb sertifitseerimist;

2.3.11. menetleb lennukoolitusorganisatsioonide sertifitseerimist ja lennukoolitajate

registreerimist;

2.3.12. kooskõlastab pilootide koolitusprogramme ja kontrollib nende järgimist;

2.3.13. annab välja lennunduse erialakeele oskustaseme testija sertifikaate;

2.3.14. annab välja lennunduse raadioside lubasid;

2.3.15. haldab pilootide eksamiküsimuste andmebaase ja võtab vastu eksameid;

2.3.16. lennunduslubade väljastamine lennundusspetsialistidele, välja arvatud lennutehnilised

töötajad, lennujuhid, lennujuhiõpilased, lennuvälja lennuinformaatorid;

2.3.17. annab välja salongitöötaja tunnistusi;

2.3.18. annab välja lennundusspetsialistide tervisetõendeid;

2.3.19. korraldab lennundusarstide koolitust;

2.3.20. annab välja lennundusarsti tunnistusi;

2.3.21. viib läbi lennundusmeditsiini keskuste inspekteerimisi ning menetleb sertifitseerimist;

2.3.22. annab välja õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaate;

2.3.23. nõustab lennuettevõtjaid ja lennutegevuses osalejaid lennutegevusalastes küsimustes;

2.3.24. osaleb oma pädevuse piires lennuintsidente uurimises ja analüüside koostamisel;

2.3.25. teeb ettekirjutusi osakonna järelevalvefunktsiooni ulatuses;

2.3.26. menetleb kohtuväliselt oma pädevusse kuuluvaid väärtegusid;

2.3.27. annab välja mehitamata õhusõidukite käitamiseks ühekordseid lubasid ja kooskõlastusi;

2.3.28. osaleb oma tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende

õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti

tegevusvaldkonna eestikeelse terminoloogia korrastamises;

2.3.29. osaleb tegevusvaldkonna nõupidamistel, konverentsidel ning töögruppide töös, sh

rahvusvaheliste töögruppide töös ning esindab ametit valdkondliku koostöö

korraldamisel ja läbirääkimistel teiste organisatsioonide ja asutustega;

2.3.30. osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

2.3.31. selgitab tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide kohaldamist;

2.3.32. menetleb organisatsioonide välja pakutud nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid;

2.3.33. täidab peadirektorilt ja direktorilt saadud teisi osakonna ülesannete ja funktsioonidega

seonduvaid ülesandeid.

2.4. Lennundustehnika osakond (inglise keeles Technical Department ) põhiülesanded on:

2.4.1. riikliku lennundusohutusprogrammi väljatöötamises osalemine;

2.4.2. lennundusalane järelevalve;

2.4.3. õhusõidukite registri pidamine;

2.4.4. õhusõidukite lennu- ja keskkonnakõlblikkuse kontroll;

2.4.5. õhusõidukite tootja- ja hooldusorganisatsioonide sertifitseerimine;

2.4.6. lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonide sertifitseerimine;

2.4.7. lennundustehniliste töötajate litsentsimine;

2.4.8. jätkuvat lennukõlblikkust korraldavate organisatsioonide sertifitseerimine;

2.4.9. õhusõidukite seisuplatsil kontrollimisel (SAFA/SACA/SANA) osalemine;

2.4.10. õhusõidukitel tehtavate muudatustööde kinnitamine;

2.5. Põhiülesannete täitmiseks lennundustehnika osakond:

2.5.1. planeerib ja korraldab lennuohutuse alast järelevalvet vastavalt ohuprognoosile;

2.5.2. suhtleb rahvusvaheliste lennundusorganisatsioonidega ning teiste riikide lennunduse

ametitega;

2.5.3. annab oma pädevuse piires soovitusi ja konsultatsioone;

2.5.4. viib läbi riiklikku järelevalvet järelevalvefunktsiooni ulatuses;

2.5.5. menetleb kohtuväliselt oma pädevusse kuuluvaid väärtegusid;

2.5.6. Osakond menetleb järgmiste lubade ja sertifikaatide väljaandmisega seotud dokumente:

1) õhusõiduki registreerimissertifikaat;

2) õhusõiduki ajutine registreerimissertifikaat;

3) õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaat;

4) lennuluba;

5) Osa-66 lennundustehnilise töötaja luba;

6) Osa-145 hooldusorganisatsiooni sertifikaat;

7) Mitte-EASA õhusõidukite hooldusorganisatsiooni sertifikaat;

8) Osa-M alajagu F hooldusorganisatsiooni sertifikaat;

9) Osa-147 lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaat;

10) piiratud lennukõlblikkussertifikaat;

11) lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat;

12) mürasertifikaat;

13) Osa-M alajagu G jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat;

14) Mitte-EASA õhusõidukite jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni

sertifikaat;

15) Osa-21 alajagu G tootjaorganisatsiooni sertifikaat;

16) OSA-CAMO jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat;

17) OSA-CAO kombineeritud lennukõlblikkusorganisatsiooni sertifikaat.

2.5.7. osaleb oma tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende

õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti

tegevusvaldkonna eestikeelse terminoloogia korrastamises;

2.5.8. osaleb tegevusvaldkonna nõupidamistel, konverentsidel ning töögruppide töös, sh

rahvusvaheliste töögruppide töös ning esindab ametit valdkondliku koostöö

korraldamisel ja läbirääkimistel teiste organisatsioonide ja asutustega;

2.5.9. osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

2.5.10. selgitab tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide kohaldamist;

2.5.11. menetleb organisatsioonide välja pakutud nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid;

2.5.12. täidab peadirektorilt ja direktorilt saadud teisi osakonna ülesannete ja funktsioonidega

seonduvaid ülesandeid.

2.6. Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna (inglise keeles Air Traffic Services

and Aerodromes Department ) põhiülesanded on:

2.6.1. lennundusalane järelevalve;

2.6.2. aeronavigatsiooniteabe väljatöötamine ja kontroll;

2.6.3. lennuotsingu- ja päästetööde küsimustega tegelemine;

2.6.4. lennuväljade ja kopteriväljakute sertifitseerimine;

2.6.5. maapealsete raadionavigatsiooniseadmete sertifitseerimine;

2.6.6. lennuohutust mõjutavate sündmuste uurimises osalemine;

2.6.7. keskkonnaküsimustega tegelemine lennunduse valdkonna piires;

2.6.8. lennuliikluse geodeetiliste andmete registri pidamine;

2.6.9. lennuvälja lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse, lennuvälja või kopteriväljaku ja

üle 45 m kõrguste ehitiste planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamine;

2.6.10. lennujuhtide koolitusorganisatsioonide sertifitseerimine;

2.6.11. lennuliikluse korraldamise teenuse osutajate, aeronavigatsiooniteenuse osutajate ja

lennuprotseduuride väljatöötajate sertifitseerimine;

2.6.12. ameti kui kohtuvälise menetleja pädevusse kuuluvate väärtegude menetlemine

osakonna tegevusvaldkonna piires;

2.6.13. lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuväljalennuinformaatori lubade välja andmine.

2.7. Põhiülesannete täitmiseks lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakond:

2.7.1. menetleb lennuliikluse korraldamise teenuse osutajate, aeronavigatsiooniteenuse

osutajate, lennuprotseduuride väljatöötajate ja lennujuhtide koolitusorganisatsioonide

sertifikaatide väljaandmist;

2.7.2. korraldab Eesti õhuruumi ja Tallinna lennuinfopiirkonna kasutamist;

2.7.3. menetleb lennuväljade ja kopteriväljakute sertifikaatide väljaandmist;

2.7.4. annab välja maapealsete raadionavigatsiooniseadmete sertifikaate;

2.7.5. annab välja lennunduse raadioside lubasid;

2.7.6. osaleb lennuliiklusspetsialistide tunnustamisel;

2.7.7. teostab järelevalvet meteoroloogiaalase koolituse üle;

2.7.8. töötab välja ja kontrollib aeronavigatsiooniteavet;

2.7.9. koordineerib lennuliiklusalaseid projekte ja programme;

2.7.10. kooskõlastab lennuväljade ja kopteriväljakute ehitusprojekte;

2.7.11. kooskõlastab kõrgehitiste projekte;

2.7.12. kooskõlastab planeeringuid;

2.7.13. kontrollib lennuliikluse geodeetiliste andmete registri haldamist ja täiendamist;

2.7.14. osaleb lennuintsidentide ja muude lennuohutust mõjutavate juhtumite uurimisel;

2.7.15. osaleb lennuliikluse, lennuväljade ja meteoroloogiaalaste rahvusvaheliste ja siseriiklike

komisjonide ja töögruppide töös;

2.7.16. teostab ameti pädevuse piires lennundusseaduse kohast riiklikku- ja haldus järelevalvet;

2.7.17. menetleb kohtuväliselt osakonnale lahendamiseks edastatud väärtegusid;

2.7.18. menetleb lennujuhi lubadega, lennuväljalennuinformaatori ja lennujuhi õpilase

lubadega seonduvaid menetlusi (välja andmine, pikendamine, peatamine ja

tühistamine);

2.7.19. osaleb oma tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende

õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine tegevusvaldkonna

eestikeelse terminoloogia korrastamises;

2.7.20. osaleb tegevusvaldkonna nõupidamistel, konverentsidel ning töögruppide töös, sh

rahvusvaheliste töögruppide töös ning esindab ametit valdkondliku koostöö

korraldamisel ja läbirääkimistel teiste organisatsioonide ja asutustega;

2.7.21. osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

2.7.22. selgitab tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide kohaldamist;

2.7.23. menetleb organisatsioonide välja pakutud nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid;

2.7.24. täidab peadirektorilt ja direktorilt saadud teisi osakonna ülesannete ja funktsioonidega

seonduvaid ülesandeid.

2.8. Lennundusjulgestuse osakonna (inglise keeles Aviation Security Department)

põhiülesanded on:

2.8.1. riiklik- ja haldusjärelevalve lennundusjulgestustega seotud juriidiliste või füüsiliste

isikute üle;

2.8.2. lennundusjulgestuse alase koolituse riiklik ja haldusjärelevalve;

2.8.3. lennundusjulgestuse meetmete, sh käsiraamatute heakskiitmine;

2.8.4. kokkuleppeliste esindajate ja tuntud saatjate tunnustamine ning pardavarude

kokkuleppeliste tarnijate staatuse määramine;

2.8.5. ametis lennuvälja läbipääsulubade ja sõidukilubade väljaandmise korraldamine ning

nende üle arvestuse pidamine;

2.8.6. lennundusjulgestusalane lennuväljade ning kopteriväljakute ehitusprojektide ja

olemasolevate tsiviillennunduse ehitiste ning rajatiste laiendamise või renoveerimise

projektide ja ettevõtjate poolt kasutatavate lennundusjulgestuse tehniliste vahendite

heakskiitmine;

2.8.7. relva ja selle laskemoona kommertseesmärgil kasutatava õhusõiduki reisijatesalongi

kaasavõtmise taotluste ning lennundusjulgestusalasest läbivaatusest erandina

vabastamise taotluste kooskõlastamine ja keelatud esemete ning ainete lennuvälja

julgestuspiirangualale ja/või õhusõiduki pardale võtmiseks seoses tööülesannete

täitmisega taotluste heakskiitmine;

2.8.8. lennundusjulgestusalase läbivaatuse teostajate, juurdepääsukontrolli kohaldavate

isikute tunnustamine ning lennundusjulgestuskoolitusi läbi viivate instruktorite

sertifitseerimine ning ettevõtja lennundusjulgestuse eest vastutavate isikute

heakskiitmine;

2.8.9. teenistuses töödeldava riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korraldamine ja

salastatud teabekandjate üle arvestuse pidamine.

2.9. Põhiülesannete täitmiseks lennundusjulgestuse osakond:

2.9.1. viib lennundusjulgestusega seotud ettevõtetes läbi lennundusjulgestuse alaseid auditeid,

inspekteerimisi, ülevaatuseid ja teste;

2.9.2. koostab Euroopa Komisjonile esitamiseks aruande eelneva kalendriaasta

järelevalvetegevuste ning nende tulemuste kohta;

2.9.3. uurib lennundusjulgestuse alaseid intsidente;

2.9.4. kiidab heaks koolituskavasid ning teostab järelevalvet koolituskavade ja nende alusel

läbi viidavate koolituste üle;

2.9.5. teostab järelevalvet lennundusjulgestusega seotud ettevõtete julgestusmeetmete, sh

käsiraamatute üle ning kiidab neid heaks;

2.9.6. koostab ning haldab Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatut (NCASP) ning teeb

käsiraamatu või selle osad teadmisvajadusega isikutele kättesaadavaks;

2.9.7. jälgib lennundusjulgestusalase regulatsiooni vastavust Euroopa Liidu ja

Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) nõuetele ning võimalusel

Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) soovitustele ning osaleb osakonna

valdkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamisel;

2.9.8. nõustab juriidilisi või füüsilisi isikuid oma tegevusvaldkonnaga seotud küsimustes ning

annab lennundusjulgestusalaseid soovitusi ja juhendeid;

2.9.9. töötleb tööülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses riigisaladuse ning salastatud

välisteabena käsitatavat või muud teavet;

2.9.10. korraldab riigisaladuse kaitset ning haldab vastavat (alam)registrit teenistuses;

2.9.11. osaleb oma ülesannetest lähtuvalt siseriiklike ja rahvusvaheliste komisjonide ja

töögruppide töös;

2.9.12. teostab ameti pädevuse piires lennundusseaduse kohast riikliku- ja haldus järelevalvet

ja menetleb kohtuväliselt väärtegusid;

2.9.13. osaleb oma tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende

õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine tegevusvaldkonna

eestikeelse terminoloogia korrastamises;

2.9.14. osaleb tegevusvaldkonna nõupidamistel, konverentsidel ning töögruppide töös, sh

rahvusvaheliste töögruppide töös ning esindab ametit valdkondliku koostöö

korraldamisel ja läbirääkimistel teiste organisatsioonide ja asutustega;

2.9.15. osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

2.9.16. selgitab tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide kohaldamist;

2.9.17. täidab peadirektorilt ja direktorilt saadud teisi osakonna ülesannete ja funktsioonidega

seonduvaid ülesandeid.

3. ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1. Struktuuriüksuse õigused on:

3.1.1. saada ülesannete täitmiseks ja teenuste osutamiseks vajalikku teavet ning

dokumentatsiooni ameti teistelt struktuuriüksustelt;

3.1.2. kaasata vastavalt korraldustele ja kokkulepetele struktuuriüksuse pädevusse kuuluvate

küsimuste lahendamisele teiste struktuuriüksuste teenistujaid;

3.1.3. teha soovitusi ja ettepanekuid struktuuriüksuse töö paremaks organiseerimiseks;

3.1.4. saada regulaarselt vajalikku täienduskoolitust ning viia läbi üritusi ja koolitusi

struktuuriüksuse teenistujate kvalifikatsioonitaseme tõstmiseks;

3.1.5. pidada läbirääkimisi ja sõlmida kokkuleppeid oma pädevuse piires;

3.1.6. osaleda struktuuriüksust puudutavate küsimuste lahendamisel ja struktuuriüksuse tööd

puudutavate otsuste tegemisel;

3.1.7. teha ettepanekuid struktuuriüksuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu muutmiseks.

3.2. Struktuuriüksuse kohustus on:

3.2.1. täita struktuuriüksusele pandud ülesanded õiguspäraselt, tähtaegselt, täpselt ja

kvaliteetselt;

3.2.2. tagada seaduses sätestatud juhtudel ametialase informatsiooni konfidentsiaalsus;

3.2.3. kasutada struktuuriüksuse kasutusse antud vara ja vahendeid sihipäraselt ning

heaperemehelikult;

3.2.4. teavitada ameti juhtkonda koheselt kõigist asjaoludest, mis takistavad või teevad

võimatuks struktuuriüksusele pandud ülesannete täitmise;

3.2.5. välja töötada struktuuriüksuse tegevusvaldkonna dokumentatsioon või osaleda selle

väljatöötamises;

3.2.6. edastada ameti teistele struktuuriüksustele nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.

4. JUHTIMISE KORRALDUS

4.1. Teenistuse tegevust juhib direktor, kes allub vahetult peadirektorile.

4.2. Osakonna tegevust juhib osakonnajuhataja, kes allub vahetult direktorile.

4.3. Direktori, osakonnajuhataja ning osakonna ametnikud nimetab ametisse ja vabastab

ametist ameti peadirektor.

4.4. Osakonna töötajatega sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu ameti peadirektor.

4.5. Direktori äraolekul asendab teda direktori määratud osakonnajuhataja või teenistuja.

4.6. Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda osakonna teenistuja või direktori määratud

teenistuja.

4.7. Direktori, osakonnajuhatajate, osakonna ametnike ja töötajate õigused, volitused,

kohustused ja vastutus kinnitatakse ametijuhenditega.

4.8. Direktor esindab teenistust ja oma vastutusalas ametit. Direktoril on õigus allkirjastada

teenistuse valdkonnaga seotud vaideotsuseid ja ameti nimel lennundusseaduses

nimetatud üldkorralduslikke ettekirjutusi ja lennundustegevuse ohutuse tagamiseks

kehtestada ajutisi piiranguid kuni ohu tekkepõhjuste väljaselgitamiseni.

4.9. Osakonnajuhataja esindab osakonda ja oma vastutusalas ametit.

4.10. Osakonnajuhatajal on õigus vastavalt asjaajamiskorrale allkirjastada osakonna

tegevusvaldkonna ülesannetega seotud dokumendid, välja arvatud need dokumendid,

mille olulisus eeldab peadirektori või direktori allkirja või millega võetakse kohustusi,

mis ei ole osakonnajuhataja pädevuses.

4.11. Osakonnajuhataja ja osakonna ametnike ning töötajate tegevuse eesmärk, ülesanded,

kohustused, õigused ja vastutus ning peamised nõuded ameti- ja töökoha täitjale

määratakse kindlaks täiendavalt ametijuhendiga.

4.12. Teenistuse põhimääruse korrektsuse ja ajakohasuse eest vastutab ning vajadusel

põhimääruse muutmise algatab direktor osakonnajuhataja sisendi põhjal.

1 (12)

LIIKLUSTEENISTUSE

PÕHIMÄÄRUS

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Liiklusteenistus (edaspidi teenistus, inglise keeles Traffic Division) on Transpordiameti

(edaspidi amet) struktuuriüksus, mis täidab temale käesoleva põhimäärusega ettenähtud

ülesandeid.

1.2. Teenistusel on allüksusena ennetustöö osakond, sõidukite registriosakond, tehnoosakond,

eksamiosakond, ühistranspordiosakond, infokeskus ja neli teenindusbürood (edaspidi ka

büroo) Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Tallinna bürool on esindused Sauel, Raplas ja

Paides, Tartu bürool on esindused Jõgeval, Põlvas, Viljandis, Valgas ja Võrus, Pärnu

bürool on esindused Haapsalus, Kuressaares ja Kärdlas ning Jõhvi bürool on esindused

Narvas ja Rakveres. Eksamiosakonnal on allüksusena eksamikeskus.

1.3. Oma tegevuses juhindub teenistus õigusaktidest, teenistuse põhimäärusest, ameti

peadirektori käskkirjadest ja juhenditest.

1.4. Teenistuse tegevus toimub kooskõlastatult ja koostöös teiste ameti struktuuriüksustega

vastavalt ameti ja teenistuse tööplaanile.

1.5. Teenistuse tööd suunab, koordineerib ning kontrollib ameti peadirektor.

2. PÕHIÜLESANDED

2.1. Teenistuse põhiülesanded on:

2.1.1. liikluskasvatuse ja ennetustegevuse koordineerimine;

2.1.2. sõidukite ja inimeste liiklusesse lubamine ja sellega seotud teenuste osutamine;

2.1.3. liiklusregistri pidamine;

2.1.4. ühistranspordi korraldamine.

2.2. Ennetustöö osakonna (inglise keeles Prevention Department) põhiülesanded on:

2.2.1. liiklusohutusalase ja liikluskasvatusalase ning ennetustöö korraldamine ja

koordineerimine;

2.2.2. laste liikluskasvatuses osalemine;

2.3. Põhiülesannete täitmiseks ennetustöö osakond:

2.3.1. korraldab ja koordineerib koostöös avalike suhete osakonnaga kõigile liiklejatele ohutu

liiklemise teemalisi sotsiaalturundusalaseid tegevusi;

2.3.2. vajaduse ja võimaluse korral osaleb laste liikluskasvatuslikes teavituskampaaniates ja

muudel üritustel, sealhulgas lasteasutustes ja koolides;

2.3.3. teeb koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumiga liiklushariduspoliitika elluviimisel riiklike õppekavade rakendamisel, õpetajate pädevuse tõstmisel ja muutunud õpikäsitluse

rakendamisel;

2.3.4. koostab ja esitab liikluskasvatuse olukorra analüüsist tulenevad soovitused ja ettepanekud

Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile;

2.3.5. osaleb ja toetab lasteaedu ja koole liiklushariduse lõimimisel õppeprotsessi; korraldab ja

koordineerib liiklusohutusalaste ennetustegevuste raames erinevate projektide ja

sihtgruppide koolituste läbiviimist;

2 (12)

2.3.6. korraldab ja koordineerib üleriigilist ennetustööalast koostööd teiste riigi- ja kohaliku

omavalitsuse asutuste ning eraõiguslike juriidiliste isikutega;

2.3.7. analüüsib välisriikides tehtavat liiklusohutusalast ennetustööd ja sotsiaalturundusalast

tegevust ning osaleb rahvusvahelises koostöövõrgustiku töös;

2.3.8. monitoorib välisriikides toodetud liiklusohutusalast õppe- ja teabematerjali;

2.3.9. arendab riigi või maakonna tasandil koostööd erievate ametkondade, struktuuride ja

ühendustega, luues toimiva koostöövõrgustiku;

2.3.10. töötab välja haridusasutuste õppeprotsessi toetavad õppematerjalid ning tellib ja peab

arvestust paberkandjal jaotatud materjalide kohata;

2.3.11. töötab välja ja edastab erinevatele sihtgruppidele ohutu liiklemisega seonduvaid teabe- ja

õppematerjale;

2.3.12. osaleb koolieelsete lasteasutuste ja üldhariduskoolide õpetajate liiklusharidusalase

täiendkoolituse süsteemi arendamises;

2.3.13. omab ohutu liiklemisega seonduvatest teemavaldkondadest põhjalikke ülevaateid ning

jagab teavet erinevate koostööpartneritega;

2.3.14. töötab välja ja korraldab jalgratturi eksamitestide trükkimist;

2.3.15. korraldab jalgratturi juhilubade blankettide trükkimist ning blankettide väljastamist

eksamineerimise õigust omavatele asutustele;

2.3.16. peab arvestust jalgratturi juhilubade üle;

2.3.17. korraldab ja koordineerib liiklusharidusalaste uuringute läbiviimist;

2.3.18. korraldab elektroonilise liiklusharidusalase e- õppekeskkonna sisu täitmist

liiklusharidusalaste õppe- ja metoodiliste materjalidega;

2.3.19. arendab, analüüsib ja kontrollib liiklusohutusalaste info- ja teabepäevade korraldamist

maakondades;

2.3.20. koordineerib ennetusalaste projektide konkursse, korraldab komisjoni tööd ning teostab

projektide ja aruandluste kontrolli;

2.3.21. vastab või korraldab vastamise kirjadele, taotlustele ja järelepärimistele, mis on kooskõlas

osakonna tegevuse eesmärkidega;

2.3.22. tagab osakonna tegevusvaldkonnaga seotud kaasajastatud informatsiooni avaldamise ameti

koduleheküljel koostöös avalike suhete osakonnaga;

2.3.23. osaleb ennetustööga seotud riigihangete ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

2.3.24. osaleb oma tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende

õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti tegevusvaldkonna

eestikeelse terminoloogia korrastamises;

2.3.25. osaleb tegevusvaldkonna nõupidamistel, konverentsidel ning töögruppide töös, sh

rahvusvaheliste töögruppide töös ning esindab ametit valdkondliku koostöö korraldamisel

ja läbirääkimistel teiste organisatsioonide ja asutustega;

2.3.26. osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

2.3.27. selgitab tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide kohaldamist;

2.3.28. täidab peadirektorilt ja direktorilt saadud teisi osakonna ülesannete ja funktsioonidega

seonduvaid ülesandeid.

2.4. Sõidukite registriosakonna (inglise keeles Vehicles Register Department)

põhiülesanneteks on:

3 (12)

2.4.1. mootorsõidukite ja selle haagistega seotud avalike teenuste, mida ei ole nimetatud

põhimääruse p-s 2.6, ja veesõidukitega seotud avalike teenuste juhtimine ning

liiklusregistri toimingute teostamise koordineerimine;

2.4.2. liiklusregistri andmete töötlemine ja väljastamine ning andmetest päringute ja väljavõtete,

samuti statistika tegemine;

2.4.3. kannete tegemine liiklusregistrisse, sh keelumärgete ja informatiivsete märgete seadmine,

muutmine, kustutamine;

2.4.4. liiklusregistri pidamine sõidukite ja veesõidukite valdkonnas.

2.5. Põhiülesannete täitmiseks sõidukite registriosakond:

2.5.1. koostab osakonna tegevusvaldkonnaga seotud avalike teenuste kirjeldused ja juhendid;

2.5.2. osutab avalike teenuste osutajatele (sh bürood) sisulist tuge küsimustes, mis on avalike

teenuste kirjelduste ja/või juhenditega reguleerimata (äriabi);

2.5.3. korraldab väikelaeva ja jeti registreerimiseelse ülevaatuse teostamist;

2.5.4. töötleb, sh väljastab liiklusregistri andmeid ning teeb statistikat;

2.5.5. osaleb avalike teenuste osutajatele koolituste korraldamisel ja atesteerimise läbiviimisel;

2.5.6. tagab osakonna tegevusvaldkonnaga seotud kaasajastatud informatsiooni avaldamise ameti

koduleheküljel koostöös avalike suhete osakonnaga;

2.5.7. korraldab infosüsteemidele õiguste ja ligipääsude andmist avalike teenuste osutajatele ja

muudele ameti ametnikele ja töötajatele (edaspidi koos ka teenistuja), kellel on selleks

õigustatud huvi;

2.5.8. kontrollib avalike teenuste osutajate poolt läbiviidud menetlusi ning selle kaudu

andmekvaliteeti;

2.5.9. osaleb infotehnoloogilistes arendusprojektides (sh liiklusregistri infosüsteem ja ameti

eteenindus), sh koostab arendusettepanekuid ja vastavasisulisi kasutusjuhiseid ning teeb

ettepanekuid infosüsteemide parendamiseks;

2.5.10. teeb kandeid liiklusregistrisse põhiülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses;

2.5.11. osaleb vajadusel eksperdina järelevalve menetlemisel ning teavitab järelevalveametnikke

liiklusseaduses jm õigusaktides toodud nõuete rikkumisest;

2.5.12. teeb ja korraldab koostööd ameti teiste struktuuriüksuste ning riigiasutustega, samuti ameti

partnerite ning teiste nii avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike isikute ja asutustega;

2.5.13. teeb ja korraldab koostööd osakonna tegevusvaldkonnaga seonduvate ameti

rahvusvaheliste partneritega, osaleb erinevate rahvusvaheliste töögruppide töös;

2.5.14. juhib osakonna tegevusvaldkonnaga seotud projekte;

2.5.15. osaleb osakonna tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamisel;

2.5.16. vastab osakonna tegevusvaldkonnaga seotud ameti klientide ja partnerite teabenõuetele,

selgitustaotlustele jms kirjalikele ning suulistele pöördumistele kooskõlas ameti

asjaajamiskorraga;

2.5.17. korraldab osakonna tegevusvaldkonnaga seotud seminare ja nõupidamisi;

2.5.18. osaleb osakonna tegevusvaldkonnaga seotud riigihangete korraldamises;

2.5.19. haldab (sh osaleb koostamises, kooskõlastab, korraldab sõlmimise, jälgib täitmist ning

tähtaegu, korraldab lõpetamist, sh erakorralist lõpetamist) osakonna tegevusvaldkonnaga

seotud lepinguid;

2.5.20. tunnustab koostöös Eesti Vanatehnika Klubide Liiduga vanasõiduki asjatundjaid;

4 (12)

2.5.21. osaleb oma tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende

õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemisel, samuti osaleb ameti tegevusvaldkonna

eestikeelse terminoloogia korrastamises;

2.5.22. osaleb tegevusvaldkonna nõupidamistel, konverentsidel ning töögruppide töös, sh

rahvusvaheliste töögruppide töös ning esindab ametit valdkondliku koostöö korraldamisel

ja läbirääkimistel teiste organisatsioonide ja asutustega;

2.5.23. osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

2.5.24. selgitab tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide kohaldamist;

2.5.25. täidab peadirektorilt ja direktorilt saadud teisi osakonna ülesannete ja funktsioonidega

seonduvaid ülesandeid.

2.6. Tehnoosakonna (inglise keeles Technical Department) põhiülesanneteks on:

2.6.1. mootorsõiduki ja selle haagise ning trammi tehnonõuetele vastavuse kontrolli

korraldamine;

2.6.2. mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija väljaõppe, täiendõppe

ja praktika ning sellekohase eksami korraldamine ja atesteerimine;

2.6.3. tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnituse ning nendega seonduvate toimingute tegemine,

sõidukite või sõidukite varuosade tootjate hindamise ja tehniliste teenistuste määramine;

2.6.4. mootorsõiduki ja selle haagise ümberehitus hindamise korraldamine;

2.6.5. sõidumeeriku paigaldaja, remontija ja kontrollija registreerimine;

2.6.6. mootorsõiduki ja selle haagise, trammi ning maastikusõiduki registreerimiseelse

tehnonõuetele vastavuse kontrolli korraldamine;

2.6.7. kiiresti riknevate külmutatud toiduainete veoks kasutatavate sõidukite (ATP) tunnistuste

väljastamise korraldaminetunnustatud ametlike katsejaamade andmebaasi pidamine;

2.6.8. energiamärgise rakenduse pidamine;

2.6.9. kiiruspiiriku kohandajate andmepanga pidamine

2.7. Põhiülesannete täitmiseks tehnoosakond:

2.7.1. koostab osakonna tegevusvaldkonnaga seotud avalike teenuste kirjeldused ja juhendid;

2.7.2. osutab avalike teenuste osutajatele (sh bürood) sisulist tuge küsimustes, mis on avalike

teenuste kirjelduste ja/või juhenditega reguleerimata (äriabi);

2.7.3. osaleb avalike teenuste osutajatele koolituste korraldamisel ja atesteerimise läbiviimisel;

2.7.4. koordineerib ja juhendab sõidukite ning nende osade ja varustuse tehnonõuetele vastavuse

hindamist, katsetamist;

2.7.5. kontrollib sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse nõuetele

vastavust;

2.7.6. korraldab energiamärgise loomist ning tagab avalikustamise ameti kodulehel asuva avaliku

energiamärgise rakenduse kaudu;

2.7.7. tagab sõiduautode kohta ametliku kütusekulu ja süsinikdioksiidi heitkoguse arvnäitajaid

sisaldava teatmiku avaldamist;

2.7.8. tagab osakonna tegevusvaldkonnaga seotud kaasajastatud informatsiooni avaldamise ameti

koduleheküljel koostöös avalike suhete osakonnaga;

2.7.9. korraldab infosüsteemidele õiguste ja ligipääsude andmist avalike teenuste osutajatele ja

muudele ameti teenistujatele, kellel on selleks õigustatud huvi;

5 (12)

2.7.10. osaleb infotehnoloogilistes arendusprojektides (sh liiklusregistri infosüsteem ja ameti e-

teenindus), sh koostab arendusettepanekuid ja vastavasisulisi kasutusjuhiseid ning teeb

ettepanekuid infosüsteemide parendamiseks;

2.7.11. korraldab kiiresti riknevate külmutatud toiduainete veoks kasutatavate sõidukite

tunnistuste väljastamist

2.7.12. auto ja selle haagise ADR-i sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli korraldamine ja selle

nõuetekohast läbiviimise ning kvaliteedi kontrollimine; kontrollib mõõtevahendite

paigaldajate ja tunnustatud ametlike katsejaamade tegevust ning väljastab ATP kokkuleppe

kohase tunnistuse;

2.7.13. sisestab liiklusregistrisse sõidukite tüübikinnituse dokumentides olevaid tehnilisi andmeid

(tüübikood);

2.7.14. korraldab vastavushindamist ning määrab tehnilise teenistuse tüübikinnitusega seonduvate

toimingute tegemiseks;

2.7.15. menetleb mootorsõiduki või selle haagise ümberehituse taotlusi ning korraldab vajalikke

ekspertiise;

2.7.16. korraldab äriühingutega halduslepingute sõlmimist mootorsõidukite, trammide ja nende

haagiste tehnonõuetele vastavuse kontrollimiseks;

2.7.17. korraldab auto ja selle haagise ADR-i sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli;

2.7.18. hindab ja tunnustab välisriigis omandatud mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele

vastavuse kontrollija kutseid ning trolli tehnonõuetele vastavuse kontrollija kutseid;

2.7.19. osaleb eksperdina järelevalve menetlemisel ning teavitab järelevalveametnikke

liiklusseaduses, toote nõuetele vastavuse seaduses jm õigusaktides toodud nõuete

rikkumisest;

2.7.20. teeb koostööd ameti teiste struktuuriüksuste ning riigiasutustega, samuti ameti partnerite

ning teiste nii avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike isikute ja asutustega;

2.7.21. teeb ja korraldab koostööd osakonna tegevusvaldkonnaga seonduvate ameti

rahvusvaheliste partneritega, osaleb erinevate rahvusvaheliste töögruppide töös;

2.7.22. juhib osakonna tegevusvaldkonnaga seotud projekte;

2.7.23. osaleb osakonna tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamisel;

2.7.24. annab selgitusi osakonna tegevusvaldkonda reguleerivate ja osakonna tegevuse aluseks

olevate õigusaktide kohta;

2.7.25. vastab osakonna tegevusvaldkonnaga seotud ameti klientide ja partnerite teabenõuetele,

selgitustaotlustele jms kirjalikele ning suulistele pöördumistele kooskõlas ameti

asjaajamiskorraga;

2.7.26. korraldab osakonna tegevusvaldkonnaga seotud seminare ja nõupidamisi;

2.7.27. haldab (sh osaleb koostamises, kooskõlastab, korraldab sõlmimise, jälgib täitmist ning

tähtaegu, korraldab lõpetamist, sh erakorralist lõpetamist) osakonna tegevusvaldkonnaga

seotud lepinguid;

2.7.28. osaleb oma tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende

õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti tegevusvaldkonna

eestikeelse terminoloogia korrastamises;

2.7.29. osaleb tegevusvaldkonna nõupidamistel, konverentsidel ning töögruppide töös, sh

rahvusvaheliste töögruppide töös ning esindab ametit valdkondliku koostöö korraldamisel

ja läbirääkimistel teiste organisatsioonide ja asutustega;

2.7.30. osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

6 (12)

2.7.31. selgitab tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide kohaldamist;

2.7.32. täidab peadirektorilt ja direktorilt saadud teisi osakonna ülesannete ja funktsioonidega

seonduvaid ülesandeid.

2.8. Eksamiosakonna (inglise keeles Examination Department) põhiülesanneteks on:

2.8.1. eksamineerimise korraldamine mootorsõiduki ja trammi juhtimisõiguse andmiseks ning

juhtimisõiguse taastamiseks;

2.8.2. juhtimisõiguse, sh vedurijuhtide, väikelaevade ja jettide juhtimisõigust tõendavate

dokumentide, mootorsõidukijuhi õpetaja tunnistuste, juhendaja tunnistuste, autojuhi ADR

koolitustunnistuste, ohtlike veoste veo ohutusnõuniku koolitustunnistuste, digitaalse

sõidumeeriku kaartide ja autojuhi pädevustunnistuste väljastamise korraldamine;

2.8.3. juhtimisõiguse äravõtmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise korraldamine;

2.8.4. liiklusregistri pidamine juhtimisõiguse valdkonnas.

2.9. Põhiülesannete täitmiseks eksamiosakond:

2.9.1. koostab osakonna tegevusvaldkonnaga seotud avalike teenuste kirjeldused ja juhendid;

2.9.2. osutab avalike teenuste osutajatele (sh bürood) sisulist tuge küsimustes, mis on avalike

teenuste kirjelduste ja/või juhenditega reguleerimata (äriabi);

2.9.3. osaleb avalike teenuste osutajatele koolituste korraldamisel ja atesteerimise läbiviimisel;

2.9.4. korraldab, koordineerib ja viib läbi eksamineerimist mootorsõiduki ja trammi

juhtimisõiguse andmiseks ning mootorsõiduki juhtimisõiguse taastamiseks;

2.9.5. võtab vastu sõidueksameid mootorsõiduki ja trammi juhtimisõiguse saamiseks või

taastamiseks ning hindab eksamitulemusi;

2.9.6. korraldab juhtimisõiguse andmist;

2.9.7. korraldab ja koordineerib juhtimisõigust tõendavate dokumentide väljaandmist,

vahetamist, hoidmist ja kehtetuks tunnistamist;

2.9.8. korraldab ja koordineerib ohtlike veoseid vedavate autojuhtide (ADR) eksamineerimist ja

vastava tunnistuse väljastamist ning kehtetuks tunnistamist;

2.9.9. korraldab ja koordineerib ohtlike veoste veo vedavate ohutusnõunike eksamineerimist ja

vastava tunnistuse väljastamist ning kehtetuks tunnistamist;

2.9.10. korraldab ja koordineerib elektroonilise õppevormi õppekeskkondade ja õppeprogrammide

registreerimist;

2.9.11. korraldab ja koordineerib väikelaeva- ja jetijuhi tunnistuste väljaandmist ning vahetamist

ja kehtetuks tunnistamist;

2.9.12. korraldab ja koordineerib digitaalse sõidumeeriku kaartide väljaandmist, vahetamist ja

kehtetuks tunnistamist;

2.9.13. koordineerib mootorsõidukijuhi liiklusteooria- ja sõidueksami soorituste reaalajas

jälgimiseks tehniliste vahendite paigaldamist ja kasutamist ning salvestatud andmete

töötlemist;

2.9.14. korraldab ja koordineerib autojuhi pädevustunnistuse väljaandmist ja vahetamist ning

kehtetuks tunnistamist;

2.9.15. lahendab autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotlusi;

2.9.16. koordineerib autokoolide tegevusloa taotlustele vastavuse kohta hinnangute andmist;

2.9.17. annab tunnustusi mootorsõidukijuhi järelkoolituse läbiviimiseks ning korraldab

järelkoolituse andmete elektroonilist kogumist;

2.9.18. koordineerib mootorsõidukijuhi koolitusel kasutatava simulaatori vastavuse hindamist;

7 (12)

2.9.19. korraldab ja koordineerib mootorsõidukijuhi õpetamise ja juhendamise õiguse andmist ja

kehtetuks tunnistamist;

2.9.20. korraldab ja koordineerib vedurijuhi teooriaeksami läbiviimist, sh arvutipõhise

eksamineerimisprogrammi pidamist ja juhilubade väljastamist;

2.9.21. teeb registrikandeid liiklusregistrisse;

2.9.22. korraldab ja viib läbi eksamineerijate kvalifikatsiooni kontrolli, selgitab välja

eksamineerijate koolitusvajadused ning hindab eksamineerijate vastavust kehtestatud

kvalifikatsiooninõuetele;

2.9.23. korraldab eksamineerijate alus– ja täienduskoolitust ning atesteerimist koostöös

personaliosakonnaga;

2.9.24. korraldab ohutusnõuniku eksami või osaleb eksamikomisjoni töös;

2.9.25. hindab ja tunnustab välisriigi kutsekvalifikatsiooni mootorsõidukijuhi eksamineerijana

töötamiseks ning trammi juhtimiseks;

2.9.26. osaleb eksperdina järelevalve menetlemisel ning teavitab järelevalveametnikke

liiklusseaduses jm õigusaktides toodud nõuete rikkumisest;

2.9.27. töötab välja oma tegevusvaldkonnaga seonduvaid juhendmaterjale ning selgitab neid

vastava valdkonna töötajatele ja ametnikele;

2.9.28. teeb koostööd teiste riikide vastavate ametiasutuste ja organisatsioonidega;

2.9.29. korraldab mootorsõidukijuhi eksamiküsimuste ja eksamipiletite väljatöötamist ning

arvutieksami testide koostamist;

2.9.30. vastab kirjadele, taotlustele ja järelepärimistele, mis on kooskõlas osakonna tegevuse

eesmärkidega;

2.9.31. korraldab ja koordineerib eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmisega seonduva teabe

saamist ja väljastamist sh liiklusregistri teavituste edastamist;

2.9.32. korraldab ja koordineerib juhilubade ja muude dokumentide väljastamisega ning

eksamineerimisega seonduvate trükiste ja infomaterjalide koostamist, selgitab avalikkusele

koostöös avalike suhete osakonnaga eksamineerimise, mootorsõidukijuhi ettevalmistamise

ning juhilubadega seonduvate õigusaktide nõudeid;

2.9.33. tagab osakonna tegevusvaldkonnaga seotud kaasajastatud informatsiooni avaldamise ameti

koduleheküljel koostöös avalike suhete osakonnaga;

2.9.34. peab liiklusregistrit juhtimisõiguse, digitaalse sõidumeeriku kaartide, väikelaeva- ja

jetijuhi tunnistuste, alarmsõidukijuhi koolitustunnistuste andmete ning juhtide ameti- ja

täienduskoolituse andmete, ohtlikku veost vedavaja autojuhi koolituse andmete ja

ohutusnõuniku koolituse andmete valdkonnas ja teeb ettepanekuid eeltoodud valdkondade

arendamiseks ning osaleb arendusprotsessides;

2.9.35. osaleb oma tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende

õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti tegevusvaldkonna

eestikeelse terminoloogia korrastamises;

2.9.36. osaleb tegevusvaldkonna nõupidamistel, konverentsidel ning töögruppide töös, sh

rahvusvaheliste töögruppide töös ning esindab ametit valdkondliku koostöö korraldamisel

ja läbirääkimistel teiste organisatsioonide ja asutustega;

2.9.37. osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

2.9.38. selgitab tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide kohaldamist;

2.9.39. täidab peadirektorilt ja teenistuse direktorilt saadud teisi osakonna ülesannete ja

funktsioonidega seonduvaid ülesandeid.

8 (12)

2.10. Põhiülesannete täitmiseks eksamikeskus (inglise keeles Examination Center):

2.10.1. võtab vastu eksameid mootorsõiduki ja trammi juhtimisõiguse saamiseks või taastamiseks

ning hindab eksamitulemusi;

2.10.2. teeb eksamitega seotud kandeid liiklusregistrisse ja täidab seadusest tulenevaid nõudeid

registrikannete teostamisel;

2.10.3. koostab eksamigraafikuid;

2.10.4. korraldab ja koordineerib eksamitele registreerimist;

2.10.5. annab või taastab eksami edukalt sooritanud isikule juhtimisõiguse;

2.10.6. vastab kirjadele, taotlustele ja järelepärimistele, mis on kooskõlas eksamikeskuse

tegevusega;

2.10.7. täidab muid teenistuse direktorilt saadud ning põhimääruses nimetamata ülesandeid, mis

on seotud eksamikeskuse ülesannete ja funktsioonidega.

2.11. Ühistranspordiosakonna (inglise keeles Public Transport Department) põhiülesanneteks

on:

2.11.1. ühistranspordi korraldamine ameti pädevuse piires;

2.11.2. riikliku ühistranspordiregistri pidamine.

2.12. Põhiülesannete täimiseks ühistranspordiosakond:

2.12.1. koostab osakonna tegevusvaldkonnaga seotud avalike teenuste kirjeldused ja juhendid;

2.12.2. osaleb riigi esindajana ühistranspordikeskuste ja saarte vallavalitsuste

ühistranspordialases töös ameti peadirektori poolt määratud ulatuses;

2.12.3. lahendab omavalitsusorgani taotlusi valla või linna ühistranspordi osaliseks

rahastamiseks riigieelarvest;

2.12.4. nõustab ühistranspordikeskuseid ja saarte vallavalitsusi bussiveo riigieelarvelise toetuse

taotluste koostamisel ning menetleb nende esitatud toetuse taotlusi ja analüüsib esitatud

aruandeid;

2.12.5. nõustab ühistranspordikeskuseid ja saarte vallavalitsusi bussi- ja parvlaevaliikluse

korraldamisel;

2.12.6. korraldab liinivedu saarte ning mandri vahelises parvlaeva- ja lennuliikluses, sh osaleb

riigihangete läbiviimises, sõiduplaanide väljatöötamises ning kinnitamises ja sõidupiletite

hindade kehtestamises;

2.12.7. annab liinilubasid ning kinnitab sõiduplaanid bussiveoks maakonnaliinil ja riigisisesel

kaugliinil;

2.12.8. korraldab maakonnaliinide ja kaugliinide taristu objektide planeerimist ja haldamist ning

võtab meetmeid ühissõidukitele soodusliiklusolude loomiseks;

2.12.9. teostab finantsilist järelevalvet riigieelarvest toetatava bussiliikluse, lennu- ja

laevaliikluse ning rongiliikluse avaliku teenindamise lepingute täitmise üle;

2.12.10. osaleb vajadusel eksperdina järelevalve menetlemisel ning teavitab järelevalveametnikke

ühistranspordieaduses jm õigusaktides toodud nõuete rikkumisest;

2.12.11. tagab osakonna tegevusvaldkonnaga seotud kaasajastatud informatsiooni avaldamise

ameti koduleheküljel koostöös avalike suhete osakonnaga;

2.12.12. osaleb osakonna tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamisel;

2.12.13. annab selgitusi osakonna tegevusvaldkonda reguleerivate ja osakonna tegevuse aluseks

olevate õigusaktide kohta;

9 (12)

2.12.14. vastab osakonna tegevusvaldkonnaga seotud ameti klientide ja partnerite teabenõuetele,

selgitustaotlustele jms kirjalikele ning suulistele pöördumistele kooskõlas ameti

asjaajamiskorraga;

2.12.15. korraldab osakonna tegevusvaldkonnaga seotud seminare ja nõupidamisi;

2.12.16. osaleb osakonna tegevusvaldkonnaga seotud riigihangete korraldamises, sõidupiletite

hindade kehtestamises, uuringute ja teabepäevade läbiviimises;

2.12.17. osaleb osakonna tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamisel;

2.12.18. analüüsib olemasolevate ja ehitatavate bussipeatuste kasutatavust ja asukohtade vajadust,

sh teeb kulude analüüsi ühistranspordile ning teeb vastavaid ettepanekuid;

2.12.19. teeb ja korraldab koostööd ameti teiste struktuuriüksuste ning riigiasutustega, samuti

ameti partnerite ning teiste nii avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike isikute ja asutustega;

2.12.20. teeb ja korraldab koostööd osakonna tegevusvaldkonnaga seonduvate ameti

rahvusvaheliste partneritega, osaleb erinevate rahvusvaheliste töögruppide töös;

2.12.21. annab liinilubasid bussiveoks rahvusvahelisel kaugliinil ja kinnitab rahvusvaheliste

kaugliinide sõiduplaane.

2.12.22. osaleb oma tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende

õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti

tegevusvaldkonna eestikeelse terminoloogia korrastamises;

2.12.23. osaleb tegevusvaldkonna nõupidamistel, konverentsidel ning töögruppide töös, sh

rahvusvaheliste töögruppide töös ning esindab ametit valdkondliku koostöö

korraldamisel ja läbirääkimistel teiste organisatsioonide ja asutustega;

2.12.24. osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

2.12.25. selgitab tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide kohaldamist;

2.12.26. täidab peadirektorilt ja direktorilt saadud teisi osakonna ülesannete ja funktsioonidega

seonduvaid ülesandeid.

2.13. Infokeskuse (inglise keeles Information Center) põhiülesandeks on:

2.13.1. ameti kohta teabe edastamine ning ameti klientide nõustamine ja abistamine.

2.14. Põhiülesande täitmiseks infokeskus:

2.14.1. korraldab ameti kliendiinfo telefoni igapäevast ja häireteta toimimist ja infotelefonile

saabunud kõnedele vastamist;

2.14.2. korraldab ja koordineerib e-posti aadressile [email protected] saabunud kirjade

administreerimist ja vastamist;

2.14.3. nõustab ameti kliente ja koostööpartnereid ameti pakutavate e-teenuste kasutamisel ning

kasutab nendelt saadud tagasisidet e-teenuste kasutusmugavuse ja efektiivsuse

tõstmiseks;

2.14.4. juhib e-teenuste otseteavituste ja tagasiside andmise protsessi;

2.14.5. arendab, koolitab ja juhendab ameti teenistujaid e-teenustega seotud teemadel;

2.14.6. koostab tööks vajalikud juhendmaterjalid e-teenuste kasutamiseks ameti teenistujatele ja

klientidele;

2.14.7. teeb kandeid liiklusregistrisse põhiülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses;

2.14.8. täidab klienditeenindusjuhilt ning teenistuse direktorilt saadud käesolevas põhimääruses

nimetamata ülesandeid, mis on seotud infokeskuse ülesannete ja funktsioonidega.

10 (12)

2.15. Teenindusbüroo (inglise keeles Service Bureau) põhiülesanneteks on:

2.15.1. büroo klientide nõustamine ja abistamine;

2.15.2. teooriaeksamite läbiviimine jalgratturitele ja teiste sõidukite juhtidele (sh ohtlikku veost

vedavate autojuhtide) ning tehnoülevaatajatele;

2.15.3. juhtimisõiguse äravõtmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamisega seotud avalike teenuste

ja avaliku sektori tugiteenuste osutamine;

2.15.4. juhtimisõigust (sh vedurijuhtide, väikelaevade ja jettide juhtimisõigust) tõendavate

dokumentide ja mootorsõidukijuhi õpetamise õiguse, juhendamise õiguse, autojuhi ADR

koolitustunnistuste, ohtlike veoste veo ohutusnõuniku koolitustunnistuste, digitaalse

sõidumeeriku kaartide ja autojuhi pädevustunnistuste taotlemise, väljastamise ja

kehtetuks tunnistamisega seotud avalike teenuste osutamine;

2.15.5. sõidukite ja nende osade ning varustuse tehnonõuetele vastavuse kontrollimine;

2.15.6. sõidukite ja veesõidukitega seotud avalike teenuste ja avaliku sektori tugiteenuste

osutamine.

2.16. Põhiülesannete täitmiseks büroo:

2.16.1. nõustab kliente büroos pakutavate teenuste osas;

2.16.2. teeb kandeid liiklusregistrisse põhiülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses ning väljastab

liiklusregistris olevaid andmeid selleks õigustatud isikutele;

2.16.3. planeerib ja viib läbi jalgratturi ja teiste sõidukite juhtide (sh ohtlikku veost vedavate

autojuhtide) ning tehnoülevaatajate atesteerimise teooria eksameid ja kinnitab

eksamitulemused;

2.16.4. väljastab või keeldub väljastamisest, vahetab või keeldub väljastamisest, tunnistab

kehtetuks ja nõuab tagasi juhtimisõigust (sh vedurijuhtide, väikelaevade ja jettide)

tõendavate dokumente ja mootorsõidukijuhi õpetamise ja juhendamise õiguseid, ADR

kohase koolituse tunnistusi, ohutusnõuniku väljaõppe tunnistusi, digitaalse sõidumeeriku

kaarte ja autojuhi pädevustunnistuste dokumente ning korraldab nende hävitamise;

2.16.5. peatab seadusega ettenähtud juhtudel ja tingimustel juhtimisõiguse või tunnistab

juhtimisõiguse ja juhiloa kehtetuks;

2.16.6. teeb sõidukite (sh veesõidukite ja maastikusõidukite) registreerimiseelset tehnonõuetele

vastavuse kontrolli;

2.16.7. registreerib või keeldub registreerimast mootorsõidukeid ja nende haagiseid, väljastab

nende registreerimismärke ja registreerimistunnistusi, ning vormistab registriandmete

muudatusi ning kustutab nimetatud sõidukeid liiklusregistrist;

2.16.8. tagab büroos olevate dokumentide (sh rangel arvel olevate blankettide) nõuetekohase

hoidmise ja hävitamise;

2.16.9. võtab vastu riigilõivu makseid riigilõivuseadusega ettenähtud ulatuses sularahas ja

pangakaartidega ning tagab sularaha nõuetekohase käitlemise, hoiustamise ja

inkasseerimise;

2.16.10. vastab büroo ülesannetega seotud klientide ja partnerite teabenõuetele, selgitustaotlustele;

2.16.11. teeb koostööd teiste asutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste ning ameti teiste

struktuuriüksustega;

2.16.12. täidab klienditeenindusjuhilt ning teenistuse direktorilt saadud käesolevas põhimääruses

nimetamata ülesandeid, mis on seotud büroo ülesannete ja funktsioonidega.

11 (12)

3. ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1. Teenistuse õigused on:

3.1.1. saada ülesannete täitmiseks ja teenuste osutamiseks töövahendeid, samuti ameti teistelt

struktuuriüksustelt vajalikku teavet ja dokumentatsiooni;

3.1.2. kaasata vastavalt korraldustele ja kokkulepetele teenistuse pädevusse kuuluvate

küsimuste lahendamisele ameti teiste struktuuriüksuste teenistujaid;

3.1.3. anda ameti peadirektorile ja juhtkonnale soovitusi ning teha ettepanekuid teenistuse töö

paremaks korraldamiseks;

3.1.4. saada regulaarselt vajalikku täienduskoolitust ning viia läbi üritusi ja koolitusi teenistuse

ametnike ja töötajate kvalifikatsioonitaseme tõstmiseks;

3.1.5. pidada läbirääkimisi ja sõlmida kokkuleppeid oma pädevuse piires;

3.1.6. osaleda teenistuse tööd puudutavate otsuste tegemisel ja teenistust puudutavate küsimuste

lahendamisel;

3.1.7. teha ameti peadirektorile ettepanekuid teenistuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu

muutmiseks.

3.2. Teenistuse kohustused on:

3.2.1. täita teenistusele pandud ülesanded õiguspäraselt, tähtaegselt, täpselt ja kvaliteetselt;

3.2.2. tagada seaduses sätestatud juhtudel ametialase informatsiooni konfidentsiaalsus;

3.2.3. kasutada teenistuse kasutusse antud vara ja vahendeid sihipäraselt ning

heaperemehelikult;

3.2.4. teavitada ameti peadirektorit koheselt kõigist asjaoludest, mis takistavad või teevad

võimatuks teenistusele pandud ülesannete täitmise;

3.2.5. välja töötada teenistuse tegevusvaldkonna dokumentatsioon või osaleda selle

väljatöötamises;

3.2.6. edastada vastavalt korraldustele ja kokkulepetele ameti teistele struktuuriüksustele nende

ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.

4. JUHTIMISE KORRALDUS

4.1. Teenistuse tegevust juhib direktor, kes allub vahetult peadirektorile.

4.2. Direktor esindab teenistust ja oma vastutusalas ametit. Direktoril on õigus allkirjastada

teenistuse valdkonnaga seotud vaideotsuseid

4.3. Osakonna tegevust juhib osakonnajuhataja, kes allub vahetult direktorile.

4.4. Eksamikeskuse tegevust juhib eksamikeskuse juhataja, kes allub vahetult

eksamiosakonna juhatajale.

4.5. Infokeskuse ja büroode tegevust suunab, koordineerib ja kontrollib klienditeenindusjuht,

kes allub vahetult teenistuse direktorile.

4.6. Infokeskuse tegevust juhib infokeskuse juhataja, kes allub vahetult

klienditeenindusjuhile.

4.7. Büroo tegevust juhib büroojuhataja, kes allub vahetult klienditeenindusjuhile. Büroo

esindust juhib esinduse vanem või büroojuhataja asetäitja, kes allub vahetult büroo

juhatajale.

4.8. Teenistuse ametnikud nimetab ametisse ja vabastab ametist ning teenistuse töötajatega

sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu ameti peadirektor direktori, osakonnajuhataja või

klienditeenindusjuhi ettepanekul.

12 (12)

4.9. Teenistuse direktori äraolekul asendab teda direktori määratud osakonnajuhataja või

klienditeenindusjuht.

4.10. Osakonnajuhataja esindab osakonda ja oma vastutusalas ametit. Osakondade allüksuste

juhid esindavad oma juhitavat allüksust ja oma vastutusalas ametit. Klienditeenindusjuht

esindab infokeskust ja büroosid ning oma vastutusalas ametit. Infokeskuse ja büroo

juhataja esindab vastavalt infokeskust ja bürood ning oma vastutusalas ametit. Kõigil

nimetatud teenistujatel on õigus vastavalt asjaajamiskorrale allkirjastada oma

tegevusvaldkonna ülesannetega seotud dokumendid, välja arvatud need dokumendid,

mille olulisus eeldab peadirektori või teenistuse direktori allkirja või millega võetakse

kohustusi, mis ei ole vastava allüksuse pädevuses.

4.11. Osakondade ja teenistuse muude allüksuste teenistujatel on õigus vastavalt

asjaajamiskorrale allkirjastada regulaarse haldusmenetlusega seotud dokumente, välja

arvatud neid dokumente, mille olulisus eeldab osakonnajuhataja, klienditeenindusjuhi,

teenistuse direktori või peadirektori allkirja või millega võetakse kohustusi, mis ei ole

teenistuja pädevuses.

4.12. Teenistuse kõikide põhimääruses nimetatud allüksuste teenistujate tegevuse eesmärk,

ülesanded, kohustused, õigused ja vastutus ning peamised nõuded ameti- ja töökoha

täitjale, samuti asendamised teenistuja äraolekul, määratakse kindlaks teenistuja

ametijuhendiga.

4.13. Teenistuse põhimääruse korrektsuse ja ajakohasuse eest vastutab ning vajadusel

põhimääruse muutmise algatab teenistuse direktor, arvestades osakonnajuhatajate ja

klienditeenindusjuhi ettepanekuid.

LIIKUVUSE PLANEERIMISE TEENISTUSE

PÕHIMÄÄRUS

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Liikuvuse planeerimise teenistus (edaspidi teenistus, inglise keeles Division of mobility

planning) on Transpordiameti (edaspidi amet) struktuuriüksus, mis täidab temale

käesoleva põhimäärusega ettenähtud ülesandeid.

1.2. Teenistusel on allüksusena strateegilise planeerimise osakond, taristu arendamise

osakond, taristu haldamise osakond ja taristu teenuste osakond.

1.3. Teenistuse koosseisu kuuluvad regionaalsed strateegilise planeerimise juhid ja

teeandmete digitaalkogu arendusjuht.

1.4. Oma tegevuses juhindub teenistus õigusaktidest, teenistuse põhimäärusest, ameti

peadirektori käskkirjadest ja juhenditest.

1.5. Teenistuse tegevus toimub kooskõlastatult ja koostöös teiste ameti struktuuriüksustega

vastavalt ameti ja teenistuse tööplaanile.

1.6. Teenistuse tööd suunab, koordineerib ning kontrollib ameti peadirektor.

2. PÕHIÜLESANDED

2.1. Teenistuse põhiülesanded on:

2.1.1. andmete kogumine ja analüüs liiklejate vajaduste väljaselgitamiseks ning

kliendirahulolu hindamine;

2.1.2. ohutu, säästliku, ligipääsetava, ning toimiva liikuvuse optimaalne kavandamine

liikumisvajaduste rahuldamiseks koostöös klientide ja huvigruppidega;

2.1.3. riigiteede investeeringute juhtimine, ehitamise planeerimine ning

projekteerimistingimuste ja ehituslubade menetlemine;

2.1.4. osalemine transpordivaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamises ja eelnõude koostamises;

2.1.5. taristuga seotud varade haldamine;

2.1.6. teeregistri pidamine.

2.2. Strateegilise planeerimise osakonna (inglise keeles Department of strategic planning)

põhiülesanded on:

2.2.1. liikuvuse, liikluse ja liiklusohutuse strateegilise planeerimise dokumentide

väljatöötamise korraldamine ja väljatöötamises osalemine;

2.2.2. ameti teenustega rahulolu hindamine koostöös avalike suhete osakonnaga;

2.2.3. liikuvus-, liiklus ja liiklusohutusalase teabe kogumine, säilitamine ning levitamine;

2.2.4. liikuvus-, liiklus ja liiklusohutusalase teabe analüüsimine teadmiste põhise otsustamise

võimaldamiseks;

2.2.5. ettepanekute tegemine ja soovituste andmine liikuvuse, liikluse ning liiklusohutuse

paremaks korraldamiseks;

2.2.6. Transpordiameti teenuste korraldamisega seotud teabe analüüs;

2.2.7. Transpordiameti arendus- ja uurimistööde läbiviimise ning tellimise koordineerimine;

2.2.8. Transpordiameti liikuvuse, liikluse ja liiklusohutuse kavandamiseks vajaliku

andmehõive koordineerimine.

2.3. Põhiülesannete täitmiseks strateegilise planeerimise osakond:

2.3.1. korraldab õigusaktidest tulenevate liikuvuse, liikluse ja liiklusohutuse strateegilise

planeerimise dokumentide väljatöötamist, seirab nende rakendamist ja eesmärkide

täitmist;

2.3.2. teavitab asjaomaseid institutsioone ning avalikkust strateegilise planeerimise

dokumentide koostamise käigust, neis toodud eesmärkide saavutamisest ja planeeritud

ning tehtud tegevustest;

2.3.3. osaleb teiste institutsioonide koordineeritavate liikuvuse, liikluse ja liiklusohutusega

seotud strateegilise planeerimise dokumentide koostamises;

2.3.4. korraldab liikuvuse, liikluse ja liiklusohutusega seonduva teabe kogumist ning

säilitamist ning levitamist;

2.3.5. korraldab liiklusõnnetuste andmekogu pidamist ja arendamist täites liiklusõnnetuste

andmekogu vastutava töötleja ülesandeid;

2.3.6. korraldab raskete liiklusõnnetuste uurimise komisjoni tööd;

2.3.7. korraldab liiklusloenduse läbiviimist, küsitlust ning vaatlusuuringuid;

2.3.8. korraldab liikuvus-, liiklus ja liiklusohutusalase teabe analüüsi ning teeb ettepanekuid

tegevuste algatamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks;

2.3.9. korraldab tee ohutuse määramist riigiteedel;

2.3.10. koordineerib liikuvuse, liikluse ja liiklusohutuse kavandamiseks vajalikku andmehõivet

Transpordiametis;

2.3.11. analüüsib Transpordiameti teenuste korraldamisega seotud teavet ning teeb

ettepanekuid teenuse omanikule nende kulutõhususe suurendamiseks;

2.3.12. koordineerib maakondade ja üleriigilise ühistranspordi arengut, korraldab maakondade

ning üleriigilisi liikumisvajaduse ja ühistranspordiuuringuid;

2.3.13. annab teavet, analüütilist sisendit ning nõu liikuvuse, liikluse ning liiklusohutuse

korraldamiseks regionaalsel tasandil;

2.3.14. osaleb oma tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende

õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti

tegevusvaldkonna eestikeelse terminoloogia korrastamises;

2.3.15. osaleb tegevusvaldkonna nõupidamistel, konverentsidel ning töögruppide töös, sh

rahvusvaheliste töögruppide töös ning esindab ametit valdkondliku koostöö

korraldamisel ja läbirääkimistel teiste organisatsioonide ja asutustega;

2.3.16. osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

2.3.17. selgitab tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide kohaldamist;

2.3.18. täidab peadirektorilt ja direktorilt saadud teisi osakonna ülesannete ja funktsioonidega

seonduvaid ülesandeid.

2.4. Taristu arendamise osakonna (inglise keeles Department of infrastructure

development), millel koosseisus on millel koosseisus on projekteerimise talitus,

projekteerimisnõuete ja liikluskorralduse arendustalitus ja keskkonnatalitus,

põhiülesanded on:

2.4.1. riigiteede projekteerimistingimuste ja ehituslubade andmine;

2.4.2. liiklusohutuse auditeerimise korraldamine;

2.4.3. ettepanekute tegemine teedega seotud planeeringute koostamiseks;

2.4.4. riigitee taristu arendamiseks vajalike eelprojektide koostamise korraldamine;

2.4.5. teede taristu arendamisega seotud investeeringute juhtimine;

2.4.6. teede taristu projekteerimise (v.a tee ehitusmaterjalid ning nende kasutamine) ja

liikluskorraldusalaste juhiste, eeskirjade ja muude normdokumentide koostamine;

2.4.7. keskkonnamõju hindamine;

2.4.8. välisõhu strateegilise mürakaardi ning välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava

koostamine;

2.4.9. õigusaktidest tulenevate taristuga seotud keskkonnaalaste kohustuste täitmine.

2.5. Põhiülesannete täitmiseks taristu arendamise osakond:

2.5.1. koostab teede taristu ehitusobjektide kava, sh teostab objektide eeltasuvuse hinnangud,

tehnilised põhjendused ning osaleb teehoiukava koostamise protsessis;

2.5.2. juhib ameti teehoiukava investeeringute eelarve muutmise protsessi, sh koostab

prognoose ja jälgib täitmist ning teeb ettepanekuid eelarve muudatusteks;

2.5.3. juhib teede taristu investeeringute komitee tööd, sh teeb ettepanekuid investeeringute

komitee töögruppide moodustamiseks, koostab investeeringute töögrupi töökorralduse

reeglid ning teeb ettepanekuid ja kinnitab töögruppide koosseisud;

2.5.4. osaleb oma tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende

õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti

tegevusvaldkonna eestikeelse terminoloogia korrastamises;

2.5.5. osaleb tegevusvaldkonna nõupidamistel, konverentsidel ning töögruppide töös, sh

rahvusvaheliste töögruppide töös ning esindab ametit valdkondliku koostöö

korraldamisel ja läbirääkimistel teiste organisatsioonide ja asutustega;

2.5.6. osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

2.5.7. selgitab tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide kohaldamist;

2.5.8. täidab peadirektorilt ja direktorilt saadud teisi osakonna ülesannete ja funktsioonidega

seonduvaid ülesandeid.

2.6. Põhiülesannete täitmiseks taristu arendamise osakonna projekteerimise talitus:

2.6.1. koostab, kooskõlastab ja esitab arvamuste avaldamiseks projekteerimistingimuste ja

ehituslubade eelnõud ning annab projekteerimistingimused ja väljastab ehitusloa;

2.6.2. korraldab keskkonnamõju eelhindamise koostamist ning teeb keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmise otsused, korraldab puudutatud asutuste ja isikute

kaasamise, allkirjastab otsused ning viib läbi teavitamise;

2.6.3. korraldab eelprojektide koostamist, sh koostamisega seotud administratiivset, rahalist ja

tehnilist juhtimist ja esitab vajadusel ettepanekuid eelarve muutmiseks;

2.6.4. valmistab ette osakonna poolt korraldatavate tee ehitusprojektide liiklusohutuse

auditeerimise lähteülesande, kontrollib auditi aruande vastavust ja selle vastavusel

edastab liiklusohutuse seisukohalt asjakohased soovitused projekti muutmiseks

projekteerijale, esitab motiveeritud vastused auditeerijale;

2.6.5. koostab koostöökokkulepete eelnõud taristu arendamise rahastamise koopereerimiseks

ning esitab need läbirääkimiste korraldamiseks ning allkirjastamiseks regiooni

strateegilise planeerimise juhile;

2.6.6. täidab direktorilt ja osakonna juhatajalt saadud teisi osakonna ülesannete ja

funktsioonidega seonduvaid ülesandeid.

2.7. Põhiülesannete täitmiseks taristu arendamise osakonna projekteerimisnõuete ja

liikluskorralduse arendustalitus:

2.7.1. korraldab projekteerimis- ja liikluskorraldusalaste juhiste, eeskirjade ja muude

normdokumentide väljatöötamist, nende täiustamist ning osaleb õigusaktide

ettevalmistamises ning hinnangute andmises talituse pädevusala piirides;

2.7.2. korraldab tee projekteerimis- ja liikluskorraldusalaste uuringute tellimist;

2.7.3. töötab läbi välisriikide projekteerimis- ja liikluskorraldusalaseid juhendeid ja eeskirju

ning organiseerib koostöös ameti teist üksustega nendes kasutatavate ja Eesti oludes

sobivate nõuete ja vahendite juurutamise;

2.7.4. valmistab ette nõudeid liikluskorraldusvahendite katsetamiseks, teostab katsetamiste

jälgimist ning annab soovitusi nende tootmiseks ja kasutamiseks;

2.7.5. kooskõlastab liikluskorraldusvahendeid, mida kehtestatud normdokumendid ette ei näe;

2.7.6. selgitab ameti tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide kohaldamist;

2.7.7. täidab direktorilt ja osakonna juhatajalt saadud teisi osakonna ülesannete ja

funktsioonidega seonduvaid ülesandeid.

2.8. Põhiülesannete täitmiseks taristu arendamise osakonna keskkonnatalitus:

2.8.1. koostab vastused riigiteedega, sh tee kaitsevööndiga puutumust omavate isikute

keskkonnaalastele päringutele;

2.8.2. nõustab teeprojektide tehnilise kirjelduse keskkonnakaitselise osa koostamist;

2.8.3. selgitab riigiteedega seotud projektide keskkonnamõju hindamise menetluse

kohaldumise;

2.8.4. algatab riigiteedega seotud projektide keskkonnamõju hindamise ja korraldab selle

läbiviimist ning teeb sellekohased otsused;

2.8.5. osaleb ja nõustab riigiteedega seotud strateegiliste arengudokumentide keskkonnamõju

strateegilise hindamise menetlusprotseduuris;

2.8.6. korraldab ameti tegevusvaldkonnaga seotud keskkonnakaitseliste meetmete

projekteerimist ja osaleb nende realiseerimisel;

2.8.7. korraldab teehoiualast keskkonnaseiret sh eluslooduse, sademevee ja maanteelt leviva

liiklusmüra seiret;

2.8.8. korraldab õigusaktides sätestatud juhtudel riigiteede sademeveesüsteemide veelubade

taotlemist, veelubade haldust ja loaga seatud nõuete täitmist;

2.8.9. täidab õigusaktidest tulenevad müraallika valdaja kohustused strateegilise mürakaardi

ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava koostamisega;

2.8.10. nõustab ameti teisi struktuuriüksusi keskkonnaalastes küsimustes;

2.8.11. selgitab ameti tegevusvaldkonda reguleerivate keskkonnaalaste õigusaktide

kohaldamist;

2.8.12. täidab direktorilt ja osakonna juhatajalt saadud teisi osakonna ülesannete ja

funktsioonidega seonduvaid ülesandeid.

2.9. Taristu haldamise osakonna (inglise keeles Department of infrastructure

management), mille koosseisus on teeregistri talitus, ülesanded on:

2.9.1. toimiva avalikult kasutatavate teede võrgustiku kujundamine koostöös kohalike

omavalitsustega;

2.9.2. olemasoleva taristu säilitamine ja toimivana hoidmine;

2.9.3. riikliku teeregistri pidamine;

2.9.4. riigiteede seisukorra mõõdistamine ja sellele liikluse mõju analüüsimine;

2.9.5. riigiteede, sh sildade, ehitamise vajaduse määramine koos objektide planeerimisega;

2.9.6. riigiteede nimekirja muudatuste üle arvestuse pidamine;

2.9.7. kohalike omavalitsuste nõustamine kohalike teede andmete töötlemisel teeregistris.

2.10. Põhiülesannete täitmiseks taristu haldamise osakond:

2.10.1. korraldab teeregistri pidamist ja arendamist, täites teeregistri vastutava töötleja

ülesandeid;

2.10.2. koordineerib teeregistri alast tegevust;

2.10.3. tagab riigiteede andmete olemasolu ning tagab muudatuste sisseviimise teeregistrisse ja

riigiteede nimekirja;

2.10.4. kaitsevööndi maakatastrisse kandmise korraldamine ja kaitsevööndi kohase info

jagamine õiguspärasele kasutajale;

2.10.5. korraldab teede üleandmist ja vastuvõtmist koostöös riigivara valitsejaga;

2.10.6. impordib ja sisestab teeregistrisse riigiteede liiklussageduste ja teede seisukorra

andmeid ning kontrollib andmetabelite täitmise õigsust;

2.10.7. koostab teeregistri andmetest statistilisi aruandeid ja väljavõtteid erinevatele riiklikele

ja rahvusvahelistele institutsioonidele ning teeb teede andmetel põhinevaid analüüse;

2.10.8. tagab teeregistri riigiteede õige asukoha ja andmete kujutamise kaardirakendusel;

2.10.9. toetab teeregistri andmete baasil geoinfosüsteemide (GIS) rakenduste loomist ameti ja

teiste kasutajate vajadusteks. Teeb selleks koostööd Maa-ameti ja teiste asutustega;

2.10.10. koordineerib riigiteede ja sildade remontide planeerimise süsteemide ja valiku

metoodikate arendamist, haldab ja arendab analüüside tarkvarasid;

2.10.11. analüüsib ja prognoosib riigiteede ja sildade remondivajadust ning koostab

nimekirju objektide realiseerimise valikuks;

2.10.12. teostab vajadusel eeltasuvusarvutusi teehoiukavasse valitavatele rekonstrueerimise

objektidele;

2.10.13. korraldab riigiteede seisukorra andmete mõõtmise tellimist, analüüsib ning

kontrollib mõõtmisandmete kvaliteeti;

2.10.14. peab arvestust riigiteedel sildade olemi üle ja korraldab nende seisukorra ülevaatust;

2.10.15. koostöös teiste avalikus kasutuses olevate teede omanikega tagab jätkuva ja toimiva

teedevõrgustiku kujundamise üle halduspiiride;

2.10.16. korraldab ameti investeeringute komitee säilitusmeetmete töögrupi tööd;

2.10.17. esitab ameti investeeringute komiteele sildade ja riigiteede ehitamise ja remondi

nimekirjasid;

2.10.18. osaleb taristu vara haldusega seotud tarkvarade väljatöötamisel ning juhib nende

kasutamist ja haldamist;

2.10.19. nõustab teisi ameti struktuuriüksuseid taristu omandisuhete küsimustes ja kujundab

ameti sellekohast poliitikat;

2.10.20. osaleb oma tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende

õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti

tegevusvaldkonna eestikeelse terminoloogia korrastamises;

2.10.21. osaleb tegevusvaldkonna nõupidamistel, konverentsidel ning töögruppide töös, sh

rahvusvaheliste töögruppide töös ning esindab ametit valdkondliku koostöö

korraldamisel ja läbirääkimistel teiste organisatsioonide ja asutustega;

2.10.22. osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

2.10.23. selgitab tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide kohaldamist;

2.10.24. täidab peadirektorilt ja direktorilt saadud teisi osakonna ülesannete ja

funktsioonidega seonduvaid ülesandeid.

2.11. Põhiülesannete täitmiseks taristu haldamise osakonna teeregistri talitus:

2.11.1. analüüsib, kogub ja sisestab riigiteede andmeid ning arendab teeregistrit;

2.11.2. peab arvestust riigiteede olemi kohta, vajadusel valmistab ette riigiteedega seotud

muudatuste ettepanekud ning koostab ja esitab nende vormistamiseks vajalikud

abimaterjalid ja aruanded;

2.11.3. kogub riigiteede andmeid, sh välitöödel, ja sisestab need teeregistrisse;

2.11.4. kontrollib ja sisestab teeregistrisse era- ja metsateede andmeid;

2.11.5. teostab vajadusel kohalike, era- ja metsateede kohta esitatud andmete importi

teeregistrisse;

2.11.6. nõustab kohalike omavalitsuste ja Riigimetsa Majandamise Keskuse töötajaid

teeregistri alastes küsimustes;

2.11.7. kontrollib teede andmeid teeregistris ja teeb andmeandjale järelepärimisi andmete

õigsuse kohta;

2.11.8. kontrollib uute teede sisestamisel teeregistrisse nende kinnistatust teealuse maaga;

2.11.9. täidab osakonnajuhatajalt ja direktorilt saadud teisi talituse ülesannete ja

funktsioonidega seonduvaid ülesandeid.

2.12. Taristu teenuste osakonna (inglise keeles Department of infrastructure services)

põhiülesanded on:

2.12.1. riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud

projektide kooskõlastamine;

2.12.2. teekasutustasu administreerimine.

2.13. Põhiülesannete täitmiseks taristu teenuste osakond:

2.13.1. koostab riigiteedega puutumust omavate planeeringute lähteseisukohad ning

kooskõlastused;

2.13.2. koostab riigiteedega puutumust omavate planeeringute ja projektide

keskkonnamõjualased seisukohad;

2.13.3. annab nõuded olemasoleva teega ühendamiseks või tehnovõrkude rajamiseks riigitee

piirides;

2.13.4. annab nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks;

2.13.5. osaleb osakonna tegevusvaldkonnaga seonduvate juhendmaterjalide, juhendite ja

kordade väljatöötamisel;

2.13.6. nõustab kohalikke omavalitsusi, huvitatud isikuid ning ameti struktuuriüksusi ja

teenistujaid osakonna tegevusvaldkonda puudutavates küsimustes;

2.13.7. korraldab teekasutustasu andmekogu pidamist ja arendamist, täites teekasutustasu

andmekogu vastutava töötleja ülesandeid;

2.13.8. tagab teekasutustasu tasumise võimaluse ööpäev läbi teekasutustasu andmekogus ning

korraldab teekasutustasu kogumiseks halduslepingute sõlmimisi;

2.13.9. menetleb teekasutustasu tagastamise taotlusi ja teeb vastavaid otsuseid ning vastab

teekasutustasuga seotud päringutele;

2.13.10. edastab Maksu- ja Tolliametile andmed tasumisele kuuluva ja tagastatava

teekasutustasu kohta;

2.13.11. osaleb eksperdina järelevalve menetlemisel ja teavitab järelevalve ametnikke

ehitusseadustikus ja liiklusseaduse toodud nõuete rikkumisest;

2.13.12. osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamisel;

2.13.13. osaleb oma tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende

õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemisel, samuti osaleb ameti tegevusvaldkonna

eestikeelse terminoloogia korrastamises;

2.13.14. teeb koostööd teiste struktuuriüksustega teehoiuks vajalike infotehnoloogiliste

lahenduste arendamisel;

2.13.15. nõustab kohalikke omavalitsusi osakonna tegevusvaldkonda puudutavates

küsimustes;

2.13.16. arhiveerib tee projektide jt valdkonnaga seotud dokumendid ja uuringud;

2.13.17. osaleb oma tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende

õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti

tegevusvaldkonna eestikeelse terminoloogia korrastamises;

2.13.18. osaleb tegevusvaldkonna nõupidamistel, konverentsidel ning töögruppide töös, sh

rahvusvaheliste töögruppide töös ning esindab ametit valdkondliku koostöö

korraldamisel ja läbirääkimistel teiste organisatsioonide ja asutustega;

2.13.19. osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

2.13.20. selgitab tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide kohaldamist;

2.13.21. täidab peadirektorilt ja direktorilt saadud teisi osakonna ülesannete ja

funktsioonidega seonduvaid ülesandeid.

2.14. Teeandmete digitaalkogu arendusjuhi (inglise keeles Road data digitalisation

development manager) ametikoha ülesandeks on vedada ja koordineerida teetaristu

andmete kogumist ja taaskasutamist läbi teetaristu elukaare ja selleks vajaliku

infotehnoloogilise lahenduse arendamise ja jätkusutlikkuse tagamise.

2.15. Regiooni strateegilise planeerimise juhi (inglise keeles Head of regional strategic

planning) ülesandeks on tagada regiooni kohalike partnerite ja strateegiliste

liiklejagruppide kaasatus ameti planeerimistegevusse selleks, et luua riigi võimetele ja

klientide ning liiklejate vajadustele vastavad liikuvusteenused ning sõlmida regiooni

kohalike partneritega koostöökokkulepped vastavate ühiste lahenduste loomiseks.

3. ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1. Struktuuriüksuse õigus on:

3.1.1. saada ülesannete täitmiseks ja teenuste osutamiseks vajalikku teavet ning

dokumentatsiooni ameti teistelt struktuuriüksustelt;

3.1.2. kaasata vastavalt korraldustele ja kokkulepetele struktuuriüksuse pädevusse kuuluvate

küsimuste lahendamisele teiste struktuuriüksuste teenistujaid;

3.1.3. teha soovitusi ja ettepanekuid struktuuriüksuse töö paremaks organiseerimiseks;

3.1.4. saada regulaarselt vajalikku täienduskoolitust ning viia läbi üritusi ja koolitusi

struktuuriüksuse teenistujate kvalifikatsioonitaseme tõstmiseks;

3.1.5. pidada läbirääkimisi ja sõlmida kokkuleppeid oma pädevuse piires;

3.1.6. osaleda struktuuriüksust puudutavate küsimuste lahendamisel ja struktuuriüksuse tööd

puudutavate otsuste tegemisel;

3.1.7. teha ettepanekuid struktuuriüksuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu muutmiseks.

3.2. Struktuuriüksuse kohustus on:

3.2.1. täita struktuuriüksusele pandud ülesanded õiguspäraselt, tähtaegselt, täpselt ja

kvaliteetselt;

3.2.2. tagada seaduses sätestatud juhtudel ametialase informatsiooni konfidentsiaalsus;

3.2.3. kasutada struktuuriüksuse kasutusse antud vara ja vahendeid sihipäraselt ning

heaperemehelikult;

3.2.4. teavitada ameti peadirektorit koheselt kõigist asjaoludest, mis takistavad või teevad

võimatuks struktuuriüksusele pandud ülesannete täitmise;

3.2.5. välja töötada struktuuriüksuse tegevusvaldkonna dokumentatsioon või osaleda selle

väljatöötamises;

3.2.6. edastada ameti teistele struktuuriüksustele nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.

4. JUHTIMISE KORRALDUS

4.1. Teenistuse tegevust juhib direktor, kes allub vahetult peadirektorile.

4.2. Teenistusel on neli regionaalset strateegilise planeerimise juhti:

4.2.1. ida regiooni strateegilise planeerimise juht, tegevuspiirkonnaga Ida-Viru, Järva ja

Lääne-Viru maakond;

4.2.2. lõuna regiooni strateegilise planeerimise juht, tegevuspiirkonnaga Jõgeva, Põlva, Tartu,

Valga ja Võru maakond;

4.2.3. lääne regiooni strateegilise planeerimise juht, tegevuspiirkonnaga Hiiu, Lääne, Pärnu,

Saare ja Viljandi maakond;

4.2.4. põhja regiooni strateegilise planeerimise juht, tegevuspiirkonnaga Harju ja Rapla

maakond.

4.3. Regionaalsed strateegilise planeerimise juhid alluvad direktorile.

4.4. Teeandmete digitaalkogu arendusjuht allub direktorile.

4.5. Osakonna tegevust juhib osakonnajuhataja, kes allub vahetult direktorile.

4.6. Talituse tegevust juhib talituse juhataja, kes allub vahetult osakonnajuhatajale.

4.7. Direktori, osakonnajuhataja, talituse juhataja ning osakonna ametnikud nimetab

ametisse ja vabastab ametist ameti peadirektor.

4.8. Osakonna töötajatega sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu ameti peadirektor.

4.9. Direktori äraolekul asendab teda direktori määratud osakonnajuhataja või teenistuja.

4.10. Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda osakonna teenistuja või direktori määratud

teenistuja.

4.11. Direktor esindab teenistust ja oma vastutusalas ametit.

4.12. Direktoril on õigus allkirjastada teenistuse valdkonnaga seotud vaideotsuseid.

4.13. Osakonnajuhataja esindab osakonda ja oma vastutusalas ametit.

4.14. Osakonnajuhatajal on õigus vastavalt asjaajamiskorrale allkirjastada osakonna

tegevusvaldkonna ülesannetega seotud dokumendid, välja arvatud need dokumendid,

mille olulisus eeldab peadirektori või direktori allkirja või millega võetakse kohustusi,

mis ei ole osakonnajuhataja pädevuses.

4.15. Juhtivspetsialistidel on õigus vastavalt asjaajamiskorrale allkirjastada regulaarse

haldusmenetlusega seotud dokumente, välja arvatud neid dokumente, mille olulisus

eeldab osakonnajuhataja, peadirektori või peadirektori asetäitja allkirja või millega

võetakse kohustusi, mis ei ole juhtivspetsialisti pädevuses.

4.16. Osakonnajuhataja ja osakonna ametnike ning töötajate tegevuse eesmärk, ülesanded,

kohustused, õigused ja vastutus ning peamised nõuded ameti- ja töökoha täitjale

määratakse kindlaks täiendavalt ametijuhendiga.

4.17. Teenistuse põhimääruse korrektsuse ja ajakohasuse eest vastutab ning vajadusel

põhimääruse muutmise algatab direktor osakonnajuhataja sisendi põhjal.

MAANTEEHOIU TEENISTUSE

PÕHIMÄÄRUS

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Maanteehoiu teenistus (edaspidi teenistus, inglise keeles Road Management Division)

on Transpordiameti (edaspidi amet) struktuuriüksus, mis täidab temale käesoleva

põhimäärusega ettenähtud ülesandeid.

1.2. Teenistusel on allüksusena teehoiu arendamise osakond, teehoiu korraldamise osakond,

teemaa osakond, liiklusjuhtimiskeskus, ida regiooni teehoiu osakond, lõuna regiooni

teehoiu osakond, lääne regiooni teehoiu osakond ja põhja regiooni teehoiu osakond.

1.3. Oma tegevuses teenistus juhindub õigusaktidest, teenistuse põhimäärusest, ameti

peadirektori käskkirjadest ja juhenditest.

1.4. Teenistuse tegevus toimub kooskõlastatult ja koostöös teiste ameti struktuuriüksustega

vastavalt ameti ja teenistuse tööplaanile.

1.5. Teenistuse tööd suunab, koordineerib ning kontrollib ameti peadirektor.

2. PÕHIÜLESANDED

2.1. Teenistuse põhiülesanded on:

2.1.1. riigiteede projekteerimine, ehitamine, omanikujärelevalve korraldamine ning

korrashoiu tagamine;

2.1.2. riigiteede ehitamiseks vajalike maade omandamine;

2.1.3. taristuga seotud kasutusõiguste andmine;

2.1.4. sujuva liikluskorralduse ja liiklusvoo tagamine riigiteedel ning liiklusolude teabe

edastamine;

2.1.5. elutähtsa teenuse toimivuse tagamine riigiteedel.

2.2. Teehoiu arengu osakonna (inglise keeles Road Development Department)

põhiülesanded on:

2.2.1. teehoiu valdkonna ehitustehnilise arendustegevuse (sh BIM, pilootprojektid ja

uuringud) koordineerimine;

2.2.2. teehoiu valdkonna ehitustehniliste juhendite koostamine;

2.2.3. teehoiu valdkonna standardimise (Eesti ja CEN/ISO) korraldamine ja koordineerimine;

2.2.4. intelligentsete transpordisüsteemide rakendamine riigiteedel; 2.2.5. rahvusvaheline

koostöö teehoiu valdkonna ehitustehnilises tegevuses.

2.3. Põhiülesannete täitmiseks teehoiu arengu osakond:

2.3.1. korraldab teehoiu valdkonna tee-ehitustehniliste juhendmaterjalide väljatöötamist ja

ajakohastamist;

2.3.2. koordineerib teehoiu valdkonna ehitustehnilist arendustööd kooskõlas teadus- ja

arendustegevuse seadusega arvestades kohalikku teaduspotentsiaali;

2.3.3. teostab maailmas toimuva teehoiu valdkonna ehitustehnilise teadus-arendustegevuse, sh

standardite ja rakenduste ülevaatust ja hindab nende ning uute ehitustoodete ja

tehnoloogiate rakendamise võimalusi Eestis ja tellib Eesti oludele vastavaid

kontrollkatseid, mis arvestavad olusid ja võimekust;

2.3.4. jagab osakonna koordineeritava standardimise ja arendustegevuse alast teavet ja nõustab

uute tehnoloogiate rakendamist teehoiul;

2.3.5. osaleb valdkondliku õigusloome ning standardite koostamis- ja muudatusettepanekute

väljatöötamisel;

2.3.6. korraldab Eesti Standardikeskuse juures oleva teedevaldkonna standardimise tehnilise

komitee TK-31 tööd;

2.3.7. korraldab ameti teehoiu standardimist sh CEN, ISO ja Eesti algupäraste teedevaldkonna

standardite osas;

2.3.8. osaleb oma tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende

õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti

tegevusvaldkonna eestikeelse terminoloogia korrastamises;

2.3.9. osaleb tegevusvaldkonna nõupidamistel, konverentsidel ning töögruppide töös, sh

rahvusvaheliste töögruppide töös ning esindab ametit valdkondliku koostöö

korraldamisel ja läbirääkimistel teiste organisatsioonide ja asutustega;

2.3.10. osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

2.3.11. selgitab tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide kohaldamist;

2.3.12. täidab peadirektorilt ja direktorilt saadud teisi osakonna ülesannete ja funktsioonidega

seonduvaid ülesandeid.

2.4. Teehoiu korraldamise osakonna (inglise keeles Road Maintenance Organisation

Department) põhiülesanded on:

2.4.1. riigiteede, riigiteede ehitamise ja riigiteede kasutamise vastavuse õigusaktidest

tulenevatele nõuete tagamine;

2.4.2. riigiteede korrashoiu ja kasutamise ohutuse tagamine;

2.4.3. teehoiu (riigiteede projekteerimine, ehitamine, ehitamise omanikujärelevalve,

korrashoid, teekasutuse korraldamine, kaitsevööndi hooldamine, haldamisega seotud

muud tegevus) lepingute ja teehoiu juhendite haldamine;

2.4.4. teehoiu tarbeks vajalike tehniliste ning infosüsteemide alaste tööde korraldamine;

2.4.5. teeseadmete ja vastavate infosüsteemide haldamine ja hankimine;

2.4.6. kriisireguleerimisalase tegevuse korraldamine;

2.4.7. liiklusjärelevalve infosüsteemi volitatud töötleja;

2.4.8. statsionaarse automaatse liiklusjärelevalvesüsteemi pidamine;

2.4.9. maanteevalgustuse arendamine ja haldamine;

2.4.10. välisriigi kutsekvalifikatsiooni taotluste menetlemine ja tunnustamine.

2.5. Põhiülesannete täitmiseks teehoiu korraldamise osakond:

2.5.1. koordineerib riigiteede (sh sildade ja muude riigiteede rajatiste) korrashoiualast

tegevust ning korrashoiulepingute täitmist;

2.5.2. korraldab riigiteedel sõidukite automaatset kaalumist;

2.5.3. korraldab riigiteede korrashoiu ja liiklusohutuse tarbeks vajalike tehniliste ning

infosüsteemide alast tööd;

2.5.4. osaleb ameti kavandatavate teede investeeringuobjektide eelvalikul;

2.5.5. kontrollib riigiteede ehitamise, sealhulgas pindamise, kuumtaastuse ja silla ehitamise

tehnoloogilist teostust;

2.5.6. osaleb riigi teede teehoiuga seotud riigihangete korraldamises;

2.5.7. koostab tee korrashoiuga seotud juhendmaterjale;

2.5.8. korraldab riigiteede kriisireguleerimisalast tegevust, sh teostab järelevalvet ameti

tegevusala elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise üle;

2.5.9. vaatab läbi, teeb ettepanekuid ja kooskõlastab riigiteede liikluskorralduse projekte,

ekspertiise ning muid liikluskorraldust (sh ajutist);

2.5.10. vaatab läbi, teeb ettepanekuid ja kooskõlastab riigiteede valgustuse projekte ja

ekspertiise; 2.5.11. jälgib maanteevalgustuse haldamist reguleerivate teenuslepingute täitmist; 2.5.12. osaleb liiklusõnnetuste põhjuste analüüsis ning täpsustab andmeid vastavas

andmekogus;

2.5.13. uurib liiklustingimusi ja teeb ettepanekuid teede ohutuse tõstmiseks, läbilaskevõime

suurendamiseks ja korrashoiu parandamiseks;

2.5.14. teeb kontrolli ehitamise- ja korrashoiulepingute liikluskorraldusnõuete täitmise üle;

2.5.15. teeb järelevalvet riigiteede ajutise liikluskorralduse üle;

2.5.16. korraldab statsionaarse automaatset liiklusjärelevalvesüsteemi pidamist, täites

statsionaarse automaatset liiklusjärelevalvesüsteemi vastutava töötleja ülesandeid;

2.5.17. koostab ja viib ellu riigiteede teekattemärgistuse, liiklusmärkide, teepiirete ja teiste

liikluskorraldusvahendite uuendamise kava;

2.5.18. kontrollib liikluskorralduse nõuete täitmist riigiteedel;

2.5.19. osaleb eksperdina järelevalve menetlemisel ning teavitab järelevalve ametnikke

ehitusseadustikus ja liiklusseaduses toodud nõuete rikkumisest;

2.5.20. nõustab kohalikke omavalitsusi ja teisi ametkondi teehoidu puudutavates küsimustes;

2.5.21. koostab osakonna eelarve ja jälgib selle täitmist.

2.5.22. osaleb tegevusvaldkonna nõupidamistel, konverentsidel ning töögruppide töös, sh

rahvusvaheliste töögruppide töös ning esindab ametit valdkondliku koostöö

korraldamisel ja läbirääkimistel teiste organisatsioonide ja asutustega;

2.5.23. osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

2.5.24. selgitab tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide kohaldamist;

2.5.25. hindab ja tõendab välisriigis omandatud teede ehituse valdkonna ja liiklusohutuse

auditi tegevusala kvalifikatsiooni vastavust ehitusseadustikust tulenevatele nõuetele;

2.5.26. täidab peadirektorilt ja teehoiudirektorilt saadud teisi osakonna ülesannete ja

funktsioonidega seonduvaid ülesandeid.

2.6. Teemaa osakond (inglise keeles Road Area Department) põhiülesanded on:

2.6.1. riigiteede hoiuks vajaliku maa riigile omandamine ja kasutusse võtmine;

2.6.2. riigi huvi kindlaksmääramine ja riigivara valitsejale seisukoha edastamine seoses

teemaa ja riigiteedega;

2.6.3. teemaa ja sellega seotud lepingute arvestuse pidamine;

2.6.4. teemaa kasutusse andmise korraldamine tehnovõrkude, kõnniteede, jalgteede ja

jalgrattateede ning muude rajatiste kasutamiseks;

2.6.5. riigi kinnisasja kaevandamiseks andmine ja korrastamine.

2.7. Põhiülesannete täitmiseks teemaa osakond:

2.7.1. korraldab isikustatud volituste alusel optimaalset maakasutust riigiteede paigutamiseks;

2.7.2. koordineerib ameti struktuuriüksuste vahel riigiteede ja tee aluse maa (teemaa) suhtes

riigi huvi kindlaksmääramise ettepaneku esitamist riigivara valitsejale;

2.7.3. lahendab teeprojektide teemaa küsimused, peab maaomanikega läbirääkimisi maade

omandamiseks või kasutusse võtmiseks;

2.7.4. koostöös riigivara valitsejaga lahendab teemaa kasutusse andmise taotlused

tehnovõrkude, kõnniteede, jalgteede ja jalgrattateede ning muude rajatiste

kasutamiseks;

2.7.5. korraldab teemaa ja sellega seotud lepingute arvestuse pidamise riigi

kinnisvararegistris;

2.7.6. edastab maaüksuste andmed taristu haldamise osakonnale, maa-ametile, maakatastrile

ja korraldab kanded kinnistusraamatusse;

2.7.7. korraldab riigiteede hoiuks vajaliku teise riigivara valitseja valitsemisel oleva maa

vormistamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele;

2.7.8. menetleb teemaa katastriüksuste piiride ja teemaaga piirnevate katastriüksuste piiride

korrigeerimise taotlusi, lahendab piiride korrigeerimise käigus tekkivaid piirivaidlusi

ning viib läbi teemaa piiride korrigeerimisi;

2.7.9. valmistab ette dokumendid tee kinnisasjade üleandmiseks-vastuvõtmiseks riigitee

omandisuhete muutumisel;

2.7.10. kooskõlastab teemaaga piirnevate maaüksuste piiriprotokollid;

2.7.11. valmistab ette maakorraldustööde ja eksperthinnangute tellimised;

2.7.12. vajadusel valmistab ette sundvõõrandamise menetluse alustamiseks vajalikud

toimingud ja materjalid;

2.7.13. koordineerib ametis maa- alast tegevust;

2.7.14. valmistab ette dokumendid riigi kinnisasjade liiva ja kruusa kaevandamiseks andmiseks

ning karjääride korrastamiseks, peab arvestust kaevandamismahtude üle;

2.7.15. valmistab ette riigihangete taotlused ja tehnilised kirjeldused maade omandamise alaste

toimingute riigihangeteks;

2.7.16. osaleb oma tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende

õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti

tegevusvaldkonna eestikeelse terminoloogia korrastamises;

2.7.17. osaleb tegevusvaldkonna nõupidamistel, konverentsidel ning töögruppide töös, sh

rahvusvaheliste töögruppide töös ning esindab ametit valdkondliku koostöö

korraldamisel ja läbirääkimistel teiste organisatsioonide ja asutustega;

2.7.18. osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

2.7.19. selgitab tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide kohaldamist;

2.7.20. täidab peadirektorilt ja direktorilt saadud teisi osakonna ülesannete ja funktsioonidega

seonduvaid ülesandeid.

2.8. Liiklusjuhtimiskeskuse (inglise keeles Traffic Management Centre) põhiülesanded on:

2.8.1. riigiteede seisundi, tee sulgemise ning tee kasutamise ja kaitse põhinõuete kohta teabe

andmine;

2.8.2. riigiteede liiklusolude operatiivinfot andmine üleriigilise levikuga raadio ning interneti

kaudu;

2.8.3. üleriigilise levikuga raadio kaudu riigitee liikluskorralduse olulisest muudatusest ja selle

kehtimisajast teavitamine;

2.8.4. eriloa andmine raske- või suurveose liiklemiseks riigiteel;

2.8.5. reguleerija koolitamise õiguse tunnustamine;

2.8.6. ajutiselt või alaliselt liiklemise piiramine riigiteedel.

2.9. Põhiülesannete täitmiseks liiklusjuhtimiskeskus:

2.9.1. kogub ja võtab vastu informatsiooni riigiteede sõiduolude, liikluskorralduse muudatuste

ja liiklustakistuste kohta ameti teistelt üksustelt, lepingupartneritelt, teistelt asutustelt,

massiürituste korraldajatelt ning teistest allikatest;

2.9.2. töötleb saadud liikluspiirangute, riigiteede sõidetavusega ja liiklustakistustega seotud

informatsiooni ning edastab seda avalikkusele raadio ja Internetis, sh avalikustab teabe

Tark Tee portaalis, koostab pressiteateid ja annab intervjuusid;

2.9.3. vahendab jääteede avamise ja sulgemise infot;

2.9.4. juhib elektrooniliste liiklusmärkide, liikluskaamerate, tõkkepuude, fooride ja teiste

liikluskorraldusvahendite tööd;

2.9.5. osaleb riigiteedel paiknevate fooride ja liiklusjuhtimisega seotud ITS-seadmete

haldamises;

2.9.6. osaleb liiklusjuhtimisega seotud liikluskorraldusvahendite ja seireseadmete

katsetamises, annab soovitusi nende kasutamiseks;

2.9.7. menetleb erivedude taotlusi ja teeb vastavaid otsuseid;

2.9.8. hangib välisriigi taotlejale veotee kooskõlastuse ja eriloa teistelt tee või rajatiste

omanikelt;

2.9.9. koostab otsused riigiteede ajutiseks või alaliseks piiramiseks sõidukite liiklemistele

lähtuvalt massist, teljekoormusest, mõõtmetest, kategooriast või jalakäijate liiklemist

või keelata see liiklejate ohutuse tagamiseks, teehoiutööde tegemiseks, tee ja teerajatiste

kahjustamise vältimiseks, looduskeskkonda kahjustava mõju vähendamiseks või

rahvatervise seaduse tähenduses elukeskkonna tagamiseks;

2.9.10. koostab liiklejate ohutuse ja avaliku korra tagamiseks robotliikuriga liiklemisele ajutisi

või alalisi piirangu otsused ning teeb piirangud robotliikuri kasutajale kättesaadavaks

masintöödeldavas elektroonilises üldkättesaadavas vormis;

2.9.11. kooskõlastab riigiteede alalise ja ajutise liikluskorralduse projekte, ekspertiise ning

muid liikluskorraldust sisaldavaid dokumente erivedude ja liiklusjuhtimise seisukohast;

2.9.12. valmistab ette otsuseid piirkiiruste suurendamiseks ja tühistamiseks olenevalt liiklus ja

teeoludest;

2.9.13. menetleb reguleerija koolitaja taotlusi ja annab kirjaliku tunnustuse reguleerija

koolitajale ning vajadusel tunnistab kehtetuks tunnustuse korraldada reguleerija

koolitust;

2.9.14. korraldab reguleerija koolitajate tunnistuste blankettide trükkimist, väljastab neid

tunnustuse saanud koolitajatele taotluse alusel ning peab tunnistuste blankettide ja

nende väljastamise kohta arvestust;

2.9.15. peab reguleerija koolituse läbinud isikute kohta arvestust;

2.9.16. tunnustab välisriigi reguleerija kutsekvalifikatsiooni omandanud isikuid;

2.9.17. osaleb eksperdina järelevalve menetlemisel ning teavitab järelevalve ametnikke

ehitusseadustikus ja liiklusseaduses toodud nõuete rikkumisest;

2.9.18. arendab ülesannete täitmisega seotud e-lahendusi;

2.9.19. teeilmajaamade ja teekaamerate infosüsteemide arendamine ja haldamine;

2.9.20. korraldab teehoiu alast kriisikommunikatsiooni ja osaleb kriisikomisjonides;

2.9.21. osaleb oma tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende

õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti

tegevusvaldkonna eestikeelse terminoloogia korrastamises;

2.9.22. osaleb tegevusvaldkonna nõupidamistel, konverentsidel ning töögruppide töös, sh

rahvusvaheliste töögruppide töös ning esindab ametit valdkondliku koostöö

korraldamisel ja läbirääkimistel teiste organisatsioonide ja asutustega;

2.9.23. osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

2.9.24. selgitab tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide kohaldamist;

2.9.25. täidab peadirektorilt ja direktorilt saadud teisi osakonna ülesannete ja funktsioonidega

seonduvaid ülesandeid.

2.10. Teenistusel on neli regionaalset teehoiu osakonda:

2.10.1. ida regiooni teehoiu osakond, tegevuspiirkonnaga Ida-Viru, Järva ja Lääne-Viru

maakond;

2.10.2. lõuna regiooni teehoiu osakond, tegevuspiirkonnaga Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga ja

Võru maakond;

2.10.3. lääne regiooni teehoiu osakond, tegevuspiirkonnaga Hiiu, Lääne, Pärnu, Saare ja

Viljandi maakond;

2.10.4. põhja regiooni teehoiu osakond, tegevuspiirkonnaga Harju ja Rapla maakond

2.11. Ida, lõuna, lääne, põhja regiooni teehoiu osakonna (inglise keeles Regional Road

Construction and Maintenance Department) põhiülesanded on:

2.11.1. riigiteedel seisundinõuetele vastava korrashoiu, ehitamise teostamise ja seadusele

vastava liikluse toimimise tagamine;

2.11.2. riigiteede korrashoiu ja ohutuse tagamine riigiteedel;

2.11.3. riigiteede ehitamise omanikujärelevalve korraldamine;

2.11.4. kriisireguleerimise alase tegevuse korraldamine riigiteedel;

2.11.5. kohalike omavalitsuste ja avaliku kasutusega teede omanike nõustamine teede

projekteerimise, ehituse ja korrashoiu korraldamisel;

2.11.6. riigiteede investeeringute realiseerimine

2.11.7. teemaal ja teekaitsevööndis liikluskorraldusvahendite ning liiklusväliste

teabevahendite (reklaamide) paigaldamise lubade väljastamine kolmandatele

osapooltele

2.11.8. liiklusvälistele tegevustele riigiteel ja tee kaitsevööndis nõusolekute andmine ja loa

tingimuste täitmise kontrollimine

2.11.9. riigiteel liikluse ajutise piiramise ja sulgemise vajaduse otsustamine

2.12. Põhiülesannete täitmiseks regiooni teehoiu osakonnad:

2.12.1. korraldab riigiteede ehitamist vastavalt kinnitatud investeeringute kavale,

teehoiukavale, eelarvele ja projektile;

2.12.2. teeb ettepanekuid aastaeelarve muutmiseks;

2.12.3. korraldab teeprojektide, vajalike uuringute, liiklusohutuse auditeerimise, projektide

ekspertiisi jmt projekteerimisega seonduvat tegevust;

2.12.4. juhib valminud teeprojektide läbivaatamist ja kooskõlastamist ametisiseselt;

2.12.5. valmistab ette riigihanke taotluse ja osaleb ehitustööde ja teenuste tellimiste riigihangete

komisjonides;

2.12.6. vastutab ja täidab tellija ülesandeid tee ehitamisel;

2.12.7. teostab kontrolli tööde ja teenuste lepingute täitmise üle ning teostab arvete kontrolli;

2.12.8. tagab projektide tegevus- ja finantsaruandluse;

2.12.9. tagab projektide administreerimise, rahalise ja tehnilise juhtimise vastavalt ameti ja ÜF-

protseduuridele;

2.12.10. korraldab avalikkuse teavitamist projektidest ning nendega seotud tegevustest

avalike suhete osakonna ja ameti kodulehe vahendusel;

2.12.11. säilitab ja kindlustab ÜF-projektide algdokumentatsiooni kättesaadavuse

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Euroopa

Komisjoni ametnikele või volitatud esindajatele;

2.12.12. korraldab projektide ja ehitusobjektidele auditeerimist avamisele eelnevalt ja pärast

tee kasutusele võtmist;

2.12.13. korraldab riigiteedel tee ehitamise omanikujärelevalvet;

2.12.14. kontrollib riigitee ehitamise vastavust õigusaktidele, lepingule ja projektile;

2.12.15. teeb lepingust tulenevaid sanktsioone töövõtja suhtes kohustuste täitmata jätmise

või mittekohase täitmise eest;

2.12.16. korraldab tee ehitustööde vastuvõtmist;

2.12.17. esitab teeregistrisse kandmiseks vastu võetud objektide kohta käiva vajaliku info;

2.12.18. nõustab kohalikke omavalitsusi osakonna tegevusvaldkonda puudutavates

küsimustes;

2.12.19. korraldab riigiteede ja selle juurde kuuluvate rajatiste hooldamist;

2.12.20. tagab riigiteede korrashoiulepingute täitmise ja sanktsioneerib vajadusel töövõtjat;

2.12.21. teeb riigiteede ja nende juurde kuuluvate rajatiste seisundinõuetele vastavuse

kontrolli ning rakendab meetmeid puuduste kõrvaldamiseks;

2.12.22. teeb ettepanekuid teehoiukava koostamiseks ja selles muudatuste tegemiseks oma

vastutusala eesmärkide täitmisel;

2.12.23. osaleb osakonna eelarve koostamises ja tagab eelarve täitmise;

2.12.24. peab korrashoiutööde ja projekti mittenõudvate teetööde kohta mahulist ja rahalist

arvestust;

2.12.25. koostab osakonna töö- ja hankeplaani ja jälgib selle täitmist;

2.12.26. osaleb eksperdina järelevalve menetlemisel ning teavitab järelevalve ametnikke

ehitusseadustikus ja liiklusseaduses toodud nõuete rikkumisest;

2.12.27. osaleb teehoiuteenistuse tegevust reguleerivate õigusaktide, juhendmaterjalide,

kordade, metoodiliste aluste ning protsesside kirjelduste väljatöötamisel ja elluviimisel,

teeb ettepanekuid nende muutmiseks või täiendamiseks;

2.12.28. täidab ameti kriisireguleerimiskomisjoni ja regionaalse kriisikomisjoni liikme

kohustusi riigiteede toimepidevuse tagamisel;

2.12.29. otsustab riigiteel liikluse ajutise piiramise või sulgemise vajaduse;

2.12.30. annab sisendi menetluses olevatesse planeeringutesse ja projektidesse teehoiu

seisukohalt;

2.12.31. teeb ettepanekuid teede ja teerajatiste ehitamise planeerimiseks;

2.12.32. annab liiklusvälise tegevuse loa teel või nõusoleku tee kaitsevööndis tehtavate

tööde tegemiseks;

2.12.33. kontrollib kolmandale isikule liiklusvälise tegevuse loaga võimaldatud tööde

tingimustele vastavuse täitmist;

2.12.34. teeb kolmandate isikute poolt ehitatavate mahasõitude osas omanikujärelevalvet sh

vaatab läbi täitedokumentatsiooni, vormistab tööde vastuvõtuakti ning registreerib selle

dokumendihaldussüsteemis;

2.12.35. edastab liiklusjuhtimiskeskusele ja vajadusel avalike suhete osakonnale

informatsiooni riigiteede seisundi ning nende sulgemise, töösolevate objektide, tehtud

tööde, liikluse piiramise, kasutamise ja kaitse põhinõuete kohta;

2.12.36. täidab ameti peadirektorilt ja direktorilt saadud muid tegevusvaldkonda kuuluvaid

ülesandeid.

3. ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1. Struktuuriüksuse õigus on:

3.1.1. saada ülesannete täitmiseks ja teenuste osutamiseks vajalikku teavet ning

dokumentatsiooni ameti teistelt struktuuriüksustelt;

3.1.2. kaasata vastavalt korraldustele ja kokkulepetele struktuuriüksuse pädevusse kuuluvate

küsimuste lahendamisele teiste struktuuriüksuste teenistujaid;

3.1.3. teha soovitusi ja ettepanekuid struktuuriüksuse töö paremaks organiseerimiseks;

3.1.4. saada regulaarselt vajalikku täienduskoolitust ning viia läbi üritusi ja koolitusi

struktuuriüksuse teenistujate kvalifikatsioonitaseme tõstmiseks;

3.1.5. pidada läbirääkimisi ja sõlmida kokkuleppeid oma pädevuse piires;

3.1.6. osaleda struktuuriüksust puudutavate küsimuste lahendamisel ja struktuuriüksuse tööd

puudutavate otsuste tegemisel;

3.1.7. teha ettepanekuid struktuuriüksuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu muutmiseks.

3.2. Struktuuriüksuse kohustus on:

3.2.1. täita struktuuriüksusele pandud ülesanded õiguspäraselt, tähtaegselt, täpselt ja

kvaliteetselt;

3.2.2. tagada seaduses sätestatud juhtudel ametialase informatsiooni konfidentsiaalsus;

3.2.3. kasutada struktuuriüksuse kasutusse antud vara ja vahendeid sihipäraselt ning

heaperemehelikult;

3.2.4. teavitada ameti juhtkonda koheselt kõigist asjaoludest, mis takistavad või teevad

võimatuks struktuuriüksusele pandud ülesannete täitmise;

3.2.5. välja töötada struktuuriüksuse tegevusvaldkonna dokumentatsioon või osaleda selle

väljatöötamises;

3.2.6. edastada ameti teistele struktuuriüksustele nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.

4. JUHTIMISE KORRALDUS

4.1. Teenistuse tegevust juhib direktor, kes allub vahetult peadirektorile.

4.2. Osakonna tegevust juhib osakonnajuhataja, kes allub vahetult direktorile.

4.3. Direktori, osakonnajuhataja ning osakonna ametnikud nimetab ametisse ja vabastab

ametist ameti peadirektor.

4.4. Osakonna töötajatega sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu ameti peadirektor.

4.5. Direktori äraolekul asendab teda direktori määratud osakonnajuhataja või teenistuja.

4.6. Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda osakonna teenistuja või direktori määratud

teenistuja.

4.7. Direktor esindab teenistust ja oma vastutusalas ametit.

4.8. Direktoril on õigus allkirjastada teenistuse valdkonnaga seotud vaideotsuseid,

kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel maade omandamise otsuseid ja

riigivaraseaduse alusel riigivara kasutamiseks andmise otsuseid.

4.9. Osakonnajuhataja esindab osakonda ja oma vastutusalas ametit.

4.10. Osakonnajuhatajal on õigus vastavalt asjaajamiskorrale allkirjastada osakonna

tegevusvaldkonna ülesannetega seotud dokumendid, välja arvatud need dokumendid,

mille olulisus eeldab peadirektori või direktori allkirja või millega võetakse kohustusi,

mis ei ole osakonnajuhataja pädevuses.

4.11. Osakonnajuhataja ja osakonna ametnike ning töötajate tegevuse eesmärk, ülesanded,

kohustused, õigused ja vastutus ning peamised nõuded ameti- ja töökoha täitjale

määratakse kindlaks täiendavalt ametijuhendiga.

4.12. Teenistuse põhimääruse korrektsuse ja ajakohasuse eest vastutab ning vajadusel

põhimääruse muutmise algatab direktor osakonnajuhataja sisendi põhjal.

MERENDUSE JA VEETEEDE TEENISTUSE

PÕHIMÄÄRUS

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Merenduse ja veeteede teenistus (edaspidi teenistus, inglise keeles Maritime and

Waterways Division) on Transpordiameti (edaspidi amet) struktuuriüksus, mis täidab

temale käesoleva põhimäärusega ettenähtud ülesandeid.

1.2. Teenistusel on allüksusena merenduse konkurentsivõime osakond, laevaliikluse

korraldamise osakond, laevade järelevalve osakond, väike- ja siseveelaevade osakond,

sadamate järelevalve osakond, meremeeste diplomeerimise osakond, laevateede

osakond, laevastiku osakond, navigatsioonimärgistuse osakond, kartograafiaosakond,

hüdrograafiaosakond.

1.3. Oma tegevuses teenistus juhindub õigusaktidest, teenistuse põhimäärusest, ameti

peadirektori käskkirjadest ja juhenditest.

1.4. Teenistuse tegevus toimub kooskõlastatult ja koostöös teiste ameti struktuuriüksustega

vastavalt ameti ja teenistuse tööplaanile.

1.5. Teenistuse tööd suunab, koordineerib ning kontrollib ameti peadirektor.

2. PÕHIÜLESANDED

2.1. Teenistuse põhiülesanded on:

2.1.1. merealadel ja laevatatavatel siseveeteedel navigatsioonitingimuste informatsiooni

kogumine, selle töötlemine ja levitamine;

2.1.2. tingimuste loomine ohutuks ja turvaliseks veeliikluseks üldkasutataval veeteel;

2.1.3. laevade ohutus- ja turvalisusnõuete korraldamine;

2.1.4. merenduspersonali väljaõppe ja kvalifikatsiooni tõendamise korraldamine;

2.1.5. valdkonna andmekogude pidamine;

2.1.6. laevaliikluse korraldamise süsteemi haldamine;

2.1.7. ameti veesõidukite haldamine ja jäämurdeteenuse korraldamine.

2.2. Hüdrograafiaosakonna (inglise keeles Hydrography Department) põhiülesanded on:

2.2.1. veetee hüdrograafilise mõõdistamise korraldamine;

2.2.2. hüdrograafia infosüsteemi pidamine;

2.2.3. hüdrograafialaevade ja -kaatrite töö korraldamine kooskõlastatult laevastiku ja

navigatsioonimärgistuse osakonnaga.

2.3. Põhiülesannete täitmiseks hüdrograafiaosakond:

2.3.1. teeb hüdrograafilisi mõõdistustöid üldkasutatavatel veeteedel ja vastavat andmetöötlust

ning andmehaldust;

2.3.2. teeb pistelist kontrolli teiste hüdrograafiliste mõõdistustööde teostajate tehtud töödele;

2.3.3. haldab ja arendab mõõdistusaparatuuri ja -tarkvara ning vajadusel korraldab vastavaid

uuendusi/remonte/hankeid;

2.3.4. korraldab hüdrograafiliste mõõdistustööde tegevuslubade väljastamist;

2.3.5. hüdrograafilistel mõõdistustöödel avastatud uute või ebatäpselt kaardistatud veeliiklust

ohustavate objektide kohta kogutud informatsiooni operatiivne edastamine kartograafia

osakonnale;

2.3.6. registreerib hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemiseks esitatud tegevusloataotlusi,

annab hinnangu taotleja vastavusele ning vormistab tegevuslubasid ja säilitab vastavalt

meresõiduohutuse seaduse (MSOS) nõuetele;

2.3.7. kooskõlastab hüdrograafiliste mõõdistustööde tegijate mõõdistuskavandeid ja annab

hinnanguid mõõdistusaruannetele ning registreerimib neid ja korraldab säilitamise;

2.3.8. teeb hüdrograafiliste uuringuid ja mõõdistustöid;

2.3.9. haldab Hüdrograafia Infosüsteemi (HIS).

2.3.10. osaleb oma tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende

õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti tegevusvaldkonna

eestikeelse terminoloogia korrastamises;

2.3.11. osaleb tegevusvaldkonna nõupidamistel, konverentsidel ning töögruppide töös, sh

rahvusvaheliste töögruppide töös ning esindab ametit valdkondliku koostöö

korraldamisel ja läbirääkimistel teiste organisatsioonide ja asutustega;

2.3.12. osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

2.3.13. selgitab tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide kohaldamist;

2.3.14. täidab peadirektorilt ja direktori asetäitjalt saadud teisi osakonna ülesannete ja

funktsioonidega seonduvaid ülesandeid

2.4. Kartograafiaosakonna (inglise keeles Cartography Department) põhiülesanded on:

2.4.1. navigatsiooniteabe koostamine ja avaldamine;

2.4.2. navigatsiooniteabe avaldamise arendamine;

2.4.3. navigatsiooniteabe levitamise korraldamine;

2.4.4. rahvusvaheline koostöö navigatsiooniteabe harmoniseeritud koostamiseks;

2.4.5. mereala ruumiandmete avaldamine ning andmeteenuste loomine vastavalt seadusele

ning veeliiklejate vajadusele.

2.5. Põhiülesannete täitmiseks kartograafiaosakond:

2.5.1. hangib, töötleb ja haldab navigatsiooniteabe aluseks olevat informatsiooni;

2.5.2. koostab, kaasajastab, avaldab ning levitab elektroonilisi navigatsioonikaarte;

2.5.3. koostab, kaasajastab, avaldab ning levitab paber-navigatsioonikaarte;

2.5.4. koostab, kaasajastab ning avaldab navigatsiooniteabealaseid väljaandeid „Teadaanded

Meremeestele“, „Eesti Lootsiraamat“, „Navigatsioonimärgid Eesti vetes“ ja

„Navigatsioonimärgid Eesti sisevetes“;

2.5.5. koostab ning avaldab navigatsioonihoiatusi;

2.5.6. arendab ja käitab navigatsiooniteabe avaldamise rakendusi;

2.5.7. sõlmib ja haldab elektrooniliste navigatsioonikaartide (ENC) teenuste vahendamise

lepinguid ning navigatsioonikaartide litsentsi- ja edasimüügi lepinguid;

2.5.8. käsitleb mereala ruumiandmete taotlusi ning korraldab ruumiandmete ja

ruumiandmeteenuste avaldamise;

2.5.9. koostab ja küljendab veeliiklejatele suunatud teabematerjale;

2.5.10. osaleb oma tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende

õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti

tegevusvaldkonna eestikeelse terminoloogia korrastamises;

2.5.11. osaleb tegevusvaldkonna nõupidamistel, konverentsidel ning töögruppide töös, sh

rahvusvaheliste töögruppide töös ning esindab ametit valdkondliku koostöö

korraldamisel ja läbirääkimistel teiste organisatsioonide ja asutustega;

2.5.12. osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

2.5.13. selgitab tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide kohaldamist;

2.5.14. täidab peadirektorilt ja direktori asetäitjalt saadud teisi osakonna ülesannete ja

funktsioonidega seonduvaid ülesandeid.

2.6. Laevade järelevalve osakonna (inglise keeles Ship Supervision Department)

põhiülesanded on:

2.6.1. Eesti riigilippu kandvate laevade tehniline järelevalve (merel kasutatavad laevad

kogupikkusega 12 meetrit ja enam ning reisi- ja lootsilaevad olenemata kogupikkusest);

2.6.2. Eesti sadamaid külastavate välisriigi lippu kandvate laevade kontrollimine;

2.6.3. tegevusloa taotluste menetlemine;

2.6.4. laevapereta prahitud laevade registri ja riigihaldusülesandeid täitvate laevade (RHÜT

laevade) andmete kogu pidamine, Eestis registreeritud laevanimede ja kalalaevade

pardanumbrite nimekirja pidamine ning laevale teise riigi riigilipu kandmise loa

andmise menetlemine.

2.7. Põhiülesannete täitmiseks laevade järelevalve osakond:

2.7.1. teeb tehnilist ülevaatust ja pistelist kontrolli Eesti riigilippu kandvatel laevadel (merel

kasutatavad laevad kogupikkusega 12 meetrit ja enam ning reisi- ja lootsilaevad

olenemata kogupikkusest);

2.7.2. annab tunnistusi laevadele, reederitele ja ettevõtetele;

2.7.3. kooskõlastab Eesti lipu alla ehitatava või ümberehitatava Eesti lippu kandva laeva

tehnilist dokumentatsiooni;

2.7.4. kooskõlastab reederi poolt koostatud juhendeid, plaane jms;

2.7.5. kinnitab laevapere miinimumkoosseisu taotlused;

2.7.6. auditeerib meresõiduohutusalaselt reedereid ja tema laevu ning väljastab vastavaid

tunnistusi;

2.7.7. teeb järelevalvet „Ohutu meresõidu korraldamise rahvusvahelise koodeksi“ (ISM

koodeksi) nõuetele vastavuse osas;

2.7.8. auditeerib laevu ja teeb järelevalvet „Rahvusvahelise laevade ja sadamarajatiste

turvalisuse koodeksi“ (ISPS koodeksi) nõuetele vastavuse osas;

2.7.9. teostab järelevalvet laevade turvalisusega seotud nõuete täitmise üle;

2.7.10. kontrollib laevapere liikme töö- ja elamistingimusi;

2.7.11. korraldab koostööd volitatud klassifikatsiooniühingute ja turvalisusorganisatsioonidega

ning teeb järelevalvet klassifikatsiooniühingute tegevuse üle;

2.7.12. kontrollib reisilaeva reederi kehtestatud reisijate andmete kogumist ja edastamist;

2.7.13. vaatab läbi taotlused laevade teavitamise nõuete vabastamise kohta ja valmistab ette

vabastused;

2.7.14. edastab Eesti majandusvööndis laevaliikluse eeskirjade ja meresõiduohutuse tagamise

eeskirjade rikkumisega seonduvat infot välisriikide pädevatele asutustele;

2.7.15. teeb järelevalvet ohtliku lasti käitlemise üle sadamas koostöös sadamate järelevalve

osakonnaga ning konteinerite ja veokite kontrolli sadamates koostöös tolli- ja

politseiametnikega;

2.7.16. teeb järelevalvet konteinerite ohutuse konventsiooni alusel konteinerite konstruktsiooni

ja märgistamise nõuete osas;

2.7.17. peab laevade järelevalve infosüsteemi, analüüsib esinenud puudusi;

2.7.18. kontrollib Eesti sadamaid külastavaid välisriigi lippu kandvaid laevu;

2.7.19. lahendab loakohustusega tegevusaladel (laevaehitus ja -remont ning laevade

ümberehitus, laeva veealuse osa tuukriülevaatus ja veealune remontimine,

laevaseadmete, -mehhanismide ja -süsteemide valmistamine, kontrollimine,

remontimine ja katsetamine, laeva raadioseadmete, navigatsiooni-, pääste- ja

tuletõrjevahendite ning tulekaitsekonstruktsioonide valmistamine, remontimine,

kontrollimine ja katsetamine ning raadioseadmete kaldahooldus, laevade tehnilise

dokumentatsiooni väljatöötamine ja laevade katsetamine, kemikaalitankerite

lastioperatsioonide ülevaataja laevade turvavarustuse paigaldamine ja hooldus) tegevust

alustada sooviva ettevõtja tegevuslubade taotlusi, sealhulgas hindab ettevõtja ja tema

majandustegevuse vastavust õigusaktides ja rahvusvahelistes konventsioonides

sätestatud nõuetele ning teeb järelevalvet ettevõtja tegevuse üle;

2.7.20. peab laevapereta prahitud laevade registrit ja riigihaldusülesandeid täitvate laevade

andmekogu, annab lipudokumente ja laeva registrist kustutamise tunnistusi ning peab

arvestust nende üle;

2.7.21. kooskõlastab laevale antava nime ning peab Eesti riigilippu kandvate laevade

andmekogu;

2.7.22. omistab kalalaevadele pardanumbreid ja peab pardanumbrite andmekogu;

2.7.23. menetleb Eesti laevakinnistusraamatusse kantud laevale teise riigi riigilipu kandmise

loa andmise taotlusi;

2.7.24. osaleb merendusspetsialistide teadmiste kontrollis ja vajadusel õppekavade

kooskõlastamiseks esitamisele eelnevas hindamisprotsessis;

2.7.25. osaleb oma tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende

õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti

tegevusvaldkonna eestikeelse terminoloogia korrastamises;

2.7.26. osaleb tegevusvaldkonna nõupidamistel, konverentsidel ning töögruppide töös, sh

rahvusvaheliste töögruppide töös ning esindab ametit valdkondliku koostöö

korraldamisel ja läbirääkimistel teiste organisatsioonide ja asutustega;

2.7.27. osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

2.7.28. selgitab tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide kohaldamist;

2.7.29. täidab peadirektorilt ja direktorilt saadud teisi osakonna ülesannete ja funktsioonidega

seonduvaid ülesandeid.

2.8. Laevaliikluse korraldamise osakonna (inglise keeles Vesssel Traffic Management

Department) põhiülesanded on:

2.8.1. laevaliikluse ohutuse tagamine laevaliiklusteenuste (informatsiooni-, navigatsiooniabi-

ja organiseerimisteenuse) osutamise ning laevaettekannete süsteemi käitamise kaudu;

2.8.2. laevaliikluse korraldamiseks vajaliku tehnilise süsteemi töökindluse tagamine ja

arendamine;

2.8.3. teenistuse 24/7 kontaktpunkti haldamine ja infovahetuse korraldamine vastavalt saadud

juhistele.

2.9. Põhiülesannete täitmiseks laevaliikluse korraldamise osakond:

2.9.1. tagab laevaliikluse korraldamise süsteemi töö: laevaliiklusteenuste (informatsiooni-

navigatsiooniabi- ja organiseerimisteenuse) osutamine ning laevaettekannete süsteemi

opereerimine;

2.9.2. kooskõlastab veeliiklust takistavaid tegevusi laevaliikluse korraldamise süsteemi

tööpiirkonnas koostöös kartograafia ja laevateede osakonnaga;

2.9.3. arendab ja hoiab töös laevaliikluse korraldamiseks vajalikku tehnilist süsteemi;

2.9.4. arendab e-navigatsiooni komponente oma tegevusvaldkonnas;

2.9.5. arendab mehitamata laevade liikluse korraldamise süsteemi;

2.9.6. koostab navigatsiooni teavet ja hoiatusi;

2.9.7. laevaliiklust ja talvist navigatsiooni puudutavate infosüsteemide käitamine;

2.9.8. vormistab jäämurdetööde tellimusi;

2.9.9. edastab infot Eesti merealadel ja laevatatavatel siseveekogudel toimunud õnnetustest ja

vahejuhtumitest;

2.9.10. võtab vastu turvateateid (ISPS Code), kontrollib ja teavitab vastavalt juhendile;

2.9.11. töötleb ja analüüsib laevaliiklusalast informatsiooni;

2.9.12. täidab SafeSeaNet-i kontaktpunkti funktsioone;

2.9.13. teavitab kriisiolukorrast ja kutsub kokku kriisi reguleerimismeeskonna;

2.9.14. tagab hädaolukorra tekkimisel MKM-i kriisi reguleerimismeeskonna tööks vajaliku

kriisi- ja teabevahetuskeskuse olemasolu;

2.9.15. osaleb oma tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende

õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti

tegevusvaldkonna eestikeelse terminoloogia korrastamises;

2.9.16. osaleb tegevusvaldkonna nõupidamistel, konverentsidel ning töögruppide töös, sh

rahvusvaheliste töögruppide töös ning esindab ametit valdkondliku koostöö

korraldamisel ja läbirääkimistel teiste organisatsioonide ja asutustega;

2.9.17. osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

2.9.18. selgitab tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide kohaldamist;

2.9.19. täidab peadirektorilt ja direktorilt saadud teisi osakonna ülesannete ja funktsioonidega

seonduvaid ülesandeid.

2.10. Laevateede osakonna (inglise keeles Waterways Department) põhiülesanded on:

2.10.1. laevateede ja navigatsioonimärgistuse ning veeliiklust reguleerivate alade planeerimine

ja kehtestamiseks esitamine üldkasutataval veeteel;

2.10.2. üldkasutatavate laevateede korrashoiu korraldamine;

2.10.3. veeliiklust mõjutavate tegevuste taotlustele hinnangu andmine;

2.10.4. navigatsioonimärgistuse nõuetele vastavuse kontrollimine;

2.10.5. navigatsioonimärkide infosüsteemi (NMIS) haldamine;

2.10.6. satelliitnavigatsiooni parandite edastamise tugisüsteemi (DGNSS) haldamine;

2.10.7. osakonna poolt loodud rakenduste arendamine (väikesadamate külastusandmete

veebikaart, laevateede geoandmebaas, veeliikluse ülevaate geoandmebaas);

2.10.8. järelevalve tegemine.

2.11. Põhiülesannete täitmiseks laevateede osakond:

2.11.1. kogub ja analüüsib oma tegevusvaldkonnaga seotud informatsiooni;

2.11.2. projekteerib üldkasutatavaid laevateid, navigatsioonimärgistust ja veeliiklust

reguleerivaid alasid;

2.11.3. korraldab üldkasutatavate laevateede süvendamist;

2.11.4. tellib oma ülesannete täitmiseks üldkasutatavate laevateede ja veealade hüdrograafilisi

mõõdistusi;

2.11.5. vaatab läbi esitatud sadamate navigatsioonimärgistuse rajamise või muutmise projektid

ning annab neile hinnangu veeliikluse ohutuse seisukohalt;

2.11.6. vaatab läbi esitatud ehitustegevust veeteel või navigatsioonimärkide vahetus läheduses

puudutavad planeeringud, ehitustegevuse projektid ja hoonestusloa taotlused ning

annab neile hinnangu veeliikluse ohutuse seisukohalt;

2.11.7. vaatab läbi väljaspool laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonda esitatud

veeliiklust takistada võivate tegevuste korraldamise taotlused ning annab neile hinnangu

veeliikluse ohutuse seisukohalt;

2.11.8. vaatab läbi esitatud veeteele uurimistöödeks vajaliku teadusaparatuuri või muude

seadmete paigaldamise taotlused ning annab neile hinnangu veeliikluse ohutuse

seisukohalt;

2.11.9. vaatab läbi esitatud mereuuringuloa taotlused ning annab neile hinnangu veeliikluse

ohutuse seisukohalt;

2.11.10. vaatab läbi esitatud signaalmärgistuse paigaldamise taotlused ning annab neile

hinnangu veeliikluse ohutuse seisukohalt;

2.11.11. vaatab läbi esitatud sadama akvatooriumi taotlused ning annab neile hinnangu

veeliikluse ohutuse ja otstarbekuse seisukohalt;

2.11.12. osaleb sadamate veeliikluse ohutuse alastel ülevaatustel;

2.11.13. osaleb sadamakapteni atesteerimise komisjoni töös;

2.11.14. kontrollib navigatsioonimärgistuse nõuetele vastavust ja korraldab

navigatsioonimärgistuse kontrollmõõdistamist;

2.11.15. korraldab sildade ja teiste jõge ületavate objektide mõõdistamist navigatsiooniteabe

uuendamiseks;

2.11.16. arendab osakonnaga seotud ArcGIS rakendusi (AIS andmete voogesitus, Nutimeri

jt);

2.11.17. korraldab NMIS käitamiseks vajalike tarkvarakeskkondade (NME, NMA,

BuoyInstall) seire, koostoime tagamise ja arenduse;

2.11.18. jälgib DGPS teenuse kvaliteedi nõuetele vastavust ja annab sellest ülevaate;

2.11.19. kontrollib KO koostatud elektroonilisi navigatsioonikaarte ja paberkaarte;

2.11.20. osaleb oma tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende

õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti tegevusvaldkonna

eestikeelse terminoloogia korrastamises;

2.11.21. osaleb tegevusvaldkonna nõupidamistel, konverentsidel ning töögruppide töös, sh

rahvusvaheliste töögruppide töös ning esindab ametit valdkondliku koostöö

korraldamisel ja läbirääkimistel teiste organisatsioonide ja asutustega;

2.11.22. osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

2.11.23. selgitab tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide kohaldamist;

2.11.24. täidab peadirektorilt ja direktori asetäitjalt saadud teisi osakonna ülesannete ja

funktsioonidega seonduvaid ülesandeid

2.12. Laevastiku osakonna (inglise keeles Fleet Department) põhiülesanded on:

2.12.1. ameti veesõidukite tööks valmisoleku tagamine;

2.12.2. ameti laevade ja kaatrite tehnilise hoolduse tagamine;

2.12.3. riigi parvlaevade kasutusse andmise korraldamine;

2.12.4. veeliiklusele ohtlike või segavate objektide kõrvaldamine üldkasutatavalt veeteelt;

2.12.5. veeteel talvise navigatsiooni tagamine, vastavate hangete korraldamine;

2.12.6. jäämurdetööde, sh jäämurdjate töö korraldamine;

2.12.7. merereostuse likvideerimisel osalemine;

2.12.8. ameti laevadega ametiabi teenuse korraldamine;

2.12.9. Hundipea sadama sadamakapteni kohustuste täitmise.

2.13. Põhiülesannete täitmiseks laevastiku osakond:

2.13.1. tagab ametile kuuluvate veesõidukite ekspluatatsiooni ja tehnilise hoolduse vastavuses

asjakohaste eeskirjade ja reeglite sätetega;

2.13.2. soetab ameti laevade ja kaatrite ekspluatatsiooniks vajaliku varustuse;

2.13.3. korraldab ameti laevade ja kaatrite tehnilise hoolduse ja korrasoleku;

2.13.4. planeerib ameti veesõidukite dokkimise, klassitaastuse hangeteks remondinimekirjade

ettevalmistuse, osaleb hangete korraldamisel;

2.13.5. jälgib osakonna koosseisu kuuluvate laevade mehitatust vastavalt väljastatud ohutu

mehitatuse tunnistusele ja laeva töö iseloomule. Vajadusel esitab taotluse meeskonna

koosseisu muudatusteks;

2.13.6. tagab pideva valvelaeva olemasolu üldkasutatavalt veeteelt liiklust segavate objektide

kõrvaldamiseks, määrates selleks laevastiku koosseisust valvelaeva;

2.13.7. tagab ameti reostustõrje võimekusega laevade osalemise merereostuse likvideerimise

ühisõppustel;

2.13.8. tagab merereostuse korral ameti laevade valmisoleku ja reostustõrjel osalemise vastavalt

kokkuleppele lepinguliste koostööpartneritega;

2.13.9. teostab riigi parvlaevade ülevaatusi vastavalt kasutusse andmise tingimustes sätestatule

2 korda aastas;

2.13.10. korraldab vastavalt ministri otsusele riigi parvlaevade kasutusse andmist kasutusse

andja esindajana;

2.13.11. vormistab jäämurdetööde tellimusi ja karavanide moodustamist;

2.13.12. vormistab taotluse jäämurdjate poolt teenindavate laevade jääklassi ja peamasina

võimsuse kohta talvisel navigatsioonil;

2.13.13. korraldab jäämurdealase koostöö Keskkonnaagentuuriga, laevaagentidega,

sadamaoperaatoritega, sadamakaptenitega;

2.13.14. korraldab jäästaabi asjaajamise ja edastab jäästaabile asjakohase informatsiooni;

2.13.15. osaleb jäämurdealases rahvusvahelises koostöös;

2.13.16. töötleb infosüsteemides laevaliiklust ja talvist navigatsiooni puudutavat

informatsiooni;

2.13.17. täidab Hundipea sadama sadamakapteni ülesandeid;

2.13.18. ettepanekute tegemine teenistusele pandud ülesannete täitmiseks vajalike

veesõidukite moderniseerimiseks, soetamiseks ja osalemine nende soetamisel;

2.13.19. osaleb oma tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende

õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti

tegevusvaldkonna eestikeelse terminoloogia korrastamises;

2.13.20. osaleb tegevusvaldkonna nõupidamistel, konverentsidel ning töögruppide töös, sh

rahvusvaheliste töögruppide töös ning esindab ametit valdkondliku koostöö

korraldamisel ja läbirääkimistel teiste organisatsioonide ja asutustega;

2.13.21. osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

2.13.22. selgitab tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide kohaldamist;

2.13.23. täidab peadirektorilt ja direktori asetäitjalt saadud teisi osakonna ülesannete ja

funktsioonidega seonduvaid ülesandeid

2.14. Meremeeste diplomeerimise osakond (inglise keeles Seafarers’ Certification

Department) põhiülesanded on:

2.14.1. „Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise

konventsiooni 1978, koos muudatustega“, meremeeste koolitust ja sertifitseerimist

käsitlevate direktiivide ning Eesti õigusaktide nõuete täitmise üle;

2.14.2. laevaõnnetuste juurdlus (MSOS-is sätestatud juhtudel) ja lootsimise nõuete rikkumiste

menetlemine;

2.14.3. tegevuslubade taotluste menetlemine;

2.14.4. meresõidudiplomite, kutsetunnistuste ja kinnituslehtede andmine;

2.14.5. meremeeste registri pidamine.

2.15. Põhiülesannete täitmiseks meremeeste diplomeerimise osakond:

2.15.1. lahendab loakohustusega tegevusaladel (laevapere liikmete tasemeõppe (kutse- ja

kõrgharidus) ning täienduskoolituse korraldamine, mereõppeasutuste

kvaliteedisüsteemi auditeerimine, laevade agenteerimine, reederi ning laeva turvaülema

väljaõppe korraldamine) tegevust alustada sooviva ettevõtja tegevuslubade taotlusi,

sealhulgas hindab ettevõtja ja tema majandustegevuse vastavust õigusaktides sätestatud

nõuetele ning teeb järelevalvet ettevõtja tegevuse üle;

2.15.2. korraldab lootsi kvalifikatsioonieksameid ja lootsitasõidu eksameid ning teeb

järelevalvet lootside kvalifikatsiooni üle;

2.15.3. hindab laevapere liikmete tasemeõppe ning täienduskoolituse õppekavade, eksamite ja

hindamise meetodite ning korralduse, õppejõudude (instruktorite) kvalifikatsiooni ja

kogemuste, õppevahendite ja valmendite vastavust Eesti õigusaktide nõuetele;

2.15.4. osaleb laevapere liikmete teadmiste kontrollis;

2.15.5. korraldab meresõidudiplomi või -tunnistuse vahetamisel kõrgema kutseastme diplomi

või tunnistuse vastu laevapere liikmete teadmiste ja oskuste hindamise alaliselt

tegutseva komisjoni tööd;

2.15.6. viib MSOS-is sätestatud juhtudel läbi laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite juurdlusi või

osaleb nendes ning peab vastavat arvestust ja aruandlust;

2.15.7. menetleb lootsimise nõuete rikkumisi ning peab vastavat aruandlust;

2.15.8. töötab välja laevaõnnetusi ennetavaid meetmeid, arvestades laevaõnnetuste juurdluse

käigus saadud informatsiooni ja õppetunde;

2.15.9. annab meresõidudiplomeid, kutsetunnistusi, kinnituslehti ja soodustuslubasid ning peab

arvestust nende üle;

2.15.10. vormistab kinnituslehti välisriigis antud meresõidudiplomitele ja

kutsetunnistustele;

2.15.11. annab siseveelaeva laevajuhtide diplomeid, kinnituslehti ja madruste

kutsetunnistusi ning peab arvestust nende üle;

2.15.12. annab lootside kutsetunnistusi ja lootsitasõidu lube ning peab arvestust nende üle ja

annab informatsiooni lootsitasõidu lubade kohta sadamate kaptenitele ja laevaliikluse

korraldamise süsteemi operaatoritele;

2.15.13. annab laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorite kutsetunnistusi,

teenistusraamatuid ja nende kinnituslehti ning peab arvestust nende üle;

2.15.14. annab väikelaeva raadiosideoperaatori tunnistusi ning peab arvestust nende üle;

2.15.15. osaleb oma tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende

õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti

tegevusvaldkonna eestikeelse terminoloogia korrastamises;

2.15.16. osaleb tegevusvaldkonna nõupidamistel, konverentsidel ning töögruppide töös, sh

rahvusvaheliste töögruppide töös ning esindab ametit valdkondliku koostöö

korraldamisel ja läbirääkimistel teiste organisatsioonide ja asutustega;

2.15.17. osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

2.15.18. selgitab tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide kohaldamist;

2.15.19. täidab peadirektorilt ja direktorilt saadud teisi osakonna ülesannete ja

funktsioonidega seonduvaid ülesandeid.

2.16. Merenduse konkurentsivõime osakonna (inglise keeles Maritime Competitiveness

Department) põhiülesanded on:

2.16.1. Eesti laevaregistrite ja laevanduse toetusmeetmete tutvustamine;

2.16.2. Eesti meremajanduse analüüs;

2.16.3. riigiabi taotluste ettevalmistamine;

2.16.4. riigiabi analüütika ja raporteerimine ning riigiabi reeglite täitmise jälgimine.

2.17. Põhiülesannete täitmiseks merenduse konkurentsivõime osakond:

2.17.1. töötab välja ja viib ellu turundusplaani Eesti laevaregistrite ja laevanduse

toetusmeetmete tutvustamiseks;

2.17.2. nõustab laevaomanikke laevade registreerimiseks Eesti laevaregistrites, kaasa arvatud

maksu- ja tööõiguse küsimustes koostöös nendes küsimustes pädevate asutustega;

2.17.3. analüüsib Eesti laevanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise projektiga seotud

seadusemuudatuste vajadusi, osaleb seaduseelnõude koostamises ja koordineerib

jõustamist;

2.17.4. analüüsib Eesti meremajandust; jälgib meremajanduse statistikat ja trende ning täidab

vajadusel muid ülesandeid Eesti merenduse konkurentsivõime tõstmiseks;

2.17.5. juhib klientidega seotud arendusprojekte, et tagada kliendile võimalikult mugav ja

efektiivne teekond teenuse tarbimiseni;

2.17.6. osaleb oma tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende

õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti

tegevusvaldkonna eestikeelse terminoloogia korrastamises;

2.17.7. osaleb tegevusvaldkonna nõupidamistel, konverentsidel ning töögruppide töös, sh

rahvusvaheliste töögruppide töös ning esindab ametit valdkondliku koostöö

korraldamisel ja läbirääkimistel teiste organisatsioonide ja asutustega;

2.17.8. osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

2.17.9. selgitab tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide kohaldamist;

2.17.10. täidab peadirektorilt ja direktorilt saadud teisi osakonna ülesannete ja

funktsioonidega seonduvaid ülesandeid.

2.18. Navigatsioonimärgistuse osakonna (inglise keeles Aids to Navigation Department)

põhiülesanded on:

2.18.1. üldkasutatava veetee navigatsioonimärgistuse ja nende seadmete haldamine;

2.18.2. sildade signaalmärkidega tähistamise korraldamine üldkasutataval veeteel;

2.18.3. raadionavigatsioonisüsteemide haldamise korraldamine;

2.18.4. veeliiklusele ohtlike või segavate objektide kõrvaldamine üldkasutatavalt veeteelt

väljaspool laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonda;

2.18.5. avatud tuletornide lepingute täitmise kontrollimine;

2.18.6. uute tehnoloogiate juurutamine oma tegevusvaldkonnas;

2.18.7. osakonna andmete ja navigatsioonimärkide andmekogu haldamine.

2.19. Põhiülesannete täitmiseks navigatsioonimärgistuse osakond:

2.19.1. kogub ja analüüsib oma tegevusvaldkonnaga seotud informatsiooni;

2.19.2. võtab kasutusele üldkasutatavad navigatsioonimärgid vastavalt kinnitatud laevateede

projektidele;

2.19.3. haldab üldkasutatavaid püsi- ja ujuvnavigatsioonimärke;

2.19.4. haldab üldkasutatavate püsinavigatsioonimärkide kinnistuid;

2.19.5. haldab, arendab ja kaasajastab üldkasutatavate navigatsioonimärkide seadmeid;

2.19.6. haldab üldkasutatavatele navigatsioonimärkidele teenistuse tööga mitte seotud

seadmete paigaldamist ja nende kooskõlastamist;

2.19.7. osaleb tuletornide ja tulepaakide kinnistute haldamise korraldamises;

2.19.8. haldab isikutele kuuluvaid navigatsioonimärke ametiabi ja töövõtulepingute alusel;

2.19.9. korraldab ameti laevade tööd navigatsioonimärgistuse haldamiseks;

2.19.10. edastab infot navigatsiooniteabe koostamiseks;

2.19.11. osaleb koostöös laevateede osakonnaga navigatsioonimärkide andmete õigsuse

kontrollimistes;

2.19.12. osaleb sildade ja teiste laevateid ületatavate objektide mõõdistamisel

navigatsiooniteabe korrigeerimiseks/täpsustamiseks;

2.19.13. haldab ameti andmeid ja infosüsteeme (sh AIS navigatsioonimärgid, NMIS,

METOC, DGPS);

2.19.14. haldab ja arendab diferentsiaalse asukoha määramise (DGPS) seire- ja tugijaamu;

2.19.15. osaleb asukoha määramise süsteemi (R-Mode) jaamade arendamises;

2.19.16. osaleb oma tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende

õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti tegevusvaldkonna

eestikeelse terminoloogia korrastamises;

2.19.17. osaleb tegevusvaldkonna nõupidamistel, konverentsidel ning töögruppide töös, sh

rahvusvaheliste töögruppide töös ning esindab ametit valdkondliku koostöö

korraldamisel ja läbirääkimistel teiste organisatsioonide ja asutustega;

2.19.18. osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

2.19.19. selgitab tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide kohaldamist;

2.19.20. täidab peadirektorilt ja direktori asetäitjalt saadud teisi osakonna ülesannete ja

funktsioonidega seonduvaid ülesandeid.

2.20. Sadamate järelevalve osakonna (inglise keeles Port Supervision Department)

põhiülesanded on:

2.20.1. sadamate veeliikluse ohutuse alaste ülevaatuste tegemine;

2.20.2. sadamate ja sadamarajatiste turvaülevaatuste tegemine;

2.20.3. sadamaregistri pidamine.

2.21. Põhiülesannete täitmiseks sadamate järelevalve osakond:

2.21.1. teeb sadamate ja sadamarajatiste turvalisuse riskianalüüse koos riigi pääste- ja

julgeolekuasutusega;

2.21.2. kontrollib ja kooskõlastab sadamate ja sadamarajatiste turvaplaane, samuti nende

muudatusi;

2.21.3. annab sadamarajatiste turvalisuse tunnistusi ja teeb korraliste turvaülevaatuste

läbiviimisel neile kehtivusmärkeid;

2.21.4. lahendab loakohustusega tegevusaladel (turvaettevõtja, sadama ja sadamarajatise

turvaülema väljaõppe korraldamine) tegevust alustada sooviva ettevõtja tegevuslubade

taotlusi, sealhulgas hindab ettevõtja ja tema majandustegevuse vastavust õigusaktides

sätestatud nõuetele ning teeb järelevalvet ettevõtja tegevuse üle;

2.21.5. korraldab sadamakaptenite, sadamate ja sadamarajatiste turvaülemate

atesteerimiskomisjoni tööd ja dokumentide vormistamist;

2.21.6. teeb puistlastilaevu teenindavate terminalide ohutuse alaseid ülevaatusi;

2.21.7. peab elektroonilist sadamaregistrit, menetleb registrikandeid ja haldab kasutajaõigusi;

2.21.8. teeb järelevalvet sadamaregistrisse kantud andmete õigsuse üle;

2.21.9. teeb ettepanekuid infotehnoloogia osakonnale sadamaregistri infosüsteemi

arendamiseks;

2.21.10. osaleb vajadusel laevaõnnetuste juurdlemisel, mis leidsid aset sadama

akvatooriumil;

2.21.11. osaleb vajadusel merendusspetsialistide teadmiste kontrollis ja õppekavade

kooskõlastamisel;

2.21.12. osaleb oma tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende

õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti tegevusvaldkonna

eestikeelse terminoloogia korrastamises;

2.21.13. osaleb tegevusvaldkonna nõupidamistel, konverentsidel ning töögruppide töös, sh

rahvusvaheliste töögruppide töös ning esindab ametit valdkondliku koostöö korraldamisel

ja läbirääkimistel teiste organisatsioonide ja asutustega;

2.21.14. osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

2.21.15. selgitab tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide kohaldamist;

2.21.16. täidab peadirektorilt ja direktorilt saadud teisi osakonna ülesannete ja

funktsioonidega seonduvaid ülesandeid.

2.22. Väike- ja siseveelaevade osakonna (inglise keeles Small Craft and Inland Vessel

Department) põhiülesanded on:

2.22.1. tehniline järelevalve Eestis registreeritud siseveelaevade ja alla 12-meetrise

kogupikkusega laevade üle;

2.22.2. järelevalve väikelaevade kasutamise nõuete täitmise üle ning väikelaevade ülevaatuse

tegemine MSOS-s sätestatud juhtudel;

2.22.3. tegevuslubade taotluste menetlemine.

2.23. Põhiülesannete täitmiseks väike- ja siseveelaevade osakond:

2.23.1. teeb siseveelaevade ja alla 12-meetrise kogupikkusega laevade tehnilisi ülevaatusi ja

pistelist kontrolli (välja arvatud merel kasutatavad reisi- ja lootsilaevad) ning annab

seadusega ettenähtud meresõiduohutust ja sisevetel sõiduohutust tõendavaid tunnistusi

ja mõõtekirju;

2.23.2. teeb väikelaevade ülevaatusi ja pistelist kontrolli ning tunnustab väikelaevade tehnilise

ülevaatuse teostajaid;

2.23.3. määrab väikelaeva kogupikkuse, laiuse, parda kõrguse, lubatud suurima koormuse,

lubatud suurima mootori võimsuse ja pardale lubatud suurima inimeste arvu ning

kehtestab hüdrometeoroloogilistest oludest tulenevad piirangud;

2.23.4. kooskõlastab veesõidukite tehnilise dokumentatsiooni;

2.23.5. peab laevade järelevalve infosüsteemi, analüüsib esinenud puudusi;

2.23.6. lahendab loakohustusega tegevusaladel (väikelaevade ehitamine, remontimine,

katsetamine ja tehniline ülevaatus, väikelaevajuhtide väljaõppe korraldamine,

jetijuhtide väljaõppe korraldamine) tegevust alustada sooviva ettevõtja tegevuslubade

taotlusi, sealhulgas hindab ettevõtja ja tema majandustegevuse vastavust õigusaktides

sätestatud nõuetele ning teeb järelevalvet ettevõtja tegevuse üle;

2.23.7. osaleb väikelaevajuhi eksamikomisjoni töös, kontrollib praktikaarvestust ning

väikelaevajuhi eksami ja praktikaarvestuse sooritanud isikute nimekirja ja edastab

andmed väikelaevajuhi tunnistuse andmiseks;

2.23.8. teeb turujärelevalvet väikelaevade osas ja korraldab koostööd Maksu- ja Tolliameti

tollikontrolliosakonnaga ning osaleb MKM-i turujärelevalve programmis ja teeb

koostööd teiste liikmesmaade turujärelevalveasutustega;

2.23.9. teeb meresõiduohutuse alast ennetus- ja teavitustööd tehnilise järelevalve ja pisteliste

kontrollide käigus ning avalikel üritustel ja suhtlemisel huvigruppidega;

2.23.10. osaleb oma tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende

õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti

tegevusvaldkonna eestikeelse terminoloogia korrastamises;

2.23.11. osaleb tegevusvaldkonna nõupidamistel, konverentsidel ning töögruppide töös, sh

rahvusvaheliste töögruppide töös ning esindab ametit valdkondliku koostöö

korraldamisel ja läbirääkimistel teiste organisatsioonide ja asutustega;

2.23.12. osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

2.23.13. selgitab tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide kohaldamist;

2.23.14. täidab peadirektorilt ja direktorilt saadud teisi osakonna ülesannete ja

funktsioonidega seonduvaid ülesandeid.

3. ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1. Struktuuriüksuse õigus on:

3.1.1. saada ülesannete täitmiseks ja teenuste osutamiseks vajalikku teavet ning

dokumentatsiooni ameti teistelt struktuuriüksustelt;

3.1.2. kaasata vastavalt korraldustele ja kokkulepetele struktuuriüksuse pädevusse kuuluvate

küsimuste lahendamisele teiste struktuuriüksuste teenistujaid;

3.1.3. teha soovitusi ja ettepanekuid struktuuriüksuse töö paremaks organiseerimiseks;

3.1.4. saada regulaarselt vajalikku täienduskoolitust ning viia läbi üritusi ja koolitusi

struktuuriüksuse teenistujate kvalifikatsioonitaseme tõstmiseks;

3.1.5. pidada läbirääkimisi ja sõlmida kokkuleppeid oma pädevuse piires;

3.1.6. osaleda struktuuriüksust puudutavate küsimuste lahendamisel ja struktuuriüksuse tööd

puudutavate otsuste tegemisel;

3.1.7. teha ettepanekuid struktuuriüksuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu muutmiseks.

3.2. Struktuuriüksuse kohustus on:

3.2.1. täita struktuuriüksusele pandud ülesanded õiguspäraselt, tähtaegselt, täpselt ja

kvaliteetselt;

3.2.2. tagada seaduses sätestatud juhtudel ametialase informatsiooni konfidentsiaalsus;

3.2.3. kasutada struktuuriüksuse kasutusse antud vara ja vahendeid sihipäraselt ning

heaperemehelikult;

3.2.4. teavitada ameti juhtkonda koheselt kõigist asjaoludest, mis takistavad või teevad

võimatuks struktuuriüksusele pandud ülesannete täitmise;

3.2.5. välja töötada struktuuriüksuse tegevusvaldkonna dokumentatsioon või osaleda selle

väljatöötamises;

3.2.6. edastada ameti teistele struktuuriüksustele nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.

4. JUHTIMISE KORRALDUS

4.1. Teenistuse tegevust juhib direktor, kes allub vahetult peadirektorile.

4.2. Teenistuse tegevust hüdrograafia, kartograafia, navigatsioonimärgistuse, veetee ja

teenistuse laevastiku valdkonnas juhib direktori asetäitja, kes allub teenistuse

direktorile.

4.3. Osakonna tegevust juhib osakonnajuhataja. Merenduse konkurentsivõime, laevaliikluse

korraldamise, laevade järelevalve, väike- ja siseveelaevade, sadamate järelevalve ning

meremeeste diplomeerimise osakonna osakonnajuhataja allub vahetult direktorile.

Laevateede, laevastiku, navigatsioonimärgistuse osakonna, kartograafiaosakonna ja

hüdrograafiaosakonna osakonnajuhataja allub vahetult direktori asetäitjale.

4.4. Direktori, direktori asetäitja ning teenistuse ametnikud nimetab ametisse ja vabastab

ametist ameti peadirektor.

4.5. Teenistuse töötajatega sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu ameti peadirektor.

4.6. Direktori äraolekul asendab teda direktori asetäitja või direktori määratud

osakonnajuhataja või teenistuja.

4.7. Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda osakonna teenistuja või direktori määratud

teenistuja.

4.8. Direktor ja direktori asetäitja esindavad teenistust ja oma vastutusalas ametit.

4.9. Direktoril on õigus allkirjastada teenistuse valdkonnaga seotud vaideotsuseid

4.10. Osakonnajuhataja esindab osakonda ja oma vastutusalas ametit.

4.11. Osakonnajuhatajal on õigus vastavalt asjaajamiskorrale allkirjastada osakonna

tegevusvaldkonna ülesannetega seotud dokumendid, välja arvatud need dokumendid,

mille olulisus eeldab peadirektori, direktori või direktori asetäitja allkirja või millega

võetakse kohustusi, mis ei ole osakonnajuhataja pädevuses.

4.12. Juhtivspetsialistidel on õigus vastavalt asjaajamiskorrale allkirjastada regulaarse

haldusmenetlusega seotud dokumente, välja arvatud neid dokumente, mille olulisus

eeldab osakonnajuhataja, peadirektori, direktori või direktori asetäitja allkirja või

millega võetakse kohustusi, mis ei ole juhtivspetsialisti pädevuses.

4.13. Osakonnajuhataja ja osakonna ametnike ning töötajate tegevuse eesmärk, ülesanded,

kohustused, õigused ja vastutus ning peamised nõuded ameti- ja töökoha täitjale

määratakse kindlaks täiendavalt ametijuhendiga.

4.14. Teenistuse põhimääruse korrektsuse ja ajakohasuse eest vastutab ning vajadusel

põhimääruse muutmise algatab direktor osakonnajuhataja sisendi põhjal.

KÄSKKIRI

15.01.2021 nr 1.1-1/21/27

Struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine

Majandus- ja taristuministri 03.12.2020.a määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 6 punkt 2 alusel:

1. kinnitan Transpordiameti järgmised struktuuriüksuste põhimäärused (juurde lisatud):

1.1. Järelevalveteenistuse põhimäärus;

1.2. Liiklusteenistuse põhimäärus;

1.3. Liikuvuse planeerimise teenistuse põhimäärus;

1.4. Maanteehoiu teenistuse põhimäärus;

1.5. Merenduse ja veeteede teenistuse põhimäärus;

1.6. Lennundusteenistuse põhimäärus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaido Padar

Transpordiameti peadirektor