Kiri

EELNÕU

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine Rail Balticat

ületava riigitee 11113 Assaku‒Jüri km

1,88-2,62 asuva lõigu

ümberehitamiseks ja Rae viadukti

rajamiseks“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number …

Tee ehitusloa andmise kuupäev …

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Ave Kallo

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 11113 Assaku‒Jüri km 1,88-2,62 asuva lõigu ümberehitamiseks ja Rae viadukti

rajamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa

andmise korraldusele).

2. Arvestada Rail Balticu raudteetrassi lõigu Ülemiste-Kangru ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) tulemusena välja töötatud keskkonnameetmeid, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11113 Assaku‒Jüri km 1,88-2,62 asuva lõigu ümberehitamiseks ja Rae viadukti rajamiseks“ lisas 3 „Keskkonnakohustuste register“ ning lähtuda muudest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest tulenevatest nõuetest. Transpordiamet on seisukohal, et kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada KMH tulemusena välja töötatud keskkonnameetmeid või teisi vähemalt samaväärselt tõhusaid meetmeid, et ennetada, vältida ja leevendada võimalikku kaasnevat ebasoodsat keskkonnamõju.

3. Mitte rajada projektiga kavandatud müratõkkeseina (PK 3+67 kuni PK 5+34 ja Pk 5+60 kuni Pk 7+04), sest liiklusmüra normtasemed on tagatud ja müratõkete kavandamine ei ole selles lõigus põhjendatud.

1. Andmed tee kohta

EELNÕU

2

Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Rail Balticat ületava riigitee 11113

Assaku‒Jüri km 1,88-2,62 asuva lõigu

ümberehitamiseks ja Rae viadukti

rajamiseks 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi IDOM, Consulting, Engineering,

Architecture S.A.U.

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood A48283964

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Avenida Zarandoa 23, 48015 Bilbao, Spain

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +34 944 79 76 00

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Põhiprojekt. DPS1 Ülemiste-Kangru,

Assaku-Jüri riste (OR0280)

2.7 Tee ehitusprojekti number RBDTD-EE-DS2-DPS1_IDO_OR0280

(allkirjastatud digitaalselt)

EELNÕU

KORRALDUS

Tee ehitusloa andmine Rail Balticat ületava riigitee 11113 Assaku‒Jüri km 1,88-2,62 asuva

lõigu ümberehitamiseks ja Rae viadukti rajamiseks

Transpordiamet algatas ehitusloa menetluse Rail Balticat ületava riigitee 11113 Assaku‒Jüri km

1,88-2,62 asuva lõigu ümberehitamiseks ja Rae viadukti (Rail Baltic OR 0280) rajamiseks

ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 11113 Assaku‒Jüri km 1,88-2,62 asuv lõik paikneb

riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnused 65301:001:6158, 65301:001:6159,

65301:001:6160, 65301:001:6157) Harju maakonnas Rae vallas Rae külas.

Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41 Harju maakonnaplaneeringu

„Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”(edaspidi Planeering).

Tee ehitustööd toimuvad vastavalt Planeeringu alusel koostatud projektile „Põhiprojekt. DPS1

Ülemiste-Kangru, Assaku-Jüri riste (OR0280)“ (töö nr RBDTD-EE-DS2-DPS1_IDO_OR0280).

Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 31.12.2024 nähtavad lingilt:

https://pilv.mkm.ee/s/LdyGiz1ycJlSjr8

Projekti eesmärk on Rail Balticat ületava riigitee 11113 Assaku‒Jüri km 1,88-2,62 asuva lõigu

ümberehitamine ja Rae viadukti rajamine. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues

asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid,

liikluskorraldusvahendid jmt), uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja

sõidumugavust Rail Baltica raudteetrassi ületamisel.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Transpordiamet

otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2.

KeHJS § 26 lg 3 ning RB Rail AS Eesti filiaali taotluse alusel algatas TTJA 29.03.2019 otsusega

nr 16-6/19-0535-002 kaheksale Rail Baltica raudteelõigule (sh Ülemiste-Kangru) ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamised.

Rail Baltica raudteetrassi Ülemiste-Kangru lõigus kavandatavate tegevuste KMH aruanne

(Skepast&Puhkim OÜ, Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Ülemiste-Kangru“ ehitusprojekti

2

keskkonnamõju hindamine, töö nr RBDTD-EE-DS2-DPS1_IDO_0000-00_ZZZZ_RP_ENV-

AA_MD_00005) tunnistati nõuetele vastavaks TTJA 02.08.2022 kirjaga nr 16-6/19-3201-113.

Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et KMH käigus on muuhulgas hinnatud riigitee 11113 Assaku‒

Jüri eritasandilise ristumise rajamise keskkonnamõjusid (KMH juhteksperdi A. Kaar kinnitus

09.01.2024 e-kirjas), leiab Transpordiamet, et täiendav keskkonnamõju hindamise algatamise

vajadus puudub.

Võttes aluseks KeHJS § 24 lõiked 1 ja 15, lähtub Transpordiamet ehitusloaga kõrvaltingimuste

seadmisel KMH aruandest, aruande lõppjäreldustest ja keskkonnameetmetest. KMH aruandest

tulenevad keskkonnameetmed on toodud käesoleva korralduse lisas 3 ning nendega arvestamine

seatud lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimuseks.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, § 42 lõike 2, EhS § 101 lõiked 2 ja 3,

liiklusseaduse § 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82

„Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 9, § 11 lõike

2 ja § 24 lõiked 1 ja 15 , otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee Rail Balticat ületava riigitee 11113 Assaku‒Jüri km 1,88-2,62

asuva lõigu ümberehitamiseks ja Rae viadukti rajamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

3

3. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse Põhja osakonna ehituse üksus.

4. Edastada tee ehitusloa andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse

kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Riigitee 11113 Assaku‒Jüri km 1,88-2,62 asuva lõigu ümberehitamise ja Rae viadukti

rajamise tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.

3. Keskkonnakohustuste register

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ave Kallo

juhataja

projekteerimise üksus

Tuleb Töövõtja poolt üle vaadata ja täiendada

Järjekorra

nr Õigusakt

Õigusakti versioon ja

kuupäev

Täpsem viide

(näiteks

paragrahv, kui

asjakohane)

1

Vabariigi Valitsuse määrus nr 248 "Kaitsealuse liigi

isendi ümberasustamise kord" RT I, 16.12.2020, 4

Kogu määrus,

aga eriti

paragrahv 2

2 Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258 § 37

3 Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258 § 52

4 Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258 § 53

5 Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258 § 55

6 Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258 § 55

7 Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258 § 58

8 Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258 § 62

9 Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258 § 63

10 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 116 lõige 1

11 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 116 lõige 2

12 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 117

13

Veeseadus

RT I, 22.02.2019, 1

§ 119

14 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 124

15 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 125

16 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 126

17 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 127

18 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 128

19 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 129

20 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 151

21 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 187

22 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 188

23 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 196

24

Keskkonnaministri määrus nr 61 "Nõuded reovee

puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-

ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused" RT I, 22.09.2021, 2

Kogu määrus,

peamiselt

peatükk 2 ning

Lisa 1

25 Muinsuskaitseseadus RT I, 07.03.2023, 61 § 31

26 Jäätmeseadus RT I, 17.03.2023, 36 § 22¹

27 Jäätmeseadus RT I, 17.03.2023, 36 § 28

28 Jäätmeseadus RT I, 17.03.2023, 36 § 29¹

29 Jäätmeseadus RT I, 17.03.2023, 36 § 61

30 Jäätmeseadus RT I, 17.03.2023, 36 § 64

31 Jäätmeseadus RT I, 17.03.2023, 36 § 116

32 Maaparandusseadus RT I, 30.06.2023, 38 § 53

33 Atmosfääriõhu kaitse seadus RT I, 22.09.2023, 1 § 59

34

Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid RT I, 27.05.2020, 2 Kogu määrus

Keskkonnamõju

valdkond

Millises lõigu

osas/kus kehtib

Loomastik

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Veekeskkond

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Loomastik

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Loomastik

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Loomastik

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Loomastik

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Loomastik

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Loomastik

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Loomastik

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Veekeskkond

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Veekeskkond

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Veekeskkond

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Veekeskkond

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Veekeskkond

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Veekeskkond

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Veekeskkond

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Veekeskkond

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Veekeskkond

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Veekeskkond

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Veekeskkond

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Veekeskkond

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Veekeskkond

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Veekeskkond

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Veekeskkond

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Kultuuripärand

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Jäätmed

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Jäätmed

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Jäätmed

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Jäätmed

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Jäätmed

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Jäätmed

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Ehitustööd

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Müra

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Müra

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Eesmärk/Sisu

Kaitsealuste kuklasepesade ümberasustamine enne ehitust, kui nende olemasolu on eelnevalt Töövõtja poolt

tuvastatud

(3) Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud:

/---/

3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas;

6) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud

riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või tiheasustusalal haljasala

hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse

viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja

põllumajandustöödeks.

Rändeteede kaitse

(1) Ehitamisel tuleb tagada kaitsealuste liikide isenditele võimalikult ohutud elu- ja liikumistingimused.

(1) I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.

(1) Kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine on keelatud.

/---/

(6) Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise

ning rände ajal on keelatud, välja arvatud käesoleva seaduse § 58 lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhul.

Keelatud on looduslikult esinevate lindude:

1) pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, välja arvatud käesoleva

paragrahvi lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel;

2) tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3

punktis 1 sätestatud juhul, millal häirimisest tuleb kirjalikult teatada Keskkonnaametile hiljemalt üks tööpäev

pärast häirimist, käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhul Keskkonnaameti loa alusel ja

käesoleva seaduse § 58 lõikes 7 sätestatud juhul.

(6) Kaitsealuse liigi ümberasustamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

(1) Looma abitut olukorda põhjustavate asjaolude kõrvaldamist ning abitusse olukorda sattunud või vigastatud

looma vedu ning loodusesse tagasiviimist korraldab Päästeamet või Keskkonnaamet.

 (1) Surnuna leitud I või II kaitsekategooria loomaliigi isendist peab leidja viivitamata teavitama Keskkonnaametit.

Veekogu või põhjavee saastatuse põhjustamine, heitvee külmunud või lumega kaetud pinnasele juhtimine ja

jääkatte saastamine on keelatud.

Saasteainete juhtimine suublasse on lubatud üksnes Veeseaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel, kui sellega

ei põhjustata keskkonnaohtu. (1) Isik ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega põhjustada:

1) üleujutust;

2) kaldakindlustuse, tammi, paisu ega muu rajatise purunemist;

3) pinnase olulist erosiooni ega maalihet;

4) maa sihipärast kasutamist takistavat liigniiskust.

(2) Maaomanik, maavaldaja või veekasutaja peab võtma meetmed, millega vähendada või vältida tegevuse

mõju pinnaveekogumile, põhjaveekogumile või isiku varale.

(3) Üleujutusega kaasneva kahju ja muude kahjulike tagajärgede vältimiseks on olulises riskipiirkonnas keelatud

tulvavee omavoliline ümbersuunamine ja tõkestamine.

(4) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab oma haldusterritooriumil olulist kahju tekitava üleujutuse või tammi

või muu kaitserajatise purunemise tagajärgede likvideerimist.

Veekaitsevööndis on keelatud:

/---/

4) keemilise taimekaitsevahendi kasutamine Veeseaduse § 196 lõikes 1 nimetatud registreeringuta;

5) ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas käesoleva seaduse § 118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga

ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega;

6) pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet.

(1) Reovesi tuleb puhastada kohapeal, juhtida reoveepuhastisse või koguda kogumismahutisse ja vedada

purgimissõlme, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.

(2) Reoveekogumisalal ja väljaspool reoveekogumisala sellisel alal, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee

tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme.

(1) Ohtlike ainete juhtimine otse põhjavette, karsti ja karstijärve on keelatud.

(2) Ohtlike ainete juhtimine otse põhjavette käesoleva seaduse tähenduses on ohtlike ainete juhtimine

põhjavette nii, et need pinnasest või aluspinnasest läbi ei nõrgu.

(3) Prioriteetse ohtliku aine suublasse juhtimine on keelatud, välja arvatud erandjuhtudel veeloa või

kompleksloa alusel. Keskkonnaamet (edaspidi ka loa andja) peab märkima prioriteetse ohtliku aine veeloas või

kompleksloas, kui seire tulemus näitab prioriteetse ohtliku aine esinemist heitvees.

(1) Heitvee ja saasteainete juhtimine otse põhjavette, karsti ning karstijärve on keelatud.

/---/

(3) Kui see ei takista põhjaveekogumi suhtes veekaitse eesmärgi saavutamist, võib veeloas või kompleksloas

sätestatud tingimustel otse põhjavette, karsti või karstijärve juhtida:

/---/

3) kaevandustest ja karjääridest väljapumbatud vett või seoses ehitus- ja hooldustöödega väljapumbatud vett

tingimusel, et vesi juhitakse samasse põhjaveekihti, millest see välja pumbati.

(1) Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning

lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist.

(2) Heitvee veekogusse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal.

(1) Suublasse juhitav heitvesi peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud või veeloaga ning

kompleksloaga määratud heitvee saasteainesisalduse piirväärtustele ja veeloaga või kompleksloaga määratud

saasteainete heitkogustele, välja arvatud juhul, kui heitvee juhtimine suublasse on käesoleva jao kohaselt

keelatud.

(2) Kui heitvesi juhitakse veekogusse, mille ääres asub supluskoht või supelrand, peab heitvee väljalase olema

supluskohast või supelrannast vähemalt 200 meetri kaugusel.

/---/

(7) Reovee puhastamise ning heitvee suublasse juhtimise ja seire nõuded, heitvee saastenäitajate ja

saasteainete sisalduse piirväärtused ning heitvee nõuetele vastavuse hindamise meetmed kehtestab valdkonna

eest vastutav minister määrusega.

[RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021]

(1) Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas,

vältides sademevee reostumist.

(2) Sademevesi käesoleva seaduse tähenduses on sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide

kaudu kogutav ja ärajuhitav vesi.

(3) Sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike,

vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige

maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist, ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena

käesoleva seaduse tähenduses.

(4) Suublasse juhitav sademevesi peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud sademevee

saasteainesisalduse piirväärtustele ja veeloaga või kompleksloaga määratud heitkogustele.

(5) Sademevee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire nõuded kehtestab valdkonna

eest vastutav minister määrusega.

(6) Sademeveelase ei tohi põhjustada suplusvee kvaliteedinõuetele mittevastavust.

(7) Sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal on keelatud.

(1) Veehaarde sanitaarkaitsealal tuleb vältida põhjavee, veekogu või selle osa kvaliteedi halvenemist ulatuses,

mis võib joogivee tootmisel kaasa tuua veetöötluse kulude olulise suurenemise.

(2) Veehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud:

1) veehaarde ehitamine, teenindamine ja kasutamine;

2) sanitaarkaitseala hooldamine;

3) metsa hooldamine;

4) rohttaimede niitmine ja niite koristamine või äravedu;

5) õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei

põhjusta vee kvaliteedi halvenemist;

6) teadustöö tegemine.

Kui käesoleva seaduse §-s 188 ei ole sätestatud teisiti, siis on veeluba kohustuslik, kui:

1) võetakse pinnavett, sealhulgas jääd, enam kui 30 kuupmeetrit ööpäevas;

2) võetakse põhjavett rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus või rohkem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas;

/---/

4) juhitakse suublasse saasteaineid või heitvett ja jahutusvett;

/---/

6) juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt,

turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile;

/---/

10) paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist;

12) põhjavett täiendatakse, juhitakse ümber või juhitakse tagasi;

16) rajatakse üle ühe hektari või likvideeritakse üle 0,1 hektari suuruse pindalaga seisuveekogu või märgala,

välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv veekogu;

17) muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu, pinnaveekogumiga hõlmamata loodusliku järve või üle

ühe hektari suuruse veepeegli pindalaga tehisjärve kaldajoont, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv või

muudetav veekogu;

18) muudetakse oluliselt vee füüsikalisi või keemilisi omadusi, veekogu bioloogilisi omadusi või veerežiimi. (1) Veel ba ei ole vaja:

1) vee võtmiseks hädaolukorras, päästesündmuse lahendamiseks või nimetatud sündmuste jäljendamise korral

õppustel;

2) põhjavee ärajuhtimiseks kõrge põhjavee tasemega või liigniiskelt alalt õiguspäraselt ehitatud ehitise

toimimiseks ja kaitseks;

/---/

4) maaparandussüsteemi ehitamiseks ja maaparandushoiutöödeks;

/---/

6) kuni ühe kuupmeetri heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni viie kuupmeetri heitvee pinnasesse

juhtimiseks ööpäevas, kui see tegevus vastab käesoleva seaduse § 128 lõike 7 alusel kehtestatud heitvee

suublasse juhtimise nõuetele;

7) veekogust, välja arvatud meri, korrashoiu eesmärgil sette eemaldamiseks;

8) käesoleva seaduse § 187 punktides 7, 8, 10, 17 ja 18 nimetatud tegevusteks, mis kaasnevad veekogusse, välja

arvatud meri, ehitamisega, kui Vabariigi Valitsus on otsustanud, et tegemist on ehitisega, mille ainus eesmärk on

riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud maaparandussüsteemi kavandamine või

rekonstrueerimine on seotud veekoguga, mis kuulub looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, siis on vaja maaparandussüsteemi ehitusluba

kooskõlastada Keskkonnaametiga.

(2) Veekeskkonnariskiga tegevus tuleb registreerida järgmiste tegevuste korral:

/---/

3¹) veekogust, välja arvatud meri, korrashoiu eesmärgil sette eemaldamine mahuga alates viiest kuupmeetrist;

4) tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval veekogul või avalikul

veekogul;

5) veekogusse 5–100 kuupmeetri tahke aine paigutamine;

/---/

12) keemilise taimekaitsevahendi veekaitsevööndis kasutamine;

13) veekogusse ehitamisega kaasnevad tegevused, millele ei ole vaja veeluba vastavalt käesoleva seaduse § 188

lõike 1 punktile 8.

(21) Registreeringut ei ole vaja maaparandussüsteemi ehitamiseks ja maaparandushoiutöödeks.

Määrusega kehtestatakse:

/---/

2) nõuded heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee (edaspidi ka kasutatud vesi) suublasse juhtimise

kohta;

3) punktides 1 ja 2 nimetatud nõuetele vastavuse hindamise meetmed;

4) suublasse juhitava kasutatud vee saasteainesisalduse ja muude saastenäitajate (edaspidi saastenäitajad)

piirväärtused.

Ehitustegevuse läbiviimisel tuleb juhinduda muinsuskaitseseaduse566 § 31 lõikest 1, mille alusel tuleb

ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel tööd mistahes paigas

peatada, kui avastatakse arheoloogiline

kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid.

Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit.

. Jäätmehierarhia

(1) Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel juhindutakse

prioriteetide järjestuses järgmisest jäätmehierarhiast:

1) jäätmetekke vältimine;

2) korduskasutuseks ettevalmistamine;

3) ringlussevõtt;

4) muu taaskasutamine nagu energiakasutus;

5) kõrvaldamine.

(2) Jäätmehierarhiast võib kõrvale kalduda, kui see tagab parima keskkonnaalase üldtulemuse asja kogu

olelusringi arvestades.

(1) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või

andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

(11) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust,

jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või

varale.

(2) Jäätmeid üleandev isik peab olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtjal on

keskkonnakaitseluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks.

(3) Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks keskkonnakaitseluba vaja ei ole, peab jäätmeid

üleandev isik olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on

asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid.

(4) Jäätmevaldaja vastutus jäätmete käitlemise eest lõppeb ja läheb üle, kui uuel jäätmevaldajal on vastavate

jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba.

(5) Kui jäätmevaldaja annab jäätmed üle jäätmete käitluseks selleks õigust mitteomavale isikule, vastutab

jäätmete käitluse eest jäätmevaldaja.

(6) Jäätmete vedamisel ei lähe vastutus jäätmete käitlemise eest üle jäätmevedajale, kui ta ei ole

jäätmevaldaja.

(7) Jäätmeid võib ladustada enne taaskasutamist kuni kolm aastat ja enne kõrvaldamist ühe aasta.

Ehitise lammutamisel tuleb võimalikult suures ulatuses liigiti koguda ohtlikke aineid sisaldavaid materjale ning

korduskasutuseks või ringlussevõtuks sobivaid materjale.

Ohtlike jäätmete segamine muud liiki ohtlike jäätmetega, tavajäätmetega või mis tahes aine või materjaliga ei

ole lubatud.

(1) Ohtlike jäätmete saatekiri (edaspidi saatekiri) on dokument, mis sisaldab andmeid käitlemiseks üleantavate

ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste ning nende jäätmete tekitaja, käitlemiseks üleandja,

vedaja ja vastuvõtja kohta.

(2) Saatekiri koostatakse ohtlike jäätmete veosele enne veo algust digitaaldokumendina ohtlike jäätmete

saatekirjade andmekogus.

(2) Keskkonnakaitseluba omav isik, samuti ohtlike jäätmete tekitaja, välja arvatud kodumajapidamised, on

käesoleva seaduse § 28 lõikes 11 sätestatut järgides kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses

tekkinud, kogutud, hoitud või ladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga,

omaduste ja tekke kohta, sealhulgas korduskasutuseks ettevalmistatud või ringlusse võetud asjade hulga ja

omaduste kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha,

kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arvestuse algdokumente ja nende alusel koostatud koondandmeid

säilitatakse vähemalt viis aastat.

Vastavalt maaparandusseadusele on sademevee juhtimiseks maaparandussüsteemi eesvooludesse ja

kraavidesse vaja eelnevalt saada rekonstrueeritavatele maaparandussüsteemidele kasutusluba Põllumajandus-

ja Toiduametilt.

Müraallika valdaja tagab, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra.

Välisõhus leviva müra normtasemed ja mõõtmise meetodid. Määruse lisa 1 kohaselt rakendatakse ehitusmüra

piirväärtusena kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset ning impulssmüra

piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.00.

Millises EKKK osas

käsitletud Lisakommentaarid

4.2.2

4,1

(1) Ranna või kalda piiranguvööndi laius on:

/---/

2) üle kümne hektari suurusel järvel ja tehisjärvel ning üle 25 ruutkilomeetri

suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit;

3) allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25

ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel ja ojal 50 meetrit;

4) maaparandussüsteemi 10–25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga avatud eesvoolul

50 meetrit.

4.4 ja 4.22

4,2

4,2

4,2

4,2

4,2

4,2

4,1

4,1

4,1

4,1

§ 118. Veekogu kalda või ranna veekaitsevöönd

/---/

(2) Veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest on:

1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 meetrit;

2) teistel järvedel, jõgedel, ojadel, allikatel, kanalitel, peakraavidel ja

maaparandussüsteemide avatud eesvooludena kasutatavatel vooluveekogudel –

kümme meetrit, välja arvatud käesoleva lõike punktis 3 nimetatud juhtudel;

3) peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludena kasutatavatel

kraavidel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri – üks meeter.

(3) Veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse

kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir.

(4) Kui peakraav, kanal või maaparandussüsteemi eesvooluks olev kraav on Eesti

topograafia andmekogu põhikaardile kantud joonobjektina, on veekaitsevööndi

ulatuse arvestamise lähtejooneks süvendi serv.

4,1

4,1

4,1

4,1 Veeseaduse kohaselt ei peeta sademevett ja karjäärivett heitveeks.

4,1

4,1

4,1

4,1

4,1

4,1

4,1

4,6

4.5.1

4.5.1

4.5.1

4.5.1

4.5.1

4.5.1

- RB puhul TTJA-lt.

4.4.2

4.4.2

Tuleb Töövõtja poolt üle vaadata ja täiendada

Meetme kood Meetme asukoht

Keskkonnamõju

valdkond

Mõju aspekt või täpsustav

valdkond

KMH1_PK39

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt

Loomastik Barjääriefekt

KMH1_PK56

Assaku-Jüri

kõrvalmaantee Müra Müra levik

EÜ01

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Korralduslik Juhtimissüsteem

EÜ04

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Korralduslik Juhtimissüsteem

EÜ11

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Kliima Materjal

EÜ12

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113 Energiakasutus Transport

EÜ13

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Energiakasutus Transport

EÜ14

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Energiakasutus Tehnika

EÜ15

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Jäätmed Materjal

EÜ16

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Jäätmed Jäätmekäitlus

EÜ17

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Jäätmed Jäätmeteke

EÜ18

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Jäätmed Transport

EÜ19

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Jäätmed Ohtlikud ained

EÜ20

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Veekeskkond Veerežiim ja seisund

EÜ21

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Veekeskkond Vooluhulk

EÜ22

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Veekeskkond Veekvaliteet

EÜ23

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Veekeskkond Veekvaliteet

EÜ24

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Veekeskkond Tehnika

EÜ25

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Veekeskkond Ohtlikud ained

EÜ26

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Veekeskkond Ohtlikud ained

EÜ27

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Veekeskkond Materjal

EÜ28

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Veekeskkond Ohtlikud ained

EÜ29

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Veekeskkond Veerežiim ja seisund

EÜ30

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Pinnas Ressursikasutus

EÜ31

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Pinnas Ressursikasutus

EÜ32

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Pinnas Erosioon

EÜ33

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Võõrliigid Haljastus

EÜ34

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Võõrliigid Haljastus

EÜ35

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Võõrliigid Kooskõlastused

EÜ40

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Välisõhk Tolm

EÜ41

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Välisõhk Tolm

EÜ42

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Välisõhk Tolm

EÜ43

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Välisõhk Tolm

EÜ44

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Välisõhk Tolm

EÜ45

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Välisõhk Õhusaaste

EÜ46

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Välisõhk Õhusaaste

EÜ47

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Vibratsioon Mõju ulatus

EÜ48

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Vibratsioon Mõju ulatus

EÜ49

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Vibratsioon Transport

EÜ53

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Loomastik Suremus

EÜ72

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Kultuuripärand Arheoloogia

EÜ73

Rae tee (Assaku-

Jüri) 11113

viadukt Sidusgrupid Kooskõlastused

Meetme sisu

Jäta RB piirdeaia ja viadukti struktuuride vahele mõlemale poole vähemalt 5 m vaba ruumi loomade läbipääsuks.

Ühenda loomarajad sujuvalt ümbritsevate elupaikadega.

Rajada müratõke üle normatiivse raudteelt lähtuva müra vähendamiseks asustatud alal

Metallist helineelav müratõke teest vasakul pool, pikkus 370 m, kõrgus tee pinnast 2,5 m.

Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine RB ehitamise (nii arendaja kui ehitusettevõtja) ja kasutamise juhtimise

korraldamiseks. Ehitustööde tegemise ajaks tuleb ehitusettevõtjal koostada iga ehitusobjekti kohta keskkonnakorralduskava,

määrata vastutavad isikud ning tagada kõigi töötajate ja alltöövõtjate

teavitamine ning kavast kinnipidamine. Keskkonnakorralduskavaga esitatakse kogu ehitusobjekti hõlmav

keskkonnategevus, mis käsitleb kõiki keskkonnameetmeid, mis on

seatud täitmiseks ehitusetapis. Samuti käsitleb kava keskkonnameetmete täitmise kirjeldust ning

kontrolltegevuse läbiviimist. Kavas reguleeritakse muuhulgas kütuste ja muude

kemikaalide hoidmise ja ehitusmasinate tankimine ehitusobjektil, jäätmete liigiti kogumine ja nende

ladustuskohad, ehitusmaterjalide ladustamine ja nende segunemise vältimine, öistest müranormidest

kinnipidamine ja optimaalne valgustuslahendus, mis tagab ohutuse ehitusobjektil, kuid ei ole piirkonna elanikke

ega elusloodust häiriv, ning muud konkreetset lahendamist vajavad asjaolud. Samuti näha ette meetmed

Projektis tuleb eelistada alternatiivsete ehitusmaterjalide kasutamist, võttes arvesse materjali tootmise ja

transpordi koosmõju (olelusringi heidet).

Eelistada ehitusmaterjalide tarnekohti, mis asuvad mitte kaugemal kui 50 km.

Soovitav on tagada tööjõule majutus 50 km raadiuses objektist või korraldada kaugemalt pärineva tööjõu

logistika selliselt, et transpordivahendi täituvus on vähemalt 85%-i.

Ehitusmasinate kasutamise mõju vähendamiseks kasutada uuemat ning energiasäästlikumat tehnikat, eelistatud

on elektri- ja hübriidmasinad.

Ehitustöödel tuleb tagada jäätmematerjalide või tootmisjääkide maksimaalne võimalik kasutamine

ehitusmaterjalidena, arvestades vastavate tehniliste kriteeriumidega.

Tekkivad jäätmed tuleb edasiseks nõuetekohaseks käitlemiseks üle anda vastavat luba omavale

jäätmekäitlusettevõttele.

Jäätmete tekkekohas tuleb pidada arvestust tekkivate jäätmete kohta tavajäätmete ja ohtlike jäätmete osas

eraldi.

Jäätmed, sh pinnas taas- ja korduvkasutada või vedada edasisele käitlemisele võimalusel mitte kaugemal kui 50

km raadiuses.

Jäätmete kogumisel ja ajutisel ladustamisel peab olema välistatud jäätmete sattumine keskkonda.

Ehitustööde teostamisel ei ole lubatud rikkuda pinna- ja põhjavee hüdroloogilist režiimi ja olemasolevat

kvaliteediseisundit. Põhjaveerežiimi muutustega on keskkonnamõju hindamise käigus arvestatud asukohtades,

kus projektikohaselt on raudtee kavandatud süvendisse ning põhjavee maapinnalähedaste kihtide mõjutusi ei

Pinnavee vooluhulgad tuleb säilitada maaparandussüsteemide toimimise säilitamise ning vee

ümbersuunamisega truupide ja kraavide abil.

Vältida pinnase sattumist ja uhtumist veekogudesse ning settereostuse kandumist allavoolu vooluveekogude

ristete ehitusperioodil.Selleks sobivad näiteks ajutised kaavilaiendused või settepesad, kus voolukiirus on

kordades madalam ja heljum jõuab settida enne eesvoolu edasi liikumist. Liigne heljumi sissekanne võib

Nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega aladel on eriti oluline kinni pidada kemikaalide ja kütuste

käitlemisnõuetest.

Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras, kõikidele normidele vastavaid ja hooldatud transpordi- ja ehitusmasinaid

ning seadmeid. Vältida tuleb sõidukitest ja masinatest kütte- ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete

lekkimist keskkonda.

Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, töökojad, kütuse hoidmise alad, jäätmete ajutise ladustamise alad jms ei

tohi olla rajatud veekogude veekaitsevööndisse. Võimalusel vältida jäätmete ladustamist veekogude kallastel

piiranguvööndi ulatuses ja kaitsmata põhjaveega aladel. Hoiduda tuleb ohtlike aineid sisaldavate materjalide ja

Ehitusaegsed ehitusmasinate hoidmise, hooldamise ja tankimise alad jms ei tohi olla rajatud veekogude

veekaitsevööndisse (olenevalt veekogust 10m või 1m). Vältida ehitusmasinate hoidmist, hooldamist (sh

pesemist) ja tankimist vooluveekogudele ja allikale lähemal kui 50 meetrit. Ehitusmasinate hoidmiseks,

Ehitusmaterjalide ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad olema sellised, kust on välistatud

nende laialikandumine, sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Ehitusmaterjali hoidmise alad jms ei tohi

olla rajatud veekogude veekaitsevöönditesse ega puurkaevude sanitaarkaitsealale.

(Ehitus)materjalide, jäätmete või ohtlike ainete sattumisel pinnasesse või veekogusse ning kandumisel

ladustamisalast väljapoole (nt õhu, vee või autorataste mõjul) tuleb laialikandunud materjal ja jäätmed koheselt

kokku koguda. Tekkinud pinnase- või veereostus tuleb koheselt likvideerida.

Sademevee juhtimisel olemasolevasse kraavitussüsteemi on vaja kraavide süsteem vajadusel enne tee ehitust

või ehituse ajal puhastada. Vastasel juhul ei pruugi vee ärajuhtimine maantee juurest toimida.

Raudtee ning sellega kaasnevate taristuobjektide ja muude rajatiste aluselt maa-alalt eemaldatud väärtuslik

kasvupinnas tuleb kasutada sihipäraselt ehitusobjektil või suunata taaskasutusse muudele objektidele.

Pinnase kahjustamise ulatuse vähendamiseks tuleb piirata ehitustöödeks kasutatava maa-ala ulatust, vältides

tegevust väljaspool raudteemaad ja teemaad (ristete ehitamisel). Kui on vajadus ajutisteks laoplatsideks

väljaspool raudteemaad ja teemaad, tuleb selleks eelistada kõvakattega või juba rikutud pinnasega alasid.

Erosiooni tekke ärahoidmiseks/vähendamiseks ehitusetapis tuleb rakendada asjakohaseid ennetusmeetmeid

(kihtide silumine, nõlva kindlustustöödega alustamine ning tihendamine vahetult pärast muldkeha valmimist,

erosioonitundlike alade niisutamine nt taimestikuta aladel jne).

Vältimaks looduslikku tasakaalu ohustavateks (invasiivseteks) võõrliikideks olevate taimeliikide levikut

kasvumullaga, tuleb raudtee rajamisega seotud haljastustöödel

kasutada kohaliku päritoluga (varem alalt kooritud) mullakihti. Invasiivsete võõrliikide seemnete leviku

Jäätmetest toodetud ja tooteks muudetud komposti kasutamise puhul on oluline, et kompostmuld ei sisaldaks

kahjulikke baktereid ja võõrliikide seemneid,

samuti looduslikust foonist enam raskmetalle jm looduslikule keskkonnale mitteomaseid ühendeid. Seda tuleb

Kui ehitusplatsil tuvastatakse invasiivne võõrliik, on ehitusettevõte kohustatud kooskõlastama tegevuse

Keskkonnaametiga ja kõrvaldama võõrliigi ehitusplatsilt vastavalt ameti poolt väljastatud tingimustele ja

juhistele.

Ehitusplatsile viivatel katteta teedel ja ehitusplatsidel tuleb vajadusel (kuival, sademeteta perioodil) teostada

tolmutõrjet. Tuleb vältida tolmu levikut elamualadele. Enne ehitustööde algust tuleb koos tee omanikuga leida

lahendus, et tagada ehitusperioodil elamualadega külgnevate ehitustranspordiks kasutatavate teede hoidmine

Tolmavaid ehitusmaterjale ja jäätmed tuleb nende käsitlemisel (veol, laadimisel, teisaldamisel, ajutisel

ladustamisel jms) vajadusel niisutada, et vältida/vähendada tolmu teket ja levikut.

Kergesti tolmavate materjalide veoks tuleb kasutada kinniseid veokeid või katta koorem tolmu levikut takistava

kattega.

Ehitustööde teostamisel ning ehitusmaterjalide ja jäätmete käsitlemisel tuleb jälgida ilmastikutingimusi.

Piirkondades, kus ehitusobjektist 100 m raadiuses asuvad majapidamised, tuleb vältida tolmu tekitavate tööde

ning materjalide käsitlemist nende hoonete suunas puhuva tugeva tuulega (alates 10 m/s). Alternatiivina on see

Ehitusobjekti kõvakattega alad ning tööks kasutatavad veokid, masinad ja seadmed tuleb perioodiliselt

puhastada neile kogunevast tolmust.

Vältida tuleb ehitusmasinate pikemaajalist põhjendamatut tühikäigul töötamist (seismist).

Liiklusest tuleneva õhusaaste vähendamiseks tuleb vajadusel kehtestada kiirusepiirangud ehitusobjektile viivatel

teedel, ehitusobjektil ja selle piirkonnas. Juhul, kui ehitustöödel (näiteks viadukti või silla rajamiseks) kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist

vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase

lähedalolevates elamutes ei ületaks normikohast taset. Ehitaja peab olema teadlik, kui kaugele tema poolt

kasutatava ehitustehnoloogia vibratsiooni mõju ulatub. Ehitajal tuleb ehitustööde kavandamisel hinnata, kas

Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid hoonete kahjustusi, tuleb fikseerida hoonete seisukord enne

ehitustoode (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on

kahjustanud hoonet.

Ehitusaegse liiklusega, eriti raskeveokite liiklusega kaasneva vibratsiooni seisukohast on oluline tagada

ehitusmaterjalide veoks kasutatavate teede hea seisukord, sest ebarahuldavas seisukorras (auklik ja äravajunud)

tee põhjustab suuremat vibratsiooni ümbritseval alal kui heas seisukorras tee.

Enne raadamistööde algust tuleb kaitsealuste kuklaste (Formica spp) pesade asukohad kaardistada. Tegevusele

ettejäävad kuklastepesad tuleb teisaldada vastavalt Keskkonnaameti kooskõlastusele.

Kuklasepesade teisaldamine viia läbi ajavahemikus 01.04-31.07. Eelistatult kolida pesad ringi kevadel (aprill-mai).

Pesade kolimiseks ei sobi sügis ja talv, kui kuklased valmistuvad talvitumiseks või on talveunes.

Kogu projektialal tuleb kaevetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi

ilmsikstuleku võimalusega. Arheoloogilise leiu tunnustega asja leidja on kohustatud säilitama leiu ja leiukoha

muutmata kujul. Leiust tuleb viivitamata teatada Muinsuskaitseametile. Leitud asi jäetakse kuni ametile

üleandmiseni leiukohta. Leidja võib leitud asja leiukohast eemaldada ainult ameti nõusolekul või juhul, kui asja

Oluline on teavitada kohalikke omavalitsusi ja elanikke ehitustööde algusest, korraldusest ja kestvusest.

Teavitamine peab olema korraldatud piisavalt aegsasti ning võimalikult suurt hulka kohalikust kogukonnast

haarav. Koostöös kohalike omavalitsustega ja teede valdajatega saab paika panna sobivad marsruudid

ehitusmaterjalide juurdeveoks. Ühtlasi aitab selline teavitamine ja koostöö ehitustööde korraldajal leida

EO KKK viide

Lisakommentaar

Loomarajad mõlemal pool raudteed, laius vähemalt 5 m.

Projekteerimismeedet ei rakendata (müratõket ei rajata), sest planeeritud Kullese

elamuarendust vahetult Rae viadukti lähedusse enam ei kavandata

Meede kehtib - kuklaste elupaigad: metsaalad kogu projektilõigu ulatuses.

Tuleb Töövõtja poolt üle vaadata ja täiendada

Seire kood Alusdokument Põhiprojekti lõik Piketaaž

ÜLD_SEIRE1 KMH Kogu lõik -

ÜLD_SEIRE4 KMH Kogu lõik -

ÜLD_SEIRE5 KMH Kogu lõik -

Põhiprojekti kood Seire koht

-

ehitustegevusest mõjutatud elanikele kui ka ehitajatele endile mõjuvat

mürataset.

- Töökeskkond

- Vahetult ehitatava objekti lähedusse jäävatele vibratsioonitundlikele hoonetel

Seire valdkond Seireliik Seireetapp

Müra seiremeetmed Müra Rajamisaegne seire

Vibratsiooni seiremeetmed Vibratsioon Rajamisaegne seire

Vibratsiooni seiremeetmed Vibratsioon Rajamisaegne seire

Sagedus Seire kestvus

Vajadusel -

Vastavalt seadusele -

üks kord enne maapinna vibratsiooni

tekitatavaid ehitustöid

enne maapinna

vibratsiooni

tekitatavaid

ehitustöid

Metoodika

Ehitusaegse müra puhul tuleb jälgida nii ehitustegevusest mõjutatud elanikele avalduvat mürataset kui ka ehitajatele

endile mõjuva müra taset. Ehitusaegne müraseire peab olema korraldatud vastavalt keskkonnaministri määruses nr

71583 § 9 „Mürataseme mõõtmise seadmed“ sätestatud ligikaudse müraolukorra määramise meetodile 2.

täpsusklassi seadmega. Ehitusmüra puhul on tegemist ajutise müraga. Keskkonnaministri määruse nr 71 lisa 1 punkti

3 kohaselt on ehitustegevusega seotud müra ekvivalentsed piirväärtused normeeritud vaid õhtusel ja öisel ajal

(ajavahemikul 21.00-7.00). Ehitusmürale rakendatakse kella 21.00-7.00 piirväärtusena asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. I mürakategooria aladel on selleks 55/40 dB, II kategooria aladel 60/45 dB, III ja IV

kategooria aladel 65/50 dB (vt ptk 8.13). Päevasel ajal (7.00-21.00) ehitustöödest tulenevale mürale normtasemeid

kehtestatud ei ole. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.00.

Normtasemetest kinnipidamist jälgib ehitusettevõtja vastavalt oma keskkonnategevuskavale

(vt ptk 10.16). Vajaduse või soovi korral võib arendaja korraldada ehitustööde müratasemete

jälgimiseks omaseiret keskkonnaseire seaduses sätestatud korras. Ehitusseadustiku kohaselt tuleb ehitamisel

arvestada mõjutatud isikute õigustega ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu.

Ehitamisega kaasneb paratamatult teiste isikute õiguste riive, mis väljendub ehitamisega kaasnevas müras,

vibratsioonis, vaatevälja vähenemises ja muus häiringus. Taolisi riiveid tuleb mõistlikus ulatuses taluda, kuid riive

tekitaja peab hoolitsema selle eest, et riive oleks võimalikult väike. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt

peavad töökeskkonna müra ja vibratsioon olema sellise tasemega, et nende kahjulik toime töötajale oleks välditud

või viidud võimalikult madalale tasemele. Töökeskkonna müra piirnormid, müra mõõtmiste korra ja tööandja

kohustused mürast tingitud terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks on kehtestatud Vabariigi Valitsuse

määrusega nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra

piirnormid ja müra mõõtmise kord”.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peavad töökeskkonna müra ja vibratsioon olema sellise tasemega, et

nende kahjulik toime töötajale oleks välditud või viidud võimalikult madalale tasemele. Töökeskkonna vibratsiooni

piirnormid, vibratsiooni mõõtmiste korra ja tööandja kohustused vibratsioonist tingitud terviseriskide vältimiseks või

vähendamiseks on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 109 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord”.

Normtasemetest kinnipidamist jälgib ehitusettevõtja vastavalt oma keskkonnategevuskavale (vt peatükk 9.14).

Vahetult ehitatava objekti lähedusse jäävatele vibratsioonitundlikele hoonetele tuleb teostada ülevaatus enne

maapinna vibratsiooni tekitatavaid ehitustöid ja paigaldada iseloomulikesse kohtadesse „majakad“, mille abil saab

hinnata, kas vibratsioon või vajumid on hoone tarindeid mõjutanud või ei (kas nt praod on suurenenud). Pragude

ohtlikkuse hindamiseks ehitistes kasutatakse põhiliselt pragudele paigaldatud paber- või kipsmajakaid. Ülevaatuse

korraldab ning vajalikud „majakad“ paigaldab arendajalt saadud volituste alusel ehitusettevõtja vastavalt oma

keskkonnategevuskavale (vt peatükk 10.15).

Mõõdetavad indikaatorid Seire läbiviija

müra tase Töövõtja

töötaja tervis Töövõtja

vajumid, praod Töövõtja

Kommentaar

Seire täitmise kirjeldus/metoodika

(Kirjeldada detailselt kuidas igat konkreetset seiret rakendatakse/viiakse

ellu/tagatakse, et see täidaks eesmärki)

Täidetakse ehitustegevuse eelselt

Seire rakendamise aeg

(ajaline periood, etapp vms)

Kes vastutab seire

täitmise/rakendamise eest

Täidetakse ehitustegevuse eelselt

Seire täitmise kontrolli sagedus

(kirjeldada, millise sagedusega kontrollitakse

siere täitmist objektil )

Seire tulemuste esitami Inseneril

(kirjeldada sagedus ja formaat)

Täidetakse ehitustegevuse eelselt

Seire tulemused

(lühikirjeldus seire tulemustest; asukoht kus hoitakse

seiretulemusi, nt veeproovi protokoll jms)

Seiretulemuste hindamine

(kirjeldada seire käigus selgus

ületus/nõuete rikkumine)

Täidetakse kohe pärast seiretulemuste laekumist

Seire tõhususe hindamine

(kirjeldada kas seire rakendamine oli

tõhus/piisav )

Täidetakse kohe pärast seiretulemuste laekumist

OJV esindaja

Seisukoht seiretegevuse läbiviimise kohta

(kirjeldada kas seire rakendamine viidi läbi nõuetele vastaval; kas vajalikud

jätkutegevused; seiretulemuste hindamine)

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lugupeetud menetlusosaline

09.01.2024 nr 8-1/21-024/424-1

Rail Balticat ületava riigitee 11113 Assaku‒

Jüri km 1,88-2,62 asuva lõigu

ümberehitamise ja Rae viadukti rajamise

ehitusloa menetlusse kaasamine

Transpordiamet algatas ehitusloa menetluse Rail Balticat ületava riigitee 11113 Assaku‒Jüri km

1,88-2,62 asuva lõigu ümberehitamiseks ja Rae viadukti (Rail Baltic OR 0280) rajamiseks. Tee

ehitustööd toimuvad vastavalt projektile „Põhiprojekt. DPS1 Ülemiste-Kangru, Assaku-Jüri riste

(OR0280)“ (töö nr RBDTD-EE-DS2-DPS1_IDO_OR0280).

Projekti eesmärk on Rail Balticat ületava riigitee 11113 Assaku‒Jüri km 1,88-2,62 asuva lõigu

ümberehitamine ja Rae viadukti rajamine. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues

asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid,

liikluskorraldusvahendid jmt), uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja

sõidumugavust Rail Baltica raudteetrassi ületamisel.

Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/LdyGiz1ycJlSjr8 .

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks

ehitusloa eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 22.01.2024 e-posti aadressile

[email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks

või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Kaarel Ilustrumm (tel +372 5557 8458, e-post [email protected])

poole.

Lugupidamisega

2 (2)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaarel Ilustrumm

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

Lisa: 1. Riigitee 11113 Assaku‒Jüri km 1,88-2,62 asuva lõigu ümberehitamise ja

Rae viadukti rajamise ehitusloa eelnõu

2. Riigitee 11113 Assaku‒Jüri km 1,88-2,62 asuva lõigu ümberehitamise ja

Rae viadukti rajamise ehitusloa andmise korralduse eelnõu

3. Keskkonnakohustuste register

Adressaadid: Kliimaministeerium

Rail Baltic Estonia OÜ

Rae Vallavalitsus

Muinsuskaitseamet

Maa-amet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Elektrilevi OÜ

Telia Eesti AS

Elering AS

Keskkonnaamet

55578458, [email protected]