Harju maakonna Saku valla Jälgimäe küla Ussimäe, Mõisavahe tee 1, Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu algatamiseks seisukoha küsimine

SAKU VALLAVALITSUS

EHITUS- JA PLANEERIMISTEENISTUS

Juubelitammede tee 15 Telefon 671 2447 Reg nr 75019738 Saku 75501 www.sakuvald.ee HARJUMAA E-post: [email protected]

Transpordiamet

[email protected]

.12.2023 nr 7-1/49-3

Põllumajandus- ja Toiduamet

[email protected]

Seisukoha küsimine

Saku Vallavalitsusele on esitatud taotlus Harju maakonna Saku valla Jälgimäe küla Ussimäe, Mõisavahe tee 1, Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu algatamiseks.

Esitame Teile seisukoha saamiseks detailplaneeringu koostamise algatamise,

lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise

korralduse eelnõu koos lisadega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maire Laur

Ehitus- ja planeerimisteenistuse juht

Lisad:

1. Detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu

2. Korralduse lisa 1 – lähteseisukohad

3. Korralduse lisa 2 – keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. Korralduse lisa 3 – skeem

5. Algatamisettepaneku eskiis

Karmen Jääger

671 2441 [email protected]

S

N

P

P

m²

m²

8

18m / -

3k / -

5750

11500

3

Ä 30% / T 70%

31,1

11 Tallinna Ringtee

50,0

16 ,0

P

P

m²

m²

4

18m / -

3k / -

3090

6183

3

Ä 30% / T 70%

7

10

11

12

20, 0

3

P

P

m²

m²

3

18m / -

3k / -

3825

7648

3

Ä 30% / T 70%

P

P

m²

m²

2

18m / -

3k / -

5065

10 130

3

Ä 30% / T 70%

4

2

P

P

m²

m²

7

18m / -

3k / -

4865

9734

3

Ä 30% / T 70%

P

P

m²

m²

9

18m / -

3k / -

6470

12 955

3

Ä 30% / T 70%

8

9

P

P

m²

m²

10

18m / -

3k / -

13430

26860

3

Ä 30% / T 70%

P

P

m²

m²

11

18m / -

3k / -

10950

21900

3

Ä 30% / T 70%

P

P

m²

m²

12

18m / -

3k / -

12600

25213

3

Ä 30% / T 70%

4,0

4,0

16,0

16,0

5,0

5,0

16,0

16,0

16,0

P

P

m²

m²

1

18m / -

3k / -

6615

13 233

3

Ä 30% / T 70%

1

5

13

16,0

4,0

6

P

P

m²

m²

6

18m / -

3k / -

2080

4160

3

Ä 30% / T 70%

P

P

m²

m²

5

18m / -

3k / -

2170

4338

3

Ä 30% / T 70%

14

P

P

m²

m²

13

-

-

-

4149

LT 100%

P

P

m²

m²

14

-

-

-

4706

LT 100%

DETAILPLANEERINGU ALA PIIR

OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

OLEMASOLEV AUTOLIIKLUSE ALA

PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA

PLANEERITUD KERGLIIKLUSTEE

PLANEERINGUALAL OLEMASOLEV HOONE

PLANEERITUD HOONESTUSALA

TULEMÜÜRI VAJADUS

JUURDEPÄÄS KRUNDILE

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

JUURDEPÄÄSU SERVITUUDI VAJADUS

TEE KAITSEVÖÖND

TINGMÄRGID

VEETORUSTIK

REOVEE KANALISATSIOONITORUSTIK

SADEMEVEE KANALISATSIOONITORUSTIK

SIDEKAABEL

MADALPINGE MAAKAABEL

10kV ÕHULIIN

MADALPINGE ÕHULIIN

GAASITRASS

ALAJAAM

PUURKAEV JA SELLE SANITAARKAITSEALA

OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED

PROJEKTEERITUD TEE

Bimap OÜ koostatud töö 04.04.2022 "Mõisavahe tee"

SÕIDUTEE

KÕNNITEE

HALJASALADE MURUKATE

SÕIDUTEE KRUUSAST TEEPEENAR

KRAAV VOOLUSUUNAGA

ÜLEKÄIGURADA

SAKU VALD, JÄLGIMÄE KÜLA

USSIAUGU KINNISTU DETAILPLANEERING

PÕHIJOONIS

M 1:1000

ESKIIS

18.10.2023

Töö nr 556

AS-03

Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerija Optimal Projekt OÜ

Saku Vallavalitsus

Arhitekt I. Punger

Projektijuht A. Anton

Tehnik K. Kuus

Märkused: 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas OÜ AderGeo, 2023, töö nr M180623;

EHITUSÕIGUSE TABEL

Pos nr

Krundi aadress või

aadressi ettepanek

Krundi planeeritud

suurus

Ehitisealune pind

(m²)

Hoone suurim

korruselisus

Hoone kõrgus

maapinnast (m)

Hoonete arv

krundil

Maa sihtotstarve ja

osakaalu %

(detailplaneeringu

liikide kaupa)

Maa sihtotstarve ja

osakaalu %

(katastriüksuse liikide

kaupa)

Suletud brutopind

katastriüksuse

sihtotstarvete kaupa

(m²)

Parkimiskohtade arv

Täisehituse % Kitsendused

Normatiivne Kavandatud

1 13233 6615 3 18,0

3 Ä 30% / T 70% Ä 30% / T 70%

19845 - - 50%

juurdepääsu servituut;

tee kaitsevöönd;

keskpinge maakaabli kaitsevöönd;

gaasitorustiku kaitsevöönd;

2 10130 5065 3 18,0

3 Ä 30% / T 70% Ä 30% / T 70%

15195 - - 50%

juurdepääsu servituut;

tee kaitsevöönd;

3 7648 3825 3 18,0

3 Ä 30% / T 70% Ä 30% / T 70%

11475 - - 50%

tee kaitsevöönd;

4 6183 3090 3 18,0

3 Ä 30% / T 70% Ä 30% / T 70%

9270 - - 50%

5 4338 2170 3 18,0

3 Ä 30% / T 70% Ä 30% / T 70%

6510 - - 50%

6 4160 2080 3 18,0

3 Ä 30% / T 70% Ä 30% / T 70%

6240 - - 50%

7 9734 4865 3 18,0

3 Ä 30% / T 70% Ä 30% / T 70%

14595 - - 50%

juurdepääsu servituut;

8 11500 5750 3 18,0

3 Ä 30% / T 70% Ä 30% / T 70%

17250 - - 50%

juurdepääsu servituut;

9 12955 6470 3 18,0

3 Ä 30% / T 70% Ä 30% / T 70%

19410 - - 50%

juurdepääsu servituut;

tee kaitsevöönd;

gaasitorustiku kaitsevöönd;

sidekaabli kaitsevöönd;

10 26860 13430 3 18,0

3 Ä 30% / T 70% Ä 30% / T 70%

40290 - - 50%

juurdepääsu servituut;

tee kaitsevöönd;

gaasitorustiku kaitsevöönd;

sidekaabli kaitsevöönd;

11 21900 10950 3 18,0

3 Ä 30% / T 70% Ä 30% / T 70%

32850 - - 50%

juurdepääsu servituut;

tee kaitsevöönd;

gaasitorustiku kaitsevöönd;

sidekaabli kaitsevöönd;

12 25213 12600 3 18,0

3 Ä 30% / T 70% Ä 30% / T 70%

37800 - - 50%

tee kaitsevöönd;

gaasitorustiku kaitsevöönd;

sidekaabli kaitsevöönd;

13 4149 - - - - LL 100% L 100% - - - -

14 4706 - - - LL 100% L 100% - - - -

KOKKU 162709 64310 33 192930

PLANEERINGUALA NÄITAJAD

Planeeringuala suurus 16,27 ha

Kavandatud kruntide arv 14

Krunditava ala maa bilanss:

Äri- ja tootmismaa

153854 m² 95%

Transpordimaa

8855 m² 5%

SAKU VALLAVALITSUS

EHITUS- JA PLANEERIMISTEENISTUS

Juubelitammede tee 15 Telefon 671 2447 Reg nr 75019738 Saku 75501 www.sakuvald.ee HARJUMAA E-post: [email protected]

Transpordiamet

[email protected]

.12.2023 nr 7-1/49-3

Põllumajandus- ja Toiduamet

[email protected]

Seisukoha küsimine

Saku Vallavalitsusele on esitatud taotlus Harju maakonna Saku valla Jälgimäe küla Ussimäe, Mõisavahe tee 1, Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu algatamiseks.

Esitame Teile seisukoha saamiseks detailplaneeringu koostamise algatamise,

lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise

korralduse eelnõu koos lisadega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maire Laur

Ehitus- ja planeerimisteenistuse juht

Lisad:

1. Detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu

2. Korralduse lisa 1 – lähteseisukohad

3. Korralduse lisa 2 – keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. Korralduse lisa 3 – skeem

5. Algatamisettepaneku eskiis

Karmen Jääger

671 2441 [email protected]

S

N

P

P

m²

m²

8

18m / -

3k / -

5750

11500

3

Ä 30% / T 70%

31,1

11 Tallinna Ringtee

50,0

16 ,0

P

P

m²

m²

4

18m / -

3k / -

3090

6183

3

Ä 30% / T 70%

7

10

11

12

20, 0

3

P

P

m²

m²

3

18m / -

3k / -

3825

7648

3

Ä 30% / T 70%

P

P

m²

m²

2

18m / -

3k / -

5065

10 130

3

Ä 30% / T 70%

4

2

P

P

m²

m²

7

18m / -

3k / -

4865

9734

3

Ä 30% / T 70%

P

P

m²

m²

9

18m / -

3k / -

6470

12 955

3

Ä 30% / T 70%

8

9

P

P

m²

m²

10

18m / -

3k / -

13430

26860

3

Ä 30% / T 70%

P

P

m²

m²

11

18m / -

3k / -

10950

21900

3

Ä 30% / T 70%

P

P

m²

m²

12

18m / -

3k / -

12600

25213

3

Ä 30% / T 70%

4,0

4,0

16,0

16,0

5,0

5,0

16,0

16,0

16,0

P

P

m²

m²

1

18m / -

3k / -

6615

13 233

3

Ä 30% / T 70%

1

5

13

16,0

4,0

6

P

P

m²

m²

6

18m / -

3k / -

2080

4160

3

Ä 30% / T 70%

P

P

m²

m²

5

18m / -

3k / -

2170

4338

3

Ä 30% / T 70%

14

P

P

m²

m²

13

-

-

-

4149

LT 100%

P

P

m²

m²

14

-

-

-

4706

LT 100%

DETAILPLANEERINGU ALA PIIR

OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

OLEMASOLEV AUTOLIIKLUSE ALA

PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA

PLANEERITUD KERGLIIKLUSTEE

PLANEERINGUALAL OLEMASOLEV HOONE

PLANEERITUD HOONESTUSALA

TULEMÜÜRI VAJADUS

JUURDEPÄÄS KRUNDILE

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

JUURDEPÄÄSU SERVITUUDI VAJADUS

TEE KAITSEVÖÖND

TINGMÄRGID

VEETORUSTIK

REOVEE KANALISATSIOONITORUSTIK

SADEMEVEE KANALISATSIOONITORUSTIK

SIDEKAABEL

MADALPINGE MAAKAABEL

10kV ÕHULIIN

MADALPINGE ÕHULIIN

GAASITRASS

ALAJAAM

PUURKAEV JA SELLE SANITAARKAITSEALA

OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED

PROJEKTEERITUD TEE

Bimap OÜ koostatud töö 04.04.2022 "Mõisavahe tee"

SÕIDUTEE

KÕNNITEE

HALJASALADE MURUKATE

SÕIDUTEE KRUUSAST TEEPEENAR

KRAAV VOOLUSUUNAGA

ÜLEKÄIGURADA

SAKU VALD, JÄLGIMÄE KÜLA

USSIAUGU KINNISTU DETAILPLANEERING

PÕHIJOONIS

M 1:1000

ESKIIS

18.10.2023

Töö nr 556

AS-03

Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerija Optimal Projekt OÜ

Saku Vallavalitsus

Arhitekt I. Punger

Projektijuht A. Anton

Tehnik K. Kuus

Märkused: 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas OÜ AderGeo, 2023, töö nr M180623;

EHITUSÕIGUSE TABEL

Pos nr

Krundi aadress või

aadressi ettepanek

Krundi planeeritud

suurus

Ehitisealune pind

(m²)

Hoone suurim

korruselisus

Hoone kõrgus

maapinnast (m)

Hoonete arv

krundil

Maa sihtotstarve ja

osakaalu %

(detailplaneeringu

liikide kaupa)

Maa sihtotstarve ja

osakaalu %

(katastriüksuse liikide

kaupa)

Suletud brutopind

katastriüksuse

sihtotstarvete kaupa

(m²)

Parkimiskohtade arv

Täisehituse % Kitsendused

Normatiivne Kavandatud

1 13233 6615 3 18,0

3 Ä 30% / T 70% Ä 30% / T 70%

19845 - - 50%

juurdepääsu servituut;

tee kaitsevöönd;

keskpinge maakaabli kaitsevöönd;

gaasitorustiku kaitsevöönd;

2 10130 5065 3 18,0

3 Ä 30% / T 70% Ä 30% / T 70%

15195 - - 50%

juurdepääsu servituut;

tee kaitsevöönd;

3 7648 3825 3 18,0

3 Ä 30% / T 70% Ä 30% / T 70%

11475 - - 50%

tee kaitsevöönd;

4 6183 3090 3 18,0

3 Ä 30% / T 70% Ä 30% / T 70%

9270 - - 50%

5 4338 2170 3 18,0

3 Ä 30% / T 70% Ä 30% / T 70%

6510 - - 50%

6 4160 2080 3 18,0

3 Ä 30% / T 70% Ä 30% / T 70%

6240 - - 50%

7 9734 4865 3 18,0

3 Ä 30% / T 70% Ä 30% / T 70%

14595 - - 50%

juurdepääsu servituut;

8 11500 5750 3 18,0

3 Ä 30% / T 70% Ä 30% / T 70%

17250 - - 50%

juurdepääsu servituut;

9 12955 6470 3 18,0

3 Ä 30% / T 70% Ä 30% / T 70%

19410 - - 50%

juurdepääsu servituut;

tee kaitsevöönd;

gaasitorustiku kaitsevöönd;

sidekaabli kaitsevöönd;

10 26860 13430 3 18,0

3 Ä 30% / T 70% Ä 30% / T 70%

40290 - - 50%

juurdepääsu servituut;

tee kaitsevöönd;

gaasitorustiku kaitsevöönd;

sidekaabli kaitsevöönd;

11 21900 10950 3 18,0

3 Ä 30% / T 70% Ä 30% / T 70%

32850 - - 50%

juurdepääsu servituut;

tee kaitsevöönd;

gaasitorustiku kaitsevöönd;

sidekaabli kaitsevöönd;

12 25213 12600 3 18,0

3 Ä 30% / T 70% Ä 30% / T 70%

37800 - - 50%

tee kaitsevöönd;

gaasitorustiku kaitsevöönd;

sidekaabli kaitsevöönd;

13 4149 - - - - LL 100% L 100% - - - -

14 4706 - - - LL 100% L 100% - - - -

KOKKU 162709 64310 33 192930

PLANEERINGUALA NÄITAJAD

Planeeringuala suurus 16,27 ha

Kavandatud kruntide arv 14

Krunditava ala maa bilanss:

Äri- ja tootmismaa

153854 m² 95%

Transpordimaa

8855 m² 5%

SAKU VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Detailplaneeringu koostamise algatamine,

lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Saku 2023 nr

Korraldus antakse planeerimisseaduse § 128 lõigete 1 ja 5, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 10, § 33 lõike

2 punkti 4, § 33 lõigete 3, 4, 5, § 35 lõigete 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 2 ning Saku Vallavolikogu 18. mai

2017. a määruse nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas” § 3

punktide 1 ja 3 alusel.

Detailplaneeringust huvitatud isik on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja

eskiislahenduse, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Jälgimäe küla

Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksustel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste

kruntideks jaotamine, hoonestusala ja ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete

ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse,

haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala suurus on

ligikaudu 16,4 ha.

Planeeritav ala asub Saku vallas Jälgimäe külas ning koosneb Ussiaugu (71801:001:1748,

maatulundusmaa 100%, pindala: 15,33 ha, registriosa: 11632202), Mõisavahe tee 1

(71801:003:0480, tootmismaa 100%, pindala: 3548 m², registriosa: 474402), Linnumäe

(71801:003:1053, maatulundusmaa 100%, pindala: 5861 m², registriosa: 130602) maaüksustest

ja 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee (71801:001:0881) maaüksuse osast (vt lisa 3).

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24;

edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille maakasutuse

juhtotstarve on äri- ja tootmismaa (ÄT). Samuti jäävad maaüksused perspektiivse

ühiskanalisatsiooniga (ÜVK) kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

välja ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed

lahendused. Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punkti

22 (muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju) ning Vabariigi Valitsuse

29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 2

(infrastruktuuri ehitamine) alla, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Lähtudes KeHJS

§ 33 lõike 2 punktist 4 peab otsustaja (st Saku Vallavalitsus) andma eelhinnangu. Lähtudes

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju

puudub.

Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha

andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega. Keskkonnaamet on

oma ......... kirjaga nr ................ seisukohal, et ........................

Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb

need teha ning planeeringusse lisada.

1. Algatada detailplaneering Saku valla Jälgimäe küla Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja

Linnumäe maaüksustel ja lähialal.

2. Anda detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1) Saku valla Jälgimäe küla Ussiaugu,

Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksustel ja lähialal detailplaneeringu koostamiseks.

3. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal

(lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.

4. Detailplaneeringu koostamise algataja, korraldaja ja kehtestaja on Saku Vallavalitsus

(Harjumaa, Saku vald, Saku alevik, Juubelitammede tee 15).

5. Saku Vallavalitsusel avaldada detailplaneeringu koostamise algatamise,

lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmise korraldusest teade ajalehtedes Saku Sõnumid, Eesti Päevaleht ning ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6. Saku Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest, lähteseisukohtade

andmisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest

planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõikes 6 nimetatud isikuid ja asutusi.

7. Detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldusega saab tutvuda

tööpäevadel Saku Vallavalitsuses ja Saku valla veebilehel

http://www.sakuvald.ee/algatatud-detailplaneeringud.

8. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Marti Rehemaa Siiri Raagmets

Vallavanem Vallasekretär

Lisa 1

Saku Vallavalitsuse ....2023

korraldusele nr ....

LÄHTESEISUKOHAD

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS

Harju maakonna Saku valla Jälgimäe küla Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe

maaüksustel ja lähialal

I LÄHTEANDMED

1.1 Huvitatud isiku ning Saku valla vahel on sõlmitud haldusleping detailplaneeringu koostamise

tellimiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks;

1.2 Huvitatud isiku ning Saku valla vahel on sõlmitud kokkulepe detailplaneeringukohaste

rajatiste väljaehitamise lepingu sõlmimiseks;

1.3 Saku valla üldplaneering (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24);

1.4 Saku Vallavolikogu 18.05.2017. a vastuvõetud määrus nr 3: „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna

korraldamine Saku vallas“;

1.5 Saku Vallavolikogu 15.12.2022. a vastuvõetud määrus nr 19: „Detailplaneeringukohaste

rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“;

1.6 Planeerimisseadus;

1.7 Maaüksuse plaan.

II DETAILPLANEERINGU VAJADUS NING EESMÄRK

Detailplaneeringust huvitatud isik on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja

eskiislahenduse, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Jälgimäe küla Ussiaugu,

Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksustel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste

kruntideks jaotamine, hoonestusala ja ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete ehitamiseks.

Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, haljastuse,

liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 16,4 ha.

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24; edaspidi

üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille maakasutuse juhtotstarve on

äri- ja tootmismaa (ÄT). Samuti jäävad maaüksused perspektiivse ühiskanalisatsiooniga (ÜVK)

kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni välja ehitamise kohustus on huvitatud

isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed lahendused. Algatatav detailplaneering on

kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.

III OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

3.1 Planeeritav ala asub Saku vallas Jälgimäe külas.

3.2 Planeeritav ala koosneb Ussiaugu (71801:001:1748, maatulundusmaa 100%, pindala: 15,33 ha,

registriosa: 11632202), Mõisavahe tee 1 (71801:003:0480, tootmismaa 100%, pindala: 3548

m², registriosa: 474402), Linnumäe (71801:003:1053, maatulundusmaa 100%, pindala: 5861

m², registriosa: 130602) maaüksustest ja 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee (71801:001:0881)

maaüksuse osast (vt lisa 3).

3.3 Planeeringuala piirneb: Ussisaare (71801:003:0490), Mõisavahe tee 3a (71801:003:1038),

Mõisavahe tee 3b (71801:003:1039), Rehetee (71901:001:0002), Rehekoja (71901:001:0004),

Killu (71801:003:1054), Kanama liivahoidla (71801:003:1058), 11 Tallinna ringtee

(71801:003:1059; 71801:003:1055; 71801:001:0362), 11 Tallinna ringtee L1

(71801:001:1749), 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee (71801:001:0881), Mõisavahe tee 2

(71801:003:0725) ja Mõisavahe tee L3 (71901:001:0572) maaüksustega.

3.4 Planeeritava ala suurus on ca 16,4 ha.

3.5 Planeeringuala üldiseloomustus: Suhteliselt tasase reljeefiga. Valdavalt on tegemist

metsamaaga, kus on paikselt tehtud raiet. Planeeringuala keskel kasvab laiguti noor lehtpuistu,

Mõisavahe tee poolses osas kasvab okaspuupuistu. Ussiaugu maaüksust läbib Mõisavahe tee.

Ussiaugu maaüksusel on juurdepääsuteed Mõisavahe tee 1 ja Ussisaare kinnistutele, maaüksust

läbivad ka kraavid.

3.6 Ehitisregistri andmetel asuvad Mõisavahe tee 1 maaüksusel: mööbli tootmishoone (ehr kood:

116019565) ja sepikoda-kuurid (ehr kood: 116019566).

3.7 Ehitisregistri andmetel asuvad Ussiaugu maaüksusel: siderajatised (ehr kood: 220851102),

alajaam (ehr kood: 220637509), passivse elektroonilise side juurdepääsuvõrk (ehr kood:

221428879), Kiili-Paldiski d-kategooria gaasitorustik (ehr kood: 220818581), Saku ja

Tänassilma Tehnopargi vaheline b-kategooria gaasitorustik (ehr kood: 220286009).

3.8 Ehitisregistri andmetel asub Linnumäe maaüksusel: Kiili-Paldiski d-kategooria gaasitorustik

(ehr kood: 220818581).

3.9 Planeeringualal on kitsendusteks: 11 Tallinna ringtee ja selle kaitsevöönd, 11340 Tallinn-Saku-

Laagri tee ja selle kaitsevöönd, Ussisaare maaüksuse puurkaevu sanitaarkaitseala, d-kategooria

gaasitorustik ja selle kaitsevöönd, elektriõhuliinid 1-20 kV (keskpingeliin) ja nende

kaitsevööndid, elektriõhuliinid alla 1 kV ja nende kaitsevööndid, elektriõhuliini

mastitõmmitsad või toed ja nende kaitsevööndid, elektrimaakaabelliinid ja nende

kaitsevööndid, sideehitised ja nende kaitsevööndid, väikeses osas ulatub ka maaparandussüsteemi maa-ala nurk, olemasolevad kraavid.

3.10 Juurdepääs planeeringualale on Mõisavahe teelt.

IV NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE

4.1 Esitada situatsiooniskeem (M 1:10000 või M 1:5000).

4.2 Koostada käsitletava maa-ala detailplaneering kuni kahe aasta vanusel geodeetilisel plaanil

mõõdus 1:500, 1:1000 või 1:2000, millele on kantud min 20 m ulatuses väljaspool planeeritava

krundi piire olemasolevate katastriüksuste piirid, hoonestus, kõrghaljastus, olemasolevad

insenerivõrgud, maaparandussüsteemi drenaaž, sademevete ärajuhtimine ja juurdepääsuteed

jmt.

4.3 Detailplaneering peab vastama Saku valla üldplaneeringule (kehtestatud Saku Vallavolikogu

20.04.2023 otsusega nr 24).

4.4 Detailplaneeringus kajastada planeeritava ala ning lähiümbruse olemasolevat olukorda ning

näidata ka lähiümbruses planeeritud/planeeritavat olukorda. Planeeringus kajastada ka

planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused.

4.5 Detailplaneeringus tuua välja ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringulahenduse kaalutlused

ja põhjendused.

4.6 Detailplaneeringuga määrata: kruntide hoonestusala ja ehitusõigus (maakasutuse sihtotstarve,

hoonete suurim lubatud arv krundil, krundi suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete

maksimaalne kõrgus maapinnast); hoonete maksimaalne korruselisus ning paiknemise suund;

ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded; nõuetekohased sanitaarkaitse- ja tuletõrjekujad,

tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; krundile pääs ja parkimise põhimõtted;

haljastuse ja heakorra põhimõtted, piirete lahendus; servituutide vajadused; seadustest ja

õigusaktidest tulenevate kitsenduste ulatus planeeritaval maa-alal.

4.7 Detailplaneeringus kajastada planeeritava hoonestuse ehitusliku situatsiooni selgitamise

eesmärgil alljärgnevad arhitektuurinõuded:

• hoonete paiknemine krundil (hoonestusviis, hoonete arv, peahoone paigutus, vajadusel

kohustuslik ehitusjoon, katuseharja või hoone põhimahu suund, kõrvalhoone paigutus

jms);

• kitsendused hoonetele (hoonete korruselisus ja suurimad lubatud kõrgused - maksimaalne

kõrgus maapinnast);

• konstruktsioonipiirangud, tulepüsivus jm; ehitiste katus (kalded, materjal, viimistlus);

• hoonete välisviimistlus;

• arvestada piirkonnas olemasoleva hoonestusega.

4.8 Üldplaneeringus on hoonete suurim lubatud ehitisealune pind kuni 40% krundi pindalast,

igakordse kaalumise alusel kuni 50% ning hoonete kõrgus põhimahul kuni 14 m, igakordse

kaalumise alusel kuni 18 m. Üldplaneeringus määratud erandit rakendatakse tehnoloogilisest

vajadusest tulenevalt igakordse kaalutulusotsuse tulemusena. Planeeringus tuleb mahtusid

liigendada. Suurema ehitusõiguse kaalutlusotsuse tegemiseks tuleb planeeringus analüüsida

hoonestusmahtude ja kõrguste sobivust ja asjakohasust planeeringualas. Selleks koostada

analüüs ja visuaalne mahtude kirjeldus ning lisada kaalutlused ja põhjendused.

4.9 Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada planeeritaval alal kehtivate piirangutega

ning kanda need joonistele ja seletuskirja.

4.10 Juurdepääs tuleb lahendada Mõisavahe teelt.

4.11 Teede ja parklate planeerimisel lähtuda EVS 843:2016 „Linnatänavad“ standard. Planeeringu

koosseisus lahendada moodustatavate kruntide parkimine omal krundil ning riigiteel parkimist

ja tagurdamist mitte ette näha. Parklad liigendada kõrghaljastusega, vältida tuleb ulatuslike

kõvakatetega alade planeerimist.

4.12 Planeeringuga näha ette ka juurdepääs Kanama liivahoidla kinnistule (71801:003:1058).

Vajadusel seada teeservituut Kanama liivahoidla kinnistu kasuks.

4.13 Koostamisel on Mõisavahe tee ehitusprojekt, millega tuleb detailplaneeringu koostamisel

arvestada.

4.14 Planeeritavad tänavamaad näha ette piisavalt laiad, et sinna saab istutada ka kõrghaljastust.

Tagada tehnovõrkude ja tänavahaljastuse tarbeks piisav ruum.

4.15 Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja hoonestusala, parkla, tehnorajatised jms kaugus

riigitee katte servast. Joonistel näidata teede nähtavuskolmnurgad.

4.16 Planeeringu koosseisus anda ehitiste tehnovõrkudega (elekter, vesi, kanalisatsioon, side)

varustamise lahendus. Vee- ja kanalisatsioonilahendus peab võimaldama kohest liitumist

ühistrassidega.

4.17 Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.18 Planeeringus moodustatavate kruntide planeerimisel arvestada minimaalse haljastuse

osakaaluga 10%. Säilitada maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus. Kaaluda katusehaljastuse,

vertikaalhaljastuse rajamist. Olemasoleva haljastuse likvideerimisel näha ette asendusistutus.

4.19 Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Detailplaneeringus tuleb

ette näha, et krundil tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti vastavalt Saku valla

jäätmehoolduseekirjale. Arvestama peab vähemalt segaolme, paber ja kartongi, pakendi ja

biojäätmete liigiti kogumisega.

4.20 Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Kuna tegemist on suure äri- ja tootmismaa alaga, kuhu kavandatakse palju kõvakattega

pindasid, siis tuleb planeeringus analüüsida olemasolevate kraavide toimimist ja suutlikust

täiendavat sademevett vastu võtta. Vajadusel tuleb planeeringualal ette näha viibetiikide jm

rajamine, mis tekitab suurvee ja hoovihmade korral puhvri ning leevendab koormust kraavidele.

4.21 Esitada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.22 Esitada planeeringu elluviimise tegevuskava etapiviisiliselt ajalises järjekorras. Pärast

detailplaneeringu kehtestamist tuleb esimeses järjekorras esitada vallale taotlus projektikohaste

ehituslubade väljastamiseks detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks (sh

tehnovõrgud, teed ja kõnniteed).

4.23 Detailplaneeringus esitada planeeringulahenduse illustratsioonid, et tekiks ruumiline

ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest.

4.24 Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb

need teha ning planeeringusse lisada.

V NÕUDED PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEKS JA KEHTESTAMISEKS

5.1 Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning tee lahenduse koostöös maa-ala

olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja tee omanikega või valdajatega.

5.2 Lähtuvalt PlanS § 127 lõikest 2 ja lõikest 3 kaasatakse detailplaneeringu koostamisse

naabermaaüksuste omanikud.

5.3 Planeering kooskõlastatakse Päästeameti Põhja päästekeskusega, Transpordiametiga,

Põllumajandus- ja Toiduametiga. Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad

kooskõlastused, mille määrab Saku Vallavalitsus.

5.4 Kooskõlastused ning koostöö esitada koondtabelina.

5.5 Detailplaneeringu lisad asetatakse kausta kronoloogilises järjekorras. Lisade hulka kuuluvad

menetlusdokumendid, planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud, võrguvaldajate tehnilised

tingimused, kooskõlastused jms.

5.6 Planeeringu koosseisus esitada tugiplaan geodeetilisel plaanil ja väljavõte Saku valla

üldplaneeringust, kus on märgitud planeeritava ala täpne paiknemine ja antud leppemärkide

seletused. Üldplaneeringut vt https://www.sakuvald.ee/saku-valla-uus-uldplaneering.

5.7 Esitada planeeritava ala geodeetiliste tööde aruanne allkirjastatult töid teostanud geodeedi

poolt Saku valla geoinfosüsteemis EVALD: https://sevice.eomap.ee/sakuvald/.

5.8 Detailplaneeringu põhijoonis, tehnovõrkude joonis, tugiplaan esitada nii .pdf kui ka .cad/.dwg

failidena.

5.9 Planeeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“ https://www.riigiteataja.ee/akt/122102019001

5.10 Enne kehtestamist esitada detailplaneeringu digikihid koos ruumiandmete ja tärkandmetega

vastavalt Riigihalduse ministri 18.10.2022 määruse nr 47 „Planeeringute andmekogu

põhimäärus“ nõuetele andmekogusse sisestamiseks.

5.11 Enne kui detailplaneeringu lahendust hakatakse teede ja tehnovõrkude omanikega

kooskõlastama, peab detailplaneeringu eskiislahendus saama heakskiidu Saku Vallavalitsuse

poolt.

5.12 Saku Vallavalitsusel on õigus lähteseisukohad üle vaadata ning kaaluda nende kaasajastamist,

kui detailplaneeringu algatamisest on möödunud 2 aastat ja detailplaneeringut ei ole

vastuvõetud.

Lähteseisukohad koostas:

Karmen Jääger

Saku Vallavalitsuse planeeringuspetsialist

tel 671 2441

[email protected]

Lisa 3

Saku Vallavalitsuse

korraldusele nr

Saku vald

Jälgimäe küla

Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala

planeeringuala skeem

Tingmärgid

maaüksuse piir

planeeringuala piir

Koostas: Karmen Jääger, planeeringuspetsialist

Lisa 2

Saku Vallavalitsuse …. 2023

korraldusele nr ….

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Planeeritava ala andmed:

AADRESS Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Ussiaugu, Mõisavahe tee 1

ja Linnumäe maaüksused ja lähiala

Katastritunnused: 71801:001:1748

71801:003:0480

71801:003:1053

Sihtotstarbed: 100% maatulundusmaa

100% tootmismaa

100% maatulundusmaa

Planeeringuga haaratud maa-ala: ca 16,4 ha.

Detailplaneeringu eesmärk:

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe

maaüksuste kruntideks jaotamine, hoonestusala ja ehitusõiguse määramine äri- ja

tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste,

heakorrastuse, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus.

Planeeritava ala üldinformatsioon, tegevuse kirjeldus ja iseloom

Igasugune ehitustegevus mõjutab erineval määral olemasolevat olukorda. Oluline on välja

selgitada, kas mõju võib eeldatavalt olla olulise tähtsusega.

Planeeritav ala asub Saku vallas Jälgimäe külas ning koosneb Ussiaugu, Mõisavahe tee 1,

Linnumäe maaüksustest ja 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee (71801:001:0881) maaüksuse osast

(vt lisa 3). Juurdepääs planeeringualale on Mõisavahe teelt.

Esitatud eskiislahendus on järgmine:

Koostatakse kaksteist äri- ja tootmismaa ning kaks transpordimaa krunti. Planeeringualasse

kaasatud Mõisavahe tee 1 katastriüksuse piire on planeeringuga ette nähtud suurendada.

Planeeritud kruntidele kavandatakse hoonestusalad krundi piirideni, et anda võimalus mitme

krundi kasutusele võtmine ühtse tervikalana. Planeeritud äri- ja tootmismaa kruntide

hoonestusalad võimaldavad kavandada hoonete ehitamist eraldiseisvatena või ehitatuna piirile

kokku tuleohutusnõudeid järgides. Soovitakse ehitada minimaalselt 18 m kõrguseid

2

laohooneid kuna siis on suuremate kaubamahtude liigutamiseks väiksem ehitualune pind,

uutes kõrgetes ladudes saab kasutada kaasaegseid automatiseerimis- ja robotisüsteeme,

Samuti on neid võimalik efektiivselt majandada ja püsida konkurentsis, uute ja kõrgete ladude

jõudlus on kahekordistunud.

Kirjeldatud lahendus on siiski alles detailplaneeringu algatamise taotluse juures olev

eskiislahendus, mis planeerimisprotsessi käigus võib muutuda. Siiski kirjeldab see arendaja

poolset üldist nägemust.

Planeeritav ala on suhteliselt tasase reljeefiga. Valdavalt on tegemist metsamaaga, kus on

paikselt tehtud raiet. Planeeringuala keskel kasvab laiguti noor lehtpuistu, Mõisavahe tee

poolses osas kasvab okaspuupuistu. Ussiaugu maaüksust läbib Mõisavahe tee. Ussiaugu

maaüksusel on juurdepääsuteed Mõisavahe tee 1 ja Ussisaare kinnistutele, maaüksust läbivad

ka kraavid.

Ehitisregistri andmetel asuvad Mõisavahe tee 1 maaüksusel: mööbli tootmishoone (ehr kood:

116019565) ja sepikoda-kuurid (ehr kood: 116019566). Ehitisregistri andmetel asuvad

Ussiaugu maaüksusel: siderajatised (ehr kood: 220851102), alajaam (ehr kood: 220637509),

passivse elektroonilise side juurdepääsuvõrk (ehr kood: 221428879), Kiili-Paldiski d-

kategooria gaasitorustik (ehr kood: 220818581), Saku ja Tänassilma Tehnopargi vaheline b-

kategooria gaasitorustik (ehr kood: 220286009). Ehitisregistri andmetel asub Linnumäe

maaüksusel: Kiili-Paldiski d-kategooria gaasitorustik (ehr kood: 220818581).

Strateegilise planeerimisdokumendi iseloom, sisu, asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse ning tähtsus Euroopa

Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24;

edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille maakasutuse

juhtotstarve on äri- ja tootmismaa (ÄT). Samuti jäävad maaüksused perspektiivse

ühiskanalisatsiooniga (ÜVK) kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

välja ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed

lahendused. Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.

Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi (ehk Saku valla) osa

(ehk Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala) kohta. Detailplaneeringu

planeerimisseaduse kohane üldine eesmärk on üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale

ruumilise terviklahenduse loomine. See on lähiaastate ehitustegevuse alus. Detailplaneeringu

olemasolul või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on detailplaneering

ehitusprojekti koostamise alus. Praegusel juhul saab antud detailplaneering edaspidi

planeeritavate maaüksuste ja lähiala ehitusprojekti aluseks.

Kuna tegemist on sisuliselt kolme maaüksuse piires tehtava detailplaneeringuga, siis ei ole

võimalik luua otseseid olulisi seoseid Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega, sest tegemist on väga erineval tasemel olevate õigusaktidega. Planeeritava

3

maaüksuse detailplaneering ei mõjuta eeldatavalt negatiivselt Euroopa Liidu õigusaktidega

seonduvat.

Koostatav detailplaneering peab vastama kõikidele asjakohastele õigusaktidele. Samuti peab

planeeritav tegevus olema kooskõlas lisaks üldplaneeringule veel selliste põhiliste

strateegiliste dokumentidega nagu näiteks Saku valla arengukava 2012-2025, Saku valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2029 ja Saku valla

jäätmekava 2018-2021. Kõiki nõudeid täites tagatakse planeeringuga hästi toimiv

ümbruskonda sobiv ja keskkonda võimalikult säästev lahendus.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamise eesmärgiks on

detailplaneeringuga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja

analüüsimine. Samuti keskkonnatingimuste integreerimine planeerimisse selle võimalikult

varajases etapis. Detailplaneeringu tasandit arvestades ei ole see otseseks vahendiks näiteks

riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestab detailplaneering riiklike

normatiividega, sealhulgas Euroopa Liidu normidega, mis omakorda tulenevad üldisematest

keskkonnakaalutlustest. Kavandatav tegevus ei ole teadaolevalt vastuolus ühegi strateegilise

planeerimisdokumendiga. Lähtuvalt detailplaneeringu sisust ja planeerimisseaduse §is 126

detailplaneeringute ülesannetest ei oma detailplaneering omakorda mõju

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.

Planeeritav ala ja selle lähiümbrus

Planeeritav maa-ala paikneb Saku vallas Jälgimäe külas. Jälgimäe küla jääb Saku valla

lääneossa ja planeeritav ala Jälgimäe küla keskossa. Planeeritav ala on Saue linna vahetus

läheduses ja Saku alevikust ca 3 km kaugusel.

Planeeritav ala piirneb:

läänes – kõrghaljastusega kaetud maatulundusmaa ja transpordimaa sihtotstarbeliste

katastriüksustega;

põhjas – maatulundusmaa, sihtotstarbeta maa ning äri- ja tootmismaa sihtotstarbelised

katastriüksused. Äri- ja tootmismaad on hoonestatud;

idas – maatulundusmaa ja transpordimaa sihtotstarbelised katastriüksused;

lõunas – transpordimaa ja tootmismaa sihtotstarbelised katastriüksused. Transpordimaal asub

põhimaantee 11 Tallinna ringtee. Tootmismaa on hoonestatud.

Planeeringuala kontaktvöönd on hõredalt asustatud. Planeeringuala läheduses asuvad mitmed

äri- ja tootmishooned, mis on kuni 3-korruselised. Lisaks on piirkonnas kehtestatud mitmeid

detailplaneeringuid 3-korruseliste ja kuni 14 meetriliste äri- ja tootmishoonete ehitamiseks.

Kontaktvööndis asub maatulundusmaa sihtotstarbelisi katastriüksusi.

Planeeritavale alale on hea juurdepääs. Planeeringuala piirneb põhimaantee 11 Tallinna

ringtee ja kõrvalmaantee 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee. Planeeringuala idapiiri läbib

Mõisavahe tee. Seega käsitletaval alal on hea ühendus Saku aleviku, Saue linna ja ka Tallinna

linnaga. Tallinna linna piir jääb planeeringualast 7 km kaugusele.

4

Lähimad äri- ja teeninduskeskused paiknevad Saue linnas ja Saku alevikus.

Üldiselt saab praegu eeldada, et kavandatav tegevus sobitub ümbritsevasse keskkonda ja ei

lähe olemasolevate tegevustega vastuollu. Vastastikuseid negatiivseid mõjusid teadaoleva

informatsiooni kohaselt eeldada ei ole. Lisaks on lähteseisukohtade punktis 4.18 öeldud, et

planeeringus moodustatavate kruntide planeerimisel tuleb arvestada minimaalse haljastuse

osakaaluga 10%. Säilitada tuleb maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus. Kaaluda

katusehaljastuse, vertikaalhaljastuse rajamist. Olemasoleva haljastuse likvideerimisel näha

ette asendusistutus.

Planeeritava ala tingimused, kitsendused ning tegevusega kaasnevad tagajärjed ja

mõjud

Värskeid ehitusgeoloogilisi uuringuid alal läbi viidud ei ole. Tegemist on Maa-ameti

geoloogilise baaskaardi andmetel kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga. Negatiivne

mõju põhjaveele võib tekkida läbi saasteainete pinnasesse ja põhjavette sattumise, mis võib

ohustada põhjavee kvaliteeti. Saasteainete sattumine põhjavette võib toimuda nii ehitus- kui

ka kasutusetapis. Negatiivset mõju on võimalik vältida töökorralduslike meetmete ja

ohutusmeetmete järgimisega. Kavandatava tegevuse ala asub kaitsmata ja osaliselt nõrgalt

kaitstud põhjaveega alal, seega tuleb erilist tähelepanu pöörata ka ehitusaegsete masinate,

seadmete, ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke

aineid. Tööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad ohtlike

ainete sattumise pinnasesse. Lähteseisukohtades on öeldud, et veevarustus ja kanalisatsioon

peab võimaldama kohest liitumist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Seega planeeritav

tegevus teadaoleva informatsiooni kohaselt ja oma olemuselt kasutamise ajal põhjaveele

reostusohtu ei kujuta. Seega eeldatavalt pinnasele ja põhjaveele ohtu ei teki.

Planeeritaval alal või selle vahetus läheduses ei asu keskkonnaregistri, Maa-ameti ja EELISe

kaartide andmetel olulisi looduskaitselisi või muinsuskaitselisi objekte ning

looduskaitsealuseid liike. Lähimaks looduskaitsealuseks objektiks on ca 430 m kaugusel asuv

III kaitsekategooria liigi elupaik (Buteo buteo (hiireviu), EELIS kood KLO9128005).

Lähim muinsuskaitsealune objekt (asulakoht, kultuurimälestiste registri nr 18911) jääb ca 440

m kaugusele. Kuna mõlemad nimetatud objektid jäävad planeeritavast alast väljapoole ja

mitte ka vahetult piiri lähedusse, siis neile olulist mõju ei saa tekkida. Seda enam, et

planeeritava tegevusega ei kaasne tegevuse iseloomust tulenevalt ohtlikke tagajärgi. Otsene

mõju kaitstavatele loodusobjektidele võib tekkida läbi objekti hävimise, kahjustamise ja nt

liikide elupaikade pindala vähenemise või killustamise. Kaudne mõju võib tekkida läbi

olemasolevate tingimuste (nt vee- või valgusrežiimi muutmise, füüsilised häiringud vms)

ebasoodsamaks muutumise. Kuna planeeritaval alal ei ole registreeritud kaitstavaid

5

loodusobjekte, siis otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele puudub. Võttes arvesse

lähemate kaitstava loodusobjekti asukohta ja kaugust planeeritavast alast, siis ei ole eeldada

ka kaudset negatiivset mõju.

Planeeringualasse ei kuulu ühtegi märgalade, randade, pinnavormide, kaitstavate

loodusobjektide sh Natura 2000 võrgustiku aladesse kuuluvat ala. Seega mõju neile ei saa

tekkida.

Maa-ameti andmetel on valdavalt tegemist metsamaaga, kus on paikselt tehtud raiet.

Planeeringuala keskel kasvab laiguti noor lehtpuistu, Mõisavahe tee poolses osas kasvab

okaspuupuistu. Planeeringus tuleb leida võimalikult hästi ümbruskonna sobituv lahendus.

Ehituse käigus kannatab ilmselgelt nii metsamaa kui ka olemasolev kõrghaljastus. Samas on

tegu üldplaneeringu kohase arendusega ja see metsamaa ongi ette nähtud äri- ja tootmismaaks

muuta. Kuna piirkonda jääb metsamaad alles, siis eeldatavalt ei ole tegemist olulise mõjuga.

Lisaks on lähteseisukohtade punktis 4.18 öeldud, et planeeringus moodustatavate kruntide

planeerimisel tuleb arvestada minimaalse haljastuse osakaaluga 10%. Säilitada maksimaalselt

olemasolev kõrghaljastus. Kaaluda katusehaljastuse, vertikaalhaljastuse rajamist.

Olemasoleva haljastuse likvideerimisel näha ette asendusistutus.

Planeeritav ala ei asu rohevõrgustiku alal, vaid jääb mõnevõrra kaugemale. Seega

rohevõrgustikule eeldatavalt olulist negatiivset mõju ei avaldata.

Kuna planeeritaval alal või selle naabruses ei asu maardlat, siis maardlale mõju ei teki.

Kaudne mõju maavaradele seisneb selles, et ehituseks tuleb maavarasid siiski kasutada.

Ehitustööde käigus kasutatakse tavapäraseid ehituseks vajaminevaid loodusvarasid ja

ehitusmaterjale. Peamiselt kasutatakse killustiku, kruusa ja liiva. Teede ja parklate katmiseks

kasutatakse asfaltbetooni. Tallinna lähiümbruses ja Saku vallas endas on mitmeid karjääre,

kust on enamus looduslikke ehitusmaterjale kättesaadavad. Lisaks kasutatakse haljastuseks

mulda ja muruseemet. Seega kokkuvõtvalt ei ole oodata suurt mõju loodusressursside

kasutamisele. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks kasutatav tehnika.

Planeeringualal on järgmised kitsendusted:

- 11 Tallinna ringtee ja selle kaitsevöönd,

- 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee ja selle kaitsevöönd,

- Ussisaare maaüksuse puurkaevu sanitaarkaitseala,

- D-kategooria gaasitorustik ja selle kaitsevöönd,

- elektriõhuliinid 1-20 kV (keskpingeliin) ja nende kaitsevööndid,

- elektriõhuliinid alla 1 kV ja nende kaitsevööndid,

- elektriõhuliini mastitõmmitsad või toed ja nende kaitsevööndid,

- elektrimaakaabelliinid ja nende kaitsevööndid,

- sideehitised ja nende kaitsevööndid,

- väikeses osas ulatub ka maaparandussüsteemi maa-ala nurk, olemasolevad kraavid.

Alal esinevate piirangutega tuleb planeerimisel arvestada. Muid kitsendusi (vt joonis 1) Maa-

ameti andmetel hetkeseisuga ei esine.

6

Joonis 1. Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist (planeeringuala on tähistatud paksema

kollase joonega)

Mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile võib kavandatava tegevuse puhul tekkida pigem ehituse

ajal. Ehitusaegne mõju on seotud tolmu tekke ja levikuga ning on seega ajutine (st, et esineb

ehitustööde ajal ning kaob pärast tööde lõppu). Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub

üldjuhul ehitusobjekti lähialadega ja seda on võimalik viia miinimumini töökorralduslike

meetmetega (nt ilmastikuolude jälgimine tööde läbiviimisel, tolmava materjali kastmine jne).

Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise mõju

kohta välisõhu kvaliteedile.

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mille kohaselt

eristatakse tööstusmüra ja liiklusmüra. Ehitamise perioodil esineb ajutine ehitusaegne müra

(eelkõige transpordist ja ehitamistegevusest tekitatud müra). Ehitustööde korraldamisel tuleb

arvestada ehitusmürale kehtestatud müra normtasemetega ja kavandada tegevused viisil, et

tagatud on normidest kinnipidamine. Ehitiste kasutamise etapil müra osas olulist mõju

eeldada ei ole.

Ehitustööde ajal võib mõningal juhul esineda ka vibratsiooni. Antud juhul ei ole siiski

tegemist töödega, mis põhjustaksid eeldatavasti märkimisväärset maapinna kaudu levivat

vibratsiooni. Juhul, kui ehitusel kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist

vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb tagada, et vibratsioonitase elamutes

jääks normide piiresse. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud

sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

7

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Siiski on kindel, et

ehitusaegne vibratsioon on ajutise iseloomuga ning selle mõju on mööduv. Ehitiste

kasutusetapis vibratsioonimõju eeldada ei ole.

Kavandatav tegevus tõstab paratamatult antud piirkonnas liiklussagedust ja -koormust.

Juurdepääs planeeringualale on Mõisavahe teelt. Seega olemasolevalele teele tekib koormust

juurde ja see võib mõjutada ümbruskonna senist liiklusolukorda. Samas on tegu teega, mis

eeldatavalt selle lisanduva koormuse vastu võtab.

Ehitustööde käigus kasutatakse tavapäraseid ehituseks vajaminevaid loodusvarasid ja

ehitusmaterjale. Peamiselt kasutatakse killustikku, kruusa, liiva jms. Tallinna lähiümbruses ja

Saku vallas endas on mitmeid karjääre, kust on enamus looduslikke ehitusmaterjale

kättesaadavad. Lisaks kasutatakse haljastuseks mulda ja muruseemet. Tee katmiseks

kasutatakse asfaltbetooni. Hoonete ehitamiseks kasutatakse tavapäraseid ehitusmaterjale.

Seega ei ole oodata suurt mõju loodusressursside kasutamisele. Keskkonnaluba hetke

informatsiooni kohaselt kavandatavatele tegevustele vaja ei ole. Energiat kasutatakse niivõrd,

kui seda vajab tegevuseks kasutatav tehnika (nii ehitusaegne kui ka hoonete kasutusaegne).

Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb üldjuhul valgusallika lähistele. Samas sõltub see ka

konkreetse valgusallika tugevusest ning ümbritsevast keskkonnast. Valgusreostuse võimalik

kahjulik mõju inimese tervisele on seotud eelkõige öise une häirimisega. Ehitamise etapis on

siiski tegemist lokaalsete valgusallikatega, mille mõju ei tohiks ulatuda ehitusplatsi

territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Samuti on selline mõju ajutine. Valgusreostuse

mõju on võimalik vähendada korralduslike meetmetega. Näiteks tuleb valgustamisel jälgida,

et valgustus ei häiriks ümbruskonna liiklust ega ümberkaudsete objektide kasutamist. Ehitiste

kasutamisega seotud valgusreostust on võimalik ennetada projekteerimise käigus.

Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise

valgusreostuse tekke kohta piirkonnas.

Igasugune ehitustegevus vajab energiat ja tekitab jäätmeid. Jäätmete puhul ei ole põhjust

oletada, et ehitustööde teostamiseks või ehitise hilisemal kasutamisel oleks tegemist millegi

ohtlikuga. Spetsiifilisi, ohtlikke või suurtes kogustes jäätmeid hetkel teadaolevalt ei teki. Kui

jäätmekäitlus toimub vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskirjale, siis jäätmete valdkonnas

eeldatavat olulist mõju ei kaasne. Jäätmed tuleb anda üle vastavat jäätmeluba või

keskkonnakompleksluba omavale isikule. Mõjude minimeerimiseks tuleb ka jäätmeteket

minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kindlasti on vajalik ka nõuetekohane

jäätmete sorteeritult üleandmine. Ehitusaegsete kaevetöödega rikutakse paratamatult

olemasolev pinnas, kuid soovitatav on kaevise kasutamine kohapeal maastikukujunduses.

Hoonete kavandamisel on soovitav ette näha võimalikult loodussõbralikke ja

energiasäästlikke lahendusi (maasoojuse, päikeseenergia kasutus jne).

Eeldatavalt enim mõjutatav elanikkond ongi eelkõige ümbruskonna naabrid, kes on siiani

harjunud kõnealusel alal nägema hoonestamata maatulundusmaad, kuid nüüd saavad

naabriteks äri- ja tootmishooned. Siiski on tegemist Saku valla üldplaneeringu kohase

8

detailplaneeringuga. Eeldatavalt olulist keskkonnamõju ümberkaudsetele maaüksustele siiski

oodata ei ole. Planeeritavad hooned peavad sobituma olemasolevasse keskkonda.

Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohtade punktis 4.8 on öeldud, et üldplaneeringus on

hoonete suurim lubatud ehitisealune pind kuni 40% krundi pindalast, igakordse kaalumise

alusel kuni 50% ning hoonete kõrgus põhimahul kuni 14 m, igakordse kaalumise alusel kuni

18 m. Üldplaneeringus määratud erandit rakendatakse tehnoloogilisest vajadusest tulenevalt

igakordse kaalutulusotsuse tulemisena. Planeeringus tuleb mahtusid liigendada. Suurema

ehitusõiguse kaalutlusotsuse tegemiseks tuleb planeeringus analüüsida hoonestusmahtude ja

kõrguste sobivust ja asjakohasust planeeringualas. Selleks koostada analüüs ja visuaalne

mahtude kirjeldus ning lisada kaalutlused ja põhjendused.

Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne

mõju väljendub uute äri- ja tootmishoonete kasutamise näol. Kohalikud saavad planeeritud

äride teenuseid ja tooteid tarbida ning samuti luuakse uusi töökohti.

Planeeritav ala jääb Harjumaa radooniriski kaardi järgi normaalse radoonisisaldusega

pinnasele. Seega eeldatavalt radooni teemal olulist ohtu ei teki. Siiski tasub hoonete

kavandamisel radoonitõkestamise meetmed tarvidusele võtta.

Keskkonnamõju on strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev

vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või

varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervist, heaolu, kultuuripärandit või vara. Eelpool kirjeldatud keskkonnatingimuste ja

võimalike mõjude analüüsi põhjal ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt olulisi

negatiivseid keskkonnamõjusid. Töökorralduslike võtete ja ohutusnõuete täitmisega on

võimalik vältida negatiivset mõju pinnasele, põhjaveele, joogiveele. Samuti saab nii vältida

valgusreostuse tekkimist. Planeeritaval alal ei asu Natura 2000 alasid, hoiualasid, kaitsealasid,

kaitsealuseid liike, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, vääriselupaiku,

rohevõrgustikku ega kultuurimälestisi. Seega puudub neile eeldatavalt oluline negatiivne

mõju. Maavarade kasutamisele samuti olulist negatiivset mõju oodata ei ole. Eeldada ei ole ka

sellist visuaalset häiringut, mis võiks oluliselt puudutada inimeste heaolu. Kui tegevuse

kavandamisel, ehitamisel ja kasutamisel juhindutakse jäätmehierarhia põhimõtetest ning

jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja Saku valla

jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju seoses jäätmetekke ja

jäätmekäitlusega ei teki. Õhukvaliteedi olulist halvenemist, ülemäärast müra või vibratsiooni

ning muud olulist negatiivset mõju inimese tervisele hetkel eeldada ei ole.

Seega lähtudes eeltoodust ei seata kavandatava tegevusega eeldatavalt ohtu inimese tervist,

heaolu ja vara. Kumulatiivset ja piiriülest mõju teadaolevalt ei esine. Käesoleva mõjude

analüüsi ja olemasolevate andmete põhjal ei ole kavandatava tegevuse mõju suurus, ruumiline

ulatus, kestus ja sagedus ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu-

9

ning taastumisvõimet, sest planeeritakse piisavalt väikese mõjuga ehitisi (st puuduvad hetkel

teadaolevalt keskkonnapoolsed piirangud ja mõjud).

Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb

need teha ning planeeringusse lisada.

Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ja ohtlikkus

Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus avariiolukordade esinemiseks on minimaalne,

sest detailplaneeringu ala ei jää ühegi ohtliku ettevõtte ohuala sisse ja planeeritav tegevus ise

endast praeguse informatsiooni kohaselt eeldatavalt ohtu ei kujuta (sh avariiolukordasid, ohtu

loodusele ja inimestele). Seega Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke

olukordi, suurõnnetusi või katastroofe.

Asjaomase asutuse seisukoht

Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha

andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega.

Keskkonnaamet on oma ……. a kirjaga nr …. seisukohal, et ………

Kokkuvõte

Lähtudes eelpool välja toodud tingimustest ei kaasne planeeritava tegevusega eeldatavalt

ühtegi olulist keskkonnamõju ning seega ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine vajalik.

Eelhinnangu koostas:

Maigi Tenisson

Saku Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist

tel 6712 421

[email protected]

SAKU VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Detailplaneeringu koostamise algatamine,

lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Saku 2023 nr

Korraldus antakse planeerimisseaduse § 128 lõigete 1 ja 5, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 10, § 33 lõike

2 punkti 4, § 33 lõigete 3, 4, 5, § 35 lõigete 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 2 ning Saku Vallavolikogu 18. mai

2017. a määruse nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas” § 3

punktide 1 ja 3 alusel.

Detailplaneeringust huvitatud isik on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja

eskiislahenduse, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Jälgimäe küla

Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksustel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste

kruntideks jaotamine, hoonestusala ja ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete

ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse,

haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala suurus on

ligikaudu 16,4 ha.

Planeeritav ala asub Saku vallas Jälgimäe külas ning koosneb Ussiaugu (71801:001:1748,

maatulundusmaa 100%, pindala: 15,33 ha, registriosa: 11632202), Mõisavahe tee 1

(71801:003:0480, tootmismaa 100%, pindala: 3548 m², registriosa: 474402), Linnumäe

(71801:003:1053, maatulundusmaa 100%, pindala: 5861 m², registriosa: 130602) maaüksustest

ja 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee (71801:001:0881) maaüksuse osast (vt lisa 3).

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24;

edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille maakasutuse

juhtotstarve on äri- ja tootmismaa (ÄT). Samuti jäävad maaüksused perspektiivse

ühiskanalisatsiooniga (ÜVK) kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

välja ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed

lahendused. Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punkti

22 (muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju) ning Vabariigi Valitsuse

29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 2

(infrastruktuuri ehitamine) alla, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Lähtudes KeHJS

§ 33 lõike 2 punktist 4 peab otsustaja (st Saku Vallavalitsus) andma eelhinnangu. Lähtudes

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju

puudub.

Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha

andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega. Keskkonnaamet on

oma ......... kirjaga nr ................ seisukohal, et ........................

Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb

need teha ning planeeringusse lisada.

1. Algatada detailplaneering Saku valla Jälgimäe küla Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja

Linnumäe maaüksustel ja lähialal.

2. Anda detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1) Saku valla Jälgimäe küla Ussiaugu,

Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksustel ja lähialal detailplaneeringu koostamiseks.

3. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal

(lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.

4. Detailplaneeringu koostamise algataja, korraldaja ja kehtestaja on Saku Vallavalitsus

(Harjumaa, Saku vald, Saku alevik, Juubelitammede tee 15).

5. Saku Vallavalitsusel avaldada detailplaneeringu koostamise algatamise,

lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmise korraldusest teade ajalehtedes Saku Sõnumid, Eesti Päevaleht ning ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6. Saku Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest, lähteseisukohtade

andmisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest

planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõikes 6 nimetatud isikuid ja asutusi.

7. Detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldusega saab tutvuda

tööpäevadel Saku Vallavalitsuses ja Saku valla veebilehel

http://www.sakuvald.ee/algatatud-detailplaneeringud.

8. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Marti Rehemaa Siiri Raagmets

Vallavanem Vallasekretär

Lisa 1

Saku Vallavalitsuse ....2023

korraldusele nr ....

LÄHTESEISUKOHAD

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS

Harju maakonna Saku valla Jälgimäe küla Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe

maaüksustel ja lähialal

I LÄHTEANDMED

1.1 Huvitatud isiku ning Saku valla vahel on sõlmitud haldusleping detailplaneeringu koostamise

tellimiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks;

1.2 Huvitatud isiku ning Saku valla vahel on sõlmitud kokkulepe detailplaneeringukohaste

rajatiste väljaehitamise lepingu sõlmimiseks;

1.3 Saku valla üldplaneering (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24);

1.4 Saku Vallavolikogu 18.05.2017. a vastuvõetud määrus nr 3: „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna

korraldamine Saku vallas“;

1.5 Saku Vallavolikogu 15.12.2022. a vastuvõetud määrus nr 19: „Detailplaneeringukohaste

rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“;

1.6 Planeerimisseadus;

1.7 Maaüksuse plaan.

II DETAILPLANEERINGU VAJADUS NING EESMÄRK

Detailplaneeringust huvitatud isik on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja

eskiislahenduse, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Jälgimäe küla Ussiaugu,

Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksustel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste

kruntideks jaotamine, hoonestusala ja ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete ehitamiseks.

Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, haljastuse,

liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 16,4 ha.

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24; edaspidi

üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille maakasutuse juhtotstarve on

äri- ja tootmismaa (ÄT). Samuti jäävad maaüksused perspektiivse ühiskanalisatsiooniga (ÜVK)

kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni välja ehitamise kohustus on huvitatud

isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed lahendused. Algatatav detailplaneering on

kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.

III OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

3.1 Planeeritav ala asub Saku vallas Jälgimäe külas.

3.2 Planeeritav ala koosneb Ussiaugu (71801:001:1748, maatulundusmaa 100%, pindala: 15,33 ha,

registriosa: 11632202), Mõisavahe tee 1 (71801:003:0480, tootmismaa 100%, pindala: 3548

m², registriosa: 474402), Linnumäe (71801:003:1053, maatulundusmaa 100%, pindala: 5861

m², registriosa: 130602) maaüksustest ja 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee (71801:001:0881)

maaüksuse osast (vt lisa 3).

3.3 Planeeringuala piirneb: Ussisaare (71801:003:0490), Mõisavahe tee 3a (71801:003:1038),

Mõisavahe tee 3b (71801:003:1039), Rehetee (71901:001:0002), Rehekoja (71901:001:0004),

Killu (71801:003:1054), Kanama liivahoidla (71801:003:1058), 11 Tallinna ringtee

(71801:003:1059; 71801:003:1055; 71801:001:0362), 11 Tallinna ringtee L1

(71801:001:1749), 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee (71801:001:0881), Mõisavahe tee 2

(71801:003:0725) ja Mõisavahe tee L3 (71901:001:0572) maaüksustega.

3.4 Planeeritava ala suurus on ca 16,4 ha.

3.5 Planeeringuala üldiseloomustus: Suhteliselt tasase reljeefiga. Valdavalt on tegemist

metsamaaga, kus on paikselt tehtud raiet. Planeeringuala keskel kasvab laiguti noor lehtpuistu,

Mõisavahe tee poolses osas kasvab okaspuupuistu. Ussiaugu maaüksust läbib Mõisavahe tee.

Ussiaugu maaüksusel on juurdepääsuteed Mõisavahe tee 1 ja Ussisaare kinnistutele, maaüksust

läbivad ka kraavid.

3.6 Ehitisregistri andmetel asuvad Mõisavahe tee 1 maaüksusel: mööbli tootmishoone (ehr kood:

116019565) ja sepikoda-kuurid (ehr kood: 116019566).

3.7 Ehitisregistri andmetel asuvad Ussiaugu maaüksusel: siderajatised (ehr kood: 220851102),

alajaam (ehr kood: 220637509), passivse elektroonilise side juurdepääsuvõrk (ehr kood:

221428879), Kiili-Paldiski d-kategooria gaasitorustik (ehr kood: 220818581), Saku ja

Tänassilma Tehnopargi vaheline b-kategooria gaasitorustik (ehr kood: 220286009).

3.8 Ehitisregistri andmetel asub Linnumäe maaüksusel: Kiili-Paldiski d-kategooria gaasitorustik

(ehr kood: 220818581).

3.9 Planeeringualal on kitsendusteks: 11 Tallinna ringtee ja selle kaitsevöönd, 11340 Tallinn-Saku-

Laagri tee ja selle kaitsevöönd, Ussisaare maaüksuse puurkaevu sanitaarkaitseala, d-kategooria

gaasitorustik ja selle kaitsevöönd, elektriõhuliinid 1-20 kV (keskpingeliin) ja nende

kaitsevööndid, elektriõhuliinid alla 1 kV ja nende kaitsevööndid, elektriõhuliini

mastitõmmitsad või toed ja nende kaitsevööndid, elektrimaakaabelliinid ja nende

kaitsevööndid, sideehitised ja nende kaitsevööndid, väikeses osas ulatub ka maaparandussüsteemi maa-ala nurk, olemasolevad kraavid.

3.10 Juurdepääs planeeringualale on Mõisavahe teelt.

IV NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE

4.1 Esitada situatsiooniskeem (M 1:10000 või M 1:5000).

4.2 Koostada käsitletava maa-ala detailplaneering kuni kahe aasta vanusel geodeetilisel plaanil

mõõdus 1:500, 1:1000 või 1:2000, millele on kantud min 20 m ulatuses väljaspool planeeritava

krundi piire olemasolevate katastriüksuste piirid, hoonestus, kõrghaljastus, olemasolevad

insenerivõrgud, maaparandussüsteemi drenaaž, sademevete ärajuhtimine ja juurdepääsuteed

jmt.

4.3 Detailplaneering peab vastama Saku valla üldplaneeringule (kehtestatud Saku Vallavolikogu

20.04.2023 otsusega nr 24).

4.4 Detailplaneeringus kajastada planeeritava ala ning lähiümbruse olemasolevat olukorda ning

näidata ka lähiümbruses planeeritud/planeeritavat olukorda. Planeeringus kajastada ka

planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused.

4.5 Detailplaneeringus tuua välja ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringulahenduse kaalutlused

ja põhjendused.

4.6 Detailplaneeringuga määrata: kruntide hoonestusala ja ehitusõigus (maakasutuse sihtotstarve,

hoonete suurim lubatud arv krundil, krundi suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete

maksimaalne kõrgus maapinnast); hoonete maksimaalne korruselisus ning paiknemise suund;

ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded; nõuetekohased sanitaarkaitse- ja tuletõrjekujad,

tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; krundile pääs ja parkimise põhimõtted;

haljastuse ja heakorra põhimõtted, piirete lahendus; servituutide vajadused; seadustest ja

õigusaktidest tulenevate kitsenduste ulatus planeeritaval maa-alal.

4.7 Detailplaneeringus kajastada planeeritava hoonestuse ehitusliku situatsiooni selgitamise

eesmärgil alljärgnevad arhitektuurinõuded:

• hoonete paiknemine krundil (hoonestusviis, hoonete arv, peahoone paigutus, vajadusel

kohustuslik ehitusjoon, katuseharja või hoone põhimahu suund, kõrvalhoone paigutus

jms);

• kitsendused hoonetele (hoonete korruselisus ja suurimad lubatud kõrgused - maksimaalne

kõrgus maapinnast);

• konstruktsioonipiirangud, tulepüsivus jm; ehitiste katus (kalded, materjal, viimistlus);

• hoonete välisviimistlus;

• arvestada piirkonnas olemasoleva hoonestusega.

4.8 Üldplaneeringus on hoonete suurim lubatud ehitisealune pind kuni 40% krundi pindalast,

igakordse kaalumise alusel kuni 50% ning hoonete kõrgus põhimahul kuni 14 m, igakordse

kaalumise alusel kuni 18 m. Üldplaneeringus määratud erandit rakendatakse tehnoloogilisest

vajadusest tulenevalt igakordse kaalutulusotsuse tulemusena. Planeeringus tuleb mahtusid

liigendada. Suurema ehitusõiguse kaalutlusotsuse tegemiseks tuleb planeeringus analüüsida

hoonestusmahtude ja kõrguste sobivust ja asjakohasust planeeringualas. Selleks koostada

analüüs ja visuaalne mahtude kirjeldus ning lisada kaalutlused ja põhjendused.

4.9 Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada planeeritaval alal kehtivate piirangutega

ning kanda need joonistele ja seletuskirja.

4.10 Juurdepääs tuleb lahendada Mõisavahe teelt.

4.11 Teede ja parklate planeerimisel lähtuda EVS 843:2016 „Linnatänavad“ standard. Planeeringu

koosseisus lahendada moodustatavate kruntide parkimine omal krundil ning riigiteel parkimist

ja tagurdamist mitte ette näha. Parklad liigendada kõrghaljastusega, vältida tuleb ulatuslike

kõvakatetega alade planeerimist.

4.12 Planeeringuga näha ette ka juurdepääs Kanama liivahoidla kinnistule (71801:003:1058).

Vajadusel seada teeservituut Kanama liivahoidla kinnistu kasuks.

4.13 Koostamisel on Mõisavahe tee ehitusprojekt, millega tuleb detailplaneeringu koostamisel

arvestada.

4.14 Planeeritavad tänavamaad näha ette piisavalt laiad, et sinna saab istutada ka kõrghaljastust.

Tagada tehnovõrkude ja tänavahaljastuse tarbeks piisav ruum.

4.15 Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja hoonestusala, parkla, tehnorajatised jms kaugus

riigitee katte servast. Joonistel näidata teede nähtavuskolmnurgad.

4.16 Planeeringu koosseisus anda ehitiste tehnovõrkudega (elekter, vesi, kanalisatsioon, side)

varustamise lahendus. Vee- ja kanalisatsioonilahendus peab võimaldama kohest liitumist

ühistrassidega.

4.17 Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.18 Planeeringus moodustatavate kruntide planeerimisel arvestada minimaalse haljastuse

osakaaluga 10%. Säilitada maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus. Kaaluda katusehaljastuse,

vertikaalhaljastuse rajamist. Olemasoleva haljastuse likvideerimisel näha ette asendusistutus.

4.19 Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Detailplaneeringus tuleb

ette näha, et krundil tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti vastavalt Saku valla

jäätmehoolduseekirjale. Arvestama peab vähemalt segaolme, paber ja kartongi, pakendi ja

biojäätmete liigiti kogumisega.

4.20 Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Kuna tegemist on suure äri- ja tootmismaa alaga, kuhu kavandatakse palju kõvakattega

pindasid, siis tuleb planeeringus analüüsida olemasolevate kraavide toimimist ja suutlikust

täiendavat sademevett vastu võtta. Vajadusel tuleb planeeringualal ette näha viibetiikide jm

rajamine, mis tekitab suurvee ja hoovihmade korral puhvri ning leevendab koormust kraavidele.

4.21 Esitada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.22 Esitada planeeringu elluviimise tegevuskava etapiviisiliselt ajalises järjekorras. Pärast

detailplaneeringu kehtestamist tuleb esimeses järjekorras esitada vallale taotlus projektikohaste

ehituslubade väljastamiseks detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks (sh

tehnovõrgud, teed ja kõnniteed).

4.23 Detailplaneeringus esitada planeeringulahenduse illustratsioonid, et tekiks ruumiline

ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest.

4.24 Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb

need teha ning planeeringusse lisada.

V NÕUDED PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEKS JA KEHTESTAMISEKS

5.1 Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning tee lahenduse koostöös maa-ala

olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja tee omanikega või valdajatega.

5.2 Lähtuvalt PlanS § 127 lõikest 2 ja lõikest 3 kaasatakse detailplaneeringu koostamisse

naabermaaüksuste omanikud.

5.3 Planeering kooskõlastatakse Päästeameti Põhja päästekeskusega, Transpordiametiga,

Põllumajandus- ja Toiduametiga. Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad

kooskõlastused, mille määrab Saku Vallavalitsus.

5.4 Kooskõlastused ning koostöö esitada koondtabelina.

5.5 Detailplaneeringu lisad asetatakse kausta kronoloogilises järjekorras. Lisade hulka kuuluvad

menetlusdokumendid, planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud, võrguvaldajate tehnilised

tingimused, kooskõlastused jms.

5.6 Planeeringu koosseisus esitada tugiplaan geodeetilisel plaanil ja väljavõte Saku valla

üldplaneeringust, kus on märgitud planeeritava ala täpne paiknemine ja antud leppemärkide

seletused. Üldplaneeringut vt https://www.sakuvald.ee/saku-valla-uus-uldplaneering.

5.7 Esitada planeeritava ala geodeetiliste tööde aruanne allkirjastatult töid teostanud geodeedi

poolt Saku valla geoinfosüsteemis EVALD: https://sevice.eomap.ee/sakuvald/.

5.8 Detailplaneeringu põhijoonis, tehnovõrkude joonis, tugiplaan esitada nii .pdf kui ka .cad/.dwg

failidena.

5.9 Planeeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“ https://www.riigiteataja.ee/akt/122102019001

5.10 Enne kehtestamist esitada detailplaneeringu digikihid koos ruumiandmete ja tärkandmetega

vastavalt Riigihalduse ministri 18.10.2022 määruse nr 47 „Planeeringute andmekogu

põhimäärus“ nõuetele andmekogusse sisestamiseks.

5.11 Enne kui detailplaneeringu lahendust hakatakse teede ja tehnovõrkude omanikega

kooskõlastama, peab detailplaneeringu eskiislahendus saama heakskiidu Saku Vallavalitsuse

poolt.

5.12 Saku Vallavalitsusel on õigus lähteseisukohad üle vaadata ning kaaluda nende kaasajastamist,

kui detailplaneeringu algatamisest on möödunud 2 aastat ja detailplaneeringut ei ole

vastuvõetud.

Lähteseisukohad koostas:

Karmen Jääger

Saku Vallavalitsuse planeeringuspetsialist

tel 671 2441

[email protected]

Lisa 3

Saku Vallavalitsuse

korraldusele nr

Saku vald

Jälgimäe küla

Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala

planeeringuala skeem

Tingmärgid

maaüksuse piir

planeeringuala piir

Koostas: Karmen Jääger, planeeringuspetsialist

Lisa 2

Saku Vallavalitsuse …. 2023

korraldusele nr ….

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Planeeritava ala andmed:

AADRESS Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla, Ussiaugu, Mõisavahe tee 1

ja Linnumäe maaüksused ja lähiala

Katastritunnused: 71801:001:1748

71801:003:0480

71801:003:1053

Sihtotstarbed: 100% maatulundusmaa

100% tootmismaa

100% maatulundusmaa

Planeeringuga haaratud maa-ala: ca 16,4 ha.

Detailplaneeringu eesmärk:

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe

maaüksuste kruntideks jaotamine, hoonestusala ja ehitusõiguse määramine äri- ja

tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste,

heakorrastuse, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus.

Planeeritava ala üldinformatsioon, tegevuse kirjeldus ja iseloom

Igasugune ehitustegevus mõjutab erineval määral olemasolevat olukorda. Oluline on välja

selgitada, kas mõju võib eeldatavalt olla olulise tähtsusega.

Planeeritav ala asub Saku vallas Jälgimäe külas ning koosneb Ussiaugu, Mõisavahe tee 1,

Linnumäe maaüksustest ja 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee (71801:001:0881) maaüksuse osast

(vt lisa 3). Juurdepääs planeeringualale on Mõisavahe teelt.

Esitatud eskiislahendus on järgmine:

Koostatakse kaksteist äri- ja tootmismaa ning kaks transpordimaa krunti. Planeeringualasse

kaasatud Mõisavahe tee 1 katastriüksuse piire on planeeringuga ette nähtud suurendada.

Planeeritud kruntidele kavandatakse hoonestusalad krundi piirideni, et anda võimalus mitme

krundi kasutusele võtmine ühtse tervikalana. Planeeritud äri- ja tootmismaa kruntide

hoonestusalad võimaldavad kavandada hoonete ehitamist eraldiseisvatena või ehitatuna piirile

kokku tuleohutusnõudeid järgides. Soovitakse ehitada minimaalselt 18 m kõrguseid

2

laohooneid kuna siis on suuremate kaubamahtude liigutamiseks väiksem ehitualune pind,

uutes kõrgetes ladudes saab kasutada kaasaegseid automatiseerimis- ja robotisüsteeme,

Samuti on neid võimalik efektiivselt majandada ja püsida konkurentsis, uute ja kõrgete ladude

jõudlus on kahekordistunud.

Kirjeldatud lahendus on siiski alles detailplaneeringu algatamise taotluse juures olev

eskiislahendus, mis planeerimisprotsessi käigus võib muutuda. Siiski kirjeldab see arendaja

poolset üldist nägemust.

Planeeritav ala on suhteliselt tasase reljeefiga. Valdavalt on tegemist metsamaaga, kus on

paikselt tehtud raiet. Planeeringuala keskel kasvab laiguti noor lehtpuistu, Mõisavahe tee

poolses osas kasvab okaspuupuistu. Ussiaugu maaüksust läbib Mõisavahe tee. Ussiaugu

maaüksusel on juurdepääsuteed Mõisavahe tee 1 ja Ussisaare kinnistutele, maaüksust läbivad

ka kraavid.

Ehitisregistri andmetel asuvad Mõisavahe tee 1 maaüksusel: mööbli tootmishoone (ehr kood:

116019565) ja sepikoda-kuurid (ehr kood: 116019566). Ehitisregistri andmetel asuvad

Ussiaugu maaüksusel: siderajatised (ehr kood: 220851102), alajaam (ehr kood: 220637509),

passivse elektroonilise side juurdepääsuvõrk (ehr kood: 221428879), Kiili-Paldiski d-

kategooria gaasitorustik (ehr kood: 220818581), Saku ja Tänassilma Tehnopargi vaheline b-

kategooria gaasitorustik (ehr kood: 220286009). Ehitisregistri andmetel asub Linnumäe

maaüksusel: Kiili-Paldiski d-kategooria gaasitorustik (ehr kood: 220818581).

Strateegilise planeerimisdokumendi iseloom, sisu, asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse ning tähtsus Euroopa

Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24;

edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille maakasutuse

juhtotstarve on äri- ja tootmismaa (ÄT). Samuti jäävad maaüksused perspektiivse

ühiskanalisatsiooniga (ÜVK) kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

välja ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed

lahendused. Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.

Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi (ehk Saku valla) osa

(ehk Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala) kohta. Detailplaneeringu

planeerimisseaduse kohane üldine eesmärk on üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale

ruumilise terviklahenduse loomine. See on lähiaastate ehitustegevuse alus. Detailplaneeringu

olemasolul või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on detailplaneering

ehitusprojekti koostamise alus. Praegusel juhul saab antud detailplaneering edaspidi

planeeritavate maaüksuste ja lähiala ehitusprojekti aluseks.

Kuna tegemist on sisuliselt kolme maaüksuse piires tehtava detailplaneeringuga, siis ei ole

võimalik luua otseseid olulisi seoseid Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega, sest tegemist on väga erineval tasemel olevate õigusaktidega. Planeeritava

3

maaüksuse detailplaneering ei mõjuta eeldatavalt negatiivselt Euroopa Liidu õigusaktidega

seonduvat.

Koostatav detailplaneering peab vastama kõikidele asjakohastele õigusaktidele. Samuti peab

planeeritav tegevus olema kooskõlas lisaks üldplaneeringule veel selliste põhiliste

strateegiliste dokumentidega nagu näiteks Saku valla arengukava 2012-2025, Saku valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2029 ja Saku valla

jäätmekava 2018-2021. Kõiki nõudeid täites tagatakse planeeringuga hästi toimiv

ümbruskonda sobiv ja keskkonda võimalikult säästev lahendus.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamise eesmärgiks on

detailplaneeringuga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja

analüüsimine. Samuti keskkonnatingimuste integreerimine planeerimisse selle võimalikult

varajases etapis. Detailplaneeringu tasandit arvestades ei ole see otseseks vahendiks näiteks

riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestab detailplaneering riiklike

normatiividega, sealhulgas Euroopa Liidu normidega, mis omakorda tulenevad üldisematest

keskkonnakaalutlustest. Kavandatav tegevus ei ole teadaolevalt vastuolus ühegi strateegilise

planeerimisdokumendiga. Lähtuvalt detailplaneeringu sisust ja planeerimisseaduse §is 126

detailplaneeringute ülesannetest ei oma detailplaneering omakorda mõju

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.

Planeeritav ala ja selle lähiümbrus

Planeeritav maa-ala paikneb Saku vallas Jälgimäe külas. Jälgimäe küla jääb Saku valla

lääneossa ja planeeritav ala Jälgimäe küla keskossa. Planeeritav ala on Saue linna vahetus

läheduses ja Saku alevikust ca 3 km kaugusel.

Planeeritav ala piirneb:

läänes – kõrghaljastusega kaetud maatulundusmaa ja transpordimaa sihtotstarbeliste

katastriüksustega;

põhjas – maatulundusmaa, sihtotstarbeta maa ning äri- ja tootmismaa sihtotstarbelised

katastriüksused. Äri- ja tootmismaad on hoonestatud;

idas – maatulundusmaa ja transpordimaa sihtotstarbelised katastriüksused;

lõunas – transpordimaa ja tootmismaa sihtotstarbelised katastriüksused. Transpordimaal asub

põhimaantee 11 Tallinna ringtee. Tootmismaa on hoonestatud.

Planeeringuala kontaktvöönd on hõredalt asustatud. Planeeringuala läheduses asuvad mitmed

äri- ja tootmishooned, mis on kuni 3-korruselised. Lisaks on piirkonnas kehtestatud mitmeid

detailplaneeringuid 3-korruseliste ja kuni 14 meetriliste äri- ja tootmishoonete ehitamiseks.

Kontaktvööndis asub maatulundusmaa sihtotstarbelisi katastriüksusi.

Planeeritavale alale on hea juurdepääs. Planeeringuala piirneb põhimaantee 11 Tallinna

ringtee ja kõrvalmaantee 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee. Planeeringuala idapiiri läbib

Mõisavahe tee. Seega käsitletaval alal on hea ühendus Saku aleviku, Saue linna ja ka Tallinna

linnaga. Tallinna linna piir jääb planeeringualast 7 km kaugusele.

4

Lähimad äri- ja teeninduskeskused paiknevad Saue linnas ja Saku alevikus.

Üldiselt saab praegu eeldada, et kavandatav tegevus sobitub ümbritsevasse keskkonda ja ei

lähe olemasolevate tegevustega vastuollu. Vastastikuseid negatiivseid mõjusid teadaoleva

informatsiooni kohaselt eeldada ei ole. Lisaks on lähteseisukohtade punktis 4.18 öeldud, et

planeeringus moodustatavate kruntide planeerimisel tuleb arvestada minimaalse haljastuse

osakaaluga 10%. Säilitada tuleb maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus. Kaaluda

katusehaljastuse, vertikaalhaljastuse rajamist. Olemasoleva haljastuse likvideerimisel näha

ette asendusistutus.

Planeeritava ala tingimused, kitsendused ning tegevusega kaasnevad tagajärjed ja

mõjud

Värskeid ehitusgeoloogilisi uuringuid alal läbi viidud ei ole. Tegemist on Maa-ameti

geoloogilise baaskaardi andmetel kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga. Negatiivne

mõju põhjaveele võib tekkida läbi saasteainete pinnasesse ja põhjavette sattumise, mis võib

ohustada põhjavee kvaliteeti. Saasteainete sattumine põhjavette võib toimuda nii ehitus- kui

ka kasutusetapis. Negatiivset mõju on võimalik vältida töökorralduslike meetmete ja

ohutusmeetmete järgimisega. Kavandatava tegevuse ala asub kaitsmata ja osaliselt nõrgalt

kaitstud põhjaveega alal, seega tuleb erilist tähelepanu pöörata ka ehitusaegsete masinate,

seadmete, ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke

aineid. Tööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad ohtlike

ainete sattumise pinnasesse. Lähteseisukohtades on öeldud, et veevarustus ja kanalisatsioon

peab võimaldama kohest liitumist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Seega planeeritav

tegevus teadaoleva informatsiooni kohaselt ja oma olemuselt kasutamise ajal põhjaveele

reostusohtu ei kujuta. Seega eeldatavalt pinnasele ja põhjaveele ohtu ei teki.

Planeeritaval alal või selle vahetus läheduses ei asu keskkonnaregistri, Maa-ameti ja EELISe

kaartide andmetel olulisi looduskaitselisi või muinsuskaitselisi objekte ning

looduskaitsealuseid liike. Lähimaks looduskaitsealuseks objektiks on ca 430 m kaugusel asuv

III kaitsekategooria liigi elupaik (Buteo buteo (hiireviu), EELIS kood KLO9128005).

Lähim muinsuskaitsealune objekt (asulakoht, kultuurimälestiste registri nr 18911) jääb ca 440

m kaugusele. Kuna mõlemad nimetatud objektid jäävad planeeritavast alast väljapoole ja

mitte ka vahetult piiri lähedusse, siis neile olulist mõju ei saa tekkida. Seda enam, et

planeeritava tegevusega ei kaasne tegevuse iseloomust tulenevalt ohtlikke tagajärgi. Otsene

mõju kaitstavatele loodusobjektidele võib tekkida läbi objekti hävimise, kahjustamise ja nt

liikide elupaikade pindala vähenemise või killustamise. Kaudne mõju võib tekkida läbi

olemasolevate tingimuste (nt vee- või valgusrežiimi muutmise, füüsilised häiringud vms)

ebasoodsamaks muutumise. Kuna planeeritaval alal ei ole registreeritud kaitstavaid

5

loodusobjekte, siis otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele puudub. Võttes arvesse

lähemate kaitstava loodusobjekti asukohta ja kaugust planeeritavast alast, siis ei ole eeldada

ka kaudset negatiivset mõju.

Planeeringualasse ei kuulu ühtegi märgalade, randade, pinnavormide, kaitstavate

loodusobjektide sh Natura 2000 võrgustiku aladesse kuuluvat ala. Seega mõju neile ei saa

tekkida.

Maa-ameti andmetel on valdavalt tegemist metsamaaga, kus on paikselt tehtud raiet.

Planeeringuala keskel kasvab laiguti noor lehtpuistu, Mõisavahe tee poolses osas kasvab

okaspuupuistu. Planeeringus tuleb leida võimalikult hästi ümbruskonna sobituv lahendus.

Ehituse käigus kannatab ilmselgelt nii metsamaa kui ka olemasolev kõrghaljastus. Samas on

tegu üldplaneeringu kohase arendusega ja see metsamaa ongi ette nähtud äri- ja tootmismaaks

muuta. Kuna piirkonda jääb metsamaad alles, siis eeldatavalt ei ole tegemist olulise mõjuga.

Lisaks on lähteseisukohtade punktis 4.18 öeldud, et planeeringus moodustatavate kruntide

planeerimisel tuleb arvestada minimaalse haljastuse osakaaluga 10%. Säilitada maksimaalselt

olemasolev kõrghaljastus. Kaaluda katusehaljastuse, vertikaalhaljastuse rajamist.

Olemasoleva haljastuse likvideerimisel näha ette asendusistutus.

Planeeritav ala ei asu rohevõrgustiku alal, vaid jääb mõnevõrra kaugemale. Seega

rohevõrgustikule eeldatavalt olulist negatiivset mõju ei avaldata.

Kuna planeeritaval alal või selle naabruses ei asu maardlat, siis maardlale mõju ei teki.

Kaudne mõju maavaradele seisneb selles, et ehituseks tuleb maavarasid siiski kasutada.

Ehitustööde käigus kasutatakse tavapäraseid ehituseks vajaminevaid loodusvarasid ja

ehitusmaterjale. Peamiselt kasutatakse killustiku, kruusa ja liiva. Teede ja parklate katmiseks

kasutatakse asfaltbetooni. Tallinna lähiümbruses ja Saku vallas endas on mitmeid karjääre,

kust on enamus looduslikke ehitusmaterjale kättesaadavad. Lisaks kasutatakse haljastuseks

mulda ja muruseemet. Seega kokkuvõtvalt ei ole oodata suurt mõju loodusressursside

kasutamisele. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks kasutatav tehnika.

Planeeringualal on järgmised kitsendusted:

- 11 Tallinna ringtee ja selle kaitsevöönd,

- 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee ja selle kaitsevöönd,

- Ussisaare maaüksuse puurkaevu sanitaarkaitseala,

- D-kategooria gaasitorustik ja selle kaitsevöönd,

- elektriõhuliinid 1-20 kV (keskpingeliin) ja nende kaitsevööndid,

- elektriõhuliinid alla 1 kV ja nende kaitsevööndid,

- elektriõhuliini mastitõmmitsad või toed ja nende kaitsevööndid,

- elektrimaakaabelliinid ja nende kaitsevööndid,

- sideehitised ja nende kaitsevööndid,

- väikeses osas ulatub ka maaparandussüsteemi maa-ala nurk, olemasolevad kraavid.

Alal esinevate piirangutega tuleb planeerimisel arvestada. Muid kitsendusi (vt joonis 1) Maa-

ameti andmetel hetkeseisuga ei esine.

6

Joonis 1. Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist (planeeringuala on tähistatud paksema

kollase joonega)

Mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile võib kavandatava tegevuse puhul tekkida pigem ehituse

ajal. Ehitusaegne mõju on seotud tolmu tekke ja levikuga ning on seega ajutine (st, et esineb

ehitustööde ajal ning kaob pärast tööde lõppu). Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub

üldjuhul ehitusobjekti lähialadega ja seda on võimalik viia miinimumini töökorralduslike

meetmetega (nt ilmastikuolude jälgimine tööde läbiviimisel, tolmava materjali kastmine jne).

Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise mõju

kohta välisõhu kvaliteedile.

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mille kohaselt

eristatakse tööstusmüra ja liiklusmüra. Ehitamise perioodil esineb ajutine ehitusaegne müra

(eelkõige transpordist ja ehitamistegevusest tekitatud müra). Ehitustööde korraldamisel tuleb

arvestada ehitusmürale kehtestatud müra normtasemetega ja kavandada tegevused viisil, et

tagatud on normidest kinnipidamine. Ehitiste kasutamise etapil müra osas olulist mõju

eeldada ei ole.

Ehitustööde ajal võib mõningal juhul esineda ka vibratsiooni. Antud juhul ei ole siiski

tegemist töödega, mis põhjustaksid eeldatavasti märkimisväärset maapinna kaudu levivat

vibratsiooni. Juhul, kui ehitusel kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist

vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb tagada, et vibratsioonitase elamutes

jääks normide piiresse. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud

sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

7

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Siiski on kindel, et

ehitusaegne vibratsioon on ajutise iseloomuga ning selle mõju on mööduv. Ehitiste

kasutusetapis vibratsioonimõju eeldada ei ole.

Kavandatav tegevus tõstab paratamatult antud piirkonnas liiklussagedust ja -koormust.

Juurdepääs planeeringualale on Mõisavahe teelt. Seega olemasolevalele teele tekib koormust

juurde ja see võib mõjutada ümbruskonna senist liiklusolukorda. Samas on tegu teega, mis

eeldatavalt selle lisanduva koormuse vastu võtab.

Ehitustööde käigus kasutatakse tavapäraseid ehituseks vajaminevaid loodusvarasid ja

ehitusmaterjale. Peamiselt kasutatakse killustikku, kruusa, liiva jms. Tallinna lähiümbruses ja

Saku vallas endas on mitmeid karjääre, kust on enamus looduslikke ehitusmaterjale

kättesaadavad. Lisaks kasutatakse haljastuseks mulda ja muruseemet. Tee katmiseks

kasutatakse asfaltbetooni. Hoonete ehitamiseks kasutatakse tavapäraseid ehitusmaterjale.

Seega ei ole oodata suurt mõju loodusressursside kasutamisele. Keskkonnaluba hetke

informatsiooni kohaselt kavandatavatele tegevustele vaja ei ole. Energiat kasutatakse niivõrd,

kui seda vajab tegevuseks kasutatav tehnika (nii ehitusaegne kui ka hoonete kasutusaegne).

Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb üldjuhul valgusallika lähistele. Samas sõltub see ka

konkreetse valgusallika tugevusest ning ümbritsevast keskkonnast. Valgusreostuse võimalik

kahjulik mõju inimese tervisele on seotud eelkõige öise une häirimisega. Ehitamise etapis on

siiski tegemist lokaalsete valgusallikatega, mille mõju ei tohiks ulatuda ehitusplatsi

territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Samuti on selline mõju ajutine. Valgusreostuse

mõju on võimalik vähendada korralduslike meetmetega. Näiteks tuleb valgustamisel jälgida,

et valgustus ei häiriks ümbruskonna liiklust ega ümberkaudsete objektide kasutamist. Ehitiste

kasutamisega seotud valgusreostust on võimalik ennetada projekteerimise käigus.

Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise

valgusreostuse tekke kohta piirkonnas.

Igasugune ehitustegevus vajab energiat ja tekitab jäätmeid. Jäätmete puhul ei ole põhjust

oletada, et ehitustööde teostamiseks või ehitise hilisemal kasutamisel oleks tegemist millegi

ohtlikuga. Spetsiifilisi, ohtlikke või suurtes kogustes jäätmeid hetkel teadaolevalt ei teki. Kui

jäätmekäitlus toimub vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskirjale, siis jäätmete valdkonnas

eeldatavat olulist mõju ei kaasne. Jäätmed tuleb anda üle vastavat jäätmeluba või

keskkonnakompleksluba omavale isikule. Mõjude minimeerimiseks tuleb ka jäätmeteket

minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kindlasti on vajalik ka nõuetekohane

jäätmete sorteeritult üleandmine. Ehitusaegsete kaevetöödega rikutakse paratamatult

olemasolev pinnas, kuid soovitatav on kaevise kasutamine kohapeal maastikukujunduses.

Hoonete kavandamisel on soovitav ette näha võimalikult loodussõbralikke ja

energiasäästlikke lahendusi (maasoojuse, päikeseenergia kasutus jne).

Eeldatavalt enim mõjutatav elanikkond ongi eelkõige ümbruskonna naabrid, kes on siiani

harjunud kõnealusel alal nägema hoonestamata maatulundusmaad, kuid nüüd saavad

naabriteks äri- ja tootmishooned. Siiski on tegemist Saku valla üldplaneeringu kohase

8

detailplaneeringuga. Eeldatavalt olulist keskkonnamõju ümberkaudsetele maaüksustele siiski

oodata ei ole. Planeeritavad hooned peavad sobituma olemasolevasse keskkonda.

Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohtade punktis 4.8 on öeldud, et üldplaneeringus on

hoonete suurim lubatud ehitisealune pind kuni 40% krundi pindalast, igakordse kaalumise

alusel kuni 50% ning hoonete kõrgus põhimahul kuni 14 m, igakordse kaalumise alusel kuni

18 m. Üldplaneeringus määratud erandit rakendatakse tehnoloogilisest vajadusest tulenevalt

igakordse kaalutulusotsuse tulemisena. Planeeringus tuleb mahtusid liigendada. Suurema

ehitusõiguse kaalutlusotsuse tegemiseks tuleb planeeringus analüüsida hoonestusmahtude ja

kõrguste sobivust ja asjakohasust planeeringualas. Selleks koostada analüüs ja visuaalne

mahtude kirjeldus ning lisada kaalutlused ja põhjendused.

Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne

mõju väljendub uute äri- ja tootmishoonete kasutamise näol. Kohalikud saavad planeeritud

äride teenuseid ja tooteid tarbida ning samuti luuakse uusi töökohti.

Planeeritav ala jääb Harjumaa radooniriski kaardi järgi normaalse radoonisisaldusega

pinnasele. Seega eeldatavalt radooni teemal olulist ohtu ei teki. Siiski tasub hoonete

kavandamisel radoonitõkestamise meetmed tarvidusele võtta.

Keskkonnamõju on strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev

vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või

varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervist, heaolu, kultuuripärandit või vara. Eelpool kirjeldatud keskkonnatingimuste ja

võimalike mõjude analüüsi põhjal ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt olulisi

negatiivseid keskkonnamõjusid. Töökorralduslike võtete ja ohutusnõuete täitmisega on

võimalik vältida negatiivset mõju pinnasele, põhjaveele, joogiveele. Samuti saab nii vältida

valgusreostuse tekkimist. Planeeritaval alal ei asu Natura 2000 alasid, hoiualasid, kaitsealasid,

kaitsealuseid liike, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, vääriselupaiku,

rohevõrgustikku ega kultuurimälestisi. Seega puudub neile eeldatavalt oluline negatiivne

mõju. Maavarade kasutamisele samuti olulist negatiivset mõju oodata ei ole. Eeldada ei ole ka

sellist visuaalset häiringut, mis võiks oluliselt puudutada inimeste heaolu. Kui tegevuse

kavandamisel, ehitamisel ja kasutamisel juhindutakse jäätmehierarhia põhimõtetest ning

jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja Saku valla

jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju seoses jäätmetekke ja

jäätmekäitlusega ei teki. Õhukvaliteedi olulist halvenemist, ülemäärast müra või vibratsiooni

ning muud olulist negatiivset mõju inimese tervisele hetkel eeldada ei ole.

Seega lähtudes eeltoodust ei seata kavandatava tegevusega eeldatavalt ohtu inimese tervist,

heaolu ja vara. Kumulatiivset ja piiriülest mõju teadaolevalt ei esine. Käesoleva mõjude

analüüsi ja olemasolevate andmete põhjal ei ole kavandatava tegevuse mõju suurus, ruumiline

ulatus, kestus ja sagedus ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu-

9

ning taastumisvõimet, sest planeeritakse piisavalt väikese mõjuga ehitisi (st puuduvad hetkel

teadaolevalt keskkonnapoolsed piirangud ja mõjud).

Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb

need teha ning planeeringusse lisada.

Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ja ohtlikkus

Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus avariiolukordade esinemiseks on minimaalne,

sest detailplaneeringu ala ei jää ühegi ohtliku ettevõtte ohuala sisse ja planeeritav tegevus ise

endast praeguse informatsiooni kohaselt eeldatavalt ohtu ei kujuta (sh avariiolukordasid, ohtu

loodusele ja inimestele). Seega Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke

olukordi, suurõnnetusi või katastroofe.

Asjaomase asutuse seisukoht

Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha

andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega.

Keskkonnaamet on oma ……. a kirjaga nr …. seisukohal, et ………

Kokkuvõte

Lähtudes eelpool välja toodud tingimustest ei kaasne planeeritava tegevusega eeldatavalt

ühtegi olulist keskkonnamõju ning seega ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine vajalik.

Eelhinnangu koostas:

Maigi Tenisson

Saku Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist

tel 6712 421

[email protected]