Otsus

OTSUS

Pajusti 21. september 2023 nr 17

Piira küla Nõmme kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik Näpi Invest Grupp OÜ on esitanud taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Lääne-Virumaal Vinni vallas Piira külas asuva Nõmme kinnistu (registriosa 12771250; katastritunnus 90002:001:2432; pindala 40480 m²; sihtotstarve 100% maatulundusmaa) planeerimiseks.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta Nõmme kinnistu senine sihtotstarve maatulundusmaast elamu- ja ärimaaks ning määrata ehitusõigus elamute, ärihoonete ja neid teenindavate ehitiste ehitamiseks, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ja haljastus, ning sellega seoses teha ettepanek Vinni Vallavolikogu 25.02.2010 määrusega nr 5 kehtestatud Vinni valla üldplaneeringu muutmiseks, kuna detailplaneeringu koostamise eesmärk ei ole maakasutuse juhtotstarbe osas kooskõlas üldplaneeringuga, mis näeb planeeringuala maakasutuse juhtotstarbena ette maatulundusmaa. Planeeringuala suurus on ligikaudu 4 ha.

Detailplaneeringu: - koostamise algataja ja kehtestaja on Vinni Vallavolikogu (aadress Tartu mnt 2, Pajusti alevik, Vinni vald, 46603, Lääne-Virumaa); - koostamise korraldaja ja koostaja on Vinni Vallavalitsus (aadress Tartu mnt 2, Pajusti alevik, Vinni vald, 46603, Lääne-Virumaa); - koostaja on Osaühing Projekteerimiskeskus (registrikood 11003881; aadress Suuresoo/1, Saksi küla, 45010, Tapa vald, Lääne-Viru maakond).

Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid.

Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Seega keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik.

Otsuses ja otsuse lisas 1 „Piira küla, Nõmme kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang“ toodu osas on Keskkonnaamet andnud oma seisukoha, milles vastuväiteid ega ettepanekuid ei esitanud.

Arvestades eeltoodut ja lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 33; planeerimisseaduse § 74 lg 8, § 75 lg 4, § 77 lg 4-6, § 124 lg 1, 2 ja 10, § 125 lg 1, § 126 lg 1-3, § 127 lg 1-3, § 128 lg 1 ja 5, § 130 lg 2 p 2, § 139 lg 1, § 142 lg 1 p 1, lg 2 ja 6; keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 p 1, § 31¹, § 33 lg 2 p 3 ja lg 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg 3, 5 ja 6 ning Vinni Vallavolikogu 25.02.2010 määrusega nr 5 kehtestatud Vinni valla üldplaneeringust ja Vinni Vallavalitsuse ettepanekust ning olles tutvunud Piira küla, Nõmme kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnanguga, Vinni Vallavolikogu

otsustab:

1. Algatada Piira küla, Nõmme kinnistu detailplaneeringu koostamine Lääne-Virumaal Piira külas ligikaudu 4 ha suuruse ala planeerimiseks.

2. Jätta algatamata Piira küla, Nõmme kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju.

3. Vinni Vallavalitsusel väljastada Piira küla, Nõmme kinnistu detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad.

4. Otsusega on võimalik tutvuda Vinni valla kodulehel ja tööpäevadel Vinni Vallavalitsuses aadressil Tartu mnt 2, Pajusti alevik, Vinni vald, 46603, Lääne-Virumaa.

5. Vinni Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta Ametlikes Teadaannetes ja Vinni valla kodulehel.

6. Vinni Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu koostamise algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest ajalehtedes Virumaa Teataja ja Koduvalla Sõnumid ning Keskkonnaametit ja valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, ning isikuid, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada.

7. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

8. Otsuse peale võib esitada Vinni Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama, või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Taal volikogu esimees

Lisa 1 Vinni Vallavolikogu 28.09.2023

otsusele nr

Piira küla, Nõmme kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

1. Ülevaade kavandatavast tegevusest

Tegevuse eesmärk ja vajadus Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Nõmme (kat. nr 90002:001:2432) maaüksuse jagamine elamu- ja ärimaakruntideks, neid teenindava tootmis- ja transpordimaakruntideks, ning kruntidele ehitusõigus määramine pere- ja ridaelamute ehitamiseks. Planeeringu koostamise vajadus tuleneb valla üldplaneeringu p-st 2.2 – hajaasustatud alal on üksikelamute, aiamajade või suvilate grupi, mis koosneb viiest või enam hoonest, ehitamise aluseks detailplaneeringu koostamine. Eesmärgiks on väikeelamute ja äri- ning laohoonetega ala kavandamine.

1.1. Kavandatava tegevuse kirjeldus Detailplaneeringu koostamise ülesanne on planeeritavale maa-alale väikeelamute (üksikelamud ja ridaelamud), lao- ja ärimaa kruntide moodustamine, hoonestusala määramine; kruntide ehitusõiguse määramine; detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine; ehitiste ehituslike tingimuste määramine; ehitiste arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine; liikluskorralduse põhimõtete määramine; haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

Planeerimisdokumendi elluviimise aeg Planeerimisseaduse § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse alus, samas on mõiste „lähiaastad“ määratlemata. Hetkel ei ole detailplaneeringu elluviimise aeg teada.

2. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilisetele planeerimisdokumentidele

2.1. Lääne-Viru maakonnaplaneering Maakasutuselt ja visioonilt vastab detailplaneering Lääne-Viru maakonnaplaneeringule.

2.2. Detailplaneering on Vinni valla üldplaneeringut (kehtestatud Vinni Vallavolikogu 25.02.2010. a otsusega nr 5) muutev. Maatulundusmaa soovitakse muuta elamumaa, äri- ja transpordimaa kasutusotstarbega kruntideks.

2.3. Vinni valla koostatav üldplaneering Vinni vallavolikogu algatas üldplaneeringu ja KSH 2018. aasta mais. Tänaseks (mai 2023) on üldplaneering esitatud Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks. Arvestades, et üldplaneering on jõudnud juba sellesse faasi, on asjakohane seda ka käesolevas töös kajastada ning DP koostamisel uue ÜP ajakohaste lahenduste ning tingimustega arvestada. Koostatava üldplaneeringu kohaselt säilivad DP alal ning selle lähipiirkonnas samad või sarnased maakasutuse juhtotstarbed (Joonis 1). Nõmme kinnistu jääb segahoonestuse maa-alale, kus suurim ehitisealune pind on kuni 30% krundi pindalast.

2.4. Detailplaneering ei jää rohevõrgustiku- ega miljööväärtuslikualale.

2.5. Vastavus kehtivatele õigusaktidele Detailplaneering ei ole vastuolus teiste õigusaktidega.

2.6. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

KSH keskseks eesmärgiks on nimetatud strateegilise planeerimisdokumendiga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi selle võimalikult varajases staadiumis ja planeeringute hierarhia suuremast tasandist alates. Lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ei oma planeerimisdokument olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.

2.7. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete üle võtmisel

Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument olulist tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete üle võtmisel.

Joonis 1. Väljavõte koostamisel oleva üldplaneeringu eelnõu lahendusest. Planeeringuala markeeritud sinise ruuduga.

3. Olemasoleva olukorra kirjeldus

Planeeritava ala suurus on 4 hektarit ja see paikneb Piira külas. Planeeringuala piirneb põllu-, metsa ja rohumaaga, üksikelamu ning ärimaaga (joonis 2). Juurdepääs kinnistule on planeeritud Rakvere- Luige maanteelt.

Joonis 2. Detailplaneeringu asukoht ja lähiümbrus. Allikas: Maa-amet.

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Planeeringuala asukoha ja keskkonnatingimuste kirjeldamiseks on kasutatud andmeid, mis on avalikult kättesaadavad erinevatest andmebaasidest (nt EELIS, Maa-ameti kaardirakendus, VEKA).

4.1. Geoloogia ja hüdrogeoloogia Geostruktuurselt jääb projektipiirkond Ida-Euroopa kraatoni (platvormi) loodeossa, Vene lava loodepiirile Fennoskandia kilbi lõunanõlvale.

Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.

Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel ei kattu detailplaneeringu ala ühegi maardlaga.

4.2. Taimestik ja loomastik Planeeringualal on tegemist haritava maaga. Maa-ameti ja Keskkonnaportaali avalike andmete alusel (26.05.2023) ei ole alale registreeritud kaitsealuseid looma- ega taimeliike.

4.3. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustik Planeeringu alale ega selle lähialale ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid, hoiualasid, püsielupaikasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega kaitstavate looduse üksikobjekte.

4.4. Muinsuskaitse ja pärandkultuuri objektid Detailplaneeringu alal ja lähiümbruses ei ole teadaolevalt muinsuskaitse ega pärandkultuuri objekte.

4.5. Jääkreostus Detailplaneeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole eeldada ka olulist pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud edasisele ehitustegevusele.

5. Kavandatava tegevusega kaasnev mõju

Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, mistõttu tuleb planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt anda eelhinnang ning kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) koostamise vajalikkust detailplaneeringule, samuti keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punktidest 1 ja 3 tulenevalt tuleb keskkonnamõju strateegilist hindamist kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui KeHJS § 33 lõikes 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi ja kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktides 1 või 3 sätestatud juhul. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 nimekirja kohaselt.

Arvestades planeeringuala paiknemist, piirkonna keskkonnatingimusi ja kavandatavaid tegevusi ning lähtudes KeHJS § 33 toodud kriteeriumidest hinnatakse mõju allpool toodud kriteeriumide alusel.

5.1. Maakasutuslikud mõjud Vastavalt kehtestatud üldplaneeringule on sihtotstarve maatulundusmaa, mis planeeringuga muudetakse segahoonestusega maaks. Arvestades asjaolu, et uue üldplaneeringu kohaselt on Nõmme kinnistu kui ka selle lähipiirkond segahoonestusega maa-alaks planeeritud, ei oma tegevus maakasutuslikust seisukohast olulist mõju.

5.2. Maastik Tegemist on suhteliselt tasase alaga. Valdavalt ümbritseb kinnistut põllumajandus- või rohumaad, üksikud elamud ning loodeosas asub ärimaa (tankla). Tulenevalt tegevuse iseloomust ja asukohast, olulist mõju maastikule ei esine. Leevendava meetmena tuleks säilitada kõrghaljastus.

5.3. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele Planeeringu alale ega selle lähialale ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid, hoiualasid, püsielupaikasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega kaitstavaid looduse üksikobjekte.

5.4. Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele, mõju veekogule Mõju pinnasele avaldub peamiselt ehitusalustele aladele ja on lokaalne. Ehitiste rajamisel ja edasisel kasutamisel ei toimu eeldatavalt saasteainete heidet põhjavette. Ehitustegevuse käigus on veevõtt ja reoveeteke eeldatavalt minimaalsed, mis kaasnevad peamiselt olmetegevusega.

Mõju pinna- ja põhjaveele võib avalduda avariiolukorras. Suuri õnnetusi ja avariisid eeldada ei ole.

Veevarustus on eskiisi järgi planeeritud lahendada lokaalse puurkaevu baasil. Kanalisatsioon on planeeritud eeldatavalt lokaalselt. Parimaks võimalikuks lahenduseks oleks ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni (ÜVK) trasside välja ehitamine ning planeeringuala ÜVK süsteemiga liitmine.

Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Soovitav on kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik.

Ehitusaegse ja edasise tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele ega veevarustusele.

5.5. Mõju veerežiimile

Eeldatavalt olulist negatiivset mõju veerežiimile ei ole. Mõningasel määral võis hoonete rajamine mõjutada ala veerežiimi, kuid pigem on mõju lokaalne.

5.6. Mõju mullastikule Kavandatava tegevuse mõju mullastikule jääb ehitustegevusega kaasnevale alale. Tulenevalt tegevuse iseloomust olulist negatiivset mõju eeldatavalt ei kaasne.

5.7. Mõju temperatuurile, sademetele, tuulele Tulenevalt tegevuse iseloomust oluline mõju kliimateguritele puudub.

5.8. Valgus, soojus, kiirgus, lõhn Valguse, soojuse, lõhna ja kiirguse reostust kavandatava tegevusega ei kaasne, lähtuvalt tegevuse iseloomust.

5.9. Taristu rajamisega kaasnevad mõjud Juurdesõit kinnistule on planeeritud Rakvere-Luige maanteelt ning planeeringulahendus näeb ette ala siseselt täiendavate teede rajamist. Eeldatavalt taristu rajamisega olulist mõju ei kaasne.

5.10. Ehituskeeluvööndi vähendamisega kaasnevad mõjud Planeeritava tegevuse elluviimiseks ei ole vaja vähendada ehituskeeluvööndit.

5.11. Müra ja vibratsioon Olulist mürahäiringut ja vibratsiooni ei kaasne. Vähesel määral ja lühiajaliselt võib avaldada mõju ehitusaegne müra.

5.12. Mõju välisõhu kvaliteedile Tulenevalt tegevuse iseloomust ei kaasne olulist mõju välisõhu kvaliteedile. Välisõhu saasteluba vajavaid tegevusi detailplaneeringuga ei kavandata.

5.13. Jäätme- ja energiamahukus, loodusvarade kasutus Kavandatava tegevuse käigus tekib jäätmeid, kuid mitte olulises koguses. Jäätmeteke on seotud peamiselt ehitustegevusega ning hiljem olmetegevuses tekkivate jäätmetega. Seaduse kohase jäätmekäitluse korral on mõju minimaalne.

Hoonete rajamine ja edasine kasutus ei eelda olulist loodusvarade kasutust ning ei ole ülemäära energia- ega jäätmemahukas. Tegevuse iseloomust lähtudes ei ole näha olulise keskkonnamõju kaasnemist.

5.14. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Keskkonna- või terviseohtlike avariiolukordade esinemine on nõuetekohase tegevuse korral vähetõenäoline. Kavandatav tegevus ei ole oma iseloomult ohtlik, sh kavandatava tegevusega ei kaasne ohtlike ainete transporti ega hoiustamist. Lekete tuvastamisel või avariide korral tuleb reostus koheselt likvideerida vastavalt kehtivatele nõuetele.

5.15. Sotsiaal-majanduslikud mõjud Elukeskkonna kvaliteet moodustub mitmetest teguritest, mille olulisus iga inimese jaoks sõltub isiklikest väärtushinnangutest. Planeeringuala arendamisel elamualana (lubatud ka elamualasid toetav äritegevus) on positiivne mõju sotsiaal-majanduslikele tingimustele, kuna selle tegevuse käigus saavad tööd planeerijad, projekteerijad, insenerid, ehitajad ja tootjad ning tulemuseks valmivad kvaliteetsed elamispinnad teeninduskeskuse lähedal.

5.16. Kumulatiivsed mõjud Kumulatiivsed mõjud on inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumisest tingitud mõjud, mis võivad hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside seisundi halvenemist. Eeldatavalt kumulatiivset mõju tegevusega ei kaasne.

5.17. Piiriülene mõju Piiriülene mõju puudub

6. Asjaomaste isikute ja asutuste seisukohad

KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb enne otsuse tegemist küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt ja isikutelt. Seisukohta küsiti Keskkonnaametilt, kes oma 28.06.2023 kirjaga nr 6-5/23/12265-2 andis omapoolse seisukoha KSH algatamata jätmise eelnõule. Keskkonnaameti seisukoha kohaselt planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik PlanS § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

7. Hindamistulemuste kokkuvõte

7.1. Strateegilise planeerimisdokumendi nimetus ja eesmärk Nimi: Vinni vallas, Piira külas, Nõmme kinnistu detailplaneering. Eesmärk: Muudetakse Vinni vallas Piira külas 4 ha suurusel Nõmme kinnistul üldplaneeringu kohast maakasutuse otstarvet. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja nimi ja kontaktandmed. Detailplaneeringu koostamise algataja on Vinni Vallavolikogu, kehtestaja Vinni Vallavolikogu, korraldaja Vinni Vallavalitsus (mõlema aadress Tartu mnt 2, Pajusti alevik, Vinni vald). Koostaja ei ole KSH koostamise hetkel teada.

7.2. Teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega esinev vastuolu või vastuolu puudumine

Detailplaneeringuga on kavas muuta kehtivat Vinni valla üldplaneeringut.

7.3. Dokumendi rakendumisel avalduva keskkonnamõju olulisus või põhjendus, miks mõju ei ole oluline

Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta ala planeerimine olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ning õigusaktide nõudeid. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks tootmist, ulatusliku elamurajooni rajamist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist. Planeeringus kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist lähtuvalt tegevuse iseloomust. Kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Detailplaneeringus kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega

vara, sest planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, õhusaaste ega müratasemete suurenemist. Planeeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, samuti ei kaasne olulist mõju veekeskkonnale. Kavandatav tegevus ei põhjusta kumulatiivset ega piiriülest mõju.

Lähtudes eeltoodust ning kui detailplaneeringu koostamisel arvestatakse keskkonnakaitsealaseid õigusakte ja norme ja üldplaneeringu nõudeid, ei ole keskkonnamõju strateegiline hindamine vajalik ning planeeringuga kavandatud tegevustega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju.

7.4. Õigusaktidega vastuolu esinemine või puudumine Õigusaktidega ei esine vastuolusid.

7.5. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega tutvumise aeg ja koht

Eelneval kokkuleppel tööpäevadel tööajal Vinni Vallavalitsuses (Tartu mnt 2, Pajusti alevik, Vinni vald, tel: 3258650)

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Vinni Vallavalitsus

[email protected]

Tartu mnt 2

46603, Lääne-Viru maakond, Vinni

vald, Pajusti alevik

Teie 15.01.2024 nr 7-1/14-4

Meie 16.02.2024 nr 7.2-2/24/25270-4

Seisukohtade väljastamine Nõmme kinnistu

detailplaneeringu koostamiseks

Olete teavitanud meid Nõmme kinnistu detailplaneeringu (katastritunnus 90002:001:2432,

edaspidi planeering) algatamisest Vinni Vallavolikogu 21.09.2023 otsusega nr 17.

Planeeringu eesmärgiks on muuta Nõmme kinnistu sihtotstarvet (maatulundusmaast elamu- ja

ärimaaks) ning määrata ehitusõigus elamute, ärihoonete ja neid teenindavate ehitiste ehitamiseks,

lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ja haljastus.

Planeeringuala külgneb riigiteedega nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee km 176,83-177,05 ja nr 21

Rakvere-Luige tee km 3,66-3,87. Riigiteede aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on vastavalt

2766 ja 3812 sõidukit. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning

kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame

seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Vastavalt planeeringu eskiislahendusele (Lisa 2) soovitakse juurdepääs planeeringualale

tagada riigitee nr 21 km 3,857 olemasolevalt ristumiskohalt (Joonis 1). Nimetatud

ristumiskoha näol on tegemist mahasõiduga, mis asub planeeringuala naaberkinnistul (Aru tn

5, katastritunnus 90002:001:0103) ning kust on tagatud juurdepääs lisaks planeeringualale ja

Aru tn 5 kinnistule ka Heina ja Valgeküüni kinnistutele (katastritunnused vastavalt

90002:001:0302 ja 90002:001:0131).

Joonis 1. Riigitee nr 21 km 3,857 olemasolev ristumiskoht

2 (4)

Meil ei ole vastuväiteid planeeringualale juurdepääsu tagamiseks riigiteelt nr 21, kuid see ei

saa toimuda eskiislahenduses (Joonis 2) näidatud kujul. Juhime tähelepanu, et koostamisel

oleva Vinni valla üldplaneeringuga nähakse ette Nõmme ja Aru tn 5 kinnistute piirile kohaliku

tee rajamine (Joonis 3). Kohaliku tee (mitte loetud kinnistutele juurdepääsu tagav mahasõit) ja

riigitee ristumiskoht peab olema täisnurga all, tagades teede ristmikul liiklejate võimalikult

sujuva ja kiire manöövrite sooritamise, hea nähtavuse ning liiklusohutuse.

Sellest tulenevalt näha planeeringuga ette Nõmme kinnistule (või Nõmme ja Aru tn 5

kinnistute piirile) uue ristumiskoha (riigitee ja tulevase kohaliku tee ristmik) kavandamine ning

hetkel Aru tn 5 kinnistul olemasoleva mahasõidu likvideerimine. Planeeringuga rajatavalt

juurdepääsuteelt (tulevase kohaliku tee lõigult) tagada juurdepääs ka Aru tn 5, Valgeküüni ning

Heina kinnistutele.

Planeeringuga näha ette riigitee ristumiskoha ruumivajadus vastavalt meie tüüplahendusele II

ning riigitee nr 21 rekonstrueerimine (vt allpool p 2). Planeeringu seletuskirja sobivasse kohta

lisata märkus, et riigitee ristumiskoha rajamiseks tuleb meie käest [email protected]

taotleda nõuded riigitee ristumiskoha ehitamiseks.

Joonis 2. Juurdepääs planeeirngualale riigiteelt nr 21, väljavõte

eskiislahendusest (Lisa 2)

Joonis 3. Üldplaneeirnguga kavandatav kohalik tee (tumeroheline),

väljavõte Vinni valla kodulehel olevast üldplaneeringu versioonist

3 (4)

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Soovitame lisada planeeringualaga külgnev riigitee nr 21 lõik ning riigitee ristmik

planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda riigitee ümberehitamise ja ristmiku

väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses.

Kavandada ristmiku ümberehitus planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks:

näha ette riigiteele nr 21 normide kohane vasakpöörderada, ohutussaarega teeületuskoht,

määrata riigitee nr 21 km 3,907 ja km 3,941 olemasolevatele bussipeatustele („Sõpruse tee“)

normide kohased asukohad ning teisel pool riigiteed asuva Lääne kinnistu (katastritunnus

90002:001:2420) ristumiskoha asukoht.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse

teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Hoonestus kavandada riigiteede kaitsevöönditest väljapoole, kuna antud asukohas puudub

riigiteede kaitsevööndites väljakujunenud hoonestusjoon.

5. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

5.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega (bussipeatused) ning jätkuvuse

tagamine, sh väljapoole planeeringuala.

5.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi

tabelist 4.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada riigitee nr 21 ristumiskoha nähtavuskolmnurgad

vastavalt normide lisa 2 joonisele 8 (teeandmise kohustusega ristmik). Nähtavusalas ei tohi

paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise

likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

10. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus

(VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee

kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed ja riigitee

4 (4)

ristumiskoht tuleb rajada ning riigitee nr 21 rekonstrueerida enne planeeringualale kavandatava

mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh riigitee nr 21 ümberehitust,

kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-

geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks

50 meetrit tee teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee

teljest.

13. Kanda joonistele riigiteede kaitsevöönditesse planeeritud objektide (parkla, haljastus,

tehnorajatis jms) kaugused riigiteede katte servadest.

14. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteedega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigiteede liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks.

17. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks. Korraldame riigitee projekteerimist, sh liiklusohutusele avalduva mõju

hindamist, ehitamist ja omanikujärelvalvet, kõik seotud kulud tasub huvitatud isik.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. Piira kula Nomme kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamoju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

2. Nõmme Piira DP_ESKIIS_2023-02-13

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]