Riigitee 95 Tartu-Kõrveküla kinnistu võõrandamisest Tartu vallale

EELNÕU 15.02.2023

KÄSKKIRI

16.02.2023 nr 1.10-9/2023/960-1

Riigitee 95 Tartu-Kõrveküla tee kinnistu Tartu

vallale võõrandamise eelduste kindlakstegemine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 3 ja Vabariigi Valitsuse 23.10.2002. a määruse nr

323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punkti 3 alusel, lähtudes

asjaõigusseaduse § 54 lõikest 1, kinnistusraamatuseaduse §-st 53 ning arvestades riigivaraseaduse

§ 29 lõike 1 punkte 1 ja 2, § 33 lõike 1 punkti 1 ja § 37 lõike 4 punkti 7:

1. Tuginedes käskkirja lisale „Tartu vallas asuva riigi tugimaantee 95 Tartu-Kõrveküla riigitee

tunnustele vastavuse hindamise aruanne“ tuvastan, et Tartu Vallavalitsuse 24.01.2023. a taotluses

nr 7-6/252-1 nimetatud Tartu vallas asuva riigitee 95 Tartu-Kõrveküla lõigul Tartu linna piirist

kuni tee 2,296 kilomeetril asuva ringristmikuni ei vasta riigitee tunnustele, mistõttu on

riigivaraseaduse § 33 lõike 1 punkti 1, § 37 lõige 1 ja lõike 4 punkti 7 kohaselt võimalik kinnistu

vastavas osas otsustuskorras tasuta võõrandada kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks.

2. Riigitee 95 Tartu-Kõrveküla (katastritunnus 79401:006:0981, riigi kinnisvararegistri objekti

kood KV16998, pindala 7,84 ha) tee aluse kinnistu punktis 1 nimetatud lõigus kohaliku

omavalitsuse üksusele võõrandamise eelduseks on teealuse kinnistu jagamine selliselt, et teed

teenindav maaüksus 79401:006:0981 jagatakse kaheks, jättes kohalike teedega ringristmiku ala

üleantava teeosa koosseisu vastavalt käskkirja lisas esitatud joonisele 6.

3. Volitan Transpordiameti peadirektorit edasivolitamise õigusega korraldama käskkirja punktis 2

nimetatud kinnistu jagamiseks vajalike maakorraldustoimingute läbiviimist, sh moodustuvate

maaüksuste ümberregistreerimine riigi maakatastris ja riigi kinnisvararegistris ning kinnistu

jagamise kinnistusraamatus. Riigivaraseaduse § 63 kohaselt võõrandamise menetluse kulud katab

riigivara omandaja.

4. Käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva

jooksul käskkirja teatavaks tegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Sikkut

majandus- ja taristuminister

2

Lisa

TARTU VALLAS ASUVA RIIGI TUGIMAANTEE 95 TARTU -

KÕRVEKÜLA

RIIGITEE TUNNUSTELE VASTAVUSE HINDAMISE ARUANNE

Koostajad:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalitus

Transpordiameti taristu varahalduse osakond

Tallinn 2023

3

1. Sissejuhatus

Tartu Vallavalitsus esitas oma kirjaga 24.01.2023 nr 7-6252-1 taotluse Tartu maakonnas, Tartu

vallas, Raadi alevis asuva riigi tugimaantee 95 Tartu-Kõrveküla üleandmiseks kohalikuks teeks

koos teed teenindava transpordimaaga. Vastavalt riigivaraseadusele tuleb taotluse menetlemisel

välja selgitada, kas taotletav vara ei ole riigivara valitsejale vajalik ja kas vara on vajalik kohaliku

omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Taotluses põhjendatakse, et:

- tugimantee maaüksus külgneb mitmete Tartu valla munitsipaalomandis olevate transpordimaa

maaüksustega;

- tugimaantee maaüksuse ja sellega külgneva kergliiklustee maa-alade vahetus naabruses asuvad

eraomandis olevad ja kehtivate detailplaneeringutega kaetud korterelamute ja ärihoonetega

hoonestatud maatükid;

- tugimaantee staatuses oleval teel soovitakse ühtlustada haldus- ja liikluskorraldus ümbritsevate

tiheasustuslike alade olemusega. 95 Tartu-Kõrveküla tee täidab hiljuti moodustatud Raadi alevi

magistraaltänava funktsiooni ja soovitakse tagada liiklejatele sarnaselt Tartu linnas asuva teeosaga

(Narva mnt) tajutav keskkond. Kavatsetakse kohaldada linnatänavatele sobilikke ruumi- ja

liikluskorralduslikke lahendusi, piirkiiruse ja tee kaitsevööndi vähendamist ning koos sellega

mürataseme alanemist ja maakasutuse võimaluste avardumist väheneva tee kaitsevööndi arvel;

- linnatänavate normide alusel planeerimine võimaldaks tihedamat ristmike paigutust ja linlikku

lahendust, jalakäijate ülekäigukohtade vajaduspõhist rajamist ja ühistranspordi peatuste

asjakohasemat paigutamist ja väljaehitamist.

Käesolevas aruandes hinnatakse taotluses käsitletud tee vastavust riigitee tunnustele, et teha

järeldusotsus riigivara valitsejale vara vajalikkuse kohta.

2. Hindamise aluseks olevad riigitee tunnused Taotluse läbivaatamisel hinnatakse tee vastavust riigitee tunnustele s.h. eeldusi riigitee liigi

määramiseks. Vastavalt ehitusseadustiku paragrahvile 92 ja Transpordiameti riigitee määramise

juhendile analüüsitakse neljale riigitee tunnusele koosmõjus vastavust:

2.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Riigiteeks määratud tee peab olema avalikult kasutatav, kuna nii on sätestatud ehitusseadustikus.

Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid jälgides. Kui

tee asukoht ja liikluskeskkond ei võimalda teekasutajale vaba juurdepääsu ja ohutut liiklemist või

kui piirangud teeliiklusele ei ole kehtestatud riigi haldusorgani poolt, ei ole tee avalikult kasutatav

riigitee. Tee määramisel riigiteeks prevaleerib riigi avalik huvi kohaliku avaliku huvi või erahuvi

üle.

Kui tee avalik kasutamine ei ole tagatud, siis teistele tunnustele vastavust ei hinnata ja teed ei saa

määrata riigiteeks.

2.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Asulaväline liikluskord on teel, millele ei ole liiklusmärgiga 571 „Asula“ kehtestatud asulasisest

liikluskorda. Linnalist asustusüksust läbival riigitee osal on üldjuhul asulasisene liikluskord, aga

ruumilise planeeringu kehtestamisega võib seal ette näha asulavälise liikluskorra.

Tee vastab riigitee tunnusele, kui liikluse analüüs näitab vastavust ühele riigitee liigile:

4

Põhimaanteele on iseloomulik intensiivne sujuv asulaväline mootorsõidukite liiklus, mis

võimaldab teekonna kiiret läbimist reisijate või kaupade ohutul transportimisel riigi eri

piirkondadesse või läbi rahvusvahelise piiripunkti.

Tugimaanteele on iseloomulik on sõidueesõigusega asulaväline läbiv mootorsõidukite liiklus

reisijate või kaupade ohutuks transportimiseks piirkondlike keskuste ja mitmeviisiliste

(multimodaalsete) transpordisõlmede vahel.

Kõrvalmaanteele on iseloomulik mootorsõidukite asulavälise liikluse jaotamine või kogumine

kohalikelt maanteedelt ja muudelt teedelt, et transportida reisijaid- või kaupu piirkonnale tähtsate

sihtkohtade vahel.

Liikluse kogumis-ja jaotamisfunktsiooniga teel ei ole riigitee tunnust, kui tee ainukeseks

otstarbeks on juurdepääsu tagamine erakinnistutele.

Ühendusteele on iseloomulik mootorsõidukite liiklusvoogude kanaliseerimine või ühendamine

liiklussõlmedes ja ristmikel või liikluse suunamine ajutisele teele.

Riigi jäätee rajatakse talvel, piisava tugevusega jääoludes, riigiteede liikluse suunamiseks

ajutisele teele üle jäätunud veekogu.

Muu riigitee võimaldab omaette liiklemise kergliiklusteel või muul riigile vajalikul teel, mis pole

põhimaantee, tugimaantee, kõrvalmaantee ega ühendustee.

Riigi kergliiklusteele on üldjuhul iseloomulik asulaväline liikluskeskkond. Mootorsõidukite

liiklusega riigitee ääres jalakäijate, jalgratturite, pisimopeedide, kergliikurite või robotliikurite

liiklemine võimaldatakse neile eraldi ettenähtud liiklusruumis, mis on ehituslikult või

liikluskorralduslikult sõiduteest eraldatud.

Kergliiklusteel on riigitee tunnused, kui:

1) riigiteel fikseeritud liiklusohtliku koha likvideerimiseks rajatakse kergliiklejatele

turvalisem, omaette liikluskeskkond;

2) konkreetsele riigiteele kergliiklustee projekteerimisnormide ja Transpordiameti juhendi

„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“ kohaldamisel tuleb kergliiklejad eraldada

mootorsõidukitest ning läheduses pole võimalik kergliiklejate ohutuks liikumiseks

kasutada teist olemasolevat avalikult kasutatavat teed.

2.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee vastab riigitee tunnusele, kui ühendusfunktsiooni analüüs näitab vastavust ühele riigitee

liigile:

Põhimaantee ühendab pealinna riigi oluliste keskustega, neid omavahel või suundub

rahvusvahelisse piiripunkti, on üle-euroopalise transpordivõrgustiku TEN-T tee või

rahvusvahelise E-teede võrgu tee Eesti territooriumil.

Tugimaantee ühendab linnu omavahel või on linnast ümbersõidu tee, tagab linnade ning

kõrvalmaanteede võrgustiku optimaalse ühenduse teise tugimaanteega või põhimaanteega,

suundub asustusüksusse, kus paikneb TEN-T transpordivõrgustiku või riigile oluline

transpordisõlm.

Kõrvalmaantee tagab optimaalselt ühendused alevite ja alevike vahel ning nende ühendamise

linnaga ja teise riigiteega, moodustab riigi toimepidevuseks vajaliku optimaalse teedevõrgu või

suundub riigi transpordisüsteemi sihtkohta:

1) transpordisõlme, rongipeatusse, avalikult kasutatavasse lennujaama, kaugliini või

maakonnaliini teenindavasse reisisadamasse, välisriigi veesõidukite teenindamise

õigusega kaubasadamasse;

2) piirikontrollita piiriületuskohta sisepiiril või Eesti -Vene reisijate piiripunkti Saatses;

3) muusse riigile ja piirkonnale olulise huviga sihtkohta.

Ühendustee ühendab ühtse liikluskorraldusega lähestikku paiknevaid riigiteid, eelõige ristmike

ja liiklussõlmede alal.

Riigi jäätee rajatakse jäätunud veekogule olemasoleva riigitee marsruudi ajutise pikendusena.

5

Muu riigitee tagab põhimaanteeks, tugimaanteeks, kõrvalmaanteeks või ühendusteeks

mitteliigituva tee kaudu riigile vajaliku sihtkoha ühenduse riigiteede võrguga. Muuks riigiteeks

liigitatakse ka riigi kergliiklustee.

Riigi sõidutee kõrval paiknev kergliiklustee on riigitee, kui tagab ühenduse:

1) bussipeatusega, rongipeatusega, sadamaga, lennujaamaga, piiripunktiga ja seal „pargi ja

sõida“ parklaga;

2) suubumiseni läheduses paikneva teise avalikult kasutatava teega;

3) riikliku huvikohaga;

4) rahvusvahelise EuroVelo või üleriigilise jalgrattamarsruudi sihtkohtadega.

2.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust Tee vastab riigitee tunnusele, kui Transpordiamet teeomanikuna saab ühtselt korraldada teehoidu

ja kavandada liikuvust kõigi 3 alljärgneva alatunnuse olemasolul:

1) Transpordiametil koos korrashoiu ettevõtjaga on võimalik mõistlike teehoiukuludega

tagada avalikult kasutatava tee seisundinõuete ühtne täitmine teede võrgustikus, arvestades

asukohas kehtivate keskkonnakaitse, muinsuskaitse või ehituslike piirangutega ning

tehnovõrkude kaitsevööndite kitsendustega.

2) Transpordiamet saab liikleja teekonnal kehtestada ühtse ohutu liikluskorralduse ja

võimaldada sujuva liikuvuse erinevate transpordiliikide vahel.

3) Transpordiameti teenistujatel, lepingupartneri esindajatel ja korrashoiutehnikal on vaba

juurdepääs teerajatistele.

Tee hinnatakse riigitee tunnustele vastavaks kõigi nelja tunnuse tuvastamisel. Eeldatav riigitee

liik määratakse tunnuste 2.2 ja 2.3 koosmõjus.

3. 95 Tartu - Kõrveküla km 1,556-3,457 riigitee tunnuste hindamine

Riigitee 95 Tartu-Kõrveküla paikneb riigi transpordimaal Tartu vallas, 2022.a moodustatud Raadi

alevis. Kinnistu andmed: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 3517404,

katastritunnus 79401:006:0981, pindala 7,84 ha, sihtotstarve transpordimaa 100%. Tervikteena

teeregistrisse kantud 3,457 km pikkusest teest 95 Tartu-Kõrveküla kuulub riigile Tartu vallas

paiknev 1,901 km pikkune teeosa aadressil km 1,556-3,457. Terviktee alguspunkt on Tartu linnas

ja tee algusosa km 0-1,556 kuni Tartu linna ja Tartu valla vahelise halduspiirini kuulub Tartu

linnale kohaliku teena (7950203 Narva mnt). Kuna vallavalitsuse taotluses käsitletakse riigile

kuuluvat terviktee osa km 1,556-3,457, võetakse see teelõik riigitee tunnustele vastavuse

hindamiseks (edaspidi tee).

Tee asukoht on näidatud joonisel 1.

6

Joonis 1. Riigitee 95 Tartu-Kõrveküla asukoht Tartu vallas (peenike punane joon).

Teeregistri andmetel on tegemist 7,0 meetri laiuse asfaltbetoonkattega sõiduteega, katte laius 9,0

m, muldkeha laius 12,0 m. Teega paralleelselt, haljasribaga eraldatult kulgeb munitsipaalmaal

kohalik jalakäijate- ja jalgratturite tee. Tee keskosas aadressil km 2,296 on ringristmik, millele

suubuvad kohalikud teed.

Hindamine tulemused tunnuste lõikes:

3.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Tee on määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega riigiteede nimekirja, mis on kehtestatud

majandus- ja taristuministri määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“. Teel ei ole

piiranguid või kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.

Tee vastab riigitee tunnusele.

3.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Tee algusest Tartu valla halduspiiril kuni ringristmikuni on asulasisene kahesuunaline liikluskord,

tähistatud liiklusmärgiga 571 „Asula“, piirkiirusega 50 km/h. Peale ringristmikku kuni tee lõpuni

Kõrvekülas ristmikul põhimaanteega 3 on asulaväline kahesuunaline liikluskord, piirkiirusega 70

km/h.

Iseloomulikud vaated liikluskeskkondadele on joonistel 2 ja 3.

7

Joonis 2. Asulasisene liikluskeskkond tee algusosas

Joonis 3. Asulaväline liikluskeskkond tee lõpuosas

2021.a liiklusloenduse andmetel oli tugimaanteel 95 keskmine ööpäevane liiklussagedus 8703

autot/ööpäevas, sh sõiduautode osakaal 97%, veoautod ja bussid 3%. Loendusandmed näitavad, et

põhimaanteed 3 pidi Kirde- ja Ida-Eestist Tartusse saabujad eelistavad Kõrveküla ristmikul linna

sisenemiseks tugimanteed 95, mitte põhimaanteel 3 teekonna jätkamist. Põhjuseks lühem

teepikkus ja väiksem ajakulu, sest põhimaantee 3 kaudu linna sisenemisel tuleb liiklejal pikalt sõita

mööda kitsast ja mitmete valgusfooridega Puiestee tänavat. Liikluse jagunemine neil teedel on

joonisel 4.

8

Joonis 4. Idasuunast Tartu linna sisenevate liiklusvoogude jagunemine Kõrvekülas

Jalakäijate ja jalgratturite liiklus on kogu teel mootorsõidukitest eraldatud. Tee algusosas on

haljasribaga eraldatud kergliiklustee mõlemal pool sõiduteed, peale ringristmikku ainult ida pool

sõiduteed. Kergliiklusteed ringristmikust linna pool on omavahel ühendatud sõidutee aluse

altläbipääsuga. Elurajooni suunduva Mõisa puiestee ristmikul on liiklus korraldatud

valgusfooridega. Seal on ka teelaienditega bussipeatused ning tänavavalgustus.

Tee algusosas prevaleerib kohalik liiklus, sh liikluse kogumine kohalike teede ristmikelt. Peale

ringristmikku on ülekaalus läbiv liiklus. Läbiva liikluse sujumiseks on tähtis, et minimiseeritakse

samal tasandil ristmikke -mahasõite ning võimaldatakse liiklusoludele vastav optimaalne

kiirusrežiim.

Teeliikluse iseloomult vastab riigitee tunnustele teelõik ringristmiku ja põhimaanteel 3 Kõrveküla

ristmiku vahel pikkusega 1,1 km (kaardilt mõõdetuna), sest teel on asulaväline liikluskord ja

ülekaalus on läbiv liiklus.

0,8 km pikkune teelõik (kaardilt mõõdetuna) Tartu linna/valla halduspiirist kuni ringristmikuni

(kaasa arvatud) ei vasta riigitee tunnusele, kuna teel on asulasisene liikluskord ja prevaleerib

kohalik liiklus.

3.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee ei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Kuivõrd sõidukijuhte abistavad

kaardipõhised navigeerimisprogrammid nutivahendites, kasutavad rahvusvahelistel marsruutidel

liiklejad Tartu linna läbimiseks siiski tugimaanteed 95, sest ajakulu ja teepikkus on väiksemad

võrreldes läheduses paikneva põhimaanteega 3 (mis on TEN-T maantee ja E-teede võrgustiku tee).

Asustusüksuste vahelise ühenduse tagamisel on tee funktsiooniks Tartu linna, Raadi alevi ja

Kõrveküla aleviku ühendamine. Avalikult kasutatavate teede võrgustikus ühendatakse tee abil riigi

põhimaantee ja Tartu linna kohalikud tänavad.

Neid funktsioone täites tee vastab riigi tugimantee ühendusfunktsiooni tunnustele, eelkõige

põhimaantee ja ringristmiku vahelisel osal.

9

Riigiteede perspektiivsed asukohad määratakse maakonnaplaneeringuga või riigi

eriplaneeringuaga. Kehtiv Tartu maakonnaplaneering näeb ette etapiviisilise Tartu ringtee

arendamise, millest on välja ehitatud läänepoolne ümbersõit ja idaringtee lõik põhimaantee 2 ning

Räpina mnt vahel. Edasiselt tuleb idaringtee pikendada kuni põhimaanteeni 3, sh rajada

Kõrvekülas liiklussõlm ja riste tugimaanteega 95 (vt joonist 5).

Joonis 5. Tugimaantee 95, Tartu ringtee ja Kõrveküla perspektiivse liiklussõlme asukoht Tartu

maakonnaplaneeringus

Kahetasandiliste ristmike, rampide ja ühendusteede paigutamiseks on vajalik täiendav riigi

transpordimaa joonise 5 ülaosas näidatud alal, sh tugimaantee 95 teemaa laiendamine olemasoleva

ringristmiku ja põhimaantee 3 vahelisel osal. Liikluse poolt põhjustatava mürahäiringute mõju

leevendamiseks ei saa maantee kaitsevööndisse lubada elamute jm sotsiaalsete objektide ehitamist.

Vastavalt planeerimisseaduse põhimõtetele tuleb riigiteede arendamiseks ettenähtud maa-aladega

arvestada ka üld- ja detailplaneeringutes. Eeltoodu põhjal peab Transpordiametil maavaldajana

säilima käsutus- ja kasutusõigused tugimaantee 95 ja põhimaantee 3 perspektiivse arendusala

transpordimaal. Kuna tee-ehituseks vajamineva ala kohta ei ole veel eskiis- või eelprojekti

koostatud, ei ole praegu mõistlik tugimaantee 95 ringristmiku ja põhimaantee 3 vahelisel osal

muuta riigi tee- ja maaomandit.

Peale idaringtee täies ulatuses väljaehitamist suunatakse läbiv liiklus tugimaanteelt 95 idaringteele

ja tee otstarve muutub.

Kooskõlas maakonnaplaneeringuga ja Tartu valla üldplaneeringuga on Raadi alevis Tartu linna

piiri ja tugimanteel 95 ringristmiku vahelisel alal arendamisel elamupiirkond koos

juurdepääsuteedega. Tihehoonestusalale uute juurdepääsude tagamine ei ole riigi tugimantee

funktsioon. Saab järeldada, et Tartu linna piirist kuni ringristmikuni võib selle teeosa funktsiooni

käsitleda kohaliku magistraaltänavana juba enne Tartu ringtee lõplikku väljaehitamist.

Peale ringristmikku kuni põhimaanteeni 3 teeosa täpsem funktsioon ja liikluskorraldus selgub

peale Kõrveküla liiklussõlme eelprojekti koostamist.

10

Tee 95 osaliseks üleandmiseks Tartu vallale tuleb teed teenindav maaüksus 79401:006:0981 jagada

kaheks, jättes kohalike teedega ringristmiku ala üleantava teeosa koosseisu.

Maaüksuse 79401:006:0981 jagamise ettepanek on joonisel 6.

Joonis 6. Tugimaanteed 95 teenindava maaüksuse 79401:006:0981 jagamise ettepanek

Tee ühendusfunktsiooni tunnuse alusel hindamisel vastab teeosa peale ringristmikku kuni tee

lõpuni Kõrvekülas riigitee tugimaantee tunnusele. Riigitee tunnusele ei vasta tee algusosa Tartu

linna/valla halduspiirist kuni ringristmikuni (kaasa arvatud), mis omandab Raadi alevi

magistraaltänava funktsiooni.

3.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Asulasisesel teel ei saa Transpordiameti partner - teehooldaja talvisel lumetõrjel kasutada

asulavälisele (teeäärse hoonestuseta) riigitee liiklusele kohandatud efektiivseid kiirlumesahku, mis

paiskavad lume teest eemale.

Kuna Transpordiameti partnerite - hooldefirmade masinapark ja kasutatavad tehnoloogiad on ette

nähtud eelkõige asulaväliste teede korrashoiutöödeks, ei saa Transpordiamet asulasiseses

liikluskeskkonnas tänavate hoidu efektiivselt korraldada. Eeldab teehooldajal täiendavalt

spetsiifilise masinapargi soetamist.

Teeosa üleandmine kohalikuks teeks võimaldab kohalikul omavalitsusel korraldada ühtselt

teehoidu ja asulasisest liiklust piirkonna tänavatel ja kergliiklusteedel, parendada liikuvust

kohalike elanike ja ettevõtete huvides. Alles jääval riigiteede võrgustikul saab Transpordiamet

ühtselt korraldada teehoidu.

Teelõigu konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval

hooldefirmal täita tee seisundinõudeid.

11

Tee vastab osaliselt teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

4. 95 Tartu-Kõrveküla km 1,556-3,457 riigitee tunnuste hindamise

kokkuvõte

Tartu Vallavalitsus esitas oma kirjaga 24.01.2023 nr 7-6252-1 taotluse tervikteest 95 Tartu-

Kõrveküla riigile kuuluva teeosa üleandmiseks kohalikuks teeks koos teed teenindava

transpordimaaga. Aadressil km 1,556-3,457 paiknev 1,9 km pikkuse teeosa asub Tartu

maakonnas, Tartu vallas, Raadi alevis. Teeregistri andmetel on tegemist 7,0 meetri laiuse

asfaltbetoonkattega sõiduteega, katte laius 9,0 m, muldkeha laius 12,0 m. Teega paralleelselt,

haljasribaga eraldatult kulgeb munitsipaalmaal kohalik jalakäijate- ja jalgratturite tee. Tee

keskosas aadressil km 2,296 on ringristmik, millele kõrvalt suubuvad kohalikud teed. Tee algusest

Tartu valla halduspiiril kuni ringristmikuni on asulasisene kahesuunaline liikluskord, tähistatud

liiklusmärgiga 571 „Asula“, piirkiirusega 50 km/h. Peale ringristmikku kuni tee lõpuni Kõrvekülas

ristmikul põhimaanteega 3 on asulaväline kahesuunaline liikluskord, piirkiirusega 70 km/h. 2021.a

liiklusloenduse andmetel oli tugimaanteel 95 keskmine ööpäevane liiklussagedus 8703

autot/ööpäevas, sh sõiduautode osakaal 97%, veoautod ja bussid 3%.

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 1.

Riigitee tunnus Riigitee 95 Tartu-Kõrveküla

km 1,556-3,457

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

V

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord V

1,1 km

pikkune

teeosa

X

0,8 km

pikkune

teeosa

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti V

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust VX

Tabel 1 Riigitee 95 Tartu-Kõrveküla km 1,556-3,457 riigitee tunnustele vastavuse koondhinnang.

Hindamisaruande kokkuvõttena praegune riigitee 95 Tartu-Kõrveküla vastab riigitee tunnustele

1,1 km pikkusel osal peale ringristmikku kuni tee lõpuni Kõrvekülas.

Praegune riigitee 95 Tartu-Kõrveküla ei vasta riigitee tunnustele ca 0,8 km pikkusel osal alates

Tartu linna/valla piirist kuni ringristmikuni (kaasa arvatud), kuna seal on asulasisene liikluskord.

Tartu Vallavalitsuse taotluse riigitee üleandmiseks kohalikuks teeks koos kinnisasja riigilt tasuta

omandamisega saaks rahuldada osaliselt.

Tee osalisele üleandmisele eelnevalt on vaja maakorraldustööna jagada teealune riigimaa üksus

katastritunnusega 79401:006:0981 kaheks kinnisasjaks, jättes riigile ca 1,1 km pikkuse tee lõpuosa

teenindamiseks vajaliku maa. Vallale saaks üle anda ca 0,8 km pikkuse tee algusosa koos

12

kohalikke teid teenindava ringristmiku alaga, eeldusel et vallavalitsus sellekohase täpsustatud

taotluse esitab.

Üleantava teeosa täpne pikkus selgub peale maakorraldustööde läbiviimist transpordimaa kaheks

jagamisel.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Jarno Laur

Tartu Vallavalitsus

[email protected]

Teie 24.01.2023 nr 7-6/252-1

Meie 16.02.2023 nr 1.10-9/2023/960-1

Riigitee 95 Tartu-Kõrveküla kinnistu

võõrandamisest Tartu vallale

Austatud vallavanem

Edastasite Vabariigi Valitsusele 24. jaanuaril 2023. aastal kirja nr 7-6/252-1, millega taotlesite

riigitee 95 Kõrveküla-Tartu tee üleandmist Tartu vallale kohalikuks teeks. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium algatas selles asjas menetluse. Sellega seoses teatame, et

õigusaktide rakendamisel välja kujunenud halduspraktika kohaselt hinnatakse menetluse käigus

koostöös Transpordiametiga, kas vaadeldaval teel on riigitee tunnused ning kas teede üleandmine

kohaliku omavalitsuse üksusele on seega põhjendatud. Hindamisel arvestatakse koosmõjust

eelkõige järgmiseid kriteeriumeid:

1) teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides;

2) teel on valdavalt asulaväline liikluskord;

3) tee ühendab riigile olulisi sihtkohti;

4) Transpordiamet saab teoomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust.

Tee hinnatakse riigitee tunnustele vastavaks kõigi nelja tunnuse tuvastamisel. Eeldatav riigitee liik

määratakse tunnuste 2 ja 3 koosmõjus.

Tulenevalt eespool toodust edastame Teile arvamuse avaldamiseks ministri käskkirja eelnõu,

millest selguvad riigitee tunnuste hindamise tulemused koos põhjendustega ning teelõigu

üleandmise eeldused. Hindamise käigus kasutasime seaduse rakendamisel välja kujunenud ning

eespool tutvustatud metoodikat, juhindudes meile teadaolevatest andmetest ning Transpordiameti

ekspertarvamusest. Sellest tulenevalt kokkuvõttes leidsime, et vaadeldava tee ühel lõigul,

täpsemalt lõigul Tartu linna piirist kuni tee 2,296 kilomeetril asuva ringristmikuni ei ole kõiki 4

riigitee tunnust ning antud lõigu üleandmine kohaliku omavalitsuse üksusele kohalikuks teeks on

põhjendatud.

Juhime tähelepanu sellele, et teelõigu üleandmiseks on vaja eelnevalt jagada olemasolev riigitee

kinnisasi (riigile kuuluval transpordimaa tunnusega 79401:006:0981), moodustades edasiselt

kohalikku teed teenindava transpordimaa kinnisasja. Ettepanek riigi transpordimaa jagamiseks ja

uue kinnistupiiri moodustamiseks on esitatud ministri käskkirja eelnõu lisas (riigitee tunnustele

vastavuse hindamise aruanne).

2 (2)

Menetluse jätkamiseks peate kirjalikult täpsustama esialgset taotlust, nõustudes terve tee asemel

ülalmainitud teelõigu üleandmisega.

Kui soovite esitada käskkirja eelnõu kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile oma

arvamuse või Teil on muid olulisi andmeid või tähelepanekuid antud menetluses, siis palume seda

teha hiljemalt 30 päeva jooksul pärast käesoleva kirja saamist. Seejärel saab käskkirja vastu

võtta ning vastavate maatoimingute läbiviimisel menetlusega jätkata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Gailan

Transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja

transpordi asekantsleri ülesannetes

Lisad: käskkirja eelnõu

Lisaadressaadid: Transpordiamet

Eduard Kärstna

639 7643 [email protected]