Harjumaa Kiili vald Vaela küla Saare ja Tominga (Vaela veekeskuse) detailpaneering

1

Veiko Rakaselg

Teema: Revalsport kohtumise kokkuvõte

From: "Heret Annus" <[email protected]>

To: "Aimur Liiva" <[email protected]>, "Priit Põldmäe" <[email protected]>, "[email protected]"

<[email protected]>

Date: 26.09.2022 14:16:01

Subject: Revalsport kohtumise kokkuvõte

Tere

Saadan kokkuvõtte kohtumisest Kiili vallamajas, 8.09.2022.

Kohtumisel osalesid Kiili vallavanem Aimur Liiva, asevallavanem Priit Põldmäe, spordiklubi Reval-Sport esindajad

Aldur Partasjuk ja Ivar Sootla, Kiili valla keskkonna- ja planeerimiskomisjoni esimees Heret Annus.

Kohtumisel tutvustati planeeritava kinnistu lähipiirkonna võimalike transpordi lahendusi. Kiili vald näeb väga tugevat

arengusurvet ringtee äärsele alale mis nõuab raskeveokite suunamist otse läbi Rebasepõllu kinnistu avalikult

kasutavale teele. Selline lahendus võimaldab vältida raskeveokite suunamist elamualadele või neid teenindavatele

ärialadele.

Seega puudub täna vajadus planeerida juurdepääsu tee Rebasepõllu kinnistule (65301:001:3108) üle Saare kinnistu

(30501:001:0063) kuna Rebasepõllu kinnistule on tulevikus võimalik saada juurdepääs Kurna-Tuhala tee ja Kurna tee

ristmikule planeeritavast ringristmikust.

Tervitades

Heret Annus

Keskkonna- ja planeerimiskomisjoni esimees

5060462

[email protected]<mailto:[email protected]>

15.00 5.00

70.00

53.00

70.00

70.00

15.00

15.00

53.00

53.00

5.00

25.00

25.00

Kiili vald

Rae vald

P-4

P-29

P-20

P-20

P-20

P-20

P-20

P-20

P-18

P-13

P-17

K ur

na -

Tu ha

la

O pm

an i t

ee

Opmani tee

Kurna tee

K ur

na -

Tu ha

la

m² P -

1 Ä

24 m 4

15000 _ 1

34694 240

3K

2K

2K

2K

2K

1K

4K

1K

3K

1K

1K

P-38

P-22

P-30

h=12,50 m

h=24,00 m

h=11,00 m

h=9,00 m

h=5,00 m

h=12,50 m

h=15,00 m

h=11,00 m

h=22,00 m

h=5.00 m

1Kh=12,50 m

m² P -

2 Ä

12 m 3

1600 _ 1

4711 51*

* 12 parkimiskohta ette nähtud pos 1 kinnistu tarvis

17,5

3,5

2,0

8,5

8,8

4, 0

4, 0

4, 0

20,6

4,0

4,0

4,0

4,0

12,9

8,6 16,3

20,0

20,0

21,4

20,5

20,2

7,5

2,7

7,0

5,0

6,9

5, 0

2,0

2,0

2, 0

2, 0

19,8

S

N

W E

TINGMÄRGID Planeeritud ala piir

Omavalitsuse piir

Katastriüksuse piir

Moodustatava krundi piir

Olemasolev autoliikluse ala

Planeeritud autoliikluse ala

Perspektiivne autoliikluse ala Saare maaüksuse detailplaneering, Optimal Projekt OÜ töö nr 409

Olemasolev kergliikluse ala

Planeeritud kergliikluse ala

Perspektiivne kergliikluse ala Saare maaüksuse detailplaneering, Optimal Projekt OÜ töö nr 409

Planeeritud õueala

Haljasala

Planeeritud maapealne hoonestusala

Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

Planeeritud veekeskuse liutorude võimalik asukoht Kinnine või lahtine hoonestus täpsustub ehitusprojektis

Planeeritud võimalik hooneosa alates 2 . korrusest

Planeeritud võimalik kaetud tenniseväljaku asukoht Siseväljaku vajadus täpsustub ehitusprojektis

Krundi positsiooni number

Krundi ehitusõigus

Ä Bürood ja kaubanduspinnad

Autode võimalik juurdepääs krundile

Jalakäijate võimalik sissepääs hoonesse

Planeeritud jalgrattaparkla võimalik asukoht

Planeeritud piirdeaia võimalik asukoht

P-0 Parkimiskohtade arv

Teekattemärgistus

Kõrghaljastuse võimalik asukoht

Sorteeritud jäätmete võimalik kogumispaik

Planeeritud trafoalajaam

Likvideeritav objekt

Likvideeritav haljastus

Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

Alajaama kaitsevöönd 2 m

Planeeritud ristmiku nähtavuskolmnurk (Projektkiirus 50 km/h, nähtavus peateele lp=100 m (rahuldav) ja lv=100 m (rahuldav), nähtavuskaugus kõrvalteele ls=5 m ("Anna teed", lähtetase erandlik))

Planeeritud ristmiku nähtavuskolmnurk kergliiklejatele

1K 2K 3K 4K

1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS

ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL

EHITISEALUNE

PIND MAA-ALL EHITISEALUNE

P - krundil

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus

Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

21025_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 17.10.2022

Kõrgussüsteem:

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

Koordinaatsüsteem:

21025

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond

DP

Põhijoonis

DP-3 1:500

Juhataja R. Annusver

Projektijuht V. Rakaselg

Konsultant Ü. Kadak

Planeerija K. Salumäe

osaühing Geodeesiakeskus 20-G523 11.2020

EH2000 L-EST 97

Märkused: 1. Hoonete projekteerimisel lähtuda detailplaneeringu digitaalsest versioonist. 2. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis.

SV: Tehnovõrguservituudi vajadusega alad võrgu valdajate kasuks: · 11115 Kurna-Tuhala tee kinnistule planeeritud kesk- ja madalpinge kaablikoridoridele 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, planeeritud sidekanalisatsioonile 1 m välisseinast mõlemale poole, planeeritud veetorule, sademevee- ja reaoveekanalisatsiooni torule, koridori laiusega 5 m, planeeritud gaasitorustikule 1 m toru teljest; · Saare kinnistule planeeritud sademevee kanalisatsioonitorule koridori laiusega 5 m. · Planeeritud veetoru ringistusele koridori laiusega 4 m kinnistutele: 11115 Kurna-Tuhale tee, 11115 Kurna-Tuhale tee T4, Vaela tee 40, Jalgtee Kergliiklustee T33, 11 Tallinna ringtee, Kangru tee 2.

15.00 5.00

70.00

53.00

70.00

70.00

15.00

15.00

53.00

53.00

5.00

25.00

25.00

Kiili vald

Rae vald

P-4

P-29

P-20

P-20

P-20

P-20

P-20

P-20

P-18

P-13

P-17

K ur

na -

Tu ha

la

O pm

an i t

ee

Opmani tee

Kurna tee

K ur

na -

Tu ha

la

3K

2K

2K

2K

2K

1K

4K

1K

3K

1K

1K

P-38

P-22

P-30

1K

1

2 Pa=120kW

Pa=800kW

Planeeritud trafoalajaam (20/ 0.4kV trafod kuni 2x1000 kVA)

Planeeritud sideliitumispunkt

Planeeritud ühendus ELASA trassiga

Pos 2 kinnistu planeeritud 0.4kV elektrivarustuse liitumispunkt

Pos 1 kinnistu planeeritud elektrivarustuse liitumispunkt alajaama 0.4kV seadmes

Planeeritud sisselõige 20kV kaablisse nr 24323

Planeeritud sideliitumispunkt

17,5

3,5 2,0

G

8,5

8,8

4, 0

4, 0

4, 0

20,6

4,0

4,0

4,0

4,0

12,9

8,6 16,3

20,0

20,0

21,4

20,5

20,2

7,5

2,7

7,0

5,0

6,9

5, 0

2,0

2,0

2, 0

2, 0

19,8

LPV1 Pos 1

LPV1 Pos 2

Planeeritud tuletõrje veevõtukoht mahutiga Q=20 l/s

(orienteeruv asukoht)

LPK1 Pos 1

LPK1 Pos 2

Ühine LPK2 Pos 1 ja 2

Planeeritud tuletõrje veevõtukoht (hüdrant) Q=15 l/s

Planeeritud tuletõrje veevõtukoht (hüdrant) Q=15 l/s

Varem planeeritud tuletõrje veevõtukoht

Ühendus perspektiivse sademevee kanalisatsioonitoruga (orienteeruv asukoht)

S

N

W E

TINGMÄRGID Planeeritud ala piir

Omavalitsuse piir

Katastriüksuse piir

Moodustatava krundi piir

Olemasolev autoliikluse ala

Planeeritud autoliikluse ala

Perspektiivne autoliikluse ala Saare maaüksuse detailplaneering, Optimal Projekt OÜ töö nr 409

Olemasolev kergliikluse ala

Planeeritud kergliikluse ala

Perspektiivne kergliikluse ala Saare maaüksuse detailplaneering, Optimal Projekt OÜ töö nr 409

Planeeritud õueala

Haljasala

Planeeritud maapealne hoonestusala

Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

Planeeritud veekeskuse liutorude võimalik asukoht Kinnine või lahtine hoonestus täpsustub ehitusprojektis

Planeeritud võimalik hooneosa alates 2 . korrusest

Planeeritud võimalik kaetud tenniseväljaku asukoht Siseväljaku vajadus täpsustub ehitusprojektis

Krundi positsiooni number

Autode võimalik juurdepääs krundile

Jalakäijate võimalik sissepääs hoonesse

Planeeritud jalgrattaparkla võimalik asukoht

Planeeritud piirdeaia võimalik asukoht

P-0 Parkimiskohtade arv

Teekattemärgistus

Kõrghaljastuse võimalik asukoht

Sorteeritud jäätmete võimalik kogumispaik

Likvideeritav objekt

Likvideeritav haljastus

Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m

Olemasolev veetoru

Olemasolev reovee kanalisatsioonitoru

Olemasolev gaasitoru

Olemasolev sidekanalisatsioon

Olemasolev sidekaabel

Olemasolev keskpinge kaabel

Olemasolev madalpinge kaabel

Planeeritud veetoru

Planeeritud veetoru ringistus

Planeeritud reoveekanalisatsioonitoru

Planeeritud kinnistusisene reoveekanalisatsioonitoru

Planeeritud sademevee kanalisatsioonitoru

Planeeritud kinnistusisene sademevee kanalisatsioonitoru

Perspektiivne sademevee kanalisatsioonitoru (orienteeruv asukoht)

Planeeritud keskpinge kaablikoridor

Planeeritud madalpinge kaablikoridor

Planeeritud jaotus- või liitumiskilp

Planeeritud trafoalajaam

Planeeritud tarbija madalpinge kaablikoridor

Planeeritud tarbija sisestuskilp

Planeeritud sidekanalisatsioon

Planeeritud maa-alune B-kat (0,1 kuni 5 bar) gaasitorustik

Planeeritud gaasikape

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

Alajaama kaitsevöönd 2 m

Planeeritud ristmiku nähtavuskolmnurk (Projektkiirus 50 km/h, nähtavus peateele lp=100 m (rahuldav) ja lv=100 m (rahuldav), nähtavuskaugus kõrvalteele ls=5 m ("Anna teed", lähtetase erandlik))

Planeeritud ristmiku nähtavuskolmnurk kergliiklejatele

1K 2K 3K 4K

1

G

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus

Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

21025_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 14.10.2022

Kõrgussüsteem:

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

Koordinaatsüsteem:

21025

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond

DP

Tehnovõrkude koondplaan

DP-4 1:500

Projektijuht V. Rakaselg

Projekteerija G. Margus

Projekteerija A. Koppel

Planeerija K. Salumäe

osaühing Geodeesiakeskus 20-G523 11.2020

EH2000 L-EST 97

Märkused: 1. Tehnovõrkude paigutus on põhimõtteline ning täpsustatakse järgmistes projekteerimise staadiumites.

Edasi vt joonist DP-VK-1

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 21025 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

KÖITE SISUKORD

I OSA – PLANEERING

SELETUSKIRI

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .......................................................................... 1 2 PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE

SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU

KOOSTAMISE EESMÄRK .......................................................................................................... 1 2.1 PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA

FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS ........... 1 2.2 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................ 3

2.3 VASTAVUS KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGULE .................................................. 3 2.4 KEHTESTATUD DETAILPLANEERING ..................................................................... 4

3 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ............................................................. 5 3.1 PLANEERITUD ALA ASUKOHT JA ISELOOMUSTUS ............................................. 5 3.2 PLANEERITUD ALA MAAKASUTUS JA HOONESTUS ........................................... 5 3.3 PLANEERITUD ALAGA KÜLGNEVAD KINNISTUD JA NENDE

ISELOOMUSTUS ...................................................................................................................... 5 3.4 OLEMASOLEVAD TEED JA JUURDEPÄÄSUD ......................................................... 6

3.5 OLEMASOLEV TEHNOVARUSTUS ............................................................................ 6 3.6 OLEMASOLEV HALJASTUS JA HEAKORD .............................................................. 6 3.7 KEHTIVAD PIIRANGUD ............................................................................................... 6

4 PLANEERINGUETTEPANEK .............................................................................................. 7 4.1 PLANEERITAVA MAA-ALA KRUNDIJAOTUS NING KRUNTIDE

HOONESTUSALA..................................................................................................................... 7 4.2 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KASUTAMISE TINGIMUSED................................. 7

4.3 ÜLDISED ARHITEKTUURINÕUDED .......................................................................... 7 4.4 TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS ......................... 8 4.5 HALJASTUSE, HEAKORRA JA KESKKONNAKAITSE PÕHIMÕTTED ................. 9

4.5.1 Haljastus ja heakord ................................................................................................... 9

4.5.2 Müra ......................................................................................................................... 10 4.5.3 Radoon ..................................................................................................................... 10 4.5.4 Jäätmehooldus .......................................................................................................... 11

4.6 VERTIKAALPLANEERIMINE .................................................................................... 11 4.7 TULEOHUTUSNÕUDED ............................................................................................. 11

4.7.1 Detailplaneeringu ohuhinnangu tulemused ja leevendusmeetmed .......................... 12 4.8 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ................................................................................. 14

4.8.1 Vee- ja kanalisatsioonivarustus ning sademevee lahendus ...................................... 14 4.8.2 Elektrivarustus .......................................................................................................... 16 4.8.3 Telekommunikatsioonivarustus ............................................................................... 17

4.8.4 Gaasivarustus ........................................................................................................... 17 4.8.5 Soojusvarustus .......................................................................................................... 17

4.8.6 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas ................. 18 4.9 KAVANDATUD KITSENDUSED JA SERVITUUTIDE VAJADUSE

MÄÄRAMINE ......................................................................................................................... 19 5 KESKKONNATINGIMUSED ............................................................................................. 19

5.1 EHITUSAEGSETE LOKAALSETE JA EDASPIDISE KÄITAMISE MÕJUDE

LEEVENDAMISE MEETMED PLANEERITUD ALAL ....................................................... 20

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 21025 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

5.2 VAJALIKUD KESKKONNALOAD ............................................................................. 21

5.3 ENERGIATÕHUSUS JA –TARBIMISE NÕUDED ..................................................... 21 5.4 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ............... 21

6 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD ............................. 22 7 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA........................................................... 23

8 DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOONDTABEL .......... 26 9 JOONISED

1 Asukoha skeem DP-1

2 Tugiplaan DP-2

3 Põhijoonis DP-3

4 Tehnovõrkude koondplaan DP-4

5 Veevarustuse skeem VK-1

II OSA – PLANEERINGU LISAD

1 MENETLUSDOKUMENDID

1 Ametlik teadaanne detailplaneeringu algatamisest ja KSH algatamata jätmisest (Harju Elu,

25.06.2021)

2 Ametlik teadaanne detailplaneeringu algatamisest ja KSH algatamata jätmisest (Kiili Leht,

August 2021)

3 Ametlik teadaanne keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest

(Ametlikud teadaanded, 22.06.2021)

4 Ametlik teadaanne detailplaneeringu algatamisest (Ametlikud teadaanded, 22.06.2021)

5 Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 264 „Vaela külas Tominga ja Saare (Vaela veekeskuse)

detailplaneeringu koostamise algatamine“, 22.06.2021

6 Keskkonnaameti 03.06.2021 kiri nr 6-5/21/9927-2 Kiili Vallavalitsusele seisukohaga KSH

mittealgatamise otsusele

7 Terviseameti 14.05.2021 kiri nr 9.3-1/20/1466-4 Kiili Vallavalitsusele seisukohaga KSH

mittealgatamise otsusele

8 Haldusleping nr 8-15/83-21, 02.06.2021

9 Detailplaneeringu algatamise taotlus nr 8-1/350, 23.03.2021

2 MUUD PLANEERINGUGA SEOTUD DOKUMENDID

1 Detailplaneeringu koostamisel läbiviidud uuringud ja hinnangud

• Saare ja Tominga kinnistute detailplaneeringu alusel kavandatava lahenduse

ohuhinnang, Storkson OÜ, aprill 2022

2 Tehnilised tingimused:

• Esmar Gaas OÜ tehnilised tingimused detailplaneeringu alale gaasivarustuse torustike

projekteerimiseks 09.08.2021;

• OÜ Kiili KVH veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused nr 985,

05.10.2021;

• Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 384878, 21.09.2021;

• Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 35532738, 06.09.2021

1

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 21025 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

1 Kehtivad õigusaktid

1.1 Planeerimisseadus

1.2 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“

1.3 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

1.4 Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“

1.5 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

1.6 Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise

nõuded (Kiili Vallavalitsuse 01.03.2016 määrus nr 1)

1.7 Detailplaneeringu algatamise korraldus (Kiili Vallavalitsuse 22.06.2021 korraldus nr 264)

2 Arengukavad ja -strateegiad

2.1 Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26)

3 Planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud

3.1 “Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering (DP0158)” (koostaja OÜ GPP; kehtestatud

Kiili Vallavolikogu 23.09.2010 otsusega nr 55)

4 Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud

4.1 Geodeetilised mõõdistused, OÜ G.E.Point, töö nr 20-G523, november 2020

4.2 Saare ja Tominga kinnistute detailplaneeringu alusel kavandatava lahenduse ohuhinnang,

Storkson OÜ, aprill 2022

5 Eesti standardid

5.1 EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus“

5.2 EVS 843:2016 „Linnatänavad”

5.3 EVS 848:2013 „Väliskanalisatsioonivõrk“

5.4 EVS 921:2014 „Veevarustuse välisvõrk“

5.5 EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”

5.6 EVS 840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes”

5.7 EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:

Linnaplaneerimine“

2 PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE

SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU

KOOSTAMISE EESMÄRK

2.1 PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA

FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS

Planeeritud maa-ala asub Kiili valla põhjaosas Vaela külas Kiili ja Rae valla piiril riigi

kõrvalmaanteede 11506 Opmani tee ja 11115 Kurna – Tuhala tee vahelisel alal. Planeeritav ala

asub Kiili valla keskusest Kiili alevist ligikaudu 3 km kaugusel.

2

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 21025 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

Planeeritav ala piirneb põhjas Jalgtee, läänes Kergliiklustee T34 ning lõunas ja idas 11115

Kurna-Tuhala tee transpordimaa sihtotstarbega kinnistutega. Planeeritavast alast põhja suunas

asub hoonestatud maatulundusmaa ning lääne suunas teisel pool Opmani teed asuvad osaliselt

hoonestatud elamumaa kinnistud.

Planeeritavale alale on olemasolev juurdepääs riigi kõrvalmaanteelt 11115 Kurna-Tuhala. Tänu

tihedale riigimaanteede (11 Tallinna ringtee, 11115 Kurna-Tuhala) võrgustikule piirkonnas on

planeeritaval alal hea ühendus lähipiirkondade ja Tallinna linnaga. Planeeritavale alale on

tagatud juurdepääs ka ühistranspordiga – planeeritava ala piiril ja vahetus läheduses riigi

kõrvalmaantee 11115 Kurna – Tuhala tee ääres asuvad Kurna tee bussipeatused, mida

teenindavad bussiliinid 116, 116A ja 116B.

Planeeritava ala kontaktvööndis on kehtestatud järgmised detailplaneeringud (vt joonis

Planeeritud maa-ala kontaktvöönd nr DP-2):

• Pärna maaüksuse detailplaneering (DP0087). Kehtestatud Kiili Vallavolikogu 04.10.2005

otsusega nr 53. Detailplaneeringus on kavandatud 7 elamumaa krunti, millest igaühele on

antud ehitusõigus ühepereelamu ehitamiseks. Lisaks on kavandatud üks transpordimaa krunt

juurdepääsuteede, üks tootmismaa krunt puurkaevu ning üks üldkasutatava maa krunt

haljastuse rajamiseks. Detailplaneering on osaliselt ellu viidud.

• Ilba II kinnistu detailplaneering (DP0116). Kehtestatud Kiili Vallavolikogu 04.10.2005

otsusega nr 54. Detailplaneeringus on kavandatud 38 elamumaa krunti, millest 36-le on antud

ehitusõigus ühepereelamu ehitamiseks ja 2-le ridaelamu ehitamiseks. Lisaks on kavandatud

kaks transpordimaa krunti juurdepääsuteede rajamiseks, kolm tootmismaa krunt puurkaevu ja

alajaamade rajamiseks ning kaks üldkasutatava maa krunti rekreatsioonialade jaoks.

Detailplaneering on ellu viidud.

• Karla kinnistu detailplaneering (DP0134). Kehtestatud Kiili Vallavolikogu 15.11.2007

otsusega nr 80. Detailplaneeringus on kavandatud 9 elamumaa krunti, millest kuuele on

antud ehitusõigus ühepereelamu ehitamiseks, kahele paariselamu ehitamiseks ja ühele kolme

ridaelamu ehitamiseks. Lisaks on kavandatud kaks transpordimaa krunti juurdepääsuteede

rajamiseks, üks tootmismaa krunt alajaama rajamiseks ning üks üldkasutatava maa krunt

rekreatsiooniala jaoks. Detailplaneeringut ei ole ellu viidud.

• Mardi kinnistu detailplaneering (DP0290). Kehtestatud Kiili Vallavalitsuse 02.01.2018

korraldusega nr 7. Detailplaneeringus on kavandatud 6 elamumaa krunti, millest igaühele on

antud ehitusõigus ridaelamu ehitamiseks. Lisaks on kavandatud kaks transpordimaa krunti

juurdepääsuteede rajamiseks ning üks üldkasutatava maa krunt haljastuse rajamiseks.

Detailplaneeringut ei ole ellu viidud.

• Vaela külas Saare maaüksuse detailplaneering (DP0331). Kehtestatud Kiili Vallavolikogu

19.08.2021 otsusega nr 28. Detailplaneeringus on kavandatud üks transpordimaa ning üks

ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega krunt ning määratud ehitusõigus lasteaia hoonete

ehitamiseks. Lisaks on kavandatud pargi ja reisi parkla sõidukitele ja jalgratastele.

Detailplaneeringut ei ole ellu viidud.

Planeeritava ala kontaktvööndis on algatatud järgmised detailplaneeringud (vt joonis Planeeritud

maa-ala kontaktvöönd nr DP-2):

• Vaela külas Lepiku tee 29 detailplaneering (DP0347). Algatatud Kiili Vallavalitsuse

18.09.2021 korraldusega nr 426. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada

kinnistu üheks elamumaa, kaheks transpordimaa ning üheks üldkasutatava maa

sihtotstarbega krundiks ning määrata moodustatud elamumaa krundile ehitusõigus ühe

kahekorruselise elamu ja ühe abihoone ehitamiseks.

3

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 21025 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

Lähtuvalt kontaktvööndianalüüsist on planeeringuga kavandatavad spordikompleksi ja

veekeskuse ning seda teenindava ärimaa krundid piirkonda sobivad, sest:

• lähipiirkonda on kavandatud ja rajatud arvestatav hulk elamispindasid, mistõttu vajab

kasvava elanikkonnaga piirkond kodulähedasi sportimis- ja lõõgastusvõimalusi ning

teenuskohti;

• piirkonnas on tihe riigimaanteede võrgustik, mille kaudu on ala hästi ühendatud Tallinna

linna ja teiste lähimate asulatega;

• piirkond on hästi varustatud tsentraalsete tehnovõrkudega.

2.2 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Vaela külas Tominga ja Saare kruntidele ehitusõiguse

määramine ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega

varustamise lahendamine. Olemasolevate kinnistute ümberkruntimise teel moodustatakse kaks

100% ärimaa krunti. Pos 1 määrakse ehitusõigus spordikompleksi ja veekeskuse ehitamiseks,

mis on lubatud hoonestada ühe põhihoonega (4 korruseline ja kõrgusega kuni 24 m) ja ühe

abihoonega (1 korruseline ja kõrgusega kuni 5m), kokku maksimaalse ehitisealuse pindalaga

kuni 15000 m². Pos 2 määrakse ehitusõigus ärihoone (toitlustus, büroo, tankla jne) ehitamiseks,

mis on lubatud hoonestada ühe põhihoonega (3 korruseline ja kõrgusega kuni 12m), kokku

maksimaalse ehitisealuse pindalaga kuni 1600 m². Planeeringu mahus tuleb arvestada 11115

Kurna-Tuhala tee ja Opmani tee ringristmikuga.

2.3 VASTAVUS KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGULE

Kiili valla üldplaneeringu (kehtestatud Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26) kohaselt

on planeeritava ala maakasutuse juhtfunktsiooniks tootmis- ja/või ärihoonete maa (T/B).

Väljavõte kehtiva Kiili valla üldplaneeringu maakasutusplaanist (vasakul) ja koostatava Kiili valla

üldplaneeringu eskiislahenduse maakasutusplaanist (paremal). Planeeritav ala on tähistatud rohelise

piirjoonega.

Kiili valla üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.2.4.3. on toodud järgmised maakasutuse

tingimused:

• Maakasutuse juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B).

Arvestatud, planeeritavate kruntide kasutamise sihtotstarbeks nähakse ette ärimaa.

4

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 21025 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

• Äriga seotud parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides või ühisparklatena.

Arvestatud, parkimine on lahendatud ja korraldatud kavandatud krundi piires.

• Ärihoonete ümbrused kujundada heakorrastatud haljasalaks.

Arvestatud, kavandatavate hoonete ümbrused ja parklad on kavas haljastada

(planeeritavate kruntide haljastuse osakaaluks on ette nähtud keskmiselt 38 %).

• Kuna valla arengu huvides pole otstarbekas haljastusega alasid kinni ehitada ärihoonetega,

määrata sellistele aladele täpsustatud juhtotstarve haljastatud kaubandus-, teenindus- ja

büroohoonete maa (BH).

Planeeritav ala ei ole varem haljastatud, mistõttu nähakse planeeritavate kruntide

kasutamise sihtotstarbeks ette ärimaa.

• Haljastatud ja elanikele avalikus kasutuses vajalikel puhkeväärtuslikel aladel on võimalik

vastavalt detailsemale krundi plaanile lubada puhkemajandust teenindavaid ehitisi (sh

väike- ja ajutisi ehitisi), mis kuuluvad antud üldplaneeringu põhimõtete järgi büroo-,

teenindus ja ärihoonete maa alla.

Planeeritav ala ei ole varem haljastatud ning sellel ei asu avalikus kasutuses

puhkeväärtuslikke alasid, mistõttu antud põhimõte käesoleva planeeringuala osas ei

rakendu.

• Juba haljastatud aladel ehitamiseks kehtestatakse eritingimused: nt 20% krundist on

ehitusala, 80% hoonete juurde kuuluv haljastatud ala hoonet ümbritseva haljasalana.

Planeeritav ala ei ole varem haljastatud, mistõttu antud põhimõte käesoleva

planeeringuala osas ei rakendu.

Koostatava Kiili valla üldplaneeringu (algatatud Kiili Vallavolikogu 19.04.2018 otsusega nr 10)

eskiislahenduses on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud äri maa-ala, kus on

lubatud erinevad majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus, meelelahutus-, spordi-,

väiketootmishooned ning neid teenindavad rajatised.

Detailplaneeringus kavandatu on kooskõlas nii kehtiva kui koostatava Kiili valla

üldplaneeringuga.

2.4 KEHTESTATUD DETAILPLANEERING

Planeeritava ala osas kehtib Kiili Vallavolikogu 23.09.2010 otsusega nr 55 kehtestatud Saare ja

Tominga kinnistu detailplaneering (DP0158), milles kavandati piirkonda 12 äri- ja tootmismaa,

neist 8 olid kavandatud planeeritavale maa-alale. Äri- ja tootmismaa kruntidele määrati

ehitusõigus äri- ja tootmishoonete, kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete ning

majutushoonete ehitamiseks. Täiendavalt kavandati üks üldkasutatava maa krunt rekreatiiv-

puhverala ning 4 transpordimaa krunti maantee, kergliiklustee ning juurdepääsuteede rajamiseks.

Detailplaneeringust on tänaseks päevaks realiseeritud üksnes kahte transpordimaa krunti

puudutav osa (rajatud on maantee ja kergliiklustee) ning Saare maaüksuse detailplaneeringu

(DP0331) kehtestamisega on muutunud teiselepoole 11115 Kurna – Tuhala teed jääv osa

detailplaneeringust kehtetuks.

Tänaseks on planeeritavad kinnistud vahetanud omanikku ning kuna kehtiva detailplaneeringu

lahendus on koostatud varasema huvitatud isiku spetsiifilisi eesmärke silmas pidades, ei ole selle

realiseerimine kinnistute uue omaniku arendusplaanidega kooskõlas. Sellest tulenevalt on

algatatud uue detailplaneeringu koostamine.

5

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 21025 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

3 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

3.1 PLANEERITUD ALA ASUKOHT JA ISELOOMUSTUS

Planeeritud maa-ala asub Kiili vallas Vaela külas Kiili ja Rae valla piiril riigi kõrvalmaanteede

11506 Opmani tee ja 11115 Kurna – Tuhala tee vahelisel alal. Planeeritav ala piirneb põhjas

Jalgtee, läänes Kergliiklustee T34 ning lõunas ja idas 11115 Kurna-Tuhala tee transpordimaa

sihtotstarbega kinnistutega.

Planeeritud ala suurus on 3,93 hektarit. Reljeef on tasane, mõõduka kallakuga lõuna suunas.

Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 49,6 - 51,8 m.

Planeeritud alal ei paikne Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel looduskaitseseaduse

kohaseid kaitstavaid loodusobjekte ning alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura

2000 alasid.

Olemasolev situatsioon on kajastatud Kontaktvööndil DP-2 ja Tugiplaanil DP-3, millele on

kantud kõik kehtivad tehnovõrkudest ja rajatistest tulenevad kitsendused.

3.2 PLANEERITUD ALA MAAKASUTUS JA HOONESTUS

Maa-alal asuvad järgmised kinnistud/katastriüksused:

Nr Aadress Pindala

m²

Registriosa

nr

Katastritunnus Sihtotstarve Omanik

1

Tominga 2005 10126202 30401:001:1121 Maatulundusmaa

100%

Reval-Spordi

Teeninduse

Osaühing

2

Saare 37400 5881602 30501:001:0063 Maatulundusmaa

100%

Reval-Spordi

Teeninduse

Osaühing

Kinnistud on ehitisregistri andmetel hoonestamata. Planeeritavate kinnistute näol on tegemist

haritava maaga (rohumaa). Kõrghaljastust esineb vaid planeeritava ala kirdepiiril üksikute puude

näol.

Juurdepääs Saare kinnistule on riigi kõrvalmaanteelt 11115 Kurna – Tuhala tee. Tominga

kinnistule juurdepääs mootorsõidukiga puudub.

3.3 PLANEERITUD ALAGA KÜLGNEVAD KINNISTUD JA NENDE

ISELOOMUSTUS

Planeeritud maa-ala ümbruses asuvad järgmised kinnistud: Nr Aadress Pindala

m²

Registriosa

nr

Katastritunnus Sihtotstarve Omanik

1 Jalgtee 1349 13882002 30401:001:2027 Transpordimaa

100%

Eesti

Vabariik

6

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 21025 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

2 11115 Kurna-

Tuhala tee

960 14191802 65301:001:3110 Transpordimaa

100%

Eesti

Vabariik

3 11115 Kurna-

Tuhala tee

2070 14193102 65301:001:3119 Transpordimaa

100%

Eesti

Vabariik

4 11115 Kurna-

Tuhala tee

16177 13649102 30401:001:1946 Transpordimaa

100%

Eesti

Vabariik

5 Kergliiklustee

T34

3239 17979050 30501:001:0064 Transpordimaa

100%

Kiili Vald

6 Kergliiklustee

T33

726 13178902 30401:001:1722 Transpordimaa

100%

Kiili Vald

7 11115 Kurna-

Tuhala tee

218314 9440450 30401:003:0228 Transpordimaa

100%

Eesti

Vabariik

3.4 OLEMASOLEVAD TEED JA JUURDEPÄÄSUD

Planeeritav maa-ala asub Kiili valla põhjaosas Vaela külas riigi kõrvalmaanteede 11506 Opmani

tee ja 11115 Kurna – Tuhala tee vahelisel alal. Planeeritavate kinnistute põhja- ja läänepiiril ning

planeeritavast alast ida pool kõrvalmaantee 11115 Kurna – Tuhala tee vastasküljel kulgevad

kergliiklusteed.

Juurdepääs Saare kinnistule on olemas juurdepääs riigi kõrvalmaanteelt 11115 Kurna – Tuhala

tee. Tominga kinnistule juurdepääs mootorsõidukiga puudub.

3.5 OLEMASOLEV TEHNOVARUSTUS

Planeeritavad krundid ei ole tehnovõrkudega varustatud.

3.6 OLEMASOLEV HALJASTUS JA HEAKORD

Planeeritavate kinnistute näol on tegemist haritava maaga (rohumaa). Kõrghaljastust esineb vaid

planeeritava ala kirdepiiril üksikute puude näol. Planeeritav ala on heakorrastatud.

3.7 KEHTIVAD PIIRANGUD

Planeeritud maa-alale ulatuvad järgmised kitsendused:

• riigi kõrvalmaantee 11115 (Kurna – Tuhala tee) kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja

välimisest servast;

• riigi kõrvalmaantee 11506 (Opmani tee) kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest

servast;

• elektrimaakaabelliinide kaitsevööndid 1 m liini äärmistest kaablitest;

• ohtliku ettevõtte (C-kategooria) ohuala ja ammoniaaki käitleva hoone lekkeohu ala.

7

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 21025 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

4 PLANEERINGUETTEPANEK

4.1 PLANEERITAVA MAA-ALA KRUNDIJAOTUS NING KRUNTIDE

HOONESTUSALA

Detailplaneeringus on kavandatud moodustada Saare ja Tominga kinnistutest 2 ärimaa

sihtotstarbega krunti.

Kruntidele on määratud hoonestusala, mis ulatub naaberkinnistute piiridest minimaalselt 4 m

kaugusele, et tagada vajalikud tuleohutuskujad. Riigimaanteede suhtes on hoonestusala määratud

30 m kaugusele kõrvalmaantee 11115 (Kurna – Tuhala tee) ning ca 19 m kaugusele

kõrvalmaantee nr 11506 (Opmani tee) äärmise sõiduraja välimisest servast.

Kruntide moodustamise andmed on toodud joonisel DP-4 Põhijoonis.

4.2 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KASUTAMISE TINGIMUSED

Detailplaneeringus on kavandatud moodustada Saare ja Tominga kinnistutest kaks krunti:

• 34694 m2 suurune ärimaa krunt (pos 1), millele määratakse ehitusõigus ühe kuni 4-

korruselise ja kuni 24 m kõrguse ärihoone (spordikompleksi ja veekeskuse) ning ühe 1-

korruselise ja kuni 5 m kõrguse abihoone ehitamiseks suurima lubatud ehitisealuse

pindalaga 15000 m2;

• 4711 m2 suurune ärimaa krunt (pos 2), millele määratakse ehitusõigus ühe kuni 3-korruslise

ja kuni 12 m kõrguse ärihoone (toitlustus, büroo, tankla jne) ehitamiseks suurima lubatud

ehitisealuse pindalaga 1600 m2.

Juurdepääs kruntidele on kavandatud riigi kõrvalmaanteelt nr 11506 (Opmani tee).

Parkimiskohad on kavandatud ärimaa kruntidele rajatavatesse parklatesse, millel on lubatud

kruntidevaheline ristkasutus. Tegelik parkimiskohtade vajadus selgub ehitusprojekti koostamisel

projekteeritavate hoonete kasutusfunktsiooni alusel, vt ka peatükk 4.4.

Kruntide ehitusõigus ja kasutamise tingimused on toodud joonisel DP-4 Põhijoonis.

4.3 ÜLDISED ARHITEKTUURINÕUDED

Hoonete arhitektuur peab olema lihtne ja sobima lähipiirkonna üldise ilmega. Hoonete välimus

peab olema kaasaaegse arhitektuurse lahendusega.

• Hoone ±0.00: Lahendatakse vertikaalplaneeringu koostamisel.

• Katusekalle: 0-200, parapetiga. Katuseharjajooned ja hoonete põhimahud täpsustada hoonete

ehitusprojektis.

• Kõrgus: Krundile pos 1 kavandatud spordi- ja veekeskuse põhihoone kõrgus on kuni 24 m ja

abihoonel kuni 5 m ning krundile pos 2 kavandatud ärihoonel kuni 12 m.

• Välisviimistluse nõuded:

Krundile pos 1 kavandatud spordi- ja veekeskuse hoonestusel näha ette esinduslik fassaad.

Materjalidest võib kasutada plekki, betooni, puitu, vineeri, krohvi, keraamilist plaati. Väliste

tenniseväljakute hooajaliseks katmiseks on lubatud kasutada PVC või sarnasest materjalist

8

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 21025 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

pneumohalli. Fassaadidel ette näha erinevate fassaadi materjali kasutamine, et ei tekiks

monotoonseid suuri fassaadipindasid. Fassaad peab olema liigendatud nii materjalilt kui

toonidelt. Hoonete välimus peab olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega. Vältida tuleb

naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale. Värvilahenduses eelistada tumedaid

baasvärvitoone.

Krundile pos 2 kavandatud ärihoonel näha esinduslikum fassaad ja suuremad klaasipinnad

ette maanteede poole. Materjalidest võib kasutada plekki, betooni, puitu, vineeri, krohvi,

keraamilist plaati. Plekki tohib kasutada 50% fassaadipinnast. Fassaadidel ette näha vähemalt

kahe erineva fassaadi põhimaterjali kasutamine, et ei tekiks monotoonseid suuri

fassaadipindasid. Fassaad peab olema liigendatud nii materjalilt kui toonidelt. Hoonete

välimus peab olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega. Vältida tuleb naturaalseid

materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale. Värvilahenduses eelistada tumedaid

baasvärvitoone.

• Piirded: Piirded ei ole kohustuslikud.

• Muud nõuded:

o Hoonete eskiisprojektid kooskõlastada Kiili valla arhitektiga.

o Hoonete projekteerimisel järgida Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018

määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ toodud nõudeid.

4.4 TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS

Planeeritav maa-ala asub riigi kõrvalmaanteede 11506 Opmani tee ja 11115 Kurna – Tuhala tee

vahelisel alal. Naaberkinnistu detailplaneeringus (Vaela külas Saare maaüksuse detailplaneering

(DP0331)) on kavandatud Kurna-Tuhala tee ja Opmani tee ristumisele ringristmik, millega on

antud detailplaneeringu lahenduses arvestatud.

Detailplaneeringus moodustatud kruntidele on kavandatud juurdepääsud riigi kõrvalmaanteelt nr

11506 (Opmani tee). Kokku on kavandatud kolm mahasõitu, millest kaks teenindavad krundile

pos 1 kavandatud spordi- ja veekeskust ning üks krundile pos 2 kavandatud ärihoonet.

Olemasolev mahasõit riigi kõrvalmaanteelt 11115 (Kurna – Tuhala tee) on kavas likvideerida.

Planeeritava ala põhja- ja läänepiiril ning planeeritavast alast idas Kurna – Tuhala tee

vastasküljel kulgevad olemasolevad avalikult kasutatavad kergliiklusteed, millega on

detailplaneeringus kavandatud kruntide sisesed kergliikluse alad ühendatud.

Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 Linnatänavad

põhimõtetele. Krundile pos 1 kavandatud ärihoone (spordikompleksi ja veekeskuse)

parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on aluseks võetud linnakeskuse klassi II kuni IV

spordisaali parkimisnormatiiv 1/70. Krundile pos 2 kavandatud ärihoone (toitlustus, majutus,

büroo, tankla jne) parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on aluseks võetud linnakeskuse klassi II

kuni IV asutuste, restoran/kohviku ja hotelli parkimisnormatiivide vaheline keskmine 1/160.

Parkimiskohtade kontrollarvutus

Pos

nr

Ehitise otstarve Norm.

arvutus

Normatiivne

parkimiskohtade arv

Planeeringus ettenähtud

parkimiskohtade arv krundil

1 1 Planeeritud

ärihoone 17500/70 250 238

2 Planeeritud

ärihoone 4800/160 30 51

9

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 21025 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

Planeeritud maa-alal kokku: 280 289

Parkimiskohad on kavandatud ärimaa kruntidele rajatavatesse parklatesse, millel on lubatud

kruntidevaheline ristkasutus.

Täpne parkimiskohtade vajadus määratakse hoonete kasutusotstarvete ja hoonemahtude

selgumisel. Maksimaalse ehitusõiguse rakendamisel ärifunktsiooniga hoonete puhul tuleb

parkimine lahendada omal krundil.

Kruntide juurdepääsude ja parkimislahendused täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

• Teedeehituslikud ja parkimislahendused peavad vastama Eesti standardile EVS 843:2016

„Linnatänavad”.

• Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

• Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2).

• Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded

projektile Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa

Transpordiamet.

• Juurdepääsude projekteerimisel tuleb arvestada, et tehnovõrkude liitumispunktid ei jääks

juurdepääsule. Selleks tuleb vajadusel nihutada juurdepääsu või liitumispunkte.

4.5 HALJASTUSE, HEAKORRA JA KESKKONNAKAITSE PÕHIMÕTTED

4.5.1 Haljastus ja heakord

Detailplaneeringus on lähtutud põhimõttest, et haljastuse osakaal peab äri- ja tootmismaa

kruntidel olema vähemalt 20% ning sellest 60 % peab moodustama kõrghaljastus. Ärihoonete

ümbrused tuleb kujundada heakorrastatud haljasalaks. Krundisisene haljastus lahendatakse

konkreetse hoone projekteerimisel.

Hoonete projekteerimisel on soovitav krundisisesele alale projekteerida nii kõrg- kui ka

madalhaljastust. Mitmerindeline haljastus aitab teataval määral leevendada müra ja toimib saaste

vähendajana. Haljastuse projekteerimisel on soovitatav täiendavalt kaaluda ka katuse- või

vertikaalhaljastuse kasutamist. Kruntide uushaljastus võiks paikneda eelkõige kruntide

välispiiridel, mis võimaldab lahendada krundi siseselt paremad ja ohutumad liikumistingimused.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

• Ehitusprojekti koosseisus projekteerida ka haljastuse lahendus.

• Uushaljastuse rajamisel tuleb kasutada väärtuslikke ja pikaealisi liike, mis pole õhusaaste

suhtes väga tundlikud ja on võimalusel piirkonnas juba esindatud. Samuti tuleb

uushaljastuse kavandamisel arvestada pinnasest tingitud kasvutingimustega.

• Haljastuse projekteerimisel tuleb arvestada minimaalseid nõutavaid kauguseid hoonetest,

teedest ja tehnovõrkudest vastavalt standardis EVS 843:2016 Linnatänavad esitatud

nõuetele.

10

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 21025 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

4.5.2 Müra

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb arvestada olemasolevast ja

perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Tee omanik

(Transpordiamet) on planeeringu koostamise korraldajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud

häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud

leevendusmeetmete rakendamiseks.

Peamiseks mürahäiringute ennetamise meetmeks on müraallika ja müratundliku objekti vahele

võimalikult suure puhverala jätmine. Seetõttu on oluline müraallikate (mürarikkad seadmed jt)

paigutamine müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

• Hoonete projekteerimisel arvestada sotsiaalministri määruses nr 42 „Müra normtasemed

elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid“ kirjeldatud nõuetega ning rakendada EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ meetmeid.

• Hoonete projekteerimisel arvestada, et juhul kui kavandatav tegevus võib kaasa tuua

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kohaselt olulise mürahäiringu,

peab ehitusdokumentatsioon sisaldama mürahinnangut. Krundilt lähtuv müra ei tohi ületada

kehtestatud normtasemeid.

• Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi lähedal paiknevatel müratundlike

hoonetega aladel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 toodud

normtasemeid.

• Hoonetele paigaldatavate tehnoseadmete müratasemete müra ei tohi ületada

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müratasemeid.

Mürahäiringute ennetamiseks tuleb põhjalikult planeerida seadmete paigutust teiste hoonete

suhtes. Seadmete tehnoloogiline lahendus peab teostuma selliselt, et häiriv müra ei leviks

hoone konstruktsioonide kaudu või muul viisil hoone siseruumidesse või ümberkaudsete

hooneteni/kinnistuteni.

• Seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada või kasutada

selliselt, et nende poolt tekitatav vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes vastaks

sotsiaalministri 17.05.2002. a määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud

piirväärtustele. Samuti peavad käesoleva seaduse kehtestatud piirväärtustele vastama

ehitustegevusega kaasnevad vibratsioonitasemed.

4.5.3 Radoon

Detailplaneeringuga hõlmatud ala jääb piirkonda, kus pinnaseõhu radoonisisaldus on kuni 50

kBq/m3 ehk tegemist on normaalse radooniriski alaga, kus vastavalt Eesti standardile EVS

840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ on

lubatud piiranguteta ehitustegevus.

Samas tuleb arvestada, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud ning normaalse

radoonisisaldusega piirkonnas võib esineda kõrge radoonisisaldusega alasid.

11

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 21025 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

• Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleb projekteerimise käigus teostada

radoonitasemete mõõtmised.

• Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt standardis EVS 840:2017

„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

4.5.4 Jäätmehooldus

Jäätmete käitlemisel tuleb juhinduda jäätmeseadusest ja Kiili valla jäätmehoolduseeskirjast.

Detailplaneeringu piirkond asub korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud alas. Korraldatud

jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

• Jäätmete kogumiskonteinerite asukoht projekteerida oma krundil hooneväliselt või hoones.

Jäätmehoidla või jäätmeruumi asukoht täpsustatakse ehitusprojektis..

• Jäätmemahutid tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale

kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis jääb veoki lähimast võimalikust

peatumiskohast kuni 10 m kaugusele.

4.6 VERTIKAALPLANEERIMINE

Vertikaalplaneerimisega juhitakse sademeveed hoonetest ja naaberkruntidelt eemale.

Planeeringualal on ette nähtud maksimaalselt käidelda tekkiv sademevesi kruntide piires, näiteks

sademevee taaskasutamine, immutamine ja keskendamine (tiigid, mahutid). Sademevee

käitlemisel kasutada säästlike ning looduslähedasi lahendusi.

Kõvakattega krundiosal kogutakse sademeveed restkaevudesse. Kruntidel puhastamist vajavad

sademeveed puhastatakse krundite piires lokaalsetes puhastites (liivapüüdjad + õlipüüdjad).

Haljastatud krundiosadele sattunud sademeveed immutatakse pinnasesse.

Nii vertikaalplaneerimise kui sademevee ärajuhtimise lõplik lahendus täpsustatakse

ehitusprojektis, vt ka peatükk 4.8.1.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

• Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumist naaberkinnistutele.

• Puhastamist vajavad sademeveed puhastada krundi piires lokaalsetes puhastites

(liivapüüdjad + õlipüüdjad).

4.7 TULEOHUTUSNÕUDED

Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt tuleohutuse seadusele, siseministri

30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja 18.02.2021 määrusele nr

10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“ ning Eesti standardile EVS 812-7:2018 (Ehitise tuleohutus Osa 7:

Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded).

12

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 21025 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

Lahenduse koostamisel on arvestatud põhimõttega, et hoonete vahelised kujad peavad olema

vähemalt 8 meetrit ning väiksemate kujade korral tuleb rajada tulemüür. Päästeautode juurdepääs

planeeritud kruntidele on tagatud avalikult kasutatavatelt teedelt.

Välise tuletõrjeveevarustuse lahenduse selgitus on esitatud seletuskirja punktis 6.1.2.

Planeeringuala asukoha tõttu Maxima Eesti OÜ Logistikakeskuse ohualas koostati

planeerimisprotsessi raames ohuhinnang, mille tulemused ja leevendusmeetmed on esitatud

seletuskirja punktis 4.7.1.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

• Tule leviku takistamiseks projekteerida hooned TP-1 tuleohutusklassile vastavad.

Madalama tuleohuklassi rakendamine on võimalik juhul kui detailplaneeringu elluviimisel

ei realiseerita maksimaalset ehitusõigust või kui hoone kasutusfunktsioon ja kujad

võimaldavad madalamat tulepüsivusklassi.

• Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs

ettenähtud päästevahenditega, arvestades Eesti standardis EVS 812-7:2018 toodud

nõudeid. Vajadusel arvestada ka päästetehnika ligipääsuga ümber hoone. (EVS 812-7:2018

p 14.1.7).

• Hoonete projekteerimisel arvestada Eesti standardiga EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus

osa 6 Tuletõrje veevarustus“.

• Ehitusprojekti koostamisel viia läbi täiendav riskianalüüs ning esitada täpsed meetmed

riskide maandamiseks ja tagajärgede vähendamiseks.

4.7.1 Detailplaneeringu ohuhinnangu tulemused ja leevendusmeetmed

Planeeringuala asukoha tõttu Maxima Eesti OÜ Logistikakeskuse ohualas koostati

detailplaneeringu menetluse raames ohuhinnang (vt detailplaneeringu Lisad). Ohuhinnangu

koostas Storkson OÜ ning selle eesmärk oli välja selgitada, kas Saare ja Tominga kinnistutele

kavandatava tegevuse realiseerumine võib suurendada lähedal asuvate kinnistute riski või

võimalike õnnetuste tagajärgede raskust. Töös analüüsiti ka võimalikke

kompensatsioonimeetmeid, mille rakendamine planeeringualal vähendab võimalike õnnetuste

tagajärgede raskust.

Ohuhinnangus analüüsiti erinevaid detailplaneeringu realiseerumisel esineda võivaid

ohuolukordi ning nende esinemisvõimalusi ja riske. Hoonetes on võimalikud tulekahjud ja teedel

liiklusõnnetused (sh sõidukite põlengud). Kuna planeeringualal on ette nähtud TP1 klassi hooned

ja nendevaheliseks kauguseks on rohkem kui 8 meetrit, on madala põlemiskoormusega hoonete

korral piisav tuleohutuskuja tagatud. Hoone tuleohutuse tagavad nõuetekohaselt (sh

tuleohutusnõudeid järgides) rajatud hooned ning nõuetekohaselt hooldatud ja sihipäraselt

kasutatud seadmed. Planeeringu realiseerumisel kasvab piirkonnas liikluskoormus, mis

omakorda tõstab võimaliku liiklusõnnetuse (sh kahjustatud sõiduki süttimise) toimumise

tõenäosust. Selle vältimiseks on vajalik tagada sõiduteede heakord (eriti talvel) ning vajadusel

piirata sõidukiirust.

Olulisimat mõju võib planeeringu realiseerumise järgselt alal töötavatele ja seda külastavatele

inimestele kujutada Maxima Eesti OÜ Logistikakeskuse ammoniaagi leke. Logistikakeskuses on

kasutusel maksimaalselt 3,43 tonni veeldatud ammoniaaki, mis jaguneb mitmete siseruumides

olevate seadmete vahel ning mille korraga väljapääsemine on siiski väikese tõenäosusega.

13

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 21025 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

Ammoniaagi hoidmist käsitletakse ettevõtte riskianalüüsis ja sellest tulenevalt on tehases

kasutusel ennetusmeetmed õnnetuse vältimiseks. Käitisele koostatud riskianalüüsi tulemusel on

omistatud sellele mürgistuse ohualad (Re: 194 m, Rv: 660 m, Ro: 1700 m). Planeeritav ala jääb

ohtliku ja väga ohtliku ala piirile, mis tähendab, et alal võib võimaliku ammoniaagi lekke ja

soodsa tuulesuuna korral kontsentratsioon olla kaitsmata inimestele eluohtlik.

Maxima Eesti OÜ Logistikakeskuse ammoniaagi lekke ohualad. (Ro: 1700 m, Rv: 660 m, Re: 194 m.)

ning planeeringuala Allikas: Saare ja Tominga kinnistute detailplaneeringu alusel kavandatava

lahenduse ohuhinnang (Storkson OÜ)

Antud kemikaali hoidmise ja käitlemise ohutus on tehase territooriumil tagatud. Ohtliku

kemikaali hoidmisel tuleb lähtuda kemikaaliseadusest ning ettevõttel on tegevusluba ohtlike

kemikaalide käitlemiseks ja Päästeametiga kooskõlastatud hädaolukorra lahendamise plaanid.

Lisaks vähendab mürgise gaasipilve leviku tõenäosust planeeringualani asjaolu, et selle

toimumine eeldab kirdetuult, mille esinemise tõenäosus on alla 10%.

Ammoniaagilekke tervisekahjustusi põhjustavate või letaalsete tagajärgede vältimiseks tuleb:

• Tagada lekke toimumisest info liikuvus planeeringualal tegutsevate asutuste vastutavate

isikuteni (nt automaatne signaali edastus), et võimaldataks sulgeda uksed ja aknad ning

seisata hoonete õhuvahetus ehk ventilatsioon.

• Võimalusel varustada hoonete ventilatsioonisüsteemid ammoniaagi lekkeanduritega, mis

seiskavad õhuvahetuse hoones võimaliku gaasipilve jõudmisel hooneteni. Hoonesse

varjunud inimestel on võimalik (kui hooned on hermeetilised) oodata kuni päästetöö juhi

vastava korralduseni.

• Enne hoonete kasutusele võttu koostada evakuatsiooni- ja varjumisplaan ning teostada

personalile regulaarselt õppuseid.

14

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 21025 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

4.8 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS

Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis

tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.

4.8.1 Vee- ja kanalisatsioonivarustus ning sademevee lahendus

Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduse aluseks on Osaühingu KIILI KVH 05.10.2021

väljastatud tehnilised tingimused nr 985.

Planeerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:

• Eesti standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk

• Eesti standard EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk

• Eesti standard EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus

• Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad

Veevarustuse välisvõrk

Olemasolev olukord:

Olemasolev ühisveevärgi torustik on de160 veetorustik Kurna-Tuhala teel ning de110

veeühenduse Saare kinnistu piiril. Ühisveevärgi torustiku omanik on Osaühing KIILI KVH.

Planeeritud veevarustus:

Veevarustus planeeritud krundile pos 1 on kavandatud Saare kinnistu piirile rajatud

olemasolevast ühisveevärgi de110 veeühendusest ning puudujääva vooluhulga katmiseks on ette

nähtud Õlleköögi tee 24 kinnistu juures asuva veetorustiku (ligikaudsed koordinaadid x=

6577480.1 ja y= 546920.6) ja Kangru tee 2 kinnistu juures asuva veetorustiku (ligikaudsed

koordinaadid x= 6577885.4; y= 546503.5) ringistamine de160 veetoruga (kogupikkusega

ligikaudu 780 m). Seejuures tuleb arvestada, et torustiku ringistuse rajamise eelduseks on Kiili

KVH OÜ ja Tallinna Vesi AS ühisveevärgi ühendamine, mis võimaldab tagada piisava

vooluhulga.

Planeeringuala krundile pos 2 tarbeveevarustuse tagamiseks on planeeritud de50 veeühendus

olemasolevalt Kurna-Tuhala teel paiknevalt de160 ühisveetorustikult.

Planeeringu ala orienteeruv veetarbimine on 118 m3/ööp. Orienteeruv keskmine vooluhulk on

15 m3/h ja maksimaalne on 18 m3/h. Planeeringuala majandus-joogivee vooluhulk täpsustada

järgmises projekteerimise staadiumis.

Kruntide liitumispunktid (maakraanid) ühisveevõrguga paiknevad kuni 1 m krundi piirist

väljapool tänava maa-alal.

Planeeritud veeühenduste läbimõõdud täpsustada järgmises projekteerimise staadiumis.

Krundisisene veevarustuse välisvõrk projekteeritakse ehitusprojekti koosseisus.

15

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 21025 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

Väline tuletõrjeveevarustus

Planeeringuala välistulekustutusvee vajadus on 20 l/s kolme tunni jooksul.

Tulekustutusvee tagamiseks on ette nähtud planeeringualale rajada tuletõrje veevõtukoht, mis

tagab vajaliku kustutusvee planeeritud mahutite baasil.

Planeeritava hoonestuse täpsustumisel järgmises projekteerimisstaadiumis täpsustatakse

tuletõrjeveevarustuse lahendus ning täiendava välistulekustutusvee ja sisetulekustutusvee

vajadus. Vajalik täiendav tulekustutusvesi tagatakse krundisiseste mahutite baasil.

Reoveekanalisatsioon

Olemasolev olukord:

Olemasolev reovee ühiskanalisatsioonitorustik on Kurna-Tuhala teel paiknev de250 isevoolne

kanalisatsioonitorustik koos olemasoleva reoveepumplaga (KPJ-Nurga). Reovee

ühiskanalisatsiooni torustiku omanik on Osaühing KIILI KVH.

Planeeritud reoveekanalisatsioon:

Planeeringuala reovee eelvooluks on Kurna-Tuhala tee olemasolev de250

reoveekanalisatsioonitorustik.

Krundil pos 1 on olemasolev de160 reoveekanalisatsiooniühendus olemasoleva Kurna-Tuhala

teel paikneva de250 reoveekanalisatsioonitorustikuga. Krundi liitumispunkt (kontrollkaevud)

ühiskanalisatsioonivõrguga paikneb kuni 1 m krundi piirist väljapool tänava maa-alal. Järgmises

projekteerimise staadiumis selgitada välja krundilt ärajuhitava reoveevooluhulk lähtudes

reoveepumplate „Nurga“, „Valli“, „Ruti“ ja „Kangru 2“ võimsustest ning teenindatava piirkonna

vooluhulkadest. Krundi pos 1 reovee kanaliseerimiseks olemasolevasse Kurna-Tuhala tee de250

reoveekanalisatsioonivõrku on vaja piirata kanaliseeritavat reoveekogust ning rajada

krundisisene reoveeühtlustus mahuti, tagamaks ühiskanalisatsiooni toimivus tipptarbimiste ajal.

Krundile pos 2 on planeeritud de160 reoveeühendus olemasoleva Kurna-Tuhala teel paikneva

de250 reoveekanalisatsioonitoruga. Krundi liitumispunkt (kontrollkaevud)

ühiskanalisatsioonivõrguga paikneb kuni 1 m krundi piirist väljapool tänava maa-alal.

Planeeringu ala orienteeruv kanaliseerimise vooluhulk on 118 m3/d. Planeeringuala reovee

arvutusäravool täpsustada järgmises projekteerimise staadiumis.

Krundisisene reoveekanalisatsiooni välisvõrk projekteeritakse ehitusprojekti koosseisus.

Järgmises projekteerimis staadiumis arvestada võimaliku kinnistusisese ülepumpamise

vajadusega, kui koostatud vertikaalplaneeringu ja täpsustunud hoone lahenduse põhjal pole

võimalik isevoolselt olemasolevasse reoveekanalisatsioonivõrku reovett juhtida.

Sademeveekanalisatsioon

Planeeritud sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine:

Sademe- ja pinnasevee juhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud.

16

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 21025 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

Planeeringualal on ette nähtud maksimaalselt käidelda tekkiv sademevesi kruntide piires, näiteks

sademevee taaskasutamine, immutamine ja keskendamine (tiigid, mahutid). Sademevee

käitlemisel kasutada säästlike ning looduslähedasi lahendusi. Sademevesi on ette nähtud

immutada/taaskasutada ja ühtlustada kruntide piires enne lahkvoolselt kanaliseerimist. Alates

keskmise suurusega avaparklate (50 kuni 300 parkimiskohta) sademeveed tuleb puhastada enne

eelvoolu või pinnasesse juhtimist lokaalpuhastites (liiva- ja õlipüüduris).

Sademevee eelvooluks on perspektiivne sademevee torustik Saare kinnistul ning olemasolev

kraav Rebase kinnistul.

Planeeringu ala orienteeruv kanaliseerimise vooluhulk on 160 l/s.

Sademevee kanalisatsioonitorustik on planeeritud läbimõõduga de500. Kruntide ühine

liitumispunkt (kontrollkaevud) ühiskanalisatsioonivõrguga paikneb kuni 1 m krundi piirist

väljapool tänava maa-alal.

Krundisisene sademe- ja pinnasevee välisvõrk projekteeritakse ehitusprojekti kooseisus.

Järgmises projekteerimis staadiumis arvestada võimaliku kinnistusisese ülepumpamise

vajadusega, kui koostatud vertikaalplaneeringu ja eesvoolu perspektiivse torustiku ja

olemasoleva kraavi kõrgus ei võimalda isevoolselt sademevett ära juhtida.

4.8.2 Elektrivarustus

Detailplaneeringu elektrivarustuse osa lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 21.09.2021

väljastatud tehnilised tingimused nr 384878.

Detailplaneeringu ala hoonete 0.4kV elektrivarustus on ette nähtud uue kioskalajaama baasil.

Planeeritud alajaama toide on ette nähtud 20 kV maakaabelliiniga sisselõikega kaablisse nr

24323 mis on Vaela I Järveküla toitel.

0.4 kV liitumis- ja jaotuskilbid paigaldatakse kinnistu piirile. Kesk- ja madalpinge võrgud

ehitatakse kaabelliinidena.

Elektrikoormuste tabel

Pos

nr

Nimetus

Arvutuslik elektrikoormus,

Pa/Ia (kW/A) Liitumine

1 Ärihoone 800/630+630 Alajaama 0.4kV

seadmes

2 Ärihoone 120/200 Liitumiskilp

kinnistu piiril

Planeeritud ala

tarbijad kokku

(koos eriaegsusega)

800/1250

Käesolev lahendus on põhimõtteline. Konkreetsete objektide elektrivarustuse ehitusprojekti

koostamine, sh ka alajaamade projekteerimine, toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste

tingimuste alusel arvestades objekti arhitektuuriga.

17

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 21025 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

Vastavalt tehnilistele tingimustele tuleb elektrienergia saamiseks kehtestatud detailplaneeringu

olemasolul esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu

sõlmimiseks tuleb pöörduda Elektrilevi OÜ poole.

4.8.3 Telekommunikatsioonivarustus

Detailplaneeringu sidevarustuse osa lahenduse aluseks on võetud Telia Eesti AS poolt

06.09.2021 väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 35532738.

Planeeringuala hoonete sidevarustus on ette nähtud uue sidekanalisatsiooni baasil. Planeeritud

põhitrass on ette nähtud siduda Kurna-Tuhala tee ääres paikneva ELASA trassiga. Trassiga

liitumiseks on vaja taotleda ELASA-lt täiendavad liitumistingimused.

Sidekanalisatsioon ehitatakse 100mm läbimõõduga plasttorudest ning igale kinnistule on ette

nähtud individuaalne sidekanalisatsiooni sisestus. Sidekanalisatsiooni hargnemistel kasutatakse

r/b sidekaevusid.

Normide kohane kaablitorude paigaldussügavus sõidutee all on min. 1,0 m, väljaspool sõiduteed

0,7 m.

Sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse

ehitusprojekti mahus. Sidevarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrguvaldajalt taotletud

tehniliste tingimuste alusel.

4.8.4 Gaasivarustus

Detailplaneeringu gaasivarustuse lahenduse aluseks on Esmar Gaas OÜ poolt 09.08.2021

väljastatud tehnilised tingimused detailplaneeringu alale gaasivarustuse torustike

projekteerimiseks.

Esmar Gaas OÜ-le kuulub B-kategooria d200mm gaasitorustik (OP=4 baar, MOP =5 bar)

planeeritava ala piiril 11115 Kurna-Tuhala tee ääres. Saare kinnistule on varasemalt välja

ehitatud De110 mm gaasitorustik liitumispunktiga kinnistu piiril (sulgarmtuur DN100).

Olemasolev liitumispunkt jääb krundi pos 1 liitumispunktiks ning krundile pos 2 on kavandatud

uus gaasitoru Opmani tee ristmiku poolt liitumispunktiga kinnistu piiril.

Planeeritava torustiku täpsed koormused ja läbimõõdud ning täpne kulgemine selgub

ehitusprojekti staadiumis vastavalt väljakujunenud olukorrale ja reaalsetele mahtudele.

4.8.5 Soojusvarustus

Kavandatavate hoonete soojusvarustus on võimalik lahendada gaasikatlamajade baasil läbi

projekteeritavate soojussõlmede. Hoonete varustamiseks gaasiga on kavandatud gaasivõrk

liitumispunktidega krundipiiridel (vt ka punkt 4.8.4 Gaasivarustus).

18

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 21025 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

Alternatiivsete kütteviisidena on võimalik kasutada maakütet või kombineeritud õhk-maa-kütet.

Maaküttetorustik tuleb paigutada krundile selliselt, et see ei takistaks kõrghaljastuse rajamist.

Lubatud on kasutada erinevate kütteviiside kombinatsioone.

4.8.6 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas

Üldised nõuded:

• Ehitusprojektide koostamiseks tuleb tellida tehnovõrkude valdajatelt tehnilised tingimused

ja projektid kooskõlastada võrguvaldajatega.

• Kasutuslubade taotlemise ajaks peavad olema välja ehitatud DP-ga kavandatud teed ja

tehnovõrgud, täidetud teede ja tehnovõrkude väljaehitamise lepingust tulenevad

kohustused.

• Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb kavandada kinnisel meetodil ning lähtuda

Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“.

Veevarustus ja kanalisatsioon:

•

Elektrivarustus:

• Kavandatavast kioskalajaamast tulenevad müratasemed peavad vastama keskkonnaministri

16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud normtasemetele.

Valgustus:

• Ärimaa kruntide ja hoonete valgustus ei tohi põhjustada valgusreostust ning tuleb suunata

selliselt, et see ei põhjustaks negatiivseid häiringuid teedel liiklejatele ja läheduses elavatele

inimestele. Samuti ei tohi valgustust suunata ülespoole.

Gaasivarustus:

• Planeeringualale kavandatava hoonestuse küttegaasiga varustamiseks tuleb gaasipaigaldiste

ehitusprojektide koostamiseks võtta täpsustavad tehnilised tingimused gaasivõrgu valdajalt.

• Torustike asukohad täpsustada ehitusprojektide koostamisel.

• Planeeringualale kavandatava hoonestuse küttegaasiga varustamise teenuse osutamiseks

tuleb sõlmida gaasivõrgu valdajaga gaasijaotusvõrguga liitumise leping.

• Detailplaneeringu lahenduse realiseerimiseks ning küttegaasi jaotusvõrguga liitumiseks

tuleb seada kõigile planeeringu kohaselt moodustatavatele kinnistutele, millistele on

planeeritud ühisvõrgu osana rajatavaid torustike, kaitsevööndi ulatuses kasutusõigus

võrguvaldaja kasuks.

• Kõik kooskõlastatud lahenduse muudatused tuleb täiendavalt kooskõlastada Esmar Gaas

OÜ-ga.

Täiendavalt pöörata tähelepanu ka nõuetele seletuskirja teiste peatükkide all.

19

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 21025 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

4.9 KAVANDATUD KITSENDUSED JA SERVITUUTIDE VAJADUSE

MÄÄRAMINE

Planeeritud alal asub ja sellele ulatub nii olemasolevatest kui ka planeeritud tehnovõrkudest ja

rajatistest tulenevaid kitsendusi ja piiranguid.

Detailplaneeringu joonisel DP-4 Põhijoonis on kajastatud graafiliselt ja kruntide kasutamise

tingimuste tabelis kirjeldatud määratud servituutide ja kitsenduste vajadusi.

Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud kruntide kasutamist kitsendavate servituutide

seadmiseks, mis on vaja seada tehnovõrkude kasutamise, hooldamise, paigaldamise ja

kasutamise tagamiseks. Servituutide ulatust võib ehitusprojektis täpsustada.

5 KESKKONNATINGIMUSED

Detailplaneeringu algatamisel viidi Kiili Vallavalitsuse poolt läbi keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnang (vt menetlusdokumendid Kiili Vallavalitsuse 22.06.2021 algatamise

korralduse nr 264 Lisa 5).

Hinnangu kohaselt ei põhjusta planeeringus kavandatud mahus ehitiste rajamine, lähtudes

planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, olulist negatiivset

keskkonnamõju. Kruntidel toimuvaid tegevusi tuleb planeerida selliselt, et tegevustega

kaasnevad võimalikud mõjud (eelkõige müra, õhusaaste, vibratsioon) on väikesed ja nende

ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga, mistõttu ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126

kohaselt planeeringumenetluse käigus.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb analüüsida keskkonnalubade vajadust ning arvestada

Terviseameti kirjas (14.05.2021 nr 9.3-1/20/1466-4) toodud märkuste ja ettepanekutega. Samuti

tuleb planeeringuga ette näha võimalikele negatiivsetele mõjudele piisavad leevendusmeetmed

või mitte lubada tegevusi, milledega võib kaasneda oluline negatiivne keskkonnamõju.

Keskkonnalubade vajadust on analüüsitud seletuskirja peatükis 5.2. Terviseameti märkuste ja

ettepanekutega on detailplaneeringu koostamisel arvestatud ning need on välja toodud

seletuskirja peatükkides 4.5 (koos alapeatükkidega) ja 5.1.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §6 lõigetes 2 ja 21 sätestatud

eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa (ehitusloa) taotlusega või §6 lõikes 24

nimetatud juhul Kiili Vallavalitsusele (otsustajale) järgmise teabe:

1. tegevuse eesmärk, iseloom, mahud, energiakasutus, füüsilised näitajad, tegevusega

kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus,

soojus, kiirgus ja lõhn; tekkivad jäätmed ja nende käitlemine;

2. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest, sealhulgas heite

suurusest;

3. tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete

alusel ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus;

4. tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;

5. tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;

20

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 21025 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

6. teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt

tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade,

eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;

7. muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva eskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 61 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest;

8. teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega

kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat

keskkonnamõju.

5.1 EHITUSAEGSETE LOKAALSETE JA EDASPIDISE KÄITAMISE MÕJUDE

LEEVENDAMISE MEETMED PLANEERITUD ALAL

Ehitusaegsete lokaalsete ja edaspidise ekspluatatsiooni mõjude leevendamiseks on välja töötatud

meetmed ja põhimõtted, mille järgimisel on võimalik vältida ja minimeerida kavandatavate

tegevuste võimalike kahjulikke mõjusid.

Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2001) järgi asub planeeringuala

nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, mistõttu tuleb tegevuste kavandamisel jälgida, et need ei

mõjutaks negatiivselt põhjavee omadusi ja sellest tulenevalt elanikeni jõudva joogivee kvaliteeti.

Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada ehitusaegsete lokaalsete mõjude leevendamiseks

järgmiste meetmetega:

• arvestada seadustest/määrustest ja detailplaneeringus toodud nõuetega;

• arvestada kooskõlastuse andnud organisatsioonide ettekirjutustega;

• järgida looduskaitselisi põhimõtteid ning otsida võimalusi keskkonnale kahjulike

tagajärgede minimeerimiseks;

• maksimaalselt säilitada olemasolevat looduslikku keskkonda piiritledes ehitustegevusega

mõjutatav ala;

• nii ehitus- kui ka olmeprahi käitlemine korraldada vastavalt Kiili valla

jäätmehoolduseeskirjale;

• ehituse käigus tekkinud ohtlike jäätmete eraldi kogumine ning jäätmete üleandmise

tagamine vastavat jäätmeluba omavale isikule.

• ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat

tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

• jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses

nr 8 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

Võimalikud avariiohtlikud olukorrad ja nende vältimise meetmed:

• ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni väljaehitamine ja selle laitmatu funktsioneerimise

tagamine;

• reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada suurem avarii reoveetrassidega

või kütteleke. Sel juhul on oluline, et avarii likvideeritakse võimalikult kiiresti. Vajadusel

tuleb sulgeda ühendus avariilisel trassil;

• ehituse käigus tekkinud reostus, mis on põhjustanud või mis võib põhjustada ohtu

põhjaveel, tuleb teavitada viivitamatult Keskkonnaametit ning järgida nende antud juhiseid;

21

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 21025 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

• arvestada, et ehitamise ajal ei koormataks keskkonda saasteainetega, vältida masinatest

tingitud õlireostust. Vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine;

• vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem

(kaasarvatud vajalike sanitaar-hügieeniliste tingimuste tagamine ehitajatele);

• mehhanismidest õlireostuse tekke puhul kasutada õli siduvaid puisteaineid (nt. saepuru

jm.), mis kogutakse kokku ja saadetakse ohtlike jäätmete ladustamispaika;

• ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb

hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema

spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Samuti on oluline, et ehitustöid ja nende järelevalvet

teostatakse kõiki õiguseid omavate ettevõtete poolt;

• maksimaalselt arvestada, et tegevusmõju ei ületaks planeeringuala piire, mis võib

põhjustada reostusohtlikke olukordi.

5.2 VAJALIKUD KESKKONNALOAD

Vastavalt veeseaduse § 187 punktile 2 on veeluba kohustuslik, kui võetakse põhjavett rohkem

kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas. Seega, kui planeeringualale ette nähtud O-C

veetöötlusjaamas võetakse põhjavett rohkem kui seaduses sätestatud, on vaja taotleda veeluba.

Detailplaneeringus ei ole kavandatud tegevust, milleks on vajalik taotleda õhusaasteluba.

Detailplaneeringus ei ole kavandatud tegevust, mis vastavalt jäätmeseaduse § 73 lg 2 nõuaks

jäätmeloa taotlemist.

Detailplaneeringu elluviimisel tuleb täpsustada keskkonnalubade taotlemise vajadus lähtuvalt

krundile ehitatavate hoonete kasutusotstarvetest ja krundile plaanitavast tegevusest.

5.3 ENERGIATÕHUSUS JA –TARBIMISE NÕUDED

Ehitusseadustiku § 65 alusel peab ehitatav uus hoone ehitamise järel vastama energiatõhususe

miinimumnõuetele. Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad

tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele ning

ehitise kasutamise otstarbele.

Hoonete projekteerimisel järgida energiasäästupõhimõtet kasutades hoonete ehitamiseks

kvaliteetseid materjale ning ehituslahendusi, mis aitavad tagada hoonete väiksemat soojavajadust

ja energiatarbimist.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

• Hoonete projekteerimisel arvestada Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018

määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ toodud nõuetega.

5.4 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti standardis EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ toodud

soovitusi:

22

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 21025 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

• Kavandatud muudatused haakuvad lähialale kavandatud sotsiaalse keskkonna ja

võrgustikuga;

• Planeeringus käsitletud hoonestus ei muuda piirkonna üldist funktsionaalset tasakaalu;

• Uue tänava rajamine (koos naaberplaneeringus kavandatud tänavaosaga) muudab

keskkonna turvalisemaks, kuna kaob pime organiseerimata ruum ja paraneb oluliselt

juurdepääs alale.

6 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD

Mõju sotsiaalsele keskkonnale

Koostatava detailplaneeringuga kavandatav peab silmas kõiki olulisi aspekte meeldiva ja

turvalise keskkonna loomiseks. Detailplaneeringu mõju sotsiaalsele keskkonnale on pigem

positiivne, sest luuakse töökohti ning korrastatakse avalikku ruumi läbimõeldud planeeringu abil.

Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse

elanikele. Põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol.

Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale

puudub.

Majanduslikud mõjud

Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute kodulähedaste töö-

ja teenuskohtade lisandumise näol, mis võib vähendada autoga sõitmist teise asustusüksusesse.

Detailplaneeringus soovitakse ehitada piirkonna kasvavale elanikkonnale täiendavaid sportimis-

ja lõõgastumisvõimalusi pakkuv kompleks, mis ühtlasi tõstab piirkonna kinnisvara keskmist

väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel asub planeeringualale lähim kultuurimälestis

Asulakoht (17975) alast ca 0,2 km kaugusel edelas valdavalt hoonestatud elamumaa kinnistutel.

Pärandkultuuriobjektidest on planeeringualale lähim ca 0,5 km kaugusel põhja pool teiselpool

Tallinna ringteed asuv Kurna vallamaja (Kangru tee 3). Kuna planeeringualal puuduvad

muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid ning olemasolevad kultuurimälestised

ja pärandkultuuri objektid asuvad hoonestatud kinnistutel, ei ole alust eeldada, et kavandatav

spordi- ja veekeskuse ning seda teenindava ärihoone ehitamisel oleks otsene negatiivne

kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised

tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju

kultuurilisele keskkonnale puudub.

Mõju looduskeskkonnale

Ala detailplaneering ei käsitle uute keskkonnaohtlike tegevuste kavandamist ega vastavate

objektide rajamist ning keskkonnalubade taotlemist.

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on

juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringulahendus

näeb alale ette kahte ärimaa krunti, millele on lubatud ehitada kokku kuni 3 hoonet.

Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või

õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus

ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese

23

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 21025 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava

tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa

keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste

tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul

minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei

ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis.

Juhul kui edasistes projekteerimis- ja ehitusstaadiumites ning hoonete ekspluatatsioonil tagatakse

kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja headest tavadest kinnipidamine, pole

eeldada antud detailplaneeringu realiseerimisest tulenevat ümbruskonna keskkonnaseisundi

halvenemist.

7 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA

Avalikult kasutatavate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ja avalikes huvides olevate

tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamine:

• Arendaja ehitab omal kulul detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad rajatised, madal-

ja kõrghaljastuse, välisvalgustuse, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja –rajatised või

tagab nende väljaehitamise kolmandate isikute poolt.

• Kiili Vallavalitsus osaleb rajatiste projekteerimises ja ehituses vaid arendajaga sõlmitud

kokkuleppe alusel, milles arendaja kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala

tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud.

• Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud avalikult kasutatava rajatise tasulist

võõrandamist alla poolt ning arendajal ei ole õigust nõuda vallalt tasu avalikes huvides

olevate tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise eest.

• Detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad rajatised, madal- ja kõrghaljastus,

välisvalgustus, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja –rajatised peavad vastama seaduses

esitatud kvaliteedinõuetele.

• Uute hoonete ehitamiseks ei hakata taotlema ehitusluba ning Kiili Vallavalitsus ei väljasta

ehitusluba enne kui arendaja poolt on valmis ehitatud detailplaneeringukohased avalikuks

kasutamiseks ette nähtud rajatised, haljastus, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad

tehnovõrgud ja -rajatised.

• Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka (ehitisealune pind) on arvestatud kõik hooned

(elamu, abihoone ja väikeehitis). Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate

ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste

pindade summa.

Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse etapid):

• Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega.

• Avalikult kasutatavate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste

(kaugküte, vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side jne)

projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine.

• Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikult kasutatavate rajatiste ning

avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamiseks.

• Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Kui

on vajadus uue kuivendussüsteemi järele tuleb see välja ehitada enne ehituslubade

väljastamist ning samas tuleb tagada väljaspool planeeritavat ala oleva drenaaažisüsteemi

toimimine.

24

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 21025 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

• Uute planeeritud avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamise lõpetamine ja

vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -

rajatiste üleandmine võrguettevõtjatele.

• Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ehitamise lõpetamine ja

vastavate kasutuslubade väljastamine.

• Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Uus

kuivendussüsteem tuleb välja ehitada enne ehituslubade väljastamist ning samas tuleb

tagada väljaspool planeeritavat ala oleva drenaaažisüsteemi toimimine. Ehituslubade

väljastamise tingimuseks on, et arendaja poolt on valmis ehitatud avalikult kasutatavad

tehnovõrgud (100%).

• Valmisehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate avalikes huvides

olevate tehnovõrkude, -rajatiste ja avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate

rajatiste kasutuslubade olemasolu.

• Iga etapi elluviimise eelduseks on eelneva etapi teostamine.

Transpordiameti nõuded planeeringu elluviimisel:

• Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Kui kohalik

omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, tuleb

Transpordiamet kaasata menetlusse kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis.

• Transpordiamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isikuga

sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima

planeeringuala juurdepääsutee uue ristumiskoha ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste

projekteerimise ja ehitusega seotud kulud.

• Arendusega seotud teed, sh ristumiskohad riigiteega, tuleb rajada ning nähtavust piiravad

takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada enne

planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

Terviseameti nõuded planeeringu elluviimisel:

• Detailplaneeringu elluviimisel tuleb hinnata kavandatavate hoonete tehnoseadmete müra

mõju lähedalasuvatele olemasolevatele ja planeeritavatele müratundlike hoonetega aladele.

Vajadusel tuleb koostada mürauuring ning vastavalt uuringu tulemustele võtta kasutusele

sobivaid müra leevendavaid meetmeid.

Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused:

• Detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei

ole asutud ellu viima. Elluviimise all saab mõista eeskätt detailplaneeringu alusel

toimingute tegemist alates ehituslubade taotlemisest.

• Arendaja on kohustatud ehitama välja hiljemalt viie (5) aasta jooksul alates

detailplaneeringu kehtestamisest omal kulul ja ehituslubade alusel detailplaneeringuga ette

nähtud detailplaneeringu järgse ja detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri,

s.h arendusetegevusega seotud teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides

olevate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-, vihmaveekanalisatsiooni, elektri-,

sidevarustuse jne) ja välisvalgustuse ehitamine. Tagatud peab olema, et planeeringualalt

oleks tasuta juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning, et muid avalikes huvides olevaid

tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema

tagatud ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

25

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 21025 Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

• Planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu

elluviimisest loobuda.

Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja:

• Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka

avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide

omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud

haljastus). Samuti ei tohi tekitata naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul,

kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud

hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

26

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 21025

Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

8 DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOONDTABEL

Jrk

nr

Kooskõlastav

organisatsioon

Kooskõlastuse

nr ja kuupäev

Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse

originaali

asukoht

Märkus

1 2 3 4 5 6

1 Telia Eesti AS 17.02.2022

Nr 36134735

Kooskõlastus kehtib kuni 16.02.2023

Allkirjastatud digitaalselt /Arvo Sepp/ volitatud esindaja

Kiri (saadud

digitaalselt)

Sidevarustuse osa

seletuskirjas,

Joonised DP-3,

DP-4

Kiili VV arhiiv

2 Elektrilevi OÜ 17.02.2022

Nr 7363251406

Kooskõlastatud tingimustel:

Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt

Allkirjastatud digitaalselt /Maie Erik/ volitatud esindaja

Kiri (saadud

digitaalselt)

Elektrivarustuse

osa seletuskirjas,

Joonised DP-3,

DP-4

Kiili VV arhiiv

3 Esmar Gaas OÜ 03.03.2022

Nr 1106-EG

Terviktekst vt kiri

Olles tutvunud läbivaatamiseks ja seisukoha võtmiseks

esitatud „Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering”

(koostaja K-Projekt AS, töö nr. 21025), kooskõlastab Esmar

Gaas OÜ detailplaneeringu lahenduse, järgmistel

tingimustel:

1) planeeringu alale kavandatava hoonestuse küttegaasiga

varustamiseks tuleb gaasipaigaldiste ehitusprojektide

koostamiseks võtta täpsustavad tehnilised tingimused

gaasivõrgu valdajalt;

2) torustike asukohad täpsustada ehitusprojektide

Kiri (saadud

digitaalselt)

Gaasivarustuse osa

seletuskirjas,

Joonised DP-3,

DP-4

Kiili VV arhiiv

Tingimused edasiseks

tegevuseks lisatud

seletuskirja punkti 4.8.6.

27

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 21025

Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

koostamisel;

3) planeeringu alale kavandatava hoonestuse küttegaasiga

varustamise teenuse osutamiseks tuleb sõlmida gaasivõrgu

valdajaga gaasijaotusvõrguga liitumise leping;

4) detailplaneeringu lahenduse realiseerimiseks ning

küttegaasi jaotusvõrguga liitumiseks tuleb seada kõigile

planeeringu kohaselt moodustatavatele kinnistutele,

millistele on planeeritud ühisvõrgu osana rajatavaid

torustike,

kaitsevööndi ulatuses kasutusõigus võrguvaldaja kasuks;

5) kõik kooskõlastatud lahenduse muudatused tuleb

täiendavalt kooskõlastada Esmar Gaas OÜ-ga.

Allkirjastatud digitaalselt /Indrek Olesk/

4 Terviseamet 16.03.2022

e-kiri

Terviktekst vt e-kiri

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ja märgib

täiendavalt järgmist:

• Detailplaneeringu seletuskirjas (lk 9) on kirjutatud:

„Mitmerindeline haljastus aitab leevendada müra ja toimib

efektiivselt saaste vähendajana.“ Amet on seisukohal, et

peamiseks mürahäiringute ennetamise meetmeks on

müraallika ja müratundliku objekti vahele võimalikult suure

puhverala jätmine. Kaitsehaljastuse mürahäiringuid

leevendavat toimet ei ole võimalik täpselt hinnata ning see

võib olla sõltuv aastaajast. Sellest tulenevalt märgib amet, et

esmajoones on oluline müraallikate (mürarikkad seadmed jt)

paigutamine müratundlike hoonetega aladest võimalikult

kaugele.

• Detailplaneeringu seletuskirjas (lk 15) on kirjutatud:

„Detailplaneeringu ala hoonete 0.4 kV elektrivarustus on ette

nähtud uue kioskalajaama baasil.“ Kavandatavast

kioskalajaamast tulenevad müratasemed peavad vastama

e-kiri

Kiili VV arhiiv

Märkustega on arvestatud

järgmiselt:

• Arvestatud,

korrigeeritud on

seletuskirja punkti

4.5.1 ja täiendatud on

punkti 4.5.2.

• Arvestatud, täiendatud

on seletuskirja punkti

4.8.6.

• Arvestatud, täiendatud

on seletuskirja punkti

7.

• Arvestatud, täiendatud

on seletuskirja punkti

4.5.3.

• Arvestatud, täiendatud

28

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 21025

Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud

normtasemetele.

• Detailplaneeringu seletuskirjas (lk 10) on kirjutatud:

„Hoonetele paigaldatavate tehnoseadmete müratasemete

müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud

müratasemeid. Mürahäiringute ennetamiseks tuleb

põhjalikult planeerida seadmete paigutust teiste hoonete

suhtes. Seadmete tehnoloogiline lahendus peab teostuma

selliselt, et häiriv müra ei leviks hoone konstruktsioonide

kaudu või muul viisil hoone siseruumidesse või

ümberkaudsete hooneteni/kinnistuteni.“ Amet lisab, et

detailplaneeringu realiseerumisel tuleb hinnata

kavandatavate hoonete tehnoseadmete müra mõju

lähedalasuvatele olemasolevatele ja planeeritavatele

müratundlike hoonetega aladele. Vajadusel tuleb koostada

mürauuring ning kaaluda täiendavaid müra leevendavaid

meetmeid.

• Detailplaneeringu seletuskirjas (lk 10) on kirjutatud:

„Detailplaneeringuga hõlmatud ala jääb piirkonda, kus

pinnaseõhu radoonisisaldus on kuni 50 kBq/m3 ehk tegemist

on normaalse radooniriski alaga, kus vastavalt Eesti

standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ on lubatud

piiranguteta ehitustegevus. Samas tuleb arvestada, et puhke-

ja tööruumides peab radoonitase olema alla 300 Bq/m3.“

Amet rõhutab taaskord, et radoonisisaldus ei ole pinnases

ühtlaselt jaotunud ning normaalse radoonisisaldusega

on seletuskirja punkti

5.1.

29

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 21025

Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

piirkonnas võib esineda kõrge radoonisisaldusega alasid.

Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleks

planeeringualal teostada radoonitasemete mõõtmised.

• Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (Eesti Geoloogiakeskus

OÜ, 2001) järgi asub planeeringuala nõrgalt kaitstud

põhjaveega piirkonnas. Amet juhib tähelepanu, et tegevuste

kavandamisel tuleks jälgida, et ei mõjutataks negatiivselt

põhjavee omadusi ja sellest tulenevalt elanikeni jõudva

joogivee kvaliteeti.

/Casandra Kerson/ inspektor

5 Päästeamet 01.06.2022

e-kiri

Tere!

Rääkisin kemikaali peainspektoriga. Kuna nüüd on

riskihinnangus see klausel sees, et evakuatsiooniplaan ning

varjumisplaan tuleb koostada enne hoone kasutusele võtmist,

siis rohkem kommentaare meie poolt ei ole ning sellisel

kujul on riskihinnang vastuvõetav.

Parimat

Kert Keller

ohutusjärelevalve büroo inspektor

e-kiri

Kiili VV arhiiv

Võetud teadmiseks

6 Osaühing KIILI

KVH

21.06.2022

e-kiri

Tere

Pakume välja esialgu sellise sõnastuse (mustaga seletuskirja

olemasolev tekst ja punasega täiendus):

Veevarustus planeeritud krundile pos 1 on kavandatud Saare

kinnistu piirile rajatud olemasolevast ühisveevärgi de110

veeühendusest ning puudujääva vooluhulga katmiseks on

ette nähtud Õlleköögi tee 24 kinnistu juures asuva

veetorustiku (ligikaudsed koordinaadid x= 6577480.1 ja y=

546920.6) ja Kangru tee 2 kinnistu juures asuva veetorustiku

e-kiri

Kiili VV arhiiv

Ettepanekuga arvestatud,

täiendatud on seletuskirja

punkti 4.8.1.

30

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 21025

Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

(ligikaudsed koordinaadid x= 6577885.4; y= 546503.5)

ringistamine de160 veetoruga (kogupikkusega ligikaudu 780

m). Selle alternatiivi rajamise eelduseks on Kiili KVH OÜ ja

Tallinna Vesi AS ühisveevärgi ühendamine.

/Silver Parri/

7 Transpordiamet 24.05.2022

e-kiri

Tere!

1. Sobib

2. Oleme oma 21.07.2021 kirja nr 7.1-2/21/16272-2

punktis 1 toonud välja asjaolu, et riigiteelt nr 11115 ei ole

tulenevalt normidest (sh liiklusohutuse kaalutlustest)

võimalik Rebasepõllu kinnistule juurdepääsu kavandada.

Vaadates piirkonna liikluskorraldust ja teedevõrku saab

ainukeseks alternatiivseks juurdepääsuks antud kinnisasjale

saab olla ainult läbi riigitee nr 11506. Seega on vajalik

planeeringus arvestada ka perspektiivse juurdepääsuteega

Rebasepõllu kinnistule. Lähtuda Transporiameti

seisukohtade punktist 1 ning tagada vastava ruumivajadus ja

võimalused juurdepääsutee kavandamiseks.

3. Vajalik oleks analüüsida ikkagi antud ristmiku

toimivust (vt joonis) ning näha ette sobilik

liikluskorralduslik lahendus. Hetkel on manöövrid

ebaloogilised ning ei taga ohutut liikluskeskkonda arvestades

asjaolu, et antud ristumiskoha liiklussagedus kasvab

oluliselt.

4. Hüdrandi asukoht pole sobilik (vt joonis).

Planeeringus tuleb arvestada ka võimalusega et tulenevalt

ringristmiku ehitusest muutuvad olemasolevate

tehnovõrkude asukohad.

e-kiri

Kiili VV arhiiv

31

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 21025

Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

5. Sobib

6. Sobib

7. Võtame teadmiseks.

8. Sobib

9. Võtame teadmiseks.

Veekeskuse kasutatavuse juures on sobilik arvestada ka

Kangru, Luige, Sausti-Nõmme, Kurna ja Uuesalu küladega,

mis paiknevad samuti veekeskusele/spordikeskusele

piisavalt lähedal. Kõik need külad jäävad planeeringualast 3-

4 km raadiusesse (kiili alev on samuti 3-4 km raadiuses.

Teie hinnang, et peamiselt kasutab seda

veekeskust/spordikeskust lähipiirkonnas üksnes Kiili alevi ja

Vaela küla elanikud on alahinnatud.

Planeeringus on sobilik anda hinnang liikluskorralduslikule

32

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 21025

Harjumaa, Kiili vald, Vaela küla

Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering

olukorrale ja kirjeldada liiklussageduse kasvu ja mõju

lähipiirkonna liiklusele ja selle kitsaskohtadele.

10. Täiendavalt märkasin, et ringiristmiku lahenduse üle

kandmisel olete tekitanud siia kergliiklusteede osas

arusaamatu olukorra. Saare detailplaneeringus on

likvideeritavatel kergliiklusteedel kavandatud natukene

teisiti ning likvideeritavatel kergliiklusteedel on ka ristid

peal.

/Hans Keskrand/ peaspetsialist

Projektijuht Veiko Rakaselg

Saatja: Hans Keskrand <[email protected]>

Saadetud: 27.10.2022 14:14

Adressaat: MNT Teed <[email protected]>

Teema: Ed: Kiili vallas Vaela külas Saare ja Tominga (Vaela veekeskuse) detailpaneeringu

materjalid koostöö tegemiseks/arvamuse andmiseks

Manused: image010.png; image011.png; image012.png; image013.png; image014.png;

image015.png; image016.png; image017.png; image018.png; image019.png; image001.png;

21025_Saare ja Tominga DP_Seletuskiri.pdf; 21025_Saare ja Tominga DP_DP-3 Põhijoonis.pdf;

21025_Saare ja Tominga DP_DP-4 Tehnokoond.pdf; 2022.09.08 Kiili Vallavalitsuses toimunud

arutelu MEMO.pdf

Saatja: Veiko Rakaselg <[email protected]> Saatmisaeg: Wednesday, 26 October 2022 14:07 Adressaat: Hans Keskrand <[email protected]> Teema: RE: Kiili vallas Vaela külas Saare ja Tominga (Vaela veekeskuse) detailpaneeringu materjalid koostöö tegemiseks/arvamuse andmiseks Tervist!

Esitan teile kooskõlastamise eelseks koostöö tegemiseks ja arvamuse avaldamiseks

korrigeeritud ja täiendatud Kiili valla Vaela külas Saare ja Tominga (Vaela veekeskuse)

detailpaneeringu materjalid.

Alljärgnevalt on toodud Transpordiameti 22.07.2022 e-kirjas toodud märkuste ja

kommentaaridega arvestamine või mittearvestamine koos selgitustega:

 Oleme oma 21.07.2021 kirja nr 7.1-2/21/16272-2 punktis 1 toonud välja asjaolu, et

riigiteelt nr 11115 ei ole tulenevalt normidest (sh liiklusohutuse kaalutlustest) võimalik

Rebasepõllu kinnistule juurdepääsu kavandada. Vaadates piirkonna liikluskorraldust ja

teedevõrku saab ainukeseks alternatiivseks juurdepääsuks antud kinnisasjale saab olla

ainult läbi riigitee nr 11506. Seega on vajalik planeeringus arvestada ka perspektiivse

juurdepääsuteega Rebasepõllu kinnistule. Lähtuda Transporiameti seisukohtade

punktist 1 ning tagada vastava ruumivajadus ja võimalused juurdepääsutee

kavandamiseks.

Vastus: Meile teadaolevalt on valminud Kurna-Tuhala tee, Kurna liiklussõlme ja

piirkonna liikluslahenduse eskiisprojekt, milles on kavandatud Kurna-Tuhala tee ja

Kurna tee ristumisele ringristmik. 08.09.2022 toimus Kiili vallamajas kohtumine Kiili

valla ja huvitatud isiku esindajate vahel (memo lisatud e-kirjale), kus tutvustati

piirkonna liikluslahendust ning otsustati, et Rebasepõllu kinnistule on võimalik tulevikus

kavandada juurdepääs Kurna-Tuhala tee ja Kurna tee ristumisele kavandatud

ringristmiku kaudu. Sellest tulenevalt puudub vajadus planeerida Rebasepõllu kinnistule

juurdepääsutee Saare ja Tominga kinnistute detailplaneeringus.

 Vajalik oleks analüüsida ikkagi antud ristmiku toimivust (vt joonis) ning näha ette

sobilik liikluskorralduslik lahendus. Hetkel on manöövrid ebaloogilised ning ei taga

ohutut liikluskeskkonda arvestades asjaolu, et antud ristumiskoha liiklussagedus

kasvab oluliselt.

Vastus: Märkusega on arvestatud ning ringristmiku ja Opmani tee ristmiku lahendust

on korrigeeritud selliselt, et manöövrid oleksid loogilised ning lahendus tagaks ohutu

liikluskeskkonna.

 Hüdrandi asukoht pole sobilik (vt joonis). Planeeringus tuleb arvestada ka võimalusega

et tulenevalt ringristmiku ehitusest muutuvad olemasolevate tehnovõrkude asukohad.

Vastus: Märkusega on arvestatud ning hüdrandi asukohta on muudetud arvestades

ringristmiku ja tehnovõrkude lahenduse täpsustumisega järgmistes projekteerimise

etappides.

 Võtame teadmiseks. Veekeskuse kasutatavuse juures on sobilik arvestada ka Kangru,

Luige, Sausti-Nõmme, Kurna ja Uuesalu küladega, mis paiknevad samuti

veekeskusele/spordikeskusele piisavalt lähedal. Kõik need külad jäävad

planeeringualast 3-4 km raadiusesse (kiili alev on samuti 3-4 km raadiuses. Teie

hinnang, et peamiselt kasutab seda veekeskust/spordikeskust lähipiirkonnas üksnes

Kiili alevi ja Vaela küla elanikud on alahinnatud.

Planeeringus on sobilik anda hinnang liikluskorralduslikule olukorrale ja kirjeldada

liiklussageduse kasvu ja mõju lähipiirkonna liiklusele ja selle kitsaskohtadele.

Vastus: Võtame seisukoha teadmiseks ning arvestame sellega, et kavandatava vee- ja

spordikeskuse tegevusareaali jäävad lisaks Kiili alevile ja Vaela külale ka Kiili valla

Kangru ja Luige alevikud, Saku valla Sausti-Nõmme küla ning Rae valla Kurna ja

Uuesalu külad.

 Täiendavalt märkasin, et ringiristmiku lahenduse üle kandmisel olete tekitanud siia

kergliiklusteede osas arusaamatu olukorra. Saare detailplaneeringus on likvideeritavatel

kergliiklusteedel kavandatud natukene teisiti ning likvideeritavatel kergliiklusteedel on

ka ristid peal.

Vastus: Märkusega on arvestatud ning ringristmiku piirkonnas on kergliiklusteede

lahendust korrigeeritud selliselt, et see oleks üheselt arusaadav.

E-kirjale on lisatud detailplaneeringu põhijoonis, tehnovõrkude koondplaan ja seletuskiri ning

08.09.2022 Killi Vallavalitsuses toimunud arutelu memo.

Tervitades

Veiko Rakaselg tel: +372 626 4100 mob: +372 5341 4263

From: Hans Keskrand <[email protected]> Sent: Tuesday, May 24, 2022 3:07 PM To: Veiko Rakaselg <[email protected]> Subject: Vs: Kiili vallas Vaela külas Saare ja Tominga (Vaela veekeskuse) detailpaneeringu materjalid koostöö tegemiseks/arvamuse andmiseks Tere

1. Sobib 2. Oleme oma 21.07.2021 kirja nr 7.1-2/21/16272-2 punktis 1 toonud välja asjaolu, et riigiteelt nr

11115 ei ole tulenevalt normidest (sh liiklusohutuse kaalutlustest) võimalik Rebasepõllu

kinnistule juurdepääsu kavandada. Vaadates piirkonna liikluskorraldust ja teedevõrku saab ainukeseks alternatiivseks juurdepääsuks antud kinnisasjale saab olla ainult läbi riigitee nr 11506. Seega on vajalik planeeringus arvestada ka perspektiivse juurdepääsuteega Rebasepõllu kinnistule. Lähtuda Transporiameti seisukohtade punktist 1 ning tagada vastava ruumivajadus ja võimalused juurdepääsutee kavandamiseks.

3. Vajalik oleks analüüsida ikkagi antud ristmiku toimivust (vt joonis) ning näha ette sobilik liikluskorralduslik lahendus. Hetkel on manöövrid ebaloogilised ning ei taga ohutut liikluskeskkonda arvestades asjaolu, et antud ristumiskoha liiklussagedus kasvab oluliselt.

4. Hüdrandi asukoht pole sobilik (vt joonis). Planeeringus tuleb arvestada ka võimalusega et tulenevalt ringristmiku ehitusest muutuvad olemasolevate tehnovõrkude asukohad.

5. Sobib 6. Sobib 7. Võtame teadmiseks. 8. Sobib 9. Võtame teadmiseks.

Veekeskuse kasutatavuse juures on sobilik arvestada ka Kangru, Luige, Sausti-Nõmme, Kurna ja Uuesalu küladega, mis paiknevad samuti veekeskusele/spordikeskusele piisavalt lähedal. Kõik need külad jäävad planeeringualast 3-4 km raadiusesse (kiili alev on samuti 3-4 km raadiuses. Teie hinnang, et peamiselt kasutab seda veekeskust/spordikeskust lähipiirkonnas üksnes Kiili alevi ja Vaela küla elanikud on alahinnatud. Planeeringus on sobilik anda hinnang liikluskorralduslikule olukorrale ja kirjeldada liiklussageduse kasvu ja mõju lähipiirkonna liiklusele ja selle kitsaskohtadele.

10. Täiendavalt märkasin, et ringiristmiku lahenduse üle kandmisel olete tekitanud siia kergliiklusteede osas arusaamatu olukorra. Saare detailplaneeringus on likvideeritavatel kergliiklusteedel kavandatud natukene teisiti ning likvideeritavatel kergliiklusteedel on ka ristid peal.

Lugupidamisega Hans Keskrand Peaspetsialist Projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus +372 59 819 102 Teelise 4 | 10916 Tallinn |Transpordiamet

Saatja: Hans Keskrand <[email protected]> Saatmisaeg: Monday, 2 May 2022 09:49 Adressaat: MNT Teed <[email protected]> Teema: Ed: Kiili vallas Vaela külas Saare ja Tominga (Vaela veekeskuse) detailpaneeringu materjalid koostöö tegemiseks/arvamuse andmiseks

Saatja: Veiko Rakaselg <[email protected]> Saatmisaeg: Thursday, 28 April 2022 13:18 Adressaat: Hans Keskrand <[email protected]> Teema: RE: Kiili vallas Vaela külas Saare ja Tominga (Vaela veekeskuse) detailpaneeringu materjalid koostöö tegemiseks/arvamuse andmiseks Tervist!

Esitan teile kooskõlastamise eelseks koostöö tegemiseks ja arvamuse avaldamiseks Kiili

valla Vaela küla Saare ja Tominga (Vaela veekeskuse) detailplaneeringu täiendatud ja

korrigeeritud materjalid.

Alljärgnevalt annan ka meiepoolsed vastused ja selgitused Teie kommentaaridele:

1. Kasutada teeregistri kohaseid teede nimetusi. ?Vaela tee? = ?riigitee nr 11506 Opmani

tee? (viga märkasin joonisel, seletuskirjas tundus korras olevat).

Vastus: Tähelepanekuga on arvestatud ning jooniseid on vastavalt korrigeeritud.

2. Kuidas on planeeringus arvestatud Transpordiameti seisukohaga nr 1, mis käsitleb

võimaliku juurdepääsu lahenduse tagamist läbi riigitee nr 11506 Opmani tee

Rebasepõllu maaüksusele. Planeeringu lahendus ei pea meie hinnangul välja ehitama

juurdepääsu Rebasepõllu maaüksusele, kuid planeeringus tuleb näidata perspektiivne

juurdepääs antud kinnisasjale, et tulevikus oleks võimalik ka antud kinnistule

juurdepääsu kavandada. Sh vajadusel on sobilik määrata planeeringusse juurdepääsu

servituudid.

Vastus: Meie hinnangul ei ole mõistlik näha läbi vee- ja spordikeskuse ala ette

juurdepääsu äri- ja tootmismaa kinnistule, mille tegeliku kasutusfunktsiooni ning

liikluskoormuse ja -iseloomu osas puudub täna igasugunegi teadmine. Kinnistule

nõuetele vastavate juurdepääsude lahendamine on võimalik läbi Rebasepõllu

maaüksuse detailplaneeringu. Rae valla GIS portaali detailplaneeringute

kaardirakenduse kohaselt ei ole munitsipaalomandis olevale Rebasepõllu maaüksusele

detailplaneeringu koostamist algatatud ega esitatud ka vastavat taotlust.

3. Planeeringus näidata korrektne riigitee nr 11115 Kurna ? Tuhala ja riigitee nr 11506

Opmani tee ringristmik. Võtta aluseks Saare detailplaneering, kus ringristmik on

kavandatud vastavalt nõuetele. Täiendaval on sobilik planeeringus analüüsida ka

manöövrite teostatavust tulenevalt arendusala liiklusest ja koosseisust.

Vastus: Tähelepanekuga on arvestatud ning jooniseid on vastavalt korrigeeritud. Kiili

Vallavalitsuselt saime Saare detailplaneeringu kehtestatud materjalid, millest on võetud

ringristmiku lõplik lahendus.

4. Tulenevalt riigitee ringristmiku lahendusest võib olla vajalik üle vaadata tehnovõrkude

asukohad ning nende liitumispunktid.

Vastus: Tähelepanekuga on arvestatud ning tehnovõrkude lahendus on seoses

ringristmiku lahendusega üle vaadatud ja korrigeeritud.

5. Tunneksin huvi kas vee ringistamise trass on sobilik tehniline lahendus ning kas

planeeringu kehtestamise järgselt on see ellu viidav? Üldjuhul isevoolise ja/või surve

kanalisatsiooni ja/või vee trassi liitumisi ega murdepunkte üle 90 kraadise nurga ei

viida. Antud juhul on viidud trass lausa ~270 kraadise nurga alla. Kas ei oleks

otstarbekam ühendus viia läbi rebasepõllu maaüksuse vältimaks liigseid murdeid või

tuua veetrass teisele poole riigiteed Kiili poolt (vt joonis).

Vastus: Tähelepanekuga on arvestatud ning jooniseid on vastavalt korrigeeritud.

Veetrassi kulgemist on korrigeeritud selliselt, et teravnurkset suunamuutust on

välditud. Samuti ei ole pidanud me vajalikuks ega mõistlikuks Rebasepõllu kinnistu

koormamist ja kasutamise kitsendamist.

6. Küsin parkimiskohtade arvutamise kohta ühe küsimuse, kuna parkimiskohtade

arvutamise juures võib parkimiskohtade arvu mõjutada väga palju spordiala. Näiteks

tennise halli kavandamisel on brutopind suur, kuid tegelik parkimis kohtade lõplik

vajadus võrdlemisi väike (võrrelduna näiteks jõusaali brutopindalaga jaoks vajaliku

parkimiskohtade arvuga). Kui spordiala liiki nii hästi paika ei ole võimalik panna tuleks

rakendada standardit nagu Te praegusel juhul teinud olete.

Vastus: Vastusena teile selgitan, et praeguses detailplaneeringu koostamise etapis ei

ole veel kavandatava vee- ja spordikeskuse ruumiprogramm ja pakutavate teenuste

nimekiri paigas, mistõttu on parkimiskohtade vajadus arvutatud üldisemalt vastavalt

Eesti standardi EVS 843:2016 Linnatänavad põhimõtetele. Täiendavalt on

detailplaneeringu seletuskirjas toodud lause ?Täpne parkimiskohtade vajadus

määratakse hoonete kasutusotstarvete ja hoonemahtude selgumisel.?

7. Sademevee lahendus vajab selgitamist. Kes ehitab perspektiivse ühenduse Rebase I

(4020059000010) maaparandussüsteemini ning kas seda on võimalik ellu viia

arvestades, et Saare kinnistul (Lasteaed) on juba kehtiv detailplaneering, mida

soovitakse praegusel ajal ellu viia (projekti koostamisega on alustatud).

Vastus: Vastusena teile selgitan, et Saare ja Tominga detailplaneeringu koostamisest

huvitatud isik on sõlminud Kiili Varahalduse Sihtasutusega lepingu, mille kohaselt võttis

Kiili Varahalduse Sihtasutus kohustuse ehitada välja sademevee kaev ja kanalisatsioon,

koos sademevee juhtimisega kuni toimiva eelvooluni, arvestades ka Saare ja Tominga

kinnistu sademevee koguseid. Detailplaneeringu koostamise raames oleme teinud

koostööd nii Kiili Varahalduse Sihtasutuse kui ka projekteerija Projekt O2 OÜ-ga.

8. Planeeringusse sõnastada järgnev seisukoht: ?Kui planeeringu koosseisus

kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel

meetodil ning lähtuda Transpordiameti juhendist ?Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste

teemaale kavandamisel?. ?

Vastus: Tähelepanekuga on arvestatud ning seletuskirja punkti 4.8.6 on lisatud vastav

põhimõte.

9. Tulenevalt Kurna liiklussõlme ümbruse olulisest arengusurvest on kahtluse all seatud

Kurna liiklussõlme läbilaskevõime, mis tulenevalt erinevatest arendustest on

ammendumas. Planeeringu koosseisus on sobilik ja vajalik analüüsida ka

planeeringualast tuleneva liikluse mõju Kurna liiklussõlmele.

Vastus: Vastusena teile selgitan, et detailplaneeringus kavandatud hooned on mõeldud

eeskätt Kiili valla lähipiirkonna (Vaela küla ja Kiili alev) kasvavale elanikkonnale

kodulähedaste sportimis- ja lõõgastusvõimaluste ning teenuskohtade pakkumiseks,

mistõttu on mõju Kurna liiklussõlmele pigem väiksem. Kindlasti on vee- ja

spordikeskusesse tulemas külastajaid ka kaugemalt, kuid põhirõhk on siiski

lähipiirkonna teenindamisel.

Tervitades

Veiko Rakaselg tel: +372 626 4100 mob: +372 5341 4263

From: Hans Keskrand <[email protected]> Sent: Wednesday, March 23, 2022 4:35 PM To: Veiko Rakaselg <[email protected]> Subject: Vs: Kiili vallas Vaela külas Saare ja Tominga (Vaela veekeskuse) detailpaneeringu materjalid koostöö tegemiseks/arvamuse andmiseks Tervist Toon järgnevat välja meie küsimused, märkused planeeringu kohta.

1. Kasutada teeregistri kohaseid teede nimetusi. ?Vaela tee? = ?riigitee nr 11506 Opmani tee? (viga märkasin joonisel, seletuskirjas tundus korras olevat).

2. Kuidas on planeeringus arvestatud Transpordiameti seisukohaga nr 1, mis käsitleb võimaliku juurdepääsu lahenduse tagamist läbi riigitee nr 11506 Opmani tee Rebasepõllu maaüksusele. Planeeringu lahendus ei pea meie hinnangul välja ehitama juurdepääsu Rebasepõllu maaüksusele, kuid planeeringus tuleb näidata perspektiivne juurdepääs antud kinnisasjale, et tulevikus oleks võimalik ka antud kinnistule juurdepääsu kavandada. Sh vajadusel on sobilik määrata planeeringusse juurdepääsu servituudid.

3. Planeeringus näidata korrektne riigitee nr 11115 Kurna ? Tuhala ja riigitee nr 11506 Opmani tee ringristmik. Võtta aluseks Saare detailplaneering, kus ringristmik on kavandatud vastavalt nõuetele. Täiendaval on sobilik planeeringus analüüsida ka manöövrite teostatavust tulenevalt arendusala liiklusest ja koosseisust.

4. Tulenevalt riigitee ringristmiku lahendusest võib olla vajalik üle vaadata tehnovõrkude asukohad ning nende liitumispunktid.

5. Tunneksin huvi kas vee ringistamise trass on sobilik tehniline lahendus ning kas planeeringu kehtestamise järgselt on see ellu viidav? Üldjuhul isevoolise ja/või surve kanalisatsiooni ja/või vee trassi liitumisi ega murdepunkte üle 90 kraadise nurga ei viida. Antud juhul on viidud trass lausa ~270 kraadise nurga alla. Kas ei oleks otstarbekam ühendus viia läbi rebasepõllu maaüksuse vältimaks liigseid murdeid või tuua veetrass teisele poole riigiteed Kiili poolt (vt joonis).

6. Küsin parkimiskohtade arvutamise kohta ühe küsimuse, kuna parkimiskohtade arvutamise juures

võib parkimiskohtade arvu mõjutada väga palju spordiala. Näiteks tennise halli kavandamisel on brutopind suur, kuid tegelik parkimis kohtade lõplik vajadus võrdlemisi väike (võrrelduna näiteks jõusaali brutopindalaga jaoks vajaliku parkimiskohtade arvuga). Kui spordiala liiki nii hästi paika ei ole võimalik panna tuleks rakendada standardit nagu Te praegusel juhul teinud olete.

7. Sademevee lahendus vajab selgitamist. Kes ehitab perspektiivse ühenduse Rebase I (4020059000010) maaparandussüsteemini ning kas seda on võimalik ellu viia arvestades, et Saare kinnistul (Lasteaed) on juba kehtiv detailplaneering, mida soovitakse praegusel ajal ellu viia (projekti koostamisega on alustatud).

8. Planeeringusse sõnastada järgnev seisukoht: ?Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil ning lähtuda Transpordiameti juhendist ?Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel?. ?

9. Tulenevalt Kurna liiklussõlme ümbruse olulisest arengusurvest on kahtluse all seatud Kurna liiklussõlme läbilaskevõime, mis tulenevalt erinevatest arendustest on ammendumas. Planeeringu koosseisus on sobilik ja vajalik analüüsida ka planeeringualast tuleneva liikluse mõju Kurna liiklussõlmele.

Lugupidamisega Hans Keskrand Peaspetsialist Projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus +372 59 819 102 Teelise 4 | 10916 Tallinn |Transpordiamet

Saatja: Veiko Rakaselg <[email protected]> Saatmisaeg: Tuesday, 1 March 2022 12:00 Adressaat: [email protected]; [email protected]; [email protected] Teema: Kiili vallas Vaela külas Saare ja Tominga (Vaela veekeskuse) detailpaneeringu materjalid koostöö tegemiseks/arvamuse andmiseks Tervist!

Esitan teile kooskõlastamise eelseks koostöö tegemiseks ja arvamuse avaldamiseks Kiili

valla Vaela küla Saare ja Tominga (Vaela veekeskuse) detailplaneeringu materjalid.

Detailplaneeringu digitaalsed materjalid on leitavad ja alla laetavad aadressil

https://kprojekt.sharepoint.com/:f:/g/EgU- KDEpSddBuz_E1m0UjfsB90YDevRXgQhlW_E4vGXgKQ?e=xOsrm0.

Palun teilt tagasisidet esimesel võimalusel ning olen täiendavate küsimuste tekkimisel valmis

koheselt neile vastama.

Lugupidamisega

Veiko Rakaselg, BSc projektijuht mob: +372 5341 4263 e-post: [email protected]