Riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamine

KÄSKKIRJA lisa nr 1

Teehoiuvahendite eraldamine Loksa linnale üleantud riigitee 11284 Mere tee teehoiu

toetuseks

Vastavalt 2024. aasta riigieelarve seaduse §-le 9, juhindudes Vabariigi Valitsuse 06.02.2015

määrusest nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi

vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 82 :

1.Üleantava riigitee teehoiu aastane toetussumma on alljärgnev:

1.1 riigitee 11284 Mere tee km 0-1,34 teehoiu aastane toetuse summa koos käibemaksuga

4300 eurot;

2. Finantsosakond eraldab ameti 2024.a eelarvest ühekordse maksena vahendid Loksa

Linnavalitsusele 2024.a üleantava riigitee teehoiu kulude toetuseks 11 kuu eest alates

1.veebruarist kuni 2024.aasta lõpuni kogusummas 3231,15 eurot ilma käibemaksuta millele

lisandub käibemaks 22% summas 710,85 eurot alljärgnevalt:

Tee nr ja nimi Kokku 11 kuu eest, sealhulgas

tegevuskuludest teedega seotud

majanduskuludeks,

eelarve liik 20

konto 55

11284 Mere tee summa käibemaksuta 3231,15 €

käibemaks 710,85 €

summa käibemaksuta 3231,15 €

RIIGITEE TUNNUSTELE VASTAVUSE HINDAMISE ARUANNE

Loksa linnas asuv riigi kõrvalmaantee 11284 Mere tee

Koostaja:

Transpordiameti teevara osakond

Tallinn 2023

2

1. Sissejuhatus

Loksa linn esitas linnavolikogu 31.08.2023 otsusega nr 23 taotluse Harju maakonnas, Loksa

linnas asuva riigitee 11284 Mere tänav üleandmiseks kohalikuks teeks koos teed teenindava

transpordimaa üksusega 42401:002:0014. Volikogu otsuses on viga tee nimes, sest teeregistris

ja riigiteede nimekirja on riigitee 11284 nimeks Mere tee. Liikluspinnana hoonete

aadresserimiseks on osaliselt samas asukohas tänavale linnavõimud andnud nime Mere tänav.

Vastavalt riigivaraseadusele tuleb taotluse menetlemisel välja selgitada, kas taotletav vara ei

ole riigivara valitsejale vajalik ja kas vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema

seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Taotluses viidatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvile 6 lõige 1, mille

kohaselt omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada linnasisest transporti ning linna teede

ehitamist ja korrashoidu.

Käesolevas aruandes hinnatakse taotluses käsitletud tee vastavust riigitee tunnustele, et teha

järeldusotsus vara riigile vajalikkuse kohta ja riigitee säilitamiseks või kustutamiseks riigiteede

nimekirjast.

2. Hindamise aluseks olevad riigitee tunnused Vastavalt ehitusseadustiku paragrahvile 92 ja Transpordiameti riigitee määramise juhendile

analüüsitakse vastavust neljale riigitee tunnusele nende koosmõjus:

2.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Riigiteeks määratud tee peab olema avalikult kasutatav, kuna nii on sätestatud

ehitusseadustikus. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud

piiranguid jälgides. Kui tee asukoht ja liikluskeskkond ei võimalda teekasutajale vaba

juurdepääsu ja ohutut liiklemist või kui piirangud teeliiklusele ei ole kehtestatud riigi

haldusorgani poolt, ei ole tee avalikult kasutatav riigitee. Tee määramisel riigiteeks prevaleerib

riigi avalik huvi kohaliku avaliku huvi või erahuvi üle.

Kui tee avalik kasutamine ei ole tagatud, siis teistele tunnustele vastavust ei hinnata ja teed ei

saa määrata riigiteeks.

2.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Asulaväline liikluskord on teel, millele ei ole liiklusmärgiga 571 „Asula“ kehtestatud

asulasisest liikluskorda. Linnalist asustusüksust läbival riigitee osal on üldjuhul asulasisene

liikluskord, aga ruumilise planeeringu kehtestamisega võib seal ette näha asulavälise

liikluskorra.

Tee vastab riigitee tunnusele, kui liikluse analüüs näitab vastavust ühele riigitee liigile:

Põhimaanteele on iseloomulik intensiivne sujuv asulaväline mootorsõidukite liiklus, mis

võimaldab teekonna kiiret läbimist reisijate või kaupade ohutul transportimisel riigi eri

piirkondadesse või läbi rahvusvahelise piiripunkti.

Tugimaanteele on iseloomulik on sõidueesõigusega asulaväline läbiv mootorsõidukite liiklus

reisijate või kaupade ohutuks transportimiseks piirkondlike keskuste ja mitmeviisiliste

(multimodaalsete) transpordisõlmede vahel.

Kõrvalmaanteele on iseloomulik mootorsõidukite asulavälise liikluse jaotamine või kogumine

kohalikelt maanteedelt ja muudelt teedelt, et transportida reisijaid- või kaupu piirkonnale

tähtsate sihtkohtade vahel.

3

Liikluse kogumis-ja jaotamisfunktsiooniga teel ei ole riigitee tunnust, kui tee ainukeseks

otstarbeks on juurdepääsu tagamine erakinnistutele.

Ühendusteele on iseloomulik mootorsõidukite liiklusvoogude kanaliseerimine või ühendamine

liiklussõlmedes ja ristmikel või liikluse suunamine ajutisele teele.

Riigi jäätee rajatakse talvel, piisava tugevusega jääoludes, riigiteede liikluse suunamiseks

ajutisele teele üle jäätunud veekogu.

Muu riigitee võimaldab omaette liiklemise kergliiklusteel või muul riigile vajalikul teel, mis

pole põhimaantee, tugimaantee, kõrvalmaantee ega ühendustee.

Riigi kergliiklusteele on üldjuhul iseloomulik asulaväline liikluskeskkond. Mootorsõidukite

liiklusega riigitee ääres jalakäijate, jalgratturite, pisimopeedide, kergliikurite või robotliikurite

liiklemine võimaldatakse neile eraldi ettenähtud liiklusruumis, mis on ehituslikult või

liikluskorralduslikult sõiduteest eraldatud.

Kergliiklusteel on riigitee tunnused, kui:

1) riigiteel fikseeritud liiklusohtliku koha likvideerimiseks rajatakse kergliiklejatele

turvalisem, omaette liikluskeskkond;

2) konkreetsele riigiteele kergliiklustee projekteerimisnormide ja Transpordiameti juhendi

„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“ kohaldamisel tuleb kergliiklejad eraldada

mootorsõidukitest ning läheduses pole võimalik kergliiklejate ohutuks liikumiseks

kasutada teist olemasolevat avalikult kasutatavat teed.

2.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee vastab riigitee tunnusele, kui ühendusfunktsiooni analüüs näitab vastavust ühele riigitee

liigile:

Põhimaantee ühendab pealinna riigi oluliste keskustega, neid omavahel või suundub

rahvusvahelisse piiripunkti, on üle-euroopalise transpordivõrgustiku TEN-T tee või

rahvusvahelise E-teede võrgu tee Eesti territooriumil.

Tugimaantee ühendab linnu omavahel või on linnast ümbersõidu tee, tagab linnade ning

kõrvalmaanteede võrgustiku optimaalse ühenduse teise tugimaanteega või põhimaanteega,

suundub asustusüksusse, kus paikneb TEN-T transpordivõrgustiku või riigile oluline

transpordisõlm.

Kõrvalmaantee tagab optimaalselt ühendused alevite ja alevike vahel ning nende ühendamise

linnaga ja teise riigiteega, moodustab riigi toimepidevuseks vajaliku optimaalse teedevõrgu või

suundub riigi transpordisüsteemi sihtkohta:

1) transpordisõlme, rongipeatusse, avalikult kasutatavasse lennujaama, kaugliini või

maakonnaliini teenindavasse reisisadamasse, välisriigi veesõidukite teenindamise

õigusega kaubasadamasse;

2) piirikontrollita piiriületuskohta sisepiiril või Eesti -Vene reisijate piiripunkti Saatses;

3) muusse riigile ja piirkonnale olulise huviga sihtkohta.

Ühendustee ühendab ühtse liikluskorraldusega lähestikku paiknevaid riigiteid, eelõige ristmike

ja liiklussõlmede alal.

Riigi jäätee rajatakse jäätunud veekogule olemasoleva riigitee marsruudi ajutise pikendusena.

Muu riigitee tagab põhimaanteeks, tugimaanteeks, kõrvalmaanteeks või ühendusteeks

mitteliigituva tee kaudu riigile vajaliku sihtkoha ühenduse riigiteede võrguga. Muuks riigiteeks

liigitatakse ka riigi kergliiklustee.

Riigi sõidutee kõrval paiknev kergliiklustee on riigitee, kui tagab ühenduse:

1) bussipeatusega, rongipeatusega, sadamaga, lennujaamaga, piiripunktiga ja seal „pargi

ja sõida“ parklaga;

2) suubumiseni läheduses paikneva teise avalikult kasutatava teega;

3) riikliku huvikohaga;

4) rahvusvahelise EuroVelo või üleriigilise jalgrattamarsruudi sihtkohtadega.

4

2.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust Tee vastab riigitee tunnusele, kui Transpordiamet teeomanikuna saab ühtselt korraldada

teehoidu ja kavandada liikuvust kõigi 3 alljärgneva alatunnuse olemasolul:

1) Transpordiametil koos korrashoiu ettevõtjaga on võimalik mõistlike teehoiukuludega

tagada avalikult kasutatava tee seisundinõuete ühtne täitmine teede võrgustikus,

arvestades asukohas kehtivate keskkonnakaitse, muinsuskaitse või ehituslike

piirangutega ning tehnovõrkude kaitsevööndite kitsendustega.

2) Transpordiamet saab liikleja teekonnal kehtestada ühtse ohutu liikluskorralduse ja

võimaldada sujuva liikuvuse erinevate transpordiliikide vahel.

3) Transpordiameti teenistujatel, lepingupartneri esindajatel ja korrashoiutehnikal on vaba

juurdepääs teerajatistele.

Tee hinnatakse riigitee tunnustele vastavaks kõigi nelja tunnuse tuvastamisel. Eeldatav riigitee

liik määratakse tunnuste 2.2 ja 2.3 koosmõjus.

3. 11284 Mere tee km 0-1,34 riigitee tunnuste hindamine

Riigi kõrvalmaantee 11284 Mere tee (edaspidi tee) paikneb riigi transpordimaal Loksa linna

haldusterritooriumil Loksa linnas (asustusüksus). Kinnistu andmed:

- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 5681550, katastritunnus

42401:002:0014, pindala 19110 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%. Riigiomand.

1,34 km pikkune tee on teeregistrisse kantud kõrvalmaanteena.

Tee asukoht on näidatud joonisel 1.

5

Joonis 1. 11284 Mere tee Loksa linnas (punane joon).

Terviktee alguspunkt on Loksa linnas ristmikul kõrvalmaanteega 11283 Loksa-Hara.

Teeregistri andmetel on tegemist 4,5 meetri laiuse mustkattega sõiduteega. Riigiteena on see

sõidukitele tupiktee, mis võimaldab juurdepääsu piirkonna erakinnistutele. Sõidutee lõppeb ca

70 enne Valgejõge ja marsruut jätkub munitsipaalmaal, teeregistris registreerimata jalgteena

koos sillaga üle jõe. Riigitee lõpus hargneb sõidutee kohaliku teena 4240087 Mere tänav. Teele

suubuvad 6 kvartalisisest tänavat.

Hindamine tulemused tunnuste lõikes:

3.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Tee on määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega riigiteede nimekirja, mis on

kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede

nimekiri“. Teel ei ole piiranguid või kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.

Tee vastab riigitee tunnusele.

6

3.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Teel on asulasisene kahesuunaline liikluskord, kohalik kiiruspiirang 40 km/h. Sõidutee kõrval

kergliiklusteed ei ole. Sõidukid ja kergliiklejad on samas liiklusruumis. Teel ei ole

ühistranspordi peatusi.

2019.a liiklusloenduse andmetel oli teel keskmine ööpäevane liiklussagedus 54 autot/ööpäevas,

sh sõiduautode osakaal 100%. Tee teenindab kohalikku liiklust ja sellel on tegelikult

kõrvaltänava funktsioon. Tee kogub ja jaotab liiklust 6 -le kvartalisisesele tänavale.

Tee ei vasta riigitee tunnusele, kuna teel ei ole asulaväline liikluskord ja prevaleerib kohalik

liiklus.

3.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee ei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Paikneb tervikune väikelinnas.

Sõidukitele tupikeena ei ühenda see riigile olulisi sihtkohti. Peamiseks ühendusfunktsiooniks

on juurdepääsu tagamine erakinnistutele.

Tee ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnustele.

3.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Asulasisesel teel ei saa Transpordiameti partner - teehooldaja talvisel lumetõrjel kasutada

asulavälisele (teeäärse hoonestuseta) riigitee liiklusele kohandatud efektiivseid kiirlumesahku,

mis paiskavad lume teest eemale.

Kuna Transpordiameti partnerite - hooldefirmade masinapark ja kasutatavad tehnoloogiad on

ette nähtud eelkõige asulaväliste teede korrashoiutöödeks, ei saa Transpordiamet asulasiseses

liikluskeskkonnas tänavate hoidu efektiivselt korraldada. Eeldab teehooldajal täiendavalt

spetsiifilise masinapargi soetamist.

Tee üleandmine kohalikuks teeks võimaldab kohalikul omavalitsusel korraldada ühtselt

teehoidu ja asulasisest liiklust piirkonna tänavatel, parendada liikuvust kohalike elanike ja

ettevõtete huvides.

Teelõigu konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval

hooldefirmal täita tee seisundinõudeid.

Tee vastab osaliselt teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

4. Riigitee üleandmisel kaasa antav teehoiu rahastus

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusega nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku

omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja

kord“ on kehtestatud, et kohaliku omavalitsuse üksusele antakse toetust endiste riigiteede

hoiuks 2100 eurot iga alates 2021. aastast üle antud kilomeetri kohta, mis korrutatakse määruse

lisas toodud tee tüübi, laiuse ning liiklussageduse koefitsiendiga.

11284 Mere tee on 1,34 km pikkune, katte laius 4,5 m, liiklussagedus 54 autot/ööp. Teeomaniku

ülesannete üleandmisel antakse iga-aastaselt kohalikule omavalitsusele riigi poolset toetust

summas 4371,66 €, sh teehoiukulu 3583,33 € ja käibemaks (22%) 788,33 €.

Kui tee üleandmine toimub eelarveaasta sees, kantakse proportsionaalne toetussumma KOV

eelarvesse otse Transpordiameti eelarvest.

7

5. 11284 Mere tee km 0-0,361 riigitee tunnuste hindamise kokkuvõte

Loksa linn esitas linnavolikogu 31.08.2023 otsusega nr 23 taotluse Harju maakonnas, Loksa

linnas asuva riigitee 11284 Mere tee üleandmiseks kohalikuks teeks koos teed teenindava

transpordimaa üksusega 42401:002:0014.

Põhjendusena viidatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvile 6 lõige 1,

mille kohaselt omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada linnasisest transporti ning linna teede

ehitamist ja korrashoidu.

Teeregistri andmetel on tegemist 4,5 meetri laiuse mustkattega sõiduteega. Riigiteena on see

sõidukitele tupiktee, mis võimaldab juurdepääsu piirkonna erakinnistutele. Sõidutee lõppeb ca

70 enne Valgejõge ja marsruut jätkub munitsipaalmaal, teeregistris registreerimata jalgteena

koos sillaga üle jõe. Riigitee lõpus hargneb sõidutee kohaliku teena 4240087 Mere tänav.

Teele suubuvad 6 kvartalisisest tänavat.

Teel on asulasisene kahesuunaline liikluskord, kohalik kiiruspiirang 40 km/h. Sõidutee kõrval

kergliiklusteed ei ole. Sõidukid ja kergliiklejad on samas liiklusruumis. Teel ei ole

ühistranspordi peatusi.

2019.a liiklusloenduse andmetel oli teel keskmine ööpäevane liiklussagedus 54 autot/ööpäevas,

sh sõiduautode osakaal 100%. Tee teenindab kohalikku liiklust ja sellel on tegelikult

kõrvaltänava funktsioon.

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 1.

Riigitee tunnus 11284 Mere tee km 0-1,34

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

V

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord X

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust VX

Tabel 1 11284 Mere tee km 0-1,34 riigitee tunnustele vastavuse koondhinnang.

Hindamisaruande kokkuvõttena Loksa linnas paiknev praegune riigitee 11284 Mere tee ei vasta

riigitee tunnustele, kuna tee ei ühenda riigile olulisi sihtkohti ning seal ei ole kehtestatud

asulavälist liikluskorda. Transpordiameti valduses olev, seda teed teenindav transpordimaa ei

ole peale tee üleandmist vajalik teiste riigiteede hoiu korraldamiseks.

Loksa linna taotluse riigitee üleandmiseks kohalikuks teeks koos kinnisasjaga riigilt tasuta

omandamisega saaks rahuldada. Senise riigitee omaniku ülesannete üleandmisega kohalikule

omavalitsusele antakse riigi poolt kaasa iga-aastane teehoiu rahastuse toetus summas

4371,66 €, sh teehoiukulu 3583,33 € ja käibemaks (22%) 788,33 €.

8

Riigitee üleandmise menetluse jätkamise eelduseks on, et Loksa linn parandab oma esialgses

taotluses tee nime, viies selle vastavusse riigiteede nimekirjaga.

Riigiteega kinnisasja üleandmine kohalikule omavalitsusele põhjustab muudatuse riigiteede

nimekirjas, mis on kinnitatud ja mida muudetakse majandus- ja taristuministri määrusega nr 72

„Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“. Seetõttu on Transpordiametil vaja enne kinnisasja

tasuta võõrandamise otsustamist saada kirjalik nõusolek valdkonna eest vastutavalt

ministeeriumilt.

KÄSKKIRI

Tallinn 24.01.2024 nr 1.1-1/24/14

Riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamine

(11284 Mere tänav)

Loksa linnas asub riigile kuuluval kinnisasjal (kinnisasi nr 5681550, katastritunnus

42401:002:0014, 11284 Mere tänav) riigitee 11284 Mere tee.

Transpordiameti teevara osakond on riigitee 11284 Mere tee kohta koostanud riigitee tunnustele

vastavuse hindamise aruande (Lisa 2 Riigitee tunnustele vastavuse hindamise aruanne), mille

kohaselt kõnealune tee ei vasta riigitee tunnustele. Riigitee 11284 Mere tee on sõidukitele tupiktee,

mis võimaldab juurdepääsu piirkonna erakinnistutele. Sõidutee lõppeb ca 70 m enne Valgejõge ja

marsruut jätkub munitsipaalmaal, teeregistris registreerimata jalgteena koos sillaga üle jõe.

Riigitee 11284 Mere tee lõpus hargneb sõidutee kohaliku teena 4240087 Mere tänav. Teele

suubuvad 6 kvartalisisest tänavat. Nimetatud riigitee ei ühenda riigile olulisi sihtkohti, seal ei ole

kehtestatud asulavälist liikluskorda ning see ei ole peale tee üleandmist vajalik teiste riigiteede

hoiu korraldamiseks. Riigitee 11284 Mere tee on olemuselt kohaliku tähtsusega tee, mis on vajalik

kohaliku liikluse korraldamiseks.

Loksa Linnavolikogu on 31.08.2023 otsusega nr 23 taotlenud punktis 1 nimetatud riigitee 11284

Mere tee kinnisasja (11284 Mere tänav) võõrandamist linna omandisse ja tee muutmist avalikult

kasutatavaks kohalikuks teeks.

Asjaõigusseaduse § 36 lõike 1 lõike 2, § 119 lõike 1 ja 2, § 120 lõike 1, riigivaraseaduse (edaspidi

RVS) § 37 lõike 1 lõike 2 punkti 1 ja lõike 4 punkti 7 ja § 48 lõike 1 alusel ja arvestades sama

seaduse § 29 lõike 1 punktidega 1 ja 2, § 30 lõike 1 punktiga 3, § 33 lõike 1 punktiga 1 ja lõigetega

31, 32, 4, 5 ja 7, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikega 1, majandus- ja

taristuministri 15.11.2021 käskkirjaga nr 227 ja kliimaministri 04.05.2023 käskkirjaga nr 75

„Majandus- ja taristuministri 15. novembri 2021 käskkirja nr 227 „Volituste andmine

Transpordiametile“ muutmine“, Loksa Linnavalitsuse 13.09.2023 kirjaga nr 8-2/953/2023

(Transpordiameti dokumendiregistris registreeritud nr 8-6/23/9382-3) ja Loksa Linnavolikogu

31.08.2023 otsusega nr 23 ning vastavalt 2023. aasta riigieelarve seaduse §-le 9, Vabariigi

Valitsuse 06.02.2015 määrusele nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele

määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 82 otsustan:

1. võõrandada otsustuskorras ja tasuta Eesti Vabariigi omandis, Kliimaministeeriumi valitsemisel

ja Transpordiameti valduses olev, Harju maakonnas Loksa linnas asuv 11284 Mere tänav

kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 5681550, katastritunnus

42401:002:0014, pindala 19101 m², sihtotstarve transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti

2

kood KV11328) Loksa linnale (Loksa Linnavalitsuse, registrikood 75013457, Harju maakond,

Loksa linn, Tallinna tn 45 kaudu) tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

2. sõlmida kahe kuu jooksul käesoleva otsuse allkirjastamisest arvates kinnisasja võõrandamise

leping, sätestades lepingus vähemalt järgmised tingimused:

2.1. 11284 Mere tänav kinnisasja harilik väärtus tasuta võõrandamisel on maa bilansilise

maksumuse jääkväärtus, mis 31.01.2024 seisuga on 810,27 eurot ja kinnisasjal asuva

rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus 20 255,77 eurot. Kokku 21 066,04 eurot;

2.2. Loksa linn on kohustatud omandatavat kinnisasja kasutama sihtotstarbeliselt.

Mittesihtotstarbelise kasutamise korral on riigil õigus nõuda kinnisasja omandanud isikult

leppetrahvi, mille suurus on vähemalt 25 protsenti, kuid mitte rohkem kui 100 protsenti

vara väärtusest selle võõrandamise hetkel;

2.3. Kui Loksa linn võõrandab või koormab hoonestusõigusega punktis 1 nimetatud RVS §

33 lõike 1 punkti 1 alusel omandatud kinnisasja, peab ta hüvitama riigile 50 protsenti vara

harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel, välja arvatud § 33

lõikes 10 sätestatud juhul. RVS § 33 lõike 32 alusel riik arvab § 33 lõikes 31 nimetatud

hüvitise suurusest maha Loksa linna poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui

nendega on kinnisasja oluliselt parendatud. Hüvitist ei pea tasuma, kui kohaliku

omavalitsuse üksus on oma eelarvevahenditega püstitanud võõrandatavale kinnisasjale

hoone, mis oli vajalik ülesande täitmiseks, milleks riik kinnisasja talle üle andis;

2.4. kui Loksa linn võõrandab riigilt tasuta või alla hariliku väärtuse omandatud kinnisasja või

seab sellele hoonestusõiguse kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva eraõigusliku

juriidilise isiku kasuks, siis RVS § 33 lõiget 31 ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui

juriidiline isik võõrandab omandatud kinnisasja või hoonestusõiguse või seab omandatud

kinnisasjale hoonestusõiguse;

2.5. Loksa Linnavalitsusel on kohustus koheselt teatada Transpordiametile omandatava

kinnisasja võõrandamisest või hoonestusõigusega koormamisest;

2.6. kinnisasja võõrandamisega seotud kulud kohustub tasuma Loksa Linnavalitsus;

2.7. lepingu tingimuste muutmine on lubatud, kui see ei kahjusta riigi kui lepingupoole huve.

3. Transpordiameti maade osakonna volitatud teenistujal allkirjastada riigivara võõrandamise

leping ja asjaõigusleping.

4. Transpordiameti teehoiuteenistuse põhja osakonna ja Loksa linna volitatud isikutel vormistada

lepingujärgselt digitaalselt allkirjastatud riigivara valduse üleandmise-vastuvõtmise akt.

Kinnisasi antakse üle 01.02.2024 seisuga.

5. Lugeda kinnisasja omand üleantuks alates kinnistusraamatu kandest.

6. Transpordiameti maade osakonnal korraldada võõrandamislepingust teatamine RVS § 50 lõike

1 kohaselt ja vastavad toimingud riigi kinnisvararegistris vastavalt RVS-le.

7. Transpordiameti teevara osakonnal esitada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike

omavalitsuste finantsjuhtimise osakonnale andmed järgnevatel aastatel endise riigitee hoiu

toetuse määramiseks Loksa Linnavalitsusele. Üleantud riigitee aastase teehoiu kulude jaotus on

3

kajastatud käesoleva käskkirja lisas 1 „Teehoiuvahendite eraldamine Loksa linnale üleantud

riigitee 11284 Mere tee teehoiu toetuseks“.

8. Transpordiameti teehoiuteenistuse lääne osakonnal korraldada riigitee 11284 Mere tee osas

muudatuste tegemine riigiteede hooldelepingus.

Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest vaide

esitamisega Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Sauk

peadirektor

Lisa 1 Teehoiuvahendite eraldamine

Lisa 2 Riigitee tunnuste hindamise aruanne