Tartu-Nõo lõigu eelprojekti KMH aruandele esitatud ettepanekutest ja vastuväidetest

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Priit Altpere

Ratsionaal OÜ

[email protected]

Lehe tee 8

76901, Tabasalu alevik, Harku vald

Harjumaa

Teie 29.12.2023

Meie 02.02.2024 nr 8-5/24/24496-14

Vastuskiri põhimaantee 3 Jõhvi–Tartu–

Valga km 138,4–152,0 asuva Tartu–Nõo

lõigu eelprojekti KMH aruande avaliku

väljapaneku ajal esitatud ettepanekutele ja

vastuväidetele

Esitasite 29.12.2023 kirjaga põhimaantee 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152,0 asuva

Tartu–Nõo lõigu eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise (KMH)

aruande avaliku väljapaneku käigus ettepanekud ja vastuväited KMH aruandele.

Alljärgnevalt anname vastused ja selgitused Teie ettepanekutele ja vastuväidetele:

1. KMH alternatiivide käsitlus on pandud paika KMH programmiga (KMH programm

tunnistati nõuetele vastavaks Transpordiameti 29.04.2022 otsusega nr 1.1-2/22/74).

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (KeHJS) § 13 lg 1

punktist 2 tulenevalt tuleb programmis esitada kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed

võimalused. KMH programmi peatükis 3.4 on kirjas kriteeriumid, millest reaalsete

alternatiivide määratlemisel lähtutakse:

 alternatiiv vastab kavandatava tegevuse eesmärgile;

 alternatiiv on vastavuses õigusaktidega;

 alternatiiv on tehniliselt teostatav;

 alternatiiv on majanduslikult teostatav, st võimaldab kavandatava tegevuse eesmärgi

saavutamist mõistlike vahenditega;

 alternatiiv võimaldab kavandatava tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku ajaga;

 alternatiiv vastab parimale võimalikule tehnikale ja/või parimale praktikale;

 arendaja on põhimõtteliselt valmis pakutud alternatiivi rakendama.

KMH programmiga pandi paika, et KMH-s ei käsitleta põhimaantee lõigu alternatiivseid

asukohti, kuna kavandatava tegevusega maantee asukoht ei muutu, vaid jääb samaks.

Liiklussõlmede asukohad ja paigutused tulenevad kõrgema taseme planeeringutest ja

projekteerimisnormidest, seega ei saa KMH sõlmede asukohtade osas samuti alternatiivseid

lahendusi välja pakkuda, sest alternatiiv peab olema tehniliselt teostatav.

Kooskõlas KMH programmiga on KMH aruandes läbivalt hinnatud kavandatava tegevuse

keskkonnamõju võrdluses 0-alternatiiviga. Alternatiivseid lahendusi on analüüsitud seal, kus

alternatiivid on reaalselt võimalikud ehk liiklussõlmede puhul.

2 (3)

KMH aruandesse lisatakse täiendavalt selgitus, et KMH-s ei käsitleta maanteelõigu

alternatiivseid asukohti (ega madalama tähtsuse/klassiga tee alternatiive), kuna need

ei vasta strateegilistele planeerimisdokumentidele ja projekteerimisnõuetele ning ei ole

seega realistlikud alternatiivid.

2. KMH eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise

keskkonnamõju kohta.

Selgitame, et KMH eesmärgiks ei ole võrrelda projektlahenduse liikluskorraldust võrreldes

0-alternatiiviga, vaid võrrelda justnimelt keskkonnamõju. Keskkonnamõju on võrreldes 0-

alternatiiviga (olemasolev olukord) läbivalt ka võrreldud. Kogu KMH aruandes kirjeldatud

keskkonnamõju avaldubki 0-alternatiiviga võrreldes (mil kirjeldatud mõju puuduks). KMH

aruande peatüki 4 „Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju“ iga

alapeatüki lõpus on võrdlus 0-alternatiiviga lühidalt ka kokku võetud.

3. Kavandatava tegevuse vajalikkuse üle otsustamine ei ole KMH ülesanne. KMH käigus

hinnatakse küll, kas kavandatav tegevus on kooskõlas keskkonnavaldkonna seadusandlike

aktide ja strateegiliste planeerimisdokumentidega, kuid maantee ümberehitamise

kavandamise vajadust ja projekteerimist reguleerivate õigusaktide kohaldamist käsitleb

Transpordiamet pädeva asutusena projekteerimistingimuste andmisel.

4. KMH aruandes on liikumisvõimaluste muutuse teemat käsitletud keskkonnamõju

hindamisele asjakohases täpsusastmes. KMH hinnang lähtub eeldatavalt olulisest

keskkonnamõjust. Selgitame, et keskkonnamõju hindamise kontekstis hinnatakse olulise

keskkonnamõjuna ohtu inimese tervisele, varale, heaolule. Sellist ohtu ja olulist

keskkonnamõju käesoleva projekti puhul ette näha ei ole. Igasuguse mõju kirjeldamine

liikumisvõimalustele, liikumisteedele ja liikluskorraldusele ei ole KMH roll.

Liikumisvõimaluste muutuste kavandamine ei lähtu Transpordiameti suvast. Tuleb

arvestada, et põhimaantee 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga on üleeuroopalisse

transpordivõrgustikku TEN-T kuuluv maantee, mis kulgeb läbi Eesti ja Läti marsruudil

Jõhvi–Tartu–Valga–Valka–Valmiera–Inčukalns. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015

määruse nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ §1 lg 2 kohaselt ühendab

põhimaantee pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi

suuri linnu tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega. Maantee klassi määrab ära

aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus. Riiklikud normdokumendid ja Tartu–Nõo lõigu

olemasolev liiklussagedus ning prognoositav liiklussageduse kasv määravad ära teeprojekti

koostamise vajaduse, et tagada liiklusohutust.

Täiendavalt märgime ja lisame KMH aruandesse hinnangu, et positiivset

keskkonnamõju omab ka projektiga kavandatav keskkonnasõbralike liikumisviiside

kättesaadavuse paranemine, nt rattatee/kergliiklustee väljaehitamine, bussipeatuste

asukohtade turvalisuse tõstmine jms.

Seega võiks projekti elluviimise järgselt väheneda vajadus erasõidukitega Tartu linna sõita.

Uue lahendusega paraneb liiklusohutus ja sujuvus, mis kokkuvõttes vähendab liiklemise

aegasid. Paratamatult kaasneb ka osaliselt teekonna pikkuste suurenemine.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Vunk

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

3 (3)

Tiit Vunk

59185199, [email protected]