Vastuskiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Silver Riisalo

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Teie 22.10.2025 nr 7-7/1978-3

Meie 29.12.2025 nr 13-2/3224-50

Vastuskiri

Austatud Silver Riisalo

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tänab Saku Vallavalitsust senise konstruktiivse

koostöö eest Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu koostamisel.

Esitasime 11.09.2025 Saku vallale kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Harju

maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering) ja selle

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande. Planeeringuala on terve Harju

maakond. Teemaplaneeringu koostamise eesmärk on olnud koostöös kohalike omavalitsuste ja

kogukondadega kaardistada ning kokku leppida alad ehitusmaavarade uurimiseks ja

kaevandamiseks. Sellega panustatakse ehitusmaavarade varustuskindluse tagamisse aastani 2050.

Samuti seatakse planeeringuga tingimused kaevandamisega seotud tegevuste võimalike mõjude

leevendamiseks ja karjääride korrastamiseks.

Saku Vallavalitsus edastas 22.10.2025 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Saku

Vallavolikogu 16.10.2025 otsuse, millega Saku vald jättis Harju maakonnaplaneeringu maavarade

teemaplaneeringu kooskõlastamata.

Vastame Teile volikogu otsuses toodud punktide kaupa.

1. Saku vald on korduvalt viidanud Saku Vallavalitsuse ning Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalameti tellimusel Maves OÜ poolt koostatud tööle „Tallinn-Saku liivamaardla

kaevandamise suundumuste uuring“. Nimeliselt pole seda tööd välja toodud ei teemaplaneeringus

ega ka KSH aruandes. See on sedavõrd oluline uuring, et seda peab konkreetselt kajastama ja

sellele viite tegema.

Vastusena selgitame, et mõjude hindajad on olnud teadlikud Maves OÜ tööst ja sellega tutvunud,

aga ei ole seda kasutanud otseselt mõjude hindamise järelduste tegemisel.

2. Teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.2.1. on Männiku piirkonna osas seatud tingimuseks, et

vajadus on kogu ala hõlmava hüdrogeoloogilise kompleksuuringu järele, et välja selgitada

kaevandamise kumulatiivne mõju põhjaveele ja vee alt kaevandamise võimalikkus. Saku vald

rõhutab, et lisaks praegusele tingimusele peab olema seatud järgmine täpsustav sõnastus: Vajalik

on kogu maardla ala hõlmav 3–5 aastane veetasemete ja vooluhulkade seire läbiviimine (sest

lühiajalisemalt ei ole võimalik adekvaatset informatsiooni hankida) ja vastav mudeldamine ning

järelduste tegemine. Seni tehtud üksikud veetasemete (aga mitte vooluhulkade) mõõtmised ei anna

2 (5)

võimalust saada piirkonna veebilansist süstemaatilist ülevaadet. Ka sellise info põhjal on võimalik

koostada kogu ala kirjeldav mudel, aga hüplike alusandmete tõttu oleks mudeli määramatus väga

suur. Mida täpsemad on sisendandmed, seda täpsem on prognoos. Nimelt viidi Mavese töös

järvede veetasemete säilimise hindamiseks läbi hüdrogeoloogiline mudeldamine. Mudeldamisel

selgus, et puuduvad piisavalt head sisendandmed kindlate järelduste tegemiseks. Ei ole

garanteeritud uute lubade väljastamisega kaevandusalade laiendamisel selline veebilanss, mis

tagaks järvede säilimise. Vastavalt nimetatud tööle ei saa lubada uut veealust kaevandamist

vähemalt seni, kuni seire ja mudeldamise tulemused on valmis. Mudeldamiseks tuleb teostada

kogu kaevandamisalal veebilansi mõõtmisi minimaalselt kolme, soovitavalt aga viie aasta jooksul.

Mõõtmisandmete põhjal on võimalik arvutada ala usaldusväärsem veebilanss ja otsustada uute

lubade väljastamise üle. Seire eesmärgiks on veevarude säilitamine ja väljapoole järvede valgala

filtratsiooni vältimine. Hetkel on moodustatud töögrupp, kes selle küsimusega tegeleb. Vald juhib

tähelepanu, et tegemist peab olema kogu maardla ala hõlmava ühtse seirega (st taolist

kumulatiivset mõju ei saa hinnata üksikute mäeeraldiste ja neid hõlmava

eksperthinnangu/uuringu/KMH kaudu ja enne seda veealuseid varusid hõlmavad lubade

väljastamised/muutmised pole võimalikud. Saku vald ei välista edasisi veealuseid kaevandamisi

Tallinna-Saku maardla piirkonnas, kuid läheb aega, enne kui seiretulemused teada ja ohutus

tagatud. Antud teemaplaneeringu sõnastust tuleks täiendada, et oleks üheselt arusaadav, et tegu

peab olema 3–5 aasta pikkuse seirega, mille tulemusel on võimalik järeldusi teha. Reaalne olukord

on näidanud, kus kaevandajad üritavad üksiku eksperthinnanguga (nt Liivalaia 4 kaevandamisloa

muutmise taotlus) või KMH (nt Männiku XXII kaevandamisloa taotlus) läbiviimisega olukorda

lahendada. Praegune teemaplaneeringu sõnastus ei ole seega piisavalt konkreetne.

Vastame, et arvestame ettepanekuga ja täpsustame seletuskirjas toodud tingimust lisades sõna

„maardla“. Uus sõnastus saab olema:“ …vajadus on kogu maardla ala hõlmava hüdrogeoloogilise

kompleksuuringu järele…“. Täiendavalt selgitame, et täpne ajaline uuringu läbiviimise perspektiiv

selgitatakse välja teemaplaneeringust eraldiseisvalt.

3. Saku vald märgib, et KSH aruandes puudub üleüldse viide teemaplaneeringu punktis 3.2.1. välja

toodud kompleksuuringu tingimusele. KSH aruandes tuleb analüüsida kavandatava tegevuse mõju

ja leevendusmeetmeid. Jääb arusaamatuks, miks KSH seda teemat üldse ei käsitle. KSH aruanne

on see dokument, kust just leevendusmeetmed peaksid üle tulema planeeringusse. Seega on KSH

aruanne selles osas puudulik.

Vastusena selgitame, et meetmete väljatöötamisel on KSH eksperdid lähtunud KeHJS § 311

sätestatud KSH eesmärgist – arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide

koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat

arengut. Keskkonnameetmed võivad olla arendajale rakendamiseks vabatahtlikud (nt ekspertide

soovitused) või teemaplaneeringu kehtestaja poolt seatult kohustuslikud läbi planeeringu

kohustuslike tingimuste. Keskkonnameetmetega arvestamine või arvestamata jätmine

teemaplaneeringu kehtestamise käigus on otsustaja kaalutlusotsus (KeHJS § 42 lg 11).

Planeeringulahenduse elluviimiseks võib arendajal olla vaja taotleda erinevaid tegevuslubasid

KeHJS, veeseaduse ja/või metsaseaduse mõistes. Erinevate tegevuslubade väljaandmisel ei ole

seost leevendusmeetme sisulise efektiivsuse tagamisega. Keskkonnameetmetega arvestamine või

arvestamata jätmine tegevusloa väljaandmise käigus on otsustaja kaalutlusotsus (KeHJS § 24 lg

2). Eeltoodust lähtuvalt ei ole erinevate lubade tingimuste ja meetmete täitmise eest vastutajate

määramine KSH ekspertide õigus ega pädevus. Vastav selgitus on toodud KSH aruande peatüki 8

sissejuhatuses. KSH aruande peatükki 8.9 täiendatakse märkuse põhjal.

4. Saku vald märgib, et riigi huviga ala Männiku 3 tuleb riigi huviga alade hulgast välja arvata,

sest Saku vald ei ole sellega nõus. Saku Vallavolikogu on oma 20.06.2024. a otsusega nr 22

varasemalt antud alal kaevandamisest juba keeldunud. Kõnealune ala asub rohevõrgustikus, mille

3 (5)

puhul on tegemist ka väga olulise kohaliku elu küsimusega. Rohevõrgustiku alade säilitamine

seondub otseselt Saku valla elanike tervise ja heaoluga. Rohevõrgustiku looduslikke alasid

kasutatakse valla elanike poolt nii sportimiseks kui ka puhkamiseks vms rekreatiivsetel

eesmärkidel. Konkreetne ala on nii Saku aleviku kui ka Tammemäe ja Männiku küla elanike hulgas

populaarne puhkekoht ja aktiivses kasutuses olev mets. Senikaua kuni olemasolevad karjäärid pole

enamuses elanikele kasutamiseks avatud ja rekreatsioonivõimalusi pakutud, ei saa uute alade

hõivamist kaevandajate poolt lubada. Vald juhib tähelepanu, et senini on kaevandamine siiski

toimunud maanteest ida pool ja lääne poole tulek on sisuliselt uue kaevandamisala loomine.

Kohalike Saku valla ja eelkõige Tammemäe ja Männiku küla elanike jaoks ei ole see talutav ja

selle kohta on kohalikud elanikud ka kirjaliku vastuseisu esitanud, mis on Männiku XXI ja

Männiku XXIV keskkonnaloa menetluste alt leitav. Kui nn Männiku 3 jääb riigi huviga alaks, siis

peale teemaplaneeringu kehtestamist on kaevandaja kindlasti huvitatud koheselt ala kasutusele

võtmisest. See aga läheb omakorda vastuollu Saku valla kindla sooviga, et enne uute alade

kasutusevõttu oleks suur osa olemasolevatest praegustest kaevandamisaladest korrastatud. Lisaks

on riigi huviga ala puhul kohalikul omavalitsusel väga raske kohalikule elanikkonnale kasulikke

tingimusi kaevandajaga kokku leppida, sest riigi huviga ala puhul ei ole kaevandajal enam huvi

kohalikule omavalitsusele vastu tulla ja mõistlikke kokkuleppeid saavutada. Ehk siis põhimõtteks

on, et riigi huviga alal saab nagunii kaevandada ja ettevõttel pole motivatsiooni kohalikele

elanikele vastu tulla. Sellise olukorra vältimiseks ei ole Saku vald nõus, et Männiku 3 on määratud

riigi huviga alaks. Siin piirkonnas on piisavalt riigi huviga alasid määratud ja ka praegu toimub

aktiivne kaevandamine. Igasugune uue ala hõivamine peab olema koostöös kohalikega läbi

räägitud ja mõlemale osapoolele aktsepteeritav. Saku vald peab seisma kohalike elanike huvide

eest ja seda on riigi huviga määratud ala puhul peale teemaplaneeringu kehtestamist sisuliselt

võimatu teha. Vald mõistab, et kaevandamine on vajalik, kuid see ei pea toimuma suurel alal

üheaegselt ja kohe. Kuna Männiku 3 ala on avalikusele vägagi nähtavas ja kasutatavas kohas ja

tegemist on peamise sissesõiduga Sakku, siis soovib vald, et siinne kaevandamine toimuks

mõistlikult ning kohalikega kokkulepitud ajal ja tingimustel. Lisaks on selle ala kasutuselevõtt

väga suure mõjuga Tammemäe küla elanike liiklemisele. Praegune teedevõrk ei võtaks seda

koormust selliselt vastu, et ka kohalikud elanikud saaksid ohutult koduteed kasutada.

Vald rõhutab, et Tallinna-Saku liivamaardla puhul on oluline teemaplaneeringus seada

tingimuseks, et uute karjääride avamise eelduseks on olemasolevate mäeeraldiste reaalne

korrastamine. Siinkohal on tegemist lisaks ka rohelise võrgustikuga. Looduslike alade osakaal on

siin juba praegu aktiivseid mäeeraldisi arvesse võttes äärmiselt suur, kuigi nii maakonnaplaneering

kui ka Saku valla ÜP seab tegelikult piiriks, et see ei tohi langeda alla 90%. Palusime hinnata,

kuidas on jagunenud Tallinna-Saku liivamaardlas hetkel looduslike alade ja kaevandamisalade

osakaal. Eelnevast tulenevalt on eelkõige rohelise võrgustiku toimise ja ka elanike

puhkevõimaluste loomise tõttu vaja seada väga konkreetsed tingimused, et tööstuslik ja sisuliselt

sisenemispiirangutega ala ajas üha ei suureneks vaid vanad mäeeraldised korrastatakse ja antakse

tagasi ning alles seejärel hõivatakse uusi. Vastuseks saime järgmise selgituse:

Maakonnaplaneeringu tasandil ei ole võimalik määrata täpseid asukohapõhiseid meetmeid, kuna

planeeringu lahenduses ei ole teada täpset kaevandamise auskohta, ala suurust, kaevandamise

tehnoloogiat või viisi ega valitud korrastamissuunda. Teemaplaneeringu mõju rohevõrgustikule on

maakonnaplaneeringu lahenduse täpsusastmes analüüsinud teemaplaneeringu alusuuring

"Rohevõrgustiku uuring" ja selle tulemusel seatud tingimusi on arvestatud planeeringu lahenduse

koostamisel. Eelnevast tulenevalt jääb omakorda arusaamatuks, kuidas tagatakse uue suure riigi

huviga ala (st Männiku 3) kaevandamise ohjamine. Peale teemaplaneeringu kehtestamist on

kaevandajad suure tõenäosusega huvitatud kohesest kaevandamisest. Senine kaevandamislubade

väljastamise praktika Tallinna-Saku liivamaardlas näitab, et rohelise võrgustiku toimimisele ei ole

suurt rõhku pandud. Mäeeraldised on üksteise kõrval kinni ja reaalselt kaevandatakse suures

ulatuses ja erinevate ettevõtete poolt. Nüüd on plaan hõivata uus ala maanteest läänes. Puuduvad

selged tingimused selle ala kasutuselevõtu osas. Uute alade hõivamine peaks olema põhjendatud

4 (5)

ainult äärmisel vajadusel ja kui reaalselt on ohus piirkondlik liiva varustuskindlus. Hetkel seda

olukorda Tallinna-Saku maardlas ei ole ja seega ei peaks Männiku 3 ala riigi huviga alade hulgas

olema või siis peaks olema väga selged tingimused, et see võetakse kasutusele ainult siis, kui

varustuskindluse osas seda reaalselt vajatakse. Praegune teemaplaneering loob olukorra, kus on

võimalik koheselt hõivata uus ala (st 4 Männiku 3) ja halvendada nii kohalike elanike kui ka

rohevõrgustiku olukorda. Saku vald on igal juhul sellise põhimõtte vastu.

Eelpool toodud põhjustel jätab Saku vald kooskõlastamata Harju maakonnaplaneeringu

maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. Eelkõige

on Saku vald vastu Männiku 3 ala riigi huviga alade hulka arvamisele.

Vastusena selgitame, et Männiku 3 ala kaalumine riigi huviga alana tuleneb vajadusest tagada

ehitusmaavarade pikaajaline kättesaadavus ning riigi varustuskindlus. Ilma Männiku 3 alata ei ole

võimalik teemaplaneeringu eesmärki varustuskindluse tagamisel täita. Riigi huvi määramine ei

tähenda automaatselt uue kaevanduse avamist ega kaevandamise kohest algust – see loob eelkõige

võimaluse, et tulevikus hinnatakse ala kasutuselevõttu põhjalike uuringute, keskkonnamõjude

hindamise ja kohalike omavalitsuste osalusel toimuva menetluse käigus. Oleme valmis

teemaplaneeringus täpsustama Männiku 3 ala kasutusele võtmise järjekorra loogikat. Teeme

ettepaneku täiendada teemaplaneeringu seletuskirjas elluviimise peatükki tingimusega, et

Männiku 3 ala saab kasutusele võtta siis, kui Männiku 2 alal ja sellest lõuna poole jäävatel aladel

koos on 50% karjääridest ammendatud ja korrastatud. 50% sisse arvestame Männiku 2 ja sellest

lõuna pool olevate kaevandamislubadega kaetud alade pindalad.

Samuti rõhutame, et riigi huviga ala määramisel võetakse arvesse kohalike huve ja

keskkonnatingimusi sh on arvestatud rohevõrgustikuga. Oleme nõus lisama seletuskirja ptk 3.2.1

täienduse, et Männiku 3 ala jääb kogu ulatuses rohevõrgustiku Männiku raba tugialale.

Kaevandamisel tuleb kasutada leevendavaid meetmeid ning kaevandamine tuleb kavandada

etappidena. Loamenetluste käigus on võimalik kehtestada täpsed tingimused, leevendavad

meetmed ja korrastamissuunad, mis tagavad rohevõrgustiku toimimise ja puhkevõimaluste

säilimise kohalikule kogukonnale.

Juhime tähelepanu, et planeerimisseaduse § 65 lõikest 3 tulenevalt loetakse teemaplaneering

kooskõlastatuks, kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga, üleriigilise planeeringuga

või riigi eriplaneeringuga. KSH aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu

vastavust õigusaktidele ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust. Saku

Vallavolikogu otsuses esitatud põhjendused (nt vajadus on kogu ala hõlmava hüdrogeoloogilise

kompleksuuringu järele, rohevõrgustiku toimimine, rekreatiivsete alade säilimine) on olulised

sisulised kaalutlused, kuid need ei viita otseselt vastuolule kehtiva õigusaktiga, üleriigilise

planeeringuga ega riigi eriplaneeringuga. Seetõttu loeme Harju maakonnaplaneeringu maavarade

teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõu Saku valla poolt kooskõlastatuks planeerimisseaduse §

65 lg 3 alusel. Arvestame Teie märkustega maksimaalsel võimalikul määral planeeringu edasise

menetluse raames.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler

5 (5)

Agnes Lihtsa

+372 5819 0538 [email protected]