Siseministri 30. mai 2013. aasta käskkirja nr 63 „Päästeameti palgajuhend“ muutmine

Siseministri 30. mai 2013. aasta käskkirja nr 63 „Päästeameti palgajuhend“ muutmine

seletuskiri

Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) kohaselt kehtestab minister ministeeriumi

valitsemisalas oleva ametiasutuse palgajuhendi, milles nähakse ette ametikohale vastav

põhipalk või põhipalga vahemik, muutuvpalga maksmise tingimused ja kord, muude seaduses

sätestatud lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord ning palga maksmise aeg ja viis.

Päästeameti palgajuhend kehtestati siseministri 30. mai 2013. aasta käskkirjaga nr 63.

Päästeameti palgajuhendis tehakse järgmised muudatused.

1. Palgajuhendis täiendatakse asendustasu mõistet.

Kehtiva palgajuhendi järgi on asendustasu lisatasu puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest,

mida makstakse ajutiselt äraoleva teenistuja asendamise või ajutiselt vaba teenistuskoha

ülesannete täitmise eest juhul, kui asendamine ei ole ette nähtud teenistuja ametijuhendis.

Muudatuse järgi viiakse asendustasu mõiste palgajuhendis vastavusse asendustasu mõistega

seaduses. ATS-i järgi makstakse ametnikule, kes asendab puuduvat ametnikku, lisaks tema oma

palgale lisatasu, kui asendamine ei tulene ametniku ametijuhendist või tingib võrreldes

ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. Palgajuhendisse lisatakse

täiendav lisatasu maksmise kriteerium, mille järgi makstakse puuduva ametniku asendamise

eest lisatasu ka siis, kui asendamine tingib ametniku töökoormuse olulise suurenemise.

2. Palgajuhendis täiendatakse valveaja mõistet.

Kehtiva palgajuhendi järgi peab päästeteenistuja tulenevalt teenistuslikest huvidest olema

valveajal kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljaspool tööaega, kui nimetatud

kohustus sisaldub tema ametijuhendis. Muudatuse järgi asendatakse valveaja mõiste sõnastuses

sõna „päästeteenistuja“ sõnaga „teenistuja“, mis annab võimaluse kohaldada valveaega ka

teistele teenistujatele, s.t ka ametnikele ja töötajatele. Päästeametis võib olla veel teenistuskohti,

mille ülesannete täitmiseks on vaja teenistuja suhtes kohaldada valveaega, kuid palgajuhendi

järgi kohaldatakse valveaega ainult päästeteenistujatele.

Lisaks täiendatakse mõistet võimalusega kohaldada valveaega ka neile teenistujatele, kelle

ametijuhendis sellist kohustust ei ole. Sellisel juhul võib teenistujale valveaega kohaldada ainult

juhul, kui teenistuja on selleks kirjaliku nõusoleku andnud. Muudatus on kooskõlas ATS-iga,

milles on sätestatud samasugune tingimus.

3. Palgajuhendis tunnistatakse kehtetuks erakorralise valveaja mõiste.

Kehtiva palgajuhendi järgi tähendab päästeteenistuja erakorraline valveaeg, et päästeteenistuja

peab tulenevalt teenistuslikest huvidest olema päästeasutusele kättesaadav teenistusülesannete

täitmiseks väljaspool tööaega, kuid nimetatud kohustus ei sisaldu tema ametijuhendis. Mõistet

„erakorraline valveaeg“ kehtivates töö- ja teenistusküsimusi reguleerivates õigusaktides ei

kasutata. Mõiste oli kasutusel kuni 30. septembrini 2017. aastal, kui päästeteenistuse seaduse

(edaspidi PäästeTS) § 20 lõige 5 sätestas, et kui päästeteenistuja peab tulenevalt teenistuslikest

huvidest olema päästeasutusele kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljaspool tööaega,

kuid nimetatud kohustus ei sisaldu tema ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema põhipalga

määramisel (erakorraline valveaeg), tuleb päästeteenistujale selle eest maksta lisatasu, mis

peab moodustama vähemalt 1/10 põhipalgast, või hüvitada see talle vaba ajaga, mis peab

moodustama vähemalt 1/4 erakorralisest valveajast. Erakorralise valveaja regulatsioon

tunnistati PäästeTS-s kehtetuks politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse

muutmise seadusega (416 SE). Eelnõu seletuskirjas selgitatakse kehtetuks tunnistamist

järgmiselt: „ATS-i § 38 lõike 1 kohaselt peab ametnik teenistushuvi tõttu olema ametiasutusele

kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljaspool tööaega, kui nimetatud kohustus sisaldub

tema ametijuhendis. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et valveaja eest tuleb ametnikule maksta

lisatasu, mis peab moodustama vähemalt 1/10 tema põhipalgast, või hüvitada see tema taotlusel

täiendava vaba ajaga, mis peab moodustama vähemalt 1/4 valveaja kestusest. TLS-i § 48 lõige

1 sätestab, et kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötaja on tööandjale tööülesannete

täitmiseks väljaspool tööaega kättesaadav, tuleb töötajale maksta tasu, mis ei tohi olla väiksem

kui 1/10 kokkulepitud töötasust. Seega on PäästeTS-i § 20 lõikega 4 ja 5 sarnane regulatsioon

nii ATS-is kui TLS-is ning puudub põhjendatud vajadus dubleerida valveaja regulatsiooni

eriteenistuste seadustes.“

Muudatusega viiakse Päästeameti palgajuhend vastavusse muutunud seadusega, milles ei

kasutata mõistet „erakorraline valveaeg“. Praktikas ei ole Päästeamet kasutanud erakorralise

valveaja kohaldamist sellest ajast, kui PäästeTS-i muudeti.

4. Palgajuhendis tunnistatakse kehtetuks dubleeriv punkt põhipalga maksmise erisuse

kohta.

Kehtivast palgajuhendist jäetakse välja üldpõhimõtete peatükist punkt 4.1.1, mille järgi võib

erandjuhul kohaldada palgaastmestikus vastavale teenistuskohale ettenähtud palgavahemiku

maksimummäärast kõrgemat või miinimummäärast madalamat põhipalka, mille põhjendatust

hindab teenistuja vahetu juhi ning personali ja asjaajamise osakonna seisukoha alusel

peadirektor. Täpselt sama sõnastusega punkt on ka põhipalga maksmise tingimused ja korra

peatüki punktis 7.3.

5. Palgajuhendis tunnistatakse kehtetuks päästeteenistujale hüvitise maksmise

regulatsioon.

Kuni 30. juunini 2016. aastal reguleerisid PäästeTS-i §-d 14 ja 15 päästeteenistuja hüvitise

taotlemist, määramist ja maksmist päästeteenistuja hukkumise, surma ja töövõimetuse korral

teenistuskohustuste täitmise tõttu. Samasugune regulatsioon oli ka teistes eriteenistujate

teenistust reguleerivates seadustes. Näiteks reguleeris politsei ja piirivalve seaduse § 75

politseiametniku hüvitisi politseiametniku hukkumise, surma või töövõimetuse korral

teenistuskohustuste täitmise tõttu.

Alates 2016. aasta 1. juulist reguleerib kõigi ametnike, sh eriteenistujate, kelle hulka kuuluvad

ka päästeteenistujad, hukkumise või vigastuse hüvitisi ATS-i § 49. ATS sätestab muuhulgas nii

osalise ja puuduva töövõime hüvitise maksmist kui ka ühekordse hüvitise maksmist kuupalga

ulatuses, kui päästesündmuse lahendamise tagajärjel tuvastati päästeteenistujal ajutine

töövõime kaotus, millega ei kaasnenud osalist või puuduvat töövõimet. Kuigi ATS-i

kohaldatakse reeglina ainult ametnikele, siis PäästeTS-i § 14 kohaselt maksab riik hüvitist

ATS- i § 49 alusel ja korras ka päästetöötajale, kui ta sureb või tema töövõime väheneb

teenistusülesannete täitmisel.

Kehtiva Päästeameti palgajuhendi punkt 12 reguleerib päästeteenistuja hüvitisi. Punkti 12.1

järgi makstakse päästetöötajale ühekordset hüvitist vastavalt peadirektori korrale, kui ta seoses

asutuse põhiülesannetest tulenevate tööülesannete täitmisega on saanud kehavigastuse või

haigestunud, millega kaasneb ajutine töövõime kaotus. ATS-i § 49 lõige 10 sätestab muuhulgas,

et ametnikule, kellel päästesündmuse lahendamise tagajärjel tuvastati ajutine töövõime kaotus,

millega ei kaasnenud osalist või puuduvat töövõimet, maksab riik ühekordset hüvitist ametniku

ühe kuu keskmise palga ulatuses. Sätet kohaldatakse ka päästetöötajale.

Kuna seadus reguleerib päästetöötajale ühekordse hüvitise maksmist ning seaduses ei ole

volitusnormi hüvitise korra kehtestamiseks Päästeameti peadirektorile, tunnistatakse

palgajuhendi punkt 12.1 kehtetuks.

Päästeameti palgajuhendi punktis 12.2 on sätestatud, et asutuse põhiülesannetest tulenevate

teenistus- või töökohustuste täitmisel vigastada saanud või haigestunud päästeteenistuja ravi-

ja ravimiskulud hüvitatakse vastavalt PäästeTS-le ja peadirektori kehtestatud korrale. Alates

1. juunist 2016. aastal sätestab ATS-i § 49 lõige 12, et kui ametnik on saanud viga või

haigestunud seoses teenistusülesannete täitmisega tema vastu toimepandud ründe, tema poolt

süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel, kannab tema

ravi- ja ravimikulud riik. Nimetatud säte reguleerib ka päästetöötaja ravi- ja ravimikulude

hüvitamist, kui päästetöötaja saab viga või haigestub päästesündmuse lahendamisel.

Palgajuhendi punkt 12.2. tunnistatakse kehtetuks, kuna PäästeTS ei reguleeri alates 1. juulist

2016. aastal päästeteenistujatele määratavaid ja makstavaid hüvitisi hukkumise või töövõime

vähenemise või kaotuse korral. Samuti ei ole seaduses volitust asutusesisese korra

kehtestamiseks, kuna ATS-i § 49 lõike 13 järgi kehtestab ametnikele hüvitiste ja kulude

arvutamise ja väljamaksmise korra Vabariigi Valitsus. Hüvitiste määramise, arvutamise ja

maksmise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega „Ametniku hukkumise või

surma, osalise või puuduva töövõime ning ajutise töövõimetuse korral makstava hüvitise,

ametniku matuse korraldamise kulude ning ravi- ja ravimikulude hüvitise arvutamise ja

väljamaksmise kord“.

Päästeamet on alates ATS-i ja PäästeTS-i muutmisest rakendanud hüvitiste maksmisele

muutunud seaduste sätteid.

6. Palgajuhendis muudetakse katseajal määratava palga sõnastust.

Päästeameti palgajuhendi punkti 4.6 kohaselt lepitakse ametisse nimetamisel või töölepingu

sõlmimisel kokku ametniku või töötaja põhipalk. Katseajal määratakse üldjuhul teenistuja

põhipalgaks tema teenistuskohale planeeritud palgatasemest 10% madalam põhipalgamäär.

Punkti sõnastusest võib välja lugeda, et tavapäraselt on teenistusse võetud ametnikul või

töötajal väiksem palk, kuid tegelikkuses ei pruugi see nii olla. Seetõttu võib punkti sõnastus

olla eksitav ja õigusselguse huvides muudetakse punkti sõnastust nii, et Päästeametile jääb

õigus määrata katseajal ametnikule või töötajale väiksem põhipalk, kuid see ei pea üldjuhul

olema väiksem.

7. Palgajuhendis täpsustatakse summeeritud tööajaga teenistuja tööaja- ja

palgaarvestust.

Palgajuhendi punktis 4.1 sätestatakse, et summeeritud tööajaga teenistujatele rakendatakse

normtunnipõhist tööaja- ja palgaarvestust. Teenistusest puudumise korral vähendatakse

normtunde ja palka samas ulatuses.

Punkti 4.2. alapunktides täpsustakse, kuidas vähendatakse normtunde, kui tööajakava on

koostatud või kui tööajakava ei ole koostatud.

Punktis 4.2.1. sätestatakse, et kui tööajakava on koostatud, vähendatakse normtunde puudumise

ajavahemikku jäävate tööajakavas planeeritud, kuid ära jäänud töötundide võrra. Vähendatud

töötundide võrra vähendatakse ka teenistuja palka. Näiteks, kui töötaja jääb haigeks ja

töövõimetusperioodi jääb üks 24-tunnine planeeritud valvevahetus, siis vähendatakse töötaja

tööajanormi ja palka 24 tunni ulatuses.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 16. detsembri 2015. aasta otsuses nr 3-2-1-143-15 leidnud

järgmist: „Kolleegium leiab, et summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb ületunnitöö

kindlakstegemiseks vähendada kokkulepitud tööaega üksnes töötaja tööajale langeva ajutise

töövõimetuse aja võrra. Tööajakavasse märgitud puhkepäevadele sattuva ajutise töövõimetuse

aja võrra ei ole alust kokkulepitud tööaega vähendada. Vastasel korral vähendatakse tööaega

aja võrra, mille jooksul ei oleks töötaja pidanud kokkuleppe kohaselt nagunii tööülesandeid

täitma. Sellega tekiks olukord, kus tööandja peaks TLS § 44 lg 7 alusel maksma 1,5-kordset

töötasu aja eest, kui töötaja ei pidanud tööajakava järgi tööd tegema ja töötasu saama.

Kolleegiumi arvates ei oleks selline järeldus kooskõlas TLS § 1 teises lauses ja § 28 lg 2 p-s 2

sätestatuga, mille kohaselt maksab tööandja töötajale töötasu töö eest.

Eeltoodud seisukohta toetab ka asjaolu, et töökohustustest ajutise vabastuse korral võib töötajal

olla õigus saada muud sissetulekut. Näiteks TLS § 19 p 2 alusel töö tegemisest keeldumise

korral ajutise töövõimetuse tõttu võib töötajal olla õigus saada RaKS § 50 lg 3 p-des 1-4

nimetatud ajutise töövõimetuse hüvitist (sh nt haigushüvitist või hooldushüvitist). Ajutise

töövõimetuse hüvitis on RaKS § 50 lg 1 järgi rahaline kompensatsioon, mida haigekassa

maksab töövõimetuslehe alusel mh töötajale, kellel jääb töökohustustest ajutise vabastuse tõttu

saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. RaKS § 60 lg 1 p 5 kohaselt ei ole

töötajal õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist mh juhul, kui ta saab ajutise töövõimetuse

aja eest tööandjalt töötasu ja muud tasu. Seega on ajutise töövõimetuse hüvitise maksmise

eesmärk asendada töötajale mh tema haiguse või lapse või perekonnaliikme põetamise või lapse

hooldamise tõttu saamata jääv töötasu. Kui tööandja maksaks sama aja eest töötajale töötasu

ületunnitöö tegemise eest, ei oleks töötajal õigust ajutise töövõimetuse hüvitist saada.

Ainuüksi asjaoludest, et ajutise töövõimetuse aega arvestatakse kalendripäevades ning töötajale

makstava ajutise töövõimetuse hüvitise suurus võib erineda saamata jäänud töötasu suurusest,

ei saa järeldada, et summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb ületunnitöö kindlakstegemiseks

vähendada kokkulepitud tööaega kõikide ajutise töövõimetuse päevade võrra.

Eeltoodule tuginedes leiab kolleegium, et kuna hageja oli summeeritud tööaja arvestusperioodil

ajutiselt töövõimetu, tuleb tema arvestusperioodi kokkulepitud tööaega vähendada üksnes

nende päevade võrra, mil ta ei saanud töövõimetuse tõttu tööd teha. Kokkulepitud tööaega

ei ole alust vähendada päevade võrra, mil hagejal ei olnud tööajakava järgi kohustust tööd

teha.“.

Punktis 4.2.2 sätestatakse, et kui tööajakava ei ole koostatud, vähendatakse normtunde

teenistusest või töölt puudutud kalendripäevade normtundide võrra. Kuude lõikes on erinev

tööpäevade arv, seega on erinev ka riiklik tööajanorm. Näiteks, 2021. aasta jaanuaris on 20

tööpäeva, s.o 160 normtundi. Kui tööajakava ei ole koostatud ja töötaja puhkab jaanuaris seitse

päeva, siis vähendatakse tema normtunde 36 tunni võrra. Arvutuskäik: jaanuarikuu 160

normtundi jagatakse kalendripäevadega ja korrutatakse puhkusepäeva arvuga –

160:31=5,16X7=36,12.

Kohtud on haldusasja nr 3-16-2669 leidnud, et „[---] summeeritud tööaja arvestus ei ole

seadusega ega tööaja summeeritud arvestuse üldiste põhimõtetega vastuolus, kui summeeritud

tööajaga teenistuja suhtes kohaldatakse kalendripäevapõhist töö- ja puhkeaja arvestust ning ühe

kalendripäeva normtundide arv saadakse kuu normtundide arvu jagamisel kalendripäevade

arvuga. Selline summeeritud tööaja arvestus ei ole seadusega ega tööaja summeeritud arvestuse

üldiste põhimõtetega vastuolus.

[---] Kalendripäevades arvestatava puhkuse korral on ka juhul, kui tööaega ei arvestata

summeeritud tööaja arvestuse järgi, ametiasutusel võimalik otsustada ametnikule puhkuse

andmine nii, et puhkuse aja hulka peavad jääma kõrvuti tööpäevadega ka puhkepäevad (ATS §

43 lg 3 ja TLS § 69 lg 1). Nii on ka vahetustega töö korral politseiteenistuses võimalik

kalendripäevades arvestatava puhkuse andmisel kuu lõikes normtöötundidest maha vaid

sellises ulatuses töötunde, mis vastavad kuu lõikes kõigi kalendripäevade keskmisele

töötundide arvu ja puhkusel viibitud päevade arvu korrutisele.“

Punktis 4.3 täpsustatakse, et summeeritud tööajaga teenistuja teenistusest või töölt puudumise

korral tööpäevades antava puhkuse (nt lapsepuhkus) kasutamise korral vähendatakse

normtunde teenistusest või töölt puudutud tööajakavas ette nähtud tööpäevade töötundide võrra.

Tallinna Ringkonnakohus on 28. veebruari 2018. aasta otsuses 3-16-2669 asunud järgmisele

seisukohale. „Töölepingu seaduse eelnõu (299 SE) seletuskirjas on tööpäevades antavate

perepuhkuste kohta selgitatud, et „töötaja tööpäevaks on iga päev, millal töötaja tööülesandeid

täidab, sõltumata selle pikkusest. Lihtsustatuna on perepuhkuste andmise kontekstis tööpäevaks

kalendripäev, millal töötaja tööülesandeid täidab. Kuna töötajad võivad töötada väga erineva

ajaraami alusel, võib ühe töötaja tööpäev olla 8-tunnine, teisel aga 2- või 24-tunnine.“ Seega

tuleneb tööpäevades antava perepuhkuse eesmärgist ning viidatud eelnõu seletuskirjas

märgitust, et perepuhkus peab töötajale andma täiendavad töövabad päevad lisaks neile, mille

töötaja oleks saanud muidu talle ette nähtud töö- ja puhkeaja korralduse juures. N-ö

tavatööajaga töötaja puhul tuleneb TLS § 54 lõikest 2, et isapuhkus ja lapsepuhkus ei või

langeda laupäevale, pühapäevale ega muul põhjusel töövabale päevale (nt riigipühale). See

tähendab, et tavatööajaga töötajale toob 11 tööpäeva ulatuses perepuhkuste võtmine kaasa selle,

et ta peab arvestusperioodil töötama 11 päeva võrra vähem, kui ta oleks pidanud töötama seda

liiki puhkusi võtmata. Selleks, et summeeritud tööajaga töötaja puhul oleks sama eesmärk

täidetud, tuleb tema tööpäevana käsitada vaid sellist päeva, mil ta peaks tööajakava kohaselt

olema tööle rakendatud. Summeeritud tööajaga töötaja jaoks on need päevad, mil teda tööle

rakendatud ei ole, samaväärsed n-ö tavatööajaga töötaja laupäevade ja pühapäevadega.

[---] Kuna kaebaja töötas 12-tunnistes vahetustes tööajakavas ette nähtud päevadel, oli talle

võimalik isapuhkust ja lapsepuhkust anda ainult tööajakavas ette nähtud tööpäevadel, mitte aga

neil päevadel, kui ta ei olekski pidanud tööl olema. Vastasel korral kaotaks tööpäevades

puhkuse arvestamine mõtte ning tegemist oleks kalendripäevades arvestatava puhkusega. Kuna

TLS §-des 60 ja 63 nimetatud perepuhkusi saab anda ainult tööpäevadel, peab töötaja vastava

arvestusperioodi tööajanorm vähenema perepuhkuse päevadele vastavatel tööpäevadel

tööajakavas ette nähtud tegeliku töötundide arvu võrra. Olukorras, kus patrullpolitseinikku

rakendatakse tööle alati 12-tunnisteks vahetusteks, tähendab see, et iga perepuhkuse päeva

kohta peab töötaja tööajanorm vähenema 12 tunni võrra.“.

8. Palgajuhendis muudetakse pangakonto andmete esitamist ja andmete muutmist.

Kehtiva palgajuhendi punkti 5.2 esimese lause kohaselt makstakse palka üks kord kuus

teenistuja poolt osundatud pangakontole. Pangakonto muutmisest tuleb teavitada personali ja

asjaajamise osakonna personaliarvestuse talitust.

Palgajuhendi punkti 5.2 esimest lauset muudetakse osas, mis puudutab pangakonto andmete

esitamist. Muudatuse järgi makstakse Päästeameti teenistujatele palka üks kord kuus teenistuja

pangakontole, mille andmed on teenistuja esitanud Päästeametile või sisestanud riigitöötajate

iseteenindusportaali (edaspidi RTIP). Kui pangakonto andmed muutuvad, muudab teenistuja

pangakonto andmed ka riigitöötajate iseteenindusportaalis.

RTIP on keskkond, millega liitunud asutuse töötajad saavad portaali kaudu esitada puhkuse- ja

koolitustaotluse, neid hiljem muuta, esitada lähetuskorralduse ja lähetuse kuluaruande, saada

ülevaate enda koolitustest ja kasutusel olevatest varadest ning esitada majanduskulude

aruandeid enda poolt tehtud kulude hüvitamiseks. Alates 1. juulist 2020. aastal võeti portaalis

kasutusele isikuandmete moodul, millesse töötaja saab kanda oma nime, pangakonto andmed,

lapsed, koduse aadressi, hariduse jms, ning neid andmeid muuta. Asutus saab peale uue töötaja

välja valimist algatada RTIP-is uue töötaja tööle vormistamise. Uus töötaja saab siseneda

RTIP- i ning täita enda kohta isikuandmed, sh ka pangakonto andmed. Juhul, kui Päästeameti

teenistusse tulija ei saa oma pangakonto andmeid RTIP-i kanda, esitab ta need Päästeametile.

Kui pangakonto andmed muutuvad, siis muudab neid RTIP-is juba teenistuja ise. Andmed

liiguvad RTIP-ist Riigi Tugiteenuste Keskusele, kes osutab Päästeametile personali- ja

palgaarvestuse teenust.

9. Palgajuhendis muudetakse teenistuja põhipalga muutmise põhjendatud ettepanekute

esitamist.

Kehtiva palgajuhendi punkti 7.6 kohaselt teeb teenistuja individuaalsed põhipalga muutuste

motiveeritud ettepanekud tema vahetu juht ning ettepanekud vaadatakse üle peadirektori ja

peadirektori asetäitjate poolt. Muudatuse järgi esitab teenistuja vahetu juht teenistuja

individuaalsed põhipalga muudatuste põhjendatud ettepanekud aruteluks vastava valdkonna

peadirektori asetäitjale ja personali ja asjaajamise osakonna juhatajale ning otsustamiseks

peadirektorile. See tähendab, et muudatuse järgi esitatakse individuaalse põhipalga

muudatusettepanekud kas peadirektori asetäitjale päästetöö, ennetustöö, ohutusjärelevalve,

demineerimise, hädaolukordadeks valmisoleku ja vabatahtliku pääste alal või peadirektori

asetäitjale halduse alal. Muudatusettepanek esitatakse ka personali- ja asjaajamise osakonna

juhatajale. Peadirektor ei osale edaspidi teenistuja individuaalse põhipalga muutmisettepaneku

arutelul, vaid teeb otsuse selle kohta, kas ettepanek on põhjendatud.

11. Palgajuhendis asendatakse ametnike ja töötajate põhipalgamäärade vahemike lisa

uue lisaga.

Päästeameti ametnike ja töötajate põhipalga vahemikke muudeti viimati siseministri 27. juuni

2018. aasta käskkirjaga nr 1-3/68, kui tõsteti palgamäärasid vahemikus 257–850 eurot.

Kõnesoleva muudatusega muudetakse ametnike ja töötajate teenistuskohtade palgamäärade

vahemikke, kehtestades alammäära, keskmise määra ja ülemmäära. Palgamäärade tõstmine

aitab säilitada päästeasutuste konkurentsivõimet tööjõuturul, hoida professionaalseid

eriteenistujaid, soodustada eriteenistujate arendamist ja nende karjääri asutuses, kindlustada

kvalifitseeritud spetsialistide värbamist ning vähendada kogemustega päästeteenistujate

lahkumist päästeteenistusest. Palgamäärade ülempiiri tõstetakse arvestusega, et palgajuhendit

ei oleks vaja muuta, kui Päästeametil avaneb võimalus palkasid tõsta. Palgamäärade ülempiiri

tõstmine ei too automaatselt kaasa palgatõusu. Palgatõus plaanitakse vaid vajaduspõhiselt ja

teenistusülesannete täitmise hinnangu järgi. Palgamäärade tõstmine võimaldab tagada

päästeteenistujate konkurentsivõimelise töötasu võrreldes samaväärsete ametikohtadega

avalikus teenistuses ja erasektoris.

Päästeameti päästeteenistujate palgamäärade vahemikud on kehtestatud siseministri määruses

„Päästeteenistujate palgamäärad, põhipalga määramise ja päästeteenistujatele muutuvpalga

maksmise kord“. Päästeameti ametnikele ja töötajatele teenistuskohtade palgamäärade

vahemikud on kehtestatud palgajuhendis järgmiselt.

Tabel 1. Päästeameti ametnike ja töötajate palgamäärade vahemikud kuni 31. detsembrini

2020. aastal

Teenistuskoht Palgamäära vahemik

osakonna juhataja 2500–3600

nõunik 1470–2700

talituse juhataja 2000–3000

ekspert 1580–2700

analüütik 1510–2100

jurist-hankemenetleja 1410–2100

jurist, õigusloome jurist 1440–2100

peaspetsialist 1100–1700

juhtivspetsialist 1040–1500

vanemspetsialist 1000–1300

päästevahendite tehnik 900–1400

autojuht 1000–1300

muuseumi juhataja 1500–2200

peavarahoidja 1210–1700

varahoidja 1050–1500

kuraator 1000–1500

projektide koordinaator 1580–2100

Muudatuste järgi viiakse ametnike ja töötajate teenistuskohtade nimetused ja palgamäärade

vahemikud sarnastele alustele teiste ametiasutuste teenistuskohtade nimetuste ja palgamäärade

vahemikega. Teenistuskohtade nimetused ja palgamäärade vahemikud kehtestatakse järgmiselt.

Tabel 2. Päästeameti ametnike ja töötajate palgamäärade vahemikud alates 1. jaanuarist

2021. aastal.

Aste Põhipalga ja kokkulepitava töötasu vahemik

Teenistuskohad Alammäär Keskmine määr Ülemmäär

1 1100 1300 1500

Spetsialistid ja teenindavad

teenistuskohad

2 1150 1625 2100

Keskastme spetsialistide

teenistuskohad

3 1600 2350 3100

Tippspetsialistide ja

projektijuhtide teenistuskohad

4 2000 2500 3000

Keskastme juhid (v.a

osakonnajuhatajad)

5 3300 3500 3700 Osakonnajuhatajad

Teenistuskohad on jaotatud järgmiselt:

1. Spetsialistid ja teenindavad teenistuskohad – autojuht, labori tehnik

2. Keskastme spetsialistide teenistuskohad – tehnik, arvutitöökoha peaspetsialist,

haldusspetsialist, kuraator, labori peaspetsialist, laohoidja, laospetsialist, peaspetsialist,

peavarahoidja, riietuse peaspetsialist, spetsialist, tehnika- ja varustuse spetsialist, transpordi

logistik, vanemspetsialist, varahalduse peaspetsialist, varahalduse spetsialist, varahoidja

3. Tippspetsialistide ja projektijuhtide teenistuskohad – analüütik, ekspert, ekspert (infoturve),

ekspert (julgeolek), haldur, jurist, jurist-hankemenetleja, kinnisvara ekspert, nõunik, nõunik

(julgeolek), nõunik (sisekontroll), riietuse ekspert, TA projektide koordinaator, töökoha

nõunik, õigusloome jurist

4. Keskastmejuhi teenistuskohad – muuseumi juhataja, talituse juhataja

5. Osakonnajuhataja teenistuskoht.

Tabel 3. Palgamäärade vahemike võrdlus

Teenistuskoht Palgamäära vahemik

(kuni 31. detsembrini 2020. aastal)

Palgamäära vahemik (alates 1. jaanuarist 2021. aastal)

osakonna juhataja 2500–3600 3300–3700

nõunik 1470–2700 1600–3100

talituse juhataja 2000–3000 2000–3000

ekspert 1580–2700 1600–3100

analüütik 1510–2100 1600–3100

jurist-hankemenetleja 1410–2100 1600–3100

jurist, õigusloome jurist 1440–2100 1600–3100

peaspetsialist 1100–1700 1150–2100

juhtivspetsialist 1040–1500 1150–2100

vanemspetsialist 1000–1300 1150–2100

päästevahendite tehnik 900–1400 1150–2100

autojuht 1000–1300 1100–1500

muuseumi juhataja 1500–2200 2000–3000

peavarahoidja 1210–1700 1150–2100

varahoidja 1050–1500 1150–2100

kuraator 1000–1500 1150–2100

projektide koordinaator 1580–2100 1600–3100

Siseministri 30.05.2013 käskkirja nr 63

"Päästeameti palgajuhend"

lisa

Ametnike ja töötajate põhipalgamäärade vahemikud

Aste Põhipalga ja kokkulepitava töötasu vahemik

Teenistuskohad Alammäär Keskmine määr Ülemmäär

1 1100 1300 1500

Spetsialistid ja teenindavad

teenistuskohad

2 1150 1625 2100

Keskastme spetsialistide

teenistuskohad

3 1600 2350 3100

Tippspetsialistide ja projektijuhtide

teenistuskohad

4 2000 2500 3000

Keskastme juhid (v.a osakonna

juhatajad)

5 3300 3500 3700 Osakonna juhatajad

KÄSKKIRI

19.02.2021 nr 1-3/20

Siseministri 30. mai 2013. aasta käskkirja

nr 63 „Päästeameti palgajuhend“

muutmine

Avaliku teenistuse seaduse § 63 lõike 4 ja haldusmenetluse seaduse § 64 lõike 2 alusel

Siseministri 30. mai 2013. aasta käskkirjas nr 63 „Päästeameti palgajuhend“ tehakse järgmised

muudatused:

1. Muudan käskkirja punkti 3.8 ja sõnastan selle järgmiselt:

„3.8. Asendustasu – lisatasu puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest, mida makstakse

ajutiselt äraoleva teenistuja asendamise või ajutiselt vaba teenistuskoha ülesannete täitmise eest

juhul, kui asendamine ei ole ette nähtud teenistuja ametijuhendis või tingib võrreldes

ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise.“.

2. Muudan käskkirja punkti 3.9 ja sõnastan selle järgmiselt:

„3.9. Valveaeg – teenistuja peab tulenevalt teenistuslikest huvidest olema päästeasutusele

kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljaspool tööaega kui nimetatud kohustus sisaldub

tema ametijuhendis. Kui valveaja kohustus ei sisaldu teenistuja ametijuhendis, siis võib

valveaega kohaldada teenistuja antud nõusolekul kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis.“.

3. Tunnistan käskkirja punktid 3.10, 4.1.1, 12 ja selle alapunktid kehtetuks.

4. Käskkirja punkti 4.6. teises lauses asendatakse sõnad „määratakse üldjuhul“ sõnadega „võib

määrata“.

5. Käskkirja täiendatakse punktidega 4.1, 4.2 ja selle alapunktidega ning punktiga 4.3

järgmises sõnastuses:

„4.1. Summeeritud tööajaga teenistujatele rakendatakse normtunnipõhist tööaja- ja

palgaarvestust. Teenistusest puudumise korral vähendatakse normtunde ja palka samas

ulatuses.

4.2. Teenistusest puudumisel vähendatakse normtunde järgmiselt:

4.2.1. Kui tööajakava on koostatud, vähendatakse normtunde puudumise ajavahemikku jäävate

tööajakavas planeeritud, kuid ära jäänud töötundide võrra.

2 (2)

4.2.2. Kui tööajakava ei ole koostatud, vähendatakse normtunde teenistusest või töölt puudutud

kalendripäevade normtundide võrra.

4.3. Summeeritud tööajaga teenistuja teenistusest või töölt puudumisel tööpäevades antava

puhkuse kasutamise korral vähendatakse normtundide arvu teenistusest või töölt puudutud

tööajakavas ette nähtud tööpäevade töötundide võrra.“.

6. Muudan käskkirja punkti 5.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„5.2. Palka makstakse üks kord kuus teenistuja pangakontole, mille andmed on teenistuja

esitanud Päästeametile või sisestanud riigitöötajate iseteenindusportaali. Kui pangakonto

andmed muutuvad, muudab teenistuja pangakonto andmed ka riigitöötajate

iseteenindusportaalis.“.

7. Muudan käskkirja punkti 7.6 ja sõnastan selle järgmiselt:

„7.6. Individuaalsed põhipalga muudatuste põhjendatud ettepanekud esitab vahetu juht

aruteluks vastava valdkonna peadirektori asetäitjale ja personali ja asjaajamise osakonna

juhatajale ning otsustamiseks peadirektorile.“.

8. Asendan siseministri 30. mai 2013. aasta käskkirja nr 63 “Päästeameti palgajuhend” lisa

„Ametnike ja töötajate põhipalgamäärade vahemikud“ käesoleva käskkirja lisaga.

9. Käskkirja rakendatakse alates 1. jaanuarist 2020. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristian Jaani

siseminister

Lisa: Ametnike ja töötajate põhipalgamäärade vahemikud

Ilmse ebatäpsuse parandamine haldusaktis 02.03.2021

Siseministri 19. veebruari 2021. aasta käskkirjaga nr 1-3/20 muudeti siseministri 30. mai

2013. aasta käskkirja nr 63 „Päästeameti palgajuhend“. Palgajuhendi peamine muudatus on

seotud summeeritud tööajaga töötavate ametnike ja töötajate tööaja- ja palga arvestamise

muudatustega alates 1. jaanuarist 2021. aastal. Palgajuhendis täpsustatakse normtunnipõhist

tööaja- ja palgaarvestust ning normtundide vähendamist teenistusest puudumise korral.

Käskkirja punkti 9 kohaselt rakendatakse käskkirja alates 1. jaanuarist 2020. aastal. Tegelikult

rakendatakse käskkirja alates 1. jaanuarist 2021. aastal, kui Päästeametis mindi üle muudetud

tööaja- ja palgaarvestuse süsteemile.

Haldusmenetluse seaduse § 59 järgi parandab haldusorgan seadusega haldusakti muutmiseks

ettenähtud menetluskorda järgimata haldusaktis kirjavea ja muu ilmse ebatäpsuse, mis ei

mõjuta haldusakti sisu. Haldusorgan teeb haldusakti parandamise teatavaks haldusakti

adressaadile.

Siseministri 19. veebruari 2021. aasta käskkirjas nr 1-3/20 „Päästeameti palgajuhend“ on

muudatuste rakendamise tähtajas märgitud ekslikult 2021. aasta asemel 2020. aasta. Tegemist

on ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta haldusakti sisu. Ilmne ebatäpsus parandatakse haldusakti

muutmiseks ettenähtud menetluskorda järgimata käesoleva dokumendiga. Ilmse ebatäpsuse

parandamise tulemusel lugeda siseministri 19. veebruari 2021. aasta käskkirja punktis 9 aasta

„2020“ aastaks „2021“.

Siseministri käskkiri 30.05.2013 nr 1-3/63

muudetud järgmiste

käskkirjadega:

27.05.2014 nr 1-3/53

22.12.2014 nr 1-3/198

12.01.2015 nr 1-3/3

29.01.2016 nr 1-3/28

18.01.2017 nr 1-3/8

31.01.2018 nr 1-3/9

27.06.2018 nr 1-3/68

19.02.2021 nr 1-3/20

Päästeameti palgajuhend

Avaliku teenistuse seaduse § 63 lõike 4 alusel kehtestan Päästeameti palgajuhendi.

1. Palgajuhendi reguleerimisala

Palgajuhend reguleerib Päästeameti (edaspidi asutus) päästeteenistujate, ametnike ja töötajate

(edaspidi teenistujate) palga ja töötasu (edaspidi palk) ning puhkusetasu maksmise tingimusi

ja korda.

2. Palgajuhendi eesmärk

Palgajuhendi eesmärgiks on sätestada teenistuskohtadele vastavad põhipalgamäärad või

põhipalgamäärade vahemikud, muutuvpalga maksmise tingimused ja kord, muude seaduses

sätestatud lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord ning palga maksmise aeg ja

viis.

3. Mõisted

3.1. Teenistuja – asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või

eraõiguslikus töösuhtes olev (s.o töölepingu alusel töötav) töötaja.

3.1.1. Ametnik – isik, kes on asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes ning

teostab avalikku võimu. Ametnik töötab avaliku teenistuse seaduse alusel ning

ametniku teenistuskohta nimetatakse ametikohaks.

3.1.2. Töötaja – asutusega eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta avalikku

võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu

alusel ning töötaja teenistuskohta nimetatakse töökohaks.

3.1.3. Päästeteenistuja – isik, kes on võetud tööle asutusse päästeseaduses sätestatud

ülesannete juhtimiseks, korraldamiseks või tegemiseks.

3.1.3.1. Päästeametnik – asutuse koosseisus päästeseaduses sätestatud ülesannete

juhtimiseks, korraldamiseks ja tegemiseks ettenähtud ametikohale nimetatud

isik.

3.1.3.2. Päästetöötaja – asutuse koosseisus päästeseaduses sätestatud ülesannete

tegemiseks ettenähtud teenistuskohale töölepingu alusel võetud töötaja.

3.2. Teenistuskoht – asutuse teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht.

3.3. Summeeritud tööajaarvestus – ajavahemik, mille piires planeeritakse vahetusega

töötavate teenistujate tööajakavad.

3.4. Palk – teenistujale makstav põhipalk, muutuvpalk ning eritingimustes töötamise eest

makstavad lisatasud (lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunni ning valveaja

eest) ning asendustasu.

3.5. Põhipalgamäär – konkreetne ameti- või töökohale määratud summa või summade

vahemik.

3.6. Põhipalk – teenistuja teenistuskohale vastav teenistujale määratud põhipalgamäärast

tulenev rahasumma.

3.7. Muutuvpalk – teenistuja palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana,

lisatasuna täiendavate teenistus- või tööülesannete täitmise eest või preemiana.

3.7.1. Preemia – erakordsete teenistusalaste saavutuste või kauaaegse laitmatu teenistuse

eest makstav tasu.

3.7.2. Lisatasu täiendavate teenistus- või tööülesannete eest – lisatasu, mida makstakse

teenistujale, kui teenistujale on antud ametijuhendis fikseerimata töökohustusi ja

ülesandeid.

3.8. Asendustasu – lisatasu puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest, mida makstakse

ajutiselt äraoleva teenistuja asendamise või ajutiselt vaba teenistuskoha ülesannete

täitmise eest juhul, kui asendamine ei ole ette nähtud teenistuja ametijuhendis või tingib

võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. (muudetud

siseministri 19.02.2021 käskkirjaga nr 1-3/20)

3.9. Valveaeg – teenistuja peab tulenevalt teenistuslikest huvidest olema päästeasutusele

kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljaspool tööaega kui nimetatud kohustus

sisaldub tema ametijuhendis. Kui valveaja kohustus ei sisaldu teenistuja ametijuhendis,

siis võib valveaega kohaldada teenistuja antud nõusolekul kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. (muudetud siseministri 19.02.2021 käskkirjaga nr 1-3/20)

3.10. Kehtetu (muudetud siseministri 19.02.2021 käskkirjaga nr 1-3/20)

3.11. Lisatasu eritingimustes töötamise eest – lisatasu ületunnitöö, ööajal ja riigipühal

tehtava töö eest.

3.11.1. Lisatasu ületunnitöö eest – ületundide tegemise eest makstav lisatasu.

Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö tööaega ületav

teenistusülesannete täitmine arvestusperioodi lõpul.

3.11.2. Lisatasu erakorralise ületunnitöö eest – lisatasu, mida makstakse päästeteenistujale

juhul, kui ta täidab teenistusülesandeid väljaspool tööaega ja teenistusülesanded

tulenevad erakorralistest asjaoludest ning need tuleb täita viivitamata.

3.11.3. Lisatasu ööajal tehtava töö eest – lisatasu, mida makstakse, kui teenistuja tööaeg

langeb ööajale ning kui nimetatud kohustus ei sisaldu tema ametijuhendis ja seda ei

ole arvestatud tema palga määramisel.

3.11.4. Lisatasu riigipühal töötamise eest – lisatasu, mida makstakse, kui teenistuja tööaeg

langeb riigipühale.

3.12. Tööjõukulud (ka personalikulud) – vastavalt rahandusministri määrusele „Riigi

raamatupidamise üldeeskiri“ sisaldavad tööjõukulud palka, pensioniootetoetusi ja

erisoodustustega seotud kulusid ning tööjõukuludega kaasnevaid makseid.

4. Üldpõhimõtted

4.1. Summeeritud tööajaga teenistujatele rakendatakse normtunnipõhist tööaja- ja

palgaarvestust. Teenistusest puudumise korral vähendatakse normtunde ja palka samas

ulatuses. (muudetud siseministri 19.02.2021 käskkirjaga nr 1-3/20)

4.1.1. Kehtetu (muudetud siseministri 19.02.2021 käskkirjaga nr 1-3/20)

4.1.2. Päästeteenistujale ja töötajale, kelle töökoha asukoht on Ida-Viru või Harju

maakonnas võib maksta teistes maakondades samal teenistuskohal töötava

päästeteenistuja või töötaja põhipalgaga võrreldes kuni 10% suuremat põhipalka.

(muudetud siseministri 29.01.2016 käskkirjaga nr 1-3/28).

4.2. Teenistusest puudumisel vähendatakse normtunde järgmiselt:

4.2.1. Kui tööajakava on koostatud, vähendatakse normtunde puudumise ajavahemikku

jäävate tööajakavas planeeritud, kuid ära jäänud töötundide võrra.

4.2.2. Kui tööajakava ei ole koostatud, vähendatakse normtunde teenistusest või töölt

puudutud kalendripäevade normtundide võrra. (muudetud siseministri 19.02.2021

käskkirjaga nr 1-3/20)

4.3. Summeeritud tööajaga teenistuja teenistusest või töölt puudumisel tööpäevades antava

puhkuse kasutamise korral vähendatakse normtundide arvu teenistusest või töölt

puudutud tööajakavas ette nähtud tööpäevade töötundide võrra. (muudetud siseministri

19.02.2021 käskkirjaga nr 1-3/20)

4.4. Teenistujatele palga määramisel või kokku leppimisel arvestatakse struktuuriüksustele

eraldatud tööjõukulude eelarvet ning määratud palgad ei tohi tuua kaasa tööjõukuludeks

eraldatud vahendite suurendamise vajadust järgneval eelarveaastal.

4.5. Ametniku põhipalga ja muutuvpalga määrab käskkirjaga peadirektor või asutuse

põhimääruses sätestatud isik. Töötaja põhipalk lepitakse töötaja ja peadirektori vahel

kokku töölepingus või selle lisas. Ettepaneku palga määramiseks või kokku leppimiseks

teeb vahetu juht.

4.6. Ametisse nimetamisel või töölepingu sõlmimisel lepitakse kokku ametniku või töötaja

põhipalk. Katseajal võib määrata teenistuja põhipalgaks tema teenistuskohale planeeritud

palgatasemest 10% madalam põhipalgamäär. (muudetud siseministri 19.02.2021

käskkirjaga nr 1-3/20)

5. Palga maksmise kord

5.1. Palga arvestusperiood on kalendrikuu. Palka arvestatakse ajavahemiku eest, mil

teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud tööajanormist

lühem tööaeg, arvestatakse palka vastavalt kehtestatud koormusele.

5.2. Palka makstakse üks kord kuus teenistuja pangakontole, mille andmed on teenistuja

esitanud Päästeametile või sisestanud riigitöötajate iseteenindusportaali. Kui pangakonto

andmed muutuvad, muudab teenistuja pangakonto andmed ka riigitöötajate

iseteenindusportaalis. (muudetud siseministri 19.02.2021 käskkirjaga nr 1-3/20)

5.2.1. Struktuuriüksusevälistele, osakondade ja demineerimiskeskuse teenistujatele

makstakse palka hiljemalt järgneva kuu 5. päeval.

5.2.2. Päästekeskuste teenistujatele makstakse palka hiljemalt järgneva kuu 10. päeval.

5.3. Asutus võib teenistuja palgast kinni pidada asutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud

kokkulepitud limiiti ületava summa ja teenistujale makstud ettemakse, mille teenistuja

peab asutusele tagastama.

5.4. Riigi Tugiteenuste Keskuse palgaarvestaja (edaspidi palgaarvestaja) väljastab

teenistujale teatise arvestatud palga, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti

teenistuja eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse kohta. Teenistujal on

õigus saada selgitusi talle makstud palga kohta vahetult juhilt või palgaarvestaja

kontaktisikult Päästeametis. (muudetud 18.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/8).

5.5. Personali ja asjaajamise osakond koordineerib töötasustamise valdkonna arendamist ning

kontrollib palga määramise ja kokkuleppimise vastavust seadusele ning palgajuhendile

ning arvestab palka ja maksab selle õigeaegselt välja.

6. Põhipalgamäärad

6.1. Asutuse teenistuskohtadele on kehtestatud põhipalgamäärade vahemikud. Ametnike ja

töötajate põhipalgamäärade vahemikud on kinnitatud käesoleva palgajuhendi lisas.

Päästeteenistujate põhipalgamäärad kehtestatakse siseministri määrusega.

6.2. Põhipalgamäärade kehtestamisel võetakse arvesse:

6.2.1. asutuse eelarvelisi võimalusi;

6.2.2. teenistuskohale esitatavaid nõudeid, sh kvalifikatsiooninõuded;

6.2.3. töö reguleeritust ja mõtlemisülesande keerukust;

6.2.4. juhtimise ja koostöö ulatust;

6.2.5. tööprotsesside ja otsustuste mõju ulatust;

6.2.6. töötingimuste erisust;

6.2.7. piirkondlikkust;

6.2.8. muid töö eripära iseloomustavaid näitajaid.

6.3. Palga konkurentsivõimet hinnatakse lähtuvalt avaliku teenistuse palgauuringu andmetest.

7. Põhipalga maksmise tingimused ja kord

7.1. Päästeteenistuja individuaalse põhipalga määramisel lähtutakse tema teenistuskohale

vastavast põhipalga määrast või -vahemikust ning ametnike ja töötajate individuaalse

põhipalga määramisel ja kokkuleppimisel lähtutakse tema teenistuskohale vastavast

põhipalga määra vahemikust.

7.2. Päästeteenistuja individuaalse põhipalga määrab või lepib kokku siseministri määrusega

kinnitatud põhipalgamäära või põhipalgamäära vahemiku järgi peadirektor, vahetu juhi

ettepanekul. Ametniku ja töötaja individuaalse põhipalga määrab või lepib kokku

palgajuhendi lisas toodud põhipalgamäära vahemiku järgi peadirektor, vahetu juhi

ettepanekul. Individuaalne põhipalk määratakse või lepitakse kokku vastavalt ülesannete

ja tööde erinevusele, töökoormusele, teenistuja kompetentsusele, kogemustele, haridusele

ja kvalifikatsioonile.

7.3. Erandjuhul võib kohaldada vastavale teenistuskohale ettenähtud põhipalgamäära

maksimummäärast kõrgemat või miinimummäärast madalamat põhipalka, mille

põhjendatust hindab teenistuja vahetu juhi ning personali ja asjaajamise osakonna

seisukoha alusel peadirektor.

7.4. Teenistujate põhipalgad vaadatakse üldjuhul üle kord aastas jaanuaris, lähtudes

eelarvelistest võimalustest. Teenistujate põhipalkade ülevaatamise eelduseks on lõppenud

aasta arengu- ja hindamisvestluse kinnitatud tulemused.

7.5. Põhipalkade ülevaatamine ei tähenda automaatselt kõikide teenistujate põhipalkade

muutmist. Individuaalseid põhipalga muutmise otsuseid tehakse lähtuvalt:

7.5.1. teenistuja teenistusalasest edukusest;

7.5.2. teenistuja ametikohale ette nähtud põhipalgamäärast;

7.5.3. teenistuskoha strateegilisest mõjust;

7.5.4. olulisest muutustest teenistuja kvalifikatsioonis.

7.6. Individuaalsed põhipalga muudatuste põhjendatud ettepanekud esitab vahetu juht

aruteluks vastava valdkonna peadirektori asetäitjale ja personali ja asjaajamise osakonna

juhatajale ning otsustamiseks peadirektorile. (muudetud siseministri 19.02.2021

käskkirjaga nr 1-3/20)

7.7. Teenistujale määratud põhipalga kohta jagab selgitusi ja põhjendusi teenistuja vahetu

juht.

7.8. Erandjuhtudel tehakse vahetu juhi põhjendatud ettepanekul individuaalseid põhipalga

muutusi ka aasta jooksul.

8. Muutuvpalga maksmise tingimused ja kord

8.1. Muutuvpalga maksmise piirangud

8.1.1. Muutuvpalka makstakse eelarvevahendite olemasolul.

8.1.2. Kalendriaastas teenistujale välja makstav muutuvpalga kogusumma ei tohi olla

suurem 20% teenistujale samal kalendriaastal määratud põhipalga kogusummast.

8.2. Preemia maksmise tingimused ja kord

8.2.1. Preemiat võib maksta kauaaegse laitmatu teenistuse, projektirühmades osalemise

või teenistus- või töökohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest vastavalt asutuse

eelarvelistele võimalustele kuni ühe kuu põhipalga ulatuses.

8.2.2. Preemia suuruse otsustab peadirektor igal korral eraldi.

8.3. Täiendavate teenistus- või ülesannete eest lisatasu maksmise tingimused ja kord

8.3.1. Lisatasu täiendavate teenistus- või tööülesannete eest makstakse sõltuvalt

lisaülesannete mahust ja iseloomust vastavalt peadirektori kehtestatud korrale.

Lisatasu täiendavate teenistus- või tööülesannete eest määratakse ühekordse või

perioodiks määratud lisatasuna.

8.3.2. Lisatasu maksmise ettepaneku täiendavate teenistus- või tööülesannete täitmise

eest teeb peadirektorile struktuuriüksuse juht. Ettepanekus peavad olema täpselt

fikseeritud teenistus- või tööülesanded ja ajavahemik, missuguse aja jooksul

ülesannet täidetakse. Lisatasu määramise, lisatasu suuruse ja ajavahemiku, mis aja

jooksul lisatasu makstakse, otsustab peadirektor.

8.3.3. Erandkorras, kui täiendavad ülesanded tuleb anda etteplaneerimatult ja

kiireloomuliselt, vormistatakse vajalikud dokumendid tagantjärele.

9. Lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord

9.1. Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest lisatasu maksmise tingimused ja kord

9.1.1. Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest võib maksta teenistujale asendustasu,

kui asendamine ei ole ettenähtud teenistuja ametijuhendis või tingib võrreldes

ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. Asendamine tingib

võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise, eelkõige

juhul kui asendamine kestab vähemalt 10 tööpäeva. Sel juhul tuleb asendustasu

arvestada esimesest asendamise päevast.

9.1.2. Asendustasu makstakse juhul, kui ametikoht on täitmata või asendatav on

pikemaajaliselt haigestunud ning teenistus- või tööülesandeid ei ole võimalik edasi

lükata.

9.1.3. Kirjaliku ettepaneku peadirektorile teenistuja ülesannete panemiseks teisele

teenistujale teeb struktuuriüksuse juht. Ülesannete määramise ja lisatasu maksmise

ulatuse otsustab peadirektor lähtuvalt avaliku teenistuse seaduse §-st 57.

9.2. Eritingimustes töötamise lisatasude ja hüvitiste määramise ja maksmise tingimused ja

kord

9.2.1. Eritingimuste lisatasu makstakse teenistujale ületunnitöö, erakorralise ületunnitöö,

riigipühal ja ööajal töötamise eest seadusest tuleneval alusel. Ületunnitöö hüvitatakse

rahas ning teenistujate taotlusel hüvitatakse ületunnitöö vaba aja andmisega

ületunnitööga võrdses ulatuses.

9.2.1.1. Ületunnitöö hüvitamisel rahas makstakse 1,5 kordset tunnipalgamäära.

9.2.1.2. Erakorraline ületunnitöö hüvitatakse rahas ja tasu erakorralise ületunnitöö

eest makstakse välja 1,5 kordses tunnipalgamääras.

9.2.1.3. Riigipühal töötamise eest makstakse 2-kordset teenistuja tunnipalgamäära.

9.2.1.4. Ööajal (kell 22.00 kuni 06.00) töötamise eest makstakse 1,25-kordset

teenistuja tunnipalgamäära.

9.2.1.5. Riigipühal ja ööajal tehtud töö eest tasumisele kuuluvad hüvitised

makstakse välja järgneva kuu palgapäeval.

9.2.2. Tunnipalk arvestatakse teenistuja või töötaja põhipalgast.

9.2.3. Teenistujale ületunnitöö, erakorralise ületunnitöö või ööajal töötamise eest lisatasu

maksmise või riigipühal töötamise hüvitamise aluseks on tööajaarvestuse tabel.

9.3. Valveaja eest lisatasu määramise ja maksmise tingimused ja kord

9.3.1. Lisatasu valveaja eest maksmisel lähtutakse töölepingu seaduse, avaliku teenistuse

seaduse ja päästeteenistuse seaduse sätetest.

9.3.2. Valveaja eest tuleb teenistujale maksta lisatasu, mis peab moodustama vähemalt

1/10 tema põhipalgast. Päästeenistuja või ametniku taotlusel võib valveaja hüvitada

lisatasu maksmise asemel täiendava vaba ajaga, mis peab moodustama vähemalt 1/4

valveaja kestusest.

9.3.3. Valveaja eest lisatasu maksmise aluseks on tööajaarvestuse tabel.

10. Puhkusetasu arvutamine ja maksmine

10.1. Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu

maksmise tingimused ja kord“ alusel.

10.2. Puhkusetasu kantakse teenistuja pangakontole üle hiljemalt eelviimasel tööpäeval

enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Juhul, kui

teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja puhkus

teenistuja haiguse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse

puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate

kuude palgast.

11. Tasustamine välisvahenditest rahastatavate projektide korral

11.1. Välisvahenditest rahastatava projekti rahastamise taotlusest peab nähtuma, kas ja

millises mahus on kavas projekti eelarvest maksta projekti täitmisega seotud teenistujale

palka. Seejuures tuleb järgida käesolevas punktis kehtestatud põhimõtteid kooskõlas

vastava projekti rahastamisallika reeglitega.

11.2. Juhul, kui projekti täitmisega seotud teenistujale makstakse palka projekti

välisvahenditest, vähendatakse proportsionaalselt asutuse omavahenditest makstavat

teenistuja palka, vähendades vastavalt tema projektiga mitteseotud teenistus- või

tööülesannete mahtu või muutes nende sisu.

11.3. Juhul, kui projekti juhtimine või muu projekti täitmisega seotud ülesanne ei ole

teenistuja ametijuhendis fikseeritud ning punktis 11.2. nimetatud põhimõte ei ole

rakendatav, siis olenevalt konkreetse projekti rahastamisallika reeglite võimalustest:

11.3.1. käsitletakse projekti täitmisega seotud ülesannet kui teenistujale antud täiendavat

teenistusülesannet, mille eest makstakse talle lisatasu kooskõlas palgajuhendi

punktiga 8.3. või;

11.3.2. täidab teenistuja projekti täitmisega seotud ülesandeid ületunnitööna, mis

hüvitatakse talle rahas vastavalt palgajuhendi punktile 9.2. või;

11.3.3. sõlmitakse teenistujaga projekti täitmisega seotud tegevuse eest tasu maksmiseks

töövõtu- või käsundusleping eeldusel, et projekti täitmisega seotud tegevus ei lange

kokku teenistujate ametijuhendist tulenevate teenistusülesannetega.

12. Kehtetu (muudetud siseministri 19.02.2021 käskkirjaga nr 1-3/20)

13. Käskkirja rakendatakse 1. aprillist 2013. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ken-Marti Vaher