kooskõlastus

TÖÖ NR 2022-103

Juhataja: Erki Kõnd

Projektijuht: Priit Paalo

Maastikuarhitekt-planeerija: Teele Nigola

Kontrollija: Kreete Lääne

Objekti asukoht: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa

X= 6458753, Y= 656151

KAMBJA VALLAS PÜHI KÜLAS VANA-SEPA

MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

SELETUSKIRI JA JOONISED

Jaanuar 2024

Huvitatud isik: TPF OÜ

Kobras OÜ

Registrikood 10171636

kobras@kobras.ee

Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering

Töö nr 2022-103 ad

Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa

Koostaja: Kobras OÜ 2

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering

OBJEKTI ASUKOHT: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa (28301:001:0062)

TÖÖ EESMÄRK: Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa

sihtotstarbega Vana-Sepa maaüksuse jagamiseks elamumaa kruntideks

ning ehitusõiguse määramiseks üksikelamute ja abihoonete

projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuga antakse lahendus

juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele,

haljastusele ja heakorrale.

Planeeringuala suurus on ca 3,5 ha.

TÖÖ LIIK: Detailplaneering

HUVITATUD ISIK: DPF OÜ

KONTAKTISIK: Jonas Terna

KOHALIK OMAVALITSUS:

(otsustaja)

Kambja Vallavalitsus

Pargi 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, 61714

Tel 5300 9986

kristel@kambja.ee

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Projektijuht: Priit Paalo – maastikuarhitekt-planeerija, volitatud maastikuarhitekt, tase 7

Tel 730 0312

priit@kobras.ee

Planeeringu koostaja: Teele Nigola – maastikuarhitekt-planeerija

Silvia Türkson – maastikuarhitekt-planeerija

Triinu Sinimets – maastikuarhitekt-planeerija assistent

Konsultandid: Urmas Uri - hüdrogeoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)

Kontrollijad: Kreete Lääne – maastikuarhitekt-planeerija

Ene Kõnd – tehniline kontrollija

Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering

Töö nr 2022-103 ad

Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa

Koostaja: Kobras OÜ 3

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:

Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

• Ehitusuuringud EG10171636-0001;

• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

• Projekteerimine EP10171636-0001;

• Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.

Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja

restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline

järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade

koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja

reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.

9. Kutsetunnistused:

• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;

• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R.

Piirsalu;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;

• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;

• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131951 – Ivo Maasik;

• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131953 – Marek Maaring;

• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;

• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik.

Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering

Töö nr 2022-103 ad

Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa

Koostaja: Kobras OÜ 4

SISUKORD

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ........................................................................................ 6

1.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PLANEERINGUD JA DOKUMENDID ................................................................ 6

1.2. OLEMASOLEVAD ALUSPLAANID JA MUU INFO ALA KOHTA ........................................................................................................... 6

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS .................................................................................................... 7

2.1. ÜLDINE INFO ..................................................................................................................................................................................... 7

2.2. INIM- JA LOODUSKESKKONNALE AVALDUVATE MÕJUDE NING FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS .................................. 8

2.2.1. FUNKTSIONAALSED SEOSED EHITUSLIKUS RUUMIS NING LIIKLUS ........................................................................................ 8

2.2.2. SOTSIAALSED JA MAJANDUSLIKUD MÕJUD ............................................................................................................................ 9

2.2.3. LOODUSKESKKONNALE AVALDUVAD MÕJUD ........................................................................................................................ 9

2.2.4. KULTUURILISED MÕJUD SH MAASTIK JA MILJÖÖ ................................................................................................................. 10

3. PLANEERIMISETTEPANEK ..................................................................................................................................... 11

3.1. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDE MOODUSTAMINE JA KRUNDI EHITUSÕIGUS .............................................................................. 11

3.2. KRUNDI HOONESTUSALA PIIRITLEMINE ........................................................................................................................................ 11

3.3. ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE ............................................................................................................................................... 12

3.4. TÄNAVA MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS............................................................................................................. 12

3.5. HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED .................................................................................................................................... 13

3.6. TULEOHUTUSNÕUDED JA TULETÕRJE VEEVARUSTUS ................................................................................................................... 14

3.7. TEHNOVÕRKUDE JA –RAJATISTE ASUKOHAD ............................................................................................................................... 14

3.7.1. VEEVARUSTUS ......................................................................................................................................................................... 14

3.7.2. REOVEEKANALISATSIOON ...................................................................................................................................................... 15

3.7.3. SADEMEVEEKANALISATSIOON JA VERTIKAALPLANEERIMISE PÕHIMÕTTED ....................................................................... 15

3.7.4. ELEKTRIVARUSTUS, SH VÄLISVALGUSTUS ............................................................................................................................. 15

3.7.5. TELEKOMMUNIKATSIOONI VÕRK .......................................................................................................................................... 16

3.7.6. SOOJUSVARUSTUS .................................................................................................................................................................. 16

3.8. KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS ................................................................................. 16

3.9. SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE ........................................................................................................................................ 16

3.10. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ............................................................................................... 17

3.11. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ..................................................................... 17

3.12. PLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED .................................................................................................................................. 17

4. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE ............................................................................................... 18

5. JOONISED – DIGITAALSELT ON JOONISED ESITATUD ERALDI FAILIDENA ................................................. 19

5.1. ASENDISKEEM ......................................................................................................................................................................................

Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering

Töö nr 2022-103 ad

Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa

Koostaja: Kobras OÜ 5

5.2. FUNKTSIONAALSETE SEOSTE JOONIS ..................................................................................................................................................

5.3. OLEMASOLEV OLUKORD .....................................................................................................................................................................

5.4. PÕHIJOONIS .........................................................................................................................................................................................

5.5. TEHNOVÕRKUDE JOONIS ....................................................................................................................................................................

Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering

Töö nr 2022-103 ad

Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa

Koostaja: Kobras OÜ 6

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kambja Vallavolikogu 19.10.2022 otsus nr 82 „Pühi külas asuva Vana-

Sepa maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“ ning selle lisa.

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Vana-Sepa maaüksuse

jagamiseks elamumaa kruntideks ning ehitusõiguse määramiseks üksikelamute ja abihoonete

projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuga antakse lahendus juurdepääsudele, parkimiskorraldusele,

tehnovõrkudega varustamisele, haljastusele ja heakorrale.

1.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PLANEERINGUD JA DOKUMENDID

o Tartu maakonnaplaneering;

o Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40 kehtestatud Kambja valla üldplaneering;

o Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;

o Kambja Vallavolikogu 19.10.2022 otsus nr 82 „Pühi külas asuva Vana-Sepa maaüksuse

detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“ ning selle lisa;

o Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“.

1.2. OLEMASOLEVAD ALUSPLAANID JA MUU INFO ALA KOHTA

Detailplaneeringu alusplaaniks on Kobras OÜ poolt 2022. aasta aprillis mõõdistatud geodeetiline alusplaan

mõõtkavas 1:500 (töö nr 2022-117). Mõõdistuse koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000

süsteemis. Täiendav info planeeringuala ja selle kontaktvööndi osas tugineb Maa-ameti kaardirakenduse

andmetele.

Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering

Töö nr 2022-103 ad

Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa

Koostaja: Kobras OÜ 7

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

2.1. ÜLDINE INFO

Detailplaneeringuala hõlmab Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa katastriüksust (28301:001:0062), mille

sihtotstarve on maatulundusmaa 100% (joonis 1). Katastriüksuse pindala on 2,96 ha, millest haritav maa

moodustab 0,05 ha, looduslik rohumaa 0,92 ha ja muu maa 1,99 ha. Kinnistu on hoonestamata. Planeeringuala

hõlmab kogu kinnistut, seega on planeeritava ala suuruseks 2,96 ha. Katastriüksusele on juurdepääs tagatud

22180 Nõo-Kambja teelt (28203:004:0018, transpordimaa 100%).

Joonis 1. Vana-Sepa katastriüksuse paiknemine (Maa-ameti maainfo kaardirakendus, hübriidkaart 09.11.2022)

Katastriüksus on kohatise põõsastikuga looduslik lageala. Kambja valla kehtiva üldplaneeringu alusel

(kehtestatud 04.09.2007 Kambja Vallavolikogu määrusega nr 40) on kinnistu maaparandatud ala. Vana-Sepa

katastriüksus jääb Pauna maaparandussüsteemi (ID 6827405) maaparandushoiu alale. Kinnistule jääb

maaparandussüsteemi Pauna eesvoolu (valgala suurus kuni 10 km2) kaitsevöönd, mille ulatuseks on 12 meetrit

kraavi põhikaardile kantud servast. Planeeringualale jääb ka avalikult kasutatava Nõo-Kambja maantee

kaitsevöönd, mille laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast mõõdetund on kuni 30

meetrit(ehitusseadustik § 71 lg 2). Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada

(joonis 2).

Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering

Töö nr 2022-103 ad

Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa

Koostaja: Kobras OÜ 8

Joonis 2. Planeeringualale jäävad kitsendused (Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus, 10.11.2022).

Kehtiva Kambja valla üldplaneeringu kohaselt endise Kambja valla territooriumil asub planeeringuala nn valgel

alal ehk üldplaneeringus ei ole kavandatud uut juhtotstarvet. Maatulundusmaale reserveeritud juhtotstarbega

alal on lubatud üldplaneeringu kohaselt elamumaa maakasutuse sihtotstarve, kui minimaalne krundi suurus on

vähemalt 3000 m². Seega on detailplaneeringuga kavandatud tegevus kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.

2.2. INIM- JA LOODUSKESKKONNALE AVALDUVATE MÕJUDE NING FUNKTSIONAALSETE

SEOSTE ANALÜÜS

2.2.1. Funktsionaalsed seosed ehituslikus ruumis ning liiklus

Vana-Sepa katastriüksus asub Pühi külas hajaasustusega piirkonnas. Pühi küla on iseloomult hajaküla, kus

õuealad paiknevad maastikul hajusalt põldude ja metsade vahelisel alal.

Vana-Sepa katastriüksus piirneb (joonis 3):

➢ läänes 22180 Nõo-Kambja teega (28203:004:0018), sihtotstarve transpordimaa 100%,

➢ põhjas Taga-Sepa (28301:001:0063, maatulundusmaa 100%, pindala 2,51 ha) ja Metsa-Sepa

(28301:001:0064, maatulundusmaa 100%, pindala 10251 m²) katastriüksustega,

➢ idas Tatra külla jääva Kiisa (28203:004:0026, maatulundusmaa 100%, pindala 4,49 ha) katastriüksusega,

➢ lõunas Pangsepa (28301:001:0061, maatulundusmaa 100%, pindala 6,21 ha) katastriüksusega.

Joonis 3. Seos naaberkinnistutega ja liiklusvõimalused (Maa-ameti maainfo kaardirakendus, põhikaart

09.11.2022)

Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering

Töö nr 2022-103 ad

Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa

Koostaja: Kobras OÜ 9

Vana-Sepa katastriüksus piirneb kinnistutega, mis on maatulundusmaa sihtotstarbega ning hoonestamata.

Planeeringuala ümbritsevad Taga-Sepa kinnistul looduslik lageala, Metsa-Sepa ja Kiisa kinnistutel mets ja

Panksepa kinnistul haritav maa (põld). Vana-Sepa kinnistu keskmesse jääb põõsastik mida ümbritseb looduslik

lageala.

Lähimad hoonestatud kinnistud on Panksepa (28201:001:0242), Kahro (28203:004:0052), Vanakase

(28203:004:0101), Lombi (28203:004:0006), Keskküla (28203:004:0353) ja Kurgmäe (28203:004:0392), mille

hoonestusalad (õuealad) jäävad planeeringuala ümbritsevalt 200 – 500 m kaugusele.

Detailplaneeringuga kavandatakse Vana-Sepa katastriüksusele seitse ehituskrunti suurusega 3000 – 4500 m2,

juurdepääsutee ning tehnovõrgud ja -rajatised.

Detailplaneeringu elluviimisel suureneb Pühi küla elanike hulk, mistõttu suureneb piirkonnas vähesel määral ka

liikluskoormus.

Planeeringualale juurdepääsetavus mootorsõidukitega on hea. Planeeringuala jääb Kambja alevikust mööda

Nõo-Kambja teed liikudes ligikaudu 2,4 km kaugusele ning Ülenurme alevikust ligikaudu 10 km kaugusele.

Kinnistu piirneb Nõo-Kambja teega, Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 322 sõidukit. Nõo-Kambja

tee ristub püsikattega 46 Tatra-Otepää-Sangaste teega (tugimaantee).

Lähim bussipeatus asub Pühi külas planeeritavast alast mööda Nõo-Kambja kõrvalmaanteed ca 200 m

kaugusel. Nõo-Kambja kõrvalmaantee ääres ei ole kergliiklusteed, jala või kergliiklusvahendiga liiklejatel on

võimalik planeeritavale alale liikuda sõidutee äärt mööda. Nõo-Kambja kõrvalmaantee ääres nähti

perspektiivne kergliiklustee ette Kambja valla üldplaneeringus.

2.2.2. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud

Piirkonna külastruktuur on suhteliselt hajus ning moodustab maastikulise terviku. Rajatav elamukompleks

eristub piirkonna külastruktuurist lähestikku paiknevate elamute poolest, mida kompenseerib krundi suurus

(3000 – 4500 m2). Kasvav piirkonna elanike hulk soodustab piirkonna sotsiaalset arengut ning loob suuremat

kogukonnatunnet. Samuti mõjub see positiivselt kohaliku omavalitsusele majanduslikult suurendades

maksulaekumisi.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis seaks eeldatavalt ohtu lähipiirkonnas elavate inimese tervise,

heaolu või vara.

2.2.3. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Looduskeskkonnale kaasnevad detailplaneeringu elluviimisega tavapärased ehitustegevuse ja asustuse

tihenemisega seotud mõjud (mõju müratasemele ja õhu kvaliteedile, veekasutusega kaasnev mõju, taimestiku

eemaldamine ja pinnasetööd jne). Müranormidele vastavuse tagamiseks on soovitatav kõik ehitustööd (sh

pinnase vedamistööd ja kaevetööd) teostada kella 07.00 ja 21.00 vahelisel ajal. Tekitatavat müra tuleb

minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt heas seisukorras masinaid ja vältides asjatut müra teket.

Ehitustegevusega ei ületata eeldatavalt kehtivaid õhusaaste ega müranorme mistõttu ei ole olulise

keskkonnamõju esinemist ette näha. Ehitusalalt eemaldatavat kasvupinnast on võimalik taaskasutada kruntide

haljastamisel.

Mõju pinnasele avaldub eelkõige ehitusperioodil, kuid tegemist ei ole olulise mõjuga. Pinnase, pinna- (Pauna

eesvool) ja põhjavee saastamine on vähetõenäoline, kui arvestatakse kemikaalide ja ehitusjäätmete käitlemist

puudutavaid nõudeid, samuti veeseaduses ja selle alamaktides kehtestatud nõudeid pinna- ja põhjavee

kaitseks.

Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering

Töö nr 2022-103 ad

Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa

Koostaja: Kobras OÜ 10

Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel (andmed 2020 aasta seisuga) on alal radooni ohutase 30 - 50 kBq/m³.

Eristatakse nelja radooniohutaset: 1) madal (0–10 kBq/m³), 2) normaalne (10–50 kBq/m³), 3) kõrge (50–250

kBq/m³) ja 4) ülikõrge (>250 kBq/m³) (Petersell jt, 2017). Detailplaneeringualal jääb radoonitase pinnaseõhus

30 - 50 kBq/m³ vahele, mida loetakse normaalseks. Pinnaseõhu radoonisisaldusel puudub iseseisev tähendus

kiirgusohutuse seisukohast. Oluline on hoonete siseõhu radoonisisaldus, mille aasta keskväärtus hoone

tavapärasel kasutamisel on õigusaktidega reguleeritud ning mille nõuetele vastavusega arvestatakse vajadusel

hoonete projekteerimisel.

EELIS’e andmetel ei jää detailplaneeringu alale ega sellega vahetult piirnevatele katastriüksustele kaitstavaid

loodusobjekte sh kaitstavate liikide kasvukohti ja elupaiku ega kaitsealade võrgustikku Natura 2000 kuuluvaid

alasid. Lähimad kaitstavad alad on planeeringualast loodes asuv Unipiha mõisa park (EELIS kood KLO1200255),

mis jääb linnulennul ca 3,0 km kaugusele, kagus Peeda jõe – Idaoja hoiuala (EELIS kood KLO2000160) jäädes

ca 2,8 km kaugusele ja kirdes Natura 2000 võrgustikku kuuluv Tatra loodusala (EELIS kood RAH0000657), mis

jääb ca 1,2 km kaugusele. Planeeringualal kavandatav ehitustegevus ei mõjuta kaitstava pargi, hoiuala ega

loodusala kaitse-eesmärkide saavutamist ega soodsa seisundi säilimist.

2.2.4. Kultuurilised mõjud sh maastik ja miljöö

Detailplaneeringu alale muinsuskaitseobjekte ei jää. Vana-Sepa kinnistu jääb Pauna maaparandussüsteemi

maaparandushoiu alale, seega on ehitusala maaparandatud ala. Puittaimestik on alal valdavalt põõsastik, puud

kasvavad kohatiste gruppidena või üksikult, kinnistu äärealad on lagedad (foto 1). Planeeringuala ümbritsevad

haritav maa, lageala, metsamaa ja Nõo – Kambja maantee, mis teiselt poolt piirneb samuti metsaga.

Foto 1. Vana-Sepa katastriüksuse detailplaneeringuala (Maa-ameti fotoladu, vaade lõunast, pildistatud

07.06.2021)

Planeeringuala puittaimestiku säilitamine ei ole üldjuhul otstarbekas, kuna nende haljastuslik väärtus ei ole

kõrge. Säilitada võib sellised puud ja põõsad, mis on kahjustusteta ja elujõulised ning sobivad ala

planeeringuga, kuid tõenäoliselt kahjustab ehitustegevus ja vertikaalplaneerimine juurestikku, mistõttu ei ole

olemasoleva puittaimestiku osaline säilitamine perspektiivselt jätkusuutlik. Otstarbekas on nende asendamine

kujunduslikult ning funktsionaalselt läbimõeldud haljastusega.

Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering

Töö nr 2022-103 ad

Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa

Koostaja: Kobras OÜ 11

3. PLANEERIMISETTEPANEK

3.1. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDE MOODUSTAMINE JA KRUNDI EHITUSÕIGUS

Planeeringualale on ette nähtud 9 uue krundi moodustamine. Planeeritud elamumaa kruntide pindalad jäävad

vahemikku 3 000 m2 – 4 451 m2. Kavandatud haljasalamaa pindala on 3 002 m2 ning teemaa krunt 4 138 m2.

Planeeringu põhijoonisel on toodud planeeritud kruntide piirid, pindalad ja hoonestusalad, kuhu võib

ehitusõigusega lubatud hooneid püstitada. Kruntide kasutamise funktsiooni järgi on planeeringuga ette

nähtud seitsmele krundile üksikelamute püstitamine, ühele krundile haljasalamaa juhtotstarve ning ühele

krundile on kavandatud tee ja tänava maa juhtostarve.

Planeeritud hoonete lubatud kasutamise otstarve vastavalt majandus- ja taristuministri 02.06.2015. a määrusele

nr 51 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu" on üksikelamu(11101), elamu, kooli vms abihoone(12744).

Omavalitsusel on õigus lubada täiendavalt loetelus nimetamata kasutamise otstarbeid, kui need piirkonda

sobivad.

Ehitusloakohustuslike hoonete suurim lubatud arv krundil on 3, sh on lubatud püstitada 1 põhihoone ja kuni 2

abihoonet. Lisaks on elamumaa krundile lubatud ehitada üks ehitusluba mittenõudvat ehitist (ehitisealuse

pinnaga kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrge) ning see ehitis tuleb üldjuhul paigutada hoonestusala sisse. Väljaspoole

hoonestusala paigutamisel tuleb asukoht kooskõlastada kohaliku omavalitsusega ja naaberkinnistu

omanikuga.

Krundile positsioon 4 on lubatud rajada alajaam, omapuhasti ja puurkaev.

Krundile positsioon 5 on lubatud rajada tiik.

Ehitusõigus on esitatud põhijoonisel ehitusõiguse tabelis (joonis 4).

3.2. KRUNDI HOONESTUSALA PIIRITLEMINE

Planeeritud hoonestusala on kavandatud planeeritud tee krundipiirist 10 m kaugusele. Ülejäänud külgedel on

hoonestusala määratud 7 m kaugusele krundipiirist. Hoonestusala on planeeringus kujutatud ulatuslikumana

kui seda on suurim lubatud ehitisealune pind, et võimalda paindlikult valida hoonete lõplikku asukohta

projekteerimisel.

Hoonestuse kavandamine on lubatud joonisel 4 „Põhijoonis“ esitatud hoonestusala piires vastavalt

ehitusõigusele, kaasaarvatud alla 20 m² suurused hooned. Kõik hoone osad sh väljaulatuvad ja eenduvad

detailid (projektsioon maapinnast) peavad paiknema hoonestusala pinna sees.

Krundile positsioon 7 hoonestusala määramisel on arvestatud määruse ‘’Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord’’ § 6 lg 1 määratud 30

meetri laiuse kujaga, et tagada päästetehnika ohutus.

Ehitusloakohustuslike hoonete püstitamine ei ole lubatud väljaspoole hoonestusala (vt ka pt 3.1).

Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering

Töö nr 2022-103 ad

Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa

Koostaja: Kobras OÜ 12

Planeeritud hoonestusala on esitatud põhijoonisel (joonis 4).

3.3. ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE

Planeeritud hooned peavad moodustama vormi- ja värvilahendustes maitseka arhitektuurse terviku.

Värvilahenduse määramisel tuleb vältida häirivalt erksaid toone.

Arhitektuurinõuded ehitistele on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Arhitektuurinõuded ehitistele

Hoonete

välisviimistluse

materjalid

Lubatud on: puit, kivi, krohv, klaas, metall, betoon või nende kombinatsioonid.

Keelatud on lubatud materjale imiteerivad lahendused nagu plastikust fassaadi kate

jms.

Lubatud katusekattematerjalid on: kivi-, bituumen- või plekkmaterjal.

Bituumenmaterjal on lubatud vaid abihoonetel.

Hoonete

ehitusjoon Ehitusjoont ei määrata.

Hoone kõrgus (m) Elamu kuni 8,5 m maapinnast ning abihoone kuni 6 m maapinnast

Hoonete

katusekalle 15⁰ - 30⁰. Lubatud on viilkatus, kelpkatus või kaldkatus. Hoone katusekalle ja -tüüp

määratakse ehitusprojektiga.

Piirded Piirded lahendatakse edasise projekteerimise käigus ning need peavad olema

planeeritud hoonetega ühtses arhitektuurses võtmes.

Piire võib olla maksimaalselt 1,5 meetri kõrgune ning vähemalt 25% ulatuses

läbipaistev. Keelatud on massiivsete plankaedade ja läbipaistmatute aedade

rajamine, v.a kohtades kus see võib osutada vajalikuks müra tõkestamise eesmärgil.

Soovitatav on piirdena kasutada pügatud või vabakujulisi hekke, et säiliks piirkonna

looduslähedane ilme.

3.4. TÄNAVA MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS

Lahenduse loomisel on lähtutud Transpordiameti 16.12.2022 kirjast nr 7.2-2/22/26531-2.

Juurdepääs kavandatud elamualale lähtub Nõo – Kambja (22180) kõrvalmaanteelt. Planeeringuga

likvideeritakse olemasolev juurdepääsutee Pangsepa kinnistult ning kavandatakse uus juurdepääsutee Vana-

Sepa kinnistule Pangsepa kinnistu piiri lähedal. Juurdepääs tuleb kavandada nii, et planeeringualalt Nõo –

Kambja (22180) kõrvalmaanteele suunduvad sõidukid asetsevad enne riigiteele keeramist riigitee suhtes

täisnurga all.

Juurdepääsuteede (mahasõitude) kavandamisel on lähtutud Transpordiameti juhisest „Ristmike vahekauguse

ja nähtavusala määramine“ kohasest nähtavuskolmnurgast ning nähtavusalast projektkiirusel 90 km/h.

Planeeringu põhijoonisele on kantud ristumiskoha nähtavuskolmnurgad. Projekteerimise käigus peale

ristumiskoha lahenduse täpsustamist tuleb tagada vajalik külgnähtavus ja vaba ruum vastavalt majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määrusele nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede

projekteerimisnormid“ punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 lähtetasemel hea.

Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering

Töö nr 2022-103 ad

Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa

Koostaja: Kobras OÜ 13

Planeeritud tänavakoridor (krundipiiride vaheline ala) on minimaalselt 12 m laiune. Tee maa-ala sisaldab 6 m

laiust asfalteeritud ristkasutusega teed (ühine tee kõigile liiklejatele, ka jalakäijatele).

Läbi positsiooni 4 on kavandatud tee, et võimaldada juurdepääsu Taga-Metsa kinnistule. Sellega seoses on

vajalik kahe truubi rajamine ning juurdepääsu ja truubi ehitustööd maaparandussüsteemi eesvoolu

kaitsevööndis.

Taga-Metsa kinnistule on ette nähtud tugevdatud alusega haljasala teekoridor koos ristumisega Nõo – Kambja

(22180) kõrvalmaanteega, et tagada Päästeameti alternatiivne juurdepääs planeeringualale (vt põhijoonis).

Antud asukohast mahasõit on lubatud ainult Päästeametile. Selle juurdepääsu rajamiseks on vaja rajada üks

truup üle Taga-Sepa ja Vana-Sepa vahelise kraavi.

Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Krundisisesed parkimisalad tuleb lahendada väljaspool maanteega

ristumisel ohutuks liiklemiseks vajalikke nähtavuskolmnurkasid, parkimisala ja/või kohtade kavandamisel peab

olema tagatud külgneva vaba ruumi ja külgnähtavuse nõue heal tasemel.

Põhijoonisel toodud kruntide juurdepääsude asukohad on tinglikud ja määratlevad ära krundi külje, kust võib

juurdepääse rajada. Täpne juurdepääsu asukoht selgitatakse välja hoone projekteerimise käigus. Parkimisalasid

ja/või -kohti planeeringu põhijoonisel ei kajastata, parkimiseks vajalik ala või koht tuleb lahendada hoonete või

juurdepääsuteede ehitusprojektiga.

Vastavalt Eesti Standardi ‘’Linnatänavad’’ EVS 843:2016 tabelile 9.2 tuleb tuleb igale elamukrundile tagada

vähemalt 3 parkimiskohta.

Päästeameti alternatiivse juurdepääsu võimaldamiseks on vaja rajada Taga-Metsa kinnistu lõunapiiri lähistele

täiendav mahasõit. Liikluskorralduslike võtetega tuleb tagada, et mahasõitu saab kasutada ainult Päästeamet.

Riigitee ristumiskohtade minimaalne vahekaugus peab olema vähemalt 50 m arvestatuna ühe ristumiskoha

lõpp-punktist teise ristumiskoha alguspunktini. Ristumiskoha lõpp- ja alguspunktiks loetakse kohta, kus lõpeb

või algab selle äärmine geomeetriline element (nt pöördkõver).

Ristumiskohtade (mahasõitude) rajamiseks tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda Transpordiameti käest nõuded

ristumiskoha ehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi

riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Ristumiskohalt planeeringualale tuleb tagada juurdepääs ka Pangsepa kinnistule. Juurdepääsutee

kavandamisel tuleb arvestada, et ka Pangsepa kinnistult läbi planeeringuala riigiteele suunduvad sõidukid

peavad asetsema enne riigiteele keeramist riigitee suhtes täisnurga all.

Planeeritud uus tee krundil positsioon 9 on planeeritud avalikult kasutatavaks teeks.

3.5. HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED

Vastavalt Kambja valla üldplaneeringule tuleb planeeringuga vähemalt 10% elamukrundi pindalast ette näha

katta kõrghaljastusega. Pindala arvestamisel lähtutakse täiskasvanud puu võraprojektsioonist vastavalt liigile ja

sordile.

Planeeringualal olevat haljastust on vajadusel lubatud likvideerida hoonestusalal ja planeeritud tee alal.

Kruntidele rajatava haljastuse põhimõte ning istutatavate puude, põõsaste arv, liigid ja asukohad on soovitatav

täpsustada ehitusprojekti mahus või eraldi maastikuarhitektuurse projektiga.

Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering

Töö nr 2022-103 ad

Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa

Koostaja: Kobras OÜ 14

Täiendavat haljastust võib rajada nii hoonestusalast väljapoole kui hoonestusala siseselt.

Kõik elamukrundid on soovitatav eraldada piiretega, mille nõuded on täpsemalt toodud arhitektuurinõuete

tabelis.

Pos 6 ja pos 7 kruntide hoonestusalade vahelisele alale on soovituslik rajada haljastuse puhverriba eesmärgiga

luua kruntidele rohkem privaatsust. Haljastuse puhverriba asukoht on näidatud joonisel 4.

Haljastuse ja piirdeaedade rajamisel peab olema tagatud nähtavusala riigimaanteega ristumise piirkonnas

(nähtavuskolmnurgad) ja ka külgnähtavus.

Planeeringualale istutatavad taimed peavad vastama EVS 778:2001 standardile „Ilupuude ja põõsaste istikud“.

Jäätmekäitlus korraldada Kambja valla jäätmehoolduseeskirja kohaselt. Joonisel 4 on näidatud

jäätmekonteinerite soovituslikud asukohad. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat luba omav ettevõte. Kõik

ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele.

3.6. TULEOHUTUSNÕUDED JA TULETÕRJE VEEVARUSTUS

Tuletõrje veevarustus peab vastama siseministri 18.02.2021 a määrusele nr 10 “Veevõtukoha rajamise,

katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”. Vastavalt

Siseministri 30.03.2017 määrusele 17 ’’Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded’’ tuleb tagada erinevatel kruntidel

asuvate hoonete vaheline tuleohutuskuja 8 m. Täpne hoonete tuleohutusklass määratakse edasisel

projekteerimisel. Minimaalne hoonete tuleohutusklass võib olla TP3.

Planeeringuala tuletõrjeveega varustamine on planeeritud krundile positsioon 4 kavandatud hüdrandist koos

mahutiga. Kustutusvee normvooluhulk on arvutatud vastavalt siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused

ning kord“. Normvooluhulk on arvestuslikult 10 l/s 1h jooksul, minimaalselt peab veevõtukoha mahuti suurus

olema 30 m³.

Planeeringuala kõrval asuva Taga-Metsa kinnistu lõunapiiri lähistele tuleb rajada takistusteta tugevdatud

alusega teekoridor, et tagada Päästeameti alternatiivne juurdepääs (vt põhijoonis). Nimetatud tugevdatud

alusega ala peab olema vähemalt 3,5 m laiune ning kandma vähemalt 25 tonnist tuletõrjeautot.

3.7. TEHNOVÕRKUDE JA –RAJATISTE ASUKOHAD

Käesoleva detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude põhimõttelised lahendused, mida tuleb vastavate

projektidega täpsustada. Planeeringualal paiknevad juba olemasolevad tehnovõrgud, millega tuleb arvestada

ning vajadusel need ümber tõsta.

Planeeritud tehnovõrkude paiknemine on toodud tehnovõrkude joonisel (joonis 5).

3.7.1. Veevarustus

Veevarustuse lahendamiseks lubatakse planeeringuga kaks alternatiivi.

Alternatiiv 1 (esitatud ka tehnovõrkude joonisel) - Planeeringuala veevarustus tagatakse puurkaevu baasil, mille

tootlikus on alla 10 m3 päevas. Veeseaduse § 148 lg 2 kohaselt põhjaveehaarde ümber ei moodustata

sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne

Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering

Töö nr 2022-103 ad

Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa

Koostaja: Kobras OÜ 15

kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse veeseaduse § 154 kohane

hooldusala. Puurkaevul on 10 meetri raadiusega hooldusala.

Alternatiiv 2 – Planeeringuala veevarustus on lubatud lahendada ka salvkaevude baasil, kui hüdrogeoloogilised

tingimused seda võimaldavad. Tagatud peavad olema seadustes sätestatud nõuded ja kujad reovee

omapuhastiga. Lähtuda tuleb ehitusseadustikus ja Keskkonnaministri määruses nr 43 sätestatud nõuetest.

3.7.2. Reoveekanalisatsioon

Reovee kogumiseks on planeeritud krundile omapuhastusseade, mis juhitakse POS 4 krundi läänepoolses osas

asuvasse kraavi, mille eesvooluks on planeeritud Tatra jõgi.

Vana-Sepa krundil tekkiv reovesi juhitakse mööda kanalisatsioonitoru omapuhastisse. Puhastist väljuv heitvesi

suunatakse planeeritud sademeveetorustikku ning juhitakse koos sademeveega Tatra jõkke. Planeeritud

torustikud on kogu ulatuses isevoolsed. Vastavalt Veeseaduse § 187 p 4 tuleb enne heitvee suublasse juhtimist

taotleda vee erikasutusluba.

Vastavalt Keskkonnaministri määrusele ’’Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded

ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1’’ § 5 lg 1 punktile 4 peab omapuhasti paiknema

joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu.

Parima lahenduse saamiseks on puhasti asukohta lubatud täpsustada edasisel projekteerimisel. Puhasti

paigutamisel jälgida, et sellega ei lõhutaks olemasolevat maaparandussüsteemi ning see asuks planeeritavast

puurkaevust piisavalt kaugel.

3.7.3. Sademeveekanalisatsioon ja vertikaalplaneerimise põhimõtted

Vana-Sepa maaüksus on ümbritsetud Pauna maaparandussüsteemidega ning planeeringualal asuv

drenaažitorustik on vajalik liigniiskuse vältimiseks säilitada ning tagada kuivendussüsteemide toimimine ka

planeeringujärgselt.

Tänavate ja hoonete sademevee ärajuhtimiseks on planeeritud vertikaalplaneerimisega tagada sademevee

juhtimine hoonetest eemale ning seejärel suunata see sademeveekanalisatsiooni. Planeeringualale on

kavandatud sademeveetorustik. Tekkinud sademevesi juhitakse POS 5 krundil asuvasse kraavi, mille eesvooluks

on planeeritud Tatra jõgi. Sademevee juhtimine vertikaalplaneerimise teel naaberkinnistule ja ka

juurdepääsuteedele pole lubatud.

Sademeveetorustiku kavandamiseks tuleb enne projekteerimist taotleda projekteerimistingimused

Põllumajandus- ja Toiduametilt ning vastavalt sellele projekteerida sademevee äravoolu lahendused.

Torustiku likvideerimisel/ümbertõstmisel tuleb tagada maaparandussüsteemi toimimine.

Maaparandussüsteemi eesvoolu juhtimise kohta koostatud projekt tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja

Toiduametiga.

3.7.4. Elektrivarustus, sh välisvalgustus

Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele nr 408597.

Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering

Töö nr 2022-103 ad

Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa

Koostaja: Kobras OÜ 16

Elektrivarustus on kavandatud planeeringualale maakaabelliiniga olemasolevast kõrgepinge õhuliinist (mast nr

M20). Planeeringuala koormuskeskme lähedusse on planeeritud krundile positsioon 4 uus alajaam. Kavandatud

alajaamast saavad elamud elektri 0,4 kV maakaabelliinidega. Elektrivarustuse tagamiseks tuleb kruntide

piiridele paigaldada 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on soovitatav rajada mitmekohalisena ja

paigutada tänavamaa alale. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Planeeringu funktsionaalsete seoste joonisel on toodud perspektiivne elektri maakaabli trajektoor ja selle

liitumispunkt. Maakaabli täpne asukoht ja liini pikkus täpsustatakse edasise projektiga.

Planeeringuala välisvalgustus lahendatakse edasisel projekteerimisel. Planeeritavale alale välisvalgustite

paigaldamisel tuleb valida lahendused, mis on suunatud asukohapõhiselt ega tekita piirkonda häirivat

valgusreostust.

3.7.5. Telekommunikatsiooni võrk

Sidevarustus lahendatakse planeeringualal mobiilside baasil.

3.7.6. Soojusvarustus

Elamukruntide soojavarustus on ette nähtud lokaalküttena. Võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump-,

õli- või tahkeküte ja päikesepaneelid. Päikesepaneelid tuleb paigaldada hoone katusele või fassaadile.

Päikesepaneelide paigaldamine eraldiseisvana maapinnale ei ole lubatud. Samuti võib alal kasutada maakütet.

Maakütte rakendamisel soojavarustuse tagamiseks tuleb selle täpne asukoht ja ulatus täpsustada edasise

projektiga, arvestada tuleb olemasoleva maaparandussüsteemiga.

Soovitatav on kütteliike kombineerida ning eelistada elektrikütte kasutamise korral soojusvahetuspumpade

(näiteks õhksoojuspumbad) kasutamist, et võimalikult vähese elektritarbimise läbi vähendada keskkonda

lisanduvat saastekoormust.

3.8. KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS

Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS andmetel ei leidu planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega kaitsealuseid

liike. Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, ka ei ole

kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ja tegevusi.

Jäätmemajandus tuleb lahendada vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Vajadusel lahendatakse eraldi

jäätmemaja paiknemine projektiga. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele.

Olmejäätmete äravedu tuleb korraldada jäätmekäitlusluba omavate firmade kaudu.

Planeeringuga ei ole ette näha liikluskoormusest tingitud mürataseme märkimisväärset tõusu. Planeeringuala

asub juba praegu aktiivse tee ääres, kus esineb teest tingitud müra. Teisi müraallikaid piirkonnas teadaolevalt

ei ole.

Krundiomaniku poolt tuleb kasutusele võtta kõikvõimalikud ennetavad meetmed, mis välistaksid pinnase,

pinna- ja põhjavee reostumise ohu.

3.9. SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE

Planeeringuga määratakse vajadus seada planeeringualal avalikes huvides vajalike tehnovõrkude talumiseks

isiklikud kasutusõigused tehnovõrkude valdajate kasuks tehnovõrkude kaitsevööndite ulatuses.

Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering

Töö nr 2022-103 ad

Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa

Koostaja: Kobras OÜ 17

Positsioonile 4 tehakse ettepanek määrata juurdepääsuservituut Metsa-Sepa kinnistu kasuks. Metsa-Sepa

kinnistu kasuks on juba varasemalt seatud juurdepääsuservituut Taga-Sepa kinnistu piki lõunapiiri (vt

põhijoonis).

3.10. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Planeeritaval maa-alal tuleb arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes EVS 809-

1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur.’’ Turvalise keskkonna loomiseks on

võimalik kasutada meetmeid nagu ala valgustamine pimedal ajal, videovalve ja alarmsüsteemid, turvalised ja

kvaliteetsed lukustatavad uksed, aknad ja väravad.

3.11. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA

Juhul, kui detailplaneeringu ellu viimisega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, hüvitatakse kahjud

vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

3.12. PLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED

Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded

ristumiskoha projekti koostamiseks.

Enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist peavad olema arendusega seotud teed ja

tehnovõrgud rajatud ning neile kasutusload väljastatud. Vajadusel peavad olema ka nähtavust piiravad

takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldatud (alus EhS § 72 lg 2).

Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha

ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt krundivaldaja ja võrguvaldajate kokkulepetele.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne Kambja vallale kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks

ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste (edaspidi

rajatised) väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks. Transpordiamet ei võta endale kohustusi

planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Detailplaneeringuga kavandatud avalikuks kasutamiseks ette

nähtud tee (sh Päästeameti alternatiivseks juurdepääsuks vajalik tugevdatud alusega ala) ja sellega seonduvate

rajatiste jms väljaehitamise või vastavate kulude kandmise kohustus lasub detailplaneeringu ala arendajal.

Kambja vallal on õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks, kui planeeringuala realiseerimist ei

ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist.

Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering

Töö nr 2022-103 ad

Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa

Koostaja: Kobras OÜ 18

4. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

Kokkuvõte kooskõlastustest ja koostööst planeeringu ajal on esitatud tabelis 3.

Tabel 3. Kooskõlastused ja koostöö

Kuupäev

Asutuse või ettevõtte

nimetus / krundi nimetus ja

tunnus

Kooskõlastuse tingimused või

seisukoht (koopia asub

planeeringu lisades)

Nimi ja amet

Transpordiamet

Päästeamet

Põllumajandus- ja Toiduamet

Elektrilevi OÜ

Telia OÜ

Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering

Töö nr 2022-103 ad

Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa

Koostaja: Kobras OÜ 19

5. JOONISED – DIGITAALSELT ON JOONISED ESITATUD ERALDI FAILIDENA