Dokumendiregister | Päästeamet |
Viit | 7.2-3.2/519-1 |
Registreeritud | 25.01.2024 |
Sünkroonitud | 26.03.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
Toimik | 7.2-3.2 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kambja Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Kambja Vallavalitsus |
Vastutaja | Margo Lempu (Lõuna päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
Originaal | Ava uues aknas |
TÖÖ NR 2022-103
Juhataja: Erki Kõnd
Projektijuht: Priit Paalo
Maastikuarhitekt-planeerija: Teele Nigola
Kontrollija: Kreete Lääne
Objekti asukoht: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa
X= 6458753, Y= 656151
KAMBJA VALLAS PÜHI KÜLAS VANA-SEPA
MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
SELETUSKIRI JA JOONISED
Jaanuar 2024
Huvitatud isik: TPF OÜ
Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering
Töö nr 2022-103 ad
Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa
Koostaja: Kobras OÜ 2
ÜLDINFO
TÖÖ NIMETUS: Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering
OBJEKTI ASUKOHT: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa (28301:001:0062)
TÖÖ EESMÄRK: Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa
sihtotstarbega Vana-Sepa maaüksuse jagamiseks elamumaa kruntideks
ning ehitusõiguse määramiseks üksikelamute ja abihoonete
projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuga antakse lahendus
juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele,
haljastusele ja heakorrale.
Planeeringuala suurus on ca 3,5 ha.
TÖÖ LIIK: Detailplaneering
HUVITATUD ISIK: DPF OÜ
KONTAKTISIK: Jonas Terna
KOHALIK OMAVALITSUS:
(otsustaja)
Kambja Vallavalitsus
Pargi 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, 61714
Tel 5300 9986
TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Riia 35, 50410 Tartu
Tel 730 0310
http://www.kobras.ee
Projektijuht: Priit Paalo – maastikuarhitekt-planeerija, volitatud maastikuarhitekt, tase 7
Tel 730 0312
Planeeringu koostaja: Teele Nigola – maastikuarhitekt-planeerija
Silvia Türkson – maastikuarhitekt-planeerija
Triinu Sinimets – maastikuarhitekt-planeerija assistent
Konsultandid: Urmas Uri - hüdrogeoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)
Kontrollijad: Kreete Lääne – maastikuarhitekt-planeerija
Ene Kõnd – tehniline kontrollija
Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering
Töö nr 2022-103 ad
Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa
Koostaja: Kobras OÜ 3
Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:
KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:
Urmas Uri; Teele Nigola.
3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:
Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.
4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.
5. MTR-i majandustegevusteated:
• Ehitusuuringud EG10171636-0001;
• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;
• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;
• Projekteerimine EP10171636-0001;
• Muinsuskaitse E 377/2008.
6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:
• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;
• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;
• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;
• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.
7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:
Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.
Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja
restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline
järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade
koostamine.
8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja
reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.
9. Kutsetunnistused:
• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;
• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;
• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R.
Piirsalu;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;
• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;
• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131951 – Ivo Maasik;
• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131953 – Marek Maaring;
• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;
• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik.
Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering
Töö nr 2022-103 ad
Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa
Koostaja: Kobras OÜ 4
SISUKORD
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ........................................................................................ 6
1.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PLANEERINGUD JA DOKUMENDID ................................................................ 6
1.2. OLEMASOLEVAD ALUSPLAANID JA MUU INFO ALA KOHTA ........................................................................................................... 6
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS .................................................................................................... 7
2.1. ÜLDINE INFO ..................................................................................................................................................................................... 7
2.2. INIM- JA LOODUSKESKKONNALE AVALDUVATE MÕJUDE NING FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS .................................. 8
2.2.1. FUNKTSIONAALSED SEOSED EHITUSLIKUS RUUMIS NING LIIKLUS ........................................................................................ 8
2.2.2. SOTSIAALSED JA MAJANDUSLIKUD MÕJUD ............................................................................................................................ 9
2.2.3. LOODUSKESKKONNALE AVALDUVAD MÕJUD ........................................................................................................................ 9
2.2.4. KULTUURILISED MÕJUD SH MAASTIK JA MILJÖÖ ................................................................................................................. 10
3. PLANEERIMISETTEPANEK ..................................................................................................................................... 11
3.1. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDE MOODUSTAMINE JA KRUNDI EHITUSÕIGUS .............................................................................. 11
3.2. KRUNDI HOONESTUSALA PIIRITLEMINE ........................................................................................................................................ 11
3.3. ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE ............................................................................................................................................... 12
3.4. TÄNAVA MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS............................................................................................................. 12
3.5. HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED .................................................................................................................................... 13
3.6. TULEOHUTUSNÕUDED JA TULETÕRJE VEEVARUSTUS ................................................................................................................... 14
3.7. TEHNOVÕRKUDE JA –RAJATISTE ASUKOHAD ............................................................................................................................... 14
3.7.1. VEEVARUSTUS ......................................................................................................................................................................... 14
3.7.2. REOVEEKANALISATSIOON ...................................................................................................................................................... 15
3.7.3. SADEMEVEEKANALISATSIOON JA VERTIKAALPLANEERIMISE PÕHIMÕTTED ....................................................................... 15
3.7.4. ELEKTRIVARUSTUS, SH VÄLISVALGUSTUS ............................................................................................................................. 15
3.7.5. TELEKOMMUNIKATSIOONI VÕRK .......................................................................................................................................... 16
3.7.6. SOOJUSVARUSTUS .................................................................................................................................................................. 16
3.8. KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS ................................................................................. 16
3.9. SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE ........................................................................................................................................ 16
3.10. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ............................................................................................... 17
3.11. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ..................................................................... 17
3.12. PLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED .................................................................................................................................. 17
4. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE ............................................................................................... 18
5. JOONISED – DIGITAALSELT ON JOONISED ESITATUD ERALDI FAILIDENA ................................................. 19
5.1. ASENDISKEEM ......................................................................................................................................................................................
Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering
Töö nr 2022-103 ad
Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa
Koostaja: Kobras OÜ 5
5.2. FUNKTSIONAALSETE SEOSTE JOONIS ..................................................................................................................................................
5.3. OLEMASOLEV OLUKORD .....................................................................................................................................................................
5.4. PÕHIJOONIS .........................................................................................................................................................................................
5.5. TEHNOVÕRKUDE JOONIS ....................................................................................................................................................................
Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering
Töö nr 2022-103 ad
Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa
Koostaja: Kobras OÜ 6
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kambja Vallavolikogu 19.10.2022 otsus nr 82 „Pühi külas asuva Vana-
Sepa maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“ ning selle lisa.
Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Vana-Sepa maaüksuse
jagamiseks elamumaa kruntideks ning ehitusõiguse määramiseks üksikelamute ja abihoonete
projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuga antakse lahendus juurdepääsudele, parkimiskorraldusele,
tehnovõrkudega varustamisele, haljastusele ja heakorrale.
1.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PLANEERINGUD JA DOKUMENDID
o Tartu maakonnaplaneering;
o Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40 kehtestatud Kambja valla üldplaneering;
o Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;
o Kambja Vallavolikogu 19.10.2022 otsus nr 82 „Pühi külas asuva Vana-Sepa maaüksuse
detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“ ning selle lisa;
o Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad
nõuded“.
1.2. OLEMASOLEVAD ALUSPLAANID JA MUU INFO ALA KOHTA
Detailplaneeringu alusplaaniks on Kobras OÜ poolt 2022. aasta aprillis mõõdistatud geodeetiline alusplaan
mõõtkavas 1:500 (töö nr 2022-117). Mõõdistuse koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000
süsteemis. Täiendav info planeeringuala ja selle kontaktvööndi osas tugineb Maa-ameti kaardirakenduse
andmetele.
Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering
Töö nr 2022-103 ad
Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa
Koostaja: Kobras OÜ 7
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS
2.1. ÜLDINE INFO
Detailplaneeringuala hõlmab Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa katastriüksust (28301:001:0062), mille
sihtotstarve on maatulundusmaa 100% (joonis 1). Katastriüksuse pindala on 2,96 ha, millest haritav maa
moodustab 0,05 ha, looduslik rohumaa 0,92 ha ja muu maa 1,99 ha. Kinnistu on hoonestamata. Planeeringuala
hõlmab kogu kinnistut, seega on planeeritava ala suuruseks 2,96 ha. Katastriüksusele on juurdepääs tagatud
22180 Nõo-Kambja teelt (28203:004:0018, transpordimaa 100%).
Joonis 1. Vana-Sepa katastriüksuse paiknemine (Maa-ameti maainfo kaardirakendus, hübriidkaart 09.11.2022)
Katastriüksus on kohatise põõsastikuga looduslik lageala. Kambja valla kehtiva üldplaneeringu alusel
(kehtestatud 04.09.2007 Kambja Vallavolikogu määrusega nr 40) on kinnistu maaparandatud ala. Vana-Sepa
katastriüksus jääb Pauna maaparandussüsteemi (ID 6827405) maaparandushoiu alale. Kinnistule jääb
maaparandussüsteemi Pauna eesvoolu (valgala suurus kuni 10 km2) kaitsevöönd, mille ulatuseks on 12 meetrit
kraavi põhikaardile kantud servast. Planeeringualale jääb ka avalikult kasutatava Nõo-Kambja maantee
kaitsevöönd, mille laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast mõõdetund on kuni 30
meetrit(ehitusseadustik § 71 lg 2). Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada
(joonis 2).
Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering
Töö nr 2022-103 ad
Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa
Koostaja: Kobras OÜ 8
Joonis 2. Planeeringualale jäävad kitsendused (Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus, 10.11.2022).
Kehtiva Kambja valla üldplaneeringu kohaselt endise Kambja valla territooriumil asub planeeringuala nn valgel
alal ehk üldplaneeringus ei ole kavandatud uut juhtotstarvet. Maatulundusmaale reserveeritud juhtotstarbega
alal on lubatud üldplaneeringu kohaselt elamumaa maakasutuse sihtotstarve, kui minimaalne krundi suurus on
vähemalt 3000 m². Seega on detailplaneeringuga kavandatud tegevus kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.
2.2. INIM- JA LOODUSKESKKONNALE AVALDUVATE MÕJUDE NING FUNKTSIONAALSETE
SEOSTE ANALÜÜS
2.2.1. Funktsionaalsed seosed ehituslikus ruumis ning liiklus
Vana-Sepa katastriüksus asub Pühi külas hajaasustusega piirkonnas. Pühi küla on iseloomult hajaküla, kus
õuealad paiknevad maastikul hajusalt põldude ja metsade vahelisel alal.
Vana-Sepa katastriüksus piirneb (joonis 3):
➢ läänes 22180 Nõo-Kambja teega (28203:004:0018), sihtotstarve transpordimaa 100%,
➢ põhjas Taga-Sepa (28301:001:0063, maatulundusmaa 100%, pindala 2,51 ha) ja Metsa-Sepa
(28301:001:0064, maatulundusmaa 100%, pindala 10251 m²) katastriüksustega,
➢ idas Tatra külla jääva Kiisa (28203:004:0026, maatulundusmaa 100%, pindala 4,49 ha) katastriüksusega,
➢ lõunas Pangsepa (28301:001:0061, maatulundusmaa 100%, pindala 6,21 ha) katastriüksusega.
Joonis 3. Seos naaberkinnistutega ja liiklusvõimalused (Maa-ameti maainfo kaardirakendus, põhikaart
09.11.2022)
Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering
Töö nr 2022-103 ad
Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa
Koostaja: Kobras OÜ 9
Vana-Sepa katastriüksus piirneb kinnistutega, mis on maatulundusmaa sihtotstarbega ning hoonestamata.
Planeeringuala ümbritsevad Taga-Sepa kinnistul looduslik lageala, Metsa-Sepa ja Kiisa kinnistutel mets ja
Panksepa kinnistul haritav maa (põld). Vana-Sepa kinnistu keskmesse jääb põõsastik mida ümbritseb looduslik
lageala.
Lähimad hoonestatud kinnistud on Panksepa (28201:001:0242), Kahro (28203:004:0052), Vanakase
(28203:004:0101), Lombi (28203:004:0006), Keskküla (28203:004:0353) ja Kurgmäe (28203:004:0392), mille
hoonestusalad (õuealad) jäävad planeeringuala ümbritsevalt 200 – 500 m kaugusele.
Detailplaneeringuga kavandatakse Vana-Sepa katastriüksusele seitse ehituskrunti suurusega 3000 – 4500 m2,
juurdepääsutee ning tehnovõrgud ja -rajatised.
Detailplaneeringu elluviimisel suureneb Pühi küla elanike hulk, mistõttu suureneb piirkonnas vähesel määral ka
liikluskoormus.
Planeeringualale juurdepääsetavus mootorsõidukitega on hea. Planeeringuala jääb Kambja alevikust mööda
Nõo-Kambja teed liikudes ligikaudu 2,4 km kaugusele ning Ülenurme alevikust ligikaudu 10 km kaugusele.
Kinnistu piirneb Nõo-Kambja teega, Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 322 sõidukit. Nõo-Kambja
tee ristub püsikattega 46 Tatra-Otepää-Sangaste teega (tugimaantee).
Lähim bussipeatus asub Pühi külas planeeritavast alast mööda Nõo-Kambja kõrvalmaanteed ca 200 m
kaugusel. Nõo-Kambja kõrvalmaantee ääres ei ole kergliiklusteed, jala või kergliiklusvahendiga liiklejatel on
võimalik planeeritavale alale liikuda sõidutee äärt mööda. Nõo-Kambja kõrvalmaantee ääres nähti
perspektiivne kergliiklustee ette Kambja valla üldplaneeringus.
2.2.2. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud
Piirkonna külastruktuur on suhteliselt hajus ning moodustab maastikulise terviku. Rajatav elamukompleks
eristub piirkonna külastruktuurist lähestikku paiknevate elamute poolest, mida kompenseerib krundi suurus
(3000 – 4500 m2). Kasvav piirkonna elanike hulk soodustab piirkonna sotsiaalset arengut ning loob suuremat
kogukonnatunnet. Samuti mõjub see positiivselt kohaliku omavalitsusele majanduslikult suurendades
maksulaekumisi.
Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis seaks eeldatavalt ohtu lähipiirkonnas elavate inimese tervise,
heaolu või vara.
2.2.3. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud
Looduskeskkonnale kaasnevad detailplaneeringu elluviimisega tavapärased ehitustegevuse ja asustuse
tihenemisega seotud mõjud (mõju müratasemele ja õhu kvaliteedile, veekasutusega kaasnev mõju, taimestiku
eemaldamine ja pinnasetööd jne). Müranormidele vastavuse tagamiseks on soovitatav kõik ehitustööd (sh
pinnase vedamistööd ja kaevetööd) teostada kella 07.00 ja 21.00 vahelisel ajal. Tekitatavat müra tuleb
minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt heas seisukorras masinaid ja vältides asjatut müra teket.
Ehitustegevusega ei ületata eeldatavalt kehtivaid õhusaaste ega müranorme mistõttu ei ole olulise
keskkonnamõju esinemist ette näha. Ehitusalalt eemaldatavat kasvupinnast on võimalik taaskasutada kruntide
haljastamisel.
Mõju pinnasele avaldub eelkõige ehitusperioodil, kuid tegemist ei ole olulise mõjuga. Pinnase, pinna- (Pauna
eesvool) ja põhjavee saastamine on vähetõenäoline, kui arvestatakse kemikaalide ja ehitusjäätmete käitlemist
puudutavaid nõudeid, samuti veeseaduses ja selle alamaktides kehtestatud nõudeid pinna- ja põhjavee
kaitseks.
Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering
Töö nr 2022-103 ad
Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa
Koostaja: Kobras OÜ 10
Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel (andmed 2020 aasta seisuga) on alal radooni ohutase 30 - 50 kBq/m³.
Eristatakse nelja radooniohutaset: 1) madal (0–10 kBq/m³), 2) normaalne (10–50 kBq/m³), 3) kõrge (50–250
kBq/m³) ja 4) ülikõrge (>250 kBq/m³) (Petersell jt, 2017). Detailplaneeringualal jääb radoonitase pinnaseõhus
30 - 50 kBq/m³ vahele, mida loetakse normaalseks. Pinnaseõhu radoonisisaldusel puudub iseseisev tähendus
kiirgusohutuse seisukohast. Oluline on hoonete siseõhu radoonisisaldus, mille aasta keskväärtus hoone
tavapärasel kasutamisel on õigusaktidega reguleeritud ning mille nõuetele vastavusega arvestatakse vajadusel
hoonete projekteerimisel.
EELIS’e andmetel ei jää detailplaneeringu alale ega sellega vahetult piirnevatele katastriüksustele kaitstavaid
loodusobjekte sh kaitstavate liikide kasvukohti ja elupaiku ega kaitsealade võrgustikku Natura 2000 kuuluvaid
alasid. Lähimad kaitstavad alad on planeeringualast loodes asuv Unipiha mõisa park (EELIS kood KLO1200255),
mis jääb linnulennul ca 3,0 km kaugusele, kagus Peeda jõe – Idaoja hoiuala (EELIS kood KLO2000160) jäädes
ca 2,8 km kaugusele ja kirdes Natura 2000 võrgustikku kuuluv Tatra loodusala (EELIS kood RAH0000657), mis
jääb ca 1,2 km kaugusele. Planeeringualal kavandatav ehitustegevus ei mõjuta kaitstava pargi, hoiuala ega
loodusala kaitse-eesmärkide saavutamist ega soodsa seisundi säilimist.
2.2.4. Kultuurilised mõjud sh maastik ja miljöö
Detailplaneeringu alale muinsuskaitseobjekte ei jää. Vana-Sepa kinnistu jääb Pauna maaparandussüsteemi
maaparandushoiu alale, seega on ehitusala maaparandatud ala. Puittaimestik on alal valdavalt põõsastik, puud
kasvavad kohatiste gruppidena või üksikult, kinnistu äärealad on lagedad (foto 1). Planeeringuala ümbritsevad
haritav maa, lageala, metsamaa ja Nõo – Kambja maantee, mis teiselt poolt piirneb samuti metsaga.
Foto 1. Vana-Sepa katastriüksuse detailplaneeringuala (Maa-ameti fotoladu, vaade lõunast, pildistatud
07.06.2021)
Planeeringuala puittaimestiku säilitamine ei ole üldjuhul otstarbekas, kuna nende haljastuslik väärtus ei ole
kõrge. Säilitada võib sellised puud ja põõsad, mis on kahjustusteta ja elujõulised ning sobivad ala
planeeringuga, kuid tõenäoliselt kahjustab ehitustegevus ja vertikaalplaneerimine juurestikku, mistõttu ei ole
olemasoleva puittaimestiku osaline säilitamine perspektiivselt jätkusuutlik. Otstarbekas on nende asendamine
kujunduslikult ning funktsionaalselt läbimõeldud haljastusega.
Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering
Töö nr 2022-103 ad
Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa
Koostaja: Kobras OÜ 11
3. PLANEERIMISETTEPANEK
3.1. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDE MOODUSTAMINE JA KRUNDI EHITUSÕIGUS
Planeeringualale on ette nähtud 9 uue krundi moodustamine. Planeeritud elamumaa kruntide pindalad jäävad
vahemikku 3 000 m2 – 4 451 m2. Kavandatud haljasalamaa pindala on 3 002 m2 ning teemaa krunt 4 138 m2.
Planeeringu põhijoonisel on toodud planeeritud kruntide piirid, pindalad ja hoonestusalad, kuhu võib
ehitusõigusega lubatud hooneid püstitada. Kruntide kasutamise funktsiooni järgi on planeeringuga ette
nähtud seitsmele krundile üksikelamute püstitamine, ühele krundile haljasalamaa juhtotstarve ning ühele
krundile on kavandatud tee ja tänava maa juhtostarve.
Planeeritud hoonete lubatud kasutamise otstarve vastavalt majandus- ja taristuministri 02.06.2015. a määrusele
nr 51 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu" on üksikelamu(11101), elamu, kooli vms abihoone(12744).
Omavalitsusel on õigus lubada täiendavalt loetelus nimetamata kasutamise otstarbeid, kui need piirkonda
sobivad.
Ehitusloakohustuslike hoonete suurim lubatud arv krundil on 3, sh on lubatud püstitada 1 põhihoone ja kuni 2
abihoonet. Lisaks on elamumaa krundile lubatud ehitada üks ehitusluba mittenõudvat ehitist (ehitisealuse
pinnaga kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrge) ning see ehitis tuleb üldjuhul paigutada hoonestusala sisse. Väljaspoole
hoonestusala paigutamisel tuleb asukoht kooskõlastada kohaliku omavalitsusega ja naaberkinnistu
omanikuga.
Krundile positsioon 4 on lubatud rajada alajaam, omapuhasti ja puurkaev.
Krundile positsioon 5 on lubatud rajada tiik.
Ehitusõigus on esitatud põhijoonisel ehitusõiguse tabelis (joonis 4).
3.2. KRUNDI HOONESTUSALA PIIRITLEMINE
Planeeritud hoonestusala on kavandatud planeeritud tee krundipiirist 10 m kaugusele. Ülejäänud külgedel on
hoonestusala määratud 7 m kaugusele krundipiirist. Hoonestusala on planeeringus kujutatud ulatuslikumana
kui seda on suurim lubatud ehitisealune pind, et võimalda paindlikult valida hoonete lõplikku asukohta
projekteerimisel.
Hoonestuse kavandamine on lubatud joonisel 4 „Põhijoonis“ esitatud hoonestusala piires vastavalt
ehitusõigusele, kaasaarvatud alla 20 m² suurused hooned. Kõik hoone osad sh väljaulatuvad ja eenduvad
detailid (projektsioon maapinnast) peavad paiknema hoonestusala pinna sees.
Krundile positsioon 7 hoonestusala määramisel on arvestatud määruse ‘’Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord’’ § 6 lg 1 määratud 30
meetri laiuse kujaga, et tagada päästetehnika ohutus.
Ehitusloakohustuslike hoonete püstitamine ei ole lubatud väljaspoole hoonestusala (vt ka pt 3.1).
Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering
Töö nr 2022-103 ad
Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa
Koostaja: Kobras OÜ 12
Planeeritud hoonestusala on esitatud põhijoonisel (joonis 4).
3.3. ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE
Planeeritud hooned peavad moodustama vormi- ja värvilahendustes maitseka arhitektuurse terviku.
Värvilahenduse määramisel tuleb vältida häirivalt erksaid toone.
Arhitektuurinõuded ehitistele on toodud tabelis 1.
Tabel 1. Arhitektuurinõuded ehitistele
Hoonete
välisviimistluse
materjalid
Lubatud on: puit, kivi, krohv, klaas, metall, betoon või nende kombinatsioonid.
Keelatud on lubatud materjale imiteerivad lahendused nagu plastikust fassaadi kate
jms.
Lubatud katusekattematerjalid on: kivi-, bituumen- või plekkmaterjal.
Bituumenmaterjal on lubatud vaid abihoonetel.
Hoonete
ehitusjoon Ehitusjoont ei määrata.
Hoone kõrgus (m) Elamu kuni 8,5 m maapinnast ning abihoone kuni 6 m maapinnast
Hoonete
katusekalle 15⁰ - 30⁰. Lubatud on viilkatus, kelpkatus või kaldkatus. Hoone katusekalle ja -tüüp
määratakse ehitusprojektiga.
Piirded Piirded lahendatakse edasise projekteerimise käigus ning need peavad olema
planeeritud hoonetega ühtses arhitektuurses võtmes.
Piire võib olla maksimaalselt 1,5 meetri kõrgune ning vähemalt 25% ulatuses
läbipaistev. Keelatud on massiivsete plankaedade ja läbipaistmatute aedade
rajamine, v.a kohtades kus see võib osutada vajalikuks müra tõkestamise eesmärgil.
Soovitatav on piirdena kasutada pügatud või vabakujulisi hekke, et säiliks piirkonna
looduslähedane ilme.
3.4. TÄNAVA MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS
Lahenduse loomisel on lähtutud Transpordiameti 16.12.2022 kirjast nr 7.2-2/22/26531-2.
Juurdepääs kavandatud elamualale lähtub Nõo – Kambja (22180) kõrvalmaanteelt. Planeeringuga
likvideeritakse olemasolev juurdepääsutee Pangsepa kinnistult ning kavandatakse uus juurdepääsutee Vana-
Sepa kinnistule Pangsepa kinnistu piiri lähedal. Juurdepääs tuleb kavandada nii, et planeeringualalt Nõo –
Kambja (22180) kõrvalmaanteele suunduvad sõidukid asetsevad enne riigiteele keeramist riigitee suhtes
täisnurga all.
Juurdepääsuteede (mahasõitude) kavandamisel on lähtutud Transpordiameti juhisest „Ristmike vahekauguse
ja nähtavusala määramine“ kohasest nähtavuskolmnurgast ning nähtavusalast projektkiirusel 90 km/h.
Planeeringu põhijoonisele on kantud ristumiskoha nähtavuskolmnurgad. Projekteerimise käigus peale
ristumiskoha lahenduse täpsustamist tuleb tagada vajalik külgnähtavus ja vaba ruum vastavalt majandus- ja
taristuministri 05.08.2015 määrusele nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede
projekteerimisnormid“ punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 lähtetasemel hea.
Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering
Töö nr 2022-103 ad
Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa
Koostaja: Kobras OÜ 13
Planeeritud tänavakoridor (krundipiiride vaheline ala) on minimaalselt 12 m laiune. Tee maa-ala sisaldab 6 m
laiust asfalteeritud ristkasutusega teed (ühine tee kõigile liiklejatele, ka jalakäijatele).
Läbi positsiooni 4 on kavandatud tee, et võimaldada juurdepääsu Taga-Metsa kinnistule. Sellega seoses on
vajalik kahe truubi rajamine ning juurdepääsu ja truubi ehitustööd maaparandussüsteemi eesvoolu
kaitsevööndis.
Taga-Metsa kinnistule on ette nähtud tugevdatud alusega haljasala teekoridor koos ristumisega Nõo – Kambja
(22180) kõrvalmaanteega, et tagada Päästeameti alternatiivne juurdepääs planeeringualale (vt põhijoonis).
Antud asukohast mahasõit on lubatud ainult Päästeametile. Selle juurdepääsu rajamiseks on vaja rajada üks
truup üle Taga-Sepa ja Vana-Sepa vahelise kraavi.
Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Krundisisesed parkimisalad tuleb lahendada väljaspool maanteega
ristumisel ohutuks liiklemiseks vajalikke nähtavuskolmnurkasid, parkimisala ja/või kohtade kavandamisel peab
olema tagatud külgneva vaba ruumi ja külgnähtavuse nõue heal tasemel.
Põhijoonisel toodud kruntide juurdepääsude asukohad on tinglikud ja määratlevad ära krundi külje, kust võib
juurdepääse rajada. Täpne juurdepääsu asukoht selgitatakse välja hoone projekteerimise käigus. Parkimisalasid
ja/või -kohti planeeringu põhijoonisel ei kajastata, parkimiseks vajalik ala või koht tuleb lahendada hoonete või
juurdepääsuteede ehitusprojektiga.
Vastavalt Eesti Standardi ‘’Linnatänavad’’ EVS 843:2016 tabelile 9.2 tuleb tuleb igale elamukrundile tagada
vähemalt 3 parkimiskohta.
Päästeameti alternatiivse juurdepääsu võimaldamiseks on vaja rajada Taga-Metsa kinnistu lõunapiiri lähistele
täiendav mahasõit. Liikluskorralduslike võtetega tuleb tagada, et mahasõitu saab kasutada ainult Päästeamet.
Riigitee ristumiskohtade minimaalne vahekaugus peab olema vähemalt 50 m arvestatuna ühe ristumiskoha
lõpp-punktist teise ristumiskoha alguspunktini. Ristumiskoha lõpp- ja alguspunktiks loetakse kohta, kus lõpeb
või algab selle äärmine geomeetriline element (nt pöördkõver).
Ristumiskohtade (mahasõitude) rajamiseks tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda Transpordiameti käest nõuded
ristumiskoha ehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi
riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Ristumiskohalt planeeringualale tuleb tagada juurdepääs ka Pangsepa kinnistule. Juurdepääsutee
kavandamisel tuleb arvestada, et ka Pangsepa kinnistult läbi planeeringuala riigiteele suunduvad sõidukid
peavad asetsema enne riigiteele keeramist riigitee suhtes täisnurga all.
Planeeritud uus tee krundil positsioon 9 on planeeritud avalikult kasutatavaks teeks.
3.5. HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED
Vastavalt Kambja valla üldplaneeringule tuleb planeeringuga vähemalt 10% elamukrundi pindalast ette näha
katta kõrghaljastusega. Pindala arvestamisel lähtutakse täiskasvanud puu võraprojektsioonist vastavalt liigile ja
sordile.
Planeeringualal olevat haljastust on vajadusel lubatud likvideerida hoonestusalal ja planeeritud tee alal.
Kruntidele rajatava haljastuse põhimõte ning istutatavate puude, põõsaste arv, liigid ja asukohad on soovitatav
täpsustada ehitusprojekti mahus või eraldi maastikuarhitektuurse projektiga.
Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering
Töö nr 2022-103 ad
Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa
Koostaja: Kobras OÜ 14
Täiendavat haljastust võib rajada nii hoonestusalast väljapoole kui hoonestusala siseselt.
Kõik elamukrundid on soovitatav eraldada piiretega, mille nõuded on täpsemalt toodud arhitektuurinõuete
tabelis.
Pos 6 ja pos 7 kruntide hoonestusalade vahelisele alale on soovituslik rajada haljastuse puhverriba eesmärgiga
luua kruntidele rohkem privaatsust. Haljastuse puhverriba asukoht on näidatud joonisel 4.
Haljastuse ja piirdeaedade rajamisel peab olema tagatud nähtavusala riigimaanteega ristumise piirkonnas
(nähtavuskolmnurgad) ja ka külgnähtavus.
Planeeringualale istutatavad taimed peavad vastama EVS 778:2001 standardile „Ilupuude ja põõsaste istikud“.
Jäätmekäitlus korraldada Kambja valla jäätmehoolduseeskirja kohaselt. Joonisel 4 on näidatud
jäätmekonteinerite soovituslikud asukohad. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat luba omav ettevõte. Kõik
ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele.
3.6. TULEOHUTUSNÕUDED JA TULETÕRJE VEEVARUSTUS
Tuletõrje veevarustus peab vastama siseministri 18.02.2021 a määrusele nr 10 “Veevõtukoha rajamise,
katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”. Vastavalt
Siseministri 30.03.2017 määrusele 17 ’’Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded’’ tuleb tagada erinevatel kruntidel
asuvate hoonete vaheline tuleohutuskuja 8 m. Täpne hoonete tuleohutusklass määratakse edasisel
projekteerimisel. Minimaalne hoonete tuleohutusklass võib olla TP3.
Planeeringuala tuletõrjeveega varustamine on planeeritud krundile positsioon 4 kavandatud hüdrandist koos
mahutiga. Kustutusvee normvooluhulk on arvutatud vastavalt siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10
„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused
ning kord“. Normvooluhulk on arvestuslikult 10 l/s 1h jooksul, minimaalselt peab veevõtukoha mahuti suurus
olema 30 m³.
Planeeringuala kõrval asuva Taga-Metsa kinnistu lõunapiiri lähistele tuleb rajada takistusteta tugevdatud
alusega teekoridor, et tagada Päästeameti alternatiivne juurdepääs (vt põhijoonis). Nimetatud tugevdatud
alusega ala peab olema vähemalt 3,5 m laiune ning kandma vähemalt 25 tonnist tuletõrjeautot.
3.7. TEHNOVÕRKUDE JA –RAJATISTE ASUKOHAD
Käesoleva detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude põhimõttelised lahendused, mida tuleb vastavate
projektidega täpsustada. Planeeringualal paiknevad juba olemasolevad tehnovõrgud, millega tuleb arvestada
ning vajadusel need ümber tõsta.
Planeeritud tehnovõrkude paiknemine on toodud tehnovõrkude joonisel (joonis 5).
3.7.1. Veevarustus
Veevarustuse lahendamiseks lubatakse planeeringuga kaks alternatiivi.
Alternatiiv 1 (esitatud ka tehnovõrkude joonisel) - Planeeringuala veevarustus tagatakse puurkaevu baasil, mille
tootlikus on alla 10 m3 päevas. Veeseaduse § 148 lg 2 kohaselt põhjaveehaarde ümber ei moodustata
sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne
Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering
Töö nr 2022-103 ad
Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa
Koostaja: Kobras OÜ 15
kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse veeseaduse § 154 kohane
hooldusala. Puurkaevul on 10 meetri raadiusega hooldusala.
Alternatiiv 2 – Planeeringuala veevarustus on lubatud lahendada ka salvkaevude baasil, kui hüdrogeoloogilised
tingimused seda võimaldavad. Tagatud peavad olema seadustes sätestatud nõuded ja kujad reovee
omapuhastiga. Lähtuda tuleb ehitusseadustikus ja Keskkonnaministri määruses nr 43 sätestatud nõuetest.
3.7.2. Reoveekanalisatsioon
Reovee kogumiseks on planeeritud krundile omapuhastusseade, mis juhitakse POS 4 krundi läänepoolses osas
asuvasse kraavi, mille eesvooluks on planeeritud Tatra jõgi.
Vana-Sepa krundil tekkiv reovesi juhitakse mööda kanalisatsioonitoru omapuhastisse. Puhastist väljuv heitvesi
suunatakse planeeritud sademeveetorustikku ning juhitakse koos sademeveega Tatra jõkke. Planeeritud
torustikud on kogu ulatuses isevoolsed. Vastavalt Veeseaduse § 187 p 4 tuleb enne heitvee suublasse juhtimist
taotleda vee erikasutusluba.
Vastavalt Keskkonnaministri määrusele ’’Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded
ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1’’ § 5 lg 1 punktile 4 peab omapuhasti paiknema
joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu.
Parima lahenduse saamiseks on puhasti asukohta lubatud täpsustada edasisel projekteerimisel. Puhasti
paigutamisel jälgida, et sellega ei lõhutaks olemasolevat maaparandussüsteemi ning see asuks planeeritavast
puurkaevust piisavalt kaugel.
3.7.3. Sademeveekanalisatsioon ja vertikaalplaneerimise põhimõtted
Vana-Sepa maaüksus on ümbritsetud Pauna maaparandussüsteemidega ning planeeringualal asuv
drenaažitorustik on vajalik liigniiskuse vältimiseks säilitada ning tagada kuivendussüsteemide toimimine ka
planeeringujärgselt.
Tänavate ja hoonete sademevee ärajuhtimiseks on planeeritud vertikaalplaneerimisega tagada sademevee
juhtimine hoonetest eemale ning seejärel suunata see sademeveekanalisatsiooni. Planeeringualale on
kavandatud sademeveetorustik. Tekkinud sademevesi juhitakse POS 5 krundil asuvasse kraavi, mille eesvooluks
on planeeritud Tatra jõgi. Sademevee juhtimine vertikaalplaneerimise teel naaberkinnistule ja ka
juurdepääsuteedele pole lubatud.
Sademeveetorustiku kavandamiseks tuleb enne projekteerimist taotleda projekteerimistingimused
Põllumajandus- ja Toiduametilt ning vastavalt sellele projekteerida sademevee äravoolu lahendused.
Torustiku likvideerimisel/ümbertõstmisel tuleb tagada maaparandussüsteemi toimimine.
Maaparandussüsteemi eesvoolu juhtimise kohta koostatud projekt tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja
Toiduametiga.
3.7.4. Elektrivarustus, sh välisvalgustus
Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele nr 408597.
Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering
Töö nr 2022-103 ad
Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa
Koostaja: Kobras OÜ 16
Elektrivarustus on kavandatud planeeringualale maakaabelliiniga olemasolevast kõrgepinge õhuliinist (mast nr
M20). Planeeringuala koormuskeskme lähedusse on planeeritud krundile positsioon 4 uus alajaam. Kavandatud
alajaamast saavad elamud elektri 0,4 kV maakaabelliinidega. Elektrivarustuse tagamiseks tuleb kruntide
piiridele paigaldada 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on soovitatav rajada mitmekohalisena ja
paigutada tänavamaa alale. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.
Planeeringu funktsionaalsete seoste joonisel on toodud perspektiivne elektri maakaabli trajektoor ja selle
liitumispunkt. Maakaabli täpne asukoht ja liini pikkus täpsustatakse edasise projektiga.
Planeeringuala välisvalgustus lahendatakse edasisel projekteerimisel. Planeeritavale alale välisvalgustite
paigaldamisel tuleb valida lahendused, mis on suunatud asukohapõhiselt ega tekita piirkonda häirivat
valgusreostust.
3.7.5. Telekommunikatsiooni võrk
Sidevarustus lahendatakse planeeringualal mobiilside baasil.
3.7.6. Soojusvarustus
Elamukruntide soojavarustus on ette nähtud lokaalküttena. Võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump-,
õli- või tahkeküte ja päikesepaneelid. Päikesepaneelid tuleb paigaldada hoone katusele või fassaadile.
Päikesepaneelide paigaldamine eraldiseisvana maapinnale ei ole lubatud. Samuti võib alal kasutada maakütet.
Maakütte rakendamisel soojavarustuse tagamiseks tuleb selle täpne asukoht ja ulatus täpsustada edasise
projektiga, arvestada tuleb olemasoleva maaparandussüsteemiga.
Soovitatav on kütteliike kombineerida ning eelistada elektrikütte kasutamise korral soojusvahetuspumpade
(näiteks õhksoojuspumbad) kasutamist, et võimalikult vähese elektritarbimise läbi vähendada keskkonda
lisanduvat saastekoormust.
3.8. KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS
Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS andmetel ei leidu planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega kaitsealuseid
liike. Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, ka ei ole
kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ja tegevusi.
Jäätmemajandus tuleb lahendada vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Vajadusel lahendatakse eraldi
jäätmemaja paiknemine projektiga. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele.
Olmejäätmete äravedu tuleb korraldada jäätmekäitlusluba omavate firmade kaudu.
Planeeringuga ei ole ette näha liikluskoormusest tingitud mürataseme märkimisväärset tõusu. Planeeringuala
asub juba praegu aktiivse tee ääres, kus esineb teest tingitud müra. Teisi müraallikaid piirkonnas teadaolevalt
ei ole.
Krundiomaniku poolt tuleb kasutusele võtta kõikvõimalikud ennetavad meetmed, mis välistaksid pinnase,
pinna- ja põhjavee reostumise ohu.
3.9. SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE
Planeeringuga määratakse vajadus seada planeeringualal avalikes huvides vajalike tehnovõrkude talumiseks
isiklikud kasutusõigused tehnovõrkude valdajate kasuks tehnovõrkude kaitsevööndite ulatuses.
Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering
Töö nr 2022-103 ad
Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa
Koostaja: Kobras OÜ 17
Positsioonile 4 tehakse ettepanek määrata juurdepääsuservituut Metsa-Sepa kinnistu kasuks. Metsa-Sepa
kinnistu kasuks on juba varasemalt seatud juurdepääsuservituut Taga-Sepa kinnistu piki lõunapiiri (vt
põhijoonis).
3.10. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED
Planeeritaval maa-alal tuleb arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes EVS 809-
1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur.’’ Turvalise keskkonna loomiseks on
võimalik kasutada meetmeid nagu ala valgustamine pimedal ajal, videovalve ja alarmsüsteemid, turvalised ja
kvaliteetsed lukustatavad uksed, aknad ja väravad.
3.11. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA
Juhul, kui detailplaneeringu ellu viimisega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, hüvitatakse kahjud
vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
3.12. PLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED
Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded
ristumiskoha projekti koostamiseks.
Enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist peavad olema arendusega seotud teed ja
tehnovõrgud rajatud ning neile kasutusload väljastatud. Vajadusel peavad olema ka nähtavust piiravad
takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldatud (alus EhS § 72 lg 2).
Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste
väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha
ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.
Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt krundivaldaja ja võrguvaldajate kokkulepetele.
Planeeringu elluviimisega ei kaasne Kambja vallale kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks
ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste (edaspidi
rajatised) väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks. Transpordiamet ei võta endale kohustusi
planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Detailplaneeringuga kavandatud avalikuks kasutamiseks ette
nähtud tee (sh Päästeameti alternatiivseks juurdepääsuks vajalik tugevdatud alusega ala) ja sellega seonduvate
rajatiste jms väljaehitamise või vastavate kulude kandmise kohustus lasub detailplaneeringu ala arendajal.
Kambja vallal on õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks, kui planeeringuala realiseerimist ei
ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist.
Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering
Töö nr 2022-103 ad
Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa
Koostaja: Kobras OÜ 18
4. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE
Kokkuvõte kooskõlastustest ja koostööst planeeringu ajal on esitatud tabelis 3.
Tabel 3. Kooskõlastused ja koostöö
Kuupäev
Asutuse või ettevõtte
nimetus / krundi nimetus ja
tunnus
Kooskõlastuse tingimused või
seisukoht (koopia asub
planeeringu lisades)
Nimi ja amet
Transpordiamet
Päästeamet
Põllumajandus- ja Toiduamet
Elektrilevi OÜ
Telia OÜ
Kambja vallas Pühi külas Vana-Sepa maaüksuse detailplaneering
Töö nr 2022-103 ad
Aadress: Tartu maakond, Pühi küla, Vana-Sepa
Koostaja: Kobras OÜ 19
5. JOONISED – DIGITAALSELT ON JOONISED ESITATUD ERALDI FAILIDENA
A4
Erki Kõnd ASENDISKEEM
KAMBJA VALLAS PÜHI KÜLAS VANA-SEPA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
21.09.2023 1 5 1:10 000
TPF OÜ
2022-103
Priit Paalo
Kreete Lääne
Teele Nigola
TINGMÄRGID
planeeringuala piir
olemasolev asustusüksuse piir
olemasolev krundipiir
Planeeringuala
Märkused: 1. Planeeringuala piir on loetavuse huvides nihutatud 2 m
väljapoole selle tegelikust asukohast. 2. Planeeringualast väljaspool asuvad objektid on kajastatud
Maa-ameti kaardiserveri ortofotode ja Eesti põhikaardi rasterjoonise põhjal.
3. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult seotud planeeringu osad.
0 200 500 1000 m100
22180 Nõo-Kam bja tee
46 Tatra -O
tepää-S angaste
te e
22 13
4 Ta
tra -
Aa rik
e
22180 Nõo-Kam bja tee
BB
B
B
A3
B olemasolev bussipeatus
TINGMÄRGID planeeringuala piir
olemasolev krundi piir olemasolev asustusüksuse piir
Kambja valla üldplaneeringuga määratud perspektiivne kergliiklustee
olemasolev hoone KAMBJA VALLAS PÜHI KÜLAS VANA-SEPA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
21.09.2023 2 5 1:4 000
TPF OÜ
2022-103
Priit Paalo
Kreete Lääne
Teele Nigola FUNKTSIONAALSETE SEOSTE JOONISolemasolev maaparandussüsteemi
maa-ala
võimalik keskpingekaabli trajektoor ja liitumispunkt
Märkused: 1. Planeeringuala piir on loetavuse huvides nihutatud 2 m väljapoole selle tegelikust asukohast. 2. Planeeringualast väljaspool asuvad objektid on kajastatud Maa-ameti kaardiserveri ortofotode ja
Eesti põhikaardi rasterjoonise põhjal. 3. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult seotud planeeringu osad.
0 80 200 400 m40
A2
KAMBJA VALLAS PÜHI KÜLAS VANA-SEPA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
21.09.2023 3 5 1:750
TPF OÜ
2022-103
Priit Paalo
Kreete Lääne
Teele Nigola OLEMASOLEV OLUKORD
TINGMÄRGID planeeringuala piir
olemasolev krundipiir
olemasolev kõvakattega tee olemasolev võsa / rohumaa
olemasolev teekaitsevöönd (30 m) olemasolev maaparandussüsteemi kitsevöönd
olemasolev kiviklibu / liiklusmärk
olemasolev lehtpuu
olemasolev okaspuu
olemasolev kraav
olemasolev vall / nõlv
olemasolev truup
olemasolev drenaažikaev / post
olemasolev sidekaabel olemasolev drenaažitorustik
Märkused: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud Kobras OÜ-i poolt koostatud digitaalset alusplaani
mõõtkavas M 1:500 (töö nr 2022-117), mõõdistatud aprill 2022. Koordinaadid L-Est 97 ja kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Planeeringuala piir on loetavuse huvides nihutatud 2 m väljapoole selle tegelikust asukohast. 3. Planeeringualast väljaspool asuvad objektid on kajastatud Maa-ameti kaardiserveri ortofotode ja
Eesti põhikaardi rasterjoonise põhjal. 4. Ühikuta mõõdud on antud meetrites. 5. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult seotud planeeringu osad.
0 15 37,5 75 m7,5
Teekaitsevöönd (30 meetrit)
10
7
10
10
10
7
7
50
JK
JK
JK
JK
JK
JK
JK
POS 9 4 138 m²
LT
POS 5 4 451 m²
EP
POS 4 3 002 m²
HP
POS 1 3 001 m²
EP
POS 2 3 001 m²
EP
POS 3 3 002 m²
EP
POS 6 3 000 m²
EP
POS 7 3 021 m²
EP
POS 8 3 000 m²
EP
Juurdepääs Metsa-Sepa krundile
A2
TINGMÄRGID
planeeringuala piir
olemasolev krundipiir
planeeritud hoonestusala
olemasolev / planeeritud kõvakattega tee
planeeritud hoone soovituslik asukoht
planeeritud haljasala
planeeritud krundipiir
olemasolev võsa / rohumaa
olemasolev teekaitsevöönd (30 m) olemasolev maaparandussüsteemi kitsevöönd (10 m)
olemasolev kiviklibu / liiklusmärk
olemasolev lehtpuu
olemasolev okaspuu
olemasolev kraav
olemasolev vall / nõlv
olemasolev truup
olemasolev drenaažikaev / post
olemasolev sidekaabel olemasolev drenaažitorustik
KAMBJA VALLAS PÜHI KÜLAS VANA-SEPA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
16.01.2024 4 5 1:750
TPF OÜ
2022-103
Priit Paalo
Kreete Lääne
Teele Nigola PÕHIJOONIS
Märkused: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud Kobras OÜ-i poolt koostatud digitaalset alusplaani
mõõtkavas M 1:500 (töö nr 2022-117), mõõdistatud aprill 2022. Koordinaadid L-Est 97 ja kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Planeeringuala piir on loetavuse huvides nihutatud 2 m väljapoole selle tegelikust asukohast. 3. Planeeringualast väljaspool asuvad objektid on kajastatud Maa-ameti kaardiserveri ortofotode ja
Eesti põhikaardi rasterjoonise põhjal. 4. Ühikuta mõõdud on antud meetrites. 5. Planeeringualal olevat haljastust on vajadusel lubatud likvideerida hoonestusalal ja planeeritud
tee alal. 6. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult seotud planeeringu osad.
0 15 37,5 75 m7,5
planeeritud nähtavuskolmnurk
planeeritud truup
planeeritud tiigi võimalik asukoht
planeeritud juurdepääs krundile
planeeritud tugevdatud alusega ala (Päästeameti juurdepääs) olemasolev juurdepääsu servituut / juurdepääsu servituudi ettepanek
soovituslik haljastuse puhverriba
jäätmekonteineri võimalik asukohtJK
Teekaitsevöönd (30 meetrit)
10
7
10
10
10
7
7
50
R10
R 10
50
POS 9 4 138 m²
LT
POS 5 4 451 m²
EP
POS 4 3 002 m²
HP
POS 1 3 001 m²
EP
POS 2 3 001 m²
EP
POS 3 3 002 m²
EP
POS 6 3 000 m²
EP
POS 7 3 021 m²
EP
POS 8 3 000 m²
EP
KAMBJA VALLAS PÜHI KÜLAS VANA-SEPA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
16.01.2023 5 5 1:750 A2
TPF OÜ
2022-103
Priit Paalo
Kreete Lääne
Teele Nigola
TINGMÄRGID planeeringuala piir
olemasolev krundipiir
planeeritud hoonestusala
planeeritud hoone soovituslik asukoht
planeeritud haljasala
planeeritud krundipiir
olemasolev võsa / rohumaa
olemasolev teekaitsevöönd (30 m)
olemasolev maaparandussüsteemi kitsevöönd (10 m)
olemasolev kiviklibu / liiklusmärk
olemasolev lehtpuu
olemasolev okaspuu
olemasolev kraav
olemasolev vall / nõlv
olemasolev truup
olemasolev drenaažikaev / post
olemasolev sidekanalisatsioon olemasolev drenaažitorustik
TEHNOVÕRKUDE JOONIS
planeeritud veetorustik planeeritud kanalisatsioonitorustik
planeeritud sademevee torustik
planeeritud madalpingekaabel
planeeritud liitumiskilp
planeeritud keskpingekaabel
planeeritud veevõtukoht mahutiga
planeeritud alajaam
planeeritud tänavavalgustuse madalpingekaabel
planeeritud tänavavalgusti soovituslik asukoht
planeeritud tehnovõrgu servituut ja kaitsevöönd
veevõtukoha kuja (30 meetrit)
planeeritud puurkaevu hooldusala (10 m)
planeeritud omapuhasti võimalik asukoht / puurkaevu võimalik asukoht
planeeritud omapuhasti kuja (10 m)
0 15 37,5 75 m7,5
Märkused: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud Kobras OÜ-i poolt koostatud digitaalset alusplaani
mõõtkavas M 1:500 (töö nr 2022-117), mõõdistatud aprill 2022. Koordinaadid L-Est 97 ja kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Planeeringuala piir on loetavuse huvides nihutatud 2 m väljapoole selle tegelikust asukohast. 3. Planeeringualast väljaspool asuvad objektid on kajastatud Maa-ameti kaardiserveri ortofotode ja
Eesti põhikaardi rasterjoonise põhjal. 4. Ühikuta mõõdud on antud meetrites. 5. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult seotud planeeringu osad.
olemasolev / planeeritud kõvakattega tee
TINGMÄRGID
Päästeameti alternatiivne juurdepääsutee
olemasolev juurdepääsu servituut / juurdepääsu servituudi ettepanek
planeeritud tehnovõrgu kaitsevöönd
planeeritud truup
KAMBJA VALLAVALITSUS
Päästeamet Transpordiamet Põllumajandus- ja Toiduamet
25.01.2024 nr 6-1/91-6
Detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks
Edastame Teile kooskõlastamiseks Kambja vallas Pühi külas asuva Vana-Sepa maaüksuse detailplaneeringu. Planeeringu koostaja Kobras OÜ.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Altsaar Planeerimisspetsialist 53009986 [email protected]
Lisa: 1. Räni alevikus asuva Tiigrisilma tn 2 maaüksuse detailplaneering.
Pargi 2 Ülenurme alevik Kambja vald 61714 TARTUMAA
e-post [email protected] tel 750 2600 registrikood 77000275
SEB Pank EE791010102034606009
Swedbank EE592200221068464111
Saatja: <[email protected]>
Saadetud: 25.01.2024 15:06 Adressaat: Päästeamet <[email protected]>
Teema: 6-1/91-6 Vana-Sepa maaüksuse detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks Manused: Detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks.asice; DP_Vana- Sepa_kooskõlastamisele.asice
TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile
mitte avada!
Tere
Edastame Pühi külas asuva Vana-Sepa maaüksuse detailplaneeringu kooskõlastamiseks.
Lugupidamisega Kristel Altsaar
planeerimisspetsialist
53009986
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
kooskõlastus | 01.03.2024 | 25 | 7.2-3.2/519-2 | Väljaminev kiri | paa | Kambja Vallavalitsus |