Kiri

MAARDU LINNAVALITSUS

KORRALDUS

Maardu 13. juuni 2023 nr 374

Vana-Hindreku kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on esitanud taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Maardu linnas Vana-Hindreku kinnistul (pindala 10468 m2, katastritunnus 44605:001:0090, registriosa 398002). Detailplaneeringu koostamise eesmärk on praegune sihtotstarbeta maa kinnistu jagada üheks äri- ja/või tootmismaa krundiks ja üheks transpordimaa krundiks ning määrata moodustatavale äri- ja/või tootmismaa krundile ehitusõigus kuni 3-korruseliste äri ja/või tootmishoonete ehitamiseks. Ühtlasi määrata detailplaneeringus üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 1,1 ha. Detailplaneeringu algatamisettepaneku kohaselt soovitakse jagada kinnistu kaheks krundiks ning ette näha ehitusõigus äri- ja tootmishoonetele. Täpsed hoonestusmahud ja lahendus selgub detailplaneeringu koostamise käigus. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Maardu Linnavolikogu 31.01.2023 otsusega nr 42 kehtestatud Maardu linna üldplaneeringuga, mille kohaselt on planeeritava maa juhtotstarbeks äri- ja tootmise maa-ala (ÄT). Kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud detailplaneering. Samuti ei ole kavandatud tegevus eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lg-s 2 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ sätestatust. Seega ei ole antud juhul kavandatava tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle jaoks eelhinnangu koostamine, mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine. Keskkonnakaitseliste küsimuste lahendamine on võimalik detailplaneeringu menetluse raames vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 8 ja p 22. Täiendavate uuringute koostamise vajadus selgub detailplaneeringu koostamise käigus.

Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 2 ja planeerimisseaduse § 124 lg-te 1-4, 10, § 125 lg 1 p 1, § 126 lg-te 1-6, § 128 lg 1, lg 5, Maardu Linnavalitsuse 24.05.2023 määruse nr 1 „Detailplaneeringukohaste rajatiste ehitamise ja kulude kandmise kord“ ja Maardu Linnavolikogu 31.01.2023 otsuse nr 43 „Pädevuse delegeerimine“ 1. Algatada Vana-Hindreku kinnistu ja lähiala detailplaneering ligikaudu 1,1 ha suurusel maa-alal eesmärgiga jagada kinnistu üheks äri- ja/või tootmismaa krundiks ja üheks transpordimaa krundiks ning määrata maakasutus- ning hoonestustingimused äri- ja tootmishoonete püstitamiseks.

2. Kinnitada Vana-Hindreku kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad vastavalt korralduse lisale 1.

3. Enne detailplaneeringu vastuvõtmist sõlmida huvitatud isikuga haldusleping detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks. 4. Ehitus- ja planeerimisosakonnal korraldada detailplaneeringu algatamisest teavitamine vastavalt planeerimisseaduse § 128 lg-tele 6-8. 5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 6. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide Maardu Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vladimir Arhipov Linnapea Julia Saveljeva Linnasekretär

Uus-Hindreku ja Rusniku DP K-Projekt AS, töö nr 22055

Peterburi tee

Maardu linn m²

2 L

- - - -

1872 -

P-30

P-12

P-9

P-7

m²

1 Ä ja/või Th

18 m 3 3500 4

8596 42

Jõelähtme vald

Märkused: 1. Planeeringuala piirid on nihutatud loetavuse huvides. 2. Hoonete projekteerimise lähtuda detailplaneeringu digitaalsest versioonist. 3. Joonisele kantud hoonestusalad on suuremad kui tegelik lubatud ehitusõigus. Hoonete täpne asukoht ja ulatus

täpsustub ehitusprojektis. 4. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. 5. Vastavalt Maardu linna üldplaneeringule on äri- ja tootmismaal soovituslik ette näha vähemalt 20% kõrg- ja

madalhaljastuse ala. 6. ALUSKAART: Maa-ameti ortofoto

TINGMÄRGID Planeeritud ala piir

Külgneva detailplaneeringu ala piir

Katastriüksuse piir

Moodustatava krundi piir

Külgneva detailplaneeringu ala moodustatav krundi piir

Planeeritud autoliikluse ala

Planeeritud kergliikluse ala

Haljasala

Planeeritud maapealne hoonestusala

Tulemüüri vajadus

Juurde- või läbipääsuservituudi vajadusega ala

Krundi positsiooni number

Krundi ehitusõigus

Ä Bürood ja kaubanduspinnad

Th Tootmishooned

L Tee, tänav

Autode võimalik juurdepääs krundile

Kõrghaljastuse võimalik asukoht

Madalhaljastuse võimalik asukoht

Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 50m

1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS P - õues

ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL

HOONEALUNE

PIND MAA-ALL HOONEALUNE

P - hoones

* Parkimiskohtade minimaalne arv standardi järgi tööstusettevõtte ja lao normi kohaselt (1/250) on 226, millest osa võivad olla rajatud ka hoonesiseselt. Täpne parkimiskohtade vajadus, paigutus ja arv määratakse ehitusprojektis hoonete kasutusotstarbe ja hoonemahutude selgumisel.

Koostatud: 27.01.2023 K-Projekt Aktsiaselts, Ahtri tn 6a Tallinn 10151 Eesti

tel +372 626 4100, [email protected]

Vana-Hindreku detailplaneering Algatamisettepanek

M 1:500

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Annabel Mett

Maardu Linnavalitsus

[email protected]

[email protected]

Teie 04.01.2024 nr 7-1.3/30

Meie 02.02.2024 nr 7.2-2/24/717-2

Seisukohtade väljastamine Vana-Hindreku

detailplaneeringu koostamiseks

Olete teavitanud meid Harju maakonnas Maardu linnas Vana-Hindreku detailplaneeringu

(katastritunnus 44605:001:0090, edaspidi planeering) algatamisest 13.06.2023 Maardu

Linnavalitsuse korraldusega nr 374 ja avalikust väljapanekust, mis toimub 01.02.2024 kuni

14.02.2024.

Planeeringu eesmärgiks on jagada kinnistu kaheks krundiks ning ette näha ehitusõigus äri- ja

tootmishoonetele. Detailplaneeringuga kavandatakse jagada üheks äri- ja/või tootmismaa krundiks

ja üheks transpordimaa krundiks. Äri- ja/või tootmismaa krundile on kavandatud ehitusõigus kuni

kolmele kuni kolmekorruselisele äri- ja/või tootmishoone ehitamiseks. Krundile on ette nähtud

ehitusõigus äri- ja/või tootmishoonetele maksimaalse ehitisealuse pinnaga kuni 4650 m2,

kõrgusega kuni 18 m. Krundi haljastatav/looduslikuna säiliv osa on 20%, millest osa

kõrghaljastatakse.

Planeeritav ala külgneb riigiteedega nr 1 Tallinn-Narva tee km 13,809-13,905 km ja nr 94 Muuga

sadama tee km 0,017-0,242. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on vastavalt 31 629 ja

6824 autot.

Oleme väljastanud 26.01.2023 kirjaga nr 7.2-2/23/216-2 seisukohad Vana-Hindreku kinnistuga

piirnevate Uus-Hindreku ja Rusniku maaüksuste detailplaneeringu koostamiseks. Seisukohtade

punktis 1 oleme märkinud: „Juurdepääs kavanda riigiteelt kuni kahe projekteeritava ristumiskoha

kaudu vastavalt juhendile „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“. Täiendavaid

ristumiskohti riigiteedelt mitte planeerida. Tagada juurdepääs Vana-Hindreku (44605:001:0090)

kinnistule.

Arvestada Raja detailplaneeringu algatamisel Transpordiameti ettepanekuga rajada kinnistutele

ühine juurdepääs kinnistute piiril. Juhime tähelepanu, et juurdepääsu kavandamine vastavalt

eskiislahenduses toodud ringristmiku lähialalt (bussipeatuse taskusse) ei ole sobilik lahendus.“

27.06.2023 väljastatud kirjaga nr 7.2-2/23/216-4 oleme edastanud kõnealuse planeeringu

liikluskorralduse eskiislahendusele esialgsed tähelepanekud, milles märkisime et põhijoonisel

näidatud ristumiskohtade asukohtade suhtes vastuväited puuduvad (vt joonist 1).

2 (5)

Joonis 1. Väljavõte Uus-Hindreku ja Rusniku detailplaneeringu põhijoonisest (K-Projekt AS; Töö

nr 22055)

Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning

kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame

seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääs kinnistule tuleb tagada projekteeritava ristumiskoha kaudu orineteeruvalt riigitee

nr 11601 Loo-Loovälja km 3,090 (vt joonis 1). Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte

planeerida (vt joonis 2).

Projekteeritav ristumiskoht planeeringualale riigiteelt nr 11601 km 3,090

3 (5)

Joonis 2. Väljavõte Vana-Hindreku detailplaneeringu algatamisettepaneku joonisest (K-Projekt

AS; koostatud 27.01.2023)

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Soovitame lisada riigitee ristmik planeeringualasse. Hinnata planeeringualalt lisanduvat

liiklussagedust ja kavandada ristumiskohad planeeringualalt lähtuva liiklussageduse

vastuvõtmiseks. Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega ning

ühendada bussipeatustega.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu

koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide lisa 2

joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette

metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Kavandatav juurdepääs planeeringu joonisel näidatud

ringristmiku lähialalt ei ole sobilik lahendus

4 (5)

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

10. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

11. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

13. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

14. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

5 (5)

Lisa:

- Lisa 1. korraldus_nr_374_13_06_2023

- Lisa 2. 22056_Algatamisettepanek

Jana Prost

5792 4753, [email protected]