Maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

1

EELNÕU

25.11.2025

Maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seadus

§ 1. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 61 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet, sealhulgas krediidiasutustelt

pangasaladust sisaldavat teavet, et kindlaks teha maksumenetluses tähendust omavad

asjaolud.“;

2) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

„(32) Täitmisregistri kaudu on Maksu- ja Tolliametil õigus esitada korraldusi järgmiste andmete

nõudmiseks:

1) konto olemasolu;

2) konto saldo;

3) konto väljavõte;

4) kontot kasutama volitatud isikud;

5) konto omaniku tegelik kasusaaja;

6) hoiulaeka olemasolu.“.

§ 2. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 51 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „Rahapesu Andmebüroo

poolt käesoleva seaduse“ tekstiosaga „§ 54 lõike 1 punktides 1 ja 8–9 sätestatud ülesannete

täitmise korral tehtud päringutest ning“;

2) paragrahvi 58 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Pangasaladust, sealhulgas pangakonto väljavõtteid sisaldavat teavet on Rahapesu

Andmebürool õigus saada käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1 ja 8–10 sätestatud

ülesannete täitmiseks.“;

3) paragrahvi 58 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11)Rahapesu Andmebürool on õigus saada käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktidest 1, 8 ja

9 tulenevate ülesannete täitmiseks täitemenetluse seadustiku §-s 63 nimetatud täitmisregistri

kaudu käesoleva seaduse § 81 lõigetes 11–15 nimetatud andmeid.“;

4) paragrahvi 58 lõikes 2 loetakse teine lause kolmandaks lauseks ja lõiget täiendatakse teise

lausega järgmises sõnastuses:

„Pangasaladust, sealhulgas pangakonto väljavõtteid sisaldavat teavet on ettekirjutuse adressaat

kohustatud andma käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1 ja 8–10 sätestatud ülesannete

täitmiseks.“;

5) paragrahvi 81 lõikest 1 jäetakse välja sõna „vähemalt“;

2

6) paragrahvi 81 lõiget 14 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„4) saldo;

5) konto väljavõte.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn 2025

Algatab Vabariigi Valitsus 2025

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Käesoleva maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) täpsustatakse Maksu- ja Tolliameti

(edaspidi MTA) õigust nõuda teavet kolmandatelt isikutelt maksumenetluses tähendust omavate

asjaolude väljaselgitamiseks, ehk sätestatakse sõnaselgelt, et teabe nõudmise õigus ulatub

krediidiasutuste puhul ka pangasaladuseni. Samuti täpsustatakse, milliseid spetsiifilisi andmeid

võib MTA nõuda täitmisregistri infovahetuskanali vahendusel.

Muudatused on tingitud õiguskantsleri 1. juuli 2025. a kirjast nr 7-7/250081/2504808 (edaspidi

õiguskantsleri 1. juuli 2025. a kiri), milles maksukorralduse seadusesse (edaspidi MKS)

puutuvalt nenditakse, et: „Maksu- ja Tolliameti juurdepääs täitmisregistrile väljaspool

kriminaalmenetlust on seaduses kirjas segaselt“.1 Õiguskantsleri soovitustest kantuna piiras

justiits- ja digiminister mitme riigiasutuse juurdepääsu täitmisregistrile, jättes MTA-le õiguse

edastada täitmisregistri infovahetuskanali kaudu vaid sundtäitmisega seotud korraldusi. MTA

jaoks on aga täitmisregister oluline töövahend maksumenetluses tähendust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, mistõttu kahjustavad need piirangud MTA võimet teha tõhusat riiklikku

järelevalvet maksukohustuste täitmise üle ning tagada selliselt ühiskonna ja seadusliku

majandustegevuse kaitse.

Eelnõus täpsustatakse suurema õigusselguse ja läbipaistvuse huvides samuti Rahapesu

Andmebüroo (edaspidi RAB) õigust oma ülesannete täitmiseks saada täitemenetluse seadustiku

§-s 63 nimetatud täitmisregistri kaudu konto andmeid, mis sisaldavad ka konto saldot ja

väljavõtet. Muudatuse eesmärk on sätestada selgemalt piirangute eel toiminud tegutsemisviis,

mitte laiendada RAB volitusi teabe hankimisel.

Muudatused on tingitud õiguskantsleri 1. juuli 2025. a kirjast, milles rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seadusega (RahaPTS) puutuvalt nenditakse, et RahaPTSi § 58 lõige 11

ja § 81 lõige 1 ning krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 88 lõige 42 ja lõike 5 punkt 31 ei

anna ka koostoimes RAB-le õigust pangakonto väljavõtet saada. Kui Riigikogu leiab, et RAB-

l peab selline õigus olema, peab see olema seaduses selgelt kirjas.2

Õiguskantsleri soovitusi arvestades piiras justiits- ja digiminister RAB juurdepääsu

täitmisregistrile. RAB-le on aga täitmisregister oluline vahend seadusega pandud ülesannete

täitmiseks, mistõttu kahjustavad need piirangud ka RAB võimet tõkestada efektiivselt rahapesu

ja terrorismi rahastamist ning tagada rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamist.

Selleks, et taastada MTA ja RAB võimalus edastada teabe nõudmise korraldusi täitmisregistri

infovahetuskihi kaudu, on vaja muuta teabe nõudmise õiguslikud alused selgemaks ning

täpsemaks.

1 Õiguskantsleri 01.07.2025 kiri nr 7-7/250081/2504808 „Pangasaladuse kaitse ja täitmisregister“, lk

10 punkt 35. Täitmisregistriga seotud soovitused.pdf (sisenetud: 27.08.2025). 2 Õiguskantsleri 01.07.2025 kiri nr 7-7/250081/2504808 „Pangasaladuse kaitse ja täitmisregister“, lk

8-9 punkt 33. Täitmisregistriga seotud soovitused.pdf (sisenetud: 27.08.2025).

2

Eelnõul on potentsiaal vähendada krediidiasutuste halduskoormust ning kahtlemata vähendab

see MTA ja RAB-i töökoormust, mis kasvas täitmisregistri kaudu infovahetuse lõpetamise

tõttu.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika

osakonna peaspetsialist Artur Lundalin (telefon 5885 1321; e-post [email protected]) ja

rahandusteabe poliitika osakonna nõunik Revo Krause (telefon 5388 3995; e-post

[email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja

Heleri Piip (telefon 5303 2849; e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja

õigusekspertiisi on teinud personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa

(telefon 5885 1493; e-post [email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõu kohaselt muudetakse maksukorralduse seadust (RT I, 02.10.2025, 4) ning rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seadust (RT I, 14.03.2025, 23). Eelnõu seadusena

vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 73).

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on suurendada maksumenetluse, rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise ning rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamise kiirust ja tõhusust, tagades

samal ajal menetlusosalise õiguste kaitse. Seadus saavutab selle eesmärgi taastades usalduse

MTA ja RAB-i õiguse kohta töödelda pangasaladust ning kasutada täitmisregistri

infovahetuskanalit teabekorralduste edastamiseks ja seadusest tulenevate tööülesannete

täitmiseks vajaliku teabe kogumiseks.

Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust (edaspidi VTK). Vabariigi Valitsuse 22. detsembri

2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt

ei ole VTK vajalik, kui eelnõu peab olema põhjendatult kiireloomuline. Sama lõike punkti 5

kohaselt ei ole VTK vajalik ka juhul, kui seaduse rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku

muudatust ega muud mõju.

Eelnõu menetlus peab olema kiireloomuline, sest täitmisregister, eelkõige selle juures olev

infovahetuskanal, on MTA ja RAB-i oluline vahend seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Täitmisregistri vahenduseta andmete kogumine on aeglane, kohmakas ja kulukas (seda ka

krediidiasutuste jaoks) ning võib ohtu seada tõhusa riikliku järelevalve maksukohustuste

nõuetekohase täitmise üle, pärsib rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist ning

rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamise tagamist.

Seadusega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud mõju. MKS-st eemaldatakse

õiguskantsleri poolt osundatud ebaselgused seonduvalt MTA õigusega nõuda krediidiasutustelt

pangasaladust. RahaPTS-i kehtivaid sätteid täpsustatakse õiguskantsleri hinnangust lähtuvalt

selliselt, et selgelt oleks ära piiritletud ülesanded, mille raames on RAB-il õigus nõuda

krediidiasutustelt pangasaladust sisalduvat teavet nii täitmisregistri kaudu kui ka selle väliselt.

Eelnõu eesmärgiks on täpsustada, et RahaPTS-is nimetatud pangasaladuse hulka kuulub ka

3

konto väljavõte. Eelnõu laiemaks eesmärgiks on taastada usaldus nende reeglite vastu, mis

kehtisid enne täitmisregistri infovahetust3 alates 2017. aasta 1. aprillist.4

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1 Eelnõu muutmiskäskude sisu ning võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse MKS § 61 lõike 1 esimest lauset sõnaselge viitega

pangasaladusele kui lubatud andmeartiklile, mida MTA võib krediidiasutustelt nõuda. KAS

§ 88 lõike 1 kohaselt käsitatakse pangasaladusena „/…/ kõiki andmeid ja hinnanguid, mis on

krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta“.

MKSi § 61 kehtiv lõige 1 juba sisaldab viidet krediidiasutusele kui spetsiifilisele kolmandale

isikule, kellelt MTA võib teavet nõuda. Seda viidet on alati mõistetud kui õigust nõuda ka

pangasaladust sisaldavat teavet, sest vastasel juhul kaotaks krediidiasutuste eraldi nimetamine

mõtte. Niisamuti sätestab krediidiasutuste seaduse § 88 lõike 5 punkt 4, et krediidiasutused on

kohustatud avaldama täitmisregistri kaudu esitatud MTA järelepärimistele vastamisel

pangasaladust MKSis sätestatu kohaselt. Nende sätete koosmõjul oligi kujunenud MTA ja

krediidiasutuste vahel pikaajaline ning toimiv praktika, kus krediidiasutused avaldasid

kõnealuste sätete alusel MTA-le teabekorralduste alusel pangasaladust sisaldavat infot

(pangakonto olemasolu, saldod, väljavõtted jne) maksumenetluse otstarbeks.

Õiguskantsleri 1. juuli 2025. a kirja taustal on aga üha enam asutud seisukohale, et abstraktne

normitõlgendus ei respekteeri piisavalt pangasaladust kui privilegeeritud õigushüve. Seetõttu

on põhjendatud sätestada pangasaladus expressis verbis andmekategooriana, mida MTA võib

krediidiasutustelt maksumenetluses nõuda. Peaasjalikult on muudatuse eesmärk seega

suurendada õigusselgust, mitte laiendada MTA volitusi teabe hankimisel.

Õigus saada pangasaladust (sh saldot ning konto väljavõtet) ei ole Eesti eripära, sest õigus saada

pangasaladust sisaldavat teavet maksualaseks riiklikuks järelevalveks on olemas peaaegu

kõikide riikide maksuhalduritel. Toome siinkohal võrdlevad näited Soomest, Lätist, Rootsist

ning Saksamaast. Samuti toome vastupidise näitena Šveitsi, mille regulatsioon on

märkimisväärne just nimelt selle erandlikkuse tõttu.

Soomes reguleerib kolmandatelt isikutelt teabe küsimist Soome maksukorralduse seaduse (laki

verotusmenettelystä 1558/1995,5 edaspidi: VML) § 19, mille kohaselt on igaühel kohustus anda

maksuhaldurile tema nõudmisel nime, pangakonto numbri, kontotehingu või muu sarnase

tunnuse alusel teavet, kui see on vajalik teise maksumaksja maksukohustuse

kindlaksmääramiseks või maksukaebuse menetlemiseks.

Abstraktne õigus nõuda „teavet“ ning seda „igaühelt“ viitab seega Soome maksuhalduri

võrdlemisi abstraktsetele volitustele koguda teavet, mis muuhulgas hõlmab ka krediidiasutusi

ning pangasaladust. Praktikas tõlgendatakse seda maksuhalduri õigusena koguda muuhulgas ka

4 Vt 08.03.2017 vastu võetud maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus, millega sätestati MTA õigus kasutada elektroonilist arestimissüsteemi

krediidiasutustele korralduste edastamiseks. Eelnõu - Riigikogu (sisenetud: 27.08.2025).

5 Kättesaadav: https://www.finlex.fi/eli?uri=http://data.finlex.fi/eli/sd/1995/1558/ajantasa/2025-08-

15/fin (sisenetud 24.10.2025).

4

pangakonto infot, sh tehingute infot.6 Sarnaselt Eestile, võib Soome selliste teabekorraldustega

koguda teavet vaid käimasoleva maksumenetluse või muu riikliku järelevalvemenetluse

kontekstis.

Erinevalt MKS §-st 61, ei sätesta VML § 19 Soome maksuhaldurile selget juriidilist kohustust

pöörduda teabe saamiseks esmajoones maksukohustuslase enda poole. Teoorias võib

maksuhaldur seega jätta maksukohustuslase vahele ja pöörduda vahetult krediidiasutuse poole

vajaliku info saamiseks. On võimalik, et Soome maksuhalduri halduspraktika on siiski selline,

et mingisugune esmane pöördumine maksukohustuslase poole tehakse.

Teabekorraldused tuleb vormistada kirjalikult ning need tuleb krediidiasutustele kätte

toimetada.

Lätis on maksuhalduri teabe nõudmise volitused reguleeritud erinevates seadustes, näiteks

seaduses riigituluameti kohta (Par Valsts ieņēmumu dienestu7, vt § 10 lõige punkt 5) ja seaduses

maksude ja tasude kohta (Par nodokļiem un nodevām8, vt § 15 lõige 6). Lisaks sätestab seadus

krediidiasutustest (kredītiestāžu likums9, vt § 63 lõike 1 punktid 11 ja 111) nii riigisisese

maksumenetluse kui ka rahvusvahelise teabevahetuse vajaduseks krediidiasutustele juriidilise

kohustuse edastada pangasaladust sisaldavat teavet Läti riigituluasutusele, kui ta seda nõuab.

Seadus sätestab siinkohal konkreetsed andmeartiklid (nt pangakonto väljavõte, saldod jms),

mida krediidiasutus on kohustatud edastama, ning normi konstruktsioon viitab ammendavale

loetelule. Selline piirang on aga ettenähtud Läti krediidiasutuste seaduses, mitte Läti

maksuhalduri tegevust ettenähtavates seadustes, kus alused teabe nõudmiseks on

abstraktsemad.

Nagu Eestis, paistab maksuhalduril olevat üldreeglina kohustus üritada kõigepealt

pangasaladust sisaldavat teavet kätte saada maksukohustuslaselt endalt – Läti krediidiasutuste

seaduse § 61 lõike 3 punkti 1 kohaselt võib maksuhaldur pöörduda krediidiasutuse poole juhul,

kui sama teavet ei ole võimalik saada maksukohustuslaselt endalt, või kui maksukohustuslase

poolt edastatud info on väär. Samas, sellest piirangust ei pea kinni pidama, kui esinevad muud

samas paragrahvis sätestatud alused – näiteks võib maksuhaldur kohe pöörduda krediidiasutuse

poole, kui füüsilisest isikust maksumaksjal on maksuvõlad ja nõutav info on vajalik nende

maksuvõlgade sissenõudmiseks.

Teabekorraldused peavad olema vormistatud kirjalikult.

Rootsi maksukorralduse seaduse (Skatteförfarandelagen10) § 37 lõike 9 kohaselt on Rootsi

maksuhalduril õigus nõuda raamatupidamiskohustuslikelt isikutelt, samuti muudelt juriidilistelt

isikutelt, kes ei ole käsitletavad pärandvarana, teavet tehingu kohta teise isikuga. Praktikas

tähendab see Rootsi maksuhalduri õigust pärida maksumenetluse käigus muuhulgas

krediidiasutustelt pangakonto infot (sh saldod ja väljavõtet), sest normid on abstraktselt

sõnastatud ega tee vahet sellel, kas nõutud teave on hõlmatud pangasaladusega või mitte.

6 Finance Finland. Guidelines on Bank Secrecy 2021, lk-d 36–38. Kättesaadav: Guidelines on Bank

Secrecy 2021 (sisenetud 24.10.2025). 7 Kättesaadav: Par Valsts ieņēmumu dienestu (sisenetud 24.10.2025). 8 Kättesaadav: Par nodokļiem un nodevām (sisenetud: 27.10.2025).

9 Kättesaadav: Kredītiestāžu likums (sisenetud: 27.10.2025). 10 Kättesaadav: Tax Procedure Act (2011:1244) | The Swedish Parliament (sisenetud: 27.10.2025).

5

Rootsis ei paista olevat ranget juriidilist kohustust üritada nõuda teavet esmajoones

maksukohustuslaselt endalt, kuid ei saa välistada seda, et praktikas seda siiski tehakse.

Teabekorraldused tuleb vormistada kirjalikult.

Saksamaa maksukorralduse seaduse (Abgabenordnung11; edaspidi AO) § 93 lõike 1 kohaselt

on maksukohustuslased ning muud isikud kohustatud andma maksuhaldurile teavet, mis on

vajalik maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Lisaks, AO § 97

lõike 1 järgi on maksukohustuslased ning kolmandad isikud kohustatud esitama maksuhaldurile

tema nõudmisel raamatupidamisarvestust, registreid, äri- ning muid dokumente maksukontrolli

ja auditeerimise eesmärgil.

AO ei tee vahet sellel, kas teave on hõlmatud pangasaladuse või muu sarnase privileegiga – AO

§ 93 ja § 97 sätestavad seega abstraktse õiguse nõuda mis tahes kolmandalt isikult (sh

krediidiasutustelt) mis iganes teavet, mis on vajalik maksuasja lahendamiseks. See hõlmab ka

pangakonto infot, sh väljavõtteid ning saldosid.

Nagu Eestis ja Lätis, sätestab AO expressis verbis kohustuse üritada esmalt vajalikku teavet

kätte saada maksukohustuslaselt endalt – AO § 93 lõike 1 teise lause kohaselt võib maksuhaldur

pöörduda kolmanda isiku poole vaid juhul, kui vajalikku teavet ei ole võimalik

maksukohustuslaselt endalt saada või selle saamine on ebatõenäoline.

Šveits, võrreldes teiste riikidega, on tuntud ajalooliselt intensiivse pangasaladuse kaitse poolest.

Nimelt, Šveitsi krediidiasutustel ei ole kohustust (ega enamik juhtudel isegi õigust) avaldada

pangasaladust sisaldavaid andmeid maksuhaldurile selleks, et ta saaks käimasoleva

maksumenetluse raames kindlaks teha kõik maksumenetluses tähendust omavad asjaolud.

Üksnes kriminaalmenetluse raames on Šveitsi ametiasutustel (sh maksuhalduril) võimalik

nõuda krediidiasutustelt teavet, mis on hõlmatud pangasaladusega.

Sellest järeldub, et enamikel juhtudel on maksuhalduril võimalik küsida pangakonto infot vaid

maksukohustuslaselt endalt. Kui maksukohustuslane teabe andmise kohustust ei täida, siis peab

maksuhaldur kas rakendama sundi, trahve või muid sanktsioonimeetmeid maksukohustuslase

suhtes.

Šveits on siinkohal seega märkimisväärne just nimelt põhjusel, et ta kujutab endast selget

erandit üldisest riikide praktikast, mis enamasti pigem annab oma maksuhalduritele abstraktse

õiguse saada pankadelt pangasaladust maksualase järelevalve teostamise eesmärgil.

Sõltumata pangasaladuse rangest kaitsest, Šveits siiski kogub ja vahetab maksualast

pangakonto infot maksuhaldurite üleilmse koostöö raames.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse MKSi § 61 lõikega 32, mis sätestab ammendava loetelu

teabest, mida MTA võib nõuda täitmisregistri kaudu. Tegemist on täitmisregistri põhimääruse

§ 9 lõike 2 ekvivalendiga.

Täitmisregister on seni olnud peamine vahend, mille kaudu MTA edastab korraldusi

krediidiasutustele – register on osaliselt automatiseeritud infosüsteem, mis võimaldab

märkimisväärselt vähendada töö- ja halduskoormust, mis vastasel juhul kuluks kirjalike

korralduste vormistamisele, edastamisele ja täitmisele.

11 Kättesaadav: AO - nichtamtliches Inhaltsverzeichnis (sisenetud: 27.10.2025).

6

MTA-le anti täitmisregistri infovahetuskanali (toonase nimetusega „elektrooniline

arestimissüsteem“) kasutamise võimalus Eesti Pangaliidu palvel, mis sisaldas muu hulgas ka

soovi saada selle kaudu MTA korraldusi ja selle kaudu neid ka täita:

„Eesti Pangaliit ja liidu liikmespangad on ette valmistanud laiaulatuslikku liidestamist Riigi

Infosüsteemide Ameti (RIA) elektroonilise arestimissüsteemi infosüsteemiga (e-aresti II etapp),

mille kaudu edastavad õigustatud isikud (kohtutäiturid, pankrotihaldurid ning Maksu- ja

Tolliamet (EMTA)) pankadele korraldusi kliendikontosid puudutavate arestide osas, samuti

infopäringuid klientide kontojäägi, konto väljavõtete, kliendiga sõlmitud lepingute ja muude

andmete kohta.“12

Eesti Pangaliit tõi oma kirjas infovahetuskanali kasutusele võtmise põhjendusena mh järgmist:

„Tegemist on murrangulise lahendusega, kus oluliselt optimeeritakse nii krediidiasutuste kui

ka riigi ressurssi andmete töötlemisel. Lisaks muutub andmevahetus turvalisemaks ning

minimeeritud on ka võimalikud eksimused, mis tulenevad andmetöötlusel inimtööjõust.“13

Rahanduskomisjon toetas Pangaliidu ettepanekut konsensuslikult. Toome siinkohal välja

olulisemad selgitused seaduseelnõu II lugemise seletuskirjast:

„Elektroonilise arestimissüsteemi kaudu edastatav korraldus ei pea võrreldes [MKS] § 46 lõikes

3 sätestatuga sisaldama maksuhalduri aadressi, haldusakti koostanud ametniku ees- ja

perekonnanime ning ametikohta ja haldusakti täitmise tähtaega. Samuti ei tule maksuhalduril

korraldusse lisada viidet korralduse vaidlustamise võimaluste, tähtaja, korra, koha ning

korralduse täitmata jätmisega kaasnevate sanktsioonide kohta. Eeltoodu ei tähenda, et

korralduse saanud krediidiasutusel ei oleks võimalik soovi korral küsida maksuhaldurilt

korralduse väljastamise aluseks olevate faktiliste asjaolude või vaidlustamise võimaluste kohta.

Juhul kui krediidiasutus soovib eelnimetatud asjaolude kohta teavet, on maksuhaldur

haldusmenetluse seaduse § 55 lõike 2 kohaselt kohustatud krediidiasutusele väljastama

kirjaliku korralduse, mille vormistamisel peab järgima juba MKS § 46 lõikes 3 sätestatud

nõudeid.“14

[…]

„Arestimissüsteemile on juurdepääs üksnes maksuhalduri ametnikel või maksuhalduri

töötajatel, kellele on vastav õigus ametijuhenditega ette nähtud. Kolmandatel isikutel

juurdepääsu arestimissüsteemile ei ole. Seetõttu puudub vajadus krediidiasutustele edastatava

andmefaili allkirjastamiseks.“15

[…]

„Tulenevalt asjaolust, et käesolevate muudatuste jõustumisel oleks Maksu- ja Tolliametil

krediidiasutustele, kes on liidestunud elektroonilise arestimissüsteemiga, võimalik

järelepärimisi esitada ka arestimissüsteemi kaudu, lisatakse [krediidiasutuste seaduse]

paragrahv 88 lõike 5 sissejuhatavasse lausesse viide täitemenetluse seadustiku §-s 631

sätestatud elektroonilisele arestimissüsteemile.“16

[…]

„Arestimissüsteemi kasutajad, kes edastavad selle kaudu järelepärimisi krediidiasutustele,

vastutavad sisestatud järelepärimiste põhjendatuse, õigsuse ja nõuetekohasuse eest.

12 Eesti Pangaliidu 20.01.2017 aasta arvamus „Maksukorralduse seaduse ja elektroonilise side seaduse

muutmise seadus 320 SE Täiendamisest“, lk 1. Arvamused - Riigikogu (sisenetud: 27.08.2025). 13 Samas. 14 Seletuskiri maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõule teiseks lugemiseks. 320 SE II, lk 4. Eelnõu - Riigikogu (sisenetud: 27.08.2025). 15 Samas. 16 Samas, lk 6.

7

Pangasaladuse väljastamine elektroonilise arestimissüsteemi kaudu on lubatud, lähtudes

automaatselt tuvastatud lähteandmetest (st masin<->masin).“17

[…]

„Täitemenetluse seadustiku muutmine. Maksu- ja Tolliamet liitub muudatuste kohaselt

kohtutäiturite ja krediidiasutuste poolt juba kasutatava elektroonilise suhtluskanaliga, mis

võimaldab krediidiasutustele edastada elektroonselt taotlusi võlgniku konto arestimiseks, teha

päringuid võlgniku konto olemasolu ja saldo kohta. Hetkel edastab maksuhaldur taotlused ja

päringud krediidiasutustele e-kirja või posti teel.“18

[…]

„Lisaks krediidiasutusele võlgniku konto arestimise kohta elektrooniliselt taotluse edastamisele

ja konto olemasolu ja saldo kohta päringute tegemisele, võimaldab kaasajastatud elektrooniline

arestimissüsteem kasutajate vahel arestimissüsteemis ka muud teabevahetust. Nendeks oleks

näiteks õigusaktidest tulenevate aluste olemasolul järelepärimiste, teabenõuete ja päringute

edastamine ja nendele krediidiasutuse või liitnud isiku infosüsteemi poolt vastuste edastamine

lähtudes järelepärimises esitatud andmetest. Taoliste päringute alla kuuluksid näiteks

haldusmenetluses krediidiasutustele kui menetluses kolmandale isikule adresseeritud

haldusaktid, milles kohustatakse väljastama lepingute/dokumentide koopiad, kontode

väljavõtteid, volitatud isikute nimesid vms.“19

Õiguskantsler on oma kirjas sedastanud, et „mida kiirem ja mugavam on riigi jaoks päringu

tegemine ning sellele vastuse saamine, seda efektiivsem peab olema järelevalve, et välistada

pangakontode ja nende väljavõtete uurimist kohase teadmisvajaduseta.“20 Seetõttu sätestatakse

MKSis suletud loetelu teabest, mida MTA võib nõuda täitmisregistri vahendusel: konto

olemasolu fakt, saldo, väljavõte, kontot kasutama volitatud isik, konto omaniku tegelik

kasusaaja ning hoiulaeka olemasolu fakt. Tegemist on andmetega, mis on maksukohustuste

täitmise kontrollimisel olulised ning mis ühtlasi aitavad ennetada ja avastada ebaseaduslikku

maksudest kõrvalehoidmist ning maksupettusi.

Ammendav loetelu peaks välistama olukorra, kus nõutavate andmete ulatus sõltuks

halduspraktikast ning abstraktsest normitõlgendusest. See omakorda peaks suurendama

usaldust täitmisregistri kui andmekogu ning andmevahetuskanali vastu.

Suletud loetelu kohaldub üksnes juhul, kui teabekorraldus edastatakse täitmisregistri

vahendusel. Kui MTA soovib pangasaladust sisaldavat teavet, mida kõnealuses loetelus

nimetatud ei ole, peab MTA edastama krediidiasutusele korralduse teabe nõudmiseks posti teel

või e-kirjaga.

Täitmisregistri põhimääruse § 9 lõike 3 kohaselt märgitakse juurdepääsu taotlemisel, milliste §

9 lõikes 2 nimetatud andmete kohta ja millisel õiguslikul alusel soovib MTA hakata päringuid

tegema.

Teabekorralduse edastamisel täitmisregistri infovahetuskanali kaudu tuleb jätkuvalt lähtuda

MKS § 511 lõikest 7 ning § 61 lõikest 2 – MTA võib pöörduda kolmanda isiku poole vaid juhul,

kui ühel või teisel põhjusel sama teabe saamine maksukohustuslaselt on ebaõnnestunud, näiteks

ta keeldub teavet esitamast (MKS § 61 lõige 2), või kui maksukohustuslase poole pöördumine

on muul põhjusel ebaotstarbekas, näiteks ta takistab muul viisil menetluse läbiviimist (MKS §

511 lõige 7; § 61 lõige 2).

17 Samas. 18 Samas. 19 Samas, lk 7. 20 Vt joonealune märkus nr 1, lk 11.

8

Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse RahaPTSi § 51 lõiget 1 ja sätestatakse sõnaselgelt, et

RahaPTSi § 54 lõike 1 punktides 1 ja 8–9 sätestatud ülesannete täitmisel tehtud päringutest ei

tohi kohustatud isik oma klienti teavitada.

Muudatuse eesmärk on täpsustada, et Rahapesu Andmebüroo võimalikud

järelepärimised/kontrolltoimingud jms infovahetus ka RahaPTSi § 54 lõike 1 punktides 1 ja 8–

10 sätestatud ülesannete täitmisel ei tohiks isikutele teatavaks saada, sest see võib kahjustada

riigi või välisriigi kriminaalmenetluse/väärteomenetluse huvi ning teavitaja kaitse põhimõtet.

Praegu on rahapesu andmebüroosid maailmas umbes 180 ning rahvusvahelistes standardites

ehk nn Rahapesuvastase Töökonna (FATFi) standardites on alates 1996. aastast kohustus, et

riigid peavad looma rahapesuga võitlemise andmebüroo, mille ülesanne on võtta vastu,

analüüsida ja edastada rahapesu kahtlusega teateid (soovitus 2621). Rahapesu andmebürood on

ühed olulisemad lülid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemis ning RAB on

loodud just selle ülesande täitmiseks. RAB tegevusele kohaldub ja kehtivasse seadusesse on

liidetud ulatuslik rahvusvaheline õigusraamistik, mis koosneb mh Euroopa Nõukogu

rahapesuvastase võitluse direktiividest (nn AML-direktiivid) ja Rahapesuvastase Töökonna

(FATF) standarditest, mis on siduvad ning kohustuslikud.

Üks RAB seadusest tulenev ülesanne on RahaPTSi § 54 lõike 1 punkti 1 kohaselt rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine,

väljanõudmine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine. Tegemist on RAB kõige olulisema

rolliga. RAB võtab erasektorilt vastu teateid (RahaPTS § 49 lõige 1), kus erasektor on riigi

seatud kohustuse „tunne oma klienti“ (RahaPTS § 20) täitmisel tuvastanud kliendi tegevuses ja

tehingutes midagi kahtlast. RAB kontrollib neid teateid ning otsib ebaseaduslike rahavoogude

ja tehingute jälgi ning rahapesule ja sellega seotud kuritegudele viitavaid tegevusi ja terrorismi

rahastamist, samuti võtab vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ning edastab

kuriteo tunnuste avastamisel materjali viivitamata pädevale asutusele (RahaPTS § 54 lõige 3 ja

§ 57). Eesmärk on tõkestada Eesti rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist

rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks (RahaPTS § 1 lõige 1). Selleks, et eelnimetatud

ülesannet täita, ei saa RAB ligipääs piirduda vaid teadmisega, et isikutel on pangakonto. Muu

hulgas eeldavad nimetatud sätted kogumis, et RAB mõistab raha liikumise kaudu kuritegeliku

tegevuse sisu, teo ulatust ja otsib võimalust kuritegeliku tegevuse käigus saadud vahendite

säilitamiseks ehk nende edasise teekonna tõkestamiseks.

RahaPTSi § 51 kehtiv lõige 1 viitab nii teate konfidentsiaalsusele kui ka RAB ettekirjutustele

teabe saamiseks – mõlemal juhul kohaldub tähtajatu konfidentsiaalsuskohustus. Oleks

vastuoluline, kui kohustatud isik seaduse kohaselt sellist infot mitte mingil tingimusel välja

anda ei tohi, kuid teisest kanalist RAB sellise info isikule avaldaks. See on samastatav ka

täitmisregistri kaudu päringute tegemisega – ehk siis laiemalt peaks olema kaitstud võimalike

uurimiste tarbeks teave, et isik on RAB huviorbiiti üldse kuidagi jõudnud.

Ühtlasi tekiks siis vastuolu ka FATFi 21. soovituse täitmisega. Kõnealuse soovituse kohaselt

peaks finantsasutustel, nende juhtidel, ametnikel ja töötajatel olema seadusega keelatud

avaldada informatsiooni („teavet anda“ ehk ingl k tipping-off), et RAB-le on teatatud kahtlasest

tehingust või esitatud sellega seotud teavet. See tähendab, et kui RAB oleks kohustatud sellise

info välja andma, tekiks nn tipping-off olukord, mis viiks võimalike uurimiste kahjustamiseni.

FIU22-de üleilmne koostööplatvorm, Egmont Group, sätestab oma info-vahetuse põhimõtetes,

21 tänapäeval soovitus 29 22 Financial Intelligence Unit/ Rahapesu Andmebüroo

9

et FIU võib keelduda andmete edastamisest, kui taotleja ei suuda tagada info piisavat kaitset23.

See kinnitab, et konfidentsiaalsus ei ole lihtsalt hea tava, vaid eeltingimus rahvusvahelisele

koostööle, mida tuleb tagada õiguslikul alusel.

Ka faktipõhisel ja piiratud osas teabe väljastamisel isikule on kahjustav mõju rahapesu või

terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi toimimisele. Sellistel juhtudel oleks isikul teada

info, millest ta saab teha järelduse, et RABi on jõudnud tema kohta info ja võib mõista rahapesu

andmebüroode võimet avastada kuritegelikku tegevust, kui kiiresti jõutakse sellisele tegevusele

jälile ja kui kiiresti vastav info RABi jõuab vms. Isikule, kellele endale on tema kuritegeliku

tegevusega seotud asjaolud kõige paremini teada, piisab ka andmetöötluse fakti teada saamisest,

et oma tegevus ümber korralda või varasid kiiresti varjatult mujale liigutada. See omakorda

pärsiks tõsiselt või teeks isegi võimatuks tõhusalt täita RAB-l seadusandja seatud ja ka

rahvusvaheliste standardite kohast oma põhikohustust: tõkestada rahapesu ja terrorismi

rahastust. Eeltoodu ohustab kogu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi

toimimist ning seab omakorda ohtu Eesti riigi finantsjulgeoleku, aga ka riigi julgeoleku

laiemalt.

EL-i direktiiv 2019/115324 (finants- ja pangainfo kasutamine kuritegude ennetamisel,

avastamisel, uurimisel ja menetlemisel) näeb ette, et rahapesu andmebüroodel (FIU-del) peab

olema kiire juurdepääs pangakontoandmetele, tagades samal ajal andmekaitse ja

konfidentsiaalsuse. Juurdepääs ja andmete kasutamine on selgelt eesmärgipärased, kuritegude

ennetamiseks ja menetlemiseks, mis eeldab mitteavalikku töötlemist (piiratakse andmesubjekti

õigust tutvuda tema kohta käivate andmetega) ning rangete kasutuspiirangute järgimist (vt

artiklid 4-6, 14 ja 18).

RAB-i tegevuse täielik konfidentsiaalsus ei ole pelgalt hea halduse element, vaid FATF

standarditest, EL-i õigusest ja rahvusvahelisest koostööst tulenev vältimatu nõue. Selgesõnaline

konfidentsiaalsussäte tagab, et RAB saab täita oma ülesandeid tõhusalt, õiguspäraselt ja

rahvusvaheliselt usaldusväärselt. Konfidentsiaalsuskohustuse täpsem määramine annab ka

kohustatud isikutele selgema ja arusaadavama õigusliku aluse informatsiooni oma klientidele

mitte väljastada.

Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse RahaPTSi § 58 lõiget 1 ja täpsustatakse läbipaistvuse ja

õigusselguse suurendamise huvides detailsemalt olemasolevat olukorda, RABi õigust oma

ülesannete täitmiseks koguda ka pangasaladust, sealhulgas pangakonto väljavõtteid, sisaldavaid

andmeid. Muudatuse eesmärk on siduda pangasaladust sisaldavate andmete nõudmise õigus

RAB-i konkreetsete ülesannetega, nii nagu seda on soovitanud Õiguskantsler, sest RAB-i

seadusest tulenevate ülesannete loetelu (vt RahaPTS § 54 lõige 1) sisaldab ka neid ülesandeid,

mille täitmiseks pangasaladuse iseseisev kogumine vajalik pole. Edasiselt täpsustab seadus

konkreetsed ülesanded (RahaPTS § 54 lg 1 p 1 ja 8–10), milleks RAB-il pangasaladust õigus

pärida on. See omakorda suurendab võimaldab paremini kontrollida ka näiteks täitmisregistri

kaudu RAB-i poolt tehtavate päringute vastavust seadusele.

Pangasaladuse määratlus on lai, sisaldades kõiki andmeid ja hinnanguid, mis on

krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta (KAS § 88 lg

1). Pangasaladuse kaitse ei ole siiski absoluutne – seadus teeb sellest erandid (sama paragrahvi

lg 2). Seda arvesse võttes saab järeldada, et pangakonto väljavõttes kajastuv teave on käsitatav

pangasaladusena.

23 Egmont Group:PRINCIPLES FOR INFORMATION EXCHANGE BETWEEN FINANCIAL

INTELLIGENCE UNITS vt lk 6 24 EUR-Lex - 02019L1153-20240709 - EN - EUR-Lex

10

KASi pangasaladuse avaldamise kord sisaldab kaht RABga seotud sätet:

1) KASi § 88 lõike 42 punkt 1 ja

2) KASi § 88 lõike 5 punkt 31.

KASi § 88 lõike 42 punkti 1 kohaselt on krediidiasutusel õigus avaldada ja ta on kohustatud

oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks avaldama pangasaladust sisaldavaid andmeid:

1) Rahapesu Andmebüroole […] rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses […]

sätestatud juhtudel ja ulatuses.

Normi tekst (grammatiline tõlgendamine) annab alust järeldada, et krediidiasutus võib

pangasaladust RAB-le kõnealuse sätte alusel avaldada üksnes ulatuses, mis on vajalik

krediidiasutusele RahaPTSis ette nähtud kohustuste täitmiseks. Seega tuleb KASi § 88 lõike 42

punkti 1 kohaldamisel teha kindlaks RahaPTSis krediidiasutusele sätestatud kohustused ja

nende kohustuste täitmiseks vajalikud andmete RAB-le edastamise juhud. Seda kinnitab ka

krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

559SE seletuskiri25, mille kohaselt on lõike 42 aluseks „pankadele seadusest tulenevad õigused

ja kohustused teatud infot anda teatud asjaolude kohta õigusaktidega kehtestatud vormis.

RTRTSist, RSSist kui ka TuMSi §-st 572 tulenevad sisuliselt krediidiasutustele spetsiifilised

teabe edastamise või aruandluse kohustused, milleks normid tulenevad eelnimetatud seadustest.

Need normid on sätestatud hetkel KrASi § 88 lõigetes 8 ja 10, kuid selgema pangasaladuse

paragrahvi struktuuri loomise eesmärgil on need esitatud nüüd lõikes 42.“26

KASi § 88 lõike 5 punkti 31 kohaselt peab krediidiasutus kirjalikus või elektroonilises vormis

või täitemenetluse seadustiku §-s 63 sätestatud täitmisregistri kaudu esitatud järelepärimise

vastusena avaldama pangasaladuse RAB-le RahaPTSi §-s 81 sätestatud ulatuses.

Paragrahvi 88 lõike 5 eesmärk on kehtestada ammendav loetelu (numerus clausus`e põhimõte)

asutustest (sh RAB) ja isikutest, kellel avalikes huvides või üksikutel juhtudel mõjuval põhjusel

erahuvides (näiteks notarid seoses pärimismenetlustega) on õigus nõuda, et krediidiasutus

teavet väljastaks. Siin on aga oluline märkida, et RAB puhul seab KASi kõnesolev säte

edastatavate andmete koosseisule piirid, viidates konkreetselt RahaPTSi §-le 81.

Punkt 31 jõustus 20. juulil 2020. a. Sätte algne sõnastus eelnõus oli „rahapesu andmebüroole

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 81 sätestatud korras“ ning säte oli

kavandatud § 88 punktiks 11. Muudatust põhjendati eelnõu seletuskirjas järgnevalt:

„Pangasaladust käsitlevat § 88 täiendatakse viidetega eelnõuga kehtestatavale RahaPTS §-i 16

lõikele 2 ja §-le 81, mis loovad pangasaladuse avaldamiseks täiendavad alused. Ehkki RahaPTS

§ 16 lõige 2 on sõnastatud prevaleerima teistes seadustes sisalduvate saladuse hoidmise nõuete

üle ning § 81 sätestab andmete avaldamise kohustuslikuna, peab eelnõu koostaja õigusselguse

huvides vajalikuks muuta ka krediidiasutuste seadust, kuna muudetav § 88 on varasemalt üles

ehitatud numerus clausus`e põhimõttel ning seda lähenemist soovitakse säilitada.

KAS § 88 lõiget 5 täiendatakse punktiga 11, mille kohaselt peab krediidiasutus kirjalikus või

elektroonilises vormis või elektroonilise arestimissüsteemi kaudu esitatud järelepärimise

vastusena avaldama pangasaladuse rahapesu andmebüroole rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse §-s 81 toodud korras.

25 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d96af017-4826-4c45-9adc-

fd113244f76d/krediidiasutuste-seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-

seadus/. 26 varem viidatud seletuskirja lk-d 32 ja 33. RTRTS (RahaPTS), RSS (RSanS), KrAS (KAS).

11

Elektroonilise arestimissüsteemi kaudu saavad päringuid, sh RahaPTS §-s 81 nimetatud

andmete osas, esitada kõik KAS § 88 lõikes 5 loetletud isikud, kui see osutub lõike punktides

1–11 nimetatud eesmärke arvestades vajalikuks.“27

Riigikogu menetluses sätet ja selle asukohta muudeti: säte tõsteti punktiks 31 ning sõna „korras“

asendati sõnaga „ulatuses“. Põhjendused olid järgmised: „luua krediidiasutuste seaduses (KAS)

sõnaselge alus, millele tuginedes võivad krediidiasutused KAS § 88 lõike 5 punktides 1–4

nimetatud asutuste ja RAB-i järelepärimiste vastusena väljastada ka tegelike kasusaajate

andmeid. Uuele punktile antakse number 31, mille tagajärjel laienevad sellele automaatselt ka

KAS § 88 lõiked 61 ja 62 […] Samuti tuleks selguse huvides asendada sõna „korras“ sõnaga

„ulatuses“, kuna RahaPTS § 81 ei ole käsitatav eraldiseisva õigusliku alusena päringute

tegemiseks“.28

Seejuures sätestati RahaPTSi § 81 andmekoosseisud sama eelnõuga: „Paragrahvi 81 selgema

loetavuse huvides täiendatakse seda lõigetega 11–15, milles loetletakse andmed, mida krediidi-

või finantseerimisasutus peab täitemenetluse seadustikus kirjeldatud elektroonilise

arestimissüsteemi kaudu kättesaadavaks tegema ja mis siiani olid esitatud lõikes 1. Andmete

koosseis tuleneb AMLDV artikli 32a lõikest 3.“29

KASi § 88 lõike 5 punkti 31 grammatilise tõlgendamise tulemusel võimaldab asuda seisukohale,

et selle sätte alusel RAB kirjaliku, elektroonilises vormis või täitmisregistri kaudu esitatud

päringule vastamise kohustuse ulatus piirdub krediidiasutuse jaoks RahaPTSi §-s 81 sätestatud

andmetega. Samas võimaldab sätte ajalooline tõlgendamine jõuda ka tulemuseni, et nimetatud

andmete koosseisu kehtestamisel oli eesmärk ennekõike piiritleda konkreetsete andmete

edastamise viisi – nimetatud andmed edastatakse ennekõike täitmisregistri kaudu.

Oluline on märkida, et KAS reguleerib üksnes krediidiasutuse asutamist, tegevust, lõpetamist,

vastutust ning järelevalvet krediidiasutuse üle (§ 1 lõige 1). RAB-le pangasaladusega kaetud

andmete avaldamise ulatust tuleb aga hinnata RahaPTSi tõlgendades. Just RahaPTSiga

reguleeritakse RAB tegevuse aluseid ja järelevalvet kohustatud isikute üle seaduse täitmisel

(RahaPTS § 1 lõike 2 punktid 2 ja 3). Just RahaPTS määrab RAB pädevuse ja volitused (sh

andmete küsimise õiguse ja ulatuse). KAS kohustab krediidiasutust vastama RAB päringule ja

avaldama pangasaladust, sh andmeid, mis sisalduvad pangakonto väljavõttes, kui RAB vajadus

selliste andmete järele on põhjendatud ja taandatav RahaPTSi kohastele õigustele. KAS

reguleerib krediidiasutuse tegevust olukorras, kus RAB on sellele RahaPTSi alusel teinud

põhjendatud päringu pangasaladusega kaitstud andmete saamiseks. KASi § 88 lõike 42 punkt 1

ja lõike 5 punkt 31 ei ole eraldiseisev õiguslik alus RAB-le andmeid küsida, vaid sätestab

krediidiasutuse kohustuse RAB-le põhjendatud juhtudel andmeid edastada või avaldada.

Muudatusega täpsustatakse õiguskantsleri soovitustest lähtudes asjaolu, et pangasaladus

sisaldab ka pangakonto väljavõtet, ning piiritletakse selgelt ja üheselt ülesandeid, mille

täitmiseks RAB on õigustatud pangasaladust (sh pangakontode väljavõtteid) sisaldavaid

andmeid saama. Need ülesanded on loetletud RahaPTSi § 54 lõikes 1 ja on järgmised:

27 Seletuskiri rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse juurde (130 SE), lk 35, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/69421167-7e69-

4383-b2f8-b9f2912a13e6/. 28 muudatusettepanekud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse 130 SE juurde, lk 10. 29 Seletuskiri rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse juurde ( 130 SE), lk 32.

12

1) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine,

kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine

(RahaPTS § 54 lõige 1 punkt 1);

2) välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamine sama seaduse § 63 kohaselt (RahaPTS § 54

lõige 1 punkt 8);

3) rahvusvahelise sanktsiooni seadusest (RSanS) tulenevate ülesannete täitmine (RahaPTS

§ 54 lõige 1 punkt 9);

4) RahaPTSis sätestatud väärtegude menetlemine (RahaPTS § 54 lõige 1 punkt 10).

RahaPTSi § 54 lõike 1 punkt 1 on seotud RABi põhiülesandega. Pangasaladust sisaldavaid

andmeid on põhiülesannete täitmiseks vaja, sest need andmed on rahapesu kahtluse

kontrollimisel kesksed analüüsiobjektid, mille põhjal RAB hindab, kas kahtlane tegevus võib

vastata rahapesu tunnustele (vt RahaPTS § 4). Seetõttu ka ettekirjutuse alusel saadav teave on

RAB-ile vajalik selleks, et analüüsida ja tuvastada võimalik varade päritolu varjamine või

muundamine ning hinnata, kas vara on saadud kuritegelikul teel.. Ka Rahapesuvastase

Töökonna ehk FATF-i 9 soovituse kohaselt peaksid riigid tagama, et finantsasutuste käsutuses

olevate andmete konfidentsiaalsust (pangasaladust) reguleerivad seadused ei pärsiks FATFi

soovituste rakendamist.

RahaPTSi § 54 lõike 1 punkti 8 ehk välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamiseks on

pangakonto väljavõtted hädavajalikud, et RAB saaks tagada rahvusvahelises koostöös

edastatava info täielikkuse, täpsuse ja kasutuskõlblikkuse.

RahaPTSi § 54 lõike 1 punkt 9 reguleerib RSanSis sätestatud ülesannete täitmist. Viidatud

sättes loetletud ülesande täitmiseks on pangasaladust sisaldavaid andmeid vaja samadel

kaalutlustel, kui on RahaPTS § 54 lõike 1 punkti 1 ülesannete puhul.

RahaPTSi § 54 lõike 1 punkt 10 sätestab RAB ülesandena RahaPTSis sätestatud väärtegude

menetlemise. Ligipääsu on menetluses osalevate isikute pangakonto andmetele vaja

väärteomenetluse tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamiseks ning menetluse eesmärkide

saavutamiseks. Pangakonto väljavõtted ja nendega seotud tehinguandmed on olulised, et

kontrollida menetluses tekkinud kahtlusi ning tuvastada faktilisi asjaolusid, mis on otseselt

seotud uuritava sündmuse või teo koosseisutunnustega. Kuna rahatehingud ja vara liikumine

võivad anda objektiivset teavet isikute tegeliku tegevuse, varalise seisundi ning võimalike

õigusrikkumiste kohta, on nende andmete kättesaadavus vältimatu, et tagada menetluse

seaduslikkus, täielikkus ja tõhusus.

Õigusselguse ja läbipaistvuse huvides määratakse seega seaduses kindlaks ülesanded, mille

täitmiseks on RAB-l õigus koguda pangasaladust, sealhulgas pangakonto väljavõtteid,

sisaldavat teavet. Eelnõuga ei anta ega laiendata RAB nimetatud õigust, vaid täpsustatakse

õiguskantsleri soovitustest lähtudes ülesandeid, mille täitmiseks on pangasaladust sisaldavad

andmed vajalikud, ning nende kogumine on proportsionaalne võrreldes RAB-le pandud

ülesannetega.

Pangakonto väljavõte on rahapesu kahtluse uurimisel keskne analüüsiobjekt RahaPTSi § 4

lõike 1 koosseisule vastava tegevuse tuvastamiseks, mille põhjal Rahapesu Andmebüroo

hindab, kas kahtlane tegevus võib vastata rahapesu tunnustele. Selliste andmete analüüs

võimaldab tuvastada varade päritolu varjamise või muundamise viise ning hinnata, kas vara on

saadud kuritegelikul teel.

Eelnõuga ei piirata RahaPTSi § 54 lõike 1 punktis 2 nimetatud ülesande (strateegiline analüüs,

mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, ohte, suundumusi, mustreid ning

toimimisviise) täitmiseks Rahapesu Andmebürool õigust krediidiasutustelt saada statistilisi

13

koondandmeid mis pole isikustatud. Kasutusjuhud kus strateegilise analüüsi jaoks on vajalik

kasutada krediidiasutustelt pärinevaid statistilisi koondandmeid, kus füüsilised ja juriidilised

isikud on anonüümsed ega ole tuvastatavad, on näiteks järgnevad. Tuvastada teatud

riskiprofiilile vastavate füüsiliste ja juriidilisest isikute klientide arv ja täpsem käitumismuster

isikustamata andmete alusel, nt mitteresidentidest klientidele pakutavad teenused ja nende

mahud. Tuvastada rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskiriikidega klientide arv ja

tehingute arv ja mahud. Tuvastada klientide arv ja neile pakutavad teenused ning nende mahud,

mis viitavad üldistele suundumustele, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise ohtude

ja mustritega. Nt sularaha, välismaiste makseteenuste ja krüptovarateenuse pakkujate

kasutamine.

Võrdlev analüüs: FIU (RAB) õigus saada pangasaladust (sh konto väljavõtteid)

RABi õigus saada oma ülesannete täitmiseks pangasaladust (sh konto väljavõtte teavet) ei ole

Eesti eripära. Valdavas osas riikides on rahapesu andmebüroodel (FIU) seaduslik alus nõuda ja

saada pangasaladust sisaldavat infot rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise, tuvastamise

ja analüüsi eesmärgil. Euroopa riikide FIU-del on tavapäraselt ülesandepõhine õigus küsida

kohustatud isikutelt (mh krediidi- ja makseasutustelt) eesmärgipäraselt piiritletud teavet, mida

on vajalik analüüsi ja selle tulemusena otsustada edasised sammud, sellele lisanduvad tipping-

off-keelud ja konfidentsiaalsus.30

Võrdleva õiguse näitena võib tuua Soome, Läti, Rootsi ja Saksamaa, kus FIU-dele on selline

juurdepääs selgesõnaliselt ette nähtud. Teistsuguse ülesehitusega on ajalooliselt Šveitsi

regulatsioon, mida iseloomustab range pangasaladuse traditsioon ja erandlik lähenemine

üldisele andmejuurdepääsule (kuigi AML/CFT eesmärkidel on ka Šveitsi FIU-l seadusest

tulenevad ligipääsuõigused).

Soome (FIU: Rahanpesun selvittelykeskus)

Soome FIU-l on õigus saada mis tahes teavet, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, need

alused katavad ka kontotehingute andmed (väljavõtte sisu) juhul, kui see on vajalik STR31-i

verifitseerimiseks, mustrite/rahavoogude analüüsiks või edastamisotsuseks. (FATF MER

Soome32: viide FIU Act § 4; Police Act Ch. 4 § 3; Coercive Measures Act Ch. 7 § 1). Soome

avalikud juhismaterjalid kinnitavad kohustatud isikute andmete esitamise kohustust AML-

seaduse alusel (444/2017)33. Soomes on FIU-l vajaduspõhine ligipääs pangasaladusele (sh

kontoväljavõtted), eeldusel et päring on eesmärgipärane ja piiritletud. Soome FIU-l on ligipääs

pangasaladusega kaetud infole läbi sarnaselt Eestile loodud ”Pankki- ja maksutilien

valvontajärjestelmä34” mis oma olemuselt on sarnane Eesti Täitmisregistri funktsioonidega.

Läti (FIU: Kontroles dienests)

Läti FIU-l on õigus nõuda krediidi- ja makseasutustelt pangasaladusega kaetud teavet, sh

kontoväljavõtteid, kui see on vajalik tema seadusest tulenevate AML/CFT-ülesannete

30 Financial Intelligence Units: An Overview (June 2004) 31 Suspicious Transaction Report, eesti keeles kahtlase tehingu teatis 32 https://www.fatf-gafi.org/content/dam/fatf-gafi/mer/MER-Finland-2019.pdf 33 Legislation - Valtiovarainministeriö 34 Bank and payment account monitoring system - Finnish Customs

14

täitmiseks. Õiguslik alus tuleneb AML-seadusest („Noziedzīgi iegūtu līdzekļu legalizācijas un

terorisma un proliferācijas finansēšanas novēršanas likums”35), mis võimaldab FIU-l teha

kirjalikke korraldusi ja teabenõudeid ning vajadusel nõuda tehingute seiret kliendi kontol.

Pangasaladuse avaldamise „värav“ on Krediidiasutuste seaduse (Kredītiestāžu likums36) § 63

lõike 1 punkt 2, mis kohustab panku andma andmeid FIU-le seaduses sätestatud juhtudel,

praktikas hõlmab see ka konto tehingurea andmeid ja koondväljavõtteid, kui muud vahendid ei

ole piisavad FIU analüüsi ja edastamisotsuse tegemiseks. Seaduslik raamistik koosneb seega

kahest kihist, (i) FIU ülesandepõhine teabenõude õigus AML-seaduse alusel (sh võimalus

nõuda kontotehingute infot), ning (ii) pangasaladuse erand, mis lubab krediidiasutustel need

andmed FIU-le väljastada (§ 63). Selline ülesandepõhine ja proportsionaalne juurdepääs vastab

levinud EL-praktikale ning on suunatud üksnes FIU seaduslike funktsioonide täitmisele.

Rootsi (FIU: Finanspolisen – Polismyndigheten)

Rootsi penningtvättslagen37 (2017:630, 4.peatükk, § 6) paneb kohustatud isikutele

ülesandepõhise teabe esitamise kohustuse Polismyndigheteni (Finanspolisen) nõudel (sh

järelepärimised, mis on vajalikud rahapesu/terrorismi rahastamise ennetamiseks/avastamiseks).

Praktikas tähendab see, et FIU esitab kirjalikke, ajaliselt ja objektilt piiritletud päringuid

tehingurea tasemel (nt konto väljavõtte sisu). Andmete edastamiseks kasutatakse Politseiameti

veebiväravat fipogoaml.polisen.se38 Rootsis on FIU juurdepääs pangasaladusele (sh

kontoväljavõtted) normaalne osa ülesannete täitmisest, koos kasutusotstarbe piirangu ja

logimisega.

Saksamaa (FIU: Zentralstelle für Finanztransaktionsuntersuchungen, Generalzolldirektion,

Direktion X).

Saksamaa Geldwäschegesetz39 (GwG § 30 lõige 3) annab FIU-le selgesõnalise õiguse nõuda

kohustatud isikutelt teavet sõltumata sellest, kas STR on esitatud, see hõlmab kõiki FIU

ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid, praktikas ka kontotehingute andmeid (konto

väljavõtte sisu). Päringud edastatakse tavapäraselt goAML40 kaudu, vastamine on kohustuslik

ning tipping-off-keeld laieneb ka nendele päringutele (GwG § 47). Rikkumiste eest näeb GwG

§ 56 ette sanktsioonid. Rahvusvahelisteks infopäringuteks kasutatakse GwG § 34 mehhanismi.

Seega Saksamaal on FIU-l õigus nõuda oma ülesannete täitmiseks pangasaladust (sh

kontoväljavõtteid).

Šveits (FIU: MROS - Money Laundering Reporting Office Switzerland)

Šveitsis on pangasaladus ajalooliselt range, kuid AMLA (Federal Act on Combating Money

Laundering and Terrorist Financing) annab MROS-ile vajaduspõhise juurdepääsu. AMLA art.

11a(2bis) lubab MROS-il küsida finantsvahendajalt infot tehingu või kliendisuhtes kohta ka

juhul, kui Šveitsis ei ole SAR esitatud, nt välismaise FIU pöördumise alusel.41 See katab

praktikas ka konto väljavõtte andmed, kui see on vajalik. Kuigi üldraam on rangem, on ka

Šveitsis FIU-l ülesandepõhine ligipääs pangasaladusele, sh kontoväljavõtete sisule.

35 Noziedzīgi iegūtu līdzekļu legalizācijas un terorisma un proliferācijas finansēšanas novēršanas

likums 36 Kredītiestāžu likums 37 Rootsi rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastane seadus 38 PMFS 2022:12 39 BaFin - Acts - Money Laundering Act 40 fiu_hinweise_nutzung_software.pdf 41 switzerland-anti-money-laundering-comparative-guide.pdf

15

Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse ja sõnastatakse RahaPTSi § 58 lõige 11 järgmiselt:

„Rahapesu Andmebürool on õigus käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktidest 1, 8 ja 9 tulenevate

ülesannete täitmiseks saada täitemenetluse seadustiku §-s 63 nimetatud täitmisregistri kaudu

käesoleva seaduse § 81 lõigetes 11–15 nimetatud andmeid.“

Eelnõuga täpsustatakse läbipaistvuse suurendamise huvides detailsemalt olemasolevat

olukorda, st milliseid andmeid ja millistel alustel on RAB-l õigus oma seadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks saada TMSi §-s 63 nimetatud täitmisregistri vahendusel.

Toome siinkohal välja olulisemad selgitused õiguskantsleri 1. juuli 2025. a kirjast nr 7-

7/250081/2504808:

„KAS § 88 lg 42 ja lg 5 p 31 kohaselt avaldatakse Rahapesu Andmebüroole (RAB) pangasaladus

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) §-s 81 sätestatud ulatuses.

RahaPTS-s piiritleb RAB juurdepääsu pangasaladusele § 58 lg 11 . RahaPTS § 81 lg 1 järgi

peab krediidi- ja finantseerimisasutus, kes on kliendile avanud konto, millele on väljastatud

IBAN-kood, või üürinud hoiulaeka, tagama, et TMS §-s 63 nimetatud täitmisregistri kaudu on

kättesaadavad vähemalt järgmised andmed (järgnev loetelu on lõigetes 11 - 15): konto omaniku

ja hoiulaeka üürile võtja kohta tehakse kättesaadavaks: nimi; isikukood ja isikukoodi

väljastanud riik, nende puudumise korral sünniaeg ja -riik või registrikood; postiaadress; kontot

kasutama volitatud isiku kohta tehakse kättesaadavaks: nimi; isikukood ja isikukoodi

väljastanud riik, nende puudumise korral sünniaeg ja -riik; postiaadress; volituse alguse ja lõpu

kuupäev ning kasutusõiguse sisu; konto omaniku tegeliku kasusaaja kohta tehakse

kättesaadavaks: nimi; isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumise korral

sünniaeg ja -riik; elukohariik; konto kohta tehakse kättesaadavaks: IBAN; konto avamise

kuupäev; konto sulgemise kuupäev; hoiulaeka kohta tehakse kättesaadavaks hoiulaeka

kasutusse andmise lepingu: number; sõlmimise kuupäev; lõpetamise kuupäev.“42

[…]

„RahaPTS § 58 lg 11 , § 81 lõige 1 ja KAS § 88 lg 42 ning lg 5 p 31 ei anna ka koostoimes

RABle õigust pangakonto väljavõtet saada43. Kui Riigikogu leiab, et RAB-l peab selline õigus

olema, peab see olema seaduses selgelt kirjas. Seaduses on kirja pandud õigus juurdepääsuks

konto omaniku nimele, isikukoodile ning aadressile, konto avamise ja sulgemise kuupäevale

jms (vt eelneva lõigu pikka loetelu, see on ammendav ja üksnes selles ulatuses on andmete

saamiseks seaduses alus olemas). Ka viidatud normide aluseks olnud EL direktiivid nõuavad

juurdepääsu kontode tegelike omanike jm seaduses selgelt ja ammendavalt loetletud andmetele,

mitte pangakonto väljavõttele. Sama ütleb RahaPTS § 58 lg 11 . Sõnale „vähemalt“ sättes, mille

eesmärk on reguleerida seda, milline tehniline võimekus peab olema registril ja

krediidiasutustel, ei saa mitte kuidagi omistada tähendust, et kättesaadav peab olema ka kogu

laekumiste ja väljaminekute info. Normis loetletud andmete avaldamine ei piira isiku

põhiõigusi kaugeltki sama intensiivselt kui pangakonto väljavõtte avaldamine. RahaPTS § 81

42 Vt joonealune märkus nr 1, p 33 lk 8. 43 KAS § 88 lg 42 sõnastus, mis määrab RahaPTS kaudu juurdepääsetavate andmete ulatuse: „(42 )

Krediidiasutusel on õigus avaldada ja ta on kohustatud seoses oma seadusest tulenevate ülesannete

täitmisega avaldama pangasaladust sisaldavaid andmeid: 1) Rahapesu Andmebüroole ja tegelike

kasusaajate andmekogu vastutavale ja volitatud töötlejale ning Kaitsepolitseiametile rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud

juhtudel ja ulatuses;“ RahaPTS § 58 lg 11 sõnastus, mis määrab ammendavalt juurdepääsetavate

andmete ulatuse: (11 ) Rahapesu Andmebürool on õigus käesolevast seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks saada täitemenetluse seadustiku §- s 631 nimetatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu

käesoleva seaduse § 81 lõigetes 1 1–1 5 nimetatud andmeid. Laiemat juurdepääsetavate andmete ulatust

ei saa tuletada RahaPTS § 81 lõikest 1 ega KAS § 88 lõike 5 punktist 31.

16

lg 1 ei saa tõlgendada viisil, et põhiõiguse piirang ulatub kogu pangasaladusele ning normis on

esitatud vaid näidisloetelu, milles kõige intensiivsem piirang ei sisaldu. Seaduse normil ei oleks

sellise tõlgendamise korral mitte mingit mõtet ja see ei vastaks põhiseaduslikkuse nõuetele. “44

[…]

„Lähtudes olulisuse ja seaduslikkuse põhimõttest (PS § 3) peab seaduses olema selgelt

sätestatud selliste andmete avaldamine, mis isiku õigusi rohkem piiravad ning loetelust võib

välja jätta vaid väheolulised detailid, mis on hõlmatud seaduses nimetatud alusega (nt lubades

seaduses selgelt juurdepääsu pangakonto väljavõttele, siis võiks öelda, et seeläbi on ka

hõlmatud päring konto omaniku nime kohta).“45

[…]

„ KAS § 88 lg 42 punkt 1 ei reguleeri ise seda, millises ulatuses võib pangasaladust avaldada.

Normi sõnastusest nähtub, et pangasaladuse avaldamise juhud ja ulatus määratakse rahapesu ja

terrorismi tõkestamise seaduses. RahaPTS § 81 lubab avaldada teatud ulatuses andmeid, kuid

pangakonto väljavõtet ei nimeta. RahaPTS § 58 teeb viite täitmisregistrile ja RahaPTS §-s 81

nimetatud andmetele. RahaPTS § 58 lg 1 lubab andmeid küsida ettekirjutuse alusel kohustatud

isikutelt, kuid pangalt täitmisregistri kaudu pangakonto väljavõtte saamiseks ei koostata

ettekirjutust pangale. RahaPTS 59 ei ole samuti konto väljavõtte hankimiseks kohane alus

eelnevalt nimetatud põhjusel.“46

[…]

„Rahapesu Andmebürool ei ole pangakonto väljavõtte küsimiseks täitmisregistri kaudu

seaduslikku alust. Rahapesu Andmebüroo seadusega ettenähtud juurdepääs pangasaladusele on

kitsam, kui konto väljavõtte saamiseks oleks vaja, ning see on kirjas RahaPTS §-s 81. Kohaseks

õiguslikuks aluseks ei ole ka KAS § 88 lg 42 , mis näeb ette õiguse saada pangasaladust rahapesu

ja terrorismi tõkestamise seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses, kuid nagu punktis 33

näidatud, siis ükski norm seaduses ei nimeta pangakonto väljavõtet teabena, mida tuleb

Rahapesu Andmebüroole avaldada täitmisregistri kaudu.“47

Seega on õigusselguse suurendamiseks vaja seadusesse sõnaselgelt kirja panna, et RABi

pangasaladuse kogumise õigus sisaldab ka õigust koguda seadusekohaste ülesannete täitmiseks

pangakontode väljavõtteid, ning siduda sellise teabe kogumise õigus konkreetsete RABi

ülesannetega. Selleks määratakse täpsed RAB ülesanded, mille täitmiseks on võimalik koguda

pangasaladust sisaldavaid andmeid täitmisregistri vahendusel. Ammendav loetelu peaks

välistama olukorra, kus nõutavate andmete ulatus sõltuks halduspraktikast ning abstraktsest

normitõlgendusest. See omakorda peaks suurendama usaldust täitmisregistri kui andmekogu

ning andmevahetuskanali vastu.

Suletud loetelu kohaldub üksnes juhul, kui teabekorraldus edastatakse täitmisregistri

vahendusel. Kui RAB soovib pangasaladust sisaldavat teavet, mida kõnealuses loetelus

nimetatud ei ole, peab RAB edastama krediidi- ja makseasutusele ettekirjutuse teabe

nõudmiseks posti teel või e-kirjaga. Täitmisregister on üksnes võimalik paralleelne kanal, mille

kaudu RAB-l on õigus saada seaduses nimetatud ulatuses andmeid, eeltoodu ei piira aga kuidagi

RAB õigusi saada RahaPTSi § 58 lõike 1 alusel lisateavet, mida RAB oma seaduses sätestatud

ülesannete täitmiseks vajab. Täna kehtiva direktiivi 2015/849 artikkel 32 viitab kohustusele, et

liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebüroole antakse volitused võtta juhul, kui on kahtlus,

et tehing on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega, viivitamata vahetult või kaudselt

meetmeid, et pooleliolev tehing peatada või keelata selle tegemine, et tehingut analüüsida, leida

kinnitust kahtlustele ja edastada analüüsi tulemused pädevatele asutustele. Rahapesu

44 Vt joonealune märkus nr 1, lk 8-9.

24Vt joonealune märkus nr 1, lk 9. 46 Vt joonealune märkus nr 1, lk 9. 47 Vt joonealune märkus nr 1, lk 10.

17

andmebüroole antakse volitused võtta selliseid meetmeid vahetult või kaudselt teise liikmesriigi

rahapesu andmebüroo taotluse korral selle liikmesriigi siseriiklikus õiguses sätestatud

ajavahemikeks ja tingimustel, kus taotluse saanud rahapesu andmebüroo asub. Ka direktiivi

2024/1640 artikli 21 kohaselt tuleb rahapesu andmebüroodele olenemata nende

organisatsioonilisest staatusest tagada võimalikult lai juurdepääs teabele, mida nad vajavad oma

ülesannete täitmiseks, sealhulgas finants-, haldus- ja õiguskaitsealasele teabele.

Eelnõus täpsustatakse, et täitmisregistri vahendusel on RAB-l õigus koguda pangasaladust

sisaldavaid andmeid RahaPTSi § 54 lõike 1 punktides 1 ja 8–9 nimetatud ülesannete täitmiseks:

1) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine,

kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine

(RahaPTS § 54 lõige 1 punkt 1);

2) välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamine vastavalt sama seaduse §-le 63

(RahaPTS § 54 lõige 1 punkt 8);

3) rahvusvahelise sanktsiooni seadusest (RSanS) tulenevate ülesannete täitmine (RahaPTS

§ 54 lõige 1 punkt 9).

RahaPTSi § 54 lõike 1 punkt 1 on seotud Rahapesu Andmebüroo põhiülesandega.

Pangasaladust sisaldavaid andmeid on põhiülesannete täitmiseks vaja, sest need on rahapesu

kahtluse kontrollimisel olulised analüüsiobjektid.

RahaPTSi § 54 lõike 1 punkti 8 ehk välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamiseks on

pangakonto väljavõtted hädavajalikud, et Rahapesu Andmebüroo saaks tagada rahvusvahelises

koostöös edastatava info täielikkuse, täpsuse ja kasutuskõlblikkuse.

RahaPTS § 54 lõike 1 punkt 9 reguleerib RSanSist tulenevate ülesannete täitmist. Viidatud

sättes loetletud ülesande täitmiseks on pangasaladust sisaldavaid andmeid vaja samadel

kaalutlustel kui RahaPTS § 54 lõike 1 punktides 1 ja 2 loetletud ülesanneteks.

Täitmisregistri kasutamist RAB-le andmete edastamisel toetab ka Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 selgituste punkt 20:

„Kui rahapesu andmebürood ja muud pädevad asutused pääsevad panga- ja maksekontode ning

hoiulaegaste omanike, eeskätt kui need on anonüümsed, isikut käsitlevale teabele juurde

viivitusega, pidurdab see terrorismiga seotud rahaülekannete tuvastamist. Ühele isikule

kuuluvate panga- ja maksekontode ning hoiulaegaste tuvastamist võimaldavad andmed on

killustatud ega ole seepärast rahapesu andmebüroodele ja muudele pädevatele asutustele

õigeaegselt juurdepääsetavad. Seetõttu on oluline luua kõikides liikmesriikides

automatiseeritud keskmehhanismid, nagu registreerimis- või andmeotsingu süsteemid kui

tõhusad vahendid, millega saada õigeaegselt juurdepääs panga- ja maksekontode ning

hoiulaegaste omanike, nende esindajate ja tegelikult kasu saavate omanike isikut käsitlevale

teabele. Juurdepääsu käsitlevate sätete kohaldamisel on asjakohane kasutada olemasolevaid

mehhanisme, tingimusel et riiklikud rahapesu andmebürood pääsevad viivitamata juurde

päringuga taotletud andmetele filtreerimata kujul. Liikmesriigid peaksid kaaluma võimalust

lisada sellistesse mehhanismidesse muud teavet, mida peetakse vajalikuks ja

proportsionaalseks, et rahapesu ja terrorismi rahastamise riske tõhusamalt maandada.“

Praegu on täitmisregistri kaudu andmete edastamine RAB-le peatatud ning seetõttu on pärsitud

ka RAB seadusekohaste ülesannete täitmine, kuna varasem ülesannete täitmiseks andmete

viivitamatu kogumine on asendunud kohustatud isikutele RahaPTSi § 58 lõike 2 järgi

ettekirjutuse koostamisega. Ettekirjutuse täitmine aga sõltub omakorda kohustatud isikute poolt

18

päringute vastuste koostamiseks ja RAB-le edastamiseks kuluvast ajast ja inimressursist. Seega

on äärmiselt oluline taastada RAB-le võimalus koguda andmeid täitmisregistri vahendusel.

Andmete kogumise ja edastamise ajakriitilisus on äärmiselt oluline RahaPTSi § 54 lõike 1

punkti 1 ülesande (rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe

vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja

edastamine) täitmisel kuna finantsvara liigub kiirelt ühelt kontolt teisele. Rahapesu ja terrorismi

rahastamise kahtlusega finantsvara liikumise takistamiseks on vajalik selliste vahendite

sihtkoht kiirelt tuvastada. Samuti on andmete kiire kogumine ja edastamine sama oluline ka

RahaPTSi § 54 lg 1 punkti 8 täitmisel ehk välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamiseks.

Eesti on alates 1. jaanuarist 2023. a Varssavi konventsiooni (CETS nr 198)48 osaline.

Konventsiooni artikli 12 lõige 2 kohustab tagama, et RAB-l on otse või kaudselt ja õigeaegselt

juurdepääs finants-, haldus- ja korrakaitseandmetele, mida ta vajab oma ülesannete täitmiseks

(mh kahtlaste tehingute analüüsiks). Konventsiooni V peatükk (art 46) sätestab rahapesu

andmebüroode49 rahvusvahelise andmevahetuse kohustuse – teavet vahetatakse spontaanselt ja

päringutega ning taotluse saanud rahapesu andmebüroo peab andma kogu asjakohase teabe,

sealhulgas kättesaadava finantsteabe. Konventsiooni artikkel 47 võimaldab välisriigi rahapesu

andmebüroo taotlusel tehinguid edasi lükata, mis eeldab kiiret ligipääsu konto ja tehingute

andmetele. Lisaks näevad artiklid 17–19 ette kohustused anda õigusabi raames teavet

pangakontode olemasolu, tehingute ning tehingute jälgimise kohta.

Eesti Rahapesu Andmebüroo on ka kogu maailma andmebüroosid ühendava Egmont Group50

liige. Egmont Group koostööraamistikus51 on rahapesu andmebüroode teabevahetuse

põhimõtted kiirus, konstruktiivsus ja tõhusus ning nõue, et neil oleks piisav õiguslik alus, et

jagada võimalikult laia valikut teavet spontaanselt ja päringu saamisel. Egmont Group

koostööraamistiku52 punkti 23 kohaselt on RAB kohustatud rahvusvahelistele päringutele

vastama viivitamata.

Seega võimaldab täitmisregistri kaudu andmete kogumine RAB-l täita nimetatud

rahvusvahelisi kohustusi õigeaegselt ja tõhusalt, vähendades viivituste riski välispartnerite

päringutele vastamisel.

Eelnõu koostamise ajal ei suuda Eesti täita Varssavi konventsioonis ja direktiivis (EL)

2015/849 sätestatud kohustusi ega täida ka Egmont Groupi liikmelisuse nõudeid, kuna RAB-le

on päringute tegemine täitmisregistri vahendusel peatatud.

Kehtivas sõnastuses viitab RahaPTS § 58 lõige 11 täitemenetluse seadustiku §-le 631 ja

„elektroonilisele arestimissüsteemile“, mis ei kehti alates 01.01.2024. Täitemenetluse

seadustiku (edaspidi TMS) § 63 sätestab nüüd täitmisregistri kui ühtse infovahetuskanali, mille

üks eesmärk on võimaldada pädevatel asutustel teha päringuid krediidi- ja makseasutuste

valduses olevate andmete kohta seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Ebatäpne viide

tekitab õigusliku ebaselguse RABi päringute vormistamisel ja adressaatide (krediidi- ja

makseasutused) koostöökohustuse hindamisel.

Muudatus on kirjeldatud osas üksnes tehnilis-täpsustav, st see ei laienda RABi

materiaalõiguslikke volitusi, vaid korrigeerib viite kehtivale TMS regulatsioonile. 48 CETS 198 - Council of Europe Convention on Laundering, Search, Seizure and Confiscation of the

Proceeds from Crime and on the Financing of Terrorism. 49 financial intelligence unit- Eestis Rahapesu Andmebüroo. 50 Home - Egmont Group. 51 2.-Principles-Information-Exchange-With-Glossary_April2023.pdf. 52 PRINCIPLES OF INFORMATION EXCHANGE.

19

Eelnõu § 2 punktiga 4 RahaPTSi § 58 lõikes 2 loetakse teine lause kolmandaks ja lõiget

täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Pangasaladust, sealhulgas pangakonto

väljavõtteid, sisaldavat teavet on ettekirjutuse adressaat kohustatud andma käesoleva seaduse §

54 lõike 1 punktides 1 ja 8–10 nimetatud ülesannete täitmiseks.“

Muudatusega täpsustatakse sarnaselt eelnõu § 2 punktis 2 tooduga õiguskantsleri soovitustest

lähtudes asjaolu, et pangasaladus sisaldab selgelt ka isikustatud pangakonto väljavõtet, mida

ettekirjutuse adressaat on kohustatud RAB-le andma, ning piiritletakse selgelt ja üheselt RAB

ülesandeid, mille täitmiseks on RABil õigus ettekirjutusega nõuda pangasaladust (sh

pangakontode väljavõtteid) sisaldavaid andmeid. Ülesanded on loetletud RahaPTSi § 54 lõike

1 punktides 1 ja 8–10.53

Muudatus lähtub põhimõttest, et kui ühelt poolt täpsustatakse RAB õigust küsida andmeid oma

seadusekohaste ülesannete täitmiseks (RahaPTS § 58 lõige 1), siis teiselt poolt on vaja

täpsustada ka kohustatud isikute kohustust neid andmeid esitada (RahaPTS § 58 lõige 2).

Eelnõu § 2 punktiga 5 eemaldatakse RahaPTS § 81 lõikest 1 sõna „vähemalt“.

Muudatuse eesmärk on selgelt väljendada, et täitmisregistri kaudu edastatav andmekoosseis on

ammendavalt sätestatud § 81 lõigetes 11–15. Selgem sõnastus tugevdab eesmärgipärasuse ja

andmeminimaalsuse põhimõtteid (GDPR art 5), vähendab tõlgendusriske ning toetab

õigusselgust ja etteaimatavust. Muudatus välistab praktika, kus täitmisregistrit käsitatakse

avatud andmeedastuskanalina, ning kinnitab, et muid andmeliike saab edastada üksnes eraldi

seaduses sätestatud õigusliku aluse korral. Muudatus viib normi kooskõlla õiguskantsleri

tagasisidega, eemaldades potentsiaalselt eksitava viite. Sõnastus vastab hea õigusloome ja

normitehnika eeskirja (HÕNTE54) selguse ja täpsuse nõuetele. Muudatus on sisult täpsustav

ega laienda andmete edastamise mahtu.

Eelnõu § 2 punktiga 6 täiendatakse RahaPTSi § 81 lõiget 14 punktidega 4 ja 5:

„4) saldo;

5) konto väljavõte.“.

Täpsustatakse ka RAB õigust saada täitmisregistri kaudu pangakontode väljavõtteid ja saldo

andmeid ning täiendatakse § 81 punkti 14 loetelu, et täitmisregistri vahendusel kogutavate konto

andmete koosseis oleks edaspidi:

1) IBAN;

2) konto avamise kuupäev;

3) konto sulgemise kuupäev;

4) saldo;

5) konto väljavõte.

Muudatus toetab ka õiguskantsleri märgukirja punktis 7 nimetatud eesmärki, mille kohaselt

pangasaladust avaldada lubav norm peab seaduses olema sedavõrd konkreetse sisuga, et

pangasaladuse avaldamise ja sealhulgas konto väljavõttega tutvumise võimalus ja lubatavus on

seaduse tekstiga tutvudes üheselt selge. Muudatuse tulemusena sätestatakse ammendav loetelu

konto teabest, mida RAB võib nõuda täitmisregistri kaudu oma seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks. Tegemist on sisu poolest täitmisregistri põhimääruse § 9 lõike 2 punktidega 2 ja 3.

53 vt täpsemalt eelnõu § 2 punktis 2 nimetatud ülesanded. 54 Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“, § 15 (keele- ja stiilinõuded), § 16 (sätte sõnastamine). Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri–Riigi Teataja

20

RAB õigus RahaPTS § 81 lõikes 14 nimetatud konto andmete kogumiseks tuleb RahaPTSi § 58

lõikest 11, mille kohaselt on RAB-l õigus seadusekohaste ülesannete täitmiseks saada

täitemenetluse seadustiku §-s 631 nimetatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu käesoleva

seaduse § 81 lõigetes 11–15 nimetatud andmeid.

KASi § 88 lõike 42 punkt 1 näeb ette pangasaladuse avaldamise RAB-le RahaPTSis ning

RSanSis sätestatud juhtudel ja ulatuses. Pangasaladuse avaldamise juhud ja ulatus määratakse

RahaPTSis. RahaPTSi § 58 teeb viite täitmisregistrile ja RahaPTSi §-s 81 nimetatud andmetele.

RahaPTSi § 58 kehtiv lõige 1 lubab pangasaladust sisaldavaid andmeid küsida ettekirjutuse

alusel kohustatud isikutelt, kuid pangalt täitmisregistri kaudu pangakonto väljavõtte saamiseks

ei koostata ettekirjutust. Seetõttu on täitmisregistri kaudu andmete kogumiseks vaja sõnaselgelt

lisada § 81 lõikes 14 konto kohta edastatavate andmete loetellu ka konto saldo ja konto väljavõte

ning taastada RAB võimalus koguda oma ülesannete täitmiseks andmeid automatiseeritult.

Muudatusega lahendatakse olukord, kus nõutavate andmete ulatus sõltuks halduspraktikast

ning abstraktsest normitõlgendusest. See omakorda peaks suurendama usaldust täitmisregistri

kui andmekogu ning andmevahetuskanali vastu.

Suletud loetelu kohaldub üksnes juhul, kui andmed edastatakse täitmisregistri vahendusel. Kui

RAB soovib pangasaladust sisaldavat teavet, mida kõnealuses loetelus nimetatud ei ole, peab

RAB edastama krediidi- ja makseasutusele vastava ettekirjutuse.

Eelnõu § 2 punktide 1–6 muudatustega täpsustatakse expressis verbis, et pangasaladuse hulka

kuulub ka konto väljavõte, ning RAB-l on õigus täitmisregistri kaudu saada teavet konto

väljavõtte ja saldo kohta, mille kogumise õigus on RAB-l ka kehtiva RahaPTSi § 58 lõigete 1

ja 2 alusel.

Pangakonto väljavõte on rahapesu kahtluse uurimisel keskne analüüsiobjekt RahaPTSi § 4

lõike 1 koosseisule vastava tegevuse tuvastamiseks. Selle põhjal RAB hindab, kas kahtlane

tegevus võib vastata rahapesu tunnustele. Selliste andmete analüüs võimaldab tuvastada varade

päritolu varjamise või muundamise viise ning hinnata, kas vara on saadud kuritegelikul teel.

RAB üks põhiülesandeid on operatiivanalüüs55, milles kasutatakse olemasolevat ja

kättesaadavat teavet konkreetsete sihtmärkide (nt isikute, varade, kuritegelike võrgustike või

ühenduste) tuvastamiseks, konkreetsete tegevuste või tehingute jälgimiseks ning nende

sihtmärkide ja võimaliku kuritegeliku tulu, rahapesu, eelkuritegude või terrorismi rahastamise

vaheliste seoste kindlakstegemiseks. Sellist analüüsi ei ole võimalik teha vajalikule teabele

juurdepääsu õiguseta.

RAB ülesanne on rahapesukahtlusele ja sellega seotud kuritegudele viitava teabe edastamine

uurimisasutustele, prokuratuurile ja teistele pädevatele asutustele. Selleks, et RAB saaks

kontrollida näiteks teatega laekunud rahapesukahtlust, on hädavajalik saada lisaandmeid,

eeskätt just pangakonto väljavõtteid. Pangakonto väljavõtted on RAB kõige olulisemad

teabeallikad kahtluse kontrolliks. Majanduskuritegude (kui ka muu tulu toova kuriteo)

lõppeesmärk on rahaline kasu, mida kurjategijad soovivad varjata ning millele anda legaalse

ilme. Rahapesu on sageli piiriülene ning raha liigub kiiresti ja mitmes pangas korraga erinevate

kontode kaudu, et varjata raha päritolu ja teha selle jälitamine keeruliseks. Seetõttu on rahapesu

ja kuritegeliku tulu liikumise tuvastamiseks olnud ja on ka edaspidi hädavajalik, et RAB teeb

pangakontode analüüsi nii raha algallika kui ka selle edasise liikumise jälgimiseks. Tihti laekub

RAB-le teavet, mis viitab varjamistegevusele, kuid seejuures ongi järgmine oluline samm

55 FATFi soovitused lk 109: FATF Recommendations 2012.pdf.coredownload.inline.pdf.

21

tuvastada, kas kahtlusega haaratud raha pärineb kuritegelikust tegevusest või mitte. Samuti

mängib rolli see, kuhu vara liigub, sest ka see võib anda viite varjamistegevusele, kuid

võimaldab ka tagada vara säilimine. Selle selgitamiseks on pangakonto väljavõtted

asendamatud. Konto väljavõteteta ei ole võimalik tuvastada vara päritolu ja kahtlusega haaratud

tehinguid jälitada.

Ligipääs pangasaladusele, sealhulgas pangakonto väljavõtetele, on seega RAB jaoks oluline

tööriist kuritegevuse ja rahapesu tõkestamisel. See võimaldab tuvastada kuritegeliku tulu

päritolu, jälgida raha liikumist eri krediidiasutuste vahel, paljastada mustrid ja ebaharilikud

tegevused ning sekkuda enne, kui kuritegelik tulu muutub raskesti jälgitavaks või punkti, mis

ei ole õiguskaitseasutustele enam tuvastatav. Ilma juurdepääsuta kontodele võivad kurjategijad

raha vabalt varjata, tehes rahapesu tuvastamise ja kuritegevuse tõkestamise RAB jaoks peaaegu

võimatuks.

Täitmisregister on üksnes võimalik paralleelne kanal, mille kaudu RAB-l on õigus saada

seaduses nimetatud ulatuses andmeid. See ei piira kuidagi RAB õigust saada RahaPTSi § 58

lõike 1 alusel lisateavet, mida RAB oma seadusekohaste ülesannete täitmiseks vajab. Ka

direktiivi 2024/164056 artikli 21 kohaselt tuleb rahapesu andmebüroodele olenemata nende

organisatsioonilisest staatusest tagada võimalikult lai juurdepääs teabele, mida nad vajavad oma

ülesannete täitmiseks, sealhulgas finants-, haldus- ja õiguskaitsealasele teabele.

Peaasjalikult on muudatuse eesmärk seega suurendada õigusselgust ehk seadustada selgemalt

praegune tegutsemisviis, mitte laiendada RAB volitusi teabe hankimisel. Kuivõrd meetmega ei

laiendata RAB õigusi oma seadusekohaste ülesannete täimiseks, vaid üksnes luuakse

õigusselgus juba RAB-le antud andmete kogumise õiguse viisis (ettekirjutusega vs.

täitmisregistri vahendusel), siis saab eeldada, et RAB-le antud õigus koguda pangasaladust,

sealhulgas pangakonto väljavõtteid, on proportsionaalne ka RAB-le seadusega pandud

ülesannetega.

Lähtudes kehtivast õigusest, on RAB-l õigus oma seadusekohaste ülesannete täitmiseks nõuda

pangasaladust sisaldavaid andmeid, sealhulgas füüsiliste isikute pangakonto väljavõtteid

(RahaPTS § 58 lõiked 1–2 koostoimes KAS §-ga 88). See tugineb GDPR artikli 6(1)(e) (avaliku

võimu ülesanne) ning vajaduse korral GDPR artikli 23 alusel piiratud teavitamiskohustusele

(tipping-off’i vältimiseks) ja on kooskõlas IKSiga, järgides eesmärgipärasuse ja

andmeminimaalsuse põhimõtteid (GDPR art 5). Eelnõuga ei laiendata RAB õigusi, vaid

täpsustatakse selgesõnaliselt, et RAB kogutava pangasaladuse hulka kuulub ka pangakonto

väljavõte, ning seotakse sellekohased teabepäringud konkreetselt RahaPTSi § 54 lõike 1

punktides 1, 3 ja 8–10 nimetatud ülesannetega ettekirjutuse puhul ning punktides 1, 8 ja 9

nimetatud ülesannetega täitmisregistri vahendusel kogutavate andmete puhul. Selline normi

selgitus suurendab õigusselgust ning kinnitab, et pangakonto väljavõtte kasutamine on vajalik

ja proportsionaalne nimetatud ülesannete eesmärkide saavutamiseks.

Meede on ka vajalik, st eesmärgi saavutamiseks puuduvad muud säästvamad abinõud, mis

oleksid sama tõhusad. Täitmisregistri kaudu kättesaadavate andmete kogumiseks puudub

samaväärne tänapäevasel tehnilisel tasemel olev süsteem ning samasuguste andmete

kogumiseks seadusega ette nähtud alternatiivne viis (ettekirjutuse koostamine teabe andmiseks

kohustatud isikule) on selgelt koormavam nii ettekirjutuse väljastajale kui ka selle saajale.

56 Direktiiv - EL - 2024/1640 - EN - EUR-Lex.

22

3.2. Eelnõu põhiseaduspärasus

3.2.1. Eelnõu § 1 punktid 1 ja 2

Käesolevas alapeatükis analüüsitakse nelja abinõu proportsionaalust:

1) MTA õigust töödelda pangakonto infot per se;

2) MTA õigust nõuda maksukohustuslase pangakonto infot maksukohustuslaselt endalt;

3) MTA õigust nõuda krediidiasutustelt pangasaladust (nii pangakonto infot kui ka muud

pangasaladusega hõlmatud infot);

4) MTA õigust nõuda krediidiasutustelt pangasaladusega hõlmatud pangakonto infot

täitmisregistri infovahetuskanali kaudu.

Tuleb rõhutada, et eelnõu ise rangelt reguleerib üksnes kahte viimast abinõu, ehk MTA õigust

nõuda pangasaladust krediidiasutustelt nii täitmisregistri infovahetuskanali kaudu kui ka selle

väliselt. Sellest hoolimata teostatakse läbipaistvuse ning üldise selguse huvides

proportsionaalsuse analüüs ka pangakonto info per se kasutamise osas, samuti selle info

küsimise kohta maksukohustuslaselt endalt olgugi, et nende kahe abinõu põhiseaduslikkust on

Rahandusministeeriumi hinnangul Eesti juristkonna valitsev arvamus aktsepteerinud juba

aastakümneid.

3.2.1.1 MTA õigus töödelda pangakonto infot maksumenetluses tähendust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks

Abinõu on proportsionaalne, kui põhiõiguste ja -vabaduste riive on kantud legitiimsest

eesmärgist ja on selle saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Õigusega teada, vallata ning muul viisil töödelda pangakonto infot riivatakse ennekõike isiku

informatsioonilise enesemääramise õigust, mis on tuletatud õigusest vabale eneseteostusele (PS

§ 19), perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS § 26) ning ettevõtlusvabadusele (PS § 31).

Informatsiooniline enesemääramise õigus tähendab isiku õigust otsustada, kuidas töödeldakse

mis iganes tema kohta käivaid andmeid, sh kes on nendest andmetest teadlikud, kes neid valdab,

milleks neid kasutada tohib, kellele võib neid avaldada jne. Kuivõrd pangakonto info võib

sisaldada erinevat eraelulist ning ärialast teavet, mille pinnalt võib olla võimalik teha järeldusi

isiku poliitiliste ja religioossete vaadete, sotsiaal- ning ärisuhete, tarbimisharjumuste,

meditsiinilise staatuse jms kohta, siis hõlmab informatsiooniline enesemääramise õigus

möödapääsematult ka õigust otsustada, kuidas töödeldakse isiku pangakonto infot.

Riive antud juhul seisneb isiku kohustuses taluda seda, et MTA töötleb tema kohta käivat

pangakonto infot, st saab teada nende andmete sisust ning kasutab neid vajadusel

maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. MTA õigus töödelda

pangakonto infot seega otseselt vähendab isiku informatsioonilise enesemääramise õigusest

tingitud kontrolli oma pangakonto info üle.

Pangakonto info töötlemise eesmärgiks on tagada maksukohustuste nõuetekohane täitmine,

sealhulgas kontrollida deklareeritud maksukohustuste õigsust. Tõhus riiklik järelevalve

maksukohustuste täitmise üle on eesmärgina selgelt legitiimne.

Pangakonto info töötlemine annab MTA-le sõltumatut ning usaldusväärset informatsiooni

maksukohustuslase majanduslikust aktiivsusest, mida on võimalik võrrelda maksukohustuslase

enda väidete ja järeldustega oma majandusliku olukorra ning tasumisele kuuluvate maksude

kohta. Näiteks, kui maksudeklaratsioonil olevad andmed ei ole loogilises kooskõlas

23

maksukohustuslase pangakonto saldo või maksustamisperioodil toimunud sisse- ja

väljaminekutega, siis võib see anda MTA-le aluse kahtlustada, et maksukohustuslane on kas

midagi valesti arvutanud, üritab maksude tasumisest kõrvale hoiduda või halvimal juhul, on

toime pannud otsese maksupettuse.

Pangakonto info töötlemine on abinõuna seega sobiv, sest sobiv on iga meede, mis soodustab

legitiimse eesmärgi saavutamist – antud juhul võimaldab pangakonto info töötlemine tagada

tõhusamat riiklikku järelevalvet maksukohustuste täitmise üle, näiteks kontrollida

deklaratsioonides kajastatud andmete õigsust, avastada ebaseaduslikku majandustegevust ning

tõendada muid maksualaseid rikkumisi.

Pangakonto info töötlemine on ka vajalik, ehk sellele pole mingit alternatiivi, mis oleks sama

tõhus, ent riivaks põhiõigusi- ja vabadusi vähem.

Pangakonto infot on vaja ennekõike selleks, et tagada tõhus riiklik järelevalve rahavoogudest

sõltuvate maksude, näiteks tulu-, käibe- ja tööjõumaksude tasumise üle. Tegemist on

deklaratsioonipõhiste maksukohustustega, kus üldreeglina peavad maksukohustuslased maksu

suuruse ise arvutama ning deklareerima. Kui MTA-l aga peaks tekkima kahtlus esitatud

deklaratsioonide usaldusväärsuses, siis võimaldabki ligipääs pangakonto infole –

sissetulekutele ja väljaminekutele, ülekannete kuupäevadele ning nende osapooltele, saldodele

jms – seda kahtlust maksumenetluse raames kas kinnitada või kummutada.

Varamaksude (nt maamaks ja mootorsõidukimaks) puhul ei pruugi pangakonto info olla

vajalik, et maksu suurust per se kindlaks teha, sest selleks vajaliku info saab MTA tüüpiliselt

erinevatest vararegistritest. Küll aga ei muuda see asjaolu, et maksukohustus kui selline on

olemuslikult siiski rahaline kohustus, mille üle järelevalve teostamisel võib pangakonto info

olla määrava tähendusega – näiteks, kui maksukohustuslane väidab, et tal pole piisavalt raha

maksu tasumiseks, siis on seda võimalik kontrollida vaadates tema pangakontode saldosid,

niisamuti on võimalik vaadata tema sisse- ja väljaminekuid hindamaks, kas isik võis ise tekitada

oma maksevõimetuse eesmärgiga hoiduda maksude tasumisest kõrvale.

Pangakonto info võib olla vajalik, et teha kindlaks ka muid maksustamise vaatest olulisi

asjaolusid, näiteks on MTA kasutanud pangakonto infot, et koguda tõendeid

maksukohustuslase maksuresidentsuse ja alalise elukoha kohta (alalise elukoha müügi

tulumaksuvabastuse kontekstis) jne.

Kõikmõeldavad alternatiivsed teabeartiklid, näiteks arved, lepingud, ütlused, vastuvõtu-

üleandmise aktid ning muud raamatupidamisalased dokumendid jne, ei võimalda MTA-l sama

tõhusalt maksumenetlust läbi viia. Nimelt, lepingute, arvete jms dokumentide pinnalt ei saa

tõsikindlalt järeldada seda, et nendes kajastuvad majandustehingud on reaalselt toimunud või

et nendes kajastuvad majandussuhted reaalselt eksisteerivad. Sisuliselt tugineb alternatiivsete

teabeartiklite usaldusväärsus samuti suuremas osas ristvõrdlusele pangakonto infoga, millest

nähtuvad reaalselt toimunud majanduslikud toimingud.

Pangakonto info puhul ei saa üle rõhutada ka selle väärtust maksukohustuslaste

õiguskuulekusele motiveerimisel. Kui maksukohustuslastel on teada, et MTA-l on võimalik

võrrelda terviklikku pangakonto infot tema enda väidete ja deklaratsioonidega, siis vähendab

see tema valmisolekut maksudest kõrvalehoidumiseks ning maksupettusteks, sest

vahelejäämise risk on märkimisväärne. Teoorias võiks MTA suurendada õiguskuulekust ka nii,

et tehakse massiliselt rohkem maksukontrolle, kuid sellega kaasneks suurem töökoormus

riigile, samuti suurem halduskoormus seaduskuulekatele maksumaksjatele.

24

Isegi, kui jaatada pangakonto info kui sellise töötlemise vajalikkust, siis võib

maksukohustuslaste jaoks siiski säästvam olla see, kui pangakonto info töötlemise ulatus oleks

seaduse tasandil kuidagi ajaliselt või teabeliikide kaupa piiratud – näiteks võiks seadus

fikseerida, milliste perioodide osas võib MTA küsida konto väljavõtet, või võiks seadus ette

näha maksukohustuslastele võimaluse eemaldada pangakonto väljavõtetelt privaatse

iseloomuga andmed, mis ei puutu maksumenetlusse. Selline lahendus kahtlemata vähendaks

riivet informatsioonilisele enesemääramisõigusele, kuid see ühtlasi ka vähendaks niivõrd

märkimisväärselt MTA tõhusust maksumenetluse läbiviimisel, et ohtu võib sattuda MTA

võimekus üleüldse läbi viia maksumenetlust kui sellist.

Esiteks, pangakonto info kui teabeliigi usaldusväärsus põhineb täielikult selle terviklikkusel, st

see annab objektiivset ning maksukohustuslasest sõltumatut infot maksukohustuslase

majandusliku olukorra kohta. Kui maksukohustuslasel või kolmandal isikul oleks võimalik seda

infot enne MTA-le edastamist kuidagi moonutada eraelu kaitse vms põhjuse ettekäändel, siis ei

oleks MTA-l kuidagi võimalik kontrollida seda, kas eemaldati üksnes kõrvaline info, või

midagi olulist maksumenetluse lahendamiseks. Sellisel redakteeritud pangakonto infol ei oleks

seega erilist iseseisvat tõendamisväärtust, kuivõrd selle usaldusväärsus tugineks täielikult

maksukohustuslase enda sõnale. Et pangakonto info küsimisega võib MTA saada teada ka

privaatset infot, millel ei ole puutumust maksumenetlusega – selleks otstarbeks eksisteeribki

MKS §-s 26 sätestatud maksusaladuse instituut.

Teiseks, maksumenetluste erinevaid faktilisi ning juriidilisi konfiguratsioone ei ole võimalik

seaduse tasandil ammendavalt ette näha viisil, mis võimaldaks seadusega fikseerida nõutava

pangakonto info spetsiifilised teabeliigid ning ajalised piirid.

Pangakonto info on kõigest üks tõend teiste seas ning kuna ühelgi tõendil ei saa olla

ettemääratud jõudu, siis ei saa seaduse tasandil ka ette kirjutada, millist konkreetset teabeartiklit

võib tõendina käsitleda ja millist mitte. Vastavalt uurimispõhimõttele peab MTA ise hindama,

millist pangakonto infot maksumenetluse lahendamiseks vaja on.

Mis puudutab nõutava pangakonto ajalisi piire (nt väljavõtte perioode), siis MTA kogemus

näitab, et tihtipeale on maksuasja lahendamiseks vaja ka sellist pangakonto infot, mis jääb

esialgselt määratletud kontrollitava maksustamisperioodi ajalistest piiridest väljapoole –

näiteks on juhtusid, kus ettevõte teeb juhatuse liikmele kontrolliperioodi jooksul laenu

tagasimakseid. Selleks, et kontrollida selle laenu kui majandusliku suhte faktilist olemasolu

ning juhatuse liikme laenuvõimekust, on vaja saada selle ettevõtte pangakonto väljavõtet ka

esialgselt kontrollitava maksustamisperioodi välise perioodi kohta. See on vaid üks näide

määratlematu hulga seast, mida ei ole võimalik seadusandlikul tasandil ammendavalt kajastada.

Sellest kõigest järeldub, et tervikliku (st moonutamata) pangakonto infota ei olegi MTA-l

sisuliselt võimalik iseseisvalt kontrollida maksukohustuslase väidete ning deklaratsioonide

faktilist paikapidavust. Niisamuti eeldab maksumenetluste faktoloogiate ettenägematus

pangakonto info kui tõendi jätkuvat abstraheeritust seaduse tasandil.

Pangakonto info töötlemine on ka mõõdukas, st sellega kaasnev tulu kaalub üle sellega

kaasneva põhiõiguste- ja vabaduste riive.

Pangakonto infota pole maksualane järelevalve tänapäevases majandussüsteemis võimalik.

Seda kinnitab empiiriline tasand, kus pea kõik riigid võimaldavad maksuhalduritel töödelda

pangakonto infot kui tõendi liiki. Niisamuti, nii Euroopa Liit kui ka Majandusliku Koostöö ja

Arengu Organisatsioon (edaspidi OECD), G20 jmt rahvusvahelised organisatsioonid rõhutavad

25

mitte ainult maksuhaldurite vajadust pääseda ligi pangakonto infole, vaid seda infot

rahvusvahelisel tasandil ka vahetada.

Võttes arvesse, et maksude korrapärane laekumine on toimiva riigi eeltingimus, siis on

ilmselge, et pangakonto info töötlemisest tingitud tulu kaalub üle maksukohustuslase kohustuse

taluda selle info töötlemist riigi poolt.

Pangakonto info töötlemine per se on seega kantud legitiimsest eesmärgist ning on selle

saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.

3.2.1.2 MTA õigus nõuda maksumenetluse otstarbeks pangakonto infot maksukohustuslaselt

endalt

Kuna eelnevas alapeatükis on juba hinnatud ning kinnitatud pangakonto info töötlemise kui

informatsioonilise enesemääramisõiguse riive proportsionaalsust (PS §-d 19, 26 ja 31), siis

edaspidine küsimus taandub selle, et mis on kõige proportsionaalsem viis selle info hankimiseks

– teisisõnu, kellelt ning kuidas võib MTA seda infot küsida.

Kui MTA küsib pangakonto infot maksukohustuslaselt endalt, siis riivatakse sellega (lisaks

eelmainitud informatsioonilisele enesemääramisõigusele) ka tema õigust

eneseteostusvabadusele (PS § 19) ja/või õigust ettevõtlusvabadusele (PS § 31) just nimelt

halduskoormuse vaatest. Riive seisneb selles, et pangakonto info küsimisega pannakse

maksukohustuslasele peale mitterahaline kohustus esitada teavet oma majandusliku olukorra

ning aktiivsuse kohta. Vajaliku teabe komplekteerimine ja edastamine on aga

maksukohustuslasele täiendav halduskoormus, mis raskendab tema eneseteostusvabaduse ning

ettevõtlusvabaduse kasutamist.

Pangakonto info küsimise eesmärgiks on saada MTA valdusesse infot (tõendeid), mis

võimaldaksid MTA-l kindlaks teha maksumenetluses tähendust omavad asjaolud. Tõendite

kogumine selleks, et kontrollida maksumenetluse kontekstis maksukohustuslase väiteid, on

eesmärgina kahtlemata legitiimne.

Meede on sobiv, sest maksukohustuslane omab ja valdab või vähemasti kontrollib oma

pangakonto infot. Teisisõnu, tal on olemas sellele täielik ligipääs ja on seega igati suuteline

komplekteerima ning edastama aegsasti nõutud pangakonto infot MTA-le, olgu see saldo,

väljavõte või muu teabeartikkel.

Meede on ka vajalik, sest puuduvad muud samatõhusad alternatiivid, mis riivaksid

maksukohustuslase põhiõigusi- ja vabadusi vähem.

Teoorias on võimalik arutleda selliselt, et kuivõrd MTA õigust töödelda pangakonto infot on

juba põhimõtteliselt jaatatud, siis võiks eelistada sellist pangakonto info hankimise viisi, mis

koormaks maksukohustuslast kõige vähem. Üks viis seda saavutada on jätta

maksukohustuslane üldse vahele ja pöörduda otse krediidiasutuse poole pangainfo saamiseks.

Maksumenetluse läbiviimise vaatenurgast oleks selline lahendus kahtlemata tõhusam, kuid

ilmselgelt riivaks see nii maksukohustuslase kui ka krediidiasutuse põhiõigusi- ja vabadusi

rohkem.

Esmane pöördumine annab maksukohustuslasele ennekõike võimaluse realiseerida oma

kaasaaitamiskohustust (MKS § 56) ning võtta MTA-lt vajadus pöörduda sama info saamiseks

kolmandate isikute poole. Teisisõnu, see võimaldab maksukohustuslasel kaitsta paremini oma

informatsioonilist enesemääramisõigust, ehk hoida saladuses asjaolu, et temalt on nõutud

26

maksumenetluse otstarbeks teavet, ning ühtlasi ennetada sündmuste kulg, kus kolmas isik (nt

krediidiasutus) saab implitsiitselt teada, et ta ei ole teinud MTA-ga koostööd.

Esmane pöördumine vähendab otseselt ka kolmandate isikute (sh krediidiasutuste)

halduskoormust, sest kui MTA saab vajaliku teabe (nt pangakonto info) vahetult

maksukohustuslaselt endalt, siis ei ole MTA-l enam üldreeglina vaja seda sama teavet

dubleerivalt kolmandatelt isikutelt küsida. Üksikud erandid sellest puudutavad juhtusid, kus

MTA-l on alust kahelda maksukohustuslase esitatud andmete usaldusväärsuses ning kus nende

usaldusväärsuse kinnitamiseks on vaja teostada ristvõrdlus kolmanda isiku valduses olevate

andmetega – näiteks, kui maksukohustuslane esitab pangakonto väljavõtte failina, kus puudub

igasugune indikatsioon, et see tuleneb pangalt (nt see ei vasta väljavõtte tüüpilisele formaadile,

või see pole pangatöötaja poolt allkirjastatud vms), siis võib olla vajalik teostada ristvõrdlus

vahetult krediidiasutuse enda andmetega.

Maksukohustuslast säästab mõistagi ka asjaolu, et MTA võib pangakonto infot küsida ainult

mõne käimasoleva maksumenetluse või muu riikliku järelevalve otstarbeks. Menetlusvälist

teabenõudmist MKS ei võimalda ning mis iganes pangakonto info küsimine näiteks

riskianalüüsiks, profileerimiseks või pelgalt mõne ametniku uudishimu rahuldamiseks, on

rangelt ebaseaduslik ning ka karistatav nii distsiplinaar- kui ka süüteomenetluse raames.

On siiski teatud juhtumeid, kus esmane pöördumine maksukohustuslase enda poole siiski ei

pruugi olla põhjendatud või isegi võimalik, mistõttu võib MTA pöörduda kohe kolmandate

isikute poole. Need puudutavad olukordasid, kus maksukohustuslane ei ole näiteks mingil

põhjusel kättesaadav (puuduvad andmed elu- või asukoha kohta) või kus maksukohustuslase

pöördumine ei ole muul põhjusel otstarbekas, näiteks ta on asunud pahatahtlikult rikkuma oma

kaasaaitamiskohustust ja seeläbi takistama menetluse läbiviimist. Sellisel juhul ei ole

pahatahtlikult meelestatud maksukohustuslase poole pöördumine abinõuna enam sobiv, sest see

ei soodusta enam kuidagi maksumenetluse läbiviimist ja võib sellele isegi vastu töötada.

Kokkuvõtlikult, esmane pöördumine maksukohustuslase enda poole pangainfo saamiseks on

kõikidest mõeldavatest alternatiividest säästvaim nii maksukohustuslaste endi kui ka

kolmandate isikute põhiõiguste- ja vabaduste kaitse perspektiivist. Erandjuhtumid ei mõjuta

siinkohal vajalikkuse kriteeriumi täitmist.

Meede on ühtlasi ka mõõdukas, st sellest saadav tulu kaalub üle maksukohustuslastele

kaasneva põhiõiguste- ja vabaduste riive.

Nagu eelnevalt selgitatud, siis tänapäevases vabaturumajanduslikus finantssüsteemis ei olegi

võimalik teostada efektiivset järelevalvet maksukohustuste täitmise üle ilma ligipääsuta

pangakonto infole. Võttes arvesse maksude järjekindla ning nõuetekohase laekumise olulisust

riigi toimimisele, siis on ilmselge, et pangakonto info küsimisega kaasnevad tulud kaaluvad üle

riive, mis kaasneb maksukohustuslasele vajaliku pangakonto info komplekteerimise ning

edastamisega. Maksulaekumised moodustavad ca 85% riigieelarvest ilma milleta ei ole

võimalik tagada riigi toimepidavust.57

Pangakonto info nõudmine maksukohustuslaselt endalt on seega kantud legitiimsest

eesmärgist ning on selle saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.

57 2025. aasta riigieelarve seadus: tulud kokku 17 733 188 000 eurot, maksud ja

sotsiaalkindlustusmaksed 15 001 167 000 eurot. Vt: 2025. aasta riigieelarve seadus–Riigi Teataja

(sisenetud: 06.11.2025)

27

3.2.1.3 MTA õigus nõuda krediidiasutustelt pangasaladust

Kehtiva MKS § 61 lõike 1 kohaselt on MTA-l õigus nõuda kolmandatelt isikutelt (sh

krediidiasutustelt) teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlaks tegemiseks.

MTA võib kolmanda isiku poole üldreeglina pöörduda juhul, kui MTA-l pole õnnestunud saada

vajalikku teavet maksukohustuslaselt endalt või kui maksukohustuslase enda poole pöördumine

pole muul põhjusel otstarbekas (MKS § 511 lõige 7, § 61 lõige 2).

Eelnõuga täpsustatakse MKS § 61 lõiget 1 selliselt, et edaspidi nähtuks sõnaselgelt MTA õigus

nõuda krediidiasutustelt ka pangasaladust sisaldavat teavet selleks, et kindlaks teha

maksumenetluses tähendust omavad asjaolud.

MTA õigus nõuda pangasaladuse avaldamist riivab krediidiasutuse õigust

eneseteostusvabadusele (PS § 19) ning õigust ettevõtlusvabadusele (PS § 31). Riive seisneb

selles, et abinõuga pannakse krediidiasutustele mitterahaline kohustus aidata riigil teostada

maksuõiguslikku järelevalvet oma klientide maksukohustuste üle – konkreetselt, kohustus

edastada vastava teabekorralduse saamisel kliendi kohta käivat pangasaladust MTA-le.

Abinõu ei too kaasa uut riivet maksukohustuslase informatsioonilisele enesemääramisõigusele,

sest maksukohustuslasel on niikuinii seadusest tulenev üldine kohustus ning ühtlasi ka võimalus

ise anda MTA-le maksumenetluse otstarbeks mis iganes vajalikku teavet, sh pangakonto infot.

Niisamuti ei riiva abinõu ka kuidagi krediidiasutuse enda informatsioonilist

enesemääramisõigust, sest kuigi pankadel on küll kohustus kaitsta oma klientide andmeid

pangasaladuse egiidi all, ei ole pangad siiski nende andmete omanikud. Kui aga

krediidiasutused ei ole nõutava info omanikud, siis ei saa neil olla ka informatsioonilist

enesemääramisõigust otsustamaks, kuidas neid andmeid võib töödelda.

Riive olemus seisneb seega vaid halduskoormuses, mis krediidiasutustele kaasneb

teabekorralduste täitmisega, ehk vajaliku teabe komplekteerimise ja edastamisega.

Riive eesmärgiks on võimaldada MTA-l saada oma valdusesse kaalukaid tõendeid

(pangasaladust), mis on vajalikud maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlaks

tegemiseks.

Meede on eesmärgi saavutamiseks sobiv, sest krediidiasutused ongi lõppastmes mis tahes

pangakonto ja muud pangainfot puudutava teabe algallikaks, kes seda valdavad ning kes on

suutelised seda komplekteerima ja edastama MTA-le – tihtipeale isegi operatiivsemalt kui seda

suudab teha maksukohustuslane ise. Krediidiasutused kujutavad seega endast teabeallikana

tõsiseltvõetavat alternatiivi maksukohustuslasele, kellelt teavet pole võimalik või muul

põhjusel otstarbekas kätte saada.

Meede on ka vajalik, st eesmärgi saavutamiseks puuduvad muud säästvamad abinõud, mis

oleksid sama tõhusad.

Säästlikum oleks regulatsioon, mis võimaldaks MTA-l vajaliku teabe saada

maksukohustuslaselt endalt vajaduseta pöörduda kolmanda isiku poole, kuid selline lähenemine

on MKS § 60 lõike 1 ning § 61 lõike 2 kujul juba olemas.

Teoorias võiks MTA nõuda teavet maksukohustuslaselt tugevamate meetmetega, sh

sanktsioonisurvel, kuid selline meede maksumenetluse kiiruse ja efektiivsuse perspektiivist

vaadatuna ei ole alati sama tõhus, sest ei saa välistada, et pahatahtlik maksukohustuslane võib

vajaliku teabe hävitada, või olla seda juba teinud, või teisiti pikendada kogu protsessi. Niisamuti

28

ei lahendaks see seda praktilist probleemi, et alati ei pruugi maksukohustuslane olla MTA jaoks

üldse kättesaadav. Proportsionaalsuse kontrollimisel langeksid kõik need alternatiivid juba

välja sobivuse tasandil, sest sellistes tingimustes ei aita maksukohustuslase poole pöördumine

kuidagi legitiimset eesmärki saavutada.

Seetõttu tekib tahes tahtmata vajadus pöörduda teabe saamiseks kolmanda isiku poole, sest

vastasel juhul ei ole maksumenetlust võimalik läbi viia. Neid asjaolusid silmas pidades võib

lugeda vajalikkuse (säästlikkuse) kriteeriumi täidetuks.

Meedet võib pidada ka mõõdukaks, st meetmega saadud tulud ületavad nendega kaasnevad

kulud (põhiõiguste ja -vabaduste riived). Maksukohustuste nõuetekohane täitmine, samuti

nende täitmise tagamine riikliku järelevalve raames, on riigi toimimise ning jätkusuutlikkuse

perspektiivist kriitilise tähtsusega, ning kaalub üles perioodilise vajaduse nõuda

maksumenetluse läbiviimiseks materiaalset abi kolmandatelt isikutelt teabe andmise näol –

seda eriti krediidiasutuste puhul, kes oma spetsiifilise funktsiooni tõttu vabaturumajanduslikus

finantssüsteemis on harjunud riiki abistama erinevate teabe andmiste, aruandlus- ning

kontrollikohustuste näol.

Krediidiasutuselt pangasaladuse nõudmine maksumenetluse otstarbeks on seega kantud

legitiimsest eesmärgist ning on selle saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.

3.2.1.4 MTA õigus nõuda krediidiasutustelt pangasaladusega hõlmatud pangakonto infot

täitmisregistri infovahetuskanali kaudu

Eelnõu § 1 punktiga 2 sätestatakse ammendav loetelu pangakonto infost, mida MTA-l on

võimalik nõuda krediidiasutustelt läbi täitmisregistri infovahetuskanali.

Nagu tavapärase teabekorralduse puhul, kujutab abinõu endast riivet krediidiasutuste

eneseteostusvabadusele (PS § 19) ning ettevõtlusvabadusele (PS § 31) halduskoormuse

perspektiivist, kuid selle riive proportsionaalsust on eelnevalt kontrollitud ning siinkohal mingit

kvalitatiivset erisust ei ole. Küll aga, kuna täitmisregistri infovahetuskanalil on olemas

potentsiaal masin-masin liidestuseks, siis võib teoorias tekkida täiendav riive PS §-des 13–15

sätestatud õigustele, ennekõike õigusele riigi, seaduse ja kohtu kaitsele.

Riive seisneks selles, et kui krediidiasutus otsustaks masin-masin lahenduse kasuks, siis oleks

krediidiasutustel võimalik kontrollida MTA teabekorralduste formaalset ja materiaalset

õiguspärasust alles tagantjärgi, sest masin-masin lahenduse puhul täidetakse teabekorraldused

automatiseeritult. Potentsiaalse õiguskaitse otsimine pärast haldusakti automaatset täitmist ei

pruugi aga olla enam niivõrd perspektiivikas ega otstarbekas.

Abinõu eesmärgiks on tõhustada tõendite kogumist maksumenetluse otstarbeks kasutades

selleks täitmisregistri infovahetuse kanalit. Tõhusam riiklik järelevalve maksukohustuste

täitmise üle on eesmärgina ilmselgelt legitiimne.

Abinõu on sobiv, sest see muudab pangakonto info hankimise kiiremaks, mugavamaks ning

lõppastmes ka odavamaks kõikide osapoolte jaoks – MTA-l on võimalik automatiseeritud

süsteemidega vähendada töökoormust, mis kulub teabekorralduste koostamisele ning

edastamisele; krediidiasutustel on võimalik automatiseeritud süsteemidega vähendada

halduskoormust, mis vastasel juhul kuluks teabekorralduste käsitsi analüüsimisele ning

täitmisele.

29

Abinõu on ka vajalik, st eesmärgi saavutamiseks puuduvad muud säästvamad abinõud, mis

oleksid sama tõhusad.

Abinõu säästvust kinnitab ennekõike asjaolu, et kuigi täitmisregistri infovahetuskanal

võimaldab automatiseerimist, siis krediidiasutustel ei ole siiski mingit juriidiliselt siduvat

kohustust menetleda täitmisregistri kaudu edastatavaid MTA teabekorraldusi automatiseeritult.

Teisisõnu, kui krediidiasutused soovivad MTA teabekorraldusi menetleda käsitsi, siis on neil

see võimalus juba praegu olemas.

Täitmisregistri kaudu edastatav teabekorraldus on seotud kõikide samade piirangutega, millega

on seotud tavapärane MKS § 61 lõikes 1 sätestatud korraldus – peaasjalikult tuleb arvestada

nõuet, et MTA peab esmalt sama teabe saamiseks pöörduma maksukohustuslase enda poole.

Vaid erandlikel MKS-s sätestatud juhtudel võib MTA jätta maksukohustuslase vahele ja

pöörduda otse krediidiasutuse poole. Eelnõuga aga neid erandjuhtumeid kuidagi ei muudeta

ega täiendata.

Eelnõu näeb ette ka ammendava loetelu andmetest, mida täitmisregistri vahendusel võib nõuda

– konto olemasolu, saldo, väljavõte, kontot kasutama volitatud isikud, konto omaniku tegelik

kasusaaja ning hoiulaeka olemasolu. Ammendav loetelu tagab täitmisregistriga liidestatud

krediidiasutustele õigusselguse küsimuses, et millised andmed konkreetselt saavad süsteemi

kaudu liikuda. Ühtlasi võimaldab see krediidiasutustel täiendavalt hinnata, et kas neil on huvi

töödelda täitmisregistri vahendusel edastatavaid teabekorraldusi käsitsi või automatiseerida

nende töötlemine.

Niisamuti vähendab täitmisregistri infovahetuskanal ka teabekorralduste täitmisega seonduvat

halduskoormust ning inimlikust eksimusest tingitud vigade tekkimise võimalust.

Krediidiasutustel, kes ei pea vajalikuks seada kahtluse alla MTA iga teabekorralduse formaalset

ning sisulist õiguspärasust, saavad seega automatiseerida enda jaoks kogu protsessi.

Abinõu on ka mõõdukas, st sellest tingitud tulu kaalub üle krediidiasutustele kaasneva

põhiõiguste ja -vabaduste riive.

Kuna krediidiasutustele on automatiseeritud lahenduste kasutamine MTA teabekorralduste

töötlemiseks vabatahtlik, siis on küsitav, kas abinõu üldse riivab krediidiasutuste põhiõigusi- ja

vabadusi kaebeõiguse vaatest. Sellest hoolimata on selge, et maksude korrapärase laekumise

eksistentsiaalne tähtsus riigi toimimisele kaalub üle krediidiasutuste potentsiaalse kaebeõiguse

riive, mis kaasneb täitmisregistri infovahetuskanali kasutamise vabatahtliku

automatiseerimisega.

Krediidiasutuselt pangasaladusega hõlmatud pangakonto info nõudmine täitmisregistri

infovahetuskanali kaudu on seega kantud legitiimsest eesmärgist ning on selle

saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.

3.2.2 Eelnõu § 2 punktid 2–4

Käesolevas alapeatükis analüüsitakse kahe abinõu proportsionaalsust RABi vaates:

1) RABi õigust töödelda pangakonto infot per se;

2) RABi õigust nõuda krediidi- ja makseasutustelt pangasaladusega hõlmatud pangakonto infot

täitmisregistri infovahetuskanali kaudu.

Tuleb rõhutada, et eelnõu ise rangelt reguleerib eeskätt RABi õigust nõuda pangasaladust

(sealhulgas konto väljavõte) krediidi- ja makseasutustelt nii täitmisregistri infovahetuskanali

30

kaudu kui ka selle väliselt, ning piiritleb täpselt ja selgelt milliste ülesannete täitmiseks on

RABil õigus koguda ka pangasaladuse hulka kuuluvat konto väljavõtet. Samuti piiritletakse

selgelt RABi ülesanded, mille täitmiseks saab RAB kasutada pangakonto väljavõtte

kogumiseks Täitmiseregistrit. Läbipaistvuse ning üldise selguse huvides teostatakse

proportsionaalsuse analüüs ka pangakonto info per se kasutamise osas ning selle kogumise osas

Täitmisregistri vahendusel, olgugi, et nende abinõude põhiseaduslikkust on praktikas

aktsepteeritud juba aastaid.

3.2.2.1. RABi õigus töödelda pangakonto infot rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste

ülesannete täitmiseks

Abinõu on proportsionaalne, kui põhiõiguste ja -vabaduste riive on kantud legitiimsest

eesmärgist ning on selle saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Riive iseloom. Õigusega teada, vallata ning muul viisil töödelda pangakonto infot riivatakse

ennekõike perekonna- ja eraelu puutumatust (PS § 26) ja isikute informatsioonilise

enesemääramise õigust (PS § 19. Pangakonto info (sh kontoväljavõte) võib sisaldada era- ja

äriteavet, mille pinnalt võib järeldada isiku majanduslikke suhteid, tarbimismustreid, kontakte,

käitumis- ja riskiprofiile. Riive seisneb isiku kohustuses taluda, et RAB töötleb tema kohta

käivat pangakonto infot oma seaduslike ülesannete (RahaPTS § 54 lõige 1 punktides 1 ja 8–10)

täitmiseks.

I Põhiõiguse kaitseala riive

RABi poolt oma seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses pangasaladusega

kaetud, sh pangakonto väljavõtete, andmete töötlemise õigusega riivatakes eelkõige

pangakontode omanike perekonna- ja eraelu puutumatust (PS § 26) informatsioonilise

enesemääramise kontekstis. Pangakonto info (sh kontoväljavõte) võib sisaldada era- ja

äriteavet, mille pinnalt võib järeldada isiku majanduslikke suhteid, tarbimismustreid, kontakte,

käitumis- ja riskiprofiile.

II. Riive põhiseaduslik õigustatus

Piiriklausel:

PS § 26 esimene lõige näeb ette, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Sätte

piiriklausel on toodud selle teises lõikes ja see näeb ette, et riigiasutused, kohalikud

omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui

seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste

ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

Paragrahvist 26 tuletatakse kehtivas õigusdogmaatikas informatsioonilise enesemääramise

õigus, mis tähendab igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse

ja salvestatakse, seetõttu on eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks isikuandmete kaitse.

Riigikohtu halduskolleegium on märkinud, et eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu

hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist (RKHKo 12.07.2012,

3-3-1-3-12, p 19).58

58 PS § 26 kommentaarid, p 24. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020.

31

Paragrahvi 26 teises lauses on seega sätestatud kvalifitseeritud seadusereservatsioon, mis lubab

eraelu riivata üksnes seadusega või seaduse alusel ja PS § 26 teises lauses kindlaks määratud

põhjustel. Üldjuhul peaks kvalifitseeritud seadusereservatsiooni puhul piirangu põhjuste loetelu

olema ammendav.58 See tähendab, et on võimalik piirata seadusega isikute PS §-st 26 tulenevat

informatsioonilise enesemääramise õigust, kui seda tehakse tervise, kõlbluse, avaliku korra või

teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

Eesmärk. FATF soovituste ning rahapesu tõkestamise direktiivide kohaselt on riikidel

kohustus luua rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks, avastamiseks ja sellega

tõhusaks võitlemiseks rahapesu andmebüroo. FATF soovitus 29 toob, et rahapesu andmebüroo

peaks olema riigis keskus rahapesu ja sellega seotud kuritegude ehk eelkuritegude ning

terrorismi rahastamise kahtlusega seotud informatsiooni vastuvõtmiseks, selle analüüsimiseks

ja analüüsi edastamiseks. Rahapesu andmebüroode peamiseks ülesandeks FATF soovituste

kohaselt on nn operatiivtasandi analüüs, mis tähendab kohustust kasutada olemasolevat ja

erinevatest kohtadest päritud informatsioon, et tuvastada spetsiifilised sihtmärgid, et jälitada

teatud kuritegevusele viitavaid tegevusi (ingl k follow the trail), et tuvastada seoseid

sihtmärkide vahel ning tuvastada eelviidatu seoseid kuritegelike vahendite, rahapesu või sellega

seotud kuritegude ning terrorismi rahastamise vahel. Hetkel kehtiva rahapesu tõkestamise

direktiivi EL 2015/849 artikkel 32 kohaselt loob rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamiseks, avastamiseks ja sellega tõhusaks võitlemiseks rahapesu andmebüroo. Iga

rahapesu andmebüroo on oma tegevuses sõltumatu ja autonoomne, mis tähendab seda, et

rahapesu andmebürool on volitused ja pädevus täita oma ülesandeid vabalt, sealhulgas õigus

teha autonoomselt otsuseid konkreetse teabe analüüsimise, taotlemise ja levitamise kohta.

Rahapesu andmebüroo kui keskne riigisisene üksus vastutab kahtlasi tehinguid käsitlevate

teadete ning rahapesu, sellega seotud eelkuritegude ja terrorismi rahastamise seisukohast

asjakohase muu teabe vastuvõtmise ja analüüsimise eest. Rahapesu andmebüroo vastutab oma

analüüsi tulemuste ja asjakohase lisateabe pädevatele asutustele teatavakstegemise eest, kui on

alust kahtlustada rahapesu, sellega seotud eelkuritegusid või terrorismi rahastamist. Ta peab

olema võimeline saama kohustatud isikutelt täiendavat teavet. Eelviidatud nõuded ja

kohustused Eesti RABile on sätestatud RahaPTSis, mille kohaselt on RABi kõige olulisem roll

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine,

kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine.

Seega on rahvusvaheliste standarditega loodud, direktiiviga üle võetud ja seejärel sätestatud

Eesti õigusesse mehhanism, kus Eesti rahandussüsteemi ja majandusruumi kaitsmiseks

kohaldab erasektor hoolsuskohustust ja teavitab RABi rahapesu ja sellega seotud kuritegude

kahtlusest. Kui tavapäraselt alustatakse kriminaalmenetlusi kuriteoteate alusel, siis

peitkuritegude puhul ei ole tihti kannatanud teada ja nad ei ole võimelised kuriteoteadet esitama

või on tegemist nn kannatanuta kuritegudega. Võivad esineda ka juhtumid, kus kannatanu on

teises riigis, aga Eesti riiki kasutatakse raha varjamiseks ja integreerimiseks meie

majandusruumi, tuues kaasa inflatsiooni, kahju majandusele jne. Seepärast on loodud

rahvusvaheline süsteem, kus erasektor kohaldab hoolsust ja teatab kahtlasest tegevusest RAB-

i. RAB on vaheetapp erasektori ja uurimisasutuse vahel, et tuvastada need olukorrad, kus vihje

rahapesu kahtlusele või terrorismi rahastamisele on tegelik ja alustada tuleks

kriminaalmenetlust.

Oma ülesannete täitmiseks vajab RAB juurdepääsu teabele, mis on tehingute tegemisel

kohustatud isikute valduses, sh pangakonto väljavõtted. Pangakonto info töötlemise eesmärgiks

32

on rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamine, tuvastamine ja tõkestamine. See eeldab

tehingute reaalse kulgemise, mustrite ja seoste usaldusväärset ja kiiret tuvastamist.

Pangakonto info töötlemise eesmärgiks on rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamine,

tuvastamine ja tõkestamine. See eeldab tehingute reaalse kulgemise, mustrite ja seoste

usaldusväärset ja kiiret tuvastamist. Seega täidab pangakontode info RABile edastamine

kuritegude tõkestamise eesmärki.

Lisaks täidab RABile pangakonto infole juurdepääsuõigus teiste inimeste õiguste ja vabaduste

kaitse eesmärki. Nimelt sätestab PS § 32 ühtlasi omandipõhiõiguse. Omandipõhiõigus on

olemuselt vabadusõigus ning see annab isikutele iseseisvuse ja vabaduse oma elu iseseisvaks

korraldamiseks. PS-ga tuleb omandile tagada puutumatus ja võrdne kaitse. Puutumatuse

tagamiseks peab riik kehtestama õigusnormid, mis võimaldavad omandit kaitsta. Sealjuures on

Riigikohus rõhutanud, et PS §-s 32 sätestatud omandi puutumatuse ja vabalt valdamise,

kasutamise ja käsutamise põhimõtted kehtivad üksnes õiguspärasel teel omandatud vara suhtes

(RKPJKo 21.12.1994, III-4/A-10/94). PS § 32 ei kaitse õigusrikkumise teel saadut (RKHKm

11.10.1996, 3-3-1-28-96, p 4).59

Rahapesu ja terrorismi rahastamisega ning sanktsioonide rikkumisega seotud kuritegevus

kahjustab otseselt isikute omandipõhiõigust (nt on eelkuritegudeks tihti kelmus ja muud

varavastased süüteod). Õigusdogmaatikas on võetud tugev positsioon, et riik peab kehtestama

õigusnormid, mis võimaldavad omandit kaitsta.

Laiemalt õõnestab kõnealune kuritegevus ka paljusid teisi PS-s loetletud õiguseid ja vabadusi.

Nii riivab see näiteks PS §-s 1 väljendatud riigisuveräänsuse, rahvasuveräänsuse, rahvusriigi,

demokraatia ja vabariikluse põhimõtteid ehk demokraatiat (näiteks läbi altkäemaksu ja

finantssanktsioonide), PS §-s 20 sätestatud vabaduspõhiõigust, mille kohaselt on igaühel õigus

vabadusele ja isikupuutumatusele (näiteks läbi inimkaubanduse) ja PS §-s 16 toodud igaühe

õigust elule (nt läbi ebaseadusliku narkootikumide müügi). Kuritegeliku päritoluga raha Eesti

majanduses tõstab inflatsiooni ja võimaldab kuritegelikel ühendustel saada elujõulisemaks. Ka

see kahjustab laiemalt PS-s toodud põhiõiguseid ja -vabadusi.

Seega tõhus riiklik rahapesu- ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteem, mille üheks

esmaseks ja olulisimaks lüliks on RABi ülesanne analüüsida kahtlaseid tehinguid ja selle

ülesande täitmiseks vajalikule teabele juurdepääs, sh pangakonto väljavõtetele, on eesmärgina

kaalukas ning legitiimne.

Sobivus. Põhiõiguste riive on eesmärgi saavutamiseks sobiv vahend siis, kui see aitab kaasa

eesmärgi saavutamisele. Pangasaladusega kaetud teabele juurdepääs, sh pangakonto

väljavõtetele, RABile aitab kaasa kuritegude tõkestamisele ning samuti aitab see tagada PS-s

toodud inimeste põhiõiguseid ja –vabadusi (PS § 1, § 20, § 16, § 32). FATF-i metodoloogia

IO.6. kriteerium60 toob välja, et RAB peab looma finantsteavet (financial intelligence).

59 PS § 32 kommentaarid, p 1. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020. 60 FATF-i hindamise metoodika on aluseks riikide vastastikustel hindamistel, ehk nimetatud dokument on aluseks, kui antakse hinnang riigi vastavusele FATF-i standarditega ehk 40 soovitusega. Kui nimetatud metodoloogia alusel tuvastatakse mittevastavus, järgnevad riigile sellele järgnevad koormised ja kohustused, et viia riigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemid

33

Metodoloogia selgitava märkuse kohaselt viitab finantsteabe loomine tootele, mis tuleneb

analüüsist, mille eesmärgiks on olemasolevale ja kättesaadavale teabele täiendava väärtuse

lisamine. Täiendava väärtuse ehk finantsteabe loomiseks, vajab RAB laialdasi õigusi

analüüsiks vajaliku teabe kogumiseks. RABil ei ole võimalik täita seda rahvusvahelisest

standardist tulenevat ülesannet ja riigil ei oleks võimalik tagada kannatanute põhiõiguseid, kui

RABil ei ole ligipääsu pangakontodele. See tähendab, et pangasaladusele juurdepääsu õiguseta,

sh pangakonto väljavõtteta, ei ole võimalik tuvastada peitkuritegusid ja seeläbi võimalike

kannatanute põhiõigusi kaitsta. Samuti ei ole võimalik ilma selleta varasid säilitada ehk tagada,

et kannatanu saaks enda vara tagasi – näiteks kelmuste ohvrite puhul.

Pangakonto info, eeskätt konto väljavõte, on kõige usaldusväärsem viis tuvastada tegelikke

rahavooge, kihistamist, varjamisvõtteid ja kolmandate isikute kasutamist. See võimaldab

võrrelda kohustatud isikute teadete ning teiste allikate põhjal tekkinud kahtlusi menetluses

kogutud faktidega, ning täita RABile seadusega pandud ülesandeid. Seetõttu on

pangasaladusega kaetud teabe töötlemise abinõu eesmärgi saavutamiseks sobiv.

Vajalikkus. Seaduses sätestatud põhiõiguste riive on vajalik, kuivõrd eesmärki pole võimalik

saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat meedet kasutades. RABil on võimalik

ilmnenud kahtluse kontrollimiseks pangasaladusega kaetud teavet koguda ja töödelda

kokkuvõtlikult järgmistel alustel: 1) kohustatud isiku poolt esitatud teatega; 2) kohustatud

isikult ettekirjutusega; 3) subjektilt endalt. Kohustatud isik peab oma klienti tundma, andmeid

koguma ja säilitama ning kahtlastest tehingutest viivitamata RABi teavitama (vt RahaPTS §-d

13, 20, 46, 47, 49), kuid see on vaid üks osa rahapesu tõkestamise süsteemist ja selle

toimimisest. RAB ülesandeks on kontrollida talle teatavaks saanud rahapesu või terrorismi

rahastamise kahtlust ning kahtluse kontrollimise õigus ei ole sõltuvuses sellest, kas kohustatud

isik on ise eelnevalt kahtlusest RABi teavitanud või mitte. Praktikas ei ole realistlik, et kõik

tehingute osapooled teavitavad RABi kõikidest kahtlustest, misjärel on võimalik RABil panna

kõikidel juhtudel kokku terviklik pilt infost, ilma et RABil oleks tarvis täiendavat infot

omapoolselt koguda. Suuremal osal juhtudest see praktikas nii ei toimi, sest kahtlus võib

esineda vaid ühes tehingus, mis aga annab eelnevatele või järgnevatele tehingutele hoopis uue

tähenduse. Näiteks tuvastab audiitor raamatupidamisdokumentide võltsimise tegevuse ja teeb

teate, kuid selle alusel on võimalik näha, et pangakontol tehtud fiktiivne tehing on seotud hoopis

kuritegevusega. Krediidiasutus ei näe võltsitud dokumenti ja ei oska rahapesu või kuritegu

kahtlustada. RABi praktikas on näiteks olnud olukord, milles notar teatas tehingust, kus

ettevõtte vara arvelt sooviti soetada kinnisvara ettevõtte omaniku naise nimele. See vara oli

käinud läbi mitme Eesti krediidiasutuse konto, kus kahtlust ei oldud tuvastatud, sest see oli

ettevõtte tavapärase finantskäitumise piirides. RAB analüüsi käigus ilmnes, et see vara, mida

üritati varjata ja pöörata elukaaslase kasuks, oli pärit sanktsiooni rikkumisest. Kuivõrd

krediidiasutused eelkirjeldatud juhul kahtlast tegevust ei tuvastanud ja teadet RABile ei

esitanud, oleks sanktsioonide rikkumine jäänud tuvastamata kui RABi poolt täiendavat teavet,

sh pangasaladusega kaetud info, ei oleks kogutud ja analüüsitud. Eeltoodut arvestavalt ei piisa

eesmärgi täitmiseks üksnes sellest, kui kohustatud isikud esitaksid pangasaladusega kaetud info

üksnes juhul, kui neil endal tekib kahtlus. RABil lasub seaduse kohaselt kohustus kontrollida

vastavusse rahvusvaheliste standarditega. Riigid kes FATF-i standarditele ei vasta võivad sattuda avalikku ”halli” või ”musta” nimekirja. IMF ja akadeemilised uuringud on näidanud, et halli nimekirja sattumine vähendab kapitali sissevoolu ~7–8% SKP-st lühikeses perspektiivis.

34

ja analüüsida talle teatavaks saanud rahapesu või terrorismi rahastamisega seonduvat kahtlust

sõltumata sellest, millisest allikast vastav teave pärineb.

Samuti puudub RABil üldjuhul võimalus küsida pangasaladusega kaetud infot isikult

endalt. RABi poolt läbiviidav rahapesu kahtluse kontroll toimub üldjuhul isiku (kontrollitava

andmesubjekti) enda teadmata (RahaPTS § 51 lg 1 ja Riigikohtu määrus 3-23-671) ehk teda

menetlusse kaasamata, v.a teatud hetkest käsutuspiirangu seadmisega seotud menetlused. Seega

teoreetiline alus küsida kahtluse algfaasis esmalt isikult endalt asjakohast teavet,

on sisuliselt olematu. Isikut ei kaasata menetlusse, kuivõrd see võib takistada rahapesu

tõkestamist ja ohustada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.61 Näiteks võib andmesubjekt

asuda hävitama tõendeid või looma fiktiivseid dokumente vms. Ühtlasi võib see kahjustada

rahvusvahelist koostööd, kuivõrd isikule võivad saada teatavaks teises riigis käimasolevad

menetlused. Arvestades eeltoodult puudub võimalus eesmärgi saavutamiseks kasutada vähem

piiravaid meetmeid. Ka vähem riivavad allikad (selgitused, lepingud, arved jms) ei ole sama

usaldusväärsed ega võimalda sama tõhusat kontrolli, kui pangakontode analüüs. Praktikas

tugineb nende allikate usaldusväärsus ristvõrdlusele pangakontodelt nähtuva infoga. Seetõttu

on pangasaladusega kaetud info töötlemine, sh kontoväljavõtete, RABi ülesannete täitmiseks

vältimatult vajalik.

Mõõdukus. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda põhiõiguste sekkumise ulatust

ja intensiivsust vastanduvalt eesmärgi tähtsusega. Pangakonto andmetele juurdepääsu läbi võib

teatavaks saada isikute eraeluline teave. Samas ei ole võimalik seda eraelulist teavet ka kuidagi

eelnevalt selekteerida, kuivõrd rahapesu kihistamise faasile ongi omane näiliselt legaalsete

tehingute kaudu kurjategijate distantseerumine vara algallikast konstrueerides keerulisi ja

arvukaid tehinguid, mis tihtilugu hõlmavad ka rahalisi ülekandeid nii lähedastele, lastele jne62.

Oluline on välja tuua, et RABil ei ole õigust ega võimalust teha päringuid pangakontoandmete

väljastamiseks kestahes isiku suhtes, vaid üksnes juhtudel, kui on ilmnenud põhjendatud

kahtlus, algatatud haldusmenetlus ning selle läbiviimiseks on avatud infosüsteemis vastav

toimik. RahaPTS § 55 lõike 2 kohaselt on RABil kohustus isikute kohta teabe saamiseks tehtud

ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastada eraldi dokumendis. Päritava

teabe ulatus ja põhjendatus sõltub konkreetse kaasuse asjaoludest, mis nähtuvad samuti

kirjapandud faktilistest asjaoludest ja põhjendustest. Seega puudutab riive kitsalt üksnes

isikuid, kelle osas RABil on tekkinud põhjendatud kahtlus rahapesu või terrorismi

rahastamisega seonduvalt ning kelle osas on avatud infosüsteemis vastavasisuline toimik ning

kelle osas tekib vajadus koguda täiendavat teavet, mis nähtub pangakonto väljavõttelt. Juhtudel,

kus vastavasisuline pangakonto väljavõtte on esitatud RABile koos kohustatud isiku poolse

teatega ei ole selles osas ka täiendavat infot enam tarvis koguda. Rahapesu ei ole kunagi nö ühe

panga põhine, mis tähendab, et kui ka üks kohustatud isik teeb RABile teate ja vastava

pangakonto info edastab, siis selleks, et aru saada, mis selle varaga järgneval pangakontol (või

ka sellest veel järgnevatel kontotel) edasi toimus, on RABil jätkuvalt vaja ettekirjutuse alusel

täiendavat teavet küsida. RABi vaade ja ka infohulk, millele tugineda oma ülesannete täitmisel,

on kordades laiem kui info, mida üks kohustatud isik RABile koos teatega esitab (FATF-i 29

soovituse ja tõlgendava märkuse kohaselt kasutab RAB operatiivanalüüsis olemasolevat ja

kättesaadavat teavet konkreetsete sihtmärkide tuvastamiseks, konkreetsete tegevuste või

61 AMLD IV direktiivi põhjenduspunkt 46 toob samuti: Andmesubjekti juurdepääs kahtlase tehinguga seotud teabele pärsiks aga tõsiselt rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse tulemuslikkust, kättesaadav: Direktiiv - 2015/849 - EN - EUR-Lex 62 Vt täpsemalt FI juhendi lisa 1 – Rahapesu faasid ja Eesti spetsiifilised rahapesu riskid ning riskiindikaatorid: Finantsinspektsiooni rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise juhend_0.pdf

35

tehingute jälgimiseks ning nende sihtmärkide ja võimaliku kuritegeliku tulu, rahapesu,

eelkuritegude või terrorismi rahastamise vaheliste seoste kindlakstegemiseks). RABi poolt

pangakontode info töötlemine on eesmärgipärane (ainult AML/CFT eesmärgil), minimaalne

(vajalik põhjendatud osakaal ja ajapiirid), audititav (logid, ligipääsupiirangud, andmesäilitus),

ning allub nii sisekontrollile kui ka välisele järelevalvele. Mehhanismil on tugevad

kaitseelemendid, milleks on andmete turvalisus, andmetele juurdepääsu saavad isikud on

läbinud taustakontrollid jne. Direktiivi 2015/849 preambuli põhjenduspunktis 4263 kohaselt

peavad võitlust rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu oluliseks avalikuks huviks kõik

liikmesriigid. Seega arvestades avaliku huvi kaalukust ja põhiõigustesse sekkumise

minimaalset ulatust on abinõuga kaasnev riive mõõdukas ning võrreldes saavutatud eesmärgiga

selgelt põhjendatud.

Seos ülesannetega. RABi § 54 lg 1 p-des 1 ja 8–10 kirjeldatud ülesannete täitmine eeldab sageli

kontotehingute reaalse kulgemise kontrolli (nt kahtlaste tehingute verifitseerimine, analüüs ja

edastamine, koostöö välis-FIU-dega, täiendava teabe küsimine kohustatud isikutelt ja

rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevate ülesannete täitmine). Ilma kontoväljavõteteta

ei ole see sisuliselt võimalik. Eelnõuga määratakse kindlaks RahaPTS § 54 lg 1 täpsed

ülesanded, mille piires on pangakonto väljavõtte kogumine ja analüüsimine primaarne ja

proportsionaalne;

 punkt 1 (rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe

vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja

edastamine): Teate verifitseerimine nõuab tehingute reaalse kulgemise kontrolli;

 punkt 8 (rahvusvaheline koostöö ja infovahetus): piiriülesed skeemid eeldavad

standardset ja kontrollitavat tehinguinfot;

 punkt 9 (rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevad ülesanded): sanktsioonide

kehtestamise, kohaldamise ja rikkumise ennetamise/kontrolli raames on

kontoväljavõtted vajalikud varade külmutamise täitmise kontrolliks, väljavõte on sageli

ainus viis väidete kontrolliks;

 punkt 10 (väärtegude menetlemine): väärteomenetluse esemeks on RahaPTS-s

sätestatud rikkumised (nt teate esitamise kohustuse rikkumine, „tipping-off“,

hoolsusmeetmete/teabe säilitamise nõuete rikkumine, RABi ettekirjutuse eiramine).

Kontoväljavõtted võivad olla vajalikud süüteokoosseisu (teo, tagajärje, ajalis-ruumilise

seose) tõendamiseks, eeskätt juhtudel, kus (i) kohustatud isik on teinud tehingu, mis

pidanuks olema peatatud või millest tulnuks teatada, (ii) RABi ettekirjutust (nt tehingu

peatamine) eirati ja tehing tehti ikkagi, (iii) rikkumise ulatus (maht, sagedus, muster) on

tuvastatav üksnes tehingurea tasandilt. Väljavõtet kasutatakse üksnes niivõrd, kuivõrd

see on väärteokoosseisu tuvastamiseks hädavajalik, ning piiratakse konto, ajavahemiku

ja väljade ulatust.

Järeldus. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alane võitlus on kokkuvõtvalt

mehhanism, mis on tugevdatud kaitseelementide kaudu loodud, et kaitsta kõigi PS-st tulenevaid

õiguseid ja vabadusi. Praktikas puuduvad alternatiivsed kanalid, et neid kuritegusid tuvastada ja

hilisemalt menetleda. RABi ülesandeks on finantsteavet koguda ja saadud teavet rikastada

siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö abil ehk RAB on kahtluse sisuline jälitaja ja analüüsija,

63 Direktiiv - 2015/849 - EN - EUR-Lex

36

ning kuriteo tunnuste avastamisel on RABil kohust edastada vastavasisuline teave viivitamata

pädevale asutusele (RahaPTS § 54 lõige 3). Sellist rahvusvahelistest standarditest lähtuvat rolli

ei ole pandud ühelegi teisele asutusele Eestis, kui vaid üksnes RABile. Järelduvalt kuritegude

tõkestamiseks ja kõigi põhiseaduslike õiguste kaitseks saab lugeda proportsionaalseks riivet,

mis puudutab eraelulisele teabele juurdepääsuõigusi RABile seaduses sätestatud ülesannete

täitmiseks vajalikus ulatuses. Seega on pangakonto info (sh kontoväljavõtte) töötlemine kantud

legitiimsest eesmärgist ning on selle saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.

3.2.2.4. RABi õigus nõuda krediidi- ja makseasutustelt pangasaladusega hõlmatud

pangakonto infot täitmisregistri infovahetuskanali kaudu

Eelnõu § 2 ja 6 sätestab ammendava ja suletud loetelu andmetest, mida võib RAB krediidi- ja

makseasutustelt küsida täitmisregistri kaudu: nende hulgas saldo ja konto väljavõte. Eelnõu §

2 p 3 sätestab sõnaselgelt RABi ülesanded, mille täitmisel RAB saab pangasaladusega kaetud

andmete kogumiseks kasutada täitmisregistri infovahetussüsteemi. Tegemist on tehnilise kanali

määratlemisega; materiaalne õigus jääb samaks – st andmeid võib küsida täitmisregistri kaudu

vaid § 54 lõike 1 punktides 1, 8 ja 9 kirjeldatud ülesannete täitmiseks.

Riive iseloom. Nagu tavapärase ettekirjutuse puhul, kujutab abinõu endast riivet

krediidiasutuste eneseteostusvabadusele (PS § 19) ning ettevõtlusvabadusele (PS §

31) halduskoormuse perspektiivist, kuid selle riive proportsionaalsust on eelnevalt kontrollitud

ning siinkohal mingit kvalitatiivset erisust ei ole. Küll aga, kuna täitmisregistri

infovahetuskanalil on olemas potentsiaal masin-masin liidestuseks, siis võib teoorias tekkida

täiendav riive PS §-des 13–15 sätestatud õigustele, ennekõike õigusele riigi, seaduse ja kohtu

kaitsele, sest adressaat saab sisulisi vaidlusi tõstatada pigem tagantjärgi.

Riive seisneks selles, et kui krediidiasutus otsustaks masin-masin lahenduse kasuks, siis oleks

krediidiasutustel võimalik kontrollida RABi teabekorralduste formaalset ja materiaalset

õiguspärasust alles tagantjärgi, sest masin-masin lahenduse puhul täidetakse teabekorraldused

automatiseeritult. Potentsiaalse õiguskaitse otsimine pärast haldusakti automaatset täitmist ei

pruugi aga olla enam niivõrd perspektiivikas ega otstarbekas.

Eesmärk. Muuta andmevahetus kiiremaks, turvalisemaks ja terviklikumaks, vähendades

käsitöökoormust ja vigade riski, et RAB saaks oma RahaPTS § 54 lg 1 p 1, 8 ja 9 ülesanded

täita õigel ajal ja kvaliteetselt. Eesmärk on täita ka rahvusvaheliselt võetud kohustusi nii

Varssavi Konventsiooni kui direktiivide ülevõtmise kohustuse näol ning vastata FATF-i

standarditele, et edukalt panustada Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisse. Eesmärk

on seega legitiimne.

Sobivus. Masin-masin lahendus lühendab menetlusaegu, vähendab dubleerimisi ja tugevdab

auditijälge. Abinõu on seega sobiv. Abinõu on sobiv, sest see muudab pangakonto info

hankimise kiiremaks, mugavamaks ning lõppastmes ka odavamaks kõikide osapoolte jaoks –

RAB-il on võimalik automatiseeritud süsteemidega vähendada töökoormust, mis kulub

teabekorralduste koostamisele ning edastamisele; krediidiasutustel on võimalik

automatiseeritud süsteemidega vähendada halduskoormust, mis vastasel juhul kuluks

teabekorralduste käsitsi analüüsimisele ning täitmisele. Lisaks tugevdab abinõu ka auditijälge

kuna päritavad andmed on logitavad.

37

Vajalikkus st eesmärgi saavutamiseks puuduvad muud säästvamad abinõud, mis oleksid sama

tõhusad. Manuaalne edastus on aeglasem ja pooltele kulukam. Riskiprofiili juhtumites

(olukord, kus konkreetse päringu või isiku/tehingu puhul on eelnevalt tuvastatud kõrgenenud

AML/CFT-risk ning ajategur on kriitiline, st viivitus võib lubada varadel kaduda, skeemil

„kinni joosta“ või tõendid hajutada.) võib ainuüksi viivitus tekitada pöördumatut kahju. Oluline

on, et liides ei laienda RABi materiaalõigusi, vaid täpsustab edastuskanalit ning seob need

täpsemalt RABi ülesannetega, mille raames sellist edastuskanalit on võimalik kasutada.

Eelnõu näeb ette ka ammendava loetelu andmetest, mida täitmisregistri vahendusel võib nõuda

RahaPTS § 54 lg 1 p 1, 8 ja 9 ülesannete täitmiseks. Ammendav loetelu tagab täitmisregistriga

liidestatud krediidiasutustele õigusselguse küsimuses, et millised andmed konkreetselt saavad

süsteemi kaudu liikuda.

Niisamuti vähendab täitmisregistri infovahetuskanal ka ettekirjutuste täitmisega seonduvat

halduskoormust ning inimlikust eksimusest tingitud vigade tekkimise võimalust.

Krediidiasutustel, kes ei pea vajalikuks seada kahtluse alla RABi iga teabekorralduse

formaalset ning sisulist õiguspärasust, saavad seega automatiseerida enda jaoks kogu protsessi.

Mõõdukus. Meetme mõõdukust tagavad: (i) ammendav andmeliikide loetelu mida

täitmisregistri kaudu RAB nõuda saab (RahaPTS § 81 lõigetes 11–15 nimetatud andmeid); (ii)

päringute eesmärgipärasus ja minimaalsus (konto, periood, väljad); (iii) logimine ja audit; (iv)

konfidentsiaalsus ja kasutusotstarbe piirang; (v) adressaadi õiguskaitse võimalused. Arvestades

avaliku huvi kaalukust ja tehniliste-korralduslike kaitsemeetmete kogumit, on abinõu

mõõdukas.

Seos ülesannetega. Registri kaudu tehtavad kontoväljavõtte päringud on lubatud üksnes

RahaPTS § 54 lõike 1 punktide 1, 8 ja 9 täitmiseks ning ulatuses, mis on nende ülesannete

täitmiseks vältimatult vajalik.

Järeldus. Pangasaladusega hõlmatud info (sealhulgas konto väljavõte) nõudmine

täitmisregistri infovahetuskanali kaudu RahaPTS § 54 lg 1 p 1, 8 ja 9 täitmiseks on kantud

legitiimsest eesmärgist ning on selle saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Kokkuvõtlikult, kehtivas õiguses olev teabe nõudmise meede, mida eelnõuga täpsustatakse,

läbib põhiseaduslikkust kontrolliva proportsionaalsuse testi kõik tasemed, mistõttu võib seda

jätkuvalt pidada põhiseaduspäraseks. Eelnõuga ei anta MTA-le ja RAB-le õigust küsida

krediidiasutustelt kehtiva õigusega võrreldes rohkem teavet, vaid sätestatakse selged õiguslikud

alused andmevahetuseks täitmisregistri kaudu. Automatiseeritud ja tänapäevased teabe

vahendamise viisid võimaldavad MTA-l ja RABil tõhusamalt täita seaduses sätestatud

ülesandeid ja vähendada krediidiasutuste halduskoormust.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega (GDPR § 1 lg 1 p c ja e).

6. Seaduse mõjud

38

Mõju valdkond: mõju majandusele (ettevõtluskeskkond, ettevõtete tegevus, halduskoormus).

Sihtrühm: krediidiasutused.

Seaduse otseviide pangasaladusele kui lubatavale andmeartiklile ei suurenda krediidiasutuste

halduskoormust, sest nagu eespool öeldud, ongi seni MKSi § 61 lõiget 1 ja RahaPTSi § 81

lõiget 14 tõlgendatud selliselt, et see sisaldab ka pangasaladust – seda kinnitab senine praktika,

kus sihtrühm on täitnud nii MTA kui ka RAB teabekorraldusi ning avaldanud nii MTA-le kui

ka RAB-le pangasaladust sisaldavat infot. Elektrooniline infovahetuskanal võetigi kasutusele

Eesti Pangaliidu soovitusel selleks, et vähendada nende halduskoormust. Muudatus seega

suurendab üksnes õigusselgust, mõjutamata krediidimakseasutuste igapäevast toimimist. Mõju

ulatus on väike.

Halduskoormust vähendav mõju on aga täitmisregistri infovahetuskanali kasutamise

taastamisel. Praeguste piirangute tõttu on nii MTA kui ka RAB asunud teabekorraldusi esitama

rohkem täitmisregistri väliselt (nt elektronposti teel), kuid selliste korralduste töötlemine ning

täitmine eeldab rohkem käsitööd ning seega ressurssi kõikidelt osalistelt. Täitmisregistri

kasutuse taastamine võimaldab taas teabekorraldusi menetleda turvalise infosüsteemi kaudu.

Mõju on krediidiasutustele pigem väike, sest MTA võimalus kasutada täitmisregistrit ei ole

täiesti välistatud, kuid sellest hoolimata mõjub see sihtrühma halduskoormusele positiivselt, kui

teabekorraldused edastataks edaspidi täielikult täitmisregistri kaudu. Mõju on RAB-le suur,

kuna RAB-l ei ole praegu võimalik täitmisregistri kaudu andmeid koguda, mistõttu krediidi- ja

makseasutustelt tuleb andmeid küsida muul viisil, mis omakorda on kasvatanud märgatavalt

kõigi osaliste haldus- ja töökoormust. Eelkõige on pärsitud RAB-l RahaPTSi § 54 lõike 1

punktis 8 sätestatud kohustuse efektiivne täitmine, sest rahvusvaheline teabevahetus eeldab

teabepäringu saabumisel selle kiiret täitmist, mis automatiseeritud süsteemi kaudu on oluliselt

kiirem, kui seda tehtaks käsitsi koostatud ettekirjutuse alusel soovitud infot kogudes.

Mõju ei tohiks senisest sagedamini esineda, sest eelnõu ei reguleeri teabe küsimist per se, vaid

üksnes kanalit, mille kaudu teavet küsitakse. Praktikas aga ei ole MTA-l ja RAB-l võimalust

edastada teabekorraldusi samasuguse ulatuse ning sagedusega väljaspool täitmisregistri

infovahetuskanalit, sest väljaspool täitmisregistrit teabekorralduste koostamine ja menetlemine

nõuab rohkem aega.

Täitmisregistri kasutamise piiramise tõttu on seega vähemasti praeguseks teabekorralduste arv

absoluutses mõttes vähenenud, kuid seaduse jõustumise järel võib taas oodata teabekorralduste

hulga jõudmist täitmisregistri kasutamise piirangute eelsele tasemele. Kui krediidiasutused on

täitmisregistriga liidestatud ja oma töötlusprotsessid automatiseerinud, siis peaks eelnõu

vähendama nende halduskoormust, sest praegu on neile võimalik edastada teabekorraldusi

enamjaolt posti või elektronposti teel, mille käsitsi töötlemine on ressursimahukam.

MTA teabekorraldustega esitatud päringute arv krediidiasutustele täitmisregistri kaudu

aastatel 2022–2024

Aasta Teabekorraldustega esitatud päringute

arv kokku

2022 9217

2023 13 730

2024 19 156

Kokku 42 103

39

Allikas: MTA64. Teabekorraldused sisaldavad nii maksumenetluses kui ka kriminaal- ja väärteomenetluses tehtud

teabekorraldusi. Keskmiselt ca 53% päringutest aastas on seotud kriminaal- ja väärteomenetlusega, ca 47% maksumenetlusega.

Tabelis on näha perioodi 2022–2024 teabekorraldustega esitatud päringute kogumahud, samuti

iga-aastane kasv, mis võib jätkuda, kui täitmisregistri täielik kasutusvõimalus taastada.

Kõnealusele kasvutendentsile vastandub aga väljaspool täitmisregistrit esitatavate korralduste

arvu märkimisväärne vähenemine, näiteks mõne krediidiasutuse puhul on selliste korralduste

arv vähenenud ligi 94%. See on tingitud sellest, et MTA tehniline võimekus ja tema ametnike

vilumus täitmisregistrit kasutada on ajas suurenenud. Selle tulemusel on täitmisregister

muutunud peamiseks kanaliks, mille kaudu MTA teabekorraldusi sihtrühmale esitab, sest see

võimaldab hoida kokku kõikide osaliste aega ja tööressurssi.

Aasta RAB esitatud päringute arv

krediidiasutustele täitmisregistri

kaudu*

Juriidilistest isikutest

subjektid

Füüsilistest isikutest

subjektid

2022 11 567 321 294

2023 9267 381 201

2024 12 316 551 216

Kokku 33 150 1212 * * 694 * * Allikas: RAB. *Üksikpäringute arv (andmeliigipõhine arvestus): päringute arv, mis sisaldab kõikidele krediidiasutustele

kõikide isikute kohta tehtud eritüüpi (konto saldo, konto väljavõte, konto volitused isikutele, tegelik kasusaaja, laiendatud

kontode olemasolu, hoiulaeka olemasolu) päringuid ehk üks päring tähendab ühte päringutüüpi, mis on tehtud ühe isiku kohta

ühele krediidiasutusele. ** 2022–2024 perioodi koguarv ei võrdu aastate summaga, sest sama isik võib esineda mitmel aastal

(tema kohta on tehtud päringud eri aastatel).

Tabelis on perioodil 2022–2024 RAB täitmisregistri kaudu edastatud teabekorraldustega

esitatud päringute kogumahud. 2023. aasta ja 2024. aasta võrdluses nähtav kasvutendents võib

jätkuda, kui täitmisregistri täielik kasutusvõimalus taastada. Võttes arvesse päringute hulka,

saab öelda, et täitmisregister on muutunud peamiseks kanaliks, mille kaudu RAB oma

seadusekohaste ülesannete efektiivseks täitmiseks vajalikku teavet kogub, sest see võimaldab

hoida kokku kõikide osaliste aega ja tööressurssi. Samuti saab järeldada, et varem täitmisregistri

kaudu tehtud päringute asendumine ettekirjutustega on suurendanud ettekirjutuse adressaatide

ajakulu ja tööd.

Pärast 1. juulit 2025. a, mil täitmisregistri kasutamist piirati, on aga täitmisregistri väliselt

edastatud RAB ja MTA teabekorralduste hulk taas kasvamas ning see võib jätkuda kuni

täitmisregistri täieliku kasutamise taastamiseni.

Kuni eelnõu jõustumiseni võib seega teabekorralduste edastamise sagedus küll väheneda, kuid

seevastu saadetakse täitmisregistri väliselt rohkem teabekorraldusi, mille täitmine toob kaasa

suurema halduskoormuse. Mõju sagedusele võib olla väike kuni keskmine.

Sihtrühm on väike võrreldes Eestis tegutsevate ettevõtjate hulgaga. Finantsinspektsiooni

andmetel tegutseb Eestis üksnes kaheksa krediidiasutust ning viis välisriigi krediidiasutuste

filiaali. Tegeliku sihtrühma moodustavad üksnes need krediidiasutused, mis on liidestatud

täitmisregistriga – praeguse seisuga on neid seitse.

Ebasoodsa mõju esinemise riski ei tuvastatud.

Mõju valdkond: mõju majandusele (ettevõtluskeskkond, ettevõtete tegevus, halduskoormus).

64 NB! Üks teabekorraldus võib sisaldada mitut teabepäringut, niisamuti võidakse aastas ühe isiku kohta teha

mitu teabekorraldust.

40

Sihtrühm: ettevõtjad ja muud juriidilisest isikust maksukohustuslased, kelle kohta teavet

küsitakse.

Muudatusel ei ole otsest mõju sihtrühmale, sest see ei muuda teabe nõudmiseks korralduse

esitamise regulatsiooni, mille kohaselt peab MTA üldreeglina pöörduma esmalt teabe

saamiseks sihtrühma enda poole. Kui see aga pole ühel või teisel põhjusel võimalik, või kui

sihtrühm ise keeldub teavet esitamast, või esineb muu seadusest tulenev alus, tekib MTA-l

õigus pöörduda sama teabe saamiseks kolmanda isiku, sealhulgas krediidiasutuste poole.

Sellises olukorras on sihtrühmal küll talumiskohustus, et MTA saab sama info alternatiivsel

viisil, ent see kohustus on praegu juba olemas, ehk eelnõu siinkohal sellele kohustusele midagi

juurde ei lisa. MTA-le ei anta õigust küsida praegusega võrreldes rohkem teavet

krediidiasutustelt. Sihtrühm võib talumiskohustust ka vältida, kui ta täidaks usaldusväärselt

oma kaasaaitamiskohustust. Niisamuti ei saa sihtrühma perspektiivist tähendust omada see, kas

MTA küsib kolmandalt isikult teabe täitmisregistri vahendusel või postiga või e-kirjaga. Mõju

ulatus on seega väike.

Tõenäoliselt ei mõjuta muudatus teabekorralduste mahtu ega sellest tingitud halduskoormust,

kuid võib oodata teabekorralduste vähenemist kuni muudatuse jõustumiseni, mil 2025. aasta

juuli eelne olukord taastub. Muudatus mõjutab suuremas osas vaid neid maksukohustuslasi, kes

ei täida oma kaasaaitamiskohustust maksumenetluses või kelle esitatud tõendid tuleks

usaldusväärsest allikast üle kontrollida.

MTA teabekorralduste juriidilistest isikutest subjektid perioodil 2022–2024

Aasta Juriidiliste isikute arv, kelle kohta

teabekorraldusi tehti

2022 601

2023 789

2024 916

Kokku 2306 Allikas: MTA.

Tabeli järgi puudutasid MTA teabekorraldused perioodil 2022–2024 keskmiselt ca 769

juriidilist isikut aastas. See moodustab marginaalse osa juriidiliste isikute koguhulgast.

Aasta RAB esitatud päringute arv

krediidiasutustele täitmisregistri

kaudu

Juriidilistest isikutest

subjektid

2022 11 567 321

2023 9267 381

2024 12 316 551

Kokku 33 150 1212 Allikas: RAB.

RAB täitmisregistri kaudu tehtud päringud puudutasid tabeli järgi 321–551 juriidilist isikut, mis

kokkuvõttes on marginaalne osa juriidiliste isikute koguhulgast.

Tõenäoliselt ei mõjuta muudatus teabekorralduste mahtu ega sellest tingitud halduskoormust,

kuid võib oodata teabekorralduste vähenemist absoluutarvudes kuni muudatuse jõustumiseni,

mil 2025. aasta juuli eelne olukord taastub.

Ebasoodsa mõju esinemise riski ei tuvastatud.

41

Mõju valdkond: eraelu puutumatus.

Sihtrühm: füüsilisest isikust maksukohustuslased, kelle kohta teavet küsitakse.

Võrreldes äriühingute ning muude juriidiliste isikutega on füüsilistel isikutel täiendav

juriidiline kaitse eraelu puutumatusena, kuid faktilise mõju osas ei ole siin mingit erisust, sest

teabe nõudmise loogika on sama – esmalt peab MTA küsima teavet sihtrühma enda käest, ning

alles siis, kui see nurjub või kui see esmane pöördumine ei ole otstarbekas, võib MTA pöörduda

sama teabe saamiseks kolmanda isiku poole. See kehtib praegugi ning sihtrühma jaoks pole

erilist vahet, kas MTA pöördub kolmanda isiku poole täitmisregistri kaudu või muul viisil.

Sihtrühma suurust mõjutab vaid 2025. aasta juuli eelse olukorra taastamine.

MTA teabekorralduste füüsilistest isikutest subjektid perioodil 2022–2024

Aasta Füüsiliste isikute arv, kelle kohta

teabekorraldusi tehti

2022 365

2023 461

2024 728

Kokku 1554 Allikas: MTA.

Korralduste kasvutendents aastas viitab täitmisregistri üha suurenevale rollile MTA suhtluses

krediidiasutustega teabekorralduste valdkonnas.

Aasta RAB esitatud päringute arv

krediidiasutustele täitmisregistri

kaudu*

Füüsilistest isikutest

subjektid

2022 11 567 294

2023 9267 201

2024 12 316 216

Kokku 33 150 694 * * Allikas: RAB.

Füüsiliste isikute, kelle kohta on RAB teinud täitmisregistri kaudu päringuid, koguarv on

aastate kaupa olnud samas suurusjärgus ning see on marginaalne võrreldes pangakontot

omavate füüsiliste isikute arvuga. Tabelis kajastatud arvud kinnitavad asjaolu, et füüsiliste

isikute pangasaladust sisaldavaid andmeid kogub RAB üksnes oma seadusekohaste ülesannete

täitmiseks.

Ebasoodsa mõju esinemise riski ei tuvastatud.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele (töökoormus).

Sihtrühm: MTA ja RAB.

Täitmisregistri infokanali kasutamise piirangute tõttu ei ole MTA-l ja RAB-l praegu võimalik

pärida kõiki andmeartikleid (nt pangakonto infot) täitmisregistri vahendusel. See ei tähenda

tingimata, et teabekorraldused jäävad tegemata, sest MTA-l ja RAB-l on jätkuvalt võimalik

teha neid ka muul viisil. Siiski, täitmisregistrivälised korraldused on MTA ja RAB jaoks

kulukamad ning see mõjutab tehtavate teabekorralduste hulka.

42

Täitmisregistri kasutuse täielik taastamine võimaldab MTA-l ja RAB-l taas esitada

krediidiasutustele teabekorraldusi automatiseeritult, mis säästaks MTA ja RAB aega ja

vähendaks töökoormust. Mõju ulatus oleks mõõdukas ja positiivne.

Ühtlasi tuleb silmas pidada, et teabekorraldused on selleks, et kindlaks teha maksumenetluses

tähendust omavad asjaolud, samuti muud asjaolud, mis aitavad RAB-l täita talle seadusega

pandud ülesandeid. Muudatus mõjutab seega otseselt ka MTA maksumenetluse kulgemise

efektiivsust ja annab seega MTA-le tõhusama vahendi, et tagada maksukohustuslaste

maksukuulekus ning maksukohustuste nõuetekohane täitmine. RAB jaoks on muudatuse

suurim mõju võimalus naasta seni toiminud ja töökorralduslikult välja kujunenud olukorra

juurde ning täita tõhusamalt seadusega pandud ülesandeid.

Teabekorralduste tegemise õigus seaduses ettenähtud juhtudel on MTAs 152 inimesel (ligi 11%

MTA ametnikkonnast)65, enamik neist on audiitorid, kes teevad päringuid maksumenetluse

käigus. Teabekorralduse tegemine täitmisregistri kaudu võtab ligi 15 minutit (nii MTA-l kui ka

RAB-l). Sama korralduse tegemine täitmisregistri väliselt (koostamine, allkirjastamine,

registreerimine, väljasaatmine jne) võib võtta 2–3 tundi (nii MTA-l kui ka RAB-l) – vahe on

seega märkimisväärne.

Elektronpostiga saadetud MTA korralduste ja RAB ettekirjutuste puhul varieerub ka

krediidiasutuste reageerimiskiirus: mõned võivad vastata samal päeval, teised aga nädal hiljem.

MTA ja RAB kogemus näitab, et täitmisregistri kaudu liigub info kõige kiiremini.

Täitmisregistri kasutamise taastamine võimaldaks seega märkimisväärselt kokku hoida

tööjõudu ja aega. Niisamuti oleks täitmisregistri kasutamisel tagatud ka läbipaistvus, sest selle

kaudu tehtud päringud on kontrollitavad logidega. Täitmisregistri kaudu esitatud

teabekorralduse vormi- ja sisunõuded on reguleeritud seaduse tasandil.

Ebasoodsa mõju esinemise riski ei tuvastatud.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamine ei nõua lisaraha, niisamuti ei eeldata sellest lisatulu.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamine ei eelda rakendusaktide muutmist ega uute rakendusaktide kehtestamist.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti

Pangaliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Andmekaitse

Inspektsioonile ning õiguskantslerile.

65 RAB puhul vastav statistika puudub.

43

Märkused, ettepanekud ning arvamused, mis on laekunud eelnõu §-s 1 olevatele muudatustele

(MKS-i muutmine), on kajastatud käesoleva seletuskirja lisas 1 koos Rahandusministeeriumi

vastustega.

Märkused, ettepanekud ning arvamused, mis on laekunud eelnõu §-s 2 olevatele muudatustele

(RahaPTS-i muutmine), on kajastatud käesoleva seletuskirja lisas 2 koos

Rahandusministeeriumi vastustega.

1

Maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

lisa 1

Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel (eelnõu § 1 punktid 1 ja 2 – maksukorralduse seaduse muutmine)

Nr Märkuse esitaja Kooskõlastamise tulemus, märkused ja ettepanekud Märkuste ja ettepanekute arvestamine ja arvestamata jätmise põhjendus

1 Õiguskantsler „Andmetele juurdepääsu ulatus ja järelevalve ning rahvusvaheline praktika

1. Pangasaladusele riigi juurdepääsu võimaldamist lubades tuleb silmas pidada, et näiteks

pangakonto väljavõte, mis sisaldab kõigi tehingute teavet, annab inimese tegevuse, harjumuste,

veendumuste, eelistuste ja kasvõi viibimiskoha ning suhtlusringkonna kohta sedavõrd palju

infot, et selle kaudu on võimalik inimest nii profileerida kui teatud mõttes ka jälitada. Sellest

lähtudes saab konto väljavõtet pidada sarnaseks sideandmete päringuga või mõnel juhul isegi

jälitustoimingutega. Sideandmete päringu ja jälitustoimingute tegemine on

kriminaalmenetluses võimalik üksnes teatud n-ö kataloogi kantud kuritegude puhul ja kohtu

(või teatud juhtudel prokuratuuri) eelneval loal. Kusjuures sideandmete päringu puhul on

tegemist üksnes kõne toimumise fakti või positsioneerimise andmetega, mitte juurdepääsuga

sõnumite sisule.

Seetõttu vajab konto väljavõttele kui kõigi pangatehingute infole juurdepääsu andmine

haldusmenetluses eriti põhjalikku kaalumist, kas ning millistel juhtudel ja tingimustel saab seda

üldse võimalikuks pidada. Samuti tuleb sellise regulatsiooni loomisel mõelda, et see oleks

tasakaalus inimese põhiõiguste kaitsega. Ehk teisisõnu tuleb pangasaladusele juurdepääsu

reguleerimisse suhtuda samasuguse hoole ja tähelepanuga menetluse detailide osas nagu

jälitustegevuse reguleerimisel.“

SELGITAME

Rahandusministeerium rõhutab, et eelnõuga lahendatakse probleeme seonduvalt MTA õigusega

küsida krediidiasutustelt (edaspidi: pankadelt) pangasaladust, ning seda ennekõike täitmisregistri

kaudu. Eelnõu ei reguleeri MTA õigust küsida pangakonto infot per se, sest see küsimus ei ole

kunagi olnud vaidluse all. Õigus saada pangakonto infot (nt saldot ja väljavõtet) ning õigus saada

pangasaladust ei ole üksteise sünonüümid, ehk neid ei tohiks käsitleda läbisegi nagu tähendaksid

need ühte ja sama asja.

Selgitame, et MTA-l on õigus ning üldreeglina ka juriidiline kohustus nõuda maksuasja

lahendamiseks vajalikku teavet (sh pangakonto infot) maksukohustuslaselt endalt. Pangakonto info

töötlemisega sellisel kujul riivatakse küll maksukohustuslase informatsioonilist

enesemääramisõigust, kuid sellega ei riivata tema pangasaladuse kaitset. Pangasaladus tähendab

panga kohustust mitte avaldada klientide kohta käivat teavet kolmandatele isikutele ilma kliendi

nõusolekuta või muu seadusliku aluseta. See ei tähenda maksukohustuslase õigust või muud

sellesarnast privileegi jätta esitamata enda kohta käivat teavet, mis on maksuasja lahendamiseks

vajalik.

Juhul, kui nüüd MTA siiski ühel või teisel põhjusel vajalikku teavet maksukohustuslaselt endalt ei

saa – näiteks MTA-l puuduvad andmed tema elu- või asukoha kohta (vt MKS § 61 lõige 2) –, või

kui maksukohustuslane keeldub teavet andmast, või temalt teabe nõudmine ei ole muul põhjusel

otstarbekas – näiteks ta takistab menetluse läbiviimist (vt MKS § 61 lõige 2; § 511 lõige 7) –, siis

võib MTA pöörduda sama teabe saamiseks pankade poole. Alles nüüd tõusetub küsimus riivest

pangasaladuse kaitsele, sest üksnes pankadel on juriidiline kohustus hoida pangasaladust.

Siinkohal on aga oluline mõista, milles seisneb kõnealuse riive tegelik olemus ja milles mitte.

Riive tegelik olemus ei seisne enam pangakonto info töötlemise lubatavuses kui sellises, sest MTA

õigust teada, vallata ning muul viisil töödelda pangakonto infot on juba jaatatud enne pankade

poole pöördumist – kui MTA-l on õigus nõuda maksuasja lahendamiseks pangakonto infot

maksukohustuslaselt endalt, siis sellest ipso facto järeldub, et MTA-l on õigus seda pangakonto

infot ka töödelda. Asuda pankade poole pöördumisel taas otsast peale hindama seda, et kas MTA

ikkagi tohib töödelda pangakonto infot kui teabeliiki, tähendaks lubatavuse kontrolli otstarbetut

dubleerimist.

Riive tegelik olemus taandub seega üksnes küsimusele, et kas ja mis tingimustel on MTA-l õigus

seda sama infot hankida alternatiivsel viisil pankadelt, kellel on prima facie juriidiline kohustus

hoida seda infot konfidentsiaalsena pangasaladuse egiidi all. See aga ei ole enam küsimus

pangakonto kui teabeliigi lubatavuses, vaid panga kui teabeallika lubatavuses, ja MTA õiguses

kasutada teabe küsimiseks digiriigile omaseid kanaleid. Just seda teabe hankimise (mitte teabe

kasutamise) problemaatikat eelnõu adresseeribki.

2

Pangakonto info kasutamise osas on Rahandusministeerium nõus, et pangakonto infost (nt

väljavõttest) võib olla võimalik teha kaugeleulatuvaid järeldusi isiku tegevuste, harjumuste,

veendumuste, eelistuste jms osas. Teisalt, kuna maksukohustused on olemuslikult ennekõike

rahalised kohustused, siis tõhusa ning eesmärgipärase riikliku järelevalve teostamiseks on ligipääs

tehingute rahalisele infole vältimatult vajalik. Vastasel juhul satuks ohtu mitte ainult

maksumenetluse tõhusus, vaid MTA võimekus üleüldse läbi viia maksumenetlust kui sellist. See

on ka põhjus, miks MTA õigust töödelda pangakonto infot per se ei saa olla tõsiseltvõetava kahtluse

all

Et maksukohustuste täitmise üle järelevalve teostamine eeldab maksuhalduri ligipääsu võrdlemisi

delikaatsetele andmetele, ongi suuresti põhjus, miks eksisteerib maksusaladuse instituut – MTA on

seadusega kohustatud saladuses hoidma kogu infot, mida ta saab oma ülesannete täitmisel

maksukohustuslase kohta teada, sealhulgas äri- ja pangasaladust, ning ka teavet maksukohustuslast

puudutavate dokumentide olemasolu kohta. Maksusaladust võib avaldada üksnes

maksukohustuslase enda kirjalikul nõusolekul või MKS-st tuleneval õiguslikul alusel, ning selle

mõtteks ongi kaitsta maksukohustuslase eraelu, ettevõtlust ning muid sotsiaalseid, majanduslikke

ja õiguslikke huve. Maksusaladuse hoidmise kohustuse rikkumine on karistatav nt

karistusseadustiku § 157 alusel (isikuandmete ebaseaduslik avaldamine).

Maksusaladuse instituut tasakaalustab maksuõiguses tuntud maksukohustuslase

kaasaaitamiskohustust (vt MKS § 56 lõige 1), mille kohaselt peab maksukohustuslane teatama

MTA-le kõik temale teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise

seisukohast tähendust. Kaasaaitamiskohustusest järeldub, et maksumenetluse läbiviimiseks

vajalikud tõendid peab esmajoones andma MTA-le maksukohustuslane ise. Üksnes siis, kui

maksukohustuslane keeldub oma kaasaaitamiskohustust täitmast, või kui esineb muu MKS-s

sätestatud alus (MKS § 61 lõige 2), võib MTA pöörduda vajaliku teabe saamiseks kolmandate

isikute, sh pankade poole.

Rahandusministeerium nõustub, et pangasaladust (nt pangakonto infot) võib olla võimalik

kasutada andmesubjekti profileerimiseks ning teoorias ka jälitamiseks, kuivõrd pangakonto info

kaudu võib olla võimalik tuletada või ennustada näiteks isiku päevakava, igapäevaseid harjumusi

ja tegemisi, eelistatud viibimiskohti jne. Küll aga tuleb rõhutada, et isiku jälitamine tähendab

ennekõike isiku ja tema tegemiste sihipärast vaatlemist, mitte pelgalt andmete valdamist, mille

pinnalt võib olla võimalik tuletada teatud järeldusi või prognoose isiku ning tema tegemiste kohta.

MTA ei küsi pangasaladust ega kogu pangakonto infot selleks, et süstemaatiliselt jälgida ning

profileerida maksukohustuslasi, vaid need andmed on vajalikud selleks, et teha kindlaks faktid,

mis on relevantsed konkreetse maksuasja lahendamiseks.

Rõhutame ka seda, et pangasaladuse küsimine iseenesest jälitustegevuse tunnuseid ei oma.

Seaduses on selgelt kirjas, missugused tagajärjed võivad saabuda juhul, kui maksukohustuslane

oma teabe esitamise kohustust ei täida (MKS § 61). Niisamuti on ka MTA enda veebilehel1

selgitatud, millistel juhtudel pöördub MTA kolmandate isikute poole teabe saamiseks, kus pangad

on toodud expressis verbis üheks näiteks, kelle poole MTA võib pöörduda. Maksukohustuslastel

1 Vt: Kui olete sattunud maksukontrolli | Maksu- ja Tolliamet (sisenetud: 06.11.2025).

3

on võimalik maksumenetluse käigus tutvuda ka maksutoimikuga, kus on fikseeritud MTA

toimingud, sh kolmandate isikute poole pöördumised.

Maksukohustuslased on seega nii seaduse kui ka MTA avaliku kommunikatsiooni kaudu

informeeritud MTA õigusest nõuda kolmandatelt isikutelt teavet.

Jälitusliku iseloomu puudumine teabe nõudmisel välistab vajaduse kohtuliku loa nõudele.

Jälitustoimingute puhul on kohtulik luba tüüpiliselt (kuid mitte alati) vajalik põhjusel, et kuna

jälitatav ei ole toimingutest teadlik, ei ole tal ka võimalik ennast õiguslikult nende eest kaitsta.

MTA tegevus aga pole sellisel viisil maksukohustuslase eest varjatud, ehk kuna nii

maksukohustuslasel kui ka kolmandatel isikutel on võimalik vaidlustada kõiki MTA haldusakte

ning haldustoiminguid, sh teabekorraldusi, siis on ennetav kohtuliku kontrolli nõue siinkohal

selgelt ebavajalik.

„2. Juurdepääs konto väljavõttele peab olema erandlik ja piiratud ning riigil tuleb tagada ja

seaduses sätestada reeglid selle kohta, kas pangasaladust (sh konto väljavõtet) võib ametkond

laadida enda andmekogusse, kaua seda seal võib säilitada, kas ja milleks seda teavet võib

täiendavalt kasutada (nt siduda teise andmekogu või mõne alamregistriga) ning kas ja millal

teavitatakse pangasaladuse küsimisest inimest, kelle pangasaladusele on riik juurde pääsenud.

Tuleb ka arvestada, et täitmisregistri kaudu tehtud päringutes suhtleb masin masinaga ning

sisuliselt puudub masina pangapoolses osas inimese järelevalve. See tähendab, et täitmisregistri

kaudu pangasaladuse saamise juhtudel on pangasaladus riigi eest sisuliselt kaitseta.

Seetõttu tuleb seaduses sõnastada hoolikalt ja võimalikult kitsalt need juhtumid, mil

pangasaladusele pääseb juurde täitmisregistri kaudu, sest ainsaks kaitsebarjääriks ongi seaduses

sõnastatud juurdepääsu alus. Vastavalt tuleb eelnõu oluliselt täiendada nii MTA kui ka RAB

puudutavas osas. Eelnõu ei näe ette ka mitte ühtegi kontrollimehhanismi pangasaladusele

juurdepääsu üle, ehk siis selle kohta, kas ja kuidas kontrollitakse riigi tegevust pangasaladuse

kasutamisel ning kuidas on isikul võimalik enda õigusi kaitsta. Ainuüksi täitmisregistri kui

andmekogu kasutamise üle tehtav järelevalve ei ole piisav, sest see ei kata kõiki olukordi,

milleks andmeid küsitakse või kasutatakse. Samuti peab olema selge, kuidas toimub

pangasaladuse juurdepääsu üle kohtulik kontroll. Eriti oluline on see just RABi puhul, kuna isik

ei pruugi üldse teada saada, et tema pangasaladuseks olevatele andmetele on ligi pääsetud,

milletõttu puudub tal ka võimalus oma õigusi kaitsta.“

SELGITAME

Seaduses on juba reguleeritud, mis tingimuste ning eelduste täitmisel võib MTA nõuda pangakonto

infot. Niisamuti on kehtivas õiguses olemas piisaval hulgal kontrollimehhanisme MTA tegevuse

üle. Pangasaladusega seonduv ebaselgus likvideeritakse käesoleva eelnõuga. Selgitame, et:

1) seadus sätestab MTA õiguse nõuda maksukohustuslaselt teavet käimasolevas

maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, sh pangakonto infot;

2) seadus sätestab samal eesmärgil MTA õiguse nõuda teavet kolmandatelt isikutelt (sh

pankadelt), kuid üksnes juhul, kui katse saada sama teavet maksukohustuslaselt endalt on

nurjunud (MKS § 61 lõige 2), või kui esineb muu põhjus, mis teeb esmase pöördumise

maksukohustuslase enda poole ebaotstarbekaks, näiteks kui maksukohustuslane takistab

maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist;

3) eelnõu sätestab täitmisregistri puhuks ammendava loetelu andmetest, mida MTA võib

küsida;

4) maksukohustuslasel on maksumenetluse kestel õigus alati teada, millist teavet MTA tema

kohta töötleb ning kust allikast ta selle sai – selline teave kajastub reeglina ka

maksutoimikus (MKS §-d 13–15);

5) mis iganes info (sh pangakonto info), mille MTA saab oma valdusesse, muutub

maksusaladuseks. Maksusaladust võib avaldada üksnes maksukohustuslase enda kirjalikul

nõusolekul või muul MKS-s sätestatud juhul. Kui MTA avaldab maksusaladust mõnele

teisele riigiasutusele või muule osapoolele vastavalt MKS-s sätestatule, peavad ka nemad

edaspidi seda maksusaladust hoidma (vt MKS § 26 lõige 3);

6) kui pangakonto info sisaldab isikuandmeid, siis on selle teabe töötlemiseks vajalik õiguslik

alus MKS § 101 näol olemas;

7) MTA tegevust kontrollib MTA enda sisekontrolli osakond, samuti on võimalik

rahandusministril allutada MTA teenistuslikule järelevalvele, kui on alust kahtlustada MTA

poolset süsteemset seaduse rikkumist. Niisamuti on Riigikontrollil võimalik auditeerida

MTA tegevust, ühtlasi saavad nii õiguskantsler kui ka Andmekaitse Inspektsioon (edaspidi:

AKI) näiteks kaebuse peale uurida MTA tegevuse vastavust seadusele ning hea halduse

tavale. Nii maksukohustuslasel endal kui ka pankadel on võimalik MTA teabekorraldusi ka

vaidlustada nii vaide- kui ka kohtumenetluses (MKS § 137 ja § 151).

Kuigi see on tõsi, et masin-masin liidese puhul toimub teabekorralduse täitmine automaatselt, siis

tuleb siiski arvestada seda, et pankadel ei ole juriidilist kohustust vastata täitmisregistri

4

infovahetuskanali kaudu edastatud MTA teabekorraldustele automatiseeritult. Kui pangad leiavad,

et masin-masin liidesest tingitud automatiseeritus ei anna neile piisavalt aega, et kontrollida MTA

teabekorraldusi ning kaaluda nende vaidlustamise vajadust, siis võivad nad täitmisregistri

infovahetuskanali automatiseeritud kasutamise lõpetada ja menetleda teabekorraldusi käsitsi.

„3. Seletuskirjas tehakse üldised viited sellele, et teistes riikides on ametkonnal avar juurdepääs

pangasaladusele, sh konto terviklikule väljavõttele. Palun seletuskirjas kajastada rahvusvahelist

praktikat põhjalikumalt ning jagada täpset teavet selle kohta, millistes riikides, millises ulatuses

ning millistel tingimustel on maksumenetluses ja rahapesu tõkestamisel haldusmenetluses riigil

juurdepääs pangakonto terviklikule väljavõttele.“

ARVESTATUD

Seletuskirja on täiendatud ülevaatega teiste riikide praktikast.

Rahandusministeeriumile teadaolevalt on Euroopa riikidest vaid Šveitsis piiratud maksuhalduri

õigust pangainfo kasutamiseks, kuigi Šveits jätkuvalt teostab pangakonto info piiriülest

teabevahetust. Meie õigusruumiga lähedasel Saksamaal, aga ka Soomel ja Rootsil, on seadustes

antud maksuhaldurile pigem üldine volitus pangakonto info küsimiseks maksukohustuse

kindlaksmääramise eesmärgil. Lätis on sätestatud üldvolitus küll maksuhalduri tegevust

reguleerivates sätetes, kuid krediidiasutuse seaduses on ettenähtud pankade expressis verbis

kohustus muuhulgas edastada ka pangakonto infot, sh pangakonto väljavõtet.

„Pangasaladuse kaitse maksumenetluses

4. Kui Riigikogu leiab, et maksumenetluses tuleb anda riigile juurdepääs pangakonto

väljavõttele, siis maksumenetluses täitmisregistri kasutamist puudutavas osas saab

õiguskantsleri 01.07.2025 soovitus seeläbi täidetud (eelnõu § 1 p 2). Seda eeldusel, et ka

edaspidi saab küsida teavet kolmandalt isikult (nt pangalt) üksnes siis, kui maksukohustuslane

ei ole vastavas osas riigile küsitud teavet andnud ning teave on maksumenetluses otsuse

tegemiseks määrava tähendusega. See tähendab, et esmalt küsib riik konto väljavõtet inimese

käest ja kui ta seda teavet ei saa, alles siis võib teha päringu täitmisregistri kaudu.

Teadaolevalt on praktikas esinenud siiski ka juhtumeid, mil inimene ei keeldu enda konto

väljavõtte andmisest, kuid soovib jagada MTA-ga enda konto väljavõtet vahetul kohtumisel

ning enne seda tutvuda tema kohta koostatud toimikuga. Samuti võib inimene soovida konto

väljavõttest eemaldada eraelulist teavet, mis maksukohustusega seotud ei ole. Kohtumisel

MTA-ga on aga ilmnenud, et ametnikud on tervikliku konto väljavõtte hankinud iseseisvalt

ootamata ära maksukohuslase käest saadavat teavet. Sellised juhtumid viitavad, et konto

väljavõtet puudutavad detailid tuleb seaduses ära reguleerida.“

SELGITAME

Rahandusministeerium ei eita, et praktikas võib esineda üksikuid juhtumeid, kus seadust

adekvaatselt ei järgita. Näiteks ei saa välistada seda, et MTA võib olla mõnes maksumenetluses

eksinud MKS § 61 lõikes 2 sätestatud nõude suhtes, niisamuti ei saa absoluutses mõttes välistada

selliste eksimuste esinemist ka tulevikus – seda põhjusel, et inimfaktor eksimuste

põhikatalüsaatorina on ja jääb alatiseks organisatoorseks probleemiks mis tahes asutuses.

Tuleb aga rõhutada, et sellised eksimused on halduspraktika, mitte õigusliku regulatsiooni

probleem, ning täpselt sellisteks juhtudeks eksisteerivadki erinevad järelevalve mehhanismid nagu

haldusaktide ja toimingute vaidlustamise võimalus, MTA sisekontroll, ministri poolt teostatav

teenistuslik järelevalve, riigikontrolli auditid jne.

Praeguse seisuga ei ole Rahandusministeeriumil alust kahelda, et MTA süsteemselt eiraks MKS §

61 lõikes 2 sätestatud kohustust pöörduda teabenõudega esmalt maksukohustuslase enda poole.

Mis iganes intsidendid või juhtumid, kus näiteks esmane pöördumine jäeti õigusvastaselt ära või

kus maksukohustuslase vastust ära ei oodatud, on erandjuhtumid, mis ei peegelda MTA sisemist

menetluskorda.

Teabekorraldus on haldusakt, ehk et realiseerida teabe nõudmine esmalt maksukohustuslaselt

endalt, tuleb teabekorraldus temale kättetoimetada. Füüsiliste isikute puhul oodatakse kas selle

avamine MTA e-teenuste keskkonnas või edastatakse see neile allkirja vastu tähitud kirjaga;

juriidiliste isikute puhul oodatakse samuti ära dokumendi e-teenuste keskkonnas avamine,

alternatiivselt toetutakse MKS § 531 lõikes 4 sätestatud kättetoimetamise fiktsioonile; viimase

meetmena kasutatakse ka teabekorralduse resolutiivosa avaldamist Ametlikes Teadaannetes.

Kui nõutud teave laekub maksukohustuslaselt teabekorralduses märgitud tähtpäevaks, siis MTA

kolmandate isikute (sh pankade) poole enam ei pöördu. Erandiks on juhud, kus MTA-l on alust

kahelda maksukohustuslase poolt edastatud teabe usaldusväärsuses, ning kus võib seetõttu osutuda

vajalikuks pöörduda panga poole selleks, et pangalt saadud andmeid võrrelda maksukohustuslase

poolt esitatud andmetega (vt selle kohta ka RKHKo 30. märtsi 2011 lahend nr 3-3-1-98-10).

5

Märgime, et MTA-le peab siiski jääma võimalus erandkorras pöörduda kolmandate isikute (sh

pankade) poole ka ilma, et see eeldaks esmast pöördumist maksukohustuslaste poole. See

puudutaks näiteks olukordasid, kus maksukohustuslane takistab või muul viisil pahatahtlikult

raskendab menetluse läbiviimist (vt MKS § 61 lõige 2; § 511 lõige 7), või kui maksukohustuslane

pole üldse kättesaadav (nt puuduvad näiteks andmed elu- või asukoha kohta). Teadmata elu- või

asukohaga maksukohustuslase puhul on teabekorralduse kättetoimetamine siiski võimalik

juriidiliselt tagada kättetoimetamise fiktsiooniga, kuid mõistagi ei taga see siiski faktilist

kättetoimetamist.

Seoses õiguskantsleri poolt osundatud näitega, kus maksukohustuslane soovis väljavõttest

eemaldada eraelulist teavet enne selle MTA-le edastamist, siis sellist tüüpi andmete eeltöötlemist

paraku ei ole võimalik lubada.

MTA-le edastav info peab olema terviklik, sest ei maksukohustuslane ega kolmas isik saa ise MTA

eest ära otsustada, milline info on maksumenetluse otstarbeks relevantne ja milline mitte. Vastasel

juhul sõltuks maksumenetluse perspektiivikus suuresti maksukohustuslase või kolmanda isiku

enda heasoovlikkusest, sest MTA-l ei oleks kuidagi võimalik veenduda, et redakteeritud

pangakonto infost ei ole midagi olulist ära kustutatud või ära kaetud.

Üksnes maksukohustuslase esitatud tõenditele tuginev maksumenetlus oleks vastuolus

uurimispõhimõttega, mille kohaselt peab otsustama haldusorgan (antud juhul MTA) ise, millised

andmed ning muud tõendid on maksumenetluses tähendust omavate asjaolude selgeks tegemiseks

vajalikud ja millised mitte (MKS § 11).

„5. Kui Riigikogu peab vajalikuks MTA-le pangakonto väljavõttele juurdepääsu anda, siis tuleb

Riigikogus läbi arutada ka see, kui pika aja kohta konto väljavõte tuleb anda ning kas väljavõte

tuleb esitada terviklikult või üksnes selles osas, mis puudutab maksukohustust.“

TÄNAME NING VÕTAME TEADMISEKS

Rahandusministeeriumi hinnangul pidi Riigikogu teadvustama kõnealuseid küsimusi juba siis, kui

MKS vastu võeti. Maksukohustused on olemuslikult rahalised kohustused, mis tulenevad rahalise

väärtusega majandustehingutest. Ei tohiks olla kahtlust, et majandustehingute ning nendest

tulenevate rahaliste kohustuste usaldusväärseks kontrollimiseks on vaja teatud juhtudel ligipääsu

ka pangakonto infole, mis tehinguid peegeldavad.

„6. Küsimusi tekitab eelnõu § 1 punktis 1 ette nähtud võimalus küsida pangasaladust üldiselt.

Pangasaladus üldmõistena on väga lai ning hõlmab endast kogu kliendi ja panga suhtlust ning

mistahes teavet, mis pangal kliendi kohta on olemas. Võib kahelda, kas maksumenetluses on

vaja riigil juurdepääsu kõigile andmetele, mis kliendisuhte käigus on pangas olemas (nt kogu

panga ja kliendi kirjavahetus, mis võib hõlmata delikaatseid eraelu puudutavaid andmeid;

kliendi tervist puudutavad andmed, mis on saadud kindlustuslepingu sõlmimisel jms). Need

andmed saab riik vajadusel välja küsida kriminaalmenetluses. Haldusmenetluses ei pea riigil

olema samasuguseid õiguseid teabe saamiseks. Kui maksumenetluses vajab riik teavet, mis

väljub eelnõu § 1 punktis 2 esitatud loetelust, siis tuleb seadusesse kirja panna, mida täpselt

peab pank MTA-le maksumenetluses esitama (nt automaadist raha välja võtva inimese foto).

Pangasaladus üldmõistena on selle kohustuse kirjeldamiseks liialt üldine mõiste ning toob

kaasa olulise põhiõiguse piirangu. Seejuures tuleb arvestada, et kuriteo asjaolude ilmnemisel

tuleb kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõtet arvestades alustada kriminaalmenetlust ja

sellisel juhul on võimalik kasutada kriminaalmenetluses ette nähtud tõendite kogumise

võimalusi ja viise.“

MITTEARVESTATUD

MTA peab ise kooskõlas uurimispõhimõttega otsustama, millised tõendid on vajalikud konkreetses

maksuasjas tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, ehk MTA ei ole seotud ainult

menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega (MKS § 11 lõige 2).

Pangasaladust sisaldav teave on siinkohal pelgalt üks tõend teiste seas, mille puhul peab MTA

samuti hindama, millist pangasaladust maksumenetluse otstarbeks parasjagu vaja on, olgu see

saldo, väljavõte, omaniku andmed jne. Seda vajadust ei saa aga seaduse tasandil üksikasjalikult ära

defineerida, sest seadusandjal ei ole võimalik ette näha kõikvõimalikke faabulaid, mis

maksuvaidluste kontekstis võivad tekkida. Mis tahes püüdlus seda teha tekitab riski sellise

maksuvaidluse esinemiseks, kus MTA-l ei pruugi olla võimalik kindlaks teha kõiki maksustamise

seisukohalt olulisi küsimusi, sest vajalik andmeliik või periood või andmeallikas on jäänud

seaduses expressis verbis lubatava tõendina sätestamata.

6

Lühidalt öeldes, iga maksumenetlus on erinev, mistõttu eeldab erinevates maksumenetluses

tähendust omavate asjaolude kindlakstegemine ka erinevaid tõendeid, sealhulgas erinevat

pangasaladusega hõlmatud teavet. Seetõttu on pangasaladus teabekategooriana jäetud abstraktseks.

Normide abstraktsus ei tähenda aga seda, et MTA võib nõuda mis iganes teavet mis iganes

maksumenetluse kontekstis – uurimispõhimõte ei ole absoluutne ning see on piiratud ennekõike

diskretsiooniga. Kui MTA kogub teadlikult teavet ja muid tõendeid, mis ei ole maksumenetluse

jaoks relevantsed, siis on see käsitletav diskretsiooniveana, mida on võimalik vaidlustada nii vaide-

kui ka kohtumenetluses.

Tuleb aga rõhutada, et tihtipeale ilmneb tõendite relevantsus maksumenetlusele alles pärast seda,

kui MTA on saanud need oma valdusesse ja jõudnud neid vaadelda, analüüsida ning nendest

vastavad järeldused teha.

Nii näiteks ei ole MTA-l ette teada, kas pangakonto väljavõttest nähtuv kogu informatsioon on

vajalik maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks või mitte. On mõistlikult

eeldatav, et kõik väljavõttel nähtuvad tehingud ei oma puutumust maksumenetlusega, ent võivad

siiski kätkeda endas delikaatset informatsiooni – sellisteks juhtudeks aga eksisteeribki

maksusaladuse instituut.

Alternatiiv, kus maksukohustuslane või mõni muu osapool (nt pank) asuks ise filtreerima

pangakontode väljavõtteid enne nende edastamist MTA-le, ei ole mõeldav – seda põhjusel, et

MTA-l ei oleks kuidagi võimalik hinnata, kas väljavõtetest on eemaldatud reaalselt kõrvaline info

või maksumenetluse jaoks oluline info. Uurimispõhimõtte realiseerimiseks peab MTA-l seega

olema ligipääs terviklikule infole, mis ei ole maksukohustuslase või muu osapoole poolt kuidagi

redakteeritud.

2 Justiits- ja

Digiministeerium

„1. Eelnõu §-dega 1 ja 2 soovitakse täpsustada seaduses Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA)

ja Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) õigust saada pangasaladust sisaldavaid andmeid, sh

konto väljavõtet, ning seda ka isiku teadmata. Seletuskirjas viidatud õiguskantsleri 1. juuli

2025. a kirjast nr 7-7/250081/2504808 (edaspidi õiguskantsleri kiri) tulenevalt kui

pangakontode väljavõtetele juurdepääsu laiendatakse seaduses, peab sellega kaasnema põhjalik

proportsionaalsuse analüüs (õiguskantsleri kirja kokkuvõtte p 3). Õiguskantsler enda kirjas

rõhutanud, et: „Arvestades seda, kui tundlikuks teabeks võib pangakonto väljavõtet pidada,

oleks võinud sellist laadi teabele juurdepääsu loomisele eelneda ühiskonnas arutelu ning

parlamentaarne debatt. Samuti on mõistlik eeldada, et säärase teabevahetuse võimaluse

loomisele pööratakse tähelepanu eelnõu seletuskirjas ning analüüsitakse seejuures ka normi

kooskõla põhiseadusega, sealhulgas normi proportsionaalsust“ (õiguskantsleri kirja p 24).

Õiguskantsler on selgitanud, et pangasaladuse hoidmise kohustuse piirang, ehk siis juhtumid,

mil pangasaladust avaldatakse, tähendab inimese jaoks tugevat privaatsusõiguse piirangut Eesti

Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-de 13, 14, 19 ja 26 mõttes ja juriidiliste isikute puhul

ettevõtlusvabaduse piirangut PS § 31 mõttes (õiguskantsleri kirja p 5). Seoses eelnõu § 2 p-ga

1 seonduvalt on õiguskantsleri kirjas rõhutatud, et pangasaladuse hoidmise kohustuse piiramine

isiku teadmata, ehk pangasaladuse avaldamine, on olemuselt sarnane jälitustegevusega ehk

varjatult isikuandmete kogumisega. Õiguskantsler on rõhutanud pangasaladusega seonduvalt

üldiselt, et: „Niivõrd tõsise põhiõiguste piirangu puhul peab olema selge, kes ja mis eesmärgil

ARVESTATUD OSALISELT Selgitame, et teabe nõudmine maksumenetluse otstarbeks toimub kahel tasandil:

1) esimesel tasandil on MTA-l üldreeglina kohustus pöörduda teabe saamiseks kõigepealt

maksukohustuslase enda poole, st MTA küsib maksukohustuslaselt endalt näiteks tema pangakonto

väljavõtet;

2) teine tasand aktualiseerub juhul, kui maksukohustuslane seda teavet ei anna, ta pole kättesaadav,

andmed on esitatud viisil, mis tekitavad kahtluse andmete moonutamise kohta (st pole esitatud

MTA nõutud formaadis) või kui esmane pöördumine pole muul põhjusel otstarbekas, näiteks

maksukohustuslane takistab maksumenetluse läbiviimist. Sellisel juhul võib MTA pöörduda sama

teabe saamiseks kolmanda isiku (sh panga) poole.

Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole vaidluse kese kunagi olnud teabe nõudmise esimesel

tasandil, st õiguskantsler ei seadnud kahtluse alla seda, kas MTA tohib küsida pangakonto infot per

se maksukohustuslaselt endalt. Vaidluse kese on peaasjalikult olnud küsimusel, et kas MTA võib

pangakonto info küsimisel minna mööda maksukohustuslasest ja saada seda hoopis kolmandalt

isikult – pangalt –, kes seda sama infot valdab ja kaitseb pangasaladuse egiidi all, kasutades selleks

täitmisregistri infovahetuskanalit.

7

põhiõigust piirab ja analüüsi käigus tuleb näidata, et saavutatav eesmärk on sedavõrd oluline,

et kaalub piirangute intensiivsuse üles“ (õiguskantsleri kirja kokkuvõtte p 2 viimane lõik).

Seletuskirjas on analüüsitud üksnes kolmandate isikute riivet (PS § 11, 19, 31 mõttes) seoses

kohustusega aidata riigil teha maksuõiguslikku järelevalvet. Eelnõu seletuskirjas puudub

eelnõus kavandatud punktide alusel teiste õiguskantsleri kirjas viidatud põhiõiguste riive

proportsionaalsuse analüüs. Teie 12.09.2025 nr 1.1-10.1/4034-1, RAM/25-1000/-1K Meie

24.09.2025 nr 8-2/7484 2 Eeltoodust tulenevalt palume seletuskirja täiendada õiguskantsleri 1.

juuli 2025. a kirjas viidatud kõigi põhiõiguste riivete proportsionaalsuse analüüsiga.

Eelnõu seletuskirjas tuleks põhiseaduspärasuse analüüs esitada seletuskirja 3. osas “Eelnõu sisu

ja võrdlev analüüs” eraldi viimase alajaotusena. Kui loetavuse huvides on mõttekam esitada

põhiseaduspärasuse põhjalik analüüs konkreetse sätte põhjenduse juures, saab seletuskirja 3.

osa viimases alajaotuses esitada viite vastavale argumenteeritud analüüsile ning alajaotuses

esitada üksnes kokkuvõtlik järeldus. Või vastupidi, põhjalik analüüs esitatakse viimases

alajaotuses ning vastavat piirangut sisaldavate normide juures on viide eraldi alaosas esitatud

põhiseaduspärasuse analüüsile.“

Selgitame, et kui MTA-l on legitiimne õigus küsida pangakonto infot maksukohustuslaselt endalt,

siis sellega on juba jaatatud pangakonto info töötlemise kui informatsioonilise

enesemääramisõiguse riive proportsionaalsust – sõltumata sellest, kas see õigus tugineb eraelu

puutumatusele (füüsiliste isikute puhul) või ettevõtlusvabadusele (füüsilisest isikust ettevõtjate

ning juriidiliste isikute puhul).

Seega, kui MTA pöördub kolmanda isiku (panga) poole pangainfo saamiseks, siis sellega enam ei

kaasne täiendavat põhiõiguste- ja vabaduste riivet maksukohustuslasele endale. Riive on siinkohal

juba toimunud teabenõude esimesel tasandil, kus see seisneb MTA õiguses küsida pangakonto infot

maksukohustuslaselt endalt. Kolmandate isikute kontekstis riivatakse üksnes nende samade

kolmandate isikute põhiõigusi ja -vabadusi, ennekõike nende eneseteostusvabadust ning

ettevõtlusvabadust.

Pankade puhul seisneb riive selles, et neile pannakse peale mitterahaline kohustus – teabe esitamise

kohustus –, mille täitmine suurendab nende halduskoormust ning seega tegevuskulusid. See on

põhjus, miks eelnõu seletuskirjas piirduti proportsionaalsuse analüüsimisel kolmandate isikute

põhiõiguste- ja vabaduste riivega.

Eeltoodust hoolimata ning võttes arvesse avalikkuse huvi ning Justiits- ja Digiministeeriumi

märkusi, täiendasime seletuskirja detailsema proportsionaalsuse analüüsiga, mis nüüd hindab ka

pangakonto info kui teabeliigi küsimise põhiseaduslikkust. Vormistuse mõttes on arvestatud

Justiits- ja Digiministeeriumi ettepanekuga kajastada analüüs seletuskirja 3. osa viimases

alajaotuses.

„Eelnõu § 1 p-ga 2 soovitakse sätestada loetelu teabest, mida MTA võib nõuda täitmisregistri

kaudu. Palume seletuskirja täiendada selgitusega, et andmete väljastamisel tuleb mh arvestada

täitmisregistri põhimäärusega, sh § 9 lõikes 3 sätestatud tingimus, et juurdepääsu taotlemisel

märgitakse, milliste andmete kohta ja millisel õiguslikul alusel soovib kasutaja hakata päringuid

tegema.“

ARVESTATUD

Seletuskirja on täiendatud viitega täitmisregistri põhimääruse § 9 lõikele 3.

Selgitame, et juba kehtiva õiguse kohaselt peab täitmisregistri vahendusel esitatav teabekorraldus

muuhulgas sisaldama ettekirjutust (MKS § 461 lõige 1 punkt 6) ning teabekorralduse õiguslikku

alust (MKS § 461 lõige 1 punkt 5).

3 Haridus- ja

Teadusministeerium

„Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega.

Pangakonto väljavõte annab äärmiselt detailse ülevaate inimese tegevusest ja harjumustest,

sealhulgas tema tarbimismustritest, igapäevasest liikumisest ja suhtlusringist. Sellise info

kättesaadavus riigile peab olema erandlik ja rangelt reguleeritud. Seaduses tuleb täpsustada,

millistel juhtudel on juurdepääs õigustatud, kuidas tohib andmeid töödelda, kui kaua võib neid

säilitada ning kas ja millises ulatuses on neid lubatud siduda muude registrite või

andmekogudega. Samuti tuleb sätestada reeglid selle kohta, kuidas ja millal isikut teavitatakse,

et tema andmeid on töödeldud.“

SELGITAME Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt välja toodud nõuded on reguleeritud kehtivas õiguses.

MKS-i kohaselt võib MTA küsida maksumenetluses tähendust omavat teavet (sh pangakonto

väljavõtet) kolmandatelt isikult konkreetselt käimasoleva maksumenetluse otstarbeks ning seda

üldreeglina alles siis, kui sama teabe saamine maksukohustuslaselt endalt on ühel või teisel

põhjusel nurjunud või kui esineb muu MKS-s sätestatud alus (vt MKS § 511 lõige 7, § 61 lõige 2).

Andmete säilitamise tähtajad on reguleeritud küll maksukohustuslaste registri põhimääruses, kuigi

kinnitame, et Rahandusministeerium on töötamas selle nimel, et sätestada säilitustähtajad MKS-s.

Üldine õigus töödelda isikuandmeid on sätestatud MKS §-s 101.

„Oluline on, et juurdepääs andmetele oleks võimalik üksnes selgelt piiritletud juhtudel ja

seaduses sõnastatud alustel. Kooskõlastamiseks edastatud eelnõus ei ole ette nähtud selgeid

kontrollimehhanisme, mis tagaksid, et riigi tegevus oleks läbipaistev ning isikul oleks võimalus

oma õigusi tõhusalt kaitsta. Eriti tundlik on küsimus Rahapesu Andmebüroo (RAB) puhul, kuna

SELGITAME Eelnõus ei ole ettenähtud uusi kontrollimehhanisme, sest adekvaatsed kontrollimehhanismid – nii

haldusesisesed kui ka haldusvälised – eksisteerivad juba kehtivas õiguses.

8

inimene ei pruugi isegi teada, et tema pangakonto andmed on edastatud RABile, mistõttu

puudub tal ka igasugune võimalus oma õigusi kaitsta.“

Haldusesiseselt kontrollib MTA tegevust tema enda sisekontrolli osakond, mis vastutab muuhulgas

andmekaitse ja infoturbe korraldamise ning nende nõuete täitmise kontrollimise eest (vt MTA

põhimäärus § 16). Läbi erinevate ametisiseste juhendite on inimliku eksimuse võimalused

minimeeritud.

Haldusorgani väliselt teostab MTA üle teenistuslikku järelevalvet rahandusminister, samuti on

riigikontrollil võimalik auditeerida MTA tegevust.

Lisaks võib õiguskantsler kontrollida MTA tegevuse aluseks olevate õigusaktide

põhiseaduspärasust ning MTA tegevuse vastavust hea halduse põhimõttele. Maksukohustuslasel

on võimalik teabekorraldusi vaidlustada nii vaide- kui ka kohtumenetluses, niisamuti saavad seda

teha ka pangad, kui MTA peaks teavet nõudma neilt. Kaebusega on võimalik pöörduda ka AKI

poole.

„Lisaks ei ole eelnõust selgelt aru saada, kui pika perioodi kohta peab väljavõtte esitama ning

kas see peab hõlmama kogu konto liikumist või ainult konkreetseid maksukohustusega seotud

tehinguid. Samuti tekitab kahtlusi tähtajatu konfidentsiaalsuskohustuse proportsionaalsus ja

vastavus põhiseadusele.“

MITTEARVESTATUD Teabe nõudmise õiguslikke aluseid ei ole võimalik niivõrd üksikasjalikult ära reguleerida, sest

kuna maksumenetlused on erinevad, siis eeldab erinevate maksumenetluste läbiviimine erinevat

teabehulka ning kontrollitavat perioodi. Seadusandjal ei ole võimalik ette näha kõikvõimalikke

maksumenetluste erinevaid faktilisi ja õiguslikke konfiguratsioone, mistõttu peab säilima kehtiva

õiguse abstraktsus. Abstraheeritusele omased defitsiidid aga tasakaalustatakse uurimispõhimõtte,

kaalutlusõiguse ning hea halduse tavaga.

MTA-le edastatav pangakonto info saab olla üksnes terviklik. Ei ole mõeldav, et

maksukohustuslane või mõni muu osapool (nt pank) asuks ise filtreerima pangakontode

väljavõtteid enne nende edastamist MTA-le, sest MTA-l ei oleks kuidagi võimalik veenduda, kas

reaalselt eemaldati sellest infost üksnes asjasse mittepuutuv info. Vastavalt uurimispõhimõttele

otsustab MTA ise, mida on vaja maksumenetluse tõhusaks ning eesmärgipäraseks menetlemiseks

– maksukohustuslane ega muu osapool ei saa MTA eest ära otsustada, milline teave (st tõend) on

maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks vajalik.

Rahandusministeeriumile jääb ebaselgeks, mida Haridus- ja Teadusministeerium peab silmas selle

all, et kahtlusi tekitab „/…/ tähtajatu konfidentsiaalsuskohustuse proportsionaalsus ja vastavus

põhiseadusele.“

Kui siin peetakse tähtajatu konfidentsiaalsuskohustuse all silmas maksusaladuse hoidmise

kohustust, siis märgime, et maksusaladuse tähtajatu kaitse on maksukohustuslase perspektiivist

ainult kasulik. Maksukohustuslane ise mõistagi ei ole seotud maksusaladuse kaitsega, st

maksukohustuslane, olles ise maksusaladusega hõlmatud teabe omanik, võib seda avaldada kellele

iganes ta soovib.

„Seetõttu teeme ettepaneku määratleda täpsemalt, millistel tingimustel ja kui pika ajavahemiku

kohta võib haldusmenetluse raames pangakonto väljavõtet küsida. Samuti tuleks ette näha selge

mehhanism, kuidas saab isik oma õigusi (aga ka pank pangasaladust) kaitsta, arvestades, et

haldusmenetluses on need võimalused piiratumad kui kriminaalmenetluses. Eriti tuleb selgelt

reguleerida, millistes olukordades ja mis tingimustel võib RAB saada juurdepääsu pangakonto

2 (2) väljavõttele kas täitmisregistri või ettekirjutuse kaudu ning kas väljavõte peab olema

terviklik või osaline.“

TÄNAME NING VÕTAME TEADMISEKS

Kuna käesolevas lõigus on kokku võetud Haridus- ja Teadusministeeriumi eelnevad küsimused

ning ettepanekud, siis palume lähtuda eelnevatest Rahandusministeeriumi vastustest.

9

4 Andmekaitse

Inspektsioon

„Kuna eelnõuga plaanitakse muuta ka maksukorralduse seadust (MKS), siis peame vajalikuks

veel kord juhtida tähelepanu sellele, et kõik andmekogu puudutavad olulised küsimused,

milleks kindlasti on andmekogu pidamise eesmärk, töödeldavate isikuandmete liigid, andmete

säilitamise tähtajad (vähemalt maksimaalne säilitustähtaeg), peavad olema reguleeritud seaduse

tasandil. Kehtivas MKS-s andmekogusid puudutavad volitusnormid kõiki andmekogu pidamist

puudutavaid olulisis küsimusi ei sisalda (nt puuduvad andmete säilitamise tähtajad).

Selgitame, et igasugune isikuandmete töötlemine (sh säilitamine) riivab põhiseaduse §-s 26

sätestatud õigust eraelu puutumatusele. Põhiseaduse § 11 järgi tohib õigusi ja vabadusi piirata

üksnes kooskõlas põhiseadusega. See aga tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas

põhiseaduse § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja

sellega kooskõlas olevate seadusete alusel. Selle põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates

küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Riigikogu võib täidesaatvat võimu

volitada reguleerima üksnes vähemintensiivseid põhiõiguste piiranguid. Sealjuures peab

seaduses sisalduv volitusnorm olema täpne, selge ja vastavuses piirangu intensiivsusega.“

TÄNAME NING VÕTAME TEADMISEKS

Kõnealune ettepanek väljub käesoleva eelnõu skoobist, mistõttu ei ole Rahandusministeeriumil

võimalik sellega praegu arvestada. Küll aga kinnitame, et oleme AKI osundatud küsimustest

teadlikud ning oleme analüüsimas, kuidas neid lahendada.

5 Eesti Advokatuur I. Eesti Advokatuuri

finantskomisjoni

seisukohad

„1. Eelnõu võib kaasa tuua õigusselguse vähenemise

Eelnõu ei lahenda pangasaladusega kaetud andmete kasutamist väljaspool krediidiasutusi

süstemaatiliselt ja terviklikult, kahjustades selliselt üldist õigusselgust. Kitsalt kahe asutuse

jaoks andmete pärimise regulatsiooni täpsustamine toob seaduse rakendajate (pankade ja

muude päringutegijate) suhtes kaasa oluliselt suurenenud õiguslikud riskid.

Isikute ring, kelle puhul pangasaladuse kaitsest kõrvalekaldumine on lubatud, on oluliselt laiem

kui antud eelnõuga haaratud. Pangasaladust sisaldavate andmete kasutamise õigus on seniste

regulatsioonidega (eelkõige krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) §-ga 88) antud suuremale

ringile kolmandatele isikutele kui ainult Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) ja Rahapesu

Andmebüroo (edaspidi RAB). Õiguskantsleri kirjas esile toodud kitsaskohad vajavad detailset

analüüsi ka mitmete teiste andmesaajate puhul, iseäranis riikliku järelevalve teostamisel

(finantsjärelevalve asutused, Riigi Infosüsteemi Amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet jt). Analüüsivajadus võib olla veelgi laiem, mh ei ole ka näiteks advokaatide poolt

pangasaladusega kaetud andmete töötlemine otsesõnu reguleeritud.

Ehkki eelnõu keskendub vaid kahele andmete saajale ja vaid ühe kanali kasutamisele, mõjutab

loodav regulatsiooni kahtlemata ka teisi pangasaladusega kaetud andmete kasutajaid, kuivõrd

toob seaduse rakendajate jaoks (eelkõige pankadele) vältimatult kaasa küsimuse, kuidas

edaspidi edastada pangasaladust teistele isikutele, kellele andmete edastamine on EMTA

ja RABiga võrreldes sõnastatud üldsõnalisemalt. Kuivõrd EMTA ja RAB-i puhul oli senine

regulatsioon ebapiisav, on vaja täiendavalt analüüsida, kas teiste riiklikku järelevalvet

teostavate asutuste päringuid ei tohiks sel juhul samuti täita, kui volitusnorm on sama

üldsõnaline nagu seni EMTA ja RAB-i puhul. Muuhulgas tekib küsimus, kas isikute ja

asutuste osas, kellele on KAS § 88 alusel lubatud pangasaladusega kaetud andmeid väljastada,

ent kelle osas ei ole seadus otsesõnu sätestanud õigust pärida mh kontoväljavõtteid, tuleb

järeldada, et neil puudub õigus kontoväljavõtteid pärida ja vastavaid andmeid kasutada.

Teisisõnu – kui suletud loetelu kättesaadavatest andmekategooriatest puudub, siis millisele

osale pangasaladusest vastav andmete pärimise õigus üldse kehtib?

TÄNAME NING VÕTAME TEADMISEKS

Rahandusministeerium on iseenesest nõus, et pangasaladuse kasutamise problemaatika on laiem

võrreldes käesoleva eelnõu skoobiga ning et analüüsida tuleb ka teiste riikliku järelevalveasutuste

regulatsioone antud küsimuses. Küll aga ei ole põhjendatud jätta Rahandusministeeriumi enda

valitsemisala prioriteedid holistilisema lahenduse ootele ning võttes arvesse, kuivõrd oluline on

maksude korrapärase laekumise tagamine ning rahapesu- ja terrorismivastane võitlus, siis on

kahtlemata põhjendatud taastada MTA ja RAB-i täitmisregistri infovahetuskanali õigused nii kiirelt

kui võimalik.

Märgime siiski, et Rahandusministeerium on kavandamas lähitulevikus eelnõud, mis peaks

täpsemalt reguleerima ära pangasaladusega avaldamise, töötlemise ning kaitsega seonduvad

küsimused. Analüüsime muuhulgas võimalusi lahendada kirjeldatud eelnõu raames ära ka Eesti

Advokatuuri siinse märkuse.

10

Hetkel on eelnõu materjalides need pangasaladuse avaldamise aspektid täielikult käsitlemata

ning tekib märkimisväärne risk, et eelnõu osutub praktikas puudulikuks, tekitab ebavajalikke

vaidlusi pankade ning andmepärijate vahel ning õiguspraktika muutub kokkuvõttes veelgi

raskemini ennustatavaks kui seni.“

„3. Päringute tegemise vormist

Eelnõuga sätestatakse MKSis ning RahaPTSis suletud loetelu teabest, mida EMTA ja RAB

võivad täitmisregistri vahendusel nõuda. Seletuskirjast nähtub, et loetelude selliselt

kehtestamise eesmärk on välistada olukord, kus nõutavate andmete ulatus võib sõltuda

halduspraktikast ja abstraktsest normitõlgendusest. Seesugune õiguskindlus on aga oluline.

Lisaks on aga seletuskirjas viidatud, et kui EMTA või RAB soovib pangasaladust sisaldavat

teavet, mis nende suhtes kehtestatud loeteludes nimetatud ei ole, peab EMTA/RAB edastama

krediidi- ja makseasutusele korralduse teabe nõudmiseks posti teel või e-kirjaga. Komisjon

nõustub õiguskantsleri seisukohaga, et mida kiiremini ja mugavamalt riigi jaoks andmevahetus

toimub, seda efektiivsemad peavad olema mehhanismid, mis välistavad ebapiisavalt

põhjendatud andmepäringud. Siiski ei tulene sellest järeldust, et mitte-automatiseeritud

päringud riivavad üksikisikute põhiõigusi olemuslikult vähem või ei vaja samal tasemel

õiguslikke kaitsemehhanisme (iseäranis olukorras, kus menetlus, mille huvides andmeid

päritakse, võib olla sama). Andmesubjekti vaatest tuleb riive intensiivsust hinnata

sõltumata sellest, kas riigiasutus sai tema elu detailselt kirjeldavad andmed pangalt kätte

automaatpäringuga või e-kirja teel edastatud ettekirjutuse tulemusel.

Nii ilmneb ka siin eelnõu põhjendamatult kitsas lähenemine, mis keskendub ainult ühele

suhtluskanalile ja jätab hindamata andmetöötlusega kaasneva sisulise riive piirid ja

põhjendatuse. Veelgi kriitilisema tõlgenduse puhul jätab seesugune regulatsioon riigiasutustele

lahti „tagaukse“, mille kaudu laiaulatuslikumalt infot pärida juhul, kui automaatpäringu

andmekategooriatest ei piisa. Väga oluline on pangasaladuse avaldamise piirid sätestada

ühtsete põhimõtete alusel nii automaatpäringute kui nt e-kirjaga saadetavate

üksikpäringute suhtes.

Kokkuvõttes on finantsõiguse komisjon seisukohal, et pangasaladuse avaldamine, iseäranis aga

ääretult tundliku iseloomuga kontoväljavõtete nõudmise seadustamine eelnõus pakutud kujul

on põhiseaduslike piiride tuvastamiseks sisuliselt ebapiisavalt põhjendatud. Komisjon nõustub

õiguskantsleri hinnanguga, et kontoväljavõttele juurdepääsuõiguse piiritlemine ei tohiks

piirduda järelevalveasutuse ülesannete üldise kirjeldusega, vaid eesmärk peab olema sõnastada

konkreetsed juhtumid, milliste eelduste täitmisel ja millises ulatuses juurdepääs konto

väljavõttele antakse.“

SELGITAME Eelnõu on keskendunud enamasti täitmisregistri infovahetuskanali kasutamise problemaatikale

ennekõike põhjusel, et sellele keskendus ka õiguskantsler oma 1. juuli 2025 analüüsis. Sellest

hoolimata on eelnõu reguleerimisala täitmisregistrist laiem, sest täitmisregistri kasutamist

reguleerivate normide kõrval konkretiseeritakse ka kolmandalt isikult teabe nõudmise üldnormi

(MKS § 61 lõige 1), kuhu sätestatakse edaspidiselt expressis verbis õigus küsida krediidiasutustelt

pangasaladust sisaldavat teavet.

Kui automatiseeritud lahendused eeldavad efektiivsemaid andmekaitsealaseid meetmeid võrreldes

mitte-automatiseeritud lahendustega, siis sellest just nimelt tuleneb järeldus, et mitte-

automatiseeritud päringud riivavad üksikisikute põhiõigusi vähem. Vastasel juhul ei ole loogiline

rääkida antud kontekstis gradatsioonidest, et millisel juhul peavad andmekaitsealased

kaitsemehhanismid olema efektiivsemad ja millisel juhul mitte. Võttes aluseks seisukoha, et masin-

masin potentsiaaliga lahendus eeldab efektiivsemaid kaitsemeetmeid, sätestabki eelnõu

täitmisregistri infovahetuskanali otstarbeks ammendava andmekoosseisu. See tagab edaspidiselt

pankadele piisava õigusselguse ning -kindluse otsustamaks, kas nad soovivad täitmisregistri kaudu

edastatavaid MTA teabekorraldusi menetleda automatiseeritult või käsitsi.

Sõltumata rakendatava tõlgenduse kriitilisuse astmest, ei saa Rahandusministeerium kuidagi olla

nõus implikatsiooniga, et täitmisregistri väline teabekorraldus võib endast kujutada mingisugust

„tagaust“. Väljaspool täitmisregistrit edastatav teabekorraldus kujutab endast standardset

haldusmenetlust, kus teabekorraldused edastatakse adressaadile kirjalikult kas posti või

elektronposti teel ning kuivõrd neid korraldusi töödeldakse reeglina alati käsitsi, säilib täielikult

adressaadi võimalus kaaluda, analüüsida ning vajadusel ka vaidlustada kõnealust teabekorraldust.

Automatiseerimise potentsiaali puudumise tõttu ei ole seega niivõrd ranget vajadust kitsapiirilise

andmeloetelu üle.

Liiati, et uurimispõhimõtte valguses ei saagi andmeloetelu ammendavalt reguleerida, sest MTA-le

kui haldusorganile peab põhimõtteliselt säilima abstraktne õigus koguda mis iganes teavet, mis on

vajalik maksuasjas tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Kui asuda kitsendama

lubatavate tõendite olemasolu expressis verbis lubatavate teabeliikide loetlemisega, siis tekib

tõsiseltvõetav oht, et MTA ei saa kindlaks teha kõiki tähendust omavaid asjaolusid, sest vajalik

teabeartikkel võib olla jäänud seaduses sõnaselgelt nimetamata. Tõendite kogumisel peab normide

abstraktsus seega tahes tahtmata säilima.

Rahandusministeerium ei saa nõustuda ka Eesti Advokatuuri seisukohaga, et eelnõus tuleb

tingimata hinnata riive intensiivsust ka andmesubjekti (ehk maksukohustuslase) vaatest.

Selgitame, et riive andmesubjekti informatsioonilisele enesemääramisõigusele on juba toimunud

enne, kui MTA on pöördunud pangakonto info saamiseks panga poole. Vastavalt MKS § 60 lõikele

1 on MTA-l õigus nõuda pangakonto infot maksukohustuslaselt endalt ning üldreeglina peabki

11

MTA üritama seda teha enne, kui ta pöördub sama teabe saamiseks kolmandate isikute (sh pankade)

poole (MKS § 61 lõige 2).

Pangasaladuse ning täitmisregistri problemaatika kontekstis ei ole keegi seadnud kahtluse alla

MTA õigust küsida pangakonto infot maksukohustuslaselt endalt, ning kui MTA-l on õigus küsida

pangakonto infot maksukohustuslaselt endalt, siis järeldub sellest möödapääsematult juba ka MTA

õigus töödelda pangakonto infot kui teabeliiki.

Pankade poole pöördumisel ei ole seega vajalik enam asuda dubleeritult hindama seda, kas MTA

ikkagi tohib pangakonto infot per se töödelda või mitte. Probleemi tegelik olemus seisneb selles,

et mis tingimustel võib MTA minna pangakonto info küsimisel mööda maksukohustuslasest ja

saada seda hoopis kolmandalt isikult – pangalt –, kes seda sama infot valdab ja kaitseb

pangasaladuse egiidi all, kasutades selleks täitmisregistri infovahetuskanalit. Teisisõnu, küsimus

on teabeallika (panga), mitte teabe liigi (pangakonto info) lubatavuses.

Kolmandalt isikult teabe küsimine MTA poolt riivab seega üksnes selle kolmanda isiku enda

põhiõigusi ja -vabadusi – konkreetselt eneseteostusvabadust ning ettevõtlusvabadust. Sellel

põhjusel keskenduski eelnõu seletuskirjas olev proportsionaalsuse analüüs ennekõike kolmandate

isikute põhiõiguste ja -vabaduste riive analüüsimisele.

Eeltoodust hoolimata ning võttes arvesse avalikkuse huvi ning kooskõlastusringil laekunud

märkusi, täiendasime seletuskirja siiski detailsema proportsionaalsuse analüüsiga, mis nüüd hindab

ka pangakonto info kui teabeliigi küsimise põhiseaduslikkust – seda nii täitmisregistri kaudu kui

ka selle väliselt.

II. Eesti Advokatuuri

maksuõiguse

komisjoni seisukohad

„Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse MKS § 61 lõike 1 esimest lauset selge viitega

pangasaladusele kui lubatud andmeartiklile, mida MTA võib krediidiasutustelt nõuda. Muus

osas jääb säte samaks. Paragrahvi 61 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet, sealhulgas krediidi- ja

makseasutustelt pangasaladust sisaldavat teavet, et kindlaks teha maksumenetluses tähendust

omavad asjaolud.““

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse MKS § 61 uue lõikega 32, mis sätestab ammendava loetelu

teabest, mida MTA võib nõuda täitmisregistri kaudu. Paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 32

järgmises sõnastuses:

„(32) Täitmisregistri kaudu on Maksu- ja Tolliametil õigus esitada korraldusi järgmiste

andmete nõudmiseks: 1) konto olemasolu; 2) konto saldo; 3) konto väljavõte;

4. kontot kasutama volitatud isikud;

5. konto omaniku tegelik kasusaaja;

6. hoiulaeka olemasolu.“

Muudatusettepanekutega ei saa nõustuda, sest eelnõuga püütakse legitimeerida

maksuhalduri kontrollimatud ligipääsu pangasaladusele. Samuti on süsteemsed

probleemid ja küsimused jäetud analüüsimata ning lahendamata.

SELGITAME

Rahandusministeerium on nõus, et õigusriikluse põhimõte eeldab mingil määral menetlusliku

tõhususe ohverdamist läbipaistvuse, kaasamise ning üldise legitiimsuse suurendamiseks. Küll aga

ei tähenda see seda, et põhiõiguste- ja vabaduste maksimaalne kaitse peab alati prevaleerima

menetluste tõhustamise ees (PS § 10) – seda eriti juhul, kui ettepanek põhiõigusi ja -vabadusi

piirava abinõu kehtestamiseks tuleb mitte riigilt, vaid just nimelt õiguse subjektidelt endilt, kelle

põhiõigusi ja -vabadusi see abinõu mõjutab.

Juhime tähelepanu sellele, et initsiatiiv täitmisregistri infovahetuskanali kasutusele võtmiseks tuli

Eesti Pangaliidult, kes tegi 08.03.2017 vastu võetud maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 320 SE teisel lugemisel ettepaneku sätestada

eelnõusse e-aresti (täitmisregistrit) puudutavad sätted. Teise lugemise seletuskirjas on muudatust

põhjendatud Eesti Pangaliidu tsitaadiga: „Elektrooniline arestimissüsteem baseerub paljuski

masin-masin liidesel, kus krediidiasutustele edastatavaid korraldusi töödeldakse automatiseeritult

ning vastused liiguvad samuti automatiseeritult edastajale tagasi. Tegemist on murrangulise

lahendusega, kus oluliselt optimeeritakse nii krediidiasutuse kui ka riigi ressurssi andmete

töötlemisel. Lisaks muutub andmevahetus turvalisemaks ning minimeeritud on ka võimalikud

eksimused, mis tulenevad andmetöötlusel inimtööjõust. Informatsioon liigub asutuste ja

krediidiasutuste vahel metaandmetena ja turvalises e-keskkonnas ning harjumuspärane haldusakt

või kirjalik päring andmete edastamisel puudub.“2

2 Kättesaadav: Arvamused - Riigikogu (sisenetud 08.10.2025), „Eesti Pangaliidu arvamus Maksukorralduse seaduse ja elektroonilise side seaduse muutmise seaduse 320 SE kohta“, lk 1.

12

Eelnõust nähtuvalt on täitmisregistri kaudu andmete saamine MTA jaoks suuresti automaatne,

lihtne ja kiire. Seletuskirjas märgitakse, et tegemist on osaliselt automatiseeritud

infosüsteemiga, mis võimaldab kokku hoida märkimisväärsel hulgal töö- ja halduskoormust,

mis vastasel juhul kuluks kirjalike korralduste vormistamisele, edastamisele ja täitmisele

(seletuskirja lk 3). Teiste sõnadega hoitakse kokku aeg, mis kuluks põhiseaduse nõuete

täitmisele - põhiõiguste riive hindamisele, argumenteerimisele, dokumenteerimisele – ja riive

kontrolli või vaidlustamise võimaldamisele.

Märgime veel, et kuigi täitmisregistri infovahetuskanal võimaldab masin-masin liidese lahendust,

siis ei ole pangad siiski kohustatud korraldama omapoolset infosüsteemi selliselt, kus MTA

teabekorraldustele vastatakse läbi automatiseeritud protsessi – pangad võivad korraldada oma

töökorra ka nii, et teabekorraldusi menetletakse käsitsi sõltumata sellest, kas teabekorraldused

laekuvad täitmisregistri kaudu või selle väliselt.

Võttes seega arvesse, et regulatsioon on kehtestatud Eesti Pangaliidu initsiatiivil ning et see

regulatsioon ei kohusta pankasid MTA teabekorraldustele automatiseeritult vastama, siis ei saa

Rahandusministeerium nõustuda osundatud implikatsiooniga, et regulatsioon eksisteerib

vähemaski osas selleks, et hoida kokku aega, mis „/…/ kuluks põhiseaduse nõuete täitmisele –

põhiõiguste riive hindamisele, argumenteerimisele, dokumenteerimisele – ja riive kontrolli või

vaidlustamise võimaldamisele.“

„Esimene probleem seisneb selles, et täitmisregistri kaudu täna ja tulevikus tehtavate

pangakonto päringute põhjendatus ja õiguspärasus on kontrollimatu. See on tingitud ühelt poolt

selles, et päringu tegemine ei vaja MTA poolt põhjendamist. Kehtiv MKS § 61 lg 31 sätestab,

et täitmisregistri kaudu teabe nõudmiseks esitab maksuhaldur sama seaduse §-s 461 sätestatud

nõuetele vastava korralduse. See korraldus on aga võrreldes tavapärase tõendite kogumiseks

tehtava korraldusega olulisel määral lihtsusatud. MKS § 461 järgi on nõutavate andmete loetelu

napp ega näe ette nt selle põhjendamist, et miks oli vaja pöörduda kolmanda isiku poole (nt kas

põhjus oli maksukohustuslase tegevusetus) ja miks on vaja just mingis konkreetses mahus

andmeid (nt kas ühe või mitme aasta pangakontoväljavõtteid). Samuti ei pea korralduses

nähtuma selle koostanud ametniku nimi ja ametikoht, mis on muidu üldine kohustuslik nõue

MKS § 46 lg 3 p 2 järgi. On küsitav ja vajab täiendavat uurimist see, et kas täitmisregistri

põhimääruse (määrus) ning seal sisalduva viite kaudu KAS §-le 88 lg 6 nähtub päringu

tegemisel järel registrist päringu teinud ametniku nimi. Küsimust ei ole aga selles, et päringu

peamine eeldus – kas maksukohustuslane on keeldunud andmete esitamisest, kas kontrollitakse

mingeid esitatud andmeid ja miks on vaja just vastavat ajalist perioodi – ei ole päringuga

esitatavate andmete hulgas.

Seega ei ole täna ega tulevikus tagatud MKS § 61 lg 2 peamine eeldus – „Enne kolmandalt

isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud

juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta,

maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab

maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning käesoleva seaduse § 72

lõike 5 punktis 6 sätestatud juhul.“ Seega on välistatud võimalus, et kolmas isik oleks üldse

võimeline hindama tema poole pöördumise põhjendatust ja õiguspärasust. Seda nii enda kui

oma kliendi õiguste kaitsmise mõttes. Sellise hinnangu andmiseks pole isegi piisavalt andmeid

maksuhalduril endal, sest selliseid andmeid ei koguta ega säilitata päringu teostamise hetkel.“

SELGITAME

On tõsi, et täitmisregistri vahendusel edastatud teabekorralduse vorminõuded (MKS § 461) on

leebemad võrreldes täitmisregistri väliselt esitatud teabekorraldusega (MKS § 46 lõige 3). Samas,

sellest ainuüksi ei saa aga järeldada seda, et see kuidagi ebaproportsionaalsel viisil piiraks

teabekorralduse adressaadi põhiõigusi- ja vabadusi.

Haldusakti andmise tingimusi ja haldusmenetluse formaalseid nõudeid laiemalt tuleb tõlgendada

eesmärgipäraselt võttes arvesse spetsiifilise haldusmenetluse konteksti.

Rahandusministeerium möönab, et täitmisregistri infovahetuskanali kaudu esitatud

teabekorraldustes puudub üksikajalik kirjeldus teabekorralduse andmiseni viinud faktilistest

asjaoludest.

Teisalt, põhjendamiskohustusel on mõtet vaid juhul, kui adressaadil on reaalne huvi seda

põhjendust ka lugeda enne teabekorralduse täitmist. Kui aga adressaat on selgelt andnud mõista, et

tal ei ole huvi põhjendust analüüsida ning soovib võimalikult tõhusalt teabekorraldust täita,

usaldades MTA seadusest tulenevat õigust tõendeid koguda, siis ei ole mõistlik dogmaatiliselt kinni

pidada põhjendamiskohustuse nõudest.

Eesti Advokatuuri kriitika põhjenduste puudumise osas lähtub eeldusest, et pankadel oli tollal

eriline huvi lugeda, analüüsida ning kontrollida üksikasjalikult teabekorralduste faktilist ja

õiguslikku alust. Tegelikkuses loodi süsteem Eesti Pangaliidu ettepanekul just nimelt vastupidisel

põhjusel – teabekorralduste käsitsi läbitöötamisega kaasneb suur halduskoormus ning kuivõrd

puudub alus MTA iga korralduse õiguspärasuse kahtluse alla seadmiseks, siis võetigi täitmisregistri

infovahetuskanal kasutusele selleks, et pangad ei peaks kulutama suures mahus ressurssi tegelikult

põhjendamatule käsitööle.

Teisisõnu, täitmisregistri vahendusel edastatud teabekorralduse vormiline lihtsus ei ole siinkohal

olemuslik puudus, vaid see ongi kogu süsteemi kandev mõte, et pangad ei peaks kulutama

märkimisväärses ulatuses ressurssi menetlemaks käsitsi aastas rutiinselt laekuvaid tuhandeid MTA

päringuid, millel ei ole mingit puutumust panga enda maksukohustusega. Küll aga jäi see

lõppastmes iga individuaalse panga enda otsustada, et kas nad soovisid sellise infovahetuskanali

kasutamisel automatiseerida enda infovahetuskanali poolt või mitte.

13

Muus osas leiab Eesti Advokatuur, et teabekorraldused peaksid sisaldama ka põhjendust, et miks

nõutakse konkreetses mahus andmeid või miks nõutakse konkreetset väljavõtte perioodi.

Selgitame, et MTA ei saa oma teabekorraldustes anda pankadele üksikasjalikku põhjendust nõutud

andmete ning kontrollitava perioodi osas – sellised maksumenetluse üksikasjad kujutavad endast

maksusaladust, mille avaldamine võib toimuda vaid maksukohustuslase enda kirjalikul nõusolekul

või seaduses sätestatud alustel.

Faktiliste asjaolude kirjeldus saaks parimal juhul piirduda vaid panga kui kolmanda isiku poole

pöördumise põhjustes. Ent ka siin on küsitav, millist lisandväärtust faktiliste asjaolude kirjeldus

siinkohal pangale üleüldse annaks võttes arvesse teabekorralduse olemust ning õiguslikku alust.

MKS § 61 lõike 1 teabekorralduse puhul pöördutakse panga poole mitte sellepärast, et pank on

midagi valesti teinud või midagi vajalikku jätnud tegemata. Panga poole pöördutakse põhjusel, et

tema klient on kas jätnud täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse edastada MTA-le teavet, või

kliendist tingitud põhjusel ei ole temalt võimalik või otstarbekas vajalikku teavet nõuda. Igal juhul

on tegemist asjaoluga, mille faktilist paikapidavust ei ole pangal võimalik kergesti iseseisvalt

kontrollida, sest mis iganes kontroll põhineks kliendi enda sõnal.

Pangal on seega oluline teada vaid seda, et MTA-l ei olnud võimalik maksukohustuslasest tingitud

asjaoludest lähtuvalt teavet maksukohustuslaselt endalt koguda – see teadmine tuleneb aga

implitsiitselt juba õiguslikust alusest, millele korralduses viidatakse. Kas teave jäi kogumata

põhjusel, et maksukohustuslane keeldus seda esitamast või et maksukohustuslast ei saadud tema

aadressil kätte vms – see ei tohiks panga perspektiivist omada tähtsust.

Eraldiseisvalt on küsitav, kuivõrd põhjendatud on üleüldse menetlusvälise eraõigusliku

finantsasutuste asetamine de facto maksukohustuslase ja tema üle riiklikku järelevalvet teostava

asutuse vahele, kus see eraõiguslik finantsasutus asuks üksikasjalikult välja selgitama, millistel

faktilistel alustel MTA nõutud teavet vajab. Selliste küsimuste vaagimine eeldab ligipääsu

maksumenetluse üksikasjadele ning on kaheldav, et maksukohustuslased oleksid rahul

regulatsiooniga, kus pankadele avaldatakse üksikasjalikku infot käimasolevate maksumenetluste

kohta.

Mis puudutab täitmisregistri põhimääruse tõlgendamisse, siis tegemist on justiits- ja digiministri

poolt antud õigusaktiga ning soovitame pöörduda sellega seonduvalt Justiits- ja Digiministeeriumi

poole (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse

[edaspidi: MSVS] § 3)

„Seoses eelnevalt kirjeldatud kontrolli piiratuse küsimusega tekitab küsimusi veel määruse

regulatsioon seonduvalt päringute andmete säilitamisega. Nimelt määruse § 16 lg 4 kohaselt

säilitatakse infopäringu ja selle vastuse andmeid 30 päeva. Küsimus on, et kas pärast 30 päeva

möödumist on andmete kustumise tõttu üldse midagi veel kontrollida päringuga seoses või

mitte.“

TÄNAME NING VÕTAME TEADMISEKS Selgitame, et täitmisregistri põhimäärus ei ole Rahandusministeeriumi valitsemisala õigusakt, vaid

selle on andnud justiits- ja digiminister. Rahandusministeerium ei ole seega pädev hindama, miks

täitmisregistri põhimääruse sätted on reguleeritud selliselt nagu nad on. Soovitame siinkohal

pöörduda Justiits- ja Digiministeeriumi poole (MSVS § 3).

Kuigi täitmisregistri põhimääruse § 16 lõike 4 kohaselt säilitatakse päringu ja selle vastuse

andmeid vaid 30 päeva, siis MTA ise fikseerib need andmed ka maksukohustuslaste registris ning

säilitab neid andmete töötluse õiguspärasuse kontrolliks kaks aastat (vt maksukohustuslaste registri

põhimääruse § 75 lõige 4 ja 5).

14

„Kahtlust ei ole selles, et pangakontode väljavõtted sisaldavad isiklikku laadi teavet, mida on

õiguskord otsustanud kaitsta erineval viisil ja sellise teabe õigusvastane avaldamine on

sanktsioneeritud. Teiste sõnadega riivatakse väljavõtete hankimisel põhiõigusi (PS § 13, § 14,

§ 19, § 26, § 31). Pangasaladuse kaitset peetakse õiguskorras oluliseks ning selle rikkumisega

võib krediidiasutusele kaasneda lisaks tsiviilõiguslikele tagajärgedele veel karistus

(pangasaladuse rikkumise korral KAS §13410 järgi). Kui aga päringu tegemine on automaatne,

lihtsustatud ja päringu eelduste kontrollimine MKS § 61 lg 2 mõttes on välistatud, siis on rajatu

tee nii läbimõtlematute kui kontrollimatute päringute tegemiseks pangakontode kohta. Esmalt

on ära langenud n-ö loomulik mõtteline kontroll, mis kaasneks kirjaliku haldusakti andmisel

ehk päringu koostamisega3, ja seejärel kontroll kolmanda isiku juures, kes on pangasaladuse

kaitseks seadusega kohustatud.“

SELGITAME

Esiteks, MTA õigus küsida pangakonto infot per se ei ole kahtluse all, mistõttu ei ole pangakonto

info kui teabeliigi kasutamise põhiseaduspärasuse üle vaagimine iseenesest vajalik – pangakonto

info töötlemise põhiseaduspärasust on jaatatud juba sellega, et keegi pole kahtluse alla seadnud

MTA õigust küsida pangakonto infot (saldot, väljavõtet jms) maksukohustuslaselt endalt. Siinkohal

ei ole seega enam riiveks maksukohustuslase informatsiooniline enesemääramisõigus, vaid panga

enda põhiõigus- ja vabadus eneseteostusele ning ettevõtlusvabadusele.

Kuigi see on tõsi, et automatiseeritud infovahetuskanal vabastab ametniku vajadusest fikseerida

oma mõttekäik kirjalikult füüsilisele andmekandjale (olgu see paber või dokumenditöötluse

programm), siis sellest ainuüksi ei saa järeldada seda, et päring on tehtud läbimõtlematult. Ametnik

peab diskretsiooni kasutades hindama, millist informatsiooni, kellelt ning kelle kohta tal seda on

vaja, ning kõik päringud ning saadud dokumendid kajastatakse edaspidi ka maksutoimikus ning

maksukohustuslaste registris.

Niisamuti, ei ole pangad kohustatud vastama täitmisregistri kaudu esitatud MTA teabekorraldustele

automatiseeritult. Täitmisregistri infovahetuskanali toimimise mehaanika on teada olnud algusest

peale, sealhulgas asjaolu, et täitmisregistri vahendusel edastatud teabekorralduste vorminõuded on

lihtsamad võrreldes täitmisregistri välise teabekorraldusega. Pangad, kes on harjunud riiki

abistama erinevate aruandluskohustuste ja teabe andmise kujul ning kellelt võib oodata keskmisest

kõrgemat juriidilist teadlikkust, suudavad tõenäoliselt hinnata seda, kui suured on nende

juriidilised riskid täitmisregistri kasutamise osas. Kui pangad ei ole rahul infovahetuskanali senise

toimimisega, siis on neil võimalik selle kasutamine ümber korraldada viisil, mis võimaldab neil

paremini teabekorraldusi menetleda.

Juhime tähelepanu ka sellele, et isegi kui hüpoteetiliselt eeldada, et MTA on täitmisregistri

vahendusel edastatud teabekorralduste edastamisel eksinud haldusakti vormi- ja menetlusnõuete

vastu, siis see ainuüksi ei muuda teabekorraldust kehtetuks (HMS § 58). Võttes arvesse MKS § 61

lõike 2 rakendamise olemuslikku lihtsust, kus MTA peab pelgalt üritama saada teavet

maksukohustuslaselt endalt, ning MKS § 461 kohaseid lihtsamaid vorminõudeid, siis on

ebatõenäoline, et MTA on järjekindlalt eksinud nõuete vastu viisil, mis võiks süstemaatiliselt

mõjutada edastatud teabekorralduste kehtivust.

Rahandusministeerium seega tänab siinkohal Eesti Advokatuuri märkuse eest, kuid käsitleb selles

välja toodud riske valdavalt teoreetilistena.

„Teiseks tuleb rõhutada, et kõik põhiõiguste seisukohalt olulised otsused peab langetama

seadusandja ja üksnes vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid võib Riigikohtu seisukohalt

kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel

määrusega (vt nt Riigikohtu Üldkogu 3. detsembri 2007. a otsus nr 3-3-1-41-06, p 21-22).

Antud juhul on pangakonto väljavõtete päringutega seotud küsimused jäetud täitmisregistri

põhimääruse reguleerida. Samuti on järelevalvega seotud olulised küsimused sätestatud suures

osas määruse tasandil, mis võimaldab seadusest madalamal seisva õigusaktiga reguleerida

järelevalve ulatust.4 Pealegi võib kehtiva täitmisregistri põhimääruse põhjal jõuda seisukohani,

et väline kontroll vastutava töötleja kaudu jääb pigem põgusaks.5 Veel enam, vastutaval

töötlejal puudub määruse kohaselt ligipääs andmetele, mida päringu tegijalt päringu tegemisel

nõutakse (vt määruse § 9 lg 5). See vähendab järelevalve sisulist võimekust. Kaheldav on MTA

enda poolt teostatava järelevalve piisavus. Põhiõiguste riivete üle ei saa ainsa isikuna teostada

TÄNAME NING VÕTAME TEADMISEKS

Täitmisregistri põhimääruse osas selgitame, et tegemist ei ole Rahandusministeeriumi

valitsemisala õigusaktiga. Sellest tulenevalt, ei ole Rahandusministeerium pädev kommenteerima,

millistel õiguspoliitilistel kaalutlustel on täitmisregistri spetsiifilised sätted kehtestatud. Soovitame

siinkohal pöörduda vahetult Justiits- ja Digiministeeriumi poole (MSVS § 3).

Mis puudutab aga järelevalvet, siis märgime, et MTA teabekorralduste õiguspärasuse üle ei teosta

järelevalvet üksnes MTA ise. Lisaks MTA sisekontrolli osakonnale, kes peab tagama, et MTA

ametnikud täidavad seadusest tulenevaid ülesandeid kooskõlas õigusaktide ja hea halduse tavaga,

teostab süstemaatiliste puudujääkide ilmnemisel MTA üle teenistuslikku järelevalvet ka

rahandusminister, samuti on võimalik MTA tegevust auditeerida Riigikontrolli poolt. Lisaks on

võimalik MTA toimingute ja haldusaktide peale esitada kaebuseid nii vaide- kui kohtumenetluse

15

järelevalvet sama haldusorgan, kes ise neid riiveid tekitab. Päringu töötlemise kohta

salvestatavaid andmeid (määruse § 9 lg 6) ei saa eelduslikult pidada järelevalve eesmärkidest

piisavalt informatiivseks. Samuti jääb segaseks, kellele ja millistel tingimustel annab päringu

tegija selgitusi määruse § 9 lg 7 kohaselt. Järelevalve eesmärkide jaoks hävitavalt mõjub lõpuks

andmete kustutamine, sest päringu andmeid säilitatakse kõigest 30 päeva (määruse § 16 lg

4).6 “

raames, samuti on võimalik pöörduda vahetult ka näiteks õiguskantsleri ning Andmekaitse

Inspektsiooni poole.

„Kolmandaks on eelnõus tehtud proportsionaalsuse kontroll üksnes kolmandate isikute

päringutega koormamise suhtes (s.o seoses nende isikutega, keda kohustatakse andma infot, vt

eelnõu lk 6-7). Kuid täiesti ilma analüüsi ning vastuseta on jäetud küsimus – kas

proportsionaalne ja kooskõlas põhiseadusega on pangasaladuse riive kontrolli faktiline

välistamine ja automaatse päringusüsteemi rajamine eeldusele, et kõik päringud on vajalikud

ning kooskõlas MKS § 61 lg 2. Krediidi- ja makseasutused on teise isiku kohta läbiviidavas

maksumenetluses kolmas isik MKS § 61 mõttes. Selle kolmanda isiku poole võib pöörduda

MKS kohaselt aga vaid MKS § 61 lg 2 sätestatud juhtudel, nt kui maksuhalduril puuduvad

andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile

teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude

väljaselgitamist. Seega puudub õigus kolmanda isiku poole pöörduda, kui maksukohustuslane

ei takista menetluse läbiviimist. “

ARVESTATUD OSALISELT

Põhiseaduslikkus analüüsi teostamisel kontrollitakse seaduste vastavust sobivuse, vajalikkuse ja

mõõdukuse kriteeriumitele. Põhiseaduslikkuse analüüsi objektiks ei ole kontrollida seaduste

pinnalt tekkiva potentsiaalse või hüpoteetilise halduspraktika vastavust sobivuse, vajalikkuse ja

mõõdukuse kriteeriumitele, eriti kui halduspraktika all peetakse silmas olukordi, kus seadust

rikutakse.

Kui MTA peaks rikkuma teabekorralduse andmisel seadust – näiteks eiratakse MKS § 61 lõikes 2

sätestatut –, siis sellega rikutaks küll põhiseadust (nt PS §-d 3, § 11 ja § 13), kuid rikkumine oleks

sellisel juhul tingitud seadust eiravast halduspraktikast, mitte seadusest endast. Halduspraktika

probleemidele tuleb aga reageerida sisekontrolli, teenistusliku järelevalve, riigikontrolli,

õiguskantsleri või siis õiguskaitse raames kohtu kaudu.

Teabekorralduste kontrollimisega seonduvat on juba eelpool käsitletud. Seletuskirjas olevat

proportsionaalsuse analüüsi on siiski täiendatud sellest vaatest, et kas on proportsionaalne

automatiseeritud süsteemi kaudu edastada teabekorraldusi.

„Neljandaks vajavad samuti vastust küsimused (1), kas krediidi- ja makseasutustel on õigus

jagada pangasaladust ilma sisulise MKS § 61 lg 2 nõuete kontrollimiseta ja (2) kas nendele

asutustele kui kolmandatele isikutele tehtava korralduse kontrollimise ja vaidlustamise

võimaluse kaotamine kooskõlas KAS nõuete ja põhiseadusega.“

TÄNAME NING VÕTAME TEADMISEKS

Märgime, et pangasaladuse kaitse ning avaldamisega seonduvaid muudatusvajadusi käsitletakse

eraldiseisvas krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõus.

„Kokkuvõttes on maksuõiguse komisjon seisukohal, et eelnõu seondub keeruliste õiguslike

probleemidega, kuid seletuskirja kohaselt ei ole valdavat osa neist probleemidest kõnetatud ega

lahendatud. Antud põhjusel tekitab käesolev eelnõu tõsiseid küsimusi ja kahtlusi põhiõiguste

kaitse tagamise osas.“

TÄNAME NING VÕTAME TEADMISEKS

6 Luminor Bank AS „Ettepanek maksukorralduse seaduse muudatuste osas

MKS § 61 täiendamine lõikega 32

Kuna EMTA-l on õigus lisaks teabe saamise korraldustele esitada ka korraldusi kontode

arestimiseks ja piirangute seadmiseks (§ 131), siis mitmeti tõlgendamise vältimiseks tuleks

täpsustada, et § 61 lõike 32 punktides 1-6 toodud loetelu on siduv ainult teabe saamiseks esitatud

korralduste osas.

Ettepanek täpsustada § 61 lõige 32 sõnastust järgmiselt: (sõnastuse muudatus märgitud paksus

kirjas)

“Täitmisregistri kaudu on Maksu- ja Tolliametil õigus esitada teabe saamiseks korraldusi

järgmiste andmete nõudmiseks:”

ARVESTATUD OSALISELT

Rahandusministeerium kinnitab, et kehtestatav MKS § 61 lõige 32 reguleerib üksnes

teabekorraldusi. See tuleneb ennekõike süsteemsest normitõlgendusest, ehk kuivõrd lisatav säte

asub paragrahvis, mille pealkiri on „Teabe nõudmine kolmandatelt isikutelt“, siis ei saa tekkida

erilist kahtlust, et MKS § 61 lõige 32 reguleeriks midagi muud.

Sellest hoolimata selgitame seda seletuskirjas selgemalt.

7 AS SEB Pank „Eelnõu § 1 – maksukorralduse seaduse (MKS) muutmine

ARVESTATUD OSALISELT

16

Seoses MKS § 61 lõike 32 lisamisega teeme esiteks ettepaneku täpsustada sõnastust ning

seletuskirja maksukorralduse põhimõttega, et täitmisregistri kaudu on Maksu- ja Tolliametil

õigus andmeid nõuda, kui on täidetud MKS § 61 lõike 2 tingimused, st enne andmete pärimist

täitmisregistri kaudu peab maksuhaldur eelnevalt pöörduma maksukohustuslase enda poole või

esinevad MKS-s toodud alused, miks seda teha ei saa. Teiseks märgime, et lisatavas lõikes 32

on toodud ammendav loetelu andmetest, mida MTA täitmisregistri kaudu võib pärida ja ühtlasi

on loetelusse lisatud ka konto saldo ja konto väljavõte. Teeme ettepaneku täiendada sätet ning

seletuskirja selliselt, et tekiks õigusselgus, millise perioodi kohta konto väljavõtet ja konto saldo

andmeid võib saada. Nimelt Õiguskantsleri 01.07.2025 hinnangu kohaselt peab automaatse

andmetöötluse regulatsioon seaduse tasandil olema täpne (vt viidatud dokumendi, lk 9 ja 12).“

Rahandusministeerium kinnitab, et MKS § 61 lõike 32 rakendamisel kohalduvad samad nõuded ja

piirangud nagu MKS § 61 lõike 1 kohase teabekorralduse esitamisel – kolmanda isiku poole võib

teabekorraldusega pöörduda vaid juhul, kui MTA-l pole andmeid maksukohustuslase elu- või

asukoha kohta (MKS § 61 lõige 2), või ta pole teadaoleval aadressil kättesaadav, või ta muul viisil

takistab või pahatahtlikult raskendab menetluse läbiviimist, või esineb muu MKS-s sätestatud alus

(MKS § 511 lõige 7; § 61 lõige 2). Sellest hoolimata selgitame seletuskirjas seda täpsemalt.

Rahandusministeerium ei saa aga arvestada ettepanekuga sätestada normides expressis verbis, et

millise perioodi saldot ja konto väljavõtet võib MTA küsida – maksumenetluse õiguslikud ning

faktilised asjaolud on niivõrd ettenägematud, et seaduse tasandil ei ole võimalik fikseerida

ammendavalt mingisugune lubatav kontrolliperiood. Normides peab seega säilima teatav

abstraktsus, sest vastasel juhul võib tekkida märkimisväärne risk, et MTA-l ei ole võimalik

maksumenetlust läbi viia, sest vajalik teave ei jää seaduses lubatavate perioodide piiridesse.

Siin tuleb arvestada, et seaduste ajakohastamine võib võtta aastaid ning aastatepikkune takistus

maksukohustuste kindlaksmääramisel võib tõsiselt ohustada nii maksukohustuslaste võrdset

kohtlemist kui lõppastmes ka riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. MTA peab

maksumenetluses lähtuma uurimispõhimõttest, kaalumiskohustusest ning hea halduse tavast

(MKS § 10 lõige 3 ning §-d 11–12). MTA tegevuse õiguspärasuse tagatisi on eelnevalt kirjeldatud.

8 Swedbank AS „Sarnane käsitlus on kirjeldatud ka MTA osas, täpsemalt eelnõu § 1 punktis 2, millega

täiendatakse MKS § 61 uue lõikega 32, sätestades ammendava loetelu teabest, mida MTA võib

nõuda täitmisregistri kaudu. Eelnõus on välja toodud, et „Ammendav loetelu peaks välistama

olukorra, kus nõutavate andmete ulatus sõltuks halduspraktikast ning abstraktsest

normitõlgendusest. See omakorda peaks suurendama usaldust täitmisregistri kui andmekogu

ning andmevahetuskanali vastu. Suletud loetelu kohaldub üksnes juhul, kui teabekorraldus

edastatakse täitmisregistri vahendusel. Kui MTA soovib pangasaladust sisaldavat teavet, mis

kõnealuses loetelus nimetatud ei ole, peab MTA edastama krediidi- ja makseasutusele

korralduse teabe nõudmiseks posti teel või e-kirjaga.“ Eelkirjeldatu jätab lahtiseks, millist

muud teavet ja dokumente võib MTA krediidiasutustelt oma korraldusega (posti teel või e-

kirjaga) nõuda. Praktikas võib see tekitada jällegi olukorra, kus MTA korraldusega pannakse

krediidiasutusele kohustus väljastada andmeid ja dokumente, mida seaduses nimetatud ei ole.

Õiguskindluse huvides ja ühtse halduspraktika loomiseks peaks ka korraldusega nõutav

informatsioon olema seaduses sätestatud selge ja ammendava loeteluna.“

SELGITAME Olles haldusorgan, peab MTA maksumenetluse läbiviimisel lähtuma uurimispõhimõttest, ehk

koguma kokku kõik maksuasja lahendamiseks vajaliku teabe. Seda teavet ei ole aga võimalik

etteulatuvalt seaduse tasandil ammendavalt määratleda, sest maksumenetluste asjaolud ning

kontekst võivad üksteisest varieeruda märkimisväärselt. Kui seda aga üritada teha, siis tekib

tõsiseltvõetav risk, et teatud teabeartiklite (ehk tõendite) liigid võivad olla defineeritud lubamatuks

põhjusel, et neid pole expressis verbis seaduse tasandil nimetatud. Seetõttu on kõik tõendite

määratlemist ning kogumist reguleerivad normid sõnastatud abstraktselt, et mitte tekitada

potentsiaalseid õiguslünkasid tõendite kogumisel.

Täitmisregistri infovahetuskanali kontekstis sätestatakse ammendav loetelu selleks, et

spetsiifiliselt piiritleda, millised andmed liiguvad konkreetselt täitmisregistri kui

andmevahetuskanali kaudu. Kuna täitmisregistri puhul võib andmevahetus toimuda suuresti ilma

vahetu sekkumiseta inimese poolt, siis siinkohal on legitiimsuse tagamiseks põhjendatud suurem

õigusselgus. Paralleelselt, kuna täitmisregistri väline päring eeldaks jätkuvalt käsitsi menetlemist,

siis sellest tingitud täiendav kaalutlemine ning kontroll õigustab jätkuvat abstraheeritust.

”Lisaks, eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse MKS § 61 lõike 1 esimeses lauses termin

„krediidiasutus“ terminiga „krediidi- ja makseasutus“, et mitte kitsendada MTA õigust nõuda

pangasaladust sisaldavat teavet. Kui viidatud sättesse soovitakse sisse tuua makseasutus, oleks

sobilik vähemalt eelnõus, täpsemalt seletuskirjas täpsustada makseasutuse definitsioon

lähtuvalt makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (MERAS) §-ist 5 lõikest 1 ning

krediidiasutuste seaduse (KAS) § 5 lõikest 1 ja § 6 lõike 1 punktist 4.”

MITTEARVESTATUD Rahandusministeerium otsustas kõnealusest muudatusest loobuda, ehk MKS § 61 lõige 1 kasutab

ka edaspidi üksnes terminit „krediidiasutus“.

„Täiendavalt on eelnõu § 1 punktis 2 välja toodud, et: „Õiguskantsler on oma kirjas sedastanud,

et “mida kiirem ja mugavam on riigi jaoks päringu tegemine ning sellele vastuse saamine, seda

efektiivsem peab olema järelevalve, et välistada pangakontode ja nende väljavõtete uurimist

kohase teadmisvajaduseta.” Sellest tulenevalt sätestatakse MKS § 61 lõikes 32 suletud loetelu

SELGITAME

MTA üle ei teosta järelevalvet üksnes tema sisekontrolli osakond, vaid teenistuslikku järelevalvet

teostab ka rahandusminister, samuti on võimalik auditeerida MTA tegevust Riigikontrolli poolt.

Peale selle on MTA tegevuse peale võimalik kaebust esitada ka õiguskantslerile, kes on pädev

17

teabest, mida MTA võib nõuda täitmisregistri vahendusel: konto olemasolu fakt, saldo,

väljavõte, kontot kasutama volitatud isik, konto omaniku tegelik kasusaaja ning hoiulaeka

olemasolu fakt. Tegemist on andmetega, mis on maksukohustuste täitmise kontrollimisel

olulised ning, mis ühtlasi aitavad ennetada ja avastada ebaseaduslikku maksudest

kõrvalehoidumist ning maksupettusi. Samas, üksnes loetelu teabest, mida võidakse pärida ei

ole piisav õiguskantsleri poolt välja toodud puuduste lahendamiseks, vaid tarvis oleks sisse viia

või efektiivsemaks muuta ka sisemisi kontrolle. Selliste järelevalvet teostatavate kontrollide

läbiviimine peaks Swedbank AS-i hinnangul olema sätestatud ka regulatsioonides. “

kontrollima näiteks MTA halduspraktika vastavust hea halduse tavale, niisamuti on näiteks

andmekaitse kontekstis võimalik esitada kaebusi ka Andmekaitse Inspektsioonile. Viimaks, kui

keegi leiab, et tema õigusi on rikutud, on võimalik esitada vahetult kaebus ka vaidemenetluses,

samuti kohtumenetluses.

Kehtiv õigus näeb seega ette piisavalt mehhanisme nii halduse siseseks kui ka halduse väliseks

kontrolliks.

1

Maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

lisa 2

Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel (eelnõu § 2 punktid 1–6,rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise)

Nr Märkuse esitaja Kooskõlastamise tulemus, märkused ja ettepanekud Märkuste ja ettepanekute arvestamine ja arvestamata jätmise põhjendus

1 Õiguskantsler „Andmetele juurdepääsu ulatus ja järelevalve ning rahvusvaheline praktika

1. Pangasaladusele riigi juurdepääsu võimaldamist lubades tuleb silmas pidada, et näiteks

pangakonto väljavõte, mis sisaldab kõigi tehingute teavet, annab inimese tegevuse, harjumuste,

veendumuste, eelistuste ja kasvõi viibimiskoha ning suhtlusringkonna kohta sedavõrd palju

infot, et selle kaudu on võimalik inimest nii profileerida kui teatud mõttes ka jälitada. Sellest

lähtudes saab konto väljavõtet pidada sarnaseks sideandmete päringuga või mõnel juhul isegi

jälitustoimingutega. Sideandmete päringu ja jälitustoimingute tegemine on

kriminaalmenetluses võimalik üksnes teatud n-ö kataloogi kantud kuritegude puhul ja kohtu

(või teatud juhtudel prokuratuuri) eelneval loal. Kusjuures sideandmete päringu puhul on

tegemist üksnes kõne toimumise fakti või positsioneerimise andmetega, mitte juurdepääsuga

sõnumite sisule.

Seetõttu vajab konto väljavõttele kui kõigi pangatehingute infole juurdepääsu andmine

haldusmenetluses eriti põhjalikku kaalumist, kas ning millistel juhtudel ja tingimustel saab seda

üldse võimalikuks pidada. Samuti tuleb sellise regulatsiooni loomisel mõelda, et see oleks

tasakaalus inimese põhiõiguste kaitsega. Ehk teisisõnu tuleb pangasaladusele juurdepääsu

reguleerimisse suhtuda samasuguse hoole ja tähelepanuga menetluse detailide osas nagu

jälitustegevuse reguleerimisel.“

SELGITAME

Rahandusministeerium rõhutab, et eelnõuga lahendatakse probleeme seonduvalt RAB õigusega

küsida krediidiasutustelt (edaspidi: pankadelt) pangasaladust, ning seda ennekõike täitmisregistri

kaudu. Eelnõu ei reguleeri RAB õigust küsida pangakonto infot per se, sest see küsimus ei ole

kunagi olnud vaidluse all. Õigus saada pangakonto infot (nt saldot ja väljavõtet) ning õigus saada

pangasaladust ei ole üksteise sünonüümid, ehk neid ei tohiks käsitleda läbisegi nagu tähendaksid

need ühte ja sama asja.

Rahapesu Andmebürool (RAB) on õigus nõuda pangakonto väljavõtteid, kuna need sisaldavad

pangasaladust, mida RAB-l on õigus oma ülesannete täitmiseks saada.

Õiguslik alus teabe nõudmiseks ja pangasaladuse avaldamiseks:

1. RABi õigus nõuda teavet:

RAB-l on seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks õigus nõuda ettekirjutuse alusel kohustatud

isikult ja kolmandalt isikult teavet (RahaPTS § 58 lg 1). Ettekirjutuse adressaat on kohustatud

ettekirjutuse täitma ja esitama teabe, sealhulgas panga- või ärisaladust sisaldava teabe

ettekirjutuses määratud tähtajaks (RahaPTS § 58 lg 2). RABi ülesanded on kirja pandud RahaPTS

§ 54 lg 1 p-des 1-11, ning ülesande teostamisel on RABi pädevuses otsustada millist teavet

ülesande täitmiseks vajalik koguda on. Üks peamisi ülesandeid on rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine,

registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine (RahaPTS § 54 lg 1 p 1).

2.Pangasaladuse avaldamise kohustus krediidiasutusele:

Pangasaladusena käsitletakse kõiki andmeid ja hinnanguid, mis on krediidiasutusele teatavaks

saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta (KAS § 88 lg 1). Pangakonto väljavõtted

sisaldavad selliseid andmeid. Krediidiasutus on kohustatud avaldama pangasaladuse RAB-le

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses (KAS § 88

lg 4² p 1). Krediidiasutus peab avaldama pangasaladuse kirjalikus või elektroonilises vormis

esitatud järelepärimise vastusena RAB-le rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse

§-s 81 sätestatud ulatuses (KAS § 88 lg 5 p 3¹).

RAB-i õigust koguda pangasaladust (sh konto väljavõte) kinnitab ka RABi kohustus andmete

edastamisel kriminaalmenetluseks. RAB on kohustatud rahapesu või terrorismi rahastamise ning

sellega seotud kuritegude tõkestamiseks, tuvastamiseks ja kohtueelseks uurimiseks edastama

olulised andmed, sealhulgas maksu- ja pangasaladust sisaldavad andmed, prokuratuurile,

uurimisasutusele ja kohtule (RahaPTS § 60 lg 2).

2

Pangakonto info töötlemisega sellisel kujul riivatakse küll pangakonto omaniku informatsioonilist

enesemääramisõigust, kuid sellega ei riivata tema pangasaladuse kaitset. Pangasaladus tähendab

panga kohustust mitte avaldada klientide kohta käivat teavet kolmandatele isikutele ilma kliendi

nõusolekuta või muu seadusliku aluseta. See ei tähenda pangakonto omaniku õigust või muud

sellesarnast privileegi otsustada, kuidas tuleks pangasaladust sisalduvat informatsiooni töödelda

seaduslikul alusel.

Seega ei ole enam küsimus pangakonto väljavõtte kui teabeliigi lubatavuses, vaid soovis selgemalt

ja piiritletumalt kindlaks määrata need RAB-i ülesanded, mille raames pangakonto väljavõtte

kogumine on selgelt vajalik ülesande eesmärgist lähtuvalt ning mis andmeid ja milliste ülesannete

täitmiseks on RABil õigus kasutada kaasaegseid ja digiriigile omaseid kanaleid. Just seda teabe

hankimise (mitte teabe kasutamise) problemaatikat eelnõu adresseeribki.

Pangakonto info kasutamise osas mööname, et pangakonto infost (nt väljavõttest) võib olla

võimalik teha kaugeleulatuvaid järeldusi isiku tegevuste, harjumuste, veendumuste, eelistuste jms

osas. Teisalt - rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks on ligipääs tehingute rahalisele

infole vältimatult vajalik. Vastasel juhul satuks ohtu mitte ainult RABi ülesannete täitmise tõhusus,

vaid RABi võimekus üleüldse täita oma seadusest tulenevaid ülesandeid. See on ka põhjus, miks

RABi õigust töödelda pangakonto infot per se ei saa olla tõsiseltvõetava kahtluse all.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine eeldab RABi ligipääsu võrdlemisi delikaatsetele

andmetele, mis ongi suuresti põhjus, miks eksisteerib pangasaladuse instituut – RAB ametnik ja

töötaja on kohustatud tähtajatult hoidma saladuses neile seoses teenistus- või tööülesannetega

teatavaks saanud andmeid, sealhulgas pangasaladuse hoidmise kohustusega või info jagamise

piiranguga teavet, ka pärast nende töötlemise või kasutamisega seotud teenistus- või töökohustuste

täitmist või teenistus- või töösuhte lõppemist (RahaPTS § 61 lg 2). Sätte mõtteks ongi kaitsta

pangakonto omaniku eraelu, ettevõtlust ning muid sotsiaalseid, majanduslikke ja õiguslikke huve.

Pangasaladuse hoidmise kohustuse rikkumine on karistatav nt karistusseadustiku § 157 alusel

(isikuandmete ebaseaduslik avaldamine).

Nõustume, et pangasaladust (nt pangakonto infot) võib olla võimalik kasutada andmesubjekti

profileerimiseks ning teoorias ka jälitamiseks, kuivõrd pangakonto info kaudu võib olla võimalik

tuletada või ennustada näiteks isiku päevakava, igapäevaseid harjumusi ja tegemisi, eelistatud

viibimiskohti jne. Küll aga tuleb rõhutada, et isiku jälitamine tähendab ennekõike isiku ja tema

tegemiste sihipärast vaatlemist, mitte pelgalt andmete valdamist, mille pinnalt võib olla võimalik

tuletada teatud järeldusi või prognoose isiku ning tema tegemiste kohta. RAB ei küsi pangasaladust

ega kogu pangakonto infot selleks, et süstemaatiliselt jälgida ning profileerida pangakonto

omanikke, vaid need andmed on vajalikud selleks, et RAB saaks täita talle seadusega pandud

kohustusi, millega RABil tuleb tegeleda igapäevaselt.

Rõhutame ka seda, et pangasaladuse küsimine iseenesest jälitustegevuse tunnuseid ei oma.

Seaduses on selgelt kirjas, et RAB-il on õigus oma ülesannete täitmiseks pangasaladust koguda ja

krediidiasutustel on kohustus pangasaladust avaldada.

Pangakonto omanikud on nii seaduse kui ka RABi avaliku kommunikatsiooni kaudu informeeritud

RABi õigusest nõuda krediidiasutustelt pangasaladust sisalduvat teavet. Asjaolu, et rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamine nõuab oma olemuselt RABi poolt pangasaladusega kaetud info

3

töötlemist, on eelnõu koostaja hinnangul üldteada asjaolu, millega konto omanikul tuleb arvestada.

Vaidluse all ei ole RAB-i õigus ja vajadus oma tööülesannete teostamiseks kasutada

pangasaladusega kaetud infot, vaid eelnõu eesmärgiks on õigusselguse loomine ja läbipaistvuse

suurendamine.

„2. Juurdepääs konto väljavõttele peab olema erandlik ja piiratud ning riigil tuleb tagada ja

seaduses sätestada reeglid selle kohta, kas pangasaladust (sh konto väljavõtet) võib ametkond

laadida enda andmekogusse, kaua seda seal võib säilitada, kas ja milleks seda teavet võib

täiendavalt kasutada (nt siduda teise andmekogu või mõne alamregistriga) ning kas ja millal

teavitatakse pangasaladuse küsimisest inimest, kelle pangasaladusele on riik juurde pääsenud.

Tuleb ka arvestada, et täitmisregistri kaudu tehtud päringutes suhtleb masin masinaga ning

sisuliselt puudub masina pangapoolses osas inimese järelevalve. See tähendab, et täitmisregistri

kaudu pangasaladuse saamise juhtudel on pangasaladus riigi eest sisuliselt kaitseta.

Seetõttu tuleb seaduses sõnastada hoolikalt ja võimalikult kitsalt need juhtumid, mil

pangasaladusele pääseb juurde täitmisregistri kaudu, sest ainsaks kaitsebarjääriks ongi seaduses

sõnastatud juurdepääsu alus. Vastavalt tuleb eelnõu oluliselt täiendada nii MTA kui ka RAB

puudutavas osas. Eelnõu ei näe ette ka mitte ühtegi kontrollimehhanismi pangasaladusele

juurdepääsu üle, ehk siis selle kohta, kas ja kuidas kontrollitakse riigi tegevust pangasaladuse

kasutamisel ning kuidas on isikul võimalik enda õigusi kaitsta. Ainuüksi täitmisregistri kui

andmekogu kasutamise üle tehtav järelevalve ei ole piisav, sest see ei kata kõiki olukordi,

milleks andmeid küsitakse või kasutatakse. Samuti peab olema selge, kuidas toimub

pangasaladuse juurdepääsu üle kohtulik kontroll. Eriti oluline on see just RABi puhul, kuna isik

ei pruugi üldse teada saada, et tema pangasaladuseks olevatele andmetele on ligi pääsetud,

milletõttu puudub tal ka võimalus oma õigusi kaitsta.“

SELGITAME

Seaduses on juba reguleeritud, mis tingimuste ning eelduste täitmisel võib RAB nõuda pangakonto

infot ja vastava eelnõu eesmärgiks ongi selgemalt välja tuua, milliste konkreetsete ülesannete

täitmiseks on RAB-il õigus koguda ka pangasaladust sisalduvat teavet. Kehtivas õiguses on juba

olemas piisaval hulgal kontrollimehhanisme RABi tegevuse üle. Pangasaladusega seonduv

ebaselgus likvideeritakse käesoleva eelnõuga. RABi tegevuse puhul on võimalik rahandusministril

allutada RAB teenistuslikule järelevalvele, Riigikontrollil on võimalik auditeerida RAB tegevust,

ühtlasi saavad nii õiguskantsler kui ka Andmekaitse Inspektsioon (edaspidi: AKI) uurida RABi

tegevuse vastavust seadusele ning hea halduse tavale.

RABi tegevuse õiguspärasuse tagatiseks pangasaladuse töötlemisel on asjaolud, et RABi ligipääs

pangasaladusele on ülesandepõhiselt piiratud, kanal ja andmeliigid on seaduse tasandil suletult

määratletud, töötlus lähtub vajalikkusest ja minimaalsusest, tegevus on logitud ja auditeeritav ning

kaetud nii sisemisest (sisekontroll) kui välistest õiguskaitse- ja järelevalvemehhanismidest (AKI,

kohus, Õiguskantsler, Riigikontroll). Seega on tagatud, et eelnõuga ettenähtud andmekasutus on

põhiseaduspärane ja proportsionaalne.

„3. Seletuskirjas tehakse üldised viited sellele, et teistes riikides on ametkonnal avar juurdepääs

pangasaladusele, sh konto terviklikule väljavõttele. Palun seletuskirjas kajastada rahvusvahelist

praktikat põhjalikumalt ning jagada täpset teavet selle kohta, millistes riikides, millises ulatuses

ning millistel tingimustel on maksumenetluses ja rahapesu tõkestamisel haldusmenetluses riigil

juurdepääs pangakonto terviklikule väljavõttele.“

ARVESTATUD

Seletuskirja on täiendatud ülevaatega teiste riikide praktikast.

„Pangasaladuse kaitse rahapesu tõkestamisel“

„RAB-i juurdepääsu konto väljavõttele ei tohiks siduda tema ülesannete üldise kirjeldusega,

vaid tuleks sõnastada konkreetsed juhtumid, millal ja mis tingimustel juurdepääs konto

väljavõttele antakse. Juurdepääs konto väljavõttele saab ja peakski olema kitsam kui RAB-i

ülesanded.“

„Oluline on meeles pidada, et RAB ei ole uurimisasutus ning RAB ei vii läbi

kriminaalmenetlust. Seetõttu oleks loogiline, et RAB juurdepääs isiku andmetele on võrreldes

kriminaalmenetlusega mõnevõrra piiratum.“

„Kui soovitakse anda RAB-ile õigus saada konto väljavõttele juurdepääs laiemalt kui piiratud

ulatuses täitmisregistri kaudu (vt punkt 13), siis tuleks hõlmata eelnõuga ka krediidiasutuste

seaduse § 88 muudatused ning lahendada pangasaladuse kaitse küsimused terviklikult.“

SELGITAME

Arvestatud selles osas, et täiendatud eelnõu eesmärgiks ongi liikuda üldisemalt kitsamale ja siduda

teabe nõudmise õiguslik alus RABi ülesannetega, mille täitmiseks on pangakonto väljavõtte

kogumine vältimatult vajalik. Rahandusministeeriumi hinnangul peab RAB-il olema autonoomsus

iseseisvalt otsustada, millise teabe kogumine millise konkreetse ülesande täitmiseks on vajalik. Ei

ole alust kahelda RABi pädevuses koguda oma ülesannete täitmiseks vajalikku infot lähtudes

proportsionaalsusest ja andmeminimaalsusest, ehk koguda üksnes teavet, mis on vajalik konkreetse

ülesande lahendamiseks. RAB ei kogu teavet ilma seadusliku aluseta ja kogutava teabe liik on

seotud konkreetse ülesande täitmiseks vajaliku info kogumisega.

RAB-i juurdepääs ongi piiratum: päring on lubatud vaid RahaPTS § 54 lg 1 punktides 1, 3–4 ja 8–

10 ülesannete täitmiseks, ning täitmisregistri (TMS § 63) kaudu on võimalik koguda § 81 lg 11–15

nimetatud andmeliike RahaPTS § 54 lg 1 punktides 1, 8 ja 9 tulenevate ülesannete täitmiseks.

Eelnõud ja seletuskirja täiendatud.

4

„Kui soovitakse anda RAB-ile õigus saada konto väljavõttele juurdepääs laiemalt kui piiratud

ulatuses täitmisregistri kaudu (vt punkt 13), siis tuleks hõlmata eelnõuga ka krediidiasutuste

seaduse § 88 muudatused ning lahendada pangasaladuse kaitse küsimused terviklikult.“

„Muudatustega püütakse RahaPTS § 58 kirjutada konkreetsemaks, kuid arvestades seda, kui

laia tähendusega on mõiste „pangasaladus“, siis võib norm jääda liialt üldiseks ka

kavandatavate muudatustega.“

„Pangasaladus“ on raamkontseptsioon KAS § 88 järgi, kuid eelnõu kitsendab seda täitmisregistri

kasutamisel suletud andmeliikide loeteluga (§ 81 lg 11–15: konto olemasolu, volitused, tegelik

kasusaaja, saldo, väljavõte, hoiulaegas). Ettekirjutus viitab õigusliku alusena konkreetsele § 54 lg

1 ülesandele ning RahaPTS § 55 lg 2 kohaselt ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud

kajastatakse eraldi dokumendis. See teeb kohtuliku kontrolli meie hinnangul sisuliselt teostatavaks

HMS/HKMS alusel.

Üldine vajadus pangasaladuse regulatsiooni laiemaks ülevaatuseks on seletuskirjas kajastatud,

kuid see on planeeritud eraldi analüüsi/edaspidise töö raames, mitte käesoleva eelnõu osaks.

„Kui kavandatakse RahaPTS § 81 muutmist (eelnõu § 2 p 5), siis tuleb jätta RahaPTS § 81

lõikest 1 välja sõna „vähemalt“.“ ARVESTATUD

Eelnõu ja seletuskiri selles osas täiendatud.

2 Justiits- ja

Digiministeerium

„1. Eelnõu §-dega 1 ja 2 soovitakse täpsustada seaduses Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA)

ja Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) õigust saada pangasaladust sisaldavaid andmeid, sh

konto väljavõtet, ning seda ka isiku teadmata. Seletuskirjas viidatud õiguskantsleri 1. juuli

2025. a kirjast nr 7-7/250081/2504808 (edaspidi õiguskantsleri kiri) tulenevalt kui

pangakontode väljavõtetele juurdepääsu laiendatakse seaduses, peab sellega kaasnema põhjalik

proportsionaalsuse analüüs (õiguskantsleri kirja kokkuvõtte p 3). Õiguskantsler enda kirjas

rõhutanud, et: „Arvestades seda, kui tundlikuks teabeks võib pangakonto väljavõtet pidada,

oleks võinud sellist laadi teabele juurdepääsu loomisele eelneda ühiskonnas arutelu ning

parlamentaarne debatt. Samuti on mõistlik eeldada, et säärase teabevahetuse võimaluse

loomisele pööratakse tähelepanu eelnõu seletuskirjas ning analüüsitakse seejuures ka normi

kooskõla põhiseadusega, sealhulgas normi proportsionaalsust“ (õiguskantsleri kirja p 24).

Õiguskantsler on selgitanud, et pangasaladuse hoidmise kohustuse piirang, ehk siis juhtumid,

mil pangasaladust avaldatakse, tähendab inimese jaoks tugevat privaatsusõiguse piirangut Eesti

Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-de 13, 14, 19 ja 26 mõttes ja juriidiliste isikute puhul

ettevõtlusvabaduse piirangut PS § 31 mõttes (õiguskantsleri kirja p 5). Seoses eelnõu § 2 p-ga

1 seonduvalt on õiguskantsleri kirjas rõhutatud, et pangasaladuse hoidmise kohustuse piiramine

isiku teadmata, ehk pangasaladuse avaldamine, on olemuselt sarnane jälitustegevusega ehk

varjatult isikuandmete kogumisega. Õiguskantsler on rõhutanud pangasaladusega seonduvalt

üldiselt, et: „Niivõrd tõsise põhiõiguste piirangu puhul peab olema selge, kes ja mis eesmärgil

põhiõigust piirab ja analüüsi käigus tuleb näidata, et saavutatav eesmärk on sedavõrd oluline,

et kaalub piirangute intensiivsuse üles“ (õiguskantsleri kirja kokkuvõtte p 2 viimane lõik).

Seletuskirjas on analüüsitud üksnes kolmandate isikute riivet (PS § 11, 19, 31 mõttes) seoses

kohustusega aidata riigil teha maksuõiguslikku järelevalvet. Eelnõu seletuskirjas puudub

eelnõus kavandatud punktide alusel teiste õiguskantsleri kirjas viidatud põhiõiguste riive

proportsionaalsuse analüüs. Teie 12.09.2025 nr 1.1-10.1/4034-1, RAM/25-1000/-1K Meie

ARVESTATUD OSALISELT

Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole vaidluse kese kunagi olnud teabe nõudmise esimesel

tasandil, st õiguskantsler ei seadnud kahtluse alla seda, kas RAB tohib küsida pangakonto infot per

se. Vaidluse kese on peaasjalikult olnud küsimusel, et üldine viide RAB-i seadusest tulenevatele

ülesannetele on liiga üldine ja RAB-i seadusest tuleneva ülesande üldisest kirjeldusest ei nähtu iga

RahaPTS § 54 lg 1 nimetatud ülesande täitmiseks vajadust koguda pangakonto väljavõtteid.

Eeltoodust tulenevalt ning võttes arvesse avalikkuse huvi ning Justiits- ja Digiministeeriumi

märkusi, täiendasime seletuskirja detailsema proportsionaalsuse analüüsiga, mis nüüd hindab ka

pangakonto info kui teabeliigi küsimise põhiseaduslikkust. Vormistuse mõttes on arvestatud

Justiits- ja Digiministeeriumi ettepanekuga kajastada analüüs seletuskirja 3. osa viimases

alajaotuses.

5

24.09.2025 nr 8-2/7484 2 Eeltoodust tulenevalt palume seletuskirja täiendada õiguskantsleri 1.

juuli 2025. a kirjas viidatud kõigi põhiõiguste riivete proportsionaalsuse analüüsiga.

Eelnõu seletuskirjas tuleks põhiseaduspärasuse analüüs esitada seletuskirja 3. osas “Eelnõu sisu

ja võrdlev analüüs” eraldi viimase alajaotusena. Kui loetavuse huvides on mõttekam esitada

põhiseaduspärasuse põhjalik analüüs konkreetse sätte põhjenduse juures, saab seletuskirja 3.

osa viimases alajaotuses esitada viite vastavale argumenteeritud analüüsile ning alajaotuses

esitada üksnes kokkuvõtlik järeldus. Või vastupidi, põhjalik analüüs esitatakse viimases

alajaotuses ning vastavat piirangut sisaldavate normide juures on viide eraldi alaosas esitatud

põhiseaduspärasuse analüüsile.“

„Eelnõu § 2 p-ga 1 soovitakse laiendada kohustatud isiku konfidentsiaalsuskohustust. Võttes

arvesse, et täitmisregistri infovahetuskanali kaudu päringute tegemisel saab kohustuslikuks

kuvada andmesubjektile infot päringu kohta andmejälgijas, palume seletuskirjas selgitada, et

füüsilist isikut teavitab RAB andmejälgija kaudu peale seda kui teabele sätestatud

andmesubjekti piirangu alus on ära langenud. Samuti palume seletuskirjas selgitada, kuidas

toimub hilisem juriidilise isiku teavitamine tehtud päringust.“

ARVESTATUD OSALISELT

Seletuskirja on täiendatud ja selgitused lisatud. Kuna andmejälgijas avaldamine ei ole selle eelnõu

osa, pole võimalik ka täpsemalt kirjeldada avaldamise asjaolusid. Selgitame, et RABi tegevus peab

eesmärkide saavutamiseks olema võimalikult konfidentsiaalne ning konto väljavõtte päringu info

lisamisega andmejälgijasse võib ohtu seada RABi seadusest tulenevate ülesannete täitmise. RABi

tegevuse täielik konfidentsiaalsus ei ole Eesti eripära, vaid maailmas väljakujunenud praktika,

mille kaudu tagatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks toimiv süsteem.

RAB-i päringutest info avaldamine võib selgelt anda võimaluse testida RABi riskimudeleid.

„Eelnõu § 2 p-ga 3 sätestatakse, milliseid andmeid ja millistel alustel on RAB-l õigus saada

täitmisregistri vahendusel. Kehtiv säte vajab muutmist ning seega ka eelnõu täiendamist selles

osas, et päringuid tehakse täitmisregistri infovahetuskanali kaudu, mitte elektroonilise

arestimissüsteemi kaudu (kehtivas sättes viidatud säte § 631 on kehtetuks tunnistatud). Samuti

palume ka seletuskirja vastavalt muuta.“

ARVESTATUD

Eelnõu ja seletuskiri selles osas täiendatud.

3 Haridus- ja

Teadusministeerium

„Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega.

Pangakonto väljavõte annab äärmiselt detailse ülevaate inimese tegevusest ja harjumustest,

sealhulgas tema tarbimismustritest, igapäevasest liikumisest ja suhtlusringist. Sellise info

kättesaadavus riigile peab olema erandlik ja rangelt reguleeritud. Seaduses tuleb täpsustada,

millistel juhtudel on juurdepääs õigustatud, kuidas tohib andmeid töödelda, kui kaua võib neid

säilitada ning kas ja millises ulatuses on neid lubatud siduda muude registrite või

andmekogudega. Samuti tuleb sätestada reeglid selle kohta, kuidas ja millal isikut teavitatakse,

et tema andmeid on töödeldud.“

SELGITAME

RABil on seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks õigus nõuda ettekirjutuse alusel kohustatud

isikult ja kolmandalt isikult teavet (RahaPTS § 58 lg 1). Ettekirjutuse adressaat on kohustatud

ettekirjutuse täitma ja esitama teabe, sealhulgas panga- või ärisaladust sisaldava teabe

ettekirjutuses määratud tähtajaks (RahaPTS § 58 lg 2).

Andmete säilitamise tähtajad on reguleeritud Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimääruses (§

26), andmete kasutamine on logitav (§ 25) ja järelevalvet andmekogu pidamise üle teostab RIA ja

AKI vastavalt õigusaktides sätestatud pädevustele (§ 27).

„Oluline on, et juurdepääs andmetele oleks võimalik üksnes selgelt piiritletud juhtudel ja

seaduses sõnastatud alustel. Kooskõlastamiseks edastatud eelnõus ei ole ette nähtud selgeid

kontrollimehhanisme, mis tagaksid, et riigi tegevus oleks läbipaistev ning isikul oleks võimalus

oma õigusi tõhusalt kaitsta. Eriti tundlik on küsimus Rahapesu Andmebüroo (RAB) puhul, kuna

inimene ei pruugi isegi teada, et tema pangakonto andmed on edastatud RABile, mistõttu

puudub tal ka igasugune võimalus oma õigusi kaitsta.“

SELGITAME Eelnõus ei ole ettenähtud uusi kontrollimehhanisme, sest adekvaatsed kontrollimehhanismid – nii

haldusesisesed kui ka haldusvälised – eksisteerivad juba kehtivas õiguses.

Haldusorgani väliselt teostab RAB üle teenistuslikku järelevalvet rahandusminister, samuti on

riigikontrollil võimalik auditeerida RAB tegevust.

6

Lisaks võib õiguskantsler kontrollida RAB tegevuse aluseks olevate õigusaktide

põhiseaduspärasust ning RAB tegevuse vastavust hea halduse põhimõttele. Kaebusega on võimalik

pöörduda ka AKI poole.

MITTEARVESTATUD

Rahandusministeeriumile jääb ebaselgeks, mida Haridus- ja Teadusministeerium peab silmas selle

all, et kahtlusi tekitab „/…/ tähtajatu konfidentsiaalsuskohustuse proportsionaalsus ja vastavus

põhiseadusele.“

„Seetõttu teeme ettepaneku määratleda täpsemalt, millistel tingimustel ja kui pika ajavahemiku

kohta võib haldusmenetluse raames pangakonto väljavõtet küsida. Samuti tuleks ette näha selge

mehhanism, kuidas saab isik oma õigusi (aga ka pank pangasaladust) kaitsta, arvestades, et

haldusmenetluses on need võimalused piiratumad kui kriminaalmenetluses. Eriti tuleb selgelt

reguleerida, millistes olukordades ja mis tingimustel võib RAB saada juurdepääsu pangakonto

2 (2) väljavõttele kas täitmisregistri või ettekirjutuse kaudu ning kas väljavõte peab olema

terviklik või osaline.“

TÄNAME NING VÕTAME TEADMISEKS

Kuna käesolevas lõigus on kokku võetud Haridus- ja Teadusministeeriumi eelnevad küsimused

ning ettepanekud, siis palume lähtuda eelnevatest Rahandusministeeriumi vastustest.

4 Andmekaitse

Inspektsioon

„Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse

(RahaPTS) § 58 lõiget 11. Eelnõu seletuskirjast nähtuvalt on muudatuse eesmärgiks täpsustada,

milliseid andmeid ja millistel alustel on Rahapesu Andmebürool (RAB) õigus oma seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks saada täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 63 nimetatud

täitmisregistri vahendusel. Selleks määratletakse ära täpsed RAB ülesanded, mille täitmiseks

on võimalik täitmisregistri vahendusel koguda pangasaladust, sh pangakonto väljavõtteid.

Ammendav loetelu peaks välistama olukorra, kus nõutavate andmete ulatus sõltuks

halduspraktikast ning abstraktsetest normitõlgendustes. See omakorda peaks suurendama

usaldust täitmisregistri kui andmekogu ning andmevahetuskanali vastu. Samas on jäetud sättes

muumata see osa, mis viitab TMS §-le 631. Tegemist on kehtetu sättega, mis kuni 01.01.2024

reguleeris elektroonilist arestimissüsteemi. Ilmselt on ikkagi silmas peetud täitmisregistrit,

mille üheks eesmärgiks TMS § 63 lõike 1 kohaselt on infovahetuskanalina tagada krediidi- ja

makseasutuste valduses olevate andmete kohta päringute tegemine seadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks.“

„Samuti jääb selgusetuks vajadus täiendada Raha PTS § 58 lõiget 11 sõnadega „ja

pangakontode väljavõtteid“. Nimelt on eelnimetatud sätte järgi RAB-l õigus saada RahaPTS §

81 lõigetes 11–15 nimetatud andmeid. Eelnõu § 2 punktiga 5 täiendatakse RahaPTS § 81 lõiget

14 punktidega 4 ja 5, mis annab RAB-le õiguse saada ka pangakontode väljavõtteid.

Seletuskirjas on selgitatud, et selgesõnalisena täpsustatakse seaduses RAB-i õigus saada

täitmiseregistri kaudu ka pangakontode väljavõtteid ja saldo andmeid ning täiendatakse § 81

punkti 14 loetelu, et täitmisregistri vahendusel kogutavate konto andmete koosseis oleks

edaspidi 1) IBAN; 2) konto avamise kuupäev; 3) konto sulgemise kuupäev; 4) saldo; 5) konto

väljavõte. Seega, vaatamata sellele, et säte juba annab RAB-le õiguse saada RahaPTS § 81

loetletud andmeid, sh pangakontode väljavõtteid, täiendatakse siiski sätet pangakontosid

puudutava osaga. Selgusetuks jääb vajadus reguleerida topelt RAB õigust saada pangakontode

väljavõtteid.“

ARVESTATUD

Täname esitatud märkuste eest. Eelnõud ja seletuskirja on vastavalt tagasisidele täiendatud.

7

5 Eesti Advokatuur I. Eesti Advokatuuri

finantskomisjoni

seisukohad

„1. Eelnõu võib kaasa tuua õigusselguse vähenemise

Eelnõu ei lahenda pangasaladusega kaetud andmete kasutamist väljaspool krediidiasutusi

süstemaatiliselt ja terviklikult, kahjustades selliselt üldist õigusselgust. Kitsalt kahe asutuse

jaoks andmete pärimise regulatsiooni täpsustamine toob seaduse rakendajate (pankade ja

muude päringutegijate) suhtes kaasa oluliselt suurenenud õiguslikud riskid.

Isikute ring, kelle puhul pangasaladuse kaitsest kõrvalekaldumine on lubatud, on oluliselt laiem

kui antud eelnõuga haaratud. Pangasaladust sisaldavate andmete kasutamise õigus on seniste

regulatsioonidega (eelkõige krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) §-ga 88) antud suuremale

ringile kolmandatele isikutele kui ainult Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) ja Rahapesu

Andmebüroo (edaspidi RAB). Õiguskantsleri kirjas esile toodud kitsaskohad vajavad detailset

analüüsi ka mitmete teiste andmesaajate puhul, iseäranis riikliku järelevalve teostamisel

(finantsjärelevalve asutused, Riigi Infosüsteemi Amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet jt). Analüüsivajadus võib olla veelgi laiem, mh ei ole ka näiteks advokaatide poolt

pangasaladusega kaetud andmete töötlemine otsesõnu reguleeritud.

Ehkki eelnõu keskendub vaid kahele andmete saajale ja vaid ühe kanali kasutamisele, mõjutab

loodav regulatsiooni kahtlemata ka teisi pangasaladusega kaetud andmete kasutajaid, kuivõrd

toob seaduse rakendajate jaoks (eelkõige pankadele) vältimatult kaasa küsimuse, kuidas

edaspidi edastada pangasaladust teistele isikutele, kellele andmete edastamine on EMTA

ja RABiga võrreldes sõnastatud üldsõnalisemalt. Kuivõrd EMTA ja RAB-i puhul oli senine

regulatsioon ebapiisav, on vaja täiendavalt analüüsida, kas teiste riiklikku järelevalvet

teostavate asutuste päringuid ei tohiks sel juhul samuti täita, kui volitusnorm on sama

üldsõnaline nagu seni EMTA ja RAB-i puhul. Muuhulgas tekib küsimus, kas isikute ja

asutuste osas, kellele on KAS § 88 alusel lubatud pangasaladusega kaetud andmeid väljastada,

ent kelle osas ei ole seadus otsesõnu sätestanud õigust pärida mh kontoväljavõtteid, tuleb

järeldada, et neil puudub õigus kontoväljavõtteid pärida ja vastavaid andmeid kasutada.

Teisisõnu – kui suletud loetelu kättesaadavatest andmekategooriatest puudub, siis millisele

osale pangasaladusest vastav andmete pärimise õigus üldse kehtib?

Hetkel on eelnõu materjalides need pangasaladuse avaldamise aspektid täielikult käsitlemata

ning tekib märkimisväärne risk, et eelnõu osutub praktikas puudulikuks, tekitab ebavajalikke

vaidlusi pankade ning andmepärijate vahel ning õiguspraktika muutub kokkuvõttes veelgi

raskemini ennustatavaks kui seni.“

TÄNAME NING VÕTAME TEADMISEKS

Rahandusministeerium on iseenesest nõus, et pangasaladuse kasutamise problemaatika on laiem

võrreldes käesoleva eelnõu skoobiga ning et analüüsida tuleb ka teiste riikliku järelevalveasutuste

regulatsioone antud küsimuses. Küll aga ei ole põhjendatud jätta Rahandusministeeriumi enda

valitsemisala prioriteedid holistilisema lahenduse ootele ning võttes arvesse, kuivõrd oluline on

rahapesu- ja terrorismivastane võitlus, on kahtlemata põhjendatud taastada RAB-ile täitmisregistri

infovahetuskanali õigused nii kiirelt kui võimalik.

Märgime siiski, et Rahandusministeerium on kavandamas lähitulevikus eelnõud, mis peaks

täpsemalt reguleerima ära pangasaladuse avaldamise, töötlemise ning kaitsega seonduvad

küsimused. Analüüsime muuhulgas võimalusi lahendada kirjeldatud eelnõu raames ära ka Eesti

Advokatuuri siinse märkuse.

„3. Päringute tegemise vormist

Eelnõuga sätestatakse MKSis ning RahaPTSis suletud loetelu teabest, mida EMTA ja RAB

võivad täitmisregistri vahendusel nõuda. Seletuskirjast nähtub, et loetelude selliselt

kehtestamise eesmärk on välistada olukord, kus nõutavate andmete ulatus võib sõltuda

halduspraktikast ja abstraktsest normitõlgendusest. Seesugune õiguskindlus on aga oluline.

Lisaks on aga seletuskirjas viidatud, et kui EMTA või RAB soovib pangasaladust sisaldavat

teavet, mis nende suhtes kehtestatud loeteludes nimetatud ei ole, peab EMTA/RAB edastama

krediidi- ja makseasutusele korralduse teabe nõudmiseks posti teel või e-kirjaga. Komisjon

nõustub õiguskantsleri seisukohaga, et mida kiiremini ja mugavamalt riigi jaoks andmevahetus

SELGITAME Eelnõu on keskendunud enamasti täitmisregistri infovahetuskanali kasutamise problemaatikale

ennekõike põhjusel, et sellele keskendus ka õiguskantsler oma 1. juuli 2025 analüüsis. Sellest

hoolimata on eelnõu reguleerimisala täitmisregistrist laiem, sest täitmisregistri kasutamist

reguleerivate normide kõrval konkretiseeritakse RABi ülesandeid, mille täitmiseks on RAB

õigustatud saama pangasaladust (sh pangakonto väljavõtteid) sisalduvat teavet ja samuti

sätestatakse selgelt, et täitmisregistri kaudu info vahetamine saab RABi puhul olema üksnes

RahaPTS§ 54 lg 1 p 1, 8 ja 9 tulenevate ülesannete täitmiseks.

8

toimub, seda efektiivsemad peavad olema mehhanismid, mis välistavad ebapiisavalt

põhjendatud andmepäringud. Siiski ei tulene sellest järeldust, et mitte-automatiseeritud

päringud riivavad üksikisikute põhiõigusi olemuslikult vähem või ei vaja samal tasemel

õiguslikke kaitsemehhanisme (iseäranis olukorras, kus menetlus, mille huvides andmeid

päritakse, võib olla sama). Andmesubjekti vaatest tuleb riive intensiivsust hinnata

sõltumata sellest, kas riigiasutus sai tema elu detailselt kirjeldavad andmed pangalt kätte

automaatpäringuga või e-kirja teel edastatud ettekirjutuse tulemusel.

Nii ilmneb ka siin eelnõu põhjendamatult kitsas lähenemine, mis keskendub ainult ühele

suhtluskanalile ja jätab hindamata andmetöötlusega kaasneva sisulise riive piirid ja

põhjendatuse. Veelgi kriitilisema tõlgenduse puhul jätab seesugune regulatsioon riigiasutustele

lahti „tagaukse“, mille kaudu laiaulatuslikumalt infot pärida juhul, kui automaatpäringu

andmekategooriatest ei piisa. Väga oluline on pangasaladuse avaldamise piirid sätestada

ühtsete põhimõtete alusel nii automaatpäringute kui nt e-kirjaga saadetavate

üksikpäringute suhtes.

Kokkuvõttes on finantsõiguse komisjon seisukohal, et pangasaladuse avaldamine, iseäranis aga

ääretult tundliku iseloomuga kontoväljavõtete nõudmise seadustamine eelnõus pakutud kujul

on põhiseaduslike piiride tuvastamiseks sisuliselt ebapiisavalt põhjendatud. Komisjon nõustub

õiguskantsleri hinnanguga, et kontoväljavõttele juurdepääsuõiguse piiritlemine ei tohiks

piirduda järelevalveasutuse ülesannete üldise kirjeldusega, vaid eesmärk peab olema sõnastada

konkreetsed juhtumid, milliste eelduste täitmisel ja millises ulatuses juurdepääs konto

väljavõttele antakse.“

Kui automatiseeritud lahendused eeldavad efektiivsemaid andmekaitsealaseid meetmeid võrreldes

mitte-automatiseeritud lahendustega, siis sellest just nimelt tuleneb järeldus, et mitte-

automatiseeritud päringud riivavad üksikisikute põhiõigusi vähem. Vastasel juhul ei ole loogiline

rääkida antud kontekstis gradatsioonidest, millisel juhul peavad andmekaitsealased

kaitsemehhanismid olema efektiivsemad ja millisel juhul mitte. Võttes aluseks seisukoha, et masin-

masin potentsiaaliga lahendus eeldab efektiivsemaid kaitsemeetmeid, sätestabki eelnõu

täitmisregistri infovahetuskanali otstarbeks ammendava andmekoosseisu. See tagab edaspidiselt

pankadele piisava õigusselguse ning -kindluse, et täitmisregistri kaudu edastatavaid RAB-i

teabekorraldusi tehakse RahaPTS § 54 lg 1 p 1, 8 ja 9 ülesannete täitmiseks.

Sõltumata rakendatava tõlgenduse kriitilisuse astmest, ei saa Rahandusministeerium nõus olla

implikatsiooniga, et täitmisregistri väline teabekorraldus võib endast kujutada mingisugust

„tagaust“. Väljaspool täitmisregistrit edastatav teabekorraldus kujutab endast standardset

haldusmenetlust, kus teabekorraldused edastatakse adressaadile kirjalikult kas posti või

elektronposti teel ning kuivõrd neid korraldusi töödeldakse reeglina alati käsitsi, säilib täielikult

adressaadi võimalus kaaluda, analüüsida ning vajadusel ka vaidlustada kõnealust teabekorraldust.

Pangasaladuse ning täitmisregistri problemaatika kontekstis ei ole keegi seadnud kahtluse alla

RAB-i õigust koguda ja töödelda oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks pangakonto infot.

Eeltoodust hoolimata ning võttes arvesse avalikkuse huvi ning kooskõlastusringil laekunud

märkusi, täiendasime seletuskirja detailsema proportsionaalsuse analüüsiga, mis nüüd hindab ka

pangakonto info kui teabeliigi küsimise põhiseaduslikkust – seda nii täitmisregistri kaudu kui ka

selle väliselt.

Eelnõu võib kaasa tuua ebaproportsionaalsed vabaduspõhiõiguste piirangud

Eelnõu materjalidest ei selgu, eriti RABi puhul, kas põhiõiguste (eelkõige põhiseaduse § 19

lõikest 1 tuleneva üldise vabaduspõhiõiguse ja §-st 26 tuleneva eraelu puutumatuse) piirangud

teenivad legitiimset eesmärki ning on sobivad, vajalikud ja mõõdukad.

SELGITAME

Tulenevalt laekunud tagasisidest on eelnõusse sisse viidud muudatused, mis määratlevad selgelt

kindlaks need RABi ülesanded, kus pangakonto väljavõtte kasutamine on vajalik ja

proportsionaalne. Eelnõu seletuskirja on täiendatud ka põhiseaduslikkuse analüüsi ja võrdleva

analüüsiga teiste riikide osas. Eelnõu koostaja ei suutnud tuvastada ühtegi riiki, kus RAB-i

funktsioone täitval asutusel selline õigus puuduks.

„Teiseks tuleb rõhutada, et kõik põhiõiguste seisukohalt olulised otsused peab langetama

seadusandja ja üksnes vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid võib Riigikohtu seisukohalt

kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel

määrusega (vt nt Riigikohtu Üldkogu 3. detsembri 2007. a otsus nr 3-3-1-41-06, p 21-22).

Antud juhul on pangakonto väljavõtete päringutega seotud küsimused jäetud täitmisregistri

põhimääruse reguleerida. Samuti on järelevalvega seotud olulised küsimused sätestatud suures

osas määruse tasandil, mis võimaldab seadusest madalamal seisva õigusaktiga reguleerida

järelevalve ulatust.4 Pealegi võib kehtiva täitmisregistri põhimääruse põhjal jõuda seisukohani,

et väline kontroll vastutava töötleja kaudu jääb pigem põgusaks.5 Veel enam, vastutaval

töötlejal puudub määruse kohaselt ligipääs andmetele, mida päringu tegijalt päringu tegemisel

nõutakse (vt määruse § 9 lg 5). See vähendab järelevalve sisulist võimekust. Kaheldav on MTA

enda poolt teostatava järelevalve piisavus. Põhiõiguste riivete üle ei saa ainsa isikuna teostada

järelevalvet sama haldusorgan, kes ise neid riiveid tekitab. Päringu töötlemise kohta

salvestatavaid andmeid (määruse § 9 lg 6) ei saa eelduslikult pidada järelevalve eesmärkidest

TÄNAME NING VÕTAME TEADMISEKS

Täitmisregistri põhimääruse osas selgitame, et tegemist ei ole Rahandusministeeriumi

valitsemisala õigusaktiga. Sellest tulenevalt ei ole Rahandusministeerium pädev kommenteerima,

millistel õiguspoliitilistel kaalutlustel on täitmisregistri spetsiifilised sätted kehtestatud. Soovitame

siinkohal pöörduda vahetult Justiits- ja Digiministeeriumi poole (MSVS § 3).

Mis puudutab aga järelevalvet, siis märgime, RABi teabekorralduste õiguspärasuse üle ei teosta

järelevalvet üksnes RAB ise. Lisaks RABi sisekontrollile, kes peab tagama, et RABi ametnikud

täidavad seadusest tulenevaid ülesandeid kooskõlas õigusaktide ja hea halduse tavaga, teostab

süstemaatiliste puudujääkide ilmnemisel RAB-i üle teenistuslikku järelevalvet ka

rahandusminister, samuti on võimalik RAB-i tegevust auditeerida Riigikontrolli poolt. Lisaks on

võimalik RABi toimingute ja haldusaktide peale esitada kaebuseid kohtumenetluse raames, samuti

on võimalik pöörduda vahetult ka näiteks õiguskantsleri ning Andmekaitse Inspektsiooni poole.

9

piisavalt informatiivseks. Samuti jääb segaseks, kellele ja millistel tingimustel annab päringu

tegija selgitusi määruse § 9 lg 7 kohaselt. Järelevalve eesmärkide jaoks hävitavalt mõjub lõpuks

andmete kustutamine, sest päringu andmeid säilitatakse kõigest 30 päeva (määruse § 16 lg

4).6 “

„Kokkuvõttes on maksuõiguse komisjon seisukohal, et eelnõu seondub keeruliste õiguslike

probleemidega, kuid seletuskirja kohaselt ei ole valdavat osa neist probleemidest kõnetatud ega

lahendatud. Antud põhjusel tekitab käesolev eelnõu tõsiseid küsimusi ja kahtlusi põhiõiguste

kaitse tagamise osas.“

TÄNAME NING VÕTAME TEADMISEKS

6 Luminor Bank AS

Õiguskantsleri seisukohtadega arvestamine ja selles osas eelnõu ja seletuskirja täiendamine

„RahaPTS § 58 lõiget 2 täiendatakse lausega, mis sätestab, missuguste RAB-i ülesannete

raames esitatud päringutele on krediidiasutus kohustatud pangasaladust RAB-ile avaldama.

Samas on jäetud muutmata sama lõike esimene lause: “Ettekirjutuse adressaat on kohustatud

ettekirjutuse täitma ja esitama teabe, sealhulgas panga- või ärisaladust sisaldava teabe

ettekirjutuses määratud tähtajaks.”. Ettekirjutuse täitmiseks vajaliku pangasaladust sisaldava

teabe esitamine ettekirjutuses määratud tähtajaks ei ole piiratud konkreetsete RAB-i

ülesannetega, vaid kohaldub kõigile ettekirjutustele. Lõike täiendus loob ootuse, et krediidi- ja

finantseerimisasutus hakkaks päringu aluseid kontrollima ning hindama, mis ulatuses

ettekirjutust täita. Ettekirjutuse täitmist ei tohiks siduda muude asjaoludega, vaid kõik

ettekirjutused peaksid vaikimisi kohustuslikud. Nende õiguspärasuse kontroll on vajalik

lahendada riiklike institutsioonide poolt rakendatavate meetmete abil ilma vastava ülesande

panemiseta ettekirjutuse adressaadile.“

ARVESTATUD OSALISELT

Seletuskirja ja eelnõud täiendatud vastavalt laekunud tagasisidele. Täpsustatud RABi ülesandeid,

milliste täitmiseks on neil pangakonto väljavõtte kogumise õigus.

RahaPTS § 51 (konfidentsiaalsus): seletuskiri täpsustab, et konfidentsiaalsus tugineb GDPR art 23

ja FATF raamile; eesmärk on vältida menetluste kahjustamist RahaPTS § 54 lg 1 p-de 1 ja 8–10

raames. Konfidentsiaalsuse ulatuse tehnilised detailid (sh andmejälgija ajastus) lahendatakse

rakendustasandil, et mitte ohustada analüüse. (Sätete tekstiline kitsendamine „absoluutsest“

keelust: mitte vajalik – piirang on ülesandepõhine ja proportsionaalsuse test kohaldub.)

Täiendatud eelnõu ja seletuskiri taastavad täitmisregistri kasutuse selge õigusliku alusega, seovad

RAB-i päringud konkreetsete ülesannetega, muudavad RAB-i täitmisregistri andmeliigid suletuks,

ajakohastavad TMS viited ning kirjeldavad proportsionaalsuse ja andmeminimaalsuse rakendamist

(sh ex post teavitamise põhimõtet), tagades seeläbi põhiseaduspärase ja mõõduka lahenduse.

„Eelnõuga muudetakse RahaPTS § 58 lõiget 11 , kuid lõikesse jäetakse sisse tekstiosa

“täitemenetluse seadustiku §-s 631 nimetatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu”.

Täitmismenetluse seadustiku § 631 on kehtetu alates 01.01.2024. . RahaPTS § 58 lõige 11

sätestab, et RAB-il on õigus saada RahaPTS § 81 lõigetes 11–1 5 nimetatud andmeid. Eelnõu

seadusena jõustumisel täiendatakse RahaPTS § 81 lisades konto väljavõtte andmed, kuid

saadetud eelnõu tekstis on otsustatud lisaks viitele, ka välja kirjutada, et RAB-il on ligipääs

pangakonto andmetele. Luminori ettepanek on, kas loetleda RahaPTS §-s 58 kõik andmeliigid,

millele RAB-il on täitmisregistri vahendusel ligipääs või lahendada see ainult viitega RahaPTS

§-le 81 ning parandada viidet täitemenetluse seadustikule.“

„palume eemaldada RahaPTS §-st 81 sõna “vähemalt”, et oleks selge, mis on krediidi- ja

finantseerimisasutuste kohustus ja mis on RAB-i õigus. Samuti ühtlustada RahaPTS, MKS ja

täitmisregistri põhimääruse sõnastused, et oleks tagatud, et samade terminitega viidatakse

samadele andmekoosseisudele“

ARVESTATUD

Eelnõud ja seletuskirja täiendatud.

7 AS SEB Pank

„Eelnõu § 2 punkt 1 – RahaPTS § 51 lõike 1 täiendamine

ARVESTATUD OSALISELT

Oleme arvestanud Teie ettepanekutega seoses vananenud viite, sõna „vähemalt“ eemaldamise ja

andmeliikide selgema ja kinnisema loetelu osas. Selles osas on eelnõud ja seletuskirja täiendatud.

10

Analüüsida proportsionaalsust ja kooskõla andmekaitse ning menetlusõigusega. Miks on keeld

lai kõigi § 54 lg 1 p 1,2,8,9,10 korral. Soovitus kaaluda eraldi konfidentsiaalsussätte loomist,

mis määrab ulatuse ja aja (nt ex post teavitamine).

Eelnõu § 2 punktid 2-5 – RahaPTS § 58 lõike 1, 11 ning 2 ja § 81 lõike 14 täiendamine“

SEB on seisukohal, et senine õigusaktide kujunemine ja sellest tulenevad põhjendused, miks

Rahapesu Andmebürool on tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalik saada konto

väljavõtet ja saldo seisu, tuginedes nii rahvusvahelistele kui Eesti sisestele kohustustele, on

eelnõu seletuskirjas üldjuhul põhjalikult edasi antud.

Pangasaladuse regulatsioon tervikuna vajab põhjalikumat analüüsi, eriti riiklike päringute

kontekst. Eelnõu seletuskirjas toodud põhjendused RahaPTS § 58 lõigete 1 ning 11 muutmise

osas on piisavate põhjendusteta osas, mis puudutab viitamist kehtiva RahaPTS § 54 lõike 1

punktidele 4 (järelevalve teostamine), 9 (rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevate

ülesannete täitmine) ja 10 (väärtegude menetlemine).

RahaPTS § 58 lõike 11 täiendusega seonduvalt märgime, et kehtivas seaduses sisaldab lõige 11

sõnastus veel viidet „TMS § 63’ nimetatud elektroonilisele arestimissüsteemile“, mis tuleb meie

hinnangul asendada viitega „täitmisregistrile“.

Sätestada suletud loetelu teabest, mida RAB-il on õigus täitmisregistri vahendusel nõuda.

RahaPTS § 81 osas märgime, et arvestades eelnõuga taotletavat eesmärki muuta õiguslik alus

pangasaladuse väljastamiseks selgemaks, tuleks eelnõud täiendada viisil, et RahaPTS § 81

lõikest 1 kustutatakse sõna „vähemalt“. See tagab, et samas paragrahvis esitatud loetelu on

ammendav ja seeläbi tagatakse õigusselgus.

RahaPTS § 58 lõike 2 täienduse osas märgime, et säte sisaldab ettekirjutuse adressaatide

kohustust väljastada pangasaladust sisaldavaid andmeid. SEB ei toeta lähenemist, et kõnealuses

sättes loetletakse täpselt need ülesanded, mille täitmiseks RAB võib infot nõuda, sest

ettekirjutuse adressaadi kohustuseks ei ole kontrollida ja tal ei olegi võimalik kontrollida,

millist oma seadusest tulenevat ülesannet RAB ettekirjutuse tegemisega täpselt täidab. Lisaks

RahaPTS § 55 lõike 2 kohaselt RABil puudub kohustus märkida ettekirjutuses selle esitamise

faktiline alus.

Seletuskiri põhjendab „tipping-off“ ja menetluslike huvide kaitset ning sidumist § 54 lg 1 p-dega

1 ja 8–10 (NB! see on teadlikult kitsam kui võimalik maksimum). Arvestatud selgitustega ja ulatus

jääb p-dele 1 ja 8–10. Proportsionaalsus ja GDPR art 23 raam avatud seletuskirjas.

Osaliselt oleme arvestanud ettepanekuid, mis olid seotud proportsionaalsuse, kasutusjuhtumite ja

üldise selguse ja täpsuse tõstmisega seletuskirjas.

RahaPTS § 58 lg 2 antud seisukoha osas selgitame, et eelnõuga ei panda ettekirjutuse

adressaatidele kohustust hakata kontrollima ettekirjutuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, vaid

eelnõu tulemusena lisatakse edaspidi ettekirjutusele õiguslik alus, kui soovitakse koguda sellist

pangasaladust, mis on vajalik ja lubatav konkreetsete RABi ülesannete täitmisel.

Üldine vajadus pangasaladuse regulatsiooni laiemaks ülevaatuseks on seletuskirjas kajastatud,

kuid see on planeeritud eraldi analüüsi/edaspidise töö raames, mitte käesoleva eelnõu osaks.

Rahandusministeerium ei saa aga arvestada ettepanekuga sätestada normides expressis verbis,

millise perioodi saldot ja konto väljavõtet võib RAB küsida – Rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise õiguslikud ning faktilised asjaolud on niivõrd ettenägematud, et seaduse tasandil ei ole

võimalik fikseerida ammendavalt lubatavat kontrolliperioodi. Normides peab seega säilima teatav

abstraktsus, sest vastasel juhul võib tekkida märkimisväärne risk, et RABil ei ole võimalik oma

seadusest tulenevaid ülesandeid täita, sest vajalik teave ei jää seaduses lubatavate perioodide

piiridesse.

RABi tegevuse õiguspärasuse tagatiseks pangasaladuse töötlemisel on asjaolud, et RABi ligipääs

pangasaladusele on ülesandepõhiselt piiratud, kanal ja andmeliigid on seaduse tasandil suletult

määratletud, töötlus lähtub vajalikkusest ja minimaalsusest, tegevus on logitud ja auditeeritav ning

kaetult välistest õiguskaitse- ja järelevalvemehhanismidest (AKI, kohus, Õiguskantsler,

Riigikontroll). Seega on tagatud, et eelnõuga ettenähtud andmekasutus on põhiseaduspärane ja

proportsionaalne.

8 Swedbank AS Pangasaladuse (sh konto väljavõtte) päringute alus peab olema ülesandepõhine, selge ja koos

PS-proportsionaalsuse põhjendustega; täitmisregistri andmeliigid olgu ammendava loeteluna;

„täitmisregister on üksnes paralleelkanal“ sõnastus vajab selgitamist.

SELGITAME Täname esitatud tagasiside eest, oleme tagasisidest lähtuvalt täiendanud eelnõud ja seletuskirja.

Lisanud põhiseaduspärasuse analüüsi ja lisaks võrdleva analüüsi teiste riikide osas.

11

Kontoväljavõtte küsimine kontaktisiku (RahaPTS § 17 lg 6) sobivuse hindamiseks võib olla

ebaproportsionaalne; palutakse see välistada või väga selgelt piiritleda ning lisada PS-

proportsionaalsuse analüüs.

Vältida erinevaid/ebaselgeid väljendeid; ajakohastada vanad viited.

Üksnes suletud loetelu ei pruugi olla piisav; vaja oleks regulatiivsel tasandil ette näha ka

sisemised kontrollid (logid, rollipõhine ligipääs, audit).

SELGITAME

Kontaktisiku hindamisel pangakonto väljavõtet ei küsita. Eelnõuga täpsustatakse konkreetsed

RAB-i ülesanded, mille teostamiseks RAB pangakonto väljavõtet vajad. Lisaks määratakse

kindlaks ka ülesanded, mille teostamisel on RAB-il vajadus kasutada täitmiseregistrit.

Eelnõud ja seletuskirja selles osas täiendatud.

Seletuskiri koondab kontrollimehhanismid (logikohustus ja auditeeritavus täitmisregistris,

rollipõhised õigused, AKI/Õiguskantsleri järelevalve, kohtulik kontroll). Käesolev pakett ei lisa

eraldi normitehnilisi „sisemiste kontrollide“ sätteid seadusesse; nende täpsustamine tehakse

rakendustasandil (teenusetingimused/protseduurireeglid) ja vajadusel eraldi tööna.

8 Bigbank AS

Toetatakse täitmisregistri kasutuse taastamist, kuid rõhutatakse vajadust pangasaladuse erandite

tervikülevaate ja põhjalikuma analüüsi järele, mitte „kosmeetiliste“ paranduste järele. Palutakse

seletuskirjas avada ka varasemate puuduste põhjused.

RahaPTS § 58 lg 1 ja 11: palutakse põhjalikum proportsionaalsuse analüüs RAB-ile viidatud §

54 lg 1 p-de 4, 9 ja 10 osas;

Vajadusel üle vaadata KAS § 88 kooskõla.

SELGITAME

Lähtudes eelnõule antud tagasisidest on täiendatud nii eelnõud kui seletuskirja. Õigusselgus

täitmisregistris edastatavate andmeliikide osas: RahaPTS § 81 lg 1-st eemaldatakse sõna

„vähemalt“, § 81 lg 14 täiendatakse saldo ja konto väljavõttega – tulemuseks suletud loetelu.

Seletuskiri täpsustab, et muudatused on õiguskantsleri märkustest kantud, ei laienda RAB-i

materiaalvolitusi, vaid loovad õigusselguse (sh GDPR eesmärgipärasus ja andmeminimaalsus;

EL/Varssavi/Egmont kohustused; FIU konfidentsiaalsus).

Seletuskirja on täiendatud RAB-i ülesannete lõikes (sh sanktsioonide rakendamine ja

väärteomenetlus), põhjendades pangakonto väljavõtte vajalikkust ja mõõdukust; praktikanäited

lisatud. Samas ei sätestata seaduses fikseeritud ajapiire (väljavõte/saldo), sest vajaliku perioodi

ulatus sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest ja proportsionaalsuse kaalumisest.

RahaPTS § 58 lg 2 ülesannete loetlemine jäetakse kehtima: see piiritleb ettekirjutuse aluseid ja

tõstab õigusselgust (adressaat ei pea kvalifitseerima RAB-i menetlusliiki, kuid norm raamib RAB-

i volitused ja võimaldab järelevalvet).

Andmesubjekti teavitamine: konfidentsiaalsus tuleneb EL- ja FATF-i raamistikust; teavitamise

praktilised detailid (sh andmejälgija kasutus pärast piirangu aluse äralangemist) käsitletakse

rakenduslikul tasandil, vältimaks menetluslike eesmärkide ohustamist. Põhimõtteline põhjendus

on seletuskirjas esitatud.

KAS § 88 tervikrevisjoni ei avata käesolevas paketis – eelnõu fookus on RAB-i ja MTA

täitmisregistri-päringute õigusselguse taastamine. Vajadus KAS § 88 võimalike muudatuste järele

kaardistatakse eraldi töölõiguna.

viide TMS „elektroonilisele arestimissüsteemile“ asendada viitega täitmisregistrile; § 81 lg 1

sõna „vähemalt“ eemaldada; teha ka RAB-i andmeliigid täitmisregistris ammendavaks;

piiritleda väljavõtte/saldo periood.

ARVESTATUD

Eelnõud ja seletuskirja selles osas täiendatud

12

9 AS LHV Pank kui tahetakse RAB-ile konto-väljavõtte õigus anda, peab see olema selgelt seaduses. Vajalik

sisuline PS-proportsionaalsuse analüüs iga normi juures. SELGITAME

Rahandusministeerium on seisukohal, et pangakonto väljavõtte kogumise ja töötlemise õigus on

RAB-il kehtiva õiguse kohaselt olemas. Eelnõuga täpsustatakse vastavalt õiguskantsleri poolt välja

toodud probleemidele RahaPTS-i selliselt, et ära oleks määratletud RAB-i ülesanded, mille raames

on RAB-il õigus ka pangakonto väljavõtteid koguda ning täpsustatakse, milliste ülesannete

täitmiseks on RAB-il õigus andmeid koguda läbi täitmiseregistri. Eelnõud on täiendatud vajalike

selgituste, võrdleva analüüsi ja põhiseaduspärasuse analüüsiga.

RahaPTS § 58/§ 81 ja täitmisregister: aegunud viited asendada; RAB-i andmeliigid teha sama

„suletuks“ kui MKS puhul; mitte väita, et alus juba kehtib. OSALISELT ARVESTATUD

§ 58 lg 11 seotakse sõnaselgelt TMS § 63 täitmisregistriga (aegunud viide eemaldatud). § 81 lg 14

täiendatakse saldo ja konto väljavõttega; § 81 lg 1 sõna „vähemalt“ eemaldatakse, tagades suletud

andmeliikide loetelu.

Arvestada õiguskantsleri seisukohtadega SELGITAME

Eelnõud ja seletuskirja täiendatud vastavalt õiguskantsleri seisukohtadele. Eelnõu ja seletuskiri

vastavas osas täiendatud.

10 FinaceEstonia

„Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja selliselt, et tuleks ühemõtteliselt välja seisukoht olemasolevate õiguslike puuduste ja seeläbi planeeritavate muudatuste põhistatuse osas.“

„Teeme ettepaneku lähtuda õiguskantsleri seisukohtadest, milliseid muudatusi on kehtivasse

õiguskorda vajalik teha.

„Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 19 sätestab menetlusaluse isiku õigused ja

kohustused. Näiteks on väärteomenetluse alusel isikul õigus teada, millist väärteoasja tema

suhtes menetletakse, teada menetlustoimingu eesmärki jms. Seletuskirja tuleks meie hinnangul

täiendada selgitusega, kuidas suhestub RAB-i poolne väärtegude menetlemine nimetatud

sättega ning kuidas on seadusandja hinnangul õigustatud ja proportsionaalne, et RAB-i poolt

väärtegude menetlemise korral ei saa menetlusalune isik menetlustoimingust teada.“

Teeme ettepaneku täpsustada regulatsiooni andmesubjeki õiguse osas saada teada, et riik on

tema andmeid töödelnud.

„Teeme ettepaneku muuta regulatsiooni, mis puudutab ligipääsu pangakonto väljavõttele.“

RahaPTS § 54 lg 1 p 4 muudatused hõlmavad ka RAB-i poolse järelevalve teostamist. RahaPTS

§ 17 lg 5 kohaselt hõlmab RAB-i järelevalve ka kontaktisiku sobivuse hindamist. Seega võib

muudetud sättest järeldada, et RAB-il on õigus saada pangasaladust, sealhulgas pangakonto

väljavõtteid ka kontakisiku sobivuse hindamise eesmärgil.“

SELGITAME

Täname põhjaliku tagasiside eest. Seletuskirja oluliselt täiendatud ning lähtuvalt tagasisidest ka

täiendatud eelnõud.

Väärteomenetluse läbiviimisel on selge, et isikut teavitatakse, kui selline menetlus algatatakse.

Jääb selgusetuks, kuidas peaks RAB-i õigus koguda väärteomenetluse läbiviimisel pangasaladust

sisaldavaid andmeid olema seotud kogutavate andmete osas isiku teavitamisega. Isik saab sellest

väärteomenetluse käigus tõenditega tutvudes teada, et kas ja mis tõendeid RAB menetluse käigus

kogunud on.

Andmesubjekti teavitamine: konfidentsiaalsus tuleneb EL- ja FATF-i raamistikust; teavitamise

praktilised detailid (sh andmejälgija kasutus pärast piirangu aluse äralangemist) käsitletakse

rakenduslikul tasandil, vältimaks menetluslike eesmärkide ohustamist. Põhimõtteline põhjendus

on seletuskirjas esitatud.

Eelnõud ja seletuskirja on täiendatud selliselt, et kindlaks on määratud konkreetsed RAB-i

ülesanded (RahaPTS § 1 ja 8-10), mille raames on RAB-il vajadus ja õigus koguda pangakonto

väljavõtteid.

13

Eelnõu ja seletuskirja täiendamisega on kindlaks määratud ka andmete suletud loetelu ja selgelt

määratletud ka ülesanded, mille täitmisel on RAB-il õigus andmeid koguda Täitmiseregistri kaudu.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

Maksukorralduse seaduse ning

rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse muutmise

seaduse eelnõu

Austatud proua Liisa-Ly Pakosta

Edastame Teile kooskõlastamiseks maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse muutmise seaduse eelnõu;

2. Seletuskiri;

3. Vastavustabel.

Revo Krause 5388 3995

[email protected]

Meie 30.12.2025 nr 1.1-10.1/5605-1

2