Kiri

Haljala Vallavolikogu

OTSUS

Haljala . veebruar 2026 nr 00

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneering algatati Haljala Vallavalitsuse 15.12.2022

korraldusega nr 450. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata ehitusõigus ühe elamu

ja kuni kolme abihoone ehitamiseks, määrata vajalike tehnovõrkude ja rajatiste asukoht, seada

kitsendused ja servituudid ning lahendada juurdepääs. Planeeringualale juurdepääs on tagatud

Võle-Vainupea-Kunda kõrvalmaanteelt nr 17170 ja Kunda metskond 184 maaüksuselt

(riigimaa). Planeeringuala suurus on ca 1,0 hektarit.

Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kaardirakenduste andmetel jääb planeeringuala Läänemere

ranna veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndisse. Kivimere kinnistut läbib alla 1 kV pingega

elektriõhuliin ja kinnistul asub elektrimaakaabelliin. Planeeringuala piirneb Võle-Vainupea-

Kunda kõrvalmaanteega nr 17170. Riigitee ääres kulgeb sidemaakaabelliin (valguskaabel).

Planeeringuala jääb kaitstud põhjaveega alale ning kõrge või väga kõrge radooniriskiga alale.

Kivimere kinnistu merepoolsele osale ulatub korduva üleujutusala piir. Planeeringualale ulatub

riigikaitselise ehitise piiranguvöönd (Rutja lasketiir). Ehitisregistri andmetel ei paikne

Kivimere kinnistul ehitisi. Planeeringualal ei ole kehtivaid detailplaneeringuid.

Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu

kohaselt asub planeeringuala enamasti elamumaa maakasutuse juhtotstarbega alal ja väheses

osas maakasutuse juhtotstarbeta alal, I klassi väärtusliku maastiku alal ja detailplaneeringu

koostamise kohustusega alal. Koostamisel oleva Haljala valla üldplaneeringu eelnõu

põhijooniselt nähtub, et Kivimere kinnistule kavandatakse väikeelamu maa-ala maakasutuse

juhtotstarvet. Seega kavandatav elamukrunt sobitub piirkonda.

Keskkonnaamet on 13.08.2025 kirjas nr 6-2/25/13838-2 selgitanud, et detailplaneeringuga on

hooned kavandatud väljapoole ranna ehituskeeluvööndit (EKV), kuid nii puurkaev kui ka

reoveepuhasti jäävad EKV-sse. Kuigi reoveepuhasti on kavandatud ranna piiranguvööndisse,

jääb puhasti asukoht metsamaa kõlvikule, mille puhul kehtib looduskaitseseaduse (LKS) § 38

lõikest 2 tulenev erisus, mille alusel ulatub rannal metsamaal ehituskeeluvöönd ranna

piiranguvööndi piirini. Tehnovõrgud, sh puurkaev ja reoveepuhasti, võivad asuda EKVs, kui

need on planeeritud kehtiva detailplaneeringuga — LKS § 38 lg 5 p 8 kohaselt ei laiene

ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele.

Samuti jääb kavandatav tee EKV-sse, kuna asub ranna piiranguvööndis metsamaal. LKS tee

osas erisust ei anna ning vajalik on EKV vähendamise taotlemine looduskaitseseaduse § 40

alusel. EKV vähendamine on pikk ja kaalutletud otsustusprotsess, mis eeldab mitmete asjaolude

põhjalikku analüüsi. Keskkonnaamet saab oma lõpliku ja siduva seisukoha anda pärast

planeeringu vastuvõtmist. Lähtuvalt eelnevast on EKV vähendamine vajalik juurdepääsutee

rajamiseks metsamaale EKV ulatuses. Puurkaev ja reoveepuhasti on lubatud EKVsse ehitada

kehtiva detailplaneeringu alusel.

Eeltoodust tulenevalt muutub kehtiva Vihula valla üldplaneeringu kohasena algatatud Kivimere

maaüksuse detailplaneeringu koostamise menetlus üldplaneeringut muutvaks detailplaneeringu

menetluseks. Sellest tulenevalt teeb detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse,

planeeringu vastuvõtmise ja kehtestamise otsused edaspidi Haljala Vallavolikogu.

LKS § 40 kohaselt võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada ja vähendada, arvestades

ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasja

piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Vastavalt LKS

§ 40 lõikes 4 toodule esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja

planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava

vastuvõetud detailplaneeringu. Seega selgub Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamise

võimalikkus edasises vastuvõtmise järgses detailplaneeringu koostamise menetluses.

Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb detailplaneeringuala Vainupea-Rutja-Karepa-

Toolse-Kunda rannik I klassi väärtusliku maastiku alale, rohelise võrgustiku tugialale ja

maalise piirkonna alale. Samuti on maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis

3.8 „Rannikuala“ toodud välja Eisma II tasandi asustuse arenguala üldsuunad ja -tingimused

ning peatükis 4.3.1 „Puhkekeskused“ on toodud III astme puhkekeskuse Eisma ruumilise

arengu suunad.

Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse nimistusse, mille

korral on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine kohustuslik.

PlanS § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju

strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning

§ 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile

12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus seada vajalikud keskkonnatingimusi

tagavad nõuded.

KSH eelhinnangus kaalutakse KSH vajalikkust PlanS § 142 lõike 6 ja KeHJS § 33 lõike 2

punkti 1 alusel. KSH vajalikkuse üle otsustamiseks on koostatud KSH eelhinnang, arvestades

Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise

hindamise käsiraamat 2017“ ning Riin Kutsari koostatud ja Keskkonnaministeeriumi poolt

täiendatud juhendit „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“.

Koostatud KSH eelhinnang on kättesaadav otsuse lisas

Eelhinnangu kohaselt ei ole KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel vajalik

alljärgnevatel põhjustel:

1. Kavandatud planeeringu elluviimine ei avaldada tõenäoliselt olulist keskkonnamõju ega

põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, kuivõrd tegu on ühe eluhoone ja elamut

teenindavate kõrvalhoonete ehitamisega. Piirkond on väljakujunenud elamupiirkond.

2. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks

tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade

kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist.

Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei

põhjusta ala planeerimine olulist negatiivset keskkonnamõju.

3. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus

piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui

detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ning õigusaktide

nõudeid.

4. Planeeringu elluviimine ei oma olulist mõju looduskeskkonnale, sest Soome lahe ääres

paiknevad kinnistud on piisava suurusega, et looduslik keskkond säiliks. Kinnistule jääb

domineerima mets. Uus haljastus lahendatakse mitmerindelisena, mis toetab elurikkust. Ühe

üksikelamu maa sihtotstarbega krundi kasutuselevõtt ei avalda mõju põhjavee kaitstusele ega

suurenda õhu ja pinnase saastet. Tegevustega ei ohustata kultuurimälestisi ja

pärandkultuuriobjekte.

5. Kavandatav detailplaneering ei too oma iseloomu, mahu ega asukoha tõttu kaasa olulist

kahjulikku mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele Natura elupaikadele ega nende kaitse-

eesmärkidele.

6. Planeeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, samuti ei

kaasne olulist mõju veekeskkonnale. Ei kaasne olulist mõju põhja- ja pinnaveele.

7. Kavandatav tegevus ei põhjusta kumulatiivset ega piiriülest mõju.

8. Detailplaneeringus kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara, sest

planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, õhusaaste ega müratasemete

suurenemist.

KSH eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni

kavandatava tegevuse kohta, ei ole keskkonnamõju strateegiline hindamine vajalik ning

planeeringuga kavandatud tegevustega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik PlanS § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt

detailplaneeringu menetluse käigus.

KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida

seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda strateegilise

planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt

puudutab. Sellest tulenevalt esitas Haljala Vallavalitsus 23.12.2025 kirjaga nr 7-1/76-49 KSH

algatamata jätmise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu seisukoha võtmiseks Keskkonnaametile,

Maa- ja Ruumiametile, Päästeametile, Transpordiametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele,

Kaitseministeeriumile ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele.

Keskkonnaamet esitas …

Maa- ja Ruumiamet esitas …

Päästeamet esitas …

Transpordiamet esitas …

Riigimetsa Majandamise Keskus esitas …

Kaitseministeerium esitas …

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus esitas …

Haljala Vallavalitsus nõustub KSH eelhinnangus toodud põhjendustega ning leiab, et antud

juhul ei ole KSH läbiviimine vajalik. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik

detailplaneeringu koostamise käigus seada vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Detailplaneeringu koostamise algataja ja koostamise korraldaja on Haljala Vallavalitsus

(Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald, e-post: [email protected]) ning kehtestaja on

Haljala Vallavolikogu (Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald, e-post:

[email protected]). Detailplaneeringu koostaja on Osaühing Projekteerimiskeskus

(Suuresoo/1, Saksi küla, Tapa vald 45010, e-post: [email protected]).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostas Haljala Vallavalitsuse ehitus- ja

keskkonnateenistus.

Tulenevalt eeltoodust ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 30 lõike

1 punktist 2, planeerimisseaduse § 124 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 4, § 33 lõigetest 3-6, § 35 lõikest 5

ning võttes arvesse otsuse lisas olevat KSH eelhinnangut:

1. Jätta algatamata Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline hindamine.

2. Haljala Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu KSH algatamata jätmisest

Ametlikes Teadaannetes, ajalehtedes Virumaa Teataja ja Haljala Valla Sõnumid ning Haljala

valla veebilehel, ning informeerida PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ning asutusi

(sealhulgas § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi) detailplaneeringu KSH algatamata jätmisest.

3. Detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Haljala

Vallavalitsuses (Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald) ja Võsu teenuskeskuses (Mere

tn 6, Võsu alevik, Haljala vald) asutuste lahtiolekuaegadel ning Haljala valla veebilehel

https://www.haljala.ee/detailplaneeringud#2022.

4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Agu Trofimov

volikogu esimees

EISMA KÜLAS KIVIMERE MAAÜKSUSE

DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU

STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Eelhinnangu koostaja: Haljala Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnateenistus

Vastutav koostaja: keskkonnaspetsialist Lea Mägi

Haljala detsember 2025

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

2

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3

2. Olemasoleva olukorra kirjeldus. ............................................................................................ 4

3. Kontaktvöönd ......................................................................................................................... 5

4. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ....................................................................................... 6

5. Kavandatava tegevuse seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ......................... 7

5.1. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ ....................................................................... 7

5.2 Vihula valla üldplaneering ning detailplaneeringu vastavus üldplaneeringule ................ 8

6. Natura 2000 ala eelhindamine ................................................................................................ 9

6.1 Natura 2000 ala kaitse eesmärk ........................................................................................ 9

6.2.Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja Natura 2000 ala kaitstavad loodusobjektid ............ 10

6.3. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 aladele ja elupaikadele .............. 11

7. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ........................................................................................... 12

7.1. Taimestik, loomastik ja roheline võrgustik ................................................................... 12

7.2. Veekasutus ja kanalisatsioon ......................................................................................... 12

7.3. Maakasutus .................................................................................................................... 13

7.4. Muude loodusressursside kasutus .................................................................................. 13

7.5. Pinnas ............................................................................................................................. 13

7.6. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad ................... 14

7.7. Sotsiaalmajanduslikud mõjud, mõju inimeste tervisele ................................................ 14

7.8. Kumulatiivsed mõjud ja piiriülene mõju ....................................................................... 14

7.9. Müra ja vibratsioon ........................................................................................................ 15

7.10. Välisõhu kvaliteet ........................................................................................................ 15

7.11. Jäätmete mõju .............................................................................................................. 15

7.12. Mõju põhjavee režiimile .............................................................................................. 15

7.13. Radooniohtlikkus ......................................................................................................... 16

7.14. Muud kitsendused ........................................................................................................ 16

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 17

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

3

Sissejuhatus

Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhindamine on koostatud Haljala

valla Eisma küla Kivimere maaüksuse (katastritunnus 88703:003:0451, registriosa nr 1457831)

detailplaneeringule. Detailplaneering on algatatud Haljala Vallavalitsuse 15.12.2022

korraldusega nr 450.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata ehitusõigus ühe elamu ja kuni kolme

abihoone ehitamiseks, määrata vajalike tehnovõrkude ja rajatiste asukoht, seada kitsendused ja

servituudid ning lahendada juurdepääs. Planeeringualale juurdepääs on tagatud Võle-Vainupea-

Kunda kõrvalmaanteelt nr 17170 ja Kunda metskond 184 maaüksuselt (riigimaa).

Planeeringuala suurus on ca 1,0 hektarit.

PlanS § 125 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga

määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Vihula Vallavolikogu

13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu (Joonis nr 1) kohaselt

asub planeeringuala enamasti elamumaa maakasutuse juhtotstarbega alal ja väheses osas

maakasutuse juhtotstarbeta alal, I klassi väärtusliku maastiku alal ja detailplaneeringu

koostamise kohustusega alal. Samuti on kehtivas üldplaneeringus toodud, et vallavalitsusel on

õigus nõuda detailplaneeringu koostamist väärtuslikele maastikele ehitamisel.

Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, kuna kavandatud puurkaev, reoveepuhasti ja

juurdepääsutee paiknevad ranna- ja ehituskeeluvööndites. Kavandatav tegevus ei kuulu

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes

1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse nimistusse, mille korral on keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine kohustuslik. PlanS § 142 lõike 6 kohaselt

tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu

koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes

KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste

asutuste seisukohtadest.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne

otsuse tegemist tuleb küsida (detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu ja KSH

eelhinnangu põhjal) seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

Töö tulemusena selgitatakse välja, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik KSH

algatamine või mitte.

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4

Joonis nr 1. Kivimere katastriüksuse asukoht kehtiva Vihula valla üldplaneeringu põhijoonisel.

2. Olemasoleva olukorra kirjeldus.

Planeeringuala asub Haljala vallas Eisma küla idaosas Soome lahe ääres. Kivimere kinnistu on

hoonestamata. Kinnistule viib killustikkattega juurdepääsutee Võle-Vainupea-Kunda

kõrvalmaanteelt nr 17170. Planeeringuala koosneb kõlvikuliselt rohumaast (2762 m²),

metsamaast (4847 m²) ja muu maa (2082 m²) kõlvikust. Kinnistul on tehtud harvendusraiet.

Maapind on tasane. Planeeringuala lähiümbuse maakasutuseks on peamiselt elamumaa ja

maatulundusmaa.

Nagu Kivimere katastriüksus, on ka planeeringuala kontaktvööndis olevad katastriüksused

kujult pikad ja kitsad, ulatudes Võle-Vainupea-Kunda kõrvalmaanteest kuni mereni (joonis nr

2) Elamumaa sihtotstarbega ning elamutega hoonestatud maatulundusmaa sihtotstarbega

katastriüksuste pindalad planeeringuala kontaktvööndis on varieeruvad (2525 m² kuni 14 952

m²). Elukondlikke hooneid ning neid teenindavaid abihooneid on ehitatud ka maatulundusmaa

sihtotstarbega kinnistutele. Õuealad asuvad enamasti katastriüksuste keskosas, jäädes seejuures

Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse.

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

5

Joonis 2. Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kitsenduste kaardirakenduses planeeringuala

esialgne ulatus (märgitud punase piirjoonega).

3. Kontaktvöönd

Kivimere katastriüksuse katastritunnus on 88703:003:0451, pindala on 9691 m² ning

katastriüksuse sihtotstarve on 100% elamumaa. Planeeringualast lääne pool asuva Metsna

maaüksuse katastritunnus on 88703:003:0411, pindala on 8531 m² ning katastriüksuse

sihtotstarve on 100% elamumaa. Ida pool asub Kunda metskond 184 katastriüksus

(katastritunnus 88701:001:0474), mille pindala on 39 539 m² ja katastriüksuse sihtotstarve on

100% maatulundusmaa. Planeeringuala piirneb lõunas 17170 Võle-Vainupea-Kunda tee

katastriüksusega (katastritunnus 88703:003:2160), mille pindala on 13 5047 m² ning

katastriüksuse sihtotstarve on 100% transpordimaa. Riigiteest lõuna pool asuva Asko

maaüksuse (katastritunnus 88703:003:0104) pindala on 26 360 m², katastriüksuse sihtotstarve

on 100% maatulundusmaa (joonis nr 3). Enamuse hoonestusest moodustavad ühepereelamud,

suvilad ning abihooned. Õuealadel on enamasti neli hoonet – elamu ja kolm abihoonet.

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

6

Domineerivad viil- ja kelpkatused, abihoonetel ka lamekatused, ehitatud on vintskappe.

Hoonete välisviimistluseks on peamiselt kasutatud puitu, krohvi ja looduslikku kivi. Eisma

külas on palju kaasaegset arhitektuuri esindavaid ehitisi (nt sadamahoone, uuemad

üksikelamud).

Joonis nr 3. Detailplaneeringu kontaktvööndi maakasutuse skeem.

4. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata

ehitusõigus ühe elamu ja kuni kolme abihoone ehitamiseks, määrata vajalike tehnovõrkude ja

rajatiste asukoht, seada kitsendused ja servituudid ning lahendada juurdepääs.

Detailplaneeringu koostamisel jääb krundi piir võrreldes olemasoleva kinnistu piiriga samaks

ning planeeringuala suuruseks on ca 1,0 hektarit. Detailplaneeringu koostamisel määratakse ka

ehituslikud ja arhitektuurilised tingimused. Soovitakse müra-, vibratsiooni-, saasteriski ning

muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmist. Vajadusel määratakse olemasoleva või

kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajalikkus ja liikluskorralduse

põhimõtted. Uute hoonete rajamisel tuleb järgida piirkonnas olemasolevate hoonete paiknemise

struktuuri.

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

7

Planeeringualal on hoonestusala valitud selliselt, et ehitustegevus täidab seatud eesmärke ja

omab minimaalset mõju keskkonnale. Planeeringu käigus koostatakse planeeringuala ja selle

mõjuala analüüs, mis koosneb seletuskirjast ja eraldiseisvast joonisest (Joonis nr 3).

Detailplaneeringus esitatakse planeeringu kontaktvööndi kruntide struktuur, hoonestuse tüübid

ja mahud ning ehitusjoonte ülevaade ja analüüs, arvestades olemasolevat situatsiooni. Samuti

on oluline märkida, et ehitustegevus ei kahjusta ökosüsteemi tervikuna ega mõjuta selle

toimimist.

Joonis nr 3. Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu planeeringuala.

Allikas: Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneering.

5. Kavandatava tegevuse seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

5.1. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+

Riigihalduse minister kehtestas 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+. Maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on maakonna ruumilise

arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja

kohalikud huvid. Maakonnaplaneeringuga lahendatakse planeerimisseaduses sätestatud

ülesanded. Kuni pole kehtestatud 2017. aasta haldusereformi järgset Haljala valla

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

8

üldplaneeringut, peab detailplaneeringu koostamisel arvestama maakonnaplaneeringus

sätestatud põhimõtteid.

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb detailplaneeringuala Vainupea-Rutja-

Karepa-Toolse-Kunda rannik I klassi väärtusliku maastiku alale, rohelise võrgustiku tugialale

ja maalise piirkonna alale. Samuti on maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis

3.8 „Rannikuala“ toodud välja Eisma II tasandi asustuse arenguala üldsuunad ja -tingimused

ning peatükis 4.3.1 „Puhkekeskused“ on toodud III astme puhkekeskuse Eisma ruumilise

arengu suunad.

Lääne-Viru maakonna rannikuala on maakonnaplaneeringus eraldi käsitletud.

Maakonnaplaneeringu kohaselt on see piirkond atraktiivne puhkepiirkond, kuhu on ajalooliselt

rajatud ja kavandatakse edaspidi hooajaliselt kasutatavaid suvekodusid.

Maakonnaplaneeringus (ptk 4.1.) on kogu Lääne-Viru maakonnas paiknev Soome lahe ranna

ala määratud I klassi kuuluvaks väärtuslikuks maastikuks. Sellise maastiku kasutamise ja sellele

ehitamise tingimused määratakse lisaks maakonnaplaneeringule käesoleva

detailplaneeringuga. Eisma küla Kivimere kinnistu asub riigikaitse ehitise (Rutja lennuväli)

piiranguvööndis. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei mõjuta rohelise

võrgustiku toimimist ega ole vastuolus väärtuslike maastike säilitamise tingimustega.

Planeeringulahendus toetab maakonnaplaneeringus kirjeldatud ruumilise arengu suundasid

Eisma külas. Seega vastab detailplaneeringuga kavandatav tegevus Lääne-Viru

maakonnaplaneeringule 2030+.

5.2. Vihula valla üldplaneering ning detailplaneeringu vastavus üldplaneeringule

Käesoleva planeeringuala kohta kehtib Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19

kehtestatud Vihula valla üldplaneering. Vihula valla üldplaneeringu kohaselt asub

planeeringuala enamasti elamumaa maakasutuse juhtotstarbega alal ja väheses osas

maakasutuse juhtotstarbeta alal, I klassi väärtusliku maastiku alal ja detailplaneeringu

koostamise kohustusega alal. I klassi alad on üldplaneeringu kohaselt kõige väärtuslikumad,

maakondliku (ja võimaliku riikliku) tähtsusega alad. Väärtuslikel maastikel tuleb tähelepanu

pöörata, et säiliks piirkondade omapära, nende looduslike motiivide ja kultuuriliste vormide

väljakujunenud suhe. Vajadusel tuleb kavandada vaadete avamist ja nende hoidmist avatuna.

Vältida tuleb kõiki omaduselt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente. Ehituslubade

väljastamisel nimetatud aladel tuleks järgida piirkonna ehitustraditsioone. Uued ehitised

peaksid olema nii põhiplaanis kui mahus lähedalasuvatega sarnaste gabariitide ja katusekujuga.

Uute hoonete ehitamisel tuleb järgida väljakujunenud planeerimisviisi ja hoonestuslaadi.

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

9

Vältida tuleks kataloogimajade ehitamist. Eriprojekti alusel võib lubada ka modernsete hoonete

ehitamist. (Vihula valla üldplaneeringu seletuskirja ptk 7.1.3) Detailplaneeringu lahendus on

kooskõlas kehtiva Vihula valla üldplaneeringuga.

5.3. Koostamisel olev Haljala valla üldplaneering

Koostamisel oleva Haljala valla üldplaneeringu eelnõu (materjalid koostatud 07.10.2022)

kohaselt on Kivimere katastriüksuse maakasutuse juhtotstarbeks määratud väikeelamu maa-ala.

Eisma külas on kavandatud laiendada planeeritava miljööväärtusliku ala piiri. Üldplaneeringu

eelnõu kohaselt on miljööväärtusliku ala puhul tegu oma olemuselt selgelt ja eripäraselt eristuva

kultuurikeskkonnaga, mis hõlmab inimeste loodud ja kujundatud eluasemepiirkondi.

Miljööväärtuslike alade kaitse eesmärk on planeerimisel ja ehitamisel tagada ajaloolise

väärtusega elu- ja abihoonete, planeeringu, algse krundistruktuuri, tänavavõrgu, ajalooliste

teede, haljastuse, maastikuelementide, kaug- ja sisevaadete, meeleolu ja kultuurikeskkonna

säilimine. Siiski ei pea miljööväärtuslikul alal projekteerima ajaloolist lahendust, lubatud on ka

ajaloolisse keskkonda sobitatud uudsed lahendused. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatud

lahendus on kooskõlas koostamisel oleva Haljala valla üldplaneeringuga.

6. Natura 2000 ala ja elupaikade eelhindamine

6.1. Natura 2000 ala kaitse eesmärk

Natura 2000 ala kaitse eesmärk on tagada Euroopa Liidu loodusdirektiividest tulenevalt

ühenduse jaoks oluliste looduslike elupaigatüüpide ning taime- ja loomaliikide soodsa seisundi

säilimine või vajaduse korral taastamine. Natura 2000 võrgustik on loodud elurikkuse

säilitamiseks ning see hõlmab alasid, mis on olulised haruldaste, ohustatud või piiratud levikuga

liikide ning väärtuslike elupaikade kaitseks. Natura 2000 aladel kavandatavate tegevuste puhul

tuleb hinnata nende võimalikku mõju ala kaitse-eesmärkidele. Tegevused on lubatud

tingimusel, et need ei avalda olulist negatiivset mõju kaitstavate elupaikade ja liikide seisundile

ega kahjusta ala terviklikkust. Oluline on vältida elupaikade pindala vähenemist, kvaliteedi

halvenemist ning liikide elutingimuste kahjustamist. Natura 2000 alade kaitse põhineb

põhimõttel, et looduskaitse ja inimtegevus peavad olema tasakaalus. Seetõttu ei ole eesmärgiks

majandustegevuse täielik välistamine, vaid selliste tegevuste suunamine ja korraldamine, mis

on kooskõlas ala kaitse-eesmärkidega ning aitavad kaasa elurikkuse säilimisele pikaajaliselt.

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

10

6.2. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja Natura 2000 ala kaitstavad loodusobjektid

Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri

keskkonnaregistri andmete kohaselt paiknevad detailplaneeringu alal Natura 2000 võrgustikku

kuuluvate kaitsealuste liikide elupaigad (Joonis nr 4). Planeeringuala hõlmab loodusdirektiivi

I lisas nimetatud elupaigatüüpi vanad loodusmetsad (9010). Planeeringuala kirdeosas piirneb

ala püsitaimestikuga liivarannaga (Natura elupaigatüüp 1640), mis kuulub Soome lahe keskosa

looduskaitseala koosseisu.

Planeeringualast lõuna poole jääb I kategooria kaitsealuse liigi – merikotka (Haliaeetus

albicilla) elupaik (EELIS kood KLO9127694). Samuti asub planeeringualast kirdes, ligikaudu

270 meetri kaugusel, I kategooria kaitsealuse fauna elupaik, mille koosseisu kuuluvad

soostuvad ning soo-lehtmetsad (elupaigatüüp 9080). Planeeringualast ida pool, Soome lahes on

projekteeritav kaitseobjekt (Soome lahe keskosa looduskaitseala). Projekteeritav kaitseobjekt

kuulub Natura 2000 võrgustikku ning tagab kaitstavate mereliste elupaikade ja liikide säilimise

ning ala terviklikkuse. Projekteeritava kaitseobjekti eesmärk on tagada ala looduskaitseliste

väärtuste säilimine, minimeerida inimtegevuse negatiivset mõju ja toetada Natura 2000 ala

terviklikkust ning kaitse-eesmärkide saavutamist. Tegemist on looduskaitseliselt kõrge

väärtusega aladega, mille seisund ja sidusus ümbritseva elupaigavõrgustikuga on

keskkonnamõju hindamisel olulise tähtsusega.

Planeeringualal olemasolevad ning kavandatavad tehnovõrgud ja -rajatised peavad vastama

kehtivatele keskkonnanõuetele ning olema kavandatud viisil, mis välistab olulise negatiivse

mõju Natura 2000 aladele ja kaitstavatele loodusväärtustele.

Loodusvarade ja keskkonnatingimuste kirjeldamisel ning keskkonna vastupanuvõime

hindamisel lähtutakse Maa- ja Ruumiameti kaardirakendustes esitatud andmetest, sh muldade,

geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000 alade, kultuurimälestiste ning

maaparandussüsteemide kohta, samuti Keskkonnaagentuuri keskkonnaregistri andmetest.

Arvestades planeeringuala ja kaitstavate elupaikade vahelist ruumilist eraldatust, kavandatava

tegevuse eeldatavat lokaalsust ning asjaolu, et planeeringu elluviimine ei too kaasa elupaikade

pindala vähenemist, nende seisundi halvenemist ega ökoloogilise sidususe katkemist, on

võimalik välistada kavandatava tegevuse oluline ebasoodne mõju Natura 2000 alade kaitse-

eesmärkidele.

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

11

Joonis nr 4. Natura 2000 elupaigad.

6.3. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 aladele ja elupaikadele

Kavandatava tegevuse potentsiaalsed mõjud kaitstavatele loodusobjektidele võivad avalduda

eelkõige ehitusaegsete häiringutena, sh müra, vibratsiooni, valgusreostuse ja inimtegevuse

intensiivistumisena, samuti kaudsete mõjudena, nagu elupaikade killustumine ja ökoloogilise

sidususe vähenemine. Samuti võivad mõjud olla seotud pinnase ja veerežiimi muutustega ning

võimaliku saastekoormuse suurenemisega. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja

eeldatavat lokaalsust, planeeringuala ja kaitstavate elupaikade vahelist ruumilist eraldatust ning

asjaolu, et planeeringu elluviimine ei eelda kaitstavate elupaigatüüpide otsest hävitamist ega

pindala vähendamist, on võimalik järeldada, et kavandatav tegevus ei avalda olulist negatiivset

mõju Natura 2000 ala terviklikkusele. I kategooria kaitsealuse liigi merikotka elupaiga

seisukohast on peamiseks riskiteguriks häiring pesitsusperioodil. Planeeringu elluviimisel on

võimalik seda mõju vältida tööde asjakohase ajastamise ning muude leevendusmeetmete

rakendamisega, mistõttu ei ole oodata merikotka elupaiga soodsa seisundi halvenemist.

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

12

Kavandatava tegevuse elluviimisel, järgides kehtivaid keskkonnanõudeid ning planeeringus

ettenähtud leevendusmeetmeid, ei ole ette näha kaitstavate loodusobjektide seisundi

halvenemist ega Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide kahjustamist. Seetõttu on KSH eelhinnangu

põhjal võimalik välistada kavandatava tegevuse oluline ebasoodne mõju Natura 2000

võrgustiku aladele.

7. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

7.1. Taimestik, loomastik ja roheline võrgustik

Planeeringuala asub Vihula valla üldplaneeringu kohaselt miljööväärtuslikul hoonestusalal ja

I klassi väärtusliku maastiku alal. Planeeringuala jääb tervikuna Lääne-Viru

maakonnaplaneeringuga 2030+ määratud rohevõrgustiku tugialale (ehk tuumalale).

Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ja sidususe tugevdamiseks on seatud üldised meetmed.

Peamiseks eesmärgiks on parandada rohevõrgustiku, kui terviku sidusust. Tuumaladel tuleb

reeglina hoiduda ranna ja kalda piirangu- ning ehituskeeluvööndi ulatuslikust vähendamisest.

Vähendamisel tuleb lähtuda looduslikest piiridest ja ajaloolisest asustusest. Kõrghaljastusest

kasvab planeeringualal kõige rohkem mände, kuuski ja kaski. Olemasolevat kõrghaljastust

tuleb võimalusel maksimaalselt säilitada. Õueala haljastus lahendatakse täpsemalt koos

arhitektuursete projektide koostamisega, haljastusprojektiga või omanike poolt. Haljastuse

eesmärk on mitmekesistada ning parandada inimeste elukeskkonda. Lisaks on haljastuse

eesmärkideks müra summutamine.

Detailplaneeringu kehtestamisega ei vähene tõenäoliselt erinevate taimede kasvamise ja

loomade liikumise võimalused ning planeering ei kahjusta kaitse all olevate liikide elupaiku.

7.2. Veekasutus ja kanalisatsioon

Krundile planeeritakse rajada puurkaev, mille projekteerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri

09.07.2015 määrusest nr 43. Puurkaevu täpne asukoht määratakse projektiga. Puurkaev tuleb

rajada nii, et see ei avaldaks negatiivset mõju maakasutusele ega veeökosüsteemidele.

Puurkaevu ehitamiseks tuleb koostada ehitusprojekt ning taotleda ehitusluba. Enne

üksikelamule kasutusloa taotlemist peab puurkaev olema valmis ehitatud ning kasutusluba

taotletud.

Reoveed kogutakse planeeritavatest hoonetest kokku isevoolselt. Planeeringualale rajatakse

omapuhasti (septik või biopuhasti) koos imbväljakuga. Maa- ja Ruumiameti 1:50 000

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

13

mõõtkavas geoloogilise kaardi järgi on planeeringualal põhjavesi hästi kaitstud, seega on alale

võimalik paigaldada septik koos imbväljakuga. Kui veevarustus ja kanalisatsioon rajatakse

vastavalt kehtivatele seadustele, siis puudub kahjulik mõju keskkonnale.

7.3. Maakasutus

Kivimere maaüksuse pindala on 9691 m² ning katastriüksuse sihtotstarve on 100% elamumaa.

Detailplaneeringu ettepaneku kohaselt paikneb hoonestusala 4-50 meetri kaugusel krundi piirist

ja rohumaa kõlvikul. Metsamaal laieneb Soome lahe ranna ehituskeeluvöönd kuni Soome lahe

ranna piiranguvööndi välispiirini. Tehnovõrke võib Soome lahe ranna ehituskeeluvööndisse

detailplaneeringuga planeerida. Hoonestusala on määratud väljapoole Võle-Vainupea-Kunda

tee nr 17170 kaitsevööndit. Hoonestusala paikneb Kivimere katastriüksuse maakasutuse

juhtotstarbeks määratud väikeelamu maa-ala. Katastriüksuse sihtotstarve on 100% elamumaa.

Arvestades asjaolu, et ümbritsevad kinnistud on hoonestatud, ei oma tegevus maakasutuslikust

seisukohast olulist mõju.

7.4. Muude loodusressursside kasutus

Planeeringualal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade

kasutuses. Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms

järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

7.5. Pinnas

Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Maapinna üldise kõrguse muutmine

ei ole lubatud, vajadusel võib maapinda tõsta üksnes vähimal vajalikul määral vahetult hoonete

alla jäävatel krundi osadel. Ehitustegevus ja sellega seotud masinapargi kasutamine võivad

põhjustada pinnase tihendamist, kaevamist või täitmist, mis muudab pinnase looduslikku

kihistust ja struktuuri. Pinnase tihendamine ja hoonestus mõjutavad vee infiltreerumist ja

drenaaži, mis võib põhjustada põhjaveetaseme muutusi ning suurendada üleujutuste riski.

Arvestades, et tegemist on elamu ja abihoonete rajamisega ning tegemist on väikesemahulise

ehitusega, on mõjud pinnasele tavapärasest väiksemad. Vältida tuleb liigset pinnase tihendamist

ja tasandamist. Säilitama peab võimalikult palju haljasalasid ja maapinna looduslikku katet.

Ehitustegevuse käigus tuleb ennetada võimaliku reostuse tekkimine. Planeeringualale ei

kavandata potentsiaalselt ohtlikke reostuseriskiga tegevusi, mis pinnast kahjustaks. Planeeringu

elluviimisel tuleb pöörata tähelepanu pinnase kaitsele ning võimalike kahjustuste

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

14

vähendamisele. Nende meetmete rakendamine aitab vähendada kavandatava planeeringu

negatiivset mõju pinnasele ning toetada piirkonna ökoloogilist stabiilsust.

7.6. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad

Vastavalt Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusele ei asu maaüksusel ega selle lähiümbruses

kultuurimälestisi, millele võib detailplaneeringu elluviimisega mõju avalduda. Planeeringu

elluviimisel tuleb arvestada kogu piirkonna väärtusega.

7.7. Sotsiaalmajanduslikud mõjud, mõju inimeste tervisele

Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJS-e kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat

mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Majanduslikud mõjud on

peamiselt seotud huvitatud isikutega ja uute hoonete ehitamisega. Maa-ala korrastamine ja uue

taristu ehitamine mõjutab positiivselt lähiümbruse kinnisvara väärtust. Planeeringulahenduse

elluviimine ei suurenda kohaliku omavalitsuse kulusid. Koos tööealiste inimeste elama

asumisega Haljala valda paraneb omavalitsuse tulubaas. Planeeringuala ümbruses puuduvad

ohtlikud ettevõtted. Planeeritava elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimese tervisele või

keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. Detailplaneeringu elluviimise järgselt

täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete

ja rajatiste ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning

tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Arvestades planeeringulahendust ning

vähest ehitusalust pinda on mõju keskkonnale vähene.

7.8. Kumulatiivsed mõjud ja piiriülene mõju

Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist, mis võib

hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla

ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada

loodusressursside seisundi halvenemist. Teadaolevalt ei ole planeeringuala lähistel kavandatud

suuremaid arendusi ega teisi potentsiaalse keskkonnamõjuga tegevusi, millega koosmõju oleks

käesoleval juhul asjakohane eraldi hinnata. Kivimere maaüksuse detailplaneeringu näol on

tegemist ühekordse ja lühiajalise protsessiga. Kavandataval tegevusel puuduvad kumulatiivsed

ja piirülesed mõjud.

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

15

7.9. Müra ja vibratsioon

Täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitamisega ning sellega

kaasnevad mõjud on ajutised. Planeeringuala paikneb Rutja lasketiiru riigikaitselise ehitise

piiranguvööndis, seetõttu võivad häiringud kanduda ka planeeringualale. Planeeringualale

ehitamisel tuleb arvestada asjaoluga, et riigikaitselise tegevusega tekitatud müra ei kuulu

välisõhus leviva müra hulka. Eluhoones tuleb vajadusel võtta kasutusele abinõud

normmürataseme tagamiseks.

7.10. Välisõhu kvaliteet

Planeeringuala asub piirkonnas, kus õhukvaliteet on valdavalt hea, ning lähikonnas puuduvad

suuremad välisõhu saastet põhjustavad allikad. Olemasolev maakasutus (nt rohumaad,

metsamaa ja hajaasustus) toetab madala saastefooniga elukeskkonda. Ehitusperioodil võib

tekkida ehitustolm ja heitgaasid ehitusmasinatest. Mõju on lühiajaline ja kohalik ning

eeldatavalt ei põhjusta see ümbritsevale keskkonnale ega elanikele pikaajalist häiringut.

Elamute igapäevane kasutamine ei too kaasa olulist täiendavat välisõhu saastet. Liikluskoormus

planeeringu elluviimisega oluliselt ei suurene. Tulenevalt tegevuse iseloomust ei kaasne olulist

mõju välisõhu kvaliteedile. Välisõhu saasteluba vajavaid tegevusi detailplaneeringuga ei

kavandata.

7.11. Jäätmete mõju

Ehitustegevusega kaasneb sõltuvalt kasutatud materjalidest erinevate jäätmete teke.

Ehitustööde käigus tekkinud jäätmed tuleb koguda liigiti ja utiliseerida vastavalt seadusele.

Ehitus- ja lammutusjäätmete ladustamine peab toimuma alal, mille asukoht ei tohi kahjustada

pinnast ega põhjaveekihti. Keelatud on jäätmete põletamine planeeringualal. Planeeringuala

jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt kehtivale jäätmeseadusele, kohaliku omavalitsuse

jäätmehoolduseeskirjale ning ringmajanduse põhimõtetele. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa

jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Peale planeeringu

kehtestamist tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt Haljala valla jäätmehoolduseeskirjale.

7.12. Mõju põhjavee režiimile

Ehitamine mõjutab põhjaveerežiimi peamiselt läbi pinnasekatte muutuse, veerežiimi kunstliku

reguleerimise (drenaaž ja vundamendid) ja võimaliku reostuse. Ehitamisel võib osutuda

vajalikuks pinnase tõstmine rajatavate ehitiste all ja/või drenaažisüsteemi ehitus. Keelatud on

suuremahuline pinnase tõstmine kogu krundi ulatuses. Kuna Kivimere kinnistule planeeritavast

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

16

hoonestusalast jäävad naaberkinnistutel paiknevatest hoonetest kaugele, siis planeeringualal

maapinna tõstmine ja dreenimine naaberkinnistutele mõju ei avalda. Kivimere kinnistule

planeeritud hoonestusala paikneb väljaspool üleujutusohuga ala. Olulisi asjakohaseid mõjusid

Kivimere kinnistu hoonestamisega ei kaasne.

7.13. Radooniohtlikkus

Planeeringuala asub Eesti Geoloogiateenistuse koostatud radooniriski kaardi kohaselt kõrge

radooniriskiga alal. Radoon imbub hoonetesse maapinnast ja võib koguneda eriti keldritesse,

vundamendialustesse ja madala ventilatsiooniga ruumidesse. Hoonete projekteerimisel ja

ehitamisel tuleb arvestada siseruumide õhu radoonisisaldust minimeerivate lahendustega.

Eluhoonetele tuleb paigaldada radoonitõkketarindid ning ventilatsioonisüsteem, mis hajutab

radooni ja vähendab selle kontsentratsiooni.

7.14. Muud kitsendused

Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kaardirakenduste andmetel läbib kinnistut elektriõhuliin alla

1 kV, millele kehtib elektripaigaldise kaitsevöönd (Joonis nr 5). Planeeringualal peab

arvestama olemasoleva elektrimaakaabelliini kaitsevööndiga. Samuti ulatub planeeringualale

avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, Läänemere ranna veekaitse-, ehituskeelu- ja

piiranguvöönd, veekogu kallasrada ja korduva üleujutusala piir.

Planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis (Rutja lasketiir), seetõttu võivad

häiringud kanduda ka planeeringualale. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus andis 31.01.2023

kirjas nr 4/23/511-1 sisendi Kivimere maaüksuse detailplaneeringu koostamise ja hoonestamise

kohta. Ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel tuleb kasutusele võtta arhitektuursed ja

konstruktsioonilised lahendused ning materjalid, mis tagavad ehitiste keskmisest parema

mürapidavuse, vastupidavuse vibratsioonile ning leevenduse muudele riigikaitselistest

tegevustest tulenevatele häiringutele.

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

17

Joonis nr 5. Kivimere maaüksuse kitsendused. Allikas: Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus

Kokkuvõte

Käesolevas KSH eelhinnangus käsitleti Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu

seoseid asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning hinnati detailplaneeringuga

kavandatava tegevuse eeldatavaid keskkonnamõjusid:

1. Kavandatud planeeringu elluviimine ei avaldada tõenäoliselt olulist keskkonnamõju ega

põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, kuivõrd tegu on ühe eluhoone ja elamut

teenindavate kõrvalhoonete ehitamisega. Piirkond on väljakujunenud elamupiirkond.

2. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks

tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade

kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme

suurenemist. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja

maakasutusest, ei põhjusta ala planeerimine olulist negatiivset keskkonnamõju.

3. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus

piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike,

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

18

kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ning õigusaktide

nõudeid.

4. Planeeringu elluviimine ei oma olulist mõju looduskeskkonnale, sest Soome lahe ääres

paiknevad kinnistud on piisava suurusega, et looduslik keskkond säiliks. Kinnistule jääb

domineerima mets. Uus haljastus lahendatakse mitmerindelisena, mis toetab elurikkust.

Ühe üksikelamu maa sihtotstarbega krundi kasutuselevõtt ei avalda mõju põhjavee

kaitstusele ega suurenda õhu ja pinnase saastet. Tegevustega ei ohustata kultuurimälestisi ja

pärandkultuuriobjekte.

5. Kavandatav detailplaneering ei too oma iseloomu, mahu ega asukoha tõttu kaasa olulist

kahjulikku mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele Natura elupaikadele ega nende

kaitse-eesmärkidele.

6. Planeeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, samuti ei

kaasne olulist mõju veekeskkonnale. Ei kaasne olulist mõju põhja- ja pinnaveele.

7. Kavandatav tegevus ei põhjusta kumulatiivset ega piiriülest mõju.

8. Detailplaneeringus kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara, sest

planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, õhusaaste ega müratasemete

suurenemist.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks oli Lääne-Virumaal Haljala vallas

Eisma külas asuv Kivimere maaüksuse detailplaneering. Eelhinnang koostati selleks, et

otsustaja saaks kaaluda KSH algatamise vajalikkust. Eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et

arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni kavandatava tegevuse kohta, ei ole

keskkonnamõju strateegiline hindamine vajalik ning planeeringuga kavandatud tegevustega ei

kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik

planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Haljala Vallavalitsus

[email protected]

Rakvere mnt 3

45301, Haljala alevik, Haljala vald,

Lääne-Viru maakond

Teie 23.12.2025 nr 7-1/76-49

Meie 05.01.2026 nr 7.2-2/26/564-6

Seisukoht Eisma külas Kivimere maaüksuse

detailplaneeringu KSH eelhinnangule ja

algatamata jätmise otsuse eelnõule

Olete taotlenud Transpordiametilt seisukohta Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Eisma külas

Kivimere maaüksuse detailplaneeringu (katastritunnus 88703:003:0451) keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangule ning algatamata jätmise otsuse eelnõule.

Kivimere maaüksuse detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on elamu ja abihoonete rajamine.

Oleme detailplaneeringu kooskõlastanud 31.07.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/564-4. KSH eelhinnang

on sobilik ja kooskõlas meie seisukohtade ja kooskõlastusega.

Lähtudes KeHJS § 33 lg 6 ei ole Transpordiametil vastuväiteid keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Kuuse

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

1. Eisma küla Kivimere maaüksuse DP KSH eelhinnang

2. Detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsus (Kivimere)

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]