Ida-Virumaa Lüganuse vald Lüganuse alevik Tuhamäe kinnistu mahasõit Tuhamäe kinnistu mahasõidu projekt

E. J A H H U PROJEKTBÜROO OÜ

E. Jahhu Projektbüroo OÜ Reg.nr. 10209600 Variku 45, 50110 Tartu tel. 5010233 e-mail: [email protected]

TÖÖ №: 709EJ23

TELLIJA:

Tuhavägi OÜ Põllu tn 15 Lüganuse alevik, Lüganuse vald Ida-Viru maakond 43301

[email protected], tel: +372 5093848

Reg.nr: 14932894

ASUKOHT:

Tuhamäe (64501:001:0026)

Lüganuse alevik, Püssi linn ja Lüganuse vald, Ida-Viru maakond

Tuhamäe kinnistu mahasõit

riigiteelt 13103 Lüganuse-Oandu-Tudu tee (km 0,91)

Teede-ehituslik osa

EELPROJEKT SELETUSKIRI JA JOONISED

Projekti juht:

Elmo Jahhu

Kontrollis:

Tarmo Rämmel

Diplomeeritud teedeinsener, tase 7

Kutsetunnistuse № 193489

Haapsalu, jaanuar 2024

Projekti koosseis:

Seletuskiri

1 Üldosa

1.1 Projekti sisu ja eesmärk

1.2 Üldandmed

1.2.1 Ehitise asukoht

1.2.2 Ehitusprojekti tellija

1.3 Alusdokumendid

1.3.1 Lähteandmed

1.3.2 Ehitusuuringud

1.3.3 Kasutatud õigusaktid, standardid ja juhendid

1.3.4 Ehituse dokumenteerimine

1.3.5 Ehitustööde kvaliteet

1.3.6 Liikluskorraldus ehituse ajal

1.3.7 Külgnevad looduskaitsealad ja muinsuskaitse all olevad objektid

1.3.8 Kommunikatsioonid ja töötamine liinirajatiste kaitsevööndis

2 Projektlahendus

2.1 Üldosa

2.2 Plaanilahendus ja liikluskorraldus

2.3 Vertikaalplaneering

2.4 Katendite ehitus ja kattekonstruktsioonid

2.5 Teede-ehituses kasutatavad materjalid

2.6 Liikluskorraldusvahendid

2.7 Haljastus ja heakorrastus

3 Ehitustöödega seonduv

3.1 Üldised juhised ja nõuded tööde teostamiseks

3.2 Keskkonnakaitse

3.3 Objekti pildistamine

3.4 Teostusmõõdistamine ja -joonised

3.5 Autorijärelevalve ja konsultatsioonid ehituse käigus

3.6 Hrojekti tõlgendamine, täiendava projekteerimise vajadus

3.7 Hooldusjuhend

4 Kokkuvõte

Joonised

Jrk

nr.

Joonise nimetus Mõõtkava

Joonise

formaat Joonise number

1. Asendiplaan ja vertikaalplaneerimine

1:500 A3 709EJ23_PP_TL-4-01_ASENDVERT

2. Liikluskorraldus

1:500 A3 709EJ23_PP_TL-4-02_LIIKLUS

3. Mahasõidu pikiprofiil Pk 0+00 - Pk 0+75 vert. 1:100

hor. 1:500 A3

709EJ23_PP_TL-6-01_PIKIPROFIIL

4. Konstruktiivsed ristprofiilid L1 - L1 ja L2-L2

1:100 A3 709EJ23_PP_TL-6-02_RISTPROFIIL

Objekti nimi: Tuhamäe kinnistu mahasõit riigiteelt 13103 Lüganuse-Oandu- Tudu tee (km 0,91) Teede-ehituslik osa

Staadium: PP

Kuup 01.24.2024

Muudatus: 00

Lk /lehti: 2/9

2

1 Üldosa

1.1 Projekti sisu ja eesmärk

Käesolev projekt 709EJ23 on koostatud vastavalt Tuhavägi OÜ tellimusele. Projekt lähtub Eesti Vabariigi

projekteerimisnormidest ja on lahendatud põhiprojekti vajalikus mahus. Projekteerimise lähtetasemeks on

rahuldav.

Töö hõlmab Ida-Viru maakonnas, Püssi linnas ja Lüganuse vallas, Tuhamäe kinnistule juurdepääsu rajamist riigiteelt

nr 13103 Lüganuse-Oandu-Tudu tee km 0,91. Ristumiskoha ehitamise eesmärk on Tuhamäe kinnistule ladestatud

põlevkivituha taaskasutusse võtmine ning selleks väljaveotee ehitamine. Vajaminevad keskkonnaload on

Keskkonnaameti poolt võetud menetlusse.

Projekti koostamisel on arvestatud, et riigiteel nr 13103 oli 2022 aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 641

autot/ööp, ja kehtib kiirusrežiim 90 km/h.

Projekt on kooskõlas kehtivate normatiivaktidega ja vastab tuleohutuse, keskonnaohutuse ja tervisekaitse nõuetele

ning tagab ohutuse.

1.2 Üldandmed

1.2.1 Ehitusobjekti asukoht

Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Püssi linn, riigitee 13103 Lüganuse-Oandu-Tudu tee, km 0,91.

1.2.2 Ehitusprojekti tellija

Tuhavägi OÜ

reg. nr 14932894

Tiigi 78, 50410 Tartu linn, Tartumaa

Tellija esindaja Hannes Prits, [email protected].

1.3 Alusdokumendid

1.3.1 Lähteandmed ja projekteerimistingimused

 Tuhamäe kinnistule juurdepääsutee ja riigitee nr 13103 Lüganuse – Oandu – Tudu km 0,91 ristumiskoha

projekteerimise ja ehitamise nõuded Püssi linnas Ida-Virumaal. Transpordiameti kiri nr 7.1-1/23/19839-2

06.10.2023

 Tellija lähteülesanne.

1.3.2 Ehitusuuringud

Kasutatud geodeetiline alusplaan: Maainsener OÜ töö nr. GEO 6753 "Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Lüganuse alevik ja Püssi linn. Tuhamäe

kinnistu mahasõidu geodeetiline alusplaan".

Koostatud november 2023.

Koordinaadid L-Est 97 süsteemis; kõrgused EH2000 süsteemis.

1.3.3 Kasutatud õigusaktid, standardid ja juhendid

Projekteerimisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, standardeid, normdokumente ning juhendeid, mis on kätte

saadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist, Standardikeskus ning Maanteeameti veebilehel rubriigist

„Juhendid“. Juhul kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil leiavad nimetatud dokumentides aset muutused

või need asendatakse uute asjakohaste dokumentidega, tuleb lähtuda hanke ajal kehtivatest dokumentidest.

1.3.4 Ehituse dokumenteerimine

Majandus- ja taristuministri 04.09.2015.a. määruse nr. 115 “Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide

säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad

nõuded” alusel tuleb ehitise dokumentatsioon säilitada alates projekteerimisest kuni ehitise füüsilise olemasolu

lõpuni. Ehituse käigus peab dokumenteerimise tagama ehitusettevõtja, kes kogub ja süstematiseerib kõik ehituse

käigus koostatavad dokumendid ja annab need komplekteeritult ja köidetult üle omanikule, kes omakorda annab

need üle kohaliku omavalitsuse ehitusjärelvalvele enne ehituse kasutusloa saamist. Ehituse käigus tuleb koostada

kaetud tööde aktid töödele, mis ehituse käigus kaetakse (vundamentide rajamine, tehnosüsteemide katsetamine,

isolatsioonikilede paigaldamine jne).

Objekti nimi: Tuhamäe kinnistu mahasõit riigiteelt 13103 Lüganuse-Oandu- Tudu tee (km 0,91) Teede-ehituslik osa

Staadium: PP

Kuup 01.24.2024

Muudatus: 00

Lk /lehti: 3/9

3

Eelpoolnimetatud määruse järgi on ehituse tehnilised dokumendid: ehitusprojekt ja selle muudatused; ehitustööde

päevik; kaetud tööde aktid; töökoosolekute protokollid; teostusjoonised; ehitise geodeetilise mahamärkimise akt;

ehituse vaheetappide ja eritööde vastuvõtu aktid; ehituse lõppülevaatuse ja garantiiaja järgse ülevaatuse aktid;

muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, nagu näiteks ehitustoodete vastavussertifikaadid.

1.3.5 Ehitustööde kvaliteet

Tööde teostamisel võib kasutada ainult materjale ja tooteid, milliste vastavus on tõestatud Tehnilistes

Töökirjeldustes kirjeldatud protseduuridega. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Tehnilistele

Töökirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. Töövõtja peab iga üksiku

Tehniliste Töökirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide ja

kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud

teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud enne

tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel või sellega vahetult piirneval alal). Töövõtja peab saama kõikidelt

maaomanikelt kirjaliku nõusoleku tööde teostamiseks tema kinnistul.

Ehitamiseks vajaliku, kuid puuduva informatsiooni osas konsulteerida projekteerijaga. Kõik kasutatavad materjalid

ja paigaldatavad ehitustooted peavad omama Eesti Vabariigis kehtivaid tootesertifikaate.

Kasutatavad materjalid ja paigaldatavad ehitustooted paigaldada vastavalt tootja juhenditele ja tüüpsõlmedele. Kui

projektis on antud toote või materjali paigaldussõlme lahendus, siis juhinduda käesolevast projektist.

Tellija, Töövõtja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest,

puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja

paremate tulemuste saavutamist soodustada. Töövõtja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud

ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Peale ehitustööde lõppemist objektil esitab Töövõtja Tellijale teostusmõõdistamise.

1.3.6 Liikluskorraldus ehituse ajal

Ajutine liikluskorraldus tööde teostamise ajal lahendatakse vastavalt majandus- ja taristuministri 13.07.2015. a

määrusele nr 90 "Liikluskorralduse nõuded teetöödel". Ristumiskoha ehitustöödeks tuleb ehitusettevõtjal vastavalt

tema poolt teostatavatele tööde etappidele koostada ehitusaegse liikluskorralduse projekt, mis tuleb

kooskõlastada Transpordiametiga. Projekteeritud tööd on teostatavad ilma riigimaantee täieliku sulgemiseta.

1.3.7 Külgnevad looduskaitsealad ja muinsuskaitse all olevad objektid

Projektiga hõlmatud lõigus kaitsealad ja looduskaitsealused objektid puuduvad – objekti projekteerimiseks pole

väljastatud eritingimusi.

Käesoleva projektiga hõlmatud lõigul muinsuskaitseobjektid puuduvad – objekti projekteerimiseks pole väljastatud

muinsuskaitselisi eritingimusi.

1.3.8 Kommunikatsioonid ja töötamine liinirajatiste kaitsevööndis

Maa-aluse liinirajatise kaitsevöönd on kaks meetrit liinirajatise keskjoonest või rajatise välisseinast liinirajatisega

paralleelse mõttelise jooneni. Teeehitustööde läbiviimisel liinirajatiste kaitsevööndis on nõutav kõikide töötsooni

jäävate maa-aluste kommunikatsioonide väljamärkimine looduses koostöös kommunikatsioonide valdajatega.

Ehitaja peab olema tutvunud kommunikatsioonivaldajate projekti kooskõlastustingimustega ja neid täitma. Tööd

kommunikatsioonide kaitsetsoonis võivad toimuda ainult haldaja (omaniku) järelevalve all.

Liinirajatise kahjustamise korral on liinirajatise kaitsevööndis tegutsev isik kohustatud:

- koheselt peatama oma tegevuse;

- viivitamata teavitama liinirajatise kahjustamisest selle omanikku või tema esindajat

- võtma tarvitusele abinõud liinirajatisele edasiste kahjustuste ärahoidmiseks

- kolmandatele isikutele tekkiva ohu korral teavitama neid võimalikust ohuallikast

- piiritlema ohutsooni märkelintidega

Juhul kui maapinnas või veekogus töid teostav isik avastab teadmata omanikuga liinirajatise või selle olemasolule

viitavat märgistust, tuleb tööd kohe peatada ja võtta tarvitusele abinõud võimaliku liinirajatise kaitseks ja omaniku

selgitamiseks.

Objekti nimi: Tuhamäe kinnistu mahasõit riigiteelt 13103 Lüganuse-Oandu- Tudu tee (km 0,91) Teede-ehituslik osa

Staadium: PP

Kuup 01.24.2024

Muudatus: 00

Lk /lehti: 4/9

4

2 Projektlahendus

2.1 Üldosa

Kuna projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisseja selle lähialasse, on projekti koostamisel arvestatud

olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee

liiklusest põhjustatud häiringute ulatust on projekti koostamisel hinnatud ning erimeetmed tarvitusele ei ole

võetud.

Tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta

kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga

käsitletaval alal. Tulevikus vajadusel leevendusmeetmete rakendamisega seotud kulud kannab arendaja.

Ehitus teostatakse ühes etapis. Arendusala juurdepääsutee rajatakse ning nähtavust piiravad takistused (vajadusel)

kõrvaldatakse (EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.

Riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas omaniku ülesandeid täidab

Transpordiamet. Riigiteega ristumiskoha projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud

kannab huvitatud isik.

2.2 Plaanilahendus ja liikluskorraldus

Projekteerimise lähtetasemeks on valitud arvestades olusid- rahuldav. Projektlahenduse puhul on tagatud

mahasõidul nähtavuskolmnurk – peatunud sõidukikaugus sõidutee serva pikendusest on valitud vastavalt tasemele

rahuldav.

Mahasõit on olemasolev ja varasemalt rajatud vastavalt Maanteede projekteerimisnormidele (5.2.4

Plaanilahendus), st ristumisel riigiteega täisnurga all. Käesolevas töös laiendatakse olemasolevat mahasõitu, viies

selle vastavusse mahasõitu kasutama hakkavate autrode kooseisuga. Ristumiskoha pöörderaadiused on

projekteeritud lähtuvalt liikluskoosseisust (so. kõige ebasoodsamast sõiduki pöördekoridorist). Pöördekoridore on

kontrollitud arvutiprogrammi “AUTOTURN” abil ning arvutuslikuks autoks on võetud sadulhaagisega veoauto (max.

pikkusega 16.5m). Nimetatud auto liikumiseks vajalik pöördekoridor on kujutatud joonisel № 709EJ23_PP_TL-4-

02_LIIKLUS.

2.3 Vertikaalplaneering

Vertikaalplaneerimise lahenduse väljatöötamisel on lähtutud järgmistest andmetest:

Riigitee nr 13103 Lüganuse – Oandu – Tudu olemasoleva mahasõidu kõrgus, soovitud minimaalsed ja maksimaalsed

piki- ja põikikalded ja taotlus vähimamahulisteks pinnasetöödeks. Teede vertikaalplaneeringu koostamisel on aluseks võetud olemasolev reljeef. Projekti vertikaalplaneeringu lahenduse koostamisel on sadevee ärajuhtimise

tagamiseks lähtutud sellest, et piki- ja põikkallete resultant oleks vähemalt 1.5% (EVS 843:2016 punkt 7.1.1).

Pikikalde puudumisel on suurendatud põikallet ja vastupidi. Rajatavale mahasõidule (arvestades olemasolevat

olukorda) truupi rajada pole tarvis.

Sõidutee projekteeritud pikikalded jäävad vahemikku 0.6 ... 1.0%. Tee on projekteeritud kahepoolse 2.0%

põikkaldega; teepeenra põikkaldeks on projekteeritud 4.0%.

Muldkeha nõlvuseks on projekteeritud max 1:3. Kõik nõlvad ja kraavid kindlustatakse mulla ja murukülviga

Sademeveed käideldakse omal kinnistul. Teede sadevesi juhitakse vertikaalplaneerimise abil haljasalale,

haljasalade kalded on projekteeritud olemasolevat maapinda arvestades. Murualadel olev sademevesi

immutatakse pinnasesse omal kinnistul. Vertikaalplaneeringuga välistatakse sademevee valgumine

naaberkinnistutele. Ehitusaegseid pinnasetöid teostatakse töömaapiiri raames. Ehituse käigus vigatatud haljaspind

taastatakse. Töömaa piiril tuleb vertikaallahendus kõrguslikult kokku viia olemasoleva maapinna kõrgustega.

Sademevett ei ole lubatud juhtida kinnistult riigitee alusele maale. Juurdepääsutee vertikaalplaneering on

lahendatud nii, et juurdepääsutee sadevesi ei valgu riigiteele.

2.4 Katendite ehitus ja kattekonstruktsioonid

Kattekonstruktsioonid on lahendatud selliselt, et võimalikult minimaalsete kulutustega saavutada sadevete

ärajuhtimine teede ja platside maa-alalt ja tagada rajatavatele katendikonstruktsioonidele nõuetekohane

vastupidavus. Katendi kasutusajaks võetud 20 aastat (vastavalt Elastsete teekatendite projekteerimise juhendile).

Kasutusaja algusaastaks võetud 2023. aasta. Asfaltbetoonkihtide kogupaksuse valikul on lähtutud „Elastsete

teekatendite projekteerimise juhendi” tabelist T11.2.

Enne katendite ehituse algust peavad olema tehtud kõik vajalikud eeltööd.

Objekti nimi: Tuhamäe kinnistu mahasõit riigiteelt 13103 Lüganuse-Oandu- Tudu tee (km 0,91) Teede-ehituslik osa

Staadium: PP

Kuup 01.24.2024

Muudatus: 00

Lk /lehti: 5/9

5

2.4.1 Sõiduteede kattekonstruktsioonid

Sõiduteede katendite ehitusel ning ühendamisel oleva kattega kasutatakse tüüpkonstruktsioone ST-1 - ST-4.

Projekteeritud erinevate kattekonstruktsioonide tüübid on kirjeldatud № 709EJ23_PP_TL-4-01_ASENDVERT

erinevat tooni värvidega.

 Tüüp ST-1 Kasutamine Kahekihiline asfaltbetoonkate uuel killustik- ja liivalusel

KATENDI KIHT KIHI PAKSUS

Tihe asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 5cm

Poorne asfaltbetoon AC 32 base 70/100 6cm

Killustikalus fr. 31.5/63 kiilutud fr. 16/31.5 ja fr. 4/16 25cm

Jämeliivast alus (dreenkiht), Kt=0.98, Kf>1.0 m/ööp 30cm

Täitepinnas Kt=0.98, Kf≥0.5 m/ööp (vajadusel)

Olev aluspinnas

 Tüüp ST-2 Kasutamine Kokkuviimisel olemasolevate teede katete kõrgustega *

KATENDI KIHT KIHI PAKSUS

Tihe asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 5cm

Olemasolev- või tasandusfreesitud asfaltbetoonkate

* Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind, samuti ka uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi vaheline

kontaktpind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Pealmisse asfaldikihti jäävad

liitekohad töödeldakse bituumeni või bituumenemulsiooniga. Olemasoleva teekatte kaevetöötrassiga piirnev serv

lõigatakse enne taastamist sirgeks ühtse sirgjoonena. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi –

välisel vaatlusel peab teekonstruktsiooni parandus olema võimalikult paralleelne tee servaga.

 Tüüp ST-3 Kasutamine Teepeenrad uuel killustik- ja liivalusel

KATENDI KIHT KIHI PAKSUS

Killustiksegu fr. 0-32 11cm

Killustikalus fr. 31.5/63 kiilutud fr. 16/31.5 ja fr. 4/16 25cm

Jämeliivast alus (dreenkiht), Kt=0.98, Kf>1.0 m/ööp 30cm

Täitepinnas Kt=0.98, Kf≥0.5 m/ööp (vajadusel)

Olev aluspinnas

 Tüüp ST-4 Kasutamine Aherainekillustikust katend

KATENDI KIHT KIHI PAKSUS

Aherainekillustik fr. 16/31.5 20cm

Aherainekillustik fr. 31.5/63 40cm

Täitepinnas Kt=0.98, Kf≥0.5 m/ööp (vajadusel)

Olev aluspinnas

2.5 Teede-ehituses kasutatavad materjalid

Mulde materjalid

Mulde ehituseks võib kasutada jämeliiva, mille filtratsioonimoodul (katse läbiviimine EVS 901-20:2013 kohaselt)

tihendusteguril 0.98 on 0.5 m ööpäevas.

Katendi materjalid

Dreenkiht

Dreenkihis kasutada jämeliiva, mis vastab järgmistele nõuetele:

- alla 0,14 mm osiste sisaldus mitte üle 25% (kaalu %, katsemeetod GOST 8735-88, p.3)

- savi- ja tolmuosiste sisaldus mitte üle 5% (GOST 8735-88, p.5)

- saviosiste sisaldus mitte üle 0,5% (GOST 26193-84, p.3.2)

- filtratsioonitegur mitte alla 1 m/ööp. (EVS-EN 13286-2:2010/AC:2012).

Killustikalus

Sõidutee killustikaluses kasutatav kivimaterjal peab vastama järgmistele nõuetele:

Gc80/15, C50/10, LA30, F4, FI35, f4.

Killustik peab omama vastavussertifikaati.

Objekti nimi: Tuhamäe kinnistu mahasõit riigiteelt 13103 Lüganuse-Oandu- Tudu tee (km 0,91) Teede-ehituslik osa

Staadium: PP

Kuup 01.24.2024

Muudatus: 00

Lk /lehti: 6/9

6

Asfaltbetoon

Asfaltbetoon peab vastama standardi EVS 901-1:2009, EVS 901-2:2009 ja EVS 901-3:2009 nõuetele.

AC 16 surf: Gc90/15, C50/10, LA30, AN19, F2, FI20, FNaCl4, f2

AC 32 base: Gc85/20, C50/30, LA30, F4, FI20, f4.

Asfaltbetoon peab omama vastavussertifikaati.

2.6 Liikluskorraldusvahendid

Liikluskorraldusvahendite paigaldamine ja teekattemärgistus teha vastavalt käesoleva projekti liikluskorralduse

joonisele № 709EJ23_PP _TL-4-02_LIIKLUS.

Liiklusmärgid

Projekteeritud liiklusmärgid sõiduteel peavad kuuluma suurusgruppi I. Liiklusmärkide alused sõiduteel valmistada

alumiiniumist. Sõiduteele paigaldatavatel liiklusmärkidel kasutada II-klassi valgustpeegeldavat kilet.

Liiklusmärkide materjalinõuded: Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 kirjeldatud

koormustele. Tuulerõhu klassiks võtta vähemalt WL4 ja dünaamilise lumekoormus klassiks võtta vähemalt DSL3.

Vundamentide ehitamisel peab kasutama EVS-EN 206-1 nõuetele vastavat betooni C35/45XF4KK4. Kasutatava

liiklusmärgikile kohta tuleb esitada vastavussertifikaadid.

Liiklusmärkide postid ja tarvikud:

Postiks tohib kasutada kuum-tsingitud terastoru. Kõik postid peavad olema kuum-galvaniseeritud terastorud, mille

mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. Kõik avatud ülemise

otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti.

Liiklusmärkide paigaldamine:

Projekteeritud liiklusmärgid paigaldada vastavalt standardile „EVS 613:2001/AI:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine”. Vundament peab vastu võtma EN 12899-1 kirjeldatud koormused. Liiklusmärgi konstruktsiooni võib

paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80 % tugevusest.

Teekattemärgistus

Telgjoon ja käsimärgistusena teekattele kantavad teekattemärgistus teostada termo valuplastikuga (TVP).

Teekattemärgistus 993 märkida äärekividele värviga.

Projekteeritud teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile „EVS 614:2008/A1:2016 Teemärgised ja nende

kasutamine”.

2.7 Haljastus ja heakorrastus

Haljasalade rajamine

Ehitustööde käigus rikutud haljasalad tuleb taastada. Murutööde mahud täpsustatakse tööde käigus, sest osaliselt

võib jääda kasutusse olemasolev murupinnas. Eelkõige kaetakse muruga teetööde käigus rikutud alad.

Projekteeritava maa-ala piires puhastatakse ala prahist. Haljasribad ja väljapoole jäävad alad tuleb haljastada kuni

töödemahtude piirini ja kaugemale, kui ehitustööde käigus on haljastust kahjustatud. Enne kasvumulla

paigaldamist tuleb aluspinnas profileerida tasaseks, vajadusel lisada või eemaldada täitepinnast.

Projekteeritud haljasalad kaetakse kasvupinnasega (h=10cm) ja planeeritakse. Haljastatavatele aladele tehakse

murukülv. Murukattega alad rajatakse vastavalt RT 89-10639-et ptk.6 tarbemurudele esitatavatele nõuetele.

Tarbemuru kasvumulla pinna maksimaalne kõrvalekalle projekteeritud tasapinnast ja kujundusest on kõige rohkem

±20mm 5m vahemaa kohta.

Murude rajamisel kasutatakse ainult sertifitseeritud seemneid. Seemneid tuleb säilitada kuivas ja valguse eest

kaitstud kohas. Muru tuleb külvata kogu ulatuses ühtlaselt.

Muruseemne soovitav segu (külvamistihedus 12…15 gr/m²):

- punane aruhein 30%

- lamba aruhein 50%

- aasnurmikas 20%

Seeme külvata ühtlaselt, kergelt üle riisuda ja rullida, vajaduse korral kasta.

Kasvualuse toitainesisaldus, happelisus, läbilaske- ja takistusvõime ning püsivus selgitatakse välja mullaanalüüside

abil. Kasvualus ei tohi sisalda pehastuvaid ehitusjäätmeid, segavaid kive või rahne ega muid taimsetikule võõraid

ja kahjulikke aineid. Kasvualuse poorsus peab olema vähemalt 40%. Istutuste kasvualustes ei tohi olla kive enam

kui 2 kaaluprotsenti. Kasvualus peab üleni ja kogu sügavuselt olema ühtlane. Valmis kasvualuse pinnal ei tohi olla

segavaid ebatasasusi ega vettkoguvaid lohke.

Ehitustööde lõpetamisel tuleb tööjäljed koristada. Ettenähtud hooldetööd ja parandused peavad olema tehtud.

Murualadel ei tohi olla veelohke ega paljandeid.

Objekti nimi: Tuhamäe kinnistu mahasõit riigiteelt 13103 Lüganuse-Oandu- Tudu tee (km 0,91) Teede-ehituslik osa

Staadium: PP

Kuup 01.24.2024

Muudatus: 00

Lk /lehti: 7/9

7

3 EHITUSTÖÖDEGA SEONDUV

3.1 Üldised juhised ja nõuded tööde teostamiseks

Alljärgnevalt on kirjeldatud üldised juhised ja nõuded käesoleva projektiga kavandatud tööde teostamiseks. Lisaks

järgnevale tuleb tööde teostajal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud organisatsioonide

nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega.

Tööde teostamise aeg

Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja tööde teostaja vahelises lepingus. Tööde teostajal

tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega.

Aruandlus

Tööde planeerimisel tuleb töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute pidamiseks vajaliku

ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute pidamise aeg ja koht tuleb täpsustada

koostöös Tellijaga. Töövõtjal tuleb arvestada asjaoluga, et tehtud tööd tuleb nõuetekohaselt dokumenteerida ja

tehtud tööde akteerimisel tuleb lähtuda tegelikult tehtud töömahtudest.

Kõik erinevad tööde teostamise etapid antakse tellijale eraldi üle, enne üleandmis-vastuvõtmis akti allkirjastamist

ei tohi alustada järgmise etapi töödega (kui ei ole eelnevalt kokkulepitud teisiti).

Ehitustööde korraldamine

Erinevate tööliikide planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms.

Ehitustööde teostamine ja materjalidega varustamine tuleb planeerida nii, et ehituskaeviku lahtioleku aeg oleks

minimaalne. Tööpiirkonnas võib ajutiselt ladustada samal päeval kasutatavaid materjale.

Pikemaajaliseks materjalide ladustamiseks tööpiirkonnas tuleb saada ehitusjärelvalve nõusolek. Ehitusmaterjalide

pikemaajalise ladustamise ning ehitustehnika hoidmise koht (kohad) tuleb territooriumi valdaja ja Inseneriga

kooskõlastada enne tööde algust.

Iga tööpäeva lõppedes tuleb koristada tööpiirkonnast väljapoole sattunud ehituspraht ja pinnas nii, et taastuks

ehituseelne heakord.

Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine

Teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud täitma majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse

nr. 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“, (RT I, 15.07.2015, 5) ning MA peadirektori 10.01.2017. a käskkirjast

nr 0015 „Täiendavad tehnilised tingmused teele ehitus- ja remondiperioodiks“ esitatud nõudeid.

Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist

ning vara.

Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas

kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile, mille peab koostama tööde teostaja enne tööde algust.

Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud

kahjude hüvitamise eest.

Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et

nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele.

Nõuded tööde teostamisele

Ehitaja peab tagama, et ehitustööd sooritataks vastavalt ehitusseadustikule jt teistele kehtivatele seadustele ning

määrustele ning läbiksid ette nähtud ülevaatuse ning kontrolli selleks määratud ametiisikute poolt. Ehitamisel tuleb

juhinduda ehitusseadustiku § 12-st. Töövõtja peab kõik tööd teostama viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat keskkonda.

Kasutada võib ainult materjale ja tooteid milliste vastavus normidele on tagatud tootjapoolse garantiiga.

Tööde teostamisel ja materjalivalikul tuleb kasutada traditsioonilisi ehitusvõtteid, lähtuda heast ehitustavast,

üldkehtivatest ehitusstandarditest ja normidest. Tööd tuleb teostada Tee ehitamise kvaliteedinõuetest lähtuvalt

arvestades "Teetööde tehnilistes kirjeldustes" antud nõudeid tööde teostamiseks.

Ehitamisel tuleb arvestada lisaks alljärgnevaga:

• nõutav on, et tööd peavad toimuma pakkuja poolt hankes näidatud pädevate spetsialistide osalemisel või

järelvalve all igapäevaselt objektil kohapeal;

• ehitustöid teostaval ettevõttel peab olema varasem töökogemus sarnaste tarindite ehitamisel;

• ehitustööd tuleb teostada tellijapoolse omanikujärelvalve all (vastavalt ehituseadustiku § 20); ehitustööde

teostuse kohta tuleb koostada vajalik dokumentatsioon vastavalt ehitusseadustiku § 15-s ette nähtud

korrale.

Objekti nimi: Tuhamäe kinnistu mahasõit riigiteelt 13103 Lüganuse-Oandu- Tudu tee (km 0,91) Teede-ehituslik osa

Staadium: PP

Kuup 01.24.2024

Muudatus: 00

Lk /lehti: 8/9

8

Töövõtja on kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt

puudutab (nt maaomanikud – tööde teostamisel nendele kuuluval maal). Ehituse käigus säilitada olemasolevad

piirimärgid, reklaamtahvlid tehnorajatised, liiklusmärgid jms. Kui seda ei ole võimalik teha, siis tuleb need

ehitustööde lõppedes taastada. Kõik ehitustööde ajal kahjustatud muru- ja teepinnad, samuti rajatised jm, mis on

ettenähtud säilitada oleval kujul/mahus tuleb ehitustööde lõppedes taastada nende endises seisukorras.

Kaeve- ja raietöödeks taotleda vajadusel load lähtuvalt Kambja vallas kehtivast korrast.

Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt märkide ja viitadega tähistada. Ehitustööde, sh puude

hoolduse ja langetamise ajal peab olema kõrvalistele isikutele ja kõrvalisele transpordile läbipääs suletud.

Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide tehnovõrkude

valdajad. Olemasolevate kaablite ja torustike kõrgused ja asukohad täpsustada valdajatega nende poolt määratud

meetodil. Kommunikatsioonitrasside kaitsetsoonis tuleb kaevetööd teostada valdajaga kokkulepitud meetodil

3.2 Keskkonnakaitse Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda.

Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja) vette. Kütused ja õlid peavad olema

ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete tankimine ei tohi toimuda veekogule

lähemal kui 50 meetrit. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.

Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel

vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb

pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi

ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele.

Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on Töövõtja kohustus. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete

ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud

tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras.

3.3 Objekti pildistamine

Enne ehitustööde algust peab Töövõtja üle vaatama ja fikseerima ehitusobjektil ning selle vahetus läheduses

(vähemalt 50 m kaugusel) piirnevate kolmandatele isikutele kuuluva vara (hooned, rajatised, piiritähised jms)

seisukorra.

Antud fotod on tõestusmaterjaliks ehitustegevusele eelnenud olukorra fikseerimisel. Pildistamisel tuleb fikseerida

hooned (pöörates erilist tähelepanu olemasolevatele kahjustustele – praod, vajumise ilmingud jms), teekatted,

äärekivid, haljasalad, puud, põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed elemendid (kaevud,

postid), piirded, piirdeaiad, väravad, piirinaabrite piiritähised, säilitatavad puud, hekid jms. Fotod tuleb teha

vahetult enne ehitustegevuse algust.

Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud CD-le või DVD-le, need tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et

on tagatud vajaliku info kiire ülesleidmine ja pildistuse asukoht üheselt määratletav. Üks eksemplar igast CD–st või

DVD–st tuleb esitada Tellijale enne ehitustööde alustamist vastaval lõigul.

Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade kindlaksmääramiseks ning kolmandate

isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele, piiritähistele jne tekitatud kahjude) õigustatuse hindamiseks.

Kui Töövõtja ei ole täitnud eeltoodud nõudeid ehituseelse olukorra fikseerimisel ega suuda seetõttu tõendada, et

ta ei ole vastutav Tööde tegemise piirkonnas olevate ehitiste või muude objektide kahjustuste eest, loetakse

Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning defektide likvideerimine ja sellega seonduvate kulude kandmine

kuulub Töövõtja kohustuste hulka.

3.4 Teostusmõõdistamine ja -joonised

Peale ehitustööde lõppemist objektil teeb Töövõtja teostusmõõdistused ja esitab Tellijale teostusjoonised.

Teostusmõõdistamine ja –joonised peavad vastama Majandus- ja taristuministri 14.04.2016.a määrusele nr 34

„Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded. Töö kuulub maksustamisele artikkel

10211 – Tööde mõõdistamine ja märkimistööd alt.

3.5 Projekti tõlgendamine, täiendava projekteerimise vajadus

Ehitaja ja omanikujärelvalve on kohustatud omal algatusel viivitamatult teatama avastatud vigadest, puudustest ja

riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate

tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama kõigist projektis leitud ebaselgusest ning võimalikest

Objekti nimi: Tuhamäe kinnistu mahasõit riigiteelt 13103 Lüganuse-Oandu- Tudu tee (km 0,91) Teede-ehituslik osa

Staadium: PP

Kuup 01.24.2024

Muudatus: 00

Lk /lehti: 9/9

9

vasturääkivustest kohalikku omavalitsust ja projekteerijat enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse.

Projekti tõlgendamisel tekkivate küsimuste korral või projekti täpsustamiseks pöörduda projekteerija ja kohaliku

omavalitsuse poole. Projekti tõlgendamisega seotud operatiivsed otsused langetab kohaliku omavalitsuse esindaja,

kaasates vajadusel projekteerija. Järgnevates projekteerimisetappides võib vajadusel täpsustada liigivalikut ja

sellest tulenevaid mahte.

3.6 Hooldusjuhend

Antud projektiga pole erilahendusi ette nähtud ning tee hoolde teostamisel järgida Majandus ja taristuministri

määrust nr 92 „Tee seisundinõuded“.

Järgnevalt on kirjeldatud käesoleva projektiga tekkivad täiendavad kohustused või erisused tee hoolduses

võrreldes olemasoleva olukorraga:

• lisanduvad asfaltbetoonist katted;

• lisanduvad betoonkivist katted; • lisanduvad äärekivid.

4 KOKKUVÕTE

Kavandatav ehitustegevus toob kaasa peamiselt positiivseid mõjusid. Peamiseks negatiivseks mõjuks on

ehitusaegne tegevus, mis segab tavapärast liiklust ning vähesel määral võib ohustada keskkonda, kuid see on

ajutine.

Oluliselt paranevad inimeste teenindusega, ohutusega ja kasutusmugavusega seotud tingimused. Projekteeritud

lahend ja valitud rajatised ei halvenda paikkonna keskkonnakaitselist olukorda.

Seletuskirja koostas: Elmo Jahhu

Kontrollis: Tarmo Rämmel

Diplomeeritud teedeinsener, tase 7

Kutsetunnistuse № 193489

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Heiki Kuusmik

Tuhavägi OÜ

[email protected]

Teie 15.09.2023

Meie 06.10.2023 nr 7.1-1/23/19839-2

Tuhamäe kinnistule juurdepääsutee ja riigitee nr

13103 Lüganuse – Oandu – Tudu km 0,91

ristumiskoha projekteerimise ja ehitamise nõuded

Püssi linnas Ida-Virumaal

Olete taotlenud nõuded ristumiskoha projekteerimiseks riigitee nr 13103 Lüganuse – Oandu – Tudu

(edaspidi riigitee) km 0,91 Püssi linnas Lüganuse vallas Ida-Virumaal. Ristumiskoht tagaks juurdepääsu

Tuhamäe kinnistule (katastritunnus 64501:001:0026). Ristumiskoha ehitamise eesmärk on Tuhamäe

kinnistule ladestatud põlevkivituha taaskasutusse võtmine ning selleks väljaveotee ehitamine. Vajaminevad

keskkonnaload on Keskkonnaameti poolt võetud menetlusse.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrab Transpordiamet järgmised nõuded

ristumiskoha ühendamiseks riigiteega.

1. Ristumiskoht projekteerida riigitee nr 13103 km 0,91, taotluses näidatud asukohta

2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis

vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad

nõuded“.

3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.

4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja

Transpordiameti juhenditest, sh majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee

projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid).

5. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed ning projekteerimise lähtetase rahuldav.

6. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti tiitellehel ja

joonistel.

7. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada riikliku

teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri

14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“.

Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud

nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“.

8.2. Mõõdistada minimaalselt 30 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha asukohal.

8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks.

8.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee veeviimarid mahus, mis on vajalik eelvoolu tagamiseks.

8.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh kooskõlastuste

vanus kuni üks aasta.

8.6. Projekti koostamisel arvestada et riigiteel nr 13103 oli 2022 aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus

641 autot/ööp ja kiirusrežiimiga 90 km/h ning projekteerimise lähtetasemega rahuldav.

9. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda võimalike raskeveokite suurusest ja kandevõimest.

Pöörderaadiused ristumiskohal määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki pöördekoridoride

järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel.

2 (3)

10. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded määrata

vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale sademevett ei juhita.

Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine

11. Ristumiskohale projekteerida tolmuvaba kate lähtuvalt perspektiivsest liikluskoormusest,

raskeliikluse osakaalust.

12. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon.

13. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.

14. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et tagatud

oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt. Vajadusel

projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja rajada/ puhastada kraavid

äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist tuleb selgitada seletuskirjas.

15. Kanda joonisele juhendi „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohased ristumiskoha

nähtavuskolmnurgad, kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa,

võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lg 2.

16. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,

projekteeritud liikluskorraldusvahendid.

17. Koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt.

18. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas kirjeldada

riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.

19. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate

tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks Telia Eesti AS),

kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või lahendust.

20. Projekteeritud tööd peavad olema teostatavad tee täieliku sulgemiseta.

21. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.

22. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike

puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.

23. Arvestada, et ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku

ülesandeid Transpordiamet.

24. Projekt esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks [email protected]. Vormistame

projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast. Tähtaja

möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.

Käesoleva otsuse peale on võimalik esitada vaie Transpordiametile (Valge 4, Tallinn,

[email protected]) haldusmenetluse seaduses või kaebus Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: ristumiskoha orienteeruv asukoht:

Arvo Veltri

5164006, [email protected]

E. J A H H U PROJEKTBÜROO OÜ

E. Jahhu Projektbüroo OÜ Reg.nr. 10209600 Variku 45, 50110 Tartu tel. 5010233 e-mail: [email protected]

TÖÖ №: 709EJ23

TELLIJA:

Tuhavägi OÜ Põllu tn 15 Lüganuse alevik, Lüganuse vald Ida-Viru maakond 43301

[email protected], tel: +372 5093848

Reg.nr: 14932894

ASUKOHT:

Tuhamäe (64501:001:0026)

Lüganuse alevik, Püssi linn ja Lüganuse vald, Ida-Viru maakond

Tuhamäe kinnistu mahasõit

riigiteelt 13103 Lüganuse-Oandu-Tudu tee (km 0,91)

Teede-ehituslik osa

EELPROJEKT SELETUSKIRI JA JOONISED

Projekti juht:

Elmo Jahhu

Kontrollis:

Tarmo Rämmel

Diplomeeritud teedeinsener, tase 7

Kutsetunnistuse № 193489

Haapsalu, jaanuar 2024

Projekti koosseis:

Seletuskiri

1 Üldosa

1.1 Projekti sisu ja eesmärk

1.2 Üldandmed

1.2.1 Ehitise asukoht

1.2.2 Ehitusprojekti tellija

1.3 Alusdokumendid

1.3.1 Lähteandmed

1.3.2 Ehitusuuringud

1.3.3 Kasutatud õigusaktid, standardid ja juhendid

1.3.4 Ehituse dokumenteerimine

1.3.5 Ehitustööde kvaliteet

1.3.6 Liikluskorraldus ehituse ajal

1.3.7 Külgnevad looduskaitsealad ja muinsuskaitse all olevad objektid

1.3.8 Kommunikatsioonid ja töötamine liinirajatiste kaitsevööndis

2 Projektlahendus

2.1 Üldosa

2.2 Plaanilahendus ja liikluskorraldus

2.3 Vertikaalplaneering

2.4 Katendite ehitus ja kattekonstruktsioonid

2.5 Teede-ehituses kasutatavad materjalid

2.6 Liikluskorraldusvahendid

2.7 Haljastus ja heakorrastus

3 Ehitustöödega seonduv

3.1 Üldised juhised ja nõuded tööde teostamiseks

3.2 Keskkonnakaitse

3.3 Objekti pildistamine

3.4 Teostusmõõdistamine ja -joonised

3.5 Autorijärelevalve ja konsultatsioonid ehituse käigus

3.6 Hrojekti tõlgendamine, täiendava projekteerimise vajadus

3.7 Hooldusjuhend

4 Kokkuvõte

Joonised

Jrk

nr.

Joonise nimetus Mõõtkava

Joonise

formaat Joonise number

1. Asendiplaan ja vertikaalplaneerimine

1:500 A3 709EJ23_PP_TL-4-01_ASENDVERT

2. Liikluskorraldus

1:500 A3 709EJ23_PP_TL-4-02_LIIKLUS

3. Mahasõidu pikiprofiil Pk 0+00 - Pk 0+75 vert. 1:100

hor. 1:500 A3

709EJ23_PP_TL-6-01_PIKIPROFIIL

4. Konstruktiivsed ristprofiilid L1 - L1 ja L2-L2

1:100 A3 709EJ23_PP_TL-6-02_RISTPROFIIL

Objekti nimi: Tuhamäe kinnistu mahasõit riigiteelt 13103 Lüganuse-Oandu- Tudu tee (km 0,91) Teede-ehituslik osa

Staadium: PP

Kuup 01.24.2024

Muudatus: 00

Lk /lehti: 2/9

2

1 Üldosa

1.1 Projekti sisu ja eesmärk

Käesolev projekt 709EJ23 on koostatud vastavalt Tuhavägi OÜ tellimusele. Projekt lähtub Eesti Vabariigi

projekteerimisnormidest ja on lahendatud põhiprojekti vajalikus mahus. Projekteerimise lähtetasemeks on

rahuldav.

Töö hõlmab Ida-Viru maakonnas, Püssi linnas ja Lüganuse vallas, Tuhamäe kinnistule juurdepääsu rajamist riigiteelt

nr 13103 Lüganuse-Oandu-Tudu tee km 0,91. Ristumiskoha ehitamise eesmärk on Tuhamäe kinnistule ladestatud

põlevkivituha taaskasutusse võtmine ning selleks väljaveotee ehitamine. Vajaminevad keskkonnaload on

Keskkonnaameti poolt võetud menetlusse.

Projekti koostamisel on arvestatud, et riigiteel nr 13103 oli 2022 aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 641

autot/ööp, ja kehtib kiirusrežiim 90 km/h.

Projekt on kooskõlas kehtivate normatiivaktidega ja vastab tuleohutuse, keskonnaohutuse ja tervisekaitse nõuetele

ning tagab ohutuse.

1.2 Üldandmed

1.2.1 Ehitusobjekti asukoht

Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Püssi linn, riigitee 13103 Lüganuse-Oandu-Tudu tee, km 0,91.

1.2.2 Ehitusprojekti tellija

Tuhavägi OÜ

reg. nr 14932894

Tiigi 78, 50410 Tartu linn, Tartumaa

Tellija esindaja Hannes Prits, [email protected].

1.3 Alusdokumendid

1.3.1 Lähteandmed ja projekteerimistingimused

 Tuhamäe kinnistule juurdepääsutee ja riigitee nr 13103 Lüganuse – Oandu – Tudu km 0,91 ristumiskoha

projekteerimise ja ehitamise nõuded Püssi linnas Ida-Virumaal. Transpordiameti kiri nr 7.1-1/23/19839-2

06.10.2023

 Tellija lähteülesanne.

1.3.2 Ehitusuuringud

Kasutatud geodeetiline alusplaan: Maainsener OÜ töö nr. GEO 6753 "Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Lüganuse alevik ja Püssi linn. Tuhamäe

kinnistu mahasõidu geodeetiline alusplaan".

Koostatud november 2023.

Koordinaadid L-Est 97 süsteemis; kõrgused EH2000 süsteemis.

1.3.3 Kasutatud õigusaktid, standardid ja juhendid

Projekteerimisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, standardeid, normdokumente ning juhendeid, mis on kätte

saadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist, Standardikeskus ning Maanteeameti veebilehel rubriigist

„Juhendid“. Juhul kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil leiavad nimetatud dokumentides aset muutused

või need asendatakse uute asjakohaste dokumentidega, tuleb lähtuda hanke ajal kehtivatest dokumentidest.

1.3.4 Ehituse dokumenteerimine

Majandus- ja taristuministri 04.09.2015.a. määruse nr. 115 “Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide

säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad

nõuded” alusel tuleb ehitise dokumentatsioon säilitada alates projekteerimisest kuni ehitise füüsilise olemasolu

lõpuni. Ehituse käigus peab dokumenteerimise tagama ehitusettevõtja, kes kogub ja süstematiseerib kõik ehituse

käigus koostatavad dokumendid ja annab need komplekteeritult ja köidetult üle omanikule, kes omakorda annab

need üle kohaliku omavalitsuse ehitusjärelvalvele enne ehituse kasutusloa saamist. Ehituse käigus tuleb koostada

kaetud tööde aktid töödele, mis ehituse käigus kaetakse (vundamentide rajamine, tehnosüsteemide katsetamine,

isolatsioonikilede paigaldamine jne).

Objekti nimi: Tuhamäe kinnistu mahasõit riigiteelt 13103 Lüganuse-Oandu- Tudu tee (km 0,91) Teede-ehituslik osa

Staadium: PP

Kuup 01.24.2024

Muudatus: 00

Lk /lehti: 3/9

3

Eelpoolnimetatud määruse järgi on ehituse tehnilised dokumendid: ehitusprojekt ja selle muudatused; ehitustööde

päevik; kaetud tööde aktid; töökoosolekute protokollid; teostusjoonised; ehitise geodeetilise mahamärkimise akt;

ehituse vaheetappide ja eritööde vastuvõtu aktid; ehituse lõppülevaatuse ja garantiiaja järgse ülevaatuse aktid;

muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, nagu näiteks ehitustoodete vastavussertifikaadid.

1.3.5 Ehitustööde kvaliteet

Tööde teostamisel võib kasutada ainult materjale ja tooteid, milliste vastavus on tõestatud Tehnilistes

Töökirjeldustes kirjeldatud protseduuridega. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Tehnilistele

Töökirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. Töövõtja peab iga üksiku

Tehniliste Töökirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide ja

kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud

teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud enne

tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel või sellega vahetult piirneval alal). Töövõtja peab saama kõikidelt

maaomanikelt kirjaliku nõusoleku tööde teostamiseks tema kinnistul.

Ehitamiseks vajaliku, kuid puuduva informatsiooni osas konsulteerida projekteerijaga. Kõik kasutatavad materjalid

ja paigaldatavad ehitustooted peavad omama Eesti Vabariigis kehtivaid tootesertifikaate.

Kasutatavad materjalid ja paigaldatavad ehitustooted paigaldada vastavalt tootja juhenditele ja tüüpsõlmedele. Kui

projektis on antud toote või materjali paigaldussõlme lahendus, siis juhinduda käesolevast projektist.

Tellija, Töövõtja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest,

puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja

paremate tulemuste saavutamist soodustada. Töövõtja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud

ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Peale ehitustööde lõppemist objektil esitab Töövõtja Tellijale teostusmõõdistamise.

1.3.6 Liikluskorraldus ehituse ajal

Ajutine liikluskorraldus tööde teostamise ajal lahendatakse vastavalt majandus- ja taristuministri 13.07.2015. a

määrusele nr 90 "Liikluskorralduse nõuded teetöödel". Ristumiskoha ehitustöödeks tuleb ehitusettevõtjal vastavalt

tema poolt teostatavatele tööde etappidele koostada ehitusaegse liikluskorralduse projekt, mis tuleb

kooskõlastada Transpordiametiga. Projekteeritud tööd on teostatavad ilma riigimaantee täieliku sulgemiseta.

1.3.7 Külgnevad looduskaitsealad ja muinsuskaitse all olevad objektid

Projektiga hõlmatud lõigus kaitsealad ja looduskaitsealused objektid puuduvad – objekti projekteerimiseks pole

väljastatud eritingimusi.

Käesoleva projektiga hõlmatud lõigul muinsuskaitseobjektid puuduvad – objekti projekteerimiseks pole väljastatud

muinsuskaitselisi eritingimusi.

1.3.8 Kommunikatsioonid ja töötamine liinirajatiste kaitsevööndis

Maa-aluse liinirajatise kaitsevöönd on kaks meetrit liinirajatise keskjoonest või rajatise välisseinast liinirajatisega

paralleelse mõttelise jooneni. Teeehitustööde läbiviimisel liinirajatiste kaitsevööndis on nõutav kõikide töötsooni

jäävate maa-aluste kommunikatsioonide väljamärkimine looduses koostöös kommunikatsioonide valdajatega.

Ehitaja peab olema tutvunud kommunikatsioonivaldajate projekti kooskõlastustingimustega ja neid täitma. Tööd

kommunikatsioonide kaitsetsoonis võivad toimuda ainult haldaja (omaniku) järelevalve all.

Liinirajatise kahjustamise korral on liinirajatise kaitsevööndis tegutsev isik kohustatud:

- koheselt peatama oma tegevuse;

- viivitamata teavitama liinirajatise kahjustamisest selle omanikku või tema esindajat

- võtma tarvitusele abinõud liinirajatisele edasiste kahjustuste ärahoidmiseks

- kolmandatele isikutele tekkiva ohu korral teavitama neid võimalikust ohuallikast

- piiritlema ohutsooni märkelintidega

Juhul kui maapinnas või veekogus töid teostav isik avastab teadmata omanikuga liinirajatise või selle olemasolule

viitavat märgistust, tuleb tööd kohe peatada ja võtta tarvitusele abinõud võimaliku liinirajatise kaitseks ja omaniku

selgitamiseks.

Objekti nimi: Tuhamäe kinnistu mahasõit riigiteelt 13103 Lüganuse-Oandu- Tudu tee (km 0,91) Teede-ehituslik osa

Staadium: PP

Kuup 01.24.2024

Muudatus: 00

Lk /lehti: 4/9

4

2 Projektlahendus

2.1 Üldosa

Kuna projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisseja selle lähialasse, on projekti koostamisel arvestatud

olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee

liiklusest põhjustatud häiringute ulatust on projekti koostamisel hinnatud ning erimeetmed tarvitusele ei ole

võetud.

Tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta

kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga

käsitletaval alal. Tulevikus vajadusel leevendusmeetmete rakendamisega seotud kulud kannab arendaja.

Ehitus teostatakse ühes etapis. Arendusala juurdepääsutee rajatakse ning nähtavust piiravad takistused (vajadusel)

kõrvaldatakse (EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.

Riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas omaniku ülesandeid täidab

Transpordiamet. Riigiteega ristumiskoha projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud

kannab huvitatud isik.

2.2 Plaanilahendus ja liikluskorraldus

Projekteerimise lähtetasemeks on valitud arvestades olusid- rahuldav. Projektlahenduse puhul on tagatud

mahasõidul nähtavuskolmnurk – peatunud sõidukikaugus sõidutee serva pikendusest on valitud vastavalt tasemele

rahuldav.

Mahasõit on olemasolev ja varasemalt rajatud vastavalt Maanteede projekteerimisnormidele (5.2.4

Plaanilahendus), st ristumisel riigiteega täisnurga all. Käesolevas töös laiendatakse olemasolevat mahasõitu, viies

selle vastavusse mahasõitu kasutama hakkavate autrode kooseisuga. Ristumiskoha pöörderaadiused on

projekteeritud lähtuvalt liikluskoosseisust (so. kõige ebasoodsamast sõiduki pöördekoridorist). Pöördekoridore on

kontrollitud arvutiprogrammi “AUTOTURN” abil ning arvutuslikuks autoks on võetud sadulhaagisega veoauto (max.

pikkusega 16.5m). Nimetatud auto liikumiseks vajalik pöördekoridor on kujutatud joonisel № 709EJ23_PP_TL-4-

02_LIIKLUS.

2.3 Vertikaalplaneering

Vertikaalplaneerimise lahenduse väljatöötamisel on lähtutud järgmistest andmetest:

Riigitee nr 13103 Lüganuse – Oandu – Tudu olemasoleva mahasõidu kõrgus, soovitud minimaalsed ja maksimaalsed

piki- ja põikikalded ja taotlus vähimamahulisteks pinnasetöödeks. Teede vertikaalplaneeringu koostamisel on aluseks võetud olemasolev reljeef. Projekti vertikaalplaneeringu lahenduse koostamisel on sadevee ärajuhtimise

tagamiseks lähtutud sellest, et piki- ja põikkallete resultant oleks vähemalt 1.5% (EVS 843:2016 punkt 7.1.1).

Pikikalde puudumisel on suurendatud põikallet ja vastupidi. Rajatavale mahasõidule (arvestades olemasolevat

olukorda) truupi rajada pole tarvis.

Sõidutee projekteeritud pikikalded jäävad vahemikku 0.6 ... 1.0%. Tee on projekteeritud kahepoolse 2.0%

põikkaldega; teepeenra põikkaldeks on projekteeritud 4.0%.

Muldkeha nõlvuseks on projekteeritud max 1:3. Kõik nõlvad ja kraavid kindlustatakse mulla ja murukülviga

Sademeveed käideldakse omal kinnistul. Teede sadevesi juhitakse vertikaalplaneerimise abil haljasalale,

haljasalade kalded on projekteeritud olemasolevat maapinda arvestades. Murualadel olev sademevesi

immutatakse pinnasesse omal kinnistul. Vertikaalplaneeringuga välistatakse sademevee valgumine

naaberkinnistutele. Ehitusaegseid pinnasetöid teostatakse töömaapiiri raames. Ehituse käigus vigatatud haljaspind

taastatakse. Töömaa piiril tuleb vertikaallahendus kõrguslikult kokku viia olemasoleva maapinna kõrgustega.

Sademevett ei ole lubatud juhtida kinnistult riigitee alusele maale. Juurdepääsutee vertikaalplaneering on

lahendatud nii, et juurdepääsutee sadevesi ei valgu riigiteele.

2.4 Katendite ehitus ja kattekonstruktsioonid

Kattekonstruktsioonid on lahendatud selliselt, et võimalikult minimaalsete kulutustega saavutada sadevete

ärajuhtimine teede ja platside maa-alalt ja tagada rajatavatele katendikonstruktsioonidele nõuetekohane

vastupidavus. Katendi kasutusajaks võetud 20 aastat (vastavalt Elastsete teekatendite projekteerimise juhendile).

Kasutusaja algusaastaks võetud 2023. aasta. Asfaltbetoonkihtide kogupaksuse valikul on lähtutud „Elastsete

teekatendite projekteerimise juhendi” tabelist T11.2.

Enne katendite ehituse algust peavad olema tehtud kõik vajalikud eeltööd.

Objekti nimi: Tuhamäe kinnistu mahasõit riigiteelt 13103 Lüganuse-Oandu- Tudu tee (km 0,91) Teede-ehituslik osa

Staadium: PP

Kuup 01.24.2024

Muudatus: 00

Lk /lehti: 5/9

5

2.4.1 Sõiduteede kattekonstruktsioonid

Sõiduteede katendite ehitusel ning ühendamisel oleva kattega kasutatakse tüüpkonstruktsioone ST-1 - ST-4.

Projekteeritud erinevate kattekonstruktsioonide tüübid on kirjeldatud № 709EJ23_PP_TL-4-01_ASENDVERT

erinevat tooni värvidega.

 Tüüp ST-1 Kasutamine Kahekihiline asfaltbetoonkate uuel killustik- ja liivalusel

KATENDI KIHT KIHI PAKSUS

Tihe asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 5cm

Poorne asfaltbetoon AC 32 base 70/100 6cm

Killustikalus fr. 31.5/63 kiilutud fr. 16/31.5 ja fr. 4/16 25cm

Jämeliivast alus (dreenkiht), Kt=0.98, Kf>1.0 m/ööp 30cm

Täitepinnas Kt=0.98, Kf≥0.5 m/ööp (vajadusel)

Olev aluspinnas

 Tüüp ST-2 Kasutamine Kokkuviimisel olemasolevate teede katete kõrgustega *

KATENDI KIHT KIHI PAKSUS

Tihe asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 5cm

Olemasolev- või tasandusfreesitud asfaltbetoonkate

* Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind, samuti ka uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi vaheline

kontaktpind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Pealmisse asfaldikihti jäävad

liitekohad töödeldakse bituumeni või bituumenemulsiooniga. Olemasoleva teekatte kaevetöötrassiga piirnev serv

lõigatakse enne taastamist sirgeks ühtse sirgjoonena. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi –

välisel vaatlusel peab teekonstruktsiooni parandus olema võimalikult paralleelne tee servaga.

 Tüüp ST-3 Kasutamine Teepeenrad uuel killustik- ja liivalusel

KATENDI KIHT KIHI PAKSUS

Killustiksegu fr. 0-32 11cm

Killustikalus fr. 31.5/63 kiilutud fr. 16/31.5 ja fr. 4/16 25cm

Jämeliivast alus (dreenkiht), Kt=0.98, Kf>1.0 m/ööp 30cm

Täitepinnas Kt=0.98, Kf≥0.5 m/ööp (vajadusel)

Olev aluspinnas

 Tüüp ST-4 Kasutamine Aherainekillustikust katend

KATENDI KIHT KIHI PAKSUS

Aherainekillustik fr. 16/31.5 20cm

Aherainekillustik fr. 31.5/63 40cm

Täitepinnas Kt=0.98, Kf≥0.5 m/ööp (vajadusel)

Olev aluspinnas

2.5 Teede-ehituses kasutatavad materjalid

Mulde materjalid

Mulde ehituseks võib kasutada jämeliiva, mille filtratsioonimoodul (katse läbiviimine EVS 901-20:2013 kohaselt)

tihendusteguril 0.98 on 0.5 m ööpäevas.

Katendi materjalid

Dreenkiht

Dreenkihis kasutada jämeliiva, mis vastab järgmistele nõuetele:

- alla 0,14 mm osiste sisaldus mitte üle 25% (kaalu %, katsemeetod GOST 8735-88, p.3)

- savi- ja tolmuosiste sisaldus mitte üle 5% (GOST 8735-88, p.5)

- saviosiste sisaldus mitte üle 0,5% (GOST 26193-84, p.3.2)

- filtratsioonitegur mitte alla 1 m/ööp. (EVS-EN 13286-2:2010/AC:2012).

Killustikalus

Sõidutee killustikaluses kasutatav kivimaterjal peab vastama järgmistele nõuetele:

Gc80/15, C50/10, LA30, F4, FI35, f4.

Killustik peab omama vastavussertifikaati.

Objekti nimi: Tuhamäe kinnistu mahasõit riigiteelt 13103 Lüganuse-Oandu- Tudu tee (km 0,91) Teede-ehituslik osa

Staadium: PP

Kuup 01.24.2024

Muudatus: 00

Lk /lehti: 6/9

6

Asfaltbetoon

Asfaltbetoon peab vastama standardi EVS 901-1:2009, EVS 901-2:2009 ja EVS 901-3:2009 nõuetele.

AC 16 surf: Gc90/15, C50/10, LA30, AN19, F2, FI20, FNaCl4, f2

AC 32 base: Gc85/20, C50/30, LA30, F4, FI20, f4.

Asfaltbetoon peab omama vastavussertifikaati.

2.6 Liikluskorraldusvahendid

Liikluskorraldusvahendite paigaldamine ja teekattemärgistus teha vastavalt käesoleva projekti liikluskorralduse

joonisele № 709EJ23_PP _TL-4-02_LIIKLUS.

Liiklusmärgid

Projekteeritud liiklusmärgid sõiduteel peavad kuuluma suurusgruppi I. Liiklusmärkide alused sõiduteel valmistada

alumiiniumist. Sõiduteele paigaldatavatel liiklusmärkidel kasutada II-klassi valgustpeegeldavat kilet.

Liiklusmärkide materjalinõuded: Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 kirjeldatud

koormustele. Tuulerõhu klassiks võtta vähemalt WL4 ja dünaamilise lumekoormus klassiks võtta vähemalt DSL3.

Vundamentide ehitamisel peab kasutama EVS-EN 206-1 nõuetele vastavat betooni C35/45XF4KK4. Kasutatava

liiklusmärgikile kohta tuleb esitada vastavussertifikaadid.

Liiklusmärkide postid ja tarvikud:

Postiks tohib kasutada kuum-tsingitud terastoru. Kõik postid peavad olema kuum-galvaniseeritud terastorud, mille

mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. Kõik avatud ülemise

otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti.

Liiklusmärkide paigaldamine:

Projekteeritud liiklusmärgid paigaldada vastavalt standardile „EVS 613:2001/AI:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine”. Vundament peab vastu võtma EN 12899-1 kirjeldatud koormused. Liiklusmärgi konstruktsiooni võib

paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80 % tugevusest.

Teekattemärgistus

Telgjoon ja käsimärgistusena teekattele kantavad teekattemärgistus teostada termo valuplastikuga (TVP).

Teekattemärgistus 993 märkida äärekividele värviga.

Projekteeritud teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile „EVS 614:2008/A1:2016 Teemärgised ja nende

kasutamine”.

2.7 Haljastus ja heakorrastus

Haljasalade rajamine

Ehitustööde käigus rikutud haljasalad tuleb taastada. Murutööde mahud täpsustatakse tööde käigus, sest osaliselt

võib jääda kasutusse olemasolev murupinnas. Eelkõige kaetakse muruga teetööde käigus rikutud alad.

Projekteeritava maa-ala piires puhastatakse ala prahist. Haljasribad ja väljapoole jäävad alad tuleb haljastada kuni

töödemahtude piirini ja kaugemale, kui ehitustööde käigus on haljastust kahjustatud. Enne kasvumulla

paigaldamist tuleb aluspinnas profileerida tasaseks, vajadusel lisada või eemaldada täitepinnast.

Projekteeritud haljasalad kaetakse kasvupinnasega (h=10cm) ja planeeritakse. Haljastatavatele aladele tehakse

murukülv. Murukattega alad rajatakse vastavalt RT 89-10639-et ptk.6 tarbemurudele esitatavatele nõuetele.

Tarbemuru kasvumulla pinna maksimaalne kõrvalekalle projekteeritud tasapinnast ja kujundusest on kõige rohkem

±20mm 5m vahemaa kohta.

Murude rajamisel kasutatakse ainult sertifitseeritud seemneid. Seemneid tuleb säilitada kuivas ja valguse eest

kaitstud kohas. Muru tuleb külvata kogu ulatuses ühtlaselt.

Muruseemne soovitav segu (külvamistihedus 12…15 gr/m²):

- punane aruhein 30%

- lamba aruhein 50%

- aasnurmikas 20%

Seeme külvata ühtlaselt, kergelt üle riisuda ja rullida, vajaduse korral kasta.

Kasvualuse toitainesisaldus, happelisus, läbilaske- ja takistusvõime ning püsivus selgitatakse välja mullaanalüüside

abil. Kasvualus ei tohi sisalda pehastuvaid ehitusjäätmeid, segavaid kive või rahne ega muid taimsetikule võõraid

ja kahjulikke aineid. Kasvualuse poorsus peab olema vähemalt 40%. Istutuste kasvualustes ei tohi olla kive enam

kui 2 kaaluprotsenti. Kasvualus peab üleni ja kogu sügavuselt olema ühtlane. Valmis kasvualuse pinnal ei tohi olla

segavaid ebatasasusi ega vettkoguvaid lohke.

Ehitustööde lõpetamisel tuleb tööjäljed koristada. Ettenähtud hooldetööd ja parandused peavad olema tehtud.

Murualadel ei tohi olla veelohke ega paljandeid.

Objekti nimi: Tuhamäe kinnistu mahasõit riigiteelt 13103 Lüganuse-Oandu- Tudu tee (km 0,91) Teede-ehituslik osa

Staadium: PP

Kuup 01.24.2024

Muudatus: 00

Lk /lehti: 7/9

7

3 EHITUSTÖÖDEGA SEONDUV

3.1 Üldised juhised ja nõuded tööde teostamiseks

Alljärgnevalt on kirjeldatud üldised juhised ja nõuded käesoleva projektiga kavandatud tööde teostamiseks. Lisaks

järgnevale tuleb tööde teostajal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud organisatsioonide

nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega.

Tööde teostamise aeg

Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja tööde teostaja vahelises lepingus. Tööde teostajal

tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega.

Aruandlus

Tööde planeerimisel tuleb töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute pidamiseks vajaliku

ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute pidamise aeg ja koht tuleb täpsustada

koostöös Tellijaga. Töövõtjal tuleb arvestada asjaoluga, et tehtud tööd tuleb nõuetekohaselt dokumenteerida ja

tehtud tööde akteerimisel tuleb lähtuda tegelikult tehtud töömahtudest.

Kõik erinevad tööde teostamise etapid antakse tellijale eraldi üle, enne üleandmis-vastuvõtmis akti allkirjastamist

ei tohi alustada järgmise etapi töödega (kui ei ole eelnevalt kokkulepitud teisiti).

Ehitustööde korraldamine

Erinevate tööliikide planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms.

Ehitustööde teostamine ja materjalidega varustamine tuleb planeerida nii, et ehituskaeviku lahtioleku aeg oleks

minimaalne. Tööpiirkonnas võib ajutiselt ladustada samal päeval kasutatavaid materjale.

Pikemaajaliseks materjalide ladustamiseks tööpiirkonnas tuleb saada ehitusjärelvalve nõusolek. Ehitusmaterjalide

pikemaajalise ladustamise ning ehitustehnika hoidmise koht (kohad) tuleb territooriumi valdaja ja Inseneriga

kooskõlastada enne tööde algust.

Iga tööpäeva lõppedes tuleb koristada tööpiirkonnast väljapoole sattunud ehituspraht ja pinnas nii, et taastuks

ehituseelne heakord.

Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine

Teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud täitma majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse

nr. 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“, (RT I, 15.07.2015, 5) ning MA peadirektori 10.01.2017. a käskkirjast

nr 0015 „Täiendavad tehnilised tingmused teele ehitus- ja remondiperioodiks“ esitatud nõudeid.

Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist

ning vara.

Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas

kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile, mille peab koostama tööde teostaja enne tööde algust.

Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud

kahjude hüvitamise eest.

Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et

nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele.

Nõuded tööde teostamisele

Ehitaja peab tagama, et ehitustööd sooritataks vastavalt ehitusseadustikule jt teistele kehtivatele seadustele ning

määrustele ning läbiksid ette nähtud ülevaatuse ning kontrolli selleks määratud ametiisikute poolt. Ehitamisel tuleb

juhinduda ehitusseadustiku § 12-st. Töövõtja peab kõik tööd teostama viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat keskkonda.

Kasutada võib ainult materjale ja tooteid milliste vastavus normidele on tagatud tootjapoolse garantiiga.

Tööde teostamisel ja materjalivalikul tuleb kasutada traditsioonilisi ehitusvõtteid, lähtuda heast ehitustavast,

üldkehtivatest ehitusstandarditest ja normidest. Tööd tuleb teostada Tee ehitamise kvaliteedinõuetest lähtuvalt

arvestades "Teetööde tehnilistes kirjeldustes" antud nõudeid tööde teostamiseks.

Ehitamisel tuleb arvestada lisaks alljärgnevaga:

• nõutav on, et tööd peavad toimuma pakkuja poolt hankes näidatud pädevate spetsialistide osalemisel või

järelvalve all igapäevaselt objektil kohapeal;

• ehitustöid teostaval ettevõttel peab olema varasem töökogemus sarnaste tarindite ehitamisel;

• ehitustööd tuleb teostada tellijapoolse omanikujärelvalve all (vastavalt ehituseadustiku § 20); ehitustööde

teostuse kohta tuleb koostada vajalik dokumentatsioon vastavalt ehitusseadustiku § 15-s ette nähtud

korrale.

Objekti nimi: Tuhamäe kinnistu mahasõit riigiteelt 13103 Lüganuse-Oandu- Tudu tee (km 0,91) Teede-ehituslik osa

Staadium: PP

Kuup 01.24.2024

Muudatus: 00

Lk /lehti: 8/9

8

Töövõtja on kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt

puudutab (nt maaomanikud – tööde teostamisel nendele kuuluval maal). Ehituse käigus säilitada olemasolevad

piirimärgid, reklaamtahvlid tehnorajatised, liiklusmärgid jms. Kui seda ei ole võimalik teha, siis tuleb need

ehitustööde lõppedes taastada. Kõik ehitustööde ajal kahjustatud muru- ja teepinnad, samuti rajatised jm, mis on

ettenähtud säilitada oleval kujul/mahus tuleb ehitustööde lõppedes taastada nende endises seisukorras.

Kaeve- ja raietöödeks taotleda vajadusel load lähtuvalt Kambja vallas kehtivast korrast.

Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt märkide ja viitadega tähistada. Ehitustööde, sh puude

hoolduse ja langetamise ajal peab olema kõrvalistele isikutele ja kõrvalisele transpordile läbipääs suletud.

Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide tehnovõrkude

valdajad. Olemasolevate kaablite ja torustike kõrgused ja asukohad täpsustada valdajatega nende poolt määratud

meetodil. Kommunikatsioonitrasside kaitsetsoonis tuleb kaevetööd teostada valdajaga kokkulepitud meetodil

3.2 Keskkonnakaitse Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda.

Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja) vette. Kütused ja õlid peavad olema

ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete tankimine ei tohi toimuda veekogule

lähemal kui 50 meetrit. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.

Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel

vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb

pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi

ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele.

Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on Töövõtja kohustus. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete

ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud

tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras.

3.3 Objekti pildistamine

Enne ehitustööde algust peab Töövõtja üle vaatama ja fikseerima ehitusobjektil ning selle vahetus läheduses

(vähemalt 50 m kaugusel) piirnevate kolmandatele isikutele kuuluva vara (hooned, rajatised, piiritähised jms)

seisukorra.

Antud fotod on tõestusmaterjaliks ehitustegevusele eelnenud olukorra fikseerimisel. Pildistamisel tuleb fikseerida

hooned (pöörates erilist tähelepanu olemasolevatele kahjustustele – praod, vajumise ilmingud jms), teekatted,

äärekivid, haljasalad, puud, põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed elemendid (kaevud,

postid), piirded, piirdeaiad, väravad, piirinaabrite piiritähised, säilitatavad puud, hekid jms. Fotod tuleb teha

vahetult enne ehitustegevuse algust.

Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud CD-le või DVD-le, need tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et

on tagatud vajaliku info kiire ülesleidmine ja pildistuse asukoht üheselt määratletav. Üks eksemplar igast CD–st või

DVD–st tuleb esitada Tellijale enne ehitustööde alustamist vastaval lõigul.

Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade kindlaksmääramiseks ning kolmandate

isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele, piiritähistele jne tekitatud kahjude) õigustatuse hindamiseks.

Kui Töövõtja ei ole täitnud eeltoodud nõudeid ehituseelse olukorra fikseerimisel ega suuda seetõttu tõendada, et

ta ei ole vastutav Tööde tegemise piirkonnas olevate ehitiste või muude objektide kahjustuste eest, loetakse

Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning defektide likvideerimine ja sellega seonduvate kulude kandmine

kuulub Töövõtja kohustuste hulka.

3.4 Teostusmõõdistamine ja -joonised

Peale ehitustööde lõppemist objektil teeb Töövõtja teostusmõõdistused ja esitab Tellijale teostusjoonised.

Teostusmõõdistamine ja –joonised peavad vastama Majandus- ja taristuministri 14.04.2016.a määrusele nr 34

„Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded. Töö kuulub maksustamisele artikkel

10211 – Tööde mõõdistamine ja märkimistööd alt.

3.5 Projekti tõlgendamine, täiendava projekteerimise vajadus

Ehitaja ja omanikujärelvalve on kohustatud omal algatusel viivitamatult teatama avastatud vigadest, puudustest ja

riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate

tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama kõigist projektis leitud ebaselgusest ning võimalikest

Objekti nimi: Tuhamäe kinnistu mahasõit riigiteelt 13103 Lüganuse-Oandu- Tudu tee (km 0,91) Teede-ehituslik osa

Staadium: PP

Kuup 01.24.2024

Muudatus: 00

Lk /lehti: 9/9

9

vasturääkivustest kohalikku omavalitsust ja projekteerijat enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse.

Projekti tõlgendamisel tekkivate küsimuste korral või projekti täpsustamiseks pöörduda projekteerija ja kohaliku

omavalitsuse poole. Projekti tõlgendamisega seotud operatiivsed otsused langetab kohaliku omavalitsuse esindaja,

kaasates vajadusel projekteerija. Järgnevates projekteerimisetappides võib vajadusel täpsustada liigivalikut ja

sellest tulenevaid mahte.

3.6 Hooldusjuhend

Antud projektiga pole erilahendusi ette nähtud ning tee hoolde teostamisel järgida Majandus ja taristuministri

määrust nr 92 „Tee seisundinõuded“.

Järgnevalt on kirjeldatud käesoleva projektiga tekkivad täiendavad kohustused või erisused tee hoolduses

võrreldes olemasoleva olukorraga:

• lisanduvad asfaltbetoonist katted;

• lisanduvad betoonkivist katted; • lisanduvad äärekivid.

4 KOKKUVÕTE

Kavandatav ehitustegevus toob kaasa peamiselt positiivseid mõjusid. Peamiseks negatiivseks mõjuks on

ehitusaegne tegevus, mis segab tavapärast liiklust ning vähesel määral võib ohustada keskkonda, kuid see on

ajutine.

Oluliselt paranevad inimeste teenindusega, ohutusega ja kasutusmugavusega seotud tingimused. Projekteeritud

lahend ja valitud rajatised ei halvenda paikkonna keskkonnakaitselist olukorda.

Seletuskirja koostas: Elmo Jahhu

Kontrollis: Tarmo Rämmel

Diplomeeritud teedeinsener, tase 7

Kutsetunnistuse № 193489

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Heiki Kuusmik

Tuhavägi OÜ

[email protected]

Teie 15.09.2023

Meie 06.10.2023 nr 7.1-1/23/19839-2

Tuhamäe kinnistule juurdepääsutee ja riigitee nr

13103 Lüganuse – Oandu – Tudu km 0,91

ristumiskoha projekteerimise ja ehitamise nõuded

Püssi linnas Ida-Virumaal

Olete taotlenud nõuded ristumiskoha projekteerimiseks riigitee nr 13103 Lüganuse – Oandu – Tudu

(edaspidi riigitee) km 0,91 Püssi linnas Lüganuse vallas Ida-Virumaal. Ristumiskoht tagaks juurdepääsu

Tuhamäe kinnistule (katastritunnus 64501:001:0026). Ristumiskoha ehitamise eesmärk on Tuhamäe

kinnistule ladestatud põlevkivituha taaskasutusse võtmine ning selleks väljaveotee ehitamine. Vajaminevad

keskkonnaload on Keskkonnaameti poolt võetud menetlusse.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrab Transpordiamet järgmised nõuded

ristumiskoha ühendamiseks riigiteega.

1. Ristumiskoht projekteerida riigitee nr 13103 km 0,91, taotluses näidatud asukohta

2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis

vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad

nõuded“.

3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.

4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja

Transpordiameti juhenditest, sh majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee

projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid).

5. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed ning projekteerimise lähtetase rahuldav.

6. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti tiitellehel ja

joonistel.

7. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada riikliku

teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri

14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“.

Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud

nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“.

8.2. Mõõdistada minimaalselt 30 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha asukohal.

8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks.

8.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee veeviimarid mahus, mis on vajalik eelvoolu tagamiseks.

8.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh kooskõlastuste

vanus kuni üks aasta.

8.6. Projekti koostamisel arvestada et riigiteel nr 13103 oli 2022 aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus

641 autot/ööp ja kiirusrežiimiga 90 km/h ning projekteerimise lähtetasemega rahuldav.

9. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda võimalike raskeveokite suurusest ja kandevõimest.

Pöörderaadiused ristumiskohal määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki pöördekoridoride

järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel.

2 (3)

10. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded määrata

vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale sademevett ei juhita.

Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine

11. Ristumiskohale projekteerida tolmuvaba kate lähtuvalt perspektiivsest liikluskoormusest,

raskeliikluse osakaalust.

12. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon.

13. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.

14. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et tagatud

oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt. Vajadusel

projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja rajada/ puhastada kraavid

äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist tuleb selgitada seletuskirjas.

15. Kanda joonisele juhendi „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohased ristumiskoha

nähtavuskolmnurgad, kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa,

võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lg 2.

16. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,

projekteeritud liikluskorraldusvahendid.

17. Koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt.

18. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas kirjeldada

riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.

19. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate

tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks Telia Eesti AS),

kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või lahendust.

20. Projekteeritud tööd peavad olema teostatavad tee täieliku sulgemiseta.

21. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.

22. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike

puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.

23. Arvestada, et ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku

ülesandeid Transpordiamet.

24. Projekt esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks [email protected]. Vormistame

projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast. Tähtaja

möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.

Käesoleva otsuse peale on võimalik esitada vaie Transpordiametile (Valge 4, Tallinn,

[email protected]) haldusmenetluse seaduses või kaebus Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: ristumiskoha orienteeruv asukoht:

Arvo Veltri

5164006, [email protected]