Hiiumaa Hiiumaa valla Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneeringu kooskõlastamine

KRUNT 2

KRUNT 3

KRUNT 4

KRUNT 5

p6

p4

p3

p3

p3

lk

lk

lk lk

lk

EP

EP

EP

ÜEv TL

PS

50

20

50

20

10

10

10

10

8

5

15

15

15

10

10

10

10 0

20

60

KRUNT 1

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering Joonis: Põhijoonis Töö nr. DP21-08 Esituskuju mõõtkava: M 1:1000

Koostamise aeg: Märts 2023 Väljatrükk: 11.01.2024

Olemasolev kinnistu

Krundi ehitusõigused

K ru

nd i n

r

Ojapõllu

1

Krundi kasutamise sihtotstarve

ÜEv 50%, TL 50%

Krundi pindala

(ha)

0,7

Hoonete suurim

lubatud arv

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind (m²)

Hoonete suurim lubatud

maksimaalne kõrgus (m)

5 1000 9

Hoonete suurim lubatud

korruselisus

2

Olemasolev kinnistu

Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused

K ru

nd i n

r

Kliiniku, Ojapõllu 1

Hoone katuse tüüp ja kalle

viilkatus 25°..45°

Hoone suurim lubatud suletud

netopind (m²)

1200

Olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded

Kaasaegne arhitektuur, eelistada naturaalseid materjale ja välisfassaadil puitu

Olemasolev kinnistu

Krundi kasutamise piirangud ja ehitusnõuded

K ru

nd i n

r Kliiniku, Ojapõllu

1

Planeeritud parkimis- kohtade

arv

≥6

Kehtivad piirangud

Minimaalne tulepüsivus-

klass

Planeeritud piirangud

TP3 - elektri maakaabli kaitsevöönd (2 m) - ühisveevärgi trassi kaitsevöönd (2 m) - ühiskanalisatsiooni trassi kaitsevöönd (2 m) - avaliku kasutusega eratee (Talli tee) - Paluküla maaparandussüsteem

2 PS 100% 1,82 4 600 9 2

2 ≥4 TP3

- puurkaevu hooldusala (Marise kü) - tulemüür või -tõkkesein

- puurkaevu hooldusala

Ojapõllu 3

4

5

≥3

≥3

≥3

TP3

TP3

TP3

- elektri maakaabli kaitsevöönd (2 m) - puurkaevu hooldusala (10 m) - elektri maakaabli kaitsevöönd - avaliku kasutusega eratee (Talli tee) - Paluküla maaparandussüsteem

- Nuutri jõe kalda piiranguvöönd (100 m) - Paluküla maaparandussüsteem

- Nuutri jõe kalda piiranguvöönd (100 m) - Nuutri jõe kalda ehituskeeluvöönd (50 m) - Nuutri jõe kalda kaldariba, kaitsealuse liigi elupaik - Nuutri jõe kalda kallasrada (4 m) - Paluküla maaparandussüsteem

- Nuutri jõe kalda piiranguvöönd (100 m) - Nuutri jõe kalda ehituskeeluvöönd (50 m) - Nuutri jõe kalda kaldariba, kaitsealuse liigi elupaik - Nuutri jõe kalda kallasrada (4 m) - Paluküla maaparandussüsteem

- juurdepääsuservituut

Kliiniku, Ojapõllu

3

4

5

EP 100%

EP 100%

EP 100%

0,59

0,56

0,59

3

3

3

300

300

300

9 2

9 2

9 2

Ojapõllu

2 viilkatus 25°..45°

600 Kaasaegne arhitektuur, eelistada naturaalseid materjale ja välisfassaadil puitu

3 viilkatus 25°..45°

450 Kaasaegne arhitektuur, eelistada naturaalseid materjale ja välisfassaadil puitu

4 viilkatus 25°..45°

450 Kaasaegne arhitektuur, eelistada naturaalseid materjale ja välisfassaadil puitu

5 viilkatus 25°..45°

450 Kaasaegne arhitektuur, eelistada naturaalseid materjale ja välisfassaadil puitu

DK300_Linnumäe_Ojapõllu_Detailplaan.dwgVäljatrüki fail: Väljatrüki formaat: ISO full bleed A2 (420.00 x 594.00 MM)

PLANEERITUD MAAKASUTUS

EP - üksikelamu maaEP PS - puhke- ja spordirajatise maa TL - laohoone maa

PLANEERINGULAHENDUSE LEPPEMÄRGID

Krundi piir Krundi numberKRUNT 1 Servituudi määramise vajadus

Juurdepääsu- ja krundisisene tee, parkimiskoht

p3

LIIKLUS, PARKIMINE

Juurdepääs krundile Parkimiskohtade arv krundil

Krundi maapealne hoonestusala

HOONED, RAJATISED

Säilitatav olemasolev hoone Likvideeritav objekt

Riigitee kaitsevööndi ulatus

lk

TEHNOVARUSTUS Veetorustik

Kanalisatsioonitorustik Madalpinge elektrikaabel

Puurkaevu hooldusala

Maapealne tehnoehitis

Planeeritud põhihoone

ÜEv

TL PS

LÄHTEANDMED

Katastriüksuse piir

Katastriüksuse tunnus Maapinna kõrguspunkt Maapinna kõrgusjoon Tee, tänav, rada

Elektri maakaabel Ühisveevärgi trass Ühiskanalisatsiooni trass

Puurkaev Haljastus

Hoone

Looduslik objekt Nõlv, reljeef

Planeeringuala piir

Kalda ehituskeeluvööndi ulatus

Katastriüksuse nimi

Kalda piiranguvööndi ulatus

ÜEv - kodu- ja lemmikloomade ravi- ja hoiuasutused

Metsamaa kõlvik

Hoonestusala tuletõkkemüüriga piiratud ala

Maaparandussüsteem

Planeeritud abihoone

____________________________________________________________________________________

3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ning seire aitavad kaasa planeeringulahenduse elluviimisele parimal võimalikul viisil. Planeeringuga määratud tegevused võivad avaldada mõningast mõju pinnasele, loodusressursside kasutamisele, elurikkusele, välisõhu kvaliteedile, jäätmemajandusele, energiakasutusele ning teistele loodus- ja elukeskkonna aspektidele, kuid need on lokaalsed, minimaalse mõjuga, paljud lühiajalised ning ei oma seetõttu arvestatavat mõju.

Planeeringu elluviimisega kaasneda võivad lokaalsed mõjud ning asjakohastel juhtudel nende seiremeetmed:

• planeeringuala kesk- ja põhjaosas on põhjavesi nõrgalt kaitstud, lõunaosas on põhjavesi suhteliselt kaitstud. Igakordne kinnistu omanik peab kasutama põhjavett säästlikult ning tagama ja tarvitusele võtma meetmed põhjavee kaitsmiseks;

• regulaarselt tellida olemasoleva puurkaevu vee keemilise seisundi analüüs;

• planeeringualal ei paikne loodusvarasid, mida saaks ehitustegevuses kasutada, kogu vajaminev materjal tuleb kohapeale transportida mujalt. Ehitustegevuses kasutatavate materjalide mahte ei ole võimalik detailplaneeringu koostamise raames hinnata, kuid materjalide ning vee kogustesse tuleb suhtuda säästvalt;

• kui planeeritud tegevuste käigus järgitakse nii kohaliku omavalitsuse territooriumil kui riiklikult kehtestatud norme, siis eeldatavalt ei ületa jäätmete käitlemisel tekkinud mõju piirkonna keskkonnataluvust;

• ehitusperioodil toimuvad kaevetööd muudavad osaliselt olemasolevat pinnast, kuid eeldatavalt ei viida kaevetööde käigus pinnasesse ohtlikke aineid ning sel tegevusel negatiivset ega pikaajalist mõju ei ole;

• täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitamisega ning sellega kaasnevad mõjud on ajutised;

• ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb regulaarselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekked).

Detailplaneeringuga planeeritud tegevused ei näe ette majanduslikke, kultuurilisi ega sotsiaalseid mõjusid sellises mahus, mida oleks võimalik asjakohaselt hinnata.

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 Lisa 3.2. / 1

____________________________________________________________________________________

3.1. Elluviimise tegevuskava tegevused ning osapoolte kohustused Planeerimisseaduse § 3 kohaselt kuuluvad planeeringu juurde lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajadusel nende järjekorra kohta. Planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine. Tegevuste järjekorda või sisu võib muuta kui see on mõistlik ja võimalik, ei ole detailplaneeringu põhilahendusega vastuolus ning on kõikide seotud osapooltega kooskõlastatud.

Planeeritud tegevuste elluviimisel ega valminud objektide kasutamisel ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju hüvitama kinnistu omanik, kes kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus toimus.

3.1.1. Maakorraldus- ja kinnistutoimingud Planeeritavate kinnistute jagamiseks ning katastriüksuste moodustamiseks peab planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või seaduses sätestatud isik tellima vastavat tegevusluba omavalt maamõõtjalt katastrimõõdistamise. Maamõõtja vastutab tema teostatud mõõdistamise andmete õigsuse ja katastrimõõdistamise seaduslikkuse eest.

Osapoolte kohustused:

Planeeritud kinnistute jagamisel eraldiseisvateks katastriüksusteks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või kinnisasja omanik.

Omandisuhted:

Maakorraldustoimingute teostamise järgselt on võimalik notariaalse toiminguna jagada kinnistu, sõlmida servituudilepped ning teostada võõrandamistoimingud.

3.1.2. Projekteerimine Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Vajadusel võib detailplaneeringu täpsustamiseks kohalik omavalitsus välja anda täiendavaid projekteerimistingimusi tagades, et planeeringu terviklahendus projekteerimistingimuste tulemusel ei muutu. Projekteerimistingimustega ei tohi muuta olemuslikku detailplaneeringu planeerimislahendust - täpsustamine eeldab, et üldiselt on kehtestatud planeeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad.

Olulisemad projekteerimistööd:

• avalikult teelt mahasõit ja elamukruntide juurdepääsutee, parkimiskohad;

• hooned;

• tehnovõrgud ja -rajatised.

Kõik projekteerimistööd võib lahendada hoone ehitusprojekti ning selle eriosade koosseisus, või eraldiseisva projektiga.

__________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 Lisa 4.1. / 1

_____________________________________________________________________

Osapoolte kohustused:

Planeeritud projekteerimistööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust.

Tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.

Omandisuhted:

Projekteerimistööde tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ja teostaja vaheline leping.

3.1.3. Ehitamine Enne ehitustööde algust tuleb ehitamisest teavitada pädevat asutust (üldjuhul kohalik omavalitsus). Lähtuvalt projekteeritud ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib teatud ehitiste rajamise puhul kas ehitusloakohustus puududa või on vajalik esitada ehitusteatis.

Olulisemad ehitustööd:

• planeeritud Kruntide 3-5 juurdepääsutee rajamine Maneeži kinnistule, krundisisesed juurdepääsuteed, sõidukite parkimiskohad ja manööverdamisalad krundi omaniku/elaniku ning külaliste jaoks;

• planeeritud kruntidele püstitatakse hooned;

• rajatakse krunte teenindavad tsentraalvõrgud ning krundisisesed tehnovõrgud.

Osapoolt kohustused:

Planeeritud ehitustööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust.

Tehnovõrgu ja -rajatise rajamisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.

Omandisuhted:

Ehitustööde tulemuse valminud hoone ja krundisiseste rajatiste omanikuks jääb peale ehitustööde lõppu üldjuhul kinnisasja omanik (v.a. näiteks olukord kui mitme kinnistu omanikud rajavad ühiselt tehnovõrke ja -rajatisi). Võrku ühendatud tehnovõrkude ja -rajatiste omanikuks kuni krundi liitumispunktini jääb üldjuhul tehnovõrgu kaudu teenust pakkuv ettevõte.

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 Lisa 3.1. / 2

____________________________________________________________________________________

3.3. Ettepaneku Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmiseks Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muuhulgas üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine.

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering sisaldab ettepanekut Pühalepa valla keskosa üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe osaliseks muutmiseks.

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 Lisa 3.3. / 1

Ojapõllu ja Kliiniku detailplaneeringu koostamise ning finantseerimise leping nr 8-4.1/21

Kärdla (digitaalallkirja andmise kuupäev)

Hiiumaa Vallavalitsus (registrikood 77000424, aadress Keskväljak 5a, 92413 Kärdla linn, Hiiumaa vald, Hiiu maakond) (edaspidi tellija), keda esindab vallavanem Hergo Tasuja,

Dagovet OÜ (registrikood 12840314, aadress Mere tn 12, 92413, Kärdla linn),keda esindab juhatuse liige Maris Kriggulson (edaspidi huvitatud isik),

ja AA Arhitektid OÜ (registrikood 11484739, aadress Telliskivi 60A, 10412 Tallinn), (edaspidi töövõtja), keda esindab juhatuse liige Margus Veskimeister,

edaspidi nimetatud eraldi ka pool ning koos ja ühiselt pooled,

sõlmisid, tuginedes Hiiumaa Vallavolikogu 20.10.2022 otsusele nr 78 „Ojapõllu ja Kliiniku detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“, detailplaneeringu koostamise ning finantseerimislepingu (edaspidi leping) alljärgnevatel tingimustel.

1. Lepingu eesmärk ja ese 1.1. Lepingu eesmärgiks on määrata kindlaks Linnumäe külas asuvate Ojapõllu ja Kliiniku

kinnistute detailplaneeringu (algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 20.10.2022 otsusega nr 78) (edaspidi detailplaneering) koostamisel ning detailplaneeringu koostamise rahastamisel tellija, huvitatud isiku ja töövõtja vaheline õigussuhe.

1.2. Lepinguga tellib tellija töövõtjalt detailplaneeringu koostamise (edaspidi ka töö), töövõtja kohustub töö tegema ja huvitatud isik kohustub maksma töövõtjale selle eest tasu.

1.3. Töö maht ja tööle kehtestatud nõuded on sätestatud lepingu dokumentides ja töö tegemist reguleerivates õigusaktides. Tööde hulka kuulub ka selliste ülesannete täitmine ja nende tööde tegemine või teenuste osutamine, mis ei ole lepingu dokumentides otseselt nimetatud, kuid mille tegemine on vajalik lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks.

1.4. Detailplaneeringu alana mõistetakse Linnumäe külas asuvaid Ojapõllu maaüksust, katastritunnus 63901:001:0366, pindala 4,21 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100% ja Kliiniku maaüksust, katastritunnus 20501:001:1527, pindala 494 m², sihtotstarve ärimaa 100%.

2. Lepingu dokumendid 2.1. Termini „leping“ all mõistetakse lepingu tähenduses kõiki lepingu dokumente. Lepingu

dokumendid koosnevad lepingust ja lepingu lisadest. Lepingu juurde kuuluvad lepingu sõlmimise ajal järgmised lisad:

2.1.1 Lisa 1 – Hiiumaa Vallavolikogu 20.10.2022 otsus nr 78 „Ojapõllu ja Kliiniku detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ koos selle lisade ja seletuskirjaga.

3. Detailplaneeringu koostamise rahastamine ja töö eest tasumine 3.1. Detailplaneeringu koostamise rahastamist finantseerib täies ulatuses huvitatud isik.

Huvitatud isik kohustub tasuma kulud, mis on seotud detailplaneeringu koostamise ja

menetlemisega vastavalt huvitatud isiku ja detailplaneeringu koostaja vahelisele kokkuleppele.

3.2. Tasu sisaldab kõiki töövõtja tehtud kulutusi töö tegemisel lepingu raames ja autoritasu. 3.3. Makse(d) tasutakse huvitatud isiku poolt detailplaneeringu koostaja arvelduskontole

detailplaneeringu koostaja arve alusel.

4. Tellija kohustused ja õigused 4.1. Tellija on kohustatud: 4.1.1. andma töövõtjale üle tellija valduses olevad töö tegemiseks vajalikud andmed ja

dokumendid; 4.1.2. edastama töövõtjale mistahes informatsiooni, mis tellija parima äranägemise kohaselt

võib aidata kaasa tööde kiiremale ja optimaalsemale tegemisele; 4.1.3. teavitama töövõtjat viivitamatult asjaoludest, mis võivad takistada tööde nõuetekohast

tegemist; 4.1.4. tegema koostööd kaasatavate asutuste ja organisatsioonidega, sh lähteandmete

kogumine, informatsiooni vahetamine; 4.1.5. tegema planeerimisseaduses sätestatud menetlustoimingud; 4.1.6. arvestama töövõtja ja huvitatud isiku seaduslikke, mõistlikke ning põhjendatud

ettepanekuid detailplaneeringu menetlemisel; 4.1.7. võtma vastu lepingu tingimustele ja õigusaktidele vastava töö. 4.2. Tellijal on õigus: 4.2.1. anda töövõtjale suuniseid ja teha põhjendatud ettepanekuid töö koostamiseks; 4.2.2. mittenõustumisel töövõtja tehtud tööga nõuda ekspertiisi teostamist. Ekspertiisi kulud

kannab tellija. Kui tellitud ekspertiisi kohaselt oli töövõtja töö vastuolus kehtivate õigusaktide või hea tava ja praktikaga, on tellijal õigus ekspertiisi maksumus töövõtjalt sisse nõuda. Ekspertiisi teostamise ajaks võib tellija peatada töö koostamise;

4.2.3. nõuda töövõtjalt lepingujärgse töö vajalikul tasemel vormistamist ja tellijale üleandmist.

5. Töövõtja kohustused ja õigused 5.1. Töövõtja on kohustatud: 5.1.1. juhinduma töö tegemisel lepingust, kehtivatest projekteerimis- ja ehitusnormidest,

heast projekteerimis- ja ehitustavast ning detailplaneeringu koostamist reguleerivatest sätetest;

5.1.2. kasutama töö tegemisel vajaliku ja piisava kvalifikatsiooniga tööjõudu, kelle haridus, oskused ja kogemused vastavad planeerimisseaduses esitatud nõuetele. Tellijal on õigus nõuda alltöövõtjate või kaasatud spetsialistide väljavahetamist töövõtja kulul, kui nimetatud isikud teevad töid mittekohaselt;

5.1.3. hankima töö tegemiseks vajalikud avalikult kättesaadavad materjalid; 5.1.4. teatama tellijale ja huvitatud isikule koheselt kõigist asjaoludest, mis võivad ohustada

töö tegemist lepingu kohaselt; 5.1.5. viima sisse tellija või tema poolt volitatud isiku poolt nõutavad muudatused ja

parandused; 5.1.6. valmistama ette avalike väljapanekute ja avalike arutelude korraldamise materjalid, sh

kirjad, kutsed, teated jms ning tutvustama tööd avalikel aruteludel ning andma oma pädevuse piires selgitusi;

5.1.7. esitama tellijale ja huvitatud isikule kirjalikult oma seisukohad avalikel aruteludel ja avalikel väljapanekutel esitatud vastuväidetele ja ettepanekutele ning nõustama vajadusel planeeringuvaidluste korral;

5.1.8. tagama, et dokumentatsioon võimaldab detailplaneeringut vastu võtta ja kehtestada. Juhul, kui detailplaneeringusse tehakse parandusettepanekuid või avastatakse puudusi, mis takistavad detailplaneeringut kehtestada, kohustub töövõtja sellised puudused kõrvaldama lühima võimaliku ajaga ning selliseid töid ei loeta lisatöödeks;

5.1.9. esitama enne detailplaneeringu kehtestamise kohta otsustuse tegemist tellijale detailplaneeringu koos kõikide lisadega vähemalt 1 (ühes) eksemplaris eesti keeles paberkandjal ja 1 (ühes) eksemplaris identse informatsioonina digitaalsel kujul (pdf ja dwg formaadis ja vastavalt Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50).

5.2. Töövõtjal on õigus: 5.2.1. saada tellijalt töö tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid; 5.2.2. saada huvitatult isikult töö eest tasu vastavalt lepingus sätestatud tingimustele; 5.2.3. nõuda huvitatult isikult lepinguga määratud maksetähtaegade rikkumise korral viivist

0,05% tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud kalendripäeva eest, kuid kokku mitte rohkem kui 20% viivitatud summast;

5.2.4. kasutada töö koostamiseks teisi isikuid/alltöövõtjaid, jäädes ise vastutavaks lepingu täitmise eest;

5.2.5. arvestades töövõtja erialaseid teadmisi ja kogemusi, teha tellijale põhjendatud ettepanekuid töö lahenduste osas.

6. Huvitatud isiku õigused ja kohustused 6.1. Huvitatud isik on kohustatud: 6.1.1. maksma töövõtjale tasu töö tegemise eest. Huvitatud isik kohustub kandma ka kõik

muud detailplaneeringu koostamisega ja menetlemisega seotud vajalikud kulud, kaasa arvatud vajalike analüüside ja ekspertiiside tegemise kulud ning kohustub need nõudmisel hüvitama tellijale või töövõtjale;

6.1.2. tasuma töövõtjale töö eest vastavalt lepingu punktis 3.3. sätestatule; 6.1.3. maksma töövõtjale tema nõudel viivist tähtaegselt tasumata summadelt 0,05% iga

viivitatud kalendripäeva eest, kuid kokku mitte rohkem kui 20% viivitatud summast; 6.1.4. sõlmima enne detailplaneeringu kehtestamist tellijaga planeerimisseaduse § 131 lõike

2 kohase halduslepingu sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks kandmiseks.

6.1.5. Juhul, kui detailplaneeringut ei kehtestata, ei hüvitata huvitatud isikule lepingu alusel tasutud summasid ning huvitatud isik on kohustatud tasuma kõik lepingu alusel veel tasumata summad.

6.2. Huvitatud isikul on õigus: 6.2.1. teha tellijale ettepanekuid seoses detailplaneeringu koostamisega.

7. Autoriõigused 7.1. Autoriõigused kõigile töö raames loodud teostele lähevad tellijale üle jooksvalt, st kohe

pärast iga autoriõiguse mõistes teose mõistele vastava töö osa valmimist, ilma et oleks vajalik vastava töö osa tellijale üleandmine või esitamine. Autoriõigused lähevad üle seadusega lubatud maksimaalses ulatuses. Tasu autoriõiguste eest on hõlmatud töö eest lepingujärgselt makstava tasuga. Samaaegselt autoriõiguste üleminekuga tellijale saab töövõtja automaatselt lihtlitsentsi vastavate teoste kasutamiseks ulatuses, mis on vajalik lepingu edasiseks täitmiseks, sh õiguse vastavate teoste muutmiseks ja reprodutseerimiseks. Töövõtja võib vastavat litsentsi all-litsentsida ainult tema poolt

lepingu täitmisel kasutatavatele isikutele ja ainult ulatuses, mis on vajalik lepingu täitmiseks. Autoriõiguste üleminek jääb kehtima ka juhul, kui leping lõppeb mis tahes põhjusel ennetähtaegselt ja/või ilma töö lõpliku üleandmiseta.

7.2. Koos varaliste õiguste eelsätestatud üleminekuga annab töövõtja tellijale jooksvalt ka seadusega lubatud maksimaalse ulatusega tähtajatu ainulitsentsi töö raames loodavatele teostele laienevate isiklike õiguste kasutamiseks territoriaalsete ja ajaliste piiranguteta koos all-litsentside andmise õigusega ning loobub tellija suhtes igasugusest õigusest nõuda vastavate teoste kasutamise lõpetamist. Eelsätestatud litsentsi ja õigusest loobumise tasu on hõlmatud töö eest lepingujärgselt makstava tasuga. Töövõtjal ei ole õigust käesolevas punktis autori isiklike õiguste kasutamiseks tähtajatult sõlmitud litsentsilepingut korraliselt üles öelda.

7.3. Töövõtja kohustub tagama, et töö, töö teostamine ega töö kasutamine ei riku kolmandate isikute õigusi, sh autoriõigusi.

7.4. Juhul, kui töö, töö teostamine või töö kasutamine rikub kolmandate isikute õigusi, vastutab rikkumise eest töövõtja. Töövõtja kohustub hüvitama kolmandatele isikutele tekitatud kahju ning rahuldama tellija eest kolmandate isikute poolt tellija vastu esitatud kahju hüvitamise nõuded.

7.5. Kogu töö käigus loodud ja tekkinud teave ja lahendused, mis ei vasta autoriõiguslikule teose mõistele, on samuti tellija omand alates vastava teabe või lahenduse loomisest või tekkimisest. Tasu teabe ja lahenduste eest on hõlmatud töö eest makstava tasuga.

8. Lepingu eseme üleandmine-vastuvõtmine, riisiko ja omandiõiguse üleminek 8.1. Töövõtja kooskõlastab valminud töö tellijaga ja huvitatud isikuga ning annab töö tellijale

üle ja tellija võtab töö vastu üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel. Tellija esindaja kontrollib enne vastuvõtmist, et töö vastab lepingu tingimustele. Kui töö on kooskõlas lepingu tingimustega, allkirjastavad töö või selle osa üleandmise-vastuvõtmise akti tellija ja töövõtja esindajad, kes on nimetatud lepingu punktides 11.1. ja 11.2. Juhul kui tellija esindaja keeldub valminud tööd vastu võtmast, kohustub töövõtja andma tellijale mõistliku lisaaja töö vastuvõtmiseks. Kui tellija esindaja ei võta ka lisaaja jooksul tööd vastu, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks.

8.2. Juhul kui töö üleandmisel-vastuvõtmisel avastatakse puudused (ebakvaliteetsus jms mittevastavus lepingutingimustele), fikseerib tellija esindaja puudused aktis, näidates selles ühtlasi mõistliku aja, et puudused kõrvaldada. Töövõtja tehtud tööd ei võeta vastu ega anta üle enne, kui töövõtja on töös esinenud puudused nõuete järgi ja ettenähtud tähtajaks kõrvaldanud.

8.3. Töös esinevad puudused kõrvaldab töövõtja oma kulu ja vahenditega.

9. Lepingu tähtaeg, muutmine ja lõpetamine 9.1. Leping jõustub allakirjutamise momendist ja lõpeb poolte vaheliste lepinguliste

kohustuste täieliku täitmise korral, poolte kokkuleppel, lepingus ja õigusaktides ettenähtud alustel.

9.2. Muudatused ja täiendused käesolevale lepingule kehtivad üksnes siis, kui need on vormistatud kirjalikult ja alla kirjutatud poolte esindajate poolt.

9.3. Tellija võib lepingu üles öelda juhul, kui esineb mõni planeerimisseaduse § 129 lg-s 1 sätestatud asjaolu ja tellija otsustab detailplaneeringu koostamise lõpetada.

9.4. Tellija ja töövõtja võivad lepingust taganeda võlaõigusseaduses ette nähtud alustel ja korras.

9.5. Huvitatud isik võib lepingust taganeda ainult koos tellijaga ühiselt.

10. Kontaktisikud

10.1. Tellija kontaktisik lepinguga seonduvates küsimustes on Mai Julge; [email protected]; 463 6845

10.2. Töövõtja kontaktisik lepinguga seonduvates küsimustes on Margus Vanameister; [email protected]; 5621 4955

10.3. Huvitatud isiku kontaktisik lepinguga seonduvates küsimustes on Maris Kriggulson; [email protected]; 5624 7818

11. Lõppsätted 11.1. Lepingus reguleerimata küsimused lahendatakse vaidluse korral läbirääkimiste teel ja

kui kokkulepet ei õnnestu saavutada, siis lahendatakse vaidlus kohtus. 11.2. Käesolev leping on allkirjastatud digitaalselt.

Poolte allkirjad:

Tellija Huvitatud isik Töövõtja Hiiumaa Vallavalitsus Dagovet OÜ AA Arhitektid OÜ Keskväljak 5a Mere tn 12 Telliskivi 60A Kärdla Kärdla Tallinn registrikood 77000424 registrikood 12840314 registrikood 11484739

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja Maris Kriggulson Margus Vanameister

ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected]

Eraklientide teenindus: 777 1545 [email protected] Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee

Rikketelefon 1343

PROJEKTI KOOSKÕLASTUS

Kooskõlastuse nr 7840782773

Kooskõlastuse kuupäev 14.08.2023

KOOSKÕLASTUSE TELLIJA

Registrikood 12656409

Ettevõtte nimi KUUSED OÜ

Kontakisik ARNO KUUSK

Objekti aadress Ojapõllu,Kliiniku,Linnumäe küla, Hiiumaa vald (DP)

Töö number DP21-08

Töö sisu Detailplaneeringu tehnovõrgud

Etapp Detailplaneering

KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL

* Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS

Maie Erik

Elektrilevi OÜ volitatud esindaja

Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Hiiumaa valla Pühalepa Osavalla Valitsus

Hiiumaa Vallavalitsus

Teie: 28.09.2023 nr 8-4/37-7

Meie: 12.10.2023 nr 14-3/2592-1

Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneeringu kohta arvamuse esitamine ning

täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine

Hiiumaa valla Pühalepa Osavalla Valitsus esitas Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile 28.09.2023 Linnumäe külas Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute

detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lõike

1 alusel arvamuse andmiseks ja PlanS § 142 lõike 4 alusel isikute ning asutuste määramiseks,

kellega tuleb koostööd teha või keda detailplaneeringu koostamisel kaasata. Käesolevaga

esitab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium oma seisukoha ruumilise planeerimise

korraldamise valdkonnast.

Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 20.10.2022 otsusega nr 78. Nimetatud

otsusega jättis Hiiumaa Vallavolikogu algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise

(edaspidi KSH), kuna KSH eelhinnangu kohaselt detailplaneeringu elluviimisel eeldatavalt

oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. Samal seisukohal on Keskkonnaamet

05.09.2022 kirjas nr 6-5/22/15373-2.

Planeeringuala (4,26 ha) moodustavad Ojapõllu (63901:001:0366, maatulundusmaa) ja

Kliiniku (20501:001:1527, ärimaa) kinnistud. Planeeringualal on loomakliinik, tall, hobuste

väliboksid, ratsutamis- ja võistlusväljak. Juurdepääs planeeringualale on Heltermaa–

Kärdla–Luidja (80) riigimaanteelt ja avaliku kasutusega Talli (6390488) teelt.

Planeeringualal on suures osas väärtuslik põllumajandusmaa keskmise boniteediga 301,

sellel paikneb maaparandussüsteemi maa-ala, maaparandushoiuala ja maaparandussüsteemi

eesvool Nuutri jõgi. Planeeringuala on osaliselt püsirohumaa (põllumassiiv nr

42853992558) ja sellele on taotletud pindalatoetusi. Planeeringualal on Nuutri jõe kalda

piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja kallasrada. Nuutri jõgi on I kategooria kaitsealuse

loomaliigi elupaik ning lõheliste kude- ja elupaik.

Detailplaneeringuga moodustatakse viis krunti. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt

määratakse krundile 1 hoonestusala ja ehitusõigus viiele hoonele ehitisealuse pinnaga kokku

1000 m2, sh loomakliinik koos laiendusega, kaks kliinikut teenindavat abihoonet, loomade

varjupaik ja laohoone. Krundile 2 määratakse ehitusõigus ja kaks hoonestusala neljale

hoonele ehitisealuse pinnaga kokku 600 m2, sh ratsutamis- ja võistlusväljakut teenindav

1 Maakonnaplaneeringu kohaselt on väärtusliku põllumajandusmaa keskmise boniteedi lävend Hiiumaal 28

hindepunkti

2 (4)

hoone, tallihoone koos laiendusega ja kaks abihoonet. Kruntidele 3-5 määratakse ehitusõigus

ning hoonestusala elamu ja kahe abihoone rajamiseks ehitisealuse pinnaga kuni 300 m2.

Tulenevalt 27.04.2010 kehtestatud Pühalepa valla keskosa üldplaneeringust paikneb

planeeringuala osaliselt kaubandus-, teenindus- ja büroohoone, osaliselt perspektiivsel

kaubandus-, teenindus ja büroohoone, osaliselt puhke- ja virgestusmaa maakasutuse

juhtotstarbega alal ning osaliselt alal, kuhu maakasutuse juhtotstarvet ei ole määratud.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks määrates kruntide 3-5

piires maakasutuse juhtotstarbeks elamumaa.

Lähtudes esitatud planeeringumaterjalidest, märgime järgmist:

1. Üldplaneering on kehtestatud varasemalt kui kehtiv Hiiu maakonnaplaneering

2030+ (edaspidi maakonnaplaneering, kehtestatud 20.03.2018). PlanS § 55 lõike 2

kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus. Kuna koostatav

üldplaneering peab maakonnaplaneeringule vastama, siis detailplaneeringu

koostamisel maakonnaplaneeringust lähtumine aitab vältida edaspidist vastuolu.

Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala osaliselt linnalise

asustusega alal. Seda iseloomustavad asustuse kompaktsus, sh nii olemasoleva

hoonestuse tihedus, maakasutusfunktsioonide mitmekesisus (elamualad,

tootmisalad, äripiirkonnad, kompaktsele asustusele omased puhkealad jms), ühtsed

teede- ja tehnovõrgud ning mitmesuguste teenuste ja töökohtade olemasolu.

Planeeringuala külgneb ilusa maanteelõiguga. Maakonnaplaneeringuga määrati

ilusateks sellised maanteelõigud, mis läbivad kaunist ja vaheldusrikast maastikku.

Need maanteelõigud on visiitkaart, mille põhjal kujuneb mulje Hiiumaast ja

hiidlastest saart lühiajaliselt külastavatel inimestel. Seepärast tuleb senisest märksa

rohkem pöörata tähelepanu teeäärsete maastike kujundamisele ja hooldamisele.

Palume detailplaneeringu koostamisel järgida maakonnaplaneeringus toodud ilusate

maanteelõikude hooldus- ja kasutussoovitusi.

Rõhutame ka, et detailplaneering peab kehtestamisel olema vastavuses kehtiva

üldplaneeringuga. Seetõttu juhuks, kui koostatav üldplaneering kehtestatakse enne

detailplaneeringut, tuleb detailplaneeringu koostamisel sellega arvestada.

2. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on planeeringuala „lõunaosas põhjavesi

suhteliselt kaitstud“. Juhime tähelepanu, et Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi

kohaselt paikneb planeeringuala osaliselt keskmiselt kaitstud ja osaliselt nõrgalt

kaitstud põhjaveega piirkonnas. Palume detailplaneeringut täpsustada.

3. PlanS § 3 kohaselt on planeering planeeringuala kohta koostatav terviklik

ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja

ehitustingimused. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise

tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja

moodustavad ühtse terviku. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus)

§ 2 lõike 2 kohaselt peab planeering olema selge ja üheselt mõistetav ning

planeeringu seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas. Määruses

reguleerimata küsimustes tuleb lähtuda PlanS-ist ja teistest riigi ning kohaliku

omavalitsuse õigusaktidest (§ 1 lõige 2).

• Arusaadav ei ole seletuskirjas lk 12 märgitu: „50 m vööndist kaugemale ulatuva

0,022 ha metsamaa ulatuses laieneb kalda ehituskeeluvöönd veelgi“. Palume

detailplaneeringut täpsustada.

• Arusaadav ei ole detailplaneeringu seletuskirja lk 30 märgitu:

„Detailplaneeringuga ei ole ette nähtud elamute ja abihoonete ehituslike

tingimuste eristamist kui need ei tulene seaduslikust alusest.“

3 (4)

Juhime tähelepanu, et ehitise ehituslike tingimuste määramine on üks

detailplaneeringu kohustuslikest ülesannetest (PlanS § 126 lõige 1). Palume

täpsustada, mida konkreetsemalt detailplaneeringuga ette ei nähta või siis lause

eemaldada.

• Detailplaneeringu seletuskirjas lk 27 on märgitud: „Olemasolevate hoonetega

kruntidel ei määrata detailplaneeringuga osakaalu, et kui palju peab või tohib

laiendada olemasolevaid hooneid ning kui palju tohib püstitada uusi.“

Detailplaneeringuga lahendatavad ülesanded on nimetatud PlanS § 126 lõikes 1,

seejuures punktides 1-5 nimetatud ülesannete lahendamine on kohustuslik

(PlanS § 126 lõige 2). Sh krundi ehitusõiguse määramine on kohustuslik

ülesanne. Krundi ehitusõigusega määratakse krundi kasutamise sihtotstarve või

sihtotstarbed, hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või

nende puudumine maa-alal, hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim

lubatud ehitisealune pind, hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud

maksimaalne kõrgus, asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga

rajatiste suurim lubatud sügavus (PlanS § 126 lõige 4). Palume

detailplaneeringus ehitusõigus PlanS-i kohasena määrata.

• Detailplaneeringu seletuskirjas lk 32 on märgitud „eelistada looduslikku

ehitusviisi, kasutades piirkonnale omaseid materjale ja tehnikaid“. Palume

detailplaneeringut täiendada selgitusega, milline on looduslik ehitusviis ja

millised on piirkonnale omased tehnikad.

• Palume lisada legend joonisele 8 „Ettepanek Pühalepa valla keskosa

üldplaneeringu põhijoonise muutmiseks“.

• Juhime tähelepanu, et põhijoonisel ei ole leitavad kalda ehituskeeluvöönd,

madalpinge elektrikaabel, ühiskanalisatsiooni ja -veevärgi trassid,

kanalisatsioonitorustik. Palume põhijoonist täpsustada.

• Põhijoonisel on kavandatavad hooned kujutatud erineva suuruse ja värviga, kuid

legendis puudub sellekohane tingmärkide selgitus.

• Detailplaneeringu seletuskirjas määratakse krundil 1 ehitusõigus viiele hoonele,

kuid põhijoonisel ei ole võimalik aru saada, mitmele hoonele ehitusõigus

määratakse.

Palume detailplaneeringus ehitusõigus selgelt, üheselt mõistetavalt ja arusaadavalt

määrata ning seletuskiri ja põhijoonis omavahel kooskõlla viia.

4. Palume parandada detailplaneeringus õigekirja vead, näiteks lk 20 „alale

kavandatud tegevused võivad vastastiku mõjutada“.

5. Detailplaneeringu seletuskirjas on toodud, et rajatavad hooned on energiasäästlikud

ja -tõhusad. Palume detailplaneeringusse lisada, et hoonete projekteerimisel tuleb

lähtuda hoone energiatõhususe miinimumnõuetest ja küttesüsteemi valikul on

soovitav eelistada energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi.

6. Detailplaneeringus on kasutatud mõistet „Joonis: Detailplaan“. PlanS § 3 kohaselt

koosneb planeering seletuskirjast ja joonistest, seetõttu palume detailplaneeringus

asendada mõiste „detailplaan“ PlanS kohase mõistega „põhijoonis“.

7. Looduskaitseseaduse § 53 kohaselt on I ja II kaitsekategooria liikide täpse elupaiga

või kasvukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Avaliku teabe

seaduse § 35 kohaselt tuleb teave, mille avalikuks tulek ohustaks kaitseala või

kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha säilimist, tunnistada

asutusesiseseks kasutamiseks. Tulenevalt eelnevast tuleb detailplaneeringu

4 (4)

avalikust eksemplarist I kaitsekategooria liigi nimi eemaldada. Huvitatud isiku ja

kohaliku omavalitsuse eksemplaridesse võib see alles jääda.

8. Kohaliku omavalitsuse kinnitusel kooskõlastatakse detailplaneering Päästeameti

Lääne Päästekeskusega, Keskkonnaametiga, Põllumajandus- ja Toiduametiga ning

Transpordiametiga. Detailplaneeringu koostamisse on kaasatud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi maakasutuspoliitika ja ruumilise planeerimise

osakonnad, Elektrilevi OÜ, AS Kärdla Veevärk, Pühalepa Osavalla Kogu, Marise,

Maneeži, Ülejõe, Härjakopli, Ojametsa, Ojakääru ja Vana-Kokla kinnistute

omanikud.

Võttes aluseks PlanS § 142 lõike 4 ja arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015

määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ sätestatut, ei pea Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

vajalikuks Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneeringule määrata täiendavaid

koostöötegijaid ega kaasatavaid.

Palun kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid

kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada,

ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel.

Palume eeltooduga planeeringu koostamisel arvestada, samuti palume lähtuda

detailplaneeringute nõustikus toodud soovitustest (https://planeerimine.ee/dp-noustik/ ).

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 651 lõikest 1 kuuluvad Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse mitmed valdkonnad, sh maakasutuspoliitika,

ruumilise planeerimise korraldamine jm. Selgitame, et käesolev seisukoht on esitatud

ruumilise planeerimise valdkonnast lähtuvalt ja ei oma puutumust Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi maakasutuspoliitika ja riigivara valitseja, sh maapoliitika

valdkonnaga. Juhul, kui ministeeriumil on märkusi, mis puudutavad muid ministeeriumi

valitsemisalas olevaid küsimusi, esitatakse need eraldi kirjaga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaia Sarnet

regionaalvaldkonna asekantsler

Urve Pill

5302 3306, [email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Liili Eller

osavallavanem

Pühalepa Osavalla Valitsus

[email protected]

Teie 09.08.2022 nr 8-4./37-1

Meie 05.09.2022 nr 6-5/22/15373-2

Seisukohad Linnamäe küla Ojapõllu ja

Kliiniku kinnistute detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise

vajalikkuse kohta

Austatud osavallavanem

Küsisite Keskkonnaametilt lähteseisukohti Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute

detailplaneeringu koostamiseks ja seisukohta1 detailplaneeringu algatamisel keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajalikkuse kohta.

Hiiumaa vallas Linnumäe külas asuva Ojapõllu2 ja Kliiniku3 kinnistute detailplaneeringu

koostamise eesmärgiks on olemasolevatest kinnistutest moodustada kuni viis krunti (kuni kolm

elamumaakrunti, üks loomakliiniku krunt ja üks puhke- ja spordirajatiste krunt), kruntidele

ehitusõiguse ja ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning

tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine. Algatatav

detailplaneering teeb ettepaneku kehtiva Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmiseks

üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe muutmise osas. Planeeringuala ei paikne

ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis.

Keskkonnaamet nõustub, et eeldatavalt ei kaasne Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute

detailplaneeringu ellu rakendamisega olulist keskkonnamõju4, mistõttu KSH algatamine

ei ole eeldatavalt vajalik. Siiski palub Keskkonnaamet planeeringu koostamisel arvestada

järgnevalt esitatud tähelepanekutega:

1. Planeeringualale jääb osaliselt keskkonnaregistrisse kantud I kaitsekategooria loomaliigi,

euroopa naaritsa (Mustela lutreola) elupaik. Euroopa naaritsa elupaiga moodustab Nuutri

jõgi koos 10 m laiuse kaldaribaga jõe ääres. Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik

häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud5.

Euroopa naaritsa elupaigaks on erinevad vooluveekogud koos kuni 200 meetri laiuse

kaldaribaga. Euroopa naaritsale on sobivaimateks elupaikadeks keskmise suurusega

1 Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 6 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 33 lg 6 alusel 2 katastritunnus 63901:001:0366, sihtotstarve maatulundusmaa 100 %, pindala 4,21 ha 3 katastritunnus 20501:001:1527, sihtotstarve ärimaa 100 %, pindala 494 m² 4 KeHJS § 22 mõistes 5 Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 55 lg 6

2 (3)

kiirevoolulised jõed, kus leidub piisavalt toitu – kalu, kahepaikseid, koorikloomi ja

pisiimetajaid. Euroopa naaritsale sobilikke elupaiku leidub Hiiumaal 40-l suuremal kraavil,

ojal või jõel. Hiiumaa vooluvete elustiku, sh euroopa naaritsa seisundi parandamiseks on

võtmetähtsusega tegevus elupaikade ökoloogilise seisundi parandamine.

Euroopa naaritsa kaitseks moodustatud püsielupaigad tagavad vaid kõige olulisemate

tuumikalade püsimise, kuid naaritsa populatsiooni pikaajalise püsimise tagamiseks on

vajalik kõikide Hiiumaa jõgikondade terviklik ja integreeritud haldamine. Hiiumaale

potentsiaalselt tekkida võiv euroopa naaritsa asurkond pole väga suur. Arvatavalt jääb see

minimaalse elujõulise asurkonna suuruse lähedale. Seetõttu kujutavad endast suurt ohtu

kõikvõimalikud inimtegevused, mis viivad saare kandevõime vähenemisele. Sellisteks

tegevusteks on maaparanduslikud ettevõtmised, metsamajandus, arendustegevus ojade

kaldavööndite läheduses, vooluvee keskkonda saastav tegevus (näiteks väetiste ja

keskkonnamürkide võimalik ülemäärane kasutamine) samuti tegevused, mis mõjutavad

kaudselt toidubaasi.6

Euroopa naarits on väga tihedalt seotud veekoguga ning enamasti piirdub tema liikumine

vaid alla kümne meetri laiuse kaldavööndiga. Seetõttu on oluline, et veekogude ääres

kavandatavad tegevused ei takistaks loomade liikumist jões ja selle kallastel.

Planeeringuga kavandatav tegevus ei mõjuta eeldatavalt Nuutri jõe elustikku ning

seeläbi ka euroopa naaritsa seisundit, kuna planeeringuga ei kavandata tegevusi

Nuutri jõele lähemal kui 50 meetrit.

2. Planeeringuala paikneb osaliselt Nuutri jõe kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndis. Nuutri jõe

kalda ehituskeeluvööndi laius on 50 meetrit7 ning ehituskeeluvööndi laiuse arvestamise

lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile

kantud veekogu veepiir8. Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2

tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini9, mille laius on

Nuutri jõel 100 meetrit10.

Ojapõllu kinnistul on maakatastri andmetel metsamaa kõlvik 0,12 ha ulatuses. Metsamaast

0,022 ha jääb väljapoole Nuutri jõe 50 m laiust ehituskeeluvööndit, kuid sellele metsamaa

osale laieneb tulenevalt looduskaitseseaduse § 38 lõikest 2 ehituskeeluvöönd. Kalda

ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.11

Esitatud detailplaneeringu eskiislahenduses ei ole arvestatud ehituskeeluvööndi

laienemisega piiranguvööndisse jäävale metsamaale ning krundi 4 hoonestusala on

kavandatud ainult kuni 50 meetri kauguseni Nuutri jõest. Palume planeeringu koostamisel

arvestada looduskaitseseaduse § 38 lõikega 2 ja mitte kavandada hoonestusala Nuutri

jõe kalda piiranguvööndisse jäävale metsamaale, kuna metsamaale laieneb kalda

ehituskeeluvöönd.

3. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada, et Nuutri jõgi on avaliku kasutusega veekogu,

millel on 4 meetri laiune kallasrada. Planeeringuga ei tohi kavandada tegevusi, mis

takistaksid veekogu avalikku kasutust ja selle ääres viibimist, sealhulgas selle kaldal

liikumist.

6 Euroopa naaritsa tegevuskava eelnõu ptk 5.2.3., lk 41 7 LKS § 38 lg 1 p 4 8 LKS § 35 lg 2 9 LKS § 38 lg 2 10 LKS § 37 lg 1 p 2 11 LKS § 38 lg 3

3 (3)

4. Nuutri jõeni ulatuvate kruntide haljastuse planeerimisel tuleb arvestada, et veekaitsevööndis

(10 meetri ulatuses veepiirist) on keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti

nõusolekuta12.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus)

[email protected]

Ester Pindmaa 5696 6409

[email protected]

12 Veeseadus § 119 p 2

Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 /+(372) 605 1710/ [email protected] / www.pta.agri.ee

Registrikood 77001458

Hiiumaa Vallavalitsus

Pühalepa Osavalla Valitsus

[email protected]

Teie: 28.09.2023 nr 8-4/37- 8 Meie: 31.10.2023 nr 6.2- 6/8570-1

Detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek

Olete esitanud teate detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku kohta (Ojapõllu ja

Kliiniku, Linnumäe k), milline on koostatud AA Arhitektid OÜ (reg. nr 11484739) poolt

koostatud Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering ( töö nr DP21-08).

Ojapõllu (katastritunnus 63901:001:0368) ja Kliiniku (katastritunnus 20501:001:1527)

maaüksused paiknevad Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Linnamäe külas tervikuna Paluküla

maaparandusehitisel (maaparandussüsteemi kood 7116400020010, ehitise kood 001) ning

Ojapõllu maaüksus piirneb Nuutri jõe maaparandusehitisega (maaparandussüsteemi kood

7116400020000, ehitise kood 001).

Kuna planeeringu maa-ala on maaparandusehitise ala ( enne kuivenduse rajamist liigniiske

maa), siis geoalusel ning planeeringu joonistel peab kajastuma drenaaž. Taristute ja rajatiste

planeerimisel tuleb arvestada olemasoleva drenaažiga ning kui see ei ole võimalik, siis tuleb

kuivendus ringi projekteerida ja ehitada. See on vajalik ka selleks, et tagada naaberkinnisajal

paikneva maaparandussüsteemi jätkuv toimimine. Maaparandushoiu kohustus on

maaparandussüsteemi omanikul.

Detailplaneering ning planeeritavate ehitiste projektid tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja

Toiduameti Lääne regiooni Kuressaare esindusega.

Lisa: Paluküla teostusjoonised (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riho Erismaa

Peaspetsialist-koordinaator

Lääne regioon

Mait Must

+372 515 3637

[email protected]

ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected]

Eraklientide teenindus: 777 1545 [email protected] Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee

Rikketelefon 1343

PROJEKTI KOOSKÕLASTUS

Kooskõlastuse nr 7840782773

Kooskõlastuse kuupäev 14.08.2023

KOOSKÕLASTUSE TELLIJA

Registrikood 12656409

Ettevõtte nimi KUUSED OÜ

Kontakisik ARNO KUUSK

Objekti aadress Ojapõllu,Kliiniku,Linnumäe küla, Hiiumaa vald (DP)

Töö number DP21-08

Töö sisu Detailplaneeringu tehnovõrgud

Etapp Detailplaneering

KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL

* Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS

Maie Erik

Elektrilevi OÜ volitatud esindaja

DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID

FAILI NIMI FAILI SUURUS

Linnumäe_Ojapõllu_DP_2023.05.17.pdf 10.4 MB

ALLKIRJASTAJAD

nr. NIMI ISIKUKOOD AEG

MARIS KRIGGULSON1 48507090263 31.07.2023 08:46:25 +03:00

ALLKIRJA KEHTIVUS

ALLKIRI ON KEHTIV

ROLL/RESOLUTSIOON

ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)

Kärdla, Hiiumaa, 92413, Eesti

ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER

40:c2:de:6f:92:00:94:8b:5e:39:5c:1b:8c:53:2a:71

SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR

ESTEID-SK 2015 B3 AB 88 BC 99 D5 62 A4 85 2A 08 CD B4 1D 72 3B 83 72 47 51

ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 DC 71 B8 7A 35 F2 A4 D4 4B 4E F6 53 F5 3E 36 80 A8 69 A7 AB 06 8F 78 4A B4 68 49 BA 2 1 74 DC D8

nr. NIMI ISIKUKOOD AEG

MARGUS VESKIMEISTER2 38301040257 03.08.2023 17:12:55 +03:00

ALLKIRJA KEHTIVUS

ALLKIRI ON KEHTIV

ROLL/RESOLUTSIOON

ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)

Tallinn, EE

ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER

35:6b:5b:99:7a:2a:67:24:63:e7:c9:6d:d5:2d:e4:ff

SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR

EID-SK 2016 9C 09 A8 07 87 0C 3D AC 2E 87 FC A0 AE D2 FB 65 49 88 28 FB

ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 4B 5C 7D 09 C4 DD A8 5C B7 58 D1 AF DE F8 83 84 96 76 F2 C6 63 AF 0F F4 05 D6 C5 2C 96 79 01 DD

nr. NIMI ISIKUKOOD AEG

TOOMAS KATTEL3 36603160313 15.08.2023 17:28:12 +03:00

ALLKIRJA KEHTIVUS

ALLKIRI ON KEHTIV

ROLL/RESOLUTSIOON

AS Kärdla Veevärk juhataja/ kooskõlastatud

ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)

ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER

5a:8a:e1:cc:b5:26:2b:5a:5b:b1:db:d0:c1:ec:66:71

SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR

ESTEID-SK 2015 B3 AB 88 BC 99 D5 62 A4 85 2A 08 CD B4 1D 72 3B 83 72 47 51

ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 96 16 1F 21 C2 45 22 13 AC 24 EC 91 D2 22 50 DB BC F9 61 89 3B 96 69 23 8B 21 E8 17 7 3 2D 88 33

Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.

MÄRKUSED

Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist.

Hr. Arno Kuusk 29.03.2023 nr 2270 [email protected]

TEHNILISED TINGIMUSED

Vee- ja kanalisatsioonitorustiku projekteerimiseks Ojapõllu ja Kliiniku kinnistutele (katastrinumbritega, 63901:001:0366, 20501:001:1527) Linnumäe külas, Hiiumaa vallas.

I Veetorustik 1. Joonisel näidatud asukohta rajada liitumispunkt, millele paigaldatakse maakraan Dn40.

Olemasolev veetoru on PE 110 mm. 2. Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnita asukoha määramise hõlbustamiseks

min 1,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel. Kaabli otsad tuua kape alla. Veetoru kohale 0,4 m kõrgusele - paigaldada märkelint.

3. Välja ehitada nõuetekohane veemõõdusõlm, skeem leitav http://www.kvv.ee/pdf/Veemds.pdf ja veemõõdusõlme tehnilised tingimused http://www.kvv.ee/doc/VMStehting.doc

II Kanalisatsioonitorustikud 1. Joonisel näidatud asukohta rajada liitumispunkt. Olemasolev on survekanalisatsioonitorustik,

Pe torustik läbimõõduga 75 mm. 2. Projekteerida survekanalisatsioonitorustik Pe 63 mm.

III Kaped, kaevud ja kaevuluugid 1. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi kaevuluuke ja kapesid 2. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult teleskoopseid spindlipikendusi, mille ümbrus

peab olema tihendatud liivaga. Killustik ei tohi kahjustada tihendamisel spindlipikendust.

IV Kooskõlastamine 1. Projekt kooskõlastada Kärdla Veevärk AS-iga, 1 eks ehitusprojektist anda üle Kärdla

Veevärk AS-ile.

V Ühendamine 1. Kinnistu ühendatakse Kärdla linna vee- ja kanalisatsioonitorustikuga peale teenuslepingu

sõlmimist Kärdla Veevärk AS-iga, milleks: - anda üle Kärdla Veevärk AS-ile rajatud torustike teostusjoonised; - esitada torustikud ja sõlmed ülevaatuseks ja katsetuseks Kärdla Veevärk AS-ile.

Lisad: skeem 1. Tehnilised tingimused kehtivad 1 aasta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Kattel AS Kärdla Veevärk juhataja

Veehaarde-Nõmme 9a, Kärdla-Nõmme küla tel.4631087 EE551010022043121008 92413 Hiiumaa vald, Hiiu maakond fax.4631087 SEB Pank Reg. nr 10064136 e-mail:[email protected] EE962200001120130312 KMKR EE100453874 www.kvv.ee Swedbank

TEHNILISED TINGIMUSED 443754

TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi

Kuusk, Arno

Isiku- või registrikood

38208210236

Kontaktaadress Tänav / maja / korter

Kärdla, Metsa tn, 35a

Sihtnumber

92413

Maakond

Hiiu maakond

Telefon

526 7075

e-post

[email protected]

Kontaktisik Nimi

Telefon e-post

VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress

Ojapõllu Linnumäe küla Hiiumaa vald Hiiu maakond

Tarbimiskoht Katastriüksuse number

63901:001:0366

Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool

Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider

TOOTEVALIK Tehnilised tingimused detailplaneeringuks

SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv

3

Amprite arv

200 A

ELEKTRILEVI TEGEVUSED Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.

1/2

TEHNILISED TINGIMUSED 443754

KLIENDI TEGEVUSED 1. Olemasoleva alajaama Selveri:(Hiiu) fiidri F6 baasil näha ette uutele objektidele välja eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. 2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. 4. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. 5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Enefit Connecti piirkonna elektrivõrgu inseneri poole (Kardo Link, tel. 5884 4354, [email protected]). 7. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel:https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/ projektide-kooskolastamine 8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Kardo Link

Elektrilevi OÜ volitatud esindaja

5884 4354 | [email protected]

Koostatud: 04.04.2023

Kehtib kuni: 04.04.2025

2/2

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu protokoll

Pühalepa 17.november 2023

Algus kell 13.00 Lõpp kell 13.15

Osavõtjad: Arno Kuusk, Mai Julge

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek toimus 13.10.-13.11.2023. Enne avaliku väljapaneku algust (12.10.2023) on Pühalepa Osavalla Valitsusele saabunud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kiri, milles esitatakse arvamus detailplaneeringu kohta. Avaliku väljapaneku ajal esitas Põllumajandus- ja Toiduamet ettepaneku, et planeeringus tuleb arvestada olemasoleva drenaažiga ning kui see ei ole võimalik, siis tuleb kuivendus ringi projekteerida ja ehitada. Mõlemad kirjad on edastatud planeerijale ja nendega arvestatakse planeeringu koostamisel.

Avalikule arutelule ei saabunud ühtegi huvitatud isikut.

Protokollis Mai Julge

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering Joonis: Tugiplaan Töö nr. DP21-08 Esituskuju mõõtkava: M 1:1000

Koostamise aeg: Märts 2023 Väljatrükk: 11.01.2024

ML106_Linnumäe_Ojapõllu_Tugiplaan.dwgVäljatrüki fail: Väljatrüki formaat: ISO full bleed A2 (420.00 x 594.00 MM)

LEPPEMÄRGID

Katastriüksuse piir

Katastriüksuse tunnus Maapinna kõrguspunkt Maapinna kõrgusjoon Tee, tänav, rada

Elektri maakaabel Ühisveevärgi trass Ühiskanalisatsiooni trass

Puurkaev Haljastus

Hoone

Looduslik objekt Nõlv, reljeef

Planeeringuala piir

Kalda ehituskeeluvööndi ulatus

Katastriüksuse nimi

Kalda piiranguvööndi ulatus Riigitee kaitsevööndi ulatus

Maaparandussüsteem

KEHTIVAD PIIRANGUD

Puurkaevu hooldusala Maaparandussüsteemi ala

PLANEERINGUALA ASUKOHT

____________________________________________________________________________________

5.1. Ruumilised illustratsioonid Planeerimisseaduse § 135 lõike 4 kohaselt esitatakse kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon.

__________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 Lisa 5.1. / 1

_____________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 Lisa 4.1. / 2

_____________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 Lisa 4.1. / 3

AA Arhitektid OÜ Telliskivi 60A, 10412 Tallinn

Reg kood: 11484739 www.aaarhitektid.ee [email protected]

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku

kinnistute detailplaneering

Planeeringuala: Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Linnumäe küla, Ojapõllu ja Kliiniku kinnistud

Planeeringu koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus

Planeeringust huvitatud isik: Dagovet OÜ

Planeeringu koostamise aeg: Märts 2023

Väljatrükk: 11.01.2024

Töö number: DP21-08

Tallinn, Kärdla / 2023, 2024

___________________________________________________________________________________

1. SELETUSKIRI

Sisukord

1. Detailplaneeringu üldandmed.......................................................................................5 2. Planeeringuala ja selle mõjuala....................................................................................7

2.1. Planeeringuala......................................................................................................7 2.1.1 Asukoht...........................................................................................................7 2.1.2 Maakasutus....................................................................................................8 2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus.................................................................11 2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse................................................................12 2.1.5 Kitsendused..................................................................................................13

2.2. Planeeringuala mõjuala......................................................................................14 2.2.1 Asukoht.........................................................................................................14 2.2.2 Juurdepääs, liikluskorraldus.........................................................................15 2.2.3 Maakasutus..................................................................................................15 2.2.4 Hooned ja rajatised.......................................................................................15 2.2.5 Tehnovarustus..............................................................................................16 2.2.6 Keskkond, haljastus, looduskaitse................................................................16

3. Ruumilise arengu eesmärgid......................................................................................18 3.1. Maakonnaplaneering..........................................................................................18 3.2. Üldplaneering......................................................................................................19 3.3. Detailplaneeringud..............................................................................................21 3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused........................22

4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused....................................24 4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine..................................................................24 4.2. Krundi hoonestusala määramine........................................................................25 4.3. Krundi ehitusõiguse määramine..........................................................................27

4.3.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed...................................................................27 4.3.2 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal.....28 4.3.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind....................................................28 4.3.4 Hoonete suurim lubatud maksimaalne kõrgus..............................................29

4.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine..................................................................................................30

4.4.1 Elektrivarustus..............................................................................................30 4.4.2 Veevarustus..................................................................................................30 4.4.3 Kanalisatsioonivarustus................................................................................31 4.4.4 Juurdepääsuteed..........................................................................................31

4.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine.............................................................31 4.5.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine................................32 4.5.2 Energiakasutus.............................................................................................33 4.5.3 Loodusvarade kasutus..................................................................................33 4.5.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine.......................................34

4.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine...........................34 4.6.1 Materjalivalik.................................................................................................34 4.6.2 Hooned.........................................................................................................35

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 2

___________________________________________________________________________________

4.6.3 Piirded, väikevormid.....................................................................................35 4.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine............................................................35 4.8. Tegevuspõhimõtted maaparandussüsteemi piirkonnas......................................36 4.9. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine..........................................37 4.10. Kuja määramine................................................................................................38 4.11. Avaliku juurdepääsu tagamine..........................................................................38 4.12. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine....................................38 4.13. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine........................................................39 4.14. Tegevused Nuutri jõe kalda piiranguvööndis.....................................................39 4.15. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine.................................................40 4.16. Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav.....................................................................................................40 4.17. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks.............................................................40

2. JOONISED

Joonis 1.1. Tugiplaan................................................................................................................. 42 Joonis 1.2. Põhijoonis .............................................................................................................. 43

3. PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD

1. Menetlusdokumendid Lisa 1.1. KSH eelhinnang 05.08.2022 ....................................................................................... 44 Lisa 1.2. Keskkonnaamet 05.09.2022 seisukohad 6-5/22/15373-2 ........................................... 49 Lisa 1.3. Hiiumaa Vallavolikogu 20.10.2022 otsus nr 78 ........................................................... 52 Lisa 1.4. Detailplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................. 57 Lisa 1.5. AS Kärdla Veevärk 29.03.2023 tehnilised tingimused nr 2270 ................................... 62 Lisa 1.6. AS Kärdla Veevärk trasside paiknemise skeem ......................................................... 63 Lisa 1.7. OÜ Elektrilevi 04.04.2023 tehnilised tingimused nr 443754 ....................................... 64 Lisa 1.8. OÜ Elektrilevi 14.08.2023 kooskõlastus nr 7840782773 ............................................ 66 Lisa 1.9. AS Kärdla Veevärk 15.08.2023 kooskõlastus ............................................................ 67 Lisa 1.10. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 12.10.2023 arvamus ............................. 68 Lisa 1.11. Põllumajandus- ja Toiduamet 31.10.2023 arvamus ................................................. 72 Lisa 1.12. Põllumajandus- ja Toiduamet Paluküla maaparandusobjekti teostusjoonis ............ 73 Lisa 1.13. Detailplaneeringu eelnõu avaliku arutelu registreerimisleht ..................................... 74 Lisa 1.14. Detailplaneeringu eelnõu avaliku arutelu protokoll ................................................... 75 Lisa 1.15. Üldplaneeringu põhijoonise muutmise ettepanek ..................................................... 76

2. Uuringute dokumendid Lisa 2.1. AP Geodeesia topo-geodeetiline uuring, töö nr AP23_012-1 ...................................... 77

3. Elluviimise tegevuskava Lisa 3.1. Elluviimise tegevuskava tegevused ning osapoolt kohustused .................................. 78 Lisa 3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste,

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 3

___________________________________________________________________________________

sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed ............................................................................................................................ 80

4. Lepingud Lisa 4.1. Detailplaneeringu koostamise ning finantseerimise haldusleping ............................... 81

5. Ruumilised illustratsioonid Lisa 5.1. Ruumilised illustratsioonid ........................................................................................... 86

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 4

___________________________________________________________________________________

1. Detailplaneeringu üldandmed Planeerimisseaduse1 (PlanS) § 124 kohaselt koostatakse detailplaneering kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning selle eesmärgiks on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut.

Lisaks linnadele, alevitele ja alevikele on ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks, olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust või olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks detailplaneeringu koostamine vajalik ka üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ning juhtudel.

Detailplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi. Detailplaneeringu olemasolul või selle koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise ja lähiaastate ehitustegevuse alus.

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneeringu üldandmed:

Planeeringuala: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Linnumäe küla Ojapõllu (kinnistu registriosa nr 620133, katastritunnus 63901:001:0366) ja Kliiniku (kinnistu registriosa nr 919433, katastritunnus 20501:001:1527) kinnistud

Detailplaneeringu koostamise alus: Hiiumaa Vallavolikogu 20. oktoober 2022 otsus nr 78 „Ojapõllu ja Kliiniku detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine”2

Detailplaneeringu koostamise eesmärgid: Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Ojapõllu ja Kliiniku kinnistutest moodustada kuni viis krunti, neist kuni kolm elamukrunti, üks loomakliiniku krunt ja üks puhke- ja spordirajatiste krunt, kruntidele ehitusõiguse ja ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine, üldplaneeringu muutmie üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe muumise osas.

Planeeringu koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus

Planeeringu koostaja: AA Arhitektid OÜ

1 Planeerimisseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022010 2 Hiiumaa Vallavolikogu 20.10.2022 otsus nr 78: http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=245080

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 5

___________________________________________________________________________________

Arhitekt: Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7, Eesti Arhitektide Liidu kutse nr 156251)

Projektijuht: Arno Kuusk

Planeeringu koostamise aeg: Märts 2023

Alusmaterjalid: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Linnumäe küla Ojapõllu kinnistu maa-ala plaan tehnovõrkudega (27.01.2023, AP Geodeesia OÜ töö nr AP32_012)

Lähtuvalt planeeringuala asukohast, olemasolevast situatsioonist, kehtivatest kitsendustest ja muudest asjaoludest, arvestatakse detailplaneeringu koostamisel valdkondlike seaduste ning nendest tulenevate määruste ja kõrgema liigi planeeringutega:

• Hiiu maakonnaplaneering 2030+3

• Pühalepa valla keskosa üldplaneering4

• Tuleohutuse seadus5

• Ehitusseadustik6

• Rahvatervise seadus7

• Asjaõigusseadus8

• Looduskaitseseadus9

• Jäätmeseadus10

• Veeseadus11

3 Hiiu maakonnaplaneering 2030+: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/ 4 Pühalpea valla keskosa üldplaneering: https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570949/01-

Pyhalepa_valla_SiseYP_Seletus.pdf/ 5 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/116122022020 6 Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/109082022013 7 Rahvatervise seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012021013 8 Asjaõigusseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/123122022005 9 Looduskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007 10 Jäätmeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/122122022004 11 Veeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/107022023006

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 6

___________________________________________________________________________________

2. Planeeringuala ja selle mõjuala Planeerimisseaduse § 3 kohase planeeringualana käsitleb detailplaneering Hiiu maakonna Hiiumaa valla Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistuid, mille kogupindala ca 4,26 ha.

Planeeringuala mõjualana käsitleb detailplaneering Linnumäe küla territooriumi.

2.1. Planeeringuala

2.1.1 Asukoht Planeeringuala paikneb Linnumäe küla lõunaosas, ca 70 m kaugusel Heltermaa-Kärdla-Luidja maanteest. Planeeringuala piirneb lõunast Nuutri jõega ning teistest külgedest äri-, elamu- ja maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksustega.

Olulisemate objektide kaugus planeeringualast (umbkaudne, linnulennult):

• Kärdla linn (maakonnakeskus, lasteaed, kool, raamatukogu, kauplus, pangaautomaat, päästekomando, politseijaoskond, perearstikeskus, kiirabi, haigla) – 600 m;

• Kärdla keskväljak – 1,5 km;

• Kärdla lennujaam (Tallinn-Kärdla lennuliin) – 3,5 km;

• Tempa küla (osavalla halduskeskus) – 11 km;

• Heltermaa sadam (Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliin) – 21 km;

• Sõru sadam (Triigi-Sõru parvlaevaliin) – 35,5 km.

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 7

Joonis 1: Planeeringuala situatsiooniskeem, M 1:50000 Allikas: Maa-ameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee

___________________________________________________________________________________

Kõik planeeritava kinnistuga piirnevad maaüksused on riiklikus maakatastris registreeritud:

Tabel 1: Planeeringualaga piirnevate katastriüksuste andmed Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee

Katastriüksuse lähiaadress

Katastriüksuse tunnus Pindala Sihtotstarve

Marise 20501:001:1526 6875 m² 100% ärimaa

Vana-Kokla 63901:001:0210 6,40 ha 100% maatulundusmaa

Ojakääru 63901:001:0658 10261 m² 100% elamumaa

Ojametsa 63901:001:0510 5,06 ha 100% maatulundusmaa

Härjakopli 20501:001:0739 5,52 ha 100% maatulundusmaa

Ülejõe 20501:001:0738 9,17 ha 100% maatulundusmaa

Maneeži 63901:001:0367 4815 m² 100% maatulundusmaa

2.1.2 Maakasutus Riikliku maakatastri järgi on Kliiniku katastriüksusel ärimaa ning Ojapõllu katastriüksusel maatulundusmaa sihtotstarve. Planeeringuala maa-ala on lauge reljeefiga, kerge langusega lõuna suunas. Geodeetilise alusplaani kohaselt on planeeringuala keskmine kõrgus ca. +5,50 m merepinnast, krundi madalaima ja kõrgeima osa erinevus on ca. 1 m (vahemaa ca 400 m).

Maa-ala piirneb lõunast Nuutri jõega, mis saab alguse planeeringualast ca 6 km kaugusel edelas paiknevast Määvli rabast ning suundub planeeringualast ca. 2,4 km kaugusel loodesuunas Tareste lahte.

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 8

Joonis 2: Planeeringuala asukoha skeem, M 1:5000 Allikas: Maa-ameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee

___________________________________________________________________________________

Kõlvikuliselt on planeeringualal suurima osakaaluga looduslik rohumaa, haritav maa ja muu maa, väiksema osa moodustavad metsamaa ja õuemaa.

Tabel 2: Planeeritava Ojapõllu kinnistu andmed Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee

Maakond Hiiu maakond

Vald Hiiumaa vald

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 9

Joonis 3: Katastriüksuse kõlvikukaart

___________________________________________________________________________________

Asustusüksus Linnumäe küla

Lähiaadress Ojapõllu

Katastriüksuse tunnus 63901:001:0366

Katastriüksuse registreerimise aeg 28.06.2005

Sihtotstarve Maatulundusmaa 100%

Pindala 4,21 ha

Sh looduslik rohumaa 1,99 ha

Sh haritav maa 0,84 ha

Sh metsamaa 0,12 ha

Sh õuemaa 0,28 ha

Sh muu maa 0,98 ha

Registriosa 620133

Omandivorm Eraomand

Hinnatsoon H063900312 100%

Viljakustsoon V063900313 100%

Tabel 3: Planeeritava Kliiniku kinnistu andmed Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee

Maakond Hiiu maakond

Vald Hiiumaa vald

Asustusüksus Linnumäe küla

Lähiaadress Kliiniku

Katastriüksuse tunnus 20501:001:1527

Katastriüksuse registreerimise aeg 02.03.2022

Sihtotstarve Ärimaa 100%

Pindala 494 m²

Sh haritav maa 37 m²

Sh muu maa 457 m²

Registriosa 919433

Omandivorm Eraomand

Hinnatsoon H0639003 100%

Viljakustsoon V0639003 100%

12 Hinnatsoonid: http://www.maaamet.ee/hv/639.pdf 13 Viljakustsoonid: http://www.maaamet.ee/hv/639.pdf

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 10

___________________________________________________________________________________

2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus Riikliku ehitisregistri14 andmetel paikneb planeeringualal kolm ehitist:

• loomakliinik (ehitisregistri kood 120833233);

• tall (ehitisregistri kood 120259816);

• hobuste väliboksid (ehitisregistri kood 220796661).

Planeeringuala keskosas paikneb hobuste ratsutamis- ja võistlusväljak.

Planeeringualast ca 60 m kaugusel põhjas paikneb kahesuunaline riigitee 80 Heltermaa-Kärdla- Luidja. Riigiteelt on rajatud mahasõit ning ca 330 m pikkune avaliku kasutusega tee (Talli tee, 6390488), mis saab alguse Marise kinnistult ning kulgeb mööda planeeringuala idaserva kuni planeeringualaga läänest piirneva Maneeži maaüksuseni.

Planeeringuala keskosas, tallihoonest 20 m kaugusel paikneb 19 m sügavune olmevee puurkaev15 (PRK0020006).

Ojapõllu kinnistu paikneb täies ulatuses 1968. aastal rajatud drenaažil põhinev Paluküla maaparandussüsteem (7116400020010). Maaparanduse eesmärk on maatulundusmaa sihtotstarbega maa viljelusväärtuse suurendamine selliselt, et on tagatud ka keskkonnakaitse. Maaparandussüsteemi eesvooluks on Nuutri jõgi.

14 Ehitisregister: https://www.ehr.ee/ 15 Puurkaev registrikoodiga PRK0020006: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-621788326

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 11

Avaliku kasutusega Talli tee

___________________________________________________________________________________

Planeeringualaga põhjas piirneval Marise kinnistul paiknevad AS Kärdla Veevärk omandis vee (torustik PE110) ja kanalisatsiooni (PE75) survetrassid, mis ühendavad Palade ja Lõpe piirkonna tarbijaid Kärdla linna kanalisatsiooni- ja veevõrguga. Olemasoletest trassidest on üle Marise kinnistu rajatud vee- ja kanalisatsioonitrassid Ojapõllu kinnistul paikneva loomakliiniku teenindamiseks.

Piirkonna elektrivõrgu toitealajaamaks on Selveri:(Hiiu), millest on planeeringuala kirdenurgas, Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute ühisel piiril paikneva liitumiskilbini rajatud ca 300 m pikkune maakaabel. Liitumiskilbist on rajatud ca 200 m pikkune maakaabel planeeringuala keskel paikneva tallihooneni ning tehtud väljavõte ratsutamisväljaku juures.

Planeeringuala põhjaosas piiriga paralleelselt kulgevad loomakliiniku maaküttesüsteemi torukontuurid, Marise maaüksusel paiknevatest liitumispunktidest kuni loomakliinikuni on rajatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud.

2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse Planeeringuala on valdavalt lage, maa-ala kesk- ja lõunaosas on väike kõrghaljastusega kaetud ala. Pinnakatte moodustavad meresetted (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel). Õhukese pinnakattega ala, pinnakatte paksus on < 1 m.

Planeeringualast on 2,83 ha suurune maa-ala määratud püsirohumaana16 põllumassiivi nr 42853992558 hulka, millele on taotletud pindalatoetusi.

16 Püsirohumaa – maa, kus heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 eelnevat aastat järjest

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 12

Joonis 4: Väljavõte PRIA põllumassiivide kaardilt

___________________________________________________________________________________

Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt paikneb planeeringuala osaliselt keskmiselt kaitstud ja osaliselt nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas.

Planeeringuala lõunaosa paikneb Nuutri jõe (pikkus 15,3 km, valgala 46 km²) kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndis. Nuutri jõe kaldale on määratud 4 m laiune kallasrada, et tagada vaba liikumine Nuutri jõe kaldal. Planeeringuga ei tohi kavandada tegevusi, mis takistaksid veekogu avalikku kasutust ja selle ääres viibimist, sealhulgas selle kaldal liikumist.

Juurdepääs kallasrajale saab toimuda Kärdla-Käina teelt (kaugus planeeringualalt ca 700 m) või Heltermaa-Kärdla-Luidja teelt (kaugus planeeringualast ca 600 m).

Nuutri jõe kalda ehituskeeluvööndi laius on 50 meetrit ning ehituskeeluvööndi laiuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir. Kuna Looduskaitseseaduse kohaselt ulatub metsamaa puhul kalda ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini, siis jääb kogu metsamaa kõlvik ehituskeeluvööndisse.

Nuutri jõgi koos 10 m laiuse kaldaribaga jõe ääres on määratud I kaitsekategooria loomaliigi elupaigaks. Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud.

2.1.5 Kitsendused

Tabel 4: Planeeringualal kehtivad kitsendused ja piirangud Allikas: Maa-ameti kitsenduste päringu portaal: http://kitsendused.maaamet.ee

Kitsendav objekt Nimi ID Omanik Pindala

Maaparandus- süsteemi eesvool üle 25 km²

Nuutri jõgi

711640002000 00011M

Maaparandus- süsteemid - Põllumajandusamet

74,79 m²

Eesvoolu kaitsevöönd Maaparandus- süsteemid - Põllumajandusamet

1651,32 m²

Ranna või kalda piiranguvöönd

Maaparandus- süsteemid - Põllumajandusamet

11184,52 m²

Ranna või kalda ehituskeeluvöönd

Maaparandus- süsteemid - Põllumajandusamet

5537,09 m²

Ranna või kalda veekaitsevöönd

Maaparandus- süsteemid - Põllumajandusamet

1100,7 m²

Maaparandus- süsteemi maa-ala

Paluküla 711640002001 0001

Maaparandus- süsteemid - Põllumajandusamet

Maaparandus-hoiu- ala

Paluküla 711640002001 0001

Maaparandus- süsteemid -

41950,74 m²

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 13

___________________________________________________________________________________

Põllumajandusamet

Uuringu ala (geoloogiline)

Hiiumaa üldgeoloogiline kaardistamine

U1073 Maavarade register 42126,7 m²

Uuringu ala 3665689 42126,7 m²

Puurkaev PRK0020006 EELIS

Veehaarde sanitaarkaitseala

Puurkaevu kat nr 20006 sanitaarkaitse- ala

414830894 313,94 m²

Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km² valgalaga veekogud

Nuutri jõgi

VEE1164000_

ETAK - Kaldajoon

Ranna või kalda veekaitsevöönd

7197754 1099,83 m²

Ranna või kalda ehituskeeluvöönd

7197755 5531,35 m²

Ranna või kalda piiranguvöönd

7197756 5531,35 m²

Veekogu kallasrada 7197757 440,12 m²

Lõheliste kudemis- ja elupaigad

Nuutri jõgi KLO3002541 EELIS,

Keskkonnaagentuur 220,04 m²

Elektriõhuliin 1 – 20 kV (keskpingeliin)

AS-50 59620453

9,23 m²

Elektripaigaldise kaitsevöönd

181,89 m²

2.2. Planeeringuala mõjuala Mõjuala analüüs annab sisendi planeeringulahenduse koostamiseks ning valikute põhjendusteks. Planeeringuala mõjuala on määratud arvestusega, et sel on planeeringualaga samased looduslikud, geograafilised tingimused ning alale kavandatud tegevused võivad vastastiku mõjutada.

2.2.1 Asukoht Planeeringuala mõjualana käsitleb detailplaneering Linnumäe küla, mis moodustati 1997. aastal. Varem kuulus ala Kärdla asunduse, seejärel Hausma ja Tubala küla koosseisudesse, enne 2017. aasta omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Pühalepa valla koosseisu. Linnumäe küla piirneb põhjas ja läänes Kärdlaga, lõunas Prählamäe ning idas Hausma küladega.

Küla territooriumi poolitab Heltermaa-Kärdla-Luidja riigitee. Riigiteest põhjapoole jääb Selveri kaubanduskeskus ja seda ümbritsevad parkimisalad ning tankla, Kärdla linnaga piirneva

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 14

___________________________________________________________________________________

Linnumäe tee äärne elamute rajoon ning sinna kõrvale planeeritud elamukrundid, Rehemäe tee ja Heltermaa-Kärdla-Luidja riigitee vahelisele alale jäävad põllumaad. Riigiteest lõuna poole jääb planeeringuala ja sellega piirnevad maneež ning maanteeäärne restoran, põllu- ja metsamaad ning üks elamukrunt.

Kuna Linnumäe küla paikneb Kärdla meteoriidikraatri serva loodepoolses osas, on maapinna kõrgus kogu piirkonnas väga erinev jäädes vahemikku ca 4..14 m merepinnast; maanteest põhja poole jäävatel aladel on maapind kõrgem ja kiiremini tõusev.

2.2.2 Juurdepääs, liikluskorraldus Linnumäe küla keskosa läbib kahesuunaline Heltermaa–Kärdla–Luidja maantee. 2021. aasta loendusandmete järgi kasutab antud maanteelõiku aasta lõikes keskmiselt 1969 sõidukit ööpäevas17 (2017. aasta loenduse andmetel 1648). Üldine liikluskorraldus põhisuundade paiknemise osas on püsinud samasena vähemalt viimase 150 aasta jooksul, muutunud on vaid üha Kärdla linnast väljapoole ulatuva hoonestuse osakaal.

Küla idaosa piirneb Rehemäe teega, lääneosas lõpeb Kärdla Ümarmäe tänav ja asub Padu- Alato tänav.

2.2.3 Maakasutus Enamus Linnumäe küla territooriumist on kasutuses põllumaana, väiksem osa on kaetud metsaga ning veelgi väiksem osa ehitiste ja hoonetega. Valdavalt on metsaga kaetud ka küla läbiva Nuutri jõe kaldad.

Küla territooriumil olevad suuremad maaüksused on maatulundusmaa sihtotstarbega, hoonestatud kruntidele on määratud ka elamu- ja ärimaa sihtotstarbeid. Kruntide suurused varieeruvad väga suures ulatuses ning mingit kindlat reeglit suuruste määramisel välja lugeda ei ole võimalik – kui väiksemad elamukrundid on kõigest 1000 m², siis suuremad põllumajandusmaad on pea 9 ha suurused.

2.2.4 Hooned ja rajatised Küla läbiv Heltermaa-Kärdla-Luidja maantee poolitab hoonestuse lõuna- ja põhjapoolseks.

Põhjapoolsel osal paiknevate Linnumäe tee ja Linnumäe põik tänavate äärne hoonestus on püstitatud valdavalt 40..50 aastat tagasi. Keskmiselt 1500..2500 m² suurustel kruntidel paikneb valdavalt 2-korruseline elamu koos abihoonetega. Enamasti on abihooned põhihoonest väiksemad ja madalamad ning hoonel korraga vaid üks funktsioon (saun, kuur, garaaž, kelder jne). Linnumäe tee ja Linnumäe põik tänavate kruntide täisehituse osakaal jääb vahemikku 5..10%.

2008. aastal küla keskosas avatud Selveri kaubanduskeskus koos seda ümbritsevate parklate ning selle kõrval paikneva tanklaga on suurimad ruumilised objektid kogu planeeringuala mõjualas. Selveri taga paikneb Roose puhkemaja ning üksik elamu.

17 Transpordiameti riigiteede liiklussageduse loenduse andmed: https://www.transpordiamet.ee/liiklussagedus

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 15

___________________________________________________________________________________

Heltermaa maanteest lõuna poole jääva hoonestuse moodustavad kogu planeeringuala hoonestus, lisaks Linnumäe resto hoone ning üksik elamukrunt Rehemäe tee ristmiku vastasküljel. Kuna maanteest lõuna poole jääv hoonestus on püstitatud väga erinevatel perioodidel, on erineva mahu ja kasutusotstarbega, siis ei ole võimalik leida nende püstitamises, mahtudes ega arhitektuurses lahenduses ühiseid jooni ega samadele alustele tuginevat krundi täisehituse mahtu.

Lisaks olemasolevale hoonestusele on küla territooriumil pea paarkümmend krunti, millele kas on ehitusvõimalusega detailplaneering juba koostatud või on koostamisel. Suurem osa hetkel veel hoonestamata kruntidest on mõeldud elamuehituseks, kuid on ka erinevaid ärifunktsiooniga krunte.

2.2.5 Tehnovarustus Küla territooriumil paikneb kaks OÜ Elektrilevi elektrialajaama: Linnumäe:(Hiiumaa) ning Selveri:(Hiiu). Alajaamade vahel ning alajaamadest kuni lõpptarbijateni on nii õhuliine kui ka maakaableid.

Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenust pakub AS Kärdla Veevärk Linnumäe tee ja Linnumäe põik tänavate ääres paiknevatele kruntidele. Paralleelselt Heltermaa-Kärdla-Luidja maanteega kulgeb maanteest lõuna pool tsentraalne survetrassidega vee- ja ühiskanalisatsioonivõrk, mis kulgeb mööda maantee serva kuni Palade ja Lõpe külade hooneteni. Üksikute hoonestatud kruntide veevarustus tagatakse lokaalsete puurkaevudega, sademevee ärajuhtimiseks kasutatakse kraave või immutatakse see pinnasesse.

Lähimad nõuetele vastavad tuletõrje veevõtukohad paiknevad Neste tankla (Nurme mü; planeeringualast 200 m kaugusel) ning Selveri kaubanduskeskuse parkla Kärdla-poolses servas (370 m).

2.2.6 Keskkond, haljastus, looduskaitse Planeeringuala mõjuala lõuna- ja lääneosas paikneb ca 1 km ulatuses Nuutri jõgi, mis kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu. Paljud Nuutri jõe äärsed krundid on hoonestatud ja kasutuses elamukruntidena.

Planeeringuala mõjuala läbimise järgselt kulgeb Nuutri jõgi läbi Kärdla linna ning suubub seejärel Tareste lahte.

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 16

___________________________________________________________________________________

Planeeringuala mõjuala mullastiku keskmine perspektiivne boniteet (st mulla viljakuse suhteline tase pärast maaparandustööde tegemist, nt kuivendamine, lupjamine, kivikoristus) jääb vahemikku 38..4518.

18 Maa viljakuse hindamisel kasutatakse boniteedi 100 hindepunktilist skaalat. Kogu Eesti kõige kehvemad mullad maakonna tasandil on Hiiumaal. Väärtusliku põllumajandusmaa keskmise boniteedi lävend Hiiumaal on 28 hindepunkti.

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 17

Joonis 5: Väljavõte planeeringuala mõjuala mullastiku teemakaardilt

___________________________________________________________________________________

3. Ruumilise arengu eesmärgid Ruumilise planeerimise peamine ülesanne on leida tasakaal ja leppida kokku konkreetse maa- ala arengu põhimõtetes, et seeläbi tagada demokraatia, pikaajaline vaade ning kestlik areng. Ruumilise keskkonna planeerimisel tuleb arvestada ka looduslikke, majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ning muude valdkondade vajadusi ja suundumusi.

Ruumilise arengu tagamiseks tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada iga liigilt kõrgema planeeringuga kehtestatud sätteid.

• Üldistusastmelt on üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ kõige üldisem, mis seab eesmärgiks tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele võimalikult hea elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne ärakasutamine ja asustusvõrgu tõrgeteta toimimine.

• Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks, kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisel.

• Üldplaneeringu eesmärk on konkreetse valla või linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine.

Detailplaneeringu kontekstis on ruumilise arengu eesmärgiks viia ellu üldplaneeringuga määratud tegevusi ja võimalusi ning leida planeeringuala hoonestamata maaüksusele sobilik hoonestusmaht ja -laad, mis maksimaalselt arvestaks planeeringuala mõjuala hoonestuslaadi, maakasutust ning muid piirkonnale omaseid asjaolusid.

3.1. Maakonnaplaneering Hiiu maakonnaplaneering 2030+19 on kehtestatud riigihalduse ministri 20.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/65.

Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala osaliselt linnalise asustusega alal. Seda iseloomustavad asustuse kompaktsus, sh nii olemasoleva hoonestuse tihedus, maakasutusfunktsioonide mitmekesisus (elamualad, tootmisalad, äripiirkonnad, kompaktsele asustusele omased puhkealad jms), ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning mitmesuguste teenuste ja töökohtade olemasolu.

Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala osaliselt väärtuslikul põllumajandusmaal, kus põllumajandusmaa mullaviljakuse boniteet > 30. Väärtuslikku põllumajandusmaad tuleb kasutada eelistatult põllumajanduslikuks tegevuseks, ehitustegevuse kavandamisel on põllumajandusmaadel vaja tagada olemasolevate maaparandussüsteemide toimivus.

Maakonnaplaneeringu põhijoonise kohaselt on planeeringualast põhjas olemasolevad jalg- ja jalgrattateed ning perspektiivsete elektriliinide orienteeruv paiknemine.

19 Hiiu maakonnaplaneering 2030+ | Maakonnaplaneering.ee

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 18

___________________________________________________________________________________

Planeeringuala külgneb ilusa maanteelõiguga. Maakonnaplaneeringuga määrati ilusateks sellised maanteelõigud, mis läbivad kaunist ja vaheldusrikast maastikku. Need maanteelõigud on visiitkaart, mille põhjal kujuneb mulje Hiiumaast ja hiidlastest saart lühiajaliselt külastavatel inimestel. Seepärast tuleb senisest märksa rohkem pöörata tähelepanu teeäärsete maastike kujundamisele ja hooldamisele.

3.2. Üldplaneering Planeeringualal ja selle mõjualal kehtib detailplaneeringu koostamise perioodil Pühalepa valla keskosa üldplaneering, mis on kehtestatud Pühalepa vallavolikogu 27.04.2010 otsusega nr 60.

Planeeringualasse kuuluva Kliiniku kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks on üldplaneeringuga määratud kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa. Planeeringualasse kuuluva Ojapõllu kinnistu maanteepoolsele osale olemasolevast loomakliinikust kuni tallini on üldplaneeringuga määratud perspektiivne kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa, lõunapoolsele osale tallist kuni Nuutri jõeni puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve. Nuutri jõe ehituskeeluvööndisse jäävale maa-alale ei ole maakasutuse juhtotstarvet määratud. Planeeringualaga ümbritsevatele hoonestamata kinnistutele ei ole üldplaneeringuga maakasutuse juhtotstarvet määratud.

Üldplaneeringu nõuded, mida on planeeringuala asukohast ning üldplaneeringuga määratud juhtotstarvetest võimalik või mõistlik tegevuste planeerimisel aluseks võtta:

• planeeringuala paikneb detailplaneeringu kohustusega alal. Kruntide moodustamine detailplaneeringu kohustusega aladel toimub ainult detailplaneeringute alusel. Nendel aladel ei saa ehitustegevus alata enne detailplaneeringu kehtestamist;

• kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud;

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 19

Joonis 6: Väljavõte Hiiu maakonnaplaneering 2030+ põhikaardist

___________________________________________________________________________________

• kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest. Kallasraja laius on 4 m;

• ehitusõigust taotlev krunt peab detailplaneeringu kohustusega alal olema vähemalt 0,5 ha;

• lubatud üksikelamu kõrgus planeeritaval alal on kuni 9,0 m (harjajoone kõrgus olemasolevast maapinnast);

• elamukrundi rajamisel metsaalale tuleb krundil olevast metsaalast vähemalt 50% säilitada;

• hoonete projekteerimisel ja ehitamisel peab eelistama naturaalseid materjale. Vältida imiteerivaid materjale;

• kohtades, kus see on võimalik soovitatakse majagruppide omavaheliseks kauguseks tagada 100 m.

2017. aastal ühinesid varasemalt eraldiseisvad Hiiumaa omavalitsused Hiiumaa vallaks. Hiiumaa vallavolikogu algatas 18. oktoobri 2018 otsusega nr 90 Hiiumaa valla uue üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise. Detailplaneeringu koostamise perioodil on toimumas Hiiumaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi/väljatöötamise kavatsuse avalikustamine.

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 20

Joonis 7: Väljavõte Pühalepa valla keskosa üldplaneeringust

___________________________________________________________________________________

3.3. Detailplaneeringud Planeeringuala osas, mille moodustab Ojapõllu kinnistu, on enne käesoleva detailplaneeringu koostamist kehtiv detailplaneering (AA Arhitektid OÜ töö nr DP16-06, kehtestatud Pühalepa vallavalitsuse 28.06.2017 korraldusega nr 201), mis nägi ette planeeritud Ojapõllu krundile ehitusõiguse määramise loomakliiniku rajamiseks ning maa-ala sihtotstarbe osaliseks muutmiseks. Lähtuvalt asjaolust, et planeeritud uushoonestuse moodustas teenindusliku iseloomuga loomakliiniku hoone ning teised planeeringualale jäänud hooned olid seotud spordi ja virgestusega, sai planeeritud maakasutust ning tegevusi lugeda kehtivale üldplaneeringule vastavaks ning tegevuste elluviimine ei eeldanud kehtiva üldplaneeringu muutmist.

Detailplaneering on peale kehtestamist osaliselt ellu viidud – krundi põhjaossa planeeritud hoonestusalale on püstitatud loomakliiniku hoone ning korrastatud hoone ümbrus. Ratsutamisväljaku kõrvale ning olemasoleva tallihoone juurde planeeritud hoonestusaladele ei ole peale detailplaneeringu kehtestamist uusi hooneid püstitatud.

Tabel 5: Planeeringualal ja selle mõjualal koostatud detailplaneeringud Allikas: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/planeeringud/

PlanID Ametlik nimetus Eesmärk ÜP muutev Seisund

52647 Ojapõllu maaüksuse detailplaneering

Ehitusõiguse määramine loomakliiniku rajamiseks ja sihtotstarbe osaline muutmine

Ei Kehtiv

4541 Sopiniidi ja Vesiroosi kinnistute

Planeeringuala maakasutuse sihtotstarbe muutmine elamu-, äri, sotsiaal- ja transpordimaaks.

Jah Kehtiv

27370 Nurme kinnistu DP Muuta sihtotstarve ärimaaks, määrata ehitusala tankla, teenindushoone-autopesula ja parklate rajamiseks

Ei Kehtiv

114972 Kase kinnistu detailplaneeing

Ehitusõiguse määramine ridaelamu püstitamiseks

Ei Menetluses

3922 Hausma-Linnumäe puhkeala detailplaneering

Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu muutmine, muutes planeeritud pere- ja ridaelamumaad osaliselt üldmaaks ja osaluute krundipiiride määramine, ehitusõiguse ja hoonestus- ja ehituskeelualade määramine, servituutide ja piirangute paika panemine jne

Jah Kehtiv

27907 Rafik Asadovi elamukrundi kinnistu DP

Hoonestusala määramine Ei Kehtiv

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 21

___________________________________________________________________________________

3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs annab sisendi planeeringulahenduse koostamiseks ning valikute põhjendusteks. Planeeringuala mõjuala on määratud arvestusega, et sellel on planeeringualaga samased looduslikud, geograafilised tingimused ning alale kavandatud tegevused võivad vastastiku mõjuda.

Piirkonnas on väga eripalgelist maakasutust, hoonestust ning erinevatele ajaperioodidele omast ruumilist lähenemist. Kärdla linnaga piirnevaid alasid saab käsitleda linna laiendusena piiri taha, mis oma olemuselt tiheasustusalad - mida kaugemale linna piirist, seda rohkem on avarust ning suurem osakaal loodusel, krundid on pindalalt suuremad ning hoonestus on nii kasutuselt kui arhitektuurselt eripalgelisem ega lähtu mingist konkreetsest lähtepunktist.

Sarnaselt teiste linnaliste piirkondadega on selgelt tunda arendustegevuse survet Kärdla linna piiridest väljapoole, sest Kärdla linna territooriumil uusarendusteks sobilikke krunte asukoha või suuruse tõttu peaaegu ei ole. Arendusvajaduse tõestuseks on ka linna piiridest väljaspool paiknevate kruntide hulk, mis on viimase kümnendi jooksul detailplaneeringutega ette nähtud või juba välja arendatud.

Planeeringuala ja selle mõjuala kohta on varasemad arengudokumendid käsitlenud piirkonnana, kus on teadlikult ja suunatult ette nähtud erinevat ehitus- ja inimtegevust. Arengute suunda on peamiselt määranud varasemalt aktiivses kasutuses olnud ning rekreatsiooni ja vaba aja veetmist populariseeriv ratsakompleks, mille osadeks tall, selle kõrval paiknev sisemaneež, ning ratsutamise väliväljakud. Pikki aastaid toimusid planeeringuala territooriumil Kärdla ratsupäevad, kuhu tulid kokku parimat ratsud ja ratsutajaid üle Eesti ning ka välisriikidest.

Planeeringualale on mõne aasta eest püstitatud loomakliinik ja rajatud maakonna ainus loomade varjupaik. Maanteeäärne restoran on lõpetamas tegevust ning sinna asemele planeeritakse kütusetanklat. Detailplaneeringu koostamise perioodil on planeeringualal paiknev ratsakompleks tervikuna säilitanud oma algse otstarbe, kuid kuna lähipiirkonda on rajatud teine sarnase valdkonnaga tegelev ratsakeskus, on senises kompleksis tegevusi vähem ning kogu maa-ala ressurss ei ole täielikult kasutuses.

Planeeringuala sobib erineva kasutusotstarbega maakasutuseks ja ehitustegevuseks, sest olemas on juurdepääsud, korralikud teed ning tehnovõrgud – säästliku ja kestliku arengu üheks oluliseks eelduseks on võimalikult suures mahus ära kasutada olemasolevat ja vähem rajada uut.

Uute hoonete pplaneerimine ning ehitus- ja arendustegevus linnalähedases piirkonnas võimaldab kasutada olemasolevat maanteed ja kergliiklusteed, juurdepääsuteid ning tehnovõrke. Hoonestamata maade kasutuselevõtt ettevõtlus- või elamupindadena ei oma olulist negatiivset rolli põllumajandusele, ei riku piirkonna miljööd ning on kooskõlas maakonna ja valla arengudokumentidega. Planeeringualal ja selle mõjualas ei ole välja kujunenud kindlat hoonestuse paigutust, mahtu ega ühe krundi piires paiknevate hoonete minimaalset ega maksimaalset arvu, millest tuleks planeerimislahenduse koostamisel lähtuda.

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 22

___________________________________________________________________________________

Võttes arvesse koostatud detailplaneeringu koostamise algatamise aluseks olevaid materjale, võib eeldada, et kõik planeeritud tegevused on kooskõlas valla üldiste arengusuundadaega. Üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe muutmine on vajalik, põhjendatud ning lähtub planeeringualal ja selle mõjualas oleva ning planeeritud maakasutuse ja üldiste Kärdla linna ja Pühalepa osavalla arengusuundadega.

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 23

___________________________________________________________________________________

4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused Detailplaneeringu planeerimislahendus näeb detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse, lähteseisukohtade, tehniliste tingimuste, planeeringust huvitatud isiku soovide ning planeeringuala ja selle mõjuala analüüsi põhjal ette planeeritava kinnistu jagamise viieks krundiks ning kruntidele ehitusõiguse määramise. Lisaks määratakse ehitustingimused, liiklus ja parkimiskorraldus ning tehnovõrkude ja -rajatiste vajadus. Detailplaneering sisaldab ettepanekut Pühalepa valla keskosa üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe osaliseks muutmiseks.

Uued krundid planeeritakse nii varasemalt hoonestatud aladele ja nende lähipiirkonda kui ka hoonestamata maa-aladele, millel on varem osaliselt olnud põllumaa funktsioon. Hoonestamata maa-alade kasutuselevõtt hoonestatud kruntidena ei oma olulist negatiivset rolli piirkonna põllumaa kasutusele, sest tegu on väikese osaga kogu piirkonna põllumaast ning planeeritud hoonestuse asukohavalikul on arvestatud nii olemasolevate juurdepääsude kui tehnovõrkudega.

Läbi detailplaneeringu luuakse võimalused planeeringualale uute hoonete püstitamiseks, et koos olemasoleva hoonestusega moodustuks terviklik ettevõtlus- ja elukeskkond. Planeeringualale ei planeerita olulise avaliku huviga rajatisi, millest tulenev mõju ulatuks mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas oleks suur avalik huvi või millest võib tõusetuda kõrgendatud oht või mis oleks suure külastajate hulga ja pika külastusajaga ehitis.

Kui planeeritud tegevuste elluviimisel järgitakse üldplaneeringus, detailplaneeringus ja muudes arengudokumentides toodud põhimõtteid ja nõudeid ehitus-, arendus- ning käitlustegevusele, siis eeldatavalt ei kujuta need olulisi ega pöördumatult negatiivseid mõjusid.

4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine Detailplaneeringuga kaotatakse planeeringuala moodustavate Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute omavaheline ühine piir ning moodustatud maa-ala jaotatakse viieks eraldiseisvaks krundiks:

• Krunt 1 – pindala 0,7 ha;

• Krunt 2 – pindala 1,82 ha;

• Krunt 3 – pindala 0,59 ha;

• Krunt 4 – pindala 0,56 ha;

• Krunt 5 – pindala 0,59 ha.

Krunt 1 paikneb planeeringuala põhjaosas ja moodustab olemasoleva loomakliiniku ja selle ümbruse rajatistest ning maa-alast. Krunt piirneb põhjast Marise kinnistu ja sellel paiknevate hoonetega, krundi idaosas kulgeb põhja-lõunasuunaline avaliku kasutusega Talli tee. Krundi maa-ala on valdavas osas lage põllumaa, väikeses osas krundi kirdenurgas paikneb olemasolev kaitsehekk.

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 24

___________________________________________________________________________________

Krunt 2 paikneb planeeringuala keskosas. Põhjast piirab krunti loomakliinik ja selle ümbruse rajatised, lõunast ulatub krunt olemasoleva tallihoone lähiümbrusesse. Krundile jäävad olemasolevad ratsutamisväljakud ning avaliku kasutusega Talli tee.

Krunt 3 paikneb planeeringuala lõunaosas. Krundi alal ei paikne hooneid, ehitisi ega kõrghaljastust, varasemalt on maa-ala valdavalt kasutatud põllumaana.

Krunt 4 paikneb planeeringuala edelanurgas ja piirneb lõunast Nuutri jõega. Krundi alal ei paikne hooneid ega ehitisi, jõe-poolsel osal on osaliselt kõrghaljastust, valdav osa krundi territooriumist on endine põllumaa. Krundi põhjaosas paikneb tiik.

Krunt 5 paikneb planeeringuala lõunaosas ja piirneb lõunast Nuutri jõega. Krundi alal ei paikne hooneid ega ehitisi, jõe-poolsel osal on osaliselt kõrghaljastust, valdav osa krundi territooriumist on endine põllumaa.

4.2. Krundi hoonestusala määramine Kruntidele nr 1, 3, 4 ja 5 määratakse üks ning krundile nr 2 kaks hoonestusala, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi:

• Krunt 1 hoonestusala pindala ca 0,38 ha.

Hoonestusala hõlmab olemasolevat loomakliiniku alust ja hoone ümbruse maa-ala. Hoonestusala idapoolne piir lähtub olemasoleva hoonestuse fassaadijoone suunast ja kaugusest teest. Hoonestusala põhjapoolne osa ühtib osaliselt krundi piiriga. Hoonestusala suurus ja asukoht arvestavad olemasolevate tehnovõrkude ja nendest tulenevate kitsenduste ulatusega.

• Krunt 2 hoonestusala pindala ca 0,22 ha.

Hoonestusalad paiknevad paralleelselt mõlemal pool krunti läbivat Talli teed. Põhjapoolne hoonestusala paikneb ratsutamisväljakute vahetus läheduses. Lõunapoolne hoonestusala hõlmab olemasolevat tallihoonet ja seda ümbritsevat ala.

• Krunt 3 hoonestusala pindala ca 0,16 ha.

Hoonestusala paikneb krundi kesk- ja lõunaosas. Hoonestusala kaugus krundi piirist igas suunas vähemalt 10 m.

• Krunt 4 hoonestusala pindala ca 0,16 ha.

Hoonestusala paikneb krundi kesk- ja põhjaosas. Hoonestusala suurus ja asukoht arvestavad Nuutri jõe ehituskeelu- ja piiranguvööndi ning nendest tulenevate kitsenduste ulatusega.

• Krunt 5 hoonestusala pindala ca 0,14 ha.

Hoonestusala paikneb krundi kesk- ja põhjaosas. Hoonestusala suurus ja asukoht arvestavad Nuutri jõe ehituskeelu- ja piiranguvööndi ning nendest tulenevate kitsenduste ulatusega.

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 25

___________________________________________________________________________________

Hoonestusalade suurused on määratud suuremana kui planeeritud hoonete ehitisealune pind, et võimaldada planeeringu elluviimisel valida täpsemalt hoonete asukohti ja paigutada need maastiku väärtuse hoidmise eesmärgil hajusalt.

Hoonestusalade asukoha ja suuruse määramisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:

• hoonestusalad paiknevad üksteisest piisavalt kaugel, et tagada nõuetekohane tuleohutuskuja;

• hoonestusaladele ei määrata tulenevalt hajaasustuses paiknemisest kohustuslikku ehitusjoont;

• hoonestusalal ja selle ümbruses on piisavalt ruumi, et rajada privaatsust ja kaitset pakkuvat haljastust tuule, müra, tolmu jm eest.

Krunt 1 hoonestusala põhjapoolne osa ulatub osaliselt krundi piirini. Tulenevalt tuleohutusnõuetest on naaberkruntide hoonete minimaalne nõutud vahemaa 8 m, mis üldjuhul jagatakse krundi piiril pooleks. Krundi 1 hoonestusala põhjapoolsesse ossa võib hooneid püstitada ka väiksema kui 8 m vahemaaga tingimusel, et püstitatava hoone naabripoolne välispiire vastab tuletõkkeseina nõuetele, või püstitatakse hoonete vahele eraldiseisev tuletõkkemüür.

Nuutri jõe kalda ehituskeeluvööndi laius on 50 meetrit ning piiranguvöönd 100 meetrit. Kruntidele 4 ja 5 hoonestusalade määramisel on arvestatud, et krundid paiknevad osaliselt Nuutri jõe kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndis. Krunt 4 maa-alal on metsamaa kõlvik, millest osa jääb väljapoole 50 m laiust ehituskeeluvööndit - sellele metsamaa osale laieneb tulenevalt Looduskaitseseaduse § 38 lõikest 2 ehituskeeluvöönd, millega on hoonestusala määramisel arvestatud ning kuhu on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.

Planeeringuala hoonestusaladele planeeritud hoonete püstitamisel peab arvestama, et valdavas osas on planeeritud hooned on mitmest suunast vaadeldavad, vahemaad naabritega ei ole väga suured ning hoonete asukohavalikust sõltub ka õueala terviklikuna tajumise võimalikkus.

Planeeringualal paiknevate ratsutamis- ja võistlusväljakute ümber võib püstitada pealtvaatjate tribüüne, mis ei pea paiknema hoonestusalade sees ning nende asukohti detailplaneeringuga ei määrata.

Hoone peab paiknema täies ulatuses planeeringuga määratud krundi hoonestusala sees. Hoonestusala sees peavad paiknema ka sellised väikeehitised, mis ei eelda püstitamiseks ehitusloa taotlemist, kuid omavad planeeringualal ruumilist mõju – näiteks lehtla, kasvuhoone jne. Taolisi ehitisi ei arvestata suurima krundile lubatud hoonete arvu ega ehitisealuse pinna sisse.

Planeeritud hoonestust teenindavad ligipääsuteed, parkimiskohad, tehnovõrgud ja -rajatised jne ei pea paiknema hoonestusala sees. Hoonestusalast väljapoole võib äärmisel vajadusel ulatuda kuni 0,5 m ulatuses olemasoleva hoone räästas, varikatus või hoone külge ehitatud terrassi katmata osa.

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 26

___________________________________________________________________________________

4.3. Krundi ehitusõiguse määramine Planeerimisseaduse § 126 lõike 4 kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega:

1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;

2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatise suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal;

3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;

4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;

5. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.

Planeeringuga määratakse ehitusõigus Kruntidel 1-2 olemasolevate hoonete laiendamiseks ning uute hoonete püstitamiseks ning Kruntidel 3-5 uute hoonete püstitamiseks.

Krunt 1 hoonestusalal paikneb olemasolev loomakliinik. Planeeritud hoonestuse moodustavad loomakliinik koos laiendusega, kliinikut teenindavad abihooned, loomade varjupaik ning laohoone.

Krunt 2 põhjapoolsele hoonestusalale püstitatakse ratsutamis- ja võistlusväljakut teenindav hoone, milles on ruumid varustusele ja tehnilistele seadmetele, võistluskohtunikele, treeninguid ja võistlusi teenindavale personalile. Krunt 2 lõunapoolsel hoonestusalal on ette nähtud võimalus tallihoone laiendamiseks ning/või uute abihoonete püstitamiseks.

Kruntide 3-5 hoonestusaladele püstitatakse elamud koos abihoonetega.

4.3.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe. Krundile võib määrata mitu kasutamise sihtotstarvet.

Nr Krundi kasutamise sihtotstarve

Sihtots- tarbe osakaal

Tähis Sihtotstarbe selgitus

1

Kodu- ja lemmikloomade ravi- ja hoiuasutused

50% ÜEv Loomade varjupaiga, loomakliiniku, veterinaarravila jms maa

Laohoone maa 50% TL Laohoone, hoidla, logistikakeskuse või ilma külastajatele kavandatud ruumiprogrammita hulgikaubandushoone maa

2 Puhke- ja spordirajatise maa

100% PS Puhkeotstarbeline maa, kus paiknevad iseseisvad spordirajatised ja hooned

3 Üksikelamumaa 100% EP Ühele leibkonnale (perele) kavandatud elamu maa

4 Üksikelamumaa 100% EP Ühele leibkonnale (perele) kavandatud elamu maa

5 Üksikelamumaa 100% EP Ühele leibkonnale (perele) kavandatud elamu maa

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 27

___________________________________________________________________________________

Kruntide 1 ja 2 kasutamise sihtotstarbed lähtuvad osaliselt senisest maakasutusest, lisanduvad täiendavat sihtotstarbed, arvesse on võetud nii kõlvikute kui hoonestuse pindala osakaalud.

Kruntidele 3-5 elamukruntide rajamine antud asukohta on sobilik, sest krunte saab hoonestada väljaspool Nuutri jõe ehituskeeluvööndit, kruntide arendamisel saab ära kasutada olemasolevad juurdepääsuteed ja tehnovõrgud. Paljud Nuutri jõe äärsed krundid on hoonestatud ja kasutuses elamukruntidena. Planeeringualale planeeritud elamukrundid on lähedal Kärdla linnale, kus on vajalikud elukeskkonda toetavad teenused.

Kruntide kasutamise planeeritud sihtotstarbed ei ole vastuolus ega välistaval positsioonil võrreldes lähipiirkonna kruntide kasutamise sihtotstarvetega.

4.3.2 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal Planeeringuala hoonete suurim lubatud arv lähtub planeeringualal ja selle mõjualas paiknevatest hoonemahtudest, planeeritud kruntide ja hoonestusalade suurusest ning põhimõttest, et hajaasustatud piirkonnas on vajadus mitme erineva funktsiooniga hoone järgi.

Krundi nr Hoonete suurim lubatud arv maa-alal Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal

1 5

-

2 4 -

3 3 -

4 3 -

5 3 -

Planeeringuga määratakse hoonete suurim lubatud arv krundil. Kui krundil on enne detailplaneeringu koostamist püstitatud hooneid, siis on suurima lubatud arvu sisse arvestatud ka kõik olemasolevad hooned.

4.3.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind Planeeritud hoonete suurim lubatud ehitisealune pind lähtub krundi kasutamise sihtotstarbest ning võtab arvesse ka planeeringuala mõjuala hoonestusmahtusid.

Krundi nr Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind

Krundi täisehituse osakaal suurima lubatud ehitisealuse pinna ehitamisel

1 1000 m² - 14%

2 600 m² - 3%

3 300 m² - 5%

4 300 m² - 5%

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 28

___________________________________________________________________________________

5 300 m² - 5%

Krunt 1 hoonestusala suurima lubatud ehitisealuse pinna määramisel on aluseks võetud olemasoleva ca 120 m² suuruse loomakliiniku pind ning arvestatud kliinikuhoone laiendamise, uute kliiniku ja loomade varjupaiga jaoks vajalike abihoonete ning laohoonete püstitamisega. Krundile 1 on määratud mitu krundi kasutamise sihtotstarvet – planeeringuga määratud 1000 m² suurusest ehitisealusest pinnast võib kuni 50% (500 m²) olla seotud loomakliiniku ja selle abitegevustega ning kuni 50% (500 m²) laohoonete või hoidlatega püstitamisega.

Krunt 2 hoonestusala suurima ehitisealuse pinna määramine võimaldab laiendada olemasolevat ca 330 m² ehitisealuse pindalaga tallihoonet ning püstitada talli kõrvale ühe uue abihoone. Lisaks võimaldab planeering püstitada põhjapoolsele hoonestusalale ratsutamis- ja võistlusväljakut teenindava hoone, milles on ruumid varustusele ja tehnilistele seadmetele, võistluskohtunikele, treeninguid ja võistlusi teenindavale personalile jne.

Kruntide 3-5 hoonestusaladele püstitatakse elamud koos abihoonetega. Planeeringuga määratud suurim ehitisealune pind võimaldab püstitada perele vajalikus suuruses elamu ning seda teenindavad abihooned. Planeeringuala paikneb hajaasustuses ning planeeringuga võimaldatud ehitusmaht ei ole ka maksimaalse täisehituse korral keskkonnale koormav.

4.3.4 Hoonete suurim lubatud maksimaalne kõrgus

Hoonete maksimaalset kõrgust arvestatakse hoone asukoha maapinnast.

Krundi nr Hoonete suurim lubatud maksimaalne kõrgus

Krundi suurim lubatud maksimaalne korruselisus

1 9 m 2

2 9 m 2

3 9 m 2

4 9 m 2

5 9 m 2

Detailplaneeringuga määratud hoonete suurim lubatud maksimaalne kõrgus tuleneb kehtivast üldplaneeringust, madalaima tuleohuklassi (TP3) hoonestusele kehtivatest tuleohutuse nõuetest ning piirkonnas levinud hoonestusmahtudest. Hoonestuse kõrgusele ja korruselisusele määratud maksimaalsed määrad kehtivad kõikidele hoonetele, sh ka kõrgema tuleohuklassiga kui TP3 hoonete projekteerimise korral.

Kui planeeritud hoonete alust ja selle lähiümbruse maapinda täidetakse ja tõstetakse niiskusrežiimi tagamiseks ning sajuvete hoonetest eemale juhtimiseks, tohib maksimaalse absoluutkõrguse erinevus võrreldes planeeringu koostamise aluseks oleval geodeetilisel alusplaanil näidatud maapinna absoluutkõrgusega olla kuni +0,5 m.

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 29

___________________________________________________________________________________

4.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine Planeeritud hoonete kasutamiseks ja teenindamiseks minimaalsete vajalike tehnovõrkudena on planeeritud elektri-, vee- ning kanalisatsioonivarustus. Planeeringu elluviimisel on võimalik rajada ka täiendavaid tehnovõrke ja -rajatisi, mille korral tuleb taotleda vastava teenuse pakkujalt tehnilised tingimused.

Tehnovõrgud on võimalik projekteerida ehitusloakohustusliku hoone ehitusprojekti koosseisus kui ka eraldiseisva projektiga. Tehnovõrkude ja -rajatiste täpsed asukohad ja dimensioonid määratakse ehitusprojekti koosseisus - detailplaneeringu joonistele kantud planeeritud tehnovõrkude asukohad on näidatud soovituslikuna ning nendest ei pea projekteerimisel lähtuma.

4.4.1 Elektrivarustus Kruntidel 1 ja 2 paiknevad hooned on liidetud elektrivõrguga, mille liitumiskilp paikneb Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute ühisel piiril. Kruntide moodustamisel kinnistute ühine piir kaob ning liitumiskilbi asukoht tuleb ümber tõsta krundi servale. Senine peakaitsme võimsus tuleb kruntide vahel jagada ning mõlemale krundile rajada eraldi liitumiskilp.

Kruntide 3-5 elektrivõrguga liitumiseks rajatakse vastavalt Elektrilevi OÜ 04.04.2023 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 443754 Selveri:(Hiiu) alajaama fiidri F6 faasil uutele objektidele eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Kruntide elektrivarustuseks tuleb planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid.

Osaliselt Talli tee serva ning osaliselt Krunt 2 ja Maneeži kinnistu piiridele planeeritud maakaabelliiniile rajatakse Kruntide 3-5 liitumiskilbid (võimalusel mitmekohalised), mis peavad olema alati vabalt teenindatavad. Liitumiskilpidest kuni hooneteni ning kõik krundisisesed ühendused rajatakse maakaabliga.

4.4.2 Veevarustus Krundil 1 paiknev loomakliiniku hoone on ühendatud AS Kärdla Veevärk ühisveevärgi torustikuga. Krundi liitumispunkt paikneb planeeringusalast põhjas, Marise kinnistul. Krundile planeeritud hoonete veevarustus on võimalik lahendada olemasoleva liitumise baasil.

Krunt 2 hoonestuse veevarustuse tagamiseks saab kasutada olemasolevat puurkaevu, millele määratakse 10 m ulatusega hooldusala. Veevarustuse tagamiseks on võimalus ka liituda AS Kärdla Veevärk ühisveevärgiga, millega liitumise korral tuleb olemasolev puurkaev likvideerida tamponeerimise teel.

Kruntide 3-5 veevarustuse tagamiseks on AS Kärdla Veevärk väljastanud 29.03.2023 tehnilised tingimused nr 2270, mille kohaselt rajatakse Marise kinnistut läbivale PE110 mm veetrassile uus liitumispunkt, millele paigaldatakse maakraan Dn40. Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramise hõlbustamiseks min 1,5 mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, kaabli otsad tuua kape alla. Veetoru kohale 0,4 m kõrgusele paigaldada märkelint.

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 30

___________________________________________________________________________________

Liitumispunktist kuni kruntideni rajatakse maa-alune veetrass, mis kulgeb suures osas mööda Talli tee serva koos planeeritud kanalisatsioonitrassiga ühes kaevikus. Iga planeeritud krundi jaoks tehakse trassis sobivas kohas väljavõte ning lisatakse tarbimise sulgemist võimaldav maakraan. Igal krundil tuleb välja ehitada nõuetekohane veemõõdusõlm20.

Nii olemasolevatele kui planeeritud veetrassidele määratakse 2 m ulatusega kaitsevöönd torustiku telgjoonest mõlemale poole.

4.4.3 Kanalisatsioonivarustus Krundil 1 paiknev loomakliiniku hoone on ühendatud AS Kärdla Veevärk ühiskanalisatsiooni torustikuga. Krundi liitumispunkt paikneb planeeringusalast põhjas, Marise kinnistul. Krundile planeeritud hoonete kanalisatsioonivarustus on võimalik lahendada olemasoleva liitumise baasil.

Kruntide 2-5 kanaliseerimiseks on AS Kärdla Veevärk väljastanud 29.03.2023 tehnilised tingimused nr 2270, mille kohaselt rajatakse Marise kinnistut läbivale PE75 mm survekanalisatsioonitorustikule uus liitumispunkt, millest rajatakse PE63 mm survekanalisatsioonitorustik.

Liitumispunktist kuni kruntideni rajatakse maa-alune survetrass, mis kulgeb suures osas mööda Talli tee serva koos planeeritud veetrassiga ühes kaevikus. Iga planeeritud krundi jaoks tehakse trassi sobivas kohas väljavõte.

Nii olemasolevatele kui planeeritud kanalisatsioonitrassidele määratakse 2 m ulatusega kaitsevöönd torustiku telgjoonest mõlemale poole.

4.4.4 Juurdepääsuteed Planeeringuala läbib olemasolev Talli tee, mis on määratud avaliku kasutusega erateeks, mis olemasolevas seisus tagab juurdepääsu Kruntidele 1 ja 2.

Kruntide 3-5 juurdepääsu tagamiseks rajatakse Maneeži kinnistul lõppeva avaliku kasutusega Talli tee lõppu mahasõit ning paralleelselt Maneeži kinnistu piiriga kulgev ca 90 m pikkune juurdepääsutee lõik. Uuele teelõigule avalikku kasutust ei määrata ning juurdepääsuõigus kinnistutele tagatakse servituudiga. Tee kasutamise õigus, osapoolte kohustused seoses tee rajamise ja hooldamisega ning vajadusel tee kasutamise tasu lepitakse kokku kinnistute omanike vahelise notariaalse lepinguga.

Tee igakordne omanik peab tagama, et iga ligipääsuks kasutatav tee on minimaalselt 3,5 m laiuse kattega osaga ning piisava kandevõimega, et aastaringselt kanda päästetehnikat ning muud rasketehnikat (nt ehitustransport, lumetraktor, jäätmeveok jne).

4.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine Ehituslikud tingimused määratakse tagamaks, et planeeritud hooned ja ehitised püstitatakse loodusvarade säästva kasutamise põhimõtteid järgides, on konstruktiivselt püsivad,

20 AS Kärdla Veevärk veemõõdusõlme tehnilised tingimused: http://www.kvv.ee/doc/VMStehting.doc

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 31

___________________________________________________________________________________

energiasäästlikud ja -tõhusad, ligipääsetavad ning ohutud kasutamiseks nii ehitiste omanikele, valdajatele kui külalistele.

Ehitiste projekteerimisel ja püstitamisel tuleb lähtuda Tuleohutuse seadusest21 ning määrusest “Nõuded ehitusprojektile”22. Hoonete ehitusel tuleb järgida radooniohtutu elamu ehitamise üldnõudeid ning takistada metsloomade ja hulkuvate loomade pääsemine hoonetesse.

Ehitamisel kasutada eelistatult kergeid ehitusmasinaid.

4.5.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine Võimalikust tuleohust lähtuvad ehituslikud nõuded:

Krundi nr

Hoonete liik Hoone liigitus tuleohutuse järgi

Hoone tule- ohutusklass

Suurim lubatud kõrgus

Suurim lubatud korruse- lisus23

1

Veterinaar- kliinik

IV kasutusviis (kuni 10 kasutajaga hoone võib võrdsustada oluliste tuleohutusnõuete osas I kasutusviisiga hoonega)

TP3 (tuldkartev)

Kuni 9 m Kuni 2

Laohooned VI kasutusviis TP3 (tuldkartev)

Kuni 9 m Kuni 1

2

Loomapida- mishooned

VI kasutusviis TP3 (tuldkartev)

Kuni 9 m Kuni 1

ratsutamis- ja võistlusväljaku teenindus- hoone

IV kasutusviis TP3 (tuldkartev)

Kuni 9 m Kuni 2

3 Eluhooned I kasutusviis TP3 (tuldkartev)

Kuni 9 m Kuni 2

4 Eluhooned I kasutusviis TP3 (tuldkartev)

Kuni 9 m Kuni 2

5 Eluhooned I kasutusviis TP3 (tuldkartev)

Kuni 9 m Kuni 2

Naaberkinnistutel paiknevate eluhoonete tulelevik teistele ehitistele peab olemas takistatud vähemalt 30 minutit.

Kõik eluhooned tuleb varustada vähemalt ühe autonoomse automaatse tulekahjusignalisatsioonianduriga ja kui hoones on tahkekütusel töötav küttesüsteem, tuleb lisaks paigaldada ka vähemalt üks autonoomne vingugaasiandur.

21 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/116122022020 22 Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97: https://www.riigiteataja.ee/akt/126022021007 23 Ehitisele esitatavate tuleohutusnõuete kehtestamise määruse lisa 2:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/2202/1013/Lisa_2.pdf

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 32

___________________________________________________________________________________

Tuleohutuse seaduse § 23 (2) kohaselt peab ehitisel, millele on kehtestatud tuleohutusnõuded, olema nõuetele vastav veevõtukoht. Lähtuvalt erinevatele hoone liikidele kehtivatest nõuetest on käesolevas detailplaneeringus määratud alljärgnevad tuletõrje veevõtuvõimalused:

• Krundil 1 paikneva loomakliiniku ja sama funktsiooniga uute hoonete nõuetekohane veevõtukoht paikneb teisel pool Heltermaa-Kärdla-Luidja maanteed (kaugus hoone kaugeimast sissepääsust < 200 m);

• Krundile 1 planeeritud laohoonete nõuetekohane veevõtukoht paikneb teisel pool Heltermaa-Kärdla-Luidja maanteed (kaugus hoone kaugeimast sissepääsust < 200 m);

• Krundil 2 olevate ja planeeritud hoonetele tuleb rajada kuni 200 m kaugusele nõuetekohane veevõtukoht;

• Kruntidele 3-5 planeeritud eluhoonetele tuleb rajada 200 m (kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt, siis kuni 400 m) raadiusesse nõuetekohane veevõtukoht. Juhul kui hoone ehitusprojektis määratakse erinevatele kinnistutele planeeritud hoonete omavaheliseks kauguseks rohkem kui 40 m, on võimalik ehitise veevõtukohana käsitada teisel pool Heltermaa-Kärdla-Luidja maanteed paiknevat veevõtukohta (kaugus planeeritud hoonete kaugeimast sissepääsust ca 600 m). Veevõtukoha rajamine ei ole kohustuslik ka juhul kui tulekahju avastamine ja selle kustutamine on tagatud muu tehnilise lahendusega (nt hoonesisene sprinklersüsteem).

Lähim riiklik päästekomando paikneb 3 km kaugusel. Tuleohutuse tagamiseks võib hoone omanik lisaks veevõtukoha rajamisele ette näha ka muid täiendavaid tehnilisi lahendusi ehitises tulekahju avastamiseks, kustutamiseks ja hoones viibijate teavitamiseks: näiteks automaatne tulekahjusignalisatsioon, automaatne tulekustutussüsteem jne.

4.5.2 Energiakasutus Hoonete projekteerimisel ning ehitamisel tuleb tähelepanu pöörata energiatõhususele ja tarbimise säästlikkusele ning lähtuda konkreetsele hoonetüübile kehtivatest energiatõhususe miinimumnõuetest.

Planeeritud hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalsete lahendustega hoone projekteerimise käigus. Soovituslikult kasutada täies ulatuses või osaliselt maakütet, päikesekütet, energiat tootvaid päikesepaneele ning muid keskkonnasõbralikke kütteviise.

4.5.3 Loodusvarade kasutus Planeeringualal ei paikne kohapealseid loodusvarasid, mida saaks planeeritud ehitustegevuse tarvis kasutada. Lähim olemasolev maardla on Partsi kruusakarjäär (linnulennul ca 6 km kaugusel).

Kõik vajalikud ehitusmaterjalid tuleb planeeritud kruntidele transportida kaugemalt ning tarbida säästlikult.

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 33

___________________________________________________________________________________

4.5.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine Lääne-Eestis ja saartel jääb radooni tase üldiselt normi piiresse. Hiiumaa kirdeosa, sh Kärdla linna lähipiirkond on 2004. aastal välja antud kaardi24 järgi määratud alaks, kus võib kohati esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid, kohati võib radoonisisaldus majade siseõhus olla kõrge. 2020. aastal uuendatud kaardi25 andmetel on Hiiumaa valla radooniriski klass keskmine või madal.

Enamasti pääseb radoon hoonetesse halvasti ehitatud või nõuetekohaselt isoleerimata vundamendi kaudu. Uutes hoonetes ei tohi radoonitase ületada 200 Bq/m³. Radooniohtlikel aladel tuleb esimesel korrusel soovituslikult eelistada raudbetoonpõrandaid, mis rajatakse koos radoonimembraaniga ning kus liitekohad ja läbiviigud on hoolikalt tihendatud.

Uue hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb radooniohuga arvestada ning võtta tarvitusele kaitsemeetmed vastavalt radooniohutu elamu juhendmaterjalidele26 ning standardile27.

4.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine Ehitise arhitektuurilised tingimused on eelkõige tingimused ehitise ruumilisele terviklahendusele, kujunduslikud tingimused käsitlevad ehitise terviklahenduse raames näiteks ehitise detaile.

Hoonestusaladel tuleb võimalikult suures ulatuses säilitada väärtuslikku haljastust ja looduslikku pinnareljeefi.

4.6.1 Materjalivalik Planeeritud hoone ning selle ümber paiknevate rajatiste materjalikasutus ja vorm peavad olema kaasaegsed. Sama krundi erinevatel hoonetel tuleb kasutada samaseid ehitusmaterjale ja kujunduspõhimõtteid:

• hoone projekteerimisel eelistada naturaalseid ja maapiirkonda sobivaid materjale: puit, kivi, betoon, klaas. Korraga tohib ühe hoone puhul kasutada kuni 3 erinevat materjali. Materjalivalikul tuleb vältida imiteerivate materjalide kasutamist: näiteks plastvooder, profiilplekid, krohvi- ja kivipinda meenutavad viimistlusplaadid jne;

• võimalikult suures mahus puidu kasutamine hoone arhitektuuris süvendab hoone eripärasust ja looduslähedust. Õigesti ehitatud ja sademete eest kaitstud puit kestab aastakümneid ja lisab väärikust. Puithoone püstitamisel ei tohi kasutada plastaknaid;

• eelistatud katusekattematerjalid on kivi-, sindel-, laastu-, roo- või õlgkatus. Võimalik on kasutada ka plekki, kuid selle valikul tuleks profiilplekile eelistada miljöösse sobivamat ja ajalooliselt laialt kasutatud valtsplekk katust.

24 Eesti radooniriski levilate kaart, 2004: https://envir.ee/media/1445/download 25 Eesti pinnase radooniriski kaart (2020. aasta seisuga):

https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e 26 Radooniohutu elamu: https://envir.ee/media/3996/download 27 EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”:

https://www.evs.ee/et/evs-840-2017

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 34

___________________________________________________________________________________

4.6.2 Hooned Hoone kaugust teest või täpset asukohta hoonestusalal detailplaneeringuga ei määrata. Iga hoone asukoht tuleb arhitektil sobitada hoonestusalale nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning piirkonna maastiku väärtus ei kahaneks. Hoone projekteerimisel ja asukoha määramisel tuleb lähtuda hoone asukohas valitsevatest looduslikest tingimustest – ala niiskusrežiim, ilmakaared, valitsevad tuuled, kaitset pakkuv kõrghaljastus jne.

Iga hoone asukoht hoonestusalal peab tagama tehniliseks teenindamiseks, päästetöödeks vms vajadusteks sõidukiga juurdepääsuvõimaluse.

• Krundile 1 loomakliiniku laiendamise ning uute hoonete püstitamisel korral tuleb järgida olemasoleva hoone arhitektuurset joont ning materjalikäsitlust. Loomakliiniku poolt vaadates sama krundi hoovialale planeeritud laohoone(d) on tõenäoliselt mahult suuremad ja kõrgemad, kuid nende projekteerimisel võiks aluseks võtta võimalikult palju loomakliinikuga sarnaseid põhimõtteid (nt fasaadiks puitvooder, viilkatus jne)

• Kruntidele 3-5 planeeritud abihoonete korruselisus on kuni 1 ning harja kõrgus kuni 5 meetrit. Üldise reeglina peab abihoone olema krundi põhihoonest nii kõrguselt kui ehitusaluselt pinnalt väiksem;

• uued hooned projekteerida ühe- või kahepoolsete viilkatustega. Katusekalde vahemik 25°...45°. Valitud katusekalded peavad kõikidel ühel krundil paiknevatel hoonetel ja sama hoone erinevates osades olema samad – erinevate kallete kombineerimine on häiriv ja lõhub liigselt selget vormi;

• hoonestuse värvilahenduses eelistada sooje toone, välistada erksavärvilised toonid. Värvitud katusekatte valiku puhul valida eelistatult tumedaid toone: näiteks must, tumehall, tumepruun, tumepunane.

4.6.3 Piirded, väikevormid • Hoonestuse ning hoone ümber paiknevate rajatiste materjalikasutus ja vorm peavad

olema kaasaegsed;

• krundi või selle osa võib piirata kuni 1,4 m kõrguse piirdeaia või hekiga. Piirde materjalina eelistada puitu (vertikaalne puitlippaed vms) või kivi. Võrkpiiret võib kasutada vaid kruntide vahel koos hekiga, krundi teepoolsel küljel ei ole lubatud vaid võrkpiiret kasutada. Hooneid või hoonestusala ümbritsevat piiret ei pea rajama vaid piiramiseks, vaid selle üheks osaks on ka maastikus hoonete esile toomine ja aiakujunduse rõhutamine. Krundi teepoolne osa või sissepääs (värav) peab olema nii materjalivalikul kui ehituslikult kooskõlas hoone arhitektuuriga.

4.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine Juurdepääs kõikidele planeeringuala kruntidele toimub olemasolevalt kahesuunaliselt avaliku kasutusega Talli teelt. Kruntide 3-5 juurdepääsu tagamiseks rajatakse Talli tee lõppu mahasõit ning pikendatakse juurdepääsuteed ca 100 m pikkuse lõiguga kuni krundi hooneteni.

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 35

___________________________________________________________________________________

Iga krundi sisene juurdepääsutee jääb üldjuhul krundi omanike ja külaliste kasutamiseks ning sellele avalik kasutus ei laiene.

Planeeritud mahasõidud peavad olema piisavalt laiad ja vähemalt 5 m pöörderaadiusega, et seal mahuks lisaks sõiduautodele manööverdama ka jäätmeveok, lumetõrjet teostav sõiduk, päästetehnika jne.

Parkimine lahendatakse iga krundi territooriumil, ühe sõiduauto parkimiskoha minimaalne suurus 2,5 m X 5 m. Parkimiskohtade hulk peab olema piisav nii elaniku, kaubaveo-, teenindus-, külastajate kui töötajate sõidukitele. Territooriumil toimuvate avalike (spordi)sündmuste korral lahendatakse parkimine igakordselt vastavalt vajadustele ning nendega seotud statsionaarsete parkimiskohtade rajamist esialgu ei planeerita.

Krundi nr

Normikohane minimaalne parkimiskohtade arv28

Planeeritud parkimiskohtade arv

1 11 (ladu väike-elamute alal)*

≥6*

2 7 (tööstusettevõte ja ladu väike-elamute alal)**

≥4**

3 3 (uus elamu väike-elamute alal) ≥3

4 3 (uus elamu väike-elamute alal) ≥3

5 3 (uus elamu väike-elamute alal) ≥3

* Parkimisnormatiivis puudub loomakliinik või võrreldava kasutusotstarbega hoone tüüp. Krundile planeeritud parkimiskohtade arvu määramisel on aluseks võetud erinevate hoonete orienteeruv samaaegne kasutusintensiivsus ning arvestatud, et planeeritud uued laohooned on pigem kinnistu omaniku vajaduste tarbeks kui et suure külastajate hulgaga klientidele suunatud.

** Parkimisnormatiivis puudub hoone tüübina loomapidamishoone. Krundile planeeritud parkimiskohtade arvu määramisel on arvestatud orienteeruvat korraga hoones viibivate töötajate hulka.

4.8. Tegevuspõhimõtted maaparandussüsteemi piirkonnas Planeeringuala paikneb maaparandussüsteemi alal. Kuna muu sihtotstarbega kui maatulundusmaa kuivendamine ei ole maaparandusseaduse mõistes maaparandus, siis peale detailplaneeringu kehtestamist ja planeeringu elluviimist pole enam tegu maaparandusehitisega.

Olemasoleva maaparandusehitise koosseisu kuuluvaid kraave, truupe, jm süsteemi elemente tuleb samaselt senisega säilitada, hooldada ja vajadusel täiendada. Kaevetööde käigus lõhutud süsteemi osad tuleb taastada või rajada uus niiskust ümber juhtiv torustik.

Taristute ja rajatiste planeerimisel tuleb arvestada olemasoleva drenaažiga ning kui see ei ole võimalik, siis tuleb kuivendus ringi projekteerida ja ehitada, et tagada nii planeeringualal kui

28 Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 36

___________________________________________________________________________________

naaberkinnisasjal maaparandussüsteemi jätkuv toimimine. Maaparandushoiukohustus on maaparandussüsteemi omanikul.

Planeeritavate ehitiste projektid tuleb kooskõlastada Põllu majandus- ja Toiduameti Lääne regiooni Kuressaare esindusega.

4.9. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Kogu planeeringualal tagatakse regulaarne hooldus ja heakord. Planeeringuala krundid haljastatakse ning heakorrastatakse ehitusperioodi lõppedes. Hoonete lähiümbrusesse istutatakse kasvukohale ja -tingimustele sobivaid madalaid igihaljaid puid, põõsaid ja vajadusel hekk. Planeeritud elamute lähiümbrusesse rajatakse muru ja sillutatud alad. Uut kõrghaljastust ei tohi rajada hoonele lähemale kui 3 m. Hoonetest kaugemale jäävatel osadel säilitatakse senine maastik, mida hooldatakse vastavalt vajadusele.

Kõrghaljastuse eesmärk on lisaks miljööväärtuse pakkumisele kaitsta erinevaid alasid tuule, müra, tolmu jm mõjutuste eest. Lageraide teostamine kalda piiranguvööndisse jääval metsamaal ei ole lubatud – kõrghaljastusega aladel tuleb puud võimalusel vähemalt 80% ulatuses säilitada ning vajadusel teostada planeeringualale jääva puistu koosseisu ning kasvutingimusi parandav hooldusraie, et tagada säilivate puude toite- ja valgustingimused.

Planeeringuala olemasolevad tiigid täidetakse pinnasega ja tihendatakse. Liigniiske pinnase kuivendamiseks tuleb rajada terviklik kraavide süsteem, vajadusel kaasata ühiste kraavide rajamisse ka teised piirkonna kinnistute omanikud. Hoonete katustelt ning kõvakattega aladelt kogutud sadeveed tuleb immutada krundi piires või juhtida kraavidesse. Vältida tuleb sajuvete juhtimist naaberkinnistutele. Täpsemad vertikaalplaneerimise tingimused määratakse hoone ehitusprojektis.

Kinnistutel tekkivate olmejäätmete äraandmine on kohustuslik, teiste jäätmeliikide äraandmine on võimalik ja täiendava tasu eest. Jäätmekäitluse üldised põhimõtted:

• erinevad jäätmeliigid tuleb krundil kohapeal sorteerida;

• kõik ehitusjäätmed tuleb toimetada Hiiumaa jäätmejaama (Ristivälja küla, Käina osavald). Eehitustegevuse lõppedes tuleb hoonete ümbrus haljastada ja heakorrastada;

• hoonete eesmärgipärasel kasutamisel tekkivad segaolemejäätmed tuleb sorteerida, koguda kinnisesse jäätmemahutisse ning anda üle korraldatud jäätmeveoga tegelevale jäätmevedajale;

• nii ehitusperioodil kui hoonete kasutamisel tekkivad pakendijäätmed tuleb koguda ning kas viia pakendijäätmete tasuta kogumiskohta või anda üle korraldatud jäätmeveoga tegelevale jäätmevedajale;

• veterinaarteenuste osutamisel tekkinud meditsiinijäätmeid tuleb käidelda vastavalt valdkonda reguleerivatele nõuetele.

Maakonnaplaneeringu kohaselt külgneb planeeringuala ilusa maanteelõiguga, mis tutvustavad kaunist ja vaheldusrikast maastikku. Seetõttu tuleb tegevuste planeerimisel pöörata tähelepanu ka teeäärsete maastike kujundamisele ja hooldamisele.

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 37

___________________________________________________________________________________

4.10. Kuja määramine Kuja ulatus näitab vähimat lubatud ehitiste vahemaad.

Planeeringuga määratud kujad:

• naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline tuleohutuskuja peab olema minimaalselt 8 m.

4.11. Avaliku juurdepääsu tagamine Planeeringuala lõunaosa piirneb Nuutri jõega, mille kaldale on määratud 4 m laiune kallasrada, et tagada vaba liikumine Nuutri jõe kaldal. Planeeringuga ei tohi kavandada tegevusi, mis takistaksid veekogu avalikku kasutust ja selle ääres viibimist, sealhulgas selle kaldal liikumist.

Juurdepääs kallasrajale saab toimuda Kärdla-Käina teelt (kaugus planeeringualalt ca 700 m) või Heltermaa-Kärdla-Luidja teelt (kaugus planeeringualast ca 600 m). Detailplaneeringu koostamisel ei nähta vajadust täiendava avaliku kallasrajale juurdepääsu loomise vajadust.

4.12. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine Eestis kuulub kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine detailplaneeringu ülesannete hulka, sest ruumilise keskkonna sihipärase kujundamise kaudu on võimalik ennetada kuritegevust ja vähendada kuriteohirmu. Kuritegevuse riskide vähendamist käsitleb Eesti standard EVS 809-1:2002 „Turvalise elukeskkonna standard”.

Arvestades planeeringuala asukohta, paiknemist, lähipiirkonda ja muid tingimusi, peetakse oluliseks järgnevate põhimõtete järgimist:

• selgelt on eristatud nii krundi juurdepääs kui hoone sissepääs, välditakse tagumisi ja/või peidetud juurdepääsusid;

• hoone sissepääsu lähiümbrus on varustatud hämaraanduri- või liikumisele reageeriva välisvalgustusega;

• hoonele ei ole võimalik märkamatult juurde hiilida – hooneid, õuemaa või hoonestusala piirav aed, piire või hekk on vaateid tagava tiheduse ja sobiliku kõrgusega, hoonete vahel on hea vaadeldavus;

• hoone on varustatud vähemalt autonoomse tulekahjuanduriga seadmega, tahkekütusega küttekeha kasutamisel ka vingugaasianduriga;

• territooriumi juurdepääsutee ja krundi põhihoone juures on soovituslikult videovalvesüsteem;

• krunt on aastaringselt korrastatud ja haljastatud;

• hoone uksed on alati suletud, välisustel on turvalukud;

• hoone tuleb projekteerida ning püstitada kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest.

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 38

___________________________________________________________________________________

Üldise turvalisuse üheks komponendiks on kindlasti ka hea läbisaamine ja tihe läbikäimine lähipiirkonna teiste elanikega, et toimiks parimas mõttes n-ö naabrivalve süsteem.

4.13. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi.

Üldised määrangud müra-, vibratsioon-, saasteriski- ja insolatsioonitingimuste tagamiseks:

• juurdepääsuks kasutatav avaliku kasutusega Talli tee on väikese liikluskoormusega ega põhjusta olulist müra-, vibratsiooni- ega saasteriski. Mürahäiringute leevendamiseks tuleb säilitada või rajada hoonete ümbrusesse hekk või kõrghaljastatud puhveralasid;

• planeeritud hooned ning kõrghaljastus on hoonestusalale võimalik paigutada selliselt, et need ei tekita teineteisele mingeid varje või on ühel krundil paiknevate hoonete varju jääv osa minimaalne. Eluruumide insolatsioonitingimused määratakse ehitusprojekti koostamise käigus;

• ehitustehnika ja -seadmete kasutamisel tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või kütuse imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt hooldatud seadmeid;

• igapärane müratase võib suurem olla ehitustegevuse perioodil, hoonete ekspluateerimise perioodil eeldatavalt müratase praegusest ei suurene.

Kuna planeeritud tegevuste elluviimisega ei planeerita lageraiet ning säilitatakse maksimaalses võimalikus mahus looduslike alade osatähtsus, siis võib järeldada, et detailplaneering järgib üldplaneeringu ja maakonnaplaneeringu arengupõhimõtteid ja kasutustingimusi.

4.14. Tegevused Nuutri jõe kalda piiranguvööndis Planeeringuala lõunaosa piirneb Nuutri jõega, mis koos 10 m laiuse kaldaribaga jõe ääres moodustab keskkonnaregistrisse kantud I kaitsekategooria loomaliigi elupaiga. Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. Vooluvete elustiku seisundi parandamiseks on võtmetähtsusega tegevus elupaikade ökoloogilise seisundi parandamine ning inimtegevuse minimeerimine (nt maaparanduslikud ettevõtmised, metsamajandus, arendustegevus ojade kaldavööndite läheduses, vooluvee keskkonda saastav tegevus jne).

Kuna planeeringuga ei kavandata tegevusi Nuutri jõele lähemal kui 50 meetrit, siis eeldatavalt ei mõjuta planeeringuga kavandatav tegevus Nuutri jõe elustikku. Nuutri jõe kaldani ulatuvate kruntide haljastuse planeerimisel tuleb arvestada, et veekaitsevööndis (10 m ulatuses veepiirist) on keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta.

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 39

___________________________________________________________________________________

4.15. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine Planeeringuala juurdepääsuks kasutatav Talli tee alates Heltermaa-Kärdla-Luidja maanteest kuni planeeringuala naaberkinnistul paikneva maneežini on avalikus kasutuses. Kruntide 3-5 juurdepääsu tagamiseks nähakse ette juurdepääsuservituutide seadmine:

• Maneeži kinnistu – juurdepääsuservituut igakordse Krundi 3, 4 ja 5 kinnistu omaniku kasuks;

• Krunt 3 - juurdepääsuservituut igakordse Krundi 5 kinnistu omaniku kasuks.

Tehnovõrkude talumiseks seatakse servituudid tehnovõrkude valdajate kasuks. Täpne servituudi ala ning ulatuse vajadus sõltub liitumispunktide ning trasside rajamise asukohast ning selgub projekteerimistööde käigus.

4.16. Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav Planeeringualale on lubatud täiendavalt püstitada hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks vajalikke rajatisi, mida ei käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega hoonete või ehitistena – näiteks sõidukite parkimisplats, hoonete või rajatiste vahelised liikumisteed või - rajad, lipumast, erinevad väikevormid vms. Taoliste ehitiste vajaduse või asukoha määramiseks on detailplaneeringu üldistusaste liiga suur.

Kõik rajatised peavad vormilt, mahult ja kujunduslikult sobituma ülejäänud ehitiste ning hoonetega. Lähtuvalt ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib taoliste ehitiste rajamise puhul kas ehitusloakohustus puududa või on vajalik esitada ehitusteatis. Nimetatud rajatised ei tohi paikneda naaberkinnistu hoonestuse tuleohutuskujas.

4.17. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks Planeeringualal ja selle mõjualal kehtib detailplaneeringu koostamise perioodil Pühalepa valla keskosa üldplaneering. Üldplaneeringuga on planeeringualasse kuuluva Kliiniku kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks määratud kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa. Planeeringualasse kuuluva Ojapõllu kinnistu maanteepoolsele osale olemasolevast loomakliinikust kuni tallini on üldplaneeringuga määratud perspektiivne kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa, lõunapoolsele osale tallist kuni Nuutri jõeni puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve. Nuutri jõe ehituskeeluvööndisse jäävale maa-alale ei ole maakasutuse juhtotstarvet määratud.

Detailplaneering esitab ettepaneku muuta Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu põhilahendust planeeringuala lõunaosa maakasutuse juhtotstarbe osas ning määrata Kruntide 3-5 aluse maa juhtotstarve elamumaaks.

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 40

___________________________________________________________________________________

Muudatus võimaldab alale püstitada pereelamud ja neid teenindavad abihooned. Maa-ala juhtotstarbe muutmine on põhjendatud, sest maa-ala on elamuehituseks sobilik, ala arendamisel saab osaliselt ära kasutada olemasolevat avaliku kasutusega juurdepääsuteed ning varasemalt rajatud tehnovõrke. Maa-ala kasutuselevõtt elamualana ei riku looduslikku kooslust, alal ei kasva metsa ega kõrghaljastust, mida peaks arenduste elluviimiseks raadama.

Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud 4 m laiuse kallasrajaga, et oleks tagatud vaba liikumine Nuutri jõe kaldal.

Kuna planeeritud täisehituse maht jääb keskmiselt kuni 5%, siis ei kujuta taoline väiksemahuline arendus olulist negatiivset mõju keskkonnale.

Planeeritud kruntide rajamisel on tegemist planeeringuala mõjupiirkonnas samase otstarbega maakasutuse lisandumisega ning sellest tulenevalt ei ole piirkonna arenguga vastuolus. Püsielanikkonnaga krundid loovad eelduse ümbritseva maastiku aktiivsemaks hooldamiseks ja seeläbi piirkonna ala väärtuse säilitamiseks ja tõstmiseks.

Planeeritud hoonete püstitamisel heakorrastatakse arendatavad krundid ning korrastatakse niiskusrežiimi tagavad süsteemid. Kavandatud muudatused võimaldavad luua eelduse valda uute elanike ja perede tulekuks, sest Kärdlas ja selle lähipiirkonnas ei ole palju vabu ehitusõigusega ja ehitamiseks sobilikke krunte.

Ühe maa-ala ulatuses üldplaneeringu juhtotstarbe muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu kehtestamise korral ei muudeta üldplaneeringut oluliselt ning üldplaneering säilitab oma eesmärgi ja terviklikkuse ning on elluviidav. Olulisi muudatusi võrreldes kehtiva üldplaneeringuga tehnoloogias, loodusvarade kasutamises, jäätme- ja energiamahukuses ei kavandata.

_____________________________________________________________________________

Linnumäe küla Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneering

Töö nr. DP21-08 41

Joonis 8: Ettepanek Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu põhijoonise muutmiseks

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424

92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank

Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank Hiiu maakond

Transpordiamet

[email protected] Meie: 16.01.2024 nr 9-6.1/106

Detailplaneeringu kooskõlastamine

(Ojapõllu ja Kliiniku, Linnumäe küla)

Tulenevalt planeerimisseaduse § 85 lg 1 palub Hiiumaa Vallavalitsus kooskõlastada Linnumäe

külas asuvate Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneeringu, kuna planeeringuala paikneb

kogu ulatuses Kärdla lennuvälja lähiümbruse alal.

Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda aadressil https://hiiuvald-

my.sharepoint.com/:f:/g/personal/mai_julge_hiiumaa_ee/EvzEo1MFNUVEpHAhIx79g2sBVwJ

VPfPgEeIyETMk5sTqaw?e=1cYQVy

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja

vallavanem

Mai Julge

463 6845 [email protected]

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424

92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank

Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank Hiiu maakond

Transpordiamet

[email protected] Meie: 16.01.2024 nr 9-6.1/106

Detailplaneeringu kooskõlastamine

(Ojapõllu ja Kliiniku, Linnumäe küla)

Tulenevalt planeerimisseaduse § 85 lg 1 palub Hiiumaa Vallavalitsus kooskõlastada Linnumäe

külas asuvate Ojapõllu ja Kliiniku kinnistute detailplaneeringu, kuna planeeringuala paikneb

kogu ulatuses Kärdla lennuvälja lähiümbruse alal.

Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda aadressil https://hiiuvald-

my.sharepoint.com/:f:/g/personal/mai_julge_hiiumaa_ee/EvzEo1MFNUVEpHAhIx79g2sBVwJ

VPfPgEeIyETMk5sTqaw?e=1cYQVy

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja

vallavanem

Mai Julge

463 6845 [email protected]