Raplamaa Kohila vald Urge küla Tallinna-Rapla raudtee 430 kinnistul KP võrgu ümberehitus TR1124

1W2

1W2 1W2

1W2

1W2

1W2 Tallinna-Rapla raudtee 430 31701:001:1933

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

1: 19

34

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

L 1

31 70

1: 00

1: 13

12

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

1: 18

18

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

2: 01

27

Tallinna-Rapla raudtee 370 31701:001:1838

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

2: 00

79

Urge 31701:001:1839

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

1: 18

42

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

2: 15

20

S

N

W E

POS 1 Ristumine 15 Tallinn-Rapla-Türi tee L1 km 26,86

16 m²

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PLAAN NR 1

15 Tallinn-Rapla-Türi tee L1 (31701:001:1312) Urge küla, Kohila vald, Rapla maakond

M 1:500, A4

Jrk nr

IKÕ ala Pos nr

(plaanil)

Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve

Asukoht riigitee (nr ja nimi) suhtes (lõigu algus ja lõpp km);

Ala pindala ruutmeetrites m2

1.

POS 1

31701:001:1312

15 Tallinn-Rapla-Türi tee L1

Transpordimaa 100%

Ristumine

15 Tallinn-Rapla-Türi tee L1 km 26,86

16 m2

- Kasutusõiguse ala

- Katastriüksuse piir

- Projekteeritud tehnovõrk - elektri maakaabelliin1W2 1W2

Projekt: KP võrgu ümberehitus Tallinna-Rapla raudtee 430 kinnistul Töö nr: TR1124 Koostaja: Draftit OÜ

1W2

1W2

1W2

1W2

1W2

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

1: 19

34

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

L 1

31 70

1: 00

1: 13

12

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

1: 18

18

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

2: 01

27

Orase 31701:001:1817

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

2: 00

79

31701:001:1839 15

T al

lin n-

R ap

la -T

ür i t

ee

31 70

1: 00

1: 18

42

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

2: 15

20

POS 1 Ristumine 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 26,86

13 m²

S

N

W E

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PLAAN NR 3

15 Tallinn-Rapla-Türi tee (31701:002:0127) Urge küla, Kohila vald, Rapla maakond

M 1:500, A4

Jrk nr

IKÕ ala Pos nr

(plaanil)

Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve

Asukoht riigitee (nr ja nimi) suhtes (lõigu algus ja lõpp km);

Ala pindala ruutmeetrites m2

1.

POS 1

31701:002:0127

15 Tallinn-Rapla-Türi tee

Transpordimaa 100%

Ristumine

15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 26,86

13 m2

- Kasutusõiguse ala

- Katastriüksuse piir

- Projekteeritud tehnovõrk - elektri maakaabelliin1W2 1W2

Projekt: KP võrgu ümberehitus Tallinna-Rapla raudtee 430 kinnistul Töö nr: TR1124 Koostaja: Draftit OÜ

1W2 1W2

1W2

1W2

1W2

1W2 Tallinna-Rapla raudtee 430 31701:001:1933

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

1: 19

34

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

L 1

31 70

1: 00

1: 13

12

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

1: 18

18

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

2: 01

27

Tallinna-Rapla raudtee 370 31701:001:1838

Orase 31701:001:1817

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

2: 00

79

Urge 31701:001:1839

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

1: 18

42

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

2: 15

20

S

N

W E

POS 1 Ristumine 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 26,86

53 m²

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PLAAN NR 2

15 Tallinn-Rapla-Türi tee (31701:002:1520) Urge küla, Kohila vald, Rapla maakond

M 1:500, A4

Jrk nr

IKÕ ala Pos nr

(plaanil)

Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve

Asukoht riigitee (nr ja nimi) suhtes (lõigu algus ja lõpp km);

Ala pindala ruutmeetrites m2

1.

POS 1

31701:002:1520

15 Tallinn-Rapla-Türi tee

Transpordimaa 100%

Ristumine

15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 26,86

53 m2

- Kasutusõiguse ala

- Katastriüksuse piir

- Projekteeritud tehnovõrk - elektri maakaabelliin1W2 1W2

Projekt: KP võrgu ümberehitus Tallinna-Rapla raudtee 430 kinnistul Töö nr: TR1124 Koostaja: Draftit OÜ

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X

G L

1 0 -8

4 2

ee-ds1-dp-803

G L

1 0 -ip

1 3 1

TIIBSEIN / WINGWALL-4

G L

1 0 -8

4 3

G L

1 0 -8

4 1

269+00 P

1

P2

P3

P4

P5

0+700

4+300

4+400

19

18

X X

X X

X X

X X

X X

X X X X X

M18

M20

Ettevaatust, drenaaž!

Ettevaatust, sidekaabel!

Ettevaatust, sidekaabel!

Ettevaatust, sidekaabel!

Ettevaatust, drenaaž!

Ettevaatust, drenaaž!

Ettevaatust, drenaaž!

Ettevaatust, sidekaabel!

Ettevaatust, sidekaabel!

Ettevaatust, drenaaž!

Võsa ja puude raie

Võsa ja puude raie

750N, ∅160mm, L=24m

1250N, ∅160mm, L=69m

750N, ∅160mm, L=63m

30kN/m², ∅160mm, L=76m

750N, ∅160mm, L=1m

Tallinna-Rapla raudtee 430 31701:001:1933

15 Tallinn-Rapla-Türi tee 31701:001:1934

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

L 1

31 70

1: 00

1: 13

12

15 Tallinn-Rapla-Türi tee 31701:001:1935

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

2: 00

77

15 Tallinn-Rapla-Türi tee 31701:001:1818

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

2: 01

27

Tallinna-Rapla raudtee 370 31701:001:1838

Raili 31701:001:1929

Urge-Uuspere 31701:001:1561

Orase 31701:001:1817

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

2: 00

79

Urge 31701:001:1839

Tallinna-Rapla raudtee 470 31701:001:1819

15 Tallinn-Rapla-Türi tee 31701:001:1842

15 Tallinn-Rapla-Türi tee 31701:002:1520

Kinniselt, L =76m

Kinniselt, L=36 m

1W 2

1W 2

1W2

1W2

1W2

1W2 1W2

1W2

1W2

1W2

1W2 Kaablimasti paigutus on toodud joonisel

TR1124-3 (lehel 2)

Kaablimasti paigutus on toodud

joonisel TR1124-3 (lehel 1)

Demonteeritav 10 kV õhuliin: (M18...M20): 3xAS-50, L=156m. Dem. mastid (sh toed): RB - 1 tk; puitmastid - 3 tk.

Proj. 10 kV maakaabel: M18...M20 (3x120+35); L=257m, trass: L=233m (KPL0198)

F

E D

C

B

Kaabli paigutus lõigul A...B on

näidatud joonisel TR1124-4 (lehel 1)

Kaabli paigutus lõigul C...D on

näidatud joonisel TR1124-4 (lehel 2)

Kaabli paigutus lõigul E...F on

näidatud joonisel TR1124-4 (lehel 3)

Naaritsa LP

Jõe LP

A

Tagasitäide kivivabast pinnasest

Hoiatuslint (kollane, veniv kile)

Maakaabel

Kaitsetoru

Kaeviku taastamine

0, 3m

0, 05

.. .0

,1 m

0,5m

Märkused: 1. Tööde teostamisel tuleb lähtuda Kohila valla kaevetööde eeskirjast. 2. Kaevik tihendada kõrguste kaupa, k=0,98. 3. Pealiskatete taastamisel olemasolevat vertikaalplaneeringut ei muudeta. 4. Kivise pinnase korral tuleb torule rajada liivapadi.

Töö nr GD-DS1-DPS1:

Asfaltkate Munakivisillutis Mulde nõlv Veeviimar Trepp Hooldustee

Planeeritud kraav

Likvideeritav kraav

Likvideeritav drenaaž Planeeritud sidekaabel Planeeritud sidekanalisatsioon Planeeritud sidekaabli muhv Planeeritud sidekaev Tööst välja jääv sidekaabel Planeeritud gaasitorustik Tööst välja jääv gaasitorustik

DRAFTIT DRAFTIT OÜ Reg. kood: 14231335 Ilmatsalu 3, 50408 Tartu [email protected]

Projekt:

Joonis:

Projekteeris

Joonise nr:

Tellija:

LehtiLehtMõõtkava

KP võrgu ümberehitus Tallinna-Rapla raudtee 430 kinnistul Urge küla, Kohila vald, Raplamaa

Enefit Connect OÜ

TR1124-1 Asendiplaan

1

Aro Kivisild

2

1:250

07.11.2023

07.11.2023Mikk ReiterKontrollis

Staadium Tööprojekt

Tingmärgid:

Projekteeritud 10 kV maakaabelliin Projekteeritud kaabel kaitsetorus Projekteeritud maanduspaigaldis Projekteeritud kaablimärketulp Projekteeritud tugi Projekteeritud puitmast Demonteeritav 10 kV õhuliin Olemasolev 10 kV õhuliin Sidekaabel Drenaaž Gaasitorustik Katastripiir Võsaraie Puurimismasina asukoht / puurimiskaevik Riigitee kaitsevööndi piir

750N30kN/m² 1250N 1W2

X X X X

1W2

X X X

Alusplaanina on kasutatud järgmisi töid: -> Geodeetiline alusplaan. Reaalprojekt OÜ töö nr GD-DS1-DPS1 (04.2019...06.2019). Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis; -> Projekteerimise- ja projekteerimisjärelevalve teenus uue trassi ehituseks lõigus Pärnust Raplani. RB Rail AS poolt tellitud töö nr RBDTDEEDS1DPS1.

M 1:20

19

18

X X

X X

X X

X X

X X

X X X X X

M18

M20

Ettevaatust,

drenaaž!

Ettevaatust,

sidekaabel!

Ettevaatust,

sidekaabel!

Ettevaatust,

sidekaabel!

Ettevaatust,

drenaaž!

Ettevaatust,

drenaaž!

Ettevaatust,

drenaaž!

Ettevaatust,

sidekaabel!

Ettevaatust,

sidekaabel!

Ettevaatust,

drenaaž!

Võsa ja puude raie

Võsa ja puude raie

750N, ∅160mm, L=24m

1250N, ∅160mm, L=69m

750N, ∅160mm, L=63m

30kN/m², ∅160mm, L=76m

750N, ∅160mm, L=1m

Tallinna-Rapla raudtee 430

31701:001:1933

15 Tallinn-Rapla-Türi tee

31701:001:1934

1 5 T

a lli

n n -R

a p la

-T ü ri t e e L

1

3 1 7 0 1 :0

0 1 :1

3 1 2

15 Tallinn-Rapla-Türi tee 31701:001:1935

1 5 T

a lli

n n -R

a p la

-T ü ri t e e

3 1 7 0 1 :0

0 2 :0

0 7 7

15 Tallinn-Rapla-Türi tee

31701:001:1818

1 5 T

a lli

n n -R

a p la

-T ü ri t e e

3 1 7 0 1 :0

0 2 :0

1 2 7

Tallinna-Rapla raudtee

370 31701:001:1838

Raili

31701:001:1929

Urge-Uuspere

31701:001:1561

Orase

31701:001:1817

1 5 T

a lli

n n -R

a p la

-T ü ri t e e

3 1 7 0 1 :0

0 2 :0

0 7 9

Urge

31701:001:1839

Tallinna-Rapla raudtee 470

31701:001:1819

15 Tallinn-Rapla-Türi tee

31701:001:1842

15 Tallinn-Rapla-Türi tee

31701:002:1520

Kinniselt, L =76m

Kinniselt, L=36 m

1 W

2

1 W

2

1W2

1W2

1W2

1W2

1W2

1W2

1W2

1W2

1W2 Kaablimasti paigutus

on toodud joonisel

TR1124-3 (lehel 2)

Kaablimasti paigutus on toodud

joonisel TR1124-3 (lehel 1)

Demonteeritav 10 kV õhuliin:

(M18...M20): 3xAS-50, L=156m.

Dem. mastid (sh toed):

RB - 1 tk; puitmastid - 3 tk.

Proj. 10 kV maakaabel:

M18...M20 (3x120+35); L=257m,

trass: L=233m (KPL0198)

F

E D

C

B

Kaabli paigutus lõigul A...B on

näidatud joonisel TR1124-4 (lehel 1)

Kaabli paigutus lõigul C...D on

näidatud joonisel TR1124-4 (lehel 2)

Kaabli paigutus lõigul E...F on

näidatud joonisel TR1124-4 (lehel 3)

Naaritsa LP

Jõe LP

A

DRAFTIT DRAFTIT OÜ Reg. kood: 14231335 Ilmatsalu 3, 50408 Tartu [email protected]

Projekt:

Joonis:

Projekteeris

Joonise nr:

Tellija:

LehtiLehtMõõtkava

KP võrgu ümberehitus Tallinna-Rapla raudtee 430 kinnistul Urge küla, Kohila vald, Raplamaa

Enefit Connect OÜ

TR1124-1 Asendiplaan

2

Aro Kivisild

2

1:250

07.11.2023

07.11.2023Mikk ReiterKontrollis

Staadium Tööprojekt

Tingmärgid:

Projekteeritud 10 kV maakaabelliin

Projekteeritud kaabel kaitsetorus

Projekteeritud maanduspaigaldis

Projekteeritud kaablimärketulp Projekteeritud tugi

Projekteeritud puitmast

Demonteeritav 10 kV õhuliin

Olemasolev 10 kV õhuliin

Sidekaabel

Drenaaž

Gaasitorustik Katastripiir

Võsaraie

Puurimismasina asukoht / puurimiskaevik

Riigitee kaitsevööndi piir

750N30kN/m² 1250N 1W2

X X X X

1W2

53m

55m

54m

52m

56m

57m

58m

59m

51m

1 ,4

7 m

0 ,7

0 m

0 ,7

0 m

m in

0 ,3

m

60m

61m

62m

63m

64m

Kaabli paigutus lõigul A...B

2 ,0

9 m

2 ,0

9 m

1 ,4

2 m

6,93m 7,52m

Raili

31701:001:1929 Tallinna-Rapla raudtee 430 31701:001:1933

10 kV maakaabel

750N kaitsetorus

1,00m

Drenaaž

Perspektiivne

kraav

Perspektiivne

sidekanalisatsioon

Perspektiivne

gaasitoru

4+00

Raili

31701:001:1929

T a l li

n n

a - R

a p

la r

a u

d te

e 4

3 0

3 1

7 0 1

:0 0

1 :1

9 3

3

A

B

DRAFTIT DRAFTIT OÜ Reg. kood: 14231335 Ilmatsalu 3, 50408 Tartu [email protected]

Projekt:

Joonis:

Projekteeris

Joonise nr:

Tellija:

LehtiLehtMõõtkava

KP võrgu ümberehitus Tallinna-Rapla raudtee 430 kinnistul Urge küla, Kohila vald, Raplamaa

Enefit Connect OÜ

TR1124-4 Kaabli paigutus lõigul A...B

1

Aro Kivisild

3

1:200

07.11.2023

07.11.2023Mikk ReiterKontrollis

Staadium Tööprojekt

53m

55m

54m

52m

56m

57m

58m

59m

51m

50m

Perspektiivne tee Perspektiivne tee

Perspektiivne kraav

Perspektiivne kraav

Perspektiivne

aed

Sidekaabel

(orient.)

Drenaaž (orient.)

Drenaaž

(orient.)

Perspektiivne sidekanalisatsioon

Gaasitoru

Raili

31701:001:1929 Tallinna-Rapla raudtee 430

31701:001:1933

15 Tallinn-Rapla-Türi tee

31701:001:1934

Perspektiivne gaasitoru

49m

48m

60m

m in

0 ,3

m 3 ,0

8 m

2 ,1

9 m

2 ,2

6 m

4 ,6

2 m

7 ,8

2 m

5 ,4

1 m

m in

0 ,3

m

6 ,6

2 m

6 ,2

8 m

4 ,3

6 m

2 ,2

1 m

m in

0 ,3

m

m in

0 ,3

m 2 ,2

2 m

3 ,1

8 m

5 ,3

0 m

Perspektiivne

kraav

Perspektiivne

aed

Kaabli paigutus lõigul C...D

10 kV maakaabel

30kN/m² kaitsetorus

Perspektiivse raudtee põhimõtteline lõige

L a

h ti s e

k a

e v ik

u p

iir P

u u

ri m

is k a e

v ik

P u u

ri m

is k a e

v ik

L a

h ti s e

k a

e v ik

u p

iir

18,27m20,09m 36,99m

0,49m

7+00

Kinniselt, L=76m

1 ,6

1 m

Sidekaabel

(orient.)

Ettevaatust, sidekaabel!

Ettevaatust,

drenaaž!

Ettevaatust,

sidekaabel! Ettevaatust,

drenaaž!

61m

53m

55m

54m

52m

56m

57m

58m

59m

51m

50m

49m

48m

60m

61m

D

C

DRAFTIT DRAFTIT OÜ Reg. kood: 14231335 Ilmatsalu 3, 50408 Tartu [email protected]

Projekt:

Joonis:

Projekteeris

Joonise nr:

Tellija:

LehtiLehtMõõtkava

KP võrgu ümberehitus Tallinna-Rapla raudtee 430 kinnistul Urge küla, Kohila vald, Raplamaa

Enefit Connect OÜ

TR1124-4 Kaabli paigutus lõigul C...D

2

Aro Kivisild

3

1:200

07.11.2023

07.11.2023Mikk ReiterKontrollis

Staadium Tööprojekt

Märkused: - Teega ristumine teostada kinnisel meetodil (L=36m)

- Suunamistäpsuse määrab ehitaja vastavalt töömasinale.

- Toru paigaldada allapoole jämedast materjalist teemullet.

- Enne kaevetööde algust taotleda Transpordiametilt tööde luba.

Perspektiivne

gaasitoru

L a

h ti s e

k a

e v ik

u p

iir

L a

h ti s e

k a

e v ik

u p

iir

P u u

ri m

is k a

e v ik

P u u

ri m

is k a

e v ik

53m

55m

54m

52m

56m

57m

58m

59m

51m

60m

Kaabli paigutus lõigul E...F Ristumine kõrvalmaanteega nr 15 (Tallinn-Rapla-Türi tee, km 26,86)

Ettevaatust,

drenaaž!

Ettevaatust,

drenaaž!

Ettevaatust,

sidekaabel!

61m

62m

63m

64m

65m

66m

67m Perspektiivne tee

Orase

31701:001:1817

Orase

31701:001:1817

15 Tallinn-Rapla-Türi tee

31701:001:1818

15 Tallinn-Rapla-Türi tee

31701:001:1818

15 Tallinn-Rapla-Türi tee 31701:002:0127

15 Tallinn-Rapla-Türi tee 31701:002:0127

15 Tallinn-Rapla-Türi tee

31701:002:1520

15 Tallinn-Rapla-Türi tee

31701:002:1520

15 Tallinn-Rapla-Türi tee L1

31701:001:1312

15 Tallinn-Rapla-Türi tee L1

31701:001:1312

15 Tallinn-Rapla-Türi tee

31701:001:1934

15 Tallinn-Rapla-Türi tee

31701:001:1934

Tallinna-Rapla raudtee 430

31701:001:1933

Tallinna-Rapla raudtee 430

31701:001:1933

1 ,0

0 m

1 ,0

3 m

1 ,0

0 m

2 ,2

7 m

3 ,3

3 m

3 ,3

4 m

1 ,6

4 m

m in

0 ,3

m

1 ,1

4 m 1 ,0

1 m

m in

0 ,3

m

1 ,6

1 m 1 ,0

0 m

1 2

,9 0

m

1 3

,0 4

m

1 ,0

0 m

m in

0 ,3

m

3 ,4

8 m

Kinniselt, L=36 m

Sidekaabel

(orient.) Sidekaabel

(orient.)

Drenaaž

(orient.)

15,15m 12,72m 10,98m 11,98m 38,83m

10 kV maakaabel 1250N kaitsetorus

FE

DRAFTIT DRAFTIT OÜ Reg. kood: 14231335 Ilmatsalu 3, 50408 Tartu [email protected]

Projekt:

Joonis:

Projekteeris

Joonise nr:

Tellija:

LehtiLehtMõõtkava

KP võrgu ümberehitus Tallinna-Rapla raudtee 430 kinnistul Urge küla, Kohila vald, Raplamaa

Enefit Connect OÜ

TR1124-4 Kaabli paigutus lõigul E...F

3

Aro Kivisild

3

1:200

07.11.2023

07.11.2023Mikk ReiterKontrollis

Staadium Tööprojekt

LÄHTEÜLESANNE NR: 453266

TR1124. Urge küla Kohila vald Rapla maakond. Võrgu ümberehitus kliendi soovil. Projekti kood: TR1124 TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi

osaühing Rail Baltic Estonia

Isiku- või registrikood

12734109

Kontaktaadress Tänav / maja / korter

Tallinn, Veskiposti tn, 2/1

Sihtnumber

10138

Maakond

Harju maakond

Telefon

53493351

e-post

[email protected]

Kontaktisik Nimi

Kalle Tilga

Telefon

53493351

e-post

[email protected]

VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress

Urge küla Kohila vald Rapla maakond

Tarbimiskoht Katastriüksuse number

31701:002:0127

SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE ANDMED Faaside arv Amprite arv

TEHNILISE LAHENDUSE LÄHTEANDMED

Elektriline aadress

Toitealajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider

Kontaktisik projekteerimisalastes küsimustes

Ehituse projektijuht: Esko Lauri 54770917 [email protected] Planeerija: Sander Luberg 5536401 [email protected] Maateenuse spetsialist: [email protected] Mobiiltelefon: 5023522 Varahaldur: Mart Grents, +3725012275

Projekteerimistöö vastuvõtja Vastuvõtmine toimub Elektrilevi partnerite portaalis (EPP keskkonnas)

Projekt vaja kooskõlastada Elektrilevi OÜ tehnovõrkude spetsialist (eteeninduses www.elektrilevi.ee) ning teiste asjast huvitatud organisatsioonide ja maavaldajatega

Märkused Rakendusplaan Trimble NIS võrguplaneerimine: 453266

EELDATAVAD TÖÖDE MAHUD Töö kirjeldus Projekteeritav Demonteeritav

Keskpingeliin

1/2

LÄHTEÜLESANNE NR: 453266

Õhuliini ristlõige (mm2) - pikkus (m)

50mm² - ca. 165m

Mastide arv (tk) puitmast - 2tk; tugi - 2tk betoonmast - 1tk; puitmast - 1tk; tugi - 1tk

Maakaabelliini ristlõige (mm2) - pikkus (m)

3x120mm² - ca. 230m

Lisa 1:

• Projekteerimisel lähtuda Elektrilevi OÜ ja Enefit Connect OÜ nõuetest ja hankedokumentidest: https:// www8.energia.ee/public/ee043.nsf/PKDE?OpenView, sh „J352 Elektripaigaldise projekti koostamise juhend“. • Maakasutusõiguse lepingute sõlmimiseks koostada projektile EPP keskkonnas vastav alamtellimus (raamleping). • Maakasutusõiguse lepingute sõlmimiseks pöörduda Eesti Energia õigusteenistuse maateenuse spetsialisti poole (3-poolne koostööleping). • Kui tööde käigus selgub vajadus muuta tööde mahtu/maksumust võrreldes tellimuse ja/või lähteülesandega, tuleb see eelnevalt kooskõlastada Enefit Connect OÜ-ga. • Projektiga seotud osapoolte esitatavad tavapärasest erinevad nõuded tuleb eelnevalt kooskõlastada Enefit Connect OÜ-ga. • Liitumispunkti asukoha tüübi muutumisel vormistada vastav muudatus vormil V2181. • Planeeritud lahendus ei vasta kehtestatud detailplaneeringule, kuna tulenevalt võrgu konfiguratsioonist ehitatakse detailplaneeringus ette nähtud lahendus välja osaliselt / detailplaneeringus ette nähtud lahendus ei ole optimaalne / liitumistaotlus(ed) on esitatud detailplaneeringus ette nähtust erinevale võimsusele. • Elektrivõrgul paiknevad kolmandale osapoolele kuuluvad taristud/elemendid projekteerivad, ehitavad ümber või demonteerivad taristute omanikud ise ning neid ei arvestata projekteerimise ja ehitustööde mahtu.

Lisa 2:

TR1124 mahus:

1. Demonteerida KOHILA 110/10 kV keskpinge fiidri SALUTAGUSE-2:KOH keskpinge õhuliin alates mastist M18 kuni M20. Demonteerida mastid M18 kuni M20, mastid M18 ja M20 asendada ja toestada. Mast M18 paigaldada asendiplaani järgi uude asukohta. 2. Projekteerida ja ehitada mastist M18 kuni mastini M20 keskpinge maakaabel 3x120mm2. Kaablile anda tunnus KPL224184.

Lisa 3:

AS_453266.dxf, AS_453266.pdf, 10 kV skeemiparandus.dwg

KOOSTAJA Nimi

Sander Luberg

Kuupäev

30.08.2023

2/2

TEHNILINE KIRJELDUS;

TEHNILINE KIRJELDUS

TEHNILISED NÕUDED

TEHNOVÕRKUDELE JA -

RAJATISTELE RBCN-ROA-SPC_RQ-R-00001

Versioon: 3.0

Autor: Jānis Štekels, Valdis Polmanis

Kuupäev: 2023-06-21

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja -rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 3.0

1

DOKUMENDI KOOSTAMINE JA

KINNITAMINE

Omandus

Dokumendi omanik Teede meeskond (ehitustööd ja jaamad, CTO)

Heaks kiitnud Otsusega nr Kuupäev

Tehniline töörühm Tehnilise töörühma koosolek nr

Tehniline töörühm Tehnilise töörühma koosolek nr 53 2023-02-21

Tehniline töörühm Tehnilise töörühma koosolek nr 10 2019-03-20

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja -rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 3.0

2

DOKUMENDI AJALUGU See dokument on välja antud ja seda on muudetud järgmiselt

Läbivaatamine Avaldamise

kuupäev

Autor Väljaanne Muudatuste kirjeldus

1,0 2019-03-20 Kaur Laansalu Esimene

versioon

2,0 2022-01-24 Jānis Štekels,

Valdis Polmanis Teine versioon

Dokumendimalli kohandamine vastavalt

dokumendikontrolli suunistele. Sisu

täiustused.

3.0 2023-06-21 Jānis Štekels,

Valdis Polmanis

Kolmas

väljaanne

Uuendused seoses maakaabli

kaitsemeetmetega, punkt 15. / 19. / 20. / 123.

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja -rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 3.0

3

SISUKORD

1 Sissejuhatus .....................................................................................................................................7 1.1 Eesmärk .................................................................................................................................................................................... 7 1.2 Rakendamine ......................................................................................................................................................................... 7 1.3 Käesoleva dokumendi aluspõhimõtted ...................................................................................................................... 7

2 Ühisnõuded .....................................................................................................................................8 2.1 Üldnõuded .............................................................................................................................................................................. 8 2.2 Projekti dokumentatsiooni nõuded ........................................................................................................................... 14 2.3 Tehnorajatise omaniku vastutus ................................................................................................................................. 15 2.4 Sõltumatu kolmanda osapoole ekspertiisi nõue ja õigus ................................................................................. 16 2.5 Ehitustööde järelevalve ................................................................................................................................................... 16

3 Erinõuded...................................................................................................................................... 16 3.1 Kõrge riskiga maa-alused tehnorajatised (gaasi, õli, kütte, auru, kemikaalide ja muud survestatud torud)

16 3.2 Madala riskiga maa-alused tehnorajatised (isevoolukanalisatsioon, isevoolne äravool, isevoolne

sademevee äravool) .......................................................................................................................................................................... 19 3.3 Õhuliini- ja maakaablid................................................................................................................................................... 20

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja -rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 3.0

4

AKRONÜÜMID JA LÜHENDID Akronüümide ja lühendite täieliku loendi leiate RBR-i lühendite sõnastikust. Selles dokumendis kasutatakse

järgmisi akronüüme ja lühendeid:

Lühend Määratlus

ATEX Direktiiv plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavate seadmete kohta (direktiiv 94/9/EÜ)

CPTD Raudtee (kogu liini) projekteerimine ideetasandil, mis põhineb riiklikel keskkonnamõju

hindamise uuringutel, eelprojektil ja ruumilise planeerimise uuringutel ning vastab raudtee

koostalitlusvõime tehnilistele kirjeldustele ja projekteerimissuunistele.

DN Nimiläbimõõt, tähtnumbriline suuruse tähistus viitena, millele järgneb mõõtmeteta täisarv,

mis on kaudselt seotud puuraugu (ID) füüsilise suurusega millimeetrites või lõppühenduste

välisläbimõõduga (OD).

TP tööprojekt

GSM-R Rahvusvaheline traadita side standard raudteeside ja -rakenduste jaoks

LDS Lekketuvastussüsteem, süsteem lekke tuvastamiseks kandetorus ja sellest teavitamiseks

LoG BIM-i dokumentatsioonis sätestatud geomeetriatase

LoI BIM-i dokumentatsioonis sätestatud teabetase

PLC Programmeeritav loogikakontroller on väike modulaarne pooljuhtarvuti kohandatud juhistega

konkreetse ülesande täitmiseks.

SCADA Järelevalvekontroll ja andmete hankimine on juhtimissüsteemi arhitektuur, mis kasutab

protsesside järelevalve haldamiseks arvuteid, võrku ühendatud andmesidet ja graafilisi

kasutajaliideseid

SMAS Oleku seire- ja häiresüsteem, süsteem süsteemides või süsteemide osas esinevate

kõrvalekallete tuvastamiseks, võrreldes normaalse talitlusega, ja sellistest sündmustest

teavitamiseks häireteatega.

VRC Muutuva takistusega elektrijuht, milles kasutatakse kolme paralleelset juhi ahelat, mida

tähistavad takistid.

KIRJELDUS Selles dokumendis kasutatakse järgmisi termineid:

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja -rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 3.0

5

Mõiste Määratlus

Kaabliisolatsioon Kaabli väliskate, mis kaitseb elektrijuhti ja kaabli sisemisi kihte kliima ja füüsikaliste /

keemiliste kahjustuste eest.

tööprojekt Tööprojekti (DTD) etapp koosneb üksikasjalike jooniste ja spetsifikatsioonide koostamisest,

millega kehtestatakse projekti ehitusnõuded. Tööprojekt kirjeldab kõigi projekti kaasatavate

komponentide kvaliteeti, konfiguratsiooni, suurust ja omavahelist suhet. Tööprojekt peab

olema kooskõlas projekti programmi, ehituseelarve ja projekti ajakavaga. Tööprojekt on

ehituse alustamise alusdokument.

Maakaablid Side- või ülekandekaablid, mis on spetsiaalselt ette nähtud pinnasesse paigaldamiseks ilma

täiendava katte, ümbrise või torustikuta selle kaitsmiseks.

Põhiprojekt Põhiprojekti etapis täiustatakse projekti kavandit veelgi, sealhulgas väliuuringud, eriti

topograafilised, geoloogilised, geotehnilised, hüdroloogilised ja hüdraulilised uuringud.

Inseneriprojektis esitatakse üksikasjalikud andmed materjalide ühiku maksumuse ja

erinevate ehitusetappide kohta. Selles etapis valmivad kõik projekteerimisotsused, et

koostada hilisemad ehitusdokumendid ja alustada ehitustööde hankeid.

Rail Baltica

koordinaator

Projekti elluviimise etapis projekti koordinaator ja pärast projekti lõppu raudtee

infrastruktuuri juht

Raudteekoridor (Eesti) Raudteeinfrastruktuuri lahutamatuks osaks olev maa-ala, mis on ette nähtud

raudteeinfrastruktuuri objektide paigutamiseks, et tagada raudteeinfrastruktuuri areng ja

ohutu toimimine ning kaitsta inimesi ja keskkonda raudtee kahjulike mõjude eest.

Raudteekoridori piirid projektides määratakse kooskõlas asjaomase ehitusobjektile

kehtivate ehitusnormidega ja järgides projekteerimisjuhendis toodud ristlõigete jooniseid.

Raudteekoridor (Läti) Raudteeinfrastruktuuri lahutamatuks osaks olev maa-ala, mis on ette nähtud

raudteeinfrastruktuuri objektide paigutamiseks, et tagada raudteeinfrastruktuuri areng ja

ohutu toimimine ning kaitsta inimesi ja keskkonda raudtee kahjulike mõjude eest.

Raudteekoridori piirid projektides määratakse kooskõlas asjaomase ehitusobjektile

kehtivate ehitusnormidega ja järgides projekteerimisjuhendis toodud ristlõigete jooniseid.

Raudteekoridor (Leedu) Raudteeinfrastruktuuri lahutamatuks osaks olev maa-ala, mis on ette nähtud

raudteeinfrastruktuuri objektide paigutamiseks, et tagada raudteeinfrastruktuuri areng ja

ohutu toimimine ning kaitsta inimesi ja keskkonda raudtee kahjulike mõjude eest.

Raudteekoridori piirid projektides määratakse kooskõlas asjaomase ehitusobjektile

kehtivate ehitusnormidega ja järgides projekteerimisjuhendis toodud ristlõigete jooniseid.

Maakonnaplaneeringud

(Eesti)

Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudteetrassi koridori asukoha määramine”

riigihalduse ministri käskkiri 13.02.2018 nr 1.1-4/41

(EE- “Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudteetrassi koridori asukoha määramine“

kehtestamine. Riigihalduse ministri käskkiri 13.02.2018 nr 1.1-4/40)

Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudteetrassi koridori asukoha määramine“

Riigihalduse ministri käskkiri 14.02.2018 nr 1.1-4/43

(EE- “Rapla maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudteetrassi koridori asukoha määramine“

Riigihalduse ministri käskkiri 13.02.2018 nr 1.1-4/40)

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja -rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 3.0

6

Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudteetrassi koridori asukoha määramine“

Rahandusministeeriumi käskkiri 13.02.2018 nr 1.1-4/40

(EE- “Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudteetrassi koridori asukoha määramine“

Rahandusministeeriumi käskkiri 13.02.2018 nr 1.1-4/40)

Maakonnaplaneeringud

(Leedu)

Euroopa standardraudteeliini Kaunas- Leedu ja Läti riigipiir maakonnaplaneering, heaks

kiidetud Leedu Vabariigi valitsuse 11. jaanuari 2017. aasta otsusega nr 31.

Tehnovõrgud Tarbijatele (avalikkusele) osutatavad ja ühiskonna normaalseks toimimiseks olulised

infrastruktuuriteenused. Sealhulgas, kuid mitte ainult, raudtee käitamise side- ja

energiavarustusvõrgud, sidevõrgud, kanalisatsioonivõrgud, veevarustusvõrgud,

drenaaživõrgud, nafta- ja gaasivõrgud, soojusvarustusvõrgud, maaparandusvõrgud,

elektrivarustusvõrgud, valgustusvõrgud jne.

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

7

1 Sissejuhatus

1.1 Eesmärk

1. Selle dokumendi eesmärk on kirjeldada tehnorajatiste ehitamise, hooldamise, rekonstrueerimise ja

ümberehitamise nõudeid raudteekoridoris ja raudteega seoses. See on suunatud peamiselt kolmandatele

osapooltele, kes soovivad ehitada uusi või rekonstrueerida olemasolevaid tehnorajatisi raudtee teljega

ristisuunaliselt või paralleelselt. Samuti peab samu põhimõtteid järgima Rail Baltica projekteerija. Selles

dokumendis ei kirjeldata nõudeid, mis puudutavad kolmandate osapoolte tehnorajatistega mitte seotud

konstruktsioone ja ehitisi.

1.2 Rakendamine

2. Selles dokumendis kirjeldatakse tüüpiliste tehnorajatiste ehitamise, hoolduse, taastamise ja

rekonstrueerimise nõudeid vastavalt üldistele tavadele seoses Rail Baltica raudteega. See dokument ei

hõlma spetsiaalseid tehnovõrke ja -konstruktsioone, näiteks toksiliste kemikaalide, tuumaelektrijaamade,

tuuleparkide jms jaoks. Nende puhul töötab Rail Baltica koordinaator välja eritingimused iga juhtumi jaoks

eraldi.

3. Kui on kehtestatud spetsiaalsed keskkonna-, maastiku-, geoloogilised või muud tingimused, mis ei

võimalda selle dokumendi kohaselt tehnorajatist projekteerida ega ehitada, tuleb taotleda erandi

tegemist. Rail Baltica projekteerimise koordinaatorite meeskond hindab eranditaotlust ja otsustab, kas

teha erand või sellest keelduda. Rail Baltica projekteerimise koordinaatorite meeskonnal on õigus küsida

mis tahes lisateavet ja kui seda ei esitata, lükatakse eranditaotlus automaatselt tagasi.

1.3 Käesoleva dokumendi aluspõhimõtted

4. Kaitsta Rail Baltica rajatisi ja trassi tehnorajatise tekitatud kahjustuste eest.

5. Niivõrd, kuivõrd see on mõistlik ja teostatav, välistada tehnorajatiste juurdepääsupunktid kontrollitud

juurdepääsuga trassilt. Selle põhimõtte eesmärk on luua toimimiseks ohutu keskkond, minimeerida

reisijatele põhjustatavaid ebamugavusi ja kõrvaldada tehnorajatise töötajate turvalisust ohustavad

tingimused selle rajatiste hooldamisel.

6. Kindlustada vastavalt vajadusele vahendid tehnorajatiste kontrollimiseks, hooldamiseks ja parandamiseks,

ilma et see häiriks rongiliiklust.

7. Täita asjaomaste tehnorajatiste omanike nõudeid ja kriteeriume, kuid parandusi ega muudatusi raudtee

projektis tehnorajatiste kasuks ei tehta, välja arvatud juhul, kui tehnorajatise omaniku ja Rail Baltica

koordinaatori vahel on selles spetsiaalselt kokku lepitud.

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

8

2 Ühisnõuded

2.1 Üldnõuded

8. Raudtee äärde (paralleelselt raudteeliiniga) raudteekoridori sisse tohib kolmandate osapoolte

tehnorajatisi ning nendega seotud ehitisi ja seadmeid / konstruktsioone (ka siis, kui tehnorajatis ise asub

raudteeliiniga risti) projekteerida ja ehitada ainult erandjuhtudel. Kolmas osapool peab selleks esitama

hoolikalt põhjendatud ja aruandega varustatud tõendid, et nende projekti realiseerimiseks ei ole muud

võimalust. Eelnevalt nimetatud aruande peab enne projekteerimise ja tehnilise kinnitamisega alustamist

heaks kiitma Rail Baltica koordinaator ning see peab tõendama vähemalt järgmist:

8.1. Alternatiivne asukoht ei ole tõhusate tehnoteenuste osutamise seisukohast teostatav viisil, mis

soodustaks hoolduse ja toimimise ohutust, vastupidavust ja säästlikkust.

8.2. Tehnorajatis ei kahjusta raudteerajatise projekteerimist, ehitamist, kasutamist, hooldamist, ohutust

ega stabiilsust.

8.3. Tehnorajatis ei häiri ega halvenda raudteerajatise kavandatud kasutamist ega edasist laiendamist.

8.4. Raudteekoridori kasutamise õiguse mitteandmine ei avalda omanikule, keskkonnale ega

avalikkusele korvamatut mõju.

8.5. Raudteega paralleelsed paiknevad tehnovõrgud peavad asuma väljaspool raudteepiiret ja kui need

on paigutatud väljapoole raudteepiiret, kuid siiski raudteekoridori sisse, siis tuleb enne

tehnorajatiste projekti väljatöötamist sõlmida kokkulepe raudteeinfrastruktuuri omanik või

projekteerimise koordinaatoriga.

8.6. Kui tehnorajatis kõrvaldatakse kasutusest, on tehnorajatise omanik kohustatud tehnorajatise

raudteekoridorist eemaldama ja taastama mõjutatud ala algse seisukorra. Tuleb märkida, et pärast

raudtee ehituse alustamist võib kasutada ainult kraavideta meetodeid (vahtbetooniga

tagasitäitmine jne).

9. Kolmanda osapoole tehnorajatise paigutamine paralleelselt piki raudtee tormihalduskraavide ja veeteede

alla ei ole mitte mingil juhul lubatud.

10. Kolmanda osapoole tehnorajatiste paigutamine teiste rajatiste, nagu veojõuseadmed ja sidetornid, GSM-

R-rajatised, alla ja peale ei ole mitte mingil juhul lubatud.

11. Tehnorajatisi ei tohi mingil juhul paigutada ebastabiilse maapinna või suure maalihkeohuga piirkonda.

12. Kõik masse paigaldatavad vedelikke vedavad tehnorajatised tuleb paigutada allapoole maapinna

külmumispunkti.

13. Tehnorajatiste põiksuunalised ülekäigukohad, mis asuvad raudteekoridorist pikisuunas vähem kui 60

kraadise nurga all tuleb klassifitseerida pikisuunaliseks sissetungiks.

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

9

14. Uute tehnorajatistega Rail Baltica raudtee ületamisel tuleb ülekäigukoht projekteerida risti 90 kraadise

nurga all, et minimeerida ületuse vahemaad. Kui nõutud lahendus ei ole võimalik, tuleb kõik kõrvalekalded

90 kraadist nõuetekohaselt põhjendada ja saada Rail Baltica koordinaatori erakorraline nõusolek.

15. Enne Rail Baltica rööbastee ehitamist rajatud olemasolevate tehnorajatistega ülekäigukohad võivad jääda

nurga alla, mis ei ole projekteeritud raudteega risti (90 kraadi). Projekteerija hindab manteltorude

vajalikkust ning nendele tehnorajatistele tuleb ette näha vastavad kaitse- ja ohutusmeetmed. Lahendus

lepitakse kokku tehnorajatiste omanike ja Rail Baltica koordinaatoriga.

16. Väljaspool raudteekoridori tuleb kõik tehnorajatised paigutada raudteest võimalikult kaugele, kuid mitte

kunagi lähemale kui praeguses dokumendis on ette nähtud.

17. Kõik uued tehnorajatised tuleb paigutada olemasolevatele raudteevälistele tehnorajatistele võimalikult

lähedale, järgides muid käesolevas dokumendis sätestatud tingimusi.

18. Kõik raudteekoridoriga risti asuvad ja enne raudtee-ehituse algust ehitatavad maa alla paigutatud

tehnorajatised tuleb eelistatavalt ehitada kraavideta meetodil. Avatud kraavi meetod tuleb Rail Baltica

koordinaatoriga igal üksikjuhul eelnevalt kooskõlastada, kui kraavita meetod osutub konkreetsete

asjaolude tõttu teostamatuks.

19. Kõik raudteekoridoriga risti asuvad ja pärast raudteeehituse algust ehitatud maa alla paigutatud

tehnorajatised tuleb projekteerida ja ehitada ainult kinnisel meetodil. Kõikide maa alla paigutatud

tehnorajatiste jaoks tuleb ette näha asjakohased ohutusmeetmed (nt kaitsvad manteltorud).

20. Kõik manteltorud tuleb valida nii, et need taluksid rakendatud koormusi, võttes arvesse torude lõplikke

deformatsioone. Projekteerija peab esitama staatilise koormuse arvutused iga rööbastee all paikneva

ületuskoha lahenduse kohta. Manteltorude deformatsioon ei tohi ületada projekteerija/tarnija poolt

rakendatud standardite kehtestatud piirmäärasid. Kõigi manteltorude nominaalne jäikus peab olema

vähemalt 30 kN/m2.

21. Kraavideta meetodi puhul peab projekt sisaldama vähemalt järgmist ja olema kooskõlas standardiga EN

12889:

21.1. Pinnaseuuringud ja tulemuste tõlgendamine

21.2. Meetodi valik

21.3. Pinnase stabiliseerimise projekt

21.4. Toru projekt koos toru katte projektiga

21.5. Torude paigalduse projekt ja masinatele esitatavad nõuded

21.6. Tegevuskava purunemise korral

21.7. Torude paigaldamise kontrollmeetmed ja dokumenteerimine

21.8. Šahti projekt (kui on kohaldatav)

21.9. Kohaldatavad tervisekaitse- ja ohutusmeetmed

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

10

22. Rail Baltica projekteerimise koordinaator või infrastruktuuri omanik jätab endale õiguse otsustada, kas

tehnorajatiste paigutamine on lubatud või mitte, pärast kavandatavate tehnorajatiste

projekteerimisdokumentidega tutvumist. Rail Baltica koordinaator võtab arvesse CAPEX-OPEX-i mõju,

õigusakte ja koostab kulude jagamise skeemi.

23. Raudteed ületavate tehnorajatiste jaoks peavad olema ette nähtud vahendid nende seiskamiseks

(ventiilid, voolukatkestid jne), kui nende rike, purunemine või muud nendega seotud asjaolud ohustavad

raudteed.

24. Kõik kraavid, mis on sügavamad kui 1,5 m, peavad olema toestatud. Projektis või töökorralduse projektis

peab sisalduma lahendus kraavi toestamiseks. Pehme pinnase korral võib toestus olla vajalik ka alla 1,5 m

sügavuste kraavide puhul. Vastavad lahendused esitatakse iga juhtumi kohta eraldi.

25. Kui kasutatakse metallist kandurit või manteltorusid, peavad need olema kaitsva kattega, katoodkaitsega

või nende arvutatud paksust tuleb suurendada, et manteltoru suudaks kogu 100-aastase kasutusea

jooksul koormustele vastu pidada, võttes arvesse korrosioonist tingitud paksuse kadu. Rakendada tuleb

korrosiooni hindamise seiresüsteemi. Kaitsenõuete kehtestamisel tuleb järgida standardit EN 12501.

Katoodkaitse puhul tuleb järgida standardit EN 12954. Kaitsekatte puhul tuleb viidata kohaldatavale

Euroopa standardile. Manteltoru arvutused peavad vastama standardi EN 13480-6 A lisale.

26. Raudtee alla paigaldatud metallist manteltoru minimaalne lubatud voolavuspiir peab olema 250 MPa või

suurem ja selle paksus tuleb arvutada vastavalt kehtestatud koormustele ja pinnase tingimustele.

27. Raudtee alla paigaldatud betoonist manteltoru minimaalne lubatud tugevusklass peab olema 30/37 ja

minimaalne kokkupuuteklass XC4 XF4 või suurem ning selle paksus tuleb arvutada vastavalt kehtestatud

koormustele ja pinnase tingimustele.

28. Metallist manteltorud ja kandetorud peavad olema maandatud ja liidetud. Tehnovõrkude projekteerija

analüüsib võimalikke lahendusi juhtumipõhiselt ning integreerib need erinevatele liitmissüsteemidega.

Lahendused peab heaks kiitma Rail Baltica koordinaator.

29. Kui torude katmiseks kasutatakse muid materjale, peavad need vastama kõigile terasest ja betoonist

manteltorudele kehtestatud kasutusaja nõuetele.

30. Kõik maa sisse paigutatud tehnorajatised või õhuliinid, mida võib kahjustada välk, tuleb välgu eest

kaitsmiseks maandada väljaspool raudteekoridori.

31. Kolmanda osapoole tehnorajatiste maandus peab olema raudtee kõigist maanduspunktidest ja -

konstruktsioonidest 20 m kaugusel. Kõikide rajatiste või seadmete maandus tuleb Rail Baltica

koordinaatoriga igas konkreetses punktis eraldi kinnitada.

32. Kõik elektrooniliste ja elektriseadmetega seotud tehnorajatised peavad vastama Rail Baltica

projekteerimisjuhendis esitatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele (vt 1. lisa)

33. Hoidmaks ära võimalust, et tehnorajatise torud muutuvad veojõu tagastamise süsteemi osaks, tuleb

sulgeventiilidele või nende kõrvale või sarnasesse kohta, kus sulgventiilid pole vajalikud, paigaldada

isoleeritud ühendused või liitmikud.

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

11

34. Raudtee all olevad manteltorude ja kandetorude ühendused peavad olema lekkekindlad ja taluma

raudteekoormust (teljekoormus 25 tonni). Koormuse arvutamiseks tuleb kohaldada standardi EN 1991-2,

punktis 6.3.6.2 kirjeldatud metodoloogiat baastasapinna kohal ülemise koormuse jaotumise tsoonis.

35. Märkus. Standardse liiprite vahekauguse korral 1666 tk/km, liipri laiusega 290 mm ning kombineeritud

ballasti ja alumise ballasti kihi kogupaksusega 620 mm, on lubamatu kokkupuute baastasapind alumise

ballastikihi ja muldkeha piiril, muudel juhtudel tuleb see arvutada vastavalt.

36. Lubamatu kokkupuute baastasapinnast allpool kasutatakse ühtlaselt koormatud riba jaoks Boussinesqi

elastse poolruumi teooria põhimõtet. Meetod eeldab, et pinnas on homogeenne isotroopne mass

pooleldi lõpmatu geomeetria piires ja rakendatavad koormused on substraadi tugevuse lineaarses

elastsuse vahemikus. Seetõttu on enne jätkamist oluline kontrollida, kas kandevõime lõpliku piiroleku

tingimus on täidetud.

37. Andmed on esitatud tehnorajatise projekteerimiseks koormatud raudteelõigu ja lubamatu kokkupuute

baastasandi alla. Järgnev graafik ja sellega seotud tabelid näitavad kogupingete profiili koos sügavusega.

38. Arvutatud pinged tuleb arvestada, kasutades sobivat projekteerimismeetodit vastavalt EC7-le.

39. Muldkeha sektsioonide puhul, milles on kerge täiteaine, võivad pinged tekitada konservatiivse ehituse.

Projekteerija ülesandeks on valida sobivad parameetrid või kasutada esitatud diagrammi (praegu

eeldatakse, et ballasti ja muldkeha materjali ühiku mass on vastavalt 18 kN/m3 ja 22 kN/m3).

40. Üleslükkejõudu ei ole arvestatud, kuna põhjavee sügavus sõltub konkreetsest asukohast. Projekteerija

peab seda hindama lõikude kaupa.

41. Märkus. Pingeid saab lugeda otse graafikult või alternatiivina interpolariseerimise teel, kasutades tabelite

andmeid. Pinged arvestavad vastavalt rööbast, liiprit ja tegelikku koormamist. Kehtestatud ja ülekoormuse

rõhkude summa on graafikul esitatud sinise profiilina.

Tõend 1: Rõhk vastavalt manteltoru sügavusele

Tabel 1: Rõhk vastavalt manteltoru sügavusele

0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5 5 5,5 6

0102030405060708090100110120130140150160

Sü ga

vu s

lu b

am at

u k

o kk

u p

u u

te t

as ap

in n

as t

al lp

o o

l ( m

)

Kogurõhk (kPa)

Sum of total pressure Overburden pressure

Imposed pressure

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

12

Sügavus allpool lubamatu kokkupuute tasapinda, Z (m) Kogurõhu summa (kPa)

0,2 116

0,3 114

0,4 110

0,5 105

0,6 100

0,7 95

0,8 92

0,9 89

1 87

1.1 85

1.2. 84

1.3 83

1.4 82

1.5 82

1.6 82

1.7 82

1.8 82

1.9 83

2 84

2.1 84

2.2 85

2.3 86

2.4 87

2.5 88

2.6 90

2.7 91

2,8 92

2.9 94

3 95

3.1 97

3.2 98

3.3 100

3.4 101

3.5 103

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

13

3.6 105

3,7 106

3,8 108

3,9 110

4 112

4.1 113

4.2 115

4.3 117

4.4 119

4,5 121

4.6 123

4,7 124

4.8 126

4.9 128

5 130

5.1 132

5.2 134

5.3 136

5.4 138

5.5 140

5.6 142

5.7 144

5.8 146

5.9 148

6 150

42. Rail Baltica koordinaator jätab endale võimaluse ilma eelnevate selgitusteta teha muudatusi, ajakohastusi

või lisada täiendusi. Osapoolte teavitamine toimub vastavalt vajadusele.

43. Raudteekoridorile ei ole lubatud seada täiendavat servituuti.

44. Tehnorajatise paigaldamiseks tuleb rakendada töö seirekava. Tehnorajatise projekt peab sisaldama töö

seirekava, mis peab koosnema vähemalt järgmisest:

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

14

44.1. Pinna olemasolevate kõrvalekallete seire

44.2. Tolmu ja õhusaaste seire

44.3. Reostuse seire

44.4. Põhjavee seire

44.5. Vibratsiooni seire

44.6. Tundlike tööstruktuuride ja -seadmete seire

44.7. Kaevatud pinnase kvantiteedi ja kvaliteedi jälgimine, võrreldes seda projektis antud teabega

45. Tehnorajatiste teostaja on kohustatud ennistama ehitustöödest mõjutatud ala endise seisukorra,

mõjutatud ala taastamisel pärast tööde lõpetamist tuleb järgida Rail Baltica projekteerimiskoordinaatori

juhiseid ja nõudmisi.

46. Kõik ristuva maasse paigaldatud tehnorajatised peavad olema tähistatud märgistuspostide ja märkidega

maapinnal otse raudteekoridori ääres. Kõik pikisuunaliselt maasse paigutatud tehnorajatised tuleb

tähistada märgistuspostidega ja viitadega iga 150 m tagant ning igal teeületuskohas, vooluveekogu ääres

või mujal tehnoülekandel ja kohtades, kus liini suund on oluliselt muutunud. Märgistuse peab tuvastama

iga tehnorajatise, selle omaniku, hädaabitelefoni numbri, Rail Baltica kilomeetri ja tehnorajatise sügavuse

maapinnast (suhteline ja absoluutne).

47. Kõik maasse paigaldatud tehnorajatised tuleb märgistada hoiatuslindiga, mis peab asetsema 0,3 m

tehnorajatisest ülevalpool.

48. Raudtee ohutuse tagamiseks kasutatavad minimaalsed vertikaalsed ja horisontaalsed kaugused on

esitatud LISA TABELITES 1–4.

49. Järgida tuleb kõiki seotud riikides ja Euroopa Liidus kehtivaid seadusi, standardeid ja norme. Kui

neis seatud nõudmised on rangemad kui praeguses dokumendis, tuleb järgida rangemaid nõudeid.

2.2 Projekti dokumentatsiooni nõuded

50. Kõik projektid tuleb esitada kahes võrdses eksemplaris, millest üks eksemplar on pdf-vormingus ja teine

eksemplar dwg (joonised), xlsx (tabelid) ja docx (tekstifailid) vormingutes, ning BIM mudeli andmed

vastavalt DG RBDG-MAN-030. BIM LOD lepitakse kokku iga juhtumi puhul eraldi eesmärgiga saada

minimaalne mudelimääratlus varade andmebaasis viitamiseks.

51. Projekt peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente: paigutus, ristlõikeid, pikiprofiili ja selgitavat

märkust. Rail Baltica koordinaator jätab endale võimaluse nõuda lisajooniseid ja dokumente, kui see on

vajalik projekti valideerimiseks ja raudtee projektiga vastuolude kontrollimiseks.

52. Projektil tuleb raudteekoridori jaamad tähistada 1 m täpsusega.

53. Dwg-joonised peavad olema esitatud meetermõõdustikus ja asukohariigi koordinaat- ja

kõrgusemõõtmissüsteemides.

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

15

54. Projektis peab raudtee olema näidatud profiilil, lõikudel ja paigutustel. Samuti tuleb näidata vahemaid

meetermõõdustikus - nii plaanis, lõikudes kui ka profiilis. Kraavideta meetodi puhul tuleb näidata

kaevamiste algus- ja lõppkohad, nõlvade sügavus ja kalle.

55. Kolmanda osapoole tehnorajatise omanik vastutab täielikult oma projekti eest ja kinnitab, et on teadlik

valitsevatest pinnasetingimustest, raudtee, selle konstruktsioonide ja muldkeha koormusest ning nende

sobivusest tehnorajatise paigaldamiseks ja kavandatud paigaldusmeetoditest.

56. Projekteerimisjoonistel tuleb näidata kõik teadaolevad olemasolevad ja tulevased tehnorajatised, hooned,

teed, raudteed ja loodusobjektid.

57. Projekteerija peab esitama kaevepiiride mõjupiirkonnas asuvate tehnorajatiste kaitse- ja seirekava.

58. Projekteerija lisab tehnorajatise projekti nõudmise, mille kohaselt tuleb pöörduda Rail Baltica

koordinaatori poole vähemalt 10 tööpäeva enne iga kaevamist raudteekoridoris.

59. Teostusdokumendid tuleb esitada Rail Baltica koordinaatorile hiljemalt 30 päeva jooksul pärast

ehitustööde lõppu.

60. Projektide puhul, mille klient on RB Rail, peab projekti dokumentatsioon vastama Rail Baltica 2d CAD

standardile niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus tehnorajatise omaniku nõuetega. Muude projektide

puhul, kus tellija on tehnorajatise omanik, tuleb järgida RB Rail 2d CAD standardeid niivõrd, kuivõrd need

ei ole vastuolus projekteerija sisemiste CAD standardite ja tehnorajatise omaniku nõuetega. 3d CAD

standardit tuleb järgida vastavalt Rail Baltica koordinaatori juhistele ja juhtumipõhiselt vastavalt

konkreetse tehnorajatise tüübile.

61. Teostusdokumentatsioon peab vastama teostusmudelite Rail Baltica BIM manuaali Lol ja LOG sätetele

ning CAD standardile (mõlemad on saadaval veebis).

62. Tehnorajatise omanik esitab kõik teostusandmed vastavalt dokumendile DG RBDG-MAN-040 Rail Baltica

koordinaatori AIM-ile RBR vararegistri süsteemi üleslaadimiseks. Võrdluseks kasutatakse kolmandate

isikute mudeleid.

63. Tehnorajatise ehitustöödeks Rail Baltica olemasolevas või kavandatavas raudteekoridoris peab töövõtja

esitama planeeritud tööde ajakava ja töid saab teostada alles pärast Rail Baltica koordinaatori nõusolekut.

64. Rail Baltica projekti teostajad ei vastuta selle eest, kui ilmub või saab kahjustada mõni tundmatu

tehnorajatis, mida tehnorajatise omanikud pole esitanud.

2.3 Tehnorajatise omaniku vastutus

65. Tehnorajatise omanik vastutab selle eest, et kõik tööd tehtaks vastavalt Rail Baltica koordinaatori poolt

kinnitatud dokumentidele. Rail Baltica koordinaator ei vastuta tehnorajatiste kahjustuste eest, mis ei ole

ehitatud vastavalt Rail Baltica koordinaatori kinnitatud dokumentatsioonile. Ehitamise ajal lubatud

kõrvalekalded projektist on esitatud käesoleva dokumendi peatükis ERINÕUDED.

66. Kolmandast osapoolest omanik vastutab oma tehnorajatiste hea seisukorra, garantii, korrashoiu, hoolduse

ja remondi eest kogu kasutusaja jooksul ning mõistab, et tehnorajatised on paigutatud kõrge

riskitasemega tsooni, ja ei esita hiljem raudtee omanikule mingeid nõudmisi.

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

16

67. Kui tehnorajatis kõrvaldatakse kasutusest, on tehnorajatise omanik kohustatud tehnorajatise

raudteekoridorist eemaldama ja taastama mõjutatud ala algse seisukorra. Tuleb märkida, et pärast

raudtee ehituse alustamist võib kasutada ainult kraavideta meetodeid (vahtbetooniga tagasitäitmine jne).

68. Raudtee omanik ei vastuta raudteekoridoris oleva kolmanda osapoole tehnorajatise valvamise eest.

69. Raudtee omaniku ja tehnorajatise omaniku vahel tuleb sõlmida leping, milles sätestatakse täpsed

eritingimused, mida rakendatakse ehituse, garantii, korrashoiu, hoolduse ja remondi korral.

70. Tehnorajatise omanik peab raudteekoridoris töid tehes kaasama oma meeskonda kvalifitseeritud

raudteeinseneri, tehniku, mehaaniku või signalisatsiooni inseneri, kes on koolitatud ja volitatud töötama

raudteekoridoris vastavalt riigi seadustele.

2.4 Sõltumatu kolmanda osapoole ekspertiisi

nõue ja õigus

71. Esmakordselt projekteeritud tehnorajatiste korral on Rail Baltica koordinaatoril õigus enne projekti

heakskiitmist nõuda, et tehnorajatise omanik esitaks projekti sõltumatu ekspertiisi. Kui Rail Baltica

koordinaator näeb, et tehnorajatise omaniku esitatud ekspertiis ei ole teostatud korrektselt, jätab Rail

Baltica koordinaator endale õiguse enne projekti kinnitamist tellida täiendav sõltumatu ekspertiis.

2.5 Ehitustööde järelevalve

72. Raudteekoridoris on Rail Baltica koordinaatoril (või Rail Baltica koordinaatori volitatud esindajal) täielik

õigus kontrollida ja juhendada, et ehitustööd toimuksid vastavalt kinnitatud projektile ning järgitaks

kehtivat töötervishoiu ja tööohutuse poliitikat. Kui leitakse mis tahes kõrvalekaldeid, on Rail Baltica

koordinaatoril õigus ehitustööd peatada ja nõuda juba ehitatud konstruktsioonide parandamist, kui need

ei vasta kokkulepitud projektile. Tõsise rikkumise korral on Rail Baltica koordinaatoril õigus keelata

töövõtjal raudteekoridoris tegutseda.

73. Ehituse lõppedes on enne kasutusloa taotlemist vajalik Rail Balticu koordinaatori allkirjaga kinnitust. Rail

Baltica koordinaatorile tuleb esitada teostusdokumentatsiooni koopia ja käesoleva dokumendi peatükis

PROJEKTI DOKUMENTATSIOONI NÕUDED esitatud nõuded peavad olema täidetud.

3 Erinõuded

3.1 Kõrge riskiga maa-alused tehnorajatised

(gaasi, õli, kütte, auru, kemikaalide ja muud

survestatud torud)

74. Ühtki maa-alust toru ei tohi paigutada pöörangute ja siirete alla ja raudteesüsteemi seadmete asukohta.

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

17

75. Gaasitorude puhul tuleb määrata gaasijuhtme kaudu transporditava gaasi tüüp ja liik.

76. Manteltoru läbimõõt peab olema vähemalt 2xDe kandetorust kuni DN200 torude korral ja 1,5xDe

kandetorust torude korral, mis on suuremad kui DN200.

77. Lahtise kraavi meetodit kasutades, peab tehnorajatise alla jääv minimaalne sängkiht olema alati ehitatud

vastavalt tootja spetsifikatsioonile ja kohaldatavale Euroopa standardile, kuid see peab olema vähemalt

15 cm paksune ja kivimaterjalist ning tihendatud tihedusastmeni 0,98. Kui kraavist välja kaevatud materjal

vastab UIC 719R kohaselt kvaliteediklassile Q0 või Q1, ei saa seda kasutada tagasitäitena ja see tuleb

asendada sobiva materjaliga. Kraavi tagasitäide peab koosnema QS2 ja QS3 klassi materjalist vastavalt

standardile UIC 719R. QS2 pinnase tagasitäited tihendatakse 200-300 mm tõstetega tihendusastmeni, mis

ei ole väiksem kui 0,97 iga tõste kohta, lisaks ei tohi lõplikul pinnatasandil kandevõime suhe ületada

Ev2/Ev1 ≤2,6. QS3 pinnase tagasitäited tihendatakse 200-300 mm tõstetega tihendusastmeni, mis ei ole

väiksem kui 0,98 iga tõste kohta, lisaks ei tohi lõplikul pinnatasandil kandevõime suhe ületada Ev2/Ev1

≤2,5. Plaadi koormuskatsega määratud kandevõime Ev2 peab olema vähemalt sama suur kui tehnilises

kirjelduses sätestatud ülemiste mullete puhul.. Kraav peab alati olema piisavalt lai, et seda saaks masinaga

tihendada. Enne masinaga tihendamise alustamist peab esialgse tagasitäite minimaalne paksus olema

vähemalt 300 mm. Tagasitäitmiseks kasutatava pinnase filtreerimisaste peab olema sama mis raudtee

ehitamisel, ja see peab olema külmakerkekindel ning ei tohi sisaldada jääd ega lund ega tohi olla

külmunud. Maksimaalne lubatud kivisuurus on 64 mm.

78. Kraavidest tuleb vesi alati ära juhtida.

79. Manteltorud peavad ulatuma raudteest välja vähemalt 5 m. Kui eelnev nõue ei ole asjakohane, hinnatakse

kõrge mulde ja sügava väljalõikega seotud olukordi igal üksikjuhul eraldi.

80. Kõigi vedelikke kandvate torude, nende manteltorude ja kaablite ning nende manteltorude kalle peab

olema vähemalt 0,4% ja need peavad lõppema kogumis-/teeninduskaevus. Kalle peab olema kaevu poole.

Kui manteltorude sees on lubatud teha hooldustöid, tuleb kogumis-/teeninduskaevud paigutada

manteltoru mõlemasse otsa.

81. Kogumis- / teeninduskaevud peavad olema veekindlad, siseläbimõõduga vähemalt 1000 mm ja

lukustatava kaanega. Kaevude peavad olema projekteeritud vastavalt rakendatavatele koormustele

(liiklus, pinnas jne). Pinnase paigutamisel ja tihendamisel tuleb järgida samu reegleid nagu torude

paigaldamisel.

82. Kõigil survestatud torudel peavad olema raudtee mõlemal küljel sulgeklapid. Sulgeklapid tuleb paigutada

väljapoole raudteekoridori ja manteltoru (vähemalt pikkuses, mis võimaldab nende remonti ja

asendamist) ja neil peavad olema vastavad märgistused.

83. Gaasitorude manteltorude jaoks tuleb ehitada õhutustorud, mis võimaldavad hädaolukorras manteltorust

gaasi eemaldada ja vältida gaasi kogunemist manteltorusse. Õhutustorud tuleb viia läbi pinnase

raudteekoridorist välja ja need peavad ulatuma vähemalt 1,5 m maapinnast kõrgemale.

84. Kõik kütuse hoiukohad tuleb paigutada raudteest võimalikult kaugele, kuid mitte lähemale, kui on ette

nähtud TABELITE LISA tabelis 3. Kõik maapinnal või maapinna all asuvad kütusehoidlad ja nende seadmed,

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

18

mis asuvad 50 m raadiuses raudteekoridorist peavad vastama ATEXi tsooni 0 nõuetele ja olema

maandatud.

85. Taotleja töötab välja hädaolukordades käitumise korra juhtudeks, kus toru leke või rööbastelt mahasõit

või vahejuhtum võib ohustada torustiku terviklikkust. Nende protseduuride väljatöötamisel tuleb

arvestada kohalike tingimustega.

86. Manteltorude otsad, mis ei lõppe kogumiskaevus, tuleb tihendada, et vältida pinnase ja prahi

sissetungimist. Tihendi valimisel peab arvestama gaasitorude termilise / soojuspaisumisega.

87. Kõigil raudteed ületavatel survestatud torujuhtmetel peavad olema klapi kasutamiseks kaevud, et

torujuhtme lõiku raudtee all saaks sulgeda. Klapid peavad asuma väljaspool raudteekoridori.

88. Maandatav torujuhtme lõik (raudteekordori sees) tuleb torujuhtme muudest lõikudest eraldada

isolaatoritega. Kõikide rajatiste või seadmete maandus tuleb Rail Baltica koordinaatoriga igas konkreetses

punktis eraldi kinnitada.

89. Kõik hüdrandid, mis ei ole ette nähtud raudtee jaoks, tuleb paigutada raudteekoridorist väljapoole.

90. Kõik survestatud torujuhtmed peavad olema varustatud lekke tuvastamise süsteemiga (LDS) või oleku

jälgimise ja häiresüsteemiga (SMAS), mille telemeetria peab vastama IEC 60870-5 nõuetele ning

kehtivatele EL õigusaktidele ja standarditele seoses Rail Baltica SCADA-ga ühendamisega. Andurite kaudu

juhtmeühenduseks raudtee SCADA-ga peab olema ette nähtud vähemalt kaks väljundporti. Lubatud on

ainult turvaline ühesuunaline telemeetria. Hädaolukorra / infosignaalid saadakse ainult kontrollerilt või

PLC-lt. Andmeväljastusmooduliga lekketuvastussüsteemi juhtplokk tuleb paigutada vahetult

raudteekoridori äärde. Tuleb märkida, et kui Rail Baltica töötab välja SCADA jaoks uue liidese, siis kolmas

osapool peab oma lahendusi täiustama, et saavutada täielik ühilduvus Rail Baltica SCADA-ga.

91. Ehituse lubatud hälbed (sh manteltorud) avatud kraavi ehitamiseks vastavalt ICS grupi 23.040 ja 93

standarditele:

91.1. Sängkihi kõrguse erinevus projekteeritust ± 30 mm

91.2. Keskjoone asukoha erinevus projekteeritust ± 50 mm

91.3. Kalde erinevus projekteeritust ± 0,15 x projekteeritud kalle

91.4. Joondus liitekohtades ± 5mm

92. Ehituse lubatud hälbed (sh manteltorud) kraavita meetodil ehitamiseks vastavalt ICS grupi 23.040 ja 93

standarditele:

92.1. Keskjoone asukoha erinevus projekteeritust ± 10 mm

92.2. Kalde erinevus projekteeritust ± 0,05%

92.3. Joondus liitekohtades ± 5mm

93. Kui kraavis kasutatakse ehitamise ajal tugikonstruktsioone (tugiseinad, sidemed jne), tuleb need enne

tagasitäitmist eemaldada.

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

19

3.2 Madala riskiga maa-alused tehnorajatised

(isevoolukanalisatsioon, isevoolne äravool,

isevoolne sademevee äravool)

94. Ühtki maa-alust toru ei tohi paigutada pöörangute ja siirete alla ja raudteesüsteemi seadmete asukohta.

95. Manteltoru läbimõõt peab olema vähemalt 2xDe kandetorust kuni DN200 torude korral ja 1,5xDe

kandetorust torude korral, mis on suuremad kui DN200.

96. Lahtise kraavi meetodit kasutades, peab tehnorajatise alla jääv minimaalne sängkiht olema alati ehitatud

vastavalt tootja spetsifikatsioonile ja kohaldatavale Euroopa standardile, kuid see peab olema vähemalt

15 cm paksune ja kivimaterjalist ning tihendatud tihedusastmeni 0,98. Kui kraavist välja kaevatud materjal

vastab UIC 719R kohaselt kvaliteediklassile Q0 või Q1, ei saa seda kasutada tagasitäitena ja see tuleb

asendada sobiva materjaliga. Kraavi tagasitäide peab koosnema QS2 ja QS3 klassi materjalist vastavalt

standardile UIC 719R. QS2 pinnase tagasitäited tihendatakse 200-300 mm tõstetega tihendusastmeni, mis

ei ole väiksem kui 0,97 iga tõste kohta, lisaks ei tohi lõplikul pinnatasandil kandevõime suhe ületada

Ev2/Ev1 ≤2,6. QS3 pinnase tagasitäited tihendatakse 200-300 mm tõstetega tihendusastmeni, mis ei ole

väiksem kui 0,98 iga tõste kohta, lisaks ei tohi lõplikul pinnatasandil kandevõime suhe ületada Ev2/Ev1

≤2,5. Plaadi koormuskatsega määratud kandevõime Ev2 peab olema vähemalt sama suur kui tehnilises

kirjelduses sätestatud ülemiste mullete puhul. Kraav peab alati olema piisavalt lai, et seda saaks masinaga

tihendada. Enne masinaga tihendamise alustamist peab esialgse tagasitäite minimaalne paksus olema

vähemalt 300 mm. Tagasitäitmiseks kasutatava pinnase filtreerimisaste peab olema sama mis raudtee

ehitamisel, ja see peab olema külmakerkekindel ning ei tohi sisaldada jääd ega lund ega tohi olla

külmunud. Maksimaalne lubatud kivisuurus on 64 mm.

97. Kraavidest tuleb vesi alati ära juhtida.

98. Manteltorud peavad ulatuma raudteest välja vähemalt 5 m. Kui eelnev nõue ei ole asjakohane, hinnatakse

kõrge mulde ja sügava väljalõikega seotud olukordi igal üksikjuhul eraldi.

99. Kõigi vedelikke kandvate torude, nende manteltorude ja kaablite ning nende manteltorude kalle peab

olema vähemalt 0,4% ja need peavad lõppema kogumis-/teeninduskaevus. Kalle peab olema kaevu poole.

Kui manteltorude sees on lubatud teha hooldustöid, tuleb kogumis-/teeninduskaevud paigutada

manteltoru mõlemasse otsa.

100. Kogumis- / teeninduskaevud peavad olema veekindlad, siseläbimõõduga vähemalt 1000 mm ja

lukustatava kaanega. Kaevude peavad olema projekteeritud vastavalt rakendatavatele koormustele

(liiklus, pinnas jne). Pinnase paigutamisel ja tihendamisel tuleb järgida samu reegleid nagu torude

paigaldamisel.

101. Taotleja töötab välja hädaolukordades käitumise korra juhtudeks, kus toru leke või rööbastelt mahasõit

või vahejuhtum võib ohustada torustiku terviklikkust. Nende protseduuride väljatöötamisel tuleb

arvestada kohalike tingimustega.

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

20

102. Manteltorude otsad, mis ei lõppe kogumiskaevus, tuleb tihendada, et vältida pinnase ja prahi

sissetungimist. Tihendi valimisel peab arvestama gaasitorude termilise / soojuspaisumisega.

103. Maandatav torujuhtme lõik (raudteekordori sees) tuleb torujuhtme muudest lõikudest eraldada

isolaatoritega.

104. Isevoolutorude lekke tuvastamise andurid peavad olema allapoole kalde suunalistes kaevudes, mille

telemeetria peab vastama standardile IEC 60870-5 ning EL-i kehtivatele õigusaktidele ja standarditele Rail

Baltica SCADA-ga ühendamiseks. Andurite kaudu juhtmeühenduseks raudtee SCADA-ga peab olema ette

nähtud vähemalt kaks väljundporti. Lubatud on ainult turvaline ühesuunaline telemeetria. Hädaolukorra /

infosignaalid saadakse ainult kontrollerilt või PLC-lt. Andmeväljastusmooduliga andurite juhtplokk tuleb

paigutada vahetult raudteekoridori äärde. Tuleb märkida, et kui Rail Baltica töötab välja SCADA jaoks uue

liidese, siis kolmas osapool peab oma lahendusi täiustama, et saavutada täielik ühilduvus Rail Baltica

SCADA-ga.

105. Ehituse lubatud hälbed (sh manteltorud) avatud kraavi ehitamiseks vastavalt ICS grupi 23.040 ja 93

standarditele:

105.1. Sängkihi kõrguse erinevus projekteeritust ± 30 mm

105.2. Keskjoone asukoha erinevus projekteeritust ± 50 mm

105.3. Kalde erinevus projekteeritust ± 0,15 x projekteeritud kalle

105.5. Joondus liitekohtades ± 5mm

106. Ehituse lubatud hälbed (sh manteltorud) kraavita meetodil ehitamiseks vastavalt ICS grupi 23.040 ja 93

standarditele:

106.1. Keskjoone asukoha erinevus projekteeritust ± 10 mm

106.2. Kalde erinevus projekteeritust ± 0,05%

106.3. Joondus liitekohtades ± 5mm

107. Kui kraavis kasutatakse ehitamise ajal tugikonstruktsioone (tugiseinad, sidemed jne), tuleb need enne

tagasitäitmist eemaldada.

3.3 Õhuliini- ja maakaablid

108. Ühtki maa-alust kaablit ei tohi paigutada pöörangute ja siirete alla.

109. Sildel, kus juhtmed ületavad raudteed, peab kaabliühendus olema topeltisoleeritud, et vältida rikkekohti,

nii et juhtmed ei kukuks rööbastele.

110. Õhuliinidel peavad olema tugipostid, -mastid, -tornid ja hoidetrossid, mis asuvad väljaspool

raudteekoridori ja on konstrueeritud nii, et nende juhuslik kukkumine raudtee suunas on välistatud. Kui

selline tingimus ei ole otstarbekas, tuleb Rail Baltica koordinaatorile esitada projekti teine variant ja mitte

mingil juhul ei tohi varem nimetatud konstruktsioonid olla raudteele lähemal kui on sätestatud LISA

TABELITES 2 ja 4.

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

21

111. Õhuliini elektrikaablite puhul tuleks põhimõtteliselt järgida seda, et madalama pingega kaablid oleks

paigutatud madalamatele kui kõrgema pingega kaablid. Erandina võivad 10 kV ja 20 kV kaablid ületada

raudtee 25kV kontaktliine ülevalt poolt. Kõik alla 10 kV kaablid peavad olema masse paigaldatud. Tuleb

järgida TABELITE LISA tabelites 2 ja 4 toodud vahemaid.

112. Õhuliini elektrikaablite jaoks peavad olema kavandatud jäätõrjevahendid nende kasutamise ajaks.

Spetsiaalne metoodika (elektrotermiline, rullikutega, VRC, passiivne päikeseenergia jne) tuleb esitada koos

hooldus- ja kasutamisjuhenditega. Kui on ette nähtud füüsiline jäätõrje (nt jää eemaldamine rullikutega),

peab seda olema võimalik teostada ilma, et peaks sisenema raudteekoridori alale. Lahenduse peab heaks

kiitma Rail Baltica koordinaator.

113. Raudtee kohal kaablite purunemise avastamiseks tuleb sisse seada olekuseire ja häiresüsteem.

Süsteemide telemeetria peab vastama IEC 60870-5 nõuetele ning kehtivatele EL õigusaktidele ja

standarditele Rail Baltica SCADA-ga ühendamiseks. Andurite kaudu juhtmeühenduseks raudtee SCADA-

ga peab olema ette nähtud vähemalt kaks väljundporti. Lubatud on ainult turvaline ühesuunaline

telemeetria. Hädaolukorra / infosignaalid saadakse ainult kontrollerilt või PLC-lt.

Andmeväljastusmooduliga andurite juhtplokk tuleb paigutada vahetult raudteekoridori äärde. Tuleb

märkida, et kui Rail Baltica töötab välja SCADA jaoks uue liidese, siis kolmas osapool peab oma lahendusi

täiustama, et saavutada täielik ühilduvus Rail Baltica SCADA-ga.

114. Raudtee ületamisel tuleb alati eelistada maasse paigaldatud kaabliliine.

115. Kõik üle 1 kV toitekaablid peavad olema raudtee signaal- või sidekaablitest vähemalt 5 m kaugusel.

116. Kõik kaablid tuleb paigaldada temperatuuril -5 °C või kõrgem. Kaablite paigaldamisel temperatuuril alla -

5 °C tuleb tõendada, et kaabli isolatsioon ja kaablikanal sobivad paigaldamiseks temperatuuril alla -5 °C.

117. Kõigil kaablitel, mis mööduvad raudteest või asuvad raudteele lähemal kui 10 m, peab olema vähemalt

1,5 mm paksune isolatsioonikate.

118. Vahetult maasse paigaldatavaid kaableid ei tohi kasutada.

119. Raudteekoridori alla paigutatud kaablite vahetamise hõlbustamiseks on soovitatav kasutada kaablikaevu

mõlemal pool raudteed väljaspool raudteekoridori, kui selleks on saadud kooskõlastus tehnorajatise

omanikult.

120. Taotleja töötab välja hädaolukordades käitumise korra juhtudeks, kus rööbastelt mahasõit või vahejuhtum

võib ohustada kaabli terviklikkust. Nende protseduuride väljatöötamisel tuleb arvestada kohalike

tingimustega.

121. Kui kaabli jaoks on vaja ette näha varupikkus, siis tuleb see jätta kaablikaevu sisse väljaspool

raudteekoridori, kui tehnorajatise omanik annab kaevude kasutamiseks oma tehnovõrgus loa. Kui omanik

luba ei anna, siis tuleb varupikkus jätta vastavalt tehnorajatise omaniku juhistele ja Rail Baltica

koordinaatoriga sõlmitud kokkuleppele.

122. Maakaablitel ei tohi olla raudteekoridori all suuri paindeid (kaabli läbimõõt alla 60x).

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

22

123. Kui tehnorajatise omanik või projekteerija on otsustanud paigutada kaabli kaitsetoru (või mitu kaabli

kaitsetoru) manteltorusse, peab manteltoru läbimõõt olema kuni DN110 torude korral vähemalt 1,5xDe

kaitsetorust ja suuremate kui DN110 torude korral 1,2xDe kaitsetorust.

124. Lahtise kraavi meetodit kasutades, peab tehnorajatise alla jääv minimaalne sängkiht olema alati ehitatud

vastavalt tootja spetsifikatsioonile ja kohaldatavale Euroopa standardile, kuid see peab olema vähemalt

15 cm paksune ja kivimaterjalist ning tihendatud tihedusastmeni 0,98. Kui kraavist välja kaevatud materjal

vastab UIC 719R kohaselt kvaliteediklassile Q0 või Q1, ei saa seda kasutada tagasitäitena ja see tuleb

asendada sobiva materjaliga. Kraavi tagasitäide peab koosnema QS2 ja QS3 klassi materjalist vastavalt

standardile UIC 719R. QS2 pinnase tagasitäited tihendatakse 200-300 mm tõstetega tihendusastmeni, mis

ei ole väiksem kui 0,97 iga tõste kohta, lisaks ei tohi lõplikul pinnatasandil kandevõime suhe ületada

Ev2/Ev1 ≤2,6. QS3 pinnase tagasitäited tihendatakse 200-300 mm tõstetega tihendusastmeni, mis ei ole

väiksem kui 0,98 iga tõste kohta, lisaks ei tohi lõplikul pinnatasandil kandevõime suhe ületada Ev2/Ev1

≤2,5. Plaadi koormuskatsega määratud kandevõime Ev2 peab olema vähemalt sama suur kui tehnilises

kirjelduses sätestatud ülemiste mullete puhul. Kraav peab alati olema piisavalt lai, et seda saaks masinaga

tihendada. Enne masinaga tihendamise alustamist peab esialgse tagasitäite minimaalne paksus olema

vähemalt 300 mm. Tagasitäitmiseks kasutatava pinnase filtreerimisaste peab olema sama mis raudtee

ehitamisel, ja see peab olema külmakerkekindel ning ei tohi sisaldada jääd ega lund ega tohi olla

külmunud. Maksimaalne lubatud kivisuurus on 64 mm.

125. Kraavidest tuleb vesi alati ära juhtida.

126. Manteltorud peavad ulatuma raudteest välja vähemalt 5 m. Kui eelnev nõue ei ole asjakohane, hinnatakse

kõrge mulde ja sügava väljalõikega seotud olukordi igal üksikjuhul eraldi.

127. Kui edaspidiseks kasutamiseks lisatakse varumanteltorud, peavad nende pead olema tihedalt suletud ja

märgistatud samal viisil nagu teised tehnorajatised.

128. Mingil juhul ei tohi kaabli jätkamisseade paikneda ega kaableid jätkata raudteekoridoris.

129. Ehituse lubatud hälbed (sh manteltorud) avatud kraavi ehitamiseks vastavalt ICS grupi 23.040 ja 93

standarditele:

129.1. Sängkihi kõrguse erinevus projekteeritust ± 30 mm

129.2. Keskjoone asukoha erinevus projekteeritust ± 50 mm

129.3. Kalde erinevus projekteeritust ± 0,15 x projekteeritud kalle

129.4. Joondus liitekohtades ± 5mm

130. Ehituse lubatud hälbed (sh manteltorud) kraavita meetodil ehitamiseks vastavalt ICS grupi 23.040 ja 93

standarditele:

130.1. Keskjoone asukoha erinevus projekteeritust ± 10 mm

130.2. Kalde erinevus projekteeritust ± 0,05%

130.3. Joondus liitekohtades ± 5mm

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

23

131. Kui kraavis kasutatakse ehitamise ajal tugikonstruktsioone (tugiseinad, sidemed jne), tuleb need enne

tagasitäitmist eemaldada.

DOKUMENDI ÜLEVAATUS JA

UUENDAMINE Versioon 2.0: Dokumendi vorming on uuendatud vastavalt ettevõtte dokumendihalduse nõuetele. Dokumendi

sisu uuendusi saab jälgida jaotises „Tehnorajatiste nõuded“ sisu uuendamise kommentaaride lehel RBCN-ROA-

SPC_AP-R-00001.

VIITED

Viide Dokumendi number Dokumendi pealkiri

1. RBDG-MAN-033-0101 BIM juhend

2. RBDG-MAN-034-0101 CAD standard

3. RBGL-CRS-TPL-Z-00001 Sisejuhtimise dokumendi mall (MS Word)

4. RBCN-ROA-SPC_AP-R-

00001

„Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele“ sisu uuendused

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

24

1. LISA TEHNILISED NÕUDED TEHNOVÕRKUDELE JA -RAJATISTELE 1. lisa

MAA-ALUSTE TEHNORAJATISTE VERTIKAALNE PAIGUTUS

Tehnorajatis

Minimaalne matmissügavus rööpa ülemisest

tasapinnast ja/või olemasolevast maapinnast

kuni tehnorajatise manteltoru (sealhulgas

kraavid) pealispinnani.

Minimaalne matmissügavus teekatte

ülemisest tasapinnast ja/või olemasolevast

maapinnast kuni tehnorajatise manteltoru

(sealhulgas kraavid) pealispinnani.

Veetorustikud

2,5 m avatud kraavi, 4,0 m kraavideta meetodi

korral ja ainult kuni De1500

2,0 m avatud kraavi, 3,0 m kraavideta

meetodi korral ja ainult kuni De1500

Kanalisatsiooni- ja

äravoolutorustikud

2,0 m avatud kraavi, 4,0 m kraavideta meetodi

korral ja ainult kuni De1500

1,5 m avatud kraavi, 3,0 m kraavideta

meetodi korral ja ainult kuni De1500

Survekanalisatsiooni

torustikud

2,5 m avatud kraavi, 4,0 m kraavideta meetodi

korral ja ainult kuni De1500

2,0 m avatud kraavi, 3,0 m kraavideta

meetodi korral ja ainult kuni De1500

Gaasitoru

3,0 m avatud kraav 2,0 m laiuse

betoonplaatkattega 0,5 m sügavusel

olemasolevast maapinnast, 4,0 m kraavideta

meetodi korral ja ainult kuni De1500

2,0 m avatud kraav 1,0 m laiuse

betoonplaatkattega 0,5 m sügavusel

olemasolevast maapinnast, 3,0 m kraavideta

meetodi korral ja ainult kuni De1500

Nafta- ja kütusetorud 3,0 m avatud kraav 2,0 m laiuse

betoonplaatkattega 0,5 m sügavusel

2,0 m avatud kraav 1,0 m laiuse

betoonplaatkattega 0,5 m sügavusel

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

25

olemasolevast maapinnast, kraavita meetodid

pole lubatud

olemasolevast maapinnast, kraavita meetodid

pole lubatud

Kaugkütte- ja

aurutorustikud

2,0 m avatud kraav, kraavita meetodid pole

lubatud

1,2 m avatud kraav, kraavita meetodid pole

lubatud

Tööstuslikud

torustikud

2,0 m avatud kraav, kraavita meetodid pole

lubatud*

1,2 m avatud kraav, kraavita meetodid pole

lubatud*

Elektrikaablid kuni 20

kV

2,0 m; 4,0 m kraavideta meetodi korral ja

ainult kuni De160

0,7 m; 2,0 m kraavideta meetodi korral ja

ainult kuni De160

Elektrikaablid 20-110

kV

2,0 m; 4,0 m kraavideta meetodi korral ja

ainult kuni De160

1,0 m; 2,0 m kraavideta meetodi korral ja

ainult kuni De160

Elektrikaablid 110 kV

ja rohkem

2,5 m; 4,0 m kraavideta meetodi korral ja

ainult kuni De160

1,5; 2,5 m kraavideta meetodi korral ja ainult

kuni De160

Sidekaablid

1,5 m; 4,5 m kraavideta meetodi korral ja

ainult kuni De160

1,0 m; 2,0 m kraavideta meetodi korral ja

ainult kuni De160

MÄRKUS: * - Lisaks tuleb teha koormuse arvutused vastavalt punktile A.3.3. EN 13480-6

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

26

2. LISA TEHNILISED NÕUDED TEHNOVÕRKUDELE JA -RAJATISTELE 2. lisa

ÕHULIINI TEHNORAJATISTE VERTIKAALNE PAIGUTUS

Tehnorajatis

Minimaalsed vertikaalsed

vahekaugused õhuliinide ja

elektriraudtee kontaktliini vahel ning

rööpa ülemisest tasapinnast*

Minimaalsed vertikaalsed

vahekaugused õhuliinide ja

elektriraudtee kontaktliinivahel

raudtee kaldteedel, jaamades ja

laadimisaladel

Minimaalne vertikaalne

vahemaa teede ja

ehitistega

Telekommunikatsiooni kaabel Lubatud on ainult maa-alune paigaldus.

Lubatud on ainult maa-alune

paigaldus. 8,0m

Elektrikaablid kuni 10 kV (kaasa arvatud),

raudteega ristuvad Lubatud on ainult maa-alune paigaldus.

Lubatud on ainult maa-alune

paigaldus. 8,0m

Elektrikaablid alates 10 kV (ei ole kaasa

arvatud) kuni 20 kV (ei ole kaasa arvatud),

raudteega ristuv õhuliin

13,1 m rööbasteelt ja 5,1 m kontaktliini

kõrgeimast elektrifitseeritud osast 17,1m 8,0m

Elektrikaablid alates 20 kV (kaasa arvatud)

kuni 45 kV (ei ole kaasa arvatud), raudteega

ristuv õhuliin

13,3 m rööbasteelt ja 5,3 m kontaktliini

kõrgeimast elektrifitseeritud osast 17,3m 8,0m

Elektrikaablid alates 45 kV (kaasa arvatud)

kuni 110 kV (ei ole kaasa arvatud),

raudteega ristuv õhuliin

14,0 m rööbasteelt ja 6,0 m kontaktliini

kõrgeimast elektrifitseeritud osast 18,0m 8,5m

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

27

Elektrikaablid alates 110 kV (kaasa arvatud)

kuni 330 kV (ei ole kaasa arvatud),

raudteega ristuv õhuliin

14,5 m rööbasteelt ja 6,5 m kontaktliini

kõrgeimast elektrifitseeritud osast 18,5m 9,0m

Elektrikaablid alates 330 kV (kaasa arvatud)

ja üle selle, raudteega ristuv õhuliin

15,9 m rööbasteelt ja 7,9 m kontaktliini

kõrgeimast elektrifitseeritud osast 19,9m 12,0m

Fikseeritud elektripaigaldised (isolaatorid,

juhid jne) 4,5m igas suunas 4,5m igas suunas 4,5m igas suunas

MÄRKUS:

1) Muude õhuliinide (kütusetorud, kaugküttetorud, aurutrassid, gaasitorud ja muud) ristumine raudteega, välja arvatud elektrikaablid, on

rangelt keelatud (ka ehitiste, nagu viaduktid ja ülekäigusillad, sees)

2) Kõigi näidatud vertikaalsete vahemaade puhul tuleb elektrikaablid arvutada väliste väliskeskkonna temperatuuride suhtes:

-Minimaalne temperatuur ilma muude kliimatingimusteta -40 °C

-Normaalne ümbritseva õhu temperatuur (igapäevane temperatuur) +5 °C

-Maksimaalne temperatuur +35 °C

3) Kõik riputid ja läbipainded tuleb arvutuste abil tõestada

4) Projekt peab vastama selles dokumendis esitatud ja EN 50341-1 nõuetele. Kui dokumendi ja EN 50341-1 nõuete vahel esinev vastuolud,

tuleb lähtuda kõige rangematest nõuetest. Kui standardis EN 50341-1 viidatakse siseriiklikele erinõuetele (NNA), loetakse ülimuslikuks EVS-EN

50341-2-20 standard.

5) Asukohas, kus raudtee vertikaalset profiili pole määratletud ja/või mis võib tulevase projekteerimise ja/või ehitamise käigus muutuda saab Rail

Baltica koordinaator määratleda täiendava ohutusvaru.

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

28

6) LV/MV elektrikaableid ei saa teostada õhuliini tehnilise lahendusega (ainult raudtee alune ületuskoht). Ainult 110 ja 330 kV oleks võimalik

teostada õhuliini tehnilise lahendusega.

7) * - Mõõtmete kirjeldust vaata järgmisel leheküljel skeemil 1.

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

29

3. LISA TEHNILISED NÕUDED TEHNOVÕRKUDELE JA -RAJATISTELE 3. lisa

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

30

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

31

4. LISA TEHNILISED NÕUDED TEHNOVÕRKUDELE JA -RAJATISTELE 4. lisa

MAA-ALUSTE TEHNORAJATISTE HORISONTAALNE PAIGUTUS

Tehnorajatise tüüp

Horisontaalne kaugus (m) maa-alustest tehnorajatistes kuni:

Konstruktsiooni

d ja raudteega

seotud ehitised

(sillad,

viaduktid,

tunnelid jne) ja

nende

vundamendid

Aia ja kaldpinna

vundamendid

Raudtee

kontaktliini posti

vundamendid ja

maandussüstee

mi vundamendid

Tee / tänava

äärekivi, teeserv,

armeeritud

teeäär

Maanteekraavi

välisserva või

maantee

muldkeha

lõikejoon

olemasoleva

maapinnaga

(looduslik

aluspinnas)

1435 raudtee

muldkeha

lõikejoon

olemasoleva

maapinnaga

(looduslik

aluspinnas) või

raudteekraavi

välisserv

Vee- ja

survekanalisatsioonitorustikud

5 3 10 1,5 1 10

Isevoolukanalisatsioon ja

isevoolsed sademeveetorustikud

3 1,5 10 1,5 1 10

Isevoolsed äravoolu

kogumiskaevud

3 1 5 1,5 1 5,8

Isevoolsed äravoolutorustikud 0,4 0,4 0,6 0,4 0,4 5,8

Gaasitorud järgmise rõhuga

(MPa):

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

32

Madal rõhk ≤0,005 MPa 2 1 10 2 1 10

Keskmine rõhk 0,005 ≤ 0,4 MPa 2 1 10 2 1 10

Kõrge rõhk 0,4 ≤ 1,6 MPa 7 1 10 1,5 1 10,8

Väga kõrge rõhk, üle 1,6 MPa 50 25 50 50 50 50

Kaugküttetorustikud 2 1,5 10 1 4 10

Kõik elektritoitekaablite tüübid 1 1 5 1,5 1 10,8

Elektrimastid, postid, tornid ja

hoidetrossid

Masti, posti, torn

või hoidetrossi

kõrgus

maapinnast +

10m

Masti, posti, torn

või hoidetrossi

kõrgus

maapinnast +

10m

Masti, posti, torn

või hoidetrossi

kõrgus

maapinnast +

10m

Masti, posti, torn

või hoidetrossi

kõrgus

maapinnast +

10m

Masti, posti, torn

või hoidetrossi

kõrgus

maapinnast +

10m

Masti, posti, torn

või hoidetrossi

kõrgus

maapinnast +

10m

Raudtee tehnoloogilised

elektritoitekaablid

0,6 0,6 0,6 1,96 1 1,9

Sidekaablid 0,6 0,6 2 1 1 10,8

Raudtee tehnoloogilise

telekommunikatsioonivõrgu

kaablid

0,6 0,6 0,6 1,5 5 1,9

Tehnorajatise kanalid ja

tehnorajatise tunnelid

2 1,5 1,5 1,5 1 5,8

Kütusetorud ja kütusehoidlad

(nii maapinnal kui ka maa all)

30 5 30 15 15 30

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

33

5. LISA TEHNILISED NÕUDED TEHNOVÕRKUDELE JA -RAJATISTELE 5. lisa

ÕHULIINIDE TEHNORAJATISTE HORISONTAALNE PAIGUTUS

Tehnorajatise tüüp

Horisontaalne kaugus (m) maa-alustest tehnorajatistes kuni:

Raudtee kontaktliini posti

vundamendid ja maandussüsteemi

vundamendid

Teekraavi välisserva või maantee

muldkeha lõikejoon olemasoleva

maapinnaga (looduslik aluspinnas)

1435 raudtee muldkeha

lõikejoon olemasoleva

maapinnaga (looduslik

aluspinnas) või

raudteekraavi välisserv

Kuni 35 kV (kaasa arvatud) hoidetrossidega

elektrimastid, postid, tornid

maapiirkondade

15 m 8 m 15 m

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

34

Üle 35 kV (ei ole kaasa arvatud)

hoidetrossidega elektrimastid, postid,

tornid maapiirkondades

30 m 8 m 30 m

Kuni 35 kV (kaasa arvatud) hoidetrossideta

elektrimastid, postid, tornid

maapiirkondades

Masti kõrgus maapinnast mõõdetuna +

10 m 15 m

Masti kõrgus maapinnast

mõõdetuna + 10 m

Üle 35 kV (ei ole kaasa arvatud)

hoidetrossideta elektrimastid, postid, tornid

maapiirkondades

Ei ole lubatud raudteekoridoris Ei ole lubatud raudteekoridoris ja

maanteekoridoris

Ei ole lubatud

raudteekoridoris

Kuni 110 kV (kaasa arvatud)

hoidetrossidega elektrimastid, postid,

tornid linnapiirkondades

Ei ole lubatud raudteekoridoris Ei ole lubatud raudteekoridoris ja

maanteekoridoris

Ei ole lubatud

raudteekoridoris

Kuni 110 kV (kaasa arvatud)

hoidetrossidega elektrimastid, postid,

tornid linnapiirkondades

8 m 3 m 8 m

Kuni 110 kV (kaasa arvatud)

hoidetrossideta elektrimastid, postid, tornid

linnapiirkondades

Ei ole lubatud raudteekoridoris Ei ole lubatud raudteekoridoris ja

maanteekoridoris

Ei ole lubatud

raudteekoridoris

Üle 110 kV (ei ole kaasa arvatud)

hoidetrossideta elektrimastid, postid, tornid

maapiirkondades

Ei ole lubatud raudteekoridoris Ei ole lubatud raudteekoridoris ja

maanteekoridoris

Ei ole lubatud

raudteekoridoris

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

35

6. LISA PROJEKTEERIMISJUHISED,

RAUDTEE ENERGIAVARUSTUS: OSA 4:

ELEKTROMAGNETILINE ÜHILDUVUS (19-

03-2018)

DRAFTIT OÜ Ilmatsalu 3 50412 TARTU

(+372) 524 2749 (+372) 5348 2352

[email protected]

Registrikood: 14231335 KMKR: EE101961352 MTR nr: TEL003001

Tellimuse nr: EPP-876385-1

KP võrgu ümberehitus Tallinna-Rapla raudtee 430 kinnistul

Urge küla, Kohila vald, Raplamaa

TÖÖPROJEKT

Töö nr: TR1124

Koostas: Aro Kivisild

Tartu 2023

TR1124 KP võrgu ümberehitus Tallinna-Rapla raudtee 430 kinnistul Urge küla, Kohila vald, Raplamaa

2/8

Sisukord 1. Asukoht ....................................................................................................................................... 3

2. Seletuskiri .................................................................................................................................... 4

2.1. Üldosa .................................................................................................................................. 4

2.2. Kaablimastid ......................................................................................................................... 4

2.3. 10 kV maakaabel .................................................................................................................. 4

2.4. Demontaaž ........................................................................................................................... 5

2.5. Tähistused ............................................................................................................................ 5

3. Maastiku ja teede taastamine ...................................................................................................... 6

4. Ehitustööde dokumenteerimine ja järelevalve .............................................................................. 6

5. Käidujuhend ................................................................................................................................ 6

LISAD ................................................................................................................................... 7

JOONISED ........................................................................................................................... 8

TR1124 KP võrgu ümberehitus Tallinna-Rapla raudtee 430 kinnistul Urge küla, Kohila vald, Raplamaa

3/8

1. Asukoht

Joonis 1.1. Projekteeritud elektrivõrgu asukoht: Urge küla, Kohila vald, Raplamaa

TR1124 KP võrgu ümberehitus Tallinna-Rapla raudtee 430 kinnistul Urge küla, Kohila vald, Raplamaa

4/8

2. Seletuskiri 2.1. Üldosa Käesoleva projekti mahus asendatakse Rail Baltica trassile jääv 10 kV õhuliin maakaabelliiniga. Projekteerimistöö aluseks on Enefit Connect OÜ poolt väljastatud lähteülesanne (lisa 1). Projekti koostamisel on aluseks võetud „Ehitusseadustik“, EVS-EN 50341-1:2013; EVS-EN 50341- 1:2013/AC:2019 “Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded. Ühised eeskirjad”, EVS EVS-EN 50341-2-20:2018 “Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN)”, „Seadme ohutuse seadus“, EVS-HD 60364-4-41:2017 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest”, EVS-HD 60364-4-42:2011 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest”, EVS-HD 60364-4-43:2010 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse”, EVS-EN 50110-1:2013 “Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded”, EVS-HD 60364-4-444:2010 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-444: Kaitse pingehäirete ja elektromagnetiliste häirete eest”, EVS-EN 50522:2022 “Üle 1 kV nimivahelduvpingega tugevvoolupaigaldiste maandamine”, EVS-EN IEC 61936-1:2021 “Tugevvoolupaigaldised nimivahelduvpingega üle 1 kV ja alalispingega üle 1,5 kV. Osa 1: Vahelduvpinge”, Enefit Connect OÜ ja Elektrilevi OÜ juhtimissüsteemi dokumendid (edaspidi JS dokumendid) ning teised Eesti Vabariigi seadused ja õigusaktid. Vähemalt kolm tööpäeva enne liiniehitustööde algust on ehitajal kohustus teavitada Enefit Connect OÜ vastava piirkonna käiduspetsialisti ning võtta ühendust kinnistute valdajatega, teavitades neid tööde teostamisest nende maaüksusel ning arvestama nende tingimuste ja nõudmistega.Töödest teavitatakse kohalikku omavalitsust. Meetmed ohutuks tööks elektriseadmetel ja nende kaitsetsoonis määrata kindlaks tööjuhatuse koosolekul enne tööde alustamist. Ehitajal on kohustus täita majandus- ja taristuministri 01.01.2019. a kehtestatud määrust nr 43 “Nõuded ajutisele liikluskorraldusele”, mis on kehtestatud liiklejale ohutute liiklustingimuste loomiseks teel ja töö tegijale ohutute töötingimuste loomiseks teel ja tee kaitsevööndis.

Projekti koostamisel on arvestatud Rail Baltica tehniliste nõuetega tehnovõrkudele ja -rajatistele (vt. Lisa 6). Nõuetega tuleb arvestada ka ehitamisel. Pöörduda Rail Baltica koordinaatori poole vähemalt 10 tööpäeva enne iga kaevamist raudteekoridoris. Tööd teostada vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele normatiividele ja seadustele ning kinni pidada töötervishoiu, tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Järgida häid töötegemise tavasid.

2.2. Kaablimastid 10 kV kaablimastide seadmete paigutus ja maandamise skeem on toodud joonisel TR1124-3 (kahel lehel). Mastide maanduskiirte paigutus on toodud asendiplaanil.

2.3. 10 kV maakaabel Kaabel paigaldada vastavalt asendiplaanil näidatud trassile. Kaabelliini paigaldusel pidada kinni tootja poolt ette antud kaabli väikseimast lubatud painderaadiusest. Kaabel kaitsta C-tugevusklassi kaitselindiga, v.a juhul, kui on ette nähtud kaabli kaitsmine toruga. Sellisel juhul tihendada kaablikaitsetoru otsad montaaživahu abil. Kaabel kaitsta mastil kaitsekattega vähemalt 2 m kõrgusel ja 0,3 m sügavusel maapinnast. Maanduskiire paigaldamisel kaabliga samasse kaevikusse peab kaugus kaablist olema vähemalt 0,2 m (sügavamal või kõrval).

TR1124 KP võrgu ümberehitus Tallinna-Rapla raudtee 430 kinnistul Urge küla, Kohila vald, Raplamaa

5/8

Kaablitrassi rajamiseks vajalik võsa ja puude raiumine teha minimaalses võimalikus mahus. Puud lõigata 3 m pikkusteks palkideks ning leppida kinnistu omanikuga kokku nende ladustamise koht, oksad viia prügilasse või põletada. Allesjäävatele puudele lähemal kui 2 m kaevata käsitsi, puude juuri kahjustamata. Kaevikust leitud kivid tuleb eemaldada. Kaeviku tagasitäitmisel tihendada pinnas, trassi pealispind heakorrastada, ülearune pinnas ja kivid vedada ära.

 Kaeviku taastamine on näidatud asendiplaanil.  Kaabli paiknemine looduses kanda teostusjoonisele.

Kaabli paigaldussügavus (kui joonistel ei ole näidatud teisti):

 haljasala: 1m;  riigitee katte ja mulde all: 1,5 m;  riigitee mulde nõlvast kuni 1 m kaugusel: 1,2 m;  riigitee mulde nõlvast kaugemal kui 1 m või kraavi põhjas: 1,0 m;  ristumisel riigitee kraaviga, kraavi või muu vooluveekogu ning truubi põhjast: 1,0 m.

Ristumistel maa-aluste rajatistega tuleb kaabli paigaldussügavus täpsustada kohapeal, ehituse käigus, tehes kindlaks nende täpse asukoha ja suuna. Mullatööd maa-aluse rajatise vahetus läheduses teha käsitsi. Rajatise juhuslikul vigastamisel tuleb taastada see endisele kujule. Püstvahekaugused maakaabli ristumisel maa-aluste rajatistega on rajatiste esinemise korral järgmised (kui ei ole näidatud teisiti):

 vee- ja kanalisatsioonitoru, drenaaž 0,3 m;  gaasitoru kuni 16 bar 0,3 m;  kuni 35 kV elektrikaabel (ol. olev kaabel peab paiknema kõrgemal) 0,3 m;  sidekaabel või - kanalisatsioon (olemasolev kaabel peab paiknema kõrgemal) 0,3 m.

Kinnisel meetodil paigaldamisel peab püstvahekaugus ol. tehnovõrgust olema vähemalt 0,5m (soovitatavalt 1m). Tabel 2.1. 10 kV maakaabli tabel

Nr Algus Lõpp Kaabli

ristlõige mm2

Pikkus, m Kaitsetoru

Kaabel Trass 30kN/m² 750N 1250N Märkused

1. M18 M20 120 257 233 Ø160 mm

L=76m Ø160 mm

L=88m Ø160 mm

L=69m (KPL0198);

kinniselt 112m

2.4. Demontaaž Demonteerida asendiplaanil näidatud 10 kV õhuliin lõigul M18…M20. Mastide demonteerimisel täita mastide augud täitematerjaliga (kruus, liiv, täitepinnas). Demonteeritavate materjalide loetelu ning hulgad on toodud lisas 5. Enne töid õhuliinidel teavitada maaomanikke ning arvestada nende nõudmiste ja tingimustega. Järgida lisas 2 toodud, asjast huvitatud osapoolte poolt väljastatud tingimusi.

2.5. Tähistused Elektripaigaldiste tähistamisel ja märgistamisel lähtuda JS dokumendist P346 / 4. Kaabel tuleb kaevikusse paigaldades tähistada hoiatuslindiga. Hoiatuslint peab olema kollast värvi ning sisaldama musta värviga hoiatust, et tegemist on elektrikaabliga ja informatsiooni selle kaabli omaniku kohta. Hoiatuslindi paigaldussügavuseks on 30 cm ülalpool kaablit.

TR1124 KP võrgu ümberehitus Tallinna-Rapla raudtee 430 kinnistul Urge küla, Kohila vald, Raplamaa

6/8

Kaabli otsad tuleb märgistada kaablilipikutega. Kaablilipikutele tuleb kanda järgmised andmed: 1. Kaabli tunnus; 2. Mõlema otsa võrgusõlme tunnus; 3. kaablimark koos soonte arvu ja ristlõigetega. Kilbi/alajaama ust avades peavad kaablilipikul toodud andmed olema nähtaval kohal. Kaablimuhvide faasid märgistada faasinumbritega. Numbrid peavad olema selgesti eristatavad (must number kollasel/valgel taustal), tähe kõrgus vähemalt 6 mm. Kesk- ja kõrgepinge maakaabli otsamuhvi tööosa (roomavlahenduskindla kahaneva toru) vastu ei tohi puutuda ükski võõrkeha, k.a kaabli märgis, sinna ei tohi ka midagi peale kirjutada. Märgiseid on lubatud paigaldada otsamuhvi pooljuhtivale torule, kui see on olemas. Kui faasimärgise paigaldamine kõrgepinge otsamuhvi juurde või otsamuhvile ei ole võimalik (pooljuhtivate torude puudumisel ühises kestas kaabli korral), siis faasimärgiseid ei paigaldata. Kaablimastid märgistada vastavalt joonisele TR114-3.

3. Maastiku ja teede taastamine Ehitustööde käigus tekkinud kahjustuste ulatus sõltub ehituse ajast. Kaablitrasside pealiskiht, murukatted, teed ja muud rajatised tuleb taastada vastavalt nende endisele kujule. Kõik sõidukitega tekitatavad roopad tuleb tasandada. Koristada tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed ja muu ehituspraht (traadijupid vms) ning korraldada nende äravedu kooskõlas seaduste ja õigusaktidega. Ülejäänud pinnas ladustada kohaliku omavalitsuse poolt ettenähtud kohta.

4. Ehitustööde dokumenteerimine ja järelevalve

Ehitustööde dokumenteerimisel lähtuda ehitusseadustikust ja JS dokumentides toodud elektripaigaldise kasutuselevõtu protseduurist. Ehituse järelevalvet teostab Enefit Connect OÜ vastava piirkonna projektijuht. Kõik kõrvalekalded projektist kooskõlastada tellija ja projekteerijaga ning fikseerida kirjalikult. Tööde tegemine kooskõlastada kinnistu valdajaga enne tööde algust. Järgida lisas 2 toodud kinnistute omanike ja teiste osapoolte poolt väljastatud tingimusi! Ehitamisel järgida JS dokumentides toodud nõudeid tööde teostamiseks ja üleandmiseks, nõudeid põhimaterjalidele ja seadmetele ning teisi Elektrilevi OÜ ja Enefti Connect OÜ poolt seatud tingimusi. Kättesaadav aadressil: https://www8.energia.ee/public/ee043.nsf/PKDE?OpenView.

5. Käidujuhend Pärast esimest ekspluatatsiooniaastat lähtuda ülevaatuste ja hooldustööde planeerimisel ELV ja EC kaabelliinide hoolduskavade koostamise juhenditest ja nõuetest.

TR1124 KP võrgu ümberehitus Tallinna-Rapla raudtee 430 kinnistul Urge küla, Kohila vald, Raplamaa

7/8

LISAD

Lisa 1 Lähteülesanne Lisa 2 Kooskõlastused Lisa 3 Spetsifikatsioon Lisa 4 Töö mahtude tabel Lisa 5 Demonteeritavad materjalid Lisa 6 RB tehnilised nõuded tehnovõrkudele

ja -rajatistele

TR1124 KP võrgu ümberehitus Tallinna-Rapla raudtee 430 kinnistul Urge küla, Kohila vald, Raplamaa

8/8

JOONISED

Joonis TR1124-1 Asendiplaan (2 lehel) Joonis TR1124-2 10 kV elektriskeem Joonis TR1124-3 Kaablimasti joonis (2 lehel) Joonis TR1124-4 Lõiked (3 lehel)

1W2

1W2 1W2

1W2

1W2

1W2 Tallinna-Rapla raudtee 430 31701:001:1933

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

1: 19

34

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

L 1

31 70

1: 00

1: 13

12

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

1: 18

18

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

2: 01

27

Tallinna-Rapla raudtee 370 31701:001:1838

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

2: 00

79

Urge 31701:001:1839

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

1: 18

42

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

2: 15

20

S

N

W E

POS 1 Ristumine 15 Tallinn-Rapla-Türi tee L1 km 26,86

16 m²

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PLAAN NR 1

15 Tallinn-Rapla-Türi tee L1 (31701:001:1312) Urge küla, Kohila vald, Rapla maakond

M 1:500, A4

Jrk nr

IKÕ ala Pos nr

(plaanil)

Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve

Asukoht riigitee (nr ja nimi) suhtes (lõigu algus ja lõpp km);

Ala pindala ruutmeetrites m2

1.

POS 1

31701:001:1312

15 Tallinn-Rapla-Türi tee L1

Transpordimaa 100%

Ristumine

15 Tallinn-Rapla-Türi tee L1 km 26,86

16 m2

- Kasutusõiguse ala

- Katastriüksuse piir

- Projekteeritud tehnovõrk - elektri maakaabelliin1W2 1W2

Projekt: KP võrgu ümberehitus Tallinna-Rapla raudtee 430 kinnistul Töö nr: TR1124 Koostaja: Draftit OÜ

1W2

1W2

1W2

1W2

1W2

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

1: 19

34

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

L 1

31 70

1: 00

1: 13

12

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

1: 18

18

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

2: 01

27

Orase 31701:001:1817

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

2: 00

79

31701:001:1839 15

T al

lin n-

R ap

la -T

ür i t

ee

31 70

1: 00

1: 18

42

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

2: 15

20

POS 1 Ristumine 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 26,86

13 m²

S

N

W E

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PLAAN NR 3

15 Tallinn-Rapla-Türi tee (31701:002:0127) Urge küla, Kohila vald, Rapla maakond

M 1:500, A4

Jrk nr

IKÕ ala Pos nr

(plaanil)

Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve

Asukoht riigitee (nr ja nimi) suhtes (lõigu algus ja lõpp km);

Ala pindala ruutmeetrites m2

1.

POS 1

31701:002:0127

15 Tallinn-Rapla-Türi tee

Transpordimaa 100%

Ristumine

15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 26,86

13 m2

- Kasutusõiguse ala

- Katastriüksuse piir

- Projekteeritud tehnovõrk - elektri maakaabelliin1W2 1W2

Projekt: KP võrgu ümberehitus Tallinna-Rapla raudtee 430 kinnistul Töö nr: TR1124 Koostaja: Draftit OÜ

1W2 1W2

1W2

1W2

1W2

1W2 Tallinna-Rapla raudtee 430 31701:001:1933

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

1: 19

34

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

L 1

31 70

1: 00

1: 13

12

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

1: 18

18

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

2: 01

27

Tallinna-Rapla raudtee 370 31701:001:1838

Orase 31701:001:1817

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

2: 00

79

Urge 31701:001:1839

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

1: 18

42

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

2: 15

20

S

N

W E

POS 1 Ristumine 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 26,86

53 m²

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PLAAN NR 2

15 Tallinn-Rapla-Türi tee (31701:002:1520) Urge küla, Kohila vald, Rapla maakond

M 1:500, A4

Jrk nr

IKÕ ala Pos nr

(plaanil)

Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve

Asukoht riigitee (nr ja nimi) suhtes (lõigu algus ja lõpp km);

Ala pindala ruutmeetrites m2

1.

POS 1

31701:002:1520

15 Tallinn-Rapla-Türi tee

Transpordimaa 100%

Ristumine

15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 26,86

53 m2

- Kasutusõiguse ala

- Katastriüksuse piir

- Projekteeritud tehnovõrk - elektri maakaabelliin1W2 1W2

Projekt: KP võrgu ümberehitus Tallinna-Rapla raudtee 430 kinnistul Töö nr: TR1124 Koostaja: Draftit OÜ

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X

G L

1 0 -8

4 2

ee-ds1-dp-803

G L

1 0 -ip

1 3 1

TIIBSEIN / WINGWALL-4

G L

1 0 -8

4 3

G L

1 0 -8

4 1

269+00 P

1

P2

P3

P4

P5

0+700

4+300

4+400

19

18

X X

X X

X X

X X

X X

X X X X X

M18

M20

Ettevaatust, drenaaž!

Ettevaatust, sidekaabel!

Ettevaatust, sidekaabel!

Ettevaatust, sidekaabel!

Ettevaatust, drenaaž!

Ettevaatust, drenaaž!

Ettevaatust, drenaaž!

Ettevaatust, sidekaabel!

Ettevaatust, sidekaabel!

Ettevaatust, drenaaž!

Võsa ja puude raie

Võsa ja puude raie

750N, ∅160mm, L=24m

1250N, ∅160mm, L=69m

750N, ∅160mm, L=63m

30kN/m², ∅160mm, L=76m

750N, ∅160mm, L=1m

Tallinna-Rapla raudtee 430 31701:001:1933

15 Tallinn-Rapla-Türi tee 31701:001:1934

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

L 1

31 70

1: 00

1: 13

12

15 Tallinn-Rapla-Türi tee 31701:001:1935

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

2: 00

77

15 Tallinn-Rapla-Türi tee 31701:001:1818

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

2: 01

27

Tallinna-Rapla raudtee 370 31701:001:1838

Raili 31701:001:1929

Urge-Uuspere 31701:001:1561

Orase 31701:001:1817

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i t ee

31 70

1: 00

2: 00

79

Urge 31701:001:1839

Tallinna-Rapla raudtee 470 31701:001:1819

15 Tallinn-Rapla-Türi tee 31701:001:1842

15 Tallinn-Rapla-Türi tee 31701:002:1520

Kinniselt, L =76m

Kinniselt, L=36 m

1W 2

1W 2

1W2

1W2

1W2

1W2 1W2

1W2

1W2

1W2

1W2 Kaablimasti paigutus on toodud joonisel

TR1124-3 (lehel 2)

Kaablimasti paigutus on toodud

joonisel TR1124-3 (lehel 1)

Demonteeritav 10 kV õhuliin: (M18...M20): 3xAS-50, L=156m. Dem. mastid (sh toed): RB - 1 tk; puitmastid - 3 tk.

Proj. 10 kV maakaabel: M18...M20 (3x120+35); L=257m, trass: L=233m (KPL0198)

F

E D

C

B

Kaabli paigutus lõigul A...B on

näidatud joonisel TR1124-4 (lehel 1)

Kaabli paigutus lõigul C...D on

näidatud joonisel TR1124-4 (lehel 2)

Kaabli paigutus lõigul E...F on

näidatud joonisel TR1124-4 (lehel 3)

Naaritsa LP

Jõe LP

A

Tagasitäide kivivabast pinnasest

Hoiatuslint (kollane, veniv kile)

Maakaabel

Kaitsetoru

Kaeviku taastamine

0, 3m

0, 05

.. .0

,1 m

0,5m

Märkused: 1. Tööde teostamisel tuleb lähtuda Kohila valla kaevetööde eeskirjast. 2. Kaevik tihendada kõrguste kaupa, k=0,98. 3. Pealiskatete taastamisel olemasolevat vertikaalplaneeringut ei muudeta. 4. Kivise pinnase korral tuleb torule rajada liivapadi.

Töö nr GD-DS1-DPS1:

Asfaltkate Munakivisillutis Mulde nõlv Veeviimar Trepp Hooldustee

Planeeritud kraav

Likvideeritav kraav

Likvideeritav drenaaž Planeeritud sidekaabel Planeeritud sidekanalisatsioon Planeeritud sidekaabli muhv Planeeritud sidekaev Tööst välja jääv sidekaabel Planeeritud gaasitorustik Tööst välja jääv gaasitorustik

DRAFTIT DRAFTIT OÜ Reg. kood: 14231335 Ilmatsalu 3, 50408 Tartu [email protected]

Projekt:

Joonis:

Projekteeris

Joonise nr:

Tellija:

LehtiLehtMõõtkava

KP võrgu ümberehitus Tallinna-Rapla raudtee 430 kinnistul Urge küla, Kohila vald, Raplamaa

Enefit Connect OÜ

TR1124-1 Asendiplaan

1

Aro Kivisild

2

1:250

07.11.2023

07.11.2023Mikk ReiterKontrollis

Staadium Tööprojekt

Tingmärgid:

Projekteeritud 10 kV maakaabelliin Projekteeritud kaabel kaitsetorus Projekteeritud maanduspaigaldis Projekteeritud kaablimärketulp Projekteeritud tugi Projekteeritud puitmast Demonteeritav 10 kV õhuliin Olemasolev 10 kV õhuliin Sidekaabel Drenaaž Gaasitorustik Katastripiir Võsaraie Puurimismasina asukoht / puurimiskaevik Riigitee kaitsevööndi piir

750N30kN/m² 1250N 1W2

X X X X

1W2

X X X

Alusplaanina on kasutatud järgmisi töid: -> Geodeetiline alusplaan. Reaalprojekt OÜ töö nr GD-DS1-DPS1 (04.2019...06.2019). Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis; -> Projekteerimise- ja projekteerimisjärelevalve teenus uue trassi ehituseks lõigus Pärnust Raplani. RB Rail AS poolt tellitud töö nr RBDTDEEDS1DPS1.

M 1:20

19

18

X X

X X

X X

X X

X X

X X X X X

M18

M20

Ettevaatust,

drenaaž!

Ettevaatust,

sidekaabel!

Ettevaatust,

sidekaabel!

Ettevaatust,

sidekaabel!

Ettevaatust,

drenaaž!

Ettevaatust,

drenaaž!

Ettevaatust,

drenaaž!

Ettevaatust,

sidekaabel!

Ettevaatust,

sidekaabel!

Ettevaatust,

drenaaž!

Võsa ja puude raie

Võsa ja puude raie

750N, ∅160mm, L=24m

1250N, ∅160mm, L=69m

750N, ∅160mm, L=63m

30kN/m², ∅160mm, L=76m

750N, ∅160mm, L=1m

Tallinna-Rapla raudtee 430

31701:001:1933

15 Tallinn-Rapla-Türi tee

31701:001:1934

1 5 T

a lli

n n -R

a p la

-T ü ri t e e L

1

3 1 7 0 1 :0

0 1 :1

3 1 2

15 Tallinn-Rapla-Türi tee 31701:001:1935

1 5 T

a lli

n n -R

a p la

-T ü ri t e e

3 1 7 0 1 :0

0 2 :0

0 7 7

15 Tallinn-Rapla-Türi tee

31701:001:1818

1 5 T

a lli

n n -R

a p la

-T ü ri t e e

3 1 7 0 1 :0

0 2 :0

1 2 7

Tallinna-Rapla raudtee

370 31701:001:1838

Raili

31701:001:1929

Urge-Uuspere

31701:001:1561

Orase

31701:001:1817

1 5 T

a lli

n n -R

a p la

-T ü ri t e e

3 1 7 0 1 :0

0 2 :0

0 7 9

Urge

31701:001:1839

Tallinna-Rapla raudtee 470

31701:001:1819

15 Tallinn-Rapla-Türi tee

31701:001:1842

15 Tallinn-Rapla-Türi tee

31701:002:1520

Kinniselt, L =76m

Kinniselt, L=36 m

1 W

2

1 W

2

1W2

1W2

1W2

1W2

1W2

1W2

1W2

1W2

1W2 Kaablimasti paigutus

on toodud joonisel

TR1124-3 (lehel 2)

Kaablimasti paigutus on toodud

joonisel TR1124-3 (lehel 1)

Demonteeritav 10 kV õhuliin:

(M18...M20): 3xAS-50, L=156m.

Dem. mastid (sh toed):

RB - 1 tk; puitmastid - 3 tk.

Proj. 10 kV maakaabel:

M18...M20 (3x120+35); L=257m,

trass: L=233m (KPL0198)

F

E D

C

B

Kaabli paigutus lõigul A...B on

näidatud joonisel TR1124-4 (lehel 1)

Kaabli paigutus lõigul C...D on

näidatud joonisel TR1124-4 (lehel 2)

Kaabli paigutus lõigul E...F on

näidatud joonisel TR1124-4 (lehel 3)

Naaritsa LP

Jõe LP

A

DRAFTIT DRAFTIT OÜ Reg. kood: 14231335 Ilmatsalu 3, 50408 Tartu [email protected]

Projekt:

Joonis:

Projekteeris

Joonise nr:

Tellija:

LehtiLehtMõõtkava

KP võrgu ümberehitus Tallinna-Rapla raudtee 430 kinnistul Urge küla, Kohila vald, Raplamaa

Enefit Connect OÜ

TR1124-1 Asendiplaan

2

Aro Kivisild

2

1:250

07.11.2023

07.11.2023Mikk ReiterKontrollis

Staadium Tööprojekt

Tingmärgid:

Projekteeritud 10 kV maakaabelliin

Projekteeritud kaabel kaitsetorus

Projekteeritud maanduspaigaldis

Projekteeritud kaablimärketulp Projekteeritud tugi

Projekteeritud puitmast

Demonteeritav 10 kV õhuliin

Olemasolev 10 kV õhuliin

Sidekaabel

Drenaaž

Gaasitorustik Katastripiir

Võsaraie

Puurimismasina asukoht / puurimiskaevik

Riigitee kaitsevööndi piir

750N30kN/m² 1250N 1W2

X X X X

1W2

53m

55m

54m

52m

56m

57m

58m

59m

51m

1 ,4

7 m

0 ,7

0 m

0 ,7

0 m

m in

0 ,3

m

60m

61m

62m

63m

64m

Kaabli paigutus lõigul A...B

2 ,0

9 m

2 ,0

9 m

1 ,4

2 m

6,93m 7,52m

Raili

31701:001:1929 Tallinna-Rapla raudtee 430 31701:001:1933

10 kV maakaabel

750N kaitsetorus

1,00m

Drenaaž

Perspektiivne

kraav

Perspektiivne

sidekanalisatsioon

Perspektiivne

gaasitoru

4+00

Raili

31701:001:1929

T a l li

n n

a - R

a p

la r

a u

d te

e 4

3 0

3 1

7 0 1

:0 0

1 :1

9 3

3

A

B

DRAFTIT DRAFTIT OÜ Reg. kood: 14231335 Ilmatsalu 3, 50408 Tartu [email protected]

Projekt:

Joonis:

Projekteeris

Joonise nr:

Tellija:

LehtiLehtMõõtkava

KP võrgu ümberehitus Tallinna-Rapla raudtee 430 kinnistul Urge küla, Kohila vald, Raplamaa

Enefit Connect OÜ

TR1124-4 Kaabli paigutus lõigul A...B

1

Aro Kivisild

3

1:200

07.11.2023

07.11.2023Mikk ReiterKontrollis

Staadium Tööprojekt

53m

55m

54m

52m

56m

57m

58m

59m

51m

50m

Perspektiivne tee Perspektiivne tee

Perspektiivne kraav

Perspektiivne kraav

Perspektiivne

aed

Sidekaabel

(orient.)

Drenaaž (orient.)

Drenaaž

(orient.)

Perspektiivne sidekanalisatsioon

Gaasitoru

Raili

31701:001:1929 Tallinna-Rapla raudtee 430

31701:001:1933

15 Tallinn-Rapla-Türi tee

31701:001:1934

Perspektiivne gaasitoru

49m

48m

60m

m in

0 ,3

m 3 ,0

8 m

2 ,1

9 m

2 ,2

6 m

4 ,6

2 m

7 ,8

2 m

5 ,4

1 m

m in

0 ,3

m

6 ,6

2 m

6 ,2

8 m

4 ,3

6 m

2 ,2

1 m

m in

0 ,3

m

m in

0 ,3

m 2 ,2

2 m

3 ,1

8 m

5 ,3

0 m

Perspektiivne

kraav

Perspektiivne

aed

Kaabli paigutus lõigul C...D

10 kV maakaabel

30kN/m² kaitsetorus

Perspektiivse raudtee põhimõtteline lõige

L a

h ti s e

k a

e v ik

u p

iir P

u u

ri m

is k a e

v ik

P u u

ri m

is k a e

v ik

L a

h ti s e

k a

e v ik

u p

iir

18,27m20,09m 36,99m

0,49m

7+00

Kinniselt, L=76m

1 ,6

1 m

Sidekaabel

(orient.)

Ettevaatust, sidekaabel!

Ettevaatust,

drenaaž!

Ettevaatust,

sidekaabel! Ettevaatust,

drenaaž!

61m

53m

55m

54m

52m

56m

57m

58m

59m

51m

50m

49m

48m

60m

61m

D

C

DRAFTIT DRAFTIT OÜ Reg. kood: 14231335 Ilmatsalu 3, 50408 Tartu [email protected]

Projekt:

Joonis:

Projekteeris

Joonise nr:

Tellija:

LehtiLehtMõõtkava

KP võrgu ümberehitus Tallinna-Rapla raudtee 430 kinnistul Urge küla, Kohila vald, Raplamaa

Enefit Connect OÜ

TR1124-4 Kaabli paigutus lõigul C...D

2

Aro Kivisild

3

1:200

07.11.2023

07.11.2023Mikk ReiterKontrollis

Staadium Tööprojekt

Märkused: - Teega ristumine teostada kinnisel meetodil (L=36m)

- Suunamistäpsuse määrab ehitaja vastavalt töömasinale.

- Toru paigaldada allapoole jämedast materjalist teemullet.

- Enne kaevetööde algust taotleda Transpordiametilt tööde luba.

Perspektiivne

gaasitoru

L a

h ti s e

k a

e v ik

u p

iir

L a

h ti s e

k a

e v ik

u p

iir

P u u

ri m

is k a

e v ik

P u u

ri m

is k a

e v ik

53m

55m

54m

52m

56m

57m

58m

59m

51m

60m

Kaabli paigutus lõigul E...F Ristumine kõrvalmaanteega nr 15 (Tallinn-Rapla-Türi tee, km 26,86)

Ettevaatust,

drenaaž!

Ettevaatust,

drenaaž!

Ettevaatust,

sidekaabel!

61m

62m

63m

64m

65m

66m

67m Perspektiivne tee

Orase

31701:001:1817

Orase

31701:001:1817

15 Tallinn-Rapla-Türi tee

31701:001:1818

15 Tallinn-Rapla-Türi tee

31701:001:1818

15 Tallinn-Rapla-Türi tee 31701:002:0127

15 Tallinn-Rapla-Türi tee 31701:002:0127

15 Tallinn-Rapla-Türi tee

31701:002:1520

15 Tallinn-Rapla-Türi tee

31701:002:1520

15 Tallinn-Rapla-Türi tee L1

31701:001:1312

15 Tallinn-Rapla-Türi tee L1

31701:001:1312

15 Tallinn-Rapla-Türi tee

31701:001:1934

15 Tallinn-Rapla-Türi tee

31701:001:1934

Tallinna-Rapla raudtee 430

31701:001:1933

Tallinna-Rapla raudtee 430

31701:001:1933

1 ,0

0 m

1 ,0

3 m

1 ,0

0 m

2 ,2

7 m

3 ,3

3 m

3 ,3

4 m

1 ,6

4 m

m in

0 ,3

m

1 ,1

4 m 1 ,0

1 m

m in

0 ,3

m

1 ,6

1 m 1 ,0

0 m

1 2

,9 0

m

1 3

,0 4

m

1 ,0

0 m

m in

0 ,3

m

3 ,4

8 m

Kinniselt, L=36 m

Sidekaabel

(orient.) Sidekaabel

(orient.)

Drenaaž

(orient.)

15,15m 12,72m 10,98m 11,98m 38,83m

10 kV maakaabel 1250N kaitsetorus

FE

DRAFTIT DRAFTIT OÜ Reg. kood: 14231335 Ilmatsalu 3, 50408 Tartu [email protected]

Projekt:

Joonis:

Projekteeris

Joonise nr:

Tellija:

LehtiLehtMõõtkava

KP võrgu ümberehitus Tallinna-Rapla raudtee 430 kinnistul Urge küla, Kohila vald, Raplamaa

Enefit Connect OÜ

TR1124-4 Kaabli paigutus lõigul E...F

3

Aro Kivisild

3

1:200

07.11.2023

07.11.2023Mikk ReiterKontrollis

Staadium Tööprojekt

LÄHTEÜLESANNE NR: 453266

TR1124. Urge küla Kohila vald Rapla maakond. Võrgu ümberehitus kliendi soovil. Projekti kood: TR1124 TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi

osaühing Rail Baltic Estonia

Isiku- või registrikood

12734109

Kontaktaadress Tänav / maja / korter

Tallinn, Veskiposti tn, 2/1

Sihtnumber

10138

Maakond

Harju maakond

Telefon

53493351

e-post

[email protected]

Kontaktisik Nimi

Kalle Tilga

Telefon

53493351

e-post

[email protected]

VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress

Urge küla Kohila vald Rapla maakond

Tarbimiskoht Katastriüksuse number

31701:002:0127

SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE ANDMED Faaside arv Amprite arv

TEHNILISE LAHENDUSE LÄHTEANDMED

Elektriline aadress

Toitealajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider

Kontaktisik projekteerimisalastes küsimustes

Ehituse projektijuht: Esko Lauri 54770917 [email protected] Planeerija: Sander Luberg 5536401 [email protected] Maateenuse spetsialist: [email protected] Mobiiltelefon: 5023522 Varahaldur: Mart Grents, +3725012275

Projekteerimistöö vastuvõtja Vastuvõtmine toimub Elektrilevi partnerite portaalis (EPP keskkonnas)

Projekt vaja kooskõlastada Elektrilevi OÜ tehnovõrkude spetsialist (eteeninduses www.elektrilevi.ee) ning teiste asjast huvitatud organisatsioonide ja maavaldajatega

Märkused Rakendusplaan Trimble NIS võrguplaneerimine: 453266

EELDATAVAD TÖÖDE MAHUD Töö kirjeldus Projekteeritav Demonteeritav

Keskpingeliin

1/2

LÄHTEÜLESANNE NR: 453266

Õhuliini ristlõige (mm2) - pikkus (m)

50mm² - ca. 165m

Mastide arv (tk) puitmast - 2tk; tugi - 2tk betoonmast - 1tk; puitmast - 1tk; tugi - 1tk

Maakaabelliini ristlõige (mm2) - pikkus (m)

3x120mm² - ca. 230m

Lisa 1:

• Projekteerimisel lähtuda Elektrilevi OÜ ja Enefit Connect OÜ nõuetest ja hankedokumentidest: https:// www8.energia.ee/public/ee043.nsf/PKDE?OpenView, sh „J352 Elektripaigaldise projekti koostamise juhend“. • Maakasutusõiguse lepingute sõlmimiseks koostada projektile EPP keskkonnas vastav alamtellimus (raamleping). • Maakasutusõiguse lepingute sõlmimiseks pöörduda Eesti Energia õigusteenistuse maateenuse spetsialisti poole (3-poolne koostööleping). • Kui tööde käigus selgub vajadus muuta tööde mahtu/maksumust võrreldes tellimuse ja/või lähteülesandega, tuleb see eelnevalt kooskõlastada Enefit Connect OÜ-ga. • Projektiga seotud osapoolte esitatavad tavapärasest erinevad nõuded tuleb eelnevalt kooskõlastada Enefit Connect OÜ-ga. • Liitumispunkti asukoha tüübi muutumisel vormistada vastav muudatus vormil V2181. • Planeeritud lahendus ei vasta kehtestatud detailplaneeringule, kuna tulenevalt võrgu konfiguratsioonist ehitatakse detailplaneeringus ette nähtud lahendus välja osaliselt / detailplaneeringus ette nähtud lahendus ei ole optimaalne / liitumistaotlus(ed) on esitatud detailplaneeringus ette nähtust erinevale võimsusele. • Elektrivõrgul paiknevad kolmandale osapoolele kuuluvad taristud/elemendid projekteerivad, ehitavad ümber või demonteerivad taristute omanikud ise ning neid ei arvestata projekteerimise ja ehitustööde mahtu.

Lisa 2:

TR1124 mahus:

1. Demonteerida KOHILA 110/10 kV keskpinge fiidri SALUTAGUSE-2:KOH keskpinge õhuliin alates mastist M18 kuni M20. Demonteerida mastid M18 kuni M20, mastid M18 ja M20 asendada ja toestada. Mast M18 paigaldada asendiplaani järgi uude asukohta. 2. Projekteerida ja ehitada mastist M18 kuni mastini M20 keskpinge maakaabel 3x120mm2. Kaablile anda tunnus KPL224184.

Lisa 3:

AS_453266.dxf, AS_453266.pdf, 10 kV skeemiparandus.dwg

KOOSTAJA Nimi

Sander Luberg

Kuupäev

30.08.2023

2/2

TEHNILINE KIRJELDUS;

TEHNILINE KIRJELDUS

TEHNILISED NÕUDED

TEHNOVÕRKUDELE JA -

RAJATISTELE RBCN-ROA-SPC_RQ-R-00001

Versioon: 3.0

Autor: Jānis Štekels, Valdis Polmanis

Kuupäev: 2023-06-21

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja -rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 3.0

1

DOKUMENDI KOOSTAMINE JA

KINNITAMINE

Omandus

Dokumendi omanik Teede meeskond (ehitustööd ja jaamad, CTO)

Heaks kiitnud Otsusega nr Kuupäev

Tehniline töörühm Tehnilise töörühma koosolek nr

Tehniline töörühm Tehnilise töörühma koosolek nr 53 2023-02-21

Tehniline töörühm Tehnilise töörühma koosolek nr 10 2019-03-20

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja -rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 3.0

2

DOKUMENDI AJALUGU See dokument on välja antud ja seda on muudetud järgmiselt

Läbivaatamine Avaldamise

kuupäev

Autor Väljaanne Muudatuste kirjeldus

1,0 2019-03-20 Kaur Laansalu Esimene

versioon

2,0 2022-01-24 Jānis Štekels,

Valdis Polmanis Teine versioon

Dokumendimalli kohandamine vastavalt

dokumendikontrolli suunistele. Sisu

täiustused.

3.0 2023-06-21 Jānis Štekels,

Valdis Polmanis

Kolmas

väljaanne

Uuendused seoses maakaabli

kaitsemeetmetega, punkt 15. / 19. / 20. / 123.

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja -rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 3.0

3

SISUKORD

1 Sissejuhatus .....................................................................................................................................7 1.1 Eesmärk .................................................................................................................................................................................... 7 1.2 Rakendamine ......................................................................................................................................................................... 7 1.3 Käesoleva dokumendi aluspõhimõtted ...................................................................................................................... 7

2 Ühisnõuded .....................................................................................................................................8 2.1 Üldnõuded .............................................................................................................................................................................. 8 2.2 Projekti dokumentatsiooni nõuded ........................................................................................................................... 14 2.3 Tehnorajatise omaniku vastutus ................................................................................................................................. 15 2.4 Sõltumatu kolmanda osapoole ekspertiisi nõue ja õigus ................................................................................. 16 2.5 Ehitustööde järelevalve ................................................................................................................................................... 16

3 Erinõuded...................................................................................................................................... 16 3.1 Kõrge riskiga maa-alused tehnorajatised (gaasi, õli, kütte, auru, kemikaalide ja muud survestatud torud)

16 3.2 Madala riskiga maa-alused tehnorajatised (isevoolukanalisatsioon, isevoolne äravool, isevoolne

sademevee äravool) .......................................................................................................................................................................... 19 3.3 Õhuliini- ja maakaablid................................................................................................................................................... 20

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja -rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 3.0

4

AKRONÜÜMID JA LÜHENDID Akronüümide ja lühendite täieliku loendi leiate RBR-i lühendite sõnastikust. Selles dokumendis kasutatakse

järgmisi akronüüme ja lühendeid:

Lühend Määratlus

ATEX Direktiiv plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavate seadmete kohta (direktiiv 94/9/EÜ)

CPTD Raudtee (kogu liini) projekteerimine ideetasandil, mis põhineb riiklikel keskkonnamõju

hindamise uuringutel, eelprojektil ja ruumilise planeerimise uuringutel ning vastab raudtee

koostalitlusvõime tehnilistele kirjeldustele ja projekteerimissuunistele.

DN Nimiläbimõõt, tähtnumbriline suuruse tähistus viitena, millele järgneb mõõtmeteta täisarv,

mis on kaudselt seotud puuraugu (ID) füüsilise suurusega millimeetrites või lõppühenduste

välisläbimõõduga (OD).

TP tööprojekt

GSM-R Rahvusvaheline traadita side standard raudteeside ja -rakenduste jaoks

LDS Lekketuvastussüsteem, süsteem lekke tuvastamiseks kandetorus ja sellest teavitamiseks

LoG BIM-i dokumentatsioonis sätestatud geomeetriatase

LoI BIM-i dokumentatsioonis sätestatud teabetase

PLC Programmeeritav loogikakontroller on väike modulaarne pooljuhtarvuti kohandatud juhistega

konkreetse ülesande täitmiseks.

SCADA Järelevalvekontroll ja andmete hankimine on juhtimissüsteemi arhitektuur, mis kasutab

protsesside järelevalve haldamiseks arvuteid, võrku ühendatud andmesidet ja graafilisi

kasutajaliideseid

SMAS Oleku seire- ja häiresüsteem, süsteem süsteemides või süsteemide osas esinevate

kõrvalekallete tuvastamiseks, võrreldes normaalse talitlusega, ja sellistest sündmustest

teavitamiseks häireteatega.

VRC Muutuva takistusega elektrijuht, milles kasutatakse kolme paralleelset juhi ahelat, mida

tähistavad takistid.

KIRJELDUS Selles dokumendis kasutatakse järgmisi termineid:

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja -rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 3.0

5

Mõiste Määratlus

Kaabliisolatsioon Kaabli väliskate, mis kaitseb elektrijuhti ja kaabli sisemisi kihte kliima ja füüsikaliste /

keemiliste kahjustuste eest.

tööprojekt Tööprojekti (DTD) etapp koosneb üksikasjalike jooniste ja spetsifikatsioonide koostamisest,

millega kehtestatakse projekti ehitusnõuded. Tööprojekt kirjeldab kõigi projekti kaasatavate

komponentide kvaliteeti, konfiguratsiooni, suurust ja omavahelist suhet. Tööprojekt peab

olema kooskõlas projekti programmi, ehituseelarve ja projekti ajakavaga. Tööprojekt on

ehituse alustamise alusdokument.

Maakaablid Side- või ülekandekaablid, mis on spetsiaalselt ette nähtud pinnasesse paigaldamiseks ilma

täiendava katte, ümbrise või torustikuta selle kaitsmiseks.

Põhiprojekt Põhiprojekti etapis täiustatakse projekti kavandit veelgi, sealhulgas väliuuringud, eriti

topograafilised, geoloogilised, geotehnilised, hüdroloogilised ja hüdraulilised uuringud.

Inseneriprojektis esitatakse üksikasjalikud andmed materjalide ühiku maksumuse ja

erinevate ehitusetappide kohta. Selles etapis valmivad kõik projekteerimisotsused, et

koostada hilisemad ehitusdokumendid ja alustada ehitustööde hankeid.

Rail Baltica

koordinaator

Projekti elluviimise etapis projekti koordinaator ja pärast projekti lõppu raudtee

infrastruktuuri juht

Raudteekoridor (Eesti) Raudteeinfrastruktuuri lahutamatuks osaks olev maa-ala, mis on ette nähtud

raudteeinfrastruktuuri objektide paigutamiseks, et tagada raudteeinfrastruktuuri areng ja

ohutu toimimine ning kaitsta inimesi ja keskkonda raudtee kahjulike mõjude eest.

Raudteekoridori piirid projektides määratakse kooskõlas asjaomase ehitusobjektile

kehtivate ehitusnormidega ja järgides projekteerimisjuhendis toodud ristlõigete jooniseid.

Raudteekoridor (Läti) Raudteeinfrastruktuuri lahutamatuks osaks olev maa-ala, mis on ette nähtud

raudteeinfrastruktuuri objektide paigutamiseks, et tagada raudteeinfrastruktuuri areng ja

ohutu toimimine ning kaitsta inimesi ja keskkonda raudtee kahjulike mõjude eest.

Raudteekoridori piirid projektides määratakse kooskõlas asjaomase ehitusobjektile

kehtivate ehitusnormidega ja järgides projekteerimisjuhendis toodud ristlõigete jooniseid.

Raudteekoridor (Leedu) Raudteeinfrastruktuuri lahutamatuks osaks olev maa-ala, mis on ette nähtud

raudteeinfrastruktuuri objektide paigutamiseks, et tagada raudteeinfrastruktuuri areng ja

ohutu toimimine ning kaitsta inimesi ja keskkonda raudtee kahjulike mõjude eest.

Raudteekoridori piirid projektides määratakse kooskõlas asjaomase ehitusobjektile

kehtivate ehitusnormidega ja järgides projekteerimisjuhendis toodud ristlõigete jooniseid.

Maakonnaplaneeringud

(Eesti)

Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudteetrassi koridori asukoha määramine”

riigihalduse ministri käskkiri 13.02.2018 nr 1.1-4/41

(EE- “Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudteetrassi koridori asukoha määramine“

kehtestamine. Riigihalduse ministri käskkiri 13.02.2018 nr 1.1-4/40)

Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudteetrassi koridori asukoha määramine“

Riigihalduse ministri käskkiri 14.02.2018 nr 1.1-4/43

(EE- “Rapla maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudteetrassi koridori asukoha määramine“

Riigihalduse ministri käskkiri 13.02.2018 nr 1.1-4/40)

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja -rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 3.0

6

Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudteetrassi koridori asukoha määramine“

Rahandusministeeriumi käskkiri 13.02.2018 nr 1.1-4/40

(EE- “Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudteetrassi koridori asukoha määramine“

Rahandusministeeriumi käskkiri 13.02.2018 nr 1.1-4/40)

Maakonnaplaneeringud

(Leedu)

Euroopa standardraudteeliini Kaunas- Leedu ja Läti riigipiir maakonnaplaneering, heaks

kiidetud Leedu Vabariigi valitsuse 11. jaanuari 2017. aasta otsusega nr 31.

Tehnovõrgud Tarbijatele (avalikkusele) osutatavad ja ühiskonna normaalseks toimimiseks olulised

infrastruktuuriteenused. Sealhulgas, kuid mitte ainult, raudtee käitamise side- ja

energiavarustusvõrgud, sidevõrgud, kanalisatsioonivõrgud, veevarustusvõrgud,

drenaaživõrgud, nafta- ja gaasivõrgud, soojusvarustusvõrgud, maaparandusvõrgud,

elektrivarustusvõrgud, valgustusvõrgud jne.

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

7

1 Sissejuhatus

1.1 Eesmärk

1. Selle dokumendi eesmärk on kirjeldada tehnorajatiste ehitamise, hooldamise, rekonstrueerimise ja

ümberehitamise nõudeid raudteekoridoris ja raudteega seoses. See on suunatud peamiselt kolmandatele

osapooltele, kes soovivad ehitada uusi või rekonstrueerida olemasolevaid tehnorajatisi raudtee teljega

ristisuunaliselt või paralleelselt. Samuti peab samu põhimõtteid järgima Rail Baltica projekteerija. Selles

dokumendis ei kirjeldata nõudeid, mis puudutavad kolmandate osapoolte tehnorajatistega mitte seotud

konstruktsioone ja ehitisi.

1.2 Rakendamine

2. Selles dokumendis kirjeldatakse tüüpiliste tehnorajatiste ehitamise, hoolduse, taastamise ja

rekonstrueerimise nõudeid vastavalt üldistele tavadele seoses Rail Baltica raudteega. See dokument ei

hõlma spetsiaalseid tehnovõrke ja -konstruktsioone, näiteks toksiliste kemikaalide, tuumaelektrijaamade,

tuuleparkide jms jaoks. Nende puhul töötab Rail Baltica koordinaator välja eritingimused iga juhtumi jaoks

eraldi.

3. Kui on kehtestatud spetsiaalsed keskkonna-, maastiku-, geoloogilised või muud tingimused, mis ei

võimalda selle dokumendi kohaselt tehnorajatist projekteerida ega ehitada, tuleb taotleda erandi

tegemist. Rail Baltica projekteerimise koordinaatorite meeskond hindab eranditaotlust ja otsustab, kas

teha erand või sellest keelduda. Rail Baltica projekteerimise koordinaatorite meeskonnal on õigus küsida

mis tahes lisateavet ja kui seda ei esitata, lükatakse eranditaotlus automaatselt tagasi.

1.3 Käesoleva dokumendi aluspõhimõtted

4. Kaitsta Rail Baltica rajatisi ja trassi tehnorajatise tekitatud kahjustuste eest.

5. Niivõrd, kuivõrd see on mõistlik ja teostatav, välistada tehnorajatiste juurdepääsupunktid kontrollitud

juurdepääsuga trassilt. Selle põhimõtte eesmärk on luua toimimiseks ohutu keskkond, minimeerida

reisijatele põhjustatavaid ebamugavusi ja kõrvaldada tehnorajatise töötajate turvalisust ohustavad

tingimused selle rajatiste hooldamisel.

6. Kindlustada vastavalt vajadusele vahendid tehnorajatiste kontrollimiseks, hooldamiseks ja parandamiseks,

ilma et see häiriks rongiliiklust.

7. Täita asjaomaste tehnorajatiste omanike nõudeid ja kriteeriume, kuid parandusi ega muudatusi raudtee

projektis tehnorajatiste kasuks ei tehta, välja arvatud juhul, kui tehnorajatise omaniku ja Rail Baltica

koordinaatori vahel on selles spetsiaalselt kokku lepitud.

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

8

2 Ühisnõuded

2.1 Üldnõuded

8. Raudtee äärde (paralleelselt raudteeliiniga) raudteekoridori sisse tohib kolmandate osapoolte

tehnorajatisi ning nendega seotud ehitisi ja seadmeid / konstruktsioone (ka siis, kui tehnorajatis ise asub

raudteeliiniga risti) projekteerida ja ehitada ainult erandjuhtudel. Kolmas osapool peab selleks esitama

hoolikalt põhjendatud ja aruandega varustatud tõendid, et nende projekti realiseerimiseks ei ole muud

võimalust. Eelnevalt nimetatud aruande peab enne projekteerimise ja tehnilise kinnitamisega alustamist

heaks kiitma Rail Baltica koordinaator ning see peab tõendama vähemalt järgmist:

8.1. Alternatiivne asukoht ei ole tõhusate tehnoteenuste osutamise seisukohast teostatav viisil, mis

soodustaks hoolduse ja toimimise ohutust, vastupidavust ja säästlikkust.

8.2. Tehnorajatis ei kahjusta raudteerajatise projekteerimist, ehitamist, kasutamist, hooldamist, ohutust

ega stabiilsust.

8.3. Tehnorajatis ei häiri ega halvenda raudteerajatise kavandatud kasutamist ega edasist laiendamist.

8.4. Raudteekoridori kasutamise õiguse mitteandmine ei avalda omanikule, keskkonnale ega

avalikkusele korvamatut mõju.

8.5. Raudteega paralleelsed paiknevad tehnovõrgud peavad asuma väljaspool raudteepiiret ja kui need

on paigutatud väljapoole raudteepiiret, kuid siiski raudteekoridori sisse, siis tuleb enne

tehnorajatiste projekti väljatöötamist sõlmida kokkulepe raudteeinfrastruktuuri omanik või

projekteerimise koordinaatoriga.

8.6. Kui tehnorajatis kõrvaldatakse kasutusest, on tehnorajatise omanik kohustatud tehnorajatise

raudteekoridorist eemaldama ja taastama mõjutatud ala algse seisukorra. Tuleb märkida, et pärast

raudtee ehituse alustamist võib kasutada ainult kraavideta meetodeid (vahtbetooniga

tagasitäitmine jne).

9. Kolmanda osapoole tehnorajatise paigutamine paralleelselt piki raudtee tormihalduskraavide ja veeteede

alla ei ole mitte mingil juhul lubatud.

10. Kolmanda osapoole tehnorajatiste paigutamine teiste rajatiste, nagu veojõuseadmed ja sidetornid, GSM-

R-rajatised, alla ja peale ei ole mitte mingil juhul lubatud.

11. Tehnorajatisi ei tohi mingil juhul paigutada ebastabiilse maapinna või suure maalihkeohuga piirkonda.

12. Kõik masse paigaldatavad vedelikke vedavad tehnorajatised tuleb paigutada allapoole maapinna

külmumispunkti.

13. Tehnorajatiste põiksuunalised ülekäigukohad, mis asuvad raudteekoridorist pikisuunas vähem kui 60

kraadise nurga all tuleb klassifitseerida pikisuunaliseks sissetungiks.

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

9

14. Uute tehnorajatistega Rail Baltica raudtee ületamisel tuleb ülekäigukoht projekteerida risti 90 kraadise

nurga all, et minimeerida ületuse vahemaad. Kui nõutud lahendus ei ole võimalik, tuleb kõik kõrvalekalded

90 kraadist nõuetekohaselt põhjendada ja saada Rail Baltica koordinaatori erakorraline nõusolek.

15. Enne Rail Baltica rööbastee ehitamist rajatud olemasolevate tehnorajatistega ülekäigukohad võivad jääda

nurga alla, mis ei ole projekteeritud raudteega risti (90 kraadi). Projekteerija hindab manteltorude

vajalikkust ning nendele tehnorajatistele tuleb ette näha vastavad kaitse- ja ohutusmeetmed. Lahendus

lepitakse kokku tehnorajatiste omanike ja Rail Baltica koordinaatoriga.

16. Väljaspool raudteekoridori tuleb kõik tehnorajatised paigutada raudteest võimalikult kaugele, kuid mitte

kunagi lähemale kui praeguses dokumendis on ette nähtud.

17. Kõik uued tehnorajatised tuleb paigutada olemasolevatele raudteevälistele tehnorajatistele võimalikult

lähedale, järgides muid käesolevas dokumendis sätestatud tingimusi.

18. Kõik raudteekoridoriga risti asuvad ja enne raudtee-ehituse algust ehitatavad maa alla paigutatud

tehnorajatised tuleb eelistatavalt ehitada kraavideta meetodil. Avatud kraavi meetod tuleb Rail Baltica

koordinaatoriga igal üksikjuhul eelnevalt kooskõlastada, kui kraavita meetod osutub konkreetsete

asjaolude tõttu teostamatuks.

19. Kõik raudteekoridoriga risti asuvad ja pärast raudteeehituse algust ehitatud maa alla paigutatud

tehnorajatised tuleb projekteerida ja ehitada ainult kinnisel meetodil. Kõikide maa alla paigutatud

tehnorajatiste jaoks tuleb ette näha asjakohased ohutusmeetmed (nt kaitsvad manteltorud).

20. Kõik manteltorud tuleb valida nii, et need taluksid rakendatud koormusi, võttes arvesse torude lõplikke

deformatsioone. Projekteerija peab esitama staatilise koormuse arvutused iga rööbastee all paikneva

ületuskoha lahenduse kohta. Manteltorude deformatsioon ei tohi ületada projekteerija/tarnija poolt

rakendatud standardite kehtestatud piirmäärasid. Kõigi manteltorude nominaalne jäikus peab olema

vähemalt 30 kN/m2.

21. Kraavideta meetodi puhul peab projekt sisaldama vähemalt järgmist ja olema kooskõlas standardiga EN

12889:

21.1. Pinnaseuuringud ja tulemuste tõlgendamine

21.2. Meetodi valik

21.3. Pinnase stabiliseerimise projekt

21.4. Toru projekt koos toru katte projektiga

21.5. Torude paigalduse projekt ja masinatele esitatavad nõuded

21.6. Tegevuskava purunemise korral

21.7. Torude paigaldamise kontrollmeetmed ja dokumenteerimine

21.8. Šahti projekt (kui on kohaldatav)

21.9. Kohaldatavad tervisekaitse- ja ohutusmeetmed

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

10

22. Rail Baltica projekteerimise koordinaator või infrastruktuuri omanik jätab endale õiguse otsustada, kas

tehnorajatiste paigutamine on lubatud või mitte, pärast kavandatavate tehnorajatiste

projekteerimisdokumentidega tutvumist. Rail Baltica koordinaator võtab arvesse CAPEX-OPEX-i mõju,

õigusakte ja koostab kulude jagamise skeemi.

23. Raudteed ületavate tehnorajatiste jaoks peavad olema ette nähtud vahendid nende seiskamiseks

(ventiilid, voolukatkestid jne), kui nende rike, purunemine või muud nendega seotud asjaolud ohustavad

raudteed.

24. Kõik kraavid, mis on sügavamad kui 1,5 m, peavad olema toestatud. Projektis või töökorralduse projektis

peab sisalduma lahendus kraavi toestamiseks. Pehme pinnase korral võib toestus olla vajalik ka alla 1,5 m

sügavuste kraavide puhul. Vastavad lahendused esitatakse iga juhtumi kohta eraldi.

25. Kui kasutatakse metallist kandurit või manteltorusid, peavad need olema kaitsva kattega, katoodkaitsega

või nende arvutatud paksust tuleb suurendada, et manteltoru suudaks kogu 100-aastase kasutusea

jooksul koormustele vastu pidada, võttes arvesse korrosioonist tingitud paksuse kadu. Rakendada tuleb

korrosiooni hindamise seiresüsteemi. Kaitsenõuete kehtestamisel tuleb järgida standardit EN 12501.

Katoodkaitse puhul tuleb järgida standardit EN 12954. Kaitsekatte puhul tuleb viidata kohaldatavale

Euroopa standardile. Manteltoru arvutused peavad vastama standardi EN 13480-6 A lisale.

26. Raudtee alla paigaldatud metallist manteltoru minimaalne lubatud voolavuspiir peab olema 250 MPa või

suurem ja selle paksus tuleb arvutada vastavalt kehtestatud koormustele ja pinnase tingimustele.

27. Raudtee alla paigaldatud betoonist manteltoru minimaalne lubatud tugevusklass peab olema 30/37 ja

minimaalne kokkupuuteklass XC4 XF4 või suurem ning selle paksus tuleb arvutada vastavalt kehtestatud

koormustele ja pinnase tingimustele.

28. Metallist manteltorud ja kandetorud peavad olema maandatud ja liidetud. Tehnovõrkude projekteerija

analüüsib võimalikke lahendusi juhtumipõhiselt ning integreerib need erinevatele liitmissüsteemidega.

Lahendused peab heaks kiitma Rail Baltica koordinaator.

29. Kui torude katmiseks kasutatakse muid materjale, peavad need vastama kõigile terasest ja betoonist

manteltorudele kehtestatud kasutusaja nõuetele.

30. Kõik maa sisse paigutatud tehnorajatised või õhuliinid, mida võib kahjustada välk, tuleb välgu eest

kaitsmiseks maandada väljaspool raudteekoridori.

31. Kolmanda osapoole tehnorajatiste maandus peab olema raudtee kõigist maanduspunktidest ja -

konstruktsioonidest 20 m kaugusel. Kõikide rajatiste või seadmete maandus tuleb Rail Baltica

koordinaatoriga igas konkreetses punktis eraldi kinnitada.

32. Kõik elektrooniliste ja elektriseadmetega seotud tehnorajatised peavad vastama Rail Baltica

projekteerimisjuhendis esitatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele (vt 1. lisa)

33. Hoidmaks ära võimalust, et tehnorajatise torud muutuvad veojõu tagastamise süsteemi osaks, tuleb

sulgeventiilidele või nende kõrvale või sarnasesse kohta, kus sulgventiilid pole vajalikud, paigaldada

isoleeritud ühendused või liitmikud.

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

11

34. Raudtee all olevad manteltorude ja kandetorude ühendused peavad olema lekkekindlad ja taluma

raudteekoormust (teljekoormus 25 tonni). Koormuse arvutamiseks tuleb kohaldada standardi EN 1991-2,

punktis 6.3.6.2 kirjeldatud metodoloogiat baastasapinna kohal ülemise koormuse jaotumise tsoonis.

35. Märkus. Standardse liiprite vahekauguse korral 1666 tk/km, liipri laiusega 290 mm ning kombineeritud

ballasti ja alumise ballasti kihi kogupaksusega 620 mm, on lubamatu kokkupuute baastasapind alumise

ballastikihi ja muldkeha piiril, muudel juhtudel tuleb see arvutada vastavalt.

36. Lubamatu kokkupuute baastasapinnast allpool kasutatakse ühtlaselt koormatud riba jaoks Boussinesqi

elastse poolruumi teooria põhimõtet. Meetod eeldab, et pinnas on homogeenne isotroopne mass

pooleldi lõpmatu geomeetria piires ja rakendatavad koormused on substraadi tugevuse lineaarses

elastsuse vahemikus. Seetõttu on enne jätkamist oluline kontrollida, kas kandevõime lõpliku piiroleku

tingimus on täidetud.

37. Andmed on esitatud tehnorajatise projekteerimiseks koormatud raudteelõigu ja lubamatu kokkupuute

baastasandi alla. Järgnev graafik ja sellega seotud tabelid näitavad kogupingete profiili koos sügavusega.

38. Arvutatud pinged tuleb arvestada, kasutades sobivat projekteerimismeetodit vastavalt EC7-le.

39. Muldkeha sektsioonide puhul, milles on kerge täiteaine, võivad pinged tekitada konservatiivse ehituse.

Projekteerija ülesandeks on valida sobivad parameetrid või kasutada esitatud diagrammi (praegu

eeldatakse, et ballasti ja muldkeha materjali ühiku mass on vastavalt 18 kN/m3 ja 22 kN/m3).

40. Üleslükkejõudu ei ole arvestatud, kuna põhjavee sügavus sõltub konkreetsest asukohast. Projekteerija

peab seda hindama lõikude kaupa.

41. Märkus. Pingeid saab lugeda otse graafikult või alternatiivina interpolariseerimise teel, kasutades tabelite

andmeid. Pinged arvestavad vastavalt rööbast, liiprit ja tegelikku koormamist. Kehtestatud ja ülekoormuse

rõhkude summa on graafikul esitatud sinise profiilina.

Tõend 1: Rõhk vastavalt manteltoru sügavusele

Tabel 1: Rõhk vastavalt manteltoru sügavusele

0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5 5 5,5 6

0102030405060708090100110120130140150160

Sü ga

vu s

lu b

am at

u k

o kk

u p

u u

te t

as ap

in n

as t

al lp

o o

l ( m

)

Kogurõhk (kPa)

Sum of total pressure Overburden pressure

Imposed pressure

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

12

Sügavus allpool lubamatu kokkupuute tasapinda, Z (m) Kogurõhu summa (kPa)

0,2 116

0,3 114

0,4 110

0,5 105

0,6 100

0,7 95

0,8 92

0,9 89

1 87

1.1 85

1.2. 84

1.3 83

1.4 82

1.5 82

1.6 82

1.7 82

1.8 82

1.9 83

2 84

2.1 84

2.2 85

2.3 86

2.4 87

2.5 88

2.6 90

2.7 91

2,8 92

2.9 94

3 95

3.1 97

3.2 98

3.3 100

3.4 101

3.5 103

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

13

3.6 105

3,7 106

3,8 108

3,9 110

4 112

4.1 113

4.2 115

4.3 117

4.4 119

4,5 121

4.6 123

4,7 124

4.8 126

4.9 128

5 130

5.1 132

5.2 134

5.3 136

5.4 138

5.5 140

5.6 142

5.7 144

5.8 146

5.9 148

6 150

42. Rail Baltica koordinaator jätab endale võimaluse ilma eelnevate selgitusteta teha muudatusi, ajakohastusi

või lisada täiendusi. Osapoolte teavitamine toimub vastavalt vajadusele.

43. Raudteekoridorile ei ole lubatud seada täiendavat servituuti.

44. Tehnorajatise paigaldamiseks tuleb rakendada töö seirekava. Tehnorajatise projekt peab sisaldama töö

seirekava, mis peab koosnema vähemalt järgmisest:

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

14

44.1. Pinna olemasolevate kõrvalekallete seire

44.2. Tolmu ja õhusaaste seire

44.3. Reostuse seire

44.4. Põhjavee seire

44.5. Vibratsiooni seire

44.6. Tundlike tööstruktuuride ja -seadmete seire

44.7. Kaevatud pinnase kvantiteedi ja kvaliteedi jälgimine, võrreldes seda projektis antud teabega

45. Tehnorajatiste teostaja on kohustatud ennistama ehitustöödest mõjutatud ala endise seisukorra,

mõjutatud ala taastamisel pärast tööde lõpetamist tuleb järgida Rail Baltica projekteerimiskoordinaatori

juhiseid ja nõudmisi.

46. Kõik ristuva maasse paigaldatud tehnorajatised peavad olema tähistatud märgistuspostide ja märkidega

maapinnal otse raudteekoridori ääres. Kõik pikisuunaliselt maasse paigutatud tehnorajatised tuleb

tähistada märgistuspostidega ja viitadega iga 150 m tagant ning igal teeületuskohas, vooluveekogu ääres

või mujal tehnoülekandel ja kohtades, kus liini suund on oluliselt muutunud. Märgistuse peab tuvastama

iga tehnorajatise, selle omaniku, hädaabitelefoni numbri, Rail Baltica kilomeetri ja tehnorajatise sügavuse

maapinnast (suhteline ja absoluutne).

47. Kõik maasse paigaldatud tehnorajatised tuleb märgistada hoiatuslindiga, mis peab asetsema 0,3 m

tehnorajatisest ülevalpool.

48. Raudtee ohutuse tagamiseks kasutatavad minimaalsed vertikaalsed ja horisontaalsed kaugused on

esitatud LISA TABELITES 1–4.

49. Järgida tuleb kõiki seotud riikides ja Euroopa Liidus kehtivaid seadusi, standardeid ja norme. Kui

neis seatud nõudmised on rangemad kui praeguses dokumendis, tuleb järgida rangemaid nõudeid.

2.2 Projekti dokumentatsiooni nõuded

50. Kõik projektid tuleb esitada kahes võrdses eksemplaris, millest üks eksemplar on pdf-vormingus ja teine

eksemplar dwg (joonised), xlsx (tabelid) ja docx (tekstifailid) vormingutes, ning BIM mudeli andmed

vastavalt DG RBDG-MAN-030. BIM LOD lepitakse kokku iga juhtumi puhul eraldi eesmärgiga saada

minimaalne mudelimääratlus varade andmebaasis viitamiseks.

51. Projekt peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente: paigutus, ristlõikeid, pikiprofiili ja selgitavat

märkust. Rail Baltica koordinaator jätab endale võimaluse nõuda lisajooniseid ja dokumente, kui see on

vajalik projekti valideerimiseks ja raudtee projektiga vastuolude kontrollimiseks.

52. Projektil tuleb raudteekoridori jaamad tähistada 1 m täpsusega.

53. Dwg-joonised peavad olema esitatud meetermõõdustikus ja asukohariigi koordinaat- ja

kõrgusemõõtmissüsteemides.

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

15

54. Projektis peab raudtee olema näidatud profiilil, lõikudel ja paigutustel. Samuti tuleb näidata vahemaid

meetermõõdustikus - nii plaanis, lõikudes kui ka profiilis. Kraavideta meetodi puhul tuleb näidata

kaevamiste algus- ja lõppkohad, nõlvade sügavus ja kalle.

55. Kolmanda osapoole tehnorajatise omanik vastutab täielikult oma projekti eest ja kinnitab, et on teadlik

valitsevatest pinnasetingimustest, raudtee, selle konstruktsioonide ja muldkeha koormusest ning nende

sobivusest tehnorajatise paigaldamiseks ja kavandatud paigaldusmeetoditest.

56. Projekteerimisjoonistel tuleb näidata kõik teadaolevad olemasolevad ja tulevased tehnorajatised, hooned,

teed, raudteed ja loodusobjektid.

57. Projekteerija peab esitama kaevepiiride mõjupiirkonnas asuvate tehnorajatiste kaitse- ja seirekava.

58. Projekteerija lisab tehnorajatise projekti nõudmise, mille kohaselt tuleb pöörduda Rail Baltica

koordinaatori poole vähemalt 10 tööpäeva enne iga kaevamist raudteekoridoris.

59. Teostusdokumendid tuleb esitada Rail Baltica koordinaatorile hiljemalt 30 päeva jooksul pärast

ehitustööde lõppu.

60. Projektide puhul, mille klient on RB Rail, peab projekti dokumentatsioon vastama Rail Baltica 2d CAD

standardile niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus tehnorajatise omaniku nõuetega. Muude projektide

puhul, kus tellija on tehnorajatise omanik, tuleb järgida RB Rail 2d CAD standardeid niivõrd, kuivõrd need

ei ole vastuolus projekteerija sisemiste CAD standardite ja tehnorajatise omaniku nõuetega. 3d CAD

standardit tuleb järgida vastavalt Rail Baltica koordinaatori juhistele ja juhtumipõhiselt vastavalt

konkreetse tehnorajatise tüübile.

61. Teostusdokumentatsioon peab vastama teostusmudelite Rail Baltica BIM manuaali Lol ja LOG sätetele

ning CAD standardile (mõlemad on saadaval veebis).

62. Tehnorajatise omanik esitab kõik teostusandmed vastavalt dokumendile DG RBDG-MAN-040 Rail Baltica

koordinaatori AIM-ile RBR vararegistri süsteemi üleslaadimiseks. Võrdluseks kasutatakse kolmandate

isikute mudeleid.

63. Tehnorajatise ehitustöödeks Rail Baltica olemasolevas või kavandatavas raudteekoridoris peab töövõtja

esitama planeeritud tööde ajakava ja töid saab teostada alles pärast Rail Baltica koordinaatori nõusolekut.

64. Rail Baltica projekti teostajad ei vastuta selle eest, kui ilmub või saab kahjustada mõni tundmatu

tehnorajatis, mida tehnorajatise omanikud pole esitanud.

2.3 Tehnorajatise omaniku vastutus

65. Tehnorajatise omanik vastutab selle eest, et kõik tööd tehtaks vastavalt Rail Baltica koordinaatori poolt

kinnitatud dokumentidele. Rail Baltica koordinaator ei vastuta tehnorajatiste kahjustuste eest, mis ei ole

ehitatud vastavalt Rail Baltica koordinaatori kinnitatud dokumentatsioonile. Ehitamise ajal lubatud

kõrvalekalded projektist on esitatud käesoleva dokumendi peatükis ERINÕUDED.

66. Kolmandast osapoolest omanik vastutab oma tehnorajatiste hea seisukorra, garantii, korrashoiu, hoolduse

ja remondi eest kogu kasutusaja jooksul ning mõistab, et tehnorajatised on paigutatud kõrge

riskitasemega tsooni, ja ei esita hiljem raudtee omanikule mingeid nõudmisi.

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

16

67. Kui tehnorajatis kõrvaldatakse kasutusest, on tehnorajatise omanik kohustatud tehnorajatise

raudteekoridorist eemaldama ja taastama mõjutatud ala algse seisukorra. Tuleb märkida, et pärast

raudtee ehituse alustamist võib kasutada ainult kraavideta meetodeid (vahtbetooniga tagasitäitmine jne).

68. Raudtee omanik ei vastuta raudteekoridoris oleva kolmanda osapoole tehnorajatise valvamise eest.

69. Raudtee omaniku ja tehnorajatise omaniku vahel tuleb sõlmida leping, milles sätestatakse täpsed

eritingimused, mida rakendatakse ehituse, garantii, korrashoiu, hoolduse ja remondi korral.

70. Tehnorajatise omanik peab raudteekoridoris töid tehes kaasama oma meeskonda kvalifitseeritud

raudteeinseneri, tehniku, mehaaniku või signalisatsiooni inseneri, kes on koolitatud ja volitatud töötama

raudteekoridoris vastavalt riigi seadustele.

2.4 Sõltumatu kolmanda osapoole ekspertiisi

nõue ja õigus

71. Esmakordselt projekteeritud tehnorajatiste korral on Rail Baltica koordinaatoril õigus enne projekti

heakskiitmist nõuda, et tehnorajatise omanik esitaks projekti sõltumatu ekspertiisi. Kui Rail Baltica

koordinaator näeb, et tehnorajatise omaniku esitatud ekspertiis ei ole teostatud korrektselt, jätab Rail

Baltica koordinaator endale õiguse enne projekti kinnitamist tellida täiendav sõltumatu ekspertiis.

2.5 Ehitustööde järelevalve

72. Raudteekoridoris on Rail Baltica koordinaatoril (või Rail Baltica koordinaatori volitatud esindajal) täielik

õigus kontrollida ja juhendada, et ehitustööd toimuksid vastavalt kinnitatud projektile ning järgitaks

kehtivat töötervishoiu ja tööohutuse poliitikat. Kui leitakse mis tahes kõrvalekaldeid, on Rail Baltica

koordinaatoril õigus ehitustööd peatada ja nõuda juba ehitatud konstruktsioonide parandamist, kui need

ei vasta kokkulepitud projektile. Tõsise rikkumise korral on Rail Baltica koordinaatoril õigus keelata

töövõtjal raudteekoridoris tegutseda.

73. Ehituse lõppedes on enne kasutusloa taotlemist vajalik Rail Balticu koordinaatori allkirjaga kinnitust. Rail

Baltica koordinaatorile tuleb esitada teostusdokumentatsiooni koopia ja käesoleva dokumendi peatükis

PROJEKTI DOKUMENTATSIOONI NÕUDED esitatud nõuded peavad olema täidetud.

3 Erinõuded

3.1 Kõrge riskiga maa-alused tehnorajatised

(gaasi, õli, kütte, auru, kemikaalide ja muud

survestatud torud)

74. Ühtki maa-alust toru ei tohi paigutada pöörangute ja siirete alla ja raudteesüsteemi seadmete asukohta.

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

17

75. Gaasitorude puhul tuleb määrata gaasijuhtme kaudu transporditava gaasi tüüp ja liik.

76. Manteltoru läbimõõt peab olema vähemalt 2xDe kandetorust kuni DN200 torude korral ja 1,5xDe

kandetorust torude korral, mis on suuremad kui DN200.

77. Lahtise kraavi meetodit kasutades, peab tehnorajatise alla jääv minimaalne sängkiht olema alati ehitatud

vastavalt tootja spetsifikatsioonile ja kohaldatavale Euroopa standardile, kuid see peab olema vähemalt

15 cm paksune ja kivimaterjalist ning tihendatud tihedusastmeni 0,98. Kui kraavist välja kaevatud materjal

vastab UIC 719R kohaselt kvaliteediklassile Q0 või Q1, ei saa seda kasutada tagasitäitena ja see tuleb

asendada sobiva materjaliga. Kraavi tagasitäide peab koosnema QS2 ja QS3 klassi materjalist vastavalt

standardile UIC 719R. QS2 pinnase tagasitäited tihendatakse 200-300 mm tõstetega tihendusastmeni, mis

ei ole väiksem kui 0,97 iga tõste kohta, lisaks ei tohi lõplikul pinnatasandil kandevõime suhe ületada

Ev2/Ev1 ≤2,6. QS3 pinnase tagasitäited tihendatakse 200-300 mm tõstetega tihendusastmeni, mis ei ole

väiksem kui 0,98 iga tõste kohta, lisaks ei tohi lõplikul pinnatasandil kandevõime suhe ületada Ev2/Ev1

≤2,5. Plaadi koormuskatsega määratud kandevõime Ev2 peab olema vähemalt sama suur kui tehnilises

kirjelduses sätestatud ülemiste mullete puhul.. Kraav peab alati olema piisavalt lai, et seda saaks masinaga

tihendada. Enne masinaga tihendamise alustamist peab esialgse tagasitäite minimaalne paksus olema

vähemalt 300 mm. Tagasitäitmiseks kasutatava pinnase filtreerimisaste peab olema sama mis raudtee

ehitamisel, ja see peab olema külmakerkekindel ning ei tohi sisaldada jääd ega lund ega tohi olla

külmunud. Maksimaalne lubatud kivisuurus on 64 mm.

78. Kraavidest tuleb vesi alati ära juhtida.

79. Manteltorud peavad ulatuma raudteest välja vähemalt 5 m. Kui eelnev nõue ei ole asjakohane, hinnatakse

kõrge mulde ja sügava väljalõikega seotud olukordi igal üksikjuhul eraldi.

80. Kõigi vedelikke kandvate torude, nende manteltorude ja kaablite ning nende manteltorude kalle peab

olema vähemalt 0,4% ja need peavad lõppema kogumis-/teeninduskaevus. Kalle peab olema kaevu poole.

Kui manteltorude sees on lubatud teha hooldustöid, tuleb kogumis-/teeninduskaevud paigutada

manteltoru mõlemasse otsa.

81. Kogumis- / teeninduskaevud peavad olema veekindlad, siseläbimõõduga vähemalt 1000 mm ja

lukustatava kaanega. Kaevude peavad olema projekteeritud vastavalt rakendatavatele koormustele

(liiklus, pinnas jne). Pinnase paigutamisel ja tihendamisel tuleb järgida samu reegleid nagu torude

paigaldamisel.

82. Kõigil survestatud torudel peavad olema raudtee mõlemal küljel sulgeklapid. Sulgeklapid tuleb paigutada

väljapoole raudteekoridori ja manteltoru (vähemalt pikkuses, mis võimaldab nende remonti ja

asendamist) ja neil peavad olema vastavad märgistused.

83. Gaasitorude manteltorude jaoks tuleb ehitada õhutustorud, mis võimaldavad hädaolukorras manteltorust

gaasi eemaldada ja vältida gaasi kogunemist manteltorusse. Õhutustorud tuleb viia läbi pinnase

raudteekoridorist välja ja need peavad ulatuma vähemalt 1,5 m maapinnast kõrgemale.

84. Kõik kütuse hoiukohad tuleb paigutada raudteest võimalikult kaugele, kuid mitte lähemale, kui on ette

nähtud TABELITE LISA tabelis 3. Kõik maapinnal või maapinna all asuvad kütusehoidlad ja nende seadmed,

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

18

mis asuvad 50 m raadiuses raudteekoridorist peavad vastama ATEXi tsooni 0 nõuetele ja olema

maandatud.

85. Taotleja töötab välja hädaolukordades käitumise korra juhtudeks, kus toru leke või rööbastelt mahasõit

või vahejuhtum võib ohustada torustiku terviklikkust. Nende protseduuride väljatöötamisel tuleb

arvestada kohalike tingimustega.

86. Manteltorude otsad, mis ei lõppe kogumiskaevus, tuleb tihendada, et vältida pinnase ja prahi

sissetungimist. Tihendi valimisel peab arvestama gaasitorude termilise / soojuspaisumisega.

87. Kõigil raudteed ületavatel survestatud torujuhtmetel peavad olema klapi kasutamiseks kaevud, et

torujuhtme lõiku raudtee all saaks sulgeda. Klapid peavad asuma väljaspool raudteekoridori.

88. Maandatav torujuhtme lõik (raudteekordori sees) tuleb torujuhtme muudest lõikudest eraldada

isolaatoritega. Kõikide rajatiste või seadmete maandus tuleb Rail Baltica koordinaatoriga igas konkreetses

punktis eraldi kinnitada.

89. Kõik hüdrandid, mis ei ole ette nähtud raudtee jaoks, tuleb paigutada raudteekoridorist väljapoole.

90. Kõik survestatud torujuhtmed peavad olema varustatud lekke tuvastamise süsteemiga (LDS) või oleku

jälgimise ja häiresüsteemiga (SMAS), mille telemeetria peab vastama IEC 60870-5 nõuetele ning

kehtivatele EL õigusaktidele ja standarditele seoses Rail Baltica SCADA-ga ühendamisega. Andurite kaudu

juhtmeühenduseks raudtee SCADA-ga peab olema ette nähtud vähemalt kaks väljundporti. Lubatud on

ainult turvaline ühesuunaline telemeetria. Hädaolukorra / infosignaalid saadakse ainult kontrollerilt või

PLC-lt. Andmeväljastusmooduliga lekketuvastussüsteemi juhtplokk tuleb paigutada vahetult

raudteekoridori äärde. Tuleb märkida, et kui Rail Baltica töötab välja SCADA jaoks uue liidese, siis kolmas

osapool peab oma lahendusi täiustama, et saavutada täielik ühilduvus Rail Baltica SCADA-ga.

91. Ehituse lubatud hälbed (sh manteltorud) avatud kraavi ehitamiseks vastavalt ICS grupi 23.040 ja 93

standarditele:

91.1. Sängkihi kõrguse erinevus projekteeritust ± 30 mm

91.2. Keskjoone asukoha erinevus projekteeritust ± 50 mm

91.3. Kalde erinevus projekteeritust ± 0,15 x projekteeritud kalle

91.4. Joondus liitekohtades ± 5mm

92. Ehituse lubatud hälbed (sh manteltorud) kraavita meetodil ehitamiseks vastavalt ICS grupi 23.040 ja 93

standarditele:

92.1. Keskjoone asukoha erinevus projekteeritust ± 10 mm

92.2. Kalde erinevus projekteeritust ± 0,05%

92.3. Joondus liitekohtades ± 5mm

93. Kui kraavis kasutatakse ehitamise ajal tugikonstruktsioone (tugiseinad, sidemed jne), tuleb need enne

tagasitäitmist eemaldada.

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

19

3.2 Madala riskiga maa-alused tehnorajatised

(isevoolukanalisatsioon, isevoolne äravool,

isevoolne sademevee äravool)

94. Ühtki maa-alust toru ei tohi paigutada pöörangute ja siirete alla ja raudteesüsteemi seadmete asukohta.

95. Manteltoru läbimõõt peab olema vähemalt 2xDe kandetorust kuni DN200 torude korral ja 1,5xDe

kandetorust torude korral, mis on suuremad kui DN200.

96. Lahtise kraavi meetodit kasutades, peab tehnorajatise alla jääv minimaalne sängkiht olema alati ehitatud

vastavalt tootja spetsifikatsioonile ja kohaldatavale Euroopa standardile, kuid see peab olema vähemalt

15 cm paksune ja kivimaterjalist ning tihendatud tihedusastmeni 0,98. Kui kraavist välja kaevatud materjal

vastab UIC 719R kohaselt kvaliteediklassile Q0 või Q1, ei saa seda kasutada tagasitäitena ja see tuleb

asendada sobiva materjaliga. Kraavi tagasitäide peab koosnema QS2 ja QS3 klassi materjalist vastavalt

standardile UIC 719R. QS2 pinnase tagasitäited tihendatakse 200-300 mm tõstetega tihendusastmeni, mis

ei ole väiksem kui 0,97 iga tõste kohta, lisaks ei tohi lõplikul pinnatasandil kandevõime suhe ületada

Ev2/Ev1 ≤2,6. QS3 pinnase tagasitäited tihendatakse 200-300 mm tõstetega tihendusastmeni, mis ei ole

väiksem kui 0,98 iga tõste kohta, lisaks ei tohi lõplikul pinnatasandil kandevõime suhe ületada Ev2/Ev1

≤2,5. Plaadi koormuskatsega määratud kandevõime Ev2 peab olema vähemalt sama suur kui tehnilises

kirjelduses sätestatud ülemiste mullete puhul. Kraav peab alati olema piisavalt lai, et seda saaks masinaga

tihendada. Enne masinaga tihendamise alustamist peab esialgse tagasitäite minimaalne paksus olema

vähemalt 300 mm. Tagasitäitmiseks kasutatava pinnase filtreerimisaste peab olema sama mis raudtee

ehitamisel, ja see peab olema külmakerkekindel ning ei tohi sisaldada jääd ega lund ega tohi olla

külmunud. Maksimaalne lubatud kivisuurus on 64 mm.

97. Kraavidest tuleb vesi alati ära juhtida.

98. Manteltorud peavad ulatuma raudteest välja vähemalt 5 m. Kui eelnev nõue ei ole asjakohane, hinnatakse

kõrge mulde ja sügava väljalõikega seotud olukordi igal üksikjuhul eraldi.

99. Kõigi vedelikke kandvate torude, nende manteltorude ja kaablite ning nende manteltorude kalle peab

olema vähemalt 0,4% ja need peavad lõppema kogumis-/teeninduskaevus. Kalle peab olema kaevu poole.

Kui manteltorude sees on lubatud teha hooldustöid, tuleb kogumis-/teeninduskaevud paigutada

manteltoru mõlemasse otsa.

100. Kogumis- / teeninduskaevud peavad olema veekindlad, siseläbimõõduga vähemalt 1000 mm ja

lukustatava kaanega. Kaevude peavad olema projekteeritud vastavalt rakendatavatele koormustele

(liiklus, pinnas jne). Pinnase paigutamisel ja tihendamisel tuleb järgida samu reegleid nagu torude

paigaldamisel.

101. Taotleja töötab välja hädaolukordades käitumise korra juhtudeks, kus toru leke või rööbastelt mahasõit

või vahejuhtum võib ohustada torustiku terviklikkust. Nende protseduuride väljatöötamisel tuleb

arvestada kohalike tingimustega.

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

20

102. Manteltorude otsad, mis ei lõppe kogumiskaevus, tuleb tihendada, et vältida pinnase ja prahi

sissetungimist. Tihendi valimisel peab arvestama gaasitorude termilise / soojuspaisumisega.

103. Maandatav torujuhtme lõik (raudteekordori sees) tuleb torujuhtme muudest lõikudest eraldada

isolaatoritega.

104. Isevoolutorude lekke tuvastamise andurid peavad olema allapoole kalde suunalistes kaevudes, mille

telemeetria peab vastama standardile IEC 60870-5 ning EL-i kehtivatele õigusaktidele ja standarditele Rail

Baltica SCADA-ga ühendamiseks. Andurite kaudu juhtmeühenduseks raudtee SCADA-ga peab olema ette

nähtud vähemalt kaks väljundporti. Lubatud on ainult turvaline ühesuunaline telemeetria. Hädaolukorra /

infosignaalid saadakse ainult kontrollerilt või PLC-lt. Andmeväljastusmooduliga andurite juhtplokk tuleb

paigutada vahetult raudteekoridori äärde. Tuleb märkida, et kui Rail Baltica töötab välja SCADA jaoks uue

liidese, siis kolmas osapool peab oma lahendusi täiustama, et saavutada täielik ühilduvus Rail Baltica

SCADA-ga.

105. Ehituse lubatud hälbed (sh manteltorud) avatud kraavi ehitamiseks vastavalt ICS grupi 23.040 ja 93

standarditele:

105.1. Sängkihi kõrguse erinevus projekteeritust ± 30 mm

105.2. Keskjoone asukoha erinevus projekteeritust ± 50 mm

105.3. Kalde erinevus projekteeritust ± 0,15 x projekteeritud kalle

105.5. Joondus liitekohtades ± 5mm

106. Ehituse lubatud hälbed (sh manteltorud) kraavita meetodil ehitamiseks vastavalt ICS grupi 23.040 ja 93

standarditele:

106.1. Keskjoone asukoha erinevus projekteeritust ± 10 mm

106.2. Kalde erinevus projekteeritust ± 0,05%

106.3. Joondus liitekohtades ± 5mm

107. Kui kraavis kasutatakse ehitamise ajal tugikonstruktsioone (tugiseinad, sidemed jne), tuleb need enne

tagasitäitmist eemaldada.

3.3 Õhuliini- ja maakaablid

108. Ühtki maa-alust kaablit ei tohi paigutada pöörangute ja siirete alla.

109. Sildel, kus juhtmed ületavad raudteed, peab kaabliühendus olema topeltisoleeritud, et vältida rikkekohti,

nii et juhtmed ei kukuks rööbastele.

110. Õhuliinidel peavad olema tugipostid, -mastid, -tornid ja hoidetrossid, mis asuvad väljaspool

raudteekoridori ja on konstrueeritud nii, et nende juhuslik kukkumine raudtee suunas on välistatud. Kui

selline tingimus ei ole otstarbekas, tuleb Rail Baltica koordinaatorile esitada projekti teine variant ja mitte

mingil juhul ei tohi varem nimetatud konstruktsioonid olla raudteele lähemal kui on sätestatud LISA

TABELITES 2 ja 4.

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

21

111. Õhuliini elektrikaablite puhul tuleks põhimõtteliselt järgida seda, et madalama pingega kaablid oleks

paigutatud madalamatele kui kõrgema pingega kaablid. Erandina võivad 10 kV ja 20 kV kaablid ületada

raudtee 25kV kontaktliine ülevalt poolt. Kõik alla 10 kV kaablid peavad olema masse paigaldatud. Tuleb

järgida TABELITE LISA tabelites 2 ja 4 toodud vahemaid.

112. Õhuliini elektrikaablite jaoks peavad olema kavandatud jäätõrjevahendid nende kasutamise ajaks.

Spetsiaalne metoodika (elektrotermiline, rullikutega, VRC, passiivne päikeseenergia jne) tuleb esitada koos

hooldus- ja kasutamisjuhenditega. Kui on ette nähtud füüsiline jäätõrje (nt jää eemaldamine rullikutega),

peab seda olema võimalik teostada ilma, et peaks sisenema raudteekoridori alale. Lahenduse peab heaks

kiitma Rail Baltica koordinaator.

113. Raudtee kohal kaablite purunemise avastamiseks tuleb sisse seada olekuseire ja häiresüsteem.

Süsteemide telemeetria peab vastama IEC 60870-5 nõuetele ning kehtivatele EL õigusaktidele ja

standarditele Rail Baltica SCADA-ga ühendamiseks. Andurite kaudu juhtmeühenduseks raudtee SCADA-

ga peab olema ette nähtud vähemalt kaks väljundporti. Lubatud on ainult turvaline ühesuunaline

telemeetria. Hädaolukorra / infosignaalid saadakse ainult kontrollerilt või PLC-lt.

Andmeväljastusmooduliga andurite juhtplokk tuleb paigutada vahetult raudteekoridori äärde. Tuleb

märkida, et kui Rail Baltica töötab välja SCADA jaoks uue liidese, siis kolmas osapool peab oma lahendusi

täiustama, et saavutada täielik ühilduvus Rail Baltica SCADA-ga.

114. Raudtee ületamisel tuleb alati eelistada maasse paigaldatud kaabliliine.

115. Kõik üle 1 kV toitekaablid peavad olema raudtee signaal- või sidekaablitest vähemalt 5 m kaugusel.

116. Kõik kaablid tuleb paigaldada temperatuuril -5 °C või kõrgem. Kaablite paigaldamisel temperatuuril alla -

5 °C tuleb tõendada, et kaabli isolatsioon ja kaablikanal sobivad paigaldamiseks temperatuuril alla -5 °C.

117. Kõigil kaablitel, mis mööduvad raudteest või asuvad raudteele lähemal kui 10 m, peab olema vähemalt

1,5 mm paksune isolatsioonikate.

118. Vahetult maasse paigaldatavaid kaableid ei tohi kasutada.

119. Raudteekoridori alla paigutatud kaablite vahetamise hõlbustamiseks on soovitatav kasutada kaablikaevu

mõlemal pool raudteed väljaspool raudteekoridori, kui selleks on saadud kooskõlastus tehnorajatise

omanikult.

120. Taotleja töötab välja hädaolukordades käitumise korra juhtudeks, kus rööbastelt mahasõit või vahejuhtum

võib ohustada kaabli terviklikkust. Nende protseduuride väljatöötamisel tuleb arvestada kohalike

tingimustega.

121. Kui kaabli jaoks on vaja ette näha varupikkus, siis tuleb see jätta kaablikaevu sisse väljaspool

raudteekoridori, kui tehnorajatise omanik annab kaevude kasutamiseks oma tehnovõrgus loa. Kui omanik

luba ei anna, siis tuleb varupikkus jätta vastavalt tehnorajatise omaniku juhistele ja Rail Baltica

koordinaatoriga sõlmitud kokkuleppele.

122. Maakaablitel ei tohi olla raudteekoridori all suuri paindeid (kaabli läbimõõt alla 60x).

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

22

123. Kui tehnorajatise omanik või projekteerija on otsustanud paigutada kaabli kaitsetoru (või mitu kaabli

kaitsetoru) manteltorusse, peab manteltoru läbimõõt olema kuni DN110 torude korral vähemalt 1,5xDe

kaitsetorust ja suuremate kui DN110 torude korral 1,2xDe kaitsetorust.

124. Lahtise kraavi meetodit kasutades, peab tehnorajatise alla jääv minimaalne sängkiht olema alati ehitatud

vastavalt tootja spetsifikatsioonile ja kohaldatavale Euroopa standardile, kuid see peab olema vähemalt

15 cm paksune ja kivimaterjalist ning tihendatud tihedusastmeni 0,98. Kui kraavist välja kaevatud materjal

vastab UIC 719R kohaselt kvaliteediklassile Q0 või Q1, ei saa seda kasutada tagasitäitena ja see tuleb

asendada sobiva materjaliga. Kraavi tagasitäide peab koosnema QS2 ja QS3 klassi materjalist vastavalt

standardile UIC 719R. QS2 pinnase tagasitäited tihendatakse 200-300 mm tõstetega tihendusastmeni, mis

ei ole väiksem kui 0,97 iga tõste kohta, lisaks ei tohi lõplikul pinnatasandil kandevõime suhe ületada

Ev2/Ev1 ≤2,6. QS3 pinnase tagasitäited tihendatakse 200-300 mm tõstetega tihendusastmeni, mis ei ole

väiksem kui 0,98 iga tõste kohta, lisaks ei tohi lõplikul pinnatasandil kandevõime suhe ületada Ev2/Ev1

≤2,5. Plaadi koormuskatsega määratud kandevõime Ev2 peab olema vähemalt sama suur kui tehnilises

kirjelduses sätestatud ülemiste mullete puhul. Kraav peab alati olema piisavalt lai, et seda saaks masinaga

tihendada. Enne masinaga tihendamise alustamist peab esialgse tagasitäite minimaalne paksus olema

vähemalt 300 mm. Tagasitäitmiseks kasutatava pinnase filtreerimisaste peab olema sama mis raudtee

ehitamisel, ja see peab olema külmakerkekindel ning ei tohi sisaldada jääd ega lund ega tohi olla

külmunud. Maksimaalne lubatud kivisuurus on 64 mm.

125. Kraavidest tuleb vesi alati ära juhtida.

126. Manteltorud peavad ulatuma raudteest välja vähemalt 5 m. Kui eelnev nõue ei ole asjakohane, hinnatakse

kõrge mulde ja sügava väljalõikega seotud olukordi igal üksikjuhul eraldi.

127. Kui edaspidiseks kasutamiseks lisatakse varumanteltorud, peavad nende pead olema tihedalt suletud ja

märgistatud samal viisil nagu teised tehnorajatised.

128. Mingil juhul ei tohi kaabli jätkamisseade paikneda ega kaableid jätkata raudteekoridoris.

129. Ehituse lubatud hälbed (sh manteltorud) avatud kraavi ehitamiseks vastavalt ICS grupi 23.040 ja 93

standarditele:

129.1. Sängkihi kõrguse erinevus projekteeritust ± 30 mm

129.2. Keskjoone asukoha erinevus projekteeritust ± 50 mm

129.3. Kalde erinevus projekteeritust ± 0,15 x projekteeritud kalle

129.4. Joondus liitekohtades ± 5mm

130. Ehituse lubatud hälbed (sh manteltorud) kraavita meetodil ehitamiseks vastavalt ICS grupi 23.040 ja 93

standarditele:

130.1. Keskjoone asukoha erinevus projekteeritust ± 10 mm

130.2. Kalde erinevus projekteeritust ± 0,05%

130.3. Joondus liitekohtades ± 5mm

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

23

131. Kui kraavis kasutatakse ehitamise ajal tugikonstruktsioone (tugiseinad, sidemed jne), tuleb need enne

tagasitäitmist eemaldada.

DOKUMENDI ÜLEVAATUS JA

UUENDAMINE Versioon 2.0: Dokumendi vorming on uuendatud vastavalt ettevõtte dokumendihalduse nõuetele. Dokumendi

sisu uuendusi saab jälgida jaotises „Tehnorajatiste nõuded“ sisu uuendamise kommentaaride lehel RBCN-ROA-

SPC_AP-R-00001.

VIITED

Viide Dokumendi number Dokumendi pealkiri

1. RBDG-MAN-033-0101 BIM juhend

2. RBDG-MAN-034-0101 CAD standard

3. RBGL-CRS-TPL-Z-00001 Sisejuhtimise dokumendi mall (MS Word)

4. RBCN-ROA-SPC_AP-R-

00001

„Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele“ sisu uuendused

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

24

1. LISA TEHNILISED NÕUDED TEHNOVÕRKUDELE JA -RAJATISTELE 1. lisa

MAA-ALUSTE TEHNORAJATISTE VERTIKAALNE PAIGUTUS

Tehnorajatis

Minimaalne matmissügavus rööpa ülemisest

tasapinnast ja/või olemasolevast maapinnast

kuni tehnorajatise manteltoru (sealhulgas

kraavid) pealispinnani.

Minimaalne matmissügavus teekatte

ülemisest tasapinnast ja/või olemasolevast

maapinnast kuni tehnorajatise manteltoru

(sealhulgas kraavid) pealispinnani.

Veetorustikud

2,5 m avatud kraavi, 4,0 m kraavideta meetodi

korral ja ainult kuni De1500

2,0 m avatud kraavi, 3,0 m kraavideta

meetodi korral ja ainult kuni De1500

Kanalisatsiooni- ja

äravoolutorustikud

2,0 m avatud kraavi, 4,0 m kraavideta meetodi

korral ja ainult kuni De1500

1,5 m avatud kraavi, 3,0 m kraavideta

meetodi korral ja ainult kuni De1500

Survekanalisatsiooni

torustikud

2,5 m avatud kraavi, 4,0 m kraavideta meetodi

korral ja ainult kuni De1500

2,0 m avatud kraavi, 3,0 m kraavideta

meetodi korral ja ainult kuni De1500

Gaasitoru

3,0 m avatud kraav 2,0 m laiuse

betoonplaatkattega 0,5 m sügavusel

olemasolevast maapinnast, 4,0 m kraavideta

meetodi korral ja ainult kuni De1500

2,0 m avatud kraav 1,0 m laiuse

betoonplaatkattega 0,5 m sügavusel

olemasolevast maapinnast, 3,0 m kraavideta

meetodi korral ja ainult kuni De1500

Nafta- ja kütusetorud 3,0 m avatud kraav 2,0 m laiuse

betoonplaatkattega 0,5 m sügavusel

2,0 m avatud kraav 1,0 m laiuse

betoonplaatkattega 0,5 m sügavusel

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

25

olemasolevast maapinnast, kraavita meetodid

pole lubatud

olemasolevast maapinnast, kraavita meetodid

pole lubatud

Kaugkütte- ja

aurutorustikud

2,0 m avatud kraav, kraavita meetodid pole

lubatud

1,2 m avatud kraav, kraavita meetodid pole

lubatud

Tööstuslikud

torustikud

2,0 m avatud kraav, kraavita meetodid pole

lubatud*

1,2 m avatud kraav, kraavita meetodid pole

lubatud*

Elektrikaablid kuni 20

kV

2,0 m; 4,0 m kraavideta meetodi korral ja

ainult kuni De160

0,7 m; 2,0 m kraavideta meetodi korral ja

ainult kuni De160

Elektrikaablid 20-110

kV

2,0 m; 4,0 m kraavideta meetodi korral ja

ainult kuni De160

1,0 m; 2,0 m kraavideta meetodi korral ja

ainult kuni De160

Elektrikaablid 110 kV

ja rohkem

2,5 m; 4,0 m kraavideta meetodi korral ja

ainult kuni De160

1,5; 2,5 m kraavideta meetodi korral ja ainult

kuni De160

Sidekaablid

1,5 m; 4,5 m kraavideta meetodi korral ja

ainult kuni De160

1,0 m; 2,0 m kraavideta meetodi korral ja

ainult kuni De160

MÄRKUS: * - Lisaks tuleb teha koormuse arvutused vastavalt punktile A.3.3. EN 13480-6

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

26

2. LISA TEHNILISED NÕUDED TEHNOVÕRKUDELE JA -RAJATISTELE 2. lisa

ÕHULIINI TEHNORAJATISTE VERTIKAALNE PAIGUTUS

Tehnorajatis

Minimaalsed vertikaalsed

vahekaugused õhuliinide ja

elektriraudtee kontaktliini vahel ning

rööpa ülemisest tasapinnast*

Minimaalsed vertikaalsed

vahekaugused õhuliinide ja

elektriraudtee kontaktliinivahel

raudtee kaldteedel, jaamades ja

laadimisaladel

Minimaalne vertikaalne

vahemaa teede ja

ehitistega

Telekommunikatsiooni kaabel Lubatud on ainult maa-alune paigaldus.

Lubatud on ainult maa-alune

paigaldus. 8,0m

Elektrikaablid kuni 10 kV (kaasa arvatud),

raudteega ristuvad Lubatud on ainult maa-alune paigaldus.

Lubatud on ainult maa-alune

paigaldus. 8,0m

Elektrikaablid alates 10 kV (ei ole kaasa

arvatud) kuni 20 kV (ei ole kaasa arvatud),

raudteega ristuv õhuliin

13,1 m rööbasteelt ja 5,1 m kontaktliini

kõrgeimast elektrifitseeritud osast 17,1m 8,0m

Elektrikaablid alates 20 kV (kaasa arvatud)

kuni 45 kV (ei ole kaasa arvatud), raudteega

ristuv õhuliin

13,3 m rööbasteelt ja 5,3 m kontaktliini

kõrgeimast elektrifitseeritud osast 17,3m 8,0m

Elektrikaablid alates 45 kV (kaasa arvatud)

kuni 110 kV (ei ole kaasa arvatud),

raudteega ristuv õhuliin

14,0 m rööbasteelt ja 6,0 m kontaktliini

kõrgeimast elektrifitseeritud osast 18,0m 8,5m

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

27

Elektrikaablid alates 110 kV (kaasa arvatud)

kuni 330 kV (ei ole kaasa arvatud),

raudteega ristuv õhuliin

14,5 m rööbasteelt ja 6,5 m kontaktliini

kõrgeimast elektrifitseeritud osast 18,5m 9,0m

Elektrikaablid alates 330 kV (kaasa arvatud)

ja üle selle, raudteega ristuv õhuliin

15,9 m rööbasteelt ja 7,9 m kontaktliini

kõrgeimast elektrifitseeritud osast 19,9m 12,0m

Fikseeritud elektripaigaldised (isolaatorid,

juhid jne) 4,5m igas suunas 4,5m igas suunas 4,5m igas suunas

MÄRKUS:

1) Muude õhuliinide (kütusetorud, kaugküttetorud, aurutrassid, gaasitorud ja muud) ristumine raudteega, välja arvatud elektrikaablid, on

rangelt keelatud (ka ehitiste, nagu viaduktid ja ülekäigusillad, sees)

2) Kõigi näidatud vertikaalsete vahemaade puhul tuleb elektrikaablid arvutada väliste väliskeskkonna temperatuuride suhtes:

-Minimaalne temperatuur ilma muude kliimatingimusteta -40 °C

-Normaalne ümbritseva õhu temperatuur (igapäevane temperatuur) +5 °C

-Maksimaalne temperatuur +35 °C

3) Kõik riputid ja läbipainded tuleb arvutuste abil tõestada

4) Projekt peab vastama selles dokumendis esitatud ja EN 50341-1 nõuetele. Kui dokumendi ja EN 50341-1 nõuete vahel esinev vastuolud,

tuleb lähtuda kõige rangematest nõuetest. Kui standardis EN 50341-1 viidatakse siseriiklikele erinõuetele (NNA), loetakse ülimuslikuks EVS-EN

50341-2-20 standard.

5) Asukohas, kus raudtee vertikaalset profiili pole määratletud ja/või mis võib tulevase projekteerimise ja/või ehitamise käigus muutuda saab Rail

Baltica koordinaator määratleda täiendava ohutusvaru.

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

28

6) LV/MV elektrikaableid ei saa teostada õhuliini tehnilise lahendusega (ainult raudtee alune ületuskoht). Ainult 110 ja 330 kV oleks võimalik

teostada õhuliini tehnilise lahendusega.

7) * - Mõõtmete kirjeldust vaata järgmisel leheküljel skeemil 1.

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

29

3. LISA TEHNILISED NÕUDED TEHNOVÕRKUDELE JA -RAJATISTELE 3. lisa

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

30

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

31

4. LISA TEHNILISED NÕUDED TEHNOVÕRKUDELE JA -RAJATISTELE 4. lisa

MAA-ALUSTE TEHNORAJATISTE HORISONTAALNE PAIGUTUS

Tehnorajatise tüüp

Horisontaalne kaugus (m) maa-alustest tehnorajatistes kuni:

Konstruktsiooni

d ja raudteega

seotud ehitised

(sillad,

viaduktid,

tunnelid jne) ja

nende

vundamendid

Aia ja kaldpinna

vundamendid

Raudtee

kontaktliini posti

vundamendid ja

maandussüstee

mi vundamendid

Tee / tänava

äärekivi, teeserv,

armeeritud

teeäär

Maanteekraavi

välisserva või

maantee

muldkeha

lõikejoon

olemasoleva

maapinnaga

(looduslik

aluspinnas)

1435 raudtee

muldkeha

lõikejoon

olemasoleva

maapinnaga

(looduslik

aluspinnas) või

raudteekraavi

välisserv

Vee- ja

survekanalisatsioonitorustikud

5 3 10 1,5 1 10

Isevoolukanalisatsioon ja

isevoolsed sademeveetorustikud

3 1,5 10 1,5 1 10

Isevoolsed äravoolu

kogumiskaevud

3 1 5 1,5 1 5,8

Isevoolsed äravoolutorustikud 0,4 0,4 0,6 0,4 0,4 5,8

Gaasitorud järgmise rõhuga

(MPa):

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

32

Madal rõhk ≤0,005 MPa 2 1 10 2 1 10

Keskmine rõhk 0,005 ≤ 0,4 MPa 2 1 10 2 1 10

Kõrge rõhk 0,4 ≤ 1,6 MPa 7 1 10 1,5 1 10,8

Väga kõrge rõhk, üle 1,6 MPa 50 25 50 50 50 50

Kaugküttetorustikud 2 1,5 10 1 4 10

Kõik elektritoitekaablite tüübid 1 1 5 1,5 1 10,8

Elektrimastid, postid, tornid ja

hoidetrossid

Masti, posti, torn

või hoidetrossi

kõrgus

maapinnast +

10m

Masti, posti, torn

või hoidetrossi

kõrgus

maapinnast +

10m

Masti, posti, torn

või hoidetrossi

kõrgus

maapinnast +

10m

Masti, posti, torn

või hoidetrossi

kõrgus

maapinnast +

10m

Masti, posti, torn

või hoidetrossi

kõrgus

maapinnast +

10m

Masti, posti, torn

või hoidetrossi

kõrgus

maapinnast +

10m

Raudtee tehnoloogilised

elektritoitekaablid

0,6 0,6 0,6 1,96 1 1,9

Sidekaablid 0,6 0,6 2 1 1 10,8

Raudtee tehnoloogilise

telekommunikatsioonivõrgu

kaablid

0,6 0,6 0,6 1,5 5 1,9

Tehnorajatise kanalid ja

tehnorajatise tunnelid

2 1,5 1,5 1,5 1 5,8

Kütusetorud ja kütusehoidlad

(nii maapinnal kui ka maa all)

30 5 30 15 15 30

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

33

5. LISA TEHNILISED NÕUDED TEHNOVÕRKUDELE JA -RAJATISTELE 5. lisa

ÕHULIINIDE TEHNORAJATISTE HORISONTAALNE PAIGUTUS

Tehnorajatise tüüp

Horisontaalne kaugus (m) maa-alustest tehnorajatistes kuni:

Raudtee kontaktliini posti

vundamendid ja maandussüsteemi

vundamendid

Teekraavi välisserva või maantee

muldkeha lõikejoon olemasoleva

maapinnaga (looduslik aluspinnas)

1435 raudtee muldkeha

lõikejoon olemasoleva

maapinnaga (looduslik

aluspinnas) või

raudteekraavi välisserv

Kuni 35 kV (kaasa arvatud) hoidetrossidega

elektrimastid, postid, tornid

maapiirkondade

15 m 8 m 15 m

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

34

Üle 35 kV (ei ole kaasa arvatud)

hoidetrossidega elektrimastid, postid,

tornid maapiirkondades

30 m 8 m 30 m

Kuni 35 kV (kaasa arvatud) hoidetrossideta

elektrimastid, postid, tornid

maapiirkondades

Masti kõrgus maapinnast mõõdetuna +

10 m 15 m

Masti kõrgus maapinnast

mõõdetuna + 10 m

Üle 35 kV (ei ole kaasa arvatud)

hoidetrossideta elektrimastid, postid, tornid

maapiirkondades

Ei ole lubatud raudteekoridoris Ei ole lubatud raudteekoridoris ja

maanteekoridoris

Ei ole lubatud

raudteekoridoris

Kuni 110 kV (kaasa arvatud)

hoidetrossidega elektrimastid, postid,

tornid linnapiirkondades

Ei ole lubatud raudteekoridoris Ei ole lubatud raudteekoridoris ja

maanteekoridoris

Ei ole lubatud

raudteekoridoris

Kuni 110 kV (kaasa arvatud)

hoidetrossidega elektrimastid, postid,

tornid linnapiirkondades

8 m 3 m 8 m

Kuni 110 kV (kaasa arvatud)

hoidetrossideta elektrimastid, postid, tornid

linnapiirkondades

Ei ole lubatud raudteekoridoris Ei ole lubatud raudteekoridoris ja

maanteekoridoris

Ei ole lubatud

raudteekoridoris

Üle 110 kV (ei ole kaasa arvatud)

hoidetrossideta elektrimastid, postid, tornid

maapiirkondades

Ei ole lubatud raudteekoridoris Ei ole lubatud raudteekoridoris ja

maanteekoridoris

Ei ole lubatud

raudteekoridoris

Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele

RBCN-ROA-SPC-RQ-R-00001, 2.0

35

6. LISA PROJEKTEERIMISJUHISED,

RAUDTEE ENERGIAVARUSTUS: OSA 4:

ELEKTROMAGNETILINE ÜHILDUVUS (19-

03-2018)

DRAFTIT OÜ Ilmatsalu 3 50412 TARTU

(+372) 524 2749 (+372) 5348 2352

[email protected]

Registrikood: 14231335 KMKR: EE101961352 MTR nr: TEL003001

Tellimuse nr: EPP-876385-1

KP võrgu ümberehitus Tallinna-Rapla raudtee 430 kinnistul

Urge küla, Kohila vald, Raplamaa

TÖÖPROJEKT

Töö nr: TR1124

Koostas: Aro Kivisild

Tartu 2023

TR1124 KP võrgu ümberehitus Tallinna-Rapla raudtee 430 kinnistul Urge küla, Kohila vald, Raplamaa

2/8

Sisukord 1. Asukoht ....................................................................................................................................... 3

2. Seletuskiri .................................................................................................................................... 4

2.1. Üldosa .................................................................................................................................. 4

2.2. Kaablimastid ......................................................................................................................... 4

2.3. 10 kV maakaabel .................................................................................................................. 4

2.4. Demontaaž ........................................................................................................................... 5

2.5. Tähistused ............................................................................................................................ 5

3. Maastiku ja teede taastamine ...................................................................................................... 6

4. Ehitustööde dokumenteerimine ja järelevalve .............................................................................. 6

5. Käidujuhend ................................................................................................................................ 6

LISAD ................................................................................................................................... 7

JOONISED ........................................................................................................................... 8

TR1124 KP võrgu ümberehitus Tallinna-Rapla raudtee 430 kinnistul Urge küla, Kohila vald, Raplamaa

3/8

1. Asukoht

Joonis 1.1. Projekteeritud elektrivõrgu asukoht: Urge küla, Kohila vald, Raplamaa

TR1124 KP võrgu ümberehitus Tallinna-Rapla raudtee 430 kinnistul Urge küla, Kohila vald, Raplamaa

4/8

2. Seletuskiri 2.1. Üldosa Käesoleva projekti mahus asendatakse Rail Baltica trassile jääv 10 kV õhuliin maakaabelliiniga. Projekteerimistöö aluseks on Enefit Connect OÜ poolt väljastatud lähteülesanne (lisa 1). Projekti koostamisel on aluseks võetud „Ehitusseadustik“, EVS-EN 50341-1:2013; EVS-EN 50341- 1:2013/AC:2019 “Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded. Ühised eeskirjad”, EVS EVS-EN 50341-2-20:2018 “Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN)”, „Seadme ohutuse seadus“, EVS-HD 60364-4-41:2017 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest”, EVS-HD 60364-4-42:2011 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest”, EVS-HD 60364-4-43:2010 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse”, EVS-EN 50110-1:2013 “Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded”, EVS-HD 60364-4-444:2010 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-444: Kaitse pingehäirete ja elektromagnetiliste häirete eest”, EVS-EN 50522:2022 “Üle 1 kV nimivahelduvpingega tugevvoolupaigaldiste maandamine”, EVS-EN IEC 61936-1:2021 “Tugevvoolupaigaldised nimivahelduvpingega üle 1 kV ja alalispingega üle 1,5 kV. Osa 1: Vahelduvpinge”, Enefit Connect OÜ ja Elektrilevi OÜ juhtimissüsteemi dokumendid (edaspidi JS dokumendid) ning teised Eesti Vabariigi seadused ja õigusaktid. Vähemalt kolm tööpäeva enne liiniehitustööde algust on ehitajal kohustus teavitada Enefit Connect OÜ vastava piirkonna käiduspetsialisti ning võtta ühendust kinnistute valdajatega, teavitades neid tööde teostamisest nende maaüksusel ning arvestama nende tingimuste ja nõudmistega.Töödest teavitatakse kohalikku omavalitsust. Meetmed ohutuks tööks elektriseadmetel ja nende kaitsetsoonis määrata kindlaks tööjuhatuse koosolekul enne tööde alustamist. Ehitajal on kohustus täita majandus- ja taristuministri 01.01.2019. a kehtestatud määrust nr 43 “Nõuded ajutisele liikluskorraldusele”, mis on kehtestatud liiklejale ohutute liiklustingimuste loomiseks teel ja töö tegijale ohutute töötingimuste loomiseks teel ja tee kaitsevööndis.

Projekti koostamisel on arvestatud Rail Baltica tehniliste nõuetega tehnovõrkudele ja -rajatistele (vt. Lisa 6). Nõuetega tuleb arvestada ka ehitamisel. Pöörduda Rail Baltica koordinaatori poole vähemalt 10 tööpäeva enne iga kaevamist raudteekoridoris. Tööd teostada vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele normatiividele ja seadustele ning kinni pidada töötervishoiu, tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Järgida häid töötegemise tavasid.

2.2. Kaablimastid 10 kV kaablimastide seadmete paigutus ja maandamise skeem on toodud joonisel TR1124-3 (kahel lehel). Mastide maanduskiirte paigutus on toodud asendiplaanil.

2.3. 10 kV maakaabel Kaabel paigaldada vastavalt asendiplaanil näidatud trassile. Kaabelliini paigaldusel pidada kinni tootja poolt ette antud kaabli väikseimast lubatud painderaadiusest. Kaabel kaitsta C-tugevusklassi kaitselindiga, v.a juhul, kui on ette nähtud kaabli kaitsmine toruga. Sellisel juhul tihendada kaablikaitsetoru otsad montaaživahu abil. Kaabel kaitsta mastil kaitsekattega vähemalt 2 m kõrgusel ja 0,3 m sügavusel maapinnast. Maanduskiire paigaldamisel kaabliga samasse kaevikusse peab kaugus kaablist olema vähemalt 0,2 m (sügavamal või kõrval).

TR1124 KP võrgu ümberehitus Tallinna-Rapla raudtee 430 kinnistul Urge küla, Kohila vald, Raplamaa

5/8

Kaablitrassi rajamiseks vajalik võsa ja puude raiumine teha minimaalses võimalikus mahus. Puud lõigata 3 m pikkusteks palkideks ning leppida kinnistu omanikuga kokku nende ladustamise koht, oksad viia prügilasse või põletada. Allesjäävatele puudele lähemal kui 2 m kaevata käsitsi, puude juuri kahjustamata. Kaevikust leitud kivid tuleb eemaldada. Kaeviku tagasitäitmisel tihendada pinnas, trassi pealispind heakorrastada, ülearune pinnas ja kivid vedada ära.

 Kaeviku taastamine on näidatud asendiplaanil.  Kaabli paiknemine looduses kanda teostusjoonisele.

Kaabli paigaldussügavus (kui joonistel ei ole näidatud teisti):

 haljasala: 1m;  riigitee katte ja mulde all: 1,5 m;  riigitee mulde nõlvast kuni 1 m kaugusel: 1,2 m;  riigitee mulde nõlvast kaugemal kui 1 m või kraavi põhjas: 1,0 m;  ristumisel riigitee kraaviga, kraavi või muu vooluveekogu ning truubi põhjast: 1,0 m.

Ristumistel maa-aluste rajatistega tuleb kaabli paigaldussügavus täpsustada kohapeal, ehituse käigus, tehes kindlaks nende täpse asukoha ja suuna. Mullatööd maa-aluse rajatise vahetus läheduses teha käsitsi. Rajatise juhuslikul vigastamisel tuleb taastada see endisele kujule. Püstvahekaugused maakaabli ristumisel maa-aluste rajatistega on rajatiste esinemise korral järgmised (kui ei ole näidatud teisiti):

 vee- ja kanalisatsioonitoru, drenaaž 0,3 m;  gaasitoru kuni 16 bar 0,3 m;  kuni 35 kV elektrikaabel (ol. olev kaabel peab paiknema kõrgemal) 0,3 m;  sidekaabel või - kanalisatsioon (olemasolev kaabel peab paiknema kõrgemal) 0,3 m.

Kinnisel meetodil paigaldamisel peab püstvahekaugus ol. tehnovõrgust olema vähemalt 0,5m (soovitatavalt 1m). Tabel 2.1. 10 kV maakaabli tabel

Nr Algus Lõpp Kaabli

ristlõige mm2

Pikkus, m Kaitsetoru

Kaabel Trass 30kN/m² 750N 1250N Märkused

1. M18 M20 120 257 233 Ø160 mm

L=76m Ø160 mm

L=88m Ø160 mm

L=69m (KPL0198);

kinniselt 112m

2.4. Demontaaž Demonteerida asendiplaanil näidatud 10 kV õhuliin lõigul M18…M20. Mastide demonteerimisel täita mastide augud täitematerjaliga (kruus, liiv, täitepinnas). Demonteeritavate materjalide loetelu ning hulgad on toodud lisas 5. Enne töid õhuliinidel teavitada maaomanikke ning arvestada nende nõudmiste ja tingimustega. Järgida lisas 2 toodud, asjast huvitatud osapoolte poolt väljastatud tingimusi.

2.5. Tähistused Elektripaigaldiste tähistamisel ja märgistamisel lähtuda JS dokumendist P346 / 4. Kaabel tuleb kaevikusse paigaldades tähistada hoiatuslindiga. Hoiatuslint peab olema kollast värvi ning sisaldama musta värviga hoiatust, et tegemist on elektrikaabliga ja informatsiooni selle kaabli omaniku kohta. Hoiatuslindi paigaldussügavuseks on 30 cm ülalpool kaablit.

TR1124 KP võrgu ümberehitus Tallinna-Rapla raudtee 430 kinnistul Urge küla, Kohila vald, Raplamaa

6/8

Kaabli otsad tuleb märgistada kaablilipikutega. Kaablilipikutele tuleb kanda järgmised andmed: 1. Kaabli tunnus; 2. Mõlema otsa võrgusõlme tunnus; 3. kaablimark koos soonte arvu ja ristlõigetega. Kilbi/alajaama ust avades peavad kaablilipikul toodud andmed olema nähtaval kohal. Kaablimuhvide faasid märgistada faasinumbritega. Numbrid peavad olema selgesti eristatavad (must number kollasel/valgel taustal), tähe kõrgus vähemalt 6 mm. Kesk- ja kõrgepinge maakaabli otsamuhvi tööosa (roomavlahenduskindla kahaneva toru) vastu ei tohi puutuda ükski võõrkeha, k.a kaabli märgis, sinna ei tohi ka midagi peale kirjutada. Märgiseid on lubatud paigaldada otsamuhvi pooljuhtivale torule, kui see on olemas. Kui faasimärgise paigaldamine kõrgepinge otsamuhvi juurde või otsamuhvile ei ole võimalik (pooljuhtivate torude puudumisel ühises kestas kaabli korral), siis faasimärgiseid ei paigaldata. Kaablimastid märgistada vastavalt joonisele TR114-3.

3. Maastiku ja teede taastamine Ehitustööde käigus tekkinud kahjustuste ulatus sõltub ehituse ajast. Kaablitrasside pealiskiht, murukatted, teed ja muud rajatised tuleb taastada vastavalt nende endisele kujule. Kõik sõidukitega tekitatavad roopad tuleb tasandada. Koristada tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed ja muu ehituspraht (traadijupid vms) ning korraldada nende äravedu kooskõlas seaduste ja õigusaktidega. Ülejäänud pinnas ladustada kohaliku omavalitsuse poolt ettenähtud kohta.

4. Ehitustööde dokumenteerimine ja järelevalve

Ehitustööde dokumenteerimisel lähtuda ehitusseadustikust ja JS dokumentides toodud elektripaigaldise kasutuselevõtu protseduurist. Ehituse järelevalvet teostab Enefit Connect OÜ vastava piirkonna projektijuht. Kõik kõrvalekalded projektist kooskõlastada tellija ja projekteerijaga ning fikseerida kirjalikult. Tööde tegemine kooskõlastada kinnistu valdajaga enne tööde algust. Järgida lisas 2 toodud kinnistute omanike ja teiste osapoolte poolt väljastatud tingimusi! Ehitamisel järgida JS dokumentides toodud nõudeid tööde teostamiseks ja üleandmiseks, nõudeid põhimaterjalidele ja seadmetele ning teisi Elektrilevi OÜ ja Enefti Connect OÜ poolt seatud tingimusi. Kättesaadav aadressil: https://www8.energia.ee/public/ee043.nsf/PKDE?OpenView.

5. Käidujuhend Pärast esimest ekspluatatsiooniaastat lähtuda ülevaatuste ja hooldustööde planeerimisel ELV ja EC kaabelliinide hoolduskavade koostamise juhenditest ja nõuetest.

TR1124 KP võrgu ümberehitus Tallinna-Rapla raudtee 430 kinnistul Urge küla, Kohila vald, Raplamaa

7/8

LISAD

Lisa 1 Lähteülesanne Lisa 2 Kooskõlastused Lisa 3 Spetsifikatsioon Lisa 4 Töö mahtude tabel Lisa 5 Demonteeritavad materjalid Lisa 6 RB tehnilised nõuded tehnovõrkudele

ja -rajatistele

TR1124 KP võrgu ümberehitus Tallinna-Rapla raudtee 430 kinnistul Urge küla, Kohila vald, Raplamaa

8/8

JOONISED

Joonis TR1124-1 Asendiplaan (2 lehel) Joonis TR1124-2 10 kV elektriskeem Joonis TR1124-3 Kaablimasti joonis (2 lehel) Joonis TR1124-4 Lõiked (3 lehel)