Puuduste kõrvaldamine

Lisa 4

Hea uuringus osaleja!

Oleme tänulik, et olete avaldanud valmisolekut osaleda Hooldereformi mõju uuringus.

Intervjuude eesmärk on teada saada, milline on rahulolu üldhooldusteenuse tänasest

korraldusega ja millised on senised kogemused. Soovime aru saada, millised on peamised

murekohad üldhooldusteenuse kasutamisel ning mida on vaja muuta, et suurendada

teenusega rahulolu. See aitab teenuseid ja tugisüsteeme muuta tõhusamaks ning vajadustele

paremini vastavaks.

Meievaheline vestlus on konfidentsiaalne ning intervjueeritavate kontaktid on teada ainult

Mõttekoja Praxis ja Rakendusuuringute Keskus Centar uuringurühma liikmetele. Mitte üheski

materjalis me Teie isikule ei viita ega kasutata infot, mis võimaldaks seda tuvastada. Vestlus

kestab umbes 1 tund ja see toimub Teile sobival ajal ning kohas (telefonis, veebis või näost-

näkku kohtudes).

Uuringus osalemine on vabatahtlik. Kui Te ei soovi osaleda, siis Te ei pea seda tegema.

Palun tutvuge uuringu infolehega, kus on täpsemalt kirjeldatud uuringu taust ja osalemise

tingimused.

Kui nõustute jätkuvalt uuringus osalema, siis lepime kokku Teile sobiva vestluse aja ja viisi.

Nõusoleku korral palun kinnitage uuringus osalemine:

 Nõustun uuringus osalema ning intervjuud andma.

 Nõustun intervjuus antud vastuste töötlemisega. Minu nõusolek käib ka võimalike

vastuste kohta, mis puudutavad minu / lähedase terviseseisundit.

 Nõustun intervjuu salvestamisega.

Heade soovidega

Uuringujuht

Mõttekoda Praxis

Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar

Lisa 5

Teenusesaajate ja lähedastega intervjuu kava (mustand)

Sissejuhatus

Uuringu eesmärk on hinnata hooldereformi mõju, saada teada, milline on rahuolu üldhooldusteenusega,

milline on kasutajate kogemus. Samuti on eesmärgiks teada saada, milliseid muudatusi on vaja, et

rahuolu teenusega suurendada.

Teeme intervjuusid inimestega, kes on üldhooldusteenusel, et paremini mõista, milline on kasutaja

kogemus ja hinnang.

Intervjuu on konfidentsiaalne ehk salastatud. See tähendab, et mitte üheski uuringu materjalis ei mainita

Teie nime ega muud infot, mille järgi oleks võimalik Teid ära tunda.

Enne intervjuu alustamist palun kinnitage oma nõusolek. Vastake lihtsalt „jah“ iga punkti kohta, millega

nõustute:

Kas nõustute uuringus osalema ja intervjuud andma?

Kas nõustute, et Teie intervjuu vastuseid töödeldakse, sh vastuseid, mis võivad puudutada Teie

või Teie lähedase terviseseisundit?

Kas teile sobib, kui salvestame intervjuu? Salvestust kasutame analüüsiks. Salvestustele on ligipääs

vaid Praxise ja Centari uurimismeeskonna liikmetel ja see kustutatakse koheselt pärast intervjuu

ümberkirjutamist, st transkriptsiooni või kokkuvõtte tegemist. Andmete salvestamine on vajalik nende

töötlemiseks – kokkuvõtte ja järelduste tegemiseks. Vestluse käigus ei jõua me kogu olulist infot üles

kirjutada. Kui vestlus on salvestatud, saame hiljem selle veel üle kuulata ja kirja panna kõik olulise,

millest vestlusel rääkisite.

1. Teenusele jõudmine ja kättesaadavus

Kas teenuse saaja viibib hooldekodus oma elukohajärgses KOV-is või teises piirkonnas? Kas teenuse

saajal või lähedastel oli valikuvõimalus?

Kui kaua on teenuse saaja olnud teenusel?

Kui tuldi teenusele pärast 01.07.2023, mis olid peamised põhjused?

Kui kaua võttis aega teenusele jõudmine üldhooldusteenusele? Kas enne saadi koduteenust?

2. Igapäevaelu ja tegevused hooldekodus

Kui sageli ja mis viisil toimub suhtlus lähedastega?

Kas suhtlus KOVi sotsiaaltöötajaga on regulaarne ja toetav?

Milliseid huvi- ja vabaajategevusi hooldekodus pakutakse?

Kas teenusesaajatel on võimalus käia väljaspool asutust (nt kontserdid, teater, ekskursioonid, lähedaste

külastused)?

Kui tihti on võimalik käia iseseisvalt või saatjaga õues?

3. Tervis ja isiklikud vahendid

Millised tervishoiuteenused on hooldekodus tagatud?

Kuidas on korraldatud isiklike ravimite ja hooldusvahendite ostmine?

Millisel viisil on isiklikud rahalised vahendid kättesaadavad (päevas, nädalas, kuus)?

Kas teenusesaajatele on tagatud nende vajadustest lähtuvad abivahendid (nt kepid, kargud, ratastool,

kuuldeaparaadid, inkontinentsitooted)?

Kas lähedased on nendest abivahenditest teadlikud?

4. Teenusemaksumus ja hooldusplaan

Kui jõukohane on teenuse omaosaluse maksmine teenusesaajale ja lähedastele?

Kui suure osa inimene, lähedased maksavad lisaks KOVile teenuse hinnast puudujääva osa? Kui

suures ulatuses tasub KOV?

Kas hooldusplaan on teenusesaajale ja lähedastele selgitatud?

Kas hooldekodu osutab hooldusplaanis kirjeldatud teenuseid ja tegevusi? Milliseid ei osuta?

5. Rahulolu ja ettepanekud

Milline on teie üldine rahulolu üldhooldusteenusega (hooldekodu) teenusega?

Mis on teie arvates hooldekodu tugevused? Mis meeldib kõige rohkem?

Mis ei meeldi või vajaks parandamist?

Kas hooldekodu arvestab teenusesaajate ja lähedaste soovide ning arvamustega?

Mis peaks hooldekodus muutuma, et rahulolu oleks kõrgem?

Mida saaks riik või KOV teha, et olukord hooldekodudes paraneks?

6. Intervjuu lõpp

Kas soovite lisada midagi, mida me ei küsinud?

Tellija nimi: Sotsiaalministeerium 

Hanke nimetus: Hooldereformi mõjuanalüüsi uuring Sotsiaalministeeriumile

Viitenumber: 291899

Tehniline kirjeldus

Sissejuhatus

1. juulist 2023 jõustunud hooldereform tähendab, et riik tuli hooldus kulude eest maksmisel

appi. Kui seni oli inimese katta olnud 100 protsenti hooldekodu kohamaksumusest, siis pärast

hooldereformi jõustumist jaguneb kohamaksumus teenust vajava inimese ja kohaliku

omavalitsuse vahel. Seda võib pidada üheks viimaste aastakümnete suurimaks, oodatuimaks

ja vajalikumaks reformiks sotsiaalvaldkonnas.

Sotsiaalministeerium (edaspidi „SoM“ või „Tellija“) kutsub esitama pakkumust hankele

„Hooldereformi mõjuanalüüsi uuring Sotsiaalministeeriumile” (edaspidi ka „analüüs“).

Hanke lõppeesmärgiks on analüüs koos tulevikku suunatud ettepanekute esitamisega, mis

koosneb kolmest osast. Esmalt koondanalüüs üle-eestilise kaardistusega olemasolevate

hooldereformi sekkumispraktikate ning tugisüsteemide toimimise kohta, enne reformi algust ja

selle järgselt, mis on suunatud ülevaate saamiseks hooldereformi rakendamise mõjude osas

KOV-le ning ka selle reformi mõjust hoolduskoormusega lähedaste (edaspidi ka „teenuste

sihtrühmad“) toetamisele.

Koondatud andmete analüüsi põhjal peab valmima kaardistus, milline on hooldereformi mõju

üldhooldusteenuse ja koduteenuste kättesaadavusele sihtrühmiti üle Eesti. Kas see on tõhus

ja millistes piirkondades on olukord parem, kus kehvem ja millised on olnud takistused toe

kättesaadavusel. Andma omapoolse hinnangu, kas riigi poolt täna planeeritud muudatused on

parandanud teenuse kvaliteeti, korrastanud teenusepakkujate turgu (sh pannes paika hinna

ja kvaliteedi suhte), samuti parandanud teenuseosutajate tööjõu palga- ja töötingimusi ning

kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Kaardistuse raames antakse

hinnang, kas riigi rahastus on piisav või mitte. Kas meil tuleviku vaates tuleks muuta KOVide

rahastusvalemit ja põhimõtteid, pakkuma välja kriteeriumid vm soovitused, mida tuleks muuta

ja kuidas.

Teiseks analüüsitakse olemasolevate tugisüsteemide tõhusust ja terviklikkust teenuste

sihtrühmade toetamise kohaliku omavalituse, teenuse osutaja ja teenusesaaja ning tema

lähedase vaatest. Analüüsi teise etapi raames toimub detailsem küsitluste ja intervjuude

läbiviimine seotud osapoolte esindajatega.

Kolmandaks analüüsitakse välisriikide sekkumispraktikaid ning sealsete tugisüsteemide

korraldust, eesmärgiga välja selgitada pikemas perspektiivis (aastaks 2050) pakkuma välja

kriteeriumid vm soovitused, mida tuleks muuta ja kuidas arvestades meie praeguse

hoolekandekorralduse ja olemasoleva olukorraga (sotsiaalsed, seadusandlikud ja rahalised

tegurid).

Analüüsi teostamist rahastatakse Euroopa Liidu poolt rahastatavast toetuse andmise

tingimustest "Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“, tegevuskava

alategevusest „Inimesekeskse teenuse korraldamise arendamine“, SFOS 2021-2027.4.09.23-

0002, WBS 1T10-HOOLDUS-135.

1. Uuringu taust ja olukorra ülevaade 

Statistikaameti rahvastikuprognoositabeli1 järgi moodustab vanemaealiste (65+) osakaal Eesti

rahvastikust aastaks 2030 22,3% ja aastaks 2070 30,3% (võrdluseks, aastal 2024 – 20,5%).

Sotsiaalministeeriumi ja Turu-uuringute AS poolt 2020. a läbi viidud „Elanikkonna

tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringu“ andmetel kasvab elanikkonnas erineva

kõrvalabi, s.h hoolduse vajadus vananedes märgatavalt: 25–64-aastastest tegevuspiiranguga

inimestest kasutas enda sõnul terviseprobleemi tõttu mõne pereliikme või lähedase kõrvalabi

20%, 65-aastastest ja vanematest aga juba 40%.2 Seega on vananeva ühiskonna suurimaks

väljakutseks arendada välja pikaajalise hoolduse süsteem, mis pakuks selleks vajalikku

tööjõudu ning suudaks vastata ühiskonnas suurenevale kõrvalabi ja hooldusvajadusele.

2050. aastaks kasvab üle 65-aastaste inimeste osakaal Eesti rahvastikus kolmandikuni

rahvaarvust. Juba praegu elab Eestis kuni 40 000 tõsise tegevuspiiranguga inimest, kes enda

hinnangul vajaksid lähima aasta jooksul ööpäevaringset üldhooldusteenust. Aastaks 2050 on

üle 80-aastaste inimeste arv nüüdsega võrreldes peaaegu kahekordistanud. Euroopa

Komisjoni prognoosi kohaselt on selleks ajaks 125 000 inimest vanuses 80+. Üle 100-aastaste

inimeste arv on aastaks 2050 kuuekordistunud. Elu lõpus on toimetulek väga erinev ja

abivajaduse tekkimise korral saab lähedastele vähem loota.3

Samuti on eakatel samaaegselt mitu kroonilist haigust või sündroomi, mis tekitavad pikaajalise

hoolduse vajaduse. Dementsussündroomiga inimeste arv peaaegu kahekordistub 2050.

aastaks, jõudes enam kui 3%-ni täisealisest rahvastikust.

Pikaajaline hooldus hõlmab endas erinevaid tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid, mis ennetavad

inimese tervise halvenemist ja võimete vähenemist ning toetavad igapäevast toimetulekut ja

loovad heaolu. Hooldusvajadusest olenemata on inimeste esmane valik elada endale tuttavas

ja turvalises keskkonnas - kodus. Väga suure hooldusvajadusega inimestele on aga sageli

möödapääsmatu, vajadus ööpäevaringse hooldusteenuse ehk hooldekodu järgi.

1 RV085: RAHVASTIKUPROGNOOS 2025-2085: RAHVASTIKUNÄITAJAD SOO JA MAAKONNA JÄRGI. Statistika andmebaas 2 Elanikkonna hooldusvajaduse ja tegevuspiirangute uuring (2020). Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/hooldusvajaduse_uuring_som. pdf 3 Pikaajalise hoolduse tulevik – Arengusuundumused aastani 2035 (2021). Kättesaadav: https://arenguseire.ee/wp-content/uploads/2021/11/2021_pikaajalise-hoolduse-tulevik_raport_veeb- 3.pdf

Seega on kvaliteetse ja inimese tegelikule vajadusele vastava abi kättesaadavus väga tähtis.

Sellele vaatamata on Eesti seni rahastanud pikaajalist hooldust kaks korda vähem kui teised

meiega samal arengutasemel olevad riigid.

Pikaajalise hoolduse tuleviku raportile tuginedes panustas Euroopa Liidu liikmesriikides avalik

sektor aastal 2019 pikaajalisse hooldusse keskmiselt 1,7 % SKT-st. Euroopa Liidu riikides on

suuremate pikaajalise hoolduse kuludega näiteks Holland, Taani ja Rootsi, mis kulutavad

pikaajalisele hooldusele ligikaudu 3,5% SKT-st. Eestis panustatakse pikaajalisse hooldusse

avaliku sektori vahendeid 0,4% SKT-st; nii kuulutakse nende riikide perre, kus kulud on neli

korda väiksemad kui EL-i riikides keskmiselt. 4

Arenguseire Keskuse tellimusel läbi viidud uuringu järgi ei arvesta enam kui kaks kolmandiku

elanikest võimaliku hooldusvajadusega tulevikus, ehk Eesti inimesed hindavad abivajaduse

tõenäosust väikeseks. Sama uuring tõi välja, et 36% elanikest eelistavad lahendust, kus riik

kehtestab miinimumstandardid ja kohalikud omavalitsused lahendavad selle raames

pikaajalise hoolduse teenuse pakkumise, ehk Eesti elanikud eeldavad uuringu järgi avaliku

sektori kandvat rolli pikaajalise hoolduse tagamisel. Suurendades Eesti pikaajalise hoolduse

kulusid praeguselt tasemelt OECD või EL riikide keskmisele tasemele, jääksid Eesti

sotsiaalkaitse kulud tervikuna ikkagi väiksemaks kui liikmesriikides keskmiselt. Samas

uuringus tuuakse välja, et rahvastiku vananemise tõttu suurenev hooldusvajadus ja

suurenevad kulud ajendavad kaaluma, kuivõrd jooksvaid kulusid. 5

Inimeste elu lõpus on toimetulek väga erinev. Sellele aitab kaasa pensionide erinevuse

suurenemine, eriti kui paljudel pole II samba pensionit. Esimese samba pension võib

moodustada vaid 20-30% keskmisest brutopalgast. 6

Vanaduspensioni saamiseks peab inimene olema jõudnud pensioniikka ja tal peab olema

vähemalt 15 aastat pensionistaaži. Klassikalise tööhõivele on lisaks tekkinud uusi töötamise

viise. ELis teeb ühe (või mitme) digitaalse tööplatvormi kaudu tööd üle 28 miljoni inimese.

2025. aastaks on nende arv eeldatavasti 43 miljonit. Platvormitöö on tööhõive vorm, mille puhul

organisatsioonid või üksikisikud kasutavad veebiplatvormi juurdepääsuks teistele

organisatsioonidele või üksikisikutele, et lahendada konkreetseid probleeme või osutada

konkreetseid teenuseid tasu eest. Nii on ka Eestis kasvanud vägagi kiiresti digiplatvormidel

põhinev majandus. COVID-19 pandeemia ajal hakkas platvormitöö hoogustuma ja

peavoolustuma, osaliselt tänu toidu ja toiduainete kullerteenuse kasutamise sagenemisele,

lisaks on kasvanud ka äppi põhise sõidujagamise teenuse levi, samuti erinevad tööampsud

jmt. See on muutumas innovatsiooni ja tööhõive kasvu mootoriks, aga samas seab suuri

väljakutseid tulevikus pikaajalise hoolduse tagamisele. 7

Inimeste ootused töö-elu tasakaalu kvaliteedile kasvab, samas on tööturg ebakindlam ja

polariseerumas. Eesti inimesed tahavad töötada vähem ja paindlikumalt ka siis, kuid nad

teenivad vähe. 8 Tuleviku väljakutseks on pensioniea ebavõrdusest suurenemine, mis seab

4 Pikaajalise hoolduse tulevik – Arengusuundumused aastani 2035 (2021). Kättesaadav: https://arenguseire.ee/wp-content/uploads/2021/11/2021_pikaajalise-hoolduse-tulevik_raport_veeb- 3.pdf 5 Pikaajalise-hoolduse-rahastamine_uuring (2021). Kättesaadav: https://arenguseire.ee/wp- content/uploads/2021/11/2021_pikaajalise-hoolduse-rahastamine_uuring.pdf 6 Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium (2016). „Riikliku vanaduspensioni jätkusuutlikkuse analüüs“. 7 Platvormitööd käsitlevad EL normid Kättesaadav: https://www.consilium.europa.eu/et/policies/platform-work-eu/ 8 Eesti hoolkdusvaldkonna hallid ninasarvikud ja tulevikuperspektiivid (2025), Johanna Vallistu ettekanne hooldereformi koostööseminar 2025: Hooldereformi mõju- üldhooldusteenus täna ja homme

riigi valikute ette, kuidas tagandada teenuste kättesaadavus väheneva maksumaksjate ja

suurenenud kulude juures.

Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika kohaselt sai 2023. aastal ühe aasta jooksul

ööpäevaringset üldhooldusteenust 15 194 isikut, aasta lõpus oli teenusel 10534 isikut (42%

neist olid üle 85-aastased; 27% olid dementsuse diagnoosiga). Teenust saavate inimeste arv

on aastatega suurenenud, kus võrreldes 2019. aastaga on teenusesaajate arv kasvanud

16,4%. Koduteenust sai 2023. aastal 8969 inimest, kellest 37% olid 85-aastased ja vanemad

ning alates 2019. aastast on koduteenust saavate isikute arv suurenenud 23%.

Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringu järgi võib 16% kodus elavatest

tõsise tegevuspiiranguga inimestest enda hinnangul järgneva 12 kuu jooksul vajada

ööpäevaringset üldhooldusteenust, sealjuures 7% alalist teenust ning 9% ajutist teenust. 3%

kõigist vähemalt 16-aastastest elanikest vajab enda hinnangul lähema 12 kuu jooksul

ööpäevaringset üldhooldusteenust. Uuringu järgi võib ööpäevaringset üldhooldusteenust

vajada 24 500–38 900 inimest (sealjuures on alalise üldhooldusteenuse vajajaid 8800–18 200

ning ajutise üldhooldusteenuse vajajaid 12 700–23 700). 9

Ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja kodus elamist toetavate teenuste parem kättesaadavus

vähendab lähedaste hoolduskoormust laiemalt. Eesti sotsiaaluuringu andmetel hooldas 2020.

aastal oma täisealist leibkonnaliiget 48 613 inimest (sh umbes 16 900 hooldas 20 ja enam

tundi nädalas), mis on hinnanguliselt ligikaudu 4,4% kõigist vähemalt 16-aastastest elanikest.

Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringu (2020) kohaselt on

hoolduskoormus veel levinum probleem – 22% Eesti elanikest hooldab või abistab kedagi, sh

10% hooldab ja abistab oma leibkonnaliiget. Arvuline hinnang viimati nimetatute puhul on 100

000–125 100. Ligikaudu 8% elanikkonnast hooldab oma täisealist leibkonnaliiget. 10

Strateegias „Eesti 2035” 11 on ühe eesmärgina toodud pikaajalise hoolduse süsteemi

tõhustamine, sh pikaajalise hooldusvajaduse ennetamiseks vastavate teenuste süsteemi

väljatöötamine ja hooldusteenuste arendamine, mis võimaldavad saada hooldus- ja

tugiteenuseid eelkõige kodus ja kogukonnas. Samuti on olulisena välja toodud pikaajalise

hoolduse valdkonna töötajate hulga suurendamine ja nende kvalifikatsiooni tõstmine.

„Heaolu arengukava 2023-2030" 12 toob välja, et hoolekande suund on toetada inimeste

võimalikult kaua kodus elamist. Võrreldes teiste Euroopa riikidega iseloomustab Eesti

vanemaealisi suhteliselt vähene sotsiaalne kaasatus, samuti osalevad nad vähem

vabatahtlikus tegevuses ja poliitikas ning tegelevad vähem hobidega. Vanemaealised on

võrreldes ülejäänud elanikkonnaga suuremas vaesusriskis. Keskmine vanaduspension tagab

vaid baassissetuleku, hoides vanemaealised absoluutsest vaesusest väljas, kuid jättes nad

suhtelisse vaesusesse. Samas ei ole koduses keskkonnas toetatavad sotsiaalteenused

piisavalt kättesaadavad. Tähelepanu vajavad ka dementsuse diagnoosiga inimesed.

9 Elanikkonna hooldusvajaduse ja tegevuspiirangute uuring (2020). Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/hooldusvajaduse_uuring_som. pdf 10 Elanikkonna hooldusvajaduse ja tegevuspiirangute uuring (2020). Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/hooldusvajaduse_uuring_som. pdf 11 Kättesaadav: https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2021- 06/Eesti%202035_PUHTAND%20%C3%9CLDOSA_210512_1.pdf 12 Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2023- 04/Heaolu%20arengukava%202023-2030.pdf

Enamikus kohalikes omavalitsustes (edaspidi ka KOV) puuduvad toetavad teenused, mis

aitavad vältida mäluhäirete süvenemist ning säilitada inimese sh dementsusega iseseisvat

tegevusvõimet võimalikult kaua.

Heaolu arengukava 2023–2030 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks on koostatud

sotsiaalhoolekande programm 2025–2028. 13 Programm keskendub sotsiaalhoolekande ja

sotsiaalse turvatunde arengule, pakkudes inimestele ennetavat, ajakohast, kvaliteetset ja

jätkusuutlikku hoolekandelist abi võimalikult kodu lähedal. Programm aitab saavutada heaolu

arengukava 2023–2030 alaeesmärki nr 4.

2023. aasta keskel jõustunud hooldereformi eesmärk oli vähendada inimeste omaosalust

ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamisel avaliku sektori rahastuse osakaalu

suurendamisega. Hooldereformi eesmärgiks on olnud vähendada nii teenuse saajate kui

seadusjärgsete ülalpidajate maksekoormust ühe teenuse saajate jaoks kulukaima

sotsiaalteenuse rahastamisel, samuti pereliikmete hoolduskoormus ööpäevaringse

hooldusvajadusega inimeste hooldamisel.

Lisarahastus toetab ka pikaajalise hooldusreformi eesmärke, milleks on tagada isikukeskne ja

abivajavate tegelikke vajadusi arvestavate teenuste korraldus riigis. Hoolekande läbivaks

põhimõtteks on eeskätt pakkuda suuremas mahus ja kvaliteetsemaid kodus elamist toetavaid

teenuseid, et ennetada hooldusvajaduse süvenemist ja asutuspõhisele hoolduse saamist.

Samuti vähendada lähedaste hoolduskoormust ja toetada nende tööelus püsimist.

Rahvastiku vananemisega kaasneb hooldust vajavate inimeste arvu kasv ja pereliikmete

hoolduskoormuse suurenemine. Abivajaduse tekkimise korral saab lähedastele vähem loota.

Eakad inimesed elavad valdavalt üksi või paarina. Lapsi on vähem. Leibkondi, kus lapsed

elavad eakate vanematega koos, jääb üha vähemaks, samuti ei ela lapsed vanemate

läheduses.

Ööpäevaringse hooldusvajadusega inimestele rahaliselt kättesaadav ja kvaliteetne abi

soodustab hoolduskoormuse vähenemist ning hoolduskoormusega inimeste tööhõives

osalemist. Samas seab see suured väljakutsed saavutatud hoidmisele.

Pikaajalise hoolduse teema vajab Eesti ühiskonnas kindlasti veelgi rohkem teadvustamist.

Hoolekande suund on ka tulevikus toetada muutvas ajajärgus inimeste võimalikult kaua kodus

elamist, mida toetab tehnoloogia arengu kaudu pakutavad lahendused ja professionaalse

koduteenuste korraldus.

2. Hanke objekt, uuringu eesmärk  ja uurimisülesanded

Hanke objekt on „Hooldereformi esmane mõjuanalüüs“.

Pikaajaline hooldus ja hooldereform on mõeldud inimestele, kes vajavad ühiskonnaelus

osalemisel ja igapäevaeluga toimetulekul erisugust tuge. See hõlmab endas tervishoiu- ja

sotsiaalteenuseid, mis ennetavad inimese tervise halvenemist, võimete vähenemist ning

toetavad vajadusel igapäevast toimetulekut, lastel on lisaks ka hariduse tugiteenuseid.

01. juulist 2023 jõustunud hooldereform tähendab, et riik tuleb hoolduse eest maksmisel appi.

Kui seni oli inimese katta olnud 100 protsenti hooldekodu kohatasust, siis alates 1. juulist 2023

jaguneb kohamaksumus teenust vajava inimese ja kohaliku omavalitsuse vahel.

13 Sotsiaalhoolekade programm 2025-2028. Kättesaadav: https://sm.ee/sites/default/files/documents/2025-01/Sotsiaalhoolekande%20programm%202025- 2028.pdf

Tellitava uuringu peamine eesmärk on saada ülevaade hooldereformi laiemast mõjust:

1) mõju tegelikule KOV halduskoormusele ja kulude kasvule (kas see oli tingitud reformist või

tegelikult oleks need kasvanud ka ilma reformita, arvestades meie majanduse olukorda) ja

mõju teiste pikaajalise hooldusteenuste kättesaadavusele;

2) mõju hooldekodude hinna kujunemisele, kas tegelikult on kvaliteet paremaks läinud või on

hinnad lihtsalt kasvanud aga sisulist kvaliteedi tõusu pole olnud;

3) lisaks peaks andma ka sisendi või hinnangu riikliku rahastuse piisavusest

üldhooldusteenuse tagamiseks ning analüüsima, kas ja millisel määral oleks vaja muuta KOV-

de rahastusvalemit. Uuringu raames koostatakse võimalikud kriteeriumid jm ettepanekud,

mida ja kuidas muuta tuleks, et tagada teenuse jätkusuutlikkus ning kvaliteet.

Analüüsi tulemused peavad aitama tellijal saada ülevaate ja hinnata seniste toetusmeetmete,

erinevate sekkumispraktikate ja tugisüsteemide terviklikkust ning kättesaadavust

sihtrühmadele Eesti erinevates piirkondades ning planeerida vajalikke muudatusi nii riiklikul

kui kohalikul tasandil. Samuti annab uuringu tulemus sisendi välisvahendite toetusmeetmetest

tegevuste planeerimiseks teenuste sihtrühmadele.

Uuringu lõpptulemuses esitletakse konkreetsed ettepanekud, sh tuginedes Euroopa

Liikmesriikide praktikale, kuidas tagada piiratud ressursside juures suuremas mahus ja

kvaliteetsemaid kodus elamist toetavaid teenuseid, et ennetada hooldusvajaduse süvenemist

ning asutusepõhisele hoolduse saamist. Samuti vähendada lähedaste hoolduskoormust ja

toetada nende tööelus püsimist.

Eesmärgi saavutamiseks on töö käigus plaanis keskenduda kolmele uurimisülesandele:

I uurimisülesanne

Koguda ja koondada riigi ning KOV andmeid, et selgitada välja pikaajalise hoolduse

korraldamisel vastutuse jagamine aastatel 2023–2025 riigi ja KOV-de vahel, kuidas on

piirkonniti tagatud teenuse kättesaadavus inimesel ning milline on piirkonniti

abivajajate ja teenust vahetult pakkuvate isikute suhe (nt koduteenust vahetult

osutavad isikud, isiklikud abistajad, täisealise isiku hooldajad) koos lähedaste

hoolduskoormuse ülevaatega.

I uurimisülesande lahendamisel viiakse läbi sekundaaranalüüs ja analüüsitakse vähemalt

järgmisi allikaid:

 2023–2025. aastate osas sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) menetlusi

(lihtmenetlusi ja juhtumimenetlusi);

 h-veebi üldhoolduse andmeid;

 s-veebi koduteenuse andmeid;

 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris olevate asutuste

majandusaasta aruandeid;

 äriregistris teenuseosutajate majandusaastate aruannete andmeid.

Uurimisküsimused

Pakkuja peab I uurimisülesande raames arvestama vähemalt järgnevate

uurimisküsimustega:

1. Milline on üldine rahavastikuprognoos lähtuvalt Statistikaameti rahvastikuprognoosist

2023–2050 (KOV, maakond, kogu riik), sh hooldusvajadustega inimeste arvnäitajad?

2. Milline on üldhooldusteenuse saajate suhe koduteenuse saajatesse muutused ajas ÜH ja

koduteenuste korraldamise ülevaade 2022, 2023, 2024, 2025 (edaspidi 2022–2025)?

3. Kui palju on KOV-s ametis ÜH korraldamisega seotud sotsiaaltöötajaid? Milline on sotsiaaltöötajate suhestus abivajajate (eakate ning äärmusliku toetusvajadusega hooldatavate lapsed ja täiskasvanute suhtarvu võrdluses? Kui palju on KOV-s keskmise toetusvajadusega, kõrge toetusvajadusega ja äärmusliku toetuvajadusega täiskasvanuid? Kui suur on KOV elanike arv? Kui suure osakaalu moodustavad eakad KOV elanikkonnast? Millised on Eesti keskmised näitajad eelnevates küsimuste juures toodud sihtgruppide osas?

4. Kui suure osakaalu KOV eelarvest moodustab KOV sotsiaalvaldkonna eelarve? Kui suure

osa KOV sotsiaalvaldkonna eelarvest moodustasid/moodustavad ÜH ja koduteenustel

kulud 2023, 2024, 2025 (edaspidi 2023–2025)? Milline oli/on KOV hoolduskulude

piirmäärade tase aastatel 2023–2025? Kas kehtiv KOV hoolduskulude piirmäär

tagas/tagab teenuse saajale ÜH teenuse kättesaadavuse vähemalt mõnes mõistlikul

kaugusel asuvas hooldekodus?

5. Kui palju KOV aastatel 2023-2025 keskmiselt kaeti kulusid, sh kui palju makstakse

täiendavalt kehtestatud piirmääradele? Kui palju on aastatel 2023–2025 olnud KOV-s

väiksema sissetuleku hüvitise saajaid? Kui suur on KOV põhine keskmine väiksema

sissetuleku hüvitis? Milline on keskmine inimese, sh lähedaste omaosaluse protsent KOV

aastatel 2023-2025?

6. Kui palju on ÜH teenuseosutajaid aastatel 2021, 2022, 2023, 2024, 2025 (edaspidi 2021–

2025), sh tegevusüksusi? Kuidas on kaetus KOV-de ja maakondade lõikes? Kui suur on

KOV ja maakonna teenuskohtade suhestamine eakate ja keeruka hooldusvajadusega

inimeste suhtarvu? Milline on teenusekohtade võimalik prognoos rahvastiku prognoosist

lähtuvalt aastatel 2023–2050?

7. Kuidas on asutuste põhiselt muutunud aastatel 2022–2025 muutunud MTR

tegevuskohtade andmed ja hooldustöötajate võrdlus? Kas on võimalik Statistikaameti

rahvastikuprognoosi alusel prognoosida KOV ja maakonna põhiselt tuleviku kohtade

vajadusest lähtuvalt uute töötajate vajadust aastatel 2023–2050?

8. Kas e-Äriregister 2021, 2022, 2023, 2024 majandusaasta aruannete võrdluses on võimalik

analüüsida teenitud tulu ja väljamakstud dividendide suurust eraõiguslike asutuste

põhiselt? Kas selle analüüsitud andmete pealt on võimalik välja pakkuda mõistliku

ärikasumi suurust?

Pakkujale edastatakse vastavalt lepingus olevatele tingimustele H-veebi andmestik

üldhooldusteenuse ja S-veebi andmed koduteenuse osas, koostöös

Sotsiaalkindlustusametiga lepitakse kokku vajalike STAR1 ja STAR2 andmetes.

II uurimisülesanne

Hinnata, kuivõrd ja mil määral on reform mõjutanud KOV-e ja teenuseosutajaid ning

selgitada välja teenusesaajate ja nende ülalpidamiskohustusega lähedaste hinnang

tänasele olukorrale ning ootused tulevikuks.

II uurimisülesandele vastamiseks kogutakse empiirilisi andmeid (intervjuud, küsitlus)

järgmistelt sihtrühmadelt: poliitikakujundajad, KOV-d, üldhooldusteenuse osutajad,

teenusesaajad ning ülalpidamiskohustusega lähedased. Täpsem metodoloogiline info on

leitav peatükist 3.

Uurimisküsimused

Pakkuja peab II uurimisülesande raames arvestama vähemalt järgmiste uurimisküsimustega

sihtrühmade lõikes:

1) Hooldereformi mõju, korraldus ja tulevikuväljavaated– poliitikakujundajate

vaade

1. Milline on pikaajalise hoolduse korralduse hetkeolukord ja seda mõjutavad

tulevikutrendid? Millised on Eesti pikaajalise hoolduse rahastamise väljavaated?

2. Kas ja milliseid häid praktikaid on võimalik Euroopa Liidu tasandilt üle võtta?

3. Millised tulevikutrendid pikaajalise hoolduse vajadust ja korraldust Eestis enam

mõjutavad? Milliseid tulevikutrende ja potentsiaalseid tulevikustsenaariumeid Eesti

puhul analüüsida võiks?

4. Millised on avaliku sektori võimalused pikaajalisele hoolduse kulude katmisel?

5. Pikaajalise hoolduse rahastamise võimalikud tulevikuvaated, sh mudelid millega

rahastamist jätkata avaliku sektori ja inimese vahel?

6. Kuidas tuleme toime suure vanemaealiste ebavõrdsusega? Mida see toimetulek

eeldab?

7. Kas rände ja tehnoloogia kombinatsioon lahendaks meie tööjõukriisi tulevikus? Mida

see eeldab?

8. Kas meil võiksid üldse tekkida kogukondlikud ja mitmekesised hooldusmudelid? Mida

see eeldab? Kas kohustuslik hoolduskindlustus on möödapääsmatu?

2) Hooldereformi mõju KOV-dele

1. Hinnata sotsiaalkulude osakaalu ja jagunemist teenuste ja sihtrühmade lõikes linna- või valla eelarves. Kuidas need kulud jagunevad eakatele ja puudega isikutele vastavalt kontoplaanile, saldoandmikele aastatel 2022–2025, sealhulgas pikaajalise hoolduse (ööpäevaringne ja päevane üldhooldus, täisealise isiku hooldajatoetus, koduteenuse jt kodus elamist toetavate teenuste) kulud.

2. Kui tõhusalt on omavalitsus(t)es korraldatud abivajaduse hindamine ja teenusele suunamine. Millisel tasandil tehakse teenusele suunamise ja rahastamise otsuseid? Milliseid haldusotsuseid kasutatakse (haldusakt, haldusleping või mõlemad)?

3. Millised on peamised probleemkohad KOV tasandil erineva taustaga klientide (dementsusega inimesed, erihoolekandest väljuvad) teenusele suunamise korral? Millisel viisil on KOV-s lahendatud eelpool nimetatud sihtgruppide puhul teenusele saamine?

4. Teenuse kvaliteet. Millisel viisil selgitavad KOV-d välja teenusel olijate rahulolu kodu ja ÜH teenustega? Milliste kriteeriumite alusel KOV hindab üldhooldusteenuse kvaliteeti? Millise intervalliga tagasisidet kogutakse ja kas on olemas planeeritud edasised tegevused?

5. Teenuse kättesaadavus. Kui kaua võtab aega inimese tegelik jõudmine üldhooldusteenusele: nt keskmine sobiva koha leidmise aeg ja inimese teenusele asumise aeg? Kui pikad on üldhooldusteenuse järjekorrad (tööpäevades või kuudes) tänase praktika põhja? Kuidas on järjekorra pidamine korraldatud või reguleeritud? Kui kaua võtab aega inimesel ÜH või koduteenusele saamine (tööpäevades)? Milliselt olete äärmusliku toetusvajadusega hooldatava, keda ükski hooldekodu ei taha puhul olukorrad lahendanud? Kas paigutate inimesi teenusele tema eelnevast elukohast mõistlikul kaugusel asuva teenuseosutaja juurde? Kas inimene saab kaasa rääkida teenuskohta valikul? Kuivõrd teenusele paigutamisel arvestatakse inimese eelnevat elukohta ning suunatakse ta mõistlikul kaugusel asuva teenuseosutaja juurde? Kuivõrd inimesel on võimalus kaasa rääkida teenuskoha valikul?

6. KOV-i ja teenuseosutaja vaheline koostöö. Millised on peamised väljakutsed omavalitsuste ja üldhoodusteenuse osutajate koostöös, sh arveldamine ja infovahetus jms? Kuidas omavalitsused neid väljakutseid on lahendanud?

7. Ressursid. Kuivõrd on muutunud võrreldes reformi eelse ajaga töötajate arv, kes tegeleb üldhooldusteenuse korraldamisega? Milline oleks optimaalne täisealiste isikute abivajaduse hindamisega ja teenuse korraldamisega tegelevate sotsiaaltöötajate ja klientide suhtarv KOV-s? Milline on hooldereformi järgselt olnud koduteenust vahetult osutatavate isikute arv ja klientide suhtarv KOV-s?

8. Mida KOV on teinud või plaanib teha selleks, et toetada omastehooldajaid ja ennetada vajadust hooldekodu järele? Milliseid koduhooldustoiminguid, koduteenus ja isikuhooldus pakute? Vajadused koduteenuse hinnastamise erinevate variantide järele? Kuidas täna on teil hinnastamine üles ehitatud kliendile?

9. Kas KOV-i poolt on tagatud omastehooldajatele tugimeetmed (päevahoid, intervallhoid, dementsepäevakeskus, vabatahtlikud seltsilised jne). Kas toimub vabatahtlike kaasamist? Kas teenuste osutamisel osaleb kolmas sektor (MTÜ-d). Ennetavate meetme olemasolu?

10. Uuringu raames tuleb selgitada, kas KOV on teinud või plaanib teha üldhooldusteenuse osutaja leidmiseks riigihanke või kas teenust osutatakse oma teenuseosutaja poolt (sh nt kuidas need mahud jagunevad enda asutus vs muud). Samuti tuleb uurida, kas KOV on sõlminud hinnakokkuleppeid teenuse hinna fikseerimiseks ja muutmise määramiseks. Oluline on selgitada, kas teenuselepingud sõlmitakse ning kas teostatakse lepingupõhist järelevalvet inimese hooldusvajaduse tagamise ja rahade kasutamise üle?

11. Millist abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendit kasutate? Milline on teie hinnang STAR2 hindamisvahendile ja selle kasutamisele? Kuidas toimub hindamise fikseerimine? Kas laete hindamisvahendi STAR-i? Millal jagate abi- ja toetuvajaduse hindamistulemusi ÜH teenuseosutajatega? Kui tihti vaatate üle inimese hooldusplaane? Kas koduteenusel koostate hooldusplaani/hoolduskava? Kuidas teenuseosutajad kajastavad andmeid STAR-is (Kas teenuseosutaja sisestab andmeid STAR-i, sh, KOV teenuseosutaja vaates?)?

12. Millisetel alustel kujundate KOV-i piirmäära? Millised on peamised lähtekohad või kriteeriumid, mille alusel omavalitsused on määratlenud hoolduskulude piirmäära suuruse?

3) Hooldereformi mõju üldhooldusteenuse osutajatele

1. MTR järgne teenusekohtade arv seisuga 2022-2025 tegevusüksustes ja teenusesaajaid

aasta kestel kokku, ühe isiku teenusel viibitud keskmine aeg jmt. (H-veebi aruandes).

2. Kas ollakse spetsialiseerunud mingile konkreetsele sihtgrupile teenuste osutamisele? Kas

on plaanis spetsialiseerumine sihtgrupipõhiselt (osaliselt, täielikult)? Mis on takistused,

motivatsioon püüd, miks ei võeta dementseid teenusele. Motiveerivad meetmed keeruliste

sihtrühmadele.

3. Kus on avalikustatud hoolduskulude ja kohamaksumuse suurused (SHS § 22¹ lg 6). Teenuse hind (2023 teine poolaasta, 2024, 2025), sh hoolduskulud (tuues eraldi välja tööjõukulud (koos maksudega); tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud; tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud ja koolituse ja supervisiooni kulud hooldustöötajate ja abi ja teenuse saaja poolt tasutavad kulud). Mitu korda aastas toimub teenuse hinna ülevaatamine, seoses millega seda teostatakse?

4. Milline on hooldustöötajate ja abihooldustöötajate (haridus, väljakutsed seoses

töötajatega) ajaraamis 2021–2025? Millised on võimalused peale hooldereformi toimumist

tööjõudu leida? Milliseid lisahüvesid täna omaltpoolt peale palga töötajatele veel pakute

(näiteks Stebby, õppelaenu kustutamine, tasuta toitlustus, eesti keele kursused vmt)?

Millise lepingu alusel teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu,

töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) on palgatud?

Milline peaks olema hooldustöötaja keskmine töötasu ja millise valdkonna töökoha

palgatasemega peaks see seotud olema? Millised tööjõudu leidmisel peamised takistused,

väljakutsed jms?

5. Milline on infovahetus KOV-ga abivajaduse ja hooldusplaani osas? Kas omatakse

teenuselepinguid? Kuidas jagatakse arveid, KOV ja klient? Kes hüvitab isiku hooldusega

seotud vahendid mähkmed, desovahendid, ühekordsed kulutarvikud (1 * linad, kindad, (vt

Terk EHT õenduse kulusid)?

4) Hooldereformi mõju üldhooldusteenuse saajatele ja ülalpidamiskohustusega

lähedastele

1. Kas teenuse saaja viibib teenusel oma elukohajärgses KOV-s või piirkonnas? 2. Kui kaua on teenuse saaja olnud teenusel? Kui teenusel tuldi pärast 01.07.2023, siis mis

põhjustel teenusele tuldi 3. Kui sageli ja mis viisil toimub suhtlus lähedastega ja KOV sotsiaaltöötajaga? 4. Milliseid huvitegevusi ja vabaajategevusi asutuses pakutakse? Kas teenusesaajatel esineb

võimalus käia ka väljaspool asutust kontserdil, teatris, ekskursioonidel, külastada lähedasi vms?

5. Kui tihti on teenusesaajatel võimalik käia iseseisvalt või toega õues? 6. Kas ka millised tervishoiuteenused on asutuses tagatud? Kuidas on korraldatud isiklike

ravimite ja hooldusvahendite ostmine? 7. Millisel viisil on isiklikud rahalised vahendid kättesaadavad (nt igapäevaselt, iganädalaselt,

igakuiselt) 8. Kui jõukohane on teenuse saajatele nende poolt kaetava osa maksmine? Kas isik või tema

lähedased või KOV maksavad teenuse hinnast puudujääva osa ning kui suures mahus? 9. Milline on teenusesaajate teadlikkus hooldusplaanist? Kas teenusesaajatele on selgitatud

hooldusplaani sisu ja kas teenusesaajatele on osutatud hooldusplaanis kirjeldatud tegevusi/teenuseid?

10. Kas teenuse saajatele on isiklikuks kasutamiseks tagatud nende vajadustest lähtuvad abivahendid (kepid, kargud, ratastool, kuulmisabivahendid, inkontinentsitooted? Kas lähedased on teadlikud eelnevalt nimetatud abivahendite osas?

11. Milline on teenusesaajate/lähedaste rahulolu hooldekoduga? Mis neile kõige enam meeldib/ei meeldi?

12. Kas asutus arvestab teenusesaajate/lähedaste soovidega ja arvamustega? 13. Mis peaks hooldekodus muutuma, et rahulolu oleks (veelgi) kõrgem? Mida riik saaks teha,

et olukord hooldekodus muutuks paremaks?

II uurimisülesande sihtrühma põhiste küsimustike juures tuleb arvestada ka välisekspertide

intervjuude ja uurimisülesande III juures kaasatud riikide praktika osas valideerimist vajavad

ettepanekutega, ennekõike KOV-de ja poliitikakujundajate küsimuste ettevalmistamise puhul.

III uurimisülesanne

Kirjeldada teistes riikides kasutusel olevaid regulatiivseid lahendusi ning häid

meetodeid ja praktikaid, mis aitab tagada pikaajalise hoolduse korralduse ja pakuks

välja pikaajalise hoolduse korralduseks tulevikus võimalikke lahendusi.

Meetoditena peab pakkuja arvestama Euroopa Liidu liikmesriikide põhist dokumendianalüüsi

ja ekspertintervjuude läbiviimist valitud välisriikides.

Uurimisküsimused

Pakkuja peab III uurimisülesande raames arvestama vähemalt järgmiste esitatavate

uurimisküsimustega:

1. Kuidas nähakse pikaajalise hoolduse korraldamise tulevikku? Kas tänane rahastuskeem

on jätkusuutlik? Kas plaanite korralduslikke muudatusi?

2. Kuidas toimub teenusehinna fikseerimine ja selle iga aastaselt muutmine?

3. Kas hinnastamisel on kehtestatud maksimaalne lagi, kas eristate hinnalagesid lähtuvalt

inimese hooldusvajadusele?

4. Kuidas leitakse teenusepakkujad ja fikseeritakse teenuse hinnad?

5. Kas olete jätkusuutliku tuleviku kindlustamiseks otsimas ja katsetamas uusi mudeleid?

6. Kas näete tulevikuvaates inimeste ja hoolduskoormusega lähedaste omaosaluse kasvu?

7. Ka on olnud kaalumisel, et saata eakaid elama odavamatesse riikidesse?

8. Kas on kaalumisel, et inimesed ei läheks kunagi pensionile ja töötaksid seni, kuni füüsiliselt

ei saa?

Tellija soovib, et vaatluse alla tuleb võtta vähemalt kolm riiki. Tellija soovitab kaaluda vähemalt

Saksamaa ja Põhjamaade (Taani/Soome) hõlmamist analüüsi. Pakkuja võib soovitatud

riikidest kõrvale kalduda, esitades pakkumuses oma nägemuse koos põhjendusega, miks

mõni teine riik oleks asjakohasem.

Saksamaa puhul analüüsida hooldusvajadusest lähtuva taseme põhise piirmäärade süsteemi

toimimist, koos selle juurde käiva hooldustasemega seotud hüvitiste piirmäärade

kujunemisega. Lisaks vaadata ka hooldusvajadusega inimeste hooldusteenuse üldist

korraldust, koduteenuse või asutusepõhise hooldusteenuse võrdluses.

Taani ja Soome puhul tuleks vaatluse alla võtta, kuidas kohalikud omavalitsused on

korraldanud teenuseosutajate leidmise, milliseid samme kasutatakse hinnatõusude

ohjeldamiseks. Milliste põhimõtete järgi kujunevad teenuse hinnad?

III uurimissülesande raames analüüsitud välisriikide praktikate kohta analüüsitulemused

kajastatakse uuringuraportis. Raportis esitatakse ka analüüsist lähtuv hinnang ja järeldused,

millised välisriikide praktikad oleksid heaks eeskujuks Eestile tulevikus üle võtta ja rakendada,

sh kas ja milliste vajalike kohandustega ning kas ja millised riskid võivad kaasneda.

Pakkujalt oodatakse, et riikide praktikate kaardistused algavad paralleelselt I uurimisülesande

juures teostatava sekundaaranalüüsiga ning tulemused tuleb siduda ka II uurimisülesande

ettevalmistamisega.

Ettepanekud

Tuginedes uuringu tulemustele ja seeläbi saadud uutele teadmistele ning lõpphinnangule,

oodatakse pakkujalt lõppraportis konkreetseid, detailseid ja reaalselt teostatavaid

ettepanekuid.

Ettepanekud tuleb esitada eraldi peatükis ning tabeli kujul, kus on teemablokkide lõikes välja

toodud vähemalt: leid, järeldus, ettepanek ja vastutav elluviija/adressaat. Ettepanekud

peavad selgelt tulenema järeldustest, sealjuures peab iga ettepaneku juures olema viide selle

aluseks olnud järeldusele, millest järeldus (aruande peatüki täpsusega) lähtus.

Lisaks tuleb uuringu koostajal võtta ettepanekute tegemisel arvesse ning integreerida

lõppraporti kokkuvõttesse sotsiaalministeeriumi poolt tellitavate uuringute „Elanikkonna

tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse jätku-uuring 2025“ ja „Elanikkonna

hoolduskoormuse kordusuuring 2025/2026“ tulemused.

Joonis 1. Sotsiaalministeeriumis planeeritavad hooldereformiga seotud uuringud

ajavahemikus 2025–2027

3. Uuringu metodoloogia ja sihtrühmad

Uuring hõlmab nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset andmekogumist ning see tuleb läbi viia

järgmiste sihtrühmade seas:

1) Poliitikakujundajad- läbi tuleb viia vähemalt 4 sissejuhatavat süvaintervjuud, et saada

põhjalik ülevaade teenuste osutamise ja korraldamise olukorrast Eestis:

 1 süvaintervjuu Sotsiaalministeeriumi hoolekandeteenuste poliitika esindajaga, kelle

vastutusalas on hoolekandeteenuste arendamine, et need toetaksid iseseisvat

sotsiaalset ja majanduslikku toimetulekut, töötamist ja kodus või kodusarnastes

tingimustes elamist ning oleksid innovatiivsed, kvaliteetsed, kättesaadavad ja

vastaksid klientide vajadustele, sh vajadusele saada mitme valdkonna (sotsiaal-,

tervishoiu-, haridus- ja tööturu-) teenuseid samaaegselt või liikuda sujuvalt ühelt

teenuselt teisele.

 1 süvaintervjuu Sotsiaalkindlustusameti esindajaga KOV sotsiaalteenuste nõustamise

talitusest, kes tagab kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamise ning koostöö

toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse, kvaliteedi ja toimepidevuse

parandamiseks ning teenuste arendamiseks.

 1 süvaintervjuu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuse

osakonna esindajaga, kelle KOV-de finantseerimise põhimõtete kujundamine,

finantsmudelite väljatöötamine, tasandusfondi ja toetusfondi õigusaktide

väljatöötamine ja vahendite jaotamine, analüüsid ja prognoosid.

 1 süvaintervjuu isikuga, kelle ülesannete hulka kuulub järelevalve riigiasutuste

tegevuse üle ja isikuõiguste kaitse.

2) Kohalike omavalitsuste esindajad - Üldkogumiks on kõik KOV-d (79). Võimalikult laia

KOV-de katvuse saavutamiseks tuleb läbi viia fookusgrupi intervjuud KOV-de esindajatega.

Vajadusel võib läbi viia ka personaalseid intervjuusid. Ühes fookusgrupis võib olla

maksimaalselt 10 inimest ning fookusgruppe kokku minimaalselt 8. Kaasata tuleb igast KOV-

st soovituslikult vähemalt 1 esindaja, s.h saared ja väikesaared, et koguda võimalikult

mitmekesist infot. Pakkujast mittesõltuvatel asjaoludel võib vastamise protsent väheneda kuni

10%. Kokkuleppel tellijaga võib pakkuja KOV esindaja välja vahetada mõne teise KOV

esindaja vastu, võttes arvesse erineva elanike arvu ja suurusega KOV-de esindatuse

erinevatest Eesti piirkondadest. KOV ametialaste süvaintervjuude kontaktandmete

töötlemiseks ei ole tõenäoliselt vaja Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) luba. KOV ametialaste

personaalsete süvaintervjuude läbiviimiseks koostab pakkuja asutuste ja isikute

kontaktandmete nimekirja vastavalt tellijaga lõplikult kokku lepitud sihtrühmadele.

Ametiisikutega kontakteerumisel tuleb siiski valmis olla selleks, et pakkuja ei saa saata kutset

uuringus osalemiseks otse nende töömeilile (ega ka näiteks helistada töötelefonile uuringus

osalemise ettepanekuga), vaid pöördumine tehakse asutuse üldmeilile – sellist lähenemist

soovitab AKI, et nende hinnangul oleks välistatud ametiisikute asjatu/liigse koormamise

võimalus avalikult väljas olevate ametialaste kontaktandmete kaudu.

3) Üldhooldusteenuse osutajad - Esmalt tuleb kõigi teenuseosutajate seas läbi viia küsitlus.

SKA andmetel osutas 2025. aasta 01. jaanuari seisuga üldhooldusteenust 158 tegutsevat

teenuseosutajat, mis tegutsesid 224 tegevuskohas. Küsitluse tulemustest lähtuvalt viiakse

teemade põhjalikumaks käsitlemiseks läbi täiendavad süvaintervjuud vähemalt 8

teenuseosutajaga. Intervjuudes võib vajadusel samast asutusest osaleda ka rohkem inimesi.

Ka võib ühes intervjuus osaleda ühe teenuseosutaja töötajaid, kes töötavad eri

tegevuskohtades.

Täiendavate intervjuude puhul tuleb kaasata erineva profiiliga teenuseosutajaid. Nende hulka

peavad kuuluma nii KOV-i omandis olevad kui ka eraõiguslikud teenuse osutajad, kes

tegutsevad erinevates Eesti piirkondades. Esindatud peavad olema ka erineva suurusega

teenuseosutajad, sh ketid ning juba spetsialiseerunud teenuseosutajad, kes pakuvad

teenuseid erinevatele sihtgruppidele, näiteks dementsusega, psüühikahäirega inimestele jmt.

Lõppvalimi suurus peab olema vahemikus 100-113 teenuseosutajat. Küsitlusmeetodiks on

eelduslikult veebiküsitlus, kuid vastamismäära täitmiseks võib kasutada ka muid

küsitlusmeetodeid. Ankeedi võib koostada ainult eesti keeles. Teenuseosutajate nimekirja

koos asutuste nimede ja üldkontaktidega esitab tellija pakkujale tööde alustamisel eelnevalt

kokkulepitud ajal.

4) Üldhooldusteenust saavad isikud ja lähedased - üldhooldusteenust saavate isikute seas

tuleb läbi viia vähemalt 10–12 süvaintervjuud. Intervjueerida tuleb isikuid, kellele on

üldhooldusteenust osutatud 2024. ja/või 2025. aastal. Vajadusel kaasatakse

üldhooldusteenust saava isiku intervjuu juurde ka tema lähedane. Kui üldhooldusteenust

saava isikuga viiakse intervjuu läbi, kus osaleb ka tema lähedane, siis liigitub selline intervjuu

üldhooldusteenust saava isiku intervjuuks.

Lisaks tuleb üldhooldusteenust saavate isikute lähedaste (sh seaduslike esindajate)

seisukohtade väljaselgitamiseks läbi viia 10–12 süvaintervjuud nende lähedastega. Saamaks

esinduslikuma ja mitmekülgsema ülevaate üldhooldusteenusest Eesti eri piirkondadest, on

eelistatud, et intervjueeritavad teenusesaajad ja lähedased ei tunneks teineteist.

Süvaintervjuude planeerimisel tuleb arvestada, et tuleks läbi viia intervjuusid, kus lähedased

on nii võõrad kui mitte võõrad. Pakkuja esitab pakkumuses omapoolse nägemuse, kuidas

eesmärki täita.

Eelduslikult peaks intervjuudes osalejad katma 4 piirkonda (Põhja-Eesti; Lõuna-Eesti; Ida-

Eesti ja Lääne-Eesti), et paremini mõista piirkondade erinevust. Sihtrühma peaksid jääma

väiksema sissetulekuga, keskmise pensioni saajad ja üle keskmise pensioni saajad. Hea on

ka kui suudetakse katta lõppvalimisse jäänud teenuseosutajaid. Intervjuud tuleb läbi viia eesti

keeles, vajadusel vene keeles.

5) Välisriikide esindajad - läbi tuleb viia kolm süvaintervjuud, kus igast riigist on vaja

intervjuudesse kaasata vähemalt üks spetsialist. Vajadusel võib samast riigist osaleda ka

rohkem inimesi. Välisriikide praktika analüüsimiseks peab meeskonda kuuluv liige või liikmed

olema võimelised koguma kokku asjakohast infot (meetodina kasutada dokumendianalüüsi,

andmete kogumist internetiallikatest ja kirjanduse ülevaadet) iseseisvalt, mis aitaks vaadelda

pikaajalise hoolduse läbivaid teemasid laiemas kontekstis.

Peale dokumendianalüüsi ja riikide analüüsi teostamist peab meeskonna liige olema võimeline

läbi viima süvaintervjuud välismaiste spetsialistiga, kes on olnud tänu oma tööle pikaajalise

hoolduse valdkonnaga igapäevaselt seotud. Välisriikide esindajate intervjueerimist oodatakse

läbi viima paralleelselt esimesele uurimisülesandele vastamisega.

Kuigi pakkuja viib osasid tegevusi läbi paralleelselt, on esimesteks sammudeks enne esimese

ülesande täitmist personaalsed süvaintervjuud vähemalt Sotsiaalministeeriumi ja Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi poliitikakujundajatega.

Kõikide sihtrühmade puhul võib intervjuud teha veebi teel, v.a neljanda sihtrühma puhul, kus

vajadus võib olla ka näost-näkku intervjuude järele. Viienda sihtrühma intervjuu kava peab

olema tõlgitud inglise keelde ning valmis tuleb olla ka neljanda sihtrühma intervjuu kava

tõlkimiseks vene keelde. Kõikide sihtrühmade intervjueeritavate isikute nimekirjad peab

pakkuja kooskõlastama tellijaga. Ka tuleb intervjuukavad ja ankeet koos pöördumiskirjaga

enne intervjueerimis- ning küsitlustöid kooskõlastada tellijaga.

Ülejäänud uuringu siht- ja sidusrühmade intervjuude kavad tuleb enne intervjuudega

alustamist tellijaga kooskõlastada, et tellija saaks veenduda kõigi vajalike teemade

kaasamises, nähes tellija tagasiside perioodiks iga intervjuu kava kohta samuti vähemalt 10

tööpäeva. Valmis tuleb olla ka selleks, et vastajad lisavad intervjuu käigus mõne uue teema,

kui nende arvates esitatavad küsimused kogu teemadespektrit ei kata, ning tellijaga

kooskõlastatult tuleb pakkujal sellest lähtuvalt järgmiste intervjuude kavasid ka täiendada.

Uurimisküsimused täpsustatakse ja metoodilised valikud kooskõlastatakse uuringu tegemise

käigus tellija poolse esindaja või koostöö meeskonnaga. Pakkuja koostab peale lepingu

sõlmimist esimese asjana koostöös tellijaga uurimisülesannete läbiviimise eelduseks olevad

lõplikud uurimisküsimused.

Lõplikud ja peamised uurimisküsimused, valimid ja metodoloogilised valikud kinnitatakse ning

korrigeeritakse vajadusel iga uurimis- ja arendusülesande eelkohtumisel koostöös tellijaga.

Kogu uuringu instrumendid (sh lõplikud pool-struktureeritud intervjuude kavad intervjuude ja

fookusgruppide läbiviimiseks, dokumendid) valmistab ette pakkuja. Sotsiaalministeeriumi ja

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poliitikakujundajate intervjuude kavad eelnevat

tellijaga kooskõlastamist ei vaja, kuid tuleks saata vastajatele ette tutvumiseks vähemalt viis

tööpäeva, et nad saaksid põhjalikumalt intervjuuks valmistuda.

4. Pakkumuses esitatavad osad

Pakkumuses tuleb esitada välisriikide ekspertide intervjueerimise planeeritav ajakava. Töö

tellija annab vajadusel sisendi kaasatavate asutuste kohta. Selgitada ja põhjendada tuleb

pakkumuses ka intervjueerimise meetodit, dokumendianalüüsi allikamaterjali valikud ja

kogutud andmete analüüsimeetodit.

Pakkumuses tuleb iga uurimisülesande lahendamiseks planeeritavaid metodoloogilisi valikuid

ja infoallikaid kirjeldada ning põhjendada.

Lõpliku meetodite valiku ja tegevuskava koostab ja esitab pakkumuses uuringu eesmärgist

lähtuvalt pakkuja. Tellija soovib, et valimite suuruse ja moodustamise põhimõtted ning

analüüsi meetodid ja nendest tulenevad tegevused on pakkuja poolt pakkumuses täpsemalt

kirjeldatud tellijale arusaadavalt ning erinevad metoodikad on omavahel analüüsi kõigist

kolmest uurimisülesandest lähtuvalt seostatud.

Tellija etteantud miinimumist väiksem intervjueeritavate/küsitletavate arv ei ole pakkumuses

lubatud. Täiendavate intervjuude ja/või sihtrühmade lisamisel peavad need ning ka täiendavad

vajalikud tegevused analüüsi eesmärkidest lähtuvalt olema pakkumuses põhjendatud ja

kirjeldatud.

Kuivõrd uuringu kulg sõltub metoodilistest valikutest, andmete kättesaadavusest ja pakutavast

või kujunevast tööde järjekorrast, siis tellija on arvestanud ja pakkuja peab pakkumuses

arvestama, et esialgset nägemust ajakavast ja raportite esitamisest võib olla vajadus

korrigeerida poolte kokkuleppel põhjendatud juhtudel kui muudatus tuleneb uurimismaterjali

kättesaamisest või selle kasutamise lubade takistustest.

Pakkuja esitab pakkumuses ajakava (Lisa 1), milliselt ta vaheraportid (vaheraportite esitamise

järjestus ei pea järgima uurimisülesannete järjestust) ja lõppraporti tellijale esitab sh arvestab,

et tellijal ja seejärel tööde teostajal peab jääma aega raportitele tagasiside andmiseks ja

raportite täiendamiseks kummalgi poolel vähemalt 10 tööpäeva.

Pakkuja poolt pakkumuse esitamisel ajakavas märgitud hinnad on lõplikud ning ei kuulu

muutmisele. Lõplikud kuupäevad ajakavas lepitakse kokku ja ajakava allkirjastatakse poolte

poolt enne tegevustega alustamist (hiljemalt esimesel võimalusel peale avakohtumist)

tuginedes pakkumuses esitatud ajakavale ja ajakohastades sealseid kuupäevi vastavalt

lepingu sõlmimise tegelikule kuupäevale.

5. Töö tulemid

I ja II uurimisülesande tulem esitatakse esimese vaheraportina (II uurimisülesande juures

väljatoodud sihtgrupi süvaintervjuud) ja III uurimisülesande tulem teise vaheraportina

(välisriikide praktika). Kõiki uurimisülesandeid kajastava sünteesitud järeldusi ja ettepanekuid

sisaldava lõppraportina.

Viimase tegevusena valmiv lõppraport peab sisaldama ka teiste välja toodud uuringute

kokkuvõtteid ja ettepanekuid, mis seotud pikaajalise hoolduse korraldamisega. Lõppraport

peaks lisana sisaldama ka metoodika kirjeldust.

I ja II uurimisülesande raames läbi viidud analüüsi ja II uuringu raames teostatud intervjuude

tulemused kajastatakse uuringuraportis teemati. Samuti esitatakse raportis analüüsi põhised

järeldused ning tehakse soovitused ja ettepanekud tellijale, kuidas muuta tööd efektiivsemaks

ja teenuse korraldus oleks jätkusuutlik.

Vaheraportitele antav tagasiside ja ettepanekud tuleb arvesse võtta lõppraporti koostamisel

ning lõppraportist esitatakse tellijale enne lõppraporti lõplikku vastuvõtmist terviklik kõiki

peamisi osi sisaldav mustandeversioon. Vaheraportite esitamisel võetakse aluseks lõppraporti

lõplik ülesehitus. Vahearuanded moodustavad lõpparuande.

Vaheraportid ja lõppraport mustandi versioon peavad olema loogilise struktuuriga ja sisaldama

ka osade metoodilist kirjeldust (valimid, andmete kogumine ja analüüs) ja kasutatud

allikaid/kasutatud kirjandust ning olema keeleliselt korrektsed (kasutatakse ühtseid mõisteid,

tekst on jaotatud ja viisakas eesti keeles, uuritud sihtrühmade suhtes neutraalse keelepruugiga

jne), kuid ei pea olema veel keeletoimetatud. Raportid peavad olema vormilt terviklikud,

raportite pikkus peab olema mõistlik ja n.ö musta analüüsitavat materjali ei tohiks sisaldada ka

vaheraportid. Kõigi kolme uurimisülesande raames tehakse analüüsi põhjal kokkuvõtvad

järeldused ja vajadusel esitatakse ettepanekud Eesti õigusruumi ja/või praktikate

täiendamiseks.

Ettepanekute väljatöötamisel tuginetakse mh välisriikide parimatele praktikatele

tõenduspõhiste sekkumiste ja toimivate tugisüsteemide osas, mida oleks võimalik kohandada

Eesti oludele. Ettepanekutena tuleb käsitleda kõiki Eestile sobivaid lahendusi tulenevalt

analüüsi eesmärkidest, kogutud andmetest ja sobivatest rahvusvahelisest praktikast.

Kõik tulemused koondatakse terviklikuks dokumendiks (lõppraport), kus olulised andmed,

järeldused ja ettepanekud on korrektselt ja selgelt esitatud.

Töövõtja esitab vaheraportid ja lõppraporti mustandi versiooni tellijale tagasisideks

elektrooniliselt (sh MS Word formaadis) hiljemalt ajakavas selleks ettenähtud kuupäevaks.

Nii lõppraporti mustand- kui puhas versioon peavad olema vormilt ja sisult terviklikud,

sisaldama metoodilist kirjeldust, analüütilisi tulemusi (mis vastavad uurimisülesannetele ja -

küsimustele temaatiliselt vaateid ja allikaid ühendavalt), esitama põhijäreldused, ning

ettepanekud, sisaldama ka eesti ja ingliskeelset lühikokkuvõtet ja kasutatud allikaid.

Lõppraporti puhas versioon tuleb tellijale esitada keeletoimetatult ning ja eestikeelse

infograafikaga (2–4-lehekülge A4 mahus kujundatud plakat / veebipilt uuringu põhitulemuste

kohta). Uuringutulemusi tuleb teostajal ka esitleda vähemalt kahel korral, milleks valmistab ta

ette esitlusmaterjalid, mis antakse samuti üle tellijale.

Lõppraportis esitatakse mh tabelid, graafikud ja visuaalsed materjalid, mis toetavad uuringu

kõiki tulemusi, seda ka tellijaga eelnevalt kooskõlastatult Eesti kaardil kokkulepitud piirkondade

täpsusega. Lõppraport, infograafika, eesti- ja inglisekeelsed lühikokkuvõtted ja

esitlusmaterjalid peaksid olema kõik vormistatud eraldi veebis avaldatavate e-dokumentidena

s.t ka kujundatud veebis avaldatavatena. Lõppraport sisaldab eraldi kokkuvõtvat peatükki

peamiste tulemuste, järelduste ja ettepanekutee põhjal, mis on vastavuses analüüsi

eesmärkidega jm lepingus ja selle lisades tooduga.

Lõppraportis toodud järeldused peavad olema selgelt eristatud. Need peavad olema loogilised

ja tuginema analüüsi tulemusel saadud faktidele. Järeldused ja faktid ei tohi olla omavahel

vastuolus ja peavad olema loogiliselt põhjendatud. Järeldused peavad olema enamat kui leiud,

nad peavad sisaldama eksperdi poolseid hinnanguid. Järeldused peavad olema erapooletud.

Vastuolulised teemad peavad olema esitatud tasakaalustatult (ehk arvestama tasakaalustatult

kõikide osapoolte käest saadud informatsiooni). Ettepanekud peavad olema eraldatud

järeldustest ning peavad tulenema järeldustest, mis tuleb lõppraportis välja tuua, sh viidata

vastavale peatükile. Ettepanekud peavad olema valideeritud, piisavalt detailsed, konkreetsed,

selgelt adresseeritud ja reaalselt rakendatavad. Kõik ettepanekud peavad olema selgelt

sõnastatud, nummerdatud ja tähtsuse järjekorras reastatud, nad ei tohi olla omavahel

vastuolus.

Uuringu läbiviijal tuleb koostada ka uuringu lõppraporti tulemustest esitlus ja tutvustada

uuringu vastuvõtmise järgselt tulemusi kokkuleppel tellijaga vähemalt kahel korral ning esineda

meedias, anda uuringut puudutavaid intervjuusid ja avaldada avalikud meediaruumis uurigu

tulemusi tutvustav artikkel kahe kuu jooksul peale lõpparuande vastuvõtmist. Esitlusteks tuleb

töövõtjal ette valmistada peamiste hindamistulemuste ülevaade eesti keeles PowerPoint

slaididel ning esitada see tellijale eelnevaks tutvumiseks elektrooniliselt vähemalt viis tööpäeva

enne esitluse toimumist Pakkuja lõppraporti.

Uuringu tulemusi tutvustavatel avalikel üritustel (nt seminaridel, pressikonverentsidel,

meediaüritustel) peab viitama Eesti ja EL-poolsele kaasrahastusele. Kõik materjalid peavad

sisaldama viiteid (logosid ja muud viiteid) Euroopa Liidu struktuurfondi toel rahastuse

kohta.

Intervjuude kokkuvõtete, transkriptsioonide ja/või salvestuste üleandmine tellijale ei ole

kohustuslik. Küll jääb tellijale töö teostamise ja kvaliteedi järelevalve aspektist õigus veenduda

vähemalt salvestiste olemasolus ning vajadusel ka nende sisu vastavuses tellija

lähteülesandega. Uuringu käigus kvantitatiivsed kogutud ja koondatud andmebaasid küsitluse

andmetega tuleb pakkujal esitada tellijale eraldi failidena kas analüüsitarkvara Exceli või SPSS

formaadis (koos kõigi tunnuste ja vastusvariantide kirjelduste ehk metaandmetega).

Küsitluse tulemuste andmebaas antakse pakkuja poolt tellijale üle küsitlusankeedi detailsuses.

Ükski tunnus ei tohi esineda ainult agregeeritud kujul, kuna andmebaas peab võimaldama ka

tellijal endal edaspidi teostada täiendavaid andmete detailanalüüse.

Lisadena tuleb esitada muud uuringutegevuste käigus koostatud seonduvad materjalid,

nendeks on vähemalt koostatud küsitlusankeet ja intervjuukavad. Kõikide materjalide tellijaga

kooskõlastamiseks tuleks arvestada kuni 10 tööpäeva.

Pakkuja peab uuringu kõigis tegevustes ja etappides järgima head teadustava22 ja ESOMARi

reegleid.23

6. Uuringu ajakava vastutajatega ja peamiste etappide eelarve

Pakkuja peab esitama pakkumuses nädala täpsusega lahti kirjutatud ajakava. Iga alategevuse

juurde tuleb märkida vastutajad. Kavas tuleb märkida ära kõik olulisemad tööde etapid ja

tegevused, samuti pakkuja ja tellija poolsete esindajate olulisemad kohtumised või koosolekud

teema/ eesmärgi järgi (raportite esitamise ja tagasisidestamise ajad jm) pakkuja nägemuse

järgi olulised tegevused.

Analüüsi kvaliteetseks planeerimiseks ja läbiviimiseks peab toimuma pidev koostöö tellija ja

pakkuja vahel (töögrupp). Kohtumised toimuvad vähemalt üks kord kuus, kus tellija saab anda

tagasisidet ja juhiseid ning kus on võimalik ühiselt arutada tekkinud probleeme ja nende

võimalikke lahendusi. Analüüsi valmimise kulgu kuni lõppraporti heakskiitmiseni seirab

analüüsi töögrupp, kelle kutsub kokku tellija. Töögrupp kaasab vajadusel lepingu täitmise

kestel täiendavaid eksperte ja teisi olulisi osapooli.

Pakkujal tuleb ajakava koostades arvestada AKI ja eetikakomitee lubade koostamise ja

menetlusajaga (minimaalselt 6 nädalat), STAR-st andmete saamiseks kuluva ajaga jm

olulisemate ajakuluga tegevustega.

Töödega alustamise aja ja lõpptähtaja võib pakkuda pakkuja, kuid kogu tööde periood (va.

uuringu tutvustus jmt) ei tohiks ületada 30.09.2026 ning töödega tuleb alustada esimesel

võimalusel peale lepingu sõlmimist, et oleks võimalik esitada tellijale tööde lõppraporti

mustand hiljemalt 01.09.2026. Lepingu loetakse lõppenuks, kui peale tööde vastuvõtmist on

kahe kuu jooksul toimunud lõppraporti esitlused.

Teostatud tööde eest tasumine toimub kolmes osas, millest esimene väljamakse 20% ulatuses

tehakse pärast uuringu II lähteülesande küsimustiku aktsepteerimist tellija poolt, 75% peale

lõppraporti kinnitamist ja ülejäänud osa 5% makstakse peale avalike esitluste toimumist ja

uuringut tutvustava artikli avaldamist.

Tellija on oma vaates aja- ja tegevuskavas (Lisa 1 vorm Tegevused ja ajakava) välja toonud

konkreetsed tegevused, millega ajakava ja maksumuse koostamisel tuleb arvestada. Pakkuja

võib neid tegevusi täiendada, nende järjestust muuta ning peab lisama teisi täiendavaid

tegevusi, võttes aluseks tehnilise kirjelduse, vahekohtumised tellijaga, aruannete esitamise.

7. Uuringuga kaasnevad peamised riskid

Pakkumuses tuleb kirjeldada uuringu kvaliteedi tagamist ja uuringu läbiviimisega seotud

peamised riske ja nende maandamise kava koos vastutajatega. Muuhulgas tuleb käsitleda

projekti uurimiseetilisi väljakutsed ja nendega tegelemise meetodeid, ning vajalike lubade

taotlemisega seotud võimalikke väljakutseid. Ka tuleb pakkujal mõelda sellele, et kui

vastamismäär võib olla oodatust väiksem ja/või uuritavad ei ole huvitatud uuringus

osalemisest, siis kuidas tagada eesmärgi saavutamine.

8. Pakkumuse kirjelduse pikkus

Pakkumuse kirjelduse pikkus võiks orienteeruvalt olla vahemikus 25-35 lehekülge.

UURINGUS OSALEJA INFOLEHT

MIS ON UURINGU AMETLIK NIMI? Hooldereformi mõjuanalüüsi uuring Sotsiaalministeeriumile

MIS UURING SEE ON? Uuringu eesmärk on anda terviklik hinnang 1. juulil 2023 jõustunud hooldereformi mõjule ning esitada ettepanekud süsteemi parendamiseks.

MIKS SEDA UURINGUT TEHAKSE? Uuringu tulemusel selgub, milline on olnud hooldereformi mõju teenusesaajatele ja nende lähedastele (sh teenuse rahalisele kättesaadavusele), kohalikele omavalitsustele ning kas riiklik rahastus on olnud piisav. Uuringu tulemusena tehakse ettepanekud süsteemi parandamiseks ning neid on võimalik kasutada hooldereformi jätkutegevuste planeerimisel.

MIKS JUST MINA? Teeme intervjuusid üldhooldusteenusel olevate inimeste ja nende lähedastega. Intervjuu eesmärk on kaardistada kogemused ja rahulolu üldhooldusteenuse tänase korraldusega ning koguda ettepanekuid selle kohta, millised muudatused võiksid suurendada teenusega rahulolu.

MIDA UURINGUS TEHAKSE? Viime läbi 10–12 intervjuud üldhooldusteenusel olevate inimestega. Viime läbi 10–12 intervjuud inimestega, kelle lähedane on üldhooldusteenusel. Uuringus osalejaga toimub üks näost-näkku kohtudes, veebi või telefoni vahendusel vestlus, mis kestab umbes 1 tund. Teie ise saate öelda, milline aeg ja koht Teile kõige paremini sobib. Intervjuu toimub vabas vestluste vormis ja selleks kuidagi ette valmistuda ei ole vaja.

KAS ANDMED SALVESTATAKSE? Teie nõusolekul intervjuu salvestatakse. Salvestustele on ligipääs vaid Centari ja Praxise uurimismeeskonna liikmetel. Vestluse salvestus kustutatakse pärast projekti lõppu.

MIKS ANDMED SALVESTATAKSE? Andmete salvestamine on vajalik nende töötlemiseks – kokkuvõtte ja järelduste tegemiseks. Vestluse käigus ei jõua intervjueerija kogu olulist infot üles kirjutada. Kui vestlus on salvestatud, siis saab hiljem seda veel üle kuulata ja kirja panna kõik olulise, millest vestlusel rääkisite.

KAS KEEGI TEINE SAAB TEADA, MIDA MA INTERVJUUS ÜTLESIN?

Intervjuu on konfidentsiaalne ehk salastatud. See tähendab, et mitte üheski uuringu materjalis ei mainita Teie nime ega muud infot, mille järgi oleks võimalik Teid ära tunda.

KAS MA PEAN UURINGUS OSALEMA? Ei. Uuringus osalemine on vabatahtlik. Kui Te ei soovi osaleda, siis Te ei pea seda tegema. Samuti võite igal hetkel uuringu kestel osaluse lõpetada. Sel juhul Teie andmeid uuringusse ei kaasata ja need kustutakse koheselt.

KAS MA VÕIN UURINGUS OSALEMISEST LOOBUDA KA PÄRAST INTERVJUUD?

Ei. Intervjuu salvestatakse anonüümse koodiga, mis ei võimalda intervjuud enam Teiega seostada. Seetõttu ei ole võimalik intervjuud kustutada.

KAS MA SAAN NÄHA UURINGU TULEMUSI?

Jah, uuringu tulemustega saab tutvuda Centari ja Praxise kodulehekülgedel: https://centar.ee/; https://www.praxis.ee/ Tulemused avalikustatakse 2026. aasta IV kvartalis.

KES ON UURINGU TELLIJA? Uuringu tellija ja rahastaja on Sotsiaalministeerium. KES ON UURINGU ELLUVIIJA? Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ ja Mõttekoda Praxis

UURINGUS OSALEJA INFOLEHT

KELLEGA VÕIN ÜHENDUST VÕTTA, KUI MUL ON UURINGU KOHTA KÜSIMUSI?

Uuringu projektijuhiga: Epp Kallaste (Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ) [email protected] Telefon: … Uuringu uuringujuhiga: Hede Sinisaar (Mõttekoda Praxis) [email protected]

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

_____________________ (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Hooldereformi mõjuanalüüsi uuring Sotsiaalministeeriumile

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

jah

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

ei

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

ei

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952,

Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn

Ketlin Mõru, [email protected]

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ

(uuringu sisuline läbiviija), registrikood

11343217, Rataskaevu 2 – 6, 10123 Tallinn

Kontaktisik: Epp Kallaste,

[email protected]

telefon: +372 56667440

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui -

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Sihtasutus Mõttekoda Praxis (uuringu sisuline

läbiviija), registrikood 90005952,

Ahtri 6A, B sissepääs, VI korrus, 10151 Tallinn

Kontaktisik: Hede Sinisaar,

[email protected]

telefon:+372 56958309

2.4. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.5. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975,

Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn

[email protected]

telefon 612 1360

2.6. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Statistikaamet, registrikood 70000332,

Tatari tn 51, 10134 Tallinn

Kontaktisik: Rauno Temmer,

[email protected], 625 9135

[email protected]

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

1. Tegemist on uurimisprojektiga, mille

läbiviijaks on Sotsiaalministeerium ning

mis on kooskõlas teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduse §

13 lõike 1 punktiga 1, mille kohaselt

kõigi ministeeriumide ülesandeks on

oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja

arendustegevuse ning selle

finantseerimise korraldamine.

2. Sotsiaalministeeriumi

tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi

Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille

§ 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi

valitsemisalasse sotsiaalse turvalisuse,

sotsiaalhoolekande ning

pensionisüsteemi kavandamine ja

korraldamine,

sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene

koordineerimine, laste õiguste tagamine

ja heaolu edendamine, puudega

inimeste elukvaliteedi edendamine ja

sellealase tegevuse koordineerimine;

rahva tervise kaitse, tervishoid ja

tervisesüsteemi arendamine,

ravikindlustus, ravimid ja

meditsiiniseadmed ning vastavate

õigusaktide eelnõude koostamine.

3. Lisaks eeltoodule piiritleb

Sotsiaalministeeriumi

tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse

20.03.2014 määrus nr 42

„Sotsiaalministeeriumi

põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus).

Vastavalt põhimääruse §-le 4 on

ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja

teistes õigusaktides sätestatud pädevuse

piires korraldus-, arendus-, planeerimis-

ja järelevalvetoimingute tegemine oma

valitsemisalas, lähtudes valitsemisala

arengukavas esitatud ministeeriumi ja

valitsemisala strateegilistest

eesmärkidest ning põhimääruse 4.

peatükis sätestatud osakondade

põhiülesannetest.

4. Põhimääruse 4. peatükis osakondade

põhiülesannetena on toodud § 17 lõike

2 punkt 6 sätestab, et analüüsi ja

statistika osakonna põhiülesanne on

luua eeldused ministeeriumi

poliitikakujundamise protsessi

teadmistepõhisusele, et tagada

objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaal

valdkonna arengust ja rakendatud või

kavandatava poliitika mõjususest.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Uuringu eesmärgiks on anda terviklik hinnang 1. juulil 2023 jõustunud hooldereformi mõjule ning

esitada ettepanekud süsteemi parendamiseks. Uuringu on tellinud riigihankena

Sotsiaalministeerium ning uuringu läbiviijateks on Sotsiaalministeeriumiga sõlmitud lepingu

alusel ühispakkujad Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ (edaspidi Centar) ja SA

Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis). Uuringu lõppeesmärgiks fookuses on esiteks hinnata, kuidas

reform on mõjutanud väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kättesaadavust, kvaliteeti ja

rahastust ning millist mõju on see avaldanud kohalike omavalitsuste halduskoormusele. Samuti on

eesmärgiks selgitada välja, kas ja kuidas on reform mõjutanud hooldekodude hinnastamist ja

kvaliteeti, sh töötajate arvu ja töötingimuste nõuete täitmist. Kolmandaks uuringu eesmärgiks on

kaardistada, millised on Eestis ja mujal Euroopas rakendatavad head praktikad ning millised

lahendused võiksid sobida Eestile pikaajalise hoolduse süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Täpsemalt on uuringu eesmärke, ülesandeid, kuid ka tellija ootusi metoodikale kirjeldatud uuringu

hanke tehnilises kirjelduses (vt lisa 6).

Eeltoodud eesmärkidele vastatakse uuringus kolme uurimusülesande abil, mis laiemalt jagunevad

järgmiselt:

 I uurimisülesanne – kohalike omavalitsuste (KOV-de) dokumentatsiooni ja olemasolevate

andmete analüüs, sh pakutavate sekkumiste ja tugisüsteemide kaardistamine ja

analüüsimine. Uurimusülesandes kasutatakse kohalike omavalitsuste raamatupidamise

andmed, Sotsiaalministeeriumi/Sotsiaalkindlustusameti H- ja S-veebi sotsiaalhoolekande

statistiliste aruannete andmed, majandustegevuse registri ja äriregistri avalikke andmeid

ning Statistikaameti avalikus andmebaasis avaldatud rahvastiku näitajaid. Sellesse

uurimusülesandes kasutatakse lisaks avalikele ja agregeeritud andmetele ka

Sotsiaalkindlustusameti STAR/SKAIS registriandmeid.

 II uurimisülesanne – täiendavate andmete kogumine sihtrühmadelt, et hinnata

üldhooldusteenuse kvaliteeti, hinnakujundust, kättesaadavust, hooldereformi mõju

üldhooldusteenusele ja alternatiivsetele teenustele (nagu koduhooldus) ja tulevikuvaadet.

Esmalt viiakse sekkumisloogika ja uuringu järgmiste uurimusülesannete täitmiseks läbi

intervjuud poliitikakujundajatega (nt hooldereformi eesmärgid, kitsaskohad, parima

praktikad, tulevikuvaade jne). Sellesse uurimusülesandesse kuulub KOV-ide ja

teenuseosutajate küsitlus (isikuandmeid ei koguta), süvaintervjuud üldhooldusteenuse

saajate ja nende lähedastega (nõusoleku alusel) ning üldhooldusteenuse osutajatega (8

intervjuud). Ametialaste süvaintervjuude/fookusgruppide, küsitluste läbiviimisel (KOV-

ide, teenuseosutajatega) kasutame kontakteerumisel avalikke kontaktandmeid. Oleme

teadlikud soovitusest kontakteeruda üldisel e-kirja aadressil, et mitte üleliigselt koormata

asutuste ja KOVde esindajaid, kuid uuringu eesmärki silmas pidades on asjakohasem

kontakteeruda sotsiaalkaitse valdkonna eest vastutava inimesega või teenuseosutaja

juhatajaga.

 III uurimisülesanne – välisriikide praktika analüüsimine, mis hõlmab nii

dokumendianalüüsi, kirjanduse analüüsi kui ka välisriikide ekspertidega intervjuude

läbiviimist.

 IV uurimisülesanne – eesmärgiks on sünteesida eelnevate uurimusülesannete ja tegevuste

tulemused, töötada välja võimalikud lahendused ja ettepanekud ning nende valideerimine

sidusrühmade esindajatega (nt tellija moodustatud juhrühmaga). Selle uurimusülesande

osaks on ka Statistikaameti EUROMOD-i maksude ja toetuste mudeli kasutamine.

Isiku nõusolekuta töödeldakse isikuandmeid I uurimusülesandes Sotsiaalkindlustusameti

STAR/SKAIS registriandmete analüüsis ning IV uurimusülesandes EUROMODi maksude ja

toetuste mudeli (mudeli andmed pseudonüümitud) kasutamisel. Isiku nõusolekuta isikuandmete

(sh pseudonüümitud andmete) töötlemine uuringus on vajalik, et (vt ka taotluse punktid 5 ja 6):

 Anda faktipõhine ja piirkonniti diferentseeritud hinnang hooldereformi mõjule

ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja koduteenuste kättesaadavusele, hinnale ja

kvaliteedile.

 Hinnata, kuidas reform mõjutas KOV-ide halduskoormust ja rahastamise vajadust, millised

on piirkondlikud erisused ja süsteemi kitsaskohad.

 Analüüsida, kuidas on muutunud teenuse rahaline kättesaadavus teenusesaajate ja nende

perede jaoks ning millised tegurid seda mõjutavad.

Kokkuvõttes kirjeldame selles taotluses eelkõige isiku nõusolekuta isikuandmete töötlemisega

seotud küsimusi ja tegevusi ning süvaintervjuude läbiviimist üldhooldusteenuse saajate ja nende

lähedastega, kuid muid kasutatavaid meetodeid ja allikaid detailsemalt ei kirjelda. Uuringus

käsitleme teemasid, mis puudutavad teenuseid ja sekkumisi, mis on suunatud hooldust vajavatele

inimestele ning seega käsitleme kaudselt inimese tervisega seotud teavet (nt abivajaduse

hindamine; suur hooldusvajadus). Samuti sisaldab EUROMODi maksude ja toetuste mudeli

tervisega seotud toetuste ja hüvitiste andmeid. Uuringu läbiviimisel järgime nii tervisega seotud

andmete kasutamisel kui uuringus tervikuna teaduseetika põhimõtteid. Lisas 3 on esitatud ka

andmete töötlemise ja riskide maandamise meetmed, mis lähtuvad nii uuringu metoodikast kui

uurimusülesannetest.

Uuringu eesmärgist ja uurimusülesannetest tulenevalt kombineeritakse kvalitatiivseid ja

kvantitatiivseid meetodeid, sh kasutatakse Sotsiaalkindlustusameti registrite ja Statistikaameti

andmeid. Uuringu eesmärkide täitmiseks viiakse läbi küsitlus kohalike omavalitsuste ja

üldhooldusteenuse osutajate seas (isikuandmeid ei koguta). Samuti viiakse läbi KOVide

fookusgruppide intervjuud, süvaintervjuud teenuseosutajate, teenusesaajate ja teenusesaajate

lähedastega. Süvaintervjuud toimuvad nõusoleku alusel.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Uuringu eesmärkide täitmiseks on vaja töödelda isiku nõusolekuta pseudonüümitud isikuandmeid

järgmistest allikatest:

I. Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) registriandmed (STAR ja SKAIS).

II. EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli sisendandmed

Statistikaametis.

Nende töötlemise vältimatus uuringu eesmärgi saavutamiseks on kirjeldatud järgnevalt:

I. SKA registriandmed. Uuringule püstitatud uurimisküsimused nõuavad, et hindaksime

hooldereformi mõju väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (edaspidi üldhooldusteenus)

kättesaadavusele, rahastusele ja halduskoormusele nii teenusesaajate, kohalike omavalitsuste kui

riigi vaates. Seda pole võimalik hinnata ilma isiku kaudset tuvastamist võimaldavate

registriandmeteta, mis seotakse ühe inimese teenuse- ja toetuseepisoodide tervikuks.

STARi ja SKAISi isikuandmete töötlemine on vajalik järgmistele uurimisküsimustele

vastamisel:

1. Üldhooldusteenuse maht ja dünaamika isikute tasandil. Uuringu üks keskseid eesmärke

on hinnata üldhooldusteenuse saajate ja teenusekohtade arvu muutust ajas ning reformi

mõju teenuse kättesaadavusele. Selleks on vaja isikupõhiselt tuvastada, isikute arv perioodil

(2022–2025), kes olid üldhooldusteenusel, millal teenus algas ja lõppes. Agregeeritud

andmed (ainult teenusekohtade või juhtumite arv) ei võimalda eristada, kas muutused

tulenevad uute inimeste lisandumisest või sama inimese korduvatest teenuseepisoodidest.

2. Teenuse maksumuse ja kulude jaotuse analüüs isiku tasandil. Hooldereformi mõju

hindamise eesmärgiks on analüüsida, kuidas jagunevad üldhooldusteenuse kulud kohaliku

omavalitsuse, teenusesaaja omaosaluse, väiksema sissetuleku hüvitise ja muude toetuste

vahel. STARist on vaja koondada mujal puuduv info teenusekoha hinna, KOV-i osa ja isiku

omaosaluse kohta, samuti muude KOV-i toetuste kohta. SKAISist on vaja sama isiku

pensioni ja teiste asjakohaste toetuste andmeid, et hinnata, kui suure osa inimese

sissetulekust moodustab omaosalus ja kas väiksema sissetuleku hüvitis täidab eesmärki

tagada teenuse rahaline kättesaadavus. Isiku tuvastamist võimaldavate andmete (isikukood

registripidaja juures) kasutamine on vältimatu selleks, et samale inimesele kuuluvad

teenuse- ja sissetulekuandmed kokku siduda. Uuringu läbiviijani jõuavad andmed

pseudonüümitud kujul, kuid ilma isikukoodita ei saa SKA andmeid omavahel ühendada.

3. Teenusele jõudmise teekond ja KOVide roll. Uurimisküsimused sisaldavad küsimusi

inimeste jõudmisest üldhooldusteenusele kohaliku omavalitsuse suunamisega ja

suunamiseta. Samuti on vaja hinnata, kuidas muutus KOVide halduskoormus ja

rahastamise vajadus. Selleks on jagada teesnusesaajad selle järgi, kas teenus on osutatud

KOVi suunamisel või ilma, milline on olnud rahastusallikate kombinatsioon ning kuidas

erinevad KOVid praktikat rakendavad. Sellises lõikes andmeid muudes allikates peale

STARi pole.

4. Teenuse geograafiline kättesaadavus ja elukoha kaugus teenusekohast.

Uurimisküsimustele vastamiseks tuleb analüüsida, kas kehtivad piirmäärad ja reform

tervikuna tagavad üldhooldusteenuse kättesaadavuse mõistlikul kaugusel inimese

elukohast. Selle analüüsimiseks on vaja võrrelda inimese elukohta enne teenusele asumist

teenuse osutamise kohaga. STARist on vaja teenuseosutaja ja teenusekoha aadressi (või

KOVi/omavalitsusüksust) ning sellele eelnevat isiku elukoha aadressi või administratiivset

üksust. Isikupõhisus on vajalik, et saaks hinnata, kui kaugele kodukohast konkreetne

inimene teenusele läheb. Agregeeritud KOV-tasemel andmed ei võimaldaks teha vahet

KOVide sisestel erinevustel (nt linna ja valla eri piirkonnad).

5. Tulemuste esitamine KOVide kaupa ja piirkonniti diferentseeritult. Uuringu

lähteülesanne eeldab tulemuste esitamist kohalike omavalitsuste lõikes ja Eesti kaardil.

Selleks on vaja isikutasandil määrata iga teenusesaaja elukohajärgne KOV ja teenuse

osutamise KOV ning seejärel arvutada koondnäitajad (teenuse kasutus, kulude jaotus,

teenuse kaugus) KOVide kaupa. Isikut tuvastamist võimaldavate andmete kasutamine

registripidaja juures (isikukood, elukoha aadress) on vajalik selleks, et sama inimese kohta

käivad kirjed andmekogudes leitaks üles ja see võimaldab analüüsis koondada inimesed

KOVide kaupa; uuringu läbiviijani jõuavad andmed pseudonüümitud kujul.

Kokkuvõttes on STARi ja SKAISi isikuandmete töötlemine vältimatult vajalik selleks, et vastata

lähteülesandes püstitatud uurimisküsimustele hooldereformi mõju kohta üldhooldusteenuse

kättesaadavusele, hinnale, rahastusele ja KOVide halduskoormusele. Ilma isikupõhise sidumiseta

registripidaja juures saaksime hinnata üksnes üldisi mahunäitajaid ja analüüsida teenuseid

teenusepakkujate asukoha järgi H-veebi sisestatud andmetel, kuid mitte elukoha KOV-ide

parktikaid, omaosaluskoormust, rahalist toimetulekut ning teenuse kaugust elukohast. Uuringu

läbiviijad töötlevad SKA-st saadud andmeid juba pseudonüümitud kujul, st isikuid ei ole võimalik

otse tuvastada, kuid registripidaja jaoks on isikukoodi kasutamine vajalike seoste loomiseks

vältimatu.

II. EUROMOD. Kuigi registriandmete analüüs annab teavet, kui paljud inimesed teenust saavad

ning milline on üldine kulude jaotus, siis see ei sisalda teenusesaajaga seotud muid taustatunnuseid

ega tema leibkonna ehk lähedaste teavet. Seega ei ole ainult registriandmete alusel võimalik vastata

kas ja millisel moel on teenus rahaliselt kättesaadav nii teenusesaaja kui tema lähedaste vaatest. Ka

ei ole võimalik vaid registriandmetel analüüsida, kuidas võimalikud lahendusettepanekud

mõjutavad teenuse saaja ja tema lähedaste majanduslikku toimetulekut ning olenevalt

lahendusettepanekutest ka mõju riigi eelarvele. Seega on EUROMODi analüüsi eesmärgiks on

toetada järgmistele uurimusküsimustele vastamist:

a. Milline on võimalike poliitikamuudatuse eeldatav mõju riigieelarve tuludele

(maksu laekumine)?

b. Milline võimalike poliitikamuudatuste eeldatav mõju teenusesaajate

ebavõrdsusele ja vaesusele?

c. Milline on täna omaosaluse (teenusesaajate keskmine kulu kuus) mõju

teenusesaajate ebavõrdsusele ja vaesusele?

d. Milline on omaosaluse (teenusesaajate keskmine kulu kuus) muudatuse mõju

teenusesaajate ebavõrdsusele ja vaesusele?

Nendele uurimusküsimustele vastamiseks on sobilik analüüsis kasutada EUROMODi maksude- ja

toetuste mikrosimulatsioonimudeli andmed. EUROMOD mudelis on olemas informatsioon

hooldekodus viibimise kohta, samuti andmed inimese taustatunnuste ja sissetulekute kohta. Lisaks

on võimalik eristada samas hooldekodus elavaid inimesi. Kuigi EUROMODis ei ole andmeid

praeguste üldhooldusteenusega (hooldekodukohaga) seotud kulutuste kohta, on võimalik

EUROMODiga analüüsida erinevate rahastusettepanekute mõju (näiteks hoolduskindlustuse

rakendamise mõju või maksulaekumise muutumist lähtuvalt rahvastiku vananemisest). Kuna

andmetes on olemas ka hooldekodus oleva inimese pereliikmete andmed (lapsed, elukaaslane), siis

nende sissetulekute analüüsimine võimaldab hinnata, kuidas neid mõjutaks erinevas suurusjärgus

hooldekodukohatasu maksmine või milline oleks erineva omaosaluse (suurusjärgud) korral mõju

vaesusele ja sissetulekutele.

Seega on isikuandmete töötlemine vajalik ka EUROMODi maksude- ja toetuste

mikrosimulatsioonimudeli ja selle registripõhiste kogu elanikkonda hõlmavate sisendandmete

kasutamiseks, sest:

e. EUROMODi registripõhine sisendandmestik on ainus andmestik, kus on

esitatud ühtselt koos kõik sissetulekute, toetuste, hüvitiste või maksudega seotud

andmed. Kui kasutada mõnda muud andmestikku või luua uuringuprojekti

tarbeks uus andmestik, läheks analüüsi läbiviimine väga kulukaks nii rahalises

kui ajalises mõttes, kuna oleks vajalik sarnane andmestik nullist üles ehitada,

mis omakorda tähendaks suurt ajakulu nii andmestiku koostamisele kui

valideerimisele. Lisaks oleks selline tegevus dubleeriv, arvestades, et analüüsi

vajadustele vastav andmestik on juba olemas.

f. Andmestik on juba pseodonüümitud ning selle võti on ainult Statistikaametil.

Andmestikule ligipääs on võimalik ainult pärast Statistikaametiga lepingu

sõlmimist Statistikaameti teadlaste keskkonnas ning pärast kasutajate

kahekordset autentimist. Igal muu andmeallika kasutamise korral on selline

andmekoosseis puudu ja seda tuleks hakata koostama ning pseodonüümima, mis

oleks kõigile osapooltele sh registripidajatele väga ajamahukas ja olemasolevat

dubleeriv protsess.

g. Statistikaameti registripõhine andmestik võimaldab hinnata ka detailsema

sihtrühmade lõikes, mis omakorda panustab analüüsi täpsusele. See on kriitiline,

kuivõrd on vaja hinnata, mõju erinevatele leibkonnatüüpide, sh mõju

majanduslikult ebasoodsamas olukorras olevatele elanikele ja nende

leibkondadele (nt üksikvanemad, kes on lastega leibkondadest kõige enam

suhtelisest vaesusest ohustatud). Lähedase üldhooldusteenuse maksumuse

toetamine võib nende olukorda veelgi halvendada. Statistikaameti erinevates

küsitlusuuringud aga ei hõlma institutsionaalseid leibkondi ning teisalt on ka

teatud leibkonnatüüpe kogu rahvastikust vaid mõni protsent, mistõttu selliste

inimeste jõudmine ükskõik millisesse küsimustikku ei ole piisav statistilistelt

usaldusväärsete hinnangute andmiseks.

h. EUROMODi mudeli registripõhise andmestiku tunnuste koosseisu ei ole

võimalik muuta, kuna kõikide tunnuste olemasolu andmestikus on vajalik

mudeli jooksutamiseks ning kõigi sotsiaalmajanduslike tegurite arvesse

võtmiseks. Vastasel juhul on analüüsi tulemused ebatäpsemad, kuna arvutustest

jäetakse välja osa Eestis pakutatavatest toetustest.

i. Isikuandmete töötlemine on seega vajalik EUROMODi mudeli sisendiks oleva

andmestiku kasutamiseks. Seejuures ei oleks mõistlik küsida inimestelt eraldi

luba nende isikuandmete töötlemiseks, kuna see võtaks ebamõistlikult kaua aega

ning inimeste kontaktandmed ei pruugi olla, kas riigi andmebaasides olemas või

need ei pruugi olla ajakohased.

Kokkuvõttes toetavad nimetatud allikatel analüüsid üksteist ning võimaldavad täita uuringu

eesmärke. Kuivõrd SKA registriandmete analüüs ja EUROMODi mudeli analüüs ei võimalda

analüüsida teenusesaajate, teenuseosutajate ega kohalike omavalitsuste hinnanguid

üldhooldusteenuse osutamisest, siis viiakse uuringus läbi süvaintervjuud nii teenusesaajate kui

lähedastega (isiku nõusolekul), samuti teenuseosutajatega.

Süvaintervjuud isiku nõusolekul

Teenusesaajate ja nende lähedaste intervjueerimise eesmärk on kaardistada kogemused ja rahulolu

üldhooldusteenuse tänase korraldusega ning koguda ettepanekuid selle kohta, millised muudatused

võiksid suurendada teenust saavate eakate ja nende ülalpidamiskohustusega lähedaste rahulolu.

Hooldereformi mõju teenuse saajate vaatest saame hinnata seeläbi, kas hooldereformile seatud

eesmärgid on praegu teenusesaajatele endiselt probleemiks või selliseid probleeme, mida

hooldereformiga lahendada loodeti, praegu enam ei esine. Seeläbi saame hinnata, kuivõrd on

intervjueeritavatele probleemiks hooldekodude hind ja kättesaadavus. Teenusesaajad ja nende

lähedased (10–12 värbame eelistatult intervjueeritud teenuseosutajate kaudu. Seeläbi tagame

(vähemalt osaliselt) teenusesaajate ja nende lähedaste valimi mitmekesisuse vastavalt

teenuseosutajate profiilile – sealhulgas linnas ja maal, erineva suurusega hooldekodus ning nii

KOV-i omandis kui eraõiguslikus asutuses teenust saavad vanemaealised. Juhul, kui teenuseosutaja

ei soovi osaleda värbamises või ei saa teenusesaajatelt kontakteerumiseks nõusolekut, kasutame

alternatiivselt teenusesaajate intervjueeritavate leidmiseks lumepalli meetodit (nt kasutades

uurimisrühma ja nende tuttavate kontaktvõrgustikku või sotsiaalmeedia reklaame). Teenusel

viibivate isikute värbamiseks tutvustavad teenuseosutajad teenusesaajatele uuringut (selleks on

võimalik kasutada lisas 7 esitatud uuringus osaleja infolehte) ning küsivad nõusolekut temaga

kontakteerumiseks. Ideaalis edastavad teenuseosutajad kuni kahe nõusoleku andnud teenusesaaja

telefoninumbri või lepivad nendega kokku intervjueerimise aja teenusesesaaja viibimispaigas.

Intervjueeritaval on õigus keelduda küsimustele vastamast või intervjuu katkestada. Seda

rõhutatakse enne intervjuu algust ning inimese valikuid austatakse ilma surveta (vt ka lisad 4, 5 ja

7).

Juhul, kui teenusosutaja annab teenusesaaja telefoninumbri intervjueerimise kokku leppimiseks,

siis kasutame seda teenusesaajatega ühenduse võtmiseks (vt lisad 4). Kuna paljudel vanemaealistel

ei pruugi olla võimalust ja/või digipädevust e-posti kasutamiseks, siis on telefon hea lahendus

intervjuu kokku leppimiseks. Tutvustame esmalt uuringu sisu ja eesmärki ning lepime kokku

intervjuu toimumise aja. Edastame või kirjeldame uuringus osalemise tingimusi (lisa 7). Seejuures

juhime tähelepanu, et intervjuu andmise järel töötleme antud vastuseid, sh ka neid, mis võivad

puudutada üldhooldusteenuse saaja terviseseisundiga seotud teavet (nt abivajadus,

hooldusvajadus). Alternatiivina lepib teenusepakkuja nõusoleku küsimisel juba kokku ka

intervjueerimiseks sobiva aja ning annab meile info intervjueeritava ja talle sobiva intervjueerimise

aja kohta. Vajadusel võib üldhooldusteenusel viibiva isiku intervjuul osaleda ka tema lähedane.

Lähedase kaasamise vajadust arutame teenusesaajaga telefoni teel enne intervjuu aja

kokkuleppimist või otsustab teenusepakkuja teenusesaajaga intervjuu kokku leppimisel lähedase

osalemise. Lähedase osalemine aitab vajadusel toetada suhtlemist ja täpsustada vastuseid, säilitades

samal ajal fookuse teenusesaaja kogemusel. Lähedase roll on toetav (nt terviseseisundist

tulenevatel põhjustel, sh kuulmislangus) ning selline intervjuu liigitub üldhooldusteenust saava

isiku intervjuu alla.

Lähedasi värbame sama meetodiga, kui teenusesaajaid – esmase lähenemisena kasutame

teenusepakkujate abi, mida vajadusel täiendame lumepalli meetodiga. Lähedaste värbamisel

palume teenusepakkujal pöörduda selliste inimeste poole, kes ei ole intervjueeritavate

teenusesaajate lähedane, et tagada esinduslikum ja mitmekülgsem vaade üldhooldusteenuse

hetkeolukorrast ning tulevikuootustest. Kui lähedasel on võimalus intervjuus osaleda veebi

vahendusel, intervjueerime veebi teel. Kui see ei ole võimalik, siis lepime kokku alternatiivse

intervjueerimise viisi (telefoni teel või näost-näkku intervjuu intervjueeritavale sobivas asukohas).

Nõusolek intervjueeritavana uuringus osaleda antakse e-kirja teel või enne intervjuu algust suuliselt

(vt lisa 4). Samuti esitatakse uuringus osalejale infoleht, milles tutvustatakse uuringut, selle

eesmärki, läbiviimist, andmete töötlemise tingimusi (sh teenusesaaja terviseseisundit puudutav

teave) ja uuringu vabatahtlikkust (lisa 7).

Teenusesaajate ja lähedaste intervjuudega kogutakse andmeid vaid sel määral ja selle kohta, mis

on vajalik uurimusküsimustele vastamiseks (vt intervjuukava lisa 5). Kui intervjuuga nõus olnud

isik intervjuu salvestamist ei soovi, siis teeme intervjuu ajal märkmeid ning koostame kokkuvõtte

kohe pärast intervjuud. Intervjuule omistatakse kohe pärast intervjuu läbiviimist anonüümne

nimi/kood. Seega intervjuu märkmed ja kokkuvõte ei sisalda andmeid, mis võimaldaksid inimese

otsest tuvastamist. Salvestustele on ligipääs vaid Praxise ja Centari uurimismeeskonna liikmetel ja

see kustutatakse koheselt pärast intervjuu ümberkirjutamist, st transkriptsiooni või kokkuvõtte

tegemist.

Lähtume läbi viidavate teenusesaajate ja lähedaste intervjuude analüüsi koostamisel ja tulemuste

avaldamisel Eesti heast teadustavast ning Euroopa teadlaste eetikakoodeksist (ALLEA).

Intervjuude puhul on oluline tagada, et need ei põhjustaks üldhooldusteenusel olevatele inimestele

ja lähedasele kui intervjueeritavale asjatut koormust või muid ebamugavusi. Intervjuud viiakse

läbi poolstruktureeritud formaadis, võimaldades osalejal oma mõtteid vabalt väljendada.

Intervjuukatkete kasutamisel uuringuaruandes viitame intervjueeritavatele üldistatult ning andmete

kogumisel ja analüüsi läbiviimisel lähtume minimaalsuse põhimõttest. Jälgime, et tagatud oleks

vanemaealiste väärikas kohtlemine ja huvide kaitse. Vanemaealisi intervjueerides lähtume

järgmistest põhimõtetest:

 Intervjueeritavat koheldakse lugupidavalt ja väärikalt. Väldime suhtlusviise, mis võivad

mõjuda alavääristavalt või hoolimatult. Ei kasutata elderspeak’i – see tähendab, et

hoidutakse kõne aeglustamisest, liigsest lihtsustamisest, lapsemeelsest intonatsioonist või

asjatust hääle tõstmisest, kui see ei ole tingitud konkreetsest kuulmisraskusest või

erivajadusest.

 Intervjueerimisstiili kohandatakse paindlikult vastavalt intervjueeritava individuaalsetele

võimetele. Vajadusel sõnastatakse küsimused ümber või jagatakse mitmeks osaks, ent

säilitatakse neutraalne ja väärikas toon. Kui intervjueeritav kaldub teemast kõrvale,

suunatakse vestlust delikaatselt ja kannatlikult.

 Intervjuu viiakse läbi intervjueeritava tempos ja turvalises õhkkonnas. Teeme vajadusel

pause, võimaldame puhkust ning kasutame piisavat ajavaru, et vältida survet intervjuu „ära

tegemiseks“.

 Kuulmis- või muude sensoorsete raskuste korral räägitakse selgelt, aeglaselt ja võimalikult

näost näkku, ent mitte valjuhäälselt ega liialdatult. Samuti jälgitakse, et keskkond oleks

võimalikult müravaba ja privaatsust võimaldav.

 Intervjueeritaval on õigus keelduda küsimustele vastamast või intervjuu katkestada. Seda

rõhutatakse enne intervjuu algust ning inimese valikuid austatakse ilma surveta.

 Arvestatakse hooldusteenusel viibimise eripäradega. Intervjuud planeeritakse nii, et need

ei langeks kokku söögi-, ravimi- ega puhkepausidega ning oleksid kooskõlastatud

hooldustöötajatega, kes tunnevad intervjueeritava igapäevast rutiini.

 Intervjuud ei viida läbi üksnes teadmisvajadusest lähtudes, vaid ka empaatiast ja austusest.

Iga vestlus on võimalus anda vanemaealisele inimesele tunne, et tema kogemus ja arvamus

on olulised.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Uuringu tulemusel selgub, milline on olnud hooldereformi mõju teenusesaajatele ja nende

lähedastele (sh teenuse rahalisele kättesaadavusele), kohalikele omavalitsustele ning kas riiklik

rahastus on olnud piisav. Uuringu tulemusena tehakse ettepanekud süsteemi parandamiseks ning

neid on võimalik kasutada hooldereformi jätkutegevuste planeerimisel. Uuringu tellijaks on

Sotsiaalministeerium ning uuringu läbiviimise juhtrühma on kaasatud ka Sotsiaalkindlustusamet.

Uuringu läbiviijateks on Sotsiaalministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel ühispakkujad Eesti

Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ (edaspidi Centar) ja SA Mõttekoda Praxis (edaspidi

Praxis). Uuringu tulemused toetavad eesmärki, et teenused võimaldaksid saada vajadustele

vastavat abi ning vähendaksid lähedaste hoolduskoormust. Samuti on uuringu tulemused

poliitikakujundajatele aluseks vajadusel vastavasisulistele õigusloome muudatustele ning

võimaldavad andmetele tuginevalt välja tuua, milline mõju võimalike lahendusettepanekutega võib

kaasneda nii sihtrühmale kui riigile.

Uuringu tulemused aitavad täita Heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki: „Eesti

sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu“ ning selle

tegevussuunda: „minna üle sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas inimese eluteekonda ja vajadusi

arvestavale lõimitud teenuste pakkumisele, mida toetab tõenduspõhiste keskkonnasäästlike

digitaalsete lahenduste kasutuselevõtt ja andmete lõimitud kasutamine“. Uuringu tulemused

toetavad lahenduste leidmist arengukavas esitatud väljakutsele: „Suur maksekoormus teenuse

rahastamisel viib teenusekasutajad ja lähedased vaesusriski ning suurendab hoolduskoormust.“,

Samuti aitavad uuringu tulemused täita Vabariigi Valitsuse koalitsioonikokkulepet 2025–2027,

mille üheks eesmärgiks on muuta riigi teenused lihtsateks, turvalisemateks ja inimeste vajadustest

lähtuvateks.

Uuring on kooskõlas Eesti 2035 riigi pikaajalise arengustrateegias toodud vajalike muudatustega

rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse all „Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja

ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi“. Eraldi tegevusena on selle

punkti all planeeritud hooldusteenuste arendamine, mis võimaldavad saada hooldus- ja

tugiteenuseid eelkõige kodus ja kogukonnas, kuid ka investeeringud taristu ajakohastamisse ning

tehnoloogia ja innovaatiliste lahenduste kasutamiseks sotsiaalsektoris. Samuti on uuring kooskõlas

sotsiaalkaitse (sh pikaajalise hoolduse) korralduse uuendamisvajadusega, arvestades ühiskondlikke

muutusi ning hoolduskoormusega elanike osatähtsuse vähendamise eesmärgiga.

Euroopa Liidu sotsiaalõiguste samba 18. põhimõtte järgi on igaühel õigus kvaliteetsetele ja

taskukohastele pikaajalise hoolduse teenustele, kaasa arvatud kodus osutatavad ja

kogukonnapõhised teenused. Samuti on Eesti seadnud sarnaselt teistele Euroopa Liidu riikidele

vähendada suhtelist vaesust ja sotsiaalset tõrjutust nii kogu elanikkonna kui vanemaealiste (65-

aastased ja vanemad) elanike seas.

Euroopa Liidu hooldusstrateegia pikaajalise hoolduse soovituse eesmärgiks on muuta pikaajaline

hooldus kõigile Euroopa liidu kodanikele kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks. Muuhulgas on

eesmärgiks tagada pikaajalist hooldust vajavate inimestele väärikas elatustase, laiendada

professionaalsete hooldusteenuste valikut (sh kodu-, kogukonna- ja institutsionaalne hooldus) ning

vähendada piirkondlikke erinevusi.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Sotsiaalministeerium uuringu tellijana on läbi viinud avaliku hanke ning sõlminud töövõtulepingu

eduka ühispakkujaga (Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ ja Sihtasutus Mõttekoda

Praxis). Uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejateks on Centar ja Praxis.

Uuringus viiakse läbi registriandmete analüüs, mis põhineb SKA (andmeandja) registrite (STAR,

SKAIS) andmetel, kellega on eelnevalt kooskõlastatud andmekoosseis. Isikuandmete töötlemine

on vajalik andmete koondamiseks ning teatud isikuliste kategooriate loomiseks, et viia seejärel läbi

kvantitatiivne statistiline analüüs ja modelleerimine. SKA registritest väljavõetud andmed

pseudonüümitakse ehk igale isikukoodidele genereeritakse umbisikustatud unikaalne kood ehk

UID (andmekoosseis on esitatud taotluse lisas 1). Isikuandmete sidumine ja andmete töötlemine

toimub järgides põhimõtteid, mis tagavad selle, et isiku kohustuste mahtu ei suurendata ning tema

õigusi ei kahjustata.

SKAle esitatavas päringus palume koondada andmed, mis on registripidajal juba olemas. See

tähendab, et andmesubjektide poole ei pöörduta eraldi andmete kogumiseks ning andmesubjektidel

ei teki täiendavaid kohustusi. SKA teeb registritest päringu vaid statistiliseks analüüsiks vajaliku

minimaalse andmekoosseisu kohta.

Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee

ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Analüüsiks vajalike andmete päring tehakse

minimaalsele andmekoosseisule (eesmärgipärasus ja minimaalsus, isikuandmete kaitse üldmääruse

art 5 (1) b) ja c)).

Uuringus kasutatakse ka EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudelit, mille

sisendandmetena kasutatavaid registriandmeid haldab ja väljastab Statistikaamet. Andmete

ühendamine on juba EUROMODi arendustegevuse käigus Statistikaametil tehtud ning ei vaja

täiendavaid päringuid ega andmetöötlust. EUROMODi mudeli andmestik on varasemalt kokku

pandud riikliku statistikatööde programmi raames (statistikatöö avaliku huvi esindajad on

Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium) 4 . Uuringus kasutame EUROMODi uuringu

eesmärkide täitmiseks ja uurimisküsimustele vastamiseks. Uuringus kasutatav EUROMODi

maksude- ja toetuste mudeli andmekoosseis on kirjeldatud taotluse lisas 2.

Statistikaamet annab volitatud töötlejatele andmete kasutamise võimaluse turvalisel viisil RDP-

keskkonnas üle VPNi. Statistikaameti teadlaste keskkonda sisselogimiseks kasutatakse

kaheastmelist autentimist, mis tagab selle, et andmetele pääseb ligi vaid konkreetne isik, kellele on

luba antud (ID-kaardiga + kasutaja ja parool). Mikroandmed üheski uuringu etapis Statistikaameti

teadlaste keskkonnast välja ei liigu. Andmetele teeb Statistikaamet teadlaste keskkonnas uuringu

kausta, millele pääsevad ligi vaid uurimistööga seotud isikud. EUROMODi andmeid analüüsivad

EUROMODiga varasemalt kokku puutunud volitatud töötlejad. Näiteks on Merilen Laurimäe ja

Hede Sinisaar ka EUROMODi Eesti osamudeli iga-aastase arendamise meeskonnas (EU-SILC

põhised andmed). Samuti on Merilen Laurimäe konsultandina panustanud EUROMODi

registripõhise sisendandmestiku koostamisse ning aidanud Statistikaametil kontrollida andmete

valiidsust ning võimalikke puudujääke. Tänu sellele on volitatud töötlejad juba tuttavad nii

andmestiku kui mudeli eripäradega, võimalike puudustega, aga ka andmete konfidentsiaalsuse

tingimuste ja nõuetega. Lisaks on nii Praxise kui Centari uuringutiimi liikmed osalenud paljudes

uurimisprojektides, kus on kasutatud registriandmeid nii kogu rahvastiku kui ka erinevate

sihtrühmade kohta. Nimetatud meetmed toetavad uuringu õigeaegset läbiviimist ja uuringu

eesmärkide saavutamist kahjustamata isikuid, kelle andmeid analüüsitakse.

Olemasolevate registriandmete ja EUROMOD-i andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide

õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna kõik uuringuprojekti lõpptulemused avaldatakse

üldistatud kujul, st tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada (uuringuprojekti

lõpptulemuseks on teaduslik üldistus). Seejuures kasutatakse uuringus andmeid, mis on juba

registripidajal olemas või mis on kogutud riikliku statistikatöö raames. Nende andmete kogumiseks

ei pöörduta andmesubjektide poole eraldi ning andmesubjektidel ei teki täiendavaid kohustusi ega

õigusi.

Andmesubjektidelt, teenusesaajad ja lähedased, kogutakse intervjuudega andmeid minimaalsel

4 Kinnitatud statistikatööd on leitavad ka siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/323122023004.

määral, nendes uurimusküsimustes, millele ei ole varem kogutud andmete töötlemisega vastata.

Teenusesaajate ja lähedaste intervjuudes kogutakse teavet (vt lisa 5) hooldereformi ja võimalike

lahendusettepanekute mõju hindamiseks. Intervjuud toimuvad isiku nõusolekul.

Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete

töötlemise põhimõtetest. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkt 157 rõhutab, et

registritest teabe sidumise teel saab uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud

uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks

teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste elukvaliteeti

ja suurendada sotsiaaltoetuste ja -teenuste tõhusust. Seda eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt.

Sotsiaalministeeriumi uuringute ja analüüside info avaldatakse ministeeriumi lehel. Lehte ja sellel

kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringu eesmärgi,

andmekoosseisu ja analüüsi kokkuvõtliku teabega.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 5 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Isiku nõusolekuta isikuandmete kasutamisel on oluline eristada uuringu kvantitatiivseks analüüsis

registriandmete analüüsi ja EUROMODi maksude ja toetuste mikrosimulatsioonil põhinevat

analüüsi. Kvalitatiivuuringus läbiviidavad intervjuud üldhooldusteenuse saajate ja lähedastega

toimuvad isiku nõusoleku alusel.

Registriandmete analüüsi läbiviimisel on hõlmatud järgmised Sotsiaalkindlustusameti

(registripidaja) registrid:

 Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR),

 Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS).

Andmete komplekteerimine ning edastamine toimub järgmise skeemi alusel:

1. SKA võtab STARist välja perioodil 2022–2025 üldhooldusteenusel olnud isikud ja

nende andmed ning genereerib neile isikukoodile vastava pseudokoodi (UID).

2. SKA võtab loetelu punktis 1 nimetatud isikutele SKAISi päringuga pensioni saamise

andmed ja asendab isikukoodd pseudokoodidega (UID).

3. SKA eemaldab andmetest isikukoodi.

4. SKA edastab krüpteeritult uuringu läbiviijatele ehk Centarile ja Praxisele.

5. SKA ei edasta pseudokoodi-isikukoodi võtit Centarile ega Praxisele, kuid säilitab selle

uuringu lõpuni, et vajadusel andmepäringu tulemusi täpsustada ja kontrollida.

6. Centar ja PRAXIS analüüsivad pseudonüümitud andmeid. Andmeid hoitakse Praxise

OneDrive pilveteenuses (pilveteenuse server asub Euroopa Liidus, vt ka punkt 10).

Andmetele pääsevad ligi vaid uurimistiimi liikmed. Kolmandatele isikutele saadud

andmestikke ei edastata.

7. Pärast uuringu lõppu teavitab uuringu läbiviijate kontaktisik SKA-d sellest, et uuringu

jaoks saadud andmete töötlemine on lõpetatud ja andmed kustutatakse. Seejärel

kustutab SKA andmepäringu tarbeks loodud isikukoodide ja pseudokoodide

vastavustabeli. Uuringu läbiviija valduses olevad andmed kustutatakse hiljemalt kahe

5 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

kuu jooksul pärast seda, kui tellija on uuringu lõppraporti vastu võtnud ja uuringu

tutvustused on läbi viidud, eelduslikult 2026. aasta lõpuks (sõltuvalt lõppraporti

vastuvõtmise ajast). Kustutamistähtaja määramisel on arvestatud, et nimetatud

ajavahemikus võib tõusta vajadus andmekvaliteedi kontrollimiseks ja tulemuste

täpsustamiseks tellija kommentaaride alusel. Täpsustusvajadus võib ilmneda kuni

lõppraporti lõpliku vastuvõtmiseni, sh andmeanalüüsi ja tellija tagasiside käigus.

EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmete kasutamise protsess:

a) EUROMODi mudeli sisendiks olev andmestik on Statistikaametil kokku pandud ja pseu-

donüümitud juba varasemalt riikliku statistika tööde käigus Rahandusministeeriumi telli-

musel (Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi soovil). Käesoleva uuringu käigus

ei ole tarvilik siduda kokku täiendavaid andmeid, kasutatakse juba olemasolevat pseudo-

nüümitud andmestikku. EUROMODi sisendandmed sisaldavad erinevate registrite and-

meid, mille kirjeldus on esitatud punktis 9.3.

b) EUROMODi mudeli pseudonüümitud andmestik tehakse kättesaadavaks volitatud töötle-

jatele (Praxisele ja Centarile) Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Nende andmete liiku-

mise protsess on järgmine:

 Uuringu läbiviija (Praxis või Centar) teeb andmete päringu taotluse Statistikaame-

tile6.

 Statistikaamet lisab pseudonüümitud andmestikud Praxisele ja Centarile analüüsiks

kasutatavasse kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas.

 Andmeid analüüsitakse Statistikaameti turvalises töökeskkonnas. Analüüsi tulemid

(tabelid, joonised jms) läbivad enne keskkonnast välja saatmist konfidentsiaalsuse kont-

rolli, mille teeb Statistikaameti töötaja. Seega väljastatakse Statistikaameti teadlaste

keskkonnast analüüsi tulemusena valminud tulemid (tabelid ja joonised) alles pärast

Statistikaameti töötaja üle kontrollimist (tabelid on kõrge agregeerituse tasemega ning

ei sisalda konfidentsiaalseid andmeid).

Isiku nõusolekul andmete kogumine: Kvalitatiivuuringus läbiviidavad intervjuud

üldhooldusteenuse saajate ja lähedastega toimuvad isiku nõusoleku alusel. Uuritavatelt kogutud

andmed anonüümitakse ja tulemusi esitatakse kujul, mis ei võimalda isikute otsest tuvastamist.

Täpsemalt on süvaintervjuude läbiviimist teenusesaajate ja lähedastega kirjeldatud punktis 5.

Uuringu lõpparuandes esitatakse kõik tulemused statistiliselt üldistatul kujul, tagades, et

üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Isiku nõusolekul andmete kogumisel on sihtrühmaks üldhooldusteenuse saajad ja lähedased.

Sotsiaalhoolekande aruande keskkonna H-veeb andmetel oli 2024. aasta lõpus 11 448 inimest, kes

olid väljaspool kodu osutataval üldhooldusteenusel ning majandustegevuse registri andmetel oli

üldhooldusteenuse osutajaid 170 (kehtiv tegevusluba). Isikuandmeid valimi koostamiseks ei pärita

(vt süvaintervjuude läbiviimine isiku nõusolekul punktis 5).

Isiku nõusolekuta andmete töötlemisel ehk SKA registriandmete analüüsis ja EUROMODi mudeli

kasutamisel on valimi suurused järgmised:

6 Vt ka https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-teaduslikul- eesmargil

 SKA registriandmete analüüsis töödeldakse üldhooldusteenuse saajate andmeid:

Sotsiaalministeeriumi H-veebi andmetel oli 2024. aasta lõpus üldhooldusteenusel 11 448

inimest.

 EUROMODi mudeli kasutamisel ja mõju hindamisel kogu Eesti elanikkonna seas, on ka

uuringu sihtrühmaks terve Eesti elanikkond, valim suurusega 1,3 miljonit.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

STAR/SKAIS registriandmete analüüsi andmete perioodiks on 2022–2025 (vt taotluse lisa 1).

EUROMODi maksude- ja toetuste mudeli andmestik on perioodi 1.01.2024–31.12.2024 kohta (vt

taotluse lisa 2).

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

STAR/SKAIS registriandmete koosseis on registrite lõikes esitatud taotluse lisas 1.

Vähendamaks otsese tuvastamise võimalusi agregeerime vanuse ja elukoha näitajaid mõnevõrra.

Täpse sünniaja asemel tehakse analüüs sünnikuu ja -aastaga. Inimese elukoha aadress

agregeeritakse sihtnumbri tasemele.

Statistikaameti EUROMODi maksude- ja toetuste mudeli andmekoosseis 1.01.2024–31.12.2024

perioodi kohta on esitatud taotluse lisas 2.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

SKA registriandmete analüüsis kasutatakse andmeid järgmistest registritest:

 Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR),

 Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS).

EUROMODi maksude ja toetuste mudeli sisendandmestik on koostatud kasutades andmeid järg-

nevatest registritest:

 Statistikaametis hoitavad Maksu- ja Tolliameti andmed (töötamise register, maksukohus-

laste register);

 Statistikaametis hoitavad Sotsiaalkindlustusameti andmed (sotsiaalkaitse infosüsteemi

andmed, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister);

 Statistikaametis hoitavad Eesti Töötukassa andmed (töövõime hindamise ja töövõimetoe-

tuse andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osuta-

mise register, töötuskindlustuse andmekogu);

 Statistikaametis hoitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed (Eesti hariduse info-

süsteemi andmed);

 Statistikaametis hoitavad Siseministeeriumi andmed (Eesti rahvastikuregister);

 Statistikaametis hoitavad Tervisekassa andmed (Tervisekassa andmekogu);

 Statistikaametis hoitavad Justiitsministeeriumi andmed (kinnistusraamat, E-Toimiku süs-

teemi andmed, äriregister);

 Statistikaametis hoitavad Maa-ameti andmed (Aadressiandmete süsteem).

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, andmeandjatega (andmekogude vastutavad töötlejad) on konsulteeritud ning nad on valmis

uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikke andmeid väljastama.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

SKA teostab STARi ja SKAIS päringud ning loob igale isikukoodile pseudokoodi (UID) (vt ka

osa 8).

EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmed on juba pseudonüümitud. Pseudonüümimise tegi

Statistikaamet.

Pseudonüümimise võtmeid uuringu läbiviijatele (Praxis ja Centar) kättesaadavaks ei tehta.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

SKA registriandmete analüüsi andmepäringu koosseis on toodud lisas 1.

EUROMODi mudeli pseudonümiseeritud andmete koosseis, mida uuringus kasutatakse on toodud

lisas 2 (EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus).

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

SKA registriandmete analüüs: STAR/SKAIS registriandmete pseudonüümimise võtme loob ja

hoiab kuni uuringu lõppemiseni SKA (vt ka osa 8). Uuringu eesmärgi saavutamiseks teostatud

päringud koos UID vastavusega kustutab registripidaja/andmeesitaja (SKA) peale seda, kui

uuringu läbiviija on edastanud vastava teate, hiljemalt kahe kuu jooksul lõppraporti vastuvõtmisest

alates (eeldatavalt 2026. aasta lõpuks).

EUROMODi maksude ja toetuste mudeli sisendandmed pseudonüümis varasemalt Statistikaamet.

Pseudonüüimise võtit uuringu läbiviijatele (Praxis ja Centar) kättesaadavaks ei tehta ja

Statistikaamet säilitab koodivõtit vastavalt riikliku statistika regulatsioonile.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

SKA kustutab teostatud registrite päringud koos UID vastavusega peale seda, kui uuringu läbiviija

on edastanud vastava teate. Teostatud päringud koos UID vastavusega kustutatakse kahe kuu

jooksul pärast lõppraporti vastuvõtmist (olenevalt lõppraporti vastuvõtmisest orienteeruvalt 2026.

aasta lõpuks).Vt ka osa 10.2.

EUROMODi maksude ja toetuste mudeli pseudonüümitud andmete kasutamiseks lõpeb volitatud

töötlejatel (Praxis ja Centar) ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule.

Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise korda reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete

andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise kord. Uuringu käigus loodud analüüsikaustadele

ligipääs säilitatakse 2026. aasta lõpuni. EUROMODi sisendandmestikku säilitatakse vastavalt

riiklik statistika regulatsioonile ja see ei puuduta käesolevat uuringut.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

jah, teavitatakse üldiselt (vt punkt 11.2.).

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage7 Andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti

huve, sest väljund on teaduslik üldistus.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli

14 lõike 5 punkt b sätestab, et isikute andmetööt-

lusest teavitamata jätmine tuleb kõne alla juhul,

kui „isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides

toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouurin-

gute või statistilisel eesmärgil, eeldusel, et ar-

tikli 89 lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud

ja kaitsemeetmed kehtestatud“ või kui teavita-

mise kohustus „tõenäoliselt muudab sellise

isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamise

võimatuks või häirib seda suurel määral“.

Käesolev uuring on avalikes huvides tehtav ra-

kendusuuring, mille tellijaks sotsiaalministee-

rium. Uuringuga hõlmatakse paljusid andme-

subjekte, kelle kõigi teavitamine on komplitsee-

ritud, sest kõigi andmesubjektide kontaktand-

meid eraldi ei koguta, kõigi kontaktandmed ei

ole teada või need ei ole (enam) kehtivad. Eel-

nevat arvesse võttes teavitatakse andmesubjekte

isikuandmete töötlemisest üldiselt (vt eelnev

punkt).

Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud

kaitsemeetmeid – kogutavad andmed pseudo-

nüümitakse ning andmeid töödeldakse selliselt,

et andmesubjektid ei ole tuvastatavad.

Uuringu väljund on üldistus, mis ei viita kuidagi

tagasi konkreetsetele andmesubjektidele.

Uuringu tulemused (üldistatud kujul) tehakse

uuringu lõppedes kõigile avalikult kättesaada-

vaks.

Kõik Sotsiaalministeeriumi tellimusel või osalu-

sel läbi viidud uuringud avaldatakse Sotsiaalmi-

nisteeriumi kodulehel.

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Info uuringu läbiviimisest ja uuringus

töödeldavatest andmetest avaldatakse

Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Inimestel on

võimalik lehel tutvuda uuringu eesmärkide,

andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku

teabega.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused8?

-

7 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 8 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule.

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse9 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)10 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad11:

Lisa 1: Registriandmete analüüsi päringu koosseis

Lisa 2: EUROMODi maksude- ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus

Lisa 3: Andmekaitsealane mõjuhinnang

Lisa 4: Teenusesaajate ja lähedaste intervjuud – pöördumine ja nõusolek (esialgne

kavand)

Lisa 5: Teenusesaajate ja lähedaste intervjuude kava (esialgne kavand)

Lisa 6: Hanke tehniline kirjeldus

Lisa 7: Uuringus osaleja infoleht

9 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 10 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on

volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 11 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Andmekaitse Inspektsioon [email protected]

eie 22.12.2025 * r 2.2.-1/25/47-2 *

Meie 09.01.2026 nr 1.1-16/2994-3

“Hooldereformi mõjuanalüüsi uuring Sotsiaalministeeriumile“ taotluse täiendamine

Vastavalt tähelepanekutele täiendasime taotlust. 1. Täiendasime punkti 4 uuringus kasutatavate metoodikate ja uurimusülesannete kirjeldusega ning lisasime taotlusele hanke tehnilise kirjelduse (lisa 6). Täpsustasime ka punkti 5. Seejuures on eristatud isiku nõusoleku alusel ja nõusolekuta isikuandmete töötlemine. Täiendasime lisa 4 ja 5 uuringus osalemise, intervjuu töötlemise, sh terviseseisundit puudutavate andmete töötlemise ning salvestamise nõusoleku andmisega. Lisas 7 on esitatud uuringus osaleja infoleht. 2. Täiendasime punkt 4 ning lisasime punkti 5 alla täpsema kirjelduse teenusesaajate ja lähedaste süvaintervjuude läbiviimise peamistest põhimõtetest. 3. Täiendasime lisa 4 ja 5 uuringus osalemise, intervjuu töötlemise, sh terviseseisundit puudutavate andmete töötlemise ning salvestamise nõusoleku andmisega. Lisas 7 on esitatud uuringus osaleja infoleht. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarika Tarum hoolekandeteenuste poliitika juht

hoolekande osakond Lisad: 1. Taotlus täiendatud 29.12.2025 2. Lisa 4 Teenusesaajate lähedaste intervjuud pöördumine ja nõusolek (esialgne kavand), täiendatud 3. Lisa 5 Teenusesaaja lähedase intervjuu kava (esialgne kavand), täiendatud 4. Lisa 6 Hooldereformi mõjuanalüüsi uuringu tehniline kirjeldus 5. Lisa 7 uuringus osaleja infoleht