| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-1/25/6472-2 |
| Registreeritud | 09.01.2026 |
| Sünkroonitud | 12.01.2026 |
| Liik | Sissetulev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused |
| Toimik | 9.3-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Alutaguse Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Alutaguse Vallavalitsus |
| Vastutaja | Liisu Tamm (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Ida regionaalosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tartu mnt 56 Iisaku alevik Alutaguse vald 41101 Ida-Virumaa
Tel: 3 366 901 E-post: [email protected]
Reg. nr: 77000281 a/a: EE882200221068420618 Swedbank
Päästeamet [email protected] Terviseamet [email protected] Eesti Geoloogiateenistus [email protected] Enefit Industry AS [email protected] Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected] 08.01.2026 nr 7-6/4-1 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Alutaguse Vallavalitsus algatas 07.08.2025 korraldusega nr 434 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu. Planeeringuala hõlmab Mäetaguse aleviku Peenemaa (13001:001:1407), Tervise tn 9 (49802:002:0552) ja osaliselt Tervise tänav L1 (49802:002:0549) katastriüksuseid. Planeeringuala suurus on ca 4,4 ha. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on Eksora SV OÜ. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Peenemaa maaüksuse alal elamute ehitamine. Detailplaneeringu lahendusega moodustatakse Peenemaa maaüksusest 13 krunti: krundid nr 1-10 elamute ehitamiseks, krunt nr 12 tänavamaale (sõidutee), krunt nr 14 tänavamaale (kergliiklustee) ja krunt nr 15 jääb maatulundusmaaks (metsamaaks). Planeeringualasse jäävast Tervise tn 9 maaüksusest moodustatakse kaks krunti: krunt nr 11 elamu ehitamiseks ja krunt nr 13 tänavamaale (sõidutee). Planeeringualasse jääva Tervise tänava maaüksuse (Tervise tänav L1, 49802:002:0549) piire ei muudeta. Uueks tänavamaaks planeeritud krundid võimaldavad ühenduse loomist Pargitaguse tänava ja Tervise tänavaga ringistades seeläbi varem planeeritud ning seni tupikuna olnud tänava(maa)d. Detailplaneering on kooskõlas valla üldplaneeringu põhimõtetega ja tingimustega. Planeerimisseaduse § 133 lõike 1 alusel esitame Mäetaguse aleviku Saare kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (koostaja Ruum Raamis OÜ, töö nr 025-25) kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Talistu Geoinfospetsialist +372 33 66 924, +372 56 203 048 [email protected]
5
5 5 5
5
5
5
5 5
5
5
5
5 5
5
5
5
5 5
5
5
5 5
5 5
5
5
5
5
5
5
5 5
5
5
5
5
5
5
5
5
Kil
EHITUSÕIGUSE TABEL:
40 263 m²
Maatulundusmaa 100%
13001:001:1407
Peenemaa
39 148 m²
Üldkasutatav maa 100%
49802:002:0482
Mäe
3 415 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0504
Tervise tn 6
2 082 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0506
Pargitaguse tn 14
2 532 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0507
Tervise tn 7 3 196 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0509
Tervise tn 5
2 004 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0517
Pargitaguse tn 12
1 916 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0529
Pargitaguse tn 11
1 762 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0534
Pargitaguse tn 13
2 795 m²
Transpordimaa 100%
49802:002:0549
Tervise tänav L1
3 841 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0551
Tervise tn 8
3 618 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0552
Tervise tn 9
3 787 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0554
Tervise tn 11
479 m²
Üldkasutatav maa 100%
49802:002:0573
Pargitaguse tn 15
5 203 m²
Transpordimaa 100%
49802:002:0574
Pargitaguse tänav
3 425 m²
Transpordimaa 100%
49802:002:0575
Matkaraja tee
5 809 m²
Transpordimaa 100%
49802:002:0595
Tervise tänav
251 880 m²
Maatulundusmaa 100%
49802:002:0636
Mäetaguse metskond 124
Y =
6 8
7 5
5 0
X=6569750
57.71
57.43
5 7 .9
0
5 7 .8
9
5 7 .7
4
5 7 .3
4
5 6
.9 2
5 7 .7
6
57.80
5 7 .8
0
57.87 57.93
58.03
58.08
58.04
58.30
58.26
5 8 .4
5
5 8 .5
4
5 8 .4
2
5 8 .5
5
5 8 .5
1
5 8 .5
7 5 8 .5
7 5 8 .5
7
5 8 .4
7
5 8 .3
1
58.32
58.26
58.09
58.09 57.95
57.66
5 7 .7
7
58.41
58.52
58.54
58.54
58.55
58.65
58.61
58.52
58.55
58.56
58.40
58.41
58.51
58.34
58.29
58.45
5 8 .5
4
58.64
58.51
58.41
58.60
58.77
58.76
58.92
59.05
59.07 59.18
59.08
58.96
58.88
58.60
58.85
58.85
58.77
58.55
58.66
58.49
58.44
58.46
58.45
58.50
58.54
58.15 58.30
58.25 58.42
58.31
58.26
58.17
58.25
58.12
58.05 57.99
58.01
58.11
58.69
58.44
58.47
58.61
58.66
58.62
58.65
58.73
58.73
58.67
58.79
58.81
58.82
58.68
58.69
58.86
58.84
58.77
58.83
58.88
58.91
58.71
58.77
58.91
58.89
58.85
58.70
58.84
58.88
58.59
58.84
58.85
58.91
58.92
58.93
58.87
58.82
58.80
58.69
58.70
58.75
58.73
58.79
58.75
58.77
58.79
58.80
58.78
58.82
58.99
58.99
59.01
59.05
59.06 59.04
58.74
58.53
59.26
59.13
59.12
5 8 .5
3
58.54
58.47
5 8 .5
6
5 8 .5
4
5 8 .4
9
5 8 .5
5
5 8 .4
8
5 8 .4
7
5 8 .4
4
5 8 .4
9
5 8 .4
5
5 8 .4
2
5 8 .4
0
5 8 .3
5
58.29
5 8 .4
1
58.42
5 8 .4
3
58.42
58.19
57.91
58.07
58.18
58.11 58.0758.03
58.07 58.03
58.13
58.22 5 8 .3
0 5 8 .1
3 5 8 .1
3
58.09 58.16
58.26
58.0257.95
Muld
5 8 .17
58.09
58.21
58.27
58.31 58.25
58.15
58.13
58.20
58.21
5 8 .2
7
5 8 .2
7
58.18 58.25
58.20
58.17 58.18
58.19 58 .25
58 .26
5 8 .2
5
58.23
58.32
58.33
58.31
58.15
58.09
58.00
58.01
58.05
58.29
58.17
58.01
58.15
58 .24
58. 27
58 .21
5 8 .2
5
58.11 58.
23
58 .24
58.25
58.29
58.18
58.15
57.9657.98
58.06
58.05
58.14
58.17
58.22
58.25
58.19
58.08
58.07
58.08
58.09
57.89
57.94
57.78
57.77
57.79
57.85
TP
TP
A
pink prügikast
A
A
A
A
A
A
U nik
vi
A
A
A
Kil
K ill
K il
Kil
K ill
Kill
Kill
Kill
Kill
Kr11
Kr12
Kr13
Kr14
Kr15
Kr16
Kr18
Kr17
57.81
57.69
57.82
57.84
57.67
57.56
57.61
57.44
57.53
57.52
57.49
57.65
57.58
57.48
57.51 57.48
57.59
57.65
57.83
58.23
57.97
57.97
57.80
57.65
57.72
58.04
58.21
58.34
58.45
58.38
58.27
58.21
58.07
57.94
57.87
58.21
58.43
58.54
58.49
58.42
58.47
58.30
58.25
58.33
58.40
58.02
58.08
57.97
57.97
58.00
58.00
58.03
58.06
58.15
58.23
58.30
58.15
58.12
58.01
58.19
58.15
58.09
58.11
58.05
57.76
57.87
57.92
57.99
57.89
57.85
58.07
58.10
58.17
58.32
58.42
58.56
58.55
58.31 58.11
57.76
58.37
58.21
57.57
57.84
58.12
57.91
57.85
57.79
57.88
57.88
57.84
57.87
58.01
58.01
58.23
58.26
58.26
58.11
58.26
58.05
58.12
58.28
58.18
58.06
58.01
57.96
58.02
58.12
58.06
58.33
58.31
58.47
58.28
58.28
58.41 58.35
58.29
58.35
58.41 58.45
58.48
58.48
58.28
58.28
58.3458.15
58.15
58.33
58.42
58.56
58.35
58.36
58.34
58.14
58.14
58.06
58.15
58.26
58.20
58.32
58.13 58.23
58.41
58.53
58.10
58.03
58.33
58.29
58.08
58.00
58.10
58.02
57.84
57.86
57.83
57.85
57.68
57.81
57.68
57.38
57.55
57.39
57.38
57.70
57.59
57.77
57.87
57.88
57.90
58.07
58.29
58.20
58.23
58.06
58.19
58.18 58.32
58.57
58.32
58.33
58.44
58.41
58.19
58.13
57.99
57.90
57.73
57.61
57.50
57.85
57.41
57.34
57.34
57.71
57.59
57.57
57.70
57.76
57.87
58.18
58.25
58.35
58.55
58.65
58.51
58.37
58.52
58.65
58.52
58.39
58.64
58.60
58.58
58.36
58.28
58.04
57.85
57.85
57.62
57.55
57.53
57.4757.48
57.50
57.70
57.59
57.83
57.69
57.76
57.94
58.00
57.99
58.21 58.45
58.52
58.47
58.31
58.48
58.56
58.63
58.78
58.58 58.76
58.66
58.81
58.81
58.61
58.77
58.82
58.60
58.73
59.03
59.38
5 8 .7
3
5 8 .5
2
5 8 .4
2
5 8 .4
9
5 8 .4
9 5 8 .0
1
58.91
5 8 .6
9 5 7 .8
3
5 8 .6
6 5 7 .6
9
5 8 .6
05 7 .8
2
5 7 .8
1
5 8 .7
1
5 8 .8
7
5 8 .13
5 8 .8
4
5 9 .2
6
5 8 .18
5 9 .0
6
58.04
57.91
57.80
57.73
57.67
57.76
57.63
57.53
57.80
57.88
57.75
57.68
57.80
57.74
57.95 58.25
58.48
58.41
58.31
58.07
58.08
58.03
58.36
58.47
58.26
58.26
58.22
58.14
57.86
58.04
58.01
58.24
57.99
57.84
57.91
57.82
58.45
58.19
58.10
58.21
58.65
58.48
58.43
58.46
58.74
58.61
58.59
58.59
58.4558.56
58.62
58.80
58.88
58.72
58.95
59.11
59.07
58.83
58.57
58.58
58.76
59.11
59.08
58.99
59.11
59.44
59.36
59.67
59.83
59.57
59.61
59.79 59.87
60 .1 8
60 .1 4
63 .5
2
59.93
59.78
59.59
59.38
59.27
59.41
59.26
59.12
58.74
58.82
58.85
59.19
58.91
59.07
59.05
59.27
59.40
59.41
L
k r a a v
k r a a v
59.15
59.16
59.14 58.99
59.10
59.19
59.24 59.12
59.13
5 9 .3
3
5 9 .4
8
5 9 .5
7
5 9 .7
2 5 9 .7
0
5 9 .5
5
5 9 .4
3
5 9 .2
9
59.23
59.18
59.08
58.69
58.66
58.65
58.70
58.78
58.67
58.71
58.87
58.92
58.93
58.87
59.02
59.03
59.05
58.78
58.91
58.79
58.97
58.69
58.71
58.87
58.66
58.55
58.79
58.73
58.66
58.85
58.83
58.74
58.77
58.47
58.58
58.65
58.63
58.51
58.52
58.64
58.49
58.62
58.71
58.82
58.76
58.65
58.64
58.66
58.66
58.49
58.34
58.53
58.37
58.32
58.51
58.58
58.65
58.56
58.65
58.76
58.83
58.73
58.75
58.73
58.66
58.64
58.69
58.44
58.33
58.40
58.36
58.37
58.50
58.70
58.66
58.73
58.77
58.87
58.91
58.79
58.72
58.76
58.80
58.76
58.71
58.78
58.57
58.53
58.46
58.61
58.66
58.76
58.76
58.66
58.69
58.83
58.68
58.72
58.71
58.68 58.88
58.84
58.73
58.77
58.72
58.74
58.75
58.76
58.73
58.65
58.65
58.80
58.88
58.67
58.59
58.72
58.76
58.90
58.72
58.79
58.77
58.94
59.01
58.91
58.85
58.82
58.67
58.65
58.57
58.69
58.81
58.61
58.77
58.72
58.64
58.73
58.76
58.72
58.89
58.94
59.06
59.09 59.14
59.02
58.97
58.86
58.79 58.83
58.72
58.81
58.68 58.61
58.61
58.65
58.67 58.40
58.53
58.44
58.33
58.43
59.14
59.21
59.21
58.99
59.01
5 9 .1 6
59.03
59.19
5 8 .9
4 5 7 .7
8
5 8 .8
3
59.27
59.50
59.17
58.79
57.55
57.4557.71
58.77
58.78
58.58 58.33
58.18
k r a a v
A
58.59
58.61
58.63
58.52
58.33
58.20
57.48
57.66
5 8
58
58
5 8
5 8
5 8
5 8
58
5 8
5 8
58
59
5 9
5 9
5 9
5 9
5 9
LEPPEMÄRGID (planeeritud lahendus):
1
2
3
4
5
6 7 8
9
10
11 14
PLANEERITUD MAAKASUTUS:
15
ühinemispunktid VLP ja KLP Vee- ja kanalisatsioonitrassiga
VLP
KLP
Kuivhüdrant
44430JK Jaotuskilp
44431JK Jaotuskilp
lemasolev sidekaevo Sidevarustuse liitumispunkt,
LEPPEMÄRGID (alusandmed):
Tehnovõrgu kaitsevöönd (vt märkus 3)
Veetorustik
Kanalisatsioonitorustik
Valgustuspost
Elektri keskpinge maakaabelliin
Elektri madalpinge maakaabelliin
Sidekanalisatsioon
Kraav
Kivi
Üksikpuu (leht-, vilja-, okaspuu)
Põõsas
Mets
Muru
Rohumaa
Kergliikluse liikumistee
Sõidusuunad
Killustikkattega tee
Asfaltkattega tee/plats
pindala ja sihtotstarve
Katastriüksuse nimetus, tunnus
Katastriüksuse piir
Planeeringuala piir
40 263 m² Maatulundusmaa 100%
13001:001:1407 Peenemaa
Likvideeritav objekt
Planeeritud tuletõrjevee mahuti kuivhüdrandiga (vt märkus 5)
Planeeritud kanalisatsioonitorustik (vt märkus 5)
Planeeritud veetorustik (vt märkus 5)
Planeeritud sidetrass (vt märkus 5)
Planeeritud tänavavalgustuse maakaabelliin (vt märkus 5)
Planeeritud elektrikilp (vt märkus 5)
Planeeritud elektri madalpinge maakaabelliin (vt märkus 5)
Planeeritud juurdepääs krundile (vt märkus 4)
Planeeritud tõstetud ülekäik (vt märkus 4)
Planeeritud tee (vt märkus 4)
Planeeritud hoonestusala
Planeeritud krundi number
Planeeritud krundi piir
1
12
13
Metsamaa (maatulundusmaa)
Tee ja tänava maa ning kergliiklusmaa (transpordimaa)
Üksikelamu maa (elamumaa)
N
S
MÄRKUSED:
kokku 44 749 m².
laneeringualaks on maaüksused Peenemaa ja Tervise tn 9 ning osaliselt maaüksus Tervise tänav L1. Planeeringuala pindala on
tänava piirkonna arendajaga.
5. Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse projekteerimisel. Projekteerimisel teha koostööd Tervise
Tervise tänava piirkonna arendajaga.
4. Planeeritud tee ja juurdepääsude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse projekteerimisel. Projekteerimisel teha koostööd
1 m mõlemale poole kaablit.
Vee- ja kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd on 2 m mõlemale poole torustikku; elektri maakaabli ja sidekaabli kaitsevöönd on3.
seisuga 04.09.2025. Katastriandmed (pindala, katastriüksuse sihtotstarve) on lisatud seisuga 22.10.2025.
(töö nr 3254-09-25). Alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Katastripiirid on
2. Aluskaardina on kasutatud Osaühing Ida-Viru GEO septembris ja oktoobris 2025 koostatud topo-geodeetilist alusplaani
1. P
RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja
Mob: 5698 3956
Ruum Raamis OÜ
Töö nimetus:
ja lähiala DETAILPLANEERING
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu
Projektijuht/koostaja:
Jaana Veskimeister
Joonise nimetus: POHIJOONIS TEHNOVÕRKUDE LAHENDUSEGA
1:500
Töö nr:
025-25
Kuupäev:
07.01.2026
Mõõtkava: Joonise nr:
3
Koostamise korraldaja ja tellija:
Alutaguse Vallavalitsus
Huvitatud isik:
EKSORA SV OÜ
40 263 m²
Maatulundusmaa 100%
13001:001:1407
Peenemaa
39 148 m²
Üldkasutatav maa 100%
49802:002:0482
Mäe
3 415 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0504
Tervise tn 6
2 082 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0506
Pargitaguse tn 14
2 532 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0507
Tervise tn 7 3 196 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0509
Tervise tn 5
2 004 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0517
Pargitaguse tn 12
1 916 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0529
Pargitaguse tn 11
1 762 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0534
Pargitaguse tn 13
2 795 m²
Transpordimaa 100%
49802:002:0549
Tervise tänav L1
3 841 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0551
Tervise tn 8
3 618 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0552
Tervise tn 9
3 787 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0554
Tervise tn 11
479 m²
Üldkasutatav maa 100%
49802:002:0573
Pargitaguse tn 15
5 203 m²
Transpordimaa 100%
49802:002:0574
Pargitaguse tänav
3 425 m²
Transpordimaa 100%
49802:002:0575
Matkaraja tee
5 809 m²
Transpordimaa 100%
49802:002:0595
Tervise tänav
251 880 m²
Maatulundusmaa 100%
49802:002:0636
Mäetaguse metskond 124
Y =
6 8
7 5
5 0
X=6569750
57.71
57.43
5 7 .9
0
5 7 .8
9
5 7 .7
4
5 7 .3
4
5 6 .9
2
5 7 .7
6
57.80
5 7 .8
0
57.87 57.93
58.03
58.08
58.04
58.30
58.26
5 8 .4
5
5 8 .5
4
5 8 .4
2
5 8 .5
5
5 8 .5
1
5 8 .5
7 5 8 .5
7 5 8 .5
7
5 8 .4
7
5 8 .3
1
58.32
58.26
58.09
58.09 57.95
57.66
5 7 .7
7
58.41
58.52
58.54
58.54
58.55
58.65
58.61
58.52
58.55
58.56
58.40
58.41
58.51
58.34
58.29
58.45
5 8 .5
4
58.64
58.51
58.41
58.60
58.77
58.76
58.92
59.05
59.07 59.18
59.08
58.96
58.88
58.60
58.85
58.85
58.77
58.55
58.66
58.49
58.44
58.46
58.45
58.50
58.54
58.15 58.30
58.25 58.42
58.31
58.26
58.17
58.25
58.12
58.05 57.99
58.01
58.11
58.69
58.44
58.47
58.61
58.66
58.62
58.65
58.73
58.73
58.67
58.79
58.81
58.82
58.68
58.69
58.86
58.84
58.77
58.83
58.88
58.91
58.71
58.77
58.91
58.89
58.85
58.70
58.84
58.88
58.59
58.84
58.85
58.91
58.92
58.93
58.87
58.82
58.80
58.69
58.70
58.75
58.73
58.79
58.75
58.77
58.79
58.80
58.78
58.82
58.99
58.99
59.01
59.05
59.06 59.04
58.74
58.53
59.26
59.13
59.12
5 8 .5
3
58.54
58.47
5 8 .5
6
5 8 .5
4
5 8 .4
9
5 8 .5
5
5 8 .4
8
5 8 .4
7
5 8 .4
4
5 8 .4
9
5 8 .4
5
5 8 .4
2
5 8 .4
0
5 8 .3
5
58.29
5 8 .4
1
58.42
5 8 .4
3
58.42
58.19
57.91
58.07
58.18
58.11 58.0758.03
58.07 58.03
58.13
58.22
5 8 .3
0 5 8 .1
3 5 8 .1
3
58.09 58.16
58.26
58.0257.95
Muld
5 8 .17
58.09
58.21
58.27
58.31 58.25
58.15
58.13
58.20
58.21
5 8 .2
7
5 8 .2
7
58.18 58.25
58.20
58.17 58.18
58.19 58 .25
58 .26
5 8 .2
5
58.23
58.32
58.33
58.31
58.15
58.09
58.00
58.01
58.05
58.29
58.17
58.01
58.15
58 .24
58. 27
58 .21
5 8 .2
5
58.11 58.
23
58 .24
58.25
58.29
58.18
58.15
57.9657.98
58.06
58.05
58.14
58.17
58.22
58.25
58.19
58.08
58.07
58.08
58.09
57.89
57.94
57.78
57.77
57.79
57.85
TP
TP
A
pink prügikast
A
A
A
A
A
A
U nik
vi
A
A
A
Kil
K ill
K il
Kil
K ill
Kill
Kill
Kill
Kill
Kr11
Kr12
Kr13
Kr14
Kr15
Kr16
Kr18
Kr17
57.81
57.69
57.82
57.84
57.67
57.56
57.61
57.44
57.53
57.52
57.49
57.65
57.58
57.48
57.51 57.48
57.59
57.65
57.83
58.23
57.97
57.97
57.80
57.65
57.72
58.04
58.21
58.34
58.45
58.38
58.27
58.21
58.07
57.94
57.87
58.21
58.43
58.54
58.49
58.42
58.47
58.30
58.25
58.33
58.40
58.02
58.08
57.97
57.97
58.00
58.00
58.03
58.06
58.15
58.23
58.30
58.15
58.12
58.01
58.19
58.15
58.09
58.11
58.05
57.76
57.87
57.92
57.99
57.89
57.85
58.07
58.10
58.17
58.32
58.42
58.56
58.55
58.31 58.11
57.76
58.37
58.21
57.57
57.84
58.12
57.91
57.85
57.79
57.88
57.88
57.84
57.87
58.01
58.01
58.23
58.26
58.26
58.11
58.26
58.05
58.12
58.28
58.18
58.06
58.01
57.96
58.02
58.12
58.06
58.33
58.31
58.47
58.28
58.28
58.41 58.35
58.29
58.35
58.41 58.45
58.48
58.48
58.28
58.28
58.3458.15
58.15
58.33
58.42
58.56
58.35
58.36
58.34
58.14
58.14
58.06
58.15
58.26
58.20
58.32
58.13 58.23
58.41
58.53
58.10
58.03
58.33
58.29
58.08
58.00
58.10
58.02
57.84
57.86
57.83
57.85
57.68
57.81
57.68
57.38
57.55
57.39
57.38
57.70
57.59
57.77
57.87
57.88
57.90
58.07
58.29
58.20
58.23
58.06
58.19
58.18 58.32
58.57
58.32
58.33
58.44
58.41
58.19
58.13
57.99
57.90
57.73
57.61
57.50
57.85
57.41
57.34
57.34
57.71
57.59
57.57
57.70
57.76
57.87
58.18
58.25
58.35
58.55
58.65
58.51
58.37
58.52
58.65
58.52
58.39
58.64
58.60
58.58
58.36
58.28
58.04
57.85
57.85
57.62
57.55
57.53
57.4757.48
57.50
57.70
57.59
57.83
57.69
57.76
57.94
58.00
57.99
58.21 58.45
58.52
58.47
58.31
58.48
58.56
58.63
58.78
58.58 58.76
58.66
58.81
58.81
58.61
58.77
58.82
58.60
58.73
59.03
59.38
5 8 .7
3
5 8 .5
2
5 8 .4
2
5 8 .4
9
5 8 .4
9 5 8 .0
1
58.91
5 8 .6
9 5 7 .8
3
5 8 .6
6 5 7 .6
9
5 8 .6
05 7 .8
2
5 7 .8
1
5 8 .7
1
5 8 .8
7
5 8 .13
5 8 .8
4
5 9 .2
6
5 8 .18
5 9 .0
6
58.04
57.91
57.80
57.73
57.67
57.76
57.63
57.53
57.80
57.88
57.75
57.68
57.80
57.74
57.95 58.25
58.48
58.41
58.31
58.07
58.08
58.03
58.36
58.47
58.26
58.26
58.22
58.14
57.86
58.04
58.01
58.24
57.99
57.84
57.91
57.82
58.45
58.19
58.10
58.21
58.65
58.48
58.43
58.46
58.74
58.61
58.59
58.59
58.4558.56
58.62
58.80
58.88
58.72
58.95
59.11
59.07
58.83
58.57
58.58
58.76
59.11
59.08
58.99
59.11
59.44
59.36
59.67
59.83
59.57
59.61
59.79 59.87
60 .1 8
60 .1 4
63 .5
2
59.93
59.78
59.59
59.38
59.27
59.41
59.26
59.12
58.74
58.82
58.85
59.19
58.91
59.07
59.05
59.27
59.40
59.41
L
k r a a v
k r a a v
59.15
59.16
59.14 58.99
59.10
59.19
59.24 59.12
59.13
5 9 .3
3
5 9 .4
8
5 9 .5
7
5 9 .7
2 5 9 .7
0
5 9 .5
5
5 9 .4
3
5 9 .2
9
59.23
59.18
59.08
58.69
58.66
58.65
58.70
58.78
58.67
58.71
58.87
58.92
58.93
58.87
59.02
59.03
59.05
58.78
58.91
58.79
58.97
58.69
58.71
58.87
58.66
58.55
58.79
58.73
58.66
58.85
58.83
58.74
58.77
58.47
58.58
58.65
58.63
58.51
58.52
58.64
58.49
58.62
58.71
58.82
58.76
58.65
58.64
58.66
58.66
58.49
58.34
58.53
58.37
58.32
58.51
58.58
58.65
58.56
58.65
58.76
58.83
58.73
58.75
58.73
58.66
58.64
58.69
58.44
58.33
58.40
58.36
58.37
58.50
58.70
58.66
58.73
58.77
58.87
58.91
58.79
58.72
58.76
58.80
58.76
58.71
58.78
58.57
58.53
58.46
58.61
58.66
58.76
58.76
58.66
58.69
58.83
58.68
58.72
58.71
58.68 58.88
58.84
58.73
58.77
58.72
58.74
58.75
58.76
58.73
58.65
58.65
58.80
58.88
58.67
58.59
58.72
58.76
58.90
58.72
58.79
58.77
58.94
59.01
58.91
58.85
58.82
58.67
58.65
58.57
58.69
58.81
58.61
58.77
58.72
58.64
58.73
58.76
58.72
58.89
58.94
59.06
59.09 59.14
59.02
58.97
58.86
58.79 58.83
58.72
58.81
58.68 58.61
58.61
58.65
58.67 58.40
58.53
58.44
58.33
58.43
59.14
59.21
59.21
58.99
59.01
5 9 .1 6
59.03
59.19
5 8 .9
4 5 7 .7
8
5 8 .8
3
59.27
59.50
59.17
58.79
57.55
57.4557.71
58.77
58.78
58.58 58.33
58.18
k r a a v
A
58.59
58.61
58.63
58.52
58.33
58.20
57.48
57.66
5 8
58
58
5 8
5 8
5 8
5 8
58
5 8
5 8
58
59
5 9
5 9
5 9
5 9
5 9
LEPPEMÄRGID:
Tehnovõrgu kaitsevöönd (vt märkus 3)
Veetorustik
Kanalisatsioonitorustik
Valgustuspost
Elektri keskpinge maakaabelliin
Elektri madalpinge maakaabelliin
Sidekanalisatsioon
Kraav
Kivi
Üksikpuu (leht-, vilja-, okaspuu)
Põõsas
Mets
Muru
Rohumaa
Kergliikluse liikumistee
Sõidusuunad
Killustikkattega tee
Asfaltkattega tee
pindala ja sihtotstarve
Katastriüksuse nimetus, tunnus
Katastriüksuse piir
Planeeringuala piir
40 263 m² Maatulundusmaa 100%
13001:001:1407 Peenemaa
N
S
MÄRKUSED:
kokku 44 749 m².
laneeringualaks on maaüksused Peenemaa ja Tervise tn 9 ning osaliselt maaüksus Tervise tänav L1. Planeeringuala pindala on
1 m mõlemale poole kaablit.
Vee- ja kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd on 2 m mõlemale poole torustikku; elektri maakaabli ja sidekaabli kaitsevöönd on3.
seisuga 04.09.2025. Katastriandmed (pindala, katastriüksuse sihtotstarve) on lisatud seisuga 22.10.2025.
(töö nr 3254-09-25). Alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Katastripiirid on
2. Aluskaardina on kasutatud Osaühing Ida-Viru GEO septembris ja oktoobris 2025 koostatud topo-geodeetilist alusplaani
1. P
RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja
Mob: 5698 3956
Ruum Raamis OÜ
Töö nimetus:
ja lähiala DETAILPLANEERING
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu
Projektijuht/koostaja:
Jaana Veskimeister
Joonise nimetus: TUGIJOONIS
1:500
Töö nr:
025-25
Kuupäev:
11.11.2025
Mõõtkava: Joonise nr:
2
Koostamise korraldaja ja tellija:
Alutaguse Vallavalitsus
Huvitatud isik:
EKSORA SV OÜ
park (reg nr 13961) Mäetaguse mõisa
(reg nr 9130) "Kabelimägi", "Kellamägi"
Kalmistu
ALEVIK
MÄETAGUSE
ALEVIK
MÄETAGUSE
KÜLA
MÄETAGUSE
teeninduspunkt vallavalituse
spaa-hotell
põhikool
võimla põhikool,
mänguväljak spordi- ja
rahvamaja raamatukogu, noortekeskus,
komando pääste-
lasteaed
kauplus
bussijaam
hoolekeskus
staadion
jõulinnak palliväljak,
terviserada Mäetaguse
GARAAŽID
KORTERELAMUD
ALA ELAMUTE
ÜKSIK-
ALA ELAMUTE
ÜKSIK-
Kooli tn 25 ja Tiigiääre kinnistute DPja puuraukude asukohavalikut täpsustav DP Viru ja Estonia kaevanduse šurfide
ALA ELAMUTE
ÜKSIK-
Pargitaguse DP
Parkla
Parkla
suusa-, rolleri- ja liikumisrajad Mäetaguse mäe valgustatud
discgolfi park Mäetaguse
elamupiirkonna DP Tervise tänava
RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja
Mob: 5698 3956
Ruum Raamis OÜ
Töö nimetus:
ja lähiala DETAILPLANEERING Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu
Huvitatud isik:
EKSORA SV OÜ
Projektijuht/koostaja:
Jaana Veskimeister
Joonise nimetus:
Töö nr:
025-25
Kuupäev:
23.09.2025
Mõõtkava: Joonise nr:
11:5 000
MÕJUALA FUNKTSIONAALSED JA EHITUSLIKUD SEOSED
SITUATSIOONISKEEM.
LEPPEMÄRGID:
Koostamisel oleva DP ala piir nimetusega
Kehtiva DP ala piir nimetusega
Kaitseala (Mäetaguse mõisa park)
Mälestise kaitsevööndi piir
Mälestise ala
Katastriüksuse piir
Asustusüksuse nimi (10.09.2025 seisuga)
Asustusüksuse piir (10.09.2025 seisuga)
Planeeringuala
Katastriüksuse piiride kuvamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti WMS-teenust. Aluskaardina on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaarti WMS-teenusena.
MÄRKUS:
Koostamise korraldaja ja tellija:
Alutaguse Vallavalitsus
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 025-25
Versioon 14.11.2025
nr 21004060
Jaana Veskimeister
Projektijuht-planeerija
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)
Alutaguse Vallavalitsus
Planeeringu koostamise korraldaja
EKSORA SV Osaühing
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Ruum Raamis OÜ
Mob: +372 5698 3956
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering
Sisukord
SELETUSKIRI .............................................................................................................................................................. 5
1. . PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK .............................................................................................. 5
2. . OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................................................................. 6
2.1 Planeeringuala kirjeldus .................................................................................................................................. 6
2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus ................................................................................................................... 7
2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele ................................................................................ 9
2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid ja
valiku kaalutlused ning põhjendused ................................................................................................................ 11
3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ............................................................................................... 12
3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine .......................................................................................................... 12
3.2 Kruntide hoonestusala................................................................................................................................... 12
3.3 Kruntide ehitusõigus ....................................................................................................................................... 12
3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ................................................................ 13
3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ...................................................... 14
3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine ....................................................................................... 14
3.7 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad .......................................................................................................... 15
3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ................................................................................ 15
3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus ..................................................................................................................... 16
3.7.3. Soojavarustus ............................................................................................................................................. 17
3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus .................................................................................................................. 18
3.8 Tuleohutus ....................................................................................................................................................... 19
3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ............................................................................................... 20
3.10 Keskkonnatingimuste seadmine................................................................................................................. 20
3.10.1. Kliimamuutustega arvestamine .............................................................................................................. 20
3.10.2 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine ................................................................................................. 21
3.10.3 Jäätmed .................................................................................................................................................... 22
3.10.4 Energiatõhusus .......................................................................................................................................... 22
3.10.5 Radoon ...................................................................................................................................................... 22
3.10.6 Insolatsioon ................................................................................................................................................ 23
3.10.7 Müra ja vibratsioon ................................................................................................................................... 23
3.11 Servituudi seadmise vajadus ...................................................................................................................... 25
3.12 Planeeringu elluviimine ............................................................................................................................... 25
3.12.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ........................................... 25
3.12.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped ...................................................................................................... 26
KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ......................................................................... 29
JOONISED JA ILLUSTRATSIOONID ........................................................................................................................ 31
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 5
SELETUSKIRI
1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk
Planeeringu koostamisel on aluseks Alutaguse Vallavalitsuse 07.08.2025 korraldus
nr 434 „Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
algatamine“.
Planeeringualaks on maaüksused Peenemaa (13001:001:1407) ja Tervise tn 9
(49802:002:0552) ning osaliselt maaüksus Tervise tänav L1 (49802:002:0549).
Planeeringuala pindala kokku on 44 749 m².
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Peenemaa maaüksuse alal elamute
ehitamine. Detailplaneeringu lahendusega tuleb kaaluda Pargitaguse tänava ja
põhjapoole kavandatud Tervise tänava ühendamist ning kogu piirkonna tervikliku
liikluskorralduse lahendamist.
Lahenduse koostamisel on arvestatud ja asjakohasel juhul ning asjakohases sisus
kasutatud järgmisi dokumente:
⚫ „Alutaguse valla üldplaneering“ (kehtestatud Alutaguse Vallavolikogu 29.10.2020
otsusega nr 285);
⚫ “Viru ja Estonia kaevanduse šurfide ja puuraukude asukohavalikut täpsustav
detailplaneering” (kehtestatud Mäetaguse Vallavolikogu 30.11.2016 otsusega nr
170);
⚫ „Pargitaguse detailplaneering“ (kehtestatud Mäetaguse Vallavolikogu 29.11.2007
määrusega nr 66, tunnistatud osaliselt kehtetuks Mäetaguse Vallavolikogu
24.11.2022 otsusega nr 76 Kooli tn 8 ja Kaevu tee katastriüksuste osas);
⚫ “Mäetaguse aleviku Tervise tänava elamupiirkonna detailplaneering“ (algatatud
Alutaguse Vallavalitsuse 28.03.2024 korraldusega nr 127);
⚫ „Alutaguse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2025-2037“
(kinnitatud Alutaguse Vallavolikogu 29.05.2025 määrusega nr 89);
⚫ Planeerimisseadus ning teised kehtivad käesolevale detailplaneeringule
kohalduvad õigusaktid ja standardid.
Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Ida-Viru GEO OÜ septembris- oktoobris 2025 koostatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr 3254-09-25). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava on 1:500.
Planeeringuala jääb osaliselt Mäetaguse Vallavolikogu 30.11.2016 otsusega nr 170 kehtestatud “Viru ja Estonia kaevanduse šurfide ja puuraukude asukohavalikut täpsustava detailplaneeringu” alale. Peenemaa katastriüksusel asuva kergliiklustee, Tervise tn 9 ja Tervise tn L1 katastriüksuste osas kehtib Mäetaguse Vallavolikogu 29.11.2007 määrusega nr 66 kehtestatud “Pargitaguse detailplaneering”. „Pargitaguse detailplaneeringu“ kirdeosa alal on Alutaguse Vallavalitsuse 28.03.2024 korraldusega nr 127 algatatud ka uus detailplaneering - “Mäetaguse aleviku Tervise tänava elamupiirkonna detailplaneering“ .
“Viru ja Estonia kaevanduse šurfide ja puuraukude asukohavalikut täpsustava detailplaneeringu” planeeringualad on määratud rajatavate puuraukude ja šurfide ümber ringikujuliselt, kus keskpunkt on määratud koordinaatidega (L-Est süsteemis) ja raadius on 300 m, st planeeringualad haaravad enda alla maa-ala
6 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering
keskpunktist 300 m raadiuses. Peenemaa maaüksusele ulatub surfi nr 143 (tuulutusšurf, jääb Mäetaguse metskond 124 katastriüksusele) 300 m raadius, kuid ühtegi ehitist ja maakasutuse muutust Peenemaa maaüksuse alale ei ole kavandatud.
Tervise tn 9 katastriüksusele (kehtivas detailplaneeringus pos 9) on antud ehitusõigus viie hoone (1 põhihoone ja 4 abihoonet) ehitamiseks. Maksimaalne lubatud kõrgus põhihoonel on 8,5 m (kuni kaks korrust) ja abihoonetel 6 m (üks korrus). Suurim lubatud täisehitus on 25%. Detailplaneering on osaliselt ellu viidud (maakorraldustoimingud on läbi viidud, kuid maaüksus on hoonestamata). Tervise tn 9 katastriüksuse teenindamiseks ei ole välja ehitatud juurdepääsu ega tehnovõrke.
Planeerimisseaduse § 140 lg 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks1.
Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks loetakse ka planeerimismenetluses sõlmitavad lepingud.
2. Olemasolev olukord ja analüüs 2.1 Planeeringuala kirjeldus
Planeeringuala hõlmab Mäetaguse alevikus maaüksuseid:
⚫ Peenemaa (13001:001:1407, maatulundusmaa 100%, pindala 40 263 m²);
⚫ Tervise tn 9 (49802:002:0552, elamumaa 100%, pindala 3 618 m²);
⚫ osaliselt Tervise tänav L1 (49802:002:0549, transpordimaa 100%, planeeringualas
868 m²).
Planeeringuala piirneb:
⚫ põhja ning ida poolt Pargitaguse elamupiirkonnaga;
⚫ lõuna poolt Karikakra maaüksusega (13001:001:1408, maatulundusmaa 100%,
pindala 37 765 m²);
⚫ lääne poolt Mäetaguse metskond 124 maaüksusega (49802:002:0636,
maatulundusmaa 100%, pindala 251 880 m²);
⚫ kirde poolt Mäe maaüksusega (49802:002:0482, üldkasutatav maa 100%, pindala
39 148 m²).
Peenemaa maaüksus on hoonestamata. Ligikaudu pool maaüksusest on
varasemalt olnud metsamaa (raie on tehtud 2023/2024 talvel), planeeringu
koostamise ajal on tegemist rohumaaga, kus kasvavad üksikud puud ja põõsad.
1 Detailplaneeringu osaline muutmine läbi uue detailplaneeringu koostamise on võimalik vaadates koosmõjus
planeerimisseaduse § 140 lõigetes 2, 7 ja 8 sätestatut. Planeerimisseadus § 140 lg 7 sätestab, et
detailplaneeringu muutmiseks tuleb koostada uus sama p laneeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes
planeerimisseaduses detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. Teiseks sätestab planeerimisseadus §
140 lg 8, et uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatu d
detailplaneering kehtetuks. Planeerimisseaduse § 140 lõike 2 järgi võib detailplaneeringu tunnistada osaliselt
kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks
tunnistamist. Vaadates sätteid omavahelises koosmõjus, tuleb järeldada, et „sama planeeringuala“ tähistab just
seda maa-ala osa, mille kohta soovitakse koostada uus detailplaneering. Kui uus detailplaneering
kehtestatakse, muutub varasem detailplaneering kattuvas osas kehtetuks. Oluline on , et varem kehtestatud
detailplaneeringust kehtima jääv osa oleks endiselt terviklahendusena elluviidav.
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 7
Maaüksuse põhjaosa läbib kergliiklustee (Matkaraja tee nr 4980182) koos selle
äärde rajatud välisvalgustusega. Maapinna reljeef on tasane, keskmine kõrguste
vahemik on 57,50-58,50 m/abs (väike langus on edela suunas). Maaüksust läbib
kagu-loode suunaliselt pinnastee.
Tervise tn 9 maaüksus on samuti hoonestamata rohumaa, kus kasvavad samuti
üksikud puud ja põõsad. Maapinna keskmine kõrgus on ligi 59 m/abs.
Ka Tervise tänav L1 on rohumaa, kuhu kehtiva detailplaneeringu kohaselt ei ole
(veel) sõiduteed rajatud. Tänavamaale jääb veetorustik.
Olemasolev juurdepääs planeeringualale on võimalik nii avaliku kasutusega Karja
teelt (nr 4980147) läbi Karikakra (13001:001:1408) maaüksuse kui ka
munitsipaalomandis oleva Pargitaguse tänava (49802:002:0574) kaudu.
Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel (vaadatud
17.09.2025) ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega ole
registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku. Samuti ei jää ala ühelegi kaitsealale ega
Natura 2000 võrgustikku. Planeeringualal ei paikne looduskaitseseaduse § 4 lg 1
tähenduses looduskaitseobjekte.
Planeeringuala puhul ei ole tegemist altkaevandatud alaga. Stabiilsushinnangu2
alusel on tegemist tervikuga, püsivuse klass on "püsiv". Hinnangus on öeldud, et
püsiv maa paikneb kaevanduse mäeeraldisel, kui maavara selle all on jäänud
väljamata ja see püsib tervikul. Hoidetervik on jäetud mõne rajatise või ehitise
hoidmiseks. Jääktervik aga on jäetud sellel juhul, kui maavara osutus
kaevandamiskõlbmatuks (geoloogilised rikked, mahakantud varu jne). Püsiva maa
korral ei teki maa vajumist. Piirangud kasutamiseks puuduvad.
Planeeringuala kattub Eesti põlevkivimaardla Estonia kaevevälja maardlaosa
(maavarade registri registrikaart nr 36) põlevkivi aktiivse tarbevaru 1. plokiga ning
asub Estonia kaevanduse mäeeraldisel (kaevandamisloa nr KMIN-054, loa omaja
Enefit Industry AS, luba kehtib kuni 10.08.2049).
Käsitletav piirkond on nõrgalt kaitstud põhjaveega alal 3.
Olemasolevalt tehnovõrkude ühendused puuduvad.
Planeeringuala olemasolev olukord on graafiliselt nähtav joonisel nr 2.
2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus
Planeeringuala asub Mäetaguse aleviku keskusest läänesuunas varem planeeritud4 Pargitaguse elamupiirkonna kõrval.
Mäetaguse alevikus on olemas kõik vajalikud teenused: lasteaed, põhikool, vallavalitsuse teeninduspunkt, hoolekeskus, kauplus, rahvamaja, raamatukogu, noortekeskus, päästekomando. Mõisakompleksis tegutseb spaa ja hotell. Lähim maakonnakeskus Jõhvi, kus on olemas kõik maakonnakeskusele vajalikud teenused, jääb planeeringualast u 20 km kaugusele.
2 https://geoportaal.maaamet.ee/docs/geoloogia/PK_altkaev_alade_selgitus.pdf 3 Maa- ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardirakendus 1: 400 000. 4 2007 kehtestatud Pargitaguse detailplaneeringu alusel
8 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering
Mõjuala on 2007 aastal kehtestatud „Pargitaguse detailplaneeringuga“ kavandatud elamupiirkonnaks, kuid ei ole veel välja ehitatud. Käesoleva planeeringu koostamise ajal on hoonestatud või hoonestamisel5 maaüksused, mis jäävad Peenemaa maaüksusest ida- ja kagusuunda: Pargitaguse tn 1, Pargitaguse tn 3, Pargitaguse tn 4, Pargitaguse tn 5, Pargitaguse tn 6, Pargitaguse tn 10, Pargitaguse tn 12, Pargitaguse tn 13 ja Pargitaguse tn 14.
Kehtiva „Pargitaguse detailplaneeringu“ kohaselt on elamupiirkonna hoonestus kavandatud kuni kahekorruselisena. Igale planeeritud elamukrundile on lubatud rajada kuni viis hoonet (üks elamu ja kuni neli abihoonet). Elamu lubatud katuseharja kõrgus on kuni 8,5 m, abihoonetel kuni 6 m; katusekalle peab jääma vahemikku 15-45 kraadi. Täisehitus on lubatud kuni 25%. Kohustuslikku ehitusjoont määratud ei ole. Lubatud katusetüübid on viilkatus kahepoolse viiluga; täiskelpkatus või püramiidkatus. Kui põhihoone on viilkatusega, siis on abihoonetel lubatud ka ühepoolse viiluga viilkatus. Katuste kattematerjalina on nõutav kasutada katusekive, katusekivi imitatsiooniga (musta-, halli või tumepruuni värvi) profiilplekki või muud materjali, mis ühtib ala kontaktvööndis kasutavate materjalidega. Välisviimistlusmaterjalina tuleb kasutada hoonetel põhiliselt kas puitu, krohvi või kivimaterjale. Keelatud on kasutada plast- või (profileeritud) metallvoodrit ning intensiivseid/erksaid (tehismaterjalile iseloomulikke) värve. Täiendava arhitektuurinõudena peab, arvestades muinsuskaitsealuse Mäetaguse mõisapargi lähedust, planeeritava hoonestuse rajamisel arvestama ehitiste sobivusega ümbritseva miljööga. Piirete tüüpidest on lubatud võrkaed hekkidega kombineeritult, maksimaalse kõrgusega 1,5 m või hoone arhitektuuriga sobiv lippaed maksimaalse kõrgusega 1,2 m; lubamatud on plank- või plekkaiad jm sobimatud piirdetüübid. Tänavamaale eraldi kõnniteed planeeritud ei ole.
Koostamisel olev “Mäetaguse aleviku Tervise tänava elamupiirkonna detailplaneering“ näeb varasemalt kehtestatud detailplaneeringu alal ette ümberkruntimise. Moodustatavad uued krundid jäävad suurusjärku 2 000 m², mõned sellest väiksemad, mõned suuremad. Lubatud hoonete arv on kolm (üks elamu ja kuni kaks abihoonet) ehitisealuse pinnaga kokku 300 m². Hoonete lubatud kõrgus on kuni 7,5 m. Tänavamaale eraldi kõnniteed planeeritud ei ole.
Planeeringualast lõuna- ja läänesuunda jäävad metsaalad, sh asub läänes, Mäetaguse metskond 124 maaüksusel tuulutusšurf.
Loodest piirneb planeeringuala Mäetaguse terviserajaga (5 km, 3,3 km, 0,7 km, 1,1 km, 2 km, 1 km rollerirada), mille teenindamiseks on rajatud ka parklad. Terviserada on ühendatud u 0,5 km kaugusele loodesse jäävate Mäetaguse mäe valgustatud suusa-, rolleri- ja liikumisradade ning discgolfi pargiga ja ka idasuunda jääva Mäetaguse mõisapargiga läbides nii käesolevat planeeringuala kui Pargitaguse elamupiirkonda.
Planeeringu mõjualas ei paikne looduskaitseseaduse § 4 lg 1 tähenduses looduskaitseobjekte. Samuti ei jää lähedusse Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Lähimad mälestised on u 100 m kaugusele idasuunda jäävad Mäetaguse mõisa park ja pargis asuvad Mäetaguse mõisa hooned.
Mäetaguse alevikus on välja ehitatud ühisveevärk ja ühiskanalisatsioon, millega on võimalik liituda. Samuti on Pargitaguse elamupiirkonnaga seoses lähedusse rajatud elektri- ja sidetaristu.
Planeeringuala asukoht ning mõjuala funktsionaalsed ja ehituslikud seosed on kajastatud joonisel nr 1.
5 EHR andmetel väljastatud ehitusload
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 9
2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele
Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohane strateegiline planeerimisdokument on „Alutaguse valla üldplaneering“ (2020).
Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 (täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25) on kehtestatud „Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+“, kuid kuna maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisel ja Alutaguse vallas on uus üldplaneering kehtestatud, lähtutakse strateegiliste planeerimisdokumentide vastavuse hindamisel ainult valla üldplaneeringust.
„Alutaguse valla üldplaneeringu“ kohaselt (vt skeem 1) asub planeeringuala
kompaktselt asustatud alal, kus maakasutuse juhtotstarve on osaliselt keskuse
maa-ala ja osaliselt maatulunduse maa-ala. Planeeringuala jääb Mäetaguse-Uhe
väärtuslikule maastikule, kuid ei jää rohelise võrgustiku alale.
Skeem 1. Väljavõte „Alutaguse valla üldplaneeringu“ maakasutuse kaardist. Planeeringuala on
markeeritud punase joonega.
Üldplaneeringuga määratud juhtotstarve annab edaspidise maakasutuse põhisuuna. Keskuse maa-alal on tihedalt läbi põimunud elamu, ühiskondlike ehitiste, äri, puhke ja vaba aja veetmise ning muude keskusesse sobivate maakasutuste juhtotstarbega maa-alad. Keskuse maa-ala juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe funktsiooniga või erinevais kombinatsioonides järgmiste kasutustega: elamu maa-ala, äri maa-ala, ühiskondliku hoone maa-ala, puhke- ja virgestustegevuse maa-ala ja/või sadama maa-ala. Üldplaneeringuga ei ole määratud otstarvete osakaalu. Vastavalt kasutusotstarbele määratakse maakasutus- ja ehitustingimused.
Elamu maa-ala on alaliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa. Elamu maa-ala on elamualune ning selle juurde kuuluv majapidamis- ja abiehitise alune ja ehitist teenindav maa. Alutaguse vallas on elamutüübiks üksikelamu.
Maatulunduse maa-ala on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal.
Üldplaneeringu kohaselt võib maa-alale anda muu kasutusotstarbe (kõrvalotstarbe) kuni 40% ulatuses. Peenemaa katastriüksuse pindala on 40 263 m², millest 40% on 16 105 m². Üldplaneeringukohase keskuse maa-ala pindala on 17 590 m². Arvestades üldplaneeringust tulenevat lubatud kõrvalotstarbe
10 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering
tingimust, võib ligikaudu 33 695 m² kavandada elamumaa sihtotstarbega kruntideks.
Elamukruntide teenindamiseks tuleb moodustada eraldi transpordimaa sihtotstarbega maaüksused. Üldplaneeringus on rõhutatud, et uute elamualade planeerimisel tuleb lähtuda sellest, et uued maaüksused tekiksid aladele, kus on optimaalsed võimalused teeninduseks ja olemasoleva infrastruktuuriga ühinemiseks.
Kavandatav elamukruntide osakaal tagab üldplaneeringus nõutud tingimused, teede struktuur on kavandatud optimaalne ja seotud olemasolevate ning varem planeeritud lahenduses kavandatud teedega; tehnovõrkude lahendus on seotud olemasoleva ja varem planeeritud lahendusega, mistõttu on detailplaneeringu lahendus kooskõlas üldplaneeringuga. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on arvestatud üldplaneeringuga kompaktse asustusega alal ette nähtud järgmiste maakasutus- ja ehitustingimustega:
⚫ Katastriüksuse moodustamisel on lubatud väikseim suurus alevikes 1 500 m²;
⚫ Suurim lubatud ehitisealune pind on 20% krundi pindalast;
⚫ Suurim lubatud harjakõrgus on kuni 7,5 m. Lubatud on maapinna täitmine kuni
1 m, mille korral on suurim lubatud harjakõrgus kuni 6,5 m;
⚫ Uushoonestus peab arvestama mahult ja arhitektuurselt lahenduselt olemasolevat
väljakujunenud keskkonda, st hoonestusjoont, mahtu, katusekuju,
viimistlusmaterjale;
⚫ Piirdeaia lubatud kõrgus on 1,2 m ja üldjuhul peab see olema poolläbipaistev.
Piirdeaed peab sobima hoone arhitektuuriga ja piirkonnas väljakujunenud stiiliga.
Erandina on lubatud piirdeaia kõrgus kuni 1,5 m, kui piirkonnas on varasemalt
selliseid rajatud. Üldjuhul on lubatud ka kuni 2 m kõrguste hekkide rajamine.
Igasuguse piirdeaia püstitamisel on vaja esitada ehitusteatis;
⚫ Esitada tuleb ehitusteatis 5-20 m² hoone ehitamisel.
Mäetaguse-Uhe on kohaliku tähtsusega väärtuslik maastik, kuhu kuuluvad Mäetaguse mõis, alevik, Rajaküla ning neid ümbritsevad põllud. Tegemist on kultuurilis-ajaloolise ja põllumajandusliku maastikuga. Mäetaguse ümbruse iidsele asustusele viitavad mitmed asulakohad ja kultusekivid ning Mäetaguse park. Ajaloolistest objektidest on silmapaistev Mäetaguse kalmistu, kus asuvad mälestuskivid hukkunud Balti pataljoni võitlejaile. Looduslik huviväärsus on aleviku loodepiiril kirde-edela suunaline seljak (osa radiaalsete ooside ahelikust), millest Mäetaguse ka oma nime on saanud. Loodusobjektidest on piirkonda ilmestamas suur karstiallikate avanemisala, Uhe kaasik ja dekoratiivsed kadakad Mäetaguse vahtkonnas.
Maakasutus- ja ehitustingimused väärtuslike maastike säilimiseks on üldplaneeringus määratud vastavalt maakonnaplaneeringule. Lisaks on kohalikest oludest tulenevalt täpsustatud maakasutustingimusi.
Väärtuslike maastike kaitse-, maakasutus- ja ehitustingimused kompaktse asustusega alal on järgmised (välja toodud asjakohased):
⚫ Ehitustegevuses tuleb järgida hoonestus- ja ehitustavasid ning soodustada
hoonestusala terviklikkuse säilimist ja taastamist;
⚫ Elektrikilpide, antennide ja muude tehniliste seadmete (sh õhksoojuspumpade) ja
juhtmete paigaldamine hoone tänavapoolsetele fassaadidele, nende ette ning
tänavaruumist hoone vaadet kahjustavatele kohtadele katusel, ei ole lubatud;
⚫ välisviimistluses tuleb kasutada traditsioonilisi värvilahendusi;
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 11
⚫ Uushoonestus tänavafrondis peab tervikuna paiknema ümbritsevate hoonetega
samal ehitusjoonel, hoonete kõrgus ja arhitektuurne lahendus peavad sobima
naaberhoonetega;
⚫ kontrastiprintsiibil rajanevate kujundusvõtete kasutamine väärtuslike maastike
kompaktse asustusega aladele uusehitiste projekteerimisel ei ole lubatud.
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud väärtuslike maastike asjakohaseid tingimusi.
Üldplaneeringu järgi peab vähemalt 10% krundi pindalast moodustama kõrghaljastus. Kui krundil puudub kõrghaljastus või seda on vähem kui 10% krundi pindalast, tuleb rajada haljastus selliselt, et see täidaks krunti vähemalt 10% ulatuses. Planeeringulahendus näeb ette kesise kõrghaljastusega aladel selle rajamise. Uushaljastuses tuleb kasutada piirkonnale iseloomulikke liike.
2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad
järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid ja valiku
kaalutlused ning põhjendused
Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning tehtavad järeldused põhinevad peatükkides 2.1 ja 2.2 toodud olukorra ülevaatele ning kirjeldusele ja vastavusele liigilt üldisemale planeeringule (esitatud peatükis 2.3). Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid ja analüüsil põhinevad järeldused on kokkuvõtlikult järgmised:
⚫ luua võimalus varem planeeritud elamupiirkonna laiendamiseks;
⚫ elamupiirkonna laiendamisel on arvestatud, et osa Peenemaa maaüksusest säiliks
maatulundusmaana (metsamaana);
⚫ elamu maa-alal näha ette üldplaneeringus elamu maa-aladel lubatud kasutusviis,
st üksikelamute ehitus;
⚫ kavandada lahendus varem kehtestatud ja koostamisel oleva detailplaneeringu
ning üldplaneeringu asjakohaseid põhimõtteid järgides.
Planeeringulahenduse valiku tegemisel on lähtutud:
⚫ elamukruntide moodustamisel on arvestatud piirkonnale iseloomuliku struktuuri ja
suurusega, st kavandatud on üldplaneeringus minimaalsest lubatud krundi suurusest
suuremad krundid;
⚫ maatulundusmaana (metsamaana) säiliv ala on planeeritud Mäetaguse metskond
124 ja Karikakra maaüksuste poolsele küljele, et tekiks terviklik üldplaneeringus ette
nähtud metsamaa ala, olles samaaegselt puhver elamute ja olemasoleva metsa
vahel;
⚫ ehitusõiguse määramisel on arvestatud koostamisel oleva detailplaneeringu ja
üldplaneeringu põhimõtetega (hoonete kõrgus, hoonete arv), et lahendus oleks
kooskõlas ajakohaste nõuetega;
⚫ hoonestusala ulatuse ja arhitektuursete nõuete määramisel on arvestatud kehtiva
detailplaneeringu põhimõtetega, et tekkiv piirkond oleks maksimaalselt ühtne;
⚫ krundistruktuuri ja tänavavõrgu loomisel on arvestatud optimaalse lahendusega
ühendamaks Pargitaguse ja Tervise tänav, st kavandatud tänav on planeeritud
varem planeeritud tupiktänavaid ühendav, et tekiks terviklik ringistatud tänavavõrk
ning ristumine kergliiklusteega oleks ainult ühes kohas;
⚫ ohutuks liiklemiseks planeeringuala läbival kergliiklusteel on määratud liiklust
rahustavad meetmed sõiduteel liiklejatele, st ette on nähtud kergliiklusteega
ristumine lahendada tõstetud ülekäiguna.
12 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering
3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK
3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringu lahendusega moodustatakse Peenemaa maaüksusest 13 krunti:
krundid nr 1-10 elamute ehitamiseks, krunt nr 12 tänavamaale (sõidutee), krunt
nr 14 tänavamaale (kergliiklustee) ja krunt nr 15 jääb maatulundusmaaks
(metsamaaks).
Planeeringualasse jäävast Tervise tn 9 maaüksusest moodustatakse kaks krunti:
krunt nr 11 elamu ehitamiseks ja krunt nr 13 tänavamaale (sõidutee) .
Planeeringualasse jääva Tervise tänava maaüksuse (Tervise tänav L1,
49802:002:0549) piire ei muudeta.
Kruntide planeeritud sihtotstarbed ja kasutamise otstarbed on toodud ptk -s 3.3.
Kruntide moodustamine ja maakasutus on näidatud joonisel nr 3. Planeeritud
kruntide alusel moodustatavate katastriüksuste pindalad võivad täpsustuda piiride
märkimisel loodusesse katastrimõõdistamise käigus.
3.2 Kruntide hoonestusala
Planeeritud kruntide hoonestusala on krundi osa, mille piiresse peab jääma
ehitusõigusega lubatud hoonestus ja võimalikud rajatised.
Hoonestusala piiritlemisel on lähtutud varem planeeritud põhimõtetest
(hoonestusala kaugus krundi piiridest 5 m) ja tuleohutusnõuetest.
Kruntide hoonestusalad on antud ulatuslikumad kui hoonete suurim lubatud
ehitisealune pind, mis võimaldab projekteerimise käigus vabamalt valida
hoonestuse ja rajatiste paiknemist ning kuju.
Hoonestusalade sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 3.
3.3 Kruntide ehitusõigus
Planeeritud kruntide ehitusõigus on toodud joonisel nr 3 tabelis.
Ehitusõiguse kohaselt nähakse kruntidel nr 1-11 ette elamukomplekside ehitamine
(elamu ja abihooned), kruntidele nr 12 ja 13 on planeeritud juurdepääsutee, krunt
nr 14 on moodustatud olemasolevale kergliiklusteele, krundil nr 15 säilib
maatulundusmaa (metsamaa).
Ehitusõiguses toodud suurim lubatud ehitisealune pind on antud kokku põhi - ja
abihoonetele, sh ei tohi elamu ehitisealune pind ületada 200 m² ning vähemalt üks
abihoone on lubatud väikehoonena (ehitisealune pind alla 20 m², kõrgus alla 5 m).
Ehitusõiguses toodud hoonetele lisaks on lubatud rajatiste ehitamine (nt laste mänguatraktsioonid, grillmaja, lehtla, kasvuhoone vmt). Rajatiste arvu ei määrata, küll tuleb jälgida arhitektuurse terviklahenduse sobivust ning asjaolu, et täisehitus koos hoonetega ei ületaks 25% krundi pindalast.
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 13
Planeeritud hoonete suurim lubatud kõrgus (kuni 7,5 m) on lubatud olemasolevast maapinnast. Kui hoonealust pinda soovitakse tõsta (lubatud on kuni 0,5 m), tuleb see lugeda hoone kõrguse hulka ja sel juhul on suurim lubatud harjakõrgus kuni 7,0 m.
Ehitusõiguse hoonestus ja võimalikud maapealsed rajatised tuleb projekteerida ning ehitada hoonestusala piirides.
Planeeritud kruntide kasutamise sihtotstarbed6 on järgmised:
⚫ Krundid nr 1-11: 100% üksikelamu maa (EP);
⚫ Krundid nr 12 ja 13: 100% tee ja tänava maa (LT);
⚫ Krunt nr 14: 100% kergliiklusmaa (LK);
⚫ Krunt nr 15: 100% metsamaa (MM).
Neile vastavad katastriüksuse sihtotstarbed7 on:
⚫ Krundid nr 1-11: 100% elamumaa;
⚫ Krundid nr 12-14: 100% transpordimaa;
⚫ Krunt nr 15: 100% maatulundusmaa.
Ehitise lubatud kasutamise otstarbed8 on:
⚫ Krundid nr 1-11: üksikelamu (11101), abihoone (12744);
⚫ Krundid nr 12-14: teed (21100).
3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning
parkimiskorraldus
Uueks tänavamaaks on planeeritud krundid nr 12 ja 13, mis võimaldavad ühenduse
loomist Pargitaguse tänava ja Tervise tänavaga ringistades seeläbi varem
planeeritud ning seni tupikuna olnud tänava(maa)d. Olemasolevale
kergliiklusteele on moodustatud eraldi krunt nr 14. Planeeritud krundid nr 12-14 on
ette nähtud avaliku kasutusega.
Juurdepääs planeeritud elamukruntidele nr 1-10 on ette nähtud kavandatavalt
uuelt teelt (planeeritud krunt nr 12) sobivalt piirnevalt lõigult. Planeeritud krundi
nr 11 juurdepääsu asukoht (kas krundilt nr 13 või Tervise tänavalt) tuleb valida
projekteerimisel.
Parkimine planeeritud elamukruntidel tuleb lahendada krundisiseselt arvestades
kohti vähemalt kolmele sõiduautole.
Kruntidele nr 12 ja 13 jääva sõidutee ristumine kergliiklusteega lahendada tõstetud
ülekäiguna. Künnise kõrgus, kas sõidukiirusele 30 km/h või 20 km/h määrata
projekteerimisel. Kuna tänavamaale (kruntidel nr 12 ja 13) ei ole kõnniteid ette
nähtud, siis on soovitatav rakendada kas õueala (20 km/h) või vähendatud
sõidukiirust (30 km/h).
6 Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud vastavalt ruumilise planeerimise
leppemärkidele 2013 7 Maakatastriseaduse § 181 lg 1, lg 5 ja lg 9 8 Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” Lisa
14 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering
Planeeritud kruntidele nr 12 ja 13 jääv sõidutee tuleb projekteerida koostöös
Tervise tänava piirkonna arendusalaga (sõidutee laius, ristmiku lahendus,
vertikaalplaneerimine, sh arvestades tõstetud ristumist kergliiklusteega). Sõidutee
katend peab olema tolmuvaba.
Sõidutee põhimõtteline lahendus kruntidel nr 12 ja 14 ning kruntidele juurdepääsud
on graafiliselt nähtavad joonisel nr 3. Täpne lahendus tuleb anda projekteerimise
käigus.
3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud
tingimused
Planeeritud hoonestuse arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline,
kuid ümbritsevat keskkonda arvestav ning piirkonda sobiv, sh arvestades
muinsuskaitsealuse Mäetaguse mõisapargi lähedust.
Olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded:
⚫ Korruselisus: elamul kuni kaks ja abihoonel üks maapealne korrus, lubatud on ka
üks maa-alune korrus;
⚫ Katusetüüp: põhimahul viilkatus kahepoolse viiluga, täiskelpkatus või
püramiidkatus, põhimahtu võib ilmestada muu katusetüübiga; kui elamu on
viilkatusega, siis on abihoonetel lubatud ka ühepoolse viiluga katus;
⚫ Katusekalle: põhimahul 15-45 kraadi, põhimahtu võib ilmestada muu kaldega;
⚫ Katusekatte materjalid: katusekivi, plekk (musta-, halli või tumepruuni värvi) ja
muud materjalid, mis ühtivad ala kontaktvööndis kasutavate materjalidega;
⚫ Välisviimistlusmaterjalid: puit, kivi, krohv. Keelatud on kasutada plast- või
(profileeritud) metallvoodrit ning intensiivseid/erksaid (tehismaterjalile
iseloomulikke) värve;
⚫ Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata, kuid hoonestus peab asuma piirneva
tänavaga risti või paralleelselt ning abihoone peab asuma elamust taga pool;
⚫ +/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus, sokli kõrgus lubatud kuni
60 cm;
⚫ Hoonekompleksi kuuluvad hooned peavad omavahel stiililt sobima
(moodustama arhitektuurse terviku).
Projekteerimisel on soovitatav näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi.
Paneelide paigaldamine on lubatud üksnes hoonete katuste või fassaadide
tasapinnas. Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse
(paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest
elementidest või fassaadist või kavandada need hoone osade külge (katus,
fassaad)).
Ehitusprojektis tuleb kajastada ehitustööde ajal vajalike ajutiste ehitiste
paiknemine. Ajutised ehitised on valla nõusolekul lubatud püstitada vaid
ehitustegevuse ajaks ning juhul, kui on väljastatud põhihoone ehitusluba. Selle
eesmärk on vältida konteinerite paigaldamist ja nende suvilateks ümberehitamist.
3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine
Planeeringualal kasvavad üksikud puud, mistõttu on planeeringu elluviimise ühe
olulise osana vajalik kruntidel ette näha uushaljastus. Olemasolev haljastus on
soovitatav säilitada, sest see omab kohest roheefekti ja pakub looduskeskkonnale
jahutavat mõju (sh inimestele).
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 15
Krundil nr 15 taastada mets.
Haljaspind (roheala) igal elamukrundil peab olema vähemalt 40% krundi pindalast,
kõrghaljastuse osakaal (arvestada täiskasvanud puu eeldatava võra perimeetri
pindala järgi) sellest vähemalt pool (kõrghaljastuse hulka loetakse ka viljapuud).
Elamukruntide õueala haljastus- ja kujunduslahendus antakse vastavalt
maaomaniku soovile. Uushaljastuses kasutada kodumaiseid ja piirkonnas levinud
puu, põõsa ja püsikute liike. Haljastuse rajamisega vältida invasiivsete liikide teket.
Piirdeaedade rajamine on lubatud. Piirdeaedade rajamise soovil on piirete
maksimaalne lubatud kõrgus kuni 1,2 m. Kui naabermaaüksuste piirdeaiad on
kõrgemad, on lubatud maksimumkõrguseks kuni 1,5 m. Piirded peavad olema
vähemalt 50% ulatuses läbi paistvad. Piirdeaed peab sobima hoone arhitektuuriga
ja piirkonnas väljakujunenud stiiliga. Soovitatav on kasutada ka haljaspiirdeid
(lubatud kõrgus kuni 2 m). Piirdeaed peab paiknema kohaliku tee servast
vähemalt 2,5 m kaugusel (vallavalitsuse kaalutlusotsusega on lubatud ka
lähemale, kuid mitte ligemale kui 1,5 m kohalikust teest). Lubamatud on plank- või
plekkaiad jm sobimatud piirdetüübid.
Sõidukite juurdepääsutee ja parkimisala rajamisel tuleb eelistada katet, mis tagab
sademevee läbilaskevõime ja on keskkonda sobiv.
Olemasoleva maapinna (reljeefi) suuremahuline muutmine on keelatud. Lubatud
on maapinda tõsta hoonealustes osades kuni 0,5 m ja vajadusel juurdepääsutee
alal (kruntidel nr 12 ja 13), kus tee kõrgus tuleb projekteerida koos tehnovõrkudega
ja vajalik kõrgus täpsustub projekteerimisel , sh arvestada seotust Tervise tänava
piirkonna arendusega. Küll on elamukruntidel lubatud soovi/vajaduse korral
aedade (hooviala) astmeline kujundamine (võimaldab rikkalikumaid lahendusi, sh
luua maastikukujundamise kaudu erinevaid sademevee lahendusi). Põhjendatud
juhul ja kooskõlas omavalitsusega on lubatud eeltoodust erinevad lahendused.
Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus tulenevalt
juurdepääsutee kõrgusest ning hoonestuse ja parkimisalade asukohast.
Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada, et sademevesi ei valguks
naabermaaüksustele ja -kruntidele ning teede alale.
3.7 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad
Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 3. Planeeritud lahendus on
põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus. Tehnovõrkude lahendus
tuleb anda koos tänava projekteerimisega, sh koostöös Tervise tänava piirkonna
arendusega (tänava ja tehnovõrkude omavahelised ühendused).
3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi
Veevarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Alutaguse Haldus OÜ tehnilised
tingimused liitumiseks vee ja kanalisatsiooniga (välja antud 17.09.2025).
Planeeringuala piirkonnas on olemas ühisvee ja -kanalisatsiooni süsteem.
Vee- ja kanalisatsioonitrassi liitumine toimub lõikega olemasolevast trassist, mis
jäävad Pargitaguse tänava ja Matkaraja tee tänava alale. Joonisel nr 3 on
tähistatud kohad vastavalt VLP ja KLP.
16 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering
Vee- ja kanalisatsioonitrasside projekteerimisel tuleb arvestada, et:
⚫ antud piirkonda võib lähitulevikus veel lisanduda uusarendust;
⚫ iga krundi juurde tuleb paigalda maakraan ja kanalisatsiooni liitumiskaev. Nende
asukoht peab olema mitte vähem, kui 1 m krundi piirist väljaspool;
⚫ kõrguste vahest tingituna on vajalik paigaldada lisaks KS (reovee tõste jaam e.
ülepumpla). Ülepumpla asukoht tuleb määrata projekteerimisel.
Piirkonnas puudub ühissademeveesüsteem, mistõttu tuleb planeeringualal tekkiva
sademevee ärajuhtimine ja vajadusel puhastamine lahendada projekteerimisel
vastavalt seadusandlusele ja standarditele lokaalselt.
Sademevee pinnasesse imbumine tuleb võimaldada igal krundil selle piires nähes
ette looduslähedased lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda
selle tekke kohas maastikukujundamise kaudu. Looduslähedaste lahenduste
kasutamine toetab ka kliimamuutustega arvestamisega seonduvaid aspekte.
Samuti on soovitatav sademevesi maksimaalselt kokku koguda ja taaskasutada
(nt haljastuse kastmiseks). Vajadusel võib rajada drenaaži.
Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku , naaber-
maaüksustele ning teemaa-aladele on keelatud.
3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus
Elektrivarustus
Elektrivarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Elektrilevi OÜ tehnilised
tingimused nr 503351 (välja antud 24.09.2025, kehtivad kuni 24.09.2027).
Planeeringuala elektrivarustus on kavandatud olemasoleva Mäetaguse hooldekodu:(Jõhvi) alajaama fiidri F2 maakaabelliini baasilt . Planeeritud kruntide elektrivarustus on ette nähtud jaotuskilpidest 44430JK (asub Pargitaguse tn 12 ja 14 piiril) ja 44431JK (asub Tervise tn 5 ja 7 piiril) 0,4 kV maakaabelliinidega (ringtoiteliinidena).
Kruntide elektrivarustuseks on planeeritud kruntide piiridele 0,4 kV liitumis - ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on kavandatud mitmekohalistena kruntide piirile teeala poolsele küljele. Joonisel nr 3 näidatud kilpide asukohti on lubatud projekteerimisel muuta/täpsustada, tagatud peab olema, et liitumiskilbid oleksid alati vabalt teenindatavad.
Elektritoide liitumiskilbist objektini tuleb projekteerida maakaabliga. Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed tee muldkeha piires ei ole lubatud. Samuti ei ole Üldjuhul lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsevööndisse.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnisasjade aadressid.
Ennetamaks elektripaigaldistest tulenevaid võimalikke ohte, vältida hoonete
planeerimist elektripaigaldiste kaitsevööndisse. Elektromagnetkiirguse
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 17
piirväärtused ei tohi ületada elu- ning puhkealadel, elamutes, ühiskasutusega
hoonetes, õpperuumides ning muudes kohtades, kus inimene viibib pikemat aega
(edaspidi elukeskkonnas), sotsiaalministri 21.02.2002 määruses nr 38
„Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete
mõõtmine“ sätestatud piirväärtusi.
Välisvalgustus
Planeeritud avaliku kasutusega tänavamaadele (kruntidel nr 12 ja 13) on ette nähtud tänavavalgustus. Lahendus (valgustuspostide vaheline kaugus, tüüp) lahendada projekteerimisel.
Elamukruntide välisvalgustus (hoone ümbruse valgustus) lahendatakse omaniku enda soovide kohaselt.
Välisvalgustuse lahenduses vältida ülemäärast valgustamist. Valgustuslahendustes kasutada võimalikult energiasäästlikke lahendusi, säilitada maksimaalselt pimeda taeva vaadeldavus ja tekitada minimaalne häiring elusloodusele ja (naaber)maaüksuste elanikele (nt kasutada n-ö sooja valgustust, ülevalt alla suunatud valgustust, valgustusandureid; kui on vajadus öisel ajal valgustuse kasutamiseks, reguleerida see minimaalsele võimsusele).
3.7.3. Soojavarustus
Planeeringuala hoonete kütmine tuleb lahendada lokaalselt. Kasutada tuleb süsteeme, mis oleksid keskkonnasäästlikud. Võimalikud küttelahendused on vedel - või tahkeküte ja soojuspumbad, sh maaküte, ning taastuvenergia või muud projekteerimise ajal võimalikud lahendused. Täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus. Soovitatavalt näha ette erinevad kombinatsioonid, et tagada toasoe külmemal perioodil ka nt elektrikatkestuste ajal.
Soojusvarustuse lahendamisel soojuspumpade baasil peab arvestama, et hoonetele paigaldatavad soojuspumbad ei tohi häirida naaberelanikke (müra). Soojuspumpade välisosad on lubatud paigaldada maapinnale või fassaadi lähedusse või katusele. Soojuspumba paigaldamisel maapinnale või fassaadi lähedusse peab soojuspumba välisosa olema varjestatud nii, et see ei ole visuaalselt domineeriv ning on kooskõlas hoone arhitektuuriga. Soojuspumpade välisosade värvitoon peab ühtima selle asukohast lähtuva varjestuse, fassaadi või katuse värvitooniga, et seadmed ei oleks visuaalselt domineerivad.
Maasoojuse (geotermaalenergia) kasutamisel on võimalikud nii horisontaal- kui
vertikaallahendused. Horisontaalkollektorite kasutamisel tuleb hinnata selleks
vajaliku vaba maa olemasolu ja pinnase omadusi (nt kollektori alal ei ole võimalik
säilitada või kavandada sügavale ulatuvate juurtega kõrghaljastust).
Vertikaalkollektorite (maasoojus puuraugud) puhul tuleb järgida ehitusseadustikus
ja keskkonnaministri 09.07.2015 määruses nr 43 (nõuded kaevudele) esitatud
tingimusi. Kollektorite puhul, mida kavandatakse ulatuma kuni joogiveena
kasutatava veehorisondini, tuleb esitada projekti juurde hüdrogeoloogiline
eksperthinnang lahenduse ohutuse ja keskkonnamõjude osas.
Omavalitsusel on õigus keelduda soojuspuuraugule ehitusloa andmisest , kui
puudub veendumus selle negatiivsete keskkonnamõjude puudumise osas.
Lokaalsete taastuvenergialahenduste kasutuselevõtt vajab üldjuhul projektipõhist
lähenemist, kuid erinevate taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu tuleb üldjuhul
(kus võimalik) soosida.
18 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering
3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus
Sidevarustuse lahenduse koostamisel on aluseks CORLE elektroonilise side
juurdepääsuvõrgu tehnilised tingimused nr TT0001 (väljastatud 16.09.2025,
kehtivad kuni 16.09.2026).
Sidevarustuse liitumispunktiks on Pargitaguse tn 11 juures asuv sidekaev, milles
kaablimuhv CO5213-SC5.
Sideühenduse loomiseks tuleb:
⚫ Rajada sidetrass (multitoru 14/10 ja kaabel min Ø6 mm) Pargitaguse tn 11 juures
oleva Alutaguse vallale kuuluva sidekaevuni.
⚫ Sidekaevu jätta kaablile kaablivaru 15 m.
⚫ Tööde teostamine Corle OÜ sidevõrgus võib toimuda vaid Corle OÜ esindaja
juuresolekul.
⚫ Kaabli ühendamiseks muhvi CO5213-SC5 tuleb Tellija’l tellida Corle’lt
klienditellimus (KLT).
⚫ Ettevõtte sidevõrguga seonduva sidetrassi teostusjoonis või kulgemise
skeem edastada Ettevõttele koos klienditellimusega e-posti aadressil
Ehitusprojekti nõuded
Ettevõtte elektroonilise sidevõrgu säilimiseks on vajalik ehitusprojektis ette näha järgmised punktid:
⚫ Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune
tegevus, mis võib ohustada liinirajatist (Elektroonilise side seadus, peatükk 11).
⚫ Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud
mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna.
⚫ Ehitusprojekt tuleb esitada kooskõlastamiseks e-posti [email protected] kaudu.
⚫ Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult
vastavalt kooskõlastatud ehitusprojektile ning KOV poolt väljastatud ehitusloa
alusel.
Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastava tegutsemisloa olemasolu Corle OÜ liinirajatise kaitsevööndis on vajalik järgmiste tööde tegemiseks:
⚫ mullatööd sügavamal kui 0,3 m ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 m;
⚫ mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamistööd, üleujutus-, niisutus- ja
maaparandustööd;
⚫ puude istutamine ja langetamine;
⚫ pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine,
pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja
mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine;
⚫ muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine.
Corle liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa taotlemise kohta vt: www.Corle.ee. Tööde teostamine Corle sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda ainult kooskõlastatult Corle-ga.
Sideühendus on võimalik ka mobiilside näol.
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 19
3.8 Tuleohutus
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutuse seaduse, siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.
Alale planeeritud tegevus liigitub I (eluhooned) kasutusviisi alla. Tuleohutusklass
määratakse projekteerimisel (eeldatavalt TP3).
Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Eelnimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. TP 3 klassi hoonete puhul on hoonete kogupindala lubatud kuni 400 m², mil ei pea tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Planeeritud suurim lubatud ehitisealune pind on 300 m². Hoonestusalad on planeeritud normikohasele kaugusele (hoonestusalade omavahelised ja naaberhoonete ning varem planeeritud hoonestusalade kaugused).
Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Määruse nr 10 kohane vajalik veevooluhulk veevõtukohas on 10 l/s 3 tunni jooksul (tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormuse 0-600 MJ/m² korral ja kui ei kasutata automaatset tulekustutussüsteemi). I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse määruse nr 10 kohaselt veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³.
Lähim olemasolev veevõtukoht jääb planeeringualast enam kui 500 m kaugusele (mööda teed liikudes) Kooli tn 10 maaüksusele (49802:002:0598). Koostamisel oleva “Mäetaguse aleviku Tervise tänava elamupiirkonna detailplaneeringuga“ kavandatakse veevõtukohta olemasoleva Tervise tn 4 maaüksusega (49802:002:0572) piirnevale alale, mis jääb planeeringualast üle 200 m kaugusele. Seetõttu on vajalik näha ette täiendav veevõtukoht. Tuletõrjevee vähemalt 30 m³ mahuti on planeeritud krundi nr 12 kagunurka ja kuivhüdrant Pargitaguse tänavale (49802:002:0574). Joonisel nr 3 on indikatiivselt kajastatud veemahuti ja kuivhüdrandi asukoht. Projekteerimisel on lubatud lahendust täpsustada või anda teised võimalikud lahendused, mis vastavad kehtivatele nõuetele. Mahuti täitmine toimub ühisveevärgist läbi veearvesti või eraldi paakautoga.
Päästeautode juurdepääs planeeritud kruntidele on tagatud avaliku kasutusega Kooli ja Pargitaguse tänavalt ning planeeritud avaliku kasutusega juurdepääsuteelt kruntidel nr 12 ja 13. Kuni teede ringistamiseni peab olema tagatud tee lõpus ümberpööramise koht (arvestada planeeringu elluviimisel).
Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada sel hetkel kehtivate normide ja nõuetega, sh vajadusel/soovi korral ehitisesisese (nt kodusprinklersüsteem) tuletõrjeveevärgi lahendamisel.
20 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering
Kui määruse, asjakohase tehnilise normi või standardi tuleohutusnõuetest soovitakse kalduda kõrvale, tuleb ehitise vastavust olulistele tuleohutusnõuetele tõendada analüütiliselt9.
3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamisel on arvestatud standardi EVS 809-1:2002
põhimõtteid.
Tihe ja sõbralik läbikäimine naabritega aitab ära hoida kuriteohirmu, mistõttu on
soovitatav liituda naabrivalvega. Naabrivalve on suunatud piirkondadele, kus
elanikud soovivad oma naabruskonnas vähendada kogukonna toel kuritegevust.
Hoonete ümbruses kasutada liikumisanduriga valgusteid. Soovitatav on kasutada
ka videovalvet.
Eramaa (õueala) selge eristamine on võimalik piirdeaia ja/või haljastuse
rajamisega.
Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.
3.10 Keskkonnatingimuste seadmine
Planeeringulahendus ei näe ette objektide rajamist, mille raames tuleb läbi viia
keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt
negatiivset keskkonnamõju ega ole olemasolevale keskkonnale koormav.
Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, ei ületa
eeldatavalt taluvuse piire ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu- ja selle
mõjualaga.
3.10.1. Kliimamuutustega arvestamine
Prognooside alusel on 21. sajandi jooksul oodata järgmisi kliimamuutusi:
temperatuuritõus, sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide
sagenemine10. Alutaguse vald, nagu teisedki Eesti omavalitsused, seisab silmitsi
kirjeldatud kliimamuutustega seotud väljakutsetega: suurenevad valingvihmad ja
tormid võivad tekitada asulates üleujutusi, ohustada taristut ja turvalisust.
Kuumalained võivad muuta elu kodudes ja töö tootmishoones väga raskeks või
talumatuks. Seetõttu tuleb kliimamuutuste mõjuga kohanemise vajadusega
arvestada ning planeerimisel ja projekteerimisel sellele tähelepanu pöörata.
Lähtuvalt „Kliimamuutustega kohanemise arengukavast aastani 2030“ on
kliimamuutuste suurim mõju inimeste tervisele seotud õhutemperatuuri tõusu ja
kuumalainete sagenemisega. Ohtlikum on kuumalaine asulates, kus see
võimendab soojussaare efekti. Käesolev planeeringuala asub küll (perspektiivselt)
tihedamalt hoonestatud piirkonnas, kuid siiski piisavalt looduslikus keskkonnas ja
kavandatavate elukohtade puhul on võrdlemisi head võimalused
kliimamuutustega toime tulekuks, kui planeeritud kruntide omanikud rajavad
optimaalse suurusega kõvakattega pinnad (minimaalselt vajaliku alana
parkimiseks ja manööverduseks kasutades sh vett läbilaskvat katendit) ja
9 Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ 10 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 21
haljastavad krundid planeeringus ette nähtu kohaselt. Kavandatud minimaalse
haljastuse kohaselt jäävad hoonestusest vabaks piisavalt suured rohealad, mis
tulevad eeldatavalt hästi toime nii põua kui ka valingvihmadega. Hoonestuse
ümbruses tuleb säilitada või istutada täiendavat varju andvat kõrghaljastust.
Kõrghaljastuse asukoha puhul hinnata tormiriske, st ohutut kaugust hoonetest ja
rajatistest.
Kuumalaine ja põua ajal suureneb maastikupõlengute oht. Iga tulevase
maaüksuse omanik saab ohtu minimeerida seda teadvustades ja käitudes
vastutustundlikult ning vältides põua ajal tegevusi, mis põhjustaks põlenguid.
Kliimamuutusega käib kaasas ka joogivee probleem (nt salvkaevud võivad suve
lõpul kuivale jääda). Veevarustus on kavandatud ühisveelahendusena, mis tagab
joogivee kindluse. Vee säästmiseks ja puhta joogivee kokkuhoiuks on suvisel
perioodil soovitatav kastmisveena kasutada kogutud sademevett.
Häired elektri-, vee- ja küttevarustuses mõjutavad rohkem neid inimesi, kel puuduvad alternatiivsed autonoomsed lahendused. Küttelahenduses on soovitatav näha ette erinevad kombinatsioonid, et tagada toasoe külmemal perioodil ka nt elektrikatkestuste ajal.
Päästevõimekuse aspektist tuleb arvestada paduvihmadest tingitud üleujutustega
tiheasustusaladel ning ulatuslike metsa- ja maastikupõlengutega, tormikahjustuste
ja lumevangistustega. Nendest riskidest tulenev oht inimeste tervisele on madal,
kuid varalise kahju oht suur. Maalises piirkonnas elades peab arvestama asjaoluga,
et abi ei pruugi jõuda nii kiiresti kui linnas, samuti võib teede lahti lükkamine võtta
kauem aega kui linnas.
Planeeringualal ja selle lähistel ei ole üleujutusohuga seotud riskipiirkondi.
Planeeritud maakasutus on optimaalne. Elamukrundid on moodustatud
varasemalt planeeritud elamupiirkonna laiendusena ja üldplaneeringus keskuse
alaks mõeldud alal. Tegevus ühe elamukompleksi kohta on kavandatud
eelduslikult mahus, mis ei ole ülemäära koormav (täisehitus on u 10%-12%,
võimalike rajatistega koos ei tohi ületada 25%).
Hooned ja rajatised tuleb ehitada arvestades vastupanuvõimet tormidele jm
ekstreemsetele ilmastikunähtustele.
Kliimamuutused mõjutavad ka olemasolevat elurikkust, sj negatiivselt 11 . Kliima-
muutustega koos võib laieneda invasiivsete võõrliikide levik ja väheneda seniste
tõrjeviiside tõhusus. Seetõttu on soovitatav uusistutustel kasutada kodumaiseid ja
piirkonnale iseloomulikke puid ning põõsaid (nt sama piirkonna taimede
ümberistutamine, samuti looduslik järelkasv). Taimmaterjali ostmisel ja istutamisel
tuleb jälgida invaiisvsete liikide teket, olla hoolikas ning mitte istutada invasiivseid
liike, jälgida puukoolist ostetud taimmaterjaliga levivaid võõrliike (nt võõrnälkjate
levik).
3.10.2 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine
Planeeringuala asub Maa- ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse
kohaselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.
Veevarustus ja reoveelahendus on ette nähtud ühisvee ja -kanalisatsooniga.
11 SOER, 2015. Euroopa keskkond 2015: seisund ja väljavaated
22 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering
Kuna kavandatavad ehitusmahud elamukruntidel on väikesed ja suuri kõvakattelisi
alasid ei ole ette näha, on sademevesi võimalik immutada vastava krundi siseselt.
Soovitatav on sademevett ka koguda ja kasutada nt kastmisveeks.
Kui peetakse kinni planeeringus ette nähtust ja kehtivatest õigusaktidest, ei ohusta kavandatav tegevus põhja- ega pinnavee seisundit.
3.10.3 Jäätmed
Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja
„Alutaguse valla jäätmehoolduseeskirjale“. Kruntidel tekkivad jäätmed tuleb
koguda suletavatesse konteineritesse. Jäätmekonteinerid on soovitatav
paigutada varjualuse alla. Ehitusjäätmed käidelda samuti vastavalt „Alutaguse
valla jäätmehoolduseeskirjale“.
Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks või kompleksluba) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.
Elamute kasutusperioodil tekkivad jäätmed tuleb samuti kokku koguda ja tagada nende üleandmine vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks või kompleksluba) omavale isikule.
Jäätmete käitlemise korraldamisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja kehtivast
omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest.
3.10.4 Energiatõhusus
Energiatõhususe nõuded on toodud direktiivides, energiamajanduse korralduse
seaduses, ehitusseadustikus ja ettevõtlus-ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018
määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.
Elamute projekteerimisel pöörata tähelepanu energia säästmisele ja võimalusel
lokaalsele tootmisele ning näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja
alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks.
Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on
soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide
(elektri tootmiseks) kasutamine.
Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk-s 3.5.
3.10.5 Radoon
Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti
Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi 12 kohaselt asub
planeeringuala kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega pinnasega alal.
EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes“ alusel tuleb teha pinnase radoonitaseme mõõtmisi
hoone ehitusprojekti koostamisel ja vajadusel rakendada radoonikaitse meetmeid.
12 https://gis.egt.ee/portal/home/item.html?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 23
Eestis on siseruumide õhu radoonisisaldus reguleeritud ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu
radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse
emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“, mis on samas
õiguslikult siduvam dokument kui standard. Standard kirjeldab head praktikat,
kuidas soovitud tulemuseni jõuda.
Ruumides, kus inimesed viibivad igapäevaselt, tuleb tagada nõuetele vastav
ruumide õhu radoonisisaldus (arvestada kehtivate asjakohaste määruste
standardiga).
Kuna radoon ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud, siis selliste ruumide rajamisel, kus inimesed viibivad pikemat aega, on vajalik teostada radoonitaseme mõõtmised ja vajadusel näha ette radoonitõkke meetmed. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS-s 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.
3.10.6 Insolatsioon
Juhendi 13 kohaselt peab insolatsiooni kestus olema tagatud ajavahemikus 22.
aprillist kuni 22. augustini. Arvestuse ühik on üks päev. Lubatav kõrvalekalle
insolatsiooni kestuse arvutamisel on +/- 5 minutit.
Planeeritud üksikelamukompleksite asukoht planeeritud kruntidel (hoonestusala
ulatus ja omavaheline kagus) ning (perspektiivsete) naaberhoonete kaugus
võimaldab tagada normatiivse insolatsiooni päevas. Projekteerimisel lähtuda
insolatsiooni kestvuse arvutamise juhendist ja EVS-EN 17037:2019+A1:2021
„Päevavalgus hoonetes“.
3.10.7 Müra ja vibratsioon
Planeeritud hoonestuse kavandamisel, projekteerimisel ja rajamisel tuleb lähtuda
kehtivatest normdokumentidest. Mürasituatsiooni hindamisel lähtuda
keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed
ja mürataseme mõõtmise, määram ise ja hindamise meetodid“ nõuetest.
Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused
on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir -
ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.
Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni piirväärtused on kehtestatud
sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“.
Planeeringualal tuleb atmosfääriõhu kaitse seaduse ning keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt müra hindamisel lugeda II kategooria
müratundlikuks alaks (elamu maa-alaks).
Uute hoonestusalade kavandamisel tuleb keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr
71 kohaselt välisõhu müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra
sihtväärtuse nõuetest. II kategooria alade liiklusmüra sihtväärtus on 55 dB päeval
(müra hinnatud tase päeval - Ld) ja 50 dB öösel (müra hinnatud tase öösel - Ln).
Võrdluseks võib välja tuua ka piirväärtuse nõuded (rakendatakse tiheasustusalal
uute hoonete kavandamisel) - II kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 60 dB
13 https://ekel.ee/images/Insolatsiooni_kestuse_arvutamise_juhend_16.04.2020.pdf
24 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering
päeval (Ld) ja 55 dB öösel (Ln), sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt
65 dB päeval ja 60 dB öösel.
Planeeringuala mõjutava müraallikana saab välja tuua planeeritud
juurdepääsuteed.
Arvestades piirkonna perspektiivset liikluskoormust ja tee katendit (planeeritud on
tolmuvaba katend), ei ole põhjust eeldada, et planeeringualaga piirnevate teede
liiklus tingiks müra, saasteainete kontsentratsioonide ja vibratsiooni normikohaste
väärtuste ületamist. Detailplaneeringu realiseerimine toob piirkonnas kaasa
mõningase liikluskoormuse ja müra kasvu, kuid ei ületa eeldatavalt tavapärast
aleviku liikluskoormust.
Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses
nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ esitatud piirnorme ehk eluruumides
40 dB päeval ning magamisruumides 30 dB öösel.
Uute hoonete rajamisel tuleb tagada head tingimused hoonete siseruumides
järgida asjakohast standardit (2025. a seisuga standard EVS 842:2003 „Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“), mille kohaselt:
⚫ Kavandades uusi eluruume 56…60 dB müratsooni (hetkel jääb arvutuslik müratase küll
pisut väiksemaks, kuid välistatud ei ole lühiajalised suurema liikluskoormuse ning
müratasemega perioodid), on standardi kohane välispiirde (välissein koos akendega)
ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 35 dB. Uute headele tingimustele vastavate eluhoonete
rajamisel võib samas lähtuda ka mõnevõrra suuremates väärtustest ehk hoonete
välispiirde ühisisolatsiooni väärtusest suurusjärgus 40 dB;
⚫ Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni
suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.
Tervisekaitsenormidele vastavad tingimused on planeeringualal tagatud ja
täiendavaid piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse välja -
töötamiseks ei ole otstarbekas seada.
Uute hoonete kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata ka hoonete
tehnoseadmetest tingitud müra normtasemete tagamisele (eelkõige öisel ajal).
Hoonele tehnoseadmete paigaldamisel (nt jahutus- ja ventilatsiooniseadmed vms)
peab seadme paigaldaja (omanik) tagama müraolukorra vastavuse
keskkonnaministri määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud
normatiividele. Hoonest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt
ventilatsiooniseadmed või küttesüsteemid) paigutamisel tuleb lähtuda
põhimõttest, et seadmete avad oleks suunatud elu- ja ühiskondlikest hoonetest (sh
naabermaaüksuse hooned) võimalikult kaugele. Tehnoseadmete valikul on
soovitatav eelistada madala müratasemega seadmeid. Vajadusel tuleb
tehnoseadmete ümber rajada lokaalsed müraekraanid või mürasummutuskastid
(hoone arhitektuuriga sobivalt).
Ehitustegevus tuleb korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja
kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja
tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustööde toimumisel võib
ilmneda müra ja tolmamine, mida saab leevendada vastavaid töövõtteid
kasutades:
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 25
⚫ Müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus kell
8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu,
nädalavahetus);
⚫ Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide
langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada
lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida
ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;
⚫ Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00
ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena
rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra
põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00;
⚫ Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.
⚫ Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse
väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.
3.11 Servituudi seadmise vajadus
Olemasolevatele tehnovõrkudele ja avaliku kasutusega tänava maa-aladele (kruntidele nr 12 ja 13) jäävatele planeeritud tehnovõrkudele rakendub isiklik kasutusõigus kaitsevööndite ulatuses.
Eelnimetatud servituutide sisuks on tehnovõrkude omamine, kõikide toimingute
teostamine, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks,
korrashoiuks, asendamiseks, remontimiseks, kasutusse andmiseks ja
likvideerimiseks, ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnovõrkude talituse tagamise
eesmärgil. Servituudiala tuleb tagada vastavalt kehtivates õigusaktides ette
nähtud kaitsevööndi ulatuses.
3.12 Planeeringu elluviimine
3.12.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude
hindamine
Hoonete ja rajatiste ehitamise ning kasutamisega kaasneb loodusvarade (nt maa,
veeressurss, energia, ehitusmaterjalid) kasutus, kuid arvestades ehitusmahte, ei
põhjusta see eeldatavalt nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.
Soovitatav on võimalusel lähtuda ringmajanduse printsiipidest (rakendada
ehitusmaterjalide kordus-, taas- ja uuskasutust).
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole
oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.
Võimalik on liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Kavandatavate elamute
liitumine avaldab mõningal määral mõju põhjaveevarudele, kuid kuna vee-
ettevõtja Alutaguse Haldus OÜ on väljastanud tingimused veevarustuse
lahenduseks ühisveevärgiga liitumiseks, siis võib eeldada, et põhjaveevarud on
tagatud.
Täiendavat reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust ei ole
ette näha. Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati arvestama
asukohta ja konkreetseid olusid. Kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi
juhtida naabermaaüksustele ning teede aladele.
Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid
häiringuid. Häiringute kestvus sõltub arendusperioodi pikkusest, sh mõjuala
arendustegevusest. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud
26 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering
ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid, mida on võimalik leevendada planeeringus
toodud meetodeid kasutades ja arvestades.
Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti, seda eelkõige
hoonete kavandamise tõttu praegu hoonestamata alale. Planeeringuala
asukohta võib pidada visuaalselt sobivaks elamuala rajamiseks , kuna seda
kavandatakse olemasoleva (varem planeeritud) elamupiirkonna laiendusena.
Uushoonestusega moodustub terviklik tihedamalt hoonestatud aleviku
elamupiirkond. Planeeringus on määratud maakasutus- ja ehitustingimused ning
arhitektuursed nõuded, mis tagavad hoonete sobitumise olemasolevasse
asustusstruktuuri ning rikastavad keskkonda (nõuded uushaljastuse rajamisele).
Planeeringuala ei jää rohelise võrgustiku alale ja seal ei paikne kaitstavaid
loodusobjekte ega ole registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku; samuti ei jää ala
ühelegi kaitsealale ega Natura 2000 võrgustikku ning planeeringualal ei paikne
looduskaitseseaduse § 4 lg 1 tähenduses looduskaitseobjekte, mistõttu ei ole
eeldada negatiivseid mõjusid loodusobjektidele.
Planeeringuala lähedusse jääb Mäetaguse mõisa park ja pargis asuvad
Mäetaguse mõisa hooned. Planeeringulahenduse kohaselt peab hoonestuse
arhitektuur arvestama ümbritsevat keskkonda ja muinsuskaitsealuse Mäetaguse
mõisapargi lähedust. Sobivate arhitektuursete lahenduste korral ei ole eeldada
negatiivseid (visuaalseid) mõjusid kaitsealusele mõisa pargile ja hoonetele.
Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi,
mistõttu ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise
keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.
Majanduslikud mõjud on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isiku
ja tulevaste maaomanike finantsiliste võimalustega, st võimekusega lahendus ellu
viia. Kohalikule omavalitsusele planeeringu elluviimisega seotud kohustusi ei
kaasne. Küll võib eeldada elluviimise järgselt, tänava nõuetekohase
väljaehitamise ja üleandmise järel teehoolduse kohustust. Planeeringulahendusel
on positiivne mõju uute elamukohtade loomisele ja seeläbi piirkonna elu, sh
majanduse elavdamisele.
3.12.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped
Planeeringu elluviimisega ei tohi põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et
rajatavad ehitised ei kahjustaks naabermaaüksuste kasutamise võimalusi ei
ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud
hüvitab maaüksuse igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus
lähtus.
Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toimingute tegemisel ja
ehitusprojektide koostamisel. Kõik edasised tegevused planeeringualal tuleb
teostada vastavalt ehitusseadustikule ja teistele kehtivatele õigusaktidele ning
heale projekteerimistavale.
Planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud isiku(te)l on kohustus kanda
planeeritud kruntide katastriüksuste moodustamise kulud (maakorralduslikud
toimingud) ja omal kulul välja ehitada detailplaneeringu lahenduses ette nähtud
elektri-, side- ja vee- ning kanalisatsiooniühendus. Kohalik omavalitsus ja vee-
ettevõtja ei võta kohustust rajatiste (juurdepääsutee, tehnovõrgud)
väljaehitamiseks ja sellega seotud kulutuste kandmiseks.
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 27
Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise etapid):
1. Planeeritud kruntide alusel katastriüksuste moodustamine. Katastriüksused peavad olema moodustatud enne mistahes hoonele või rajatisele ehitusloa taotlemist.
2. Hoonestuse teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ning rajatiste projekteerimine (juurdepääsutee kruntidel nr 12 ja 13, tänavavalgustus, elektri-, side-, vee- ja kanalisatsiooniühendus kuni planeeritud kruntide piirideni, tuletõrjevee mahuti koos kuivhüdrandiga). Projekteerimisel teha koostööd Tervise tänava piirkonna arendajaga.
3. Servituutide seadmine (vajadusel). Servituutide kanded kinnistusraamatusse tuleb teha enne ehituslubade väljastamist.
4. Ehituslubade ja -teatiste väljastamine. Mistahes hoone ehitamise alustamise eelduseks on rajatud juurdepääsutee koos tänavavalgustusega; elektri-, side-, vee- ja kanalisatsiooniühenduse liitumisvalmidus ning tuletõrjevee olemasolu). Kasutusluba/-teatist vajavatele ehitistele peab olema väljastatud kasutusluba/- teatis.
Tänavamaad (krundid nr 12 ja 13 koos teega) ja tuletõrjevee mahuti koos kuivhüdrandiga antakse peale nõuetekohast rajamist üle kohalikule omavalitsusele edasise halduse korraldamiseks. Krunt nr 14 antakse samuti üle kohalikule omavalitsusele.
Juhul, kui kruntidele soovitakse ehitada piirdeaeda ja 5-20 m² ehitisealuse pinnaga hoone, tuleb selleks eelnevalt esitada ehitusteatis.
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 29
KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTMISEL JA
KOOSKÕLASTUSED
Kooskõlastaja/
arvamuse andja
Kooskõlastuse/arvamuse
kuupäev ja number
Kooskõlastuse/
arvamuse
asukoht
Märkused
Elektrilevi OÜ,
volitatud esindaja Maie Erik
12.12.2023,
kooskõlastus nr 4805278222
Planeeringu
digitaalne
konteiner
Tööjoonised
kooskõlastada
täiendavalt.
Põllumajandus- ja
Toiduamet,
Põllumajandus- ja
Toiduameti Ida regiooni
peaspetsialist Janek Kivi
03.01.2024,
nr 6.2-2/434
Planeeringu
digitaalne
konteiner
Kooskõlastuskirja
alusel on täiendatud
seletuskirja ptk 3.13.2
Transpordiamet,
planeerimise osakonna
kooskõlastuste üksuse
peaspetsialist
Kristi Kuuse
04.01.2024,
nr 7.2-2/24/9711-8
Planeeringu
digitaalne
konteiner
Kooskõlastuskirja p 1
alusel on täiendatud
seletuskirja ptk 3.13.2.
Kooskõlastus kehtib
kaks aastat kirja välja
andmise kuupäevast.
Kui planeering ei ole
selleks ajaks
kehtestatud, tuleb
planeering esitada
Transpordiametile
lähteseisukohtade
uuendamiseks.
Päästeamet,
Ida Päästekeskuse
ohutusjärelevalve büroo
nõunik Kristina Kazmin
05.01.2024,
nr 7.2-3.3/8288-2
Kooskõlastus nr 3606-2024-2
Planeeringu
digitaalne
konteiner
-
Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium,
ruumilise planeerimise
osakonna
osakonnajuhataja Heddy
Klasen
16.01.2024,
nr 14-3/4060-1
Planeeringu
digitaalne
konteiner
Kirja alusel on
joonisele nr 3
(põhijoonis) lisatud
haljastusnõuetele
vastav illustreeriv
haljastus.
de lahendusega. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas.
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 31
JOONISED JA ILLUSTRATSIOONID
1. Situatsiooniskeem. Mõjuala funktsionaalsed
ja ehituslikud seosed M 1 : 5 000
2. Tugijoonis M 1 : 500
3. Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega M 1 : 500
4. Ruumilised illustratsioonid (lisatakse avalikustamise ajaks)
|
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. |
|
Tartu mnt 56 Iisaku alevik Alutaguse vald 41101 Ida-Virumaa
Tel: 3 366 901 E-post: [email protected]
Reg. nr: 77000281 a/a: EE882200221068420618 Swedbank
Päästeamet [email protected] Terviseamet [email protected] Eesti Geoloogiateenistus [email protected] Enefit Industry AS [email protected] Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected] 08.01.2026 nr 7-6/4-1 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Alutaguse Vallavalitsus algatas 07.08.2025 korraldusega nr 434 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu. Planeeringuala hõlmab Mäetaguse aleviku Peenemaa (13001:001:1407), Tervise tn 9 (49802:002:0552) ja osaliselt Tervise tänav L1 (49802:002:0549) katastriüksuseid. Planeeringuala suurus on ca 4,4 ha. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on Eksora SV OÜ. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Peenemaa maaüksuse alal elamute ehitamine. Detailplaneeringu lahendusega moodustatakse Peenemaa maaüksusest 13 krunti: krundid nr 1-10 elamute ehitamiseks, krunt nr 12 tänavamaale (sõidutee), krunt nr 14 tänavamaale (kergliiklustee) ja krunt nr 15 jääb maatulundusmaaks (metsamaaks). Planeeringualasse jäävast Tervise tn 9 maaüksusest moodustatakse kaks krunti: krunt nr 11 elamu ehitamiseks ja krunt nr 13 tänavamaale (sõidutee). Planeeringualasse jääva Tervise tänava maaüksuse (Tervise tänav L1, 49802:002:0549) piire ei muudeta. Uueks tänavamaaks planeeritud krundid võimaldavad ühenduse loomist Pargitaguse tänava ja Tervise tänavaga ringistades seeläbi varem planeeritud ning seni tupikuna olnud tänava(maa)d. Detailplaneering on kooskõlas valla üldplaneeringu põhimõtetega ja tingimustega. Planeerimisseaduse § 133 lõike 1 alusel esitame Mäetaguse aleviku Saare kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (koostaja Ruum Raamis OÜ, töö nr 025-25) kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Talistu Geoinfospetsialist +372 33 66 924, +372 56 203 048 [email protected]
5
5 5 5
5
5
5
5 5
5
5
5
5 5
5
5
5
5 5
5
5
5 5
5 5
5
5
5
5
5
5
5 5
5
5
5
5
5
5
5
5
Kil
EHITUSÕIGUSE TABEL:
40 263 m²
Maatulundusmaa 100%
13001:001:1407
Peenemaa
39 148 m²
Üldkasutatav maa 100%
49802:002:0482
Mäe
3 415 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0504
Tervise tn 6
2 082 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0506
Pargitaguse tn 14
2 532 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0507
Tervise tn 7 3 196 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0509
Tervise tn 5
2 004 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0517
Pargitaguse tn 12
1 916 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0529
Pargitaguse tn 11
1 762 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0534
Pargitaguse tn 13
2 795 m²
Transpordimaa 100%
49802:002:0549
Tervise tänav L1
3 841 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0551
Tervise tn 8
3 618 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0552
Tervise tn 9
3 787 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0554
Tervise tn 11
479 m²
Üldkasutatav maa 100%
49802:002:0573
Pargitaguse tn 15
5 203 m²
Transpordimaa 100%
49802:002:0574
Pargitaguse tänav
3 425 m²
Transpordimaa 100%
49802:002:0575
Matkaraja tee
5 809 m²
Transpordimaa 100%
49802:002:0595
Tervise tänav
251 880 m²
Maatulundusmaa 100%
49802:002:0636
Mäetaguse metskond 124
Y =
6 8
7 5
5 0
X=6569750
57.71
57.43
5 7 .9
0
5 7 .8
9
5 7 .7
4
5 7 .3
4
5 6
.9 2
5 7 .7
6
57.80
5 7 .8
0
57.87 57.93
58.03
58.08
58.04
58.30
58.26
5 8 .4
5
5 8 .5
4
5 8 .4
2
5 8 .5
5
5 8 .5
1
5 8 .5
7 5 8 .5
7 5 8 .5
7
5 8 .4
7
5 8 .3
1
58.32
58.26
58.09
58.09 57.95
57.66
5 7 .7
7
58.41
58.52
58.54
58.54
58.55
58.65
58.61
58.52
58.55
58.56
58.40
58.41
58.51
58.34
58.29
58.45
5 8 .5
4
58.64
58.51
58.41
58.60
58.77
58.76
58.92
59.05
59.07 59.18
59.08
58.96
58.88
58.60
58.85
58.85
58.77
58.55
58.66
58.49
58.44
58.46
58.45
58.50
58.54
58.15 58.30
58.25 58.42
58.31
58.26
58.17
58.25
58.12
58.05 57.99
58.01
58.11
58.69
58.44
58.47
58.61
58.66
58.62
58.65
58.73
58.73
58.67
58.79
58.81
58.82
58.68
58.69
58.86
58.84
58.77
58.83
58.88
58.91
58.71
58.77
58.91
58.89
58.85
58.70
58.84
58.88
58.59
58.84
58.85
58.91
58.92
58.93
58.87
58.82
58.80
58.69
58.70
58.75
58.73
58.79
58.75
58.77
58.79
58.80
58.78
58.82
58.99
58.99
59.01
59.05
59.06 59.04
58.74
58.53
59.26
59.13
59.12
5 8 .5
3
58.54
58.47
5 8 .5
6
5 8 .5
4
5 8 .4
9
5 8 .5
5
5 8 .4
8
5 8 .4
7
5 8 .4
4
5 8 .4
9
5 8 .4
5
5 8 .4
2
5 8 .4
0
5 8 .3
5
58.29
5 8 .4
1
58.42
5 8 .4
3
58.42
58.19
57.91
58.07
58.18
58.11 58.0758.03
58.07 58.03
58.13
58.22 5 8 .3
0 5 8 .1
3 5 8 .1
3
58.09 58.16
58.26
58.0257.95
Muld
5 8 .17
58.09
58.21
58.27
58.31 58.25
58.15
58.13
58.20
58.21
5 8 .2
7
5 8 .2
7
58.18 58.25
58.20
58.17 58.18
58.19 58 .25
58 .26
5 8 .2
5
58.23
58.32
58.33
58.31
58.15
58.09
58.00
58.01
58.05
58.29
58.17
58.01
58.15
58 .24
58. 27
58 .21
5 8 .2
5
58.11 58.
23
58 .24
58.25
58.29
58.18
58.15
57.9657.98
58.06
58.05
58.14
58.17
58.22
58.25
58.19
58.08
58.07
58.08
58.09
57.89
57.94
57.78
57.77
57.79
57.85
TP
TP
A
pink prügikast
A
A
A
A
A
A
U nik
vi
A
A
A
Kil
K ill
K il
Kil
K ill
Kill
Kill
Kill
Kill
Kr11
Kr12
Kr13
Kr14
Kr15
Kr16
Kr18
Kr17
57.81
57.69
57.82
57.84
57.67
57.56
57.61
57.44
57.53
57.52
57.49
57.65
57.58
57.48
57.51 57.48
57.59
57.65
57.83
58.23
57.97
57.97
57.80
57.65
57.72
58.04
58.21
58.34
58.45
58.38
58.27
58.21
58.07
57.94
57.87
58.21
58.43
58.54
58.49
58.42
58.47
58.30
58.25
58.33
58.40
58.02
58.08
57.97
57.97
58.00
58.00
58.03
58.06
58.15
58.23
58.30
58.15
58.12
58.01
58.19
58.15
58.09
58.11
58.05
57.76
57.87
57.92
57.99
57.89
57.85
58.07
58.10
58.17
58.32
58.42
58.56
58.55
58.31 58.11
57.76
58.37
58.21
57.57
57.84
58.12
57.91
57.85
57.79
57.88
57.88
57.84
57.87
58.01
58.01
58.23
58.26
58.26
58.11
58.26
58.05
58.12
58.28
58.18
58.06
58.01
57.96
58.02
58.12
58.06
58.33
58.31
58.47
58.28
58.28
58.41 58.35
58.29
58.35
58.41 58.45
58.48
58.48
58.28
58.28
58.3458.15
58.15
58.33
58.42
58.56
58.35
58.36
58.34
58.14
58.14
58.06
58.15
58.26
58.20
58.32
58.13 58.23
58.41
58.53
58.10
58.03
58.33
58.29
58.08
58.00
58.10
58.02
57.84
57.86
57.83
57.85
57.68
57.81
57.68
57.38
57.55
57.39
57.38
57.70
57.59
57.77
57.87
57.88
57.90
58.07
58.29
58.20
58.23
58.06
58.19
58.18 58.32
58.57
58.32
58.33
58.44
58.41
58.19
58.13
57.99
57.90
57.73
57.61
57.50
57.85
57.41
57.34
57.34
57.71
57.59
57.57
57.70
57.76
57.87
58.18
58.25
58.35
58.55
58.65
58.51
58.37
58.52
58.65
58.52
58.39
58.64
58.60
58.58
58.36
58.28
58.04
57.85
57.85
57.62
57.55
57.53
57.4757.48
57.50
57.70
57.59
57.83
57.69
57.76
57.94
58.00
57.99
58.21 58.45
58.52
58.47
58.31
58.48
58.56
58.63
58.78
58.58 58.76
58.66
58.81
58.81
58.61
58.77
58.82
58.60
58.73
59.03
59.38
5 8 .7
3
5 8 .5
2
5 8 .4
2
5 8 .4
9
5 8 .4
9 5 8 .0
1
58.91
5 8 .6
9 5 7 .8
3
5 8 .6
6 5 7 .6
9
5 8 .6
05 7 .8
2
5 7 .8
1
5 8 .7
1
5 8 .8
7
5 8 .13
5 8 .8
4
5 9 .2
6
5 8 .18
5 9 .0
6
58.04
57.91
57.80
57.73
57.67
57.76
57.63
57.53
57.80
57.88
57.75
57.68
57.80
57.74
57.95 58.25
58.48
58.41
58.31
58.07
58.08
58.03
58.36
58.47
58.26
58.26
58.22
58.14
57.86
58.04
58.01
58.24
57.99
57.84
57.91
57.82
58.45
58.19
58.10
58.21
58.65
58.48
58.43
58.46
58.74
58.61
58.59
58.59
58.4558.56
58.62
58.80
58.88
58.72
58.95
59.11
59.07
58.83
58.57
58.58
58.76
59.11
59.08
58.99
59.11
59.44
59.36
59.67
59.83
59.57
59.61
59.79 59.87
60 .1 8
60 .1 4
63 .5
2
59.93
59.78
59.59
59.38
59.27
59.41
59.26
59.12
58.74
58.82
58.85
59.19
58.91
59.07
59.05
59.27
59.40
59.41
L
k r a a v
k r a a v
59.15
59.16
59.14 58.99
59.10
59.19
59.24 59.12
59.13
5 9 .3
3
5 9 .4
8
5 9 .5
7
5 9 .7
2 5 9 .7
0
5 9 .5
5
5 9 .4
3
5 9 .2
9
59.23
59.18
59.08
58.69
58.66
58.65
58.70
58.78
58.67
58.71
58.87
58.92
58.93
58.87
59.02
59.03
59.05
58.78
58.91
58.79
58.97
58.69
58.71
58.87
58.66
58.55
58.79
58.73
58.66
58.85
58.83
58.74
58.77
58.47
58.58
58.65
58.63
58.51
58.52
58.64
58.49
58.62
58.71
58.82
58.76
58.65
58.64
58.66
58.66
58.49
58.34
58.53
58.37
58.32
58.51
58.58
58.65
58.56
58.65
58.76
58.83
58.73
58.75
58.73
58.66
58.64
58.69
58.44
58.33
58.40
58.36
58.37
58.50
58.70
58.66
58.73
58.77
58.87
58.91
58.79
58.72
58.76
58.80
58.76
58.71
58.78
58.57
58.53
58.46
58.61
58.66
58.76
58.76
58.66
58.69
58.83
58.68
58.72
58.71
58.68 58.88
58.84
58.73
58.77
58.72
58.74
58.75
58.76
58.73
58.65
58.65
58.80
58.88
58.67
58.59
58.72
58.76
58.90
58.72
58.79
58.77
58.94
59.01
58.91
58.85
58.82
58.67
58.65
58.57
58.69
58.81
58.61
58.77
58.72
58.64
58.73
58.76
58.72
58.89
58.94
59.06
59.09 59.14
59.02
58.97
58.86
58.79 58.83
58.72
58.81
58.68 58.61
58.61
58.65
58.67 58.40
58.53
58.44
58.33
58.43
59.14
59.21
59.21
58.99
59.01
5 9 .1 6
59.03
59.19
5 8 .9
4 5 7 .7
8
5 8 .8
3
59.27
59.50
59.17
58.79
57.55
57.4557.71
58.77
58.78
58.58 58.33
58.18
k r a a v
A
58.59
58.61
58.63
58.52
58.33
58.20
57.48
57.66
5 8
58
58
5 8
5 8
5 8
5 8
58
5 8
5 8
58
59
5 9
5 9
5 9
5 9
5 9
LEPPEMÄRGID (planeeritud lahendus):
1
2
3
4
5
6 7 8
9
10
11 14
PLANEERITUD MAAKASUTUS:
15
ühinemispunktid VLP ja KLP Vee- ja kanalisatsioonitrassiga
VLP
KLP
Kuivhüdrant
44430JK Jaotuskilp
44431JK Jaotuskilp
lemasolev sidekaevo Sidevarustuse liitumispunkt,
LEPPEMÄRGID (alusandmed):
Tehnovõrgu kaitsevöönd (vt märkus 3)
Veetorustik
Kanalisatsioonitorustik
Valgustuspost
Elektri keskpinge maakaabelliin
Elektri madalpinge maakaabelliin
Sidekanalisatsioon
Kraav
Kivi
Üksikpuu (leht-, vilja-, okaspuu)
Põõsas
Mets
Muru
Rohumaa
Kergliikluse liikumistee
Sõidusuunad
Killustikkattega tee
Asfaltkattega tee/plats
pindala ja sihtotstarve
Katastriüksuse nimetus, tunnus
Katastriüksuse piir
Planeeringuala piir
40 263 m² Maatulundusmaa 100%
13001:001:1407 Peenemaa
Likvideeritav objekt
Planeeritud tuletõrjevee mahuti kuivhüdrandiga (vt märkus 5)
Planeeritud kanalisatsioonitorustik (vt märkus 5)
Planeeritud veetorustik (vt märkus 5)
Planeeritud sidetrass (vt märkus 5)
Planeeritud tänavavalgustuse maakaabelliin (vt märkus 5)
Planeeritud elektrikilp (vt märkus 5)
Planeeritud elektri madalpinge maakaabelliin (vt märkus 5)
Planeeritud juurdepääs krundile (vt märkus 4)
Planeeritud tõstetud ülekäik (vt märkus 4)
Planeeritud tee (vt märkus 4)
Planeeritud hoonestusala
Planeeritud krundi number
Planeeritud krundi piir
1
12
13
Metsamaa (maatulundusmaa)
Tee ja tänava maa ning kergliiklusmaa (transpordimaa)
Üksikelamu maa (elamumaa)
N
S
MÄRKUSED:
kokku 44 749 m².
laneeringualaks on maaüksused Peenemaa ja Tervise tn 9 ning osaliselt maaüksus Tervise tänav L1. Planeeringuala pindala on
tänava piirkonna arendajaga.
5. Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse projekteerimisel. Projekteerimisel teha koostööd Tervise
Tervise tänava piirkonna arendajaga.
4. Planeeritud tee ja juurdepääsude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse projekteerimisel. Projekteerimisel teha koostööd
1 m mõlemale poole kaablit.
Vee- ja kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd on 2 m mõlemale poole torustikku; elektri maakaabli ja sidekaabli kaitsevöönd on3.
seisuga 04.09.2025. Katastriandmed (pindala, katastriüksuse sihtotstarve) on lisatud seisuga 22.10.2025.
(töö nr 3254-09-25). Alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Katastripiirid on
2. Aluskaardina on kasutatud Osaühing Ida-Viru GEO septembris ja oktoobris 2025 koostatud topo-geodeetilist alusplaani
1. P
RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja
Mob: 5698 3956
Ruum Raamis OÜ
Töö nimetus:
ja lähiala DETAILPLANEERING
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu
Projektijuht/koostaja:
Jaana Veskimeister
Joonise nimetus: POHIJOONIS TEHNOVÕRKUDE LAHENDUSEGA
1:500
Töö nr:
025-25
Kuupäev:
07.01.2026
Mõõtkava: Joonise nr:
3
Koostamise korraldaja ja tellija:
Alutaguse Vallavalitsus
Huvitatud isik:
EKSORA SV OÜ
40 263 m²
Maatulundusmaa 100%
13001:001:1407
Peenemaa
39 148 m²
Üldkasutatav maa 100%
49802:002:0482
Mäe
3 415 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0504
Tervise tn 6
2 082 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0506
Pargitaguse tn 14
2 532 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0507
Tervise tn 7 3 196 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0509
Tervise tn 5
2 004 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0517
Pargitaguse tn 12
1 916 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0529
Pargitaguse tn 11
1 762 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0534
Pargitaguse tn 13
2 795 m²
Transpordimaa 100%
49802:002:0549
Tervise tänav L1
3 841 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0551
Tervise tn 8
3 618 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0552
Tervise tn 9
3 787 m²
Elamumaa 100%
49802:002:0554
Tervise tn 11
479 m²
Üldkasutatav maa 100%
49802:002:0573
Pargitaguse tn 15
5 203 m²
Transpordimaa 100%
49802:002:0574
Pargitaguse tänav
3 425 m²
Transpordimaa 100%
49802:002:0575
Matkaraja tee
5 809 m²
Transpordimaa 100%
49802:002:0595
Tervise tänav
251 880 m²
Maatulundusmaa 100%
49802:002:0636
Mäetaguse metskond 124
Y =
6 8
7 5
5 0
X=6569750
57.71
57.43
5 7 .9
0
5 7 .8
9
5 7 .7
4
5 7 .3
4
5 6 .9
2
5 7 .7
6
57.80
5 7 .8
0
57.87 57.93
58.03
58.08
58.04
58.30
58.26
5 8 .4
5
5 8 .5
4
5 8 .4
2
5 8 .5
5
5 8 .5
1
5 8 .5
7 5 8 .5
7 5 8 .5
7
5 8 .4
7
5 8 .3
1
58.32
58.26
58.09
58.09 57.95
57.66
5 7 .7
7
58.41
58.52
58.54
58.54
58.55
58.65
58.61
58.52
58.55
58.56
58.40
58.41
58.51
58.34
58.29
58.45
5 8 .5
4
58.64
58.51
58.41
58.60
58.77
58.76
58.92
59.05
59.07 59.18
59.08
58.96
58.88
58.60
58.85
58.85
58.77
58.55
58.66
58.49
58.44
58.46
58.45
58.50
58.54
58.15 58.30
58.25 58.42
58.31
58.26
58.17
58.25
58.12
58.05 57.99
58.01
58.11
58.69
58.44
58.47
58.61
58.66
58.62
58.65
58.73
58.73
58.67
58.79
58.81
58.82
58.68
58.69
58.86
58.84
58.77
58.83
58.88
58.91
58.71
58.77
58.91
58.89
58.85
58.70
58.84
58.88
58.59
58.84
58.85
58.91
58.92
58.93
58.87
58.82
58.80
58.69
58.70
58.75
58.73
58.79
58.75
58.77
58.79
58.80
58.78
58.82
58.99
58.99
59.01
59.05
59.06 59.04
58.74
58.53
59.26
59.13
59.12
5 8 .5
3
58.54
58.47
5 8 .5
6
5 8 .5
4
5 8 .4
9
5 8 .5
5
5 8 .4
8
5 8 .4
7
5 8 .4
4
5 8 .4
9
5 8 .4
5
5 8 .4
2
5 8 .4
0
5 8 .3
5
58.29
5 8 .4
1
58.42
5 8 .4
3
58.42
58.19
57.91
58.07
58.18
58.11 58.0758.03
58.07 58.03
58.13
58.22
5 8 .3
0 5 8 .1
3 5 8 .1
3
58.09 58.16
58.26
58.0257.95
Muld
5 8 .17
58.09
58.21
58.27
58.31 58.25
58.15
58.13
58.20
58.21
5 8 .2
7
5 8 .2
7
58.18 58.25
58.20
58.17 58.18
58.19 58 .25
58 .26
5 8 .2
5
58.23
58.32
58.33
58.31
58.15
58.09
58.00
58.01
58.05
58.29
58.17
58.01
58.15
58 .24
58. 27
58 .21
5 8 .2
5
58.11 58.
23
58 .24
58.25
58.29
58.18
58.15
57.9657.98
58.06
58.05
58.14
58.17
58.22
58.25
58.19
58.08
58.07
58.08
58.09
57.89
57.94
57.78
57.77
57.79
57.85
TP
TP
A
pink prügikast
A
A
A
A
A
A
U nik
vi
A
A
A
Kil
K ill
K il
Kil
K ill
Kill
Kill
Kill
Kill
Kr11
Kr12
Kr13
Kr14
Kr15
Kr16
Kr18
Kr17
57.81
57.69
57.82
57.84
57.67
57.56
57.61
57.44
57.53
57.52
57.49
57.65
57.58
57.48
57.51 57.48
57.59
57.65
57.83
58.23
57.97
57.97
57.80
57.65
57.72
58.04
58.21
58.34
58.45
58.38
58.27
58.21
58.07
57.94
57.87
58.21
58.43
58.54
58.49
58.42
58.47
58.30
58.25
58.33
58.40
58.02
58.08
57.97
57.97
58.00
58.00
58.03
58.06
58.15
58.23
58.30
58.15
58.12
58.01
58.19
58.15
58.09
58.11
58.05
57.76
57.87
57.92
57.99
57.89
57.85
58.07
58.10
58.17
58.32
58.42
58.56
58.55
58.31 58.11
57.76
58.37
58.21
57.57
57.84
58.12
57.91
57.85
57.79
57.88
57.88
57.84
57.87
58.01
58.01
58.23
58.26
58.26
58.11
58.26
58.05
58.12
58.28
58.18
58.06
58.01
57.96
58.02
58.12
58.06
58.33
58.31
58.47
58.28
58.28
58.41 58.35
58.29
58.35
58.41 58.45
58.48
58.48
58.28
58.28
58.3458.15
58.15
58.33
58.42
58.56
58.35
58.36
58.34
58.14
58.14
58.06
58.15
58.26
58.20
58.32
58.13 58.23
58.41
58.53
58.10
58.03
58.33
58.29
58.08
58.00
58.10
58.02
57.84
57.86
57.83
57.85
57.68
57.81
57.68
57.38
57.55
57.39
57.38
57.70
57.59
57.77
57.87
57.88
57.90
58.07
58.29
58.20
58.23
58.06
58.19
58.18 58.32
58.57
58.32
58.33
58.44
58.41
58.19
58.13
57.99
57.90
57.73
57.61
57.50
57.85
57.41
57.34
57.34
57.71
57.59
57.57
57.70
57.76
57.87
58.18
58.25
58.35
58.55
58.65
58.51
58.37
58.52
58.65
58.52
58.39
58.64
58.60
58.58
58.36
58.28
58.04
57.85
57.85
57.62
57.55
57.53
57.4757.48
57.50
57.70
57.59
57.83
57.69
57.76
57.94
58.00
57.99
58.21 58.45
58.52
58.47
58.31
58.48
58.56
58.63
58.78
58.58 58.76
58.66
58.81
58.81
58.61
58.77
58.82
58.60
58.73
59.03
59.38
5 8 .7
3
5 8 .5
2
5 8 .4
2
5 8 .4
9
5 8 .4
9 5 8 .0
1
58.91
5 8 .6
9 5 7 .8
3
5 8 .6
6 5 7 .6
9
5 8 .6
05 7 .8
2
5 7 .8
1
5 8 .7
1
5 8 .8
7
5 8 .13
5 8 .8
4
5 9 .2
6
5 8 .18
5 9 .0
6
58.04
57.91
57.80
57.73
57.67
57.76
57.63
57.53
57.80
57.88
57.75
57.68
57.80
57.74
57.95 58.25
58.48
58.41
58.31
58.07
58.08
58.03
58.36
58.47
58.26
58.26
58.22
58.14
57.86
58.04
58.01
58.24
57.99
57.84
57.91
57.82
58.45
58.19
58.10
58.21
58.65
58.48
58.43
58.46
58.74
58.61
58.59
58.59
58.4558.56
58.62
58.80
58.88
58.72
58.95
59.11
59.07
58.83
58.57
58.58
58.76
59.11
59.08
58.99
59.11
59.44
59.36
59.67
59.83
59.57
59.61
59.79 59.87
60 .1 8
60 .1 4
63 .5
2
59.93
59.78
59.59
59.38
59.27
59.41
59.26
59.12
58.74
58.82
58.85
59.19
58.91
59.07
59.05
59.27
59.40
59.41
L
k r a a v
k r a a v
59.15
59.16
59.14 58.99
59.10
59.19
59.24 59.12
59.13
5 9 .3
3
5 9 .4
8
5 9 .5
7
5 9 .7
2 5 9 .7
0
5 9 .5
5
5 9 .4
3
5 9 .2
9
59.23
59.18
59.08
58.69
58.66
58.65
58.70
58.78
58.67
58.71
58.87
58.92
58.93
58.87
59.02
59.03
59.05
58.78
58.91
58.79
58.97
58.69
58.71
58.87
58.66
58.55
58.79
58.73
58.66
58.85
58.83
58.74
58.77
58.47
58.58
58.65
58.63
58.51
58.52
58.64
58.49
58.62
58.71
58.82
58.76
58.65
58.64
58.66
58.66
58.49
58.34
58.53
58.37
58.32
58.51
58.58
58.65
58.56
58.65
58.76
58.83
58.73
58.75
58.73
58.66
58.64
58.69
58.44
58.33
58.40
58.36
58.37
58.50
58.70
58.66
58.73
58.77
58.87
58.91
58.79
58.72
58.76
58.80
58.76
58.71
58.78
58.57
58.53
58.46
58.61
58.66
58.76
58.76
58.66
58.69
58.83
58.68
58.72
58.71
58.68 58.88
58.84
58.73
58.77
58.72
58.74
58.75
58.76
58.73
58.65
58.65
58.80
58.88
58.67
58.59
58.72
58.76
58.90
58.72
58.79
58.77
58.94
59.01
58.91
58.85
58.82
58.67
58.65
58.57
58.69
58.81
58.61
58.77
58.72
58.64
58.73
58.76
58.72
58.89
58.94
59.06
59.09 59.14
59.02
58.97
58.86
58.79 58.83
58.72
58.81
58.68 58.61
58.61
58.65
58.67 58.40
58.53
58.44
58.33
58.43
59.14
59.21
59.21
58.99
59.01
5 9 .1 6
59.03
59.19
5 8 .9
4 5 7 .7
8
5 8 .8
3
59.27
59.50
59.17
58.79
57.55
57.4557.71
58.77
58.78
58.58 58.33
58.18
k r a a v
A
58.59
58.61
58.63
58.52
58.33
58.20
57.48
57.66
5 8
58
58
5 8
5 8
5 8
5 8
58
5 8
5 8
58
59
5 9
5 9
5 9
5 9
5 9
LEPPEMÄRGID:
Tehnovõrgu kaitsevöönd (vt märkus 3)
Veetorustik
Kanalisatsioonitorustik
Valgustuspost
Elektri keskpinge maakaabelliin
Elektri madalpinge maakaabelliin
Sidekanalisatsioon
Kraav
Kivi
Üksikpuu (leht-, vilja-, okaspuu)
Põõsas
Mets
Muru
Rohumaa
Kergliikluse liikumistee
Sõidusuunad
Killustikkattega tee
Asfaltkattega tee
pindala ja sihtotstarve
Katastriüksuse nimetus, tunnus
Katastriüksuse piir
Planeeringuala piir
40 263 m² Maatulundusmaa 100%
13001:001:1407 Peenemaa
N
S
MÄRKUSED:
kokku 44 749 m².
laneeringualaks on maaüksused Peenemaa ja Tervise tn 9 ning osaliselt maaüksus Tervise tänav L1. Planeeringuala pindala on
1 m mõlemale poole kaablit.
Vee- ja kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd on 2 m mõlemale poole torustikku; elektri maakaabli ja sidekaabli kaitsevöönd on3.
seisuga 04.09.2025. Katastriandmed (pindala, katastriüksuse sihtotstarve) on lisatud seisuga 22.10.2025.
(töö nr 3254-09-25). Alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Katastripiirid on
2. Aluskaardina on kasutatud Osaühing Ida-Viru GEO septembris ja oktoobris 2025 koostatud topo-geodeetilist alusplaani
1. P
RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja
Mob: 5698 3956
Ruum Raamis OÜ
Töö nimetus:
ja lähiala DETAILPLANEERING
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu
Projektijuht/koostaja:
Jaana Veskimeister
Joonise nimetus: TUGIJOONIS
1:500
Töö nr:
025-25
Kuupäev:
11.11.2025
Mõõtkava: Joonise nr:
2
Koostamise korraldaja ja tellija:
Alutaguse Vallavalitsus
Huvitatud isik:
EKSORA SV OÜ
park (reg nr 13961) Mäetaguse mõisa
(reg nr 9130) "Kabelimägi", "Kellamägi"
Kalmistu
ALEVIK
MÄETAGUSE
ALEVIK
MÄETAGUSE
KÜLA
MÄETAGUSE
teeninduspunkt vallavalituse
spaa-hotell
põhikool
võimla põhikool,
mänguväljak spordi- ja
rahvamaja raamatukogu, noortekeskus,
komando pääste-
lasteaed
kauplus
bussijaam
hoolekeskus
staadion
jõulinnak palliväljak,
terviserada Mäetaguse
GARAAŽID
KORTERELAMUD
ALA ELAMUTE
ÜKSIK-
ALA ELAMUTE
ÜKSIK-
Kooli tn 25 ja Tiigiääre kinnistute DPja puuraukude asukohavalikut täpsustav DP Viru ja Estonia kaevanduse šurfide
ALA ELAMUTE
ÜKSIK-
Pargitaguse DP
Parkla
Parkla
suusa-, rolleri- ja liikumisrajad Mäetaguse mäe valgustatud
discgolfi park Mäetaguse
elamupiirkonna DP Tervise tänava
RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja
Mob: 5698 3956
Ruum Raamis OÜ
Töö nimetus:
ja lähiala DETAILPLANEERING Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu
Huvitatud isik:
EKSORA SV OÜ
Projektijuht/koostaja:
Jaana Veskimeister
Joonise nimetus:
Töö nr:
025-25
Kuupäev:
23.09.2025
Mõõtkava: Joonise nr:
11:5 000
MÕJUALA FUNKTSIONAALSED JA EHITUSLIKUD SEOSED
SITUATSIOONISKEEM.
LEPPEMÄRGID:
Koostamisel oleva DP ala piir nimetusega
Kehtiva DP ala piir nimetusega
Kaitseala (Mäetaguse mõisa park)
Mälestise kaitsevööndi piir
Mälestise ala
Katastriüksuse piir
Asustusüksuse nimi (10.09.2025 seisuga)
Asustusüksuse piir (10.09.2025 seisuga)
Planeeringuala
Katastriüksuse piiride kuvamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti WMS-teenust. Aluskaardina on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaarti WMS-teenusena.
MÄRKUS:
Koostamise korraldaja ja tellija:
Alutaguse Vallavalitsus
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 025-25
Versioon 14.11.2025
nr 21004060
Jaana Veskimeister
Projektijuht-planeerija
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)
Alutaguse Vallavalitsus
Planeeringu koostamise korraldaja
EKSORA SV Osaühing
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Ruum Raamis OÜ
Mob: +372 5698 3956
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering
Sisukord
SELETUSKIRI .............................................................................................................................................................. 5
1. . PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK .............................................................................................. 5
2. . OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................................................................. 6
2.1 Planeeringuala kirjeldus .................................................................................................................................. 6
2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus ................................................................................................................... 7
2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele ................................................................................ 9
2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid ja
valiku kaalutlused ning põhjendused ................................................................................................................ 11
3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ............................................................................................... 12
3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine .......................................................................................................... 12
3.2 Kruntide hoonestusala................................................................................................................................... 12
3.3 Kruntide ehitusõigus ....................................................................................................................................... 12
3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ................................................................ 13
3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ...................................................... 14
3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine ....................................................................................... 14
3.7 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad .......................................................................................................... 15
3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ................................................................................ 15
3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus ..................................................................................................................... 16
3.7.3. Soojavarustus ............................................................................................................................................. 17
3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus .................................................................................................................. 18
3.8 Tuleohutus ....................................................................................................................................................... 19
3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ............................................................................................... 20
3.10 Keskkonnatingimuste seadmine................................................................................................................. 20
3.10.1. Kliimamuutustega arvestamine .............................................................................................................. 20
3.10.2 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine ................................................................................................. 21
3.10.3 Jäätmed .................................................................................................................................................... 22
3.10.4 Energiatõhusus .......................................................................................................................................... 22
3.10.5 Radoon ...................................................................................................................................................... 22
3.10.6 Insolatsioon ................................................................................................................................................ 23
3.10.7 Müra ja vibratsioon ................................................................................................................................... 23
3.11 Servituudi seadmise vajadus ...................................................................................................................... 25
3.12 Planeeringu elluviimine ............................................................................................................................... 25
3.12.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ........................................... 25
3.12.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped ...................................................................................................... 26
KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ......................................................................... 29
JOONISED JA ILLUSTRATSIOONID ........................................................................................................................ 31
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 5
SELETUSKIRI
1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk
Planeeringu koostamisel on aluseks Alutaguse Vallavalitsuse 07.08.2025 korraldus
nr 434 „Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
algatamine“.
Planeeringualaks on maaüksused Peenemaa (13001:001:1407) ja Tervise tn 9
(49802:002:0552) ning osaliselt maaüksus Tervise tänav L1 (49802:002:0549).
Planeeringuala pindala kokku on 44 749 m².
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Peenemaa maaüksuse alal elamute
ehitamine. Detailplaneeringu lahendusega tuleb kaaluda Pargitaguse tänava ja
põhjapoole kavandatud Tervise tänava ühendamist ning kogu piirkonna tervikliku
liikluskorralduse lahendamist.
Lahenduse koostamisel on arvestatud ja asjakohasel juhul ning asjakohases sisus
kasutatud järgmisi dokumente:
⚫ „Alutaguse valla üldplaneering“ (kehtestatud Alutaguse Vallavolikogu 29.10.2020
otsusega nr 285);
⚫ “Viru ja Estonia kaevanduse šurfide ja puuraukude asukohavalikut täpsustav
detailplaneering” (kehtestatud Mäetaguse Vallavolikogu 30.11.2016 otsusega nr
170);
⚫ „Pargitaguse detailplaneering“ (kehtestatud Mäetaguse Vallavolikogu 29.11.2007
määrusega nr 66, tunnistatud osaliselt kehtetuks Mäetaguse Vallavolikogu
24.11.2022 otsusega nr 76 Kooli tn 8 ja Kaevu tee katastriüksuste osas);
⚫ “Mäetaguse aleviku Tervise tänava elamupiirkonna detailplaneering“ (algatatud
Alutaguse Vallavalitsuse 28.03.2024 korraldusega nr 127);
⚫ „Alutaguse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2025-2037“
(kinnitatud Alutaguse Vallavolikogu 29.05.2025 määrusega nr 89);
⚫ Planeerimisseadus ning teised kehtivad käesolevale detailplaneeringule
kohalduvad õigusaktid ja standardid.
Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Ida-Viru GEO OÜ septembris- oktoobris 2025 koostatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr 3254-09-25). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava on 1:500.
Planeeringuala jääb osaliselt Mäetaguse Vallavolikogu 30.11.2016 otsusega nr 170 kehtestatud “Viru ja Estonia kaevanduse šurfide ja puuraukude asukohavalikut täpsustava detailplaneeringu” alale. Peenemaa katastriüksusel asuva kergliiklustee, Tervise tn 9 ja Tervise tn L1 katastriüksuste osas kehtib Mäetaguse Vallavolikogu 29.11.2007 määrusega nr 66 kehtestatud “Pargitaguse detailplaneering”. „Pargitaguse detailplaneeringu“ kirdeosa alal on Alutaguse Vallavalitsuse 28.03.2024 korraldusega nr 127 algatatud ka uus detailplaneering - “Mäetaguse aleviku Tervise tänava elamupiirkonna detailplaneering“ .
“Viru ja Estonia kaevanduse šurfide ja puuraukude asukohavalikut täpsustava detailplaneeringu” planeeringualad on määratud rajatavate puuraukude ja šurfide ümber ringikujuliselt, kus keskpunkt on määratud koordinaatidega (L-Est süsteemis) ja raadius on 300 m, st planeeringualad haaravad enda alla maa-ala
6 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering
keskpunktist 300 m raadiuses. Peenemaa maaüksusele ulatub surfi nr 143 (tuulutusšurf, jääb Mäetaguse metskond 124 katastriüksusele) 300 m raadius, kuid ühtegi ehitist ja maakasutuse muutust Peenemaa maaüksuse alale ei ole kavandatud.
Tervise tn 9 katastriüksusele (kehtivas detailplaneeringus pos 9) on antud ehitusõigus viie hoone (1 põhihoone ja 4 abihoonet) ehitamiseks. Maksimaalne lubatud kõrgus põhihoonel on 8,5 m (kuni kaks korrust) ja abihoonetel 6 m (üks korrus). Suurim lubatud täisehitus on 25%. Detailplaneering on osaliselt ellu viidud (maakorraldustoimingud on läbi viidud, kuid maaüksus on hoonestamata). Tervise tn 9 katastriüksuse teenindamiseks ei ole välja ehitatud juurdepääsu ega tehnovõrke.
Planeerimisseaduse § 140 lg 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks1.
Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks loetakse ka planeerimismenetluses sõlmitavad lepingud.
2. Olemasolev olukord ja analüüs 2.1 Planeeringuala kirjeldus
Planeeringuala hõlmab Mäetaguse alevikus maaüksuseid:
⚫ Peenemaa (13001:001:1407, maatulundusmaa 100%, pindala 40 263 m²);
⚫ Tervise tn 9 (49802:002:0552, elamumaa 100%, pindala 3 618 m²);
⚫ osaliselt Tervise tänav L1 (49802:002:0549, transpordimaa 100%, planeeringualas
868 m²).
Planeeringuala piirneb:
⚫ põhja ning ida poolt Pargitaguse elamupiirkonnaga;
⚫ lõuna poolt Karikakra maaüksusega (13001:001:1408, maatulundusmaa 100%,
pindala 37 765 m²);
⚫ lääne poolt Mäetaguse metskond 124 maaüksusega (49802:002:0636,
maatulundusmaa 100%, pindala 251 880 m²);
⚫ kirde poolt Mäe maaüksusega (49802:002:0482, üldkasutatav maa 100%, pindala
39 148 m²).
Peenemaa maaüksus on hoonestamata. Ligikaudu pool maaüksusest on
varasemalt olnud metsamaa (raie on tehtud 2023/2024 talvel), planeeringu
koostamise ajal on tegemist rohumaaga, kus kasvavad üksikud puud ja põõsad.
1 Detailplaneeringu osaline muutmine läbi uue detailplaneeringu koostamise on võimalik vaadates koosmõjus
planeerimisseaduse § 140 lõigetes 2, 7 ja 8 sätestatut. Planeerimisseadus § 140 lg 7 sätestab, et
detailplaneeringu muutmiseks tuleb koostada uus sama p laneeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes
planeerimisseaduses detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. Teiseks sätestab planeerimisseadus §
140 lg 8, et uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatu d
detailplaneering kehtetuks. Planeerimisseaduse § 140 lõike 2 järgi võib detailplaneeringu tunnistada osaliselt
kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks
tunnistamist. Vaadates sätteid omavahelises koosmõjus, tuleb järeldada, et „sama planeeringuala“ tähistab just
seda maa-ala osa, mille kohta soovitakse koostada uus detailplaneering. Kui uus detailplaneering
kehtestatakse, muutub varasem detailplaneering kattuvas osas kehtetuks. Oluline on , et varem kehtestatud
detailplaneeringust kehtima jääv osa oleks endiselt terviklahendusena elluviidav.
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 7
Maaüksuse põhjaosa läbib kergliiklustee (Matkaraja tee nr 4980182) koos selle
äärde rajatud välisvalgustusega. Maapinna reljeef on tasane, keskmine kõrguste
vahemik on 57,50-58,50 m/abs (väike langus on edela suunas). Maaüksust läbib
kagu-loode suunaliselt pinnastee.
Tervise tn 9 maaüksus on samuti hoonestamata rohumaa, kus kasvavad samuti
üksikud puud ja põõsad. Maapinna keskmine kõrgus on ligi 59 m/abs.
Ka Tervise tänav L1 on rohumaa, kuhu kehtiva detailplaneeringu kohaselt ei ole
(veel) sõiduteed rajatud. Tänavamaale jääb veetorustik.
Olemasolev juurdepääs planeeringualale on võimalik nii avaliku kasutusega Karja
teelt (nr 4980147) läbi Karikakra (13001:001:1408) maaüksuse kui ka
munitsipaalomandis oleva Pargitaguse tänava (49802:002:0574) kaudu.
Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel (vaadatud
17.09.2025) ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega ole
registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku. Samuti ei jää ala ühelegi kaitsealale ega
Natura 2000 võrgustikku. Planeeringualal ei paikne looduskaitseseaduse § 4 lg 1
tähenduses looduskaitseobjekte.
Planeeringuala puhul ei ole tegemist altkaevandatud alaga. Stabiilsushinnangu2
alusel on tegemist tervikuga, püsivuse klass on "püsiv". Hinnangus on öeldud, et
püsiv maa paikneb kaevanduse mäeeraldisel, kui maavara selle all on jäänud
väljamata ja see püsib tervikul. Hoidetervik on jäetud mõne rajatise või ehitise
hoidmiseks. Jääktervik aga on jäetud sellel juhul, kui maavara osutus
kaevandamiskõlbmatuks (geoloogilised rikked, mahakantud varu jne). Püsiva maa
korral ei teki maa vajumist. Piirangud kasutamiseks puuduvad.
Planeeringuala kattub Eesti põlevkivimaardla Estonia kaevevälja maardlaosa
(maavarade registri registrikaart nr 36) põlevkivi aktiivse tarbevaru 1. plokiga ning
asub Estonia kaevanduse mäeeraldisel (kaevandamisloa nr KMIN-054, loa omaja
Enefit Industry AS, luba kehtib kuni 10.08.2049).
Käsitletav piirkond on nõrgalt kaitstud põhjaveega alal 3.
Olemasolevalt tehnovõrkude ühendused puuduvad.
Planeeringuala olemasolev olukord on graafiliselt nähtav joonisel nr 2.
2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus
Planeeringuala asub Mäetaguse aleviku keskusest läänesuunas varem planeeritud4 Pargitaguse elamupiirkonna kõrval.
Mäetaguse alevikus on olemas kõik vajalikud teenused: lasteaed, põhikool, vallavalitsuse teeninduspunkt, hoolekeskus, kauplus, rahvamaja, raamatukogu, noortekeskus, päästekomando. Mõisakompleksis tegutseb spaa ja hotell. Lähim maakonnakeskus Jõhvi, kus on olemas kõik maakonnakeskusele vajalikud teenused, jääb planeeringualast u 20 km kaugusele.
2 https://geoportaal.maaamet.ee/docs/geoloogia/PK_altkaev_alade_selgitus.pdf 3 Maa- ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardirakendus 1: 400 000. 4 2007 kehtestatud Pargitaguse detailplaneeringu alusel
8 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering
Mõjuala on 2007 aastal kehtestatud „Pargitaguse detailplaneeringuga“ kavandatud elamupiirkonnaks, kuid ei ole veel välja ehitatud. Käesoleva planeeringu koostamise ajal on hoonestatud või hoonestamisel5 maaüksused, mis jäävad Peenemaa maaüksusest ida- ja kagusuunda: Pargitaguse tn 1, Pargitaguse tn 3, Pargitaguse tn 4, Pargitaguse tn 5, Pargitaguse tn 6, Pargitaguse tn 10, Pargitaguse tn 12, Pargitaguse tn 13 ja Pargitaguse tn 14.
Kehtiva „Pargitaguse detailplaneeringu“ kohaselt on elamupiirkonna hoonestus kavandatud kuni kahekorruselisena. Igale planeeritud elamukrundile on lubatud rajada kuni viis hoonet (üks elamu ja kuni neli abihoonet). Elamu lubatud katuseharja kõrgus on kuni 8,5 m, abihoonetel kuni 6 m; katusekalle peab jääma vahemikku 15-45 kraadi. Täisehitus on lubatud kuni 25%. Kohustuslikku ehitusjoont määratud ei ole. Lubatud katusetüübid on viilkatus kahepoolse viiluga; täiskelpkatus või püramiidkatus. Kui põhihoone on viilkatusega, siis on abihoonetel lubatud ka ühepoolse viiluga viilkatus. Katuste kattematerjalina on nõutav kasutada katusekive, katusekivi imitatsiooniga (musta-, halli või tumepruuni värvi) profiilplekki või muud materjali, mis ühtib ala kontaktvööndis kasutavate materjalidega. Välisviimistlusmaterjalina tuleb kasutada hoonetel põhiliselt kas puitu, krohvi või kivimaterjale. Keelatud on kasutada plast- või (profileeritud) metallvoodrit ning intensiivseid/erksaid (tehismaterjalile iseloomulikke) värve. Täiendava arhitektuurinõudena peab, arvestades muinsuskaitsealuse Mäetaguse mõisapargi lähedust, planeeritava hoonestuse rajamisel arvestama ehitiste sobivusega ümbritseva miljööga. Piirete tüüpidest on lubatud võrkaed hekkidega kombineeritult, maksimaalse kõrgusega 1,5 m või hoone arhitektuuriga sobiv lippaed maksimaalse kõrgusega 1,2 m; lubamatud on plank- või plekkaiad jm sobimatud piirdetüübid. Tänavamaale eraldi kõnniteed planeeritud ei ole.
Koostamisel olev “Mäetaguse aleviku Tervise tänava elamupiirkonna detailplaneering“ näeb varasemalt kehtestatud detailplaneeringu alal ette ümberkruntimise. Moodustatavad uued krundid jäävad suurusjärku 2 000 m², mõned sellest väiksemad, mõned suuremad. Lubatud hoonete arv on kolm (üks elamu ja kuni kaks abihoonet) ehitisealuse pinnaga kokku 300 m². Hoonete lubatud kõrgus on kuni 7,5 m. Tänavamaale eraldi kõnniteed planeeritud ei ole.
Planeeringualast lõuna- ja läänesuunda jäävad metsaalad, sh asub läänes, Mäetaguse metskond 124 maaüksusel tuulutusšurf.
Loodest piirneb planeeringuala Mäetaguse terviserajaga (5 km, 3,3 km, 0,7 km, 1,1 km, 2 km, 1 km rollerirada), mille teenindamiseks on rajatud ka parklad. Terviserada on ühendatud u 0,5 km kaugusele loodesse jäävate Mäetaguse mäe valgustatud suusa-, rolleri- ja liikumisradade ning discgolfi pargiga ja ka idasuunda jääva Mäetaguse mõisapargiga läbides nii käesolevat planeeringuala kui Pargitaguse elamupiirkonda.
Planeeringu mõjualas ei paikne looduskaitseseaduse § 4 lg 1 tähenduses looduskaitseobjekte. Samuti ei jää lähedusse Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Lähimad mälestised on u 100 m kaugusele idasuunda jäävad Mäetaguse mõisa park ja pargis asuvad Mäetaguse mõisa hooned.
Mäetaguse alevikus on välja ehitatud ühisveevärk ja ühiskanalisatsioon, millega on võimalik liituda. Samuti on Pargitaguse elamupiirkonnaga seoses lähedusse rajatud elektri- ja sidetaristu.
Planeeringuala asukoht ning mõjuala funktsionaalsed ja ehituslikud seosed on kajastatud joonisel nr 1.
5 EHR andmetel väljastatud ehitusload
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 9
2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele
Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohane strateegiline planeerimisdokument on „Alutaguse valla üldplaneering“ (2020).
Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 (täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25) on kehtestatud „Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+“, kuid kuna maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisel ja Alutaguse vallas on uus üldplaneering kehtestatud, lähtutakse strateegiliste planeerimisdokumentide vastavuse hindamisel ainult valla üldplaneeringust.
„Alutaguse valla üldplaneeringu“ kohaselt (vt skeem 1) asub planeeringuala
kompaktselt asustatud alal, kus maakasutuse juhtotstarve on osaliselt keskuse
maa-ala ja osaliselt maatulunduse maa-ala. Planeeringuala jääb Mäetaguse-Uhe
väärtuslikule maastikule, kuid ei jää rohelise võrgustiku alale.
Skeem 1. Väljavõte „Alutaguse valla üldplaneeringu“ maakasutuse kaardist. Planeeringuala on
markeeritud punase joonega.
Üldplaneeringuga määratud juhtotstarve annab edaspidise maakasutuse põhisuuna. Keskuse maa-alal on tihedalt läbi põimunud elamu, ühiskondlike ehitiste, äri, puhke ja vaba aja veetmise ning muude keskusesse sobivate maakasutuste juhtotstarbega maa-alad. Keskuse maa-ala juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe funktsiooniga või erinevais kombinatsioonides järgmiste kasutustega: elamu maa-ala, äri maa-ala, ühiskondliku hoone maa-ala, puhke- ja virgestustegevuse maa-ala ja/või sadama maa-ala. Üldplaneeringuga ei ole määratud otstarvete osakaalu. Vastavalt kasutusotstarbele määratakse maakasutus- ja ehitustingimused.
Elamu maa-ala on alaliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa. Elamu maa-ala on elamualune ning selle juurde kuuluv majapidamis- ja abiehitise alune ja ehitist teenindav maa. Alutaguse vallas on elamutüübiks üksikelamu.
Maatulunduse maa-ala on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal.
Üldplaneeringu kohaselt võib maa-alale anda muu kasutusotstarbe (kõrvalotstarbe) kuni 40% ulatuses. Peenemaa katastriüksuse pindala on 40 263 m², millest 40% on 16 105 m². Üldplaneeringukohase keskuse maa-ala pindala on 17 590 m². Arvestades üldplaneeringust tulenevat lubatud kõrvalotstarbe
10 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering
tingimust, võib ligikaudu 33 695 m² kavandada elamumaa sihtotstarbega kruntideks.
Elamukruntide teenindamiseks tuleb moodustada eraldi transpordimaa sihtotstarbega maaüksused. Üldplaneeringus on rõhutatud, et uute elamualade planeerimisel tuleb lähtuda sellest, et uued maaüksused tekiksid aladele, kus on optimaalsed võimalused teeninduseks ja olemasoleva infrastruktuuriga ühinemiseks.
Kavandatav elamukruntide osakaal tagab üldplaneeringus nõutud tingimused, teede struktuur on kavandatud optimaalne ja seotud olemasolevate ning varem planeeritud lahenduses kavandatud teedega; tehnovõrkude lahendus on seotud olemasoleva ja varem planeeritud lahendusega, mistõttu on detailplaneeringu lahendus kooskõlas üldplaneeringuga. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on arvestatud üldplaneeringuga kompaktse asustusega alal ette nähtud järgmiste maakasutus- ja ehitustingimustega:
⚫ Katastriüksuse moodustamisel on lubatud väikseim suurus alevikes 1 500 m²;
⚫ Suurim lubatud ehitisealune pind on 20% krundi pindalast;
⚫ Suurim lubatud harjakõrgus on kuni 7,5 m. Lubatud on maapinna täitmine kuni
1 m, mille korral on suurim lubatud harjakõrgus kuni 6,5 m;
⚫ Uushoonestus peab arvestama mahult ja arhitektuurselt lahenduselt olemasolevat
väljakujunenud keskkonda, st hoonestusjoont, mahtu, katusekuju,
viimistlusmaterjale;
⚫ Piirdeaia lubatud kõrgus on 1,2 m ja üldjuhul peab see olema poolläbipaistev.
Piirdeaed peab sobima hoone arhitektuuriga ja piirkonnas väljakujunenud stiiliga.
Erandina on lubatud piirdeaia kõrgus kuni 1,5 m, kui piirkonnas on varasemalt
selliseid rajatud. Üldjuhul on lubatud ka kuni 2 m kõrguste hekkide rajamine.
Igasuguse piirdeaia püstitamisel on vaja esitada ehitusteatis;
⚫ Esitada tuleb ehitusteatis 5-20 m² hoone ehitamisel.
Mäetaguse-Uhe on kohaliku tähtsusega väärtuslik maastik, kuhu kuuluvad Mäetaguse mõis, alevik, Rajaküla ning neid ümbritsevad põllud. Tegemist on kultuurilis-ajaloolise ja põllumajandusliku maastikuga. Mäetaguse ümbruse iidsele asustusele viitavad mitmed asulakohad ja kultusekivid ning Mäetaguse park. Ajaloolistest objektidest on silmapaistev Mäetaguse kalmistu, kus asuvad mälestuskivid hukkunud Balti pataljoni võitlejaile. Looduslik huviväärsus on aleviku loodepiiril kirde-edela suunaline seljak (osa radiaalsete ooside ahelikust), millest Mäetaguse ka oma nime on saanud. Loodusobjektidest on piirkonda ilmestamas suur karstiallikate avanemisala, Uhe kaasik ja dekoratiivsed kadakad Mäetaguse vahtkonnas.
Maakasutus- ja ehitustingimused väärtuslike maastike säilimiseks on üldplaneeringus määratud vastavalt maakonnaplaneeringule. Lisaks on kohalikest oludest tulenevalt täpsustatud maakasutustingimusi.
Väärtuslike maastike kaitse-, maakasutus- ja ehitustingimused kompaktse asustusega alal on järgmised (välja toodud asjakohased):
⚫ Ehitustegevuses tuleb järgida hoonestus- ja ehitustavasid ning soodustada
hoonestusala terviklikkuse säilimist ja taastamist;
⚫ Elektrikilpide, antennide ja muude tehniliste seadmete (sh õhksoojuspumpade) ja
juhtmete paigaldamine hoone tänavapoolsetele fassaadidele, nende ette ning
tänavaruumist hoone vaadet kahjustavatele kohtadele katusel, ei ole lubatud;
⚫ välisviimistluses tuleb kasutada traditsioonilisi värvilahendusi;
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 11
⚫ Uushoonestus tänavafrondis peab tervikuna paiknema ümbritsevate hoonetega
samal ehitusjoonel, hoonete kõrgus ja arhitektuurne lahendus peavad sobima
naaberhoonetega;
⚫ kontrastiprintsiibil rajanevate kujundusvõtete kasutamine väärtuslike maastike
kompaktse asustusega aladele uusehitiste projekteerimisel ei ole lubatud.
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud väärtuslike maastike asjakohaseid tingimusi.
Üldplaneeringu järgi peab vähemalt 10% krundi pindalast moodustama kõrghaljastus. Kui krundil puudub kõrghaljastus või seda on vähem kui 10% krundi pindalast, tuleb rajada haljastus selliselt, et see täidaks krunti vähemalt 10% ulatuses. Planeeringulahendus näeb ette kesise kõrghaljastusega aladel selle rajamise. Uushaljastuses tuleb kasutada piirkonnale iseloomulikke liike.
2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad
järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid ja valiku
kaalutlused ning põhjendused
Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning tehtavad järeldused põhinevad peatükkides 2.1 ja 2.2 toodud olukorra ülevaatele ning kirjeldusele ja vastavusele liigilt üldisemale planeeringule (esitatud peatükis 2.3). Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid ja analüüsil põhinevad järeldused on kokkuvõtlikult järgmised:
⚫ luua võimalus varem planeeritud elamupiirkonna laiendamiseks;
⚫ elamupiirkonna laiendamisel on arvestatud, et osa Peenemaa maaüksusest säiliks
maatulundusmaana (metsamaana);
⚫ elamu maa-alal näha ette üldplaneeringus elamu maa-aladel lubatud kasutusviis,
st üksikelamute ehitus;
⚫ kavandada lahendus varem kehtestatud ja koostamisel oleva detailplaneeringu
ning üldplaneeringu asjakohaseid põhimõtteid järgides.
Planeeringulahenduse valiku tegemisel on lähtutud:
⚫ elamukruntide moodustamisel on arvestatud piirkonnale iseloomuliku struktuuri ja
suurusega, st kavandatud on üldplaneeringus minimaalsest lubatud krundi suurusest
suuremad krundid;
⚫ maatulundusmaana (metsamaana) säiliv ala on planeeritud Mäetaguse metskond
124 ja Karikakra maaüksuste poolsele küljele, et tekiks terviklik üldplaneeringus ette
nähtud metsamaa ala, olles samaaegselt puhver elamute ja olemasoleva metsa
vahel;
⚫ ehitusõiguse määramisel on arvestatud koostamisel oleva detailplaneeringu ja
üldplaneeringu põhimõtetega (hoonete kõrgus, hoonete arv), et lahendus oleks
kooskõlas ajakohaste nõuetega;
⚫ hoonestusala ulatuse ja arhitektuursete nõuete määramisel on arvestatud kehtiva
detailplaneeringu põhimõtetega, et tekkiv piirkond oleks maksimaalselt ühtne;
⚫ krundistruktuuri ja tänavavõrgu loomisel on arvestatud optimaalse lahendusega
ühendamaks Pargitaguse ja Tervise tänav, st kavandatud tänav on planeeritud
varem planeeritud tupiktänavaid ühendav, et tekiks terviklik ringistatud tänavavõrk
ning ristumine kergliiklusteega oleks ainult ühes kohas;
⚫ ohutuks liiklemiseks planeeringuala läbival kergliiklusteel on määratud liiklust
rahustavad meetmed sõiduteel liiklejatele, st ette on nähtud kergliiklusteega
ristumine lahendada tõstetud ülekäiguna.
12 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering
3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK
3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringu lahendusega moodustatakse Peenemaa maaüksusest 13 krunti:
krundid nr 1-10 elamute ehitamiseks, krunt nr 12 tänavamaale (sõidutee), krunt
nr 14 tänavamaale (kergliiklustee) ja krunt nr 15 jääb maatulundusmaaks
(metsamaaks).
Planeeringualasse jäävast Tervise tn 9 maaüksusest moodustatakse kaks krunti:
krunt nr 11 elamu ehitamiseks ja krunt nr 13 tänavamaale (sõidutee) .
Planeeringualasse jääva Tervise tänava maaüksuse (Tervise tänav L1,
49802:002:0549) piire ei muudeta.
Kruntide planeeritud sihtotstarbed ja kasutamise otstarbed on toodud ptk -s 3.3.
Kruntide moodustamine ja maakasutus on näidatud joonisel nr 3. Planeeritud
kruntide alusel moodustatavate katastriüksuste pindalad võivad täpsustuda piiride
märkimisel loodusesse katastrimõõdistamise käigus.
3.2 Kruntide hoonestusala
Planeeritud kruntide hoonestusala on krundi osa, mille piiresse peab jääma
ehitusõigusega lubatud hoonestus ja võimalikud rajatised.
Hoonestusala piiritlemisel on lähtutud varem planeeritud põhimõtetest
(hoonestusala kaugus krundi piiridest 5 m) ja tuleohutusnõuetest.
Kruntide hoonestusalad on antud ulatuslikumad kui hoonete suurim lubatud
ehitisealune pind, mis võimaldab projekteerimise käigus vabamalt valida
hoonestuse ja rajatiste paiknemist ning kuju.
Hoonestusalade sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 3.
3.3 Kruntide ehitusõigus
Planeeritud kruntide ehitusõigus on toodud joonisel nr 3 tabelis.
Ehitusõiguse kohaselt nähakse kruntidel nr 1-11 ette elamukomplekside ehitamine
(elamu ja abihooned), kruntidele nr 12 ja 13 on planeeritud juurdepääsutee, krunt
nr 14 on moodustatud olemasolevale kergliiklusteele, krundil nr 15 säilib
maatulundusmaa (metsamaa).
Ehitusõiguses toodud suurim lubatud ehitisealune pind on antud kokku põhi - ja
abihoonetele, sh ei tohi elamu ehitisealune pind ületada 200 m² ning vähemalt üks
abihoone on lubatud väikehoonena (ehitisealune pind alla 20 m², kõrgus alla 5 m).
Ehitusõiguses toodud hoonetele lisaks on lubatud rajatiste ehitamine (nt laste mänguatraktsioonid, grillmaja, lehtla, kasvuhoone vmt). Rajatiste arvu ei määrata, küll tuleb jälgida arhitektuurse terviklahenduse sobivust ning asjaolu, et täisehitus koos hoonetega ei ületaks 25% krundi pindalast.
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 13
Planeeritud hoonete suurim lubatud kõrgus (kuni 7,5 m) on lubatud olemasolevast maapinnast. Kui hoonealust pinda soovitakse tõsta (lubatud on kuni 0,5 m), tuleb see lugeda hoone kõrguse hulka ja sel juhul on suurim lubatud harjakõrgus kuni 7,0 m.
Ehitusõiguse hoonestus ja võimalikud maapealsed rajatised tuleb projekteerida ning ehitada hoonestusala piirides.
Planeeritud kruntide kasutamise sihtotstarbed6 on järgmised:
⚫ Krundid nr 1-11: 100% üksikelamu maa (EP);
⚫ Krundid nr 12 ja 13: 100% tee ja tänava maa (LT);
⚫ Krunt nr 14: 100% kergliiklusmaa (LK);
⚫ Krunt nr 15: 100% metsamaa (MM).
Neile vastavad katastriüksuse sihtotstarbed7 on:
⚫ Krundid nr 1-11: 100% elamumaa;
⚫ Krundid nr 12-14: 100% transpordimaa;
⚫ Krunt nr 15: 100% maatulundusmaa.
Ehitise lubatud kasutamise otstarbed8 on:
⚫ Krundid nr 1-11: üksikelamu (11101), abihoone (12744);
⚫ Krundid nr 12-14: teed (21100).
3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning
parkimiskorraldus
Uueks tänavamaaks on planeeritud krundid nr 12 ja 13, mis võimaldavad ühenduse
loomist Pargitaguse tänava ja Tervise tänavaga ringistades seeläbi varem
planeeritud ning seni tupikuna olnud tänava(maa)d. Olemasolevale
kergliiklusteele on moodustatud eraldi krunt nr 14. Planeeritud krundid nr 12-14 on
ette nähtud avaliku kasutusega.
Juurdepääs planeeritud elamukruntidele nr 1-10 on ette nähtud kavandatavalt
uuelt teelt (planeeritud krunt nr 12) sobivalt piirnevalt lõigult. Planeeritud krundi
nr 11 juurdepääsu asukoht (kas krundilt nr 13 või Tervise tänavalt) tuleb valida
projekteerimisel.
Parkimine planeeritud elamukruntidel tuleb lahendada krundisiseselt arvestades
kohti vähemalt kolmele sõiduautole.
Kruntidele nr 12 ja 13 jääva sõidutee ristumine kergliiklusteega lahendada tõstetud
ülekäiguna. Künnise kõrgus, kas sõidukiirusele 30 km/h või 20 km/h määrata
projekteerimisel. Kuna tänavamaale (kruntidel nr 12 ja 13) ei ole kõnniteid ette
nähtud, siis on soovitatav rakendada kas õueala (20 km/h) või vähendatud
sõidukiirust (30 km/h).
6 Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud vastavalt ruumilise planeerimise
leppemärkidele 2013 7 Maakatastriseaduse § 181 lg 1, lg 5 ja lg 9 8 Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” Lisa
14 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering
Planeeritud kruntidele nr 12 ja 13 jääv sõidutee tuleb projekteerida koostöös
Tervise tänava piirkonna arendusalaga (sõidutee laius, ristmiku lahendus,
vertikaalplaneerimine, sh arvestades tõstetud ristumist kergliiklusteega). Sõidutee
katend peab olema tolmuvaba.
Sõidutee põhimõtteline lahendus kruntidel nr 12 ja 14 ning kruntidele juurdepääsud
on graafiliselt nähtavad joonisel nr 3. Täpne lahendus tuleb anda projekteerimise
käigus.
3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud
tingimused
Planeeritud hoonestuse arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline,
kuid ümbritsevat keskkonda arvestav ning piirkonda sobiv, sh arvestades
muinsuskaitsealuse Mäetaguse mõisapargi lähedust.
Olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded:
⚫ Korruselisus: elamul kuni kaks ja abihoonel üks maapealne korrus, lubatud on ka
üks maa-alune korrus;
⚫ Katusetüüp: põhimahul viilkatus kahepoolse viiluga, täiskelpkatus või
püramiidkatus, põhimahtu võib ilmestada muu katusetüübiga; kui elamu on
viilkatusega, siis on abihoonetel lubatud ka ühepoolse viiluga katus;
⚫ Katusekalle: põhimahul 15-45 kraadi, põhimahtu võib ilmestada muu kaldega;
⚫ Katusekatte materjalid: katusekivi, plekk (musta-, halli või tumepruuni värvi) ja
muud materjalid, mis ühtivad ala kontaktvööndis kasutavate materjalidega;
⚫ Välisviimistlusmaterjalid: puit, kivi, krohv. Keelatud on kasutada plast- või
(profileeritud) metallvoodrit ning intensiivseid/erksaid (tehismaterjalile
iseloomulikke) värve;
⚫ Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata, kuid hoonestus peab asuma piirneva
tänavaga risti või paralleelselt ning abihoone peab asuma elamust taga pool;
⚫ +/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus, sokli kõrgus lubatud kuni
60 cm;
⚫ Hoonekompleksi kuuluvad hooned peavad omavahel stiililt sobima
(moodustama arhitektuurse terviku).
Projekteerimisel on soovitatav näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi.
Paneelide paigaldamine on lubatud üksnes hoonete katuste või fassaadide
tasapinnas. Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse
(paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest
elementidest või fassaadist või kavandada need hoone osade külge (katus,
fassaad)).
Ehitusprojektis tuleb kajastada ehitustööde ajal vajalike ajutiste ehitiste
paiknemine. Ajutised ehitised on valla nõusolekul lubatud püstitada vaid
ehitustegevuse ajaks ning juhul, kui on väljastatud põhihoone ehitusluba. Selle
eesmärk on vältida konteinerite paigaldamist ja nende suvilateks ümberehitamist.
3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine
Planeeringualal kasvavad üksikud puud, mistõttu on planeeringu elluviimise ühe
olulise osana vajalik kruntidel ette näha uushaljastus. Olemasolev haljastus on
soovitatav säilitada, sest see omab kohest roheefekti ja pakub looduskeskkonnale
jahutavat mõju (sh inimestele).
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 15
Krundil nr 15 taastada mets.
Haljaspind (roheala) igal elamukrundil peab olema vähemalt 40% krundi pindalast,
kõrghaljastuse osakaal (arvestada täiskasvanud puu eeldatava võra perimeetri
pindala järgi) sellest vähemalt pool (kõrghaljastuse hulka loetakse ka viljapuud).
Elamukruntide õueala haljastus- ja kujunduslahendus antakse vastavalt
maaomaniku soovile. Uushaljastuses kasutada kodumaiseid ja piirkonnas levinud
puu, põõsa ja püsikute liike. Haljastuse rajamisega vältida invasiivsete liikide teket.
Piirdeaedade rajamine on lubatud. Piirdeaedade rajamise soovil on piirete
maksimaalne lubatud kõrgus kuni 1,2 m. Kui naabermaaüksuste piirdeaiad on
kõrgemad, on lubatud maksimumkõrguseks kuni 1,5 m. Piirded peavad olema
vähemalt 50% ulatuses läbi paistvad. Piirdeaed peab sobima hoone arhitektuuriga
ja piirkonnas väljakujunenud stiiliga. Soovitatav on kasutada ka haljaspiirdeid
(lubatud kõrgus kuni 2 m). Piirdeaed peab paiknema kohaliku tee servast
vähemalt 2,5 m kaugusel (vallavalitsuse kaalutlusotsusega on lubatud ka
lähemale, kuid mitte ligemale kui 1,5 m kohalikust teest). Lubamatud on plank- või
plekkaiad jm sobimatud piirdetüübid.
Sõidukite juurdepääsutee ja parkimisala rajamisel tuleb eelistada katet, mis tagab
sademevee läbilaskevõime ja on keskkonda sobiv.
Olemasoleva maapinna (reljeefi) suuremahuline muutmine on keelatud. Lubatud
on maapinda tõsta hoonealustes osades kuni 0,5 m ja vajadusel juurdepääsutee
alal (kruntidel nr 12 ja 13), kus tee kõrgus tuleb projekteerida koos tehnovõrkudega
ja vajalik kõrgus täpsustub projekteerimisel , sh arvestada seotust Tervise tänava
piirkonna arendusega. Küll on elamukruntidel lubatud soovi/vajaduse korral
aedade (hooviala) astmeline kujundamine (võimaldab rikkalikumaid lahendusi, sh
luua maastikukujundamise kaudu erinevaid sademevee lahendusi). Põhjendatud
juhul ja kooskõlas omavalitsusega on lubatud eeltoodust erinevad lahendused.
Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus tulenevalt
juurdepääsutee kõrgusest ning hoonestuse ja parkimisalade asukohast.
Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada, et sademevesi ei valguks
naabermaaüksustele ja -kruntidele ning teede alale.
3.7 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad
Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 3. Planeeritud lahendus on
põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus. Tehnovõrkude lahendus
tuleb anda koos tänava projekteerimisega, sh koostöös Tervise tänava piirkonna
arendusega (tänava ja tehnovõrkude omavahelised ühendused).
3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi
Veevarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Alutaguse Haldus OÜ tehnilised
tingimused liitumiseks vee ja kanalisatsiooniga (välja antud 17.09.2025).
Planeeringuala piirkonnas on olemas ühisvee ja -kanalisatsiooni süsteem.
Vee- ja kanalisatsioonitrassi liitumine toimub lõikega olemasolevast trassist, mis
jäävad Pargitaguse tänava ja Matkaraja tee tänava alale. Joonisel nr 3 on
tähistatud kohad vastavalt VLP ja KLP.
16 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering
Vee- ja kanalisatsioonitrasside projekteerimisel tuleb arvestada, et:
⚫ antud piirkonda võib lähitulevikus veel lisanduda uusarendust;
⚫ iga krundi juurde tuleb paigalda maakraan ja kanalisatsiooni liitumiskaev. Nende
asukoht peab olema mitte vähem, kui 1 m krundi piirist väljaspool;
⚫ kõrguste vahest tingituna on vajalik paigaldada lisaks KS (reovee tõste jaam e.
ülepumpla). Ülepumpla asukoht tuleb määrata projekteerimisel.
Piirkonnas puudub ühissademeveesüsteem, mistõttu tuleb planeeringualal tekkiva
sademevee ärajuhtimine ja vajadusel puhastamine lahendada projekteerimisel
vastavalt seadusandlusele ja standarditele lokaalselt.
Sademevee pinnasesse imbumine tuleb võimaldada igal krundil selle piires nähes
ette looduslähedased lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda
selle tekke kohas maastikukujundamise kaudu. Looduslähedaste lahenduste
kasutamine toetab ka kliimamuutustega arvestamisega seonduvaid aspekte.
Samuti on soovitatav sademevesi maksimaalselt kokku koguda ja taaskasutada
(nt haljastuse kastmiseks). Vajadusel võib rajada drenaaži.
Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku , naaber-
maaüksustele ning teemaa-aladele on keelatud.
3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus
Elektrivarustus
Elektrivarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Elektrilevi OÜ tehnilised
tingimused nr 503351 (välja antud 24.09.2025, kehtivad kuni 24.09.2027).
Planeeringuala elektrivarustus on kavandatud olemasoleva Mäetaguse hooldekodu:(Jõhvi) alajaama fiidri F2 maakaabelliini baasilt . Planeeritud kruntide elektrivarustus on ette nähtud jaotuskilpidest 44430JK (asub Pargitaguse tn 12 ja 14 piiril) ja 44431JK (asub Tervise tn 5 ja 7 piiril) 0,4 kV maakaabelliinidega (ringtoiteliinidena).
Kruntide elektrivarustuseks on planeeritud kruntide piiridele 0,4 kV liitumis - ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on kavandatud mitmekohalistena kruntide piirile teeala poolsele küljele. Joonisel nr 3 näidatud kilpide asukohti on lubatud projekteerimisel muuta/täpsustada, tagatud peab olema, et liitumiskilbid oleksid alati vabalt teenindatavad.
Elektritoide liitumiskilbist objektini tuleb projekteerida maakaabliga. Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed tee muldkeha piires ei ole lubatud. Samuti ei ole Üldjuhul lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsevööndisse.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnisasjade aadressid.
Ennetamaks elektripaigaldistest tulenevaid võimalikke ohte, vältida hoonete
planeerimist elektripaigaldiste kaitsevööndisse. Elektromagnetkiirguse
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 17
piirväärtused ei tohi ületada elu- ning puhkealadel, elamutes, ühiskasutusega
hoonetes, õpperuumides ning muudes kohtades, kus inimene viibib pikemat aega
(edaspidi elukeskkonnas), sotsiaalministri 21.02.2002 määruses nr 38
„Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete
mõõtmine“ sätestatud piirväärtusi.
Välisvalgustus
Planeeritud avaliku kasutusega tänavamaadele (kruntidel nr 12 ja 13) on ette nähtud tänavavalgustus. Lahendus (valgustuspostide vaheline kaugus, tüüp) lahendada projekteerimisel.
Elamukruntide välisvalgustus (hoone ümbruse valgustus) lahendatakse omaniku enda soovide kohaselt.
Välisvalgustuse lahenduses vältida ülemäärast valgustamist. Valgustuslahendustes kasutada võimalikult energiasäästlikke lahendusi, säilitada maksimaalselt pimeda taeva vaadeldavus ja tekitada minimaalne häiring elusloodusele ja (naaber)maaüksuste elanikele (nt kasutada n-ö sooja valgustust, ülevalt alla suunatud valgustust, valgustusandureid; kui on vajadus öisel ajal valgustuse kasutamiseks, reguleerida see minimaalsele võimsusele).
3.7.3. Soojavarustus
Planeeringuala hoonete kütmine tuleb lahendada lokaalselt. Kasutada tuleb süsteeme, mis oleksid keskkonnasäästlikud. Võimalikud küttelahendused on vedel - või tahkeküte ja soojuspumbad, sh maaküte, ning taastuvenergia või muud projekteerimise ajal võimalikud lahendused. Täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus. Soovitatavalt näha ette erinevad kombinatsioonid, et tagada toasoe külmemal perioodil ka nt elektrikatkestuste ajal.
Soojusvarustuse lahendamisel soojuspumpade baasil peab arvestama, et hoonetele paigaldatavad soojuspumbad ei tohi häirida naaberelanikke (müra). Soojuspumpade välisosad on lubatud paigaldada maapinnale või fassaadi lähedusse või katusele. Soojuspumba paigaldamisel maapinnale või fassaadi lähedusse peab soojuspumba välisosa olema varjestatud nii, et see ei ole visuaalselt domineeriv ning on kooskõlas hoone arhitektuuriga. Soojuspumpade välisosade värvitoon peab ühtima selle asukohast lähtuva varjestuse, fassaadi või katuse värvitooniga, et seadmed ei oleks visuaalselt domineerivad.
Maasoojuse (geotermaalenergia) kasutamisel on võimalikud nii horisontaal- kui
vertikaallahendused. Horisontaalkollektorite kasutamisel tuleb hinnata selleks
vajaliku vaba maa olemasolu ja pinnase omadusi (nt kollektori alal ei ole võimalik
säilitada või kavandada sügavale ulatuvate juurtega kõrghaljastust).
Vertikaalkollektorite (maasoojus puuraugud) puhul tuleb järgida ehitusseadustikus
ja keskkonnaministri 09.07.2015 määruses nr 43 (nõuded kaevudele) esitatud
tingimusi. Kollektorite puhul, mida kavandatakse ulatuma kuni joogiveena
kasutatava veehorisondini, tuleb esitada projekti juurde hüdrogeoloogiline
eksperthinnang lahenduse ohutuse ja keskkonnamõjude osas.
Omavalitsusel on õigus keelduda soojuspuuraugule ehitusloa andmisest , kui
puudub veendumus selle negatiivsete keskkonnamõjude puudumise osas.
Lokaalsete taastuvenergialahenduste kasutuselevõtt vajab üldjuhul projektipõhist
lähenemist, kuid erinevate taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu tuleb üldjuhul
(kus võimalik) soosida.
18 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering
3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus
Sidevarustuse lahenduse koostamisel on aluseks CORLE elektroonilise side
juurdepääsuvõrgu tehnilised tingimused nr TT0001 (väljastatud 16.09.2025,
kehtivad kuni 16.09.2026).
Sidevarustuse liitumispunktiks on Pargitaguse tn 11 juures asuv sidekaev, milles
kaablimuhv CO5213-SC5.
Sideühenduse loomiseks tuleb:
⚫ Rajada sidetrass (multitoru 14/10 ja kaabel min Ø6 mm) Pargitaguse tn 11 juures
oleva Alutaguse vallale kuuluva sidekaevuni.
⚫ Sidekaevu jätta kaablile kaablivaru 15 m.
⚫ Tööde teostamine Corle OÜ sidevõrgus võib toimuda vaid Corle OÜ esindaja
juuresolekul.
⚫ Kaabli ühendamiseks muhvi CO5213-SC5 tuleb Tellija’l tellida Corle’lt
klienditellimus (KLT).
⚫ Ettevõtte sidevõrguga seonduva sidetrassi teostusjoonis või kulgemise
skeem edastada Ettevõttele koos klienditellimusega e-posti aadressil
Ehitusprojekti nõuded
Ettevõtte elektroonilise sidevõrgu säilimiseks on vajalik ehitusprojektis ette näha järgmised punktid:
⚫ Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune
tegevus, mis võib ohustada liinirajatist (Elektroonilise side seadus, peatükk 11).
⚫ Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud
mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna.
⚫ Ehitusprojekt tuleb esitada kooskõlastamiseks e-posti [email protected] kaudu.
⚫ Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult
vastavalt kooskõlastatud ehitusprojektile ning KOV poolt väljastatud ehitusloa
alusel.
Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastava tegutsemisloa olemasolu Corle OÜ liinirajatise kaitsevööndis on vajalik järgmiste tööde tegemiseks:
⚫ mullatööd sügavamal kui 0,3 m ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 m;
⚫ mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamistööd, üleujutus-, niisutus- ja
maaparandustööd;
⚫ puude istutamine ja langetamine;
⚫ pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine,
pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja
mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine;
⚫ muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine.
Corle liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa taotlemise kohta vt: www.Corle.ee. Tööde teostamine Corle sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda ainult kooskõlastatult Corle-ga.
Sideühendus on võimalik ka mobiilside näol.
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 19
3.8 Tuleohutus
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutuse seaduse, siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.
Alale planeeritud tegevus liigitub I (eluhooned) kasutusviisi alla. Tuleohutusklass
määratakse projekteerimisel (eeldatavalt TP3).
Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Eelnimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. TP 3 klassi hoonete puhul on hoonete kogupindala lubatud kuni 400 m², mil ei pea tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Planeeritud suurim lubatud ehitisealune pind on 300 m². Hoonestusalad on planeeritud normikohasele kaugusele (hoonestusalade omavahelised ja naaberhoonete ning varem planeeritud hoonestusalade kaugused).
Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Määruse nr 10 kohane vajalik veevooluhulk veevõtukohas on 10 l/s 3 tunni jooksul (tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormuse 0-600 MJ/m² korral ja kui ei kasutata automaatset tulekustutussüsteemi). I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse määruse nr 10 kohaselt veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³.
Lähim olemasolev veevõtukoht jääb planeeringualast enam kui 500 m kaugusele (mööda teed liikudes) Kooli tn 10 maaüksusele (49802:002:0598). Koostamisel oleva “Mäetaguse aleviku Tervise tänava elamupiirkonna detailplaneeringuga“ kavandatakse veevõtukohta olemasoleva Tervise tn 4 maaüksusega (49802:002:0572) piirnevale alale, mis jääb planeeringualast üle 200 m kaugusele. Seetõttu on vajalik näha ette täiendav veevõtukoht. Tuletõrjevee vähemalt 30 m³ mahuti on planeeritud krundi nr 12 kagunurka ja kuivhüdrant Pargitaguse tänavale (49802:002:0574). Joonisel nr 3 on indikatiivselt kajastatud veemahuti ja kuivhüdrandi asukoht. Projekteerimisel on lubatud lahendust täpsustada või anda teised võimalikud lahendused, mis vastavad kehtivatele nõuetele. Mahuti täitmine toimub ühisveevärgist läbi veearvesti või eraldi paakautoga.
Päästeautode juurdepääs planeeritud kruntidele on tagatud avaliku kasutusega Kooli ja Pargitaguse tänavalt ning planeeritud avaliku kasutusega juurdepääsuteelt kruntidel nr 12 ja 13. Kuni teede ringistamiseni peab olema tagatud tee lõpus ümberpööramise koht (arvestada planeeringu elluviimisel).
Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada sel hetkel kehtivate normide ja nõuetega, sh vajadusel/soovi korral ehitisesisese (nt kodusprinklersüsteem) tuletõrjeveevärgi lahendamisel.
20 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering
Kui määruse, asjakohase tehnilise normi või standardi tuleohutusnõuetest soovitakse kalduda kõrvale, tuleb ehitise vastavust olulistele tuleohutusnõuetele tõendada analüütiliselt9.
3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamisel on arvestatud standardi EVS 809-1:2002
põhimõtteid.
Tihe ja sõbralik läbikäimine naabritega aitab ära hoida kuriteohirmu, mistõttu on
soovitatav liituda naabrivalvega. Naabrivalve on suunatud piirkondadele, kus
elanikud soovivad oma naabruskonnas vähendada kogukonna toel kuritegevust.
Hoonete ümbruses kasutada liikumisanduriga valgusteid. Soovitatav on kasutada
ka videovalvet.
Eramaa (õueala) selge eristamine on võimalik piirdeaia ja/või haljastuse
rajamisega.
Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.
3.10 Keskkonnatingimuste seadmine
Planeeringulahendus ei näe ette objektide rajamist, mille raames tuleb läbi viia
keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt
negatiivset keskkonnamõju ega ole olemasolevale keskkonnale koormav.
Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, ei ületa
eeldatavalt taluvuse piire ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu- ja selle
mõjualaga.
3.10.1. Kliimamuutustega arvestamine
Prognooside alusel on 21. sajandi jooksul oodata järgmisi kliimamuutusi:
temperatuuritõus, sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide
sagenemine10. Alutaguse vald, nagu teisedki Eesti omavalitsused, seisab silmitsi
kirjeldatud kliimamuutustega seotud väljakutsetega: suurenevad valingvihmad ja
tormid võivad tekitada asulates üleujutusi, ohustada taristut ja turvalisust.
Kuumalained võivad muuta elu kodudes ja töö tootmishoones väga raskeks või
talumatuks. Seetõttu tuleb kliimamuutuste mõjuga kohanemise vajadusega
arvestada ning planeerimisel ja projekteerimisel sellele tähelepanu pöörata.
Lähtuvalt „Kliimamuutustega kohanemise arengukavast aastani 2030“ on
kliimamuutuste suurim mõju inimeste tervisele seotud õhutemperatuuri tõusu ja
kuumalainete sagenemisega. Ohtlikum on kuumalaine asulates, kus see
võimendab soojussaare efekti. Käesolev planeeringuala asub küll (perspektiivselt)
tihedamalt hoonestatud piirkonnas, kuid siiski piisavalt looduslikus keskkonnas ja
kavandatavate elukohtade puhul on võrdlemisi head võimalused
kliimamuutustega toime tulekuks, kui planeeritud kruntide omanikud rajavad
optimaalse suurusega kõvakattega pinnad (minimaalselt vajaliku alana
parkimiseks ja manööverduseks kasutades sh vett läbilaskvat katendit) ja
9 Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ 10 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 21
haljastavad krundid planeeringus ette nähtu kohaselt. Kavandatud minimaalse
haljastuse kohaselt jäävad hoonestusest vabaks piisavalt suured rohealad, mis
tulevad eeldatavalt hästi toime nii põua kui ka valingvihmadega. Hoonestuse
ümbruses tuleb säilitada või istutada täiendavat varju andvat kõrghaljastust.
Kõrghaljastuse asukoha puhul hinnata tormiriske, st ohutut kaugust hoonetest ja
rajatistest.
Kuumalaine ja põua ajal suureneb maastikupõlengute oht. Iga tulevase
maaüksuse omanik saab ohtu minimeerida seda teadvustades ja käitudes
vastutustundlikult ning vältides põua ajal tegevusi, mis põhjustaks põlenguid.
Kliimamuutusega käib kaasas ka joogivee probleem (nt salvkaevud võivad suve
lõpul kuivale jääda). Veevarustus on kavandatud ühisveelahendusena, mis tagab
joogivee kindluse. Vee säästmiseks ja puhta joogivee kokkuhoiuks on suvisel
perioodil soovitatav kastmisveena kasutada kogutud sademevett.
Häired elektri-, vee- ja küttevarustuses mõjutavad rohkem neid inimesi, kel puuduvad alternatiivsed autonoomsed lahendused. Küttelahenduses on soovitatav näha ette erinevad kombinatsioonid, et tagada toasoe külmemal perioodil ka nt elektrikatkestuste ajal.
Päästevõimekuse aspektist tuleb arvestada paduvihmadest tingitud üleujutustega
tiheasustusaladel ning ulatuslike metsa- ja maastikupõlengutega, tormikahjustuste
ja lumevangistustega. Nendest riskidest tulenev oht inimeste tervisele on madal,
kuid varalise kahju oht suur. Maalises piirkonnas elades peab arvestama asjaoluga,
et abi ei pruugi jõuda nii kiiresti kui linnas, samuti võib teede lahti lükkamine võtta
kauem aega kui linnas.
Planeeringualal ja selle lähistel ei ole üleujutusohuga seotud riskipiirkondi.
Planeeritud maakasutus on optimaalne. Elamukrundid on moodustatud
varasemalt planeeritud elamupiirkonna laiendusena ja üldplaneeringus keskuse
alaks mõeldud alal. Tegevus ühe elamukompleksi kohta on kavandatud
eelduslikult mahus, mis ei ole ülemäära koormav (täisehitus on u 10%-12%,
võimalike rajatistega koos ei tohi ületada 25%).
Hooned ja rajatised tuleb ehitada arvestades vastupanuvõimet tormidele jm
ekstreemsetele ilmastikunähtustele.
Kliimamuutused mõjutavad ka olemasolevat elurikkust, sj negatiivselt 11 . Kliima-
muutustega koos võib laieneda invasiivsete võõrliikide levik ja väheneda seniste
tõrjeviiside tõhusus. Seetõttu on soovitatav uusistutustel kasutada kodumaiseid ja
piirkonnale iseloomulikke puid ning põõsaid (nt sama piirkonna taimede
ümberistutamine, samuti looduslik järelkasv). Taimmaterjali ostmisel ja istutamisel
tuleb jälgida invaiisvsete liikide teket, olla hoolikas ning mitte istutada invasiivseid
liike, jälgida puukoolist ostetud taimmaterjaliga levivaid võõrliike (nt võõrnälkjate
levik).
3.10.2 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine
Planeeringuala asub Maa- ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse
kohaselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.
Veevarustus ja reoveelahendus on ette nähtud ühisvee ja -kanalisatsooniga.
11 SOER, 2015. Euroopa keskkond 2015: seisund ja väljavaated
22 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering
Kuna kavandatavad ehitusmahud elamukruntidel on väikesed ja suuri kõvakattelisi
alasid ei ole ette näha, on sademevesi võimalik immutada vastava krundi siseselt.
Soovitatav on sademevett ka koguda ja kasutada nt kastmisveeks.
Kui peetakse kinni planeeringus ette nähtust ja kehtivatest õigusaktidest, ei ohusta kavandatav tegevus põhja- ega pinnavee seisundit.
3.10.3 Jäätmed
Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja
„Alutaguse valla jäätmehoolduseeskirjale“. Kruntidel tekkivad jäätmed tuleb
koguda suletavatesse konteineritesse. Jäätmekonteinerid on soovitatav
paigutada varjualuse alla. Ehitusjäätmed käidelda samuti vastavalt „Alutaguse
valla jäätmehoolduseeskirjale“.
Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks või kompleksluba) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.
Elamute kasutusperioodil tekkivad jäätmed tuleb samuti kokku koguda ja tagada nende üleandmine vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks või kompleksluba) omavale isikule.
Jäätmete käitlemise korraldamisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja kehtivast
omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest.
3.10.4 Energiatõhusus
Energiatõhususe nõuded on toodud direktiivides, energiamajanduse korralduse
seaduses, ehitusseadustikus ja ettevõtlus-ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018
määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.
Elamute projekteerimisel pöörata tähelepanu energia säästmisele ja võimalusel
lokaalsele tootmisele ning näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja
alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks.
Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on
soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide
(elektri tootmiseks) kasutamine.
Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk-s 3.5.
3.10.5 Radoon
Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti
Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi 12 kohaselt asub
planeeringuala kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega pinnasega alal.
EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes“ alusel tuleb teha pinnase radoonitaseme mõõtmisi
hoone ehitusprojekti koostamisel ja vajadusel rakendada radoonikaitse meetmeid.
12 https://gis.egt.ee/portal/home/item.html?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 23
Eestis on siseruumide õhu radoonisisaldus reguleeritud ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu
radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse
emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“, mis on samas
õiguslikult siduvam dokument kui standard. Standard kirjeldab head praktikat,
kuidas soovitud tulemuseni jõuda.
Ruumides, kus inimesed viibivad igapäevaselt, tuleb tagada nõuetele vastav
ruumide õhu radoonisisaldus (arvestada kehtivate asjakohaste määruste
standardiga).
Kuna radoon ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud, siis selliste ruumide rajamisel, kus inimesed viibivad pikemat aega, on vajalik teostada radoonitaseme mõõtmised ja vajadusel näha ette radoonitõkke meetmed. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS-s 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.
3.10.6 Insolatsioon
Juhendi 13 kohaselt peab insolatsiooni kestus olema tagatud ajavahemikus 22.
aprillist kuni 22. augustini. Arvestuse ühik on üks päev. Lubatav kõrvalekalle
insolatsiooni kestuse arvutamisel on +/- 5 minutit.
Planeeritud üksikelamukompleksite asukoht planeeritud kruntidel (hoonestusala
ulatus ja omavaheline kagus) ning (perspektiivsete) naaberhoonete kaugus
võimaldab tagada normatiivse insolatsiooni päevas. Projekteerimisel lähtuda
insolatsiooni kestvuse arvutamise juhendist ja EVS-EN 17037:2019+A1:2021
„Päevavalgus hoonetes“.
3.10.7 Müra ja vibratsioon
Planeeritud hoonestuse kavandamisel, projekteerimisel ja rajamisel tuleb lähtuda
kehtivatest normdokumentidest. Mürasituatsiooni hindamisel lähtuda
keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed
ja mürataseme mõõtmise, määram ise ja hindamise meetodid“ nõuetest.
Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused
on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir -
ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.
Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni piirväärtused on kehtestatud
sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“.
Planeeringualal tuleb atmosfääriõhu kaitse seaduse ning keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt müra hindamisel lugeda II kategooria
müratundlikuks alaks (elamu maa-alaks).
Uute hoonestusalade kavandamisel tuleb keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr
71 kohaselt välisõhu müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra
sihtväärtuse nõuetest. II kategooria alade liiklusmüra sihtväärtus on 55 dB päeval
(müra hinnatud tase päeval - Ld) ja 50 dB öösel (müra hinnatud tase öösel - Ln).
Võrdluseks võib välja tuua ka piirväärtuse nõuded (rakendatakse tiheasustusalal
uute hoonete kavandamisel) - II kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 60 dB
13 https://ekel.ee/images/Insolatsiooni_kestuse_arvutamise_juhend_16.04.2020.pdf
24 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering
päeval (Ld) ja 55 dB öösel (Ln), sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt
65 dB päeval ja 60 dB öösel.
Planeeringuala mõjutava müraallikana saab välja tuua planeeritud
juurdepääsuteed.
Arvestades piirkonna perspektiivset liikluskoormust ja tee katendit (planeeritud on
tolmuvaba katend), ei ole põhjust eeldada, et planeeringualaga piirnevate teede
liiklus tingiks müra, saasteainete kontsentratsioonide ja vibratsiooni normikohaste
väärtuste ületamist. Detailplaneeringu realiseerimine toob piirkonnas kaasa
mõningase liikluskoormuse ja müra kasvu, kuid ei ületa eeldatavalt tavapärast
aleviku liikluskoormust.
Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses
nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ esitatud piirnorme ehk eluruumides
40 dB päeval ning magamisruumides 30 dB öösel.
Uute hoonete rajamisel tuleb tagada head tingimused hoonete siseruumides
järgida asjakohast standardit (2025. a seisuga standard EVS 842:2003 „Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“), mille kohaselt:
⚫ Kavandades uusi eluruume 56…60 dB müratsooni (hetkel jääb arvutuslik müratase küll
pisut väiksemaks, kuid välistatud ei ole lühiajalised suurema liikluskoormuse ning
müratasemega perioodid), on standardi kohane välispiirde (välissein koos akendega)
ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 35 dB. Uute headele tingimustele vastavate eluhoonete
rajamisel võib samas lähtuda ka mõnevõrra suuremates väärtustest ehk hoonete
välispiirde ühisisolatsiooni väärtusest suurusjärgus 40 dB;
⚫ Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni
suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.
Tervisekaitsenormidele vastavad tingimused on planeeringualal tagatud ja
täiendavaid piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse välja -
töötamiseks ei ole otstarbekas seada.
Uute hoonete kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata ka hoonete
tehnoseadmetest tingitud müra normtasemete tagamisele (eelkõige öisel ajal).
Hoonele tehnoseadmete paigaldamisel (nt jahutus- ja ventilatsiooniseadmed vms)
peab seadme paigaldaja (omanik) tagama müraolukorra vastavuse
keskkonnaministri määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud
normatiividele. Hoonest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt
ventilatsiooniseadmed või küttesüsteemid) paigutamisel tuleb lähtuda
põhimõttest, et seadmete avad oleks suunatud elu- ja ühiskondlikest hoonetest (sh
naabermaaüksuse hooned) võimalikult kaugele. Tehnoseadmete valikul on
soovitatav eelistada madala müratasemega seadmeid. Vajadusel tuleb
tehnoseadmete ümber rajada lokaalsed müraekraanid või mürasummutuskastid
(hoone arhitektuuriga sobivalt).
Ehitustegevus tuleb korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja
kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja
tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustööde toimumisel võib
ilmneda müra ja tolmamine, mida saab leevendada vastavaid töövõtteid
kasutades:
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 25
⚫ Müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus kell
8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu,
nädalavahetus);
⚫ Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide
langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada
lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida
ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;
⚫ Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00
ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena
rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra
põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00;
⚫ Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.
⚫ Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse
väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.
3.11 Servituudi seadmise vajadus
Olemasolevatele tehnovõrkudele ja avaliku kasutusega tänava maa-aladele (kruntidele nr 12 ja 13) jäävatele planeeritud tehnovõrkudele rakendub isiklik kasutusõigus kaitsevööndite ulatuses.
Eelnimetatud servituutide sisuks on tehnovõrkude omamine, kõikide toimingute
teostamine, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks,
korrashoiuks, asendamiseks, remontimiseks, kasutusse andmiseks ja
likvideerimiseks, ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnovõrkude talituse tagamise
eesmärgil. Servituudiala tuleb tagada vastavalt kehtivates õigusaktides ette
nähtud kaitsevööndi ulatuses.
3.12 Planeeringu elluviimine
3.12.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude
hindamine
Hoonete ja rajatiste ehitamise ning kasutamisega kaasneb loodusvarade (nt maa,
veeressurss, energia, ehitusmaterjalid) kasutus, kuid arvestades ehitusmahte, ei
põhjusta see eeldatavalt nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.
Soovitatav on võimalusel lähtuda ringmajanduse printsiipidest (rakendada
ehitusmaterjalide kordus-, taas- ja uuskasutust).
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole
oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.
Võimalik on liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Kavandatavate elamute
liitumine avaldab mõningal määral mõju põhjaveevarudele, kuid kuna vee-
ettevõtja Alutaguse Haldus OÜ on väljastanud tingimused veevarustuse
lahenduseks ühisveevärgiga liitumiseks, siis võib eeldada, et põhjaveevarud on
tagatud.
Täiendavat reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust ei ole
ette näha. Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati arvestama
asukohta ja konkreetseid olusid. Kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi
juhtida naabermaaüksustele ning teede aladele.
Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid
häiringuid. Häiringute kestvus sõltub arendusperioodi pikkusest, sh mõjuala
arendustegevusest. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud
26 Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering
ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid, mida on võimalik leevendada planeeringus
toodud meetodeid kasutades ja arvestades.
Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti, seda eelkõige
hoonete kavandamise tõttu praegu hoonestamata alale. Planeeringuala
asukohta võib pidada visuaalselt sobivaks elamuala rajamiseks , kuna seda
kavandatakse olemasoleva (varem planeeritud) elamupiirkonna laiendusena.
Uushoonestusega moodustub terviklik tihedamalt hoonestatud aleviku
elamupiirkond. Planeeringus on määratud maakasutus- ja ehitustingimused ning
arhitektuursed nõuded, mis tagavad hoonete sobitumise olemasolevasse
asustusstruktuuri ning rikastavad keskkonda (nõuded uushaljastuse rajamisele).
Planeeringuala ei jää rohelise võrgustiku alale ja seal ei paikne kaitstavaid
loodusobjekte ega ole registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku; samuti ei jää ala
ühelegi kaitsealale ega Natura 2000 võrgustikku ning planeeringualal ei paikne
looduskaitseseaduse § 4 lg 1 tähenduses looduskaitseobjekte, mistõttu ei ole
eeldada negatiivseid mõjusid loodusobjektidele.
Planeeringuala lähedusse jääb Mäetaguse mõisa park ja pargis asuvad
Mäetaguse mõisa hooned. Planeeringulahenduse kohaselt peab hoonestuse
arhitektuur arvestama ümbritsevat keskkonda ja muinsuskaitsealuse Mäetaguse
mõisapargi lähedust. Sobivate arhitektuursete lahenduste korral ei ole eeldada
negatiivseid (visuaalseid) mõjusid kaitsealusele mõisa pargile ja hoonetele.
Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi,
mistõttu ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise
keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.
Majanduslikud mõjud on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isiku
ja tulevaste maaomanike finantsiliste võimalustega, st võimekusega lahendus ellu
viia. Kohalikule omavalitsusele planeeringu elluviimisega seotud kohustusi ei
kaasne. Küll võib eeldada elluviimise järgselt, tänava nõuetekohase
väljaehitamise ja üleandmise järel teehoolduse kohustust. Planeeringulahendusel
on positiivne mõju uute elamukohtade loomisele ja seeläbi piirkonna elu, sh
majanduse elavdamisele.
3.12.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped
Planeeringu elluviimisega ei tohi põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et
rajatavad ehitised ei kahjustaks naabermaaüksuste kasutamise võimalusi ei
ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud
hüvitab maaüksuse igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus
lähtus.
Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toimingute tegemisel ja
ehitusprojektide koostamisel. Kõik edasised tegevused planeeringualal tuleb
teostada vastavalt ehitusseadustikule ja teistele kehtivatele õigusaktidele ning
heale projekteerimistavale.
Planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud isiku(te)l on kohustus kanda
planeeritud kruntide katastriüksuste moodustamise kulud (maakorralduslikud
toimingud) ja omal kulul välja ehitada detailplaneeringu lahenduses ette nähtud
elektri-, side- ja vee- ning kanalisatsiooniühendus. Kohalik omavalitsus ja vee-
ettevõtja ei võta kohustust rajatiste (juurdepääsutee, tehnovõrgud)
väljaehitamiseks ja sellega seotud kulutuste kandmiseks.
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 27
Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise etapid):
1. Planeeritud kruntide alusel katastriüksuste moodustamine. Katastriüksused peavad olema moodustatud enne mistahes hoonele või rajatisele ehitusloa taotlemist.
2. Hoonestuse teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ning rajatiste projekteerimine (juurdepääsutee kruntidel nr 12 ja 13, tänavavalgustus, elektri-, side-, vee- ja kanalisatsiooniühendus kuni planeeritud kruntide piirideni, tuletõrjevee mahuti koos kuivhüdrandiga). Projekteerimisel teha koostööd Tervise tänava piirkonna arendajaga.
3. Servituutide seadmine (vajadusel). Servituutide kanded kinnistusraamatusse tuleb teha enne ehituslubade väljastamist.
4. Ehituslubade ja -teatiste väljastamine. Mistahes hoone ehitamise alustamise eelduseks on rajatud juurdepääsutee koos tänavavalgustusega; elektri-, side-, vee- ja kanalisatsiooniühenduse liitumisvalmidus ning tuletõrjevee olemasolu). Kasutusluba/-teatist vajavatele ehitistele peab olema väljastatud kasutusluba/- teatis.
Tänavamaad (krundid nr 12 ja 13 koos teega) ja tuletõrjevee mahuti koos kuivhüdrandiga antakse peale nõuetekohast rajamist üle kohalikule omavalitsusele edasise halduse korraldamiseks. Krunt nr 14 antakse samuti üle kohalikule omavalitsusele.
Juhul, kui kruntidele soovitakse ehitada piirdeaeda ja 5-20 m² ehitisealuse pinnaga hoone, tuleb selleks eelnevalt esitada ehitusteatis.
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 29
KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTMISEL JA
KOOSKÕLASTUSED
Kooskõlastaja/
arvamuse andja
Kooskõlastuse/arvamuse
kuupäev ja number
Kooskõlastuse/
arvamuse
asukoht
Märkused
Elektrilevi OÜ,
volitatud esindaja Maie Erik
12.12.2023,
kooskõlastus nr 4805278222
Planeeringu
digitaalne
konteiner
Tööjoonised
kooskõlastada
täiendavalt.
Põllumajandus- ja
Toiduamet,
Põllumajandus- ja
Toiduameti Ida regiooni
peaspetsialist Janek Kivi
03.01.2024,
nr 6.2-2/434
Planeeringu
digitaalne
konteiner
Kooskõlastuskirja
alusel on täiendatud
seletuskirja ptk 3.13.2
Transpordiamet,
planeerimise osakonna
kooskõlastuste üksuse
peaspetsialist
Kristi Kuuse
04.01.2024,
nr 7.2-2/24/9711-8
Planeeringu
digitaalne
konteiner
Kooskõlastuskirja p 1
alusel on täiendatud
seletuskirja ptk 3.13.2.
Kooskõlastus kehtib
kaks aastat kirja välja
andmise kuupäevast.
Kui planeering ei ole
selleks ajaks
kehtestatud, tuleb
planeering esitada
Transpordiametile
lähteseisukohtade
uuendamiseks.
Päästeamet,
Ida Päästekeskuse
ohutusjärelevalve büroo
nõunik Kristina Kazmin
05.01.2024,
nr 7.2-3.3/8288-2
Kooskõlastus nr 3606-2024-2
Planeeringu
digitaalne
konteiner
-
Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium,
ruumilise planeerimise
osakonna
osakonnajuhataja Heddy
Klasen
16.01.2024,
nr 14-3/4060-1
Planeeringu
digitaalne
konteiner
Kirja alusel on
joonisele nr 3
(põhijoonis) lisatud
haljastusnõuetele
vastav illustreeriv
haljastus.
de lahendusega. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas.
Mäetaguse aleviku Peenemaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 31
JOONISED JA ILLUSTRATSIOONID
1. Situatsiooniskeem. Mõjuala funktsionaalsed
ja ehituslikud seosed M 1 : 5 000
2. Tugijoonis M 1 : 500
3. Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega M 1 : 500
4. Ruumilised illustratsioonid (lisatakse avalikustamise ajaks)
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|