Pärnumaa Tori vald Rütavere küla Kingukreegi ja Kingusaare kinnistute detailplaneering kehtestamise teade

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee

[email protected]

tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri:

Huvitatud isik:

Kuupäev:

Mõõtkava:

1:20 000

Formaat:

Joonise nr:

1

A4

30.05.2023

Situatsiooniskeem

Carry Plaks

Triin Kask

MAASTIKUARHITEKTUUR

Rütavere küla, Tori vald, Pärnumaa

Kingukreegi ja Kingusaare kinnistute detailplaneering

Allkiri:

Töö number:

DP-23/05-2023

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee

[email protected]

tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri:

Huvitatud isik:

Kuupäev:

Mõõtkava:

1:8000

Formaat:

Joonise nr:

2

A2

Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Triin Kask

MAASTIKUARHITEKTUUR

Rütavere küla, Tori vald, Pärnumaa

Allkiri:

T

o

r

i

7

k

m

P

ä

r

n

u

1

4

k

m

30.06.2023

Carry Plaks

Kingukreegi ja Kingusaare kinnistute detailplaneering

Töö number:

DP-23/05-2023

Geodeesia24 OÜ ( . Reg nr: 12135099) poolt

14.06.2023 koostatud geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 (töö nr 7771-23). Koordinaadid L-EST97 süsteemis.

Kõrgused EH2000 süsteemis.

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee

[email protected]

tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri:

Huvitatud isik:

Kuupäev:

Mõõtkava:

1:500

Formaat:

Joonise nr:

3

A1

Olemasolev olukord

Triin Kask

MAASTIKUARHITEKTUUR

Rütavere küla, Tori vald, Pärnumaa

Allkiri:

39.06.2023

Carry Plaks

Kingukreegi ja Kingusaare kinnistute detailplaneering

Töö number:

DP-23/05-2023

Geodeesia24 OÜ ( . Reg nr: 12135099) poolt

14.06.2023 koostatud geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 (töö nr 7771-23). Koordinaadid L-EST97 süsteemis.

Kõrgused EH2000 süsteemis.

10.00

5

.

0

0

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee

[email protected]

tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri:

Huvitatud isik:

Kuupäev:

Mõõtkava:

1:500

Formaat:

Joonise nr:

4

A1

Põhijoonis

Triin Kask

MAASTIKUARHITEKTUUR

Rütavere küla, Tori vald, Pärnumaa

Allkiri:

11.10.2023

Carry Plaks

Kingukreegi ja Kingusaare kinnistute detailplaneering

Töö number:

DP-23/05-2023

EHITUSÕIGUS

Krundi nimi

Krundi

pindala

(m²)

Katastriüksuse

sihtotstarve

Hoonete

suurim

lubatud arv

Suurim lubatud

ehitisealune

pindala (m²)

Hoonete suurim

lubatud kõrgus (m)

Kingukreegi

18325

Elamumaa 30%

Maatulundusmaa

70%

oone/

5 abihoonet

one 9/

abihooned 7

Kingusaare

18521

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee

[email protected]

tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri:

Huvitatud isik:

Kuupäev:

Mõõtkava:

skeem

Formaat:

Joonise nr:

5

A4

30.06.2023

Illustreeriv joonis

Carry Plaks

Triin Kask

MAASTIKUARHITEKTUUR

Rütavere küla, Tori vald, Pärnumaa

Allkiri:

Töö number:

DP-05/11-2021

Kingukreegi ja Kingusaare kinnistute detailplaneering

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr 12042771

Töö nr: DP-23/05-2023

Kingukreegi ja Kingusaare kinnistute detailplaneering

Asukoht: Pärnumaa, Tori vald, Rütavere küla

Huvitatud isikud: Carry Plaks

Planeerija: Triin Kask Maastikuarhitektuuri magister, (MD 003184)

Tartu 2023

Kingukreegi ja Kingusaare kinnistute detailplaneering

2

SISUKORD

A SELETUSKIRI ............................................................................................................. 3

1 Detailplaneeringu koostamise lähtealus ................................................................. 3

2 Planeeringu koostamise eesmärk, andmed planeeringuala kohta ........................ 3

3 Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja dokumendid ...................... 3

4 Alusplaan planeeringu koostamiseks ..................................................................... 4

5 Olemasoleva olukorra iseloomustus ....................................................................... 4

6 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ......................................... 5

6.1 Piirkonna lihkeohtlikkus ja teostatud uuringud .................................................................................. 6

7 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ........................................................... 7

8 Krundi ehitusõigus ................................................................................................... 7

9 Arhitektuurinõuded ehitisele .................................................................................... 8

10 Ehitistevahelised kujad ......................................................................................... 9

11 Krundi hoonestusala piiritlemine .......................................................................... 9

12 Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ....................................................... 10

13 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ........................................................... 11

14 Vertikaalplaneerimise põhimõtted ...................................................................... 12

15 Servituutide määramise vajadus ........................................................................ 13

16 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ..................................... 13

17 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ................................................................ 13

17.1 Olemasoleva olukorra iseloomustus .......................................................................................... 13

17.2 Veevarustus, kanalisatsioon ja sademevesi .............................................................................. 13

17.3 Tuletõrje veevarustus .................................................................................................................. 15

17.4 Elektrivarustus ............................................................................................................................. 16

17.5 Soojavarustus .............................................................................................................................. 17

17.6 Sidevarustus ................................................................................................................................ 17

18 Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ........ 17

19 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ................. 18

20 Planeeringu rakendamise võimalused ............................................................... 18

B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE ............................................... 20

C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD MATERJALID ................. 21

Kingukreegi ja Kingusaare kinnistute detailplaneering

3

A SELETUSKIRI

1 Detailplaneeringu koostamise lähtealus

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Tori Vallavalitsuse 22. veebruar 2023

korraldus nr 120 „Kingukreegi ja Kingusaare kinnistute detailplaneeringu koostamise

algatamine“.

2 Planeeringu koostamise eesmärk, andmed planeeringuala kohta

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kingukreegi (73001:007:0267) ja

Kingusaare (73001:007:0268) kinnistutele elamu ja abihoonete planeerimine, selleks

ehitusõiguse määramine ja taristu paiknemise lahendamine. Detailplaneeringu

koostamise kohustus tuleneb kehtivast üldplaneeringust, mille kohaselt uue

hoonestuse rajamisel Pärnu ja Sauga jõe kaldale (200 m tavalisest veepiirist) ja/või

väärtuslike maastike aladele tuleb koostada detailplaneering. Detailplaneeringuga ei

muudeta Sauga valla kehtivat üldplaneeringut.

Planeeringuala hõlmab Tori vallas Rütavere külas Tori-Rütavere tee ja Pärnu jõe

vahelisel alal paiknevat 3,58 ha suurusega ala. Maa sihtotstarve on maatulundusmaa

100%. Kinnistud on hoonestamata. Planeeringuala asukoht on näidatud

situatsioonijoonisel (joonis 1).

3 Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja

dokumendid

- Sauga Vallavolikogu 5. detsembri 2016 otsusega nr 97 kehtestatud Sauga

valla üldplaneering

- Planeerimisseadus

- Õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid

- Maa-ameti geoportaalis olev info planeeringuala kitsenduste kohta

Kingukreegi ja Kingusaare kinnistute detailplaneering

4

- Kinguvahtra detailplaneering (kehtestatud 19.08.2020)

- Kingukuuse detailplaneering (kehtestatud 14.10.2020)

- Kingutamme detailplaneering (kehtestatud 16.12.2021)

- Kingupihlaka detailplaneering (kehtestatud 27.05.2022)

- Jõepärli kinnistu detailplaneering (algatatud 05.04.2023)

- IPT Projektijuhtimine OÜ. Lihkeohtlikkuse uuring. Kingukreegi kinnistu,

Rütavere küla, Tori vald, Pärnu maakond. Töö nr 23-04-1808B. 15.05.2023

(Täiendatud jõe kalda lihkeohtlikkuse osas 11.10.2023)

4 Alusplaan planeeringu koostamiseks

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on Geodeesia24 OÜ (Litsentsid: 751 MA,

EEG000265. Reg nr: 12135099) poolt 14.06.2023 koostatud geodeetiline alusplaan

mõõtkavas 1:500 (töö nr 7771-23). Koordinaadid L-EST97 süsteemis. Kõrgused

EH2000 süsteemis. Lisainformatsiooni on saadud Sauga valla üldplaneeringust ja

ehitusmäärusest ning Maa-ameti geoportaalist.

5 Olemasoleva olukorra iseloomustus

Detailplaneeringu ala asub Pärnu maakonnas Tori vallas Rütavere külas. Tegemist

kahest kinnistust koosneva 3,58 ha suurusega alaga, millest Kingukreegi moodustab

18325 m² ja Kingusaare 18521 m². Kinnistutel puudub hoonestus ja tehnovõrkude

varustus. Planeeringuala asukoht on näidatud situatsioonijoonisel (joonis 1) ning

olemasolev olukord joonisel 3.

Planeeringualal esineb kohati võsastumist, aga valdavalt on tegemist looduliku

rohumaaga. Planeeringualal leidub kõrghaljastust, peamiselt gruppidena

põõsastikes.

Kingukreegi kinnistu edelapoolses osas paikneb oja (ETAK ID 2965098), mis

suubub Jõepärli kinnistu kaudu Pärnu jõkke. Varasemalt on planeeritav ala kuulunud

Kingukreegi ja Kingusaare kinnistute detailplaneering

5

Pulli Maaparandussüsteemi (vid 6112350010190001) koosseisu, millest tulenevalt on

maa all osaliselt toimivad drenaaži kollektorid.

Planeeringuala reljeef on langusega jõe suunas. Kogu katastriüksuse ulatuses

jäävad absoluutkõrgused vahemikku 5,6 – 15,64 m. Ala piirneb kirde-ida poolsest

küljest 17.83 ha suuruse maatulundusmaa katastriüksusega Kingu-Kase

(73001:007:0259) ja edela-lääne suunast 2.21 ha suuruse maatulundusmaa

katastriüksusega Jõepärli (80901:001:0279), loode-põhja küljes on 19285 Tori-

Rütavere tee (73001:007:0126) ning kagu-lõuna küljes Pärnu jõgi.

Ligipääs riigimaanteelt katastriüksustele puudub, Riigitee liiklussagedus on 208

autot/ööp, kiirus antud asukohas on 90 km/h.

Planeeringualal piirab tegevust ühelt poolt riigimaantee kaitsevöönd (30 m tee teljest)

ning teiselt poolt Pärnu jõega kaasnevad veekaitselised piirangud. Planeeritav ala

paikneb rohevõrgustiku koridori alal (vt joonis 2).

6 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Tegemist on hajaasustuspiirkonnaga. Planeeringuala kontaktvööndis asuvad

käesoleval hetkel peamiselt hoonestamata maatulundusmaa katastriüksused. Uue

elamu ja abihoonete ehitamise mõju ulatus on lokaalselt suhteliselt suur, kuid kuna

Pärnu jõe äärne ala on ka varasemalt hajusalt elamutega hoonestatud ning ka

varasemalt on sama eesmärgiga planeeringuid kehtestatud, siis on tegemist

keskkonda sobiva muutusega. Kuna tegemist on väärtusliku keskkonnaga, siis on

see väärtuslik ala ka elukeskkonnana.

Planeeringualast lääne pool Kinguvahtra kinnistul on kehtestatud detailplaneering,

mille eesmärk on maatulundusmaa sihtotstarbe muutmine elamumaaks, kinnistule

elamu ja abihoonete planeerimine, selleks ehitusõiguse määramine ja taristu

paiknemise lahendamine. Määratud on rohevõrgustiku toimimise meetmed ning

planeeritud avalik ligipääs kallasrajale. Lääne suunda jäävad ka Kingukuuse,

Kingupihlaka ja Kingutamme kinnistud, millel on samuti kehtestatud

Kingukreegi ja Kingusaare kinnistute detailplaneering

6

detailplaneeringud samadel eesmärkidel, aga kinnistu sihtotsterbeks jäi 100%

maatulundusmaa ja täiendavat ligipääsu kallasrajale ei määratud. 5. aprill 2023

korraldusega nr 218 on algatatud sarnastel eesmärkidel detailplaneering ka

läänepoolsel Jõepärli naaberkinnistul.

Lähim kool ja lasteaed asuvad umbes 7 km kaugusel, Tori asulas, Pärnu linn asub

umbes 14 km kaugusel. Ala läheduses toimib bussitransport: lähim bussipeatus on

Rütavere peatus, mis asub 1,3 km kaugusel.

Muinsuskaitseobjektid planeeringualal puuduvad. Antud piirkonna lähedusse jääb

kultuuriväärtusliku objektina Kalevipoja vestitasku kivi, millele tuleb tagada

vaadeldavus kallasrajalt. Lähim ligipääs kallasrajale on tagatud Kinguvahtra kinnistu

läänepoolse piiri kaudu. Kinnistu asub vahetult Pärnu jõe hoiuala ääres. Pärnu jõe

hoiuala (väline tunnus KLO2000293) kaitse-eesmärk on jõgede ja ojade kaitse ning

liikide - hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis),

lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.

Elupaigad jäävad kavandatava tegevuse otsesest tegevusalast (kavandatavast

hoonestusalast) välja.

Kehtivas Sauga valla üldplaneeringus on antud piirkond tähistatud põllumaana.

Kavandatavat juhtfunktsiooni ei ole alale näidatud. Kinnistud jäävad rohelise

võrgustiku koridori, kus eesmärgiks on olemasolevate maastiku- ja looduskoosluste

säilitamine. Kaldaala tuleb säilitada võimalikult looduslikuna ja rohelise võrgustiku

koridori mitte läbi lõigata.

6.1 Piirkonna lihkeohtlikkus ja teostatud uuringud

Pärnu jõe kaldad on selles piirkonnas lihkeohtlikud. IPT Projektijuhtimine OÜ on läbi

viinud uuringu, et selgitada välja Tori valla territooriumile jäävate Pärnu ja Sauga

jõgede kallastel lihkeohtliku ala piir ning määrata jõgede kaldapiirkonnas

tegutsemisel lihkeohu vältimiseks vajalikud tegevused. Uuringu kohaselt on Pärnu

jõe lihkeohtlikel aladel ehituskeeluvöönd 75 m veepiirist, sama piirang kehtis esialgu

ka Kingukreegi kinnistul oleva oja kohta.

Kingukreegi ja Kingusaare kinnistute detailplaneering

7

Ehituskeeluvööndi vähendamine (sh kaldakindlustuste, paadisadamate ja

sildumiskohtade rajamine) nõlvastabiilsuse seiskohast on lubatud vaid siis, kui on

tehtud pinnaseuuringud ja stabiilsusarvutused konkreetse lahenduse kohta.

Vastavalt 15.05.2023 koostatud täiendavale uuringule (IPT Projektijuhtimine OÜ töö

nr 23-04-1808_B) on oja kallaste stabiilsus tagatud vähemalt 2,23 kordse varuga

ning ehituspiirangu kehtestamine oja kallastel ei ole vajalik ega mõistlik. 11.10.2023

tehti eelnimetatud uuringu lisana täiendav uuring ka jõe kalda stabiilususe

hindamiseks ning arvutuste kohaselt on jõe kalda stabiilsus Kingukreegi kinnistu

lõigul tagatud vähemalt 1,43 kordse varuga ning täiendava ehituspiirangu

kehtestamine ei ole ka seal vajalik ega mõistlik. Kingusaare kinnistu jõekalda

stabiilsuse hinnangu andmisel tugineti järgmistele asjaoludele:

- Kingusaare kinnistu asub kontrollitud nõlva vahetus läheduses (ca 50 m); - jõesängis paikneb moreen; - võimalike lihete tsoon ulatub mitte kaugemale kui 35 m veepiirist.

Seega ei ole ka Kingusaare kinnistu piires täiendava ehituspiirangu kehtestamine

vajalik ega mõistlik.

7 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Detailplaneeringuga olemasolevaid katastriüksuseid kruntideks ei jaotata.

8 Krundi ehitusõigus

Ehitusõigusega määratakse olemasolevatele Kingukreegi ja Kingusaare

katastriüksustele krundi kasutamise sihtotstarve, kavandatavate hoonete suurim

lubatud ehitisealune pindala, hoonete suurim lubatud arv ning hoonete suurim

lubatud kõrgus meetrites. Ehitusõiguse määramisel on arvestatud lääne poole

jäävatel kinnistutel kehtestatud Kinguvahtra, Kingupihlaka, Kingukuuse ja

Kingutamme detailplaneeringutega ja kehtiva üldplaneeringuga.

Väikeelamu maksimaalne korruselisus on kuni kaks korrust. Lubatud maksimaalseks

ehitise kõrguseks on 9 m ning ehitada võib elamuhoone koos kuni 5 abihoonega.

Hoonete kasutamise lubatud otstarbed on põhihoone puhul üksikelamu (11101) ja

Kingukreegi ja Kingusaare kinnistute detailplaneering

8

abihoonetel suvila, aiamaja (11103) või elamu, kooli vms abihoone (12744). Ehitise

kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud majandus ja –taristuministri 02.

juuni 2015. a määrusega nr 51 kehtestatud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“.

Ehitusõigusega määratakse, et tegu on I kasutusviisiga hoonega, millest tulenevalt

on minimaalne kahekorruselise hoone tulepüsivusklass TP3. Ehitusõigus on esitatud

tabelis 1. ja põhijoonisel (joonis 4).

Tabel 1. Ehitusõigus

EHITUSÕIGUS

Krundi aadress Kingukreegi (73001:007:0267) Kingusaare (73001:007:0268)

Krundi suurus 18325 m² 18521 m²

Suurim lubatud ehitisealune pind 700 m²

Hoonete suurim lubatud kõrgus Põhihoone 9/abihooned 7 m

Hoonete lubatud arv krundil 1 põhihoone, 5 abihoonet

Krundi kasutamise sihtotstarve Elamumaa 30%, maatulundusdmaa 70%

Hoonete lubatud kasutamise

otstarve

11101 Üksikelamu (põhihoone) 11103 Suvila, aiamaja

12744 Elamu, kooli vms abihoone

9 Arhitektuurinõuded ehitisele

Uute hoonete ehitamisel tuleb järgida piirkonnale omast arhitektuurilist üldpilti:

ehitusmahtusid, katusekaldeid ja - tüüpe, korruselisust, ehitusmaterjale jne. Kasutada

tohib puitu, viimistletud betooni, krohvi, kivi, tellist või nende kombinatsiooni

(üldplaneeringu kohaselt peaks peamiselt kasutama puitu). Hooned peavad olema

esteetilised ka jõe poolt vaadatuna.

Planeeringuga on määratud hoonete maksimaalseks katuseharja kõrguseks

põhihoonel 9 m ning abihoonetel 7 m. Hoonetel lubatav katusekalle on 300-500.

Katusekattematerjalideks võivad olla kivi, plekk, rullmaterjalid.

Kivist või puidust läbipaistmatud piirdeaiad ei tohi olla kõrgemad kui 1,6 m ja võrkaiad

või osaliselt läbipaistvad puitaiad mitte kõrgemad kui 2 m.

Kingukreegi ja Kingusaare kinnistute detailplaneering

9

10 Ehitistevahelised kujad

Siseministri määrusega nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” on kehtestatud

nõue, et ehitistevaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Juhul, kui

hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb vastavalt eeltoodud määrusele tagada

tule leviku piiramine ehituslike või muude abinõudega. Ühe kinnistu piires võib üheks

hooneks lugeda hoonete kompleksi ehk abihooneid võib ehitada põhihoonega kokku

kuni 400 m² ehitisealuse pinna puhul. Hoonete tulepüsivusklass on vastavalt hoone

kasutusviisile ja ehitusalusele pinnale määratud TP 3.

Tuleõnnetusohu minimeerimine toimub hoone projekteerimise faasis asjakohaste

tuleohutusmeetmete projekteerimise ja rakendamisega.

11 Krundi hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud krundi hoonestusala, mille piires võib rajada

ehitusõigusega määratud hooneid. Põhi- ja kõrvalhoonete paiknemine väljaspool

hoonestusala ei ole lubatud. Rajatiste ja alla 20 m² ehitisealuse pinnaga hoonete

paiknemine väljaspool hoonestusala on lubatud, va ehituskeeluvööndis.

Kavandatava hoonestusala määramisel on võetud aluseks planeeringualale ulatuvad

kitsendused, lähiümbruses kehtestatud detailplaneeringud ja krundi piirid.

Kaldapoolsest servast ja jõe ümbruses on hoonestusala planeerimisel lähtutud

teostatud uuringutest (vt ptk 6.1), mille kohaselt ei ole vajalik ega mõistlik täiendavaid

lihkeohust tulenevaid ehituspiiranguid määrata, seega on hoonestamine lubatud

alates 50 m jõe äärest ning vahetult oja ääres.

Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud hoonestusala piirid ning sidumine krundi piiridega.

Planeeritud hoonete täpne asukoht ja ehitisealune pindala selgub lõpliku

hooneprojektiga. Hoonete alla võib mõlemal kinnistul jääda kuni 700 m².

Kingukreegi ja Kingusaare kinnistute detailplaneering

10

12 Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Juurdepääs katastriüksustele tagatakse püsikattega Tori-Rütavere teelt uue ühise

ristumiskoha kaudu. Vastavalt juhisele „Juhis: Ristmike vahekauguse ja nähtavusala

määramine“ sõltub lubatav minimaalne ristumiskohtade omavaheline kaugus tee

liigist, kiirusepiirangust, ööpäevasest keskmisest liiklussagedusest ja ka ristuva

(planeeritava uue) tee liiklussagedusest.

Planeeritava alaga külgnev riigitee nr 19285 Tori – Rütavere on kõrvalmaantee, millel

keskmine ööpäevane liiklussagedus on 208 autot. Vastavalt Transpordiameti juhisele

on Antud juhul lubatud ristumiskohtade minimaalne kaugus teineteisest 10 m

(arvestada tuleb mõlema sõidusuuna ristumiskohtadega).

Planeeringu põhijoonisel (joonis 4) on näidatud planeeritud ristumiskoha asukoht ja

kuni hoonestusaladeni on näidatud uue juurdepääsutee põhimõtteline lahendus,

mida täpsustatakse edaspidise projektiga. Arvestatud on üldplaneeringujärgse

kergliiklusteega, mis kulgeb paralleelselt maanteega. Juurdepääsutee katendi

esialgseks laiuseks on planeeritud 3,5 m. Päästetehnika vajadustele vastavuse

tagamiseks peab tee kandevõime olema vähemalt 26 000 kg. Põhijoonisel (joonis 4)

on näidatud vähim vajalik nähtavuskaugus väljasõidul riigiteele (nähtavuskolmnurk)

3x190 m (3 m on arvestatud perspektiivsest kergliiklusteest). Nähtavuskolmnurgast

tuleb vajadusel likvideerida võsa või muu nähtavust piirav objekt.

Hoonetevahelisi teid juurdepääsuprojekti mahus ei lahendata, need lahendatakse

eraldi vastavalt vajadusele ja hoonete paiknemisele. Parkimine tuleb lahendada

krundisiseselt vastavalt “Linnatänavad“ Standardile EVS 843:2016, st mõlemale

krundile peab olema tagatud parkimiskoht vähemalt 3 sõiduautole.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi

riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb

taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

Kingukreegi ja Kingusaare kinnistute detailplaneering

11

13 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Kehtiva maakonna- ja üldplaneeringu eesmärgiks on olemasolevate maastiku- ja

looduskoosluste säilitamine. Seega tuleks haljastuse eemaldamisel või planeerimisel

arvestada, et säiliks looduslik ilme. Soovitav on olemasolevate puude ja ka võsa raiel

teha valikuid (sõltuvalt puu liigist, tervislikust seisundist jne) ning jätta looduslikku

haljastust võimalikult palju alles kohtadesse, kus need ei kujuta tulevikus ohtu

inimestele ega varale ning väärtustavad elukeskkonda. Näiteks maanteeäärsed

põõsastikud aitavad leevendada häiringuid maanteelt ning samuti vähendada mõju

piirkonna visuaalsele ilmele. Põõsastikud on elupaikadeks mitmetele lindudele ning

nende säilitamine tagab ka rohevõrgustiku toimimise. Sealjuures arvestada

liiklusohutuse nõudega, et nähtavuskolmnurgast tuleb nähtavust liigselt takistav võsa

eemaldada.

Piirdeaedade rajamisel arvestada, et ala paikneb rohevõrgustiku alal, seega peab

vähemalt 70% kinnistust jääma piiretest vabaks. Silmas pidada, et loomade liikumise

takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber

õueala. Piirdeaedu pole lubatud rajada Pärnu jõe veepiirist lähemale kui 50 m.

Soovituslik on piirdeid mitte rajada krundipiirile, sest nii jääb ka naaberkruntide

vahelisele alale loomade liikumiseks piiretest vaba koridor (põhimõte esitatud joonis

5).

Katastriüksuse omanik vastutab haljastuse ja heakorra eest ning ei satu vastuollu

seadustega. Kaldaala tuleb säilitada võimalikult looduslikuna ja rohelise võrgustiku

koridori mitte läbi lõigata.

Arvestada tuleb veeseadusest tuleneva nõudega, et veekaitsevööndis on

puittaimestiku raie keelatud, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja

hoiuks. Puude või põõsaste raieks tuleb Keskkonnaametile esitada vabas vormis

nõusoleku taotlus.

Arvestada tuleb, et tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama

kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise.

Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee

Kingukreegi ja Kingusaare kinnistute detailplaneering

12

korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks

ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu

kinnisasjale.

Tee omanik (Transpordiamet) ei ole kohustatud maanteelt tulenevate häiringute

leevendamist rakendama. Planeeringu koostamisel on arvestatud olemasolevast ja

perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste)

ning sellest lähtuvalt on hooned planeeritud maanteest võimalikult kaugele.

Leevendavaks meetmeks on lisaks kõrghaljastuse ja põõsastiku säilitamine maantee

ja õueala vahelisel alal (joonis 4). Häiringuid on võimalik leevendada ka hoonete

ehitusprojektiga (määrata vastav tubade paiknemine, helikindlate ehitusmaterjalide

kasutamine jmt).

14 Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Planeerimise käigus ei ole maapinna tõstmist ette nähtud. Täpne maapinna

muutumine pannakse paika hoonete, tehnorajatiste ja tee ehitusprojektide

koostamise käigus. Maapinda võib muuta määral, mis on oluline biopuhastist heitvee

juhtimiseks ojja või imbväljakule ning sademevete juhtimiseks hoonetest jm rajatistest

eemale.

Vertikaalplaneering peab olema selline, et katastriüksuselt tulevat sademe- ja

lumesulamisvett ei juhitaks naaberkruntidele (va oja kaudu Pärnu jõkke). Vastavalt

EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha

veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi

sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui

teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide

läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim.

Kingukreegi ja Kingusaare kinnistute detailplaneering

13

15 Servituutide määramise vajadus

-Elektrikaablitele ja rajatistele seatakse servituudid tehnovõrgu valdaja kasuks, et

need oleks alati vabalt teenindatavad.

-Ühisele biopuhastile ja puurkaevule ning trasside lõikudele, mis jäävad teise

kinnisasja piiridesse, seatakse servituut tehnorajatise või trassi kasutaja kasuks.

-Ühiselt mahasõidult alguse saavale juurdepääsuteele seatakse vastastikune

servituut.

16 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Lahendatakse vastavalt Eesti standardile EVS 809-1:2002. Kuritegevuse riske

vähendavad juurdepääsutee ja hoonete vaheline hea nähtavus ja valgustatus.

Hoonete ehitamisel tuleb kasutada kvaliteetseid ja vastupidavaid materjale (uksed,

aknad, lukud).

Turvalisust aitab tagada piirdeaed. Kuna ala asub rohelise võrgustiku tugialal, siis

arvestada, et selle võib rajada kuni 30% ulatuses kogu kinnistu pinnast (vt ptk 13).

17 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

17.1 Olemasoleva olukorra iseloomustus

Katastriüksuse maanteepoolses küljes kulgeb elektri maakaabel, muud tehnovõrgud

-ja rajatised ning liitumised puuduvad.

17.2 Veevarustus, kanalisatsioon ja sademevesi

Ala ei ole hõlmatud reoveekogumisalaga. Reovee puhastamise protsessi

Kingukreegi ja Kingusaare kinnistute detailplaneering

14

tehnoloogiliseks viisiks on planeeritud biopuhasti. Eeldatatav ärajuhitava reovee hulk

ühe majapidamise kohta on ca 0,5 m³/ööp. Puhastatud reovesi/heitvesi on

planeeritud juhtida imbväljakusse. Jõepärli kinnistu omanikuga kokkuleppel on

võimalik ka heitvee juhtimine ojja arvestades, et heitvee väljalaskekoht paikneb

puurkaevudest vähamalt 60 m kaugusel.

Planeeritud on ühepereelamud, valdavalt peaks üks ühepereelamu saama hakkama

veevajadusega ca 1-5 m³/ööpäevas. Puurkaevu projektis, mille veevõtt on väiksem

kui 10 m³, on sanitaarala suurus mitte väiksem kui 10 m ja seal kirjeldatakse vaid

veevõtukoha hooldusnõuded.

Vältimaks puurkaevude ohustamist pindmise reostuse poolt, peab võimalike

reostusallikate (kogumiskaevud, käimlad, prügikastid jne) asukoht puurkaevude

suhtes olema põhjaveevoolu suunas allavoolu ja neist võimalikult kaugel (mitte

vähem kui 10 meetrit). Heitvee immutamine on lubatud puurkaevust alates 60 m

kauguselt. Nii puurkaevu kui heitvee immutamiskoha valikul tuleb arvestada ka

naaberkinnistute puurkaevude ja immutusalade asukohtadega.

Konkreetsed lahendused lähtuvalt reoveekäitlussüsteemi reovee koormusest,

asukohast, ehituslikest tingimustest ja suublast tuleb süsteemide vastava

erialaspetsialistist projekteerijaga enne puhastussüsteemi rajamist läbi arutada ja

analüüsida. Põhijoonisel on näidatud biopuhasti ja puurkaevu võimalikud asukohad,

mida täpsustatakse edaspidise projektiga.

Olemasoleva maaparandussüsteemi drenaaži peakollektorid on esitatud joonistel 3 ja

4, drenaaži skeem kõikide torude paiknemisega on toodud skeemil 1. Võimalusel

projekteerida hooned hoonestusalades selliselt, et need ei jääks täpselt suuremate

peakollektorite peale, ehkki pole teada, kas need enam korrektselt toimivad. Kuna

maaparandussüsteem on riiklikust registrist maha arvestatud, ei ole nende

säilitamine kohustuslik. Sademevee äravooluks võib vajadusel rajada uue drenaaži,

mille eesvool lahendatakse ehitusprojekti käigus.

Kingukreegi ja Kingusaare kinnistute detailplaneering

15

Skeem 1. Maaparandussüsteemi drenaaži paiknemine.

17.3 Tuletõrje veevarustus

Tuletõrje tehislik veevõtukoht peab vastama Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele

ning standarditele. Hetkel paikneb planeeringualale lähim tuletõrjeveevõtukoht 2,5

km kaugusel Indriko katastriüksusel (joonis 2).

Tuletõrje veevõtukoha maksimaalne kaugus kuni kahekorruselise elamupiirkonna

eluhooneni võib vastavalt siseministri 18.02.2021 määruses nr 10 „Veevõtukoha

rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“ kehtestatud nõuatele olla mööda teed kuni 200 m

(väljaspool linnu ja alevikke kuni 400m).

Käesoleval hetkel ei ole piisavas kauguses tuletõrjeveevõtukohta ega hüdranti,

Kingukreegi ja Kingusaare kinnistute detailplaneering

16

seega tuleb rajada uus tuletõrjeveevõtukoht või tagada tuletõrjevee kättesaadavus

planeeringuala piires. Antud detailplaneeringuga planeeritud hoonestusele võib

tuletõrjevee lahenduse tagada neljal viisil:

1. Uue tuletõrjemahuti või tehisveekogu rajamine planeeritava ala piires.

Kasutatava kustutusvee kogus peab olema vähemalt 30 m³.

2. Tagada juurdepääs jõele, jõest min 100 kaugusele. Selleks ehitada välja

nõuetekohane sõidutee (3,5 m lai, kandevõime 26 tonni, lõpus 12x12 m

ümberkeeramiskoht).

3. Juhul kui kogu hoone on kaitstud automaatse tulekustutussüsteemiga, mis

rakendub ja teavitab sellest hoones olijaid, ei pea üksikelamule välist

veevõtukohta rajama.

4. Planeeringualast lääne suunas kehtestatud Kingutamme detailplaneeringus on

tuletõrjevee lahendamiseks kirjeldatud samad võimalused, seega üheks

võimaluseks on teha koostööd Kingutamme kinnistu omanikuga ja võimalusel

rajada ühine tuletõrjeveevõtukoht, mis tegelikult varustaks siis kõiki seni

planeeritud hoonestusalasid. St et kui näidatud mahuti rajatakse Kingutamme

kinnistule, ei oleks vaja rohkem mahuteid Kingukreegi või Kingusaare

kinnistule ega ka varem planeeritud kinnistutele, sest mahuti jääks kõikidele

seni planeeritud hoonestusaladele lähemale kui 400 m, ning. Seda lahendust

oleks siis kohustatud aitama ellu viia/rahastada Kinguvahtra, Kingukuuse,

Kingupihlaka, Kingutamme, Kingukreegi ja Kingusaare kinnistute igakordsed

omanikud. Naabritega teha koostööd nii tuletõrjeveevõtukoha rajamisel kui

selle edaspidise hoolduse ja korrashoiu tagamisel.

17.4 Elektrivarustus

Elektrivarustus lahendatakse olemasoleva Kingu-Kase kinnistu nurgas Kingusaare

kinnistu läeheduses oleva liitumiskilbi baasil. Vajadusel muudetakse kilp

mitmekohaliseks. Elektrikilbile peab olema tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs.

Elektritoide liitumiskilbist objektideni näha ette maakaabliga. Elektrilevi OÜ

tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudi seadmisega rajatiste

kaitsevööndi ulatuses. Elektrikaablite rajamine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei

Kingukreegi ja Kingusaare kinnistute detailplaneering

17

ole lubatud rajada teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.

Liitumislepingu sõlmimiseks või muutmiseks tuleb pöörduda Elektrilevi OÜ poole.

17.5 Soojavarustus

Soojavarustus lahendatakse projekteerimise käigus lokaalsena. Lubatud on kõik

lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille kasutamine on keskkonnanormidega

kooskõlas. Lubatud on taastuvenergia kasutamine. Keelatud on keskkonda

saastavate raskeõlide ja kivisöe kasutamine.

17.6 Sidevarustus

Lahendatakse vajadusel edasise projekteerimise käigus.

18 Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu

elluviimiseks

Katastriüksuse omanik vastutab haljastuse heakorra eest ning ei satu oma

tegevusega vastuollu kehtivate seaduste ja üldplaneeringuga. Tegemist on rohelise

võrgustiku tugialaga ja väärtusliku maastikuga, mistõttu on oluline säilitada piisavalt

hajus hoonestusstruktuur ja looduskeskkonna domineerimine. Niiduala säilimise

eelduseks on sellel järjepidev niitmine või karjatamine.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, selle algatamise kaalumine ning

eelhinnangu koostamine ei ole vajalik keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 1 ja 2 mõistes, kuivõrd

detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole vastuolus asjaomaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ning ei kavandata KeHJS § 6 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevusi.

Arendatav ala jääb vahetult Pärnu jõe kalda äärde, mis kuulub Natura 2000

võrgustikku (Pärnu jõe hoiuala). Eeldatavasti ei kaasne planeeritud tegevusega

negatiivseid mõjusid Natura 2000 aladele.

Kingukreegi ja Kingusaare kinnistute detailplaneering

18

Ehitustegevuse käigus tekkivate ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki

tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama

oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba

omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.

Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest.

Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta.

Hoonete kasutusperioodil tekkivad jäätmed tuleb koguda vastavasse kinnisesse

prügikonteinerisse ning anda üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

Reovee käitlemiseks kasutada biopuhastit. Kavandatav tegevus võib läbi hoonestuse

ja kommunikatsioonide rajamise mõjutada piirkonna hüdroloogilisi tingimusi, kuid see

ei ole eeldatavalt olulise mõjuga.

19 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude

hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb

tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi

ega kitsendaks maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Vältida tuleb

müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist. Ehitustegevuse või katastriüksuse

kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

Igakordne katastriüksuse omanik peab tagama vastavate meetmetega

ehitusseadustiku 2. peatüki täitmise, mis nõuab, et ehitis ei või ohustada selle

kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda.

20 Planeeringu rakendamise võimalused

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne vallale kohustust detailplaneeringukohaste

avalikuks kasutamiseks ettenähtud objektide väljaehitamiseks ega vastavate kulude

kandmiseks. Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualale

Kingukreegi ja Kingusaare kinnistute detailplaneering

19

ehitiste püstitamiseks ning ehitusprojektide koostamisele.

Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb

esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab

planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kui kavandatakse

muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis tuleb kaasata Transpordiamet menetlusse.

Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik,

puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne

planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist.

Katastriüksusele viivate juurdepääsuteede ja parkimisalade ehitamise ja haljastuse

rajamise kohustus on katastriüksuse valdajal. Tehnovõrkudega varustamine toimub

vastavalt katastriüksuse valdaja ja võrguvaldaja kokkulepetele ning

servituudilepingud sõlmitakse võrguvaldajate kokkulepetele tuginedes.

Kingukreegi ja Kingusaare kinnistute detailplaneering

20

B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiametite, tehnovõrgu valdajate

ja naaberkruntide omanikega. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte on toodud tabelis

3.

Tabel 3. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte

Kuupäev Asutuse või ettevõtte nimetus

Kooskõlastuse number, tingimused või seisukoht

Kooskõlastaja/ koostaja nimi

27.10.2023 Elektrilevi OÜ Kooskõlastus nr 7580744610 *Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

Maie Erik

07.11.2023 Päästeamet Kooskõlastus nr 7.2-3.4/1597-3 Anastasia Raud

13.11.2023 Põllumajandus- ja Toiduamet

Seisukoht nr 6.2-6/9355-1 02.05.2023 otsusega nr 6.1-5/216 luges PTA Pulli maaparandusehitise (maaparandussüsteemi/ehitise kood 6112350010190/001) kasutusotstarbe lõppenuks ja tegi vastava muudatuse maaparandussüsteemide registrisse. Tulenevalt asjaolust, et käesoleval hetkel ei asu planeeringu alal maaparandussüsteemi ja planeeringuga ei mõjutata maaparandussüsteeme, puudub PTA-l seaduslik alus planeeringu kooskõlastamiseks.

Riho Erismaa

17.11.2023 Transpordiamet Kooskõlastus nr 7.2-2/23/5538-4 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse.

Marek Lind

Kingukreegi ja Kingusaare kinnistute detailplaneering

21

C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD MATERJALID

Situatsiooniskeem M 1:12000

Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:8000

Olemasolev olukord M 1:500

Põhijoonis M 1:500

Illustreeriv joonis skeem

TORI VALLAVALITSUS

KORRALDUS

1

Sindi 24. jaanuar 2024 nr 45

Kingukreegi ja Kingusaare kinnistute detailplaneeringu kehtestamine

Kingukreegi ja Kingusaare kinnistute detailplaneering algatati Tori Vallavalitsuse 22.

veebruari 2023 korraldusega nr 120.

Planeeringuala suurusega 3,58 ha asub Tori vallas Rütavere külas Tori-Rütavere tee ja

Pärnu jõe vahelisel alal. Maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100 %. Kinnistud on

hoonestamata.

Kehtivas Sauga valla üldplaneeringus on antud piirkond tähistatud põllumaana.

Kavandatavat juhtfunktsiooni ei ole alale näidatud. Kinnistud jäävad rohelise

võrgustiku koridori, kus eesmärgiks on olemasolevate maastiku- ja looduskoosluste

säilitamine. Kaldaala tuleb säilitada võimalikult looduslikuna ja rohelise võrgustiku

koridori mitte läbi lõigata.

Pärnu jõe kaldad on selles piirkonnas lihkeohtlikud. IPT Projektijuhtimine OÜ on läbi

viinud uuringu, et selgitada välja Tori valla territooriumile jäävate Pärnu ja Sauga

jõgede kallastel lihkeohtliku ala piir ning määrata jõgede kaldapiirkonnas tegutsemisel

lihkeohu vältimiseks vajalikud tegevused. Uuringu kohaselt on Pärnu jõe lihkeohtlikel

aladel ehituskeeluvöönd 75 m veepiirist, sama piirang kehtib ka Kingukreegi kinnistul

oleva oja kohta.

Ehituskeeluvööndi vähendamine (sh kaldakindlustuste, paadisadamate ja

sildumiskohtade rajamine) nõlvastabiilsuse seiskohast on lubatud vaid siis, kui on

tehtud pinnaseuuringud ja stabiilsusarvutused konkreetse lahenduse kohta.

Vastavalt 15.05.2023 koostatud täiendavale uuringule (IPT Projektijuhtimine OÜ töö

nr 23-04-1808_B) on oja kallaste stabiilsus tagatud vähemalt 2,23 kordse varuga ning

ehituspiirangu kehtestamine oja kallastel ei ole vajalik ega mõistlik.

11.10.2023 tehti eelnimetatud uuringu lisana täiendav uuring ka jõe kalda stabiilsuse

hindamiseks ning arvutuste kohaselt on jõe kalda stabiilsus Kingukreegi kinnistu

lõigul tagatud vähemalt 1,43 kordse varuga ning täiendava ehituspiirangu

kehtestamine ei ole ka seal vajalik ega mõistlik. Kingusaare kinnistu jõekalda

stabiilsuse hinnangu andmisel tugineti järgmistele asjaoludele:

- Kingusaare kinnistu asub kontrollitud nõlva vahetus läheduses (ca 50 m);

- jõesängis paikneb moreen;

- võimalike lihete tsoon ulatub mitte kaugemale kui 35 m veepiirist.

2

Seega ei ole ka Kingusaare kinnistu piires täiendava ehituspiirangu kehtestamine

vajalik ega mõistlik

Ehitusõigusega määratakse olemasolevatele Kingukreegi ja Kingusaare

katastriüksustele krundi kasutamise sihtotstarve, kavandatavate hoonete suurim

lubatud ehitisealune pindala, hoonete suurim lubatud arv ning hoonete suurim lubatud

kõrgus meetrites. Ehitusõiguse määramisel on arvestatud lääne poole jäävatel

kinnistutel kehtestatud Kinguvahtra, Kingupihlaka, Kingukuuse ja Kingutamme

detailplaneeringutega ja kehtiva üldplaneeringuga.

Väikeelamu maksimaalne korruselisus on kuni kaks korrust. Lubatud maksimaalseks

ehitise kõrguseks on 9 m, abihoonel 7 m maapinnast ning ehitada võib elamuhoone

koos kuni 5 abihoonega. Põhi- ja kõrvalhoonete paiknemine väljaspool hoonestusala

ei ole lubatud. Rajatiste ja alla 20 m² ehitisealuse pinnaga hoonete paiknemine

väljaspool hoonestusala on lubatud, va jõe ehituskeeluvööndis. Suurim lubatud

ehitistealune pind mõlemal kinnistul on 700 m². Hoonetel kasutada viilkatust, mille

katusekalle on 300-500. Katusekattematerjalideks võivad olla kivi, plekk,

rullmaterjalid. Uute hoonete ehitamisel tuleb järgida piirkonnale omast arhitektuurilist

üldpilti: ehitusmahtusid, katusekaldeid ja - tüüpe, korruselisust, ehitusmaterjale jne.

Kasutada tohib puitu, viimistletud betooni, krohvi, kivi, tellist või nende

kombinatsiooni (üldplaneeringu kohaselt peaks peamiselt kasutama puitu). Hooned

peavad olema esteetilised ka jõe poolt vaadatuna.

Kivist või puidust läbipaistmatud piirdeaiad ei tohi olla kõrgemad kui 1,6 m ja

võrkaiad või osaliselt läbipaistvad puitaiad kõrgemad kui 2 m.

Kuna kinnistu asub rohelise võrgustiku alal, siis tuleb silmas pidada, et loomade

liikumise takistamise vältimiseks peab vähemalt 70% kinnistust jääma piiretest

vabaks. Piirdeaedade rajamine on lubatud ainult vahetult ümber õueala, see tähendab,

et ümber detailplaneeringuga määratud hoonestusala (näidatud põhijoonisel). Aiaga ei

pea piirama tervet hoonestusala, aga arvestada, et piirded peavad igal juhul jääma

hoonestusala sisse. Antud lahenduse puhul pole piirdeaedu lubatud rajada Pärnu jõe

veepiirist lähemale kui 50 m. Katastriüksuse omanik vastutab haljastuse ja heakorra eest ning ei satu vastuollu

seadustega. Kaldaala tuleb säilitada võimalikult looduslikuna ja rohelise võrgustiku

koridori mitte läbi lõigata.

Arvestada tuleb veeseadusest tuleneva nõudega, et veekaitsevööndis on puittaimestiku

raie keelatud, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks.

Detailplaneeringu koostamise kohustus tuleneb kehtivast üldplaneeringust, mille

kohaselt uue hoonestuse rajamisel Pärnu ja Sauga jõe kaldale (200 m tavalisest

veepiirist) ja/või väärtuslike maastike aladele tuleb koostada detailplaneering.

Detailplaneeringuga ei muudeta Sauga valla kehtivat üldplaneeringut.

Detailplaneering võeti vastu Tori Vallavalitsuse 28. novembri 2023 korraldusega nr

747, avalik väljapanek toimus 27.12.2023–09.01.2024, mille käigus ei esitatud ühtegi

ettepanekut ega vastuväidet. Planeeringulahendus on kooskõlastatud asjaomaste

riigiasutustega ja menetlusse on kaasatud piirinaabrid.

Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 139 lõike 1 ning Tori

Vallavolikogu 20. veebruari 2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja

ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine

Tori vallas“ § 3 punkti 2, annab Tori Vallavalitsus

k o r r a l d u s e:

3

1. Kehtestada Tori vallas Rütavere külas Kingukreegi ja Kingusaare kinnistute

detailplaneering lisatud kujul ja mahus.

2. Vallavalitsusel korraldada teatamine detailplaneeringu kehtestamisest 30 päeva

jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates vastavas kohalikus

ajalehes Pärnu Postimees ning 14 päeva jooksul Tori valla veebilehel ja

veebilehel Ametlikud Teadaanded.

3. Vallavalitsusel saata detailplaneeringu kehtestamise korraldus ning kehtestatud

detailplaneering Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalministrile

ja riigi maakatastri pidajale 14 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamise

päevast arvates.

4. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest,

esitades vaide Tori Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses või kaebuse

Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud korras.

5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Luur (allkirjastatud digitaalselt)

vallavanem Siiri Jõerand

vallasekretär

TORI VALLAVALITSUS

Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected]

Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341

86705 PÄRNUMAA

Detailplaneeringu koostamisse

kaasatavad isikud ja koostöötegijad 30.01.2024 nr 6-2.1/349

Detailplaneeringu kehtestamisest teatamine

Vastavalt planeerimisseaduse § 139 lg 4 ja lg 6 p 4 teatame Tori Vallavalitsuse 24.

jaanuari 2024 korraldusega nr 45 kehtestatud detailplaneeringust Rütavere külas

Kingukreegi ja Kingusaare kinnistutel.

Planeeringuala suurusega 3,58 ha asub Tori vallas Rütavere külas Tori-Rütavere tee ja

Pärnu jõe vahelisel alal. Maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100 %. Kinnistud on

hoonestamata.

Kehtivas Sauga valla üldplaneeringus on antud piirkond tähistatud põllumaana.

Kavandatavat juhtfunktsiooni ei ole alale näidatud. Kinnistud jäävad rohelise

võrgustiku koridori, kus eesmärgiks on olemasolevate maastiku- ja looduskoosluste

säilitamine. Kaldaala tuleb säilitada võimalikult looduslikuna ja rohelise võrgustiku

koridori mitte läbi lõigata.

Ehitusõigusega määratakse olemasolevatele Kingukreegi ja Kingusaare

katastriüksustele krundi kasutamise sihtotstarve, kavandatavate hoonete suurim

lubatud ehitisealune pindala, hoonete suurim lubatud arv ning hoonete suurim lubatud

kõrgus meetrites. Ehitusõiguse määramisel on arvestatud lääne poole jäävatel

kinnistutel kehtestatud Kinguvahtra, Kingupihlaka, Kingukuuse ja Kingutamme

detailplaneeringutega ja kehtiva üldplaneeringuga.

Väikeelamu maksimaalne korruselisus on kuni kaks korrust. Lubatud maksimaalseks

ehitise kõrguseks on 9 m, abihoonel 7 m maapinnast ning ehitada võib elamuhoone

koos kuni 5 abihoonega. Põhi- ja kõrvalhoonete paiknemine väljaspool hoonestusala

ei ole lubatud. Rajatiste ja alla 20 m² ehitisealuse pinnaga hoonete paiknemine

väljaspool hoonestusala on lubatud, va jõe ehituskeeluvööndis. Suurim lubatud

ehitistealune pind mõlemal kinnistul on 700 m². Hoonetel kasutada viilkatust, mille

katusekalle on 300-500. Katusekattematerjalideks võivad olla kivi, plekk,

rullmaterjalid. Uute hoonete ehitamisel tuleb järgida piirkonnale omast arhitektuurilist

üldpilti: ehitusmahtusid, katusekaldeid ja - tüüpe, korruselisust, ehitusmaterjale jne.

Kasutada tohib puitu, viimistletud betooni, krohvi, kivi, tellist või nende

kombinatsiooni (üldplaneeringu kohaselt peaks peamiselt kasutama puitu). Hooned

peavad olema esteetilised ka jõe poolt vaadatuna.

Kivist või puidust läbipaistmatud piirdeaiad ei tohi olla kõrgemad kui 1,6 m ja

võrkaiad või osaliselt läbipaistvad puitaiad kõrgemad kui 2 m.

Kuna kinnistu asub rohelise võrgustiku alal, siis tuleb silmas pidada, et loomade

liikumise takistamise vältimiseks peab vähemalt 70% kinnistust jääma piiretest

vabaks. Piirdeaedade rajamine on lubatud ainult vahetult ümber õueala, see tähendab,

et ümber detailplaneeringuga määratud hoonestusala (näidatud põhijoonisel). Aiaga ei

pea piirama tervet hoonestusala, aga arvestada, et piirded peavad igal juhul jääma

hoonestusala sisse. Antud lahenduse puhul pole piirdeaedu lubatud rajada Pärnu jõe

veepiirist lähemale kui 50 m.

Katastriüksuse omanik vastutab haljastuse ja heakorra eest ning ei satu vastuollu

seadustega. Kaldaala tuleb säilitada võimalikult looduslikuna ja rohelise võrgustiku

koridori mitte läbi lõigata.

Arvestada tuleb veeseadusest tuleneva nõudega, et veekaitsevööndis on puittaimestiku

raie keelatud, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks.

Detailplaneeringu koostamise kohustus tuleneb kehtivast üldplaneeringust, mille

kohaselt uue hoonestuse rajamisel Pärnu ja Sauga jõe kaldale (200 m tavalisest

veepiirist) ja/või väärtuslike maastike aladele tuleb koostada detailplaneering.

Detailplaneeringuga ei muudeta Sauga valla kehtivat üldplaneeringut.

Olulisi majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja looduskeskkonnale kaasnevaid

negatiivseid mõjusid detailplaneeringuga ei kaasne.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Rõngas

abivallavanem

Lisa: kehtestamise korraldus, lisana planeering

Esitatud: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Transpordiamet, Päästeamet,

Põllumajandus- ja Toiduamet, piirinaabrid, puudutatud isikud

Piret Kallas

planeerimisspetsialist

5198 4663 [email protected]