Seisukohad Kingukreegi ja Kingusaare kinnistute detailplaneeringu koostamiseks

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tori Vallavalitsus

[email protected]

Pärnu mnt 12

86705, Pärnu maakond, Tori vald,

Sindi linn

Teie 09.03.2023 nr 6-2.1/870

Meie 28.03.2023 nr 7.2-2/23/5538-2

Seisukohtade väljastamine Kingukreegi ja

Kingusaare kinnistute detailplaneeringu

koostamiseks

Olete teavitanud meid Tori vallas Rütavere külas Kingukreegi ja Kingusaare kinnistute

detailplaneeringu (katastritunnused 73001:007:0267 ja 73001:007:0268, edaspidi planeering)

algatamisest Tori Vallavalitsuse 22.02.2023 korraldusega nr 120.

Planeeringu eesmärgiks on Kingukreegi ja Kingusaare kinnistutele elamu ja abihoonete

planeerimine, selleks ehitusõiguse määramine ja taristu paiknemise lahendamine. Planeeritav ala

külgneb riigiteega nr 19285 Tori-Rütavere km 6,91-6,99. Riigitee keskmine ööpäevane

liiklussagedus on 208 autot.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid)

esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsude kavandamisel tuleb arvestada nii olemasolevate kui varem planeeritud

mahasõitudega planeeringuala lähedusse jäävatel kinnistutel. Planeeringualale lähimad

mahasõidud asuvad riigitee km 6,829 (mahasõit Kingu-Kase kinnistule) ja km 7,084 (mahasõit

Jõepärli kinnistule). Lähtudes Transpordiameti juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala

määramine“ osast 2 ja tabelist 1 on ristmike lubatud vähim omavaheline kaugus 10 m, Ristmike

omavahelise kauguse määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kaugust arvestatakse ühe

ristmiku lõpp-punktist järgmise ristmiku alguspunktini. Ristmiku lõpp- ja alguspunktiks

loetakse kohta, kus lõpeb või algab äärmine geomeetriline element (nt pöördkõver). Sellest

põhimõttest lähtudes on elamukruntide ristmike (mahasõitude) vähim omavaheline kaugus

mahasõidu teljest teise mahasõidu teljeni ca 24 m. Ristmike jaoks sobivad asukohad riigitee

km 6,89-6,90 ja km 6,925-6,94 on näidatud alloleval Maa-ameti kaardi väljavõttel. Kuna iga

lisanduv ristmik on uus konfliktipunkt riigiteel, palume kaaluda ka võimalust kavandada

juurdepääs Kingukreegi ja Kingusaare kinnistutele kinnistute piirile rajatava ühise mahasõidu

kaudu.

2 (3)

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Seletuskirjas käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele.

5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt juhisele „Ristmike

vahekauguse ja nähtavusala määramine“. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

8. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus

(VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee võimalik sattumine riigitee

kraavidesse, sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks. Me ei nõustu lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile

3 (3)

9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

10. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise

teatise esitamist.

11. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

13. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

14. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

58581095, [email protected]